Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping

Väljaandja: Riigikogu

Akti liik: välisleping

Teksti liik: algtekst

Avaldamismärge: XX XX 2004, 18, 78

Eesti Vabariigi valitsuse xx Xxxx Föderatsiooni valitsuse tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping

Lepingu ratifitseerimise seadus

Vastu võetud 05.11.2002

Eesti Vabariigi valitsus xx Xxxx Föderatsiooni valitsus,

soovides sõlmida lepingu tulumaksuga topeltmaksustamise vältimiseks ja maksudest hoidumise tõkestamiseks, on kokku leppinud järgmises.

Artikkel 1. Lepingu subjektid

Leping kehtib isiku kohta, kes on ühe või mõlema lepinguosalise riigi resident.

Artikkel 2. Lepingu ese

1. Leping kehtib lepinguosalise riigi või selle poliitilise allüksuse või kohaliku omavalitsuse kehtestatud tulumaksude kohta, sõltumata nende sissenõudmise viisist.

2. Tulumaksuna käsitatakse tulult või selle osalt võetavat maksu, sealhulgas xxxxxx- või kinnisvara võõrandamisest saadud kasult võetavat maksu ning maksu vara väärtuse kasvult.

3. Maksud, mille kohta leping kehtib, on eelkõige:

a) Vene Föderatsioonis:

(i) ettevõtjate ja organisatsioonide kasumi maks;

(ii) füüsiliste isikute tulumaks; (edaspidi Xxxx xxxx);

b) Eestis:

(i) tulumaks; (edaspidi Eesti maks).

4. Lepingut kohaldatakse ka samastele või sama laadi maksudele, mis kehtestatakse olemasolevate maksude asemele või neile lisaks pärast lepingu allakirjutamist. Lepinguosaliste riikide pädevad ametivõimud teevad teineteisele teatavaks asjaomaste maksuseaduste iga tähtsa muudatuse.

Artikkel 3. Põhimõisted

1. Kui kontekst ei nõua teisiti, kasutatakse selles lepingus mõisteid järgmises tähenduses:

a) lepinguosaline riikja teine lepinguosaline riikon kontekstist olenevalt kas Vene Föderatsioon või Eesti Vabariik;

b) Vene Föderatsioontähendab geograafilises xxxxxx Xxxx Föderatsiooni territooriumi ning majandustsooni ja mandrilava, mis on määratletud kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sealhulgas ÜRO 1982. a mereõiguse konventsiooniga;

c) Eestitähendab geograafilises mõttes Eesti Vabariigi territooriumi ning Eesti territoriaalvetega külgnevaid rahvusvahelise õigusega määratletud alasid, kus Eesti võib teostada oma suveräänset õigust või jurisdiktsiooni;

d) isikon füüsiline isik, äriühing ja muu isikute ühendus;

e) äriühingon juriidiline isik või muu iseseisev majandusüksus, keda maksustatakse kui juriidilist isikut;

f) lepinguosalise riigi ettevõtjaja teise lepinguosalise riigi ettevõtjaon kontekstist olenevalt kas ühe või teise lepinguosalise riigi residendist ettevõtja;

g) rahvusvaheline transporton lepinguosalise riigi ettevõtja mere- või õhutransport, välja arvatud juhul, kui mere- või õhutransporti korraldatakse ainult teises lepinguosalises riigis;

h) pädevad ametivõimudon:

(i) Vene Föderatsioonis rahandusministeerium või selle volitatud esindaja;

(ii) Eesti Vabariigis rahandusminister või tema volitatud esindaja;

i) kodanikon:

(i) lepinguosalise riigi kodakondsusega füüsiline isik;

(ii) juriidiline isik või muu isikute ühendus, mis on asutatud lepinguosalise riigi seaduste alusel.

2. Kui lepinguosaline riik kasutab lepingu kohaldamisel lepingus määratlemata mõistet xx xxx kontekstist ei tulene teisiti, lähtub ta lepingus käsitletud maksudega seotud mõistet tõlgendades selle riigi seadustes kasutatud määratlusest, arvestades, et maksuseadustes määratletud mõisted on ülimuslikud teistes seadustes määratletud mõistete suhtes.

Artikkel 4. Resident

1. Selles lepingus tähendab mõiste lepinguosalise riigi residentisikut, kes on selle riigi seaduste alusel maksukohustuslane elu- või asukoha, juhtkonna asukoha, ettevõtja asutamise koha, registreerimiskoha või muu sellise kriteeriumi järgi. Mõiste hõlmab ka riiki, poliitilist allüksust ja kohalikku omavalitsust. Mõiste xx xxxxx isikut, kes on selles riigis maksukohustuslane üksnes seetõttu, et tema tuluallikas asub selles riigis.

2. Kui lõike 1 kohaselt on füüsiline isik mõlema lepinguosalise riigi resident, määratakse tema õiguslik seisund järgmiselt:

a) ta on selle riigi resident, xxx xxx on alaline elukoht; kui tal on alaline elukoht mõlemas riigis, siis on xx xxxxx riigi resident, millega tal on tihedamad isiklikud ja majanduslikud sidemed (eluliste huvide keskus);

b) kui eluliste huvide keskust ei ole võimalik kindlaks määrata või kui isikul ei ole alalist elukohta kummaski riigis, siis on xx xxxxx riigi resident, xxx xx tavaliselt viibib;

c) xxx xxxx viibib tavaliselt mõlemas riigis või kui ta ei viibi tavaliselt kummaski neist, siis on xx xxxxx riigi resident, mille kodanik ta on;

d) xxx xxxx on mõlema lepinguosalise riigi kodanik või kui ta ei ole kummagi lepinguosalise riigi kodanik, siis lahendatakse küsimus lepinguosaliste riikide pädevate ametivõimude kokkuleppel.

3. Kui lõike 1 kohaselt on isik mõlema lepinguosalise riigi resident, siis otsustavad lepinguosaliste riikide pädevad ametivõimud tema suhtes lepingu kohaldamise kokkuleppe xxxx; see ei kehti füüsilise isiku kohta. Kui kokkuleppele ei jõuta, ei käsitata isikut kummagi lepinguosalise riigi residendina ja lepingus ettenähtud soodustusi xxxxx xx kohaldata.

Artikkel 5. Püsiv tegevuskoht

1. Selles lepingus tähendab mõiste püsiv tegevuskohtäritegevuse kindlat kohta, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub ettevõtja äritegevus.

2. Püsivaks tegevuskohaks peetakse esmajoones:

a) juhtkonna asukohta;

b) filiaali;

c) kontorit;

d) tehast;

e) töökoda;

f) kaevandust, nafta- ja gaasipuurauku, karjääri ning muud loodusvarade kaevandamise kohta.

3. Ehitusplatsi, montaaži- või seadmestamistööde kohta peetakse püsivaks tegevuskohaks üksnes juhul, kui sellises kohas toimub tegevus üle üheksa kuu.

4. Olenemata eelnevatest lõigetest ei peeta püsivaks tegevuskohaks ettevõtja äritegevuse kindlat kohta, kus:

a) kasutatakse rajatisi ainult ettevõtjale kuuluva xxxxx xx materjali ladustamiseks, väljapanekuks või kohaletoimetamiseks;

b) ettevõtja hoiab enda kaubavaru ainult ladustamiseks, väljapanekuks või kohaletoimetamiseks;

c) ettevõtja hoiab endale kuuluvat ja teisele ettevõtjale ainult töötlemiseks antavat xxxxx;

d) ostetakse ainult ettevõtjale vajalikke xxxxx või kogutakse talle vajalikku äriteavet;

e) tehakse igasuguseid muid ainult ettevõtjale vajalikke ettevalmistus- või abitöid;

f) tegevus toimub ainult mitmetel punktides a–e loetletud eesmärkidel ning on kokkuvõttes ettevalmistavat või abistavat laadi.

5. Xxx xxxx tegutseb ettevõtja nimel ning on volitatud sõlmima ja tavaliselt sõlmib lepinguosalises riigis ettevõtja nimel lepinguid, siis olenemata lõigetest 1 ja 2 loetakse, et ettevõtjal on selles riigis püsiv tegevuskoht sellise isiku poolt ettevõtja nimel tehtud tehingute suhtes, välja arvatud juhul, kui sellise isiku tegevus on piiratud lõikes 4 loetletuga, mis ei muuda äritegevuse kindla koha kaudu toimuvat tegevust selle lõike mõistes püsiva tegevuskoha kaudu toimuvaks; see lõige ei kehti lõikes 6 nimetatud isikute kohta.

6. Ettevõtjal ei ole teises lepinguosalises riigis püsivat tegevuskohta, kui tema äritegevus seal riigis toimub ainult maakleri, komisjonäri või muu sõltumatu vahendaja kaudu xx xxxxx isiku tegevust võib käsitada tema tavapärase äritegevusena.

7. Asjaolu, et lepinguosalise riigi residendist äriühing kontrollib teise lepinguosalise riigi äriühingut või vastupidi, või tema äritegevus toimub selles teises riigis (kas püsiva tegevuskoha kaudu või muul viisil), ei muuda kumbagi äriühingut teineteise suhtes püsivaks tegevuskohaks.

