K U T S E
K U T S E
Lugupeetud volikogu liige__________________________
Viimsi Vallavolikogu esimees kutsub kokku Viimsi Vallavolikogu 6. koosseisu 13. istungi, mis toimub 12. septembril 2006 Viimsi vallamajas (II korruse saalis), algusega xxxx 15.00.
1. Viimsi valla kaugküttepiirkonna kehtestamine; X.Xxxxxx
X.Xxxx
2. Viimsi valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja
muutmine; X.Xxxxx,
P.Elbre
3. Üldplaneeringu "Viimsi alevik ja lähiala" lähteülesande kinnitamine ja
Viimsi Vallavolikogu 14.02.2006.a otsuse nr 9 muutmine; X.Xxxxxx
4. Detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine:
Tammneeme küla maaüksustel Akinta, Katlamaja, Xxxxx III, Pällu III ja
Tammeoru I - V; X.Xxxxxx
5. Detailplaneeringu kehtestamine: Leppneeme xxxxx,
maaüksusel Mäeotsa; X.Xxxxxx
6. Munitsipaalomandisse taotlemine: Vehema tee; X.Xxxxxx
7. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine X.Xxxxxxx
(Üldplaneeringu teemaplaneeringule "Miljööväärtuslikud alad ja
rohevõrgustik");
8. Vallavolikogu esindaja valimine Vabariigi Presidendi
valimiskogusse; X.Xxxx
9. Vallavanema minutid;
10. Jooksvad küsimused.
Lugupidamisega
Xxxxx Xxxxxxx
Volikogu esimees
Pkp. 1
Eelnõu nr. 1
01.09.2006.a
VIIMSI VALLAVOLIKOGU
M Ä Ä R U S
Viimsi 12. september 2006 nr
Viimsi valla kaugküttepiirkonna
kehtestamine
Määrus kehtestatakse "Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse" § 6 lg 1, "Kaugkütteseaduse" § 5 alusel, juhindudes Viimsi Vallavolikogu 09.12.2003.a määrusega nr 41 kinnitatud "Viimsi valla energiamajanduse pikaajalisest arengukavast (2003-2017)".
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määruse eesmärk on määrata Viimsi valla kaugküttepiirkonna piirid, võrguga liitumise ja võrgust eraldumise tingimused xx xxxx, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamise kord, soojusettevõtja arenduskohustus.
§ 2. Viimsi kaugküttepiirkonna piirid
(1) Viimsi kaugküttepiirkond hõlmab valdavalt kõrghoonestusega alasid.
(2) Viimsi kaugküttepiirkonna piirid on kirjeldatud lisas 1 ja skeemil lisas 2.
§ 3. Võrguga liitumise ja võrgust eraldumise kord
(1) Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, xxxxx omandis või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud erandjuhtudel.
(2) Võrguga liitumise ja võrgust eraldumise erandjuhtumid vaatab xxxx xx määrab konkreetsed liitumise ja eraldumise tingimused Viimsi Vallavalitsuse (edaspidi - Vallavalitsus) vastavasisuline komisjon (edaspidi - Komisjon), kuhu vajadusel kaasatakse spetsialiste.
(3) Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma võrguga.
(4) Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte, on:
1) ajutised ehitised;
2) ehitised, mille soojuskoormus paigaldatava trassi jooksva meetri kohta on väiksem kui 2 kW;
3) ehitised, mille projekteeritud maksimaalne soojuskoormus on alla 40 kW;
4) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine xxxxx ohtu varasemate liitujate varustuskindluse;
5) ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse ökoloogiliselt puhtaid kütteviise (maasoojus, päikeseenergia, hüdroenergia, tuuleenergia);
(5) Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub Kaugkütteseadusega sätestatud korras.
(6) Võrguettevõtjal on õigus xxxxx võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu.
(7) Võrgust eraldumiseks loetakse võrguühenduse alalist likvideerimist.
(8) Soojusvarustuse ajutise katkestamise ja taastamise tingimused ning kord on sätestatud Kaugkütteseaduses.
(9) Võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on lubatud tarbijal taotleda alljärgnevatel juhtudel:
1) kaugküttevõrgu kaudu soojusega varustatud ehitise lammutamine;
2) ehitise soojusvarustuse parameetrite muutmine rekonstrueerimise käigus selliselt, et ehitise varustamist soojusega kaugküttevõrgu kaudu ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu;
3) ehitise rekonstrueerimine selliselt, et soojusega varustamiseks hakatakse kasutama ökoloogiliselt puhtaid kütteviise (maasoojus, päikeseenergia, hüdroenergia, tuuleenergia).
(10) Eraldumist taotlev tarbija peab võrguettevõtjale esitama võrgust eraldumise taotluse.
(11) Võrguettevõtja esitab eraldumistingimused tarbija taotluse alusel 30 tööpäeva jooksul.
(12) Eraldumistingimustes määratakse kindlaks:
1) võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks 6 kuu jooksul eraldumistaotluse esitamisest;
2) võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks.
(13) Eraldumist taotlev tarbija peab tasuma võrguettevõtjale eraldumisega seotud põhjendatud kulud.
(
14) Võrguga liitumise ja eraldumise protsessis tekkivaid vaidlusi lahendab Komisjon.
§ 4. Kaugkütte üldised kvaliteedinõuded
(1) Soojusettevõtja on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva kaugküttevõrguga ühendatud tarbijate pideva varustamise vajalikus koguses soojusega vastavalt nende vahel sõlmitud soojuse müügi lepingule.
(2) Soojuse müügi lepingus ettenähtud soojuskoormuse tagamiseks peab soojusallikast väljastatav temperatuurigraafik ja hüdrauliline režiim lähtuma välisõhutemperatuurist, ilmastiku prognoosist, tuule kiirusest ja suunast ning soojusvõrgu inertsist.
(3) Piisava tsirkulatsiooni tagamiseks tarbija soojusseadmetes peab soojusettevõtja tagama tarbija soojussõlme ees rõhkude xxxx:
1) sõltumatu ühendusskeemi puhul vähemalt 0,6 bar’i;
2) sõltuva ühendusskeemi puhul vähemalt 0,4 bar’i.
(4) Soojusettevõtja peab tagama järgmiste võrguvee kvaliteedile kehtestatud normide täitmise:
Karedus, mmol/dm3 |
Hõljuvained, mg/kg |
O2, mg/kg |
pH |
Cl, mg/kg |
Fe, mg/kg |
< 0,018 |
< 1 |
< 0,02 |
9 – 10 |
< 50 |
< 0,5 |
(5) Kaugküttepiirkonnas tegutsev võrguettevõtja on kohustatud tagama soojusallikatel reservkütuse olemasolu (v.a. kergel kütteõlil töötavad soojusallikad).
(6) Kaugküttepiirkonnas tegutsev võrguettevõtja on sotsiaalobjektide jaoks kohustatud tagama:
1) kahepoolse toite või;
2) tehnilised võimalused teisaldatava soojusallika ühendamiseks ning võrguettevõtja poolt teenindatava suurima soojuskoormusega sotsiaalobjekti soojusvajadust katva teisaldatava soojusallika olemasolu.
(7) Kaugküttepiirkonnas tegutsev soojusettevõtja peab omama ISO 9001 ja alates 2010 aastast ISO 14000 kvaliteedisertifikaati.
(8) Enne käesoleva määruse jõustumist kaugküttepiirkondades tegutsenud võrguettevõtjad peavad oma tegevuse viima vastavusse käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuetega hiljemalt 01. jaanuariks 2007. a.
§ 5. Soojuse piirhinna kooskõlastamise kord
(1) Soojusettevõtja, kes lähtuvalt Kaugkütteseadusest ei pea soojuse xxxxx kooskõlastama Energiaturu Inspektsiooniga, esitab soojuse piirhinna kooskõlastamiseks põhjendatud taotluse Vallavalitsusele.
(2) Soojuse piirhind tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud:
1) vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate kulutuste katmine;
2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;
3) keskkonnanõuete täitmine;
4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
5) põhjendatud tulukus.
(3) Soojuse piirhinna kooskõlastamise taotluse vaatab xxxx xx esitab koos omapoolsete ettepanekutega Vallavalitsusele otsustamiseks Komisjon, kuhu vajadusel kaasatakse spetsialiste.
(4) Soojusettevõtja poolt taotletud soojuse piirhinna kooskõlastamisel lähtub Vallavalitsus eelkõige Kaugkütteseadusest.
(5) Vallavalitsus teeb soojuse piirhinna kooskõlastuse kohta otsuse 30 päeva jooksul alates nõuetekohase hinnataotluse esitamisest.
(6) Vallavalitsuse nõudel peab soojuse müüja selgitama ja põhjendama piirhinna moodustamise aluseid.
(7) Soojusettevõtja võib taotleda piirhinna ja hinnavalemi kooskõlastamist kuni kolmeks aastaks. Hinnavalemit kasutatakse soojuse piirhinna kooskõlastamiseks soojusettevõtja taotlusel tema tegevusest sõltumatute ja soojuse xxxxx mõjutavate tegurite (nt. hinna muutuvkulu komponentide muutumine) ilmnemisel.
(8) Xxxxxxxxxxxxxxx peab avalikustama oma võrgupiirkonnas soojuse piirhinna vähemalt xxxx kuud enne selle kehtima hakkamist.
(9) Vallavalitsus ei avaldada seoses soojuse piirhinna kooskõlastamisega saadud teavet kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui teabe avaldamine on ette nähtud seadusega või kui teabe edastamine on vajalik Kaugkütteseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.
§ 6. Soojusettevõtja arenduskohustus
(1) Soojusettevõtja (võrguettevõtja) arengukohustuste täitmist kontrollib Komisjon lähtudes eelkõige Kaugkütteseaduses sätestatust.
(2) Xxxxxxxxxxxxxxx arendab tema omandis või valduses olevaid kaugküttesüsteeme ja tõstab nende efektiivsust, et oleks tagatud kõigis tema võrgupiirkondades uute liitujate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine xx xxxx olevate tarbijate ja liitujate kvaliteedinõuetele vastava soojusega varustamine.
(3) Soojusettevõtja (võrguettevõtja) on võrgu tehniliste võimaluste piires ja majandusliku põhjendatuse korral kohustatud ühendama võrguga kõik tema võrgupiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud liitujate tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust.
§ 7. Rakendussätted
(1) Määrus avalikustatakse ajalehes Viimsi Teataja, Viimsi valla veebilehel ja elektroonilises Riigi Teataja andmebaasis.
(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Vallavolikogu kantseleis.
