RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

(EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 44 –

mootorsõidukis kasutatava lapse turvaseadme (lapse turvasüsteemi) tüübikinnituse ühtsed sätted

Lisand 43: eeskiri nr 44

1. versioon

Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel omavad õiguslikku toimet ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstid. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleks kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni dokumendi viimasest redaktsioonist TRANS/WP.29/343/Rev.X, mis on kättesaadav järgmisel veebilehel: xxxx://xxx.xxxxx.xxx/xxxxx/xxxx/xx00/xx00xxx/xx00xxx/xx00xxxxxxxx.xxxx.

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni

04-seeria muudatusteni – jõustumiskuupäev 23. juuni 2005

1. REGULEERIMISALA

1.1. Käesolevat eeskirja kohaldatakse lapse turvasüsteemi suhtes, mis paigaldatakse kolme- või enamarattalisse sõidukisse ja mis ei ole mõeldud kasutamiseks klappistmetel ega küljega sõidu suunas olevatel istmetel.

2. MÕISTED

Käesoleva eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid.

2.1. „Lapse turvasüsteem (turvasüsteem)” – mootorsõidukisse kinnitatav osadest koosnev seade, mis võib olla rihmade või elastsete osade kombinatsioon kinnitusluku, reguleerseadiste, kinnitusdetailide ja mõnel juhul lisavahendi, nagu turvahälli, turvatooli, lisatooli ja/või löögikaitsekilbiga. Seadis on mõeldud kasutaja liikumise piiramiseks ning seega tema vigastamise ohu vähendamiseks kokkupõrke või sõiduki järsu aeglustuse korral.

„ISOFIX” – süsteem lapse turvasüsteemide kinnitamiseks sõidukile, mis koosneb kahest jäigast kinnituspunktist sõidukil, kahest vastavast jäigast kinnitusdetailist lapse turvasüsteemil ning vahendist, mis takistab lapse turvasüsteemi ümber rõhttelje pöörlemast.

2.1.1. Lapse turvasüsteemid jagunevad viide kaalurühma:

2.1.1.1. 0 rühm: lastele kaaluga alla 10 kg;

2.1.1.2. 0+ rühm: lastele kaaluga alla 13 kg;

2.1.1.3. I rühm: lastele kaaluga 9–18 kg;

2.1.1.4. II rühm: lastele kaaluga 15–25 kg;

2.1.1.5. III rühm: lastele kaaluga 22–36 kg.

2.1.1.6. ISOFIX lapse turvasüsteemide suurusklasse on seitse ning neid on kirjeldatud eeskirja nr 16

17. xxxx 2. liites:

A – ISO/F3: näoga sõidusuunas kasutatav väikelaste täispikkuses turvasüsteem

B – ISO/F2: näoga sõidusuunas kasutatav väikelaste vähendatud pikkuses turvasüsteem B1 – ISO/F2X: näoga sõidusuunas kasutatav väikelaste vähendatud pikkuses turvasüsteem C – ISO/R3: seljaga sõidusuunas kasutatav väikelaste täissuuruses turvasüsteem

D – ISO/R2: seljaga sõidusuunas kasutatav väikelaste vähendatud suuruses turvasüs- teem

E – ISO/R1: seljaga sõidusuunas kasutatav imiku turvasüsteem

F – ISO/L1: vasaku küljega sõidusuunas asuv lapse turvasüsteem (turvahäll) G – ISO/L2: parema küljega sõidusuunas asuv lapse turvasüsteem (turvahäll)

Kaalurühm		ISOFIX suuruskategooria
0 – kuni 10 kg	F	ISO/L1
	G	ISO/L2
	E	ISO/R1
0+ – kuni 13 kg	C	ISO/R3
	D	ISO/R2
	E	ISO/R1
I – 9 kuni 18 kg	A	ISO/F3
	B	ISO/F2
	B1	ISO/F2X
	C	ISO/R3
	D	ISO/R2

2.1.2. Lapse turvasüsteemid jagunevad nelja „kategooriasse”:

2.1.2.1. universaalkategooria turvasüsteemid, mida kasutatakse punktides 6.1.1, 6.1.3.1 ja 6.1.3.2 kirjeldatud viisil enamikul sõidukiistmetel ja eelkõige xxxx, mis eeskirja nr 16 kohaselt sobivad kokku laste turvasüsteemi sellise kategooriaga.

2.1.2.2. piiratud kategooria turvasüsteemid, mida kasutatakse punktides 6.1.1 ja 6.1.3.1 kirjeldatud viisil teatava sõidukitüübi xxxx istmetel, mille on kindlaks määranud lapse turvaseadme tootja või sõiduki tootja;

2.1.2.3. pooluniversaalkategooria turvasüsteemid, mida kasutatakse punktides 6.1.1 ja 6.1.3.2 kirjeldatud viisil;

2.1.2.4. erisõidukile mõeldud turvasüsteemid,

2.1.2.4.1. mida kasutatakse teatava sõidukitüübi korral punktide 6.1.2 ja 6.1.3.3 kohaselt või

2.1.2.4.2. mille puhul lapse turvasüsteem on sisse ehitatud.

2.1.3. Lapse turvasüsteemide last kinnihoidvad süsteemid jagatakse kahte klassi:

integraalne xxxxx, xxx lapse kinnihoidmine turvasüsteemis ei sõltu ühestki muust sõidukiga vahetult seotud osast;

mitteintegraalne xxxxx, xxx lapse kinnihoidmine turvasüsteemis sõltub mõnest sõidukiga vahetult seotud osast.

2.1.3.1. „Osaline turvasüsteem” – istmekõrgendus, mis moodustab lapse täieliku turvasüsteemi, xxx xxxx kasutatakse koos täiskasvanute jaoks ette nähtud turvavööga, mis ümbritseb lapse keha või hoiab paigal seadme, millesse laps on asetatud.

2.1.3.2. „Istmekõrgendus” – tugev istmepadi, mida võib kasutada koos täiskasvanute jaoks ette nähtud turvavööga.

2.1.3.3. „Juhik” – xxxx, mis suunab täiskasvanute jaoks ette nähtud turvavöö õlavöö lapsele sobivasse asendisse, kusjuures kohta, kus õlavöö suunda muudetakse, saab rihma xxxx- xx allapoole liikuva vahendi abil kohandada olenevalt istuja õla asukohast ning seejärel sellesse asendisse lukustada. Sellele rihmajuhikule xx xxxxx dünaamilise koormuse olulist osa.

2.2. „Lapse turvatool” – lapse turvasüsteem, mis hõlmab tooli, milles laps istub.

2.3. „Turvavöö” – lapse turvasüsteem, mis koosneb rihmade kombinatsioonist kinnitusluku, reguleerseadiste ja kinnitusdetailidega.

2.4. „Tool” – konstruktsioon, mis on lapse turvasüsteemi koostisosa ja kuhu laps paigutatakse istuvas asendis.

2.4.1. „Turvahäll” – lapse turvasüsteem, mis on ette nähtud lapse paigutamiseks lamavasse asendisse selili või kõhuli, kusjuures lapse lülisammas on risti sõiduki keskpikitasapinnaga. See on mõeldud lapse pea ja keha toetamiseks (välja arvatud jäsemed) kokkupõrke korral.

2.4.2. „Turvahälli turvasüsteem” – seade, mida kasutatakse turvahälli kinnitamiseks sõiduki kere külge.

2.4.3. „Turvatool” – turvasüsteem, mis on ette nähtud lapse paigutamiseks poollamavasse asendisse seljaga sõidusuunas. See on ette nähtud lapse pea ja keha toetamiseks (välja arvatud jäsemed) kokkupõrke korral.

2.5. „Tooli tõsteseade” – osa lapse turvasüsteemist, mille abil saab tooli xxxxx.

2.6. „Lapse tõsteseade” – osa lapse turvasüsteemist, mille abil saab last lapse turvasüsteemis xxxxx.

2.7. „Löögikaitsekilp” – seadis, mis paigutatakse lapse ette ning on ette nähtud lapse keha suurema osa toetamiseks laupkokkupõrke korral.

2.8. „Xxxx” – painduv seadis, mis on ette nähtud koormuste ülekandmiseks.

2.8.1. „Vöörihm” – eraldiseisev vöö või vöö osa, mis läheb risti üle vaagnavöötme esiosa seda toetades.

2.8.2. „Õlavöö” – vöö osa, mis toetab lapse ülakeha.

2.8.3. „Jalgadevaheline xxxx” – lapse turvasüsteemi ja vöörihma külge kinnitatud xxxx (või jaotatud rihmad, mis koosnevad kahest või enamast lindist), mis asetseb lapse jalgade vahel; see on ette nähtud lapse vöörihma alt läbilibisemise takistamiseks tavakasutuse puhul ja vöörihma vaagnaosast ülespoole nihkumise takistamiseks kokkupõrke korral.

2.8.4. „Lapse kinnitusrihm” – xxxx, mis moodustab osa vööst ja toetab ainult lapse keha.

2.8.5. „Lapse turvasüsteemi kinnitusrihm” – xxxx, mis kinnitab lapse turvasüsteemi sõiduki kere xxxxx xx võib olla sõiduki istme kinnitusseadme osa.

2.8.6. „Traksvöö” – vöörihmast ja õlarihmadest ning vajaduse korral jalgadevahelisest rihmast koosnev turvavööseadis.

2.8.7. „Y-kujuline vöö” – vöö, mis koosneb lapse jalgade vahelt läbi suunatud rihmast ja ühest rihmast kummagi xxx xxxxx.

2.9. „Lukk” – kiiresti avatav seade, mis võimaldab last turvasüsteemis või turvasüsteemi auto kere küljes xxxxx. Luku sees võib olla turvavöö reguleerseadis.

2.9.1. „Luku süvendatud avamisnupp” – xxxx, millele 40 mm diameetriga kera vajutades ei ole võimalik lukku avada.

2.9.2. „Luku pindmine avamisnupp” – xxxx, millele 40 mm diameetriga kera vajutades on võimalik lukku avada.

2.10. „Reguleerseadis” – seadis, mis võimaldab turvasüsteemi või selle kinnitusseadmeid kohandada vastavalt kandja kehale, sõiduki kujundusele või neile mõlemale. Reguleerseadis võib olla luku osa, tõmbur või mõni muu turvavöö osa.

2.10.1. „Kiirreguleerija” – reguleerseadis, mida saab kasutada ühe xxx xxx kerge liigutusega.

2.10.2. „Vahetult lapse turvasüsteemile paigaldatud reguleerija” – integreeritud trakside reguleerija, mis ei ole paigaldatud lindile, mida ta reguleerib, xxxx vahetult lapse turvasüsteemile.

2.11. „Kinnitusseadmed” – lapse turvasüsteemi osad, sealhulgas kinnitusosad, mis võimaldavad lapse turvasüsteemi kindlalt sõiduki kere või sõiduki istme külge kinnitada.

2.11.1. „Tugijalg” – lapse turvasüsteemi alaline kinnitusdetail, mis loob lapse turvasüsteemi ja sõiduki konstruktsiooni vahel survekoormustee istmepadja mõju vältimiseks aeglustuse ajal; tugijalg võib olla reguleeritav.

2.12. „Energianeeldur” – seadis, mis on ette nähtud energia hajutamiseks rihmast olenemata või koos rihmaga ja moodustab osa lapse turvasüsteemist.

2.13. „Tõmbur” – seadis, mis võimaldab lapse turvasüsteemi rihmal täielikult või osaliselt kokku rulluda. Mõiste hõlmab järgmisi seadiseid:

2.13.1. „iselukustuv tõmbur” – tõmbur, mis laseb rihma soovitud pikkuses välja tõmmata ning kohandab rihma pärast luku kinnitamist automaatselt kasutaja kehaga ega lase kasutajal rihma tahtliku tegevuseta rohkem välja tõmmata;

2.13.2. „hädalukustuv tõmbur” – tõmbur, mis tavapärastes sõidutingimustes xx xxxxx turvavöö kasutaja liikumisvabadust. See on varustatud rihma pikkust automaatselt kasutaja kehaga kohandava reguleerseadisega ning lukumehhanismiga, mille käivitab liiklusõnnetuse korral:

2.13.2.1. sõiduki aeglustus, rihma tõmburist väljatõmbamine või muu automaatne mõjutus (lihtne lukustusviis) või

2.13.2.2. nende tegurite mis tahes kombinatsioon (mitmetoimeline lukustusviis).

2.14. „Turvasüsteemi kinnituspunktid” – sõiduki kere või istme konstruktsiooni osad, mille külge lapse turvasüsteemi kinnitusseadmed paigaldatakse.

2.14.1. „Lisakinnituspunktid” – sõiduki kere või istme osad või mõni muu sõidukiosa, mis on ette nähtud lapse turvasüsteemi kinnitamiseks lisaks eeskirjas nr 14 heakskiidetud kinnituspunk- tidele. Nende hulka kuulub ka 6. lisas kirjeldatud katsesõiduki põrandapaneel või muud konkreetse(te) sõiduki(te) ehituslikud osad, mida tugijalg koormab.

2.14.2. „ISOFIX madal kinnituspunkt” – üks sõiduki või istme konstruktsioonist väljaulatuv 6 mm diameetriga jäik ümar horisontaalne varras ISOFIX lapse turvasüsteemi kinnitamiseks ISOFIX kinnitusdetailide abil.

2.14.3. „ISOFIX kinnituspunktide süsteem” – kahest eeskirja nr 14 nõuetele vastavast ISOFIX madalast kinnituspunktist koosnev süsteem, mis on koos pöörlemisvastase seadmega ette nähtud ISOFIX lapse turvasüsteemi kinnitamiseks.

2.14.4. „Pöörlemisvastane seade”:

a) ISOFIX universaalkategooria lapse turvasüsteemi pöörlemisvastane seade, mis koosneb ISOFIX ülemisest kinnitusest;

b) ISOFIX pooluniversaalkategooria lapse turvasüsteemi pöörlemisvastane seade, mis koosneb kas ülemisest kinnitusest, sõiduki armatuurlauast või tugijalast, mis on mõeldud turvasüsteemi pöörlemise takistamiseks laupkokkupõrke korral;

c) ISOFIX universaal- ja pooluniversaalkategooria lapse turvasüsteemide puhul ei ole pöörlemisvastaseks seadmeks sõiduki iste.

2.14.5. „ISOFIX ülemise kinnituse kinnituspunkt” – eeskirja nr 14 nõuetele xxxxxx vahend, näiteks määratletud tsoonis asuv varras, mis sobib ISOFIX ülemise kinnituse rihma ühendajaga ning kannab selle kinnitusjõu üle sõiduki konstruktsioonile.

2.15. „Näoga sõidu suunas” – näoga sõiduki tavapärases liikumissuunas.

2.16. „Seljaga sõidu suunas” – näoga sõiduki tavapärasele liikumissuunale vastassuunas.

2.17. „Tahapoole kallutatud asend” – tooli eriline asend, mis võimaldab lapsel tahapoole nõjatuda.

2.18. „Lamav/selili/kõhuli asend” – asend, kus vähemalt lapse pea ja keha (välja arvatud jäsemed) on turvasüsteemis horisontaalses puhkeasendis.

2.19. „Lapse turvasüsteemi tüüp” – lapse turvasüsteemid, mis ei erine üksteisest järgmistes olulistes punktides:

2.19.1. kategooria, kaalurühma, asendi ja paigutuse (nagu on määratletud punktides 2.15 ja 2.16) poolest, milleks turvasüsteem on ette nähtud;

2.19.2. lapse turvasüsteemi vormi poolest;

2.19.3. istme, polstri ja löögikaitsekilbi mõõtmete, kaalu, materjali ja värvuse poolest;

2.19.4. rihmade materjali, koetüübi, mõõtmete ja värvuse poolest;

2.19.5. jäikade osade (lukk, kinnitusseadmed jne) poolest.

2.20. „Sõiduki iste” – ühele täiskasvanule mõeldud ühes tükis konstruktsioon koos istmekattega, mis võib, aga ei tarvitse olla sõiduki kerega lahutamatult ühendatud. Seoses sellega:

2.20.1. „sõiduki istmerühm” – ühele või mitmele täiskasvanule mõeldud pinkiste või üksteise kõrval paiknevad eraldi istmed (st kinnitatud nii, et ühe istme eesmised kinnituspunktid on xxxxx joonel teise istme eesmiste või tagumiste kinnituspunktidega või asuvad teise istme kinnituspunktide vahel);

2.20.2. „sõiduki pinkiste” – enam kui ühele täiskasvanule mõeldud ühes tükis konstruktsioon koos istmekattega;

2.20.3. „sõiduki esiistmed” – salongi eespoolseim istmerühm, st otse nende ees ei asu enam ühtki istet;

2.20.4. „sõiduki tagaistmed” – näoga sõidusuunas kinnitatud istmed, mis asuvad sõiduki mõne muu istmerühma taga.

2.20.5. „ISOFIX asend” – süsteem, mis võimaldab paigaldada:

a) kas näoga sõidusuunas asuva universaalkategooria ISOFIX lapse turvasüsteemi, nagu on määratletud käesolevas eeskirjas;

b) või näoga sõidusuunas asuva pooluniversaalkategooria ISOFIX lapse turvasüsteemi, nagu on määratletud käesolevas eeskirjas;

c) või seljaga sõidusuunas asuva pooluniversaalkategooria ISOFIX lapse turvasüsteemi, nagu on määratletud käesolevas eeskirjas;

d) või küljega sõidusuunas asuva pooluniversaalkategooria ISOFIX lapse turvasüsteemi, nagu on määratletud käesolevas eeskirjas;

e) või erisõidukile mõeldud ISOFIX lapse turvasüsteemi, nagu on määratletud käesolevas eeskirjas.

2.21. „Reguleerimissüsteem” – seadis istme või selle osade reguleerimiseks sõitja keha jaoks sobivasse asendisse. See seadis võimaldab eelkõige reguleerida istme asendit:

2.21.1. pikisuunas ja/või

2.21.2. püstsuunas ja/või

2.21.3. kaldsuunas.

2.22. „Sõiduki istmete kinnituspunktid” – täiskasvanu istme tervikuna sõiduki kere külge kinnitamise süsteem, mis hõlmab sõiduki kere asjaomaseid osi.

2.23. „Istme tüüp” – istmed, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste tunnuste poolest:

2.23.1. xxxxx kuju, mõõtmed ja materjal;

2.23.2. seljatoe reguleerimis- ja lukustussüsteemide tüübid ja mõõtmed ning

2.23.3. istmel asuvate täiskasvanu turvavöö kinnituspunktide, istme kinnituspunktide ja sõiduki kere asjaomaste osade tüüp ja mõõtmed.

2.24. „Nihutussüsteem” – seadis, mis võimaldab nihutada täiskasvanu istet või xxxxx istme osa kindla vaheasendita nurgeti või pikisuunas, et hõlbustada sõitjate sõidukisse sisenemist või väljumist ning esemete sõidukisse panemist xx xxxxx võtmist.

2.25. „Lukustussüsteem” – seade, mis tagab täiskasvanu istme xx xxxxx osade püsimise kasutusasendis.

2.26. „Lukustusseadis” – seadis, mis lukustab täiskasvanu turvavöö ühe osa ja takistab selle liikumist sama vöö teise osa suhtes. Kõnealused seadised võivad olla ette nähtud kas täiskasvanu turvavöö diagonaal- või vööosa jaoks või kinnitada xxx xxxxx vöö- kui ka diagonaalosa. Mõiste hõlmab järgmisi klasse:

2.26.1. „A-klassi seadis” – seadis, mis takistab lapsel tõmmata vahetult lapse kinnitamiseks kasutatud täiskasvanu vööd tõmburist kuni vöö puusaosani. Kui see kaasneb I grupi turvasüsteemidega, vastab seadis punktis 6.2.9 esitatud nõuetele;

2.26.2. „B-klassi seadis” – seadis, mis hoiab lapse turvasüsteemi kinnitamiseks kasutatud täiskasvanu vöö puusaosa tõmmet. Seadis on ette nähtud selleks, et takistada vöö libisemist tõmburist läbi seadise, mis lõdvendaks xxxxxx xx muudaks turvasüsteemi asendi ebasobivaks.

2.27. „Erivajadustega lapse turvasüsteem” – füüsilisest või vaimsest puudest tulenevate erivaja- dustega lapse turvasüsteem; selle seadise puhul võib eeskätt mis tahes lapse kehaosa kinnitamiseks lubada lisakinnitusvahendite kasutamist, kuid need peavad sisaldama vähemalt põhilisi käesoleva eeskirja nõuetele vastavaid kinnitusvahendeid.

2.28. „ISOFIX kinnitusdetail” – üks kahest käesoleva eeskirja punkti 6.3.2 nõuetele vastavast ja ISOFIX lapse turvasüsteemi konstruktsioonist lähtuvast ühendusest, mis on ühildatavad ISOFIX xxxxxx kinnituspunktiga.

2.29. „ISOFIX lapse turvasüsteem” – lapse turvasüsteem, mis tuleb kinnitada eeskirja nr 14 nõuetele vastava ISOFIX kinnituspunktide süsteemi külge.

2.30. „Istme murdekoht” – sõiduki istme padja ja seljatoe lõikejoone vaheline ala.

2.31. „Sõiduki istme kinnitusdetail” – punktis 2.1.1.7 määratletud ISOFIX suurusklassile xxxxxx kinnitusdetail, mille mõõtmed on esitatud eeskirja nr 16 17. xxxx 2. liite joonistel 1–6 xx xxxx lapse turvasüsteemide tootja kasutab ISOFIX lapse turvasüsteemi sobivate mõõtmete xx xxxxx ISOFIX kinnitusdetailide asukoha määratlemiseks.

2.32. „ISOFIX ülemise kinnituse ühendaja” – seade, mis on mõeldud kinnitamiseks ISOFIX ülemise kinnituse kinnituspunkti külge.

2.33. „ISOFIX ülemise kinnituse konks” – ISOFIX ülemise kinnituse ühendaja, mida kasutatakse tavaliselt ISOFIX ülemise kinnituse rihma kinnitamiseks ISOFIX ülemise kinnituse kinnituspunkti külge, nagu on määratletud eeskirja nr 14 joonisel 3.

2.34. „ISOFIX ülemise kinnituse xxxx” – xxxx (või samaväärne element), mis kulgeb ISOFIX lapse turvasüsteemi ülemisest osast/servast ISOFIX ülemise kinnituse kinnituspunktini ja mis on varustatud reguleerimisseadise, tõmbepinget vähendava seadme ja ISOFIX ülemise kinnituse ühendajaga.

2.35. „ISOFIX ülemise kinnituse kinnitusdetail” – seadis ISOFIX ülemise kinnituse rihma kinnitamiseks ISOFIX lapse turvasüsteemi külge.

2.36. „Tõmbepinget vähendav seade” – süsteem, mis võimaldab vabastada ISOFIX ülemise kinnituse rihma tõmbepinget reguleeriva ja hoidva seadme.

2.37. „Täiskasvanu turvavöö juhik” – seade, mida läbides saab täiskasvanu turvavöö õige suuna ja mis võimaldab vöö vaba liikumist.

2.38. „Tüübikinnituskatse” – katse, mille käigus tehakse kindlaks, kuivõrd vastab tüübikinnituse saamiseks esitatud lapse turvasüsteemi tüüp nõuetele.

2.39. „Toodangu vastavuse katse” – katse, mille käigus tehakse kindlaks, kas tootja suudab toota lapse turvasüsteeme, mis vastaksid tüübikinnituse saamiseks esitatud lapse turvasüsteemi tüübile.

2.40. „Tavapärane katsetamine” – ühest partiist valitud mitme turvasüsteemi katsetamine eesmärgiga kontrollida nende nõuetele vastavuse määra.

3. TÜÜBIKINNITUSE TAOTLUS

3.1. Lapse turvasüsteemi tüübikinnituse taotluse esitab kaubamärgi omanik või omaniku ametlik esindaja ning see peab vastama 14. lisas kirjeldatud tüübikinnituskavale.

3.2. Igale lapse turvasüsteemi tüübikinnituse taotlusele tuleb lisada:

3.2.1. lapse turvasüsteemi tehniline kirjeldus, milles esitatakse andmed rihmade ja muude kasutatud materjalide kohta, sellele lisatakse muude lapse turvasüsteemi moodustavate osade joonised, tõmburite ja nende sensorite paigaldamise juhend ning andmed toksilisuse (punkt 6.1.5) ja süttivuse (punkt 6.1.6) kohta. Joonistel peab olema näidatud ka tüübikinnitusnumbri ja lisatähis(t)e asukoht tüübikinnitusmärgi ringi suhtes. Kirjelduses tuleb nimetada ka tüübikinnituseks esitatud mudeli värvus;

3.2.2. neli lapse turvasüsteemi näidist;

3.2.3. kümnemeetrine tükk igat liiki rihma, mida lapse turvasüsteemis kasutatud on, ning

3.2.4. lisanäidised esitatakse katseid tegevale tehnilisele teenistustele selle taotluse korral;

3.2.5. punkti 14 (allpool) kohased pakendamisjuhised ja -üksikasjad;

3.2.6. turvahällide puhul, mille turvasüsteem sobib mitut tüüpi turvahällidele, peab turvasüsteemi tootja lisama asjaomaste turvahällide tüüpide loetelu.

3.3. Täiskasvanu tüübikinnitusega turvavöö kasutamise korral lapse turvasüsteemi kinnitamiseks tuleb taotlusesse täpselt märkida kasutatava täiskasvanu turvavöö liik, nt staatiline vöörihm.

3.4. Enne tüübikinnituse andmist peab kokkuleppeosalise tüübikinnitusasutus veenduma, et on olemas vajalikud meetmed xx xxxx, et kontrollida toodetavate lapse turvasüsteemide, varustuse ja osade vastavust tüübikinnituse saanud tüübile.

4. MÄRGISED

4.1. Punktide 3.2.2 ja 3.2.3 kohaselt tüübikinnituse saamiseks esitatud lapse turvasüsteemi näidistel peab olema selgelt ja kustumatult märgitud tootja nimi, nimetähed või kaubamärk.

