EESTI ILUTEENINDUSE ERAKOOLI ÕPPEKORRALDUSEESKIRI ÜLDSÄTTED
EESTI ILUTEENINDUSE ERAKOOLI ÕPPEKORRALDUSEESKIRI ÜLDSÄTTED
1.1. Õppekorralduseeskiri (edaspidi ÕKE) on Eesti Iluteeninduse Erakooli (edaspidi kool) õppetööd ja õppetegevuse alaseid suhteid reguleeriv dokument.
1.2. ÕKE’s reguleerimata asjaoludes juhindutakse õigusaktides sätestatust. Vastuolu korral õigusaktist tuleneva ning käesolevas ÕKE’s sätestatu vahel, kuulub kohaldamisele õigusakt.
1.3. ÕKE rakendamiseks vajalikud korrad, juhendid, eeskirjad esitatakse ÕKE lisadena. Vajalikud dokumentide vormid kehtestatakse vastavalt asjaajamiskorrale direktori käskkirjaga.
1.4. ÕKE xx xxxxx lisad on kättesaadavad kooli veebilehel xxx.xxxxxxxxxxxxxxxx.xx.
1.5. ÕKE läbivaatamine toimub üldjuhul kord aastas ning enne õppeaasta algust. Selles tehtavad muudatused kinnitab kooli nõukogu.
1.6. ÕKE’s sätestatust ja tehtavatest muudatustest teavitab kool õpilast suuliselt ning need avaldatakse õpilastele iseseisvalt tutvumiseks kooli veebilehel.
1.7. Käesolev ÕKE on kinnitatud koolinõukogu otsusega 25.09. 2015.a nr 2-4/10
1.8. Käesolev ÕKE jõustub 01.10.2015.a.
2. Õppekorralduse alused
2.1. Koolis toimub õpe kutseharidusstandardi ja kutse- või eriala riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekava järgi, kus õpingute alustamise eeltingimus on omandatud keskharidus ning tervislik seisund, mis võimaldab õppida ja töötada antud erialal.
2.2. Vajadusel koostab kool õppijale individuaalse õppekava, lähtudes vastavast kutseõppekavast.
2.3. Koolis toimub õpe iluteeninduse õppekavarühma juuksuri erialale.
2.4. Õppekavad ning xxxx tehtavad muudatused kinnitab kooli pidaja, kooskõlastades need eelnevalt nõukoguga.
2.5. Koolis viiakse läbi lisaks punktis 2.1 sätestatule täiskasvanute tööalaseid koolitusi. Täiskasvanute tööalaste koolituste õppetöökorraldust reguleerib lisaks käesolevale ÕKE põhiosale ka XXXX 9’s sätestatu.
3. MÕISTED
3.1. Kutseõpe on õpe, mille käigus õppijad omandavad teadmised, oskused ja hoiakud oskustöö tegemiseks kutse-, eri- või ametialal.
3.2. Kutseõpe keskhariduse baasil on kutseharidusstandardile ja kutse- või eriala riiklikule õppekavale vastava kutseõppe õppekava alusel toimuv õpe, kus õpingute alustamise eeltingimus on omandatud keskharidus ning õppekava nominaalkestus on pool kuni kaks ja pool aastat.
3.3. Täiskasvanute täienduskoolitus on väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus.
3.4. Õppekava – ühe või mitme omavahel seotud eriala kõigi õppeastmete õpingute alusdokument, mis määrab nominaalse õppeaja, moodulite loetelu koos mahuga, praktika vormid, erialade ja moodulite valiku võimalused ja tingimused, nõuded kooli lõpetamiseks ja antavate tunnistuste nimetused.
3.5. Nominaalne õppeaeg – õppekava täitmiseks ettenähtud aeg.
3.6. Moodul - teatud konkreetset teadusala või selle osa käsitlev süstematiseeritud teadmiste hulk, mida õpetatakse erinevates vormides xx xxxxx omandamist kontrollitakse eksamite, arvestuste ja kontrolltööga.
3.7. Auditoorne töö on õpe loengu, seminari, õppetunni või koolis määratud xxxx vormis.
3.8. Iseseisev töö on õppija iseseisev tegevus õpieesmärgi saavutamiseks. Tulenevalt vastavast õppekavast moodustab iseseisev töö vähemalt 10% õpingute kogumahust.
