Koolitervishoiuteenuse rahastamise lepingu üldtingimused

Xxxx 1

Koolitervishoiuteenuse rahastamise lepingu üldtingimused

1. Üldsätted

   1. Tervishoiuteenuse osutaja osutab lisas 2 toodud koolides statsionaarses õppes põhiharidust või üldkeskharidust omandavale õpilasele, samuti kutseõppe tasemeõppe statsionaarses õppevormis õppivale õpilasele (edaspidi õpilane) koolitervishoiuteenust, tagades õigusaktides ja lepingus kokkulepitud koolitervishoiuteenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi tingimuste täitmise.

   2. Koolitervishoiuteenuse osa on kooliõe juhendamine või töönõustamine vastavalt tunnustatud koolitervishoiu tegevusjuhendile „Töönõustamine“ mis on kättesaadav haigekassa kodulehel.

   3. Haigekassa võtab õpilaselt üle kohustuse maksta tasu teenuse eest, mis on kantud ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 30 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud “Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu” (edaspidi tervishoiuteenuste loetelu) ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. Tasumise aluseks on tervishoiuteenuste loetelus sätestatud piirhinnad ja rakendustingimused.

   4. Haigekassa võtab õe (edaspidi kooliõde) poolt õpilastele osutatud teenuse eest tasu maksmise kohustuse üle õigusaktides ja lepingus ettenähtud tingimustel xx xxxxxx.

   5. Tervishoiuteenuse osutajal ei ole õigus nõuda, et õpilane osaleks tervishoiuteenuste loetellu kantud ja meditsiinilisel näidustusel osutatud teenuse eest tasumisel muul viisil, kui RaKS 3. peatüki 6. jaos sätestatud alustel ja tingimustel.

2. Koolitervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamine

   1. Koolitervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamiseks tervishoiuteenuse osutaja kohustub:

      1. tagama teenuse kättesaadavuse vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (edaspidi PGS) § 43 lõike 1 alusel antud sotsiaalministri määrusele „Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, xxxxxx, kättesaadavusele ja asukohale“ (edaspidi koolitervishoiu määrus);

      2. kooskõlastama kooliõe vastuvõtugraafiku kooli pidajaga;

      3. korraldama kooliõe ajutisel äraolekul tema asendamise kooli pidajaga kokkulepitud vastuvõtugraafikust lähtuvalt.

   2. Tervishoiuteenuse osutaja kohustub teostama koolitervishoiuteenuse osutamisel õpilaste immuniseerimise vastavalt immuniseerimiskavale ja kooskõlas nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 8 lõike 5 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusega „Immuniseerimise korraldamise nõuded“.

3. Koolitervishoiuteenuse kvaliteet

   1. Tervishoiuteenuse osutaja kohustub:

      1. tagama õpilasele arstiteaduse üldisele tasemele vastava koolitervishoiuteenuse osutamise, lähtudes heade kliiniliste tavade põhimõtetest ja aktsepteeritud või rahvusvaheliselt tunnustatud tõenduspõhistest ravistandarditest ning kasutades talle kättesaadavaid uuringumeetodeid, mis on õpilase tervist enim säästvad, kulutõhusad ning mille osutamiseks on saadud nõusolek;

      2. lähtuma koolitervishoiuteenuse osutamisel tunnustatud koolitervishoiu tegevusjuhendist „Kooliõenduse tegevusjuhend“ ning täiendavatest tegevusjuhenditest, mis on avaldatud haigekassa kodulehel;

      3. korraldama koolitervishoiuteenuse osutamiseks lisas 2 kokkulepitud koolide õpilaste lapsevanema või seadusliku esindaja (edaspidi lapsevanem) nõusoleku saamise koolitervishoiuteenuse osutamiseks, mis sisaldab:

         1. nõusolekut õpilasele ennetava tervisekontrolli teostamiseks koolitervishoiu määruses nimetatud klassides või ennetavatest tervisekontrollidest keeldumise avaldust;

         2. nõusolekut riikliku immuniseerimiskava alusel õpilase vaktsineerimiseks koolitervishoiuteenuse raames või vaktsineerimisest keeldumise avaldust;