4.2. Ühele lapse turvasüsteemi või traksvöö plastosale (kest, löögikaitsekilp, istmekõrgendus jne), välja arvatud turvavöö(d) ja traksvöö, märgitakse selgesti (ja kustumatult) väljalaskeaasta.

4.3. Kui turvasüsteem on ette nähtud kasutamiseks koos täiskasvanu turvavööga, siis peab turvasüsteemi küljes olema püsijoonis, millel on selgesti kujutatud vöö paigutus. Täiskasvanu turvavöö abil fikseeritava turvasüsteemi puhul peab vöö kulg olema tootel tunnusvärvide abil selgesti eristatav. Kui seadis on paigaldatud näoga sõidu suunas, peab turvavöö kulg olema tähistatud punase värviga, ning kui see on seljaga sõidu suunas, siis xxxxxx värviga. Samu värve tuleb kasutada ka seadisele kinnitatud siltidel, millel selgitatakse selle kasutamist.

Turvavöö vöö- ja diagonaalosa kulgemised peavad olema teineteisest selgelt eristatavad. Turvavöö kõik osad peavad olema tähistatud värvi, sõnade, kujundite jne abil.

Kõigil tootel asuvatel ja vöö kulgemist kujutavatel joonistel peab olema selgelt ära näidatud lapse turvasüsteemi asend sõiduki suhtes. Lubatud ei ole vöö kulgemist kujutavad joonised, millelt puudub sõiduki iste.

Käesolevas punktis kindlaks määratud märgistus peab olema nähtav ka juhul, kui turvasüsteem on sõidukile paigaldatud. 0-rühma turvasüsteemidel peab see märgistus olema nähtav ka siis, kui laps on turvasüsteemis.

4.4. Seljaga sõidusuunas paigaldatavatel lapse turvasüsteemidel peab lapse pea vahetus läheduses olema nähtavale sisepinnale (sealhulgas lapse pea kõrval asuv küljeosa) kinnitatud järgmine püsisilt (näidisel esitatud teave on minimaalne).

See silt peab xxxxx xxxxx riigi keeles või keeltes, kus seadis on müügil.

Sildi minimaalne suurus on 60 x 120 mm.

Silt peab xxxxx xxxxx külge õmmeldud kõiki servi pidi ja/või liimitud katte külge jäädavalt kogu sildi ulatuses. Lubatud on ka mis tahes muu jäädava kinnitamise viis, mis ei võimalda silti tootelt eemaldada ega muuda seda tuhmiks. Eeskätt on keelatud lipu tüüpi sildid.

Kui turvasüsteemi osad või lapse turvasüsteemi tootja pakutud lisaseadmed võivad silti tuhmistada, tuleb kasutada täiendavat silti. Üks hoiatussilt peab olema nähtav kõigis olukordades, kui turvasüsteem on ette nähtud mis tahes asendis kasutamiseks.

4.5. Lapse turvasüsteemide puhul, mida võib kasutada nii näo kui ka seljaga sõidu suunas, peab hoiatus sisaldama järgmist:

„TÄHTIS: MITTE KASUTADA NÄOGA SÕIDU SUUNAS, KUI LAPSE KEHAKAAL ON ALLA ………..

(viide juhendile)”

4.6. Kui lapse turvasüsteemi puhul on turvavöö kulgemiseks mitu eri võimalust, peavad lapse turvasüsteemi ja täiskasvanu turvavöö alternatiivsed kokkupuutepunktid, kuhu koormus langeb, olema tähistatud püsimärgisega. Nimetatud märgisel tuleb osutada sellele, et tegu on turvavöö kulgemise alternatiivse võimalusega, ning xxxxxx peab vastama eespool nimetatud näoga ja seljaga sõidu suunas olevate istmete märgistamise nõuetele.

4.7. Kui lapse turvasüsteem pakub alternatiivseid punkte, kuhu koormus võib langeda, peab punktis 4.3 nõutud märgisel olema viidatud sellele, et turvavöö alternatiivset kulgu on kirjeldatud juhendis.

4.8. ISOFIX tähised

Kui tootel on ISOFIX kinnitusdetailid, peab turvasüsteemi sõidukile paigaldaja jaoks olema pidevalt nähtav järgmine teave:

ISO ISOFIX logo, millele järgneb (järgnevad) toote jaoks sobivat (sobivaid) ISOFIX suurusklassi (suurusklasse) kujutav täht (kujutavad xxxxx). Miinimumina on vajalik sümbol, mis koosneb vähemalt 13 mm läbimõõduga ringist, mille sisse jääb piltkujutis; piltkujutis peab moodustama ringi taustaga kontrasti. Kõnealune piltkujutis peab olema selgelt nähtav kas kontrastsete värvide abil või olema piisavalt reljeefne, kui see on pressitud.

B, C ja F

Piltkujutise ja/või tekstiga võib edasi anda järgmist teavet. Xxxxx peab näitama järgmist:

a) istme paigaldamise ettevalmistamiseks vajalikud sammud. Selgitatud peab olema näiteks ISOFIX lukustussüsteemi pikendamise viis;

b) selgitatud peab olema iga märgistuse asend, funktsioon ja tõlgendus;

c) ülemiste kinnituste või muude kasutajapoolset tegevust nõudvate istme pöörlemise vältimiseks kasutatavate seadmete asend ja vajaduse korral nende kulgemine peab olema tähistatud ühe allpool esitatud asjakohase sümboliga;

d) näidatud peab olema ISOFIX lukustuse ja ülemise kinnituse või muude kasutajapoolset tegevust nõudvate istme pöörlemist takistavate seadmete reguleerimine;

e) tähised peavad olema püsivalt kinnitatud ning istme paigaldajale nähtavad;

f) vajaduse korral peab viitama lapse turvasüsteemi kasutusjuhendile ning kõnealuse dokumendi asukohale, kasutades selleks järgmist sümbolit.

5. TÜÜBIKINNITUS

5.1. Punktide 3.2.2 ja 3.2.3 kohaselt esitatud näidised peavad enne tüübikinnituse andmist vastama igas suhtes käesoleva eeskirja punktides 6–8 sätestatud tehnilistele tingimustele.

5.2. Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle esimesed kaks kohta (praegu 04, mis vastab 12. septembril 1995. aastal jõustunud muudatuste seeriale 04) näitavad muudatuste seeriat, mis hõlmab kõige hilisemaid tehnilisi näitajaid käsitlevaid muudatusi, mis on eeskirja tehtud kinnituse andmise ajaks. Üks xx xxxx lepinguosaline ei xxxx ühele tüübile antud numbrit teisele käesoleva eeskirja kohasele lapse turvasüsteemi tüübile.

5.3. Teade käesoleva eeskirja kohaselt lapse turvasüsteemi tüübikinnituse andmise, laiendamise või selle andmisest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja rakendavatele lepingupool- tele käesoleva eeskirja I lisas esitatud näidisele vastaval vormil.

5.4. Lisaks punktis 4 ette nähtud märgistusele tuleb igale käesoleva eeskirja alusel heaks kiidetud tüübile vastavale lapse turvasüsteemile kinnitada sobiva koha xxxxx järgmised andmed:

5.4.1. rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb järgmistest osadest:

5.4.1.1. ringiga ümbritsetud täht E, millele järgneb kinnituse andnud riigi eraldusnumber (1);

5.4.1.2. tüübikinnitusnumber;

5.4.2. järgmised lisatähised:

5.4.2.1. turvasüsteemi kategooriast olenevalt sõna või sõnad „universaalne”, „piiratud”, „pooluniver- saalne” või „erisõidukile”;

5.4.2.2. kaaluvahemik, millesse jäävate laste jaoks turvasüsteem ette on nähtud: 0–10 kg, 0–13 kg, 9–18 kg, 15–25 kg, 22–36 kg, 0–18 kg, 9–25 kg, 15–36 kg, 0–25 kg, 9–36 kg, 0–36 kg;

5.4.2.3. jalgadevahelist rihma sisaldava seadise puhul xxxxx „Y” vastavalt eeskirja 02-seeria muudatuste

3. täienduses esitatud nõuetele;

5.4.2.4. erivajadustega lapse turvasüsteemi puhul xxxxx „S”.

5.5. Käesoleva eeskirja 2. xxxxx on toodud näidis tüübikinnitusmärgi asetuse kohta.

5.6. Punktis 5.4 viidatud andmed peavad olema selgelt loetavad ja kustumatud ning võivad olla esitatud vahetult turvasüsteemil või sellele kinnitatud sildil. Silt või märgistus peab olema kulumiskindel.

(1) 1 – Saksamaa, 2 – Prantsusmaa, 3 – Itaalia, 4 – Madalmaad, 5 – Rootsi, 6 – Belgia, 7 – Ungari, 8 – Tšehhi Vabariik, 9 – Hispaania, 10 – Serbia xx Xxxxxxxxxx, 11 – Ühendkuningriik, 12 – Austria, 13 – Luksemburg, 14 – Šveits, 15 – (vaba), 16 – Norra, 17 – Soome, 18 – Taani, 19 – Rumeenia, 20 – Poola, 21 – Portugal, 22 – Venemaa Föderatsioon, 23 – Kreeka, 24 – Iirimaa, 25 – Horvaatia, 26 – Sloveenia, 27 – Slovakkia, 28 – Valgevene, 29 – Eesti, 30 – (vaba), 31 – Bosnia ja Hertsegoviina, 32 – Läti, 33 – (vaba), 34 – Bulgaaria, 35 – (vaba), 36 – Leedu, 37 – Türgi, 38 – (vaba), 39 – Aserbaidžaan, 40 – endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, 41 – (vaba), 42 – Euroopa Ühendus (kinnitusi annavad selle liikmesriigid, kasutades oma vastavat ECE sümbolit), 43 – Jaapan, 44 – (vaba), 45 – Austraalia, 46 – Ukraina, 47 – Lõuna-Aafrika, 48 – Uus-Meremaa, 49 – Küpros, 50 – Malta ja 51 – Korea Vabariik. Edasised numbrid määratakse riikidele kokkuleppega (milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavale ja/või sellel kasutatavale varustusele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ning nende nõuete alusel väljastatud tüübikinnituste vastastikust tunnustamist) liitumise või selle ratifitseerimise kronoloogilises järjestuses. Määratud numbrid edastab kokkuleppeo- salistele Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär.

5.7. Punktis 5.6 viidatud silte võib välja anda tüübikinnituse andnud ametiasutus või tootja, kui ta on saanud selleks kõnealuse ametiasutuse loa.

6. ÜLDNÕUDED

6.1. Sõidukile paigutamine ja kinnitamine

6.1.1. Universaal-, pooluniversaal- ja piiratud kategooria puhul on lapse turvasüsteemi kasutamine esi- ja tagaistmetel lubatud juhul, kui turvasüsteem paigaldatakse vastavalt tootja juhistele.

6.1.2. Erisõidukitele mõeldud turvasüsteemide kategooria puhul on lapse turvasüsteemi kasutamine kõikidel istmetel ning pakiruumi piirkonnas lubatud juhul, kui turvasüsteem paigaldatakse vastavalt tootja juhistele. Seljaga sõidu suunas oleva turvasüsteemi puhul peab selle ehitus pärast paigaldamist tagama toe lapse xxxxx. See tuleb kindlaks määrata silmade kõrgusel oleva xxxxx abil, mis on istme seljatoega xxxxx xx mille lõikepunkt peab asuma vähemalt 40 mm allpool kõnealuse peatoe raadiuse algust.

6.1.3. Olenevalt kategooriast, millesse see kuulub, peab lapse turvasüsteem olema kinnitatud sõiduki kere või istme konstruktsiooni külge:

RÜHM/KATEGOORIA		Universaalkategoo- ria (1)		Pooluniversaalkate- gooria (2)		Piiratud kategooria		Erisõiduk
RÜHM/KATEGOORIA		LTS	ISOFIX LTS	LTS	ISOFIX LTS	LTS	ISOFIX LTS	LTS	ISOFIX LTS
0	Turvahäll	A	NA	A	A	A	NA	A	A
0	Seljaga sõidu suunas	A	NA	A	A	A	NA	A	A
0+	Seljaga sõidu suunas	A	NA	A	A	A	NA	A	A
I	Seljaga sõidu suunas	A	NA	A	A	A	NA	A	A
	Näoga sõidu suunas (integraalne)	A	A	A	A	A	NA	A	A
	Näoga sõidu suunas (mitteintegraalne)	A	NA	A	NA	A	NA	A	A
II	Seljaga sõidu suunas	A	NA	A	NA	A	NA	A	A
	Näoga sõidu suunas (integraalne)	A	NA	A	NA	A	NA	A	A
	Näoga sõidu suunas (mitteintegraalne)	A	NA	A	NA	A	NA	A	A

VÕIMALIKUD TÜÜBIKINNITUSTE KONFIGURATSIOONID RÜHMADE/KATEGOORIATE TABEL

RÜHM/KATEGOORIA

Universaalkategoo- ria (1)

Pooluniversaalkate- gooria (2)

Piiratud kategooria

Erisõiduk

LTS

ISOFIX LTS

LTS

ISOFIX LTS

LTS

ISOFIX LTS

LTS

ISOFIX LTS

III

Seljaga sõidu suunas

Näoga sõidu suunas (integraalne)

Näoga sõidu suunas (mitteintegraalne)

LTS – lapse turvasüsteem A – olemas

NA – puudub

(1) Universaalne ISOFIX lapse turvasüsteem – näoga sõidu suunas paiknev lapse turvasüsteem kasutamiseks sõidukites, mille istmed on varustatud ISOFIX kinnituspunktide süsteemi ja ISOFIX ülemise kinnituse kinnituspunktiga.

(2) ISOFIX pooluniversaalkategooria lapse turvasüsteem:

— tugijalaga varustatud lapse turvasüsteem, mis paikneb näoga sõidu suunas või

— tugijala või ülemise kinnituse rihmaga varustatud lapse turvasüsteem, mis paikneb seljaga sõidu suunas, kasutamiseks sõidukites, mille istmed on vajadusel varustatud ISOFIX kinnituspunktide süsteemi ja ISOFIX ülemise kinnituse kinnituspunktiga või

— seljaga sõidu suunas paiknev lapse turvasüsteem, mida toestab armatuurlaud, kasutamiseks ISOFIX kinnituspunktide süsteemiga varustatud xxxx kõrvalistmel või

— küljega sõidu suunas paiknev lapse turvasüsteem, mis on vajadusel varustatud pöörlemisvastase seadmega, kasutamiseks sõidukites, mille istmed on vajadusel varustatud ISOFIX kinnituspunktide süsteemi ja ISOFIX ülemise kinnituse kinnituspunktiga.

6.1.3.1. universaal- ja piiratud kategooria puhul eeskirja nr 16 (või samaväärsetele) nõuetele vastava täiskasvanu (tõmburiga või xxxx tõmburita) turvavöö abil, mis on kinnitatud eeskirja nr 14 (või samaväärsetele) nõuetele vastavate kinnituspunktide külge;

6.1.3.2. universaalkategooria ISOFIX lapse turvasüsteemi puhul käesoleva eeskirja nõuetele vastavate ISOFIX kinnitusdetailide ja ISOFIX ülemise kinnituse rihma abil, mis on kinnitatud ISOFIX kinnituspunktide süsteemi ja ISOFIX ülemise kinnituse kinnituspunkti külge, mis vastab eeskirja nr 14 nõuetele;

6.1.3.3. pooluniversaalkategooria puhul eeskirjas nr 14 ette nähtud alumiste kinnituspunktide ja käesoleva eeskirja 11. xxxxx esitatud soovitustele vastavate lisakinnituspunktide abil;

6.1.3.4. pooluniversaalkategooria ISOFIX laste turvasüsteemi puhul käesoleva eeskirja nõuetele vastavate ISOFIX kinnitusdetailide ja ISOFIX ülemise kinnituse rihma või tugijala või sõiduki armatuurlaua abil, mis on kinnitatud eeskirja nr 14 nõuetele vastavate ISOFIX kinnituspunktide ja/või ISOFIX ülemise kinnituse kinnituspunkti külge;

6.1.3.5. erisõidukile mõeldud kategooria puhul sõiduki või lapse turvasüsteemi tootja poolt ette nähtud kinnituspunktide abil;

6.1.3.6. kui lapse kinnitusrihmade või lapse turvasüsteemi kinnitusrihmade kasutamiseks on vaja turvavöö kinnituspunkte, mida kasutatakse juba täiskasvanu turvavöö või -vööde jaoks, peab tehniline teenistus kontrollima, et:

— täiskasvanu vöö kinnituspunktide kasutatav asend on eeskirja nr 14 või sellele samaväärse õigusakti alusel heaks kiidetud;

— kumbki seadis ei takista teise tõhusat toimimist;

— täiskasvanu ja lisaturvasüsteemi lukke ei oleks võimalik omavahel ära vahetada.

Juhul kui lapse turvasüsteemi puhul kasutatakse vardaid või muid eriseadiseid, mis kinnitatakse eeskirja nr 14 kohaselt heakskiidetud kinnituspunktidesse, mille tõttu tegelike kinnituspunktide asend muutub, jäädes eeskirja nr 14 reguleerimisalast välja, tuleb kohaldada järgmisi punkte:

— sellised seadised kinnitatakse pooluniversaalsete või erisõidukile mõeldud seadistena;

— tehniline teenistus kohaldab käesoleva eeskirja 11. xxxxx esitatud nõudeid vardale ja kinnitustele;

— varrast katsetatakse dünaamilisel koormuskatsel selle keskmises asendis, ja juhul kui see on kohandatav, suurima pikenduse korral;

— täiskasvanu turvavöö kinnituspunktide kasutamine varda kinnitamiseks ei tohi kahjustada kinnituspunktide tegelikku asendit ja toimimist;

6.1.3.7. tugijalaga varustatud lapse turvasüsteemidele antakse tüübikinnitus ainult pooluniversaalka- tegoorias või erisõidukite kategoorias ning kohaldatakse käesoleva eeskirja 11. xxxx nõudeid. Lapse turvasüsteemide tootja peab arvestama tugijala kasutamiseks vajalikke eeldusi, et tagada selle õige toimimine igas sõidukis ning esitama sellekohase teabe.

6.1.4. Istmekõrgendus tuleb kinnitada punktis 8.1.4 nimetatud katsele kehtestatud nõuete kohaselt täiskasvanu turvavöö abil või eraldi vahendite abil.

6.1.5. Lapse turvasüsteemi tootja peab kirjalikult kinnitama, et turvasüsteemide tootmisel kasutatud ja turvasüsteemi kinnitatud lapsele kättesaadavate materjalide toksilisus vastab Euroopa Standardikomitee (CEN) „Mänguasjade ohutus. 3. osa” (juuni 1982) asjakohastele nõuetele. Kinnituse paikapidavust tõendavaid katseid võib teostada katseasutuse äranägemisel. Käesolev punkt ei kehti II ja III rühma turvaseadiste kohta.

6.1.6. Lapse turvasüsteemi tootja peab kirjalikult kinnitama, et turvasüsteemide tootmisel kasutatud materjalide süttivus vastab sõidukite ehitust käsitleva ECE konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) (dokument TRANS/WP.29/78/Rev.1, lõige 1.20) asjakohastele nõuetele. Kinnituse paikapidavust tõendavaid katseid võib teostada katseasutuse äranägemisel.

6.1.7. Seljaga sõidu suunas olevate lapse turvasüsteemide puhul, mis toetuvad sõiduki armatuurlauale, peab armatuurlaud käesolevale eeskirjale vastamiseks olema piisavalt jäik.

6.1.8. Universaalkategooria lapse turvasüsteemide puhul, välja arvatud universaalkategooria ISOFIX lapse turvasüsteemide puhul, peab turvasüsteemi dünaamilisel katsestendil mõõtes lapse turvasüsteemi ja täiskasvanu turvavöö vaheline peamine koormust kandev kokkupuute- punkt olema vähemalt 150 mm Cr-teljest.

6.1.9. Kui universaalkategooria lapse turvasüsteemi kinnitamiseks tuleb kasutada täiskasvanu turvavööd, on selle suurim dünaamilisel katsestendil kasutatav pikkus määratletud käesoleva eeskirja 13. lisas.

Selleks et kontrollida vastavust käesolevale nõudele, tuleb lapse turvasüsteem kinnitada katsestendile 13. lisas kirjeldatud standardse turvavööga. Mannekeen paigaldatakse ainult siis, xxx xxxxx paigaldamiseks on vaja vöö pikkust suurendada. Kui lapse turvasüsteem on paigaldatud, ei tohi xxxx xxxx muud pinget xxxxx tavapärasest tõmburist tingitud tõmbe (tõmburi olemasolu korral). Juhul kui kasutatakse tõmburiga varustatud turvavööd, peab käesoleva tingimuse täitmisel jääma vööst vähemalt 150 mm tõmburisse.

6.1.10. 0 ja 0+ rühma lapse turvasüsteeme ei tohi kasutada näoga sõidu suunas.

6.2. Konfiguratsioon

6.2.1. Turvasüsteemi konfiguratsioon on selline, et:

6.2.1.1. kaitseb kõigis ettenähtud turvasüsteemi asendites; erivajadustega lapse turvasüsteemid pakuvad kaitset mis tahes turvasüsteemi asendis lisakinnitusvahendeid (mis võivad olemas olla) kasutamata;

6.2.1.2. lapse saab turvasüsteemi paigutada kergesti ja kiirelt; lapse turvasüsteemi puhul, milles laps kinnitatakse traksvööga või Y-kujulise vööga, millel puudub tõmbur, peavad õlavöö ja vöörihm punktis 7.2.1.4 ette nähtud protseduuri jooksul teineteise suhtes liikuma.

Sellistel juhtudel võib lapse turvasüsteemi turvavööseadis koosneda kahest või enamast ühendatavast osast. Erivajadustega lapse turvasüsteemide puhul tunnistatakse, et lisakinni- tusvahendid muudavad lapse turvasüsteemi paigutamise ja sellest eemaldamise aeglasemaks. Kuid lisaseadised tuleb konstrueerida siiski sellised, mis võimaldavad neist vabastamist nii kiiresti kui võimalik.

6.2.1.3. Kui turvasüsteemi asendit on võimalik muuta, ei tohi selle muutmiseks olla vajalik rihmade käsitsi kohandamine. Turvasüsteemi asendi muutmiseks peab piisama tahtlikust käeliigutu- sest.

6.2.1.4. Kaalurühmade 0, 0+ ja I puhul on lapse asend selline, et ta on kaitstud ka siis, kui ta magab.

6.2.1.5. Löögi või püsimatuse tõttu turvavöö alt väljalibisemise vältimiseks nõutakse integreeritud traksvööga I kaalurühma näoga sõidu suunas olevate turvasüsteemide puhul jalgadevahelise rihma kasutamist. Kui jalgadevaheline xxxx on kinnitatud ja kohandatud (võimaluse korral) kõige pikemasse asendisse, ei tohi ei 9 kg ega 15 kg raskuseid lapsi kujutavatel mannekeenidel vöörihm tõusta vaagnapiirkonnast kõrgemale.

6.2.2. I, II ja III rühma turvaseadiste puhul, mis kasutavad vöörihma, peab vöörihm olema sellises asendis, et rihmale langeks vaagnavöötme koormus.

6.2.3. Kõik turvasüsteemide rihmad peavad paiknema nii, et neid oleks tavaolukorras mugav kasutada ning nad ei saaks ohtlikult keerduda. Õlarihmade vaheline kaugus kaelapiirkonnas peab olema vähemalt sama xxx xxx asjakohase mannekeeni kael.

6.2.4. Seade ei lase lapse õrnadele kehaosadele (allkeha, jalgadevaheline ala jne) liigset koormust langeda. Selle ehitus on selline, et kokkupõrke korral ei langeks survekoormus lapse pealaele.

6.2.4.1. Y-kujulisi vöid võib kasutada ainult seljaga ja küljega sõidu suunas olevates lapse turvasüsteemides (turvahällid).

6.2.5. Lapse turvasüsteem on konstrueeritud ja paigaldatud nii, et:

6.2.5.1. minimeerida lapse või teiste sõitjate teravate servade või väljaulatuvate osadega vigastamise ohtu (nagu on kindlaks määratud näiteks eeskirjas nr 21);

6.2.5.2. puuduvad teravad servad ja väljaulatuvad osad, mis võivad põhjustada sõiduki istmekatete või sõitjate riiete rikkumist;

6.2.5.3. lapse õrnadele kehaosadele (allkeha, jalgadevaheline ala jne) xx xxxxx täiendav inertsjõud;

6.2.5.4. selle jäikadel osadel ei ole rihmadega kokkupuute punktides teravaid servi, mille tõttu xxxx võib kuluda.

6.2.6. Osad, mida on võimalik kinnitada ja eraldada, peavad olema kavandatud selliselt, et takistada niipalju kui võimalik nende valet kokkupanekut ja kasutust. Erivajadustega lapse turvasüsteemidel võib olla lisakinnitusseadmeid, mis peavad olema kavandatud selliselt, et takistada nende valet kokkupanekut ning mille avamise ja toimimise viis on hädaolukorras päästetöötajale kohe arusaadav.

6.2.7. Kui I xx XX rühma ning I xx XX kombineeritud rühma lapse turvasüsteemi juurde kuulub seljatugi, peab selle sisekõrgus vastavalt 12. lisas esitatud skeemile olema vähemalt 500 mm.

6.2.8. Kasutada võib ainult iselukustuvaid ja hädalukustuvaid tõmbureid.

6.2.9. I rühmas ette nähtud seadiste puhul ei tohi lapsel pärast tema turvasüsteemi paigutamist olla võimalik hõlpsalt lõdvendada seda turvasüsteemi osa, millega kinnitatakse tema vaagnavööde; iga selleks ettenähtud seadis peab olema püsivalt lapse turvasüsteemi külge kinnitatud.

6.2.10. Lapse turvasüsteem võib olla ette nähtud kasutamiseks enam xxx xxxx kaalurühmas ja/või enam xxx xxx lapse jaoks eeldusel, et see vastab kõigi asjakohaste rühmade suhtes kehtestatud nõuetele. Lapse universaalkategooria turvasüsteem peab vastama kõnealuse kategooria kõigi kaalurühmade suhtes kehtestatud nõuetele.

