Harju maakond Rae vald Rae küla RAE KÜLA KAASIKU III KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

Töö nr.	364- 13	Eksemplar nr.	/6
Tellija:	XXX XXXXXXXXXXXXX

Huvitatud isik: OÜ BlueSky Project (esindaja: juh. liige XXXXX XXXX)

Tallinn, 10145, Liivalaia 51

reg. kood 00000000; tel. 00 00 000, 00 00 000

e-mail:xxxxx@XxxxXxx.xx

Töö täitja: OÜ MAAPLANEERINGUD,

reg. kood 00000000; tel. 0000000, e-mail: xxxx@xxx.xx

Harju maakond Xxx xxxx Xxx xxxx XXX XXXX KAASIKU III KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

Käesolev detailplaneeringu kaust koosneb kahest osast:

I OSA – DETAILPLANEERINGU SELETUSKIRI, JOONISED, KOOSKÕLASTUSED II OSA – DETAILPLANEERINGU LISAD, MENETLUSDOKUMENDID

TÖÖGRUPP:

arhitektuur - planeerimine arhitekt, EAL Xxxxx Xxxx keskkonnamõjud dr.geogr., KMH litsents nr. 0058 Xxx Xxxxxxx vormistas tehnik Xxxxx Xxxxxxxx

vormistas tehnik Viive Uibo

Peaarhitekt Xxxxxx Xxxx Tallinn, 06.2013.a.

SISUKORD

I OSA DETAILPLANEERINGU SELETUSKIRI, JOONISED, KOOSKÕLASTUSED 2-48

SELETUSKIRI 2-26

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED 6

2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA 7

FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS. PLANEERINGU EESMÄRK

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 9

4. PLANEERINGUETTEPANEK 11

4.1. Planeeringu vajalikkus ja põhimõtted 11

4.2. Kruntide ehitusõigus, hoonestusala, servituutide vajadus 12

4.3. Veevarustus, kanalisatsioon, sademevesi ja drenaazhivesi 15

tuletõrjeveevarustus

4.4. Elektrivarustus ja side 19

4.5. Küte 19

4.6. Juurdepääsuteed ja parkimine 20

4.7. Keskkonnatingimused 21

Haljastus ja pinnakate, radooniohtlikud alad, keskkonnakaitse ja keskkonnatingimused, keskkonnamõjud, maaparandusobjektid, tervisekaitse, Võimalikud avariiohtlikud olukorrad ja nende vältimise meetmed.

4.8. Kuritegevuse xxxxx vähendavad nõuded 24

4.9. Planeeringu elluviimise tegevuskava 24

Andmed kruntide moodustamiseks ja planeeritava maa-ala bilanss 25

(ka joonisel 5 - tabel 1 ja 2)

Kruntide andmed, esitatavad nõuded, piirangud ja ehitusõigus (ka joonisel 5 26

- tabel 3)

JOONISED lk 28 - 35

Joonis 1 Situatsiooniskeem M 1:30 000 28

Joonis 2 Kontaktvööndi analüüs koos naaberplaneeringute lahendusega.

- 29

Joonis 3	Väljavõte Xxx xxxxx üldplaneeringust – kehtestatud	-	30
	21.05.2013, vallavolikogu otsus nr. 462
Joonis 4	Lähteplaan	M 1: 1000	32
Joonis 5	Põhijoonis	M 1: 1000	33
Joonis 6	Tehnovõrgud	M 1: 1000	34
Joonis 7	Illustreeriv joonis	-	35

KOOSKÕLASTUSED lk. 36-48

1.

Xxx xxxx Kaasiku III kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastused ja koostöö naabritega (koondtabel) 36

2. Põhijoonis-kooskõlastused (joonis 5a) – kooskõlastused, mis on antud 38

joonisele (originaalkooskõlastused ainult kaustas 1/6)

3. Tehnovõrgud-kooskõlastused (joonis 6a) – kooskõlastused, mis on antud 39

joonisele (originaalkooskõlastused ainult kaustas 1/6).

4. Xxxxx Xxxxxxxxxx AS kookõlastus nr. 21924736, 04.11.2013 40

5. Päästeameti Põhja Päästekeskuse kooskõlastus seletuskirjas lk. 18 42

6. Keskkonnaameti kiri 15.11.2013.a. nr. HJR 6-5/13/25117-2 Xxx xxxxx Xxx 43

xxxx Kaasiku III kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine märkustega.

7. Vastused Keskkonnaameti kiri 15.11.2013.a. nr. HJR 6-5/13/25117-2 46

märkustele

8. Maa-ameti kooskõlastuskiri nr. 6.2-3/14894 47-48

II OSA DETAILPLANEERINGU LISAD, MENETLEMISE DOKUMENDID

LISAD lk. 49-73

1. Lähtetingimused 49-63

Xxxx 1.1. Väljavõte Xxxxxxx XXX kinnistu kinnistusregistrist, registriosa 8926402, 49

kat. tunnus 65301:002:0426.

Xxxx 1.2. Väljavõte Kaasiku kinnistu kinnistusregistrist, registriosa 178602, kat. 50

tunnus 65301:002:0423 (plan. elektri maakaabel kinnistu lõunaosas).

Xxxx 1.3. Väljavõte Tulbi tee kinnistu kinnistusregistrist, registriosa 10035202, 51

kat. tunnus 65301:002:0682 (plan. elektri maakaabel kinnistu põhjaosas).

Xxxx 1.4. Väljavõte Tulbi tee L1 kinnistu kinnistusregistrist, registriosa 12375202, 53

kat. tunnus 65301:002:1326 (plan. elektri maakaabel kinnistu lõunaosas)

Xxxx 1.5. Kaasiku III katastriüksuse plaan, kat. tunnus 65301:002:0426. 54

Xxxx 1.6. Kaasiku katastriüksuse plaan, kat. tunnus 65301:002:0423. 55

Xxxx 1.7. Tulbi tee katastriüksuse plaan, kat. tunnus 65301:002:0682. 56

Xxxx 1.8. Tulbi tee lõik L1 katastriüksuse plaan, kat. tunnus 65301:002:1326 57

Xxxx 1.9. Geodeetiline alusplaan Kaasiku III ja Loopera tee, M 1:500, töö nr. 10 58

G 13, 07.05.2013.a. Mõõdistaja OÜ Melbra.

Xxxx 1.10.

Siseministeeriumi vastus – Ehitusaluse pinna arvutamise aluse kohta 59

Xxxx 1.11 Kaasiku III kinnistu paiknemine mullastikukaardil (väljavõte Maa-ameti 60 kaardiserverist)

Xxxx 1.12.1.

Xxxx 1.12.2

Väljavõte Xxx xxxxx ühisveevärgi- ja –kanalisatsiooni arendamise 62

kavast aastateks 2013-2024

Suurendatud väljavõte Xxx xxxxx ühisveevärgi- ja –kanalisatsiooni arendamise kavast planeeritava Kaasiku III mü lääneosas Loopera ja 63

Nelgi tee ristmikul.

2. Tehnilised tingimused 64-73

Xxxx 2.1. Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regioon tehnilised tingimused 64

detailplaneeringuks nr. 211550/2, 03.07.2013.a.

	Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju Regioon tehnilised tingimused võrkude ümberehitamiseks nr. 215197, 12.11.2013.a.	65
Xxxx 2.2.	Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr. 21476719,	66
	22.07.2013
Xxxx 2.3	AS ELVESO tehnilised tingimused nr. VK-TT 110, 30.07.2013, nr. 4-	68
	11/1645-1
Xxxx 2.4.	XX Xxx Xxxxxxx e-kiri 05.07.2013.a. - äraütlev vastus vee- ja kanaliga liitmise kohta MTÜ Loopera Haldus maa-alal.	73

DETAILPLANEERINGU MENETLEMISE DOKUMENDID lk.-74--

1. Leping detailplaneeringu rahastamiseks, detailplaneeringu kohase tee ja taristu väljaehitamiseks ning Xxx xxxxx sotsiaalobjektide ehitamise rahaliseks toetamiseks 16. mai 2013.a.

2 Rae Vallavalitsuse korraldus nr. 627, 11. juuni 2013.a. Xxx xxxx Kaasiku III kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise kohta.

3. Lähteseisukohad Xxx xxxx Kaasiku III kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks.

4. Väljavõte ajalehest Xxx Xxxxxxx august 2013.a. Xxx xxxx Kaasiku III kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamise kohta.

5. Väljavõte ajalehest Harju Elu, 02. august 2013.a. Xxxxxxx XXX kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamise kohta.

6. Foto planeeringuala piirile paigutatud detailplaneeringu algatamise teate kohta juuni .2013.a. (Xxx xxxx Kaasiku III kinnistu ja lähiala detailplaneering).