Artikkel 6. Kinnisvaratulu

1. Tulu, mida lepinguosalise riigi resident saab teises lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast (sealhulgas põllumajandusest või metsandusest saadud tulu), võib maksustada selles teises riigis.

2. Mõiste kinnisvaramääratletakse vara asukoha riigi seaduste alusel. Kinnisvarana käsitatakse kinnisasja päraldisi, põllumajanduses ja metsanduses kasutatavaid seadmeid ning eluskarja, maaomandit käsitlevate seadustega sätestatud õigusi, optsioone või sarnaseid õigusi kinnisvara omandamiseks ja kinnisvara kasutusvaldust ning loodusvarade kasutamise xxxx xx loodusvarade kasutamise õiguse tasu. Kinnisvarana ei käsitata laevu ega õhusõidukeid.

3. Lõige 1 kehtib kinnisvara otsesest kasutamisest, rendileandmisest või muul viisil kasutamisest saadud tulu kohta.

4. Kui äriühingus osaluse omamine annab osaluse omanikule õiguse kasutada äriühingu kinnisvara, siis võib selle õiguse otsesest kasutamisest, rendileandmisest või mõnel muul viisil kasutamisest saadud tulu maksustada selles lepinguosalises riigis, kus kinnisvara asub.

5. Lõiked 1, 3 ja 4 kehtivad ka ettevõtluses kasutatavast kinnisvarast saadud tulu kohta.

Artikkel 7. Ärikasum

1. Lepinguosalise riigi ettevõtja kasum maksustatakse ainult selles riigis. Kui ettevõtja tegutseb püsiva tegevuskoha kaudu ka teises lepinguosalises riigis, võib seal maksustada selle kasumiosa, mis:

a) on omistatav sellele püsivale tegevuskohale;

b) saadakse püsiva tegevuskoha kaudu müüdava kaubaga samase või sama laadi kauba müügist;

c) saadakse muust äritegevusest, mis on samane või sama laadi selles riigis püsiva tegevuskoha kaudu toimuvaga.

2. Võttes arvesse lõiget 3, omistatakse mõlemas lepinguosalises riigis püsivale tegevuskohale kasum, mida püsiv tegevuskoht oleks võinud saada, tegutsedes iseseisva ettevõtjana samadel või sarnastel tingimustel xxxxx või sarnasel tegevusalal, olles täiesti iseseisev oma suhetes teise lepinguosalise riigi ettevõtjaga, xxxxx püsiv tegevuskoht ta on.

3. Püsivale tegevuskohale omistatavat kasumit arvutades võib tuludest maha arvata juhtimis- ja halduskulud ning püsiva tegevuskohaga seotud muud kulud, sõltumata sellest, kas need tekkisid püsiva tegevuskoha riigis või mujal. Lepinguosaline riik lubab maha arvata ainult need kulud, mida saab maha xxxxxx xxxxx riigi seaduste alusel.

4. Kui lepinguosaline riik on püsivale tegevuskohale omistatava kasumi kindlaksmääramiseks tavaliselt jaotanud ettevõtja kogukasumi proportsionaalselt ettevõtja eri osade vahel, siis lõige 2 ei takista lepinguosalisel riigil eelnimetatud meetodit kasutamast, kuid sellise kasumi jaotamise meetodi rakendamise tulemus peab olema kooskõlas selle artikli põhimõtetega.

5. Kasumit ei omistata püsivale tegevuskohale, kui ettevõtja ostab püsiva tegevuskoha kaudu xxxxx ainult oma tarbeks.

6. Eelmistes lõigetes käsitletud kasumit arvutades rakendatakse igal aastal sama meetodit, kui ei ole küllaldast põhjust seda muuta.

7. Xxx xxxxx hõlmab tulu, mida käsitletakse lepingu teistes artiklites, kohaldatakse sellisele tulule neid artikleid.

Artikkel 8. Rahvusvahelisest transpordist saadud kasum

1. Lepinguosalise riigi ettevõtja rahvusvahelisest mere- ja õhutranspordist saadud kasum maksustatakse ainult selles riigis.

2. Lõige 1 kehtib ka kasumi kohta, mis on saadud osalusest puulis või muud liiki ühises äritegevuses või rahvusvahelises transpordiorganisatsioonis.

Artikkel 9. Seotud ettevõtjad

1. Xxx

a) lepinguosalise riigi ettevõtja otse või kaudselt osaleb teise lepinguosalise riigi ettevõtja juhtimises, kontrollib ettevõtjat või kui tal on osalus ettevõtja osa- või aktsiakapitalis; või

b) xxxxx isikud otse või kaudselt osalevad mõlema riigi ettevõtja juhtimises, kontrollivad ettevõtjaid või xxx xxxx on osalus mõlema ettevõtja osa- või aktsiakapitalis

ning kui ettevõtjad järgivad omavahelistes xxx- xx finantssuhetes sõltumatute ettevõtjate vahel kokkulepitust erinevaid nõudeid ja seetõttu jääb ettevõtja kasum eeldatavast väiksemaks, siis arvatakse ettevõtja kasumiks eeldatav xxxxx xx see maksustatakse vastavalt.

2. Kui lepinguosaline riik arvab oma riigi ettevõtja saadava kasumi hulka – ja maksustab vastavalt – kasumi, mille osas teise lepinguosalise riigi ettevõtja on selles teises riigis maksustatud, xx xxx selline kasum oleks lisandunud esimesena mainitud riigi ettevõtjale, kui nende kahe ettevõtja vahelised tingimused oleksid olnud sarnased iseseisvate ettevõtjate vaheliste tingimustega, siis teine riik korrigeerib kasumilt tasumisele kuuluvat maksusummat, kui ta leiab, et see on õigustatud. Maksusumma korrigeerimisel võetakse arvesse ka lepingu teisi sätteid ning vajaduse korral konsulteerivad lepinguosaliste riikide pädevad ametivõimud kokkuleppe saavutamiseks teineteisega.

Artikkel 10. Dividend

1. Dividendi, mida lepinguosalise riigi residendist äriühing maksab teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada selles teises riigis.

2. Dividendi võib maksustada ka dividendi maksja residendiriigis ja vastavalt selle riigi seadustele, aga kui dividendide saaja on teise lepinguosalise riigi resident, võib dividendilt maksu kinni pidada kuni:

a) 5 protsenti dividendi brutosummast, kui dividendi saaja on äriühing (välja arvatud partnerlus), xxxxx otsene osalus dividendi maksvas äriühingus on vähemalt 25 protsenti ning xxxxx otsene investeering on vähemalt seitsekümmend viis tuhat Ameerika Ühendriikide dollarit (75 000 USD) või samaväärne summa lepinguosalise riigi valuutas;

b) 10 protsenti dividendi brutosummast kõigil teistel juhtudel.

Lõiget ei kohaldata äriühingu selle kasumi maksustamise suhtes, millest dividendi makstakse.

3. Selles artiklis käsitatakse dividendina tulu aktsiatest või muudest kasumi saamise õigustest, mis ei ole võlanõuded, ning tulu teistest õigustest, mida dividendi maksva äriühingu residendiriigi seaduste kohaselt käsitatakse tuluna osalusest äriühingu aktsia- või osakapitalis.

4. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist dividendi saaja äritegevus toimub püsiva tegevuskoha kaudu teises lepinguosalises riigis, mille resident dividendi maksev äriühing on, või kui xx xxxxxx koha kaudu tegutseb iseseisvalt oma kutsealal ning saab dividendi seoses püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu toimuva äritegevusega. Sel juhul kohaldatakse artiklit 7 või artiklit 14.

5. Kui lepinguosalise riigi residendist äriühing saab kasumit või tulu teisest lepinguosalisest riigist, võib see teine riik dividendi maksustada juhul, kui dividendi makstakse tema residendile või kui osalus, mille alusel dividendi makstakse, on seotud tema riigis asuva püsiva tegevuskohaga või äritegevuse kindla kohaga. Teine lepinguosaline riik ei või äriühingu jaotamata kasumit maksustada isegi siis, kui dividend või kasum on täielikult või osaliselt tekkinud tema riigis.

Artikkel 11. Intress

1. Intressi, mis tekib lepinguosalises riigis xx xxxx makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada selles teises riigis.

2. Nimetatud intressi võib oma seaduste kohaselt maksustada ka lepinguosaline riik, kus intress tekib. Kui intressisaaja on teise lepinguosalise riigi resident, võib intressilt maksu kinni pidada kuni 10 protsenti intressi brutosummast.

3. Xxxxxxxxx lõikest 2 on maksust vabastatud lepinguosalises riigis tekkiv intress, mille saaja on teise lepinguosalise riigi valitsus, sealhulgas poliitiline allüksus või kohalik omavalitsus, või keskpank, samuti teise lepinguosalise riigi valitsuse tagatavalt laenult saadud intress.

4. Selles artiklis käsitatakse intressina tulu tagatud või tagamata võlanõuetest ja valitsuse väärtpaberitest ning võlakohustustest ja nendega seotud maksetest. Hilinenud makse eest võetavat viivist intressiks ei peeta.

5. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist intressisaaja äritegevus toimub püsiva tegevuskoha kaudu teises lepinguosalises riigis, kus intress tekib, või kui xx xxxxxx koha kaudu tegutseb teises riigis iseseisvalt oma kutsealal ja saab intressi püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu toimuva äritegevusega seotud võlanõudelt. Sel juhul kohaldatakse artiklit 7 või artiklit 14.

6. Intress on tekkinud lepinguosalises riigis, kui intressi maksab selle riigi resident. Kui võlgnevus, millelt intressi makstakse, on tekkinud seoses püsiva tegevuskoha või äritegevuse kindla koha kaudu toimuva tegevusega ning intressi makstakse püsiva tegevuskoha või äritegevuse kindla koha kaudu, on intress tekkinud püsiva tegevuskoha või äritegevuse kindla koha riigis.

7. Kui intressimaksja ja intressisaaja või nende mõlema ning muu isiku erisuhte tõttu ületab võlanõude alusel makstava intressi summa selle summa, milles oleksid intressimaksja ja intressisaaja kokku leppinud xxxx sellises suhtes olemata, kohaldatakse seda artiklit ainult viimati nimetatud summale. Enammakstud intressisumma maksustatakse kummagi lepinguosalise riigi seaduste kohaselt, arvestades lepingu teisi sätteid.

Artikkel 12. Litsentsitasu

1. Litsentsitasu, mis tekib lepinguosalises riigis xx xxxx makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada selles teises riigis.

2. Nimetatud litsentsitasu võib oma seaduste kohaselt maksustada ka lepinguosaline riik, kus litsentsitasu tekib. Kui litsentsitasu saaja on teise lepinguosalise riigi resident, võib litsentsitasult maksu kinni pidada kuni 10 protsenti litsentsitasu brutosummast.

3. Selles artiklis käsitatakse litsentsitasuna makset, mida saadakse kino- või telefilmi või raadio- või televisioonisaate salvestise, kirjandus- või kunstiteose, teadustöö, autoriõiguse, patendi, kaubamärgi, disaini või mudeli, plaani või salajase valemi või tehnoloogilise protsessi kasutamise eest või nende kasutamise õiguse

eest või ülekande eest satelliidi, kaabli, optilise fiibri või muu sarnase tehnoloogiaga. Litsentsitasuna käsitatakse ka makset, mida saadakse tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase sisseseade kasutamise või tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase oskusteabe kasutamise või kasutamise õiguse eest.

4. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist litsentsitasu saaja äritegevus toimub püsiva tegevuskoha kaudu teises lepinguosalises riigis, kus litsentsitasu tekib, või kui ta tegutseb selles teises riigis kindlas kohas iseseisvalt oma kutsealal ja saab litsentsitasu püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu toimuvas äritegevuses kasutatavast õigusest või varast. Sel juhul kohaldatakse artiklit 7 või 14.

5. Litsentsitasu on tekkinud lepinguosalises riigis, xxx xxxx maksja on selle riigi resident. Kui litsentsitasu maksmise kohustus on tekkinud seoses püsivas tegevuskohas või äritegevuse kindlas kohas toimuva tegevusega ning litsentsitasu maksmise kulu kannab püsiv tegevuskoht või äritegevuse xxxxxx xxxx, on litsentsitasu tekkinud püsiva tegevuskoha või äritegevuse kindla koha riigis.

6. Kui litsentsitasu maksja ja litsentsitasu saaja või nende xxxxxx xx muu isiku erisuhte tõttu ületab asja kasutamise, kasutamise õiguse või oskusteabe eest makstav litsentsitasu summa, milles oleksid litsentsitasu maksja ja litsentsitasu saaja kokku leppinud xxxx sellises suhtes olemata, kohaldatakse seda artiklit ainult viimati nimetatud summale. Enammakstud litsentsitasu maksustatakse kummagi lepinguosalise riigi seaduste kohaselt, arvestades lepingu teisi sätteid.

Artikkel 13. Kasu vara võõrandamisest

1. Kasu, mida lepinguosalise riigi resident on saanud artiklis 6 määratletud ja teises lepinguosalises riigis asuva kinnisvara või sellise äriühingu aktsiate võõrandamisest, xxxxx xxxx koosneb põhiliselt teises lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast, võib maksustada selles teises riigis.

2. Kasu, mida lepinguosalise riigi resident saab teises lepinguosalises riigis püsiva tegevuskoha kaudu toimuvas äritegevuses või teises lepinguosalises riigis kindla koha kaudu iseseisvalt oma kutsealal tegutsedes kasutatava vallasvara, sealhulgas püsiva tegevuskoha (eraldi või koos kogu ettevõttega) või kindla koha võõrandamisest, võib maksustada selles teises riigis.

3. Kasu, mida lepinguosalise riigi ettevõtja saab rahvusvahelises transpordis kasutatavate laevade või õhusõidukite võõrandamisest või nende juurde kuuluva vallasvara võõrandamisest, maksustatakse ainult selles riigis.

4. Lõigetes 1, 2 ja 3 käsitlemata vara võõrandamisest saadav kasu maksustatakse ainult vara võõrandaja residendiriigis.

Artikkel 14. Tulu iseseisvast kutsetegevusest

1. Lepinguosalise riigi füüsilisest isikust residendi iseseisvast kutsetegevusest või ettevõtlusest saadud tulu maksustatakse ainult selles riigis. Kui füüsiline isik tegutseb teises lepinguosalises riigis asuvas kindlas kohas, võib selles teises riigis maksustada tulu, mis on omistatav kindlale xxxxxx.

Kui lepinguosalise riigi residendist füüsilisel isikul ei ole kindlat kohta, aga ta viibib teises lepinguosalises riigis kokku üle 183 päeva majandusaastal algava või lõppeva kaheteistkümnekuulise perioodi jooksul, siis loetakse tal olevat teises lepinguosalise riigis xxxxxx xxxx ning iseseisvast kutsetegevusest või ettevõtlusest saadud tulu omistatakse teises riigis asuvale kindlale xxxxxx.

2. Xxxxxx lepingus käsitatakse kutsetegevusena muu hulgas eraviisilist teadus- ja haridustööd, kirjandus- ja kunstialast tegevust ning arsti, juristi, inseneri, arhitekti, hambaarsti ja raamatupidaja erapraksist.

Artikkel 15. Palgatöö

1. Arvestades artikleid 16, 18 ja 19, maksustatakse lepinguosalise riigi residendi xxxx xx töötamise eest saadud muu tasu ainult selles riigis. Kui lepinguosalise riigi resident on töötanud ka teises lepinguosalises riigis, võib eelnimetatud tasu maksustada selles teises riigis.

2. Olenemata lõikest 1 maksustatakse lepinguosalise riigi residendi teises riigis töötamise eest saadud tasu ainult esimesena mainitud riigis, kui:

a) tasu saaja viibib teises lepinguosalises riigis kokku kuni 183 päeva majandusaastal algava või lõppeva kaheteistkümnekuulise perioodi vältel;

b) tasu maksab tööandja või tasu makstakse selle tööandja nimel, kes ei xxx xxxxx lepinguosalise riigi resident;

c) kui tööandja xx xxxxx tasu xxxxx püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu, mis tal on teises lepinguosalises riigis.

3. Olenemata eelnevatest lõigetest võib lepinguosalise riigi ettevõtja rahvusvahelises transpordis kasutatavatel mere- või õhusõidukitel töötamise eest saadud tasu maksustada selles riigis.

Artikkel 16. Juhatuse liikme tasu

Juhatuse liikme töötasu ja muud seda laadi tasu, mida lepinguosalise riigi resident saab teise lepinguosalise riigi residendist äriühingu või muu juriidilise isiku juhatuse või muu sarnase organi liikmena, võib maksustada selles teises riigis.

Artikkel 17. Loometöötaja ja sportlase tulu

1. Olenemata artiklitest 14 ja 15 võib lepinguosalise riigi residendi tulu, mida ta on saanud teises lepinguosalises riigis teatris, filmis, raadios või televisioonis esinemise eest või muusiku või sportlasena tegutsedes, maksustada selles teises riigis.

2. Olenemata artiklitest 7, 14 ja 15 võib loometöötaja või sportlase tulu maksustada tema tegevuskoha riigis ka juhul, kui saadud tulu laekub teise isiku arvele.

3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui loometöötaja või sportlane saab tulu lepinguosalises riigis toimuvast tegevusest, mida täielikult või põhiliselt rahastatakse ühe või mõlema lepinguosalise riigi, selle poliitilise allüksuse või kohaliku omavalitsuse vahenditest. Sel juhul maksustatakse tulu ainult loometöötaja või sportlase residendiriigis.

Artikkel 18. Pension

1. Lepinguosalise riigi residendile makstav pension ja muu selline varasema teenistuse eest saadud tasu maksustatakse ainult selles riigis.

2. Nimetatud pension ja muu sarnane tasu, mida maksab teine lepinguosaline riik, selle poliitiline allüksus või kohalik omavalitsus või mida makstakse nende loodud fondidest, maksustatakse ainult selles teises riigis.