6.2.11. Tõmburiga varustatud lapse turvasüsteem

Tõmburiga varustatud lapse turvasüsteemi puhul peab tõmbur vastama punktis 7.2.3 esitatud nõuetele.

6.2.12. Istmekõrgenduste puhul tuleb kontrollida, kui kergelt liiguvad täiskasvanu turvavöö rihmad xx xxxx läbi kinnituspunktide. Eeskätt kehtib see istmekõrgenduste kohta, mis on ette nähtud auto esiistmetel kasutamiseks ja millel võivad olla pikad pooljäigad vardad. Kinnitatud lukk ei tohi liikuda läbi istmekõrgenduse kinnituspunktide ning vöö asetus ei tohi olla täiesti erinev katsesõiduki omast.

6.2.13. Kui lapse turvasüsteem on ette nähtud enam xxx xxx lapse jaoks, peab iga lapse jaoks mõeldud turvasüsteemi osa olema koormuse ülekandmise ja kohandamise suhtes teisest sõltumatu.

6.2.14. Kui lapse turvasüsteem sisaldab täispuhutavaid osi, ei tohi selle erinevad kasutustingimused (rõhk, temperatuur, niiskus) mõjutada nende vastavust käesoleva eeskirja nõuetele.

6.3. ISOFIX turvasüsteemi tehnilised andmed

6.3.1. Üldnäitajad

6.3.1.1. Mõõtmed

ISOFIX lapse turvasüsteemi suurimad mõõtmed külgsuunas, xxxx- xx allapoole ning ISOFIX kinnituspunktide süsteemi asukohad, kuhu kinnitatakse selle kinnitusdetailid, on ISOFIX lapse turvasüsteemide tootja jaoks kindlaks määratud käesoleva eeskirja punktis 2.31 määratletud sõiduki istme kinnitusdetailidega.

6.3.1.2. Kaa l

Universaal- ja pooluniversaalkategooria ning kaalurühmade 0, 0+ ja 1 ISOFIX lapse turvasüsteemide kaal ei tohi ületada 15 kg.

6.3.2. ISOFIX kinnitusdetailid

6.3.2.1. Tüüp

ISOFIX kinnitusdetailid võivad olla joonisel 0.a esitatud näidiste kohased või muu sobiva ehitusega, moodustades osa jäikadest reguleeritavatest mehhanismidest, mille liigi määrab kindlaks ISOFIX lapse turvasüsteemi tootja.

Joonis 0.a

Mõõtmed millimeetrites Selgitus

1 ISOFIX lapse turvasüsteemi kinnitusdetail – 1. näidis

2 ISOFIX lapse turvasüsteemi kinnitusdetail – 2. näidis

6.3.2.2. Mõõtmed

ISOFIX kinnituspunktide süsteemile vastava ISOFIX lapse turvasüsteemi kinnitusdetaili osa mõõtmed ei tohi ületada joonisel 0.b esitatud suurimaid mõõtmeid.

Joonis 0.b

Mõõtmed millimeetrites

6.3.2.3. Osalise lukustuse märguanne

ISOFIX lapse turvasüsteem peab hõlmama vahendit, mis annab selgelt xxxxx mõlemate ISOFIX kinnitusdetailide täielikust kinnitamisest vastavate madalate ISOFIX kinnituspunk- tide külge. Märguanne võib olla kuuldav, puudutamisega äratuntav või nähtav või vähemalt kahe eespool nimetatud liigi kombinatsioon. Nähtava märguande puhul peab see olema jälgitav kõigis normaalsetes valgustustingimustes.

6.3.3. ISOFIX lapse turvasüsteemi ülemise kinnituse spetsifikatsioonid

6.3.3.1. Ülemise kinnituse ühenda ja

Ülemise kinnituse ühendaja peab olema ISOFIX ülemise kinnituse konks, nagu on näidatud joonisel 0.c), või joonisel 0.c) esitatud suurustele vastavad sarnased seadised.

6.3.3.2. ISOFIX ülemise kinnituse näitajad

ISOFIX ülemise kinnituse rihma peab toetama lint (või sellega samaväärne vahend) ning seda peab saama reguleerida ning selle tõmbepinget vähendada.

6.3.3.2.1. ISOFIX ülemise kinnituse rihma pikkus

ISOFIX lapse turvasüsteemi ülemise kinnituse xxxx peab olema vähemalt 2 000 mm pikkune.

6.3.3.2.2. Lõtku puudumise märguanne

ISOFIX ülemise kinnituse xxxx või ISOFIX lapseiste peab olema varustatud seadmega, mis annab märku sellest, et xxxx on lõtkudeta. Seade võib moodustada osa reguleerimis- ja tõmbepinget vähendavast seadmest.

6.3.3.2.3. Mõõtmed

ISOFIX ülemise kinnituse konksude nõutavad mõõtmed on esitatud joonisel 0.c.

Joonis 0.c

ISOFIX ülemise kinnituse (konksu tüüpi) ühendaja mõõtmed

Mõõtmed millimeetrites

6.3.4. Reguleeritavus

ISOFIX kinnitusdetailid või ISOFIX lapse turvasüsteem tervikuna peab olema reguleeritav, nii et xxxx xxxxx kohandada kõigile eeskirjas nr 14 kirjeldatud ISOFIX kinnituspunktidele.

6.4. Märgistuste kontrollimine

6.4.1. Tüübikinnituskatseid korraldav tehniline teenistus kontrollib märgistuste vastavust punktis 4 esitatud nõuetele.

6.5. Paigaldus- ja kasutusjuhendi kontrollimine

6.5.1. Tüübikinnituskatseid korraldav tehniline teenistus kontrollib paigaldus- ja kasutusjuhendi vastavust punktis 15 esitatud nõuetele.

7. ERINÕUDED

7.1. Turvasüsteemi suhtes kohaldatavad sätted

7.1.1. Korrosioonikindlus

7.1.1.1. Lapse turvasüsteemile tervikuna või selle osadele, mis on korrosioonile avatud, tuleb punkti 8.1.1 kohaselt teha korrosioonikatse.

7.1.1.2. Punktides 8.1.1.1 ja 8.1.1.2 ette nähtud korrosioonikatse järel ei tohi spetsialist palja silmaga tehtud vaatlusel näha märke kahjustustest, mis võivad raskendada seadme funktsioneerimist, ega märkimisväärset korrosiooni.

7.1.2. Energia neeldumine

7.1.2.1. Kõikide käesoleva eeskirja 18. xxxxx määratletud seljatugedega seadiste sisepinnad peavad koosnema materjalist, mille maksimaalne kiirendus käesoleva eeskirja 17. xxxx kohaselt mõõdetuna ei tohi ületada 60 g. See nõue kehtib ka pea löögipiirkonna suhtes löögikaitsekilbi piirkonnas.

7.1.2.2. Lapse turvasüsteemide puhul, mis on varustatud püsivate mehaaniliselt kinnitatavate reguleeritavate peatugedega, kus täiskasvanu turvavöö või lapse turvavöö kõrgust reguleeritakse reguleeritavate peatugede abil, ei pea 18. lisas määratletud tsoonides, mis ei puutu kokku mannekeeni peaga, s.t peatugede taga, kasutama energiat neelavat materjali.

7.1.3. Ümberminek

7.1.3.1. Lapse turvasüsteemi katsetatakse punkti 8.1.2 kohaselt, mannekeen ei tohi kukkuda seadisest välja ning asendis, kus katseiste on tagurpidi, ei tohi mannekeeni pea vertikaalses suunas oma algsest asendist liikuda katseistme suhtes rohkem kui 300 mm.

7.1.4. Dünaamiline koormuskatse

7.1.4.1. Üldnõuded

Lapse turvasüsteemile tuleb teha punkti 8.1.3 kohane dünaamiline koormuskatse.

7.1.4.1.1. Universaal-, piiratud ja pooluniversaalkategooria lapse turvasüsteeme katsetatakse katsesõi- duki punktis 6 ette nähtud katseistmel vastavalt punktile 8.1.3.1.

7.1.4.1.2. Erisõidukite kategooria lapse turvasüsteeme katsetatakse iga sellise sõiduki mudeliga, mille jaoks turvasüsteem on mõeldud. Katse eest vastutav tehniline teenistus võib vähendada katsetatavate mudelite arvu, kui nad ei erine oluliselt punktis 7.1.4.1.2.3 esitatud näitajate poolest. Lapse turvasüsteeme võib katsetada järgmiselt:

7.1.4.1.2.1. punkti 8.1.3.3 kohaselt komplektsel sõidukil;

7.1.4.1.2.2. punkti 8.1.3.2 kohaselt sõiduki kerel, mis omakorda kinnitatakse katsesõidukile või 7.1.4.1.2.3. katse jaoks olulistel sõiduki kere osi esindavatel osadel ja löögipindadel. Kui lapse

turvasüsteem on ette nähtud kasutamiseks tagaistmel, hõlmavad need esiistme seljatuge,

tagaistet, põhjapaneeli, B- ja C-tugiposti ning katust. Kui lapse turvasüsteem on ette nähtud kasutamiseks esiistmel, hõlmavad need osad armatuurlauda, A-tugiposte, tuuleklaasi, põrandale või konsoolile paigaldatud kange või nuppe, esiistet, põrandapaneeli ja katust. Kui lapse turvasüsteemi kasutatakse lisaks sellele koos täiskasvanu turvavööga, peavad need osad hõlmama ka asjakohast täiskasvanu turvavööd või turvavöid. Katse korraldamise eest vastutav tehniline teenistus võib lubada mõne osa eemaldamist, kui ta leiab, et need on üleliigsed. Katsetamine toimub punkti 8.1.3.2 kohaselt.

7.1.4.1.3. Dünaamiline koormuskatse korraldatakse nendele lapse turvasüsteemidele, mille suhtes eelnevalt koormust rakendatud ei ole.

7.1.4.1.4. Dünaamilise koormuskatse ajal ei tohi ükski turvasüsteemi osa, mis aitab last tema asendis xxxxx, puruneda, ükski lukk avaneda ega lukustussüsteem või nihutussüsteem järele anda.

7.1.4.1.5. Mitteintegreeritud tüübi korral tuleb kasutada käesoleva eeskirja 13. lisas ette nähtud standardvööd ja kinnitusklambreid. See ei kehti erisõidukite kohta, milles tuleb kasutada sõidukis olemas olevat vööd.

7.1.4.1.6. Kui erisõidukile mõeldud lapse turvasüsteem paigaldatakse kõige tagumise näoga sõidu suunas oleva täiskasvanuistme taha (näiteks pakiruumi piirkonda), tuleb xxxx xxx korra suurima mannekeeni või mannekeenidega punkti 8.1.3.3.3 kohaselt komplektsel sõidukil katsetada. Tootja soovi korral võib muud katsed, sealhulgas toodangu vastavuse katse, läbi viia punkti 8.1.3.2 kohaselt.

7.1.4.1.7. Erivajadustega lapse turvasüsteemide puhul tuleb kõikide käesolevas eeskirjas määratletud kaalurühmade iga dünaamiline koormuskatse läbi viia kaks korda: esimest korda turvasüsteemi esmaste vahenditega ja teist korda kõiki kinnitusvahendeid kasutades. Nende katsete puhul tuleb erilist tähelepanu pöörata punktides 6.2.3 ja 6.2.4 esitatud nõuetele.

7.1.4.1.8. Dünaamiliste koormuskatsete ajal ei tohi lapse turvasüsteemi paigaldamiseks kasutatav standardne turvavöö juhikust või lukustusseadmest vabaneda.

7.1.4.1.9. Tugijalaga lapse turvasüsteemi katsetatakse järgmiselt:

a) pooluniversaalkategooria puhul peab laupkokkupõrkekatses olema tugijalg reguleeritud katsesõiduki põrandapaneelile vastavasse maksimaalsesse ja minimaalsesse asendisse. Tagantlöögikatsed korraldatakse halvimas asendis, mille valib tehniline teenistus. Katsete käigus peab tugijalg toetuma katsesõiduki põrandapaneelile, nagu on kirjeldatud 6. xxxx

3. liite joonisel 2. Xxx xxxx lühima pikkuse ja põrandapaneeli suurima kõrguse vahel on xxxx, reguleeritakse jalg põrandapaneeli kõrgusele 140 mm allpool Cr. Xxx xxxx suurim pikkus on suurem kui põrandapaneeli madalaim kõrgus kasutada võimaldab, reguleeritakse jalg kõnealusele madalaimale põrandapaneeli kõrgusele 280 mm allpool Cr. Kui tugijalg on varustatud reguleerimisastmetega, reguleeritakse tugijalg järgmisse reguleerimisasendisse, et tagada selle kokkupuude põrandaga;

b) väljaspool sümmeetriatasandit olevate tugijalgade puhul valib tehniline teenistus katse korraldamiseks halvima asendi;

c) erisõidukite kategooria puhul reguleeritakse tugijalg nii, xxxx xxxx on ette näinud lapse turvasüsteemide tootja.

7.1.4.1.10. Kui lapse turvasüsteemis kasutatakse ISOFIX kinnituspunktide süsteemi ja pöörlemisvastast seadet, tuleb dünaamiline katse korraldada:

7.1.4.1.10.1. ISOFIX lapse turvasüsteemi suurusklasside A ja B puhul:

7.1.4.1.10.1.1. koos toimiva pöörlemisvastase seadmega ja

7.1.4.1.10.1.2. xxxx toimiva pöörlemisvastase seadmeta. Kõnealune nõue ei kehti, kui pöörlemisvastase seadmena kasutatakse püsivalt kinnitatud tugijalga, mis ei ole reguleeritav.

7.1.4.1.10.2. ISOFIX lapse turvasüsteemi muude suurusklasside puhul koos toimiva pöörlemisvastase seadmega.

7.1.4.2. Rindk ere kiirendus (1)

7.1.4.2.1. Rindkere täiskiirendus ei tohi ületada 55 g, välja arvatud ajavahemikel, mille summa ei ületa 3 millisekundit.

7.1.4.2.2. Vertikaalne kiirendus allkehast pea suunas ei tohi ületada 30 g, välja arvatud ajavahemikel, mille summa ei ületa 3 millisekundit.

7.1.4.3. Allkeha sse sisselõikumine (2)

7.1.4.3.1. 8. xxxx 1. liite punktis 5.3 kirjeldatud kontrollimisel ei tohi kinnitusvahendi lõikumisest allkeha moodustavas modelleerimismaterjalis olla mingeid jälgi.

7.1.4.4. Mannek eeni nihkumine

7.1.4.4.1. Universaal-, pooluniversaal- ja piiratud kategooria lapse turvasüsteemid

7.1.4.4.1.1. Näoga sõidu suunas olevate lapse turvasüsteemide puhul ei tohi mannekeeni pea minna kaugemale joonisel 1 esitatud BA ja DA tasapinnast. See määratakse kindlaks kuni 300 ms jooksul või hetkel, kui mannekeen muutub täiesti liikumatuks, kui see toimub enne seda.

(1) Vastsündinut kujutava mannekeeni kasutamisel rindkere kiirenduse piirangud ei kehti, sest see ei ole selleks seadistatud.

(2) Vastsündinut kujutaval mannekeenil allkeha sisemus puudub. Seepärast saab sisselõikumist allkehasse hinnata xxxx subjektiivse analüüsi käigus.

Joonis 1

Näoga sõidu suunas oleva seadise paigutus xxxxxx

Mõõtmed millimeetrites

7.1.4.4.1.2. Seljaga sõidu suunas olev lapse turvasüsteem

7.1.4.4.1.2.1. Armatuurlauale toetuvad lapse turvasüsteemid: mannekeeni pea ei tohi ületada joonisel 2 määratletud tasandeid AB, AD ja DCr. See määratakse kuni 300 ms jooksul või hetkel, kui mannekeen muutub täiesti liikumatuks, kui see toimub enne seda.

Joonis 2

Seljaga sõidu suunas asuvate seadmete paigutus xxxxxx

7.1.4.4.1.2.2. Armatuurlauale toetuvad 0-rühma lapse turvasüsteemid ja turvahällid: mannekeeni pea ei tohi ületada joonisel 3 määratletud tasandeid AB, AD and DE. See määratakse kuni 300 ms jooksul või hetkel, kui mannekeen muutub täiesti liikumatuks, kui see toimub enne seda.

Joonis 3

Paigutus 0-rühma lapse turvasüsteemide puhul, mis ei toetu armatuurlauale

Mõõtmed millimeetrites

7.1.4.4.1.2.3. Muude kui 0 rühma kuuluvate lapse turvasüsteemide puhul, mis ei toetu armatuurlauale, ei tohi mannekeeni pea minna kaugemale joonisel 4 esitatud FD, FG ja DE tasapinnast. See määratakse kindlaks kuni 300 ms jooksul või hetkel, kui mannekeen muutub täiesti liikumatuks, kui see toimub enne seda.

Xxx xxxxxxx lapse turvasüsteem puutub kokku vardaga, mille läbimõõt on 100 mm, ning vastab kõigile tehnilistele tingimustele, tuleb xxxx 100 mm läbimõõduga varrast kasutamata korraldada veel üks dünaamiline koormuskatse (laupkokkupõrge), kasutades mannekeeni, mis kujutab selle lapse turvasüsteemi jaoks ettenähtud raskeima kaaluga last; see katse peab vastama kõigile tingimustele (välja arvatud näoga sõidu suunas nihkumine).

Joonis 4

Muudesse (välja arvatud 0 rühma) rühmadesse kuuluvate seljaga sõidu suunas olevate ja armatuurlauale mittetoetuvate seadiste paigutus xxxxxx

Mõõtmed millimeetrites

7.1.4.4.2. Erisõidukile mõeldud lapse turvasüsteemi kategooria puhul ei tohi komplektsel sõidukil või sõiduki kerel katsetades pea sõiduki mis tahes osaga kokku puutuda. Kui pea siiski puutub mõne osaga kokku, ei tohi pea kiirus kokkupõrkel ületada 24 km/h ja osa, millega ta kokku puutub, peab vastama eeskirja nr 21 lisas 4 sätestatud energianeeldumiskatse nõuetele. Pärast katsetamist komplektsel sõidukil peab mannekeenide eemaldamine lapse turvasüsteemist olema võimalik xxxx tööriistu kasutamata.

7.1.5. Temperatuuritaluvus

7.1.5.1. Lukkudele, tõmburitele, reguleer- ja lukustusseadistele, millele temperatuur võib mõju avaldada, tuleb teha punktis 8.2.8 täpsustatud temperatuuritaluvuse katse.

7.1.5.2. Punktis 8.2.8.1 ette nähtud temperatuuritaluvuse katse järel ei tohi spetsialist palja silmaga vaatluse käigus näha märke kahjustustest, mis võivad raskendada lapse turvasüsteemi nõuetekohast toimimist.

7.2. Turvasüsteemi üksikosade suhtes kehtivad sätted

7.2.1. Lukk

7.2.1.1. Luku ehitus peab olema selline, mis välistab selle ebaõige käsitsemise. See tähendab muu hulgas, et luku jäämine poolsuletud asendisse ja luku osade tahtmatu äravahetamine luku sulgemisel ei tohi olla võimalik ning lukk peab olema lukustatav alles selle kõikide osade kasutamisel. Luku kokkupuutumisel lapsega ei tohi kokkupuutepind olla kitsam kui punktis

7.2.4.1.1 piiritletud rihma minimaalne laius. Käesolev punkt ei kehti vööde suhtes, mis on juba heaks kiidetud ECE eeskirja nr 16 või samaväärse kehtiva standardi kohaselt. Erivajadustega lapse turvasüsteemide puhul peab turvasüsteemi esmastest vahenditest ainult lukk vastama punktides 7.2.1.1–7.2.1.9 (xxxxx arvatud) esitatud nõuetele.

7.2.1.2. Lukk peab asendist olenemata jääma suletuks ka koormuse puudumise korral. Luku ehitus peab võimaldama seda kergesti kasutada ja haarata. Lukk peab avanema nupule või samalaadsele seadisele vajutamisel. Vajutatav pind nupu tegelikus avamisasendis ja nupu algse liikumissuunaga risti asetseval tasapinnal asuv projektsioon peab olema süvendatud seadiste puhul pindalaga vähemalt 4,5 cm2 ja laiusega vähemalt 15 mm, pindmiste seadiste puhul pindalaga vähemalt 2,5 cm2 ja laiusega vähemalt 10 mm. Laius peab xxxxx xxxxx ala moodustavast kahest mõõtmest väiksem.

7.2.1.3. Luku avamise seadis peab olema punane. Ükski luku muu osa ei tohi olla sama värvi.

7.2.1.4. Lapse vabastamine turvasüsteemist peab olema võimalik ühe nupulevajutusega. 0 ja 0+ rühma puhul on lapse eemaldamine koos turvatooli, turvahälli või turvahälli turvasüsteemiga lubatud juhul, kui lapse turvasüsteemi saab vabastada kõige enam kahe luku avamisega.

7.2.1.4.1. Traksvöö õlarihmade vahelise kinnituse suhtes ei kehti punktis 7.2.1.4 esitatud ühe liigutuse nõue.

7.2.1.5. II ja III rühma puhul peab luku paigutus olema selline, et lapsreisija sellele ligi pääseks. Lisaks sellele peab luku paigutus kõikide rühmade puhul olema selline, et luku avamise ning toimimise viis on hädaolukorras päästetöötajale kohe arusaadav.

7.2.1.6. Luku avamisel peab olema võimalik laps vabastada toolist, tooli tõsteseadmest või löögikaitsekilbist sõltumatult (nende kasutamise korral), ning kui seadise juurde kuulub jalgadevaheline xxxx, peab see olema eemaldatav sama luku avamisega.

7.2.1.7. Lukk peab vastama punktis 8.2.8.1 esitatud temperatuuritaluvuse nõuetele ning olema enne punktis 8.1.3 nimetatud dünaamilist koormuskatset läbinud 5 000 ± 5 avamis- ja sulgemistsüklit tavapärastes kasutustingimustes.

7.2.1.8. Lukule tehakse järgmised avamiskatsed

7.2.1.8.1. Koormuskatse

7.2.1.8.1.1. See katse tehakse lapse turvasüsteemile, mis on juba punktis 8.1.3 ette nähtud dünaamilise koormuskatse läbinud.

7.2.1.8.1.2. Punktis 8.2.1.1 ette nähtud katses ei tohi luku avamiseks vajalik jõud ületada 80 N.

7.2.1.8.2. Koormuseta katse

7.2.1.8.2.1. See katse tehakse lukule, mida ei ole eelnevalt koormusega katsetatud. Punktis 8.2.1.2 ette nähtud katses peab juhul, kui lukule koormust xx xxxxx, xxxxx avamiseks vajalik jõud jääma vahemikku 40–80 N.

7.2.1.9. Vastupidavus

7.2.1.9.1. Punkti 8.2.1.3.2 kohase katse läbiviimisel ei tohi ükski luku osa ega sellega külgnevad rihmad või reguleerseadised puruneda ega irduda.

7.2.1.9.2. 0 ja 0+ kaalurühma traksvöö lukk peab taluma koormust 4 000 N.

7.2.1.9.3. I ja raskemate kaalurühmade traksvöö lukk peab taluma koormust 10 000 N.

7.2.1.9.4. Kui kättesaadavast teabest järeldub, et katse on ülearune, võib pädev ametiasutus luku tugevuskatse xxx xxxxx.

7.2.2. Reguleerseadis

7.2.2.1. Reguleerimise ulatus peab võimaldama lapse turvasüsteemi reguleerimist koos kõigi selle kaalurühma mannekeenidega, mille jaoks turvaseadis on ette nähtud, ning selle rahuldavat paigaldamist kõikidesse nimetatud sõidukimudelitesse.

7.2.2.2. Kõik reguleerseadised peavad olema kiirreguleerijad, välja arvatud ainult turvasüsteemi algseks paigaldamiseks kasutatavad reguleerseadised, mille tüüp võib olla muu kui kiirreguleerija.

7.2.2.3. Kiirreguleerija tüüpi seadised peavad olema pärast lapse turvasüsteemi õiget paigaldamist ja lapse või mannekeeni sinna asetamist kergelt kättesaadavad.

7.2.2.4. Kiirreguleerija tüüpi seadis peab olema kergelt lapse keha järgi kohandatav. Punkti 8.2.2.1 kohaselt teostataval xxxxxx xx tohi käsireguleerseadise kasutamiseks vajalik jõud ületada 50 N.

7.2.2.5. Lapse turvasüsteemi reguleerseadise kaht näidist tuleb katsetada vastavalt punktides 8.2.8.1 ja

8.2.3 esitatud temperatuuritaluvuse katse nõuetele.

7.2.2.5.1. Ühe reguleerseadise puhul ei tohi rihma libisemine ületada 25 mm ning kõigi reguleerseadiste puhul 40 mm.

7.2.2.6. Seadis ei tohi punktis 8.2.2.1 ette nähtud katsetamise käigus puruneda ega irduda.

7.2.2.7. Vahetult lapse turvasüsteemile paigaldatud reguleerseadis peab taluma korduvat kasutamist ning olema enne punktis 8.1.3 nimetatud dünaamilist koormuskatset läbinud punktis 8.2.7 nimetatud katse 5 000 ± 5 tsüklit.

7.2.3. Tõmburid

7.2.3.1. Iselukustuvad tõmbur id

7.2.3.1.1. Iselukustuva tõmburiga varustatud turvavöö xxxx xx tohi tõmburi lukustusasendite vahel liikuda üle 30 mm. Turvavöö peab pärast kasutaja tahapoole liikumist jääma kas algasendisse või pärast kasutaja järgnevat ettepoole liikumist ise algasendisse tagasi minema.

7.2.3.1.2. Tõmburi puhul, mis on vöörihma osa, peab rihmale mõjuv sissetõmbejõud olema vähemalt 7 N, mõõdetuna punkti 8.2.4.1 kohaselt vöörihma vabas osas, mis jääb mannekeeni ja tõmburi vahele. Tõmburi puhul, mis on diagonaalrihma osa, ei tohi rihmale mõjuv sissetõmbejõud samalaadse mõõtmise juures olla väiksem kui 2 N, kuid mitte suurem kui 7 N. Xxx xxxx xxxxx juhiku või rihmaratta, mõõdetakse sissetõmbejõudu rihma vabas osas, mis jääb mannekeeni ja juhiku või rihmaratta vahele. Turvavööseadise koosseisus olevat käsitsi või automaatselt käivitatavat seadist, mis takistab rihma täielikku kokkurullumist, ei tohi tõmbejõu mõõtmisel kasutada.