7. Xxx Xxxxxxxxxxxxxx kiri 26.06.2013 nr. 6-1/4782 Xxx xxxx Kaasiku III kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamisest ja lähetaluste ning eskiisi tutvustamisest informeerimine (nimekiri pöördel)/

8. Xxx xxxx Kaasiku III kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eskiisi tutvustuse protokoll, 23. juuli 2013.a.

9. OÜ Maaplaneeringud xx Xxxxx Xxxx xxxx Xxx Xxxxxxxxxxxxxxxx (02.07.2013) Kaasiku III detailplaneeringu lähteseisukohtadest (ehitusalune ja ehitisealune pind).

10. Xxxxxxxx Xxxxxxx’u e-mail: Planeerimis- ja maakorralduskomisjoni koosoleku protokoll 12.09.2013.a.

11. Rae Vallavalitsuse korraldus nr. 1419, 10. detsember 2013.a. Xxx xxxxx Xxx xxxx Kaasiku III kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine.

12. Väljavõte ametlikest teadaannetest (xxxx://xxx.xxxxxxxxxxxxxxxxxxx.xx/)

19.12.2013.a. Keskkonnamõju hindamise teated - Xxx xxxxxx Xxx xxxxx Kaasku III kinnistu ja lähiala detailplaneeringu strateegilise hindamise mittealgatamise kohta.

13. Xxx xxxxx peaarhitekti Stina Metsise e-mail 18. 12. 2013. – Xxxxxxx XXX

kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmisest.

74

81

82

89

90

91

92

93

95

97-98

99-107

108

109

SELETUSKIRI

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Rae Vallavalitsuse korraldus 11. juuni 2013.a. nr. 627 Xxx xxxx Kaasiku III kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamise kohta.

Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud alljärgnevate lähteandmetega:

- lähteülesanne detailplaneeringu koostamiseks;

- Geodeetiline alusplaan Kaasiku III ja Loopera tee, M 1:500, töö nr. 10 G 13, 07.05.2013.a. Mõõdistaja OÜ Melbra.;

- Xxx xxxxx Xxx xxxx Kaasiku kinnistu detailplaneering (kehtestatud Rae Vallavalitsuse korraldusega nr. 325, 21. 12. 2004);

- Xxx xxxx Loopera pereelamute xxxxx xx keskuse detailplaneering (kehtestatud 14.05.2002):

- Xxx xxxx Lepasalu kinnistu detailplaneering (kehtestatud 16.01.2007);

- Xxx xxxxx üldplaneering, kehtestatud Xxx Xxxxxxxxxxxxx otususega nr. 462, 21.05.2013 (vt. joonis 3);

- Xxx xxxxx ehitusmäärus, 01.03.2009;

- Xxx xxxxx ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arnegukava 2013-2024 (kinnitatud Rae Vallavolikogu määrusega nr. 108, 28.05.2013);

- Xxx Xxxxxxxxxxxxxx 15.02.2011 määrus nr. 14 ”Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise juhend”;

- Xxx Xxxxxxxxxxxxxx 15.02.2011 määrus nr. 13 ”Digitaalselt teostatavate geodeetiliste alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord”;

- Planeeringuala ja vajalike servituudialade katastriüksuste plaanid (vt. xxxx 1.- 4.);

- Eesti standard EVS 843:2003 ”Linnatänavad”, Eesti standard EVS:812-6:2005 ”Ehitiste tuleohutus” osa 6 ”Tuletõrje veevarustus”;

- Vabariigi Valitsuse määrus 27.10.2004 nr 315 ”Ehitisele xx xxxxx osale esitatavad tuleohutusnõuded;

- Eesti Vabariigi kehtivad õigusaktid;

- etteantud tehnilised tingimused tehnovõrkude projekteerimiseks.

Planeeringulahendust on muudetud 19. dets. 2013. a. vastavalt Xxx xxxxx peaarrhitekti e-mailile 18. dets. 2013.a. (vt. menetlusdokumentides jrk. nr. 13). Pos. 12 transpordimaa kinnistule on määratud avalik kasutus.

2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS. PLANEERINGU EESMÄRK.

Planeeritav ala asub Xxx xxxx keskosas Loopera tee ja Tulbi elamurajooni vahel. Planeeringuala paikneb käesolevaks ajaks kehtestatud detailplaneeringu alal – Kaasiku kinnistu detailplaneering (kehtestatud Rae Vallavalitsuse korraldusega nr. 325, 21.12.2004.a.). Kaasiku kinnistu detailplaneeringu kohaselt kinnistu lõunaossa planeeriti elamumaa ja põhjaosa (käesolev detailplaneeringu ala) jäi maatulundusmaaks.

Joonisel 2 (kontaktvööndi skeem) on ära näidatud kehtestatud ja algatatud naaberplaneeringud ja nende üldised lahendused. Joonisel 4 – Lähteplaan on fotod ümbruskonnas valmisehitatud hoonetest.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Xxx xxxxx üldplaneeringuga, kus kinnistu lääne-lõunaosa juhtfunktsiooniks on elamumaa xx xxxxx-idaosa juhtfunkt- siooniks on rohevõrgustik. Elamumaa osa jääb tiheasustusalale.

Juurdepääs planeeringualale toimub olevalt Loopera teelt, mis üldplaneeringu kohaselt on perspektiivne vallatee (käesoleval ajal reformimata riigimaa). Riigimaanteelt (Raeküla tee T-11334) mööda Loopera xxxx planeeringualani on ca 300 m (vt. xx xxxxx VP-1 joonisel 5 ja 6).

Planeeringuala külgneb olevate elamumaadega (vt. ka joonis 2 – Kontaktvööndi skeem) ja idaosas üldplaneeringu järgse rohekoridoriga. Rohekoridor ulatub ka planeeringuala kirdeossa.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on:

 kehtestatud Xxx xxxx Kaasiku maaüksuse detailplaneeringus osaliselt oleva maatulundusmaa sihtotstarbe muutmine elamumaaks, transpordimaaks ja üldkasutatavaks maaks;

 planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine;

 kruntide ehitusõiguse määramine (krundi kasutamise sihtotstarve, suurim lubatud hoonete arv krundil, hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala, hoonete suurim lubatud kõrgus);

 kruntide hoonestusala (see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid) piiritlemine;

 juurdepääsuteede, vajalike tehniliste kommunikatsioonide ja haljastuse lahendamine;

 servituutide vajaduse määramine.

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

3.1. Üldandmed

Planeeritav maa-ala: Kaasiku III kinnistu – maatulundusmaa 100%, 49582 m² Planeeritava ala lähiala: osa Loopera teest ca 285 m² transpordimaa 100% osa Kaasiku mü-st ca 348 m² maatulunudsmaa 100% osa Tulbi tee mü-st ca 45 m² transpordimaa 100% osa Tulbi tee lõik L1 ca 10 m² transpordimaa 100% Tulbi tee 6a mü (alajaam) ca 45 m² tootmismaa 100%			kü – 65301:002:0426; registriosa 8926402 kü – 65301:002:0289; registriosa 5025302 kü – 65301:002:0423; registriosa 178602 kü – 65301:002:0682; registriosa 10035202 kü – 65301:002:1326; registriosa 12375202 kü – 65301:002:1293; registriosa 12375602
Planeeritaval alal olevad hooned			Planeeritaval alal ei ole hooneid.
Planeeritava ala	seos	kehtiva	Detailplaneeringu eesmärk	on	vastavuses	valla
üldplaneeringuga			kehtiva üldplaneeringuga.
Planeeritavale alale juurdepääs ja liiklus			Planeeritavale alale juurdepääs toimub riigimaanteelt Raeküla tee mööda olevat Loopera xxxx (ca 300 m).
Planeeritaval alal olevad tehnovõrgud			Planeeritava ala loodepiiril on olev 10 kV õhuliin. Ühel 10 kV õhuliini mastil (m3 - Nelgi tee pikendusel) on olev elektrikilp MTÜ Loopera Haldus tõkkepuu toiteks. Lõikel LPT-LPT (joonisel 6 – tehnovõrgud) on kirjeldatud mast märgitud.
Planeeritava ala tehnovõrgud	lähialal	olevad	Loopera xxxx on välja ehitatud veetrass (d=110), kanalisatsiooni survetrass, B ja C-kategooria gaasi-
			xxxxx, 0.4 kV maakaabel (mastist m3) Loopera tee
			tõkkepuuni.
			Olev Roosipõõsa alajaam on välja ehitatud Tulbi tee
			6a kinnistul. Tulbi xxxx on välja ehitatud ka
			sidekanalisatsioon.
Planeeritaval alal veekogud ja			Planeeritava ala lõunaosa jääb kunagise Rae
maaparandussüsteemid			maaparandusobjekti põhjaossa. Ala xxx- xx läänepiiril
			on lahtised kraavid, mis suubuvad planeeringualast
			ca 450 m kaugusel asuvasse Vaskjala-Ülemiste
			kanalisse. Käesoleval ajal planeeringuala ei kuulu
			maaparandussüsteemi koosseisu (ala on registritest
			välja arvatud).

