Contract

Projektdokumentatsioon on koostatud eriosade xxxxx , mis on köidetud eraldi, digitaalne dokumentat- sioon on salvestatud omaette kataloogidesse. Projekti ülesehitus vastab EHR nõuetele.

1.2.1 Ehitise asukoht

Kinnistu aadress 1: Xxxxxxxxx xxx 00, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Xxxxx maakond Katastri tunnus: 89001:010:1634.

Kinnistu aadress 2: Xxxxxxxx xxx 00, Xxxxxxxxx xxxxxx, Xxxxxx xxxx, Xxxxx maakond Katastri tunnus: 89001:010:3498.

Ristuvate ja sidustatavate teede aadressid ning kaasnevad kinnistud:

Viimsi vald, Randvere küla, 11250 Viimsi-Randvere tee (katastritunnus 89001:001:0371); Viimsi vald, Haabneeme alevik, Karulaugu tee L1 (katastritunnus 89001:010:3725).

1.2.2 Ehitusprojekti tellija

Tellija:

Viimsi Vallavalitsus

Registrikood: 75021250

Aadress: Xxxxx xxx 0, Xxxxxx xxxxxx, Xxxxxx xxxx, Xxx- jumaa 74001

Kontaktisik: Taavi Valgmäe tel. x000 000 00000

1.2.3 Projekteerijad

Projekteerijad: SWECO Projekt AS

MTR reg nr EEP001085

Registrikood: 11304200

Aadress: Xxxxxxxx xx 0, 00000 Xxxxxxx

Projektijuht: Xxxx Xxxxxxxxxxx tel. x000 000 0000

xxxx.xxxxxxxxxxx@xxxxx.xx

VK osa: Xxxx Xxxxxx xxxx.xxxxxx@xxxxx.xx Teedeehituslik osa: Xxxx Xxxxxxx xxxx.xxxxxxx@xxxxx.xx MA osa: Xxxxx Xxxxxxxx xxxxx.xxxxxxxx@xxxxx.xx

Projekteeritav ala asub Viimsi xxxxxx Haabneeme alevikus. Projekteeritakse uus parkla Karu- laugu tee 14 kinnistul ja ehitatakse ümber olemasolev parkla Xxxxxxxx xxx 00 kinnistul. Park- latesse kohandatakse looduslähedane sademevee süsteem, et vähendada sademevee kiiret jõudmist kanalisatsiooni ning seeläbi ennetada üleujutusi.

SWECO Projekt AS Valukoja 8

11415 Tallinn

Tel x000 000 0000

xxxxx@xxxxx.xx xxx.xxxxx.xx

Koostaja: Allkiri:

X.Xxxxxx

1.3 Alusdokumendid

1.3.1 Lähteülesanne

Ehitusprojekti koostamise aluseks on:

• Maa-ala geodeetiline mõõdistamine.

• Lähialade ehitusgeoloogilised aruanded.

• Viimsi Vallavalitsuse poolt 06.01.2020 a väljastatud Projekteerimistingimused nr 10- 5.1/4765-1.

• Viimsi Vallavalitsuse poolt koostatud lähteülesanne.

• Arvestatud on lähiala detailplaneeringutega.

1.3.2 Ehitusuuringud

1.3.2.1 Ehitusgeodeetiliste uurimistööde andmed

Töö nr: GE-21-19-1

Teostamise aeg: märts-juuni 2019

Teostaja: RAXOEST OÜ

Registreeringu nr: EEG000080

Telefon: x000 00 000 000

1.3.2.2 Ehitusgeoloogiliste uurimistööde andmed

Töö nr: 4570-20

Nimetus: Harjumaa Viimsi vald Haabneeme alevik Karulaugu tee 14 ja Xxxxxxxx xxx 00. Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne parkla ja torustike projekteerimiseks

Teostamise aeg: märts 2020

Teostaja: REI Geotehnika OÜ

Registreeringu nr: EG10145171-0001

Telefon: x000 000 0000

1.3.3 Normdokumendid

Projekteerija (Konsultant) lähtub projekteerimis- ja uurimistööde teostamisel peamiselt Eesti projektee- rimisnormidest (EPN) ja standarditest (EVS). Eesti standardite puudumisel lähtutakse rahvusvahelis- test (EN, ISO) ning Soome normidest (RakMK) ja standarditest (SFS). Vajadusel kasutab Konsultant alternatiivseid standardeid (BS, DIN, SS vms), kui nende standardite kasutamine tagab ettenähtud standarditega samaväärse või kõrgema kvaliteeditaseme. Tellija nõudmisel tõestab Konsultant alter- natiivse standardi samaväärsust.

Kui lähteülesandes on ette nähtud kõrgem kvaliteeditase, kui viidatud standardis, on lähteülesandes toodu ülimuslik.

Kasutatavate normide, standardite ja kvaliteedinõuete prioriteetsus on alljärgnev: Normid

− Eesti projekteerimisnormid (EPN) ja/või vastavad EVS standardid;

− Eesti projekteerimisnormide eelnõud ja eelnormid ja/või vastavad EVS standardid;

− Soome normid (RakMK) ja endise Nõukogude Liidu normid (SNiP);

SWECO Projekt AS Valukoja 8

11415 Tallinn

Tel x000 000 0000

xxxxx@xxxxx.xx xxx.xxxxx.xx

Koostaja: Allkiri:

X.Xxxxxx

− Muud normid (BS jne).

Standardid

− Eesti standardid (EVS; EV-ST);

− Muud Eesti projekteerimisnormides viidatud standardid;

− Muud standardid, millele on viidatud teiste riikide või rahvusvahelistes normides;

− Muud standardid.

Kvaliteedinõuded ja juhendid

− Hea ehitustava (ET-I 0207-0068);

− Eesti projekteerimisnormides ja standardites sätestatud kvaliteedinõuded;

− MaaRYL 2010, Tarindi RYL 2010 ja Sisetööde RYL 2013 kvaliteedinõuded;

− MaaRYL 2010, Tarindi RYL 2010 ja Sisetööde RYL 2013 viidatud kvaliteedinõudeid sätestavad dokumendid;

− RIL 77-2013 Pinnasesse xx xxxxx paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;

− Muud kvaliteedinõuded ja juhendid

Kui mõned tööd ei ole projektdokumentatsioonis täpselt määratletud, tuleb need teostada vastavalt eelpooltoodud seadustele, määrustele ja normidele, lähtudes heast ehitustavast.

Iga eriosa projekteerimisel on lähtutud vastava valdkonna standarditest, mille loetelu on esitatud vas- tava osa seletuskirjas.

Tehnoloogia ja VK-süsteemide projekteerimisel lähtutakse järgmistest standarditest:

− EVS 812-4:2018 ‒ Ehitiste tuleohutus Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus;

− EVS 812-7:2018 ‒ Ehitiste tuleohutus Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded;

− EVS 932:2017 ‒ Ehitusprojekt;

− EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon „Draining system inside buildings“;

− EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk „Sewer systems outside buildings“,

Projekteerimisel võetakse arvesse järgmistes seadustes ja õigusaktides kehtestatud kohustuslikud nõuded:

− Ehitusseadustik 11.02.2015

− Veeseadus - vastu võetud 30.01.2019. a seadusega, jõustunud 01.10.2019;

− Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus - vastu võetud 10.02.1999. a, jõustunud 22.03.1999; (viimane redaktsioon RT I, 23.12.2014, 23 jõustamisega 01.01.2015 );

− Jäätmeseadus (RT I 2004,9,52);

− Majandus- ja taristuministri määrus nr. 97, 17.07.2015 Nõuded ehitusprojektile

− KKm nr 61 08.11.2019."Nõuded reovee puhastamise ning xxxx-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saas- teainesisalduse piirväärtused”;

− Xxxxxx Xxxxxxxxxxxxx v.v. 27.01.2015 määrus nr 4 „Viimsi valla kaevetööde eeskiri“.

− Xxxxxx Xxxxxxxxxxxxx v.v. 11.03.2014 määrus nr 8 „Viimsi valla jäätmehoolduseeskiri“.

− Viimsi valla ehitusmäärus;

− Xxxxxx Xxxxxxxxxxxxx v.v. 20.06.2017 määrus nr 10 „Viimsi valla heakorra eeskiri“.

SWECO Projekt AS Valukoja 8

11415 Tallinn

Tel x000 000 0000

xxxxx@xxxxx.xx xxx.xxxxx.xx

Koostaja: Allkiri:

X.Xxxxxx

2 KANALISATSIOONI VÄLISVÕRK

2.1 Üldandmed

2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Käesolev projekti osas käsitletakse Viimsis Randvere tee ja Viimsi Päikeseratta Lasteaia va- helisele murualale xxxxxxxx parkla kõrval olemasoleva parkla rekonstrueerimisel xxxxxxxx sa- demevee torustiku lahendust eelprojekti staadiumis.

Projekti eesmärk on luua lisaks olemasolevale parklale täiendavalt 65 parkimiskoha loomine. Projekteeritava parkla ala pindala on orienteeruvalt 3425 m². Parklatesse kohandatakse loo- duslähedane sademevee süsteem, et vähendada sademevee kiiret jõudmist kanalisatsiooni ning seeläbi ennetada üleujutusi.

Projekteerimisel on vastavalt Tellija tingimustele arvestatud 60 minutit vee kestva standard- vihma vee mahuga.

2.1.2 Alusdokumendid

2.1.2.1 Lähteandmed

Projekti koostamisel on aluseks järgmised andmed:

1) Tellija projekteerimise lähteülesanne;

2) maa-ala asendiplaan;

3) töökoosolekute protokollid;

4) kirjavahetus Tellijaga ja tehnoloogia projekteerijaga.

2.1.2.2 Ehitusuuringud

Projekteerimisel kasutatud uuringute informatsioon vt p. 1.3.2.

2.1.2.3 Normdokumendid ja juhised

Projekteeritud ehitustööd teostada vastavalt järgmistele standarditele ja juhistele:

1) EVS 932:2017 Ehitusprojekt;

2) EVS 843:2016 „Linnatänavad“ Osa 10 Tehnovõrgud.

3) EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk;

4) EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk;

5) EVS-EN 1610:2015 „Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine”;

6) EVS-EN 12889:2000 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorude kaevikuta paigaldamine;

7) EVS-EN 14457:2004 General requirements for components specifically designed for use in trenchless construction of drains and sewers

8) RIL 77-2013 Pinnasesse xx xxxxx paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;

9) Maa RYL 2000 Ehitiste üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid;

SWECO Projekt AS Valukoja 8

11415 Tallinn

Tel x000 000 0000

xxxxx@xxxxx.xx xxx.xxxxx.xx

Koostaja: Allkiri:

X.Xxxxxx

10) Majandus- ja taristuministri määruse 03.08.2015 nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõu- ded“;

11) Majandus- ja taristuministri määrus 13.07.2015 nr 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöö- del“;

12) Viimsi Vallavolikogu määrus 27.01.2015 nr 4: „Viimsi valla kaevetööde eeskiri“;

13) Viimsi Vallavolikogu määrus 27.01.2015 nr 1 „Viimsi valla teede ajutise sulgemise ees- kiri“;

2.2 Sademekanalisatsioon

2.2.1 Olemasolev

Kinnistul on olemas sademekanalisatsiooni torustik, mis suubub kuivenduskraavi ja jätkub sa- demeveetorustikuna. Kontrollarvutuse alusel on olemasolev torustik võimeline ära juhtima li- sanduva parkla sademeveed.

2.2.2 Projekteeritud sademekanalisatsioon

2.2.2.1 Projektlahend

Olemasolev Viimsi-Randvere tee xxxxx xxxxx likvideeritakse ja asendatakse dreeniva kanali- satsioonikollektoriga (kasutatakse ülaosas perforeeritud xxxx xxxx dreenkihiga). Ühendused olemasoleva torustikuga tehakse kaevus K2-01 ja olemasolevast kaevust nr 17 (K2_17) välju- val torul sobivas kohas.

Parkla tagaküljele rajatakse uus kuivenduskraav, mis võtab vastu uue parkla aluse drenaaži ja olemasoleva rekonstrueeritava parkla keskel asuva vihmapeenra aluse drenaaži veed.

Parklatesse rajatakse erineva katendiga alad eesmärgiga viia läbi katendite veeläbilaskvuse katsetused. Katendite kirjeldus on esitatud projekti katendite ehituse osas.

Uues parklas on piiritletud xxxx erineva katenditüübiga ala. Iga ala varustatakse omaette dre- naažiga ja eraldatakse kõrvalolevatest muu katendiga aladest ja ümbritsevast territooriumist veetiheda geomembraaniga (HDPE või EPDM). Geomembraaniga välditakse pinnasevee juur- devool kõrvaliselt alalt või äravool sinna. Läbi katendi ja pinnase filtreerub vesi drenaaži, xxxx- datakse drenaažikollektorisse ja suunatakse eesvoolukraavi.

Igal testitaval katenditüübi alal (3 erinevat ala) on oma drenaažisüsteem, mille kaudu ärajuhi- tava vee koguse mõõtmiseks paigaldatakse drenaažikollektorile suudmest sobivale kaugusele mõõturikaev mõõteanduri paigaldamiseks. Täpsem kirjeldus vaata p. 1.4 „Mõõteseadmestik“.

Uue parkla pind on ca 0,5% pikikaldega ja 0,5% põikkaldega välisservade suunas, lühemates servadesse paigaldatakse äärekivid, pikiservadesse rajatakse filterribad, milles immutatakse sademevee pindmine äravool.

Oleva rekonstrueeritava parkla pind on ca 0,5% pikikaldega ja 0,5% põikkaldega kaldega vä- lisservade suunas, lühemates servadesse paigaldatakse äärekivid, pikiservadesse rajatakse filterribad, milles immutatakse sademevee pindmine äravool. Parkla eraldusribale rajatakse vihmapeenar (taimestikuga nõva), mille all kulgeb drenaaž. Selle kaudu ärajuhitava xxx xx- xxxx mõõtmiseks paigaldatakse drenaažikollektorile suudmest sobivale kaugusele mõõturi- kaev mõõteanduri paigaldamiseks. Täpsem kirjeldus vaata p. 1.4 „Mõõteseadmestik“.

SWECO Projekt AS Valukoja 8

11415 Tallinn

Tel x000 000 0000

xxxxx@xxxxx.xx xxx.xxxxx.xx

Koostaja: Allkiri:

X.Xxxxxx

Oleva parkla vihmapeenart ei eraldata ümbritsevast pinnasest geomembraaniga, kuna vihma- peenar võtab vastu ka parkla välisservade filterribadel immutatava vee (vastasel juhul puuduks parkla välisservade filterribadel eesvool ja piirkonna pinnas muutuks veega üleküllastatuks).

Vihmapeenrale on projekteeritud ülevool, selleks kasutatakse olemasolevat restkaevu (nr 29), mille teleskooptoru ja restkaas reguleeritakse vastavale kõrgusele (vt tööjoonis).

Olemasolevad restkaevud (nr 28 ja 25) jäävad alles xx xxxxx, nende teleskooptoru reguleeri- takse ja restkaane kõrgus paigaldatakse parkla pinnale vastavale kõrgusele.

Kõikide parkla töömaale jäävate kaevude kõrgused viiakse vastavusse projekteeritud pinna kõrgusega (reguleeritakse teleskooptoru xx xxxxx kõrgus paigaldatakse pinnale vastavale kõr- gusele). Kui kaevu kaane kõrgust ei ole võimalik reguleerimise xxxx vajalikule kõrgusele viia tuleb asendada teleskooptoru või kogu kaev.

2.2.2.2 Arvutuslik vooluhulk

Rajatava ja rekonstrueeritava parkla pinnalt koondatava sademevee normatiivsed arvutuslikud kogused on esitatud tabelis 1.1.