         3. nõusolekut hariduslike erivajadustega õpilasele koolitervishoiu määruses nimetatud konkreetsete õendustoimingute teostamiseks;

      4. tagama, et koolitervishoiuteenust osutavad selleks vajalikku pädevust omavad spetsialistid;

      5. tagama õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise koolitervishoiuteenuse osutamiseks vajalikule taristule (sisseseadele, aparatuurile ja ruumidele);

      6. teavitama (suuliselt ja/või kirjalikult) õpilast ja/või lapsevanemat koolitervishoiuteenuse olemusest ja otstarbest, soovitud tulemustest, koolitervishoiuteenuse osutamisega kaasnevatest ohtudest, kõrvalmõjudest ja tagajärgedest, teistest võimalikest teenustest ning olulistest tugiteenustest ja järeltegevustest, samuti õpilase tervisekäitumise vajalikkusest soovitud tulemuse saavutamiseks ning muudest õigusaktidest tulenevatest nõuetest;

      7. tagama õpilase ja/või lapsevanema nõustamise tervisekäitumise ja/või elukorralduse osas eeldatud ravitulemuse saavutamiseks, soovitama tõenduspõhiseid tervist edendavaid ja haigust ennetavaid tegevusi (sh vaktsineerimine ja sõeluuringutes osalemine) ning dokumenteerima õpilase tervise seisukohast olulised soovitused;

      8. tagama vastavalt õigusaktidele osutatud koolitervishoiuteenuse dokumenteerimise taasesitamist ja kasutamist võimaldaval xxxxx, sealhulgas kõrvalekaldumised xxxx- xx tegevusstandarditest, eeldatud ravitulemustest ning ilmnenud tüsistused;

      9. edastama andmed ja informatsiooni koolitervishoiuteenuse osutamise kohta õigusaktides sätestatud tingimustel ja tähtaegadel haigekassa andmekogusse, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse 5.¹ peatükis nimetatud tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) ja teistesse riigi infosüsteemi kuuluvatesse andmekogudesse;

      10. koostama riskirühma kuuluvale õpilasele ja hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli õpilasele individuaalse õendusplaani, nõustab tervise ja elukorraldusega seotud küsimustes ning viib ellu teisi planeeritud tegevusi, tehes vajadusel koostööd lapsevanematega. Riskirühma kuulub õpilane, kellel on diagnoositud krooniline haigus või kellel on puue;

      11. selgitama õpilasele ja lapsevanemale arstliku konsultatsiooni või uuringute vajadust ja eesmärki, tõenduspõhiseid võimalusi, vajadusel ka soovitatavaid tugiteenused ning jälgima õpilase tervise edasist arengut;

      12. rakendama nakkuskahtluse korral nakkushaiguse tõkestamise meetmeid, selgitama välja nakkushaigega või nakkushaiguse kahtlusega isikuga kokkupuutunud isikud, informeerima eeltoodust õpilast, lapsevanemat, õpilase perearsti ja kooli direktorit ning vajadusel Terviseametit;

      13. abistama õpilaskodu õpilast vajaliku üldarstiabi korraldamisel.

   2. Koolitervishoiuteenuste kvaliteedi arendamise eesmärgil haigekassa:

      1. toetab koostöös ravijuhendite nõukojaga Eesti oludele vastavate ravijuhendite väljatöötamist xx xxxxx xxxx-, tegevus- ja patsiendijuhendite kättesaadavuse portaali xxx.xxxxxxxxxx.xx kaudu;

      2. teavitab teenuse osutajaid aegsasti tervisesüsteemi ja teenuste arendamise tegevustest.

   3. Haigekassal on õigus hinnata osutatud koolitervishoiuteenuse kvaliteeti, kasutades selleks TIS-i ja haigekassa andmekogu andmeid ning vajadusel muid andmeid (mille jaoks ei ole loodud kehtivaid standardeid). Samuti on haigekassal õigus teha vastavushindamisi (nt ravikindlustushüvitise dokumentide kontroll, kliiniline audit) ravikvaliteedi hindamiseks ning kokkuvõtlikke hindamistulemusi avaldada.