Planeeritaval alal muinsuskaitse- ja	Muinsuskaitse-	ja	looduskaitse	aluseid objekte
looduskaitse alused objektid	planeeritaval	alal	ei ole. Ala	põhjaosa jääb
	üldplaneeringujärgsesse rohekoridori alasse.
Planeeringualal olevad servituudid	Planeeringualale ei ole seatud olevaid servituute.
Kitsendused planeeringualal olevatest objektidest	Planeeringuala loodeosas Loopera tee kaitsevöönd tee teljest 20,0 m; oleva 10 kV õhuliini kaitsevöönd 10,0 m; Loopera xxxx xxxxx reoveepumpla kuja 20,0 m, millest planeeringualale ulatub ca 12,0 meetrit; Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardile (2008, Eesti Geoloogiakeskus) on planeeritaval alal kõrge radoonisisaldusega pinnas (50 – 150 kBq/m³).
Kitsendused planeeringuala lähialal olevates objektidest	Loopera xxxx ühiskanalisatsiooni ja ühisveetorustike kaitsevöönd 2,0 meetrit kummalegi xxxxx xxxx xxxxx; C-kategooria gaasitorustiku kaitsevöönd 2,0 meetrit kummalegi xxxxx gaasitoru telge; B-kategooria gaasitorustiku kaitsevöönd 1,0 meetrit kummalegi xxxxx gaasitoru telge; 0.4 kV õhuliini kaitsevöönd 2,0 m kummalegi xxxxx liini xxxxx (risti Loopera teega)
Kaugus Tallinnast (kesklinnast)	ca 20km.

3.2. Planeeritava ala piirid

Planeeringuala piirneb järgmiste maaüksustega ja reformimata maaga:

Loopera tee mü	− 65301:002:0289 – transpordimaa
Xxxxxx mü	− 65301:002:1516 – maatulundusmaa
Tominga mü	− 65301:002:1515 – maatulundusmaa
Tulbi tee 28 mü	− 65301:002:1315 – elamumaa
Tulbi tee mü 30 mü	− 65301:002:1316 – elamumaa
Tulbi tee mü 32 mü	− 65301:002:1317 – üldkasutatav maa
Tulbi tee mü 34 mü	− 65301:002:1318 – elamumaa
Tulbi tee mü 36 mü	− 65301:002:1319 – elamumaa
Tulbi tee mü 38 mü	− 65301:002:1321 – elamumaa
Tulbi tee mü 40 mü	− 65301:002:1322 – elamumaa
Tulbi tee mü 42 mü	− 65301:002:1323 – elamumaa
Kaasiku mü	− 65301:002:0423 – maatulundusmaa
Loopera tee	− reformimata maa

3.3. Geodeesia.

Planeeritava ala kohta on koostatud digitaalne geodeetiline plaan. Joonise nimetus:

„Geodeetiline alusplaan Kaasiku III ja Loopera tee“, M 1:500, töö nr. 10 G 13, 07.05.2013.a. Mõõdistaja OÜ Melbra.

Koordinaadid määratud L-EST süsteemis, kõrgused Balti süsteemis.

Maapinna absoluutsed kõrgused on vahemikus 41.75-39.40 m. Planeeritav ala on tasase reljeefiga, kerge langusega xxxxx suunas.

4. PLANEERINGUETTEPANEK

4.1. Planeeringu vajalikkus ja põhimõtted.

Planeeringuala ja lähiala mõiste käsitlemisel on tuginetud lähteülesande p. 2.1.2 ja

2.1.3 –le, mille kohaselt planeeritav ala on Kaasiku III kinnistu.

Lähialana on kaasatud planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja tehnovõrkude planeerimiseks. Lähiala käesolevas planeeringus asub kahes osas:

1. Loopera tee ja planeeritava tee ristumiskohas (veevarustus, kanalisatsioon ja side) ning

2. Roosipõõsa alajaamast Kaasiku III kinnistuni (elektrivarustus).

Planeeringus on ette nähtud oleva maatulundusmaa sihtotstarbega krundi lõunapoolse osa jagamine elamumaaks (11 krunti) üksikelamute ehitamiseks, transpordimaaks (2 krunti), üldkasutatavaks maaks (1 krunt). Põhjapoolne osa jääb endiselt maatulundusmaaks (1 krunt).

Planeeringuala asub täielikult varemkehtestatud detailplaneeringu alal. Detailplaneeringuga järgitakse naabruses väljakujunenud hoonestuslaadi ning hoonete mahtusid ja kõrgusi.

Planeeritud elamumaa kruntidele pos. 1-11 on ette nähtud ühe üksikelamu rajamine xx xxx abihoone (ehitusaluse pinnaga kuni 40 m²) rajamine.

Planeeritud transpordimaa (pos. 12) on ette nähtud juurdepääsuteeks ja tehno- võrkudega varustamiseks planeeritud kruntide tarbeks ja (pos. 15) Loopera tee laienduseks xxxx xxxxx kraaviga.

Planeeritud üldkasutatavale maale (pos. 13) on ette nähtud rajada laste mänguväljak ja väikevormid. Alal on olev lehtpuuvõsa/mets, mis vajab sanitaarraide teostamist. Üldkasutatava maa krundile on juurdepääs autoga ja jalgratastega. Alale on ette nähtud 3 kohalise autoparkla (tugevdatud alusega muruplats) ja ca 7 kohalise jalgrataste parkla rajamine. Jalgsi juurdepääs üldkasutatavale maale on võimalik ka varemplaneeritud üldkasutatava maa krundilt Xxxxx xxx 00, kuhu on rajatud juba korvpalliplats.

Mänguväljakute seadmed peavad olema ohutud, samuti peab olema ohutu nende paigaldamine, hooldamine ja kasutamine. Mänguväljaku ohutuse tagamisel ja hindamisel arvestada standardi EVS-EN 1176 „Mänguväljaku seadmed ja aluspind” osade 1-11 nõudeid. Xxxxxxxx xxxxx mänguväljaku kaugus planeeritud elamu akendest on minimaalselt 20 m – seega on tagatud normatiivne kaugus. Alale on ette nähtud xx xxx liumäe, xxxxx xx liivakasti rajamine. Jalutusraja ja väikevormide paigutus on tinglik, soovitav on see lahendada väikevormide sidumisprojektiga xxxxx metsaaluse korrastamist.

Olev maatulundusmaa (pos. 14) jääb jätkuvalt maatulundusmaaks ja on üldplaneeringu

kohaselt rohevõrgustiku koridoriks.

4.2. Kruntide ehitusõigus, hoonestusala, servituutide vajadus

Joonisel 5 „Põhijoonis" on antud kruntide maakasutuse sihtotstarve, suurim lubatud maapealsete korruste arv, suurim lubatud hoonete arv krundil, hoonete suurim ehitusalune pindala, krundi maksimaalne täisehituse %, krundi hoonestusala.

Ehitiste arhitektuurinõuded::

Hoonete välisviimistlus (üksikelamu ja abihoone) ja konstruktsioonid	Ühtne välisviimistlus grupis, fassaadimaterjal – laudis, tellis, looduslik xxxx, krohvipind, klaas. Omavahel võib kombineerida erinevaid materjale ja liigendatud fassaadi. Värvilahenduses eelistada pastelseid, sooje ja looduslähedasi värvitoone.
	Vältida tuleb abihoonete juhuslikku ja plaanipäratud ehitust. Abihooned ja nende välisviimistlus peavad kokku sobima materjalidelt ja lahenduselt põhihoonega (üksikelamuga).
	Hoonete konstruktsioonide (valimisel ja) ehitamisel tuleks järgida nende tuulekindlust ja soojapidavust.
Harja suund (elamu)	Xxxxxx xxxxx suund risti või paralleelne krundi mingi küljega. Sõltub hoonete sidumisel hoone põhiplaani xx xxxxxxxx asukohast.
Xxxxxx xxxxx xx xxxxx tüüp	1-kordsetel ja 2-kordsetel ühepereelamutel xxxxxx xxxxx 10 o - 30 o. Lubatud on hoonetel ühe või kahepoolne kalle, maksimaalselt võib kasutada kuni kolme erinevat katusekallet. Väiksemad katuseosad võivad olla madalama kaldega. Katusekatte toon tume (must, tumehall, tumepruun, tumeroheline jms.).
Hoonete sokli kõrgus maapinnast	Kuni 0.5 meetrit.
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast	Üksikelamul – max. 8.5 m, abihoonel max. 5.0 m. Kõrgused järgivad piirkonnas varemplaneeritud ja ehitatud hoonestust.
Hoonete suurim lubatud korruselisus	Üksikelamu kuni 2 maapealset korrust, abihoone 1 korrus
Krundi piirded	Piire peab sobima hoonete välisviimistlusega. Kõrgus kuni 1,5 m. Piirete välisilme tee ääres peab moodustama ühtse terviku ja sobima ka naaberkinnistute piiretega. Pos. 1-11 piirdeaed võimalik rajada mööda krundi perimeetrit (piirde liik täpsustatakse hooneprojekti koostamisel). Xxxxxx asukohad on näidatud joonisel 5 – põhijoonis. Piirdeid ei ole ette nähtud pos. 12-15.
Ehitusjoon	Ehitusjoon teemaa piiri suhtes vaba, kuid minimaalsed kaugused teemaa piirist on järgmised: pos. 1,2, 4-11 hoonestus teemaa piirist (juurdepääsutee poolsel küljel) mitte lähemal kui 7.0 meetrit, pos. 3 mitte lähemal kui 4.0 meetrit. . Sellise hoonestusala paigutusega on tagatud auto parkimise mahutamine oma krundile.