Xxxxx Xxxxxxx
Vallavolikogu esimees
Eelnõu esitaja: Xxxxxx Xxxxxxxxxxxxx
Eelnõu koostaja: Viimsi Vallavalitsuse kommunaalamet
Kooskõlastatud:
Xxxxx Xxxxx Ants Vitsut Xxxxxx Xxxxxx
Abivallavanem Kommunaalameti Vallasekretär
insener
XXXX 1
Xxxxxx Xxxxxxxxxxxxx
12.09.2006 määrusele nr
Viimsi valla kaugküttepiirkonna piirikirjeldus
Viimsi Valla kaugküttepiirkond hõlmab territooriumi, mis piirneb:
Aiandi teega kuni Liilia teeni – Liilia tee idasuunalise mõttelise pikendusega kuni Astri tee läänepoolse haruni – Astri tee läänepoolse haruga kuni Nelgi teeni – Nelgi teega kuni Tare tee ristmikuni – Tare tee ristmikust põhjasuunalise mõttelise joonega kuni kinnistu Tulbiaia tee 28 põhjapiirini – Tulbiaia tee kinnistute 28, 26, 24 ja 8 põhjapiiri xx xxxxx mõttelise pikendusega kuni Tulbiaia teeni – Tulbiaia teega kuni lõikumiseni Vehema teega – Vehema teega kuni Vehema tee 25 kinnistuni – Vehema tee 25 kinnistu läänenurgast põhjasuunalise mõttelise joonega kuni Aiandi teeni – Aiandi tee edelasuunalise mõttelise joonega kuni Aiandi tee 25 kinnistuni – Aiandi tee 25 kinnistu põhja-lääne suunalise mõttelise pikendusega kuni klindini – klindi põhjasuunalise mõttelise pikendusega kuni Allika I kinnistuni – Allika I kinnistu läänesuunalise mõttelise pikendusega kuni Viimsi-Randvere teeni – Viimsi-Randvere teega kuni Lubja I kinnistu põhjapiirini – Lubja I kinnistu lõunapiirini xx xxxxx läänesuunalise mõttelise pikendusega kuni Heldri elamukvartali idapiirini – Heldri elamukvartali xxx- xx lõunapiiriga kuni endise Viimsi Keskkooli territooriumi põhja-loode piirini – endise Viimsi Keskooli territooriumi põhja-loode piiriga kuni Taluranna teeni – Taluranna tee mõttelise lõunasuunalise pikendusega xxxx Xxxxx tee 6 kinnistuni – Xxxxx tee 6 kinnistu loode ja edelapiiriga xxxx Xxxxx teeni – Xxxxx teega kuni Kolhoosi tee põhjasuunalise mõttelise pikenduseni – Kolhoosi tee mõttelise pikenduse ning Kolhoosi teega xxxx xxxxxx teeni – Xxxxxx tee xx xxxxx läänesuunalise mõttelise pikendusega kuni rannajooneni – rannajoonega kuni lõikumiseni muuli tee loodesuunalise mõttelise pikendusega – Muuli tee loodesuunalise mõttelise pikenduse ja Muuli teega kuni Viimsi kütusebaasi kinnistuni – Viimsi Kütusebaasi kinnistu põhjapiiriga kuni Randvere teeni – Randvere teega kuni Viimsi Kütusebaasi lõunapiiriga kulgeva raudteeni – raudtee loodesuunalise mõttelise joonega kuni Randvere tee 1B kinnistuni – Randvere tee 1B kinnistu läänepiiriga kuni Randvere teeni – Randvere teega kuni Aiandi teeni.
NB! XXXX 2 - Viimsi kaugküttepiirkonna skeem avaneb järgmiselt aadressilt:
xxxx://xxxx.xxxxxxxxxx.xx/xxxx/Xxxxxx%00Xxxxx%xxxxxxxxxxx_xxxxx.xxx
Seletuskiri
Viimsi Vallavolikogu määruse eelnõu
"Viimsi valla kaugküttepiirkonna kehtestamine" juurde
Käesoleva määruse eelnõuga määratakse kaugküttepiirkond xx xxxxx piirid Viimsi valla haldusterritooriumil, mille täiendavaks eesmärgiks on kehtestada võrguga liitumise ja võrgust eraldumise tingimused xx xxxx, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamise korra ning soojusettevõtja arenduskohustuse.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt on üheks paljudest omavalitsusüksuse ülesannetest kommunaalmajanduse korraldamine antud xxxxxx või linnas.
Õigus määrata kaugküttepiirkond oma haldusterritooriumi piires on kohaliku omavalitsuse volikogul, mis on sätestatud Kaugkütteseaduse (KKütS) § 5 lõikes 2.
Vastavalt KKütS § 5 lõikele 1 on kaugküttepiirkond üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada xxxxxx, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele xxxxxx soojusvarustus.
Käesoleva määruse eelnõu ettevalmistamisel lähtuti eelkõige KKütS § 5 nõuetest. Vastavalt seadusele, kohaliku omavalitsuse pädevuses olevad kaugküttepiirkonnas soojusettevõtjate tegevust reguleerivad õigusaktid, valmistatakse ette 2007. aasta alguseks. Kaugküttepiirkondade kehtestamist peetakse vajalikuks Vallavolikogu poolt 09.12.2003.a määrusega nr 41 kehtestatud Viimsi valla energiamajanduse pikaajalises arengukavas aastaiks 2003-2017, kus on esitatud Viimsi kaugküttepiirkondade moodustamiseks vajalike tehnilis-majanduslike ja keskkonnakaitseliste arvutuste kokkuvõtted ja konkreetsete piirkondade moodustamise põhjendused.
Viimsi valla kaugküttepiirkonna määramise eesmärgiks on säilitada Viimsi alevikus ja Haabneeme alevikus olemasolevad kaugküttevõrgud kui soojuse ja elektri koostootmiseks ning keskkonnasõbralikud insenerirajatised, piirata ressursside raiskamist xx xxxx soojusettevõtjatele kindlust kaugküttesüsteemide arendamiseks.
Eelpoolnimetatud arengukavas tehtud arvutustest selgus, et nii makromajanduslikust xxx xxxxx õhu kvaliteedi parandamise seisukohast on kaugkütte säilitamine Viimsi ja Haabneeme alevikes suure ja kontsentreeritud tarbimise korral õigustatud ja ühtlasi vajalik, sest see xxxxx xx energiatootmise suurema ohutuse, kütusekasutuse paindlikkuse, energiavarustuskindluse ning parandab üldist keskkonnaseisundit.
Tarbijate massiline lahkumine kaugküttevõrgust ja lokaalküttele üleminek tooks endaga xxxxx täiendavalt sotsiaalpoliitilisi probleeme. Kaugküttevõrku allesjäävatele tarbijatele võib soojuse hind tõusta, sest üldjuhul kaugküttekatlamaja püsikulud jäävad tarbijate lahkudes muutumatuks. Muutuvkulud mõnevõrra vähenevad, kuid soojuse kaod jäävad torustikes peaaegu samaks. Tulemusena võivad kasvada eluasemetoetuste kulud. Kaugküttevõrku allesjäänud tarbijate olukorra halvenemine on aga vastuolus Konkurentsiseadusega.
Paralleelsete tehnovõrkude arendamine/väljaehitamine tarbijate energiaga varustamiseks lisaks olemasolevale kaugküttevõrgule (ehitatakse/laiendatakse gaasijaotusvõrke või tugevdatakse elektrijaotusvõrke) tähendab rohkem kaevetöid, tänavate sulgemisi, liikluskorralduse muudatusi ja kokkuvõttes ebamugavusi linna elanikkonnale. Elamute ja elamurajoonide välisilme risustuks paljude korstnatega ja ehitistega, mis muudavad planeeritud hoonete ja asumite väljanägemist.
Määruse eelnõu lisas 1 (Viimsi valla kaugküttepiirkonna piirikirjeldus) kirjeldatud kaugküttepiirkond hõlmab valdavas enamuses ajalooliselt kaugküttega varustatud hoonestusega piirkondi.
Määruse eelnõus esitatakse kaugküttepiirkondades soojusettevõtjate tegevust reguleerivad tingimused vastavalt seadusele:
Kaugküttepiirkonnas tehakse võrguga liitumine kohustuslikuks kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, xxxxx omanduses või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks. Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma võrguga.
Võrgust eraldumisel näidatakse, mis tingimustel tarbija saab eralduda kaugküttevõrgust ja millised kulud sellega kaasnevad.
Kaugkütte üldisi kvaliteedinõudeid sätestavas aktist on oluline välja tuua nõue, et alates 2006. aasta 1. jaanuarist peab kaugküttepiirkonnas tegutsev soojusettevõtja omama ISO 9001 ja alates 2010. aastast ISO 14000 kvaliteedisertifikaati.
Soojuse piirhinna kooskõlastamise korra ühe olulisema sättena fikseeritakse, et soojusettevõtja, kes lähtuvalt seadusest ei pea soojuse xxxxx kooskõlastama Energiaturu Inspektsiooniga (soojuse toodang alla 50 000 MWh aastas), esitab ja põhjendab soojuse piirhinna taotluse vallavalitsusele.
Soojusettevõtja arenduskohustus viitab sellele, et soojusettevõtja (võrguettevõtja) arengukohustuste täitmist hakkab kontrollima vallavalitsuse poolt määratud komisjon.
Käesoleva määruse eelnõu on väljatöötanud Tallinna Tehnikaülikooli soojustehnika instituudi (STI) töögrupp - professor Xxxx Xxxxx (STI direktor), projektijuht Xxx Xxxx (STI teadur) ja STI dotsent Xxxx Xxxxxx.
Käesolev määruse eelnõu on kooskõlastatud Viimsi Vallavalitsuse 01.09.2006.a istungil, ning ühtlasi Viimsi valla kaugküttepiirkonnas tegutseva soojusettevõtja AS-ga Fortum Termest.
Teeme ettepaneku sätestada määruse jõustumine esimesel võimalusel.
Viidatud õigusaktid:
Kaugkütteseadus
xxxxx://xxx.xxxxxxxxxxxx.xx/xxx/xxx.xxx?xxx000000
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus
xxxxx://xxx.xxxxxxxxxxxx.xx/xxx/xxx.xxx?xxx0000000
Xxxxx Xxxxx
Abivallavanem
Koostaja: Ants Vitsut, Vallavalitsuse kommunaalameti insener, 6066 828
Pkp. 2
Eelnõu nr. 2
VIIMSI VALLAVOLIKOGU
MÄÄRUS
Viimsi 12. september 2006 nr
Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
kasutamise eeskirja muutmine
Määrus kehtestatakse "Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse" § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 37 ja "Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse" § 8 lõike 4 alusel.