Sademevee normatiivsed arvutuslikud kogused

Tabel 2-1

Nr	Ala nimetus	Katend	kψ	Pindala (m2)	Q5min (l/s)	V5min (m3)	Qa (m3/a)
1	2	3	4	5	6	7	8
1	Rajatav parkla, ala 1	A1	0,65	248	2,82	0,85	160
2	Rajatav parkla, ala 2	A2	0,70	318	3,88	1,16	205
3	Rajatav parkla, ala 3	A3	0,75	325	4,25	1,28	210
4	Rajatav parkla, ala 3	A4	0,80	746	10,42	3,13	485
5	Filterpeenrad, ala 4	FP1	0,30	271	1,42	0,43	175
6	Haljasalad, ala 5	HA1	0,20	98	0,34	0,10	65
7	Kokku		0,66	2 005	23,1	6,94	1 300
8	Olev parkla, ala 1	B1	0,78	1 043	14,3	4,3	900
9	Olev parkla, ala 2	B2	0,73	832	10,6	3,2	790
10	Kokku		0,76	1 875	24,9	7,5	1 690
11	KÕIK KOKKU		0,71	3 880	48,0	14,4	2 990

Vooluhulgad on arvutatud vastavalt standardis EVS 848:2013 „Väliskanalisatsioonivõrk“ too- dud arvutuskäigule. Sademevee eeldatavad aastakogused on määratud EMHI keskmise aasta andmete alusel.

Maksimaalseks arvutussajuks võeti 5 minutilise kestvusega paduvihm, mille alusel määrati ar- vutusliku vihma intensiivsuseks q5min=175 l/(s x ha).

Arvutused on tehtud arvutusvihma korduvusperioodile 1 a1) (esinemise tõenäosus 63%).

Äravoolutegur (veerg 4) määrati eelduslikult analoogia alusel vastavalt standardis EVS848:2013 määratud pinnakatte tüübile (tegelik väärtus saadakse kontrollmõõtmiste xxxx- xxxxx, mis on testalade rajamise eesmärk):

1) Rakendatakse EVS848:2013 kohaselt: Suhteliselt suurte kruntidega väikeelamupiirkonnas, milles on lahkvoolukanali- satsioon ning kus ajutine sademeveeuputus olulist majanduslikku kahju ei põhjusta.

SWECO Projekt AS Valukoja 8

11415 Tallinn

Tel x000 000 0000

xxxxx@xxxxx.xx xxx.xxxxx.xx

Koostaja: Allkiri:

X.Xxxxxx

1) katused: kψ = 0,9

2) betoon- ja asfaltkate: kψ = 0,8

3) tihedate vuukidega kivisillutis: kψ = 0,8

4) liivvuukidega kivisillutis: kψ = 0,7

5) kruus- ja killustikkate: kψ = 0,3

6) muru: kψ = 0,2

7) aed, park: kψ = 0,15

8) katteta maapind: kψ = 0,1

9) mets: kψ = 0,05

Aasta äravoolunormiks on võetud 704 mm (Tallinn-Harku), millest on maha arvatud aurumise osa, äravoolu arvutusel on kasutatud normi 650 mm/a.

Oleva parkla ala 1 sademeveed juhitakse keskel olevasse vihmapeenrasse (filtreerub xxx- xxxxx, mille suudmes tehakse vooluhulga mõõtmisi) ja ala 2 sademeveed äärtes olevatele fil- terribadele (filtreerub kraavi, mille vooluhulka ei mõõdeta).

Xxxxxxxx parkla aladelt 1-3 juhitakse sademevete pindmine äravool parkla äärtes olevatele filterribadele, xxxxx xxxx xxxx xxxx läbi katendi filtreeruv vesi juhitakse omaette drenaažisüs- teemi, mille suudmes tehakse vooluhulga mõõtmisi. Filterribadel imbub vesi pinnasesse ja filt- reerub osaliselt dreenivasse sademeveekollektorisse, osaliselt kraavi (vooluhulka ei mõõdeta).

Tabelis 1.1 on esitatud sademevee arvutuslikud pindmise äravoolu vooluhulgad ja kogused, aastakoguses sisaldub nii pindmine äravool kui filtratsioon.

Drenaažisüsteemi vooluhulga arvutamiseks ei ole standardiga kehtestatud metoodikat. Selle arvutamine on keerukas, kuna vooluhulka mõjutab palju faktoreid, näiteks:

1) xxxx kestus ja intensiivsus

2) eelmisest sajust möödunud aeg

3) katendi veeläbilaskvus

4) muud katendi omadused (kalle, kas vesi koguneb katendile xx xxx kaua seisab)

5) pinnase veega küllastumuse aste

6) pinnase filtratsiooniomadused

7) dreeniva kihi paksus, drenaaži sügavus

Kasutatud arvutusvalemid vastavalt standardile EVS 848:2013 on järgmised: Arvutusäravool

SWECO Projekt AS Valukoja 8

11415 Tallinn

Tel x000 000 0000

xxxxx@xxxxx.xx xxx.xxxxx.xx

Koostaja: Allkiri:

X.Xxxxxx

Vihma intensiivsus

2.2.2.3 Eelvool

Sademeveekanalisatsiooni eelvooluks on kuivenduskraav, mis jätkub sademeveekollektorina.

2.2.2.4 Kohtpuhastid

Kohtpuhastite rajamist ette xx xxxxx.

2.2.3 Torustikud ja seadmed

2.2.3.1 Torustike materjal

Sademeveekanalisatsiooni süsteem rajatakse plasttorudest.

Torustiku materjalina tuleb kasutada sademeveekanalisatsiooni jaoks ettenähtud torusid:

• polüpropüleentorud vastavalt standardile EN1852 või EN13476;

• polüvinüülkloriidtorud, mis vastavad standardile EN1452

Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Kõikide isevoolsete torustike rajamiseks kasutatavate torude rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN8.

Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja liitmikes kasutatavad NBR tihendid peavad vastama standardile SS 367612 ja SBR tihendid standardile SS 367611.

Kõigi torude, liitmike ja ühendustega peab kaasas olema informatsioon tootja nime xx xxxxx- xxxxx, suuruse, rõngasjäikuse, tootmiskuupäeva, põlvede nurkade xx xxxxx vastavalt antud tootmisstandardile.

SWECO Projekt AS Valukoja 8

11415 Tallinn

Tel x000 000 0000

xxxxx@xxxxx.xx xxx.xxxxx.xx

Koostaja: Allkiri:

X.Xxxxxx

2.2.3.2 Kaevud

Sademeveekanalisatsioonis välisvõrgu torustiku kontrollkaevudena kasutatakse üldjuhul teles- koopilise kõrgendusega standardseid plastkaevusid läbimõõduga Ø400 (teleskoop d315), Ø560 (teleskoop d500), Ø800 (teleskoop d500).

Restkaevudena kasutatakse üldjuhul teleskoopilise kõrgendusega standardseid plastkaevusid läbimõõduga Ø560 (teleskoop d500) settepesa sügavus 0,8 m. Vaatluskaevud tehakse nii ma- terjali kui suuruse poolest vastavalt projektile. Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevuluuki oleks võimalik paigaldada vastavalt projektis antud kõrgusele vajaliku kaldega.

Kaevud peavad olema tööstuslikult toodetud teleskoopsed polüetüleenkaevud ning vastama standardile SFS 3468. Kaevud peavad olema veetihedad. Teleskoobi pikkus ei tohi xxxx xxx 800 cm.

Sademeveekanalisatsiooni kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voo- lurennidega. Kasutada võib valupõhjaga kaevusid, keevispõhjaga pöörangukaevude kasuta- mine ei ole lubatud. Kõik kaevude ühendustorude liitemuhvid peavad olema liidetud tehases keevisühendustega, kohapeal tehtavad ühendused tõusutorusse ei ole aktsepteeritavad.

Tänavatel ja teedel peavad kaevuluugid olema teetasapinnaga ühel kõrgusel. Haljasalal pea- vad kaevuluugid olema ümbritsevast maapinnast 5 cm kõrgem. Luukide kandejõud suure liik- lusega piirkondades peab olema 40 t ning vähese liiklusega piirkondades 25 t.

2.2.4 Kanalisatsioonivõrgu paigaldus ja hooldus

Kanalisatsiooni torustikud paigaldatakse plaaniliselt teealale paralleelselt hoonetega ja teiste VK-süsteemi torudega.

Torustiku ehitamisel tuleb juhinduda tootjafirma (tehase) tehnilisest informatsioonist, montaa- žieeskirjadest (sh. nõuetekohane kontroll, liiva tihendamine torude xxxxx xx.) ning RIL 77 -s toodud nõuetest.

Muu hulgas tuleb tähelepanu pöörata järgmiste nõuete täitmisele:

• Ühes xx xxxxx kaevikus asuvate külgnevate torude välispindade minimaalne horison- taalne kaugus peab olema ≥ 0,4 m;

• Isevoolsete kanalisatsioonitorude paigaldamissügavus peab olema vähemalt 1,2 m xxxx xxxxx (erandjuhtudel 0,8 m);

• Kaevu xxxxx xx toru vaheline kaugus peab olema vähemalt 100 mm (RYL 77-2013). Kaevikule tehakse kaevude juures vajalikud laiendused nii, et kaeviku seinad jäävad vähemalt 200 mm kaugusele kaevust (RYL 77-2013);

• Kaugus vundamentidest ja teistest maa-alustest rajatistest peab olema vähemalt 2,0 m;

• Projekteeritud torude vaheline vertikaalkaugus peab olema selline, et kõikide vajalike liitmike tegemine ei oleks takistatud, vähemalt 150 mm;

Kanalisatsioonitorustik tuleb paigaldada nõutava languga vastavale alusele (killustik, mis sõl- tuvalt aluspinnasest kindlustatakse vajadusel geotekstiiliga).

SWECO Projekt AS Valukoja 8

11415 Tallinn

Tel x000 000 0000

xxxxx@xxxxx.xx xxx.xxxxx.xx

Koostaja: Allkiri:

X.Xxxxxx

2.3 Drenaaž

2.3.1 Olemasolev

Olemasoleva parkla kinnistul on olemas drenaaži torustik, mis suubub sademekanalisatsiooni. Projekteeritava parkla kinnistul drenaaži torustike ei ole.

2.3.2 Projekteeritud drenaaž

2.3.2.1 Projektlahend

Parklatesse rajatakse xxxx omaette drenaažisüsteemi erineva katendiga aladelt infiltreeruva vee kogumise eesmärgil (üldpõhimõtte kirjeldus vaata xx x. 1.2.2.1).

Drenaaži ülemisse otsa paigaldatakse kontrollkaev.

2.3.2.2 Torustike materjal

Drenaaži torustik rajatakse plasttorudest.

Dreenitorude ringjäikus peab vastama vähemalt klassile SN4, mitte tee all ja tee konstrukt- siooni all SN8 (8 kN/m2). Dreenid peavad vastama järgmistele standarditele:

• PVC- rull drenaazitorud standardile SS3520, millel erinevad kattematerjalid- kasutada mitteliikluskoormusega aladel;

• PP drenaazitorud standardile EN 13476, millel pilud NPG/PS 116 järgi;

Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Kõikide isevoolsete torustike rajamiseks kasutatavate torude rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN8.

Sademevee kanalisatsiooni kaevude nõuded on kirjeldatud antud dokumendi peatükis 1.2.3.2 Dreenkateteks võib olla filterkangas või geotekstiil. Dreenitoru alla xx xxxxx xxxx xxxxx teha killustikust – fraktsioon 4-16 või fr. 16-32, kui projektis või tootja juhendis ei ole ette nähtud teisiti. Killustiktäite ümber paigaldatav geotekstiil peab vastama vähemalt NGS profiil 3 ja pro- jekti nõuetele.

2.3.3 Drenaažisüsteemi rajamine ja hooldus

Drenaažisüsteemi rajamisel tuleb kaevata projektis näidatud mõõtudega ning suuna ja kaldega kaevik. Dreenitoru tuleb paigaldada vastavalt joonisel näidatud suunale ja kaldele. PVC-ma- terjalist dreenitorud tuleb ühendada muhvi ja otsmuhvi ühendusega, kasutades elastset tihen- dit. Muhv tuleb paigaldada pärivoolu. PE-dreenitorud tuleb ühendada vahele paigaldatavate, külge keeratavate või ümberkeeratavate ühendusdetailidega, vastavalt tootja soovitusele.

Tööde teostamisel tuleb lähtuda järgmistes dokumentides esitatud nõuetest:

• RIL 77 “Maa sisse xx xxxxx paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend” (edaspidi RIL 77);

• EVS-EN 1610 „Dreenide ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine“. Tagasitäide tuleb paigaldada joonistel näidatud sügavusele ja tihendada, et vältida vajumeid.

SWECO Projekt AS

Valukoja 8

11415 Tallinn

Tel x000 000 0000

xxxxx@xxxxx.xx xxx.xxxxx.xx

Koostaja:

Allkiri:

X.Xxxxxx

Täitematerjal peab vastama projektis toodule. Kogu järeltäide tuleb paigaldada maksimaalselt 0,3 m kihtidena. Järeltäite tihendamine tuleb teostada vastavalt kehtivatele normidele. Tihen- damisel tuleb jälgida, et ei kahjustata drenaažitoru. Töömaa-alal rajatakse dreen alljärgnevalt, kui projektis ei ole kirjeldatud teisiti:

• Xxxxx kaeviku kaevamist paigaldatakse kaeviku põhja geotekstiil. Geotekstiiliga tagada vähemalt 20 cm kanga ülekate killustikukihi peal. Süvendi põhjas geotekstiilile paigal- datakse 5cm paksune killustikukiht ja sellele dreenitoru. Dreenitoru kummalegi xxxxx jäetakse vähemalt 20 xx xxxx ruumi, selleks et katta dreenitoru küljed ja pealis killusti- kukihiga. Dreenitoru peal peab killustikukihi paksus olema vähemalt 20 cm. Xxxxx xxxxx- damist keeratakse varem paigaldatud geotekstiil killustikukihile, ülekattega vähemalt 20 cm. Geotekstiil tuleb paigaldada kas xxxx xxxxx või toru xxxxx xxxxxxxx killustikust kihi ümber.

• Vaatlus/kontrollkaevude paigaldamine teostada vastavalt projektile.

• Dreenitorude muldkehast väljaviikude otste kindlustus tuleb teostada sarnaselt truubi- päiste kindlustusele ja arvestada dreenitoru maksumuses.

Lisaks tuleb drenaažisüsteemi rajamisel arvestada järgmisi üldisi nõudeid:

1) Xxxxx xx kollektor rajatakse märgitud asukohale.

2) Kui ehitusprojektis ei ole ette nähtud teisiti, peab nii dreeni kui ka kollektori suudmetoru põhi olema kuivenduse avatud eesvoolu põhjast vähemalt 20 sentimeetrit kõrgemal.

3) Drenaažisüsteem rajatakse ehitusprojektis ettenähtud sügavusega, mis arvestatakse ehitamise järel tasandatava maapinna kõrguse alusel.

4) Kui drenaažisüsteemi ei ole võimalik rajada ehitusprojekti kohasele sügavusele, võib drenaažisüsteemi sügavust muuta sellises ulatuses, et see ei põhjusta ehitusprojektiga ette nähtud kuivendusintensiivsuse halvenemist.

5) Drenaažitoru paiknemise vähim sügavus pärast drenaažikaevikute kinniajamist ja maa- pinna planeerimist ei tohi mistahes kohas olla:

• alla 0,7 meetri mineraalpinnases;

• alla 0,9 meetri turbapinnases.

6) Dreeni rajamisel tuleb kogu dreeni ulatuses tagada ehitusprojektis ettenähtud pikilang. Dreenil võib xxxx xxxx viie meetri pikkune negatiivse pikilanguga lõik ning kuni kümne meetri pikkune languta lõik.

7) Kui drenaažitoru projekteeritud pikilang on kuni viis promilli, võib paigaldatud drenaaži- toru kõrguse kasv viiemeetrisel lõigul erineda projekteeritud kõrguse kasvust kuni 25 protsenti drenaažitoru sisemisest läbimõõdust.

8) Kui drenaažitoru projekteeritud pikilang on üle viie promilli, võib paigaldatud drenaaži- toru kõrguse kasv viiemeetrisel lõigul erineda projekteeritud kõrguse kasvust kuni 50 protsenti drenaažitoru sisemisest läbimõõdust.

9) Drenaažikaeviku kaevamist ja drenaažitoru paigaldamist alustatakse drenaažisüsteemi suudmest, liikudes vastuvoolu. Drenaažisüsteemi xxxxx xxxxx drenaažitoru ots sulge- takse pinnasetihedalt.

10) Drenaažitoru paigaldatakse drenaažikaevikusse vahetult pärast selle kaevamist. Dre- naažitoru ei tohi paigaldada veeldunud kaevikusse.

