……………….. jahipiirkond


MAA JAHINDUSLIKU KASUTUSE LEPING

……………….. jahipiirkond


Pärnu (hilisema digitaalallkirja kuupäev)



Ühinenud Metsaomanikud MTÜ (registrikood 80347083; aadress: Lähkma küla, Surju vald, Pärnumaa, 86407; tel: x000 000 0000; e-post: xxxxx@xxxxxxxxxxx.xx, (edaspidi „MTÜ“), mida esindab juhatuse liige Kadri-Xxxx Xxxx (isikukood 46611204217) ja


ja


.............................................. (registrikood ......................................; aadress: .................................; edaspidi „KASUTAJA“), mida esindab juhatuse liige ................................... (isikukood ................), tel: ...............................................; e-post: ...................................... arvestades asjaoluga, et


  1. MTÜ on mittetulundusühing, mis ühendab erametsaomanikke ja esindab oma liikmetest metsaomanikke metsaomandi valdamise ja haldamise küsimustes, sealhulgas nendele kuuluvatel kinnisasjadel jahipidamisega seonduvalt;

  2. KASUTAJA jahipiirkonnas paiknevate kinnisasjade omanikud on sõlminud MTÜ-ga lepingud nende esindamiseks maa jahindusliku kasutuse lepingute sõlmimisel käesolevas lepingus sätestatud tingimustel ning MTÜ tegutseb lepingu sõlmimisel nende volitatud esindajana;

  3. jahiseaduse § 25 lg 1 kohaselt tuleb KASUTAJAL kinnisasjal jahipidamiseks maaomanikuga sõlmida leping ning seda sõltumata sellest kui suur on KASUTAJA kasutusse antud jahipiirkond;

  4. jahiseaduse § 43 kohaselt hüvitab jahipiirkonna kasutaja uluki tekitatud kahju maaomanikule jahiseaduse § 25 lõikes 1 nimetatud lepingu kohaselt maaomaniku nõudel;

  5. jahiseadusest tulenevalt on jahipiirkond kindlalt piiritletud ala, mis kantakse jahipiirkonna kasutusõiguse loale, samuti kuulub jahipiirkonna kasutusõiguse loa juurde jahipiirkonna kaart ning piirikirjeldus, mistõttu on KASUTAJA jahipiirkonna kasutusõigus rangelt piiritletud jahipiirkonda kuuluvate kinnisasjadega,


sõlmivad pooled omavaheliste läbirääkimiste tulemusel maa jahindusliku kasutuse lepingu järgmistel tingimustel.


  1. LEPINGU OBJEKT


    1. Käesoleva lepinguga annavad maaomanikud, kes on loetletud lepingu lisas 1 ning keda käesoleva lepingu sõlmimisel esindab volituse alusel MTÜ (edaspidi „KASUTUSSE ANDJA“) KASUTAJALE jahipidamiseks kinnisasjad.

    2. KASUTUSSE ANDJAD, xxxxx antud volituse alusel MTÜ lepingu sõlmib ning jahipidamiseks üleantavate kinnisasjade loetelu on fikseeritud lepingu lisas 1.

    3. Lisaks punktis 1.2. nimetatule sisaldab xxxx 1 kinnisasjade lõikes järgmiseid andmeid:

      1. andmeid selle kohta, kas KASUTAJA jahipidamise õigus laieneb suurulukitele ja väikeulukitele;

      2. andmeid selle kohta, kas ja millised jahindusrajatised on kinnisasjal lubatud ning lubatud rajatiste asukohad;

      3. andmeid selle kohta, kas ulukite lisasöötmine on kinnisasjal lubatud.

      4. märkuste lahtris kõiki muid tingimusi ja maaomanike kontakte kooskõlastuste või infovahetuse tarbeks.

    4. Juhul, kui lisas 1 ei ole märgitud, et jahindusalase tegevuse korraldamisel soovib maaomanik, et KASUTAJA suhtleks temaga isiklikult, siis suhtleb KASUTAJA lepingu täitmisel KASUTUSSE ANDJAGA MTÜ kui volitatud esindaja kaudu.