§ 1. Viimsi Vallavolikogu 13. märtsi 2001.a määrusega nr 5 kinnitatud “Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas” (edaspidi - eeskiri) tehakse järgmised muudatused:
1) kogu eeskirja tekstis asendatakse sõna "heitvesi" sõnaga "reovesi" vastavas käändes;
2) eeskirja paragrahvi 7 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(2) Ühisveevärgist kliendile müüdav vesi peab olema mõõdetud kinnistu veevärgile vee-ettevõtja paigaldatud veearvesti abil. Veearvesti peab paigaldama nõuetekohasesse veemõõdusõlme enne teenuslepingu sõlmimist. Xxxxx veearvesti paigaldamist koostatakse kahepoolne akt arvesti ja veemõõdusõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel klient vastutab nende nõuetekohase toimimise eest.";
3) eeskirja paragrahvi 18 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(2) Veearvesti puudumisel määratakse kasutatud vee hulk tarbimiskohas 10 m³ inimese kohta kuus.";
4) eeskirja paragrahvi 18 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"Vee tarbimise arvestamiseks käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud normi järgi teatab klient vee-ettevõtjale isikute (elanikud, rentnikud, töötajad) arvu. Klient on kohustatud koheselt kirjalikult teatama isikute arvu muutustest.";
5) eeskirja paragrahvi 19 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(3) Kui klient ei ole vee-ettevõtjale kohe teatanud veearvesti või plommide rikkumisest või riknemisest või on esitanud valeandmeid või ei ole võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku hoiatust juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja arvestada veekulu käesoleva eeskirja § 18 lg 2 ettenähtud vee kasutamise normi järgi. Arvestust alustatakse vee-ettevõtja poolt veearvesti viimasest kontrollimise päevast või arvestuse aluseks on valeandmetega hõlmatud aeg.";
6) eeskirja paragrahvi 22 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:
"10) toimub muu tegevus, mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest määratud xxxxx maksmata.";
§ 2. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja, Viimsi valla veebilehel.
§ 3. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Vallavolikogu kantseleis.
Xxxxx Xxxxxxx
Vallavolikogu esimees
Eelnõu esitaja: Xxxxxx Xxxxxxxxxxxxx
Eelnõu koostaja: Vallavalitsuse kommunaalamet; AS Viimsi Vesi
Kooskõlastatud:
Xxxxx Xxxxx Priit Elbre Xxxxxx Xxxxxx
Abivallavanem AS Xxxxxx Xxxx Xxxxxxxxxxxxx
Teenindus- ja finantsjuht
Seletuskiri
Viimsi Vallavolikogu määruse eelnõu
“Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
kasutamise eeskirja muutmine” juurde
Käesolev Vallavolikogu määruse eelnõu sätestab muudatused Viimsi Vallavolikogu 13. märtsi 2001. a määrusega nr 5 kinnitatud ja 14. mai 2002. a määrusega nr 18 muudetud Viimsi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas (edaspidi - Eeskiri).
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on kohaliku omavalitsusüksuse üheks ülesandeks veevarustuse korraldamine antud xxxxxx või linnas.
Vallavolikogu määruse koostamise aluseks on Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse (edaspidi: ÜVVKS) § 8 lg 4, mille kohaselt peab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (edaspidi: ÜVK) kasutamise eeskirja kinnitama kohaliku omavalitsuse volikogu.
ÜVVKS uus redaktsioon näeb ette kohalike omavalitsusüksuste kohustuse viia kehtivad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega seotud eeskirjad kooskõlla ÜVVKS sätestatud muudatustega.
Eelnimetatust tulenevalt muudetakse Eeskirjas nii terminoloogilisi kui sisulisi aspekte. Eeskirja muudetakse järgmiselt:
1) Tulenevalt Eeskirja mõiste "heitvesi" tähenduse muutumisega asendatakse eeskirjas "heitvesi" sõnaga "reovesi" vastavas käändes.
2) Eeskirja § 7 lõike 2 kohaselt peab veearvesti paigaldama enne teenuslepingu sõlmimist, et lepingu sõlmimise hetkeks oleks üle kontrollitud nõuetekohane veemõõdusõlm ning et hilisemalt oleksid tarbitud veekogused mõõdetud õigesti.
3) Eeskirja § 18 lõike 2 kohaselt määratakse veearvesti puudumisel kasutatud vee hulk tarbimiskohas 10 m3 inimese kohta kuus. Nimetatud norm tuleneb AS-i Viimsi Vesi nõukogu 23.07.2003.a otsusest. Eesmärk on mõjutada tarbijaid paigaldama veearvestid, sest eelistatavalt toimub veekasutuse mõõtmine veearvestiga.
4) Eeskirja § 18 lõike 3 ja § 19 lõike 3 muutmine tuleneb muudatusest § 18 lõikes 2. Sõna "norm" mitmuses asendatakse nimetatud lõigetes ainsusega vastavas käändes.
5) Eeskirja § 22 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10, mille kohaselt loetakse ÜVK omavoliliseks kasutamiseks tegevust, mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest määratud xxxxx maksmata. Nimetatud punkt tuleneb ÜVVKS-st § 151 lõike 3 punktist 7. Eesmärk on välistada igasugune omavoliline tegevus teenuse tarbimisel.
Eeskirja muudatused on kooskõlastatud Viimsi Vallavalitsuse 01.09.2006.a istungil.
Teeme ettepaneku sätestada määruse jõustumine esimesel võimalusel.
Viidatud õigusaktid:
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus
xxxxx://xxx.xxxxxxxxxxxx.xx/xxx/xxx.xxx?xxx000000
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus
xxxxx://xxx.xxxxxxxxxxxx.xx/xxx/xxx.xxx?xxx0000000
Priit Elbre
AS Viimsi Vesi
Teenindus- ja finantsjuht
Koostanud: Xxxxx Xxxxxxx, assistent, AS Xxxxxx Xxxx, 6066 848
KINNITATUD
Xxxxxx Xxxxxxxxxxxxx
13. märtsi 2001 määrusega
nr 5 ja muudetud 14. mai
2002 määrusega nr 18
VIIMSI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI
KASUTAMISE EESKIRI
§ 1. Eeskirja reguleerimisala
Käesolev Viimsi valla
kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib
suhteid veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid osutava
ettevõtja (edaspidi vee-ettevõtja), ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni omaniku ja vee-ettevõtjaga veevarustuse ja/või
heitvee ärajuhtimise teenuse kasutamiseks lepingu sõlminud isiku
(edaspidi klient) vahel Viimsi valla territooriumil.
§ 2. Mõisted
Käesolevas eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises
tähenduses:
1) abonenttasu -
tasu, mida klient maksab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
nõuetekohase toimimise tagamise eest sõltumata kasutamisest;
2)
arvestusperiood - veevarustuse ja/või heitvee ärajuhtimise
teenuste osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve.
Arvestusperioodiks on reeglina kalendrikuu. Arvestusperioodi täpse
alguse xx xxxx kuupäevadeks on vee-(heitvee) arvesti näidu
lugemise kuupäevad, mis määratakse teenuslepingus;
3) avalik
veevõtukoht - ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme
(olmevesik, paakautode täitmise seade jms) koht koos teenindamiseks
vajalike ehitistega;
4) ehitis - hoone või rajatis;
5)
fekaalid - kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed;
6)
heitvesi - kasutusel olnud ja loodusesse tagasi juhitav
vesi;
7) [Kehtetu - Viimsi Vallavolikogu 14.05.2002 määrusega
nr 18 - jõust.17.05.2002];
8) kanaliseerimine - heitvee
kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu;
9) klient - kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja xxxxxx, xxxxx veevärk ja/või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi
ja/või -kanalisatsiooniga xx xxx on sõlminud vee-ettevõtjaga lepingu veevarustuse ja/või heitvee ärajuhtimise teenuse kasutamiseks;
10) kinnistu - kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi, hoonestusõiguse alusel kasutatav maa, või ehitise, kui vallasasja, juurde kuuluv maa.
11) kinnistu
kanalisatsioon - liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja
seadmed (sealhulgas ehitiste sisekanalisatsioon) kinnistult heitvee
ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni;
12) [Kehtetu - Viimsi
Vallavolikogu 14.05.2002 määrusega nr 18 - jõust.17.05.2002];
13) kinnistu veevärk
- liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas
ehitiste siseveevärk) kinnistu veega varustamiseks
ühisveevärgist;
14) liitumine - kinnistu veevärgi
torustiku ühendamine ühisveevärgi torustikuga või kinnistu
kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooni rajatistega
veevarustuse ja/või heitvee ärajuhtimise teenuste edaspidiseks
kasutamiseks;
15) liitumistasu
- ühekordne tasu, mis tuleb kinnistu omanikul maksta kinnistu
veevärgi ühendamiseks ühisveevärgiga ning kinnistu
kanalisatsiooni ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga;
16)
liitumispunkt - ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht
kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga;
17) peakraan -
viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu veevärki;
18)
peatoru - ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille
kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt heitvee
kanaliseerimine;
19) purgimiskoht - tekkekohast äraveetud
heitvee ja/või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht;
20)
rajatis - maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse
tulemusena valminud ehitis, mis ei xxx xxxxx;
21) reostus
- vee omadusi halvendav saasteainete, organismide, soojuse või
radioaktiivsuse sisaldus vees;
22) reovesi - olmes või
tootmises kahjutuspiiri ületavalt rikutud vesi, on heitvee
alaliik;
23) sademetevee kanalisatsioon - rajatised ja
seadmed sademete-ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ja
puhta heitvee kanaliseerimiseks;
24) sisendustoru -
kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
25)
vaatluskaev - avatava luugi ja põhjasasuva voolurenniga kaev
kanalisatsioonitorustikul;
26) vee-ettevõtja - ettevõtja
kes osutab veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil;
27) vee- või
heitvee mõõdusõlm - vee või heitvee mõõtmiseks ettenähtud
vee- või heitvee-arvestist ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist
koosnev tehniline sõlm;
28) vee- või heitvee mõõdukaev
- kaev, kus asub vee- või heitveemõõdusõlm;
29) ühenduskraan
- veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis
järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks;
30)
ühendustoru - kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu
kanalisatsioonist heitvett vastuvõttev toru peatorust
liitumispunktini;
31) ühiskanalisatsioon - ehitiste ja
seadmete kompleks mitme kinnistu heitvee kanaliseerimiseks;
32)
ühisveevärk - ehitiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu
veega varustamiseks ning vee kasutamiseks kahjutule tõrjumisel, kui
selleks ei ole ette nähtud muid veevõtukohti;
§ 3. Teenuste osutamine lepingute alusel
(1) Ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni abil veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste
osutamine toimub Viimsi vallavolikogu otsusega määratud
vee-ettevõtja poolt vastavalt eeskirjale ning Viimsi vallavalitsuse
(edaspidi vallavalitsuse) ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud
sellekohasele lepingule.