3.9. Praktiline töö on õpitud teadmiste ja oskuste rakendamine õppekeskkonnas. Praktiline töö toimub praktikumi, harjutustunni, laboratoorse töö või koolis määratud xxxx vormis.
3.10. Praktika on õppekava raames töökeskkonnas juhendaja juhendamisel kindlate õpieesmärkidega tehtav praktiline töö.
3.11. Kursusesüsteem on õppesüsteem, kus õppija xxxxx õppeained õppekavas kehtestatud järjekorras nii, et tema üleviimine järgmisele kursusele eeldab eelmise õppeaasta õppeainete omandamist ning vastavate arvestuste ja eksamite sooritamist eelnevalt määratud eksamiperioodi vältel.
3.12. Individuaalne õppetöö graafik on dokument, mis koostatakse õppijale, kes tervislikel, perekondlikel vms põhjustel ei saa õppetöös osaleda tunniplaaniga ettenähtud xxxxxx xx aegadel. Graafik sätestab õppija õppetöös osalemise ajakava ja viisid.
3.13. Individuaalne õppekava on hariduslike erivajadustega õppija jaoks koostatud õppekava, mis loob õppijale tingimused võimetekohaseks õppimiseks ja arenemiseks.
3.14. E-õpe on Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kaasabil toimuv õppetegevus, mis leiab aset nii klassiruumis kui ka väljaspool klassiruumi või ametlikku õppetundi. E-õppe läbiviimiseks kasutatakse
IKT vahendeid (arvuti, projektor jne), internetti, digitaalseid õppematerjale, kaugkoolituskeskkondi jms eesmärgiga xxxxx xxxx kvaliteeti ja efektiivsust.
4. ÕPPETÖÖ VORMID
4.1. Koolis toimub täiskoormusega õpe kooli- või töökohapõhise õppetöö vormis.
4.2. Õppetöö toimub kursusesüsteemis, kus terve kursuse maht on reguleeritud vastava õppekavaga. Õppekava nominaalkestus on 60 õppenädalat.
4.3. Õppeaasta kestus on kuni 40 õppenädalat. Õppevaheaja kogukestus on vähemalt kaheksa nädalat aastas.
4.4. Õppetöö toimub auditoorse töö, praktilise töö, praktika ja iseseisva töö vormis. Auditoorse ja iseseisva töö mahtude suhe on erinev ning võib sõltuda ka õppeaine iseloomust.
4.5. Õppetööd viiakse võimalusel läbi e-õppena (vt punkti 3.14).
4.6. Keskhariduse baasil läbiviidava kutsekeskhariduse õppekava järgi võib toimuda täis- või osakoormusega õpe.
4.7. Kutseõpe toimub täiskoormusega õppena. Täiskoormusega õppes täidab õppija iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust vähemalt 75%.
4.8. Täiskoormusega õppe korral päevase õppevormi puhul moodustab 75% õppekavast auditoorne ja praktiline töö ning 25% on iseseisev töö. Õppimine õhtusel ajal (ajavahemikus 16.00-21.00 ja/või nädalavahetustel laupäeval ja pühapäeval moodustab 25% õppekavast auditoorne ja praktiline töö ja 75% iseseisev töö.
5. ÕPPETÖÖ KORRALDUS
5.1. Kooli õppetöö toimub kahes õppekohas – Xxxxxx xxx 00, Xxxxxxx xxxx Xxxxxx 00, Xxxxxxx.
5.2. Õppeaasta jaguneb kõigil kursustel kaheks semestriks - sügissemestriks ja kevadsemestriks.
5.3. Õppetöö algus on üldjuhul 1. september.
5.4. Õppeaasta õppeplaani, milles on määratud õppetöö vaheajad, eksamite perioodid ja lõpuaktuste toimumise xxxx, kinnitab direktor igaks õppeaastaks käskkirjaga.
5.5. Semestri ja õppeaasta lõpetamise kord kehtestatakse direktori käskkirjaga.
5.6. Õppetundide toimumise xxxx on reguleeritud tunniplaaniga.
6. ÕPPEKAVA
6.1. Õppetöö sisu, teoreetilise ja praktilise õppetöö, auditoorse ja iseseisva töö osakaal määratletakse kooli õppekavades.
6.2. Kooli õppekava on vastava kutse- või erialaga seotud õpingute alusdokument, mille aluseks on võetud kutseharidusstandard ja xxxxxx riiklik õppekava.