Artikkel 19. Riigiteenistus

1. a) Xxxx xx muu tasu (välja arvatud pension), mida lepinguosaline riik või selle poliitiline allüksus või kohalik omavalitsus maksab isikule riigi, allüksuse või omavalitsuse ametiasutuses töötamise eest, maksustatakse ainult selles riigis.

b) Selline xxxx xx muu tasu maksustatakse ainult teises lepinguosalises riigis, kui teenistus on toimunud selles riigis ning kui füüsiline isik on selle riigi resident

(i) xx xxxxx riigi kodanik; või

(ii) ei saanud residendiks üksnes teenistuse tõttu.

2. Lepinguosalise riigi, selle poliitilise allüksuse või kohaliku omavalitsuse äritegevusega seotud töö eest saadud palga ja muu tasu kohta kehtivad artiklid 15, 16 ja 17.

Artikkel 20. Maksed üliõpilastele

Kui lepinguosalises riigis ainult õpingutel või praktikal viibiv üliõpilane on või oli vahetult enne õppima või praktikale asumist teise lepinguosalise riigi resident, ei maksustata tema ülalpidamiseks, õpinguteks või

praktikaks tehtud väljamakseid selles lepinguosalises riigis juhul, kui väljamakse on tehtud väljaspool seda riiki asuvast allikast.

Artikkel 21. Muu tulu

1. Lepinguosalise riigi residendi tulu, mida lepingu eelmistes artiklites ei ole käsitletud, maksustatakse olenemata tulu tekkimise kohast ainult selles riigis.

2. Lõige 1 ei kehti tulu kohta, mida lepinguosalise riigi resident saab teises lepinguosalises riigis püsiva tegevuskoha kaudu tegutsedes või selles teises riigis asuvas kindlas kohas toimuvast kutsetegevusest, kui

õigused või vara, millest tulu on tekkinud, on seotud püsiva tegevuskohaga või kindla kohaga; lõige ei kehti artikli 6 lõikes 2 määratletud kinnisvarast saadud tulu kohta. Sellistel juhtudel kohaldatakse artiklit 7 või 14.

3. Olenemata lõigetest 1 ja 2 võib lepinguosalise riigi residendi hasartmängudest ja loteriist saadud tulu, mis tekib teises lepinguosalises riigis, maksustada xx xxxxxx teises lepinguosalises riigis.

Artikkel 22. Topeltmaksustamise vältimine

Kui lepinguosalise riigi resident saab tulu, xxxx xxxxx lepingu kohaselt võib maksustada teises lepinguosalises riigis, siis lubab esimesena nimetatud riik residendi tulumaksust maha arvata teises lepinguosalises riigis makstud tulumaksuga võrdse summa, välja arvatud juhul, kui siseseaduses ei ole ette nähtud soodsamat kohtlemist.

Mahaarvatud summa ei ületa esimesena nimetatud riigi tulumaksu seda osa, mis oli arvutatud enne tasutud maksusumma mahaarvamist tulult, mida võib maksustada teises riigis.

Artikkel 23. Võrdne kohtlemine

1. Lepinguosalise riigi kodanikku ei koormata teise lepinguosalise riigi maksust suurema maksuga xx xxxxx ei esitata maksustamisega seotud muid nõudeid kui need, mida teine lepinguosaline riik samades oludes kohaldab oma kodanikule eelkõige seoses residentsusega.

2. Kodakondsuseta isikut, kes on lepinguosalise riigi resident, ei koormata lepinguosalise riigi maksust suurema maksuga xx xxxxx ei esitata maksustamisega seotud muid nõudeid kui need, mida lepinguosaline riik samades oludes kohaldab oma riigi kodanikust residendile eelkõige seoses residentsusega.

3. Lepinguosalise riigi ettevõtja teises lepinguosalises riigis asuvat püsivat tegevuskohta maksustatakse samadel alustel xxx xxxxx lepinguosalise riigi xxxxx tegevusalal tegutsevat ettevõtjat.

4. Lepinguosaline riik lubab oma ettevõtjal arvata maksustatava kasumi kindlaks määramisel maha teise lepinguosalise riigi ettevõtjale makstud intressid, litsentsitasud ja muud väljamaksed samadel alustel, mida kohaldatakse juhul, kui väljamaksed tehakse sama riigi residendile; see ei kehti artikli 9 lõikes 1, artikli 11 lõikes 7 ja artikli 12 lõikes 6 ettenähtud juhtudel. Lepinguosalise riigi ettevõtja võib oma maksustatavast varast maha arvata kohustused teise lepinguosalise riigi residendi ees samadel tingimustel nagu kohustused oma riigi residendi ees

5. Lepinguosaline riik ei koorma oma ettevõtja maksust suurema maksuga ega esita oma ettevõtjale kohaldatavate nõuetega võrreldes maksustamisega seotud lisanõudeid ettevõtjale, milles teise lepinguosalise riigi residendil või residentidel on otsene või kaudne osalus.

6. Seda artiklit ei saa tõlgendada kui lepinguosalise riigi kohustust võimaldada teise lepinguosalise riigi residendile tema perekonnaseisu või perekondlike kohustuste tõttu samasugust maksusoodustust, -vabastust või

-vähendust, mida ta võimaldab oma residendile.

7. See artikkel kehtib artiklis 2 nimetatud maksude kohta.

Artikkel 24. Vastastikuse kokkuleppe menetlus

1. Xxx xxxx arvab, et ühe või mõlema lepinguosalise riigi tegevus põhjustab või võib põhjustada tema sellist maksustamist, mis ei ole lepinguga kooskõlas, võib ta nende riikide seaduste nõuetest hoolimata esitada oma juhtumi arutada oma residendiriigi pädevatele ametivõimudele. Kui tema juhtumi suhtes tuleb kohaldada artikli 23 lõiget 1, siis esitab ta juhtumi arutada selle lepinguosalise riigi pädevatele ametivõimudele, mille

kodanik ta on. Juhtum tuleb arutamiseks esitada kolme aasta jooksul alates päevast, kui on teada saadud lepingut rikkuvat maksustamist põhjustavast tegevusest.

2. Kui protest on pädevate ametivõimude arvates õigustatud ja rahuldavat lahendust xx xxxxx, püüavad ametivõimud juhtumi lahendada vastastikusel kokkuleppel teise lepinguosalise riigi pädevate ametivõimudega, järgides põhimõtet, et lepingut eiravat maksustamist tuleb vältida. Saavutatud kokkulepet järgitakse lepinguosaliste riikide seadustes ettenähtud ajapiirangut kohaldamata.

3. Lepinguosaliste riikide pädevad ametivõimud püüavad lepingu tõlgendamisel ja kohaldamisel tekkivad raskused ja kahtlused lahendada vastastikusel kokkuleppel. Nad võivad topeltmaksustamise vältimiseks teineteisega konsulteerida ka lepingus käsitlemata juhtudel.

4. Lepinguosaliste riikide pädevad ametivõimud võivad eelmistes lõigetes käsitletud kokkuleppele jõudmiseks suhelda teineteisega vahetult (sealhulgas pädevatest ametivõimudest või nende esindajatest moodustatud ühise komisjoni kaudu) või esindajate kaudu.

Artikkel 25. Teabevahetus

1. Lepinguosaliste riikide pädevad ametivõimud vahetavad lepingu järgimiseks ja lepinguosaliste riikide seaduste täitmiseks teavet lepingus käsitletud maksude kohta tingimusel, et selline maksustamine ei ole lepinguga vastuolus. Artikkel 1 teabevahetust xx xxxxx. Lepinguosaline riik käsitab teisest lepinguosalisest riigist saadud teavet saladusena samamoodi nagu oma seaduste alusel saadud teavet; teave avaldatakse üksnes isikule ja ametivõimudele (sealhulgas kohtud ja haldusasutused), kes esimeses lauses nimetatud makse määrab, kogub või sisse nõuab või maksudega seotud kaebusi lahendab. Sellist teavet kasutatakse ainult eelloetletud otstarbel xx xxxxx võib avaldada üksnes avalikul kohtuistungil või kohtuotsuses.

2. Lõiget 1 ei tõlgendata lepinguosalise riigi kohustusena:

a) kasutada haldusabinõusid, mis on vastuolus lepinguosaliste riikide õigus- ja halduspraktikaga;

b) anda teavet, mis ei ole lepinguosaliste riikide seaduste alusel või tavapärases haldusmenetluses kättesaadav;

c) anda teavet, mis sisaldab äri- või kutsesaladust või tootmisprotsessi käsitlevaid salajasi andmeid või teavet, mille avaldamine on vastuolus avalike huvidega (ordre public).

3. Lepinguosaliste riikide pädevad ametivõimud peavad läbirääkimisi eesmärgiga sõlmida lisaleping, millega luuakse vajalik menetlus selle artikli rakendamiseks ja teineteise abistamiseks lepingus käsitletud maksude sissenõudmisel.

Artikkel 26. Soodustuste piirangud

Olenemata lepingu muudest sätetest ei võimaldata lepinguosalise riigi residendile teises lepinguosalises riigis lepingus ettenähtud soodustusi, xxx xxxxx residendi loomise või olemasolu eesmärk oli saada lepingus ettenähtud soodustusi, mida teisiti ei oleks võimaldatud. Sätet rakendatakse ainult pärast lepinguosaliste riikide pädevate ametivõimude vahelise vastastikuse kokkuleppe menetluse läbimist.