    5. KASUTUSSE ANDJAL ja KASUTAJAL on õigus lepingu tingimusi, mis on seotud konkreetsel kinnisasjal jahipidamisega, muuta või lepingut konkreetse kinnisasja suhtes kokkuleppe xxxx lõpetada ainult MTÜ nõusolekul.

    6. Leping on sõlmitud tähtajaliselt kuni 31.05.2032.



  1. LEPINGU TÄIENDAMISE KOKKULEPE


    1. MTÜ ja KASUTAJA lepivad eraldi kokku selles, et leping käsitleb igal ajahetkel nende maaomanike kinnistuid, kes on MTÜ-d volitanud sõlmima KASUTAJAGA maa jahindusliku kasutuse lepingut. MTÜ-l on üks kord aastas õigus kaasajastada lepingu xxxx 1 andmeid pindalade fikseerimiseks tingimusel, et lisatavad kinnisasjad paiknevad KASUTAJALE kuuluvas jahipiirkonnas ning kõik maa jahindusliku kasutusse andmise kokkuleppe tingimused, sealhulgas tüüptingimused, jäävad samaks. KASUTAJA kinnitab, et ta on teadlik lepingu täiendamise kokkuleppe sisust ja ulatusest ning nõustub sellega. Eelkõige kinnitab KASUTAJA, et ta on teadlik sellest, et kinnisasjade lisamine võib tähendab tema jaoks täiendavat kulu ulukikahjustuste hüvitamisega seonduvalt ning on nõus kokkuleppega lepingus sätestatud tingimustel. Lepingusse juurde tulevatele kinnistutele ei saa seada selliseid tingimusi, mis muudavad lepingus kirjeldatud tasumäärasid või takistavad jahipidamist.

    2. MTÜ teavitab xxxx 1 täiendamisest KASUTAJAT e-posti xxxx. Lepingu muudatus jõustub KASUTAJA suhtes ning saab käesoleva lepingu osaks viie (5) tööpäeva jooksul KASUTAJA teavitamisest arvates.

    3. KASUTAJAL on õigus keelduda uue KASUTUSSE ANDJA ja kinnisasja lisamisest lisasse 1, kui konkreetse maatüki eripärast tulenevalt oleks kinnisasja lisamine tema jaoks ebamõistlik. KASUTAJA on kohustatud keeldumist põhjendama ning selle esitama MTÜ-le e-posti xxxx viie tööpäeva jooksul.

    4. Xxxxxx ei pea ebamõistlikuks eelkõige kinnisasja omanikuga seonduvaid asjaolusid ega ka asjaolu, et lisandunud kinnisasjadele laienevad käesoleva lepingu tingimused.


  1. LEPINGU TASU


    1. KASUTAJALE jahipidamiseks antud kinnisasjade kasutamise tasu on 0.-(null) eurot/ha aastas.


  1. TÜÜPTINGIMUSED


    1. Lepingu lahutamatuks osaks on maa jahindusliku kasutuse lepingu tüüptingimused, mis on lepingu xxxx 2.

    2. Allkirjaga lepingul kinnitab KASUTAJA, et on tutvunud lisas 2 olevate maa jahindusliku kasutuse lepingu tüüptingimustega, saab aru, et need kuuluvad maa jahindusliku kasutuse lepingu juurde ning nõustub nende kehtivusega käesoleva lepingu suhtes.

    3. Kui tüüptingimus on sisult vastuolus lepingupoolte poolt eraldi kokku lepitud tingimusega, kehtib eraldi kokku lepitud tingimus.


  1. LEPINGU LÕPETAMISE ERITINGIMUS


KASUTUSSE ANDJA ja KASUTAJA on kokku leppinud, et lisaks tüüptingimustes sätestatule lõpeb leping konkreetse kinnisasja suhtes juhul, kui lõpeb KASUTUSSE ANDJA antud volitus MTÜ-le enda esindamiseks. MTÜ teavitab KASUTAJAT viie tööpäeva jooksul kirjalikult oma volituste lõppemisest.