6.3. Kool koostab õppekava iga kutse- või eriala ja kutseõppeliigi kohta, arvestades erinevate õppevormidega.
6.4. Kooli õppekava koosneb üldosast, riikliku õppekavaga määratud üld- ja põhioskuste moodulitest ning valikõpingute moodulitest.
6.5. Õppekava ajalist mahtu arvestatakse õppenädalates, kusjuures üks õppenädal vastab 40 tunnile mistahes viisil õppija poolt õpinguteks kulutatud tööle.
6.6. Õppekava struktuuri ja õppetöögraafiku järgimine on õppijale kohustuslik. Kõrvalekaldumine on võimalik, kui õppijal on selleks mõjuv põhjus. Mõjuva põhjuse olemasolul vormistatakse õppijale individuaalne õppekava.
6.7. Õppekava struktuur on moodulite loetelu, nende maht tundides ja jaotus õppeaastate xxxxx.
6.8. Õppekavaga kehtestatud kutseõppe sisu esitatakse moodulitena.
6.9. Moodulid jagunevad üld-, põhi- ja valikõpingute mooduliteks.
6.10. Üldõpingute moodulid määratlevad õppevaldkondi läbivate, mitmele erialale ühiste teadmiste ja oskuste kogumid.
6.11. Põhiõpingute moodulid määratlevad kutse-, eri- või ametialal tegutsemiseks vajalike teadmiste ja oskuste kogumid.
6.12. Valikõpingute moodulid määratlevad teadmised ja oskused, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi või seonduvad lisakvalifikatsiooniga. Valikmoodulid võivad moodustada 5-30% õppekava mahust.
6.13. Iga mooduli kohta koostab aineõpetaja lähtuvalt õppekavast ainekava. Ainekava on kättesaadav õppeosakonnas.
6.14. Valikõpingud on õppijatele kooli poolt määratud kohustuslikud moodulid.
6.15. Moodul loetakse omandatuks kui õppija on läbinud õppekavas ettenähtud tundide mahu, sooritanud ettenähtud kontrolltööd, testid, arvestused ja eksamid ning iseseisvad tööd positiivsele hindele.
7. INDIVIDUAALNE ÕPPEKAVA
7.1. Individuaalne õppekava koostatakse erivajadustega õpilasele. Õpilase erivajadused selgitatakse välja õpilase kooli vastuvõtul või jooksvalt õppetöö käigus.
7.2. Individuaalne õppekava koostatakse lähtudes haridus- ja teadusministri 09.05.2014 määruses nr 14
„Erivajadustega isikute kutseõppeasutuses õppimise tingimused xx xxxx“ sätestatust.
7.3. Õpilasel on õigus taotleda individuaalset õppekava kuni üheks õppeaastaks.
7.4. Individuaalse õppekava taotlemiseks esitab õppija, kooli direktori nimele avalduse, milles tuuakse välja individuaalse õppekava taotlemise põhjused.
7.5. Individuaalse õppekava rakendamine otsustatakse aineõpetajate poolt koos. Õppetöö koordineerija korraldab individuaalse õppekava koostamise 30 päeva jooksul vastava otsuse tegemisest.
7.6. Individuaalne õppekava, koos vastavate tegevuskavadega, koostatakse õppijale rühma juhataja, õpetajate ja õppetöö koordineerijaga koostöös. Individuaalse õppekava kinnitab kooli direktor käskkirjaga.
7.7. Individuaalsed õppekavad registreeritakse õppetöö koordineerija juures ning hoitakse paberkandjal õpilase isiklikus kaustas.
8. TUNNIPLAAN
8.1. Tunniplaan on õppetöö toimumise alusdokument, mis koostatakse õpperühmale lähtudes vastavast õppekavast, õppetöögraafikust ja akadeemilisest kalendrist.
8.2. Tunniplaan sisaldab mooduli või mooduli teema nimetust, õpetaja nime, mooduli toimumise aega xx xxxxx.
8.3. Tunniplaan koostatakse õppetöökoordineerija poolt kokkuleppel õpetajatega.
8.4. Tunniplaan tehakse teatavaks vähemalt üks nädal enne kehtima hakkamist. Tunniplaani hilisematest muudatustest teavitatakse koheselt õpilasi.