   4. Teenuste kvaliteedi hindamisel tervishoiuteenuse osutaja:

      1. võimaldab kogu lepinguperioodi jooksul, kuid mitte kauem kui seadusest tulenev dokumentide säilitamise tähtaeg, haigekassale juurdepääsu õpilasele osutatud teenuste andmetele ja ravidokumentidele (tervisekaart jt õigusaktidega kehtestatud teenuse osutamist tõendavad dokumendid) sh tagades, et vajalikud ravidokumendid on esitatud TIS-i ja seadustest tulenevate nõuete korral muudesse andmekogudesse. Juurdepääsu andmise või dokumentide esitamise aluseks on haigekassa kirjalik taotlus, milles on viide seadusest tulenevale õiguslikule alusele, soovitav andmekoosseis, andmete töötlemise eesmärk, andmete kasutamise periood ja kasutajad, andmete saamise viis ning tulemustest teavitamine;

      2. osaleb haigekassa korraldatud vastavushindamisega (nt ravikindlustushüvitise dokumentide kontroll, kliiniline audit) seotud aruteludel, annab haigekassale kirjalikku tagasisidet 30 päeva jooksul pärast hindamisaruande kättesaamist.

4. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmine ja selleks dokumentide esitamine

   1. Haigekassa tasub lisas 2 kokkulepitud koolides osutatava koolitervishoiuteenuse eest õppeaastal vastavalt Eesti Hariduse Infosüsteemi järgsele õpilaste arvule planeeritavale aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga (nö pearahapõhine arvestus) ja kutseõppeasutuses vähemalt 20-aastasele õpilasele ainult esmaabi osutamise eest (nö teenusepõhine arvestus).

   2. Haigekassa koostab iga kuu 5. tööpäevaks jooksva kuu esimese kuupäeva seisuga tervishoiuteenuse osutajale koondarve pearaha kohta, lähtudes tervishoiuteenuste loetelus ja RaKS § 32 alusel antud määruses (edaspidi tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord) sätestatud tingimustest ja punktis 4.1. viidatud õpilaste arvust.

   3. Tervishoiuteenuse osutaja esitab haigekassale teenuse osutamise kuule järgneva kuu 7. kuupäevaks õpilastele, xxxxx eest on arvestatud pearaha, osutatud koolitervishoiuteenuse kohta raviarved koolitervishoiuteenuse pearahasiseste tegevuste koodidega, mis on loetletud lisas 3.

   4. Tervishoiuteenuse osutaja esitab haigekassale osutatud teenuse kohta raviarve jooksvalt, kuid mitte hiljem kui ravijuhu lõpetamise kuule järgneva kuu 7. kuupäeval, kui tervishoiuteenuste loetelus on ette nähtud, et õpilaselt võetakse koolitervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle vaid konkreetse teenuse osutamise korral – ainult esmaabi osutamisel kutseõppeasutuses vähemalt 20-aastasele õpilasele (nö teenusepõhine arvestus).

   5. Haigekassa koostab punktis 4.4. nimetatud raviarvete kohta koondarve kuni kaks korda kuus (iga 14 päeva tagant).

   6. Raviarved peavad vastama tasu maksmise kohustuse ülevõtmise korras kehtestatud nõuetele. Raviarvete numereerimise korra kehtestab tervishoiuteenuse osutaja. Raviarve numbri kombinatsiooni unikaalsus peab olema tagatud vähemalt 3 kalendriaasta jooksul.

   7. Haigekassa kontrollib tervishoiuteenuse osutaja esitatud raviarvete vastavust kehtestatud nõuetele.

   8. Haigekassa teeb koondarve tervishoiuteenuse osutajale elektrooniliselt kättesaadavaks selle koostamise järgselt.

   9. Haigekassa teeb koondarve alusel väljamakse tervishoiuteenuse osutaja arvelduskontole, mille on tervishoiuteenuse osutaja tasumise hetkeks haigekassale edastanud, 20 päeva jooksul alates koondarve koostamise päevast.