Elamumaale on kantud hoonestusala piirid arvestades kehtivate ehitusnormide ja eeskirjadega. Hoonestusala määramisel on kinni peetud EV kehtivatest õigusaktidest ja normidest. Detailplaneeringus on arvestatud ehitise tulepüsivusklassiks TP 3.

Planeeritava juurdepääsutee sissesõidupoolsest küljest on hoonestusala 7,0 m kaugusel, et oleks võimalik auto parkida oma krundile. Krundi külg- ja tagapiiridel on hoonestusala üldreeglina 4,0 meetri kaugusel piirist (v.a. Loopera tee äärsed krundid, kus hoonestusala kaugus krundi piirist on 11,5 m). Krundil abihoonete/maapealsete rajatiste ehitamisel ligemale krundi külg- ja/või tagapiirile kui 4,0 meetrit võib neid ehitada juhul, kui tagatakse tuleohutus xx xxxxxxx piirinaabriga on sõlmitud sellekohane notariaalne kokkulepe (sisaldab tuleohutuse järgimise nõuet), mis kajastub ka kinnistusregistris.

Käesolevas töös on arvestanud, et hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala kehtib xxxx hoonete kohta ning ei sisalda konsoolsete rõdude, katmata terrasside, treppide, samuti katuseräästaste jms. pindalasid, kuid ei tohi ületada 30 % hoone lubatud suurimast ehitusalusest pindalast. Seega näiteks krundi 2 lubatud suurima ehitusaluse pindala (225 m²) juures on võimalik projekteerimisel katuseräästaste jne. pindalaks arvestada 67 ruutmeetrit (30 protsenti 225-st = 67) - (vt. ka xxxx 1.10 seletuskirjas - Siseministeeriumi vastus ehitusaluse pinna arvutamise aluse kohta).

Hoonete eskiisprojektid tuleb kooskõlastada vallaarhitektiga.

Hoonete põranda +0.00 vahemik on määratud joonisel 6, kuid on vajalik täpsustada hoone sidumisel, kuna see sõltub hoone paigutusest krundil.

Planeeritud servituudid on kantud joonisele 5 „Põhijoonis” ja joonis 6 “Tehnovõrgud" Vajalikud servituudialad käesoleva detailplaneeringu realiseerumiseks: (ka joonisel 5 - tabel 4)

Detailplaneeringu alal vajalikud servituudid:

- oleva 10 kV õhuliini planeeritud servituut (laiusega ca 6.2 m) krundil 15 Elektrilevi OÜ kasuks;

- planeeritud 0.4 kV maakaabli plan. servituut (laiusega 3.5 m) krundil 3 Elektrilevi OÜ kasuks;

- planeeritud 0.4 kV maakaabli plan. servituut kaitsevööndi ulatuses krundil 12 Elektrilevi OÜ kasuks;

- planeeritud drenaazhitorustiku plan. servituut kaitsevööndi ulatuses krundil 12, 13 ja 14 torustiku omaniku/valdaja kasuks.

- planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustiku plan. servituut kaitsevööndi ulatuses krundil 12 ja 15 AS Elveso kasuks;

- planeeritud sidekanalisatsiooni plan. servituut kaitsevööndi ulatuses krundil 12 ja 15 Xxxxx Xxxxxxxxxx AS kasuks;

- planeeritud jalgraja plan. servituut (laiusega 2.0 m) krundil 14 krundi 13 kasuks;

Väljaspool detailplaneeringu ala (planeeringuala lähialal) vajalikud servituudid:

-- planeeritud 0.4 kV maakaabli plan. servituut (laiusega 3.5 m) Kaasiku mü-l, Tulbi tee mü-l ja Tulbi tee L1 mü-l Elektrilevi OÜ kasuks;

- planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustiku plan. servituut kaitsevööndi ulatuses Loopera xxxx AS Elveso kasuks;

Servituudialad on vajalik kanda vastavate kinnistute kinnistusraamatusse.

4.3. Veevarustus, kanalisatsioon, sademevesi ja drenaazhivesi, tuletõrjeveevarustus.

Üldist

Tehnovõrgud on kantud joonisele nr. 6 - Tehnovõrgud.

Planeeringualal tehnovõrkude planeerimisel on lähtutud piirkonnas välja ehitatud tehnovõrkudest. Loopera xxxx on välja ehitatud veetorustik (d=110 mm) ja survekanalisatsioon. Veetorustiku ja survekanalisatsiooni torustiku omanik on AS Elveso.

Käesoleva planeeringuga on määratud planeeritud tehnovõrkude liitumiskohad olevate tehnovõrkudega.

Xxxx xxxxxxxx xxx- xx kanalisatsioonitorustiku ühendamisel olevate torustikega on vajalik teostada Loopera xxxx kaevetöid, siis on arvestatud OÜ Rae Veevärk sooviga need kaevetööd ühendada Loopera tee oleva truubi rekonstrueerimistöödega (projekt koostamisel, töö T-28-12, A-projekt, Nelgi tee kraav). Sellest tulenevalt on olevate torudega ühinemispunktid paigutatud oleva truubi lähedusse. Loopera xxxx xxxxx truubi rekonstrueerimine ei kuulu käesoleva detailplaneeringuga lahendamisele ja ei kuulu käesoleva detailplaneeringu tellija poolt finantseerimisele, kuna käesoleva detailplaneeringu tarbeks truubi rekonstrueerimise vajadus puudub. Ka ei kuulu käesoleva detailplaneeringu pädevusse määrata truubi rekonstrueerimise finatseerija. Truubi rekonstrueerimine lahendatakse eraldi projektiga xx xxxx sellega lahendatakse ka finantseerimise küsimus.

Joonisel 6 – tehnovõrgud on lõikel LPT-LPT lisaks olevatele tehnotrassidele Loopera xxxx kantud ka varemplaneeritud (ja kehtestatud) Lepasalu detailplaneeringu järgsed trassid (side, isevoolne kanalisaatsioon ja kavandatav tee laiendus). Varremplaneeritud objekte geodeetilisele plaanile pealisehitusena käesolevas töös kantud ei ole.

Planeeritud vee-, kanali- ja drenaazhitorustike servituudid on eraldi leppemärgiga joonisel välja toodud. Digitaalsel joonisel asuvad nad eraldi kihil teistest servituutidest.

Veevarustus

Veevarustuse planeerimisel on arvestatud Xxx xxxxx ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni 2013-2024 arengukavaga, millest on ka töösse lisatud väljavõte (vt. lisa1.12.1 ja 1.12.2).

Planeeringuala veevarustus on lahendatud AS Elveso tehnilistele tingimustele nr. VK- TT 110, 30.07.2013, nr. 4-11/1645-1 (vt. xxxx 2.3 – seletuskirjas).

Planeeringuala veevajadus on 4,4 m³/ööpäevas, so 132,0 m³/kuus. Planeeringualal on 11 üksikelamu krunti.

Iga krundi vee hetkkoormus on ca 0.4 l/sek).

Veetorustik on planeeritud piki transpordimaa serva (vt. Tehnovõrgud – joonis 6).

Joonisele on märgitud planeeritud kinnistute liitumispunktid ühisveevärgiga (kinnistu piirist mitte kaugemal kui 1,0 m).

Ühisveetorustiku kaitsevöönd on 2,0 mõlemale xxxxx torustiku telge, servituudiala on kaitsevööndi ulatuses.

Oleva ühisveetorustikuga liitumispunkt (ÜPV) asub planeeringuala lähialal (Loopera tee ja planeeritud juurdepääsutee ristmikul).

Veetorustiku paiknemine krundil, läbimõõt xx xxxxx veesisestus määratakse hoonete projekteerimisel.

Veevarustuse kohta koostada eraldi projekt. .

Kanalisatsioon

Kanalisatsiooni planeerimisel on arvestatud Xxx xxxxx ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni 2013-2024 arengukavaga (vt. lisa1.12.1 ja 1.12.2).