  1. LEPINGU JÕUSTUMINE


Käesolev leping jõustub selle allakirjutamisel tingimusel, et KASUTAJA omab kehtivat jahipiirkonna kasutusõiguse luba.


  1. POOLTE KONTAKTANDMED


POOLTE volitatud esindajad käesoleva lepingu täitmisel:

    1. MTÜ esindaja: Reevo Paas, tel: 0000000; e-post xxxx@xxxxxxxxxxx.xx.

    2. KASUTAJA esindaja: .............................., tel: +372 ...................; e-post: ...........................................





Ühinenud Metsaomanikud MTÜ .............................................


/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/


Kadri-Xxxx Xxxx .....................................

Juhatuse liige




XXXX 2

MAA JAHINDUSLIKU KASUTUSE LEPING

TÜÜPTINGIMUSED

………………… jahipiirkond


  1. ÜLDSÄTTED


    1. Käesolevad maa jahindusliku kasutuse lepingu tüüptingimused on KASUTUSSE ANDJA ja KASUTAJA vahel sõlmitava maa jahindusliku kasutuse lepingu lahutamatuks osaks.

    2. Tüüptingimustega on kindlaks määratud KASUTUSSE ANDJA ja KASUTAJA vahel sõlmitava maa jahindusliku kasutuse lepingu tingimused.

    3. Tüüptingimuste ja maa jahindusliku kasutuse lepingus poolte vahel eraldi kokkulepitud tingimuste vastuolu korral lähtutakse poolte vahel eraldi kokkulepitud tingimustest.


  1. LEPINGU TINGIMUSED JAHIPIDAMISEKS

    1. Xxxxxx xxxxx KASUTAJALE õiguse pidada KASUTUSSE ANDJALE kuuluval kinnisasjal jahti ja teostada seal ulukihoolet ning seiret.

    2. Xxxxxx xxxxx KASUTAJALE õiguse pidada jahti ööpäevaringselt. Lähemal, kui 200 m kaugusel paiknevatest hoonetest on jaht lubatud juhul, kui tegemist ei ole asustatud eluhoonetega1 ja on tagatud igakülgne ohutus. KASUTAJAL on õigus taotleda eraldi kooskõlastust jahipidamiseks eluhoonetele lähemale, kui 200 m. Maaomanike kontaktid kooskõlastamiseks on näidatud lepingu lisas 1.

    3. KASUTAJA kohustub mitte andma kinnisasja mistahes viisil kolmandate isikute kasutusse ega lubama kolmandatel isikutel mistahes tegevusi kinnisasjal xxxx KASUTUSSE ANDJA kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud lepingus lubatud juhud.

    4. Jahipidamisega ega muu tegevusega ei tohi KASUTAJA kahjustada kinnisasja omanike ega kinnisasja õiguspäraste valdajate vara ega luua takistusi vara kasutamiseks ning metsa- ja põllutööde tegemiseks, samuti muul viisil kahjustada kinnisasja omanike või kinnisasjade õiguspäraste valdajate õigusi.

    5. KASUTAJA kohustub tagama, et jahipidamisega ning sellega seotud transpordiga ei kahjustata kinnisasjadel asuvat vara (sh põllumajanduslikud ja metsamajanduslikud seadmed, kasvav taimestik, varutud sööt või allapanu, metsamaterjal jms).

    6. KASUTAJAL on õigus sõita mootorsõidukiga jahipidamisel ja uluki ära toomiseks kinnisasjal asuval erateel. KASUTAJA peab kasutama transpordiks, mis on seotud lepingu kohase jahipidamisega kinnisasjal, põllu- ja metsakultuure ning noorendikke kõige vähem koormavaid marsruute.

    7. KASUTAJA kohustub reguleerima ulukite arvukust ja täitma maakonna jahindusnõukogu poolt kokku lepitud küttimismahud. Arvestades võimalusel ka KASUTUSSE ANDJA kirjalike ettepanekute ja vajadustega, vähendamaks põllukultuuride ja kasvava metsa kahjustumist.