   10. Tervishoiuteenuse osutajal on õigus esitada koondarve kohta vastuväiteid 20 päeva jooksul alates makse laekumisest.

5. Raviarvete ja muude andmete elektrooniline edastamine

   1. Tervishoiuteenuse osutaja edastab haigekassale raviarved, järgides nõutud andmete koosseisu, struktuuri ja edastamise korda. Muud lepingus kokkulepitud elektrooniliselt edastatavad andmed edastab tervishoiuteenuse osutaja lepingus kokkulepitud tingimustel xx xxxxxx.

   2. Haigekassa kodulehel on avaldatud haigekassaga elektrooniliseks andmevahetuseks vajalike andmete edastamise juhendid ja formaadid.

   3. Haigekassa tagab pideva raviarvete ja muude lepingus kokkulepitud andmete elektroonilise edastamise võimaluse ning kõrvaldab mõistliku aja jooksul haigekassast tingitud rikked.

   4. Tervishoiuteenuse osutaja täidab andmevahetusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) ja avaliku teabe seaduse sätteid.

   5. Haigekassal on õigus töödelda tervishoiuteenuse osutaja poolt elektrooniliselt saadetud raviarvete andmeid seadusega sätestatud eesmärkide saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks.

   6. Haigekassa tagab elektrooniliselt edastatud raviarvete andmete turvalisuse ning nendes sisalduvate eriliigiliste ja muude isikuandmete saladuse hoidmise.

   7. Xxxxxx ei vastuta sideliinide häiretest, elektrikatkestustest jms tulenevate tagajärgede eest, kui need on tingitud pooltest mitteolenevatest põhjustest.

   8. Tervishoiuteenuse osutaja tagab, et ligipääs elektroonilistele keskkondadele, mille kaudu edastatakse andmeid haigekassale, on ainult selleks õigustatud isikutel.

   9. Haigekassa teavitab tervishoiuteenuse osutajat õigusaktide muudatustest tingitud raviarvete või muude andmete elektroonilises edastamises tehtavatest muudatustest sellise arvestusega, et oleks tagatud andmete häireteta edastamine. Haigekassa algatusel tehtavatest muudatustest teavitab haigekassa tervishoiuteenuse osutajat kirjalikult vähemalt kaks kuud enne muudatuse tegemist.

6. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest keeldumine

   1. Haigekassa keeldub tervishoiuteenuse osutaja poolt õpilasele osutatud koolitervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest või nõuab sisse haigekassale tekitatud kahju, kui:

      1. koolitervishoiuteenus on tegelikult osutamata või osutatud põhjendamatult või koolitervishoiuteenuse osutamiseks puudus näidustus või koolitervishoiuteenuse osutamises ei ole lepingus kokku lepitud;

      2. koolitervishoiuteenus on osutatud allpool arstiteaduse üldist taset punkti 3.1.1. tähenduses;

      3. koolitervishoiuteenuse osutamisel on rikutud õpilase õigusi või koolitervishoiuteenuse osutanud ja raviarve koostanud tervishoiutöötaja kohta puuduvad punktis 7.1. nimetatud andmed;

      4. tervishoiuteenuse osutaja ei esita haigekassale tema nõudmisel koolitervishoiuteenuse osutamise kohta koolitervishoiuteenuse osutamist tõendavaid dokumente või need ei ole vormistatud nõuetekohaselt;

      5. tervishoiuteenuse osutaja on koolitervishoiuteenuse osutamisel rikkunud RaKS-s, tervishoiuteenuse korraldamise seaduses või teistes õigusaktides sätestatud või lepingus kokkulepitud tingimusi.

   2. Haigekassa teavitab tervishoiuteenuse osutajat tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest keeldumisest 30 päeva jooksul arvates nõuetekohaselt esitatud dokumentide kättesaamisest.

7. Tervishoiutöötajad, xxxxx osutatud koolitervishoiuteenuse eest haigekassa võtab üle tasu maksmise kohustuse

   1. Tervishoiuteenuse osutaja juures töötavad tervishoiutöötajad peavad olema registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris. Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud teatama muutustest tervishoiutöötajate koosseisus Terviseametile kooskõlas majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 30 lõikega 2.