Planeeringuala kanaliseerimine on lahendatud AS Elveso tehnilistele tingimustele nr. VK-TT 110, 30.07.2013, nr. 4-11/1645-1 (vt. xxxx 2.3 – seletuskirjas)

Planeeringuala reovesi on 4,4 m³/ööpäevas, so 132,0 m³/kuus. Iga krundi reovee hetkkoormus on ca 2,0 l/sek). Planeeringulal on 11 ühepereelamu krunti.

Kanalisatsioonitorustikud on planeeritud piki transpordimaa serva (vt. Tehnovõrgud – joonis 6).

Joonisele on märgitud planeeritud kinnistute liitumispunktid ühiskanalisatsiooniga (kinnistu piirist mitte kaugemal kui 1,0 m).

Lähikonnas isevoolse ühiskanalisatsiooni torustik puudub. Loopre xxxx on survekanalisatsioon ja ülepumpla (mis asub Loopera Haldus MTÜ maal). Detailplaneeringu koostamise algstaadiumis pakkusime lahenduse detailplaneeringu ala isevoolsena kanaliseerida ülepumplasse (mis tehniliselt oleks olnud võimalik), kuid maaomanikuga (xxxxx maal ülepumpla asub) kokkulepet ei saavutatud (vt. ka xxxx 2.4 – OÜ Xxx Xxxxxxx e-kiri 05.07.2013.a.).

Planeeringuala ei ole võimalik isevoolsena kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, seetõttu juhitakse isevoolne kanalisatsioon (xxxxx suunas oleva langusega) xxxxxxxx reoveepumplani (krundi 12 põhjaosas) ja sealt edasi suunatakse survekanalisatsiooni abil Loopera xxxx asuvasse survekanalisatsiooni.

AS Elveso tehnilistes tingimustes p 6 kohaselt tuleks detailplaneeringu koosseisus lahendada reoveepumplate koostöö (esitada pumplate koostöögraafik). Detailplaneeringu koostaja on seisukohal, et reoveepumplate koostöö tuleb lahendada eraldi projektiga järgmises projekteerimise staadiumis ja ei ole detailplaneeringu ülesanne.

Planeeringuala kanaliseerimise kohta koostada eraldi kanalisatsiooniprojekt, kus on lahendatud ka reoveepumplate koostöö (AS Elveso tehniliste tingimuste p. 6 nõue).

Planeeritud reoveepumpla (krundil 12) kuja on vastavalt normidele 10.0 meetrit reoveepumpla servast, mis on ka joonisele kantud. Reoveepumpla ette on planeeritud kõvakattega teenindusplats, mis on ühendatud tupiktee ümberpööramisplatsiga.

Ühiskanalisatsiooni kaitsevöönd on 2,0 mõlemale xxxxx torustiku telge, servituudiala on kaitsevööndi ulatuses.

Kanalisatsioonitorustike paiknemine kruntidel, läbimõõdud xx xxxxx väljaviikude asu- xxxxx täpsustatakse hoonete projekteerimisel.

Sademevesi ja drenaazhivesi

Krundi sademevett mitte juhtida reoveekanalisatsiooni ja ka mitte naaberkinnistule, see on vajalik tagada hoone ehitusprojekti koostamisel krundi vertikaalplaneerimisega. Sademevesi imbub kruntidel pinnasesse, sh. immutatakse xxxxxx sadeveed lokaalsete imbsüsteemide abil (näiteks dreenivad imbtorud).

Juurdepääsutee sademeveed on planeeritud ära juhtida teemaal kulgevate madalate kraavide (küvettide) abil. Planeeringualal risti Loopera teega planeeritud küvettide sademevesi jookseb Loopera tee kõrval olevasse kraavi. Xxxxx-xxxxx suunalise tee kõrvale planeeritud küvettidele on paigutatud enne ümberpõöramisplatsi restkaevud ja sademevesi jookseb drenaazhitorustiku kaudu kinnistu idapiiril olevasse kraavi. Olevad kraavid tuleb oma kinnistu piires korrastada ja tagada kraavis vee läbilaskmine.

Transpordimaale on planeeritud drenaazitoru.

Kogu maa-ala arvestuslik 1% max sadevee hulk ca 80 l/sek. Transpordimaal on asfaldi alune pind ca 1400 m³. Seega sademevee hetkkoormus on (0.14 x 80 x 0.9 (teekatte koefitsient) 10.08 liitrit/sekundis.

Tuletõrjeveevarustus

Planeeringuala vahetus naabruses Loopera xxxx on välja ehitatud tuletõrjevee hüdrandid (vt. joonis 6 – tehnovõrgud). Planeeringualale on ette nähtud hüdrant, mille teenindusraadius on 100 meetrit. Hüdrandi kaugus sõidutee servast max 2,0 m.

Juurdepääsutee on tupiktee, mille otsas on 12x12 m tolmuvaba plats. Detailplaneeringus on arvestatud ehitise tulepüsivusklassiks TP 3 - kuja 8 m.

Planeeringu tuletõrjelahendus on koostatud vastavalt VV määruse nr. 315 ja EVS 812 osa 6-2012 nõuetele.

Konkreetse hoone tulepüsivusklass või tuletõkkesektsiooni pindala määratakse VV 27. oktoobri 2004.a. määrusele nr. 315 vastavalt detailplaneeringule järgnevate ehitusprojek- tidega.

Kruntidele juurepääsuteede laius minimaalselt 3.5 meetrit.

Tuleohutusest tulenev kasutusviis planeeringualal planeeritud hoonetele on I kasutusviis – elamud.

4.4. Elektrivarustus ja side

Planeeringuala elektrivarustus on lahendatud Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regiooni tehnilistele tingimustele nr. 211550/2, 03.07.2013.a. ja nr. 215197, 12.11.2013.a.

Planeeringuala elektriga varustamine 3x25 A on ette nähtud maakaabliga Roosipõõsa alajaamast. Alajaamast kuni Kaasiku III kinnistuni kulgeb maakaabel Kaasiku kinnistu idapiiril (planeeringuala lähialal) servituudialana. Servituudiala laius 3.5 meetrit.

Kruntide piiril on ette nähtud 2-kohalised liitumiskilbid. Krunt 11 ees on 3-kohaline liitumiskilp krundi 11 elamule, reoveepumplale ja tänavavalgustusele.

Planeeritava ala loodepiiril on olev 10 kV õhuliin. Juurdepääsutee kõrval 10 kV õhuliini mastil m3 (Nelgi tee pikendusel) on olev elektrikilp MTÜ Loopera Haldus tõkkepuu toiteks. Kuna mainitud mast asub planeeritavale juurdepääsuteele liialt lähedal, siis on see mast ette nähtud ümber xxxxx ca 15 meetrit xxxxx xxxxx (vt. joonis 6 – tehnovõrgud). Ka olev elektrikilp kuulub ümbertõstmisele ja ümbertõstetud kilbist 0.4 kV tarbija maakaabel tõkkepuuni tuleb rekonstrueerida. Masti m3 ümbertõstmisel planeeringus ettenähtud xxxxxx (Üpost m3y) jääb masti m2 (kus paikneb ka 0.4 kV õhukaabel) ja uue masti m3y vaheliseks kauguseks 80 meetrit ning m3y ja masti m4 vaheliseks (ainult 10 kV õhuliin) kauguseks 105 meetrit.

Kaitsevöönd 10 kV õhuliinil on 10.0 m kummalegi xxxxx liini xxxxx. Planeeringus on ette nähtud servituudiala 10 kV liini jaoks ca 6.2 meetrit krundil 15.

0.4 kV maakaabli kaitsevöönd on 1,0 mõlemale xxxxx kaabli telge, servituudiala on kaitsevööndi ulatuses.

Elektrivarustuse kohta koostada eraldi projekt.

Elektrivarustuse ehitab välja Eesti Energia vastavalt sõlmitavatele liitumislepingutele.

Side on lahendatud Xxxxx Xxxxxxxxxx AS telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele nr. 21476719, 22.07.2013.a. (vt. xxxx 2.2). Planeeringualal on reserveeritud maa sidekanalisatsioonile piki teemaa piiri, nähes ette sidekanalitoruga sisestuse võimaluse igale planeeritavale elamukrundile. Planeeritud ühenduspunkt juurdepääsuvõrgu jaoks on toodud Loopera tee äärde Kaasiku III kinnistu piirile (vt. joonis 6 – tehnovõrgud).

Varemplaneeritud ja kehtestatud Lepasalu kinnistu planeeringuga on Loopera tee põhjaosas ette nähtud sidetrass, mis on käesolevas töös kantud ka Loopera tee lõikele LPT-LPT joonisel 6 – tehnovõrgud.