SWECO Projekt AS Valukoja 8

11415 Tallinn

Tel x000 000 0000

xxxxx@xxxxx.xx xxx.xxxxx.xx

Koostaja: Allkiri:

X.Xxxxxx

2.4 Mõõteseadmestik

Kokku on testitavaid alasid neli, xx xxxx erinevat katendit ja üks vihmapeenar.

Igal testitaval alal on oma drenaažisüsteem, mille kaudu ärajuhitava vee koguse mõõtmiseks paigaldatakse drenaažikollektorile suudmest sobivale kaugusele mõõturikaev mõõteanduri paigaldamiseks.

Vooluhulga mõõtmiseks kasutatakse firma XXXX surveta voolu ristlõikepinna ja kiiruse mõõt- mise seadet FloPro XCi, mis koosneb protsessorist ja andurist (seadme spetsifikatsioon on esitatud lisas1).

Protsessor FloPro XCi

SWECO Projekt AS Valukoja 8

11415 Tallinn

Tel x000 000 0000

xxxxx@xxxxx.xx xxx.xxxxx.xx

Koostaja: Allkiri:

X.Xxxxxx

Doppler-andur ristlõikepinna ja kiiruse mõõtmiseks

Seadme paigaldamine.

Paigaldatakse üks protsessor nelja anduriga.

Protsessor on varustatud akuga, mida laaditakse vastavalt päikesepaneelilt saadava vooluga (akut on võimalik laadida xx xxxxxxx laadimisseadmega, soovitav on hankida ka varuaku).

Protsessor päikesepaneel paigaldatakse kuumtsinkkattega teraspostile vastavate kinnititega.

Andurid paiknevad protsessorist kuni 50 m kaugusel (hankida 2 andurit 50m kaabliga ja 2 tk 30 m kaabliga). Kaablid paigaldatakse protsessorist kuni mõõturikaevudeni kaablikaitsetoru- desse D75/60.

Mõõteandurid paigaldatakse drenaažitorusse (de160) mõõturikaevu sisendist ca 150…200 mm ülespoole kasutades vastavat paigaldusklambrit. Mõõturikaevu lahendus on esitatud vas- taval tööjoonisel.

Joonis 2-1 Mõõteandur kanalisatsioonitorus Joonis 2-2 Kontroller ja päikesepaneel postil

SWECO Projekt AS Valukoja 8

11415 Tallinn

Tel x000 000 0000

xxxxx@xxxxx.xx xxx.xxxxx.xx

Koostaja: Allkiri:

X.Xxxxxx

2.5 Keskkonnakaitse

2.5.1 Üldist

Ehitus- ja hooldustööd tuleb teha selliselt, et negatiivne mõju elanikkonnale ja ümbritsevale keskkonnale oleks minimaalne. Ehituse käigus tuleb järgida keskkonnakaitse reegleid. Ehitus- jäätmed likvideerida.

2.5.2 Ehitusjäätmed

Torustiku ehitustööde käigus tekkivad võimalikud jäätmed on näiteks äraveetav pinnas xx xxx- mutatav asfaltkate.

Ehitusjäätmed xxxx xxxxxx, kivid, äärekivid, lammutatud asfaltkate ja muu selline tuleb ära vedada ehitusjäätmeid käitlevasse ettevõttesse.

Muu tekkiv ehituspraht tuleb koguda selleks ette nähtud jäätmekonteineritesse ja tuleb ära vedada jäätmekäitlusettevõttesse.

2.5.3 Haljastuse taastamine

Torustike rajamise järel taastada endine olukord või teostatakse haljastamine vastavalt projek- tile.

3 TÖÖKIRJELDUS

3.1 Üldised nõuded rajatistele ja tarinditele

3.1.1 Xxxxxxxxx, tarindite ja seadmete kasutusiga

Xxxxxxxxx ja seadmete rekonstrueerimisel ja ehitamisel tuleb nende elueaks arvestada vähemalt järg- mised suurused:

- Välised vee- ja kanalisatsioonitorustikud 40 aastat;

- Drenaaž 40 aastat;

3.1.2 Plaanilahend, rajamissügavus ja vahekaugus

Torustiku ehitamisel tuleb juhinduda tootjafirma (tehase) tehnilisest informatsioonist, montaažieeskirja- dest (sh. nõuetekohane kontroll, liiva tihendamine torude xxxxx xx.) ja RIL 77 toodud nõuetest.

Muu hulgas tuleb tähelepanu pöörata järgmiste nõuete täitmisele:

- Ühes xx xxxxx kaevikus paralleelselt kulgevate torude välispindade vertikaalprojektsiooni mini- maalne horisontaalne vahekaugus on ≥0,2 m;

- Vabavoolsete kanalisatsioonitorude paigaldamissügavus on vähemalt 1,2 m xxxx xxxxx (erandjuh- tudel 0,7 m);

- Kaevu xxxxx xx toru vaheline kaugus on vähemalt 100 mm (RYL 77-1990). Kaevude xxxxxx tehakse vajalikud laiendused nii, et kaeviku seinad jäävad vähemalt 200 mm kaugusele kaevust (RYL 77- 1990);

- Torude kaugus vundamentidest ja teistest maa-alustest rajatistest peab olema vähemalt 2,0 m;

- Projekteeritud torude vaheline vertikaalkaugus peab olema selline, et oleks võimalik kõikide vaja- like liitmike tegemine või vähemalt 100 mm;

SWECO Projekt AS Valukoja 8

11415 Tallinn

Tel x000 000 0000

xxxxx@xxxxx.xx xxx.xxxxx.xx

Koostaja: Allkiri:

X.Xxxxxx

Kaevikuta torustike ehitamisel tuleb juhinduda standarditest EVS-EN 12889 ja EVS-EN 14457. Kanalisatsioonitorustik paigaldatakse projekteeritud languga projektis määratud alusele (liiv või killustik, mis sõltuvalt aluspinnasest kindlustatakse geotekstiiliga).

Külmumisohuga kohtades nähakse ette torustiku isoleerimine (vahtpolüstüreenist isolatsioonikoorikute või -plaatidega).

Isolatsioonitööd tuleb teha vastavalt standardile EVS 860:2015. Isolatsioonikihi paksus määratakse vastavalt isolatsioonimaterjali omadustele, isoleeritava objekti mõõtudele ja käideldava produkti töö- temperatuurile.

3.2 Ehitustööde planeerimine

3.2.1 Töövõtja tegevused enne töödega alustamist

Töövõtja peab enne töödega alustamist lähtuma kohaliku omavalitsuse ehitusmäärusest ning xxxxx- dokumentides esitatud nõuetest ning tegema seejuures vähemalt järgmised toimingud:

1) Määrama tööde korraldamise ja ohutuse eest vastutava isiku objektil, ning edastama isiku and- med Tellijale kirjalikult. Määratud isik peab vastutama kaevetööde ohutuse, muu tööohutuse ja töö korralduse eest objektil, ning viibima pidevalt kohapeal. Isik peab olema kompetentne antud valdkondades.

2) Edastama tellijale kirjalikult pinnase ladustamise platsi asukoha plaani ja kokkuleppe kinnistu omanikuga (kui vaheladustusplatsi on plaanis kasutada).

3) Filmima kogu tööpiirkonna, ning edastama vaatluse elektroonilisel kandjal tellijale.

3.3 Üldised nõuded tööde läbiviimisel

3.3.1 Xxxx, kooskõlastused

Töövõtja ja/või tema Alltöövõtja(d) peavad omama kõiki kehtivaid litsentse ja/või registreeringuid, mis on vajalikud Lepingu raames teostatavate Tööde, s.h. (kuid mitte ainult) ehitustööd, elektritööd, torus- tikupaigaldus, üldehitustööd, erinevate rajatiste ja paigaldiste projekteerimine, geodeetilised ja geoloo- gilised uuringud, tegemiseks.

Töövõtja peab hankima ehitusloa xx xxxx muud Tööde tegemiseks vajalikud load ja kooskõlastused. Töövõtja peab järgima kõiki asjassepuutuvate ametkondade, võrguvaldajate ja maaomanike poolt ko- haldatud nõudeid, juhiseid ja piiranguid. Kõik lubade ja kooskõlastuste hankimisega seotud kulud, s.h. riigilõivud, kannab Töövõtja.

3.3.2 Piirangud tööde teostamisel

Tööd tuleb läbi viia nii, et on välditud olemasolevate hoonete, rajatiste, insenervõrkude, puude jne. hävimine, vajumine või muu kahjustumine. Xxx xxxxxxx kahjustus tekib Töövõtja süül, peab Töövõtja selle omal kulul likvideerima Xxxxxxx poolt määratud aja jooksul ning vastavalt Tellija juhistele ja nõuetele. Tellijal on ka õigus likvideerida selline kahjustus ise või kolmandate isikute abil ning nõuda kahjustuse likvideerimiseks kuluv summa sisse Töövõtjalt. Töötamisel kommunikatsioonide kaitsetsoonides tuleb järgida seadusandlusega ning kommunikatsioonivaldaja poolt kehtestatud nõudeid.

3.3.3 Kasutusluba

Vastavalt Eesti seadusandlusele loetakse tööd ametlikult lõpetatuks kasutusloa väljastamisega oma- valitsuse poolt.

SWECO Projekt AS Valukoja 8

11415 Tallinn

Tel x000 000 0000

xxxxx@xxxxx.xx xxx.xxxxx.xx

Koostaja: Allkiri:

X.Xxxxxx

Kasutusloa taotlemine ja saamine on Töö Tellija pädevuses. Kasutusloa riigilõivu tasub Töövõtja. Töö- võtja peab osutama Tellijale igasugust abi ja andma informatsiooni eelnimetatud loa hankimisel.

Detailsemad juhised kasutusloa saamiseks vajaliku dokumentatsiooni koostamiseks annavad Tellija ja/või Insener.

Ülalnimetatud kasutusloa väljastamine on Inseneri poolt Vastuvõtuakti väljastamise eeltingimuseks.

3.3.4 Kolmandate isikute ohutus

Kõik Ehitusplatsi osadena defineeritavad alad (s.h. ladustusalad, ehitusmasinate seisuplatsid jne.) pea- vad olema varustatud piiretega, mis muudavad võimatuks kolmandate isikute juhusliku või teadmatu- sest tuleneva sattumise Ehitusplatsile. Piireteks loetakse vähemalt 1000 mm kõrgusega stabiilset ja katkematut metallaeda, mis talub tuulekoormust ning lisaks sellel täiendavat koormust 0,2 kN/m piki piirde ülaserva. Muid piiramismeetodeid (kilelindid, üksikud postid jne.) võib kasutada xxxx tähelepanu juhtimiseks, nt. ladustusalade tähistamiseks, liiklusvoolu ümbersuunamiseks jne. Ajutised piirded pea- vad xxxxxx jääma seni xxxx Xxxx on piisavalt lõpetatud selleks, et xxxxx ala ohutult avalikku kasutusse. Kaevikute piirdeid ei tohi eemaldada enne, kui kaevik on täidetud kuni maapinna tasemeni.

Piirdeid jm ohutusabinõusid tuleb Töövõtja poolt regulaarselt kontrollida ja hooldada (s.h. nädalavahe- tustel, pühade ajal jne.), mistahes puudused tuleb viivitamatult kõrvaldada. Kõik ohutusabinõud peavad enne kasutuselevõttu olema Inseneri poolt heaks kiidetud.

3.3.5 Tööohutus

Töövõtja peab varustama oma personali kaitsekiivritega, kinnastega, keevitajamaskidega, kaevikute toestuse ja redelitega jm. Vajalike individuaal- ja rühmakaitsevahenditega. Kaitsevahendite valikul eri- nevat tüüpi tööde tegemisel tuleb juhinduda VVm nr 12, 11.01.2000. nõuetest.

Töövõtja teavitab Tööinspektsiooni tööde alustamisest objektil. Tagada tuleb ehitusobjekti ümber liiku- vate inimeste ohutus. Töötsoon tuleb selgelt piirata. Objektil peab olema tööohutuse eest vastutav isik, kes on saanud vastava väljaõppe ning tagab ohutusnõuete täitmise.

Töövõtja peab tagama, et kaitsevahendite kasutamine on kohustuslik nii töölistele kui ka muudele ehitu- salal viibivatele inimestele nende ehitusalal viibimise ajal. Kiivri kandmine on kohustuslik kõigile ehi- tusplatsile sisenevatele inimestele.

Töövõtja personal peab olema tööohutuse ajal instrueeritud. Ohutusvahendid peavad olema allkirjas- tatud iga Töö vastutava isiku poolt. Töövõtja peab läbi viima regulaarseid ohutusalaseid instrueerimisi tööohutuse kultuuri tõstmiseks Töövõtja kontrolli all olevatel ehitusplatsidel. Töövõtja peab ametisse nimetama tööohutuse eest vastutava isiku.

Tuleb järgida VVm nr 377, 08.12.1999. nõudeid.

Kõik kaevikud tuleb varustada redelitega. Nõrkades pinnastes paiknevad ja sügavad kaevikud tuleb toestada. Materjalide ladustamine kaevikute ligiduses on keelatud.

Kõik tööplatvormid, tellingud jm. kukkumisriskiga maapinnast või põrandast kõrgemal paiknevad tööa- lad peavad olema varustatud sobivate piirete või redelitega.

Töövõtja kohustus on xxxxx volitamata isikuid ehitusplatsilt eemal.

3.3.6 Protseduurid hädaolukordade korral

Töövõtja peab viima ennast kurssi Tööde ohutust puudutava Eesti seadusandlusega. Töövõtja peab enne ehitustööde alustamist esitama kooskõlastamiseks õnnetuse korral kasutatavate protseduuride kirjelduse. Töövõtja peab tagama päästevahendite alalise olemasolu ehitusplatsil ning personali oskuse neid kasutada.

SWECO Projekt AS Valukoja 8

11415 Tallinn

Tel x000 000 0000

xxxxx@xxxxx.xx xxx.xxxxx.xx

Koostaja: Allkiri:

X.Xxxxxx

3.3.7 Keskkonnakaitse ning ehitusplatsi ja ümbritsevate alade korrashoid

Töövõtja on vastutav Tööde läbiviimise ala kohase korrashoiu eest. Materjalid ja varustus tuleb paigu- tada, ladustada ja virnastada korralikult. Väljakaevatud materjal ja ehituspraht tuleb koheselt ehitusplat- silt eemaldada; materjale ei tohi tuua ehitusplatsile enne, xxx xxxx xxxxxx xxxxx.

Töövõtja peab kasutama keskkonnasõbralikke materjale, vahendeid ja töömeetodeid ning vältima kesk- konna reostamist. Kõik jäätmed tuleb käidelda ning nendest vabaneda kohasel moel, vastavalt jäätmete omadusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ja käidelda eraldi.

Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt tuule, vee, autorataste vms. mõjul peab Töö- võtja koheselt või esimesel võimalusel eemaldama ning kahjustatud ala tuleb Tellijat rahuldaval moel.

Kaeve ja tagasitäitetööde ajal tuleb kõik tööpiirkonna naabruses paiknevad xxxx xxxxx puhtana. Tööde ala tuleb iga tööpäeva xxxxx puhastada tööprotsessis tekkinud prahist ja reostusest.

Töövõtja peab vältima pinnase või jäätmete pudenemist tänavatele tööde alalt lahkuvatelt täislaaditud veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

Ehituskaeviku veetõrje tegemisel on pinnaseosakesi sisaldava juhtiva vee juhtimine või pumpamine kanalisatsioonitorustikesse või sademe- ja pinnasevee ärajuhtimiseks mõeldud kraavidesse keelatud. Enne pinnaseosakesi sisaldava vee ärajuhtimist tuleb see setitada.

Kui Töövõtja tegevus veetõrjel toob xxxxx xxx sattumise olemasolevatesse torustikesse või kraavi- desse, peab Töövõtja need täies ulatuses läbi pesema või puhastama omal kulul.

Tolmu xx xxxx vähendamiseks tohib torustike ehitustööde Ehitusplatsil või selle vahetus läheduses puis- tematerjale (liiv, kruus, killustik) ladustada ainult sellises koguses, mis kasutatakse ära lähimate töö- päevade jooksul.

Kuni lõpliku katte taastamiseni peab Töövõtja tolmamise vähendamiseks vajadusel kaevejälge kastma.