(2) Veevarustuse ja heitvee
ärajuhtimise teenuste osutamine vee-ettevõtjate vahel toimub
lepingu alusel, mis on koostatud kooskõlas vallavalitsuse ja
vee-ettevõtja vahelise lepinguga.
(3) Ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni ulatumisel teise kohaliku omavalitsuse
haldusterritooriumile määratakse sellise ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni kasutamise tingimused vastava kohaliku omavalitsuse
ja vallavalitsuse vahelise lepinguga.
(4) Ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni klientidel on õigus saada ühisveevärgist xxxx xx
juhtida ühiskanalisatsiooni heitvett vastavalt vee-ettevõtjaga
sõlmitud lepingule (edaspidi teenusleping).
§ 4. Omandi piiritlemine
(1) Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni ja kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vaheliseks piiriks on liitumispunkt. Vee-ettevõtja vastutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (sealhulgas liitumispunkti) hoolduse ja seisukorra eest.
(2) [Kehtetu - Viimsi
Vallavolikogu 14.05.2002 määrusega nr 18 - jõust.17.05.2002]
(3)
Liitumispunktid fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos
skeemiga, mis on teenuslepingu lahutamatu osa.
§ 5. Ühisveevärgi vee kvaliteet ja rõhk
(1) Ühisveevärgi kaudu
joogiks ja muudeks olmevajadusteks kasutatav vesi peab vastama
sotsiaalministri poolt kehtestatud kvaliteedinõuetele.
(2)
Vee-ettevõtja peab tagama nii ühisveevärki juhitava kui ka seal
oleva vee kvaliteedi kontrolli vastavalt joogivee standardi kohasele
vee kvaliteedi kontrolli nõuetele. Vee-ettevõtja ei vastuta vee
kvaliteedi muutuste eest kinnistu veevärgis.
(3) Vee-ettevõtja tagab liitumispunktis vee miinimumrõhu 2 baari. Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma rõhutõsteseadmetega xx xxxx kulul.
§ 6. Nõuded
kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile
(1) Kinnistu
veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses nende
kohta käivate õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega.
(2) Klient peab hoidma kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni sellises korras, et see ei kahjustaks ühisveevärki või -kanalisatsiooni ega takistaks teenuste osutamist.
(3) Sisendustorul ei
tohi olla veevõttu võimaldavat ühendust. Klient peab hoidma
sisendustoru xxxxx xxxxx maa-ala toru kontrollimiseks ja
remontimiseks juurdepääsetavana.
(4) Sisendustoru nähtava
lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest
koheselt teatama vee-ettevõtjale.
(5) Sisendustoru lekke või
muu ühisveevärki kahjustava või teenuste osutamist takistava
puuduse kohta kinnistu veevärgis koostatakse ülevaatust teinud
vee-ettevõtja esindaja või Viimsi Vallavolikogu otsusega volitatud
isiku poolt sellekohane akt.
(6) Kinnistu piires
tarbitav vesi peab üldjuhul tulema ühe veemõõdusõlme kaudu. Enam
xxx xxx veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee
võtmiseks võib toimuda erandina kokkuleppel vee-ettevõtjaga.
(7)
Kinnistu veemõõdusõlm peab asuma hoones selle peatorupoolsel
küljel, kohe xxxxx sisendustoru suubumist hoonesse või
veemõõdukaevus, kohe xxxxx sisendustoru suubumist kinnistule.
(8) Veemõõdusõlm paigutatakse veemõõdukaevu kui:
1) hoones puudub selleks
võimalus;
2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus
oleks välditud veearvesti külmumine;
3) sisendustorustik
krundil osutub pikemaks kui 30 m;
4) sisendustorustik varustab
veega mitut kinnistut või kinnistute gruppi või kinnistut läbi
teise kinnistu.
(9) Veemõõdusõlme
asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud
tehnilistele tingimustele. Sõlme paigaldab oma veearvesti
vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti.
Kliendi poolt paigaldatud veearvesti peab vastama vee-ettevõtja
poolt esitatud tehnilistele tingimustele.
(10) Klient peab
hoidma lume- ja jäävabad tema puhastusalal ja kinnistul olevad
hüdrandikaevude ja peakraani luugid ning hoidma vabad juurdepääsud
maapealsetele hüdrantidele vastavuses Viimsi valla heakorra
eeskirjale, samuti hoolitsema peakraani luugi ja ühisveevärgi
tähissiltide säilivuse ning nähtavuse eest, nende vigastustest ja
kaotsiminekust koheselt teatama vee-ettevõtjale. Tähissiltide
paigaldamine toimub planeerimis- ja ehitusseaduse kohaselt.
§
7. Veearvesti paigaldamine, selle toimimise ja säilivuse tagamine
(1) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid ning tagama nende toimimise ja säilivuse. Veearvestit tuleb xxxxx vigastamatuna, kaitsta külmumise, ülekuumenemise ja uputamise eest.
(2) Ühisveevärgist kliendile müüdava vee mõõtmiseks paigaldab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul xxxxx teenuslepingu sõlmimist veearvesti kliendi nõuetekohasesse veemõõdusõlme. Xxxxx veearvesti paigaldamist koostatakse kahepoolne akt arvesti ja veemõõdusõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel klient vastutab nende nõuetekohase toimimise eest. Teenuslepingu lõpetamisel demonteeritakse veearvesti vee-ettevõtja poolt.
(3) Veearvesti hooldust ja taatlust teostab vee-ettevõtja. Klient peab tagama juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks. Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.
(4) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemist või arvesti ja veemõõdusõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale.
(5) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida vee- või heitveearvesti liitmik ning arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem.
(6) Klient vastutab kinnistu veevärgil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud koheselt teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest.
§ 8. Muud veega varustamise nõuded ja tingimused
(1) Ühisveevärgi vett kasutatakse xxxx- xx tootmisvajaduste rahuldamiseks, vee võtmiseks kahjutule tõrjumisel ja avalike veevõtukohtade veega varustamiseks.
(2) Ühisveevärgil
oleva avaliku veevõtukoha hooldust korraldab selle omanik, kes peab
tagama veevõtukoha heakorra ning sanitaarnõuete täitmise.
(3)
Ühisveevärgi tuletõrje hüdrantide korrashoiu eest vastutab
vee-ettevõtja. Tuletõrjehüdrante kasutab Tuletõrje- ja Päästeamet
(edaspidi päästeamet) kahjutule tõrjumisel ja vajadusel teistel
päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada xxxx
xxx-ettevõtja loal lepingu alusel. Hüdrantide kasutamine õppustel
xx xxxxx tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt
kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks.
(4) Keelatud on ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine. Erandina on kliendil lubatud, teatades sulgemisest koheselt vee-ettevõtjale, sulgeda oma kinnistu peakraan, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või on veemõõdusõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus.
(5) Vee-ettevõtja ja kliendi kokkuleppel võib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või heitvee kanaliseerimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, xxxxx veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud kahju.
§ 9. Olmeveekasutuse piiramine
Viimsi Vallavalitsusel on õigus anda määrusi ja korraldusi ühisveevärgist olmeveekasutuse piiramiseks üldistes huvides.
§ 10. Heitvee ärajuhtimise nõuded ja tingimused
(1) Ühiskanalisatsiooni kasutatakse heitvee, sademevee, drenaaživee ja muu pinnavee ärajuhtimiseks.
(2) Torude
paigalduskõrgus (sügavus) liitumispunktis ja heitvee paisutuskõrgus
on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja antakse
ühiskanalisatsiooniga liitujale teada tehnilistes tingimustes või
kliendile teenuslepingus. Kui paisutuskõrgus ei ole määratletud,
loetakse selleks kinnistu poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde
kuuluva vaatluskaevu kaane kõrgusest 10 cm võrra kõrgem tase. Kui
see ei taga kinnistult heitvee isevoolset või üleujutusriskita
kanaliseerimist, tuleb heitvee ümberpumpamine või paisutuskõrgusest
allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse üleujutuse eest lahendada
kinnistu omanikul oma seadmetega xx xxxx kulul.
(3)
Ühiskanalisatsiooni on lubatud kanaliseerida ainult sellist
heitvett, mis ei kahjusta selle ehitisi, sealhulgas
puhastusseadmeid.
(4) Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida heitvett, mis sisaldab:
1) põlemis- ja
plahvatusohtlikke aineid;
2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi
tekitavaid aineid;
3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke
mürkaineid ja gaase;
4) radioaktiivseid aineid;
5)
inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
6)
biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
7) bioloogiliselt
raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.
(5) Ühiskanalisatsiooni
on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund,
lokaalsete puhastite jäätmeid jms, xxxx xx eelnevalt purustatud
xxxxx.
(6) Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida
heitvett, mis sisaldab ohtlikke aineid vastavalt
keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud nõuetele ohtlike ainete
kohta ühiskanalisatsiooni juhitavas heitvees või mille kohta ei ole
teenuslepingus toodud vastuvõtutingimusi.
(7) Heitvee
kanaliseerimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsioonis nii
hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi.
(8) Heitvett ja
fekaale võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat luba
omavad ettevõtjad ja ainult vee-ettevõtja poolt selleks määratud
kohtades. Purgimiskohtade hooldust korraldab vee-ettevõtja.
§ 11. Heitveearvesti paigaldamine, selle toimimise ja säilivuse tagamine
(1) Heitvee mõõdusõlme
paigutus ja ehitus, kasutatavad heitveearvestid ning arvestite
elektritoite ja -ülekande süsteemid peavad tehniliselt vastama
vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele.
(2)
Heitvee mõõdusõlme vaatab üle, annab kasutusloa ja plommib
vee-ettevõtja. Mõõdusõlme hooldust ning heitveearvesti taatlust
korraldab klient. Koostatakse kahepoolne akt arvesti ja sõlme juurde
kuuluvate plommide vastuvõtu kohta.
(3) Heitveearvesti
riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti
ja mõõdusõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil koheselt
teatada vee-ettevõtjale.
§ 12. Keelatud ühendused
(1) Kinnistu veevärk
peab olema paigaldatud ja ühendatud ühisveevärgiga nii, et oleks
takistatud reostunud või reostusohtliku vee, samuti ohtlike vedelike
või gaaside tagasivoolamine või imbumine torustikuga ühendatud
seadmetest või süsteemidest ühisveevärki (xxxx xxx võrgu
normaal- kui ka alarõhu korral). Kinnistu veetorustik peab olema
kaitstud kõrgetemperatuurilise vee või auru sinna sattumise eest.
Ühendusi, mis eeltoodut ei võimalda, loetakse keelatud
ühendusteks.