7.2.3.1.3. Xxxx tõmmatakse punktis 8.2.4.2 kirjeldatud viisil tõmburist välja ja lastakse tõmburisse tagasi rulluda 5 000 korda. Seejärel tehakse tõmburile punktis 8.2.8.1 ette nähtud temperatuuritaluvuse katse ja punktis 8.1.1 ette nähtud korrosioonikatse, millele järgneb punktis 8.2.4.5 kirjeldatud tolmukindluskatse. Seejärel tehakse tõmburile järgmine 5 000 välja- ja sissetõmbetsükliga katse. Pärast eespool nimetatud katsetusi peab tõmbur endiselt nõuetekohaselt funktsioneerima ning vastama punktides 7.2.3.1.1 ja 7.2.3.1.2 esitatud nõuetele.

7.2.3.2. Hädalukustuvad tõmbur id

7.2.3.2.1. Hädalukustuvad tõmburid peavad punktis 8.2.4.3 ette nähtud katsetamisel vastama järgmistele tingimustele.

7.2.3.2.1.1. Tõmbur peab lukustuma, kui sõiduki aeglustus jõuab väärtuseni 0,45 g. 7.2.3.2.1.2. Tõmbur ei tohi lukustuda väljatõmbesuunas mõõdetud kiirendusel alla 0,8 g.

7.2.3.2.1.3. Tõmbur ei tohi lukustuda, kui sensori kaldenurk mis tahes suunas, võrreldes tootja poolt kindlaks määratud paigaldusasendiga, ei ole üle 12o.

7.2.3.2.1.4. Tõmbur peab lukustuma, kui sensori kalle mis tahes suunas moodustab tootja poolt kindlaks määratud paigaldusasendiga võrreldes vähemalt 27o nurga.

7.2.3.2.2. Tõmburi puhul, mille käivitumine sõltub välisest signaalist või energiaallikast, tagab seadis tõmburi automaatse lukustumise signaali xxxxx või katkemise või energiaallika tegevuse häirumise või katkemise korral.

7.2.3.2.3. Mitmetoimeline hädalukustuv tõmbur peab vastama eespool nimetatud nõuetele. Kui üks tundlikkuse näitajatest on seotud rihma väljatõmbamisega, peab tõmbur lukustuma ka juhul, kui rihma tõmbesuunas mõõdetud kiirendus on 1,5 g.

7.2.3.2.4. Punktides 7.2.3.2.1.1 ja 7.2.3.2.3 viidatud katsete puhul ei tohi väljatõmmatud rihma kogupikkus enne tõmburi lukustumist ületada 50 mm punktis 8.2.4.3.1 kindlaks määratud pikkust aluseks võttes. Punktis 7.2.3.2.1.2 viidatud katse puhul ei tohi lukustumine toimuda rihma väljatõmbamisel 50 mm pikkuses punktis 8.2.4.3.1 kindlaks määratud pikkust aluseks võttes.

7.2.3.2.5. Tõmburi puhul, mis on vöörihma osa, peab rihmale mõjuv sissetõmbejõud olema vähemalt 7 N, mõõdetuna punkti 8.2.4.1 kohaselt vöörihma vabas osas, mis jääb mannekeeni ja tõmburi vahele. Tõmburi puhul, mis on diagonaalrihma osa, ei tohi rihmale mõjuv sissetõmbejõud samalaadse mõõtmise juures olla väiksem kui 2 N, kuid mitte suurem kui 7 N. Xxx xxxx xxxxx juhiku või rihmaratta, mõõdetakse sissetõmbejõudu rihma vabas osas, mis jääb mannekeeni ja juhiku või rihmaratta vahele. Turvavööseadise koosseisus olevat käsitsi või automaatselt käivitatavat seadist, mis takistab rihma täielikku kokkurullumist, ei tohi tõmbejõu mõõtmisel kasutada.

7.2.3.2.6. Xxxx tõmmatakse punktis 8.2.4.2 kirjeldatud viisil tõmburist välja ja lastakse tõmburisse tagasi rulluda 40 000 korda. Seejärel tehakse tõmburile punktis 8.2.8.1 ette nähtud temperatuuritaluvuse katse ja punktis 8.1.1 ette nähtud korrosioonikatse, millele järgneb punktis 8.2.4.5 kirjeldatud tolmukindluskatse. Seejärel tehakse tõmburile 5 000 välja- ja sissetõmbetsükliga katse (kokku 45 000 tsüklit). Pärast eespool nimetatud katsetusi peab tõmbur endiselt nõuetekohaselt funktsioneerima ning vastama punktides 7.2.3.2.1–7.2.3.2.5 esitatud nõuetele.

7.2.4. Rihmad

7.2.4.1. Laius

7.2.4.1.1. Mannekeeniga kokkupuutuvate lapse turvasüsteemi rihmade vähim laius 0, 0+ ja I kaalurühmas on 25 mm ning II ja III kaalurühmas 38 mm. Neid laiusi mõõdetakse punktis 8.2.5.1 ette nähtud rihmade tugevuskatsel veomehhanismi peatamata koormusel, mis moodustab 75 % rihma katketugevusest.

7.2.4.2. Tugev us pärast k onditsioneer imist toatingimust es

7.2.4.2.1. Kahe rihmanäidise punkti 8.2.5.2.1. kohasel konditsioneerimise järel määratakse rihma katketugevus punkti 8.2.5.1.2 kohaselt.

7.2.4.2.2. Erinevus kahe näidise katketugevuse vahel ei tohi moodustada üle 10 % suurema mõõdetud katketugevuse väärtusest.

7.2.4.3. Tugev us pärast k onditsioneer imist er itingimuste s

7.2.4.3.1. Punkti 8.2.5.2 (punkt 8.2.5.2.1 välja arvatud) ühe tingimuse kohaselt konditsioneeritud rihma katketugevus peab moodustama vähemalt 75 % koormuste keskmisest väärtusest, mis on kindlaks määratud punktis 8.2.5.1 nimetatud katses.

7.2.4.3.2. Lisaks sellele peab 0, 0+ ja I kaalurühma turvasüsteemide puhul katketugevus olema vähemalt 3,6 kN, II kaalurühmas 5 kN ja III kaalurühmas 7,2 kN.

7.2.4.3.3. Pädev asutus võib loobuda ühest või mitmest nimetatud katsest, kui kasutatud materjali koostise või juba olemasoleva info põhjal osutub katse või katsete tegemine ülearuseks.

7.2.4.3.4. Punktis 8.2.5.2.6 määratletud 1. tüübi kulumiskindlusprotseduur tuleb teostada siis, kui punktis 8.2.3 määratletud mikrolibisemiskatse tulemus on rohkem kui 50 % punktis 7.2.2.5.1 ette nähtud määrast.

7.2.4.4. Terve rihma tõmbamine läbi mis tahes reguleerijate, lukkude või kinnituspunktide peab olema võimatu.

7.2.5. Lukustusseadis

7.2.5.1. Lukustusseadis peab olema püsivalt lapse turvasüsteemi külge kinnitatud.

7.2.5.2. Lukustusseadis ei tohi kahjustada täiskasvanu vöö vastupidavust ning peab läbima punktis 8.2.8.1 esitatud temperatuuritaluvuse katse.

7.2.5.3. Lukustusseadis ei tohi takistada lapse kiiret vabastamist.

7.2.5.4. A-klassi seadised

Punktis 8.2.6.1 ette nähtud xxxxxx xx tohi vöö libisemine ületada 25 mm.

7.2.5.5. B-klassi seadised

Punktis 8.2.6.2 ette nähtud xxxxxx xx tohi vöö libisemine ületada 25 mm.

7.2.6. ISOFIX kinnitusdetailide spetsifikatsioonid

ISOFIX kinnitusdetailid ja lukustuse märguanded peavad toimima ka nende korduval kasutamisel ning läbima enne punktis 8.1.3 ette nähtud dünaamilist koormuskatset katse, mis koosneb 2 000 ± 5 avamis- ja sulgemistsüklist tavalistes kasutamistingimustes.

8. KATSETE KIRJELDUS (1)

8.1. Turvasüsteemile tehtavad katsed

8.1.1. Korrosioon

8.1.1.1. Lapse turvasüsteemi metallosad asetatakse 4. lisas ette nähtud katsekambrisse. Tõmburiga varustatud lapse turvasüsteemi puhul keritakse xxxx xxxxx täies ulatuses, välja arvatud 100 ± 3 mm. Katse peab kestma 50 ± 0,5 tundi, välja arvatud lühikesed vaheajad, mis võivad olla tarvilikud näiteks soolalahuse kontrollimiseks ja lisamiseks.

8.1.1.2. Pärast katse lõppu pestakse lapse turvasüsteemi metallosad võimalike soolajääkide eemaldamiseks ettevaatlikult puhta jooksva veega, mille temperatuur ei ületa 38 oC, või

(1) Mõõtmete lubatud kõrvalekalle ei kehti vahemike piiril, kui ei ole sätestatud teisiti.

Mõõtmed (mm)

Kuni 6

6–30

30–120

120–315

315–1 000

Üle 1 000

Kõrvalekalle (mm)

± 0,5

± 1

± 1,5

± 2

± 3

± 4

Nurga lubatud kõrvalekalle juhul, kui ei ole sätestatud teisiti, on ± 1.

kastetakse neid sellesse ning lastakse enne punkti 7.1.1.2 kohast kontrollimist toatempera- tuuril (18–25 oC) 24 ± 1 tundi kuivada.

8.1.2. Ümberminek

8.1.2.1. Mannekeen paigutatakse käesoleva eeskirja kohaselt paigaldatud turvasüsteemi punktis 8.1.3.6 täpsustatud standardlõtkuga vastavalt tootja juhistele.

8.1.2.2. Turvasüsteem kinnitatakse katseistme või katsesõiduki istme külge. Seejärel pööratakse kogu istet 360o ümber selle keskpikitasapinna horisontaaltelje kiirusega 2–5 kraadi sekundis. Selle katse läbiviimiseks võib erisõidukite jaoks ette nähtud seadised kinnitada 6. lisas kirjeldatud katseistme külge.

8.1.2.3. Seda katset korratakse pärast mannekeeni asetamist selle algsesse asendisse (vajaduse korral), pannes istme pöörlema vastupidises suunas. Seejärel korratakse kahte eelnevat katset, pöörates istet horisontaaltasapinnal asuval pöörlemisteljel 90o mõlemas suunas.

8.1.2.4. Xxxxxx katsetel kasutatakse sellele kaalurühmale või nendele kaalurühmadele, mille jaoks turvasüsteem on ette nähtud, vastavat väikseimat ning suurimat mannekeeni.

8.1.3. Dünaamilised koormuskatsed

8.1.3.1. Kat sed katsesõidukil ja katseistmel

8.1.3.1.1. Näoga sõidu suunas olev turvasüsteem

8.1.3.1.1.1. Katsesõidukil ja katseistmel läbiviidavad dünaamilised koormuskatsed peavad vastama käesoleva eeskirja 6. lisas esitatud nõuetele ning paigaldusprotseduur kokkupõrkekatseks peab olema kooskõlas 21. lisaga.

8.1.3.1.1.2. Katsesõiduk peab horisontaalasendisse jääma kogu aeglustuse vältel.

8.1.3.1.1.3. Katsesõiduki aeglustus saadakse käesoleva eeskirja 6. lisas esitatud seadme või mis tahes muu võrdväärseid tulemusi andva seadme abil. Seade peab vastama käesoleva eeskirja punktis 8.1.3.4 ja 7. lisas esitatud tehnilistele nõuetele.

8.1.3.1.1.4. Mõõdetakse:

8.1.3.1.1.4.1. katsesõiduki kiirust vahetult enne kokkupõrget; 8.1.3.1.1.4.2. seiskamisteekonda;

8.1.3.1.1.4.3. I, II ja III rühma puhul mannekeeni pea vertikaalset ja horisontaalset nihkumist ning 0 ja 0+ rühma puhul mannekeeni nihkumist tema jäsemeid arvesse võtmata;

8.1.3.1.1.4.4. rindkere kiirendust kolmes üksteise suhtes risti asetsevas suunas, välja arvatud juhul, kui kasutatakse vastsündinut kujutavat mannekeeni;

8.1.3.1.1.4.5. silmaga nähtavaid lõikumisjälgi allkeha moodustavas modelleerimismaterjalis (vaata punkti 7.1.4.3.1), välja arvatud vastsündinut kujutava mannekeeni puhul.

8.1.3.1.1.5. Pärast kokkupõrget kontrollitakse vaatluse xxxx lapse turvasüsteem lukku avamata üle, et selgitada välja kõik rikked või murdumiskohad.

8.1.3.1.2. Seljaga sõidu suunas olev turvasüsteem

8.1.3.1.2.1. Katseistet pööratakse katsetamisel tagantlöögi katse nõuete kohaselt 180o.

8.1.3.1.2.2. Esiistme jaoks mõeldud seljaga sõidu suunas oleva lapse turvasüsteemi katsetamisel peab sõiduki armatuurlauda kujutama katsesõidukile paigaldatud xxxx xxxxxx, mis on paigutatud nii, et kogu energianeeldumine toimub lapse turvasüsteemis.

8.1.3.1.2.3. Aeglustustingimused peavad vastama punktis 8.1.3.4 esitatud nõuetele. 8.1.3.1.2.4. Kohustuslikud mõõtmised on loetletud punktides 8.1.3.1.1.4–8.1.3.1.1.4.5.

8.1.3.1.2.5. Pärast kokkupõrget kontrollitakse vaatluse xxxx lapse turvasüsteem lukku avamata üle, et selgitada välja kõik rikked või murdumiskohad.

8.1.3.2. Kat se katsesõiduki ja sõiduki kereg a

8.1.3.2.1. Näoga sõidu suunas olev turvasüsteem

8.1.3.2.1.1. Meetod, mida kasutatakse sõiduki kinnitamiseks katse ajal, ei tohi suurendada istmete, turvavööde või lapse turvasüsteemi kinnitamiseks nõutavate lisakinnituspunktide tugevust ega vähendada kere tavapärast deformeerumist. Katsesõidukil ei tohi olla ühtegi sõiduki osa, mis mannekeeni ettepoole liikumist piirates vähendaksid turvasüsteemile katse ajal rakendatavat koormust. Kere kõrvalejäetud osad võib asendada võrdväärse tugevusega osadega tingimusel, et need ei takista mannekeeni liikumist.

8.1.3.2.1.2. Kinnitusvahendit peetakse nõuetekohaseks, kui see ei avalda mõju kogu kere laiusele alale, ning juhul, kui sõiduk või kere on fikseeritud või kinnitatud eestpoolt vähemalt 500 mm kauguselt katsetatava turvasüsteemi kinnituspunktist. Tagantpoolt kinnitatakse kere kinni- tuspunktide taga kaugusel, mis on piisav, et tagada punktis 8.1.3.2.1.1 ette nähtud nõuete täitmine.

8.1.3.2.1.3. Sõiduki iste ja lapse turvasüsteem paigaldatakse ja reguleeritakse asendisse, mis tüübikatsetusi tegeva tehnilise teenistuse arvates on mannekeeni asukohta sõidukis arvestades tugevuse seisukohalt kõige ebasoodsam. Sõiduki istme seljatoe ja lapse turvasüsteemi asenditega seotud andmed kantakse protokolli. Reguleeritava seljatoega istme puhul lukustatakse seljatugi tootja nõuete kohaselt või nõuete puudumise korral nii, et tegelik nurk oleks võimalikult lähedane 25o nurgale.

8.1.3.2.1.4. Kui paigaldus- ja kasutusjuhendis ei sätestata teisiti, peab esiiste olema kõige eespoolsemas asendis, mida tavaliselt esiistmele mõeldud lapse turvasüsteemi puhul kasutatakse, ning tagumisel istmel kasutamiseks mõeldud lapse turvasüsteem kõige tagumises tavapärases asendis.

8.1.3.2.1.5. Aeglustustingimused peavad vastama punktis 8.1.3.4 esitatud nõuetele. Katseistmeks on tegeliku sõiduki iste.

8.1.3.2.1.6. Mõõdetakse:

8.1.3.2.1.6.1. katsesõiduki kiirust vahetult enne kokkupõrget; 8.1.3.2.1.6.2. seiskamisteekonda;

8.1.3.2.1.6.3. mannekeeni pea mis tahes kokkupuudet sõiduki kere sisuga;

8.1.3.2.1.6.4. rindkere kiirendust kolmes üksteise suhtes risti asetsevas suunas, välja arvatud juhul, kui kasutatakse vastsündinut kujutavat mannekeeni;

8.1.3.2.1.6.5. silmaga nähtavaid lõikumisjälgi allkeha moodustavas modelleerimismaterjalis (vaata punkti 7.1.4.3.1), välja arvatud vastsündinut kujutava mannekeeni puhul.

8.1.3.2.1.7. Pärast kokkupõrget kontrollitakse vaatluse xxxx lapse turvasüsteem lukku avamata üle, et selgitada välja kõik rikked või murdumiskohad.

8.1.3.2.2. Seljaga sõidu suunas olev turvasüsteem

8.1.3.2.2.1. Tagantlöögi xxxxxx pööratakse sõiduki kere katsesõidukil 180o. 8.1.3.2.2.2. Nõuded on xxxxx, mis laupkokkupõrke korral.

8.1.3.3. Kat se k ompl ektse sõidukig a

8.1.3.3.1. Aeglustustingimused peavad vastama punktis 8.1.3.4 esitatud nõuetele.

8.1.3.3.2. Laupkokkupõrkekatse tuleb korraldada käesoleva eeskirja 9. lisas ette nähtud korra kohaselt.

8.1.3.3.3. Tagantlöögikatse tuleb korraldada käesoleva eeskirja 10. lisas ette nähtud korra kohaselt.

8.1.3.3.4. Mõõdetakse:

8.1.3.3.4.1. sõiduki/löökkeha kiirust vahetult enne kokkupõrget;

8.1.3.3.4.2. mannekeeni pea mis tahes kokkupuudet sõiduki kere sisuga (0 kaalurühma kuuluvat last kujutava mannekeeni puhul selle jäsemeid arvesse võtmata);

8.1.3.3.4.3. rindkere kiirendust kolmes üksteise suhtes risti asetsevas suunas, välja arvatud juhul, kui kasutatakse vastsündinut kujutavat mannekeeni;

8.1.3.3.4.4. silmaga nähtavaid lõikumisjälgi allkeha moodustavas modelleerimismaterjalis (vaata punkti 7.1.4.3.1), välja arvatud vastsündinut kujutava mannekeeni puhul.

8.1.3.3.5. Reguleeritava seljatoega esiistme puhul lukustatakse seljatugi nõuete kohaselt või nõuete puudumise korral nii, et tegelik nurk oleks võimalikult lähedane 25o nurgale.

8.1.3.3.6. Pärast kokkupõrget kontrollitakse vaatluse xxxx lapse turvasüsteem lukku avamata üle, et selgitada välja kõik rikked või murdumiskohad.

8.1.3.4. Dünaamilise koormuskatse tingimused on esitatud allpool asuvas tabelis.

		Laupkokkupõrge			Tagantlöök
Katse	Turvasüsteem	Kiirus (km/h)	Katse impulss	Seiskamis- teekond kat- sel (mm)	Kiirus (km/h)	Katse impulss	Seiskamis- teekond xxxxxx (mm)
Katseist- mega katse- sõiduk	Näoga sõidu suunas olev esi- ja tagaistmetel kasutatav uni- versaal-, poolu- niversaal- või piiratud xxxx- xxxxxx (*)	50+0 –2	1	650±50	—	—	—
	Seljaga sõidu suunas olev esi- ja tagaistmetel kasutatav uni- versaal-, poolu- niversaal- või piiratud xxxx- xxxxxx (**)	50+0 –2	1	650±50	30+2 –0	2	275±25

Laupkokkupõrge

Tagantlöök

Katse

Turvasüsteem

Kiirus (km/h)

Katse impulss

Seiskamis- teekond kat- sel (mm)

Kiirus (km/h)

Katse impulss

Seiskamis- teekond xxxxxx (mm)

Katsesõidu- kil asuv sõi- duki kere

Näoga sõidu suunas (*)

Seljaga sõidu suunas (**)

50+0

–2

50+2

–2

1 või 3

650±50

—

30+2

–0

—

2 või 4

—

275±25

Komplektse sõidukiga barjääri- katse

Näoga sõidu suunas

Seljaga sõidu suunas

50+0

–2

50+0

–2

Kindlaks määramata

—

30+2

–0

—

Kindlaks määramata

(*) Kalibreerimisel peab seiskamisteekond olema 650 ± 30 mm. (**) Kalibreerimisel peab seiskamisteekond olema 275 ± 20 mm.

Märkus: kõikidele 0 ja 0+ rühma turvasüsteemidele peab seljaga sõidu suunas kasutatavatele turvasüsteemidele kehtestatud tingimuste kohaselt tegema laupkokkupõrke- ja tagantlöögikatse.

SELGITUS

Katse impulss nr 1: Nagu ette nähtud 7. lisas – laupkokkupõrge. Katse impulss nr 2: Nagu ette nähtud 7. lisas – tagantlöök.

Katse impulss nr 3: Aeglustusimpulss sõiduki laupkokkupõrke korral. Katse impulss nr 4: Aeglustusimpulss sõiduki tagantlöögi korral.

8.1.3.5. Lapse tur vasüst eemid, mille puhul kasutatakse lisakinnituspunkte

8.1.3.5.1. Punkti 2.1.2.3 kohaselt kasutatavate ning lisakinnituspunktidega lapse turvasüsteemide puhul peab laupkokkupõrkekatse punktis 8.1.3.4 nimetatud nõuete kohaselt toimuma järgmiselt.

8.1.3.5.2. Lühikeste ülemiste kinnitusrihmadega seadiste korral, nt rihmad on mõeldud kinnitamiseks pagasiruumi katte külge, peab katsesõiduki ülemiste kinnituspunktide paigutus olema selline, nagu 6. xxxx 3. liide ette nähtud.

8.1.3.5.3. Pikkade ülemiste kinnitusrihmadega seadiste korral, nt kui jäik pagasiruumi xxxx puudub ning pikad ülemised kinnitusrihmad on kinnitatud põranda külge, peavad katsesõiduki kinnituspunktid olema sellised, nagu 6. xxxx 3. liide ette nähtud.

8.1.3.5.4. Seadiste puhul, mis on mõeldud kasutamiseks mõlema paigutuse korral, tuleb punkti- des 8.1.3.5.2 ja 8.1.3.5.3 kirjeldatud katsete läbiviimisel arvestada, et katse läbiviimisel punkti 8.1.3.5.3 nõuete kohaselt peab xxxxxx kasutama xxxx raskeimat mannekeeni.

8.1.3.5.5. Seljaga sõidu suunas olevate seadiste korral peab alumiste kinnituspunktide paigutus katsesõidukil olema selline nagu 6. xxxx 3. liide ette nähtud.

8.1.3.5.6. Turvahällide puhul, mille jaoks kasutatakse kahe täiskasvanu turvavöö külge kinnitatud lisarihmu xx xxxxx puhul koormus kandub otse läbi täiskasvanu turvavöö kuni täiskasvanu turvavöö alumise kinnituspunktini, peab katsesõiduki kinnituspunkt vastama 6. xxxx 3. liite punktile 7 (A1, B1). Paigutus katsepingil peab vastama 21. xxxx 5. märkusele. Kõnealune süsteem peab toimima korralikult ka siis, kui täiskasvanu turvavöö ei ole kinnitatud ning süsteemi peetakse universaalseks, kui see vastab punktile 6.1.8.

8.1.3.6. Kat semanneke xxxx

8.1.3.6.1. Lapse turvasüsteemi ja mannekeenid peab paigaldama punkti 8.1.3.6.3 nõuete kohaselt.

8.1.3.6.2. Lapse turvasüsteemi peab katsetama käesoleva eeskirja 8. lisas ette nähtud mannekeene kasutades.

8.1.3.6.3. Mannekeeni paigaldamine

8.1.3.6.3.1. Mannekeen pannakse sellisesse asendisse, kus mannekeeni xxxxx xx turvasüsteemi vahele jääb vaba ruum. Turvahälli kasutamisel paigutatakse mannekeen sellesse horisontaalasendis ning võimalikult turvahälli keskele.

8.1.3.6.3.2. Asetage lapse turvasüsteem katseistmele.

Asetage mannekeen lapse turvatooli.

Asetage mannekeeni selja ning tooli seljatoe vahele katsetatava mannekeeni suurusele xxxxxx liigendatud tahvel või sarnane painduv seadis, mille paksus oleks 2,5 cm, laius 6 cm ja pikkus võrduks õlakõrgusega (istudes, 8. xxxx), millest on lahutatud puusakeskme kõrgus (istudes,

8. lisas põlveõndla kõrgus istudes pluss pool reiekõrgusest istudes). Tahvel peab järgima nii täpselt kui võimalik tooli kumerusi ning selle alumine serv peab asuma mannekeeni puusaliigendi kõrgusel.

Kohandage turvavööd tootja juhiste kohaselt, rakendades sellele reguleerseadise jõust 250 ± 25 N suuremat tõmmet reguleerseadise ja rihma vahelise 45 ± 5o kaldenurga või tootja poolt ette nähtud nurga all.

Paigaldage lapse turvasüsteem katseistmele vastavalt käesoleva eeskirja 21. lisale. Eemaldage painduv seadis.

See kehtib ainult traksvööga turvasüsteemide kohta ning turvasüsteemide kohta, kuhu laps kinnitatakse täiskasvanu kolmepunktivööga xx xxxxxx kasutatakse lukustusseadet. See ei kehti otse tõmburiga ühendatud lapse kinnitusrihmade kohta.