    8. KASUTUSSE ANDJAL on õigus saada KASUTAJALT teavet kinnisasjal planeeritavate ja läbiviidavate tegevuste kohta.

    9. KASUTUSSE ANDJA kohustub tagama KASUTAJALE oma kinnisasja jahipidamiseks takistamata kasutuse vastavalt seadustes ja käesolevas lepingus sätestatud nõuetele.

    10. KASUTAJA ei või jätta KASUTUSSE ANDJA kinnisasjale prügi, kasutatud padrunikesti ega muid jäätmeid.


  1. LEPINGU TASU

    1. KASUTAJA xx xxxxx KASUTUSSE ANDJALE kinnisasja kasutamise eest tasu.

    2. Lepingu tasu muutmine toimub poolte kokkuleppe alusel.


  1. JAHIPIDAMISE KEELAMINE ÕIGUSKAITSEVAHENDINA


    1. KASUTUSSE ANDJAL on õigus keelata jahipidamine oma kinnisasjal, kui KASUTAJA rikub käesolevat lepingut või lepingu täitmisega seotud õigusaktide nõudeid, kuni rikkumise kõrvaldamiseni.

    2. KASUTUSSE ANDJA teavitab jahipidamise keelamisest KASUTAJAT e-posti xxxx.

    3. Jahipidamise keeld kehtib kuni rikkumise kõrvaldamiseni.


  1. ULUKI TEKITATUD KAHJU HÜVITAMINE


    1. KASUTAJA hüvitab KASUTUSSE ANDJALE käesoleva lepingu punktide 5.2.-5.16. kohaselt põllumajanduskultuurile põllumaal tekitatud ulukikahjustused. Puistule metsamaal tekitatud ulukikahjustused hüvitab KASUTAJA KASUTUSSE ANDJALE vastavalt kahjude hindamise aktile, mis on koostatud Keskkonnaameti koostatud metsakaitseekspertiisi akti ja käesoleva lepingu punktide 5.2-5.16. alusel. Juhul, kui kahjustuste kohta ei koostata metsakaitseekspertiisi akti, siis hüvitab KASUTAJA KASUTUSSE ANDJALE puistule tekitatud kahju käesolevas lepingus kokkulepitud korra kohaselt.

    2. Põllumajanduskultuuriks loevad pooled komisjoni määruses (EÜ) nr 1200/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1166/2008, mis käsitleb põllumajandusettevõtete struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut loomühikute koefitsientide ja karakteristikute määratluste osas, nimetatud põllumajanduskultuure.

    3. Puistuks loevad pooled kõiki okaspuid ja lehtpuid. Haaba juhul, kui see on metsaeraldise peapuuliik.2

    4. Haava kasvatamisest peapuuliigina peab KASUTUSSE ANDJA kahjude ennetamiseks ja vähendamiseks teavitama KASUTAJAT e-posti xxxx. Teavitus peab sisaldama andmeid haava kasvatamise asukoha tuvastamiseks, sealhulgas kinnistu katastriüksuse numbrit ja metsaeraldise numbrit ning pindala hektarites. Teavituse mitte esitamine välistab antud konkreetses asukohas haabadele tekitatud ulukikahjude kompenseerimise nõuete esitamise KASUTAJALE.

    5. Põllumajanduskultuuri kahjustamiseks loetakse uluksõralise poolt põllumajanduskultuuri tallamist, tuhnimist või söömist. Kahjustatud alaks põllumaal loetakse ala, kus põllumajanduskuultuurid on tallatud, tuhnitud või söödud.

    6. Puistu kahjustamiseks loetakse ladvavõrse kärpimist, taimede maapinnast eemaldamist, puu murdmist, tüve koorimist xx xxxxx põhjustatud üleujutustest tekkinud puude kuivamist. Puutüve koorimiseks loetakse kahjustust, mille tõttu tekkinud kooreta osa summaarne laius on vähemalt 1/10 puu ümbermõõdust. Puu ümbermõõt mõõdetakse kõige laiemast koorimiskohast.

    7. Kahju hindamise korraldab KASUTUSSE ANDJA. Kui pooled ei lepi kokku teisiti, hindab kahju kutsestandardite alusel antud kutsetunnistust omav metsanduse või taimekasvatuse konsulent. Kahju hindamise kohta koostab kahju hindaja hindamisakti. Kui kahjude hindamise aeg looduses on KASUTUSSE ANDJALE teatavaks saanud, teavitatakse KASUTAJAT hindamise toimumise ajast e-posti xxxx.