(2) Keelatud ühendusteks on ka:
1) ühendused, mis
võimaldavad ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu
veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või
veevarustussüsteemidest;
2) kinnistu veevärgi vahetu
ühendamine kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja ‑kaevudega,
vedelike reservuaaridega (v.a. joogivee reservuaarid),
kõrgsurvekateldega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga milles
kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
3) ühendused, mis
võimaldavad reovee juhtimist sademetevee kanalisatsiooni;
4)
ühendused, mis võimaldavad sademete- ja drenaaživee ning muu
pinnase- ja pinnavee juhtimist ühiskanalisatsiooni.
(3) Keelatud ühenduse
ilmsikstulekul koostatakse ülevaatust teostanud vee-ettevõtja
esindaja või volitatud isiku poolt sellekohane akt.
(4)
Ühendusest, mis võimaldab reovee juhtimist sademetevee
kanalisatsiooni, teavitatakse keskkonnakaitse teenistust.
§ 13. Teenuslepingu sõlmimine
(1) Teenusleping sõlmitakse vahetult ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga liitunud kliendiga. Klientidega, xxxxx kinnistu on kaasomandis, või kaaskasutuses, sõlmitakse üks teenuseleping kinnistul asuva ehitise mõtteliste osade majandamiseks asutatud ühistuga (korteriühistuga), vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele, või kaasomanike enamuse otsusele.
(2) [Kehtetu - Viimsi Vallavolikogu 14.05.2002 määrusega nr 18 - jõust.17.05.2002]
(3) Ühekordset või
lühiajalist veekasutust või heitvee kanaliseerimist võib
vee-ettevõtja lubada tähtajalise teenuslepingu alusel. Kui
tähtajalist teenuste kasutamist soovitakse olemasolevate või
ehitatavate kinnistu ühendustorude kaudu (ehitusaegne veekasutus),
mis edaspidiselt jäävad alalisse kasutusse, võib kuni
liitumistasu viimase osamakse tasumiseni teenuste kasutamiseks
sõlmida tähtajalise teenuslepingu. Ühekordse või lühiajalise
veekasutuse ja/või heitvee kanaliseerimise loa saamiseks esitab seda
soovinud isik vormikohase avalduse.
(4) Teenuslepingu
sõlmimiseks tuleb kinnistu omanikul esitada vee-ettevõtjale
vormikohane avaldus, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid
ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu
sõlmimiseks vajalikud dokumendid. Tähtajalise teenuslepingu
sõlmimiseks esitab kinnistu omanik (või klient) avalduse ja
dokumendi, mis tõendab tähtajalise teenuse kasutamise vajadust.
(5) Avalduse alusel väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused. Paigaldatud torustikud ja seadmed vaatab üle vee-ettevõtja esindaja, kes nende nõuetele vastavuse korral vormistab kasutusele lubamise akti, mille alusel sõlmitakse leping.
(6) Kliendil (ka kliendi õigusjärglasel) on kahe aasta jooksul xxxxx teenuslepingu lõpetamist õigus teenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee andmise ja/või heitvee kanaliseerimise taastamise kulud.
§ 14. Teenuslepingu lõpetamine
(1) Teenusleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel seaduse või lepinguga ettenähtud juhtudel. Teenuslepingus sätestatakse kliendi kohustus kinnistu omandiõiguse üleminekul teatada kirjalikult lepingu lõpetamisest viisteist tööpäeva ette.
(2) Teenuste kasutamise jätkamiseks esitab kinnistu uus omanik või valdaja avalduse teenuslepingu sõlmimiseks koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega. Kui uus omanik või valdaja xx xxxxx teenuslepingut, on vee-ettevõtja kohustatud talle veekasutuse ja/või heitvee kanaliseerimise lõpetamisest ette teatama 5 tööpäeva.
(3) Vee-ettevõtjal on õigus teenuslepingus sätestatud tingimustel lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping, kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine ja/või heitvee kanaliseerimine peatatud, kui muutub kinnistu piir, ehitatakse ümber kinnistu veevärk ja kanalisatsioon, ehitised lammutatakse või muutub klient muudel alustel vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks. Teenuslepingu lõpetamisest teatab vee-ettevõtja kliendile kirjalikult 5 tööpäeva ette.
(4) Kui kahe aasta
jooksul xxxxx teenuslepingu lõppemist või lõpetamist pole lepingut
eeskirja paragrahv 13 lg 6 kohaselt uuendatud, võib vee-ettevõtja
lahutada kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi
rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse ja/või heitvee
ärajuhtimise teenuseid taaskasutada, tuleb kinnistu omanikul sõlmida
liitumisleping.
(5) Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei
tagastata.
§ 15. Teenuste hinnad
(1) Veevarustuse ja
heitvee ärajuhtimise teenuste hind kliendile moodustub
abonenttasust, tasust võetud vee eest ning tasust heitvee
ärajuhtimise eest.
(2) Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise
teenuste hinnad kehtestab vallavalitsus vastavalt vallavolikogu poolt
kinnitatud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna
reguleerimise korrale.
(3) Klient tasub
veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale
vallavalitsuse poolt kehtestatud hindade alusel vastavalt kliendi ja
vee-ettevõtja vahel sõlmitud teenuslepingule.
(4)
Ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest kahjutule
tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kasutatava vee
eest tasutakse vastavalt vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelisele
lepingule.
§ 16. Ajutised torustikud
(1) Tähtajaline
veekasutus ja/või heitvee kanaliseerimine ehituseks,
tänavakaubanduseks ja kastmiseks toimub tähtajalise teenuslepingu
alusel. Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine
toimub tähtajalise teenuslepingu taotleja xxxxx xx tema kulul.
(2)
Ajutisi vee- ja/või kanalisatsioonitorustikke on lubatud
ühisveevärgi ja/või ‑kanalisatsiooniga ühendada vastavuses
vee-ettevõtja poolt antud tehnilistele tingimustele.
(3)
Liitumispunktiks ajutise torustiku ja ühisveevärgi ja/või
-kanalisatsiooniga vahel on nende ühenduskohad, kui teenuslepinguga
ei ole sätestatud teisiti. Veetoru ühenduskohal peab olema sulgur,
vajadusel ka tagasilöögiklapp.
(4) Ajutiste torustike kohta
kehtivad eeskirjas kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kohta käivad
nõuded ja kliendi kohustused. Ainult suvel kasutatavate torustike
puhul ei kehti neile külmumisohuga seonduvad nõuded.
(5)
Ühisveevärgist ajutise torustiku kaudu kliendile müüdav vesi peab
olema mõõdetud ajutisele torustikule vee-ettevõtja paigaldatud
veearvesti abil, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud
teisiti.
§ 17. Kontroll
(1) Õigus teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni nõuetele vastavuse ning kliendi veekasutuse ning ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee üle on vallavolikogu otsusega volitatud isikul (edaspidi: volitatud isik) ja vastavalt teenuslepingu tingimustele vee-ettevõtja esindajal.
(2) Klient peab tagama juurdepääsu kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontrollimiseks. Kliendil või tema poolt volitatud isikul on õigus jälgida kontrolli teostamist.
(3) Ei tohi avalikustada kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete ning vee kasutuse ja heitvee kanaliseerimise kontrollimisel saadud teavet, mis ei ole seotud käesolevas eeskirjas, samuti teistes antud valdkonna kohta käivates õigusaktides toodud nõuete rikkumisega või ohuga ühisveevärgile ja/või -kanalisatsioonile. Avalikustada võib andmeid kliendi veetarvituse ja kanaliseeritava heitvee koguse ning reostuse kohta.
§ 18. Kasutatud vee mõõtmine ja veearvestus
(1) Kliendi veekasutust
mõõdetakse veearvestiga. Müüdud vee kogus tehakse kindlaks
veearvesti näitude järgi kuupmeetrites. Veearvesti näitude
registreerimise xxxx xx sagedus määratakse teenuslepinguga.
(2) Veearvesti puudumisel määratakse kasutatud vee hulk järgmiste vee kasutamise normide järgi (m3 kuus inimese kohta):
1) veevarustusega eluruumis, kus puudub kanalisatsioon 1,0;
2) veevarustuse ja kanalisatsiooniga eluruumis, kus puuduvad dušš või xxxx 2,6;
3) veevarustuse ja kanalisatsiooniga koht-küttega eluruumis, kus on xxxx 4,0;
4) tsentraalküttega korterites, kus on dušš 5,8;
5) tsentraalküttega korterites, kus on xxxx xx xxxx 7,6;
6) ärihooned ja muud hooned 0,3.
(3) Vee tarbimise arvestamiseks käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud normide järgi teatab klient vee-ettevõtjale isikute (elanikud, rentnikud, töötajad) arvu. Klient on kohustatud koheselt kirjalikult teatama isikute arvu muutustest.
(4) Avalikust
veevõtukohast võetava vee kasutamise normiks veearvesti puudumisel
on 100 m3 xxxx xx tasumine toimub vastavalt vallavalitsuse
ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustele.
(5) Alates
2002. aasta 1. jaanuarist peab klientidele antav vesi olema mõõdetud.
(6) Ühekordsed veetarvitused (läbipesud, katsetused jms) mõõdetakse või arvestatakse vee ettevõtte poolt igakordselt vastavalt kasutusele.
(7) Päästeameti poolt kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust päästeamet, esitades igakuiselt vee-ettevõtjale sellekohased andmed. Selle vee eest tasu ei võeta.
(8) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, teeb vee-ettevõtja veekasutuse akti ja kuluarvestuse järgmistel juhtudel:
1) tuletõrjesüsteemi
katsetamisel pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
2)
kahjutule tõrjumisel, millest klient on vee-ettevõtjale teatanud
mitte hiljem kui 24 tunni jooksul xxxxx plommi eemaldamist.
Nimetatud juhtudel võib klient tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme eemaldada. Plommide tagasipaigalduse kulud kannab klient.
§ 19. Veearvestus rikke, rikkumise või valeandmete korral
(1) Veearvesti rikke korral, kui klient ei xxx xxxxxx süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Nimetatud arvlemiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.
(2) Kui kliendi
nõudmisel toimunud vee-ettevõtjale kuuluva veearvesti
ennetähtaegsel kontrolltaatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust
suuremaks, tehakse vee-ettevõtja poolt tasaarveldus eelneva kolme
kalendrikuu veetarvituse kohta, xxxxx arvatud kontrolltaatluse
kalendrikuu päevade kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.
(3)
Kui klient ei ole vee-ettevõtjale kohe teatanud veearvesti või
plommide rikkumisest või riknemisest või on esitanud valeandmeid
või ei ole võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku
hoiatust juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja arvestada
veekulu käesoleva eeskirja § 18 lg 2 ette nähtud vee
kasutamise normide järgi. Arvestust alustatakse vee-ettevõtja poolt
veearvesti viimasest kontrollimise päevast või arvestuse aluseks on
valeandmetega hõlmatud aeg.