Artikkel 27. Diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse liige

Lepingut ei kohaldata diplomaatilise esinduse ega konsulaarasutuse liikme rahalistele soodustustele, mis on ette nähtud rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja erikokkulepete alusel.

Artikkel 28. Lepingu jõustumine

1. Lepinguosaliste riikide valitsused edastavad teineteisele diplomaatiliste kanalite kaudu kirjaliku xxxxx lepingu jõustumiseks vajalike seadustest tulenevate nõuete täitmise kohta.

2. Leping jõustub päeval, kui mõlemad riigid on lõikes 1 nimetatud xxxxx xxxxx saanud, ning lepingut rakendatakse:

a) alates lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist saadud tulult kinnipeetavate maksude suhtes;

b) lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril või pärast seda algaval majandusaastal makstavate tulumaksude suhtes.

Artikkel 29. Lepingu lõpetamine

Leping on jõus, kuni lepinguosaline xxxx xxxxx lõpetab. Lepinguosaline riik võib lepingu lõpetada, teatades sellest diplomaatiliste kanalite kaudu kirjalikult ette vähemalt kuus kuud enne kalendriaasta lõppu. Sel juhul lakkab leping mõlemas lepinguosalises riigis kehtimast:

a) 1. jaanuaril või pärast seda saadud tulult kinnipeetavate maksude kohta kalendriaastal, mis järgneb lepingu lõpetamise kohta xxxxx edastamise aastale;

b) 1. jaanuaril või pärast seda algaval majandusaastal makstavate tulumaksude kohta kalendriaastal, mis järgneb lepingu lõpetamise kohta xxxxx edastamise aastale.

Selle kinnituseks on volitatud isikud lepingule alla kirjutanud.

Sõlmitud 5. novembril 2002 Tallinnas kahes eksemplaris eesti, xxxx xx inglise keeles. Kõik tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamiserinevuse korral võetakse aluseks ingliskeelne tekst.

Eesti Vabariigi valitsuse nimel Vene Föderatsiooni valitsuse nimel Xxxx XXXXXX Xxxxxxxxx XXXXXXXXXX

PROTOKOLL

Eesti Vabariigi valitsuse xx Xxxx Föderatsiooni valitsuse vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu allakirjutamisel on pooled kokku xxxxxxxx järgmises, mis moodustab lepingu lahutamatu osa.

1.Lepinguosalised riigid nõustuvad, et vastavalt Eesti Vabariigi maksuseadustele ei xxxxx Xxxx Föderatsiooni xxxxxx maksumääraga territooriumiks. Samuti xx xxx Vene Föderatsioon Eestit xxxxxx maksumääraga territooriumiks, kui peaks vastu võetama asjakohane seadus. Säte kehtib nii kaua, kui lepingu allakirjutamise

kuupäeval lepinguosalistes riikides kehtivat maksumäära pole oluliselt vähendatud ja lepinguosaliste riikide pädevad ametivõimud pole kokku leppinud, et muutus oli oluline.

2.Kui ettevõtja kasutab talle kuuluva kauba või materjali kohaletoimetamiseks või talle kuuluva kauba või materjali varude hoidmiseks rajatist, siis viidates artikli 5 lõikele 4, ei xxxxx xxxxx rajatise kasutamist püsivaks tegevuskohaks üksnes juhul, kui seal toimuv tegevus on ettevõtja muu äritegevuse suhtes abistavat laadi ega xxxxx oluliselt kohaletoimetatud xxxxx xx materjali xxxxx.

Sõlmitud 5. novembril 2002 Tallinnas kahes eksemplaris eesti, xxxx xx inglise keeles. Kõik tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamiserinevuse korral võetakse aluseks ingliskeelne tekst.

Eesti Vabariigi valitsuse nimel Vene Föderatsiooni valitsuse nimel Xxxx XXXXXX Xxxxxxxxx XXXXXXXXXX

CONVENTION BETWEEN THE GOVERNMENT OF THE REPUBLIC OF ESTONIA AND THE GOVERNMENT OF THE RUSSIAN FEDERATION FOR THE AVOIDANCE OF DOUBLE TAXATION AND THE PREVENTION OF FISCAL EVASION WITH RESPECT TO TAXES ON INCOME

Done on the 5th of November, 2002 in Tallinn

The Government of the Republic of Estonia and the Government of the Russian Federation,

desiring to conclude a Convention for the avoidance of double taxation and the prevention of fiscal evasion with respect to taxes on income,

have agreed as follows:

Article 1. Persons Covered

This Convention shall apply to persons who are residents of one or both of the Contracting States.

Article 2. Taxes Covered

1. This Convention shall apply to taxes on income imposed on behalf of a Contracting State or of its political subdivisions or local authorities, irrespective of the manner in which they are levied.

2. There shall be regarded as taxes on income all taxes imposed on total income, or on elements of income, including taxes on gains from the alienation of movable or immovable property, as well as taxes on capital appreciation.

3. The existing taxes to which the Convention shall apply are in particular:

a) in the case of the Russian Federation:

(i) tax on profits or income of enterprises and organisations;

(ii) income tax on individuals (hereinafter referred to as “Russian tax”);

b) in the case of the Republic of Estonia:

(i) the income tax

(hereinafter referred to as “Estonian tax”).

4. This Convention shall apply also to any identical or substantially similar taxes which are imposed after the date of signature of this Convention in addition to, or in place of, the existing taxes. The competent authorities of the Contracting States shall notify each other of any substantial changes, which have been made in their respective taxation laws.

Article 3. General Definitions

1. For the purposes of this Convention, unless the context otherwise requires:

a) the terms “a Contracting State” and “the other Contracting State” mean the Russian Federation or the Republic of Estonia, as the context requires;

b) the term “the Russian Federation”, when used in the geographical sense, means the territory of the Russian Federation as well as its exclusive economic zone and continental shelf, defined in accordance with the international law, including the 1982 UN Convention on the Law of the Sea;

c) the term “the Republic of Estonia”, when used in the geographical sense, means the territory of the Republic of Estonia and any other area adjacent to the territorial waters of Estonia, defined in accordance with the international law, where the sovereign rights or jurisdiction of Estonia may be exercised;

d) the term “person” includes an individual, a company and any other body of persons;

e) the term “company” means any body corporate or any entity which is treated as a body corporate for tax purposes;

f) the terms “enterprise of a Contracting State” and “enterprise of the other Contracting State” mean respectively an enterprise carried on by a resident of a Contracting State and an enterprise carried on by a resident of the other Contracting State;

g) the term “international traffic” means any transport by a ship or aircraft operated by an enterprise of a Contracting State, except when the ship or aircraft is operated solely between places in the other Contracting State;

h) the term “competent authority” means:

(i) in the case of the Russian Federation – the Ministry of Finance of the Russian Federation or its authorised representative;

(ii) in the case of the Republic of Estonia – the Minister of Finance or his authorised representative;

i) the term “national” means:

(i) any individual possessing the citizenship of a Contracting State;

(ii) any legal person, partnership, association deriving its status as such from the laws in force in a Contracting State.

2. As regards the application of the Convention at any time by a Contracting State, any term not defined therein shall, unless the context otherwise requires, have the meaning that it has at that time under the law of that State for the purposes of the taxes to which the Convention applies, any meaning under the applicable tax laws of that State prevailing over a meaning given to the term under other laws of that State.

Article 4. Resident

1. For the purposes of this Convention, the term “resident of a Contracting State” means any person who, under the laws of that State, is liable to tax therein by reason of his domicile, residence, place of management, place of incorporation, place of registration or any other criterion of a similar nature, and also includes that State and any political subdivision or local authority thereof. This term, however, does not include any person who is liable to tax in that State in respect only of income from sources in that State.

2. Where by reason of the provisions of paragraph 1 an individual is a resident of both Contracting States, then his status shall be determined as follows:

a) he shall be deemed to be a resident only of the State in which he has a permanent home available to him; if he has a permanent home available to him in both States, he shall be deemed to be a resident only of the State with which his personal and economic relations are closer (centre of vital interests);

b) if the State in which he has his centre of vital interests cannot be determined, or if he has not a permanent home available to him in either State, he shall be deemed to be a resident only of the State in which he has an habitual abode;

c) if he has an habitual abode in both States or in neither of them, he shall be deemed to be a resident only of the State of which he is a national;

d) if he is a national of both States or neither of them, the competent authorities of the Contracting States shall settle the question by mutual agreement.

3. Where by reason of the provisions of paragraph 1 a person other than an individual is a resident of both Contracting States, the competent authorities of the Contracting States shall endeavour to settle the question by mutual agreement. In the absence of such agreement, such person shall not be considered to be a resident of either Contracting State for purposes of enjoying benefits under the Convention.

Article 5. Permanent Establishment

1. For the purposes of this Convention, the term “permanent establishment” means a fixed place of business through which the business of an enterprise is wholly or partly carried on.

2. The term “permanent establishment” includes especially:

a) a place of management;

b) a branch;

c) an office;

d) a factory;

e) a workshop, and

f) a mine, an oil or gas well, a quarry or any other place of extraction of natural resources.