   2. Kui tervishoiuteenuse osutaja ei ole esitanud koolitervishoiuteenust osutava tervishoiutöötaja andmeid tervishoiutöötajate riiklikule registrile punktis 7.1. nimetatud korras, xx xxxx haigekassa üle selle tervishoiutöötaja poolt õpilasele osutatud koolitervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustust.

8. Konfidentsiaalsuse tagamine

   1. Tervishoiuteenuse osutaja ja haigekassa tagavad õpilaste isikuandmete, sealhulgas eriliigiliste isikuandmete konfidentsiaalsuse, vältimaks andmete ebaseaduslikku ja mittesihipärast kasutamist.

   2. Tervishoiuteenuse osutaja ja haigekassa kohustuvad hoidma saladuses ning mitte edastama kolmandatele isikutele andmeid, mis on teatavaks saanud lepingulisi kohustusi täites, välja arvatud seaduses sätestatud juhul.

   3. Tervishoiuteenuse osutaja ja haigekassa tagavad, et õpilase isikuandmeid ei kasutata muuks kui seadusega sätestatud eesmärgil.

   4. Tervishoiuteenuse osutaja ja haigekassa rakendavad organisatsioonilisi ja tehnilisi abinõusid töödeldavate isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku rikkumise või hävimise, samuti omavolilise töötlemise eest.

   5. Kui tervishoiuteenuse osutaja või haigekassa rikub isikuandmete töötlemise nõudeid, vastutab ta rikkumise eest õigusaktidega sätestatud korras.

9. Andmete esitamine

   1. Tervishoiuteenuse osutaja dokumenteerib koolitervishoiuteenuse osutamisega seotud tegevused TIS-s järgides mh koolitervishoiu tegevusjuhendis „Kooliõenduse tegevusjuhend“ toodut.

   2. Tervishoiuteenuse osutaja säilitab koolitervishoiu määruses nimetatud õpikeskkonna ja õpilase tervise edendamisele suunatud tegevuste elluviimise kohta tõendusmaterjali ja esitab haigekassa nõudmisel nimetatud tegevuste kokkuvõtte kindla ajaperioodi kohta.

   3. Tervishoiuteenuse osutaja tagab koolitervishoiu tegevusjuhendis „Töönõustamine“ sätestatud töönõustamise dokumenteerimise ja esitab haigekassa nõudmisel nimetatud dokumendid.

10. Kahju hüvitamine ja vastutus lepingu rikkumise korral

    1. Tervishoiuteenuse osutaja hüvitab haigekassale kahju hüvitamise nõude esitamisel:

       1. allpool arstiteaduse üldist taset osutatud koolitervishoiuteenuse, samuti sellise teenuse tagajärjel õpilasel tekkinud tüsistuse ravi maksumuse;

       2. haigekassa poolt alusetult üle võetud tasu maksmise kohustuse täitmisena saadu;

       3. summad, mida haigekassa on välja maksnud sellise raviarve alusel, mille põhjendatuse kontrollimiseks tervishoiuteenuse osutaja keeldub koolitervishoiuteenuse osutamist tõendavate dokumentide esitamisest või esitab puudulikult täidetud dokumendid või mille kohta on puudulikult täidetud dokumendid edastatud TIS-i või mille kohta vajalikud dokumendid puuduvad.

    2. Haigekassal on õigus punktis 10.1. nimetatud juhtudel ebaõigesti või põhjendamatult välja makstud summa kohta esitada tervishoiuteenuse osutajale kahju hüvitamise nõue ja pidada summa kinni järgmiste perioodide väljamaksetest, kui tervishoiuteenuse osutaja ei ole nõudeavalduses märgitud tähtaja jooksul esitanud nõudele põhjendatud vastuväiteid.