(4) Ühisveevärgi ehitiste või seadmete vigastamisega kaasneva veekao suurus arvestatakse vee-ettevõtja poolt veevoolu ristlõike pinna, kiiruse ja veevoolu kestvuse järgi või kontrollmõõtmise xxxx.
(5) Veearvesti
puudumisel võib vee-ettevõtja lekke avastamise korral
kinnistutorustikes käsitleda xxxx xxx omavolilist veekasutust ja
rakendada eeskirja § 23.
§ 20. Heitvee mõõtmine ja arvestus
(1) Kliendilt
ühiskanalisatsiooni ärajuhitava heitvee kogus võrdsustatakse
ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega või mõõdetakse eraldi
heitveearvestiga. Heitvee mõõtmist kasutatakse teenuslepingu
alusel.
(2) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest
veeallikatest kui ühisveevärk, mõõdetakse ühiskanalisatsiooni
ärajuhitud vee kogus heitveearvestiga või võrdsustatakse kõigist
veeallikatest kokku tarvitatud veega.
(3) Ühekordne heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni (läbipesu, katsetus jms) arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.
(4) Sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kogus määratakse vee-ettevõtja poolt tehniliste arvestuste alusel või mõõdetakse.
(5) Heitvee või fekaalide koguse arvestus purgimisel ühiskanalisatsiooni toimub lähtudes tühjendatud mahuti mahust, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
§ 21. Heitvee arvestus arvesti rikke või juurdepääsu takistamise korral
(1) Heitveearvesti rikke
korral arvutatakse ärajuhitud heitvee xxxxx xxxxx avastamisele
eelnenud mõõteperioodi kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase
heitvee koguse järgi. Nimetatud arvlemiskord kehtib rikke
tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.
(2)
Kui klient ei ole võimaldanud pärast teistkordset kirjalikku
hoiatust xxxx mõjuva põhjuseta juurdepääsu heitveearvestile, võib
vee-ettevõtja arvestada heitvee kogust kõigist veeallikatest kokku
tarvitatud veega. Arvestust alustatakse vee-ettevõtja poolt
heitveearvesti viimasest kontrollimise päevast.
§
22. Omavoliline veekasutus ja heitvee kanaliseerimine, omavoliline
ühendus
(1) Omavoliliseks veekasutuseks ja/või heitvee kanaliseerimiseks loetakse juhtumit, mil:
1) ei ole
vee-ettevõtjaga sõlmitud teenuslepingut;
2) on eemaldatud või
rikutud torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, vee- või
heitveemõõdusõlme vee-ettevõtja poolt pandud plommid, välja
arvatud käesoleva eeskirja
§ 18 lg 8 ette nähtud
juhud;
3) on eemaldatud või rikutud vee- või heitveearvesti
taatlusplomm;
4) vee- või heitveearvesti on rikutud (ka
külmumise või kuumenemise tõttu), arvesti näitu on moonutatud või
arvesti on omavoliliselt eemaldatud;
5) on eemaldatud vee- või
kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja poolt paigaldatud
sulgur;
6) on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või
ühenduskraan;
7) kinnistu veevärgi sisendustorule on
monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
8) vaatluskaevu kaudu
toimub heitvee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni.
9) on loodud ühendus sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimiseks (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool vaatluskaevu, katuseäravool jne.).
(2) Omavoliline ühendus on mistahes toruühendus (ka ajutine voolikuühendus) ühisveevärgi ja/või ‑kanalisatsiooniga, mis on tehtud xxxx liitumislepinguta või teenuslepinguta.
(3) Omavolilise veekasutamise, heitvee kanaliseerimise või omavolilise ühenduse ilmsikstulekul koostatakse ülevaatust teinud vee-ettevõtja või volitatud isiku poolt sellekohane akt. Omavoliline ühendus kuulub vee-ettevõtja poolt kohesele sulgemisele.
(4) Kliendil või kinnistu omanikul, xxxxx tarbeks omavoliline ühendus tehti, tuleb vee-ettevõtjale tasuda tarbitud vee koguse ja kanalisatsiooni juhitud heitvee eest vastavalt käesoleva eeskirja §-le 23.
(5) Omavolilise ühenduse
kasutusaja alguseks on omavolilise ühenduse rajamise aeg ja
kasutusaja xxxx xxxxx sulgemise päev. Kui vee-ettevõtjal pole
omavolilise ühenduse rajamise aega küllaldaste tõendite puudumisel
võimalik määratleda, loetakse kasutusaja alguseks päev, millal
vee-ettevõtja esindaja või volitatud isik võis veenduda
omavolilise veekasutuse ja/või heitvee kanaliseerimise puudumises,
kuid mitte üle ühe aasta tagasi. Veevõtu korral tuletõrje
hüdrantidest loetakse kasutusajaks 1 kuu.
§ 23. Omavolilise veekasutuse ja heitvee kanaliseerimise arvestus
(1) Omavolilise
veekasutuse ilmnemisel arvestatakse kliendi või kinnistu omaniku
poolt tarbitud vee xxxxx xxxx läbilaskevõime järgi avamis-, plommi
eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab
kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee
kiiruseks torudes siseläbimõõduga 15 kuni 20 mm - 0,5 m/s, torudes
25 kuni 40 mm - 1,0 m/s ning torudes 50 mm ja suuremad - 1,5 m/s. Kui
omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida
ühiskanalisatsiooni, arvestatakse kanalisatsiooni juhitud heitvee
kogus võrdseks tarvitatud vee kogusega. Tasu heitvee ärajuhtimise
eest arvutatakse lähtudes vastavale tarbijagrupile kehtestatud
teenustasust.
(2) Omavolilise heitvee kanaliseerimise ilmnemisel arvestatakse kliendi või kinnistu omaniku poolt kanalisatsiooni juhitud heitvee kogus:
1) ühisveevärgist või
muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuva veetoru
siseläbimõõdu järgi vastavalt käesoleva paragrahvi 1.
lõikele;
2) kanalisatsiooni survetorul asuva heitveearvesti,
mõõdusõlme või nende plommide rikkumise puhul vastavalt käesoleva
paragrahvi 1. lõikele heitveearvesti siseläbimõõdu järgi;
3)
vaatluskaevu kaudu heitvee või fekaalide purgimisel arvestatakse
ühenduse tegija poolt kanalisatsiooni juhitud heitvee või fekaalide
kogus lähtudes tühjendatud mahuti 3-kordsest mahust.
4) sademete ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimisel omavolilise ühenduse kaudu arvestatakse iga sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool vaatluskaevu, katuseäravool jne.) kanaliseeritud vee koguseks 75 m3. Heitvee kanaliseerimise tasu arvestatakse vastava tarbijagrupi heitvee ärajuhtimise teenustasu määra järgi.
(3) Kui vee-ettevõtjal on faktilistest ja tehnilistest asjaoludest lähtudes võimalik omavoliliselt tarbitud vee kogust ja omavoliliselt kanalisatsiooni juhitud heitvee kogust täpsemalt arvestada, vähendatakse käesoleva paragrahvi 1. või 2. lõike alusel tehtud arvestust.
(4) Kui veekasutuse ja/või kanaliseerimise arvestamine toru läbimõõdu ega mahuti suuruse järgi ei ole võimalik, arvestatakse tarbitud vee kogust ja omavoliliselt kanalisatsiooni juhitud heitvee kogust vee-ettevõtja poolt tehniliselt ja faktiliselt põhjendatud arvutuste alusel.
§ 24. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest tasumine
(1) Teenuste eest
tasumine, vee-(heitvee-)arvesti näidu registreerimine ja teatamine
vee-ettevõtjale toimub teenuslepingu alusel kooskõlas käesoleva
eeskirjaga. Kasutatud vee ja/või ärajuhitud heitvee kogust
arvestatakse kuupmeetri täpsusega.
(2) Arve saanud klient on
kohustatud tasuma vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud aja
jooksul alates arve saamise päevast. Xxx xxxx tasumise tähtaeg ei
ole kokku lepitud, siis on klient kohustatud tasuma arve kümne
kalendripäeva jooksul alates arve saamise päevast. Arve loetakse
tasutuks raha vee-ettevõtja arvelduskontole ülekandmise kuupäevast.
Arvlemisel maksekorralduse raamatuga tasub klient arvestusperioodil
kasutatud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest
arvestusperioodile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Nimetatud
tähtaegade ületamisel tasub klient vee-ettevõtjale viivist
tasumata arve summast iga tasumise tähtaega ületava päeva
eest.
(3) Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid
see ei või olla rohkem kui 0,5% ja elanikele kuni 0,15% tasumata
summalt päevas. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast
olenemata põhjustel saanud arvet või ei ole saanud seda õigeaegselt
või esitatud arve on ebaõige.
(4) Kui toimub tarbija
hinnagrupi muutus, on klient kohustatud sellest kümne tööpäeva
jooksul vee-ettevõtjale teatama. Arvelduskorra muudatused määratakse
kindlaks teenuslepinguga. Kui klient eelnimetatust ei teata, tehakse
muutusest tulenev ümberarvestus tagantjärele.
(5) Pretensioon arve
õigsuse kohta tuleb esitada kirjalikult. Pretensiooni esitamine ei
pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid lahendatakse kümne
tööpäeva jooksul arvates pretensiooni kättesaamisest.
Pretensiooni läbivaatamise tulemustest teavitatakse klienti
kirjalikult. Enammakstud summa tagastatakse kliendile või
arvestatakse kliendi soovil järgmisel arvestusperioodil tasumisele
kuuluvate maksete katteks.
(6) Veevarustuse ja heitvee
ärajuhtimise teenuste xxxx xx muude maksekohustuste tähtajaks
täitmata jätmisel on vee-ettevõtjal õigus esitada kliendile
kirjalik hoiatus teenuslepingu mittetäitmise tagajärgede kohta.
(7) Omavolilise vee tarbimise või heitvee ärajuhtimise eest esitab vee-ettevõtja maksenõude käesoleva eeskirja kohaselt arvestatud ulatuses.
§ 25.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kahjustuste või avarii korral vee
andmise ja heitvee ärajuhtimise piiramine ja peatamine
(1) Ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni avarii on ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni
ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või xxxxx xxxxx,
mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega
varustamine ja/või nende heitvee kanaliseerimine, või on ohustatud
inimesed, ehitised või keskkond.
(2) Loodusõnnetuse,
energiavarustuse katkestamise või muu vääramatu jõu tagajärjel
tekkinud kahjustuste kõrvaldamise ajal on vee-ettevõtjal õigus
piirata või peatada klientidele ühisveevärgist vee andmist või
heitvee juhtimist ühiskanalisatsiooni. Vee andmise ja heitvee
ärajuhtimise piiramisel ja peatamisel juhindub vee-ettevõtja antud
valdkonna eest vastutava vallavalitsuse ametiisiku korraldustest.