8.1.3.6.3.3. Mannekeeni keskjoont läbiv pikitasapind peab punkti 8.1.3.2.1.3 arvesse võttes jääma täpselt kahe madalama vöö kinnituspunkti vahele. Kümneaastast last kujutava mannekeeniga katsetatavate istmekõrgenduste puhul peab mannekeeni keskjoont läbiv pikitasapind jääma kahe madalama vöö kinnituspunkti vahelise xxxxx keskpunktist 75 ± 5 mm vasakule või paremale.

8.1.3.6.3.4. Kui seadmete puhul on nõutav standardvöö kasutamine, võib õlavöö asetada mannekeenile enne dünaamilist koormuskatset, kasutades piisava laiuse ja pikkusega õhukest kleeplinti. Seljaga sõidu suunas kasutatavate seadmete puhul võib pead hoida vastu turvasüsteemi seljatuge piisava laiuse ja pikkusega õhukese kleeplindi abil. Seljaga sõidu suunas kasutatavate turvasüsteemide puhul on lubatud kasutada õhukest kleeplinti mannekeeni pea ühendami- seks 100 mm vardaga või kelgu kiirendamise ajal turvasüsteemi tagaosaga.

8.1.3.7. Kasuta ta va mannekeeni liik

8.1.3.7.1. 0 xxxxx xxxxx: katse vastsündinut kujutava mannekeeni ja 9 kg last kujutava

mannekeeniga;

8.1.3.7.2. 0+ xxxxx xxxxx: katse vastsündinut kujutava mannekeeni ja 11 kg raskust last kujutava

mannekeeniga;

8.1.3.7.3. I xxxxx xxxxx: katsed vastavalt 9 kg ja 15 kg raskust last kujutava mannekeeniga;

8.1.3.7.4. II xxxxx xxxxx: katsed vastavalt 15 kg ja 22 kg raskust last kujutava mannekeeniga;

8.1.3.7.5. III xxxxx xxxxx: katsed vastavalt 22 kg ja 32 kg raskust last kujutava mannekeeniga.

8.1.3.7.6. Kui lapse turvasüsteem sobib xxxxxx või enamale kaalurühmale, tehakse katsed eespool nimetatud kaalurühmadele vastavate kergeimate ja raskeimate mannekeenidega. Xxx xxxx

rühma kuuluva seadme paigutus erineb siiski oluliselt teise rühma kuuluva seadme omast – näiteks traksvöö paigutuse või pikkuse poolest – võib katseid sooritav labor lisada vajadusel katse keskmise raskusega mannekeeniga.

8.1.3.7.7. Kui lapse turvasüsteem on mõeldud kahe või enama lapse jaoks, tehakse üks katse raskeimate mannekeenidega kõikides istmeasendites. Teine katse tehakse kergeimate ja raskeimate eespool määratletud mannekeenidega. Katsed sooritatakse katseistet kasutades, nagu on näidatud 6. xxxx 3. liite joonisel 3. Xxxxxxx sooritav labor võib lisada vajadusel kolmanda katse mis tahes mannekeenide kombinatsiooniga või tühja istmega.

8.1.3.7.8. Kui 0 või 0+ rühma lapse turvasüsteem võimaldab erinevaid konfiguratsioone lapse kaalust olenevalt, tuleb kõiki konfiguratsioone katsetada kõikide vastava kaalurühma mannekeeni- dega.

8.1.3.7.9. Kui ISOFIX lapse turvasüsteemi puhul on vaja kasutada ülemist kinnitust, tuleb üks katse läbi viia lühikese ülemise kinnitusega, kasutades väikseimat mannekeeni (kinnituspunkt G1). Teine katse tuleb läbi viia pikema ülemise kinnitusega, kasutades raskeimat mannekeeni (kinnituspunkt G2). Ülemine kinnitus tuleb reguleerida nii, et saavutataks tõmbejõud 50 ± 5 N.

8.1.3.7.10. Punktis 7.1.4.1.10.1.2 määratletud katse tuleb läbi viia xxxx suurima mannekeeniga, mille jaoks on turvasüsteem ette nähtud.

8.1.4. Istmekõrgenduse turvasüsteem

Laotage katsepingi istumispinnale puuvillane riie. Paigutage istmekõrgendus katsepingile ning asetage kere alumine osa istmele vastavalt 22. xxxx joonisele 1, kasutades täiskasvanule mõeldud kolmepunktivööd xx xxxxxx, nagu on ette nähtud 21. lisas. Kui istmekõrgendus on 25 mm laiuse vöö või samalaadse paelaga kinnitatud, rakendage koormust 250 ± 5 N istme pinnaga xxxxx joonel oleva noole A suunas (vt 22. xxxx joonis 2).

8.2. Üksikute osadega tehtavad katsed

8.2.1. Lukk

8.2.1.1. Avanemiskatse k oor xxxxxx

8.2.1.1.1. Selles katses kasutatav lapse turvasüsteem peab olema läbinud punkti 8.1.3 kohase dünaamilise koormuskatse.

8.2.1.1.2. Lapse turvasüsteem eemaldatakse katsesõidukilt või sõidukilt lukku avamata. Lukule rakendatakse tõmbejõudu 200 ± 2 N. Xxx xxxx on kinnitatud jäigale osale, rakendatakse dünaamilise koormuskatse käigus jõudu, võttes arvesse luku xx xxxxx osa vahelist nurka.

8.2.1.1.3. Luku avamisnupu geomeetrilisele keskmele rakendatakse koormust kiirusega 400 ± 20 mm/min piki fikseeritud telge, mis kulgeb paralleelselt nupu liikumise algsuunaga; geomeetriline kese on luku pinna see osa, millele rakendatakse avamisjõudu. Avamisjõu rakendamise ajal hoitakse lukku paigal jäiga toe abil.

8.2.1.1.4. Luku avamisjõudu rakendatakse dünamomeetri või sarnase mõõteseadme abil luku avamise tavapärasel viisil ja suunas. Kokkupuutepunkt peab olema poleeritud metallist poolkeral raadiusega 2,5 ± 0,1 mm.

8.2.1.1.5. Mõõdetakse luku avamiseks vajalik jõud ning registreeritakse kõik luku talitlushäired.

8.2.1.2. Avanemiskatse nullk oor xxxxxx

8.2.1.2.1. Lukuseadis, millele varem ei ole koormust rakendatud, paigaldatakse xxxx koormuseta.

8.2.1.2.2. Luku avamisjõu mõõtmiseks tuleb kasutada punktides 8.2.1.1.3 ja 8.2.1.1.4 ette nähtud meetodit.

8.2.1.2.3. Mõõdetakse luku avamiseks vajalik jõud.

8.2.1.3. Tugev uskatse

8.2.1.3.1. Tugevuskatseks tuleb kasutada kahte näidist. Katsetatakse kõiki reguleerseadiseid, välja arvatud vahetult lapse turvasüsteemile paigaldatud reguleerseadised.

8.2.1.3.2. Tüüpiline seade luku tugevuskatse tegemiseks on toodud 20. lisas. Lukk asetatakse reljeefi ülemisele ümmargusele plaadile A. Kõik külgnevad rihmad peavad olema vähemalt 250 mm pikad ja nad pannakse ülemiselt plaadilt rippuma vastavalt nende asendile luku suhtes. Seejärel keeratakse rihma vabad otsad ümber alumise ümmarguse plaadi B, kuni nad väljuvad plaadi siseavast. Kõik rihmad peavad olema A ja B plaadiga risti. Siis kinnitatakse ümmargune kinnitusplaat C kergelt plaadi B alumise osa külge, mis lubab siiski rihmal nende vahel teataval määral liikuda. Väikese jõuga pingutab tõmbemasin plaatide B ja C vahel olevaid rihmasid, kuni kõikide rihmade suhtes rakendatakse nende seadistusele vastavat koormust. Lukk peab jääma plaadist A või selle osadest vabaks kogu selle toimingu ja katse jooksul. Siis kruvitakse plaadid B ja C tugevasti omavahel kokku ning tõmbejõudu suurendatakse teisalduskiirusel 100 ± 20 mm/min, kuni jõutakse soovitud väärtusteni.

8.2.2. Reguleerseadis

8.2.2.1. Reguleer imise mug avus

8.2.2.1.1. Käsireguleerseadise katsetamisel tuleb xxxx tavapäraseid kasutustingimusi silmas pidades, kiirusega ligikaudu 100 ± 20 mm/min rahulikult läbi seadise tõmmata ning mõõta maksimaalne jõud N lähima täisarvulise väärtusega pärast rihma esimest 25 ± 5 mm pikkust liikumist.

8.2.2.1.2. Katse tehakse rihma reguleerseadisest läbimineku mõlemal suunal, kusjuures rihmaga on enne mõõtmist sooritatud 10 liikumistsüklit.

8.2.3. Mikrolibisemiskatse (vt 5. xxxx xxxxxx 3)

8.2.3.1. Mikrolibisemise suhtes katsetatavaid osi või seadmeid hoitakse vähemalt 24 tundi enne katsetamist õhutemperatuuril 20 ± 5 oC ning suhtelise õhuniiskuse juures 65 ± 5 %. Katse viiakse läbi õhutemperatuuril 15–30 oC.

8.2.3.2. Rihma vaba otsa asend peab vastama selle sõidukis kasutamiseks ette nähtud asendile ning see ei tohi olla kinnitatud mõne muu osa külge.

8.2.3.3. Reguleerseadis asetatakse rihma püstosa ühele otsale, mis kannatab koormust 50 ± 0,5 N (suu- natud nii, et koormus ei kõiguks xx xxxx ei pöörleks). Reguleerseadisest välja ulatuva rihma vaba ots paigaldatakse vertikaalselt üles- või allapoole nii nagu sõidukis. Teine ots xxxxx deflektorrulli xx xxxxx horisontaaltelg asub raskust hoidva rihmaosa tasapinna suhtes paralleelselt ning xxxxx läbiv osa horisontaalselt.

8.2.3.4. Katsetatav seade paigutatakse nii, et selle kõrgeimas võimalikus asendis asub selle kese tugiplaadist 300 ± 5 mm ning 50 N suurune koormus 100 ± 5 mm kaugusel.

8.2.3.5. Enne katset peab olema läbitud 20 ± 2 tsüklit ja 1 000 ± 5 tsüklit sagedusega 30 ± 10 tsüklit minutis, koguamplituudiga 300 ± 20 mm või nii, nagu punktis 8.2.5.2.6.2 on määratud. Koormust 50 N rakendatakse ainult ajavahemiku jooksul, mis vastab 100 ± 20 mm pikkusele nihkele kummagi faasi ajal. Mikrolibisemist mõõdetakse katse-eelse 20 ± 2 tsükli lõpul.

8.2.4. Tõmbur

8.2.4.1. Sissetõmbejõud

8.2.4.1.1. Sissetõmbejõudu mõõdetakse punktis 8.1.3 ette nähtud dünaamilisel koormuskatsel turvavööga kinnitatud mannekeeniga. Rihma tõmmet mõõdetakse mannekeeniga kokku- puute punktis (siiski veidi sellest eemal), xxx xxxx tõmmatakse sisse kiirusel ligikaudu 0,6 m/min.

8.2.4.2. Tõmbur imehhanismi vastupida vus

8.2.4.2.1. Xxxx tõmmatakse välja ja lubatakse sel sisse tõmbuda nõutud arvu tsükleid kiirusel kuni 30 tsüklit minutis. Hädalukustuvate tõmburite puhul võetakse tõmburi lukustuseks kasutusele tõuge iga viienda tsükli juures. Iga viie erineva väljatõmbamise juures, nimelt 90 %, 80 %, 75 %, 70 % ja 65 % rihma kogupikkusest, toimub võrdne arv tõukeid. Kui rihma pikkus ületab siiski 900 mm, kehtivad eespool nimetatud protsendid 900 mm kohta tõmburist väljatõmmatava rihma lõpust.

8.2.4.3. Hädalukusta vate tõmbur ite lukustumine

8.2.4.3.1. Tõmburi lukustumist katsetatakse siis, kui tõmburi rullil xxxx xxxx on täies pikkuses xxxxx keritud, välja arvatud 300 ± 3 mm.

8.2.4.3.2. Rihma liikumise abil käivituva lukustuva tõmburi puhul peab rihma tõmbesuund vastama sõidukile paigaldatud tõmburi tavapärasele tõmbesuunale.

8.2.4.3.3. Sõiduki kiirendusele reageerivate tõmburite tundlikkuse katsetamisel tuleb tõmbureid katsetada eespool nimetatud pikkusel mõlemas suunas piki kahte teineteise suhtes risti asuvat telge, mis on horisontaalsed, kui tõmbur paigaldatakse lapse turvasüsteemi tootja poolt ette nähtud nõuete kohaselt. Kui asend on määramata, peab katseasutus konsulteerima lapse turvasüsteemi tootjaga. Ühe nendest katsesuundadest valib tüübikatsetuste eest vastutav tehniline teenistus, et katsetada lukustusmehhanismi käivitumist kõige ebasoodsamates tingimustes.

8.2.4.3.4. Iga kasutatava katseseadme ehitus peab tagama, et sobiv kiirendus saavutatakse kiirenduse keskmisel suurendamisel vähemalt 25 g/s (*).

8.2.4.3.5. Punktides 7.2.3.2.1.3 ja 7.2.3.2.1.4 ette nähtud nõuetele vastavuse katsetamiseks paigaldatakse tõmbur horisontaalsele lauale ning lauda kallutatakse kiirusega kuni 2E sekundis kuni lukustumiseni. Nõuetele vastavuse tagamiseks korratakse katset ka teistes suundades.

8.2.4.4. K or rosioonikatse

8.2.4.4.1. Korrosioonikatset on kirjeldatud eespool punktis 8.1.1.

8.2.4.5. Tolmukindluskatse

8.2.4.5.1. Tõmbur asetatakse katsekambrisse käesoleva eeskirja 3. xxxx nõuete kohaselt. Selle asend peab vastama sõidukile paigaldatud tõmburi asendile. Punkti 8.2.4.5.2 kohaselt peab katsekamber

(*) g = 9,81 m/s2

sisaldama tolmu. Xxxx tõmmatakse 500 mm ulatuses tõmburist välja ning hoitakse väljatõmmatult, kusjuures sellega sooritatakse 10 täielikku sisse- ja väljatõmbetsüklit ühe või kahe minuti jooksul pärast iga kokkupuudet tolmuga. Viie tunni jooksul tekitatakse iga 20 xxxxxx xxxxx viiesekundiline tolmuga kokkupuude xxxxx xx määrdeõlivaba suruõhu abil, mis xxxxx 0,1 mm läbimõõduga ava survega 5,5 x 105 ± 0,5 x 105 Pa.

8.2.4.5.2. Punktis 8.2.4.5.1 kirjeldatud katses kasutatav tolm koosneb umbes 1 kg kuivast kvartsist. Kvartsiosakesed jaotuvad suuruse järgi järgmiselt:

a) need, mis läbivad 150 μm ava, traadi läbimõõt 104 μm: 99–100 %;

b) need, mis läbivad 105 μm ava, traadi läbimõõt 64 μm: 76–86 %;

c) need, mis läbivad 75 μm ava, traadi läbimõõt 52 μm: 60–70 %.

8.2.5. Rihmade staatiline koormuskatse

8.2.5.1. Xxxxx xxx xxxxxxxxx

8.2.5.1.1. Katsed tehakse kahe uue rihmanäidisega, mida on punkti 7.2.4 kohaselt konditsioneeritud.

8.2.5.1.2. Rihmad kinnitatakse tõmbemasina kruvide vahele. Kruvid ei tohi rihmaga kokkupuute kohas ega selle lähedal rihma vigastada. Rihma liikumiskiirus peab olema 100 ± 20 mm/min. Katse alguses peab kruvide vahele jääva näidise vaba pikkus olema 200 mm ± 40 mm.

8.2.5.1.3. Tõmmet suurendatakse rihma katkemiseni ning katketugevus registreeritakse.

8.2.5.1.4. Xxx xxxx libiseb või katkeb kokkupuutekohas ühega kruvidest või neist kuni 10 mm kaugusel, on katse kehtetu ja uus katse tehakse teise näidisega.

8.2.5.2. Punktis 3.2.3 viidatud rihmade näidised konditsioneeritakse järgmiselt.

8.2.5.2.1. Konditsioneerimine toatingimustes

8.2.5.2.1.1. Rihma hoitakse vähemalt 24 ± 1 tundi õhutemperatuuril 23 ± 5 oC ning suhtelise õhuniiskuse juures 50 ± 10 %. Kui katse ei toimu vahetult pärast konditsioneerimist, hoitakse näidist kuni katse alguseni õhukindlalt suletud anumas. Katketugevus tuleb määrata viie minuti jooksul pärast rihma konditsioneerimist õhu xxxx või xxxxx anumast väljavõtmist.

8.2.5.2.2. Konditsioneerimine valguse xxxx

8.2.5.2.2.1. Kohaldatakse soovituse ISO/105-B02 (1978) sätteid. Rihma hoitakse valguse xxxx, xxxx sinine standardvärv nr 7 pleegib vastavaks värviskaala xxxxx xxxxx neljandale jaotusele.

8.2.5.2.2.2. Seejärel hoitakse rihma vähemalt 24 tundi õhu xxxx, mille temperatuur on 23 ± 5 oC ning suhteline niiskus on 50 ± 10 %. Rihma katketugevus määratakse kindlaks viie minuti jooksul pärast rihma väljavõtmist konditsioneerimisanumast.

8.2.5.2.3. Konditsioneerimine külmas

8.2.5.2.3.1. Rihma hoitakse vähemalt 24 tundi õhutemperatuuril 23 ± 5 oC ning suhtelise õhuniiskuse juures 50 ± 10 %.

8.2.5.2.3.2. Seejärel hoitakse rihma 90 ± 5 minutit siledal pinnal jahutuskambris õhutemperatuuril

–30 ± 5 oC. Siis murtakse xxxx kokku ning mõjutatakse murdekohta koormusega, mille mass on 2 ± 0,2 kg ning mis on eelnevalt jahutatud temperatuurini –30 ± 5 oC. Rihma hoitakse koormuse all 30 ± 5 minutit samas jahutuskambris, seejärel eemaldatakse koormus ning mõõdetakse rihma katketugevust viie minuti jooksul pärast jahutuskambrist väljavõtmist.

8.2.5.2.4. Konditsioneerimine kuumas

8.2.5.2.4.1. Rihma hoitakse 180 ± 10 minutit soojenduskambris temperatuuril 60 ± 5 oC ja suhtelise

niiskuse juures 65 ± 5 %.

8.2.5.2.4.2. Katketugevus määratakse kindlaks viie minuti jooksul pärast rihma soojenduskambrist väljavõtmist.

8.2.5.2.5. Mõjutamine veega

8.2.5.2.5.1. Rihma hoitakse 180 ± 10 minutit vähese märgava aine lisandiga destilleeritud vees temperatuuriga 20 ± 5 oC. Kasutada võib ükskõik millist katsetatavale kiule sobivat märgavat ainet.

8.2.5.2.5.2. Katketugevus määratakse kindlaks 10 minuti jooksul pärast rihma veest väljavõtmist.

8.2.5.2.6. Konditsioneerimine kulumiskindluse määramiseks

8.2.5.2.6.1. Kulumiskindluse suhtes katsetatavaid osi või seadmeid hoitakse enne katset vähemalt 24 tundi õhutemperatuuril 23 ± 5 oC ning suhtelise õhuniiskuse juures 50 ± 10 %. Ruumi temperatuur katsetamise ajal peab jääma vahemikku 15–30 oC.

8.2.5.2.6.2. Järgmises tabelis esitatakse katsete üldtingimused

	Koormus (N)	Tsükleid minutis	Tsüklite arv
1. tüübi protseduur	10 ± 0,1	30 ± 10	1 000 ± 5
2. tüübi protseduur	5 ± 0,05	30 ± 10	5 000 ± 5

Xxx xxx 300 mm nihkega katseks jääb xxxx lühikeseks, võib katse viia läbi lühema rihmaga (vähemalt 100 mm).

8.2.5.2.6.3. Katsete eritingimused

8.2.5.2.6.3.1. 1. tüübi protseduur: kasutatakse juhul, xxx xxxx liigub läbi kiirreguleerseadise. Koormusega 10 N mõjutatakse vertikaalselt ja püsivalt ühte rihma. Teine, horisontaalne xxxx kinnitatakse seadme külge, mis paneb xxxxx xxxxx-tagasi liikuma. Reguleerseadis asetatakse selliselt, et rihma horisontaalosa jääb xxxxx xxxx (vt 5. xxxx joonis 1).

8.2.5.2.6.3.2. 2. tüübi protseduur: kasutatakse juhul, xxx xxxx muudab pärast jäiga osa läbimist suunda. Selle katse ajal peavad mõlema rihma nurgad olema 5. xxxx joonise 2 kohased. Rakendada tuleb püsikoormust 5 N. Kui rihma suund jäiga osa läbimisel muutub rohkem kui ühel korral, võib koormust 5 N suurendada, xxxx xxxx liigub läbi jäiga osa ettenähtud 300 mm.

8.2.6. Lukustusseadised

8.2.6.1. A-klassi seadised

Lapse turvasüsteem ja lapse turvasüsteemile mõeldud suurim mannekeen paigaldatakse joonise 5 kohaselt. Kasutatav vöö peab olema käesoleva eeskirja 13. xxxx xxxxxx. Lukustusseadist rakendatakse täismahus ja rihma lukustusseadisega ühendamise koht peab olema tähistatud. Jõumõõturid kinnitatakse rihmale rõngaga D ning vähemalt ühe sekundi jooksul rakendatakse jõudu, mis võrdub I rühma raskeima mannekeeni kahekordse massiga (± 5 %). Madalamat asendit kasutatakse lukustamiseks asendis A ja ülemist lukustamiseks asendis X. Xxxxx rakendatakse veel 9 korda. Rihmale tuleb teha täiendav xxxxx xxxxx, xxx xx ühineb lukustusseadisega, ning mõõta vahemaa kahe tähise vahel. Selle katse ajal peab tõmbur olema lukustamata.

Joonis 5

8.2.6.2. B-klassi seadised

Lapse turvasüsteem kinnitatakse tugevalt, käesoleva eeskirja 13. xxxx xxxxxx vöö peab tootja juhendis kirjeldatud kulgu järgides läbima lukustuse xx xxxxx. Vöö peab läbima katseseadme joonise 6 kohaselt ja see tuleb kinnitada 5,25 ± 0,05 kg raskuse keha külge. Vöö 650 ± 40 mm pikkune vaba osa peab jääma raskuskeha ja punkti vahele, kus vöö raamist väljub. Lukustusseadist rakendatakse täismahus ja rihma lukustusseadisega ühendamise koht peab olema tähistatud. Raskuskeha tõstetakse ja lastakse kukkuda nii, et ta langeb vabalt 25 ± 1 mm. Seda korratakse 100 ± 2 korda sagedusega 60 ± 2 tsüklit minutis autos oleva lapse turvasüsteemi rappumise matkimiseks. Rihmale tuleb teha täiendav xxxxx xxxxxx, xxx xx ühineb lukustusseadisega, ning mõõta vahemaa kahe tähise vahel. Lukustusseadis peab hõlmama 15 kg raskust last kujutavat mannekeeni kinnitava vöö kogu laiust paigaldatud olekus. Käesolev katse tuleb sooritada tavakasutuses moodustuvaid vöö nurki kasutades. Vöörihma vaba ots tuleb fikseerida. Katse tuleb sooritada ümberminekukatses või dünaamilises koormuskatses kasutatava katsepingi külge kindlalt kinnitatud lapse turvasüs- teemiga. Koormusrihma võib kinnitada valmendluku külge.

Joonis 6

B-klassi lukustusseadise katse skeem

8.2.7. Lapse turvasüsteemile vahetult paigaldatud reguleerseadiste konditsioneerimiskatse

Paigaldage mannekeen, mis kujutab suurimat last, xxxxx jaoks turvasüsteem ette on nähtud, punktis 8.1.3.6 määratletud standardlõtkuga nagu dünaamilise katse puhul. Tähistage vööl joon, xxx xxxxx vaba ots siseneb reguleerseadisesse.

Eemaldage mannekeen ja asetage turvasüsteem 19. xxxx xxxxxxxx 1 näidatud konditsioneeri- misseadmesse.

Vöö peab ringlema kokku vähemalt 150 mm ulatuses reguleerseadisest läbi. Selle liikumine peab olema selline, et joonest vöö vaba otsa xxxxx jäävast vöölindist vähemalt 100 mm ja ülejäänud integreeritud traksvöö liikuvast osast, mis jääb teisele xxxxx joont, (ligikaudu 50 mm) liigub läbi reguleerseadise.

Kui vöö pikkus joonest vöölindi vaba otsani ei ole eespool kirjeldatud liikumiseks piisav, peab reguleerseadist läbiv 150 mm pikkune liikumine toimuma traksvöö laiemas asendis.

Tsüklite sagedus peab olema 10 ± 1 tsüklit minutis kiirusega B puhul 150 ± 10 mm/s.

8.2.8. Temperatuuritaluvuskatse

8.2.8.1. Punktis 7.1.5.1 määratud osad jäetakse veepinna xxxxxx suletud ruumi temperatuuriga vähemalt 80 oC vähemalt 24 tunniks seisma ning jahutatakse siis keskkonnas, mille temperatuur ei ületa 23 oC. Jahutusperioodile järgneb kohe xxxx järjestikust 24 tunnist tsüklit, kus iga tsükkel koosneb järgmistest osadest:

i) keskkond, mille temperatuur on vähemalt 100 oC, mida tuleb xxxxx 6 järjestikuse tunni jooksul ning mis tuleb saavutada 80 minuti jooksul tsükli algusest; siis

ii) keskkond, mille temperatuur on alla 0 oC, mida tuleb xxxxx 6 järjestikuse tunni jooksul ning mis tuleb saavutada 90 minuti jooksul tsükli algusest; siis

iii) keskkond, mille temperatuur peab jääma alla 23 oC ning mida hoitakse 24 tunnise tsükli ülejäänud aja jooksul.