Tagasitäiteks sobimatu väljakaevatud pinnas tuleb Ehitusplatsilt koheselt ära vedada ning käidelda le- gaalsel viisil. Juhul kui väljakaevatud pinnas lõppladustatakse kooskõlastatult kohaliku omavalitsusega avalikul territooriumil, kuulub Töövõtja kohustuste xxxxx xx pinnase planeerimine.

Juhul, kui tulenevalt ladustatava täitematerjali või väljakaevatud pinnase eripärast, klimaatilistest tingi- mustest vms. tekib reostus või reostusoht ja/või ümberkaudsete elanike häirimine (tolm, pori jne.), on Inseneril õigus seada täiendavaid piiranguid täitematerjali või väljakaevatud pinnase ladustamise koha ja kestuse suhtes.

3.3.8 Jäätmete käitlemine

Tööde käigus tekkivad jäätmed, s.h. ohtlikud jäätmed (s.h. setted, reostunud vesi, asbesti sisaldavad lammutusjäägid) peab Töövõtja käitlema Jäätmeseaduses xx xxxxx rakendusaktides sätestatud moel. Kõik ohtlike jäätmete käitlemisega seotud load ja kooskõlastused hangib ning käitlemisega seotud ku- lud kannab Töövõtja. Dokumentatsioon, mis tõendab ohtlike jäätmete nõuetekohast ja legaalset käitle- mist, peab olema xxxx xxxx Töövõtja objektikontoris kättesaadav kontrollimiseks.

Ehitustööde käigus väljakaevatud tagasitäiteks sobimatu pinnase ladustamine peab toimuma legaalsel viisil. Ladustuskohtade leidmise ning kõik pinnase ladustuskohtadesse transportimise ja ladustamisega seotud kulud kannab Töövõtja.

3.3.9 Projekti- ja objekti infotahvel ning tänutahvel

Töövõtja peab hankima (hiljemalt ehitustööde alustamise kuupäevaks), paigaldama, Täitmisaja xxxxxx hooldama ning pärast Vastuvõtuteate väljastamist eemaldama ehitusinfotahvli. Infotahvli kujunduse ja paigaldustingimused määratakse tellija ja rahastaja nõuetega.

SWECO Projekt AS Valukoja 8

11415 Tallinn

Tel x000 000 0000

xxxxx@xxxxx.xx xxx.xxxxx.xx

Koostaja: Allkiri:

X.Xxxxxx

3.3.10 Ehitusplatsi ehitusjärgne korrastus

Ehituse Töövõtja peab pärast ehitustööde lõpetamist xx xxxx lõplikku üleandmist puhastama hoolikalt Ehitusplatsi jäätmetest, ülejäänud materjalidest, prahist, tolmust, jne. Kõik ajutised kaitsekatted, aga samuti ajutised markeeringud, piirded jne. tuleb eemaldada.

3.3.11 Töötamine väljaspool normaaltööaega

Kui Töövõtja kavatseb teostada töid väljaspool normaaltööaega (nt. vahetustega töö), peab ta hankima Inseneri kirjaliku loa.

Töötamisele väljaspool normaaltööaega võivad kohalduda täiendavad kohalikest õigusaktidest tulene- vad piirangud.

3.3.12 Vee- ja elektrivarustus

Vee võtmisel veevärgist peab Töövõtja korraldama vee koguse mõõtmise või määrama vee koguse kokkuleppel Tellijaga arvutuslikult ja teavitama Tellijat veevõtmise algusest, kestusest ning kogusest. Tellijal on õigus nõuda kasutatud vee eest tasu vastavalt kehtivale hinnakirjale. Vee võtmine xxxx kogust mõõtmata või Tellija Tehnilise Esindajaga kokku leppimata loetakse Tellijale kuuluvate kommunikat- sioonide omavoliliseks kasutamiseks.

Tellija võimaldab kasutada elektrienergiat Tellijale kuuluvast reoveepuhastil elektripaigaldisest Tellija poolt määratavatel tingimustel (s.h. võimsuse piirangud reoveepuhasti elektritarvitite normaalse ekspluateerimise tagamiseks). Töövõtja kohustub tagama elektrienergia mõõteseadmed ning tasuma kasutatud elektrienergia eest Tellijale.

Kõik ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamise tõttu tekkivad võimalike avariide tagajärjed likvi- deerib ja sellest tekkivad võimalikud kulud tasub Töövõtja.

3.3.13 Ligipääs rajatistele ja tehnovõrkudele, läbipääsud

Enne mistahes rajatisele ligipääsu takistamist peab Töövõtja tagama omal kulul alternatiivsed juurde- pääsuvõimalused rajatise kasutajatele.

3.3.14 Ehituseelse olukorra fikseerimine

Töövõtja peab enne ehitustööde alustamist fikseerima olemasoleva olukorra ehituseelsete fotode abil.

Fotod peavad olema digitaalsed jpg formaadis ning salvestatud CD plaadile, need tuleb nimetada ja süstematiseerida nii, et on tagatud vajaliku foto kiire ülesleidmine.

Kui vastavalt tööde ajagraafikule on xxxxxx lõigus ette näha tööde alustamist talvisel ajal, tuleb ehitus- eelne olukord fikseerida eelnevalt, lumevabal perioodil. Vahetult enne tööde alustamist tuleb vajadusel fikseerida muudatused, mis on olemasolevas olukorras tekkinud pärast algsete fotode tegemist.

Eeltoodud abinõud on vajalikud ehituseelse olukorra taastamise üksikasjade kindlaksmääramiseks ning kolmandate isikute võimalike kahjunõuete (hoonetele, piiretele jne. tekitatud kahjud) õigustatuse hindamiseks. Kui Töövõtja ei ole täitnus eeltoodud nõudeid ehituseelse olukorra fikseerimisel ega suuda seetõttu tõendada, et Ta ei ole vastutav Töö teostamise tsoonis olevate ehitiste või muude ob- jektide kahjustuste eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning defektide likvideeri- mine ja sellega seonduvate kulude kandmine kuulub Töövõtja kohustuste hulka.

3.3.15 Tööde ajalised seosed

Töövõtja peab tööprogrammi koostamisel arvestama järgmiste üksikasjadega:

- Veevarustuse katkestust tööde käigus ette xx xxxxx (määrab võrguvaldaja AS Viimsi vesi);

SWECO Projekt AS Valukoja 8

11415 Tallinn

Tel x000 000 0000

xxxxx@xxxxx.xx xxx.xxxxx.xx

Koostaja: Allkiri:

X.Xxxxxx

- Heitvee kanaliseerimise katkestus ei tohi olla pikem kui 8 tundi (määrab AS Viimsi vesi);

Katkestuste labatud kestust tuleb arvestada rekonstrueeritavate ja asendatavate torustike ning muude rajatiste ehituse ja rekonstrueerimise ajalise järgnevuse määramisel.

3.4 Nõuded ehitustöödele

3.4.1 Ehitusobjekti mahamärkimine

Ehitatavad objektid märgitakse maastikule projekti järgi iga tööetapi jaoks ettenähtud korra kohaselt. Paigaldada tuleb nii palju tähistusvaiu, kõrgustähiseid, kallete tähiseid või muid märke, et nende abil oleks võimalik teostada töid vastavalt projektile ja võrrelda teostatava ehitustöö vastavust projektile.

Ehitustööde jooksul kontrollitakse teatud vaheaegade xxxxx xxxx, kas märgistuse asend on jäänud muu- tumatuks. Vajaduse korral märgitakse tähised maastikule uuesti.

Mõõtmisel tuleb kasutada sertifitseeritud ja korraliselt kontrollitud mõõteriistu xx xxxx on Inseneril õigus kontrollida.

Kui kasutatakse suunamärgina või masina juhtimiseks laserkiirt, siis suunatakse kiir nii, et ehitamiseks seatud täpsusenõudeid oleks võimalik alati järgida ja vajadusel Insener poolt kontrollida.

Mõõtmisel kasutatavaid tasapinnalisi ja kõrguse kinnispunkte kontrollitakse enne ehituse algust, võrrel- des nende asendit ja kõrgust kõrvalolevate kinnispunktidega. Mahamärkimisel ei ole lubatud kasutada kinnispunkte, mille omavahelisel kontrollimisel saadud erinevus on suurem, xxx xxxxx kinnismärgi klas- xxxx xxxxxx täpsusnõue.

Ehituse alal paiknevate ja sellega külgnevate maa-aluste objektide asukoht tehakse kindlaks xx xxxx- xxxxx märgistatakse maastikule enne tööde algust.

Vajaduse korral teeb Töövõtja mõõtmiste jaoks vajalikke lisaarvestusi projektis antud lähteandmete alusel.

Mahamärkimine fikseeritakse vastava akti koostamisega, mis on allkirjastatud teostaja ja Töövõtja poolt. Akti koopia esitatakse Insenerile kohe pärast mahamärkimise teostamist.

3.4.2 Ehitusala puhastamine

Ehitusala tuleb puhastada ehitustöid segavatest ja ohutusnõuete tagamist raskendavatest objektidest. Kogu eemaldatav materjal, tuleb transportida tööandja poolt ettenähtud kohta. Xxxx Insener kirjaliku loata ei tohi ehitusplatsil hävitada puid ega muul viisil kahjustada ehitusplatsi looduslikke elemente.

Ümberkaudseid puid ja ehitisi, mis ei asu tööpiirkonnas, tuleb kaitsta Insener poolt heakskiidetud mee- toditega.

3.4.3 Kaetud tööd

Kaetud tööd vaadatakse üle Xxxxxxx poolt xx xxxxxx Insener poolset kaetud tööde akti allkirjastamist võib töid jätkata.

Kaetud tööd on vähemalt järgmised:

- Kaevetööde ja vundamendikaevikute põhjad;

- Alused vundamentide, ankurdusplaatide jms. konstruktsioonide rajamiseks;

- Hüdroisolatsiooni- ja soojusisolatsioonitööd;

- Monoliitse r/b konstruktsioonide armatuur;

- Muud tööd, mida nõuab projekt, mõni ametkond või Insener

SWECO Projekt AS Valukoja 8

11415 Tallinn

Tel x000 000 0000

xxxxx@xxxxx.xx xxx.xxxxx.xx

Koostaja: Allkiri:

X.Xxxxxx

3.4.4 Pinnasetööd ja välistorustike paigaldamine

3.4.4.1 Pinnasetööd, üldist

Töövõtja peab vältima lähedalasuvate hoonete, tehnovõrkude ja muude rajatiste nihkumist, vajumist või varisemist. Xxx xxxxxxx nihkumine, vajumine või varisemine ilmneb, peab Töövõtja kahjustuse omal kulul kõrvaldama. Lähedalasuvate tehnovõrkude vigastamise ohu minimeerimiseks peab Töövõtja kooskõlastama projektdokumentatsiooni kõigi võrguvaldajatega ning järgima võrguvaldajate tingimusi kommunikatsioonide kaitsetsoonides töötamisel.

Ülearuse kaevamise korral Töövõtja poolt peab ta taastama vajaliku taseme vastavalt Inseneri juhistele. Selline täiendav töö teostatakse Töövõtja xxxxx xx tema enda kulul Inseneri rahuldaval moel.

Kaevikutest väljakaevatav pinnas ei ole reeglina sobiv tagasitäiteks ja tuleb Töövõtja poolt koheselt ehitusplatsilt eemaldada ja legaalselt käidelda, kui Inseneriga ei ole kokkulepitud teisiti.

Pinnasetööd tuleb teostada vastavuses RYL 90 peatükiga 3 ja MaaRYL 2000 peatükiga 15. Pinnasetööde tegemisel tuleb jälgida kõiki asjassepuutuvaid ohutusnõudeid.

Kõik kaevikud tuleb enne järgnevate tööde alustamist Insenerile ette näidata.

3.4.4.2 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine

Enne ehitustööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste xxxxx- jatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid rajatiste vahetus läheduses töötamisel.

Tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpai- gutamisest tuleneva kuluga.

Rammimistööd lähemal kui 2,0 m elektrikaablitest on keelatud. Kaeviku seinad kaablirajatiste lähedu- ses peavad olema ≤ 60°.

3.4.4.3 Töötamine teiste kommunikatsioonide kaitsetsoonis

Käesoleva projekti raames tuleb teha kaevetöid järgmiste kommunikatsioonide kaitsevööndis, mille kaitsevööndi ulatus on:

1) Sidekaabel 1,0 m kaabli välispinnast

2) Madalpingekaabel 1,0 m kaabli välispinnast

Tööde tegemisel nimetatud kommunikatsioonide kaitsevööndis tuleb arvestada MTM määruses nr 73 (25.06.2015) esitatud nõudeid, samuti kommunikatsioonide valdajate nõudeid.

Sidekaabli kaitsevööndis töötamisel tuleb arvestada AS Xxxxx xxxxx kehtestatud nõudeid, mis on esita- tud järgmistes AS Telia kodelehel esitatud juhendites: "Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning ehitamiseks sideehitiste kaitsevööndis" ja "Tüüpsituatsioonid kaevetöödel ja võimalikud kaitsemeetodid".

Olemasolev sidekaabel jääb kavandatava ehitise kaeviku serva lähedusse ja kaetakse hiljem taasta- tava asfaltkattega.

Tööde tegemisel sidekaabli kaitsevööndis tuleb arvestada järgmiste tingimustega:

1) Sideehitise kaitsevöönd on 1 m sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paral- leelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 m välimiste tõmmitsate xxxxx- xxxxx välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 m vundamendi välisservast.

2) Sideehitiste kaitsevööndis tegutsemine on lubatud sideehitise omaniku poolt väljastatud tegutsemisloa alusel. Enne kaevetöödega alustamist tuleb xxxxxx kutsuda sideehitiste järele- valve esindaja olemasolevate sideehitiste asukohtade ja sügavuste täpsustamiseks xxxx xx- hamärkimiseks looduses.

SWECO Projekt AS Valukoja 8

11415 Tallinn

Tel x000 000 0000

xxxxx@xxxxx.xx xxx.xxxxx.xx

Koostaja: Allkiri:

X.Xxxxxx

3) Sideehitise omanikul on õigus nõuda pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis tegutsevalt isikult sideehitise täpse asukoha ja sügavuse väljaselgitamiseks selle käsitsi lahtikaevamist.

4) Tööde teostajal on kohustus kirjalikult kooskõlastada sideehitiste järelevalve esindajaga kõik tööde käigus ilmnevad sideehitistega seotud ehitusprojekti ja tööde tegemise tingimuste muuda- tused enne nende realiseerimist.

5) Sideehitiste järelevalve esindaja vahetu järelevalve all tehtavad tööd:

a) projektiga ette nähtud sideehitiste kaitsemeetmete rakendamine

b) käsitsi lahtikaevamine sideehitise täpse asukoha ja sügavuse väljaselgitamiseks

c) sideehitisega seotud kaetud tööde ja kaeviku tagasitäitmise teostamine

d) projektist tingitud või muud järelevalve esindaja poolt ettenähtud juhtumid

6) Enne kaetud tööde akti vormistamist ja sideehitiste katmist kutsutakse xxxxxx sideehitiste järel- evalve esindaja teostatud tööde ülevaatuseks.

7) Enne kaevetööde algust ja pinnase või teekatete taastamist teemaal teostatakse kaablikanali või kaitsetorude läbitavuse kontroll ja vajadusel hooldus- või taastamistööd. Tööde teo- stamiseks pöörduda sideehitiste järelevalve esindaja xxxxx.

8) Purunenud või muul viisil mittevastavate sideehitiste avastamisel ehitustööde käigus tuleb sellest teatada sideehitiste järelevalve esindajale, kes korraldab puuduste kõrvaldamise. Omaalgatuslik sidehitiste ja - ühenduste taastamine ja/või asukohtade muutmine jms ei xxx xx- batud.

9) Purunenud sidekaablite muhvühendusi või jätke ei tehta kaablikanalisatsiooni- või kaablikaitsetorudes, samuti kõvakattega alal, teede või tänavate all.

10) Õhuliinide ühendusi või jätke ei tehta kinnituskohtade vahelisel alal. Vajadusel nähakse ehi- tusalal ette meetmed ajutiseks õhuliinide tõstmiseks, postide toestamiseks ja tõmmitsate kaitseks.