(3) Vee andmist võib vee-ettevõtja ette teatamata piirata, et vajadusel suurendada tuletõrjevee andmist, samuti juhul, kui kliendi tegevus või seadmete puudulikkus ohustab ühisveevärki ja/või -kanalisatsiooni ning teisi kliente.
(3) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või peatada klientidele ühisveevärgist vee andmist või heitvee juhtimist ühiskanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariiliste ja plaaniliste remonttööde ajal.
(4) Avariiliste tööde puhul teavitab vee-ettevõtja kliente tööde alustamisel massiteabevahendite kaudu. Plaanilistest remonttöödest teatab vee-ettevõtja klientidele kirjalikult vähemalt viis päeva xxxx xx massiteabevahendite kaudu vähemalt üks päev ette.
(5) Veekatkestuse korral remonttööde tõttu üle viie tunni tagab vee-ettevõtja elumajade juurde ajutise veevõtu võimaluse elanike esmasteks vajadusteks, tervishoiu, hoolekande, õppe-, kasvatusasutuste joogi-ja olmeveevajaduse.
§ 26. Lõppsätted
Enne käesoleva eeskirja jõustumist vallavalitsuse ja vee-ettevõtja ning kliendi ja
vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seadusega. Nimetatud lepingute asendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ja käesoleva eeskirja nõuetele vastavate lepingutega tuleb lõpetada hiljemalt 2002. aasta 31. detsembriks.
Pkp. 3
Eelnõu nr. 3
01.09.2006. a
VIIMSI VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Viimsi 12. september 2006 nr
Üldplaneeringu "Viimsi alevik ja
lähiala" lähteülesande kinnitamine
ja Viimsi Vallavolikogu 14.02.2006.a
otsuse nr 9 muutmine
"Haldusmenetluse seaduse" §-de 64-70, Viimsi Vallavolikogu 12.04.2005 määrusega nr 19 kehtestatud "Viimsi valla ehitusmääruse" § 2 p 2, § 8 lg 1 ja lg 3 alusel, arvestades Vallavolikogu maa- ja planeerimiskomisjoni ning keskkonnakomisjoni seisukohti, Viimsi Vallavolikogu
otsustab:
Kinnitada Viimsi Vallavolikogu 14.02.2006. a otsusega nr 9 algatatud ja 13.06.2006. a otsusega nr 55 muudetud Viimsi aleviku ja lähiala üldplaneeringu lähteülesanne, vastavalt käesoleva otsuse lisale 1 ja lisale 2.
Muuta Viimsi Vallavolikogu 14.02.2006. a otsuse nr 9 (Viimsi Vallavolikogu 13.06.2006. a otsuse nr 55 redaktsioonis) "Üldplaneeringu algatamine: Viimsi xxxxxx, Viimsi alevik ja lähiala" punkti 4 ja sõnastada alljärgnevalt:
"4. Peatada punktis 1 nimetatud alal (muudetud Viimsi Vallavolikogu 13.06.2006.a otsusega nr 55) varem algatatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavate ja vastuvõtmata detailplaneeringute menetlemine kuni käesoleva otsusega algatatud üldplaneeringu lähteülesande kinnitamiseni.".
Xxxxx avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi valla veebilehel.
Otsus jõustub teatavakstegemisest.
Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Xxxxx xxx 0, Xxxxxxx) või esitada vaie Viimsi Vallavolikogule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
Xxxxx Xxxxxxx
Vallavolikogu esimees
Eelnõu esitaja: Xxxxxx Xxxxxxxxxxxxx
Eelnõu koostaja: Vallavalitsuse planeerimisamet
Kooskõlastatud:
Haldo Oravas Xxxx Siitan Xxxxxx Xxxxxx
Abivallavanem Planeerimisameti Vallasekretär
juhataja kt.
NB! Otsuse eelnõu punktis 1 nimetatud xxxx 2 avaneb alljärgnevalt aadressilt:
xxxx://xxxx.xxxxxxxxxx.xx/xxxx/Xxxxxx%00xx.%00xxxxxxx..XXX
NB! Otsuse eelnõus viidatud Viimsi Vallavolikogu 14.02.2006. a otsusega nr 9 saab tutvuda järgmisel aadressil:
xxxx://xxxx.xxxxxxxxxx.xx/xxxx/xxxxx%00xx%000_00.00.00.xxx
NB! Otsuse eelnõus viidatud Viimsi Vallavolikogu 13.06.2006. a otsusega nr 55 saab tutvuda järgmisel aadressil:
xxxx://xxxx.xxxxxxxxxx.xx/xxxx/xxx_xxxxxx%00xx%000_00.00.00_xxxxx.xxx
XXXX 1
Xxxxxx Xxxxxxxxxxxxx
12.09.2006 otsusele nr
VIIMSI aleviku üldplaneeringu lähtetingimused
ÜLDISED LÄHTETINGIMUSED:
Teedevõrk
Viimsi aleviku üldplaneeringu võtmeküsimuseks on teedevõrgustiku parendamine ja laiendamine.
Kuna täiendavate elamualade kavandamine tähendab paratamatult autoliikluse kasvu, on üldplaneeringu üheks olulisemaks ülesandeks olemasolevate teede läbilaskevõime analüüsimine ja vajadusel uute teekoridoride planeerimine ning Tallinna teedevõrguga ühendamine. Üldplaneeringu koostamise protsessis tuleb teostada liiklusvoogusid analüüsivad uuringud.
Üldised ehitustingimused
Üldplaneeringu käigus töötada välja põhilised ehitustingimused uuele hoonestusele, mille hulgas määrata hoonete maksimum kõrgus ning hoonestuse tihedus, samuti määrata haljasalade ja avalike puhkealade osakaal teatud kindla hoonestustiheduse kohta. Näha ette astmeline üleminek eri hoonestustüüpide vahel, eelistades puhveralade määramisel rohealasid ning madalamat ja hõredamat hoonestust. Väikeelamukvartalitesse planeerida täiendavaid rohealasid, xxxxx- xx spordiplatse.
PLANEERINGUALAD:
MÕISAKOMPLEKS KOOS PARGIGA:
Antud ala on muinsuskaitse all. Ehitustegevus planeerida vastavalt muinsuskaitse eritingimustele.
Mõisapark planeerida tervikliku ansamblina.
XXXXX VAHETUS LÄHEDUSES PAIKNEVATE NÕUKOGUDE-AEGSETE KORTERELAMUTE ALA.
Olemasolevatele korterelamutele võimaldada maksimaalselt ühe lisakorruse ehitamine tingimusel, et suurim lubatud korruste arv ei ületaks nelja korrust. Korterelamutest xxxxx xxxxx jääv ala planeerida tervikuna sotsiaalmaaks.
OLEMASOLEVATE KORTERMAJADE JA RIDAELAMUTE ALA
Ala katavad peamiselt nõukogude-aegsed korterelamud ja ridamajad. Ala on maksimaalselt täis ehitatud ning planeeringuga täiendavat ehitusõigust juurde ei määrata. Äärmisel juhul näha ette täiendav ehitusõigus Vehema tee ääres paikneva garaažikooperatiivi xxxxxx.
UUTE KORTERELAMUTE ALA
Planeeringuga määrata ala xxxxxx kõrguspiirang kavandatavatele korterelamutele. Soovituslikuks kõrguspiiranguks võiks olla 10 m olemasolevast maapinnast ning maksimaalne korruselisus xxxx.
OLEMASOLEV JA PLANEERITAV VÄIKEELAMUMAA
Uuselamurajoonidesse planeerida xxxxx elamute xx xxxxx mänguväljakuid ning spordiplatse.
VÄIKEELAMUTE ALA, VEEHOIDLA JA PUHKEALAGA
Lisaks mõisapargile planeeritakse Viimsi alevikku kaks põhilist rohe- ja puhkeala, mis on omavahel ühendatud nii jalg- ja kergliiklusteedega (allee) kui sõiduteedega. Üheks rohealaks on Vehema tee äärne veehoidla xxxx xxxx ümbritseva kergliiklustee ja puhkealaga. Teiseks ulatuslikuks xxxx- ja puhkealaks on Soosepa xxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx laudteega ning seda ümbritseva kergliiklusteega.
UUS SEGAHOONESTUSALA
Peamiselt elamupiirkonnaks mõeldud alale planeerida lisaks sotsiaalmaa algkool-lasteaia xxxxxx ning ärimaad teenindusfunktsioonide jaoks.
OLEMASOLEV TOOTMISALA
Antud ala käsitleda kui perspektiivset segahoonestusala.
OLEMASOLEV VÄIKEELAMUMAA
Antud ala puhul on tegemist täielikult välja kujunenud ühepereelamu rajooniga. Uusehitistena või rekonstruktsioonidena planeerida xxxx ühepereelamuid.
OLEMASOLEVATE RIDAELAMUTE KOGUM
Antud alal võimaldada olemasolevate ridaelamusektsioonide ümberplaneerimist korteriteks. Planeeringuga xxxx xxxxxx kõrguspiirang.
Üldplaneeringu graafiline osa
Asukoha skeem mõõtkavas 1:10000
Üldplaneeringukaart mõõtkavas 1:5000
Tehnovõrgud mõõtkavas 1:5000
Kooskõlastused
Üldplaneering kooskõlastatakse vastavalt planeerimisseaduse § 17.
Planeering kooskõlastada:
Tallinna Linnavalitsus
Keskkonnaministeerium
Harjumaa Keskkonnateenistus
Muinsuskaitseamet
Põhja Regionaalne Maanteeamet
Põhja-Eesti Päästekeskus
Tallina Tervisekaitsetalitus Harjumaa osakond
Koostas: Xxxx Xxxxxx Planeerimisameti juhataja kt.
07. september 2006
Kooskõlastas:
Haldo Oravas Abivallavanem
Xxxxxx Xxxxxxx Keskkonnaameti juhataja
Xxxxxx Xxxxxxxxx Kommunaalameti juhataja
Pkp. 4
Eelnõu nr. 4
01.09.2006.a
VIIMSI VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Viimsi 12. september 2006 nr
Detailplaneeringu algatamine ja
lähteülesande kinnitamine:
Tammneeme xxxxx, maaüksustel
Xxxxxx, Katlamaja, Xxxxx XXX, Pällu III ja
Tammeoru I-V
"Planeerimisseaduse" § 10 lg 5, Viimsi Vallavolikogu 12.04.2005. a määrusega nr 19 kehtestatud "Viimsi valla ehitusmääruse" § 2 p 2, § 9 lg 7 alusel, arvestades Viimsi Vallavalitsuse ettepanekut ning Vallavolikogu maa- ja planeerimiskomisjoni seisukohta ning asjaolu, et planeeringuga määratakse sotsiaalmaa sihtotstarbega krunt külakeskuse ja spordihoone rajamiseks, mida taotletakse valla munitsipaalomandisse, Viimsi Vallavolikogu
otsustab:
Algatada detailplaneering Viimsi xxxxxx Tammneeme xxxxx, maaüksustel Akinta, Katlamaja, Xxxxx III, Pällu III ja Tammeoru I-V, üldplaneeringujärgse maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks tootmismaast, maatulundusmaast ja väikeelamute maast sotsiaalmaaks, ärimaaks, korruselamute xxxxx, xx väikeelamute maaks, vastavalt käesolevale otsusele lisatud skeemile (xxxx 1).