    3. Haigekassal on õigus nõuda tervishoiuteenuse osutajalt leppetrahvi kuni 400 eurot järgmistel juhtudel:

       1. punktis 10.1 sätestatud põhjustel;

       2. tervishoiuteenuse osutaja on põhjendamatult ja õigusvastaselt jätnud õpilasele osutamata koolitervishoiuteenuse lepingus kokku lepitud tingimustel ja tähtaegade jooksul;

       3. tervishoiuteenuse osutaja ei ole võimeline kokkulepitud koolitervishoiuteenust osutama tervishoiuteenuse osutajast tingitud põhjustel. Tervishoiuteenuse osutajast tingitud põhjusteks võivad olla õigusaktides ettenähtud varustuse või vajaliku personali puudumine või muud lepingu täitmist takistavad asjaolud;

       4. RaKS, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse ning nimetatud seaduste alusel kehtestatud õigusaktide või lepingus kokkulepitud tingimuste korduval rikkumisel, kui koolitervishoiuteenuse eest maksmise kohustuse on haigekassa üle võtnud või kui rikkumisega tekitati õpilasele või haigekassale olulist kahju;

       5. kui koolitervishoiuteenuse osutaja on korduvalt väljastanud haigekassale ebaõiget või eksitavat teavet õpilase terviseseisundi, vajalike teenuste, kasutatavate ennetus-, läbivaatus- või ravimeetodite ning muude oluliste asjaolude kohta.

    4. Haigekassa maksab arve tasumisega viivitamise korral viivist tasumata arve summast 0,05% iga viivitatud päeva eest.

    5. Haigekassa hüvitab tervishoiuteenuse osutajale kontrollimiseks võetud tervishoiuteenuse osutamist tõendavate dokumentide kadumisest tervishoiuteenuse osutajale tekkinud kahju.

    6. Haigekassa tasub tervishoiuteenuse osutajale leppetrahvi kuni 400 eurot järgmistel juhtudel:

       1. punktis 10.5 sätestatud põhjustel;

       2. tervishoiuteenuse osutajalt koolitervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest põhjendamatu keeldumise korral.

    7. Leppetrahvi tasumine ei vabasta lepingut rikkunud poolt rikutud kohustuse täitmisest, samuti kohustusest kõrvaldada lepingu rikkumise tagajärjed. Leppetrahvi tasumine xx xxxx teiselt poolelt õigust xxxxxx xxxxx rikkumise tõttu lõpetada. Lepingut rikkunud pool kohustub lisaks leppetrahvi tasumisele hüvitama ka kogu teisele poolele lepingu rikkumise tagajärjel tekkinud kahju.

    8. Pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta ei teata kohustust rikkunud poolele leppetrahvi nõude esitamise soovist 30 päeva jooksul pärast leppetrahvi nõude esitamise aluseks oleva rikkumise tuvastamist. Pool ei pea xxxxxx märkima nõutava leppetrahvi suurust. Teade loetakse tähtaegselt esitatuks ka juhul, kui pool teatab tähtaja jooksul teisele poolele lepingu rikkumisest ning avaldab, et xxxxx xxxxxx tulenevalt lepingu rikkumisest õiguse leppetrahvi nõude esitamiseks.

    9. Juhul, kui kohustust rikkunud pool on kohustuse rikkumisest teadlik või peab sellest teadlik olema, ei hakka punktis 10.8 nimetatud tähtaeg kulgema enne, kui kohustust rikkunud pool on teisele poolele lepingu rikkumisest kirjalikus vormis teatanud.

11. Muud tingimused ravikindlustusraha efektiivseks ja otstarbekaks kasutamiseks

    1. Haigekassal on õigus kontrollida tervishoiuteenuse osutaja osutatud teenuste põhjendatust ja õigsust ning esitada nõue haigekassale tekitatud kahju hüvitamiseks lepingu sõlmimise aastale eelneval kolmel kalendriaastal ning alates lepingu sõlmimisest.

    2. Haigekassal on õigus nõuda tervishoiuteenuse osutajalt punktis 11.1. nimetatud asjaolude kontrollimisega seotud dokumentide esitamist ning dokumentide või nende koopiate xxxxx andmist haigekassa esindajale kuni seitsmeks päevaks, võttes vastutuse dokumentides sisalduva teabe konfidentsiaalsuse tagamise ja dokumentide säilimise eest. Xxxxxxxxxxx dokumentide kohta koostatakse loetelu, millele kirjutavad alla teenuse osutaja ja haigekassa esindaja;

    3. Punktis 11.1. nimetatud kontrollimise aja lepib haigekassa tervishoiuteenuse osutajaga kokku vähemalt 14 päeva enne kontrollimisele asumist.