Vastavalt tehnilistele tingimustele lahendatakse juurdepääsuvõrgu kaabli paigaldamine Assaku võrgusõlmest planeeritava sidekanalisatsioonini eraldi projektina (seega mitte käesoleva detailplaneeringu koosseisus).

Sidevarustuse kohta planeeringualal koostada eraldi projekt.

4.5. Küte

Küttesüsteemi liik lahendatakse hoone projekteerimisel.

Planeeringualal lahendada küttesüsteem lokaalsena, energiasäästliku ja keskkonnasõbralikuna. Kaaluda ka hoonete kütmisel maakütet. Maakütte puhul mitte kasutada vertikaalset maakütte lahendust, kuna see tooks xxxxx väga väikesel maa- alal tihedalt puurauke. Horisontaalse maakütte valikul on vajalik koostada esperthinnang maakütte kasutamise võimalikkuse kohta hoonete projekteerimisel.

4.6. Juurdepääsuteed ja parkimine

Planeeritavale alale juurdepääs toimub riigimaanteelt Raeküla tee mööda olevat Loopera xxxx (ca 300 m). Loopera tee lõik Raeküla teelt kuni planeeritava juurdepääsuteeni on reformimata riigimaal (perspektiivne vallatee).

Planeeringuala transpordimaa laius (krunt 12) on 14.5 meetrit. Sõidutee laius on 4.8 meetrit, mille kõrval on joonvahega eraldatud 1,5 meetri laiune jalakäijate ala. Seega kogu mustkatte alune tee laius on 6.3 meetrit (vt. teelõiked joonisel 6 – tehnovõrgud). Juurdepääsutee on tupiktee, mille xxxxx on 12x12 m suurune ümberpööramisplats.

Planeeritud sõiduteed on ette nähtud asfaltkattega.

Normatiivne parkimine on ette nähtud oma krundi piires 2 kohta. Hoonestusprojekti asendiplaani koostamisel tuleks arvestada ka külaliste autodega veel 2 parkimiskohta lisaks.

Joonisel 5 ja 6 on skeem VP-1 – Planeeringuala seos varemplaneeritud alaga, kus on näidatud kergliiklustee asukoht Loopera tee ääres planeeringualast Raeküla teeni.

Loopera tee L2 maaüksusel on kergliiklustee asukoht lahendatud vaaremplaneeritud ja kehtestatud Lepasalu kinnistu detailplaneeringuga. Ca 150 meetrine lõik Raeküla teeni on kergliiklustee ettepanek – planeeringutega seda käesolevaks ajaks lahendatud ei ole.

Skemaatiliselt märgitud kergliiklustee ei kuulu käesoleva detailplaneeringuga lahendamisele.

Planeeringualal juurdepääsuteel on kahesuunaline liiklus. Loopera tee ja juurdepääsutee ristmikule on vajalik paigaldada liiklusmärk – Xxxx xxxx (vt. joonis 5 ja eskiisi arutelu protokolli kokkuvõte menetlusdokumentides).

Planeeringus on määratud juurdepääsutee kinnistule (krunt 12) avalik kasutus. Loopera tee xxxxxx xxxx kraav on planeeringuala sees ja temale on moodustatud eraldi transpordimaa krunt (pos. 15), mille laiuseks on 8.0 meetrit. Nimetatud krunt tuleks perspektiivis liita Loopera teega.

Juurdepääsutee kohta planeeringualal koostada eraldi projekt.

4.7. Keskkonnatingimused Haljastus ja pinnakate

Planeeritava ala lõunaosa on lage rohumaa, põhja-kirdeosa võsastunud mets. Metsaala tuleb korrastada – teostada sanitaarraiet.

Loopera tee äärsetele elamukruntidele (pos. 1, 7-11) rajada tee kaitsevööndisse kaitsehaljastus. Teistel elamukruntidel istutada puid kruntide külg- ja tagapiiridele (vt. joonis 5 – põhiplaan). Piki krundi piire rajada soovitavalt ka madalad hekid.

Perspektiivis igale ehitusõigusega krundile näha ette minimaalselt 1 puu krundi iga 300 m² kohta.

Planeeritav ala on nõrgalt lainja reljeefiga moreenmaastik. Pinnakattes esineb koreserikas saviliivmoreen. Moreenkihti katab ca 20-30 cm tüsedune huumushorisont. Aluspõhja moodustavad ordoviitsiumi lubjakivid. Lubjakivi pind on lainjas. Lubjakivi on pindmises osas murenenud ja lõheline.

Maa-aluste kommunikatsioonide planeerimiselll tuleb arvestada lubjakivi lasuvusega ehitussügavuses (vt. ka xxxx 1.11 – Kaasiku kinnistu paiknemine mullastikukaardil).

Radooniohtlikud alad

Planeeritav maa-ala jääb Põhja-Eesti radooniohtliku pinnasega vööndi levialasse. Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardile (2008, Eesti Geoloogiakeskus) on planeeritaval alal kõrge radoonisisaldusega pinnas (50 – 150 kBq/m³). Radoonist põhjustatud kiirgusdoosi all mõeldakse peamiselt siseõhu radooni, mis satub hoonesse pinnasest hoone all xx xxxxx, ehitusmaterjalidest ning kraaniveest. Radoon xx xxxxx tütarelemendid on tervistkahjustavad. Nad jõuavad inimorganismi peamiselt hingamisel. Eesti on (võrdselt Põhjamaade ja teiste Lääne-Euroopa maadega) kehtestatud elamute siseõhus radooni sisalduse lubatud piiriks 200 bq/m³ kohta.

- Arvestades ala paiknemisega kõrge radoonisisaldusega pinnasega alal tuleb radooniriski ennetada, st. uute majade projekteerimisel ja ehitamisel radooni- probleemidega arvestada ning rakendada   radooniohu   vähendamise leevendusabinõusid.

1. Kuna maa-alal on pinnakatte paksus varieeruv, siis ehitusprojekti koostamisel hoone asukohaks krundil valida paksema pinnakattega ala ja soovitav on (xxxx xxxxxx asukoha sidumisel järgnevas projekteerimisstaadiumis) teostada täiendavaid mõõtmisi.

2. Arvestada, et summaarse kiirguse taseme minimaalsena hoidmise eesmärgil ei kasutataks vaadeldaval alal levivat kruusa xx xxxxx ehitusmaterjalina. Kogu vajalik materjal, s.h. ka täitepinnasena kasutatav, tuleb tuua väljastpoolt radooniohtlikku

ala. Soovitav on ehitusalusele pinnasele lisada puhtast piirkonnast toodud kattekiht.

3. Sõltuvalt pinnase radooniohtlikkuse astmest soovitatakse kasutada

traditsioonilist (tavaliselt hea tuulutusega), radoonipidavat või radoonikindlat ehitusviisi, millest tulenevad vastavad projekteerimis- ja ehitusnõuded. Kuna pinnaseõhus oleva radooni pääs hoonesse sõltub õhuvahetusest pinnase xx xxxxx vahel, on määrav ehitusmaterjalide valik, ehitise, eriti keldri ja vundamendi ehitusviis (soovitav kasutada betoonalust, savikihti, ka radooniohutut kilet, sundventilatsiooni jm). On leitud, et radooniohtlikel aladel samades tingimustes olevatel hoonetel on elamutes keldri olemasolu korral radoonitase esimese korruse tubades olnud ca kaks xxxxx xxxxxxx kui keldrita majades. Keldrita hoonete puhul on madal radoonitase saavutatav näiteks majaaluse tuulutamise või ventileerimise abil.

4. Uute hoonete projekteerimisel ja ehitamisel kõrge radoonisisaldusega aladel tuleb hooneid ehitades arvesse xxxxx Eestis kasutatava standardi (EVS 840:2009) nõudeid, mis kehtestavad elu-, puhke- ja tööruumides aasta- keskmiseks radoonisisalduse ülempiiriks 200 Bq/m3. EVS 840:2009 “Radooniohutu hoone projekteerimine” annab vastavad juhised radooniohu vältimiseks uutes majades.

5. Radooniohtu peab arvestama järgnevas projekteerimisetapis hoonete projekteerija, rakendades radooniohu vähendamise leevendusabinõusid hoonestusprojektide koostamisel ning radooniriskist peab teavitama nii arendajaid (kinnisvaraomanikke) kui ka potentsiaalseid elanikke.

Keskkonnakaitse ja keskkonnatingimused

Keskkonnakaitse abinõud planeeritaval maa-alal on:

 tehnosüsteemide väljaehitamine ja nende laitmatu funktsioneerimise tagamine;

 kinnise konteineri paigaldamine krundile olmejäätmete kogumiseks ja väljaveolepingute sõlmimine. Jäätmete käitlemine toimub vastavalt Xxx xxxxx jäätmehoolduseeskirjale;

 üksikelamu kruntidel sade ja pinnaveed imbuvad pinnasesse.

 tolmuvaba sõiduteede rajamine

 planeeringuala xxx- xx lääneosas olevad kraavid on vajalik korrastada ja tagada vee läbilaskmine.

 hoonete projekteerimisel (järgmises projekteerimisstaadiumis) kinni pidada EVS 840:2009 “Radooniohutu hoone projekteerimine” nõuetest.