    8. Hindamisega seotud kulud kannab KASUTAJA välja arvatud juhul, kui kahju ei kuulu hüvitamisele.

    9. Kahju hindamisel põllumaal mõõdistatakse kahjustatud ala pindala. Kui kahe kahjustatud ala vahemaa on alla 20 meetri, loetakse need üheks kahjustatud alaks. Kahju ei hinnata, kui kahjustatud ala pindala on alla 100 ruutmeetri või kahjustus üle viie hektari suurusel põllumaal on tekkinud selle välispiirist esimese kümne meetri ulatuses.

    10. Kahju hindamiseks metsamaal piiritletakse kahjustatud ala ning mõõdetakse selle pindala. Kahjustatud ja tervete puistute arvutamiseks rajatakse kahjustatud alale ringikujulised proovitükid. Proovitükke paigutatakse ühtlaselt vähemalt 12 ühe hektari kohta, kuid mitte rohkem kui 50 kogu kahjustatud ala kohta. Kahjustatud alale paigutatakse ringikujulised proovitükid raadiusega 3,99 meetrit ning hinnatakse proovitükile jäävate puude seisukorda. Proovitükkidelt saadud andmete alusel arvutatakse tervete puude arv hektari kohta ning kahjustatud puude arv kahjustatud alal. Puistu kahjustuseks loetakse kahjustustust, mis on tekkinud käesoleva lepingu kehtivuse xxxx xx hinnatakse vastavalt Keskkonnaministri määrus 01.04.2014 nr 9. § 5. (1) määratlusele.3

    11. Mõõtmisel kasutatakse töökorras mõõtmisvahendeid ning nende näit peab olema pooltele pingutusteta nähtav ja kontrollitav. Arvulised loendused tehakse ühe ühiku (tüki) täpsusega.

    12. Kahju suuruse kindlaksmääramisel juhindutakse jahiseaduses xx xxxxx alusel vastu võetud keskkonnaministri määrustes sätestatud kahju hüvitamise määradest. Seejuures arvestatakse lehtpuudele tekitatud kahju vastavalt okaspuudele tekitatud kahju hüvitamise määradele. Kahju suuruse kindlaksmääramisel ei arvestata jahiseaduse § 44 lg 4 alusel vastu võetud keskkonnaministri määruses sätestatud kahju hüvitamise piirmääradega.4

    13. Mitme kahjustaja koosmõjul (kui üheks kahjustajaks on jahiuluk) tekkinud kahjustuse korral arvestatakse kogukahjust ulukikahjustuse osa.

    14. Ulukikahjustuseks loevad pooled ka kobraste poolt tekitatud üleujutusi kuivendussüsteemides, kui KASUTUSSE ANDJA on KASUTAJAT nendest üle ujutatud kuivendussüsteemidest teavitanud xx xxxxx on KASUTUSSE XXXXX xxxxx tagatud juurdepääs masinatele, mis on vajalik xxxxx eemaldamiseks.

    15. Kui KASUTUSSE ANDJA esitab KASUTAJALE e-posti xxxx info kobraste poolt ehitatud tammide kohta, on KASUTAJA kohustatud need kahe nädala jooksul likvideerima xx xxxxx arvukust vähendama. Kui KASUTAJA märkab kobraste ehitatud xxxxx kasutusse antud kinnisasjal, siis kohustub ta sellest KASUTUSSE ANDJAT viivitamata informeerima ja hiljemalt kahe nädala jooksul kobraste ehitatud tammid likvideerima xx xxxxx arvukust vähendama. Kopra arvukuse vähendamise nõue ei rakendu jahikeelu xxxx xx jahikeeluga alal.

    16. Kui KASUTAJA ei likvideeri kobraste poolt ehitatud xxxxx kahe nädala jooksul, on KASUTAJA kohustatud KASUTUSSE ANDJALE hüvitama xxxxx lammutamata jätmise tõttu tekkinud kahju. Kahju hüvitamine ei vabasta KASUTAJAT kobraste poolt ehitatud xxxxx likvideerimise kohustusest.