3. A building site or construction or installation project constitutes a permanent establishment only if it lasts more than 9 (nine) months.

4. Notwithstanding the preceding provisions of this Article, the term “permanent establishment” shall be deemed not to include:

a) the use of facilities solely for the purpose of storage, display or delivery of goods or merchandise belonging to the enterprise;

b) the maintenance of a stock of goods or merchandise belonging to the enterprise solely for the purpose of storage, display or delivery;

c) the maintenance of a stock of goods or merchandise belonging to the enterprise solely for the purpose of processing by another enterprise;

d) the maintenance of a fixed place of business solely for the purpose of purchasing goods or merchandise or of collecting information, for the enterprise;

e) the maintenance of a fixed place of business solely for the purpose of carrying on, for the enterprise, any other activity of a preparatory or auxiliary character;

f) the maintenance of a fixed place of business solely for any combination of activities mentioned in sub- paragraphs a) to e), provided that the overall activity of the fixed place of business resulting from this combination is of a preparatory or auxiliary character.

5. Notwithstanding the provisions of paragraphs 1 and 2, where a person – other than an agent of an independent status to whom paragraph 6 applies – is acting on behalf of an enterprise and has, and habitually exercises,

in a Contracting State an authority to conclude contracts in the name of the enterprise, that enterprise shall be deemed to have a permanent establishment in that State in respect of any activities which that person

undertakes for the enterprise, unless the activities of such person are limited to those mentioned in paragraph 4 which, if exercised through a fixed place of business, would not make this fixed place of business a permanent establishment under the provisions of that paragraph.

6. An enterprise shall not be deemed to have a permanent establishment in a Contracting State merely because it carries on business in that State through a broker, general commission agent or any other agent of an independent status, provided that such persons are acting in the ordinary course of their business.

7. The fact that a company which is a resident of a Contracting State controls or is controlled by a company which is a resident of the other Contracting State, or which carries on business in that other State (whether through a permanent establishment or otherwise), shall not of itself constitute either company a permanent establishment of the other.

Article 6. Income from Immovable Property

1. Income derived by a resident of a Contracting State from immovable property (including income from agriculture or forestry) situated in the other Contracting State may be taxed in that other State.

2. The term “immovable property” shall have the meaning, which it has under the law of the Contracting State in which the property in question is situated. The term shall in any case include property accessory to immovable property, livestock and equipment used in agriculture and forestry, rights to which the provisions of the law respecting landed property apply, any option or similar right to acquire immovable property, rights known as usufruct of immovable property and rights to variable or fixed payments as consideration for the working of, or the right to work, mineral deposits, sources and other natural resources. Ships and aircraft shall not be regarded as immovable property.

3. The provisions of paragraph 1 shall apply to income derived from the direct use, letting, or use in any other form of immovable property.

4. Where the ownership of shares or other corporate rights in a company entitles the owner of such shares or corporate rights to the enjoyment of immovable property held by the company, the income from the direct use, letting, or use in any other form of such right to enjoyment may be taxed in the Contracting State in which the immovable property is situated.

5. The provisions of paragraphs 1, 3 and 4 shall also apply to the income from immovable property of an enterprise and to income from immovable property used for the performance of independent personal services.

Article 7. Business Profits

1. The profits of an enterprise of a Contracting State shall be taxable only in that State unless the enterprise carries on business in the other Contracting State through a permanent establishment situated therein. If the enterprise carries on business as aforesaid, the profits of the enterprise may be taxed in the other State but only so much of them as is attributable to:

a) that permanent establishment; or

b) sales in that other State of goods and merchandise of the same or similar kind as sold through that permanent establishment; or

c) other business activities carried on in that other State of the same or similar kind as those effected through that permanent establishment.

2. Subject to the provisions of paragraph 3, where an enterprise of a Contracting State carries on business in the other Contracting State through a permanent establishment situated therein, there shall in each Contracting State be attributed to that permanent establishment the profits which it might be expected to make if it were a distinct and separate enterprise engaged in the same or similar activities under the same or similar conditions and dealing wholly independently with the enterprise of which it is a permanent establishment.

3. In determining the profits of a permanent establishment, there shall be allowed as deductions expenses which are incurred for the purposes of the permanent establishment, including executive and general administrative expenses so incurred, whether in the State in which the permanent establishment is situated or elsewhere. The expenses to be allowed as deductions by a Contracting State shall include only expenses that are deductible under the national laws of that State.

4. Insofar as it has been customary in a Contracting State to determine the profits to be attributed to a permanent establishment on the basis of an apportionment of the total profits of the enterprise to its various parts, nothing in paragraph 2 shall preclude that Contracting State from determining the profits to be taxed by such an apportionment as may be customary; the method of apportionment adopted shall, however, be such that the result shall be in accordance with the principles contained in this Article.

5. No profits shall be attributed to a permanent establishment by reason of the mere purchase by that permanent establishment of goods or merchandise for the enterprise.

6. For the purposes of the preceding paragraphs, the profits to be attributed to the permanent establishment shall be determined by the same method year by year unless there is good and sufficient reason to the contrary.

7. Where profits include items of income which are dealt with separately in other Articles of this Convention, then the provisions of those Articles shall not be affected by the provisions of this Article.

Article 8. Profits from International Traffic

1. Profits derived by an enterprise of a Contracting State from the operation of ships or aircraft in international traffic shall be taxable only in that State.

2. The provisions of paragraph 1 shall also apply to profits from the participation in a pool, a joint business or an international operating agency.

Article 9. Associated Enterprises

1. Where

a) an enterprise of a Contracting State participates directly or indirectly in the management, control or capital of an enterprise of the other Contracting State, or

b) the same persons participate directly or indirectly in the management, control or capital of an enterprise of a Contracting State and an enterprise of the other Contracting State,

and in either case conditions are made or imposed between the two enterprises in their commercial or financial relations which differ from those which would be made between independent enterprises, then any profits which would, but for those conditions, have accrued to one of the enterprises, but, by reason of those conditions, have not so accrued, may be included in the profits of that enterprise and taxed accordingly.

2. Where a Contracting State includes in the profits of an enterprise of that State – and taxes accordingly – profits on which an enterprise of the other Contracting State has been charged to tax in that other State and the profits so included are profits which would have accrued to the enterprise of the first-mentioned State if the conditions made between the two enterprises had been those which would have been made between independent enterprises, then that other State shall make an appropriate adjustment to the amount of the tax charged

therein on those profits, if that other State considers that such adjustment is justified. In determining such adjustment, due regard shall be had to the other provisions of this Convention and the competent authorities of the Contracting States shall if necessary consult each other.

Article 10. Dividends

1. Dividends paid by a company which is a resident of a Contracting State to a resident of the other Contracting State may be taxed in that other State.

2. However, such dividends may also be taxed in the Contracting State of which the company paying the dividends is a resident and according to the laws of that State, but if the beneficial owner of the dividends is a resident of the other Contracting State, the tax so charged shall not exceed:

a) 5 per cent of the gross amount of the dividends if the beneficial owner is a company (other than a partnership) which holds directly at least 25 per cent of the capital of the company paying the dividends and the capital directly invested by this beneficial owner is not less than seventy-five thousand United States dollars (75 000 USD) or the equivalent amount in the national currency of a Contracting State;

b) 10 per cent of the gross amount of the dividends in all other cases.

This paragraph shall not affect the taxation of the company in respect of the profits out of which the dividends are paid.

3. The term “dividends” as used in this Article means income from shares or other rights, not being debt-claims, participating in profits, as well as income from other rights which is subjected to the same taxation treatment as income from shares by the laws of the State of which the company making the distribution is a resident.

4. The provisions of paragraphs 1 and 2 shall not apply if the beneficial owner of the dividends, being a resident of a Contracting State, carries on business in the other Contracting State of which the company paying the dividends is a resident, through a permanent establishment situated therein, or performs in that other State independent personal services from a fixed base situated therein, and the holding in respect of which the dividends are paid is effectively connected with such permanent establishment or fixed base. In such case the provisions of Article 7 or Article 14, as the case may be, shall apply.

5. Where a company which is a resident of a Contracting State derives profits or income from the other Contracting State, that other State may not impose any tax on the dividends paid by the company, except insofar as such dividends are paid to a resident of that other State or insofar as the holding in respect of which the dividends are paid is effectively connected with a permanent establishment or a fixed base situated in that other State, nor subject the company’s undistributed profits to a tax on the company’s undistributed profits, even if the dividends paid or the undistributed profits consist wholly or partly of profits or income arising in such other State.

Article 11. Interest

1. Interest arising in a Contracting State and paid to a resident of the other Contracting State may be taxed in that other State.

2. However, such interest may also be taxed in the Contracting State in which it arises and according to the laws of that State, but if the beneficial owner of the interest is a resident of the other Contracting State, the tax so charged shall not exceed 10 per cent of the gross amount of the interest.

3. Notwithstanding the provisions of paragraph 2 interest arising in a Contracting State, derived and beneficially owned by the Government of the other Contracting State, including its political subdivisions and local authorities, or the Central Bank, or interest derived on loans guaranteed by the Government of that other Contracting State shall be exempt from tax in the first-mentioned State.