Keskkonnamõjud

Kokkuvõtteks: uute kruntide moodustamine ei too xxxxx olulist keskkonnamõju, planeeringualale ei pea vajalikuks täiendavate keskkonnakaitsealaste nõuete seadmist.

Maaparandusobjektid

Planeeritava ala lõunaosa jääb kunagise Rae maaparandusobjekti põhjaossa. Ala xxx- xx läänepiiril on lahtised kraavid, mis suubuvad planeeringualast ca 450 m kaugusel

asuvasse Vaskjala-Ülemiste kanalisse. Käesoleval ajal planeeringuala ei kuulu maaparandussüsteemi koosseisu (ala on registritest välja arvatud). Nimetatud kraavidel ei ole seadusandluses ette nähtud kaitsevööndit.

Tervisekaitse

Planeeringualal on ette nähtud ühisveevarustus ja ühiskanalisatsioon (vt. ptk 4.3). Planeeritud reoveepumpla kujast (10 meetrit) on hoonete planeerimisel kinni peetud.

Laste mänguväljaku normatiivne kaugus planeeritud elamute akendest on tagatud, so. minimaalselt 20 meetrit.

Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardile (2008, Eesti Geoloogiakeskus) on planeeritaval alal kõrge radoonisisaldusega pinnas (50 – 150 kBq/m³), hoonete projekteerimisel rakendada EVS 840:2009 “Radooniohutu hoone projekteerimine” nõudeid (vt. ptk 4.7 Keskkonnatingimused – Radooniohtlikud alad).

Võimalikud avariiohtlikud olukorrad ja nende vältimise meetmed.

Avariiohtlikku olukorda on võimalik vältida vaadeldava ala korrashoiuga ja planeeringus kavandatud tegevuse elluviimisega:

- teede planeeringujärgne ja õigeaegne rajamine, territooriumi korrashoid, mille rakendumisel on territooriumi eri osadele juurdepääs tagatud:

- lahendatud on tuletõrjeveevarustus - planeeringualale on ette nähtud hüdrant, mille

teenindusraadius on 100 meetrit.

- liiklusohutuse tagavad väljaehitatud juurdepääsuteed (vt. p. 4.6 – Juurdepääsuteed ja parkimine):

- planeeringualal juurdepääsuteel on kahesuunaline liiklus. Loopera tee ja juurdepääsutee ristmikule on vajalik paigaldada liiklusmärk – Xxxx xxxx;

- sõidutee kõrval on joonvahega eraldatud 1,5 meetri laiune jalakäijate ala;

- juurdepääsutee on tupiktee, mille otsas on 12x12 m tolmuvaba plats.

- normatiivsete parkimiskohtade väljaehitamine.

- radooniriski ennetamine vt. p. 4.7 Keskkonnatingimused – Radooniohtlikud ala. Kasutusele võetavad meetmed peavad olema nii tehniliselt kui majanduslikult teostatavad.

- vältida tuleb võimalikke ehitusaegseid araviiohlikke olukordi:

- arvestada, et ehitamise ajal ei koormataks keskkonda saasteainetega, vältida masinatest tingitud õlireostust, vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine;

- vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süsteem (kaasarvatud vajalike san-hügieeniliste tingimuste tagamine ehitajatele). Mehhanismidest õlireostuse tekke puhul kasutada õli siduvaid puisteaineid (nt. saepuru jm.), mis kogutakse kokku ja saadetakse ohtlike jääätmete ladustamispaika.

-maksimaalselt arvestada, et tegevusmõju ei ületaks planeeringuala piire, mis omakorda võib põhjustada täiendavaid sotsiaalseid konflikte, so. ohustada naaberaladel elavate inimest heaolu (müra), xxxx xx.

- oluline osa on järelvalvel ja koostööl erinevate osapoolte vahel.

4.8. Kuritegevuse xxxxx vähendavad nõuded

Kuritegevuse ja vandalismi piiramiseks saab rakendada erinevaid abinõusid. Planeeringu koostamisel tuleb planeerimisvõtete ja -lahenduste abil viia miinimumini ebaturvaliste paikade teke. Kuritegevuse ennetamise ja kuriteoohu vähendamise eesmärgil tuleb tagada:

 vaadeldava ala korrashoid (teede plaanipärane ja õigeaegne rajamine, territooriumi

korrashoid - soovitav kogu üksikelamugrupi elanike ühiselt planeeritud hooldus- ja korrastustööde korraldamisega, mis omakorda suurendab ka ühtekuuluvustunnet ja naabrivalve rakendumist);

 hoovivalgustuse rajamine ja korrashoid (valgustuse olemasolu vähendab elanike

kuriteohirmu ning pidurdab kurjategijaid);

 planeerise ja kujunduslike võtetega ala võimalikult suurema nähtavuse (jälgitavuse) tagamine, mis tõstaks ka naabrivalve efektiivsust (pimedate halva nähtavusega kohtade minimiseerimine, ala nähtavuse tagamine piirete konstruktsiooniga - kõrgetele läbipaistmatutele hekkidele ja plankaedadele eelistada läbipaistvaid võrk- või lippaedu jm.);

 varguste ja sissemurdmiste riski vähendamiseks soovitada hoone projekteerijatel

kasutada turvalisemaid aknaid, uksi nii elu- kui abihoonetel jm. võtteid.

4.9. Planeeringu elluviimise tegevuskava.

Planeeringu elluviimiseks tuleb teostada järgmised toimingud:

- kehtestatud detailplaneeringu alusel katastriüksuste moodustamine ja kinnistusraamatusse kandmine;

- vajalike servituutide seadmine;

- elektriga liitumislepingu sõlmimine Eesti Energiaga ja veevarustuse ja kanalisatsiooni suhtes liitumislepingu sõlmimine AS.Elvesoga,

- vesivarustuse-, kanalisatsiooni-, side- ja elektrivarustuse kohta projekti koostamine;

- teeprojekti koostamine;

- pos. 15 transpordimaa liitmine Loopera teega;

- hoonestusprojektide koostamine

- ehituslubade taotlemine

- hoonete ehitamine ja vastuvõtmine.

- planeeeritava ala veevarustus ja kanaliseerimine on lahendatud Veeseaduse §8 lõige 2 p 2 ja lõige 3 alusel ja vastavalt AS Elveso tehnilistele tingimustele (vt. Xxxx 2.3 seletuskirjas). Planeeritavate 11 elamumaa krundi põhjavee vajadus on 4,4 m³/ööpäevas. Majapidamiste heitvett ei juhita pinnasesse. Kinnistu piiril ole- vasse kraavi juhitakse pinnasesse immutamise xxxx ainult sademevett ja drenaazhivett. Seega vee erikasutusluba ei xxx xxxx taotleda detailplaneeringus kavandatu alusel.

- pos. 12 (transpordimaa krunt) kinnistule on määratud avalik kasutus, xxxxx kasutusloa saamist antakse tee kohalikule omavalitsusele üle.

Planeeritava maa-ala bilanss maa sihtotstarvete lõikes Tabel 1

xxxxx	maakasutuse sihtotstarve	Pindala m²	%
E	Elamumaa	17827	36
L	Transpordimaa	5874	12
Üm	Üldkasutatav maa	3696	7
M	Maatulundusmaa	22195	45
	Kokku	49582 =4,96 ha	100

Territooriumi bilanss kruntide lõikes Tabel 2

Pos. (krundi) nr.	Plan. krundi pind m²	Xxxxx	Maakasutuse sihtotstarve
1	1500	E	Elamumaa – 100%
2	1500	E	Elamumaa – 100%
3	1761	E	Elamumaa – 100%
4	1509	E	Elamumaa – 100%
5	1524	E	Elamumaa – 100%
6	1523	E	Elamumaa – 100%
7	1582	E	Elamumaa – 100%
8	1549	E	Elamumaa – 100%
9	1581	E	Elamumaa – 100%
10	1544	E	Elamumaa – 100%
11	2244	E	Elamumaa – 100%
12	2861	L	Transpordimaa – 100%
13	3696	Üm	Üldkasutatav maa – 100%
14	22195	M	Maatulundusmaa – 100%
15	3013	L	Transpordimaa – 100%
Kokku planeeringuala: 49582 m²