    17. KASUTUSSE ANDJA ja KASUTAJA võivad kokku leppida kahju rahalise hüvitamise asemel ka muudes kahju hüvitamise viisides, eelkõige võivad pooled kokku leppida ulukikahjustuste likvideerimises KASUTAJA poolt järgneva jahindusaasta jooksul.


  1. JAHINDUSRAJATISED


    1. Xxxxxx xxxxx KASUTAJALE õiguse püstitada ja kasutada jahindusrajatisi poolte poolt kokkulepitud asukohtades.

    2. KASUTAJA kohustub vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastama KASUTUSSE ANDJAGA kinnisasjadel KASUTAJA poolt rajatavad jahindusrajatised nagu söötmiskohad, soolakud ning jahipidamiseks rajatavad ajutised või püsivad ehitised, samuti kooskõlastama KASUTUSSE ANDJAGA vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis jahipidamiseks või jahipidamisega seotud ehitiste teenindamiseks regulaarselt kasutatavad kinnisasju läbivad marsruudid ja teenindusteed.

    3. KASUTUSSE ANDJAL on õigus nõuda KASUTAJALT amortiseerunud või ebaseadusliku jahindusrajatise likvideerimist, samuti metsakasvatuslikest ja põllumajanduslikest tingimustest või looduskaitselistest piirangutest tulenevalt jahirajatiste teisaldamist. KASUTAJAL on kohustus eemaldada jahindusrajatis kahe nädala jooksul KASUTUSSE XXXXX xxxxx vastava nõude saamisest.

    4. Kinnisasjadele jahindusrajatiste lisamine lepingu kehtivuse perioodil kuulub lepingu tasu hulka ning selle eest ei ole KASUTUSSE ANDJAL õigust KASUTAJALT eraldi tasu nõuda.

    5. Lepingu lõppemisel on KASUTAJA kohustatud enda püstitatud jahindusrajatised teisaldama või lammutama lepingu kehtivuse viimaseks päevaks.

  1. LEPINGU KEHTIVUS


    1. Käesolev leping lõpeb ennetähtaegselt:

      1. lepingu lõpetamisel poolte kokkuleppega;

      2. KASUTAJA jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamisel.


  1. LÕPPSÄTTED


    1. Poolte vahel vastavalt õigusaktidele või lepingule edastatavad korraldused või teated tuleb edastada lepingus näidatud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutumise korral loetakse korraldused või teated edastatuks ka juhul, kui need on edastatud kontaktandmetel, mis on näidatud lepingus, kui pool ei ole teist poolt teavitanud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma kontaktandmete muutumisest.

    2. Lepinguga seonduvaid eriarvamusi ja vaidlusi lahendavad pooled eelkõige läbirääkimiste xxxx. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada läbirääkimiste xxxx, on pooltel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks maakohtusse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.

    3. Leping on koostatud ühes eksemplaris ning allkirjastatud digitaalselt.

1 Antud regulatsioon puudutab ainult neid hooneid, mis paiknevad käesoleva lepinguga hõlmatud kinnistutel.

2 Peapuuliik on esimese xxxxx puuliik, mis antud metsakasvatuslikes ja majanduslikes tingimustes vastab kõige paremini püstitatud majanduslikule eesmärgile.

3 Uluksõraliste tekitatud kahju põllumajanduskultuuridele ning metsamaal kasvavatele okaspuudele

hinnatakse xxxxx alal üks kord aastas ajavahemikul 1. maist järgmise aasta 30. aprillini.

4 Kahju suuruse arvutamisel võetakse aluseks keskkonnaministri määruses sätestatud kahju hüvitamise määrad (nt määrus nr 9. § 9 lg 3), kuid juhul kui määruses on fikseeritud maksimaalne kahju hüvitamise ulatus, siis sellega lepingu kohaselt ei arvestata (nt määrus nr 9 § 9 lg 1).

8


Document Metadata

Filed: June 2nd, 2022