11) Sideehitise kahjustamise korral on sideehitise kaitsevööndis tegutsev isik kohustatud:

a) koheselt peatama oma tegevuse ja piiritlema ohutsooni märkelintidega

b) viivitamata teavitama sideehitise kahjustamisest selle omanikku või tema esindajat

c) võtma tarvitusele abinõud sideehitisele edasiste kahjustuste ärahoidmiseks

d) kolmandatele isikutele tekkiva ohu korral teavitama neid võimalikust ohuallikast

12) Sideehitiste kahjustuste ja vigastuste likvideerimisega seotud kulud kannab nende põhjustamise ees vastutav isik.

Sidekaabli kaitsmiseks tuleb rakendada järgmisi meetmeid:

1) Kaevetööde teostamise ajal tuleb sidekaabli ümbert eemaldada pinnas käsitsi kaevamise xxxx xx paigaldada kaablile kaitsetoru, mis kinnitatakse ja fikseeritakse nii, et see ei saaks kahjustada ehitustööde käigus.

2) Enne kaeviku tagasitäite tegemist paigaldatakse sidekaablile plastikust A-tüüpi kaitsetoru, mis võimaldab kaablirikke korral teostada kaabli väljavahetamist xxxx kõvakattega xxxx xxxxx xxxxx- xxxx.

3) Pärast tööde lõpetamist sideehitiste kaitsevööndis tuleb teha kaeviku tagasitäide, pinnase ja kattekihtide tihendustööd, kontrollmõõtmised jms kaasnevad tööd vastavalt nõuetele.

4) Pärast katmist ja pinnase tihendamist tuleb teha lahtikaevatud kaablikanalisatsiooni avade läbi- tavuse kontroll Telia võrgu hooldajalt, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

SWECO Projekt AS Valukoja 8

11415 Tallinn

Tel x000 000 0000

xxxxx@xxxxx.xx xxx.xxxxx.xx

Koostaja: Allkiri:

X.Xxxxxx

3.4.4.4 Torukaevik

3.4.4.4.1 Üldist

Tööde teostamisel ning katsetuste ja kontrolltoimingute läbiviimisel tuleb lähtuda järgmistes dokumen- tides esitatud nõuetest:

1) RIL 77–2013 „ Maa sisse xx xxxxx paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.“(edaspidi RIL 77);

2) Eesti Vabariigi Standarditest (EVS 1997-1:2003)

Kaevise ristlõike kuju ja suurus projekteeritakse sellesse paigaldatavate ning pinnaseuuringutest saa- dud pinnaseomaduste põhjal. Üldjuhul tehakse kaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugi- tarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi xx xxxx, et torustiku ümber paiknevast algtäidet saaks nõuetekohaselt tihendada. Toestamata kaeviku põhja minimaalne laius on 0,7 m ja vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust.

Põhjendamatult laia kaeviku tegemist tuleb vältida, sest sellisel juhul võib algtäite horisontaaltuge an- dev mõju plasttorule väheneda.

Kaeviku laiuse ja torude vahekauguse määramisel tuleb arvestada torude läbimõõtu, läbimõõtude ja paigaldussügavuste erinevust ning tihendamisel kasutatavate mehhanismide mõõtmeid. Külgnevate torude välispindade horisontaalne vahekaugus ning torude kaugus kaeviku servadest peab olema vä- hemalt 200 mm, kaevu ja toru vaheline kaugus peab olema vähemalt 100 mm. Isevoolsete kanalisat- sioonitorude soovitatav keskmine vahekaugus peab siiski olema vähemalt 300 mm.

Kaevude xxxxxx tuleb teha vajalikud laiendused nii, et kaeviku ja kaevu vahele jääb piisavalt ruumi tagasitäite tihendamiseks (RIL77 järgi 200 mm, kuid praktiliselt 200 mm xxxx korral ei ole ühegi tihen- damismehhanismiga võimalik korralikku tulemust saavutada).

Torude vaheline vertikaalkaugus peab olema vähemalt 100 mm, kuid selline, et kõikide vajalike xxxx- xxxxx tegemine ei oleks takistatud.

Kui kaeviku põhjas xxxx xxxxxx ei sobi tasanduskihiks, peab kaeviku sügavuse määramisel arvestama, et torustiku alla mahuks vähemalt 0,15 m paksune tasanduskiht.

Kaeviku kaevamisel on nõlvade püsivuse parandamiseks mõistlik xxxx xxxxx kasvõi minimaalsed kal- ded.

Nõrkades pinnastes tuleks kaeviku põhi kaevata käsitsi või väiksema mehhanismiga, et vältida alus- pinnase rikkumist ning ebaühtlase paksusega aluse kujunemist. Töötamisel allpool pinnasevee taset on oluline roll vee eemaldamisel, efektiivseks vee eemaldamiseks tuleb teha kaeviku põhja süvend, täita see killustikuga ning paigaldada killustiku sisse pump (pumbad). Alternatiiviks on „pumpamis- kaevu“ (augustatud toru, millesse pannakse pump) kasutamine.

Kaevikul võib vajadusel olla minimaalseid erinevusi projekteeritavast suunast ja ristlõike kujust. Kaevikul võivad olla laiendused kaevude ja rajatiste, seadmete asukohas

Külma ilmaga tuleb vältida kaeviku põhja jäätumist tehes tagasitäitmise kiiresti ja kasutades soojenda- mist (soojustust). Vältida tuleb ka kaeviku seina jäätumist madalamal kõige kõrgemal asuva toru laest.

Töö ajal tuleb kaevikut xxxxx kuivana, et saaks sooritada kõik paigaldus ja tagasitäitetööd koos kihtide tihendamisega. Vajadusel tuleb alandada pinnasevee taset. Kaevikus olevat vett ei tohi pumbata ole- masolevasse kanalisatsiooni. Pumpamine kooskõlastatakse Inseneriga.

Pumpamise kulud kannab Töövõtja. Kaevikut tuleb toestada:

1) I kategooria pinnas, xxxxx xx keskmiselt tihe liiv, xxxxx xxxxx või xxxxx xxxxxx või xxxxxx xxxxxx-kaeviku sügavusel alates 2m;

2) II – III kategooria pinnased, vastavalt tihe liiv, keskmiselt tihe liiv või keskmiselt tihe xxxxxx xx tihe kruus, tihe xxxxxx või xxxxxx xxxxxx vastavalt kohalikele tingimustele.

Enne tööde algust kooskõlastatakse Inseneriga toestamise vajadus. Inseneril on õigus tööde käigus nõuda kaeviku toestamist ja esitada nõudeid toestusele.

SWECO Projekt AS Valukoja 8

11415 Tallinn

Tel x000 000 0000

xxxxx@xxxxx.xx xxx.xxxxx.xx

Koostaja: Allkiri:

X.Xxxxxx

Toestamine toimub Töövõtja kulul ja ta peab selle arvestama oma töö hinna sisse.

Kõikides kaevikutes, mis on üle 0,5 m sügavad, peavad olema ohutud ja sobivad redelid, mis ulatuvad vähemalt 1m võrra kaeviku servast kõrgemale. Iga avatud kaeviku kuni 20 m pikkuse lõigu kohta peab olema üks xxxxx. See peab paiknema nii, et tööline ei peaks redelini jõudmiseks liikuma üle 10 m.

3.4.4.4.2 Toestamata torukaevik

Toestamata torukaeviku seina kalle oleneb pinnasest. Inseneril on õigus vajadusel nõuda tugede ka- sutamist ka eelpool toodud sügavustest väiksematel sügavustel.

Eelpool toodud kalded, ei vabasta Töövõtjat kohustusest tagada töölistele kaevikus ohutu töökeskkond.

Kaeviku minimaalne laius põhjas võib olla 0,7 m, arvestades siiski alljärgnevas toodud torustike xxxx- kauguseid.

3.4.4.4.3 Toestatud torukaevik

Toestatud torukaeviku puhul arvestatakse torustiku kaugust alates toestuse välispinnast.

Kõik vahekaugused torustike kaevude, hüdrantide ja muude seadmete ja rajatiste kohtades on xxxxx xxxx eelmises punktis esitatud.

Kõik toestatud torukaevikud tuleb toestada ja külgedelt tugevdada vastavalt EN 13331 või samaväär- setele normidele. Kasutada võib ka teisaldatavaid tugesid ja koostatavaid tugesid. Konkreetses kaeviku ristlõikes kasutatavate kilpide ja tugede parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS 1997-1:2003 juhistest.

Toestus tuleb kooskõlastada Xxxxxxxxxx, see xx xxxx Töövõtjal vastutust oma töövõtjate ja kolmandate isikute ohutusele.

Kaeviku toestus peab ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide, struktuuride, rajatiste ja muu omandi häirimise või kokkuvarisemise.

Töövõtja kannab täielikku vastutust kaevikute toestamise eest kaevikus sellise sügavuseni, mida dik- teerib pinnase stabiilsus, et vältida kaeviku kokkuvarisemist.

Toestus peab olema tehtud nii, et tööde tegemiseks jääks küllalt ruumi. Toestuse võib eemaldada, kui tagasitäide ulatub toestuse ettenähtud kõrguseni. Kui tekib vajadus toestuse jätmiseks pinnasesse xxxxx tagasitäite lõpetamist tuleb selle ülemine osa 1 m kõrguselt allpool kavandatud maapinna kõr- gusmärki kõrvaldada.

Toestuse jätmine tagasitäidetud kaevikusse tuleb Töövõtjal kooskõlastada Inseneriga. Sellega seotud kulud katab Töövõtja.

3.4.4.5 Toru alus, tasanduskiht ja vundament

Torustiku aluskiht tuleb ette valmistada vastavalt EN1610 ja RIL 77 nõuetele.

Lubatud on kasutada ka torude valmistaja juhendmaterjale, nende järgi toimimine tuleb kooskõlastada Inseneriga.

Aluskihi xxxxx tuleb teha tasanduskiht.

Liiklustsoonis rajatavate plastiktorude puhul tuleb jälgida järgmist:

1) torustiku tasanduskihi paksus on minimaalselt 150 mm (mõõdetuna toru sirge osa põhjast);

2) tasanduskihi materjali ühe osa suurim suurus 10 % toru läbimõõdust.

Kui väljaspool liiklustsooni on aluspinnas tasanduskihiks sobiv, siis võib surveklassiga ≥ PN10 torustiku rajada otse aluspinnasele. Siiski kehtib nõue, et aluspinnas ei tohi sisaldada eelpool toodud tasandus- kihi paksuse ulatuses kive.

Tasanduskihina kasutatava kivimaterjali fraktsiooni suurim lubatud diameeter (pinnaseosakeste suu- rus) sõltub paigaldatava toru välisläbimõõdust. Suurim osakeste suurus EVS-EN 1610:2007 järgi on :

1) 22 mm DN < 200 puhul

2) 40 mm DN > 200 kuni < 600 puhul

SWECO Projekt AS Valukoja 8

11415 Tallinn

Tel x000 000 0000

xxxxx@xxxxx.xx xxx.xxxxx.xx

Koostaja: Allkiri:

X.Xxxxxx

Tasanduskihi materjal peaks olema osakeste suuruse poolest lähedane aluse (ümbritseva loodusliku pinnase) ja algtäite materjalile vähendamaks nende segunemise mõju.

Kui kaevikus on torustikud erineval kõrgusel (torustike xxxx alumise torustikuga võrreldes on üle 1 m, mõõdetuna alumise toru laest kuni ülemise toru aluseni, tuleb iga torustike alla teha oma tasanduskiht, kusjuures ülemise torustiku aluskiht pannakse alumise toru lõpptäitekihi xxxxx.

Pehme pinnase korral (märg nidus pinnas, savi, liivsavi, turvas jne.) tuleb liivalus ümbritseda geoteks- tiiliga ja tugevdada pikisuunaliste tugedega.

Geotekstiil peab olema järgmiste omadustega:

- Kaal (g/m³): 190

- Tõmbetugevus (kN/m): 12

- Pikenemine (%): 65

- Mulgustusjõud CBR (kN): 1970

- Läbilaskvus 20 kN/m (10-4 mm/s) juures: 1.4

- Läbilaskvus 20 kN/m (10-4 mm/s) juures: 1.0

Sõltuvalt pinnasetingimustest võiks kasutada aluskonstruktsioone järgnevalt:

Pinnasetüübid	Selgitus ning soovituslik aluskonstruktsioon
Xxxxxx (xxxx xx liivasegu)	- hästi kaevatav - nõlv seisab hästi (võib sisaldada suuri kive, sõltuvalt savi xx xxxxx koostisest. Põhja-Eestis parema kandevõimega)
Turvas (muld, muda, prügi, järvekriit, turvas)	- nõlv seisab suhteliselt hästi - orgaanilised pinnased ajapikku vajuvad (kõ- dunevad)
Vesiliiv	- geotekstiil xxxxx xx killustiku sisse. - vastasel juhul vajub geotekstiil koos vibraato- riga põhja
Kaljupinnas ja jämedateraline moreenpinnas	- alus pole vajalik *
Kõva saviliiv ja savipinnas	- kruus või killustik, vajadusel geotekstiil
Pehme xxxx xx savipinnas	- kruus või killustik (geotekstiil, laud-/palkalus, terasplaatalus, vaialus
Väga pehme xxxx	- xxxx-või terasplaatalus, mudapinnas, turvas, vaialus

* tugevates pinnastes ei ole mõtet killustikalust ette näha ega teha- see on asjatu materjalikulu ning võib tasan- duskihi materjali ebaühtlasel segunemisel killustikuga põhjustada toru ebaühtlast vajumist.

3.4.4.6 Xxxxxxxxx sügavus ja torustike vahekaugused

Torustikud tuleb paigaldada projektis määratud vahekaugustega ettenähtud sügavusele. Kui projektis ei ole vastavaid suurusi määratud, tuleb torustikud paigaldada järgmisele sügavusele:

- Veetorustikud ja kanalisatsiooni survetorustikud sügavusele 1.8….2.2 m (torustiku xxxxx);

- Kanalisatsiooni isevoolsed magistraaltorustikud sügavusele ≥ 1,2m (torustiku xxxxx); kõrgemale paigaldatud torud tuleb soojustada;

- Drenaažitorustikud sügavusele ≥ 0,8 m (torustiku xxxxx) 2;

Torude vahekaugused ja kaugused kaeviku servast peavad olema minimaalselt:

2 Käesoleva projekti puhul on tegemist eriobjektiga, mille puhul xx xxxx võimalik kõiki nõudeid täita.

SWECO Projekt AS Valukoja 8

11415 Tallinn

Tel x000 000 0000

xxxxx@xxxxx.xx xxx.xxxxx.xx

Koostaja: Allkiri:

X.Xxxxxx

- põhitorustiku (torustik, mis asub kaevikus kõige sügavamal) välispinnast ning kaevu välispinnast kuni kaeviku servani peab olema horisontaalsuunas minimaalselt 400 mm;

- põhitorustiku ja kõrvalasuvate torustike vahekauguse horisontaalprojektsioon (xxx xxxx välispin- nast xxxxx xxxx välispinnani) peab olema minimaalselt 300 mm, seejuures ei tohi olla takistatud vajalike liidete tegemine;

- kaevu xxxxx xx torustiku vaheline kaugus peab olema üldjuhul 200 mm (erandjuhul minimaalselt 100 mm).

Xxxxxxxxx vahekauguse ja torustiku ning kaeviku seina vahekauguse määramisel tuleb arvestada ka tagasitäite tihendamiseks kasutatavate seadmete mõõtmetega ning paralleelsete torustike puhul nende läbimõõtude ja paigaldussügavuste erinevustega, suurendades vastavalt vajadusele vahekaugusi.

3.4.4.7 Xxxxxx xxxxxxxxxxxx

Torude paigaldamisel ja ühendamisel tuleb järgida vastavate torude tootja instruktsioone ja KT02 ning juhendit RIL 77. Tootjapoolsed torude paigaldamise instruktsioonid tuleb anda kinnitamiseks Insenerile. Insener võib vajadusel lisada omapoolseid juhiseid.

Torustike paigaldamistöid võib teha üksnes kogenud personal, xxxxx tööoskusi (kutsetunnistus, kur- suste või väljaõppe tunnistused, töötunnistused) tuleb Insenerile tema nõudmisel tõestada.

Torud otsad peavad olema torude ühendamiseni suletud ja kaitstud saastumise eest.

Töövõtjal tuleb tagada, et iga üksik toru on õigesti ja täies pikkuses paigutatud liivast tasanduskihile, mis peab toruühenduse juures olema sügavam (süvendatud nii, et torustik toetuks täielikult tasandus- kihile).