4. The term “interest” as used in this Article means income from debt- claims of every kind, whether or not secured by mortgage and whether or not carrying a right to participate in the debtor’s profits, and in particular, income from government securities and income from bonds or debentures, including premiums and prizes attaching to such securities, bonds or debentures. Penalty charges for late payment shall not be regarded as interest for the purpose of this Article.

5. The provisions of paragraphs 1 and 2 shall not apply if the beneficial owner of the interest, being a resident of a Contracting State, carries on business in the other Contracting State in which the interest arises, through a permanent establishment situated therein, or performs in that other State independent personal services from a fixed base situated therein, and the debt-claim in respect of which the interest is paid is effectively connected with such permanent establishment or fixed base. In such case the provisions of Article 7 or Article 14, as the case may be, shall apply.

6. Interest shall be deemed to arise in a Contracting State when the payer is a resident of that State. Where, however, the person paying the interest, whether he is a resident of a Contracting State or not, has in a Contracting State a permanent establishment or a fixed base in connection with which the indebtedness on which the interest is paid was incurred, and such interest is borne by such permanent establishment or fixed base, then such interest shall be deemed to arise in the State in which the permanent establishment or fixed base is situated.

7. Where, by reason of a special relationship between the payer and the beneficial owner or between both of them and some other person, the amount of the interest, having regard to the debt-claim for which it is paid, exceeds the amount which would have been agreed upon by the payer and the beneficial owner in the absence of such relationship, the provisions of this Article shall apply only to the last-mentioned amount. In such case, the excess part of the payments shall remain taxable according to the laws of each Contracting State, due regard being had to the other provisions of this Convention.

Article 12. Royalties

1. Royalties arising in a Contracting State and paid to a resident of the other Contracting State may be taxed in that other State.

2. However, such royalties may also be taxed in the Contracting State in which they arise and according to the laws of that State, but if the beneficial owner of the royalties is a resident of the other Contracting State, the tax so charged shall not exceed 10 per cent of the gross amount of the royalties.

3. The term “royalties” as used in this Article means payments of any kind received as a consideration for the use of, or the right to use, any copyright of literary, artistic or scientific work including cinematograph films and films or tapes and other means of image or sound reproduction for radio or television broad-casting, any patent,

trademark, design or model, plan, secret formula or process, or for transmission by satellite, cable, optic fibre or similar technology, or for the use of, or the right to use, industrial, commercial or scientific equipment, or for information concerning industrial, commercial or scientific experience.

4. The provisions of paragraphs 1 and 2 shall not apply if the beneficial owner of the royalties, being a resident of a Contracting State, carries on business in the other Contracting State in which the royalties arise, through

a permanent establishment situated therein, or performs in that other State independent personal services from a fixed base situated therein, and the right or property in respect of which the royalties are paid is effectively connected with such permanent establishment or fixed base. In such case the provisions of Article 7 or Article 14, as the case may be, shall apply.

5. Royalties shall be deemed to arise in a Contracting State when the payer is a resident of that State. Where, however, the person paying the royalties, whether he is a resident of a Contracting State or not, has in a Contracting State a permanent establishment or a fixed base in connection with which the liability to pay the royalties was incurred, and such royalties are borne by such permanent establishment or fixed base, then such royalties shall be deemed to arise in the State in which the permanent establishment or fixed base is situated.

6. Where, by reason of a special relationship between the payer and the beneficial owner or between both of them and some other person, the amount of the royalties, having regard to the use, right or information for which they are paid, exceeds the amount which would have been agreed upon by the payer and the beneficial owner in the absence of such relationship, the provisions of this Article shall apply only to the last-mentioned amount. In such case, the excess part of the payments shall remain taxable according to the laws of each Contracting State, due regard being had to the other provisions of this Convention.

Article 13. Capital Gains

1. Gains derived by a resident of a Contracting State from the alienation of immovable property referred to in Article 6 and situated in the other Contracting State or shares in a company the assets of which consist mainly of such property may be taxed in that other State.

2. Gains from the alienation of movable property forming part of the business property of a permanent establishment which an enterprise of a Contracting State has in the other Contracting State or of movable property pertaining to a fixed base available to a resident of a Contracting State in the other Contracting State for the purpose of performing independent personal services, including such gains from the alienation of such a permanent establishment (alone or with the whole enterprise) or of such fixed base, may be taxed in that other State.

3. Gains derived by an enterprise of a Contracting State operating ships or aircraft in international traffic from the alienation of ships or aircraft operated in international traffic by that enterprise or movable property pertaining to the operation of such ships or aircraft shall be taxable only in that State.

4. Gains from the alienation of any property other than that referred to in paragraphs 1, 2 and 3, shall be taxable only in the Contracting State of which the alienator is a resident.

Article 14. Income from Independent Personal Services

1. Income derived by an individual who is a resident of a Contracting State in respect of professional services or other activities of an independent character shall be taxable only in that State unless he has a fixed base regularly available to him in the other Contracting State for the purpose of performing his activities. If he has such a fixed base, the income may be taxed in the other State but only so much of it as is attributable to that fixed base.

However, if an individual who is a resident of a Contracting State has not such fixed base, but he stays in the other Contracting State for a period or periods exceeding in the aggregate 183 days in any twelve month period commencing or ending in the fiscal year concerned, he shall be deemed to have a fixed base regularly available to him in that other State and the income that is derived from his activities referred to above that are performed in that other State shall be attributable to that fixed base.

2. The term “professional services” includes especially independent scientific, literary, artistic, educational or teaching activities as well as the independent activities of physicians, lawyers, engineers, architects, dentists and accountants.

Article 15. Income from Employment

1. Subject to the provisions of Articles 16, 18 and 19, salaries, wages and other similar remuneration derived by a resident of a Contracting State in respect of an employment shall be taxable only in that State unless the

employment is exercised in the other Contracting State. If the employment is so exercised, such remuneration as is derived therefrom may be taxed in that other State.

2. Notwithstanding the provisions of paragraph 1, remuneration derived by a resident of a Contracting State in respect of an employment exercised in the other Contracting State shall be taxable only in the first-mentioned State if:

a) the recipient is present in the other State for a period or periods not exceeding in the aggregate 183 days in any twelve month period commencing or ending in the fiscal year concerned, and

b) the remuneration is paid by, or on behalf of, an employer who is not a resident of the other State, and

c) the remuneration is not borne by a permanent establishment or a fixed base which the employer has in the other State.

3. Notwithstanding the preceding provisions of this Article, remuneration derived in respect of an employment exercised aboard a ship or aircraft operated in international traffic by an enterprise of a Contracting State may be taxed in that State.

Article 16. Directors’ Fees

Directors’ fees and other similar remuneration derived by a resident of a Contracting State in his capacity as a member of the board of directors or any other similar organ of a company which is a resident of the other Contracting State may be taxed in that other State.

Article 17. Income of Artistes and Sportsmen

1. Notwithstanding the provisions of Articles 14 and 15, income derived by a resident of a Contracting State as an entertainer, such as a theatre, motion picture, radio or television artiste, or a musician, or as a sportsman, from his personal activities as such exercised in the other Contracting State, may be taxed in that other State.

2. Where income in respect of personal activities exercised by an entertainer or a sportsman in his capacity as such accrues not to the entertainer or sportsman himself but to another person, that income may, notwithstanding the provisions of Articles 7, 14 and 15, be taxed in the Contracting State in which the activities of the entertainer or sportsman are exercised.

3. The provisions of paragraphs 1 and 2 shall not apply to income derived from activities exercised in a Contracting State by an entertainer or a sportsman if the visit to that State is wholly or mainly supported by public funds of one or both of the Contracting States or their political subdivisions or local authorities. In such case, the income shall be taxable only in the Contracting State of which the entertainer or sportsman is a resident.

Article 18. Pensions

1. Pensions and other similar remuneration paid to a resident of a Contracting State in consideration of past employment shall be taxable only in that State.

2. However, such pensions and other similar remuneration paid by, or out of funds created by, the other Contracting State or a political subdivision or a local authority thereof shall be taxable only in that other State.

Article 19. Remuneration for Government Service

1.

a) Salaries, wages and other similar remuneration, other than a pension, paid by a Contracting State or a political subdivision or a local authority thereof to an individual in respect of services rendered to that State or subdivision or authority shall be taxable only in that State.

b) However, such salaries, wages and other similar remuneration shall be taxable only in the other Contracting State if the services are rendered in that State and the individual is a resident of that State who:

(i) is a national of that State; or

(ii) did not become a resident of that State solely for the purpose of rendering the services.

2. The provisions of Articles 15, 16 and 17 shall apply to salaries, wages and other similar remuneration in respect of services rendered in connection with a business carried on by a Contracting State or a political subdivision or a local authority thereof.

Article 20. Payments to Students

Payments which a student, an apprentice or a trainee who is or was immediately before visiting a Contracting State a resident of the other Contracting State and who is present in the first-mentioned State solely for the purpose of his education or training receives for the purpose of his maintenance, education or training shall not be taxed in that State, provided that such payments arise from sources outside that State.