    4. Tervishoiuteenuse osutaja tegevuse xxxxx kirjalikult haigekassale esitatud kaebuse korral õpilasele teenuse osutamisest tulenevate asjaolude kontrollimiseks esitab tervishoiuteenuse osutaja haigekassale dokumendid järgmise tööpäeva jooksul haigekassalt nõude saamisest.

    5. Pooltel on keelatud lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmine kolmandatele isikutele teise xxxxx kirjaliku nõusolekuta.

12. Lepingu muutmine, peatumine ja lõpetamine

    1. Lepingut muudetakse poolte kirjalikul kokkuleppel.

    2. Haigekassal ja tervishoiuteenuse osutajal on kohustus taotleda lepingu muutmist ravikindlustusraha otstarbeka ja efektiivse kasutamise eesmärgil, võttes arvesse teenuse osutajate ühinemise, jagunemise või ümberkujundamisega tekkinud muudatusi töökorralduses või teenuse kvaliteedis.

    3. Kui tervishoiuteenuse osutaja kaotab seadusliku aluse koolitervishoiuteenuse osutamiseks, on haigekassal õigus leping mõistliku etteteatamise tähtajaga üles öelda.

    4. Haigekassa peatab lepingu täitmise, kui tervishoiuteenuse osutaja ei asu lepingus kokkulepitud koolitervishoiuteenust osutama 30 päeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Kui tervishoiuteenuse osutaja ei asu koolitervishoiuteenust osutama xx xxxxxx haigekassalt asjakohase kirjaliku xxxxx saamist, võib haigekassa lepingust taganeda.

    5. Lisaks seaduses sätestatud alustele loetakse lepingu tähenduses oluliseks lepingurikkumiseks lepingu mistahes punktis nimetatud kohustuse korduvat rikkumist lepingu kehtivuse ajal, samuti lepingust tuleneva mistahes kohustuse rikkumist, mida tervishoiuteenuse osutaja ei lõpeta või mille tagajärgi ta ei kõrvalda talle selleks antud tähtaja jooksul.

    6. Kirjalik xxxxx xxxx põhjendusega lepingu peatamise kohta saadetakse teisele poolele vähemalt 30 päeva enne lepingu peatamist.

    7. Lepingu ülesütlemise korral saadetakse ülesütlemise teade teisele poolele vähemalt 60 päeva ette.

    8. Xxxxxx vabanevad vastutusest lepingu osalise või täieliku täitmatajätmise eest, kui lepingu mittetäitmine on tingitud vääramatust jõust, mis tekkis pärast lepingu sõlmimist erakorraliste sündmuste tagajärjel xx xxxx pooled ei võinud ette näha ega mõistlike tegevustega vältida. Vääramatu jõu all mõistetakse sündmusi, mida pooled ei saa mõjutada xx xxxxx tekkimise eest nad ei vastuta.

    9. Kui lepinguliste kohustuste osaline või täielik täitmatajätmine või hilinemine põhineb vääramatul jõul, loetakse kohustuste täitmise tähtaeg pikenevaks takistuse kehtivuse xxx xxxxx.

    10. Pool peab teisele poolele viivitamatult kirjalikult teatama nii vääramatust jõust kui xx xxxxx lõppemisest. Vääramatu jõu kohta käivaid sätteid ei rakendata ajavahemiku kohta, mil pool teadis vääramatu jõu olemasolust või selle lõppemisest, kuid jättis teisele poolele antud asjaolust teatamata.

    11. Kui lepingust tulenevate kohustuste täitmine vääramatu jõu asjaoludel osutub võimatuks enam kui 90 päeva vältel, on pooltel õigus, teist poolt sellest kirjalikult informeerides, leping üles öelda, xxxx et kummalgi poolel oleks õigust nõuda teiselt poolelt sellest tuleneva kahju hüvitamist.