Kruntide andmed ja ehitusõigus Tabel 3

POS. (KRUNDI) NR.	KRUNDI PLAN. SUURUS M2	EHITUSALUNE MAX. PIND M²	TÄIS EHITUSE MAX. %	KORRUSELISUS (ÜSIKELAMU MAX. TÄISKORRUSEID/ ABIHOONE MAX. TÄISKORRUSEID)	HOONETE KÕRGUS (M) (ÜKSIKELAMU MAX. KÕRGUS/ ABIHOONE MAX. KÕRGUS)	HOONETE ARV KRUNDIL (ÜKSIKELAMU/ ABIHOONE)	MAA SIHTOTSTARVE (VASTAVALT DETAILPLAANILE)	SULETUD BRUTOPIND (SIHTOTSTARVETE XXXXX)	KATASTRIÜKSUS, MILLEST PLAN. KRUNT MOODUSTATAKSE	PIIRANGUD, SERVITUUDID, KOMMENTAARID
1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	11
1	1500	225	15	2/1k	8,5/5,0	1/1	E	E - 450	Kaasiku III	Osaline teekaitsevöönd, oleva 10 kV õhuliini kaitsevöönd
2	1500	225	15	2/1k	8,5/5,0	1/1	E	E - 450	Kaasiku III
3	1761	250	14	2/1k	8,5/5,0	1/1	E	E - 500	Kaasiku III	Planeeritud tehnotrasside planeeritud servituut tehnotrasside kaitsevööndi ulatuses
4	1509	226	15	2/1k	8,5/5,0	1/1	E	E - 452	Kaasiku III
5	1524	229	15	2/1k	8,5/5/0	1/1	E	E - 458	Kaasiku III
6	1523	228	15	2/1k	8,5/5,0	1/1	E	E - 456	Kaasiku III
7	1582	237	15	2/1k	8,5/5,0	1/1	E	E - 474	Kaasiku III	Osaline teekaitsevöönd, oleva 10 kV õhuliini kaitsevöönd
8	1549	232	15	2/1k	8,5/5,0	1/1	E	E - 464	Kaasiku III	Osaline teekaitsevöönd, oleva 10 kV õhuliini kaitsevöönd
9	1581	237	15	2/1k	8,5/5,0	1/1	E	E - 467	Kaasiku III	Osaline teekaitsevöönd, oleva 10 kV õhuliini kaitsevöönd
10	1544	232	15	2/1k	8,5/5,0	1/1	E	E - 464	Kaasiku III	Osaline teekaitsevöönd, oleva 10 kV õhuliini kaitsevöönd
11	2244	250	11	2/1k	8,5/5,0	1/1	E	E - 500	Kaasiku III	Osaline teekaitsevöönd, oleva 10 kV õhuliini kaitsevöönd
12	2861	-	-	-	-	-	L	L - 0	Kaasiku III	Planeeritud tehnotrasside planeeritud servituudid tehnotrasside kaitsevööndi ulatuses; Avalik kasutus.
13	3696	-	-	-	-	-	Üm	Üm - 0	Kaasiku III	Üldplaneeringu järgne rohekoridor, osaline reoveepumpla kuja; plan. drenaazhitoru plan. servituut kaitsevööndi ulatuses
14	22195	-	-	-	-	-	M	M - 0	Kaasiku III	Üldplaneeringu järgne rohekoridor, planeeritud jalgraja planeeritud servituut; plan. drenaazhitoru plan. servituut kaitsevööndi ulatuses; tagada kraavis veejuhtimine
15	3013	-	-	-	-	-	L	L -0	Kaasiku III	Avalik kasutus, tagada kraavis veejuhtimine

Märkus: 1. Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala kehtib xxxx hoonete kohta ning ei sisalda konsoolsete rõdude, katmata terrasside, treppide, samuti katuseräästaste jms. pindalasid, kuid ei tohi ületada 30 % hoone lubatud suurimast ehitusalusest pindalast (vt. ka xxxx 1.10 seletuskirjas - Siseministeeriumi vastus ehitusaluse pinna arvutamise aluse kohta).

2. Hoonete minimaalne tulepüsivuse klass – TP3, normatiivne kuja 8.0 meetrit.

3. 1-kordsetel ja 2-kordsetel ühepereelamutel xxxxxx xxxxx 10 o - 30 o. Lubatud on hoonetel ühe või kahepoolne kalle, maksimaalselt võib kasutada kuni kolme erinevat katusekallet. Väiksemad katuseosad võivad olla madalama kaldega.

4. Igale ehitusõigusega krundile näha ette minimaalselt 1 puu krundi iga 300 m² kohta.

5. Abihoonete maksimaalne pind 40 m² kruntidel, kus on ehitusõigusega abihoone lubatud.

6. Krundil abihoonete/maapealsete rajatiste ehitamisel ligemale krundi külg- ja/või tagapiirile kui 4,0 meetrit võib neid ehitada juhul, kui tagatakse tuleohutus xx xxxxxxx piirinaabriga on sõlmitud sellekohane notariaalne kokkulepe (sisaldab tuleohutuse järgimise nõuet), mis kajastub ka kinnistusregistris.

7. Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardile (2008, Eesti Geoloogiakeskus) on planeeritaval alal kõrge radoonisisaldusega pinnas (50 – 150 kBq/m³), hoonete projekteerimisel rakendada EVS 840:2009 “Radooniohutu hoone projekteerimine” nõudeid.

Kaasiku III kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastused ja koostöö naabritega (koondtabel).

	Kooskõlastaja	Kooskõlastuse kuupäev, kooskõlastuse täielik ärakiri	kooskõlastus e originaali asukoht	Märkused, projekteerija seisukoht
1	2	3	4	5
1.	Päästeameti Põhja-Eesti Päästekeskus Xxxxx xxx 00X Xxxxxxx	Kooskõlastatud. 30.10.2013. K-DP/37-2 Xxxxxx Xxxxxxxx /allkiri/	Kaust 1/6, joonis 6a, lk. 39 ja lk.18 ja 42
2.	Elektrilevi OÜ Arendus-ehitusosakond Xxxxxx xxx 00 Tel. 7154615	Kaasiku III ja lähiala detailplaneering kooskõlastatud. Nr. 7928430939, 27. november 2013.a. Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Xxxx Xxxx /allkiri/	Kaust 1/6, joonis 6a, lk. 39
3.	AS Elveso Ehituse 0 Xxxx xxxxxx 0000000 xxxx@xxxxxx.xx	Kooskõlastatud. XX-XX 316/VK, 29.11.2013.a. Kooskõlastus kehtib kuni 29.11.2014.x.Xxxxxx Xxxxxxx /allkiri/	Kaust 1/6, joonis 0x.xx. 39
4.	OÜ Rae Veevärk Xxxxxx Xxxx tõkkepuu maakaabel ja ümbertõstetav liitumiskilp	Kooskõlastatud. 26.11.2013.a. Xxxxxx Xxxx /allkiri/ juhatuse liige	Kaust 1/6, joonis 0x.xx. 39
5.	Xxxxx Xxxxxxxxxx AS Sõle 9	Kooskõlastatud 04.11.2013, nr. 21924736 Xxxx Xxxx /digitaalallkiri/	Kaust 1/6, lk.40
6.	Keskkonnaamet Xxxxx-Xxxxx-Rapla regioon Viljandi mnt. 16	Keskkonnaameti kiri 15.11.2013.a. nr. HJR 6- 5/13/25117-2 märkustega Xxxx Xxxxxxxxxxxx /digitaalallkiri/	Kaust 1/6, lk. 43	Vastused märkustele vt. järgmine lehekülg xxxxx Keskkonnaameti kirja. Lk. 46
7.	Maa-amet Mustamäe tee 51 juurdepääs reformimata alal	Kooskõlastuskiri nr. 6.2- 3/14894, 26.11.2013.a. Xxxx Xxxx /digitaalallkiri/ peadirektori asetäitja	Kaust 1/6, lk. 47
8.	AS Eesti Gaas Xxxxxxxxx 0, Xxxxxxx Tel. 6303102 lähialal olev C-kategooria gaasitorustik	Kooskõlastatud 31.10.2013 Loopera xxxx planeeritud raja- tiste ehitusprojektid kooskõlas- tada AS Xxxxxxxxxxxx	Xxxxx 1/6, joonis 0x.xx. 39

		Ahti Suimets /allkiri/
9	Maaüksuse omanik: Kaasiku III mü 65301:002:0426 OÜ BlueSky Project tel. 0000000 xxxxx@XxxxXxx.xx	Kooskõlastatud. 22.11.2013.a. Xxxxx Xxxx /allkiri/ OÜ BlueSky Project	Kaust 1/6, joonis 5a, lk. 38 joonis 6a, lk. 39
10	Kaasiku mü: (65301:002:0423) Xxxxx Xxxxxxx tel. e-mail: plan. 0.4 kV maakaabli servituudiala	Kooskõlastatud 22.11.2301.a 65301:002:0423, Kaasiku mü Urmas Jõessar /allkiri/	Kaust 1/6, joonis 5a, lk. 38 joonis 6a, lk. 39

Projekti autor Xxxxx Xxxx

XXXXX xxxxxxxxxxxx