Isevoolsete kanalisatsioonitorustike kaldele on lubatud järgmised hälbed:

Projekteeritud torulang ‰	Lubatu kõrvalekaldumine projekteeritud langust ‰
> 5	1.5
< 5	1.0

Paigaldatud torustikul peab olema ühtlane kalle, vett koguvate lohkude esinemine ei ole lubatud, xxxx- xxxx võidakse aktsepteerida lohke, milles seisva veekihi paksus ei ületa 10 % toru sisediameetrist. Lohkude aktsepteeritavuse üle otsustab Insener. Siseneva(te) toru(de) põhja(de) kõrgusmärk peab olema sama või suurem, kui väljuva xxxx xxxxx kõrgus.

3.4.4.8 Kanalisatsioonikaevude paigaldamine

Kaevud peavad olema kohtades, kus isevoolne kanalisatsioonitorustik muudab suunda*, pikikallet või muutub torustiku läbimõõt.

* Erandjuhul võib lühikesel torulõigul (diameeter ≥200mm, pikkus ≤ 20 m) xxxx xxxx 30o suunamuutuse kuni 1,0 m kaugusel enne kaevu suubumist.

Uute kaevudena võib rajatavatele kanalisatsioonitorustikele paigaldada üksnes tööstuslikult toodetud plastkaeve. Kaevude liivalus peab olema tihendatud sellisel määral, et igasugustes olukordades oleks kaevu vajumine välistatud. Pehme aluspinnase korral (nidus xxxx xxxxxx, savi, liivsavi, turvas jne.) tuleb aluse tugevdamiseks kasutada killustikalust ja pinnaste eraldamiseks geotekstiili.

Kaevu ümbruse xxxxx tehakse külmakerkele mittealluvast pinnasest ja vähemalt 0,3 m laiuselt. Xxxxx- pinnase lubatud osakese suurused on xxxxx mis sama läbimõõduga plastiktoru puhul. Kui täitepinnas on siiski külmakerkeline, peab elementidest koosneva kaevu ümber mähkima vähemalt kaks kihti hõõr- dejõudu vähendavat ehituskilet, mis katab kaevu põhjaosa ülemise xxxxx, tõusutoru ning teleskoopti- hendi. Nii nihutab võimalik pinnase külmumine selle pindmist kihti, kuid ei nihuta tõusutoru või teles- kooptihendit. Xxxxx pannakse labidaga kaevu ümber ning tihendatakse ca´ 20 cm (maksimaalselt luba- tud kuni 30 cm) kihtide xxxxx. Seejuures tuleb pidevalt jälgida kaevu vertikaalsust. Tõusutoru ( kaevu- korpuse) kõrgus on sobiv siis, kui kaevu ülaserv on 30-50 cm kaugusel lõplikust maapinnast. Teleskoop ei tohi jääda toetuma tõusutoru xxxxx.

SWECO Projekt AS Valukoja 8

11415 Tallinn

Tel x000 000 0000

xxxxx@xxxxx.xx xxx.xxxxx.xx

Koostaja: Allkiri:

X.Xxxxxx

Kaevud tuleb paigaldada täpselt vertikaalsena, harutorustike ühendamise ja pinnase tihendamise ajal, tuleb hoolega jälgida, et kaevud paikneksid vertikaalselt kuni kaevik on maapinnani täidetud. Kaevu vertikaalsuse hälve tohib olla maksimaalselt 10 mm 1 m kohta. Kaevud, mis ei rahulda neid tingimusi, tuleb uuesti paigaldada.

Kaevude kõrguse reguleerimine.

Polar- kaevu tõusutoru lühendatakse vajadusel saagides. Kõrgust saab juurde pikema tõusutoru xxxx- misega. PEH- kaev lühendatakse kaevu korpusest osa maha lõigates. Ülemisse otsa paigaldatakse poltidega kinnitatav teleskooprõngas koos tihenditega. Kui PEH- kaev on liiga lühike, siis lisatakse pikem teleskooptoru.

Kaevukaaned peavad olema reguleeritava kõrgusega („ujuva“) raamiga ning paigutatud ümbritseva teekattega samale tasapinnale. Maksimaalne lubatud erinevus kaevukaane ja ümbritseva teekatte kõr- guses on asfalteeritud ja plaatidega kaetud teekatte korral +/- 3 mm. Kruusakattega alal (tänavatel) peavad kaevukaaned olema paigaldatud 15 cm teekattest madalamale ja olema kaetud kruusaga. Siiski peab kaevu tõusutoru ja teleskoobi pikkus võimaldama teleskoobi tõstmist ümbritseva teepinna tase- mest 100 mm kõrgemale nii, et teleskoop ulatub tõusutorusse vähemalt kaevu tootja poolt ette nähtud miinimumpikkuse võrra (igal juhul mitte alla 150 mm).

Xxx xxxx pinnatakse, peab saama ka kaevu xxxxx. Kaevukrae raiutakse kõigepealt xxxxx teekattest. Kui teleskooptoru ei liigu kraed tõmmates, siis surutakse reguleerimistoru xxxx xxxxx puulatt, mille keskele kinnitatakse tõmbamiseks xxxx. Xxx xx see xx xxxx, siis kaevatakse teleskooptoru xxxxx xxx, et xxxx xxxxx xxxxx.

Kui paigaldatakse ja tihendatakse tee pinna pealmisi kihte. Kergitatakse kaevude teleskooptoru ehitu- setappidele vastavalt kõrgemale. Nii et need ei jääks üheski ehitusetapis ette masinatele. Asfalteeri- xxxxx tõstetakse kaanesüsteemid mõne sentimeetri võrra kõrgemale ja pindamismaterjal surutakse te- leskooptoru krae alla. Lõpuks teleskooptoru surutakse alla ning pressitakse asfaltpinnaga samasse tasapinda.

3.4.4.9 Hoiatus-avastuslint

Kanalisatsioonitorustike xxxxx tuleb paigaldada samadel tingimustel plastlint kirjaga „Kanalisatsioon“.

Üksikule survetorustikule tuleb paigaldada vaskjuhe või integreeritud juhtmega varustatud plastlint, mille kaudu on võimalik juhtida elektrisignaali xx xxxxx xxxx xxxxx ekspluatatsiooni käigus torustiku xxxxx. Juhtme või juhtmega varustatud plastlindi otsad tuuakse välja maasiibrite spindlipikenduste kapede alla.

Kanalisatsiooni survetorustike rajamisel kinnisel meetodil (ristumised riigimaanteega) tuleb märkelindi asemel kasutada märketraati, mis paigaldatakse xxxx xxxxx xxxx xxxx pinnasesse vedamist või toru vedamist hülssi.

3.4.4.10 Xxxxxxxxxxxxx tagasitäide

3.4.4.10.1 Üldist

Xxxxxxxxxxxxx tagasitäitmisel ja materjali valikul tuleb juhinduda Maa sisse xx xxxxx paigaldatavate plast- torude paigaldusjuhendist RIL 77-2013.

Xxxxxxxxxxxxxx täidetakse kohe, kuid mitte enne, kui Insener on paigaldatud torustiku ja tarindid üle vaadanud ning kooskõlastanud.

Ehituskaeviku täitmine toimub ettevaatlikult ja kihtide xxxxx. Töövõtja tagab, et tagasitäidetud pinnas oleks rahuldavas olukorras kogu projekti elluviimise perioodil. Vajumise korral pärast tagasitäite tege- mist täidetakse kaevik sama klassi materjaliga ja hoitakse xxxxx nõutud kõrgusel. Kui vajumine võib osutuda ohtlikuks inimestele, rajatistele või sõidukitele, siis tehakse tagasitäitmine xxxxx päeval, kui vajumist märgati või kui sellest informeeriti Töövõtjat. Kui vajumine toimub suures ulatuses ja viitab kehvale tihendamise kvaliteedile, siis kaevab Töövõtja kaeviku xxxxx vajaliku sügavuseni ja tihendab kaeviku uuesti vastavalt nõutud standarditele.

Tagasitäitematerjali ei või kasutada enne kui Insener on selle kasutamiseks nõusoleku andnud.

SWECO Projekt AS Valukoja 8

11415 Tallinn

Tel x000 000 0000

xxxxx@xxxxx.xx xxx.xxxxx.xx

Koostaja: Allkiri:

X.Xxxxxx

Külgtäite ja tagasitäite paigaldamist võib alustada xxxx siis, xxx xxxx ühendused ja aluskiht võimaldavad koormamist. Tagasitäitmist, sealhulhas alg-ja lõpptäite paigaldamist, kaeviku metallsulundseina eemal- damist ja tihendamist tuleb teostada viisil, mis tagab torustiku kandevõime vastavuse projekteerimis- nõuetele.

Iga kiht tihendatakse eraldi käsitsi kuni kuivtihedusaste saavutatud Proctorteimi käigus (näiteks test 12 BS 1377st) on vähemalt 98% maksimumtihendusest, kui toru asub olemasoleva tee all.

Kui toru ei asu liikluspiirkonnas ega uute teede all, siis peab tihendusaste olema vähemalt 90%.

Tagasitäite tihendusastme testimine toimub Inseneri poolt määratud kohtades ja keskmiselt 150 – 250 m tagant. Kui tihendusaste on väiksem kui nõutud, siis tehakse täiendav tihendamine ning uut tagasi- täitematerjali kihti ei paigaldata enne, kui eelnevalt paigaldatud materjali kiht on nõuetekohaselt tihen- datud. Kui tihendusaste ei ole ikkagi vastuvõetav, siis eemaldatakse tagasitäitematerjal 150 mm pak- suselt kuni eelmise vastuvõetava tihendusastmega kihini ning tehakse täiendav tihendamine, kuni saa- dakse rahuldav tulemus. Alles seejärel pannakse kaevikusse uus tagasitäitematerjali kiht.

Kui Töövõtja ei ole täitnud tihendamisega seotud nõudeid, siis tuleb kaevikust eemaldada kogu tagasi- täitematerjal, paigaldatud toru ja alusmaterjal ning Töövõtjal teha töö uuesti omal kulul.

Kõik kulud, mis on seotud tagasitäiteks kasutatava materjali testimise, pinnase ümberpaigutamise, transpordi, alg- xx xxxx-xxxxx tegemise, kihtide tihendamise, tagasitäite testimise ning muude töödega ja materjalide muretsemisega peavad olema arvestatud Töövõtja pakkumise hinna sisse.

3.4.4.10.2 Algtäide

Algtäide on tagasitäite esimene kiht, mis asub tasanduskihi xxxx xx torustiku ümber. Algtäide peab ula- xxxx vähemalt 300 mm toru ülapinnast kõrgemale.

Algtäite puhul ei tohi täitematerjali kallata otse torustikule (vältimaks toru nihkumist nõutavast asendist ja toru vigastamist).

Algtäide tuleb teha kahes etapis:

1) I etapis täidetakse torustik maksimaalselt toru keskkohani (jälgida tuleb, et toru aluspind toetub täielikult täitekihile ja et toru mõlemad pooled on täidetud võrdsele kõrgusele), täitepinnast I etapis võib tihendada käsitsi;

2) II etapis tehakse algtäide lõpuni (vt. nõuded eespool)

Algtäite tiheduseks tuleb saavutada vähemalt 98 % (Xxxxxxx). Vahetult xxxx xxxx asuvat algtäidet ei tohi tihendada mehhaaniliselt.

Algtäite materjalile kohalduvad sama nõuded nagu toru aluse tasanduskihile.

3.4.4.10.3 Lõpptäide liiklusaladel

Lõpptäitena tuleb kasutada hästi tihenevaid täitematerjale. Tagasitäide tuleb tihendada kihtide xxxxx, kihtide paksus määratakse vastavalt pinnase liigile, tihendamisseadmele ja ilmastikutingimustele. Ti- hendamine teostatakse vastavalt EPN-ENV 7.1, ptk5 nõuetele.

Tihendamisel tuleb arvestada järgmiste minimaalsete väärtustega, mis sõltuvad kasutatavaist masi- naist, nagu näidatud järgnevas tabelis.

Masinad	Maks. kaal (kg)	Tihendatava kihi paksus, maks.(m)
Kõrgus toru pealt (m)	0,3-1,00
Vertikaalne vibraator	60	0,4
Vibraatorplaadid	300	0,3
Vibraatorrullid	600	0,3
Kõrgus toru pealt (m)	>1,00
Vertikaalne vibraator	200	0,5
Vibraatorplaadid	750	0,5
Vibraatorrullid	>600	0,5

SWECO Projekt AS Valukoja 8

11415 Tallinn

Tel x000 000 0000

xxxxx@xxxxx.xx xxx.xxxxx.xx

Koostaja: Allkiri:

X.Xxxxxx

Kui tabelis esitatud nõudeid pole võimalik täita, viib Töövõtja pinnase tihendamise operatsioonid läbi nii, et ei kahjustaks torustikku ning saavutaks nõutava pinnase taastamise. Täielikult täidetud kaeviku xxxxx tihedus (Xxxxxxx - test) peab tiheduse määramiskatsel olema ≥ 98%. Töövõtja peab seda tulemust tõestama ja tegema tagasitäitetöödel pidevat kontrolli pärast iga kihi tihendamist. Kontroll tuleb teos- tada vähemalt kalibreeritud penetromeetriga ja pidada katsete protokolli, milles on näidatud katse te- xxxxxx xxxx, aeg ja tagasitäitekiht. Inseneril on õigus nõuda tiheduse kontrolli tegemist Töövõtja poolt tema juuresolekul või teha see ise.

Töövõtja vastutab kuni garantiiperioodi lõpuni tagasitäite teostuse nõuetele vastavuse eest ja teeb va- jadusel uuesti kaeviku tagasitäite ja muud nõutavad tööd ning kannab vastavad kulud, et tagada akt- septeeritav pinnase seisukord kõikjal tööpiirkondades, kõik vajalikud lisamaterjalid hangitakse xxxx täiendavate kulutusteta Tellijale.

Kõiki teekatte sissevajumisi, mis tekivad garantiiperioodil, käsitatakse mehaanilise tihendamise puu- dustena. Töövõtja on kohustatud sellised sissevajumised remontima xxxx täiendavate kulutusteta Tel- lijale.

3.4.4.10.4 Lõpptäide mitteliiklusaladel

Liikluseta aladel kehtivad xxxxx nõuded, mis liiklusaladel, kuid tihendusaste ei pea ületama 95%. Torustiku kulgemisel sellisel heakorrastamata alal, xxx xxxxx vajumine on aktsepteeritav, võib Insener teha mööndusi lõpptäite materjali xx xxxxx tihendamise osas.

3.4.4.11 Deformatsioonid

Torustikes võib esineda kaht tüüpi deformatsioone:

1) ülddeformatsioon

2) kohtdeformatsioon

Ülddeformatsiooni põhjustab algtäitekihi vajumine. Kohtdeformatsiooni põhjustab sängitusmaterjali halb kvaliteet.

Ülddeformatsiooni mõjutavad tegurid:

1) sängituspinnase tihedus. See tähendab, et mida väiksem on sängituspinnase tihedus opti- maalse tiheduse suhtes, seda suurem deformatsioon võib tekkida;

2) toruklass (SN4, SN8). See tähendab, et mida väiksem on rõngasjäikusklass, seda suurem de- formatsioon võib tekkida;

3) pinnase tihendamine toru külgedel. Pöörata erilist tähelepanu toru külgede ja „kaenlaaluste“ täitmisele ning ühtlasele tihendamisele.

Tihendamise eesmärgiks on saavutada tingimus, kus põhjavee ja pinnase xxxxx jaotuks toru pinnale võimalikult ühtlaselt.

Deformatsioon on minimaalne, kui sängituspinnas tihendatakse nii hästi, et hilisem vajumine on väike. Hea tulemuse saavutamiseks on soovitatav kasutada sängituspinnast, mis on iseenesest xxxx tihenda- miseta tihe (peenkillustik) või hästi tihendatav. Torustikalus peab taluma koormusi deformeerumata.

Uue torustiku lubatud paigaldamisjärgne deformatsioon on:

1) NAL PVC – torude puhul ≤ 8%

2) Pragma PP- torude puhul ≤ 9%

Maa sisse paigaldatud toru ülddeformatsioon suureneb seni, kuni torule mõjuvad vertikaal- xx xxxxxxx- taaljõud saavutavad tasakaalu. Torude deformatsiooni uuringud on näidanud, et tavaliselt seiskub toru deformatsioon 1-2 aasta möödudes paigaldamisest, kui torule väljapoolt mõjuvad jõud sealjuures ei muutu. Üldjuhul ei tohi lubatud deformatsioonid planeeritud ekspluatatsiooniaja (50 aastat) jooksul üle- tada 15%.