8.3. Katsepingi polstri sertifitseerimine

8.3.1. Lõikumise ja suurima aeglustamise algväärtuste tuvastamiseks peab katseistme xxxxxxx xxxxx xxxxx uuena kinnitamisel sertifitseeritud, seejärel sertifitseeritakse xxxx xxxxxx iga 50 dünaamilist katset või vähemalt iga kuu (neist kahest varasem) või enne iga katset, kui katseseadet kasutatakse sageli.

8.3.2. Kinnitamis- ja mõõtmisprotseduurid peavad vastama ISO 6487 uuemas versioonis määratutele; mõõteseadmed peavad vastama andmekanali filtriklassi (CFC) 60 tehnilistele tingimustele.

Käesoleva eeskirja 17. lisas nimetatud katseseadet kasutades korraldage 3 katset 150 ± 5 mm kaugusel istmepadja esiservast keskjoonel ja 150 ± 5 mm kaugusel keskjoonest igas suunas.

Asetage seade vertikaalselt siledale jäigale pinnale. Xxxxx löökkehal langeda, kuni see puudutab xxxxx xx viige lõikumistähis nullasendisse. Asetage seade vertikaalselt katsetatava koha xxxxxx, tõstke raskuskeha 500 ± 5 mm kõrgusele xx xxxxx sel vabalt langeda, nii et see annab istmepinnale löögi. Registreerige lõikumine ja aeglustuskõver.

8.3.3. Registreeritud maksimumväärtused ei tohi algväärtustest erineda rohkem kui 15 %.

8.4. Dünaamilise käitumise registreerimine

8.4.1. Mannekeenide käitumise ja kohalt nihkumise kindlaksmääramiseks tuleb kõik dünaamilised koormuskatsed registreerida järgmiste nõuete kohaselt.

8.4.1.1. Filmimisele ja salvestamisele esitatavad nõuded:

— sagedusega vähemalt 500 kaadrit sekundis;

— katse tuleb xxxxx kino- või videofilmile või salvestada digitaalsele andmekandjale.

8.4.1.2. Hälbe hindamine:

Katselaboritel peab olema mannekeeni pea nihkumise mõõtmishälvete hindamismetoodika, mida tuleb kasutada. Hälve peab jääma vahemikku ± 25 mm.

Kõnealuste meetodite rahvusvaheliste standardite hulka kuulub näiteks Euroopa Akreditee- rimisorganisatsiooni EA-4/02 või ISO 5725:1994 või xxxxxx xxxxx mõõtmise (GUM) meetod.

8.4.2. Nõuetekohased kalibreerimistähised paigaldatakse katsesõidukile või sõiduki kerele kindlalt, et oleks võimalik määrata mannekeeni nihet.

8.5. Elektrilised mõõtmised

Mõõtmistoimingud peavad vastama ISO 6487 viimases väljaandes määratletule. Kanali sagedusklassid on järgmised.

Mõõtmistüüp	CFC (Hz)
Rihma koormused	60
Pea (vormi) kiirendus	1 000
Rindkere kiirendus	180
Katsesõiduki kiirendus	60

Proovisagedus peaks olema vähemalt kaheksakordne FH (st klassi 1 000 proovieelsete filtrite paigaldamisel vastab see vähemalt võttekiirusele ligikaudu 8 000 proovi sekundis kanali kohta).

9. TÜÜBIKINNITUSTE JA TOODANGU VASTAVUSE KATSEPROTOKOLLID

9.1. Katseprotokoll kajastab kõigi katsete ja mõõtmiste tulemusi (sealhulgas katsesõiduki aeglustuskõverat ning aja (millisekundites) registreerimist, millal mannekeeni pea jõuab dünaamilise koormuskatse käigus suurima nihkeni) ning katsesõiduki kiirust, luku asukohta katsete ajal, xxx xxxx saab muuta, ning mis tahes tõrkeid või katkemisi.

9.2. Kui käesoleva eeskirja 6. xxxx 3. liites sisalduvaid kinnituspunkte käsitlevaid sätteid ei ole arvestatud, peab katseprotokoll kirjeldama, kuidas lapse turvasüsteem on paigaldatud ja täpsustama olulised nurgad ja mõõtmed.

9.3. Kui lapse turvasüsteemi katsetatakse sõidukis või sõiduki kerel, täpsustatakse katseprotokollis, kuidas sõiduki kere katsesõiduki külge kinnitati, samuti lapse turvasüsteemi ja sõiduki istme asend ning sõiduki istme seljatoe kalle.

9.4. Tüübikinnituste ja toodangu vastavuse katseprotokollid peavad sisaldama märgistuste ning paigaldus- ja kasutusjuhendite kontrolli tulemusi.

10. LAPSE TURVASÜSTEEMI TÜÜBIKINNITUSE MUUDATUSED JA LAIENDAMINE

10.1. Kõigist muudatustest lapse turvasüsteemis teatatakse lapse turvasüsteemi kinnitanud ametiasutusele. Asutus võib siis kas:

10.1.1. xxxxx, et tõenäoliselt ei kahjusta tehtud muudatused märgatavalt nõuetele vastavust ning et lapse turvasüsteem vastab endiselt nõuetele; või

10.1.2. nõuda katse sooritamise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt täiendavat katseprotokolli.

10.2. Muudatusi käsitlevast tüübikinnitusest või sellest keeldumisest teavitatakse punktis 5.3 kindlaksmääratud korras käesolevat eeskirja kohaldavaid lepinguosalisi.

10.3. Tüübikinnituse laiendust väljastav pädev asutus määrab sellisele laiendusele seerianumbri ning teavitab sellest käesolevat eeskirja kohaldavaid 1958. aasta lepingu osalisi käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud vormi kohase teatisega.

11. TOOTMISE VASTAVUS

11.1. Selleks et teha kindlaks, kas tootja tootmissüsteem on rahuldav, peab tüübikinnituskatseid korraldav tehniline teenistus tegema tootmise vastavuse määramiseks punkti 11.2 kohased katsed.

11.2. Lapse turvasüsteemide tootmise kvalifitseerimine

Tüübikinnituse saanud universaal-, pooluniversaal- ja piiratud kategooria lapse turvasüstee- mide uue tüübi puhul tuleb teha toodangu vastavuse katsed.

Selleks valitakse esimesest partiist juhuvaliku xxxx 5 lapse turvasüsteemi.

Esimeseks partiiks loetakse esimest vähemalt 50 kuni 5 000 lapse turvasüsteemist koosnevat rühma.

11.2.1. Dünaamilised koormuskatsed

11.2.1.1. Viis lapse turvasüsteemi peavad läbima punktis 8.1.3 kirjeldatud dünaamilise koormuskatse. Tüübikinnituskatsed korraldanud tehniline teenistus valib tingimused, mille juures pea horisontaalne kõrvalekalle oli tüübikinnituse saamiseks korraldatud dünaamilise koormus- katse käigus kõige suurem, välja arvatud tingimused, mida on kirjeldatud punktis 7.1.4.1.10.1.2. Kõiki viit lapse turvasüsteemi katsetatakse samadel tingimustel.

11.2.1.2. Iga punktis 11.2.1.1 kirjeldatud katse käigus tuleb mõõta pea horisontaalset kõrvalekallet ja rindkere kiirendust.

11.2.1.3. a) Pea suurim horisontaalne kõrvalekalle peab vastama järgmisele xxxxxx tingimusele: Ükski väärtus ei ületa 1,05 L ning

X + S ei ületa L,

sealjuures on: L = ettenähtud piirväärtus

X = väärtuste keskmine

S = väärtuste standardhälve

b) Rindkere kiirendus peab vastama punkti 7.1.4.2.1 nõuetele ja lisaks sellele tuleb punkti 11.2.1.3 alapunktis a esitatud X + S tingimust rakendada 3 ms pikkuste rindkere täiskiirenduste tulemuste suhtes (nagu on määratletud punktis 7.1.4.2.1) ning registreerida xxxx teabe eesmärgil.

11.2.2. Märgistuste kontrollimine

11.2.2.1. Tüübikinnituskatsed korraldanud tehniline teenistus kontrollib märgistuste vastavust punkti 4 nõuetele.

11.2.3. Paigaldus- ja kasutusjuhendite kontrollimine

11.2.3.1. Tüübikinnituskatsed korraldanud tehniline teenistus kontrollib paigaldus- ja kasutusjuhendite vastavust punkti 15 nõuetele.

12. TOODANGU VASTAVUS JA TAVAKATSED

Toodangu vastavust tagavad menetlused vastavad lepingu 2. liites (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/ 505/Rev.2) sätestatule koos järgmiste nõuetega.

12.1. Käesoleva eeskirjaga kinnitatud lapse turvasüsteemid valmistatakse nii, et nad vastaksid punktides 6–8 kinnitatud tüübinõuetele.

12.2. Järgitakse käesoleva eeskirja 16. xxxxx sätestatud toodangu vastavuse kontrollimenetluste miinimumnõudeid.

12.3. Tüübikinnituse andnud asutus võib xxxx xxxx kontrollida tootmisasutustes toote vastavuse kontrollimiseks kasutatavaid meetodeid. Selliseid kontrollimisi korraldatakse tavaliselt kaks korda aastas.

13. KARISTUSED TOODANGU MITTEVASTAVUSE KORRAL

13.1. Käesolevast eeskirjast lähtuva lapse turvasüsteemi tüübikinnituse võib tühistada, kui punktis 5.4 viidatud andmetega lapse turvasüsteem ei läbi punktis 11 ette nähtud pistelist kontrolli või xx xxxxx kinnitatud tüübile.

13.2. Kui käesolevat eeskirja kohaldav lepinguosaline tühistab varem antud kinnituse, teavitab ta seejärel teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid lepinguosalisi käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud vormi kohase teatisega.

14. TOOTMISE LÕPLIK LÕPETAMINE

14.1. Kui tüübikinnituse omanik lõpetab täielikult käesolevas eeskirjas toodud lapse turvasüsteemi konkreetse tüübi valmistamise, teavitab ta sellest kinnituse andnud asutust. Asjakohase teabe saamise järel teavitab see asutus teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid lepinguosalisi käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud vormi kohase teatisega.

15. JUHENDID

15.1. Igal lapse turvasüsteemil peab olema kaasas juhend selle riigi keeles, xxx xxxx müüakse; juhend sisaldab järgmist teavet.

15.2. Paigaldamisjuhend peab hõlmama järgmisi punkte.

15.2.1. Universaalkategooria lapse turvasüsteemide puhul on järgmine silt müügikohas selgesti nähtav xxxx pakendit avamata:

TEATIS

1. Käesolev lapse turvasüsteem on universaalne. See on kinnitatud eeskirja nr 44 muudatustesarjaga 03 üldiseks kasutamiseks sõidukites, sobides enamikule (kuid mitte kõikidele) autoistmetele.

2. See on sobiv, kui sõiduki tootja on sõiduki käsiraamatus kinnitanud, et vastavale sõidukile sobib käesoleva vanuserühma jaoks mõeldud universaalne lapse turvasüsteem.

3. Käesolev lapse turvasüsteem on liigitatud universaalkategooriasse kuuluvaks rangematel tingimustel kui varasemad mudelid, millel see teatis puudub.

4. Kahtluse korral pidage nõu lapse turvasüsteemi tootja või jaemüüjaga.

15.2.2. Piiratud ja pooluniversaalkategooria lapse turvasüsteemide puhul on alljärgnev teave müügikohas selgesti nähtav xxxx pakendit avamata:

Käesolev lapse turvasüsteem on kasutuse poolest liigitatud (piiratud/pooluniversaal- seks) ja on sobiv järgmiste autode järgmistele istmetele kinnitamiseks:

AUTO

ESIOSA

TAGAOSA

(Mudel)

Jah

Välimine

Jah

Keskmine

Teiste autode istmed võivad samuti sobida käesoleva lapse turvasüsteemi kinnitami- seks. Kahtluse korral pidage nõu lapse turvasüsteemi tootja või jaemüüjaga.

15.2.3. Erisõidukile mõeldud lapse turvasüsteemide kategooria jaoks sobiva sõiduki kohta on teave müügikohas selgesti nähtav xxxx pakendit avamata.

15.2.4. Xxx xxxxx vajab täiskasvanu turvavööd, peaks alljärgnev tekst samuti olema müügikohas selgesti nähtav xxxx pakendit avamata:

„Sobib üksnes siis, kui heaks kiidetud sõidukid on varustatud vöörihmaga/3-punkti/staatilise/ tõmburiga turvavöödega, mis on kinnitatud UN/ECE eeskirjaga nr 16 või teiste samaväärsete normidega.” (Mittevajalik läbi kriipsutada.)

Turvahälli turvasüsteemi puhul tuleks lisada seadmega sobivate turvahällide loetelu.

15.2.5. Lapse turvasüsteemi tootja varustab pakendikasti kontaktaadressiga, kuhu kliendil on võimalik pöörduda lisateabe saamiseks eriautodesse lapse turvasüsteemi paigaldamise kohta.

15.2.6. Fotode ja/või väga selgete joonistega illustreeritud paigaldusviis.

15.2.7. Kasutajal soovitatakse lapse turvasüsteemi jäigad ja plastosad asetada ja paigaldada nii, et need sõiduki igapäevasel kasutamisel ei jääks kinni liikuva istme või sõiduki ukse külge.

15.2.8. Kasutajal tuleks soovitada turvahälli kasutamist sõiduki pikiteljega risti.

15.2.9. Seljaga sõidu suunas kasutatavate süsteemide puhul soovitatakse kliendil neid mitte kasutada turvapadjaga istekohal. Käesolev teave on müügikohas selgesti nähtav xxxx pakendit avamata.

15.2.10. Erivajadustega lapse turvasüsteemide puhul on järgmine teave müügikohas selgesti nähtav xxxx pakendit avamata:

Käesolev erivajadustega lapse turvasüsteem on loodud lisatoe andmiseks lastele, kellel on raskusi tavaistmetel istumisega. Pidage xxxxx xxx oma arstiga, veendumaks, et käesolev turvasüsteem on teie lapse jaoks sobiv.

15.2.11. ISOFIX lapse turvasüsteemide puhul on järgmine silt müügikohas pakendit avamata selgesti nähtav:

TEADE

1. See on ISOFIX LAPSE TURVASÜSTEEM. Süsteem on saanud tüübikinnituse eeskirja nr 44 kohaselt, mida on muudetud 03-seeria muudatuste 5. täiendusega, kasutamiseks ISOFIX kinnituspunktide süsteemi omavates sõidukites.

2. See sobib sõidukitesse, mille asendid on kinnitatud ISOFIX asenditena (mille kohta on üksikasjalik teave esitatud sõiduki käsiraamatus), olenevalt lapseistme ja kinnituste kategooriast.

3. Kaalurühm ja ISOFIX suurusklass, mille jaoks seade on ette nähtud:

15.3. Kasutamisjuhend peab hõlmama järgmisi punkte.

15.3.1. Kaalurühmad ja kinnitused, millele seade on ette nähtud.

15.3.2. Kui seadet kasutatakse koos täiskasvanu turvavööga, siis järgmine sõnastus: „Sobiv üksnes siis, kui heakskiidetud sõidukid on varustatud vöörihma/3-punkti/staatilise/tõmburiga turvavöödega, mis on kinnitatud ECE eeskirjaga nr 16 või mõne muu samaväärse standardiga.” (Mittevajalik läbi kriipsutada.)

15.3.3. Kasutusviis peab olema näidatud fotodel ja/või väga selgetel illustratsioonidel. Istmete puhul, mida võib kasutada nii näo kui ka seljaga sõidu suunas, peab juhendis xxxxx xxxxx hoiatus, mille kohaselt tuleb turvasüsteemi xxxxx seljaga sõidu suunas, kuni lapse kaal ületab määratletud piiri või mingi muu mõõtmelise kriteeriumi.

15.3.4. Luku ja reguleerseadiste toimimine peab olema arusaadavalt selgitatud.

15.3.5. See peab sisaldama soovitust, mille kohaselt peavad kõik turvasüsteemi sõiduki külge kinnitavad rihmad xxxxx xxxxxx, kõik last kinnitavad rihmad kohandatud lapse kehale ning rihmad ei tohi olla keerdus.

15.3.6. Oluline on rõhutada, et vöörihma kantakse selliselt, et vaagnakoht oleks tugevasti kinnitatud.

15.3.7. Kasutajal peab soovitama seade vahetada, kui see on liiklusõnnetuses tugevasti kannatada saanud.

15.3.8. Antakse juhendid selle puhastamiseks.

15.3.9. Kasutajat hoiatatakse pädeva asutuse kinnituseta tehtavate seadme muutmise või täiendami- sega kaasnevate üldiste ohtude eest ning lapse turvasüsteemi tootja lisatud paigaldamisjuhendi ebatäpse järgimisega kaasnevate ohtude eest.

15.3.10. Katteriide puudumisel peab soovitama xxxxx tooli päikesevalgusest eemal, vastasel korral võib see lapse naha jaoks liiga kuum olla.

15.3.11. See peab sisaldama soovitust, et lapsi ei jäetaks turvasüsteemidesse järelevalveta.

15.3.12. See peab sisaldama soovitust, et pagas või muud esemed, mis võivad kokkupõrke korral vigastusi põhjustada, oleksid korralikult kinnitatud.

15.3.13. See peab sisaldama soovitust, et:

a) lapse turvasüsteemi ei kasutataks xxxx katteta;

b) istmekate asendataks ainult tootja poolt soovitatuga, sest xxxxxx on lahutamatu osa turvasüsteemi toimimises.

15.3.14. Teksti või skeemiga tuleb kasutajale selgitada, millal täiskasvanu turvavöö luku asend turvasüsteemi peamiste koormustkandvate punktide suhtes on puudulik. Kasutajal soovitatakse kahtluste korral xxxxx ühendust lapse turvasüsteemi tootjaga.

15.3.15. Kui lapse turvasüsteemil on alternatiivne koormuse kandmise punkt, peab see olema arusaadavalt kirjeldatud. Kasutajat tuleb teavitada, mille järgi otsustada, kas alternatiivse viisi kasutamine on otstarbekas. Kasutajal tuleb soovitada kahtluste korral xxxxx ühendust lapse turvasüsteemi tootjaga. Kasutajal tuleb arusaadavalt soovitada alustada lapse turvasüsteemi paigaldamist sõidukiomaniku juhendis nimetatud universaalsele istmele esmast vöökulgu kasutades.

15.3.16. Lisaks peab olema korraldatud, et juhend jääks lapse turvasüsteemile kogu selle kasutuseaks või sisseehitatud turvasüsteemide korral sõiduki käsiraamatusse.

15.3.17. See peab sisaldama hoiatust, mille kohaselt koormus ei tohi langeda muudele kui juhendis kirjeldatud ja lapse turvasüsteemis märgistatud kohtadele.

15.3.18. ISOFIX lapse turvasüsteemi puhul peab kasutusjuhendis sisalduma juhis, et lugeda tuleb sõiduki tootja käsiraamatut.

16. TÜÜBIKATSETUSTE LÄBIVIIMISE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA HALDUSASU- TUSTE NIMED JA AADRESSID

16.1. Käesolevat eeskirja kohaldavad lepinguosalised teatavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile tüübikatsetuste läbiviimise eest vastutavate tehniliste teenistuste nimed ja aadressid ning nende tüübikinnitust andvate haldusasutuste nimed ja aadressid, kellele tuleb saata teistes riikides välja antud tüübikinnitust tõendav teade või tüübikinnituse laiendamise, sellest keeldumise või selle tühistamise teated.

1. XXXX

TEATIS

(suurim formaat A4 (210 × 297 mm))

2. XXXX

TÜÜBIKINNITUSMÄRGI KUJUNDUS

Lapse turvasüsteem, millele on kinnitatud eespool esitatud xxxxx, sobib igasse sõidukisse ning seda saab kasutada 9–36 kg raskuse lapse puhul (rühmad I–III); see on tüübikinnituse saanud Madalmaades (E4) numbriga 042439. Tüübikinnitus- number näitab, et kinnitus on antud mootorsõidukites kasutatavate laste turvaseadmete tüübikinnitust käsitleva eeskirja nõuete kohaselt (lapse turvasüsteem), mida on muudetud 03-seeriaga.

Lapse turvasüsteem, millele on kinnitatud eespool esitatud xxxxx, xx sobi igasse sõidukisse ning seda saab kasutada 9–25 kg raskuse lapse puhul (rühmad I–III); see on tüübikinnituse saanud Madalmaades (E4) numbriga 042439. Tüübikinnitus- number näitab, et kinnitus on antud mootorsõidukites kasutatavate laste turvaseadmete tüübikinnitust käsitleva eeskirja nõuete kohaselt (lapse turvasüsteem), mida on muudetud 03-seeriaga. Xxxxx „Y” näitab, et süsteemil on jalgadevaheline xxxx.

NB. Tüübikinnitusnumber ja lisatähis(ed) tuleb paigutada ringi lähedale tähe E xxxxxx, xxxx, sellest vasakule või paremale. Tüübikinnitusnumbri numbrikohad peavad asuma tähe E ühel küljel xx xxxx suunas. Lisatähis(ed) peavad olema diametraalselt tüübikinnitusnumbri vastas. Tuleks vältida rooma numbrite kasutamist tüübikinnitusnumbrites, et vältida segiajamist teiste tähistega.

3. XXXX

TOLMUKINDLUSKATSE SEADME EHITUS

(mõõtmed millimeetrites)

4. XXXX

KORROSIOONIKATSE

1. KATSESEADE

1.1. Seade koosneb udukambrist, soolalahuse mahutist, nõuetekohaselt konditsioneeritud suruõhu etteandmisseadisest, ühest või mitmest peenpiiskpihustist, näidisetugedest, kambri soojendusseadisest ja vajalikest kontrollseadistest. Seadme mõõtmed ja konstruktsioonidetailid ei ole kohustuslikud, kui katsetingimused on täidetud.

1.2. Oluline on tagada, et kambri lakke või kattele kogunenud lahusetilgad ei kukuks katsenäidistele.

1.3. Lahusetilgad, mis kukuvad uuritavatelt proovidelt, ei tohi sattuda tagasi mahutisse ega pihustuda uuesti.

1.4. Seadme valmistamisel ei tohi kasutada udu sööbivust mõjutavaid materjale.

2. KATSENÄIDISTE PAIGUTUS UDUKAMBRIS

2.1. Näidised, välja arvatud tõmburid, tuleb kinnitada või riputada 15–30o nurga all vertikaaljoone suhtes ning võimaluse korral paralleelselt kambrit läbiva horisontaalse uduvoo põhisuunaga, mis määratakse kindlaks suurima katsetatava pinna järgi.

2.2. Tõmburid kinnitatakse või riputatakse üles nii, et rihma hoidvate rullide teljed on risti kambrit läbiva horisontaalse uduvoo põhisuunaga. Tõmburi rihmaava peab samuti olema pööratud selle põhisuuna xxxxx.

2.3. Näidised asetatakse nii, et udu saaks vabalt kõikidele näidistele langeda.

2.4. Iga näidis tuleb asetada nii, et soolalahus ei saaks tilkuda ühelt näidiselt teisele.

3. SOOLALAHUS

3.1. Soolalahus valmistatakse 5 ± 1 kaaluosa naatriumkloriidi lahustamise xxxx 95 kaaluosas destilleeritud vees. Kasutatakse võimalikult vähese nikli- ja vasesisaldusega naatriumkloriidi, mis ei tohi kuivainena sisaldada üle 0,1 % naatriumjodiidi ning kokku mitte rohkem kui 0,3 % lisandeid.

3.2. Lahus peab olema selline, et pihustatuna 35 oC juures on kogutud lahuse pH väärtus 6,5–7,2.

4. SURUÕHK

4.1. Soolalahuse pihustamiseks pihustusdüüsi(desse) juhitav suruõhk peab olema õli- ja mustusevaba ning survega 70–170 kN/m2.

5. TINGIMUSED UDUKAMBRIS

5.1. Udukambri ekspositsioonialal tuleb xxxxx temperatuuri 35 ± 5 oC. Ekspositsioonialale tuleb asetada vähemalt kaks puhast udukogujat, mis takistavad katsenäidistelt ja mis tahes muudest allikatest pärit lahusetilkade kogunemist. Udukogujad asetatakse katsenäidiste lähedale, üks võimalikult pihustusdüüside juurde ja teine pihustusdüüsidest võimalikult kaugele. Udu peab olema selline, et vähemalt 16tunnise ajavahemiku jooksul koguneb igasse kogujasse keskmiselt 1,0–2,0 ml lahust tunnis horisontaalse kogumisala iga 80 cm2 kohta.

5.2. Pihustusdüüs(id) on suunatud või reguleeritud nii, et udujuga ei langeks otse katsenäidistele.

5. XXXX

KULUMISKINDLUS- JA MIKROLIBISEMISKATSE

Joonis 1

Esimese tüübi protseduur

Xxxxx x

Xxxxx b

Reguleerseadise tüübile vastavate katseseadmete näidised.

Joonis 2

Teise tüübi protseduur

Joonis 3

Mikrolibisemiskatse

Katseseadme koormus 50 N on vertikaalselt suunatud nii, et koormus ei kõiguks xx xxxx ei keerduks. Kinnitusseade fikseeritakse raskusega 50 N xxxxx viisil kui sõidukil.

6. XXXX

KATSESÕIDUKI KIRJELDUS

1. KATSESÕIDUK

1.1. Lapse turvasüsteemide katsetamiseks mõeldud ainult istet sisaldav katsesõiduk peab kaaluma 400 ± 20 kg. Lapse turvasüsteemide katsetamiseks konkreetsetel sõidukikategooriatel peab sõidukikerega katsesõiduk kaaluma 800 kg. Vajaduse korral võib katsesõiduki ja sõiduki kere kogumassi lisade abil siiski 200 kg võrra suurendada. Kogumass ei tohi ühelgi juhul erineda nimiväärtusest enam kui ± 40 kg.

2. KALIBREERIMISEKRAAN

2.1. Kalibreerimisekraan koos selgelt tähistatud liikumispiirjoonega kinnitatakse tugevasti katsesõiduki külge, et vastavus edasiliikumise kriteeriumidele oleks võimalik kindlaks määrata ülesvõtete järgi.