Kinnitada planeeringu lähteülesanne nr. 147.
Kooskõlastatud detailplaneering tuleb esitada vallavolikogule vastuvõtmiseks hiljemalt kahe aasta jooksul planeeringu lähteülesande kinnitamise kuupäevast arvates. Vallavolikogu võib põhjendatud taotluse alusel pikendada detailplaneeringu esitamise tähtaega. Taotlus detailplaneeringu esitamise tähtaja pikendamiseks tuleb esitada hiljemalt üks kuu enne detailplaneeringu esitamise tähtaja lõppemist. Kui detailplaneering ei ole tähtaegselt esitatud, kaotab detailplaneeringu algatamise otsus kehtivuse.
Xxxxx avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi valla veebilehel.
Otsus jõustub teatavakstegemisest.
Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Xxxxx xxx 0, Xxxxxxx) või esitada vaie Viimsi Vallavolikogule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
Xxxxx Xxxxxxx
Vallavolikogu esimees
Eelnõu esitaja: Viimsi Vallavalitsus
Eelnõu koostaja: Xxxxxx Xxxxxxxxxxxxxx planeerimisamet
Kooskõlastatud:
Haldo Oravas Xxxx Siitan Xxxxxx Xxxxxx
Abivallavanem Planeerimisameti juhataja kt. Vallasekretär
NB! Otsuse eelnõu punktis 1 nimetatud skeem avaneb alljärgnevalt aadressilt:
xxxx://xxxx.xxxxxxxxxx.xx/xxxx/xxxxx_Xxxxxxxxx%00xx.xxx
NB! Otsuse eelnõu punktis 2 nimetatud lähteülesandega saab tutvuda järgmisel aadressil:
xxxx://xxxx.xxxxxxxxxx.xx/xxxx/Xx_Xxxxxxxx_Xxxxxx_xxx.xxx
Pkp. 5
Eelnõu nr. 5
01.09.2006.a
VIIMSI VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Viimsi 12. september 2006 nr
Detailplaneeringu kehtestamine:
Viimsi xxxxxx, Leppneeme xxxxx,
maaüksusel Mäeotsa
Võttes aluseks "Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse" § 22 lg 1 p 33, "Planeerimisseaduse" § 24 lg 5, Viimsi Vallavolikogu 12.04.2005. a määrusega nr 19 kehtestatud "Viimsi valla ehitusmääruse" § 2 p 7, arvestades asjaoluga, et maavanem on järelevalve käigus nõustunud muudatustega üldplaneeringus ning arvestades Vallavolikogu maa- ja planeerimiskomisjoni ning keskkonnakomisjoni seisukohti, Viimsi Vallavolikogu
otsustab:
Kehtestada Viimsi Vallavolikogu 14.09.2004. a otsusega nr 90 algatatud Viimsi xxxxxx, Leppneeme xxxxx asuva maaüksuse Mäeotsa detailplaneering.
2. Kehtestada xxxxxx muudatus üldplaneeringus.
3. Xxxxx avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi valla veebilehel.
4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
5. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Xxxxx xxx 0, Xxxxxxx) või esitada vaie Viimsi Vallavolikogule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
Xxxxx Xxxxxxx
Vallavolikogu esimees
Eelnõu esitaja: Xxxxxx Xxxxxxxxxxxxx
Eelnõu koostaja: Xxxxxx Xxxxxxxxxxxxxx planeerimisamet
Kooskõlastatud:
Haldo Oravas Xxxx Siitan Xxxxxx Xxxxxx
Abivallavanem Planeerimisameti juhataja kt. Vallasekretär
NB! Väljavõte üldplaneeringust: xxxx://xxxx.xxxxxxxxxx.xx/xxxx/xxxxx_Xxxxxxx.xxx
Pkp. 6
Eelnõu nr. 6
01.09.2006.a
VIIMSI VALLAVOLIKOGU
O T S U S
Viimsi 12. september 2006 nr
Maa munitsipaliseerimine:
Vehema tee
Tuginedes "Maareformi seaduse" § 25 lg 1 ja 28 lg 1 p 1, Vabariigi Valitsuse 02. juuni 2006. a määrusega nr 133 kehtestatud "Maa munitsipaalomandisse andmise korra" § 6 lg 1, ning vastavalt Viimsi Vallavalitsuse 11. augusti 2006. a korraldusega nr. 450 "Teenindusmaa määramine Pärnamäe xxxxx: maaüksus Vehema tee" määratud teenindamiseks vajaliku maa-ala suurusele, mis on kooskõlastatud 28. juulil 2006. a Harju Maavalitsuse maaosakonnaga, Viimsi Vallavolikogu
o t s u s t a b:
Taotleda Viimsi valla munitsipaalomandisse Pärnamäe xxxxx asuva munitsipaalomandis oleva rajatise, Vehema tee, alune ning teenindamiseks vajalik maa, pindalaga 2,73 ha, sihtotstarbega transpordimaa, vastavalt juurdelisatud plaanile.
Teha Viimsi Vallavalitsusele ülesandeks maa munitsipaliseerimise taotluse ja maa munitsipaalomandisse andmise taotlemise toimiku koostamine.
Xxxxx avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi valla veebilehel.
Otsus jõustub teatavakstegemisest.
Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Xxxxx xxx 0, Xxxxxxx) või esitada vaie Viimsi Vallavolikogule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
Xxxxx Xxxxxxx
volikogu esimees
Eelnõu esitaja: Xxxxxx Xxxxxxxxxxxxx
Eelnõu koostaja: Viimsi Vallavalitsuse maa-amet
Kooskõlastatud:
Xxxxx Xxxxxx Xxxxx Xxxxxxxx Xxxx Xxxxxx
Vallavanem maakorraldaja maa-ameti Maa-ameti
juhataja ülesannetes maakorraldaja
Xxxxxx Xxxxxx
Vallasekretär
NB! Otsuse eelnõu punktis 1 nimetatud plaaniga saab tutvuda alljärgneval aadressil:
xxxx://xxxx.xxxxxxxxxx.xx/xxxx/xxxxx_Xxxxxx%00xxx.xxx
Pkp. 7
Eelnõu nr. 7
01.09.2006.a
VIIMSI VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Viimsi 12. september 2006 nr
Keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamine
Juhindudes
"Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse"
§ 34 lg 1 ja § 56 lg 5, "Planeerimisseaduse" § 8 lg 9
ning arvestades asjaolu, et Xxxxxx Xxxxxxxxxxxxx poolt 17.08.2004. a
otsusega nr 73 algatatud ja AS Entec poolt koostatava üldplaneeringu
teemaplaneeringut "Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik"
ei kehtestatud 21. juuliks 2006. a. Planeeringu koostamise eesmärk
on täpsustada ja korrigeerida Xxxxx maakonna teemaplaneeringut
"Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused"
valla tasandile sobivamaks. Määrata valla rohestruktuurid ja
miljöölised väärtused, määrata kohalikul tasandil kaitstavad
loodusobjektid, lähtudes seejuures looduskeskkonnast ning tuues
välja võimalused rohevõrgustiku toimimise tagamiseks. Planeering
on koostatud 10-15 aasta perspektiivis. Arvestades Vallavalitsuse
ettepanekut ja Vallavolikogu keskkonnakomisjoni seisukohta, Viimsi
Vallavolikogu
otsustab:
Algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine üldplaneeringu teemaplaneeringule "Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik".
Xxxxx avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi valla veebilehel.
Otsus jõustub teatavakstegemisest.
Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Xxxxx xxx 0, Xxxxxxx) või esitada vaie Viimsi Vallavolikogule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
Xxxxx Xxxxxxx
Vallavolikogu esimees
Eelnõu esitaja: Xxxxxx Xxxxxxxxxxxxx
Eelnõu koostaja: Viimsi Vallavalitsuse keskkonnaamet
Kooskõlastatud:
Xxxxx Xxxxxx Xxxxxx Xxxxxxx Xxxxxx Xxxxxx
Abivallavanem Keskkonnaameti juhataja Vallasekretär
Pkp. 8
Eelnõu nr. 8
01.09.2006.a
VIIMSI VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Viimsi 12. september 2006 nr
Viimsi Vallavolikogu esindaja valimine
Vabariigi Presindendi valimiskogusse
Lähtudes "Vabariigi Presidendi valimise seaduse" § 22 lg 2, "Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse" § 22 lg 1 p 27 ja § 45 lg 1, 3 ja 5, Viimsi Vallavolikogu 13.12.2005. a määrusega nr 38 kehtestatud ning 09.05.2006. a määrusega nr 17 muudetud "Viimsi valla põhimääruse" § 18 lg 1 p 28 ning tulenevalt sellest, et 01. jaanuari 2006. a seisuga on rahvastikuregistris registreeritud Viimsi valla haldusterritooriumil alla 10 000 hääleõigusliku eesti kodaniku, mistõttu Viimsi Vallavolikogu esindajate arv Vabariigi Presidendi valimiskogus on 1 ning arvestades salajase hääletamise tulemusi, Viimsi Vallavolikogu
otsustab:
Xxxxxx Xxxxxx Xxxxxxxxxxxxx esindajaks Vabariigi Presidendi valimiskogusse vallavolikogu liige........................................................ .
Viimsi Vallavolikogu Kantseleil teha otsus teatavaks punktis 1 nimetatud isikule ja edastada otsus Vabariigi Valimiskomisjonile.
Xxxxx avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi valla veebilehel.
Otsus jõustub teatavakstegemisest.
Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Xxxxx xxx 0, Xxxxxxx) või esitada vaie Viimsi Vallavolikogule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
Xxxxx Xxxxxxx
Vallavolikogu esimees
Eelnõu esitaja: Xxxxxx Xxxxxxxxxxxxx
Eelnõu koostaja: Viimsi Vallavolikogu kantselei
Kooskõlastatud:
Xxxxx Jõgimaa Xxxxxx Mägi Xxxxxx Xxxxxx
Vallavolikogu esimees Vallavolikogu kantselei Vallasekretär
juhataja