Kohtdeformatsiooni mõjutavad tegurid:

1) suured teravate nurkadega kivid sängituspinnase alumises kihis;

2) liiga xxxx algtäitematerjali xxxx xxxx

SWECO Projekt AS Valukoja 8

11415 Tallinn

Tel x000 000 0000

xxxxx@xxxxx.xx xxx.xxxxx.xx

Koostaja: Allkiri:

X.Xxxxxx

Kui kohtdeformatsiooni põhjustab otse xxxx xxxx xxxx xxxx, on selge, et selle kivi igasugune allapoole nihkumine suurendab deformatsiooni.

Lubatud kohtdeformatsiooni suurust ei ole normides määratletud.

Kohtdeformatsioonide esimese korral tuleb toimida järgmiselt:

1) kohtdeformatsioone põhjustab tavaliselt torustiku halb paigaldamine ning seda on võimalik vältida;

2) kui toru >8% suurune kohtdeformatsioon avastatakse kohe pärast uue torustiku paigaldamist, võib soovitada üleskaevamist;

3) kui avastatakse toru <8% suurune kohtdeformatsioon, koht tähistatakse ning vaadatakse enne garantiiaja lõppu uuesti üle. Kui deformatsioon on suurenenud >8%, võib soovitada üles kaeva- mist;

4) kahtluse korral pidage nõu torumüüjaga.

Torude deformeerumise kontrollimine

Deformeerumise kontrollimise eesmärk on väikseima siseläbimõõdu või suhtelise deformatsiooni kind- lakstegemine.

Suhtelise deformatsiooni määramise põhimõte.

Suhteline deformatsioon:

Max def. = toru kesk. siseläbim(mm) – paigaldatud toru väikseim.mõõdet.siseläbim. x 100 Seejuures: Toru kesk.siseläb.= toru keskmine siseläbimõõt

3.4.4.12 Torude transportimine ja ladustamine objektil

Eesti praktika näitab, et plasttorusid transporditakse ja ladustatakse sageli nõuetele mittevastavalt xx xxxxx tekkib võimalus torude mehaaniliseks vigastamiseks. Mehaaniliselt vigastatud toru xx xxxxx enam standardile xx xxxxx otstarbekohane kasutamine ei ole lubatud.

Transportimisel tuleb meeles pidada:

1) kasutage lamedapõhjalise transpordialusega veokeid

2) transpordialusel ei tohi olla teravaid esemeid, mis võivad toru vigastada,

3) võimalusel kasutage torude kaitseks puitraame

4) enne transportimist kinnitage torud korralikult

5) torud ei tohi jääda püsivasse paindesse rohkem kui lubatud

6) muhviga toruots ei tohi jääda koormuse alla. Hoiustamisel tuleb meeles pidada:

1) kimpudes ja lahtised torud peab ladustama tasasele pinnale, mis on puhastatud kividest ja te-

ravatest esemetest

2) torud ladustada vähemalt 50 mm laiadele puitlattidele, xxxxx xxxx ei tohi ületada PVC NAL to- rude korral 3,0 m ja PP torude korral 2,0 m.

3) kui torusid hoitakse virnas, et tohi virna kõrgus ületada PVC NAL torude korral 2,6 m ja PP torude korral 2,8 m.

4) torud ei tohi jääda püsivasse paindesse rohkem kui lubatud

5) virnas olevate torude muhvid ei tohi toetuda otseselt teineteise peal. Laadimisel tuleb meeles pidada:

1) torusid võib laadida käsitsi, kuid ei tohi lohistada ega visata

2) kui torusid teisaldatakse mehaaniliste tõstevahenditega, tohib kasutada xxxx selliseid tõstet- xxxxx xx muud varustust, mis ei kahjusta torusid.

Plasttorude painderaadius ja löögikindlus sõltub temperatuurist. Eriti ettevaatlik tuleb torude käsitlemi- sel olla miinuskraadide juures. Madalamal temperatuuril kui -15 oC tuleb jälgida tootjapoolseid juhiseid.

Eeltoodud juhised on väljavõte Euroopa standardist prENV 1046 ja Soome juhendist RIL77.

SWECO Projekt AS Valukoja 8

11415 Tallinn

Tel x000 000 0000

xxxxx@xxxxx.xx xxx.xxxxx.xx

Koostaja: Allkiri:

X.Xxxxxx

3.4.4.13 Xxxxxxxxx paigaldamise järelvalve ja paigaldusjärgne kontroll

Et paigaldamine vastaks lepingus sätestatud kvaliteeditasemele, on otstarbekas torustiku rajamist kont- rollida. Miinimumjärelvalve eest kannab hoolt Tellija esindaja, kes külastab objekti kogu ehitusperioodi vältel. Lisaks võib ehitusettevõtja määrata oma järelvalvaja. Paigaldamisaegne järelevalve annab xxxx- xxxx positiivse majandusliku efekti tänu vigade arvu vähenemisele, rajatise kestvuse pikenemisele ning paremale kvaliteedile. Seega on mõistlik paigaldamisaegsesse järelvalvesse suhtuda kui kasulikku in- vesteeringusse, mitte kui tarbetusse kulutusse.

Paigaldusjärgselt on torustikku võimalik kontrollida kolmel viisil:

1) veetiheduse kontroll;

2) CCTV- vaatlus ( kaameravaatlus);

3) Deformatsioonide kontroll

Paigaldusjärgse kontrolli meetodid ja kulud on soovitav Tellija ja ehitusettevõtja vahel kokku leppida enne torustike rajamist.

3.4.4.14 Tööst välja jäävate kaevude ja torustike likvideerimine

Olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning - kaevud, mis asendatakse Tööde käigus uutega, tuleb likvideerida. Tööst välja jäävate torustike otsad tuleb veekindlalt sulgeda (betoneerida). Likvidee- ritavate kanalisatsioonikaevude ülaosa (vähemalt 1,0 m sügavuseni maapinnast) tuleb lammutada või eemaldada, kaevus olev sete tuleb eemaldada ning mahutid täita tihenduva mineraalse pinnasega, mis tuleb tihendada liiklusala lõpptäite nõuetele vastavalt. Kui olemaolev torustik asendatakse xxxxx trassil uuega lahtisel meetodil, siis kõrvaldataks kõik vana torustiku osad.

3.4.5 Heakorra – ja taastamistööd

3.4.5.1 Üldist

Taastamistöödega tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik ja mõistlik. Juhul, kui puuduva murukatte tõttu kandub kraavidesse, truupidesse või nõlvadest alla pinnast, peab Töövõtja üleliigse pinnase eemal- dama ning ärauhutud xxxxx taastama.

3.4.5.2 Muru rajamine ja taastamine

Kasvupinnase kihi paksus peab olema vähemalt 150 mm (pärast tihendamist vähemalt 100 mm). Kas- vupinnas tuleb laotada tasandatud aluspinnale. Tihendamine tuleb teha mururulliga. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms osakesi suurusega üle 20 mm. Muru külvinorm on 20…30 g/m².

Taastatud haljasalade eest peab Töövõtja hoolitsema kuni esimese niiteni (x.x. xxxxxx, väetama, eemaldama umbrohtu ja teostama esimesi niite).

3.4.5.3 Taastamistööd väljaspool heakorrastavat ala

Väljaspool heakorrastatavat ala tuleb pärast tööde lõpetamist eemaldada üleliigne pinnas, tööde käigus eemaldatud puud ja põõsad ning ehitusjäätmed ning maapind tuleb tasandada. Heakorrastatava ala piirid määrab insener.

3.4.5.4 Tööde käigus kahjustatud objektide taastamine ja asendamine

Tööde käigus kahjustatud objektide taastamine on aktsepteeritav ainult sel juhul, xxx xxxx on võimalik parandada sellisel moel, et tekkinud kahjustused on täielikult likvideeritud ning taastatud objekti välja- nägemine ja kasutusomadused ei ole halvemad ehituseelsest olukorrast. Objektid, mida sel moel taas- tada ei ole võimalik, peab Tööandja omal kulul asendama. Kahjustatud objekt loetakse lõplikult korras- tatuks xxxx juhul, xxx xxx Insener kui kahjustatud objekti valdaja on taastamise tulemused heaks kiitnud.

SWECO Projekt AS Valukoja 8

11415 Tallinn

Tel x000 000 0000

xxxxx@xxxxx.xx xxx.xxxxx.xx

Koostaja: Allkiri:

X.Xxxxxx

3.4.6 Nõuded välistorustiku materjalidele ja toodetele

3.4.6.1 Üldised nõuded

Kõik Püsivasse Töösse kaasatavad seadmed, materjalid ja tooted peavad olema uued. Seadmeid, ma- terjale ja tooteid tuleb transportida, ladustada ja virnastada vastavalt tootja juhistele ja nõuetele. De- fektsed seadmed, materjalid ja tooted tuleb Inseneri nõudel ehitusplatsilt eemaldada ja asendada Töö- võtja kulul.

Töövõtja peab kasutatavate seadmete, materjalide ja toodete kohta esitama Insenerile informatsiooni (sertifikaadid, paigaldusjuhendid jmt.), mis on nõutav vastavalt seadusandlusele või ette nähtud han- kedokumentatsioonis (Tellija Tingimustes). Vajadusel võib Insener nõuda materjalide ja toodete kohta täiendavat informatsiooni, et veenduda nende vastavuses Tellija tingimustele. Samuti võib Insener ins- pekteerida materjale ja tooteid nende valmistamise asukohas. Töövõtja on Inseneri vastava nõudmise korral kohustatud tagama Insenerile juurdepääsu materjali või toote valmistuspaika.

Seadmete (pumbad, mootorid jne) valmistajatel peab Eestis olema tootja volitatud müügi- ja hooldus- esindus, mille olemasolu peab Töövõtja Insenerile tõendama enne seadmete tarnimist.

3.4.6.2 Torustiku materjalid

3.4.6.2.1 Üldist

Lahtisel meetodil rajatavate isevoolsete kanalisatsioonitorustike ehitamiseks võib kasutada ainult ühe- kihilisi siledaseinalisi või ribijäigastatud PVC torusid.

Vee- ja survekanalistatsiooni torustike ehitamiseks, samuti kinnisel meetodil rekonstrueeritavate ise- voolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimiseks võib kasutada ainult HDPE torusid.

Survetorustike minimaalne surveklass peab olema PN10, toorvee ja survekanalisatsioonitorude xxxxx- xxxxx peab olema minimaalselt PN 6.

Töövõtja peab kasutama spetsiaalseid toruliitmike või astmelisi muhve erinevat tüüpi või klassi torude ühendamisel. Astmelised muhvid peavad vastama elastsete muhvide ja äärikadapterite nõuetele.

Torude ja liidete pimeotsad tuleb sulgeda selleks ettenähtud tehases valmistatud toruosadega.

Torude transport, ladustamine ja kasutamine peavad toimuma vastavalt tootja juhistele. Need juhised antakse ka Insenerile, kel on alati õigus kontrollida pakendit, transporti ja ladustamist. Tuleb silmas pidada, et torusid ei tohi ladustada kohtades, xxx xxxxx mõjub otsene päiksekiirgus.

Torud, mis xx xxxxx ülaltoodud nõuetele, praagitakse välja ning neid töödel kasutada ei tohi.

3.4.6.2.2 Kõrgsurve polüetüleenist (HDPE) xxxxx xx toruliitmikud

HDPE torud peavad olema toodetud vastavalt standardile ISO 4427 või EN 12201.

Torud, mille De on suurem kui 75 mm, tarnitakse 12 m pikkuste torulõikudena, kui need on ettenähtud paigaldamiseks lahtise kaeviku meetodil. Torud, mis on ette nähtud paigaldamiseks kaevikuta meetodil, võivad olla tarnitud kas trumlile keritult või rullikeeratult.

Toruliitmikud, sealhulgas torukolmikud, muhvid, äärikud jne peavad olema kasutatava toruga materjalilt ja mõõtmetelt kokkusobivad.

PE survetorustikke võib ühendada ainult põkk- või muhvkeevituse xxxx. Survetoru liitumisel äärikutega toruarmatuuriga tuleb äärik või xxxxx xxxx kinnitada torule põkk- või muhvkeevituse abil.

3.4.6.2.3 PVC xxxxx xx toruliitmikud

PVC xxxxx xx toruliitmikud peavad olema valmistatud plastifitseerimata polüvinüülkloriidist (PVC-u) ja toodetud vastavalt standardile EN 1401. PVC torud peavad olema muhvotsliitega ühendatavad, xxx- gasjäikusega SN8, tarnitud sirgete torulõikudena pikkustega 3 või 6 m, varustatud kummitihenditega.

PVC torud peavad vastama järgmistele näitajatele:

SWECO Projekt AS Valukoja 8

11415 Tallinn

Tel x000 000 0000

xxxxx@xxxxx.xx xxx.xxxxx.xx

Koostaja: Allkiri:

X.Xxxxxx

1) Purustav tõmbetugevus (23° C) 53 MN/m²

2) Purustav tõmbejõud 45 MPa

3) Elastsusmoodul 3060 MPa

4) Survetugevus 55 MN/m²

5) Põikdeformatsioonitegur 0.35

6) Löökpaindetugevus 23° C juures (sälkamisega) 0.08 kJ/m²

7) Erikaal 1410 kg/m³

8) Pehmenemistäpp (ISO 306: 1994 meetod B120) 77° C

9) Termilise joonpaisumise koefitsient 7.8 (x10-5/° C)

Toruliitmikud nagu torukolmikud, muhvid, põlved, otsakorgid jne peavad vastama samale standardile kui torudki ning olema valmistatud sama tootja poolt. Tootja, toru materjal ja standard peab torudel ja liitmikel olema selgelt näidatud.

Inseneril on õigus CCTV uuringu käigus avastatud defektide puhul nõuda torustiku või liitmiku väljava- hetamist.

3.4.6.2.4 Liitmikud

Ühendused olemasolevate tarnetorudega tuleb teostada vastavalt selleks tööstuslikult valmistatud liit- mikega. Kõik selliste ühenduste tegemiseks kasutatavad elemendid tuleb kooskõlastada Inseneriga.

Äärikud ja poldid peavad vastama standarditele EN 1092-1:2002, BS EN 1515-1:2000, PN 10/16. Kõik poldid, mutrid ja tihendid peavad vastama roostevaba terase klassile 316 (A4).

Äärikud peavad vastama vastava surveklassi nõuetele (avade arv ja suurus, ääriku paksus jne). Vahetihendid peavad vastama EN 1514 Osadele 1-4, sarnaselt roostevaba terasest torudele.

PVC torude liited peavad olema mehaaniliselt ühendatud.

3.4.6.3 Kanalisatsioonikaevud

3.4.6.3.1 Üldist

Kanalisatsioonikaevud peavad olema tööstuslikult toodetud ning valmistatud, kui pole teisiti spetsifit- seeritud, kas HDPE-st või PP-st, vastavalt EN 13598-le. Kanalisatsioonikaevud peavad olema veekind- lad ja teleskoopilised. Teleskooposa pikkus ei tohi xxxx xxx 800 mm.

Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellisena, et kaevuluuki oleks võimalik paigaldada vastavalt projek- tis antud kõrgusele ja kaldega.

Kasutada tohib keevitatud kaeve, nn. „Lego“ kaevud on lubatud ainult kohtades, kus torustikud liituvad kaevuga ainult kaevupõhja kõrgusel (näiteks sirge torustiku läbivoolukaevud).

Kohapealsete (sissefreesitud) liidete tegemine kaevudesse ei ole lubatud.

3.4.6.4 Kaevuluugid ja luugiraamid, kaped

Kaevuluugid ja tänavakaped peavad olema malmist, ümmarguse kujuga ja toodetud vastavalt EN 124- le. Kõik kaevuluukide raamid kaevu ümbritsevas teekattes peavad olema reguleeritava kõrgusega („uju- vad“).

Kõik kaevuluugid peavad olema klassist D400 (EN124).