3. ISTE

3.1. Iste ehitatakse järgmiselt.

3.1.1. Jäik fikseeritud seljatugi, mille mõõtmed on esitatud käesoleva xxxx 1. liites. Alumine ja ülemine osa tehakse 20 mm läbimõõduga torust.

3.1.2. Jäik iste, mille mõõtmed on esitatud käesoleva xxxx 1. liites. Istme tagaosa tehakse jäigast lehtmetallist, mille ülaserv on 20 mm läbimõõduga toru. Istme esiosa tehakse samuti 20 mm läbimõõduga torust.

3.1.3. Kinnitusklambritele juurde pääsemiseks tehakse istmepadja tagaossa avad, nagu näidatud käesoleva xxxx 1. liites.

3.1.4. Istme laius on 800 mm.

3.1.5. Xxxxx- xx istmeosa kaetakse vahtpolüuretaaniga, mille omadused on esitatud tabelis 1. Istmepadja mõõtmed on esitatud käesoleva xxxx 1. liites.

Tabel 1

Tihedus ISO 485 järgi (kg/m3)	43
Kandetugevus ISO 2439B järgi (N)
p – 25 %	125
p – 40 %	155
Kandetugevusfaktor ISO 3386 järgi (kPa)	4
Katkevenivus ISO 1798 järgi ( %)	180
Katketugevus ISO 1798 järgi (kPa)	100
Jäävdeformatsioon kokkusurumisel ISO 1856 järgi ( %)	3

3.1.6. Vahtpolüuretaan kaetakse päikese eest varjava polüakrüülkiust riidega, mille omadused on esitatud tabelis 2.

Tabel 2

Erikaal (g/m2)

Katketugevus DIN 53587 järgi, katsekeha laius 50 mm

pikuti (kg): laiuti (kg):

290

120

3.1.7. Istme ja leeni kattekiht (1)

3.1.7.1. Istme vahtpadi on valmistatud nelinurksest vahtplokist (800 × 575 × 135 mm) selliselt (vt käesoleva xxxx 1. liite joonis 1), et selle kuju sarnaneb käesoleva xxxx 1. liite joonisel 2 kujutatud alumiiniumist alusplaadiga.

3.1.7.2. Alusplaati on puuritud kuus auku katsesõiduki külge kinnitamiseks. Augud on puuritud piki plaadi kõige pikemat külge, xxxx xxxx xxxx küljel, nende asukoht sõltub katsesõiduki ehitusest. Aukudesse paigaldatakse kuus polti. On soovitatav liimida poldid plaadi külge sobiva liimiga. Xxxxx xxxx kinnitatakse poldid mutriga.

3.1.7.3. Katteriie (1 250 × 1 200 mm, vt käesoleva xxxx 1. liite joonis 3) lõigatakse laiuti läbi selliselt, et materjal ei kattuks pärast kihi pealepanekut. Katteriide äärte vahele peab jääma umbes 100 mm vahemik. Seetõttu tuleb materjal lõigata umbes 1 200 mm juures.

3.1.7.4. Katteriie on märgistatud laiuti kahe joonega. Märgistus asub katteriide keskjoonest 375 mm kaugusel (vt käesoleva xxxx 1. liite joonis 3).

3.1.7.5. Istme vahtpadi paikneb katteriidel kummuli, peal on alumiiniumist alusplaat.

3.1.7.6. Katteriiet pinguldatakse mõlemalt poolt, kuni sellele märgitud jooned puutuvad alumiiniumist alusplaadi äärtega kokku. Iga poldi asukohas tehakse väike sisselõige ja katteriie tõmmatakse poltidest üle.

3.1.7.7. Alusplaadi ja vahu õnaruste kohal tuleb katteriidesse teha sisselõige.

3.1.7.8. Kattekiht liimitakse elastse liimiga alumiiniumplaadi külge. Enne liimimist tuleb eemaldada mutrid.

3.1.7.9. Xxxxx äärtel volditakse plaadi järgi kokku ja liimitakse samuti plaadi külge.

3.1.7.10. Xxxxx õnarustes volditakse sissepoole ja kinnitatakse tugeva kleeplindiga.

3.1.7.11. Elastne liim peab kuivama vähemalt 12 tundi.

3.1.7.12. Xxxxx xxxxxxx kaetakse xxxxx viisil kui istme xxxxxxx, kuid katteriide (1 250 × 850 mm) jooned märgitakse materjali keskjoonest 320 mm kaugusele.

3.1.8. Joon Cr langeb istme ülemise tasapinna ja leeni eesjoone vahelise ristjoonega kokku.

3.2. Seljaga sõidu suunas oleva lapse turvaseadise katse

3.2.1. Katsesõidukile tuleb paigaldada lapse turvasüsteemi toetamiseks spetsiaalne raam, nagu on näidatud joonisel 1.

3.2.2. Terastoru ühendatakse püsivalt katsesõidukiga selliselt, et terastoru keskele horisontaalselt rakendatav 5 000 ± 50 N suurune koormus ei põhjusta suuremat liikumist kui 2 mm.

(1) Kõnesoleva protseduuri käigus kasutatud materjalide üksikasjad on saadaval TNOs (Maanteesõidukite Uurimisinstituut), Schoemakers- traat 97, 2628 VK Delft, Madalmaad.

3.2.3. Terastoru mõõtmed on: 500 × 100 × 90 mm.

Joonis 1

Seljaga sõidu suunas oleva turvaseadise katse ettevalmistus

Mõõtmed millimeetrites

3.3. Katsesõiduki põrandapaneel

3.3.1. Katsesõiduki põrandapaneel peab olema valmistatud ühesuguse paksuse ja materjaliga siledast metallplaadist, vaata käesoleva xxxx 3. liite joonist 2.

3.3.1.1. Põrandapaneel paigaldatakse katsesõidukile jäigalt. Põrandapaneeli kõrgust Cr-telje projektsioonipunkti suhtes, mõõde X 2/ (1) joonisel 2, tuleb reguleerida nii, et see vastaks punkti 7.1.4.1.9 nõuetele.

3.3.1.2. Põrandapaneel peab olema kujundatud nii, et selle pinna kõvadus ei oleks vastavalt EN ISO 6506-1:1999 väiksem kui 120 HB.

3.3.1.3. Põrandapaneel peab taluma vertikaalset kontsentreeritud koormust 5 kN, põhjustamata vertikaalset liikumist, mis ületaks 2 mm Cr-telje suhtes, ja jäädavat deformatsiooni.

3.3.1.4. Põrandapaneeli pinna ebaühtlus ei tohi ISO 4287:1997 kohaselt ületada Ra 6,3.

3.3.1.5. Põrandapaneel peab olema konstrueeritud nii, et see ei oleks pärast käesoleva eeskirja kohast lapse turvasüsteemi dünaamilist koormuskatset jäädavalt deformeerunud.

4. SEISKAMISSEADIS

4.1. Seadis koosneb kahest identsest ning paralleelselt paigaldatud energianeeldurist.

4.2. Vajaduse korral kasutatakse täiendavat energianeeldurit nimimassi iga lisanduva 200 kg kohta. Iga energianeelduri koosseisus on:

4.2.1. terastorust väliskate;

4.2.2. energianeelduri polüuretaantoru;

4.2.3. energianeeldurisse ulatuv oliivikujuline poleeritud terasnupp ning

4.2.4. xxxx xx löögiplaat.

(1) Mõõde X on 210 mm, mida on võimalik reguleerida ± 70 mm

4.3. Selle energianeelduri eri osade mõõtmed on esitatud käesoleva xxxx 2. liite skeemil.

4.4. Energiat neelavate materjalide omadused on esitatud käesoleva xxxx tabelites 3 ja 4.

4.5. Vahetult enne käesoleva eeskirja 7. lisas kirjeldatud kalibreerimiskatset tuleb seiskamisseadise osi konditsioneerida vähemalt 12 tundi temperatuuril 15–25 oC. Seiskamisseadis peab igat tüüpi katse läbima 7. xxxx 1. ja 2. liites sätestatud nõuete kohaselt. Lapse turvasüsteemi dünaamilise katse ajal peab seiskamisseadise temperatuur olema sama mis kalibreerimiskatse ajal, lubatud on kõikumine ± 2 oC. Kasutada on lubatud ka ükskõik millist muud, samaväärseid tulemusi andvat seadet.

Tabel 3

Energiat neelava materjali A omadused

(ASTM meetod D 735, kui ei ole teisiti ette nähtud)

Shore'i kõvadus A: 95 ± 2 temperatuuril 20 ± 5 oC

Katketugevus: Ro 350 kg/cm2

Minimaalne venivus: Ao 400 %

Moodul: Venivuse juures 100 %: 110 kg/cm2

Venivuse juures 300 %: 240 kg/cm2

Külmarabedus (ASTM meetod D 736): viis tundi temperatuuril –55 oC Jäävdeformatsioon kokkusurumisel (B meetod): 22 tundi temperatuuril 70 oC = 45 % Tihedus temperatuuril 25 oC: 1,05—1,10

Katsetamine õhu xxxx (ASTM meetod D 573)

70 tundi temperatuuril 100 oC: Shore'i kõvadus: maksimaalne varieerumine ± 3 katketugevus: vähenemine < 10 % Ro

venivus: vähenemine < 10 % Ao mass: vähenemine < 1 %

Sukeldamine õlis (ASTM meetod õli nr 1):

70 tundi temperatuuril 100 oC: Shore'i kõvadus: maksimaalne varieerumine ± 4 katketugevus: vähenemine < 15 % Ro

venivus: vähenemine < 10 % Ao maht: paisumine < 5 %

Sukeldamine õlis (ASTM meetod õli nr 3):

70 tundi temperatuuril 100 oC: katketugevus: vähenemine < 15 % Ro venivus: vähenemine < 15 % Ao maht: paisumine < 20 %

Sukeldamine destilleeritud vees:

üks nädal temperatuuril 70 oC: katketugevus: vähenemine < 35 % Ro venivus: suurenemine < 20 % Ao

Tabel 4

Energiat neelava materjali B omadused

(ASTM meetod 2000 (1980), kui ei ole teisiti ette nähtud)

Shore'i kõvadus A: 88 ± 2 temperatuuril 20 ± 5 oC

Katketugevus: Ro 300 kg/cm2

Minimaalne venivus: Ao 400 %

Moodul: Venivuse juures 100 %: 70 kg/cm2

Venivuse juures 300 %: 130 kg/cm2

Külmarabedus (ASTM meetod D 736): viis tundi temperatuuril –55 oC Jäävdeformatsioon kokkusurumisel (B meetod): 22 tundi temperatuuril 70 oC = 45 % Tihedus temperatuuril 25 oC: 1,08—1,12

Katsetamine õhu xxxx (ASTM meetod D 573 (1981)):

70 tundi temperatuuril 100 oC: Shore'i kõvadus: maksimaalne varieerumine ± 3 katketugevus: vähenemine < 10 % Ro

venivus: vähenemine < 10 % Ao mass: vähenemine < 1 %

Sukeldamine õlis (ASTM meetod D 471 (1979) õli nr 1):

70 tundi temperatuuril 100 oC: Shore'i kõvadus: maksimaalne varieerumine ± 4 katketugevus: vähenemine < 15 % Ro

venivus: vähenemine < 10 % Ao maht: paisumine < 5 %

Sukeldamine õlis (ASTM meetod D 471 (1979) õli nr 3):

70 tundi temperatuuril 100 oC: katketugevus: vähenemine < 15 % Ro venivus: vähenemine < 15 % Ao maht: paisumine < 20 %

Sukeldamine destilleeritud vees:

üks nädal temperatuuril 70 oC: katketugevus: vähenemine < 35 % Ro venivus: suurenemine < 20 % Ao

1. liide

Joonis 1

Istme ja istmepadja mõõtmed

Joonis 2

Alumiiniumist alusplaadi mõõtmed

Alumiiniumplaat enne painutamist

Mõõtmed millimeetrites

Joonis 3

Katteriide mõõtmed

Jooned riidel

Mõõtmed millimeetrites

Joonis 4

Istme ruumiline vaade

2. liide Seiskamisseadis Laupkokkupõrge

Joonis 1

Joonis 1a

Materjal A

Joonis 1b

Materjal B

Joonis 2

Seiskamisseadise oliivikujuline xxxx

* Mõõtmed võivad varieeruda 43 ja 49 mm vahel.

Joonis 3

Seiskamisseadise oliivikujuline xxxx

Mõõtmed millimeetrites

Joonis 4

Seiskamisseadis (monteeritud)

Tagantlöök

Mõõtmed millimeetrites

Joonis 5

Seiskamisseadise polüuretaantoru tagantlöögi korral

materjal A

Mõõtmed millimeetrites

3. liide

KINNITUSPUNKTIDE ASETUS JA KASUTAMINE KATSESÕIDUKIL

1. Kinnituspunktide asetus peab vastama allpool esitatud joonisele.

Standardse kinnitusplaadi kinnitamisel kinnituspunktide A ja B või B0 külge peavad plaadid olema paigaldatud poldi abil risti horisontaalsuunas, kusjuures kaldpind peab jääma sissepoole ning saama vabalt ümber telje pöörelda.

2. Universaal- ja piiratud kategooria lapse turvasüsteemides kasutatakse järgmisi kinnituspunkte:

2.1. lapse turvasüsteemid, mille puhul kasutatakse vöörihma – punktid A ja B;

2.2. lapse turvasüsteemid, mille puhul kasutatakse vöörihma ja diagonaalvööd – punktid A, B0 ja C;

2.3. lapse turvasüsteemid, mille puhul kasutatakse ISOFIX kinnitusdetaile – tagumised punktid H1 ja H2.

3. Kinnituspunkte A, B ja/või (tagumisi) H1 H2 ja D kasutatakse lapse pooluniversaalkategooria turvasüsteemide puhul, millel on ainult üks ülemine lisakinnituspunkt.

4. Kinnituspunkte A, B ja/või (tagumisi) H1 H2, E ja F kasutatakse lapse pooluniversaalkategooria turvasüsteemide puhul, millel on kaks ülemist lisakinnituspunkti.

5. Kinnituspunktid R1, R2, R3, R4 ja R5 on lisakinnituspunktid seljaga sõidu suunas olevate pooluniversaalkategooria lapse turvaseadistele, millel on üks või rohkem lisakinnituspunkt (vt punkt 8.1.3.5.3).

6. Kinnituspunktidele vastavad punktid tähistavad turvavöö otste katsesõiduki või koormusanduri külge kinnitamise kohta, välja arvatud kinnituspunkt C (mis tähistab posti silmuse kohta). Kinnituspunktide alus peab olema jäik. Ülemine kinnituspunkt ei tohi koormuse 980 N pikisuunalise rakendamise korral nihkuda selles suunas üle 0,2 mm. Katsesõiduki ehitus peab olema selline, et katse ajal ei teki kinnituspunkte kandvate osade jäävdeformatsiooni.

7. Kinnituspunkte A1 ja/või B1 võib valikuliselt kasutada 0-rühma turvahällide puhul, nagu on kindlaks määranud turvasüsteemide tootja. Punktid A1 ja B1 asuvad R1 läbival ristjoonel, R1st 350 mm kaugusel.

8. Universaal- ja piiratud kategooria lapse turvasüsteemide katsetamiseks tuleb katseistmele paigaldada standardne tõmburiga turvavöö, nagu on ette nähtud 13. lisas. Tõmburi ja standardse turvavöö kinnitusplaadi A1 vahelist linti tuleb igal dünaamilisel koormuskatsel uuendada.

9. Ülemise kinnitusega lapse turvasüsteemide katsetamiseks kasutatakse kinnituspunkti G1 või G2.

10. Tugijalaga lapse turvasüsteemide puhul valib tehniline teenistus välja kinnituspunktid, mida tuleb kasutada kooskõlas punktidega 2, 3, 4 või 5 ning tugijalg peab olema reguleeritud vastavalt punktile 7.1.4.1.9.

Joonis 1

Joonis 2

Joonis 3

7. XXXX

KATSESÕIDUKI AEGLUSTUSKÕVER AJAÜHIKUS

1. Katsesõiduki aeglustuskõver peab laupkokkupõrke puhul jääma käesoleva xxxx 1. liite joonisel viirutatud ala piiridesse ning tagantlöögi puhul käesoleva xxxx 2. liite joonisel viirutatud ala piiridesse, kui lapse turvasüsteemi katsetamisel vastavalt käesoleva eeskirja punktile 8.1.3.1 on katsesõidukile rakendatavate liikumatute koormuste üldmass 455 ± 20 kg ning turvasüsteemi katsetamisel vastavalt käesoleva eeskirja punktile 8.1.3.2 on üldmass 910 ± 40 kg ning katsesõiduki ja sõiduki kere nimimass on 800 kg.

2. Vajaduse korral võib katsesõiduki ja sellele kinnitatud sõiduki kere nimimassi suurendada 28 kg inertmassi võrra iga

200 kg lisakoormuse kohta. Katsesõiduki, sõiduki kere ja inertmassi kogumass ei tohi kalibreerimiskatsete nimiväärtusest ühelgi juhul erineda rohkem kui ± 40 kg võrra. Seiskamisseadise kalibreerimisel peab seiskamisteekond olema 650 ± 30 mm laupkokkupõrke ning 275 ± 20 mm tagantlöögi korral.

3. Kalibreerimis- ja mõõtmistoimingud vastavad rahvusvahelises standardis ISO 6487 (1980) sätestatud toimingutele, mõõteseade vastab sagedusklassi (CFC) 60 andmekanali spetsifikatsioonile.

1. liide

Katsesõiduki aeglustuskõver ajaühikus (seiskamisseadise kalibreerimiseks) Laupkokkupõrge

2. liide

Katsesõiduki aeglustuskõver ajaühikus (seiskamisseadise kalibreerimiseks)

Tagantlöök

8. XXXX

MANNEKEENI KIRJELDUS

1. Üldosa

1.1. Käesoleva eeskirjaga ette nähtud mannekeene on kirjeldatud käesoleva xxxx 1.–3. liites ja TNO (Research Institute for Road Vehicles – Maanteesõidukite Uurimisinstituut, Xxxxxxxxxxxxxxxx 00, 0000 XX Xxxxx, Madalmaad) valmistatud tehnilistel joonistel.

1.2. Võib kasutada ka asendusmannekeene, tingimusel et:

1.2.1. nende võrdväärsust saab pädevale asutusele tõendada ja

1.2.2. nende kasutus on kantud katseprotokolli ja käesoleva eeskirja 1. lisas kirjeldatud teatisele.

1. liide

ÜHEKSA KUU NING KOLME, KUUE JA KÜMNE AASTA VANUSEID LAPSI KUJUTAVATE MANNEKEENIDE KIRJELDUS

1. ÜLDOSA

1.1. Allpool kirjeldatud mannekeenide mõõtmed ja mass põhinevad 50. protsentiilil vastavalt 9 kuu ning 3, 6 ja 10 aasta vanuste laste antropomeetrial.

1.2. Mannekeenid koosnevad metallist ja polüestrist skeletist ja polüuretaanist valatud kehaosadest.

1.3. Mannekeeni koostejoonist vaata jooniselt 9.

2. EHITUS

2.1. Pea

2.1.1. Pea on valmistatud polüuretaanist ja tugevdatud terasribadega. Pea raskuskeskmesse polüamiidplokile on võimalik paigaldada mõõteseade.

2.2. Selgroolülid

2.2.1. Kaelalülid

2.2.1.1. Kael koosneb viiest polüuretaankettast, millel on polüamiidosadest südamik. Kandelüli ja telglüli plokk on valmistatud polüamiidist.

2.2.2. Nimmelülid

2.2.2.1. Viis nimmelüli on valmistatud polüamiidist.

2.3. Rindkere

2.3.1. Rindkere skelett koosneb torukujulisest teraskonstruktsioonist, kuhu on paigaldatud käeliigendid. Selgroog koosneb terastrossist nelja keermestatud otsaga.

2.3.2. Skelett on kaetud polüuretaaniga. Mõõteseadme saab paigaldada rindkeresse.

2.4. Jäsemed

2.4.1. Käed xx xxxxx on samuti valmistatud polüuretaanist ja tugevdatud teraselementidega, milleks võivad olla neljakandilised torud või ribad ja plaadid. Põlved ja küünarnukid on varustatud reguleeritavate plokkliigenditega. Õlavarre xx xxxx liigendid koosnevad reguleeritavatest kuulliigenditest ja liigendühendustest.

2.5. Xxxxxx

2.5.1. Xxxxxx on valmistatud klaaskiuga sarrustatud polüestervaigust ja kaetud polüuretaaniga.

2.5.2. Vaagna ülemise osa kuju, mis on tähtis allkeha koormustundlikkuse kindlaksmääramisel, on modelleeritud lapse vaagna sarnaseks.

2.5.3. Puusaliigendid asuvad kohe vaagnast allpool.

2.6. Mannekeeni monteerimine

2.6.1. Kael-rindkere-xxxxxx

2.6.1.1. Nimmelülid xx xxxxxx keeratakse terastrossi külge ning pingutatakse mutriga. Kaelaliigendid paigaldatakse xx xxxx pingutatakse xxxxx viisil. Kuna terastross ei pea rindkeres vabalt liikuma, ei ole xxxx xx nimmelülide kaelast või teiselt poolt pingutamise võimalust.

2.6.2. Pea-kael

2.6.2.1. Pea saab paigaldada ja reguleerida poldi xx xxxxx abil kandelüli ja telglüli ploki kaudu.

2.6.3. Torso-jäsemed

2.6.3.1. Käsi ja jalgu saab paigaldada torso xxxxx xx reguleerida kuulliigendite ja liigendühenduste abil.

2.6.3.2. Käeliigendite kuulid on ühendatud torsoga, jalaliigendite kuulid on ühendatud jalgadega.

3. PÕHIOMADUSED

3.1. Mass

Tabel 1

Osad	Mass kilogrammides vanuserühmade xxxxx
Osad	9 kuud		3 aastat		6 aastat		10 aastat
Pea +	2,20	± 0,10	2,70	± 0,10	3,45	± 0,10	3,60 ± 0,10
Torso	3,40	± 0,10	5,80	± 0,15	8,45	± 0,20	12,30 ± 0,30
Ülaosa	0,70	± 0,05	1,10	± 0,05	1,85	± 0,10	2,00 ± 0,10
Allosa	0,45	± 0,05	0,70	± 0,05	1,15	± 0,05	1,60 ± 0,10
Ülaosa	1,40	± 0,05	3,00	± 0,10	4,10	± 0,15	7,50 ± 0,15
Allosa	0,85	± 0,05	1,70	± 0,10	3,00	± 0,10	5,00 ± 0,15
Kokku	9,00	± 0,20	15,00	± 0,30	22,00	± 0,50	32,00 ± 0,70

3.2. Põhimõõtmed

3.2.1. Põhimõõtmed, mille aluseks on käesoleva xxxx xxxxxx 1, on esitatud tabelis 2.1. liide

Joonis 1

Mannekeeni põhimõõtmed

Tabel 2

Nr	Mõõtmed	Mõõtmed vanuserühma kohta (mm)
Nr	Mõõtmed	9 kuud	3 aastat	6 aastat	10 aastat
1	Istmiku tagant põlve esipooleni	195	334	378	456
2	Istmiku tagant põlveõndlani, istudes	145	262	312	376
3	Raskuskese istmel	180	190	190	200
4	Rinnaümbermõõt	440	510	580	660
5	Rinna sügavus	102	125	135	142
6	Abaluude vaheline kaugus	170	215	250	295
7	Pea laius	000	000	000	141
8	Pea pikkus	166	174	175	181
9	Puusaümbermõõt, istudes	510	590	668	780
10	Puusaümbermõõt, seistes (ei ole joonisel näidatud)	470	550	628	740
11	Puusa sügavus, istudes	125	147	168	180
12	Puusa laius, istudes	166	206	229	255
13	Xxxxx xxxxx	60	71	79	89

Nr	Mõõtmed	Mõõtmed vanuserühma kohta (mm)
Nr	Mõõtmed	9 kuud	3 aastat	6 aastat	10 aastat
14 15	Istmest küünarnukini Xxx xxxxx	000 000	000 249	155 295	186 345
16	Silmade kõrgus, istudes	000	000	000	625
17	Pikkus, istudes	450	560	636	725
18	Õla kõrgus, istudes	280	335	403	483
19	Jalatallast põlveõndlani, istudes	125	205	283	355
20	Kasv (ei ole joonisel näidatud)	708	980	1 166	1 376
21	Reie kõrgus, istudes	70	85	95	106

4. LIIGENDITE REGULEERIMINE

4.1. Üldosa

4.1.1. Mannekeeni kasutamisel on oluline reprodutseeritavate tulemuste saavutamiseks määrata kindlaks ja reguleerida eri liigendite hõõrdumine, xxxxx kaelas ja nimmetrossides ning allkeha sisemuse jäikus.

4.2. Kaelatrossi reguleerimine

4.2.1. Asetage torso horisontaalsele pinnale selili.

4.2.2. Paigaldage kogu kaelaosa xxxx peata.

4.2.3. Pingutage pingutusmutri kandelüli ja telglüli plokis.

4.2.4. Asetage sobiv kang või xxxx xxxx kandelüli ja telglüli ploki.

4.2.5. Xxx xxxxxxx või poldile rakendub kandelüli ja telglüli ploki kaudu allapoole suunatud 50 N koormus (vt joonis 2), lõdvendage pingutusmutrit kuni kandelüli ja telglüli ploki madaldamiseni 10 ± 1 mm võrra.

Joonis 2

50 N

4.3. Kandelüli ja telglüli liigend

4.3.1. Asetage torso horisontaalsele pinnale selili.

4.3.2. Paigaldage kogu xxxxx- xx peaosa.

4.3.3. Pingutage polti ja reguleerimismutrit kogu peas ning kogu kandelüli ja telglüli plokis, pea on horisontaalasendis.