Article 21. Other Income

1. Items of income of a resident of a Contracting State, wherever arising, not dealt with in the foregoing Articles of this Convention shall be taxable only in that State.

2. The provisions of paragraph 1 shall not apply to income, other than income from immovable property as defined in paragraph 2 of Article 6, if the recipient of such income, being a resident of a Contracting State, carries on business in the other Contracting State through a permanent establishment situated therein, or performs in that other State independent personal services from a fixed base situated therein, and the right or property in respect of which the income is paid is effectively connected with such permanent establishment or fixed base. In such case the provisions of Article 7 or Article 14, as the case may be, shall apply.

3. Notwithstanding the provisions of paragraphs 1 and 2, income in the form of winnings from gambling and lotteries, arising in the other Contracting State, may also be taxed in that other State.

Article 22. Elimination of Double Taxation

Where a resident of a Contracting State derives income which, in accordance with this Convention, may be taxed in the other Contracting State, the first-mentioned State, unless a more favourable treatment is provided in its national law, shall allow as a deduction from the tax on the income of that resident, an amount equal to the income tax paid thereon in that other State.

Such deduction in either case shall not, however, exceed that part of the income tax in the first-mentioned State, as computed before the deduction is given, which is attributable, as the case may be, to the income which may be taxed in that other State.

Article 23. Non-discrimination

1. Nationals of a Contracting State shall not be subjected in the other Contracting State to any taxation or any requirement connected therewith, which is other or more burdensome than the taxation and connected requirements to which nationals of that other State in the same circumstances, in particular with respect to residence, are or may be subjected.

2. Stateless persons who are residents of a Contracting State shall not be subjected in either Contracting State to any taxation or any requirement connected therewith, which is other or more burdensome than the taxation and connected requirements to which nationals of the State concerned in the same circumstances, in particular with respect to residence, are or may be subjected.

3. The taxation on a permanent establishment which an enterprise of a Contracting State has in the other Contracting State shall not be less favourably levied in that other State than the taxation levied on enterprises of that other State carrying on the same activities.

4. Except where the provisions of paragraph 1 of Article 9, paragraph 7 of Article 11, or paragraph 6 of Article 12, apply, interest, royalties and other disbursements paid by an enterprise of a Contracting State to a resident of the other Contracting State shall, for the purpose of determining the taxable profits of such

enterprise, be deductible under the same conditions as if they had been paid to a resident of the first-mentioned State. Similarly, any debts of an enterprise of a Contracting State to a resident of the other Contracting State shall, for the purpose of determining the taxable capital of such enterprise, be deductible under the same conditions as if they had been contracted to a resident of the first-mentioned State.

5. Enterprises of a Contracting State, the capital of which is wholly or partly owned or controlled, directly or indirectly, by one or more residents of the other Contracting State, shall not be subjected in the first-mentioned State to any taxation or any requirement connected therewith which is other or more burdensome than the taxation and connected requirements to which other similar enterprises of the first-mentioned State are or may be subjected.

6. Nothing contained in this Article shall be construed as obliging a Contracting State to grant to residents of the other Contracting State any personal allowances, relieves and reductions for taxation purposes on account of civil status or family responsibilities which it grants to its own residents.

7. The provisions of this Article shall apply to taxes covered by Article 2 of this Convention.

Article 24. Mutual Agreement Procedure

1. Where a person considers that the actions of one or both of the Contracting States result or will result for him in taxation not in accordance with the provisions of this Convention, he may, irrespective of the remedies

provided by the national law of those States, present his case to the competent authority of the Contracting State of which he is a resident or, if his case comes under paragraph 1 of Article 23, to that of the Contracting State of which he is a national. The case must be presented within three years from the first notification of the action resulting in taxation not in accordance with the provisions of the Convention.

2. The competent authority shall endeavour, if the objection appears to it to be justified and if it is not itself able to arrive at a satisfactory solution, to resolve the case by mutual agreement with the competent authority of the other Contracting State, with a view to the avoidance of taxation which is not in accordance with the

Convention. Any agreement reached shall be implemented notwithstanding any time limits in the national law of the Contracting States.

3. The competent authorities of the Contracting States shall endeavour to resolve by mutual agreement any difficulties or doubts arising as to the interpretation or application of the Convention. They may also consult together for the elimination of double taxation in cases not provided for in the Convention.

4. The competent authorities of the Contracting States may communicate with each other directly, including through a joint commission consisting of themselves or their representatives, for the purpose of reaching an agreement in the sense of the preceding paragraphs.

Article 25. Exchange of Information

1. The competent authorities of the Contracting States shall exchange such information as is necessary for carrying out the provisions of this Convention or of the national law of the Contracting States concerning taxes covered by the Convention insofar as the taxation thereunder is not contrary to the Convention. The exchange of information is not restricted by Article 1. Any information received by a Contracting State shall be treated as confidential in the same manner as information obtained under the national law of that State and shall be disclosed only to persons or authorities (including courts and administrative bodies) involved in the assessment or collection of, the enforcement or prosecution in respect of, or the determination of appeals in relation to, the taxes covered by the Convention. Such persons or authorities shall use the information only for such purposes. They may disclose the information in public court proceedings or in judicial decisions.

2. In no case shall the provisions of paragraph 1 be construed so as to impose on a Contracting State the obligation:

a) to carry out administrative measures at variance with the laws and administrative practice of that or of the other Contracting State;

b) to supply information which is not obtainable under the laws or in the normal course of the administration of that or of the other Contracting State;

c) to supply information which would disclose any trade, business, industrial, commercial or professional secret or trade process, or information, the disclosure of which would be contrary to public policy.

3. The competent authorities of the Contracting States shall conduct negotiations with a view to conclude an additional Convention in order to establish necessary procedure for the implementation of the provisions of this Article as well as to lend assistance to each other in the collection of their taxes covered by this Convention.

Article 26. Limitation of Benefits

Notwithstanding any other provision of this Convention a resident of a Contracting State shall not receive the benefits of any reduction in or exemption from taxes provided for in this Convention by the other Contracting State if the main purpose of the creation or existence of such resident was to obtain the benefits under this Convention that would not otherwise be available. This provision shall be applicable only after having completed mutual agreement procedure between the competent authorities of the Contracting States.

Article 27. Members of Diplomatic Missions and Consular Posts

Nothing in this Convention shall affect the fiscal privileges of members of diplomatic missions and consular posts under the general rules of international law or under the provisions of special Conventions.

Article 28. Entry into Force

1. The Contracting States shall notify each other in writing through the diplomatic channels of the completion of the internal procedures required by the law applied in that Contracting State for the entry into force of this Convention.

2. The Convention shall enter into force on the date of the later of the notifications referred to in paragraph 1 and its provisions shall have effect in both Contracting States:

a) in respect of taxes withheld at source, on income derived on or after the first day of January in the calendar year next following the year in which the Convention enters into force;

b) in respect of other taxes on income, for taxes chargeable for any fiscal year beginning on or after the first day of January in the calendar year next following the year in which the Convention enters into force.

Article 29. Termination

This Convention shall remain in force until terminated by a Contracting State. Either Contracting State may terminate the Convention, through diplomatic channels, by giving written notice of termination at least six months before the end of any calendar year. In such event, the Convention shall cease to have effect in both Contracting States:

a) in respect of taxes withheld at source, on income derived on or after the first day of January in the calendar year next following the year in which the notice has been given;

b) in respect of other taxes on income, for taxes chargeable for any fiscal year beginning on or after the first day of January in the calendar year next following the year in which the notice has been given.

Done at Tallinn, 5 of November 2002 in duplicate, in the Estonian, Russian and English languages, all texts being equally authentic. In the case of divergence of interpretations, the English text shall prevail.

For the Government of the Republic of Estonia For the Government of the Russian Federation Xxxx XXXXXX Xxxxxxxxx XXXXXXXXXX

PROTOCOL

At the moment of signing the Convention between the Government of the Republic of Estonia and the Government of the Russian Federation for the avoidance of double taxation and the prevention of fiscal evasion with respect to taxes on income, the undersigned have agreed that the following provisions shall form an integral part of the Convention:

1.Contracting States agree that under the provisions of taxation laws of the Republic of Estonia, Russian Federation shall not be regarded as a low tax territory. Respectively Russian Federation shall not regard Estonia as a low tax territory if such legislation appears. This provision is applicable as long as the level of taxation in effect in Contracting States on the date of the signature of this Convention has not been decreased substantially, and the competent authorities have not agreed that the decrease has been substantial.

2.Referred to paragraph 4 of Article 5, the use of facilities solely for the purpose of delivery of goods or merchandise belonging to the enterprise or the maintenance of a stock of goods or merchandise belonging to the enterprise solely for the purpose of delivery doesn’t constitute the permanent establishment of an enterprise only in cases where such delivery is of auxiliary character to the main business activity of the enterprise, and doesn’t increase the price of the delivered goods and merchandise substantially.

Done at Tallinn, 5 of November 2002 in duplicate, in the Estonian, Russian and English languages, all texts being equally authentic. In the case of divergence of interpretation the English text shall prevail.

For the Government of the Republic of Estonia For the Government of the Russian Federation Xxxx XXXXXX Xxxxxxxxx XXXXXXXXXX