3.4.7 Ohutusnõuded süvendite ja kraavide rajamisel

Süvendite ja kraavide kaevamisel tuleb täita järgmisi ohutusnõudeid:

1) Süvendid ja kraavid, mis on kaevatud kohtadesse, kus liiguvad inimesed, peavad olema ümb- ritsetud märgistatud piiretega.

SWECO Projekt AS Valukoja 8

11415 Tallinn

Tel x000 000 0000

xxxxx@xxxxx.xx xxx.xxxxx.xx

Koostaja: Allkiri:

X.Xxxxxx

2) Süvendisse või kraavi laskumiseks peab kasutama vähemalt 0,6 m laiust käsipuudega töötreppi või redelit. Xxxxx peab ulatuma üle kaevandi serva vähemalt 1 m võrra.

3) Toestamata püstseintega kraave tohib tihedasse sidusasse pinnasesse rootor- ja kraaviekska- vaatoritega kaevata kuni 3 m sügavuseni. Kui kraavis töötavad inimesed, tuleb ehitada toestus või kaevata vastavad nõlvad.

4) Talvel võib külmunud pinnasesse (välja arvatud kuiv liiv) toestamata süvendi kaevata xxxx xxx- mumissügavuseni.

5) Talvel kaevatud süvendid ja kraavid tuleb sula saabumisel või pärast pikka vihma üle vaadata ja vajadusel täiendavalt kindlustada.

6) Maa-aluste kommunikatsioonidele lähenedes tuleb nende asukoht märgistada ja mullatöid teha tööjuhi järelvalve all. Kommunikatsioonide läheduses tohib kaevata xxxx labidaga.

7) Väljavisatud pinnas peab olema nõlva servast vähemalt 0,5 m kaugusel, rasked esemed xxxx- malt 1 m kaugusel.

8) Rahnud ja kivid tuleb kaevise seinast eemaldada, tundmatute maa-aluste objektide puhul tuleb töö kuni nende laadi väljaselgitamiseni katkestada.

9) Kaevamisel peab arvesse võtma pinnase iseloomu ja kaevendi sügavust. Liiga järsu kaldega sein võib variseda. Ohu korral tuleb libisemise ja kukkumise vältimiseks kasutada redeltreppe ja kaitsevöösid. Tööliste liikumine kindlustatud nõlvadel xxxx redeltreppideta on keelatud.

10) Kaevamismasinate (ekskavaatorid, buldooserid, skreeperseadmed jne) töötsoonis ei tohi viibida ega tohi teha muid töid.

11) Niiskunud savistesse pinnastesse rajatud süvendite või kraavide nõlvade xxxxxx tuleb xxxxx- dada loomuliku kaldeni. Töötamisel tuleb olla eriti ettevaatlik: tööjuht peab enne tööpäeva algust pinnase üle vaatama ning rippkallaste ja pragude ääred alla lükkama. Varisemisohu korral tuleb xxxx xxxx pinnase kuivamiseni katkestada; xxx xxxx teha ei saa, tuleb nõlva xxxxxx vähendada. Transpordivahendite ja mehhanismide liikumine varisemisprisma piires on keelatud

12) Tugev vihm, xxxx xx sula, külmunud ja vesise pinnase vaheldumine, läheduses liikuvad masinad ja tehtavad lõhkamistööd, samuti varem kaevatud pinnas, hooned, ladustatud materjalid ja ras- ked transpordivahendid võivad kaevandi stabiilsust vähendada ja viia maalihkeni.

3.4.8 Töötervishoid ja tööohutus

Töötervishoiu ja tööohutuse korralduse planeerimisel tuleb arvestada järgmiste nõuetega:

1) Ehitustööde korraldamisel tuleb järgida Vabariigi Valitsuse määrust 8.12.1999.a. nr.377 “Töö- tervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”

2) Vastavalt sellele määrusele tuleb ehitise tellijal (omanikul) teatada ehitustööde alustamisest Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne ehitustööde algust (xxxxxx xxxxx vorm on lisatud määrusele) juhul, kui tööde planeeritud kestus ületab 30 päeva või kui objektil töötab samaaegselt vähemalt 20 töötajat.

3) Xxxxxx xx töövõtja peavad tagama, et enne ehituse alustamist oleks koostatud tööohutuse plaan ja esitatud kõik abinõud, mida on vajalik rakendada ehitustööde igas etapis töötajate töö- tervishoiu ja tööohutuse ning keskkonnakaitse tagamiseks.

4) Ehitusettevõtja määrab töötervishoiu ja tööohutuse koordineerimiseks ja korraldamiseks ehi- tusplatsil isiku, kelleks võib olla ettevõtjale vahetult alluv ehitusalase ettevalmistuse ja praktilise kogemustega pädev spetsialist vastavalt tema ametijuhendile.

SWECO Projekt AS Valukoja 8

11415 Tallinn

Tel x000 000 0000

xxxxx@xxxxx.xx xxx.xxxxx.xx

Koostaja: Allkiri:

X.Xxxxxx

3.4.9 Eritööriistad

Juhul, kui seadmete hoolduseks ja kasutamiseks on vajalik eritööriistade olemasolu xx xxxx tarnitakse xxxx seadmete valmistajatehase poolt, tuleb vastavad tööriistad tarnida koos tarnitava seadmega. Sel- lised tööriistad ja vahendid peavad olema uued ja pakendatud vastavalt karpidesse, millel sildid nime- xxxx xx sisu koostisega.

3.4.10 Xxxxxxxxxxxx ja kulumaterjalid

Töövõtja peab tarnima, asendama ja paigaldama kõik materjalid, seadmed, masinad ja konstruktsioo- nid või nende osad, mis riknevad või purunevad garantiiaegse ekspluatatsiooni vältel ja mis on põhjus- tatud konstruktsiooni defektidest või valmistajatehase praagist või Töövõtjapoolsest projekteerimis-, ehitus- ja/või paigaldustööde praagist.

Töövõtja tarnib Garantiiperioodi jooksul vajaminevad tagavaraosad.

3.4.11 Katsetused ja ülevõtmised

3.4.11.1 Üldist

Katsetuste (testide) eesmärk on demonstreerida seadmete, masinate, süsteemide ja protsesside funktsioneerimist vastavalt Lepingule ja Tellija Tingimustele. Lõpetamisjärgsete katsetuste eesmärk on võrrelda rajatiste tegelikke omadusi Töövõtja poolt projekteeritud omadustega.

Kõik katsetused, kontrolltoimingud ja inspekteerimised, mida on kirjeldatud käesolevates Tellija Tingi- mustes ja/või on nõutud riiklike või kohalike õigusaktidega, tuleb läbi viia Töövõtja kulul Inseneri ja asjassepuutuvate ametiasutuste osavõtul. Töövõtja peab Inseneri teavitama piisavalt varakult oma ka- vatsusest katset või kontrolltoimingut läbi viia. Juhul, kui katse või kontrolltoiming ei lõpe edukalt, on ka taaskatsetamine kuni nõutavate tulemuste saavutamiseni Töövõtja kohustus ning toimub Töövõtja ku- lul.

Kui Inseneri nõuab täiendavaid katsetusi või kontrolltoiminguid (mida ei ole nõutud käesolevates Tellija Tingimustes või seadusandluses), kannab katsetustega seotud kulutused Töövõtja ainult sellisel juhul, kui katsetuse või kontroltoimingu tulemusena ilmneb katse või kontrolltoimingu objekti mittevastavus seadusandluses või Tellija Tingimustes fikseeritud nõuetele. Sellisel juhul on ka taaskatsetamine kuni nõutavate tulemuste saavutamiseni Töövõtja kohustus ning toimub Töövõtja kulul.

Töövõtja on kohustatud sõlmima Tellijaga või Xxxxxxx poolt määratud isikuga kokkuleppe Puuduste Tea- tamise Ajavahemikuks üksikasjaliku garantiiprotseduuride kirjeldusega.

3.4.11.2 Tehasetestide sertifikaadid

Tehasetestide sertifikaadid (vastavussertifikaadid) peavad sisaldama järgnevat:

- mehaaniliste testide sertifikaadid ja struktuurteraste ning sulamite keemilised alalüüsid.

- vastupidavustestid.

- kõikide seadmete testid, mida tehakse valmistajatehase protseduuride või standardites nõutud protseduuride kohaselt.

3.4.11.3 Käituskatsed

3.4.11.3.1 Üldist

Käituskatsed peab töövõtja teostama enne üleandmisakti taotlemist. Katsed tuleb läbi viia normaalsetes töötingimustes ja pideva määratud aja jooksul, v.a. survesüsteemide testid, mis tuleb läbi viia 50% normaalsest töörõhust kõrgematel rõhkudel. Testid peavad näitama, et kõik osad vastavad lepingujärgsetele tehnilistele ja töönõuetele. Kõik testimisel kasutatavad instrumendid peavad olema kalibreeritud ja nende täpsust tuleb vajaduse korral tõestada.

SWECO Projekt AS Valukoja 8

11415 Tallinn

Tel x000 000 0000

xxxxx@xxxxx.xx xxx.xxxxx.xx

Koostaja: Allkiri:

X.Xxxxxx

Töövõtja peab enne testide alustamist saama Insenerilt kooskõlastuse. Iga töö valmis osa peab töötingimustes olema terviklahendusena testitud, et kindlustada iga komponendi korrektne funktsioneerimine terve süsteemiga kooskõlas.

3.4.11.3.2 Muud katsed

Lisaks eelnimetatule tuleb kontrollida kõiki xxxxx- ja häiresüsteeme.

3.4.11.4 Tagasitäite ja asfaltkatte killustikaluse katsetamine

Mittesidusast vähese jämeosiste sisaldusega pinnasest (liivast) tagasitäidet katsetatakse käsipenetro- meetriga. Töövõtjal peab olema piisav arv käsipenetromeetreid ehitusplatsil kasutamiseks tihendamis- protsessi xxxxxx.

Nõutav on alustäite II etapi ja iga lõpptäitekihi tiheduse kontroll xx xxxxx kohta päeviku pidamine. Inseneril on õigus nõuda tiheduse kontrolli juures viibimist ja oma testinstrumendiga kontrollida tihedust. Kahtluse korral on Inseneril õigus nõuda lahtikaevamist selleks, et kontrollida tagasitäite alumisi kihte.

Tagasitäitematerjali puhul, mille tihendamist ei saa penetromeetriga kontrollida (kruus), tuleb tihendamise kvaliteeti kontrollida elastsusmooduli mõõtjaga (Xxxxxxx, Inspector-2 vms). Sellisel juhul peab nõutava tihendusteguri 0.98 puhul ∑E/3:E(2) olema mitte üle 1.3.

Töövõtja peab kontrollima asfaltkattega teede ja platside alust pinda elastsusmooduli mõõtjaga (Load- man, Inspector-2 vms).

Kontrolli juures peab viibima Insener. Testiprotokollid allkirjastatakse Töövõtja vastutava isiku poolt, vajadusel ka muude isikute poolt. Testiprotokollid tuleb edastada igapäevaselt Insenerile.

Insener võib täiendavalt nõuda testide teostamist iga 20 m järel tema poolt näidatud kohtades.

Katsetamise tiheduse ja katsepunktide asukohad määrab Insener. Üldjuhul viiakse selliseid katsetus xxxx xxxx päeval, mil tihendamistööd toimuvad. Töövõtja peab tagama katsetuste läbiviimiseks vajaliku varustuse ja spetsialistide olemasolu.

3.4.11.5 Asfaltkatete katsetamine

Asfaltkatete katsetamine viiakse läbi vastavalt AL ST 1-02.

Asfaltbetooni kontrollimiseks võetavate proovikehade võtmise asukohad ja arvu määrab Insener.

3.4.12 Teostusmõõdistused

3.4.12.1 Üldised nõuded teostusmõõdistusele

Teostusmõõdistuste läbiviimisel tuleb arvestada järgmiste nõuetega:

1. Kõik projektiga kavandatud ehitised ja rajatised tuleb pärast väljaehitamist mõõdistada vastavalt teostusele. Mõõdistus tuleb xxxx xxxxx, mis võimaldab seadusega kindlaksmääratud täpsusega positsioneerida ehitatud rajatiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Samuti peab mõõdistus sisal- dama informatsiooni mõõdistatud rajatise üksikosade ning selle rajatisega otseselt seotud teiste ra- jatiste asendi ning tehniliste parameetrite kohta (torustike majaühendused jms).

2. Maa-aluste vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga. Erandiks on kinnisel meetodil paigaldatavad torustikud, kus torustiku plaaniline asend ja kõrguslik paiknemine määratakse ehitaja poolt, sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast. Teostusmõõdistuse aruanne peab sel juhul sisaldama xxxxxxxx xxxxxx.

3. Juhul kui ehitamise käigus jäeti ekspluatatsioonist täielikult või osaliselt välja rajatisi (vanade torus- tike lõigud, kaevude kambrid jne), siis tuleb need kindlasti teostusjoonisel ära näidata ning nõuete- kohaselt tähistada.

4. Teostusmõõdistuse joonisele peavad olema kantud töö valmimise hetkel aktuaalsed katastripiirid, - tunnused ja lähiaadressid.

5. Teostusmõõdistused peavad vastama Majandus- ja Taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34

„Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“.

SWECO Projekt AS Valukoja 8

11415 Tallinn

Tel x000 000 0000

xxxxx@xxxxx.xx xxx.xxxxx.xx

Koostaja: Allkiri:

X.Xxxxxx

3.4.12.2 Tellija erinõuded teostusmõõdistusele ja teostusmõõdistuse aruan- dele

Xxxxxxx erinõuded teostusmõõdistustele on määratud hankedokumentatsioonis Tellija Eritingimustega.

3.4.13 Xxxxxxx-hooldusjuhendid

Kõikide tehnoloogiliste rajatiste kohta (mõõtesüsteem jmt) tuleb koostada kasutus-hooldusjuhendid, mis sisaldavad minimaalselt:

• rajatise kohta käivad põhijoonised ja tehnoloogilised skeemid (projektijooniste alusel, kuid korrigee- ritud vastavalt tehtud muudatustele);

• seadmete passid ja seadmete kasutus-hooldusjuhendid;

• rajatise tehnoloogiline kirjeldus;

• rajatise kasutamiseks vajalik info, s.h. kõikide seadmete automaat- ja käsitsijuhtimise üksikasjad, seadeparameetrite muutmine ja nende mõju protsessile, protsessi reguleerimine - kõik eelnev eraldi punktidena välja toodud ja tervikuks koondatuna, mitte xxxx erinevate seadmete/toodete dokumen- tides sisalduvana;

• rajatise hooldamiseks vajalik info, s.h. kõikide seadmete erinevad hooldustoimingud, hooldevälbad ja kulumaterjalid - kõik eelnev eraldi punktidena välja toodud ja tervikuks koondatuna, mitte xxxx erinevate seadmete/toodete dokumentides sisalduvana;

• rajatise ekspluateerimise käigus ettetulevate võimalike probleemide kirjeldused ja meetmed nende kõrvaldamiseks („troubleshooting“) - kõik eelnev eraldi punktidena välja toodud ja tervikuks xxxx- xxxxxx, mitte xxxx erinevate seadmete dokumentides sisalduvana;

Kasutus-hooldusjuhendid peavad olema eestikeelsed (s.h. seadmete dokumendid - juhul, kui need on võõrkeelsed, tuleb need varustada eestikeelse tõlkega).

3.5 Keskkonnakaitse

3.5.1 Üldist

3.5.2 Ehitusjäätmed

Torustiku ehitustööde käigus tekkivad võimalikud jäätmed on näiteks äraveetav pinnas xx xxx- mutatav asfaltkate.

Ehitusjäätmed xxxx xxxxxx, kivid, äärekivid, lammutatud asfaltkate ja muu selline tuleb ära vedada ehitusjäätmeid käitlevasse ettevõttesse.

Muu tekkiv ehituspraht tuleb koguda selleks ette nähtud jäätmekonteineritesse ja tuleb ära vedada jäätmekäitlusettevõttesse.

3.5.3 Haljastuse taastamine

Torustike rajamise järel taastada endine olukord või teostatakse haljastamine vastavalt projek- tile.

SWECO Projekt AS Valukoja 8

11415 Tallinn

Tel x000 000 0000

xxxxx@xxxxx.xx xxx.xxxxx.xx

Koostaja: Allkiri:

X.Xxxxxx

Document Metadata

Table of Contents

Contract

Document Metadata