4.3.4. Lõdvendage reguleerimismutrit, kuni pea hakkab liikuma (vt joonis 3).

Joonis 3

4.4. Puusaliigend

4.4.1. Asetage xxxxxx esiküljega horisontaalsele pinnale.

4.4.2. Paigaldage xxxx xxxx sääreta.

4.4.3. Pingutage reguleerimismutrit reie horisontaalasendis.

4.4.4. Lõdvendage reguleerimismutrit, xxxx xxxx hakkab liikuma.

4.4.5. Puusaliigendit tuleb alguses pidevalt kontrollida „sissetöötamisel” esinevate probleemide tõttu (vt joonis 4).

Joonis 4

4.5. Põlveliigend

4.5.1. Asetage xxxx horisontaalselt.

4.5.2. Paigaldage säär.

4.5.3. Pingutage säärega põlveliigendi reguleerimismutrit horisontaalasendis.

4.5.4. Lõdvendage reguleerimismutrit, xxxx xxxx hakkab liikuma (vt joonis 5).

Joonis 5

4.6. Õlaliigend

4.6.1. Tõstke torso püstasendisse.

4.6.2. Paigaldage õlavars xxxx küünarvarreta.

4.6.3. Pingutage õla reguleerimismutrit õlavart horisontaalasendis hoides.

4.6.4. Lõdvendage reguleerimismutreid, kuni õlavars hakkab liikuma (vt joonis 6).

4.6.5. Õlaliigendeid tuleb alguses pidevalt kontrollida „sissetöötamisel” esinevate probleemide tõttu.

Joonis 6

4.7. Küünarliigend

4.7.1. Tõstke õlavars vertikaalasendisse.

4.7.2. Paigaldage küünarvars.

4.7.3. Pingutage küünarnuki reguleerimismutrit küünarvart horisontaalasendis hoides.

4.7.4. Lõdvendage reguleerimismutrit, kuni küünarvars hakkab liikuma (vt joonis 7).

Joonis 7

4.8. Nimmetross

4.8.1. Ühendage torso ülemine osa, nimmelüli, torso alumine osa, allkeha sisemus, xxxxx xx vedru.

4.8.2. Pingutage torso alumise osa trossi reguleerimismutrit, kuni vedru on kokku surutud 2/3ni koormamata vedru pikkusest (vt joonis 8).

Joonis 8

4.9. Allkeha sisemuse kalibreerimine

4.9.1. Üldosa

4.9.1.1. Katse viiakse läbi sobiva pinguti abil.

4.9.2. Allkeha sisemus asetatakse jäigale plokile, mille pikkus xx xxxxx vastavad selgroo nimmeosa mõõtmetele. Plokk peab olema selgroo nimmeosast vähemalt kaks korda paksem (vt joonis 9).

4.9.3. Rakendatakse esialgset koormust 20 N.

4.9.4. Rakendatakse püsikoormust 50 N.

4.9.5. Allkeha sisemuse sissepaine peab pärast kahte minutit olema:

9 kuu vanust last kujutaval mannekeenil 11,5 ± 2,0 mm; 3 aasta vanust last kujutaval mannekeenil 11,5 ± 2,0 mm; 6 aasta vanust last kujutaval mannekeenil 13,0 ± 2,0 mm; 10 aasta vanust last kujutaval mannekeenil 13,0 ± 2,0 mm.

Joonis 9

5. MÕÕTESEADMED

5.1. Üldosa

5.1.1. Kalibreerimis- ja mõõtmisprotseduurid põhinevad rahvusvahelisel standardil ISO 6487 (1980).

5.2. Kiirendusmõõturi paigaldamine rindkeresse

Kiirendusmõõtur paigaldatakse rindkeres olevasse kaitstud süvendisse.

5.3. Märgid allkehasse sisselõikumisest

5.3.1. Modelleerimismaterjalist näidis ühendatakse vertikaalselt nimmelüli esiotsaga õhukese kleeplindi abil.

5.3.2. Modelleerimismaterjali sissepaine ei tähenda ilmtingimata lõikumist.

5.3.3. Modelleerimismaterjalist näidiste pikkus xx xxxxx peavad vastama selgroo nimmeosa mõõtmetele, vormide paksus on 25 ± 2 mm.

5.3.4. Kasutatakse ainult neid modelleerimismaterjalist näidiseid, mis on mannekeenide varustusega kaasas.

5.3.5. Modelleerimismaterjali temperatuur katsetel on 30 ± 5 oC.

2. liide

VASTSÜNDINUT KUJUTAVA MANNEKEENI KIRJELDUS

Mannekeeni pea, torso, käed xx xxxxx moodustavad ühtse osa. Torso, käed xx xxxxx on valatud ühtsesse sorbotaanist vormi, mis on kaetud PVCst nahaga ning mille sees on terasest vedruselgroog. Pea on valmistatud polüuretaanvahust, kaetud PVCst nahaga ning on ühendatud püsivalt torsoga. Mannekeen on varustatud liibuva venitatava puuvillast/polüestrist kostüümiga.

Mannekeeni mõõtmed xx xxxxx jaotumine põhinevad 50. protsentiilil vastsündinu kehamõõtmetel ja on esitatud tabelites 1 ja 2 ning joonisel 1.

Tabel 1

Vastsündinut kujutava mannekeeni põhimõõtmed

Mõõde

A B

C D

Istmik–pealagi Istmik–jalatald (sirutatud jalaga) Pea laius

Pea sügavus

345

250

105

125

E F G H

Xxx xxxxx Rinna laius Rinna sügavus Puusa laius

C–G pealaest

150

105

100

105

235

Tabel 2

Vastsündinut kujutava mannekeeni massi jaotumine (*)

Pea xx xxxx Torso Käed

Jalad

0,7 kg

1,1 kg

0,5 kg

1,1 kg

Kogumass

3,4 kg

(*) PVCst naha paksus peab olema 1 ± 0,5 mm. Suhteline tihedus peab olema 0,865 ± 0,1.

Joonis 1

Last kujutava mannekeeni kalibreerimine

1. ÕLA JÄIKUS

1.1. Mannekeen asetatakse horisontaalsele pinnale selili, liikumise vältimiseks hoitakse torsot ühest küljest kinni (joonis 2).

1.2. Lamedale 40 mm läbimõõduga lamedale varbkolbile rakendatakse mannekeeni ülemise-sisemise teljega ristsuunas horisontaalset koormust 150 N. Varbkolbi telg peab olema mannekeeni xxx xxxxxx ning õlal asuva punkti A kõrval (vt joonis 2). Varbkolbi külgmine läbipaine punkti suhtes, kus asub esimene kontakt käega, peab olema 30 ja 50 mm vahel.

1.3. Protseduuri korratakse teise õlaga, torsot hoitakse teisest küljest kinni.

2. JALALIIGENDI JÄIKUS

2.1. Mannekeen asetatakse horisontaalsele pinnale selili (joonis 3), sääred kinnitatakse rihmaga kokku nii, et põlved puutuksid teineteise vastu.

2.2. Põlvedele rakendatakse vertikaalset koormust lameda, 35 x 95 mm varbkolbiga, mille keskjoon asub põlvede ülemise punkti kohal.

2.3. Varbkolbile rakendatakse piisavat jõudu, et painutada puusi, kuni varbkolbi esiosa ja tugipinna xxxx on 85 mm. See jõud peaks olema 30 ja 70 N vahel. Veenduge, et katse ajal ei puuduta jalad muud pinda.

3. TEMPERATUUR

Kalibreerimine peab toimuma temperatuuril 15–30 oC.

Joonis 2

Joonis 3

3. liide

18 KUU VANUST LAST KUJUTAVA MANNEKEENI KIRJELDUS

1. ÜLDOSA

1.1. Mannekeeni mõõtmed ja kaal põhinevad 50. protsentiili 18 kuu vanuse lapse antropomeetrial.

2. EHITUS

2.1. Pea

2.1.1. Pea koosneb keskmise jäikusega plastist koljust, mis on kaetud peanaha imitatsiooniga. Koljus on olemas süvend, kuhu saab paigaldada seadmeid (paigaldamine ei ole kohustuslik).

2.2. Kael

2.2.1. Kael koosneb kolmest osast:

2.2.2. tahke kummist selgroog;

2.2.3. kummist selgroo tipus asuv reguleeritav eelliigend, mis võimaldab reguleeritava hõõrdumisega pöörlemist külgtelje ümber;

2.2.4. mittereguleeritav kerakujuline liigend kaela allosas.

2.3. Torso

2.3.1. Torso koosneb plastskeletist, mis on kaetud lihaseid ja nahka imiteeriva kogumiga. Torso skeleti eesosas on süvend, mida saab täita vahuga rindkere õige jäikuse saavutamiseks. Torso tagaosas on süvend, kuhu saab paigaldada seadmeid.

2.4. Allkeha

2.4.1. Mannekeeni allkeha koosneb deformeeritavast ainest, mis sisestatakse rindkere ja vaagna vahelisse avasse.

2.5. Selgroo nimmeosa

2.5.1. Selgroo nimmeosa koosneb kummist selgroost, mis paigaldatakse rindkere skeleti ja vaagna vahele. Selgroo nimmeosa jäikuse seadistamiseks kasutatakse kummist selgroo õõnessüdamikku läbivat terastrossi.

2.6. Xxxxxx

2.6.1. Xxxxxx on valmistatud keskmise jäikusega plastist ning valatud lapse vaagna vormi järgi. Xxxxxx on kaetud lihaseid ja nahka imiteeriva kogumiga, mis jäljendab lihaseid/nahka vaagna ja istmiku ümber.

2.7. Puusaliigend

2.7.1. Puusaliigendid paigaldatakse vaagna alumisse ossa. Liigend võimaldab pöörlemist külgtelje ümber ning kardaanliigendi kaudu – telje ümber külgtelje suhtes paremast nurgast. Mõlemal teljel on võimalik reguleerida hõõrdumist.

2.8. Põlveliigend

2.8.1. Reguleeritava hõõrdumisega põlveliigend võimaldab sääre painutamist ja väljasirutamist.

2.9. Õlaliigend

2.9.1. Õlaliigend paigaldatakse rindkere skeleti külge. Käe saab fikseerida kahes lähteasendis reguleerseadise abil.

2.10. Küünarliigend

2.10.1. Küünarliigend võimaldab küünarvarre painutamist ja väljasirutamist. Küünarvarre saab fikseerida kahes lähteasendis reguleerseadise abil.

2.11. Mannekeeni monteerimine

2.11.1. Selgrootross paigaldatakse selgroo nimmeossa.

2.11.2. Selgroo nimmeosa paigaldatakse skeletis vaagna ja rinnakorvi vahele.

2.11.3. Allkeha sisemus paigaldatakse rindkere ja vaagna vahele.

2.11.4. Kael paigaldatakse rindkere ülemisse ossa.

2.11.5. Pea paigaldatakse terasplaadi abil kaela ülemisse ossa.

2.11.6. Paigaldatakse käed xx xxxxx.

3. PÕHIOMADUSED

3.1. Mass

Tabel 1

18 kuu vanust last kujutava mannekeeni massi jaotumine

Osa	Mass (kg)
Pea + kael	2,73
Torso	5,06
Õlavars	0,27
Küünarvars	0,25
Xxxx	0,61
Xxxx	0,48
Kogumass	11,01

3.2. Põhimõõtmed

3.2.1. Põhimõõtmed, mille aluseks on käesoleva xxxx xxxxxx 1 (vt allpool), on esitatud tabelis 2.

Joonis 1

18 kuu vanust last kujutava mannekeeni põhimõõtmed

Tabel 2

Nr	Mõõde	mm
1	Istmiku tagant põlve esipooleni	239
2	Istmiku tagant põlveõndlani, istudes	201
3	Raskuskese istmel	193
4	Rinnaümbermõõt	474
5	Rinna sügavus	113
7	Pea laius	124
8	Pea pikkus	160
9	Puusaümbermõõt, istudes	510
10	Puusaümbermõõt, seistes (ei ole joonisel näidatud)	471
11	Puusa sügavus, istudes	125
12	Puusa laius, istudes	174
13	Xxxxx xxxxx	65
14	Istmest küünarnukini	125

Nr	Mõõde	mm
15	Xxx xxxxx	224
17	Pikkus, istudes	495 (*)
18	Õla kõrgus, istudes	305
19	Jalatallast põlveõndlani, istudes	173
20	Kasv (ei ole joonisel näidatud)	820 (*)
21	Reie kõrgus, istudes	66

(*) Mannekeeni istmik, xxxx xx pea toetuvad vertikaalsele pinnale.

4. LIIGENDITE REGULEERIMINE

4.1. Üldosa

4.1.1. Mannekeenide kasutamisel on reprodutseeritavate tulemuste saavutamiseks oluline reguleerida eri liigendite hõõrdumist, selgroo nimmeosa xxxxxx xx allkeha sisemuse jäikust.

Kahjustuste kindlaksmääramiseks tuleb kontrollida kõiki osi vastavalt käesolevatele juhistele.

4.2. Selgroo nimmeosa

4.2.1. Selgroo nimmeosa kalibreeritakse enne selle paigaldamist mannekeeni.

4.2.2. Selgroo nimmeosa alumine kinnitusplaat ühendatakse seadmega sellisel viisil, et selgroo nimmeosa esikülg on allpool (joonis 2).

Joonis 2

4.2.3. Ülemisele kinnitusplaadile rakendatakse allapoole suunatud jõudu 250 N. Tulemuseks on nihe allapoole, mis tuleb registreerida ajavahemikus üks/kaks sekundit pärast jõu rakendamise algust, nihe peab jääma 9 ja 12 mm vahele.

4.3. Allkeha

4.3.1. Allkeha sisemus paigaldatakse jäigale, selgroo nimmeosa laiuse ja pikkusega plokile. See plokk on selgroo nimmeosast vähemalt kaks korda paksem (joonis 3).

4.3.2. Rakendatakse esialgset koormust 20 N.

4.3.3. Rakendatakse püsikoormust 50 N.

4.3.4. Allkeha sisemuse sissepaine peab pärast kahte minutit olema 12 ± 2 mm.

Joonis 3

4.4. Kaela reguleerimine

4.4.1. Kogu kaelaosa, mis koosneb kummist selgroost, kerakujulisest alusliigendist ja eelliigendist, paigaldatakse vertikaalsel tasapinnal sellisel viisil, et esikülg on suunatud allapoole (joonis 4).

Joonis 4

4.4.2. Eelliigendi teljele rakendatakse vertikaalsuunas jõudu 100 N. Eelliigend peaks nihkuma allapoole 22 ± 2 mm võrra.

4.5. Eelliigend

4.5.1. Paigaldage kogu xxxxx- xx peaosa.

4.5.2. Asetage torso horisontaalsele tasapinnale selili.

4.5.3. Pingutage dünamomeetrilist võtit kasutades polti ja reguleerimismutrit peas ja eelliigendis, kuni pea liikumine raskusjõu tõttu on välistatud.

4.6. Puus

4.6.1. Paigaldage xxxx vaagnale xxxx sääreta.

4.6.2. Xxxx asetage horisontaalselt.

4.6.3. Suurendage külgtelje hõõrdumist, kuni jala liikumine raskusjõu tõttu on välistatud.

4.6.4. Asetage xxxx horisontaalsesse asendisse suunaga külgtelje xxxxx.

4.6.5. Suurendage kardaanliigendi hõõrdumist, kuni reie liikumine raskusjõu tõttu on välistatud.

4.7. Põlv

4.7.1. Paigaldage xxxx xxxx külge.

4.7.2. Tõstke xxxx xx xxxx reit toetades horisontaalasendisse.

4.7.3. Pingutage põlves reguleerimismutrit, kuni sääre liikumine raskusjõu tõttu on välistatud.

4.8. Õlad

4.8.1. Sirutage küünarvars välja ja paigaldage õlavars kõrgeimasse reguleeritavasse asendisse.

4.8.2. Kui käsi ei püsi selles asendis, tuleb õla fikseerimisseadis parandada või asendada.

4.9. Küünarnukk

4.9.1. Õlavars paigaldatakse madalaimasse reguleeritavasse asendisse ja küünarvars ülemisse reguleeritavasse asendisse.

4.9.2. Kui küünarvars selles asendis ei püsi, tuleb küünarnuki fikseerimisseadis parandada või asendada.

5. MÕÕTESEADMED

5.1. Üldosa

5.1.1. Kuigi 18 kuu vanust last kujutav mannekeen plaaniti varustada mõnede anduritega, on selle standardvarustuses võrdse suuruse ja massiga asendused.

5.1.2. Kalibreerimis- ja mõõtmisprotseduurid põhinevad rahvusvahelisel standardil ISO 6487:1980.

5.2. Kiirendusmõõturi paigaldamine rindkeresse

5.2.1. Kiirendusmõõtur paigaldatakse rindkere süvendisse. Seda tehakse mannekeeni xxxxx xxxxx.

5.3. Märgid allkehasse sisselõikumisest

5.3.1. Allkehasse sisselõikumise esinemine või puudumine tuleb kindlaks määrata kiirfotografeerimise xxxx.

9. XXXX

LAUPKOKKUPÕRKE KATSE VASTU TÕKET

1. SEADELDISED, KATSEKORD JA MÕÕTEVAHENDID

1.1. Katsetusala

Katsetusala peab olema piisavalt suur, et sinna mahuks kiirendusrada, tõke ja katsete jaoks vajalikud tehnilised seadeldised. Raja viimane osa vähemalt 5 m enne tõket peab olema horisontaalne, tasane xx xxxx.

1.2. Tõke

Tõke on raudbetoonplokk, mis on esiküljest vähemalt 3 m xxx xx vähemalt 1,5 m kõrge. Tõke peab olema nii paks, et selle mass oleks vähemalt 70 xxxxx. Esikülg peab olema vertikaalne, kiirendusraja teljega risti ning kaetud heas seisukorras 20 ± 1 mm paksuste vineertahvlitega. Tõke peab olema kas kinnitatud katseala külge või paigutatud katsealale, vajaduse korral koos lisakinnitusseadmetega nihke piiramiseks. Kasutada võib ka teistsuguste omadustega tõket, millega saadakse vähemalt samaväärseid tulemusi.

1.3. Sõiduki liikumine

Kokkupõrke ajal ei tohi sõidukit mõjutada enam ükski juhtiv ega liikumapanev lisaseade või lisaseadmed. Sõiduk peab jõudma tõkkeni kokkupõrkeseinaga risti; sõiduki esiosa keskvertikaaljoone ja kokkupõrkeseina keskverti- kaaljoone vaheline maksimaalne lubatud põikihälve on ± 30 cm.

1.4. Sõiduki seisukord

1.4.1. Katse ajal peavad sõidukil olema kas kõik selle tavaosad ja varustus, mis on arvatud selle koormata ekspluatatsioonimassi hulka, või see peab olema sellises seisukorras, mis rahuldab nõudeid sõitjateruumi osade ja varustuse ning sõiduki kui terviku ekspluatatsioonimassi jaotuse osas.

1.4.2. Kui sõiduk liigub väliste vahendite abil, tuleb kütusetoitesüsteem täita vähemalt 90 % ulatuses kas kütuse või süttimatu vedelikuga, mille tihedus ja viskoossus on ligilähedane tavapärasele kütusele. Kõik muud süsteemid (pidurivedeliku mahutid, radiaator jne) peavad olema tühjad.

1.4.3. Kui sõiduk sõidab oma mootori jõul, peab kütusepaak olema vähemalt 90 % ulatuses täis. Kõik muud vedelikumahutid peavad olema täis.

1.4.4. Kui tootja soovib, võib katsete korraldamise eest vastutav tehniline teenistus lubada muude eeskirjadega ette nähtud katseteks (sealhulgas katsed, mis võivad mõjuda sõiduki konstruktsioonidele) kasutatavat sõidukit kasutada ka käesoleva eeskirjaga ette nähtud katsete tegemiseks.

1.5. Kokkupõrkekiirus

Kokkupõrkekiirus peab olema 50 +0/-2 km/h. Kuid kui katse on tehtud suurema kokkupõrkekiirusega ning sõiduk vastab sätestatud nõuetele, loetakse katse rahuldavalt sooritatuks.

1.6. Mõõtevahendid

Punktis 1.5 kirjeldatud kiiruse salvestamiseks kasutatava vahendi täpsus peab olema 1 %.

10. XXXX

TAGANTLÖÖGIKATSE LÄBIVIIMINE

1. SEADELDISED, KATSEKORD JA MÕÕTEVAHENDID

1.1. Katsetusala

Katsetusala peab olema piisavalt suur, et sinna mahuks löökkeha tõukesüsteem ning oleks ruumi kokku põrganud sõiduki põrkejärgseks nihkeks ja katsevarustuse paigaldamiseks. Osa, kus toimub sõiduki kokkupõrge ja nihe, peab olema horisontaalne (kallak vähem kui 3 % iga meetri kohta).

1.2. Löökkeha

1.2.1. Löökkeha on terasest xx xxxxx konstruktsiooniga.

1.2.2. Põrkepind on tasane, vähemalt 2 500 mm xxx xx 800 xx xxxxx. Äärte ümardusraadius on 40 ja 50 mm vahel. Põrkepind peab olema kaetud 20 ± 1 mm paksuse vineerikihiga.

1.2.3. Kokkupõrke hetkel peavad olema täidetud järgmised tingimused:

1.2.3.1. põrkepind peab olema vertikaalne, kokku põrganud sõiduki keskpikitasapinnaga risti;

1.2.3.2. löökkeha liikumise suund peab olema täiesti horisontaalne ja kokku põrganud sõiduki keskpikitasapinnaga paralleelne;

1.2.3.3. maksimaalne lubatud kõrvalekalle külgsuunas löökkeha pinna keskvertikaaljoone ja kokku põrganud sõiduki keskpikitasapinna vahel on 300 mm. Lisaks sellele peab põrkepind ulatuma kokku põrganud sõiduki kogu laiusele;

1.2.3.4. põrkepinna alumise ääre kliirens on 175 ± 25 mm.

1.3. Löökkeha liikumine

Löökkeha võib kas kinnitada alusele (liikuv tõke) või moodustada sellega pendli osa.

1.4. Liikuva tõkke kasutamise korral kohaldatavad erisätted

1.4.1. Kui löökkeha on kinnitatud alusele (liikuv tõke), peab kinnitusmaterjal olema jäik xx xxxxx deformeerimine kokkupõrkes välistatud; alus peab kokkupõrke hetkel olema võimeline vabalt liikuma ja liikumisseade ei tohi enam mõjutada aluse liikumist.

1.4.2. Aluse ja löökkeha kogumass peab olema 1 100 ± 20 kg.

1.5. Pendli kasutamise korral kohaldatavad erisätted

1.5.1. Kaugus löögipinna keskpunktist pendli pöörlemisteljeni on vähemalt 5 m.

1.5.2. Löökkeha peab vabalt rippuma tugevalt kinnitatud jäikadel varrastel. Pendel peab olema valmistatud nii, et oleks täielikult välistatud selle deformeerumine kokkupõrkes.

1.5.3. Pendliga ühendatakse seiskamisseadis, et vältida pendli korduvat kokkupõrget katsesõidukiga.

1.5.4. Kokkupõrke hetkel peab pendli löögikeskme kiirus olema 30 ja 32 km/h vahel.

1.5.5. Pendli vähendatud mass löögikeskmes „mr” on määratud kui kogumassi „m”, löögikeskme ja pööramistelje vahelise kauguse „a” (1) ning raskuskeskme ja pöörlemistelje vahelise kauguse „l” funktsioon järgmise valemiga:

mr..m.(l/a)

1.5.6. Vähendatud mass „mr” peab olema 1 100 ± 20 kg.

1.6. Üldsätted löökkeha xxxxx xx kiiruse kohta

Kui katse on tehtud suurema kokkupõrkekiirusega, kui on sätestatud punktis 1.5.4, ja/või suurema massiga, kui on sätestatud punktides 1.5.3 ja 1.5.6, ning sõiduk vastab sätestatud nõuetele, loetakse katse rahuldavalt sooritatuks.

1.7. Sõiduki seisund katse jooksul

Katse ajal peavad sõidukil olema kas kõik selle tavaosad ja varustus, mis on arvatud selle koormata ekspluatatsioonimassi hulka, või peab see olema sellises seisukorras, mis rahuldab nõudeid sõiduki kui terviku ekspluatatsioonimassi jaotuse osas.

1.8. Kogu sõiduk koos juhiste kohaselt paigaldatud lapse turvasüsteemiga asetatakse kindlale, tasasele ja ühtlasele pinnale, käsipidur väljas xx xxxx neutraalasendis. Ühel kokkupõrkekatse jooksul võib katsetada mitut lapse turvasüsteemi.

(1) Kaugus a võrdub kõnealuse sünkroonpendli pikkusega.

11. XXXX

LISAKINNITUSPUNKTID POOLUNIVERSAALKATEGOORIA LAPSE TURVASÜSTEEMIDE MOOTORSÕIDUKISSE KINNITAMISEKS

1. Käesolev xxxx kehtib ainult pooluniversaalkategooria lapse turvasüsteemide lisakinnituspunktide, varraste või muude punktide suhtes, mida kasutatakse lapse turvaseadmete sõiduki kere külge kinnitamiseks, sõltumata sellest, kas kasutatakse eeskirjas nr 14 sätestatud kinnituspunkte või mitte.

2. Kinnituspunktid määrab kindlaks lapse turvasüsteemi tootja, üksikasjad esitatakse kinnitamiseks katseid korraldavale tehnilisele teenistusele.

Tehnilised teenistused võivad xxxxx arvesse sõiduki tootjalt saadud teavet.

3. Lapse turvasüsteemi tootja lisab kinnituspunktide monteerimise xxxxx ning iga sõiduki jaoks eraldi joonise nende täpse asukohaga.

4. Lapse turvasüsteemi tootja peab märkima, kas turvasüsteemi sõiduki kere külge kinnitamiseks vajalikud kinnituspunktid vastavad asukoha ja tugevuse nõuetele, mis on sätestatud valitsustele antud soovituse (eesmärgiga xxxxx tarvitusele sõiduautodes kasutatavate lapse turvasüsteemide kinnituspunktide erinõuded) (1) punktis 3 jj.

(1) Vt eeskirja nr 16.

12. XXXX

TOOL

Document Metadata

Table of Contents

RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

Document Metadata