9. ÕPPETÖÖST OSAVÕTU ARVESTAMISE ALUSED
9.1. Õpilastel on kohustus osaleda õppetöös vastavalt tunniplaanile ning individuaalse praktilise töö graafikule.
9.2. Õppetöö kokkuvõtvad hinded pannakse välja xxxx- xx kutseõpetajate poolt mooduli lõppedes õppetöö päevikusse.
9.3. Esimesel korral mitterahuldavalt sooritatud ja tegemata hindelise või arvestusliku töö saab õpilane uuesti sooritada selleks ette nähtud ajal ning see on tasuta. Kõik järgnevad järeltööd on tasulised (6 eur). Õppetöö päevikusse kantakse mõlemad hinded kaldkriipsuga, näiteks 2/3.
9.4. Õppija on kohustatud teatama kooli või praktikajuhendajale puudumisest esimesel puudumise päeval ja esitama dokumendid puudumise põhjendatuks lugemiseks hiljemalt 2 päeva jooksul pärast õppetööle jõudmist. Õpperühma juhataja teeb vastavad sissekanded puudumiste päevikus.
9.5. Puudumine loetakse põhjendatuks suulise või kirjaliku avalduse alusel järgmistel juhtudel:
9.5.1. õppija haigestumise korral (nõutav sellekohane arstitõend esimesest haiguspäevast alates), lähedase xxxxx korral, EV Kaitsejõudude ja Politsei töötaja teatise põhjal või muul mõjuval põhjusel;
9.6. Puudumiseks ei loeta õppija eemalviibimist õppetundidest seoses:
9.6.1. kooli esindamisega, individuaalsest praktilisest tööst osavõtuga, juhtkonna poolt antud ülesannete täitmisega.
9.7. Kui õppija on põhjuseta puudunud vähemalt 20-st tunnist ühes semestris, teeb õpetaja direktorile esildise õppija suhtes punktis 19.3. sätestatu rakendamiseks.
9.8. Praktilisest tööst või praktikalt puudutud tunnid tehakse järgi järeltundidena õppeperioodi jooksul vastavalt poolte kokkuleppele.
10. INDIVIDUAALNE ÕPPETÖÖ GRAAFIK
10.1. Õppijal, kes tervislikel, perekondlikel vms põhjustel ei saa õppetöös osaleda tunniplaaniga ettenähtud xxxxxx xx aegadel, on õigus taotleda individuaalse õppetöö graafiku rakendamist.
10.2. Individuaalse õppetöögraafiku taotlemiseks esitab õppija kooli direktori nimele avalduse. Avalduses peab olema märgitud individuaalse õppetöö graafiku rakendamise periood ning lisatud õppija poolt koostatud ja õpetajatega kooskõlastatud ajakava.
10.3. Õppija kooskõlastab individuaalse õppetöögraafiku õpperühma juhatajaga.
10.4. Individuaalse õppetöögraafiku kinnitab kooli direktor käskkirjaga.
10.5. Individuaalse õppetöögraafiku alusel õppiv õppilane on kohustatud sooritama kõik õppekavas toodud arvestused ja eksamid vastavalt koostatud graafikule. Individuaalse õppetöögraafiku täitmist jälgib rühmajuhataja.
11. ÕPPIJATE ÜLEVIIMINE JÄRGMISELE KURSUSELE
11.1. Õppijate, kes on täitnud 31.augustiks õppekava nõuded, üleviimine järgmisele kursusele vormistatakse direktori käskkirjaga kursusejuhataja esildise alusel.
11.2. Õppijad, kellel on õppevõlgnevused, viiakse õppenõukogu otsusega järgmisele kursusele tingimisi.
11.3. Tingimisi üleviimiseks esitab õppija, kooli direktori nimele õppetöökorraldajale avalduse, milles on toodud võlgnevused, nende likvideerimise xxxx xx xxxxxxx õpetaja nõusolek.
11.4. Õppenõukogu otsustab õppija jätkamise koolis novembris, võttes aluseks õppija suhtumise õppevõlgnevuste likvideerimisse.
12. ÕPILASE KOOLI VASTUVÕTMINE
12.1. Õpilase kutseõppesse vastuvõtmine toimub vastavalt uute õppijate vastuvõtu korras (XXXX 1) sätestatule, mille aluseks on Haridus- ja Teadusministri määrus 28.08.2013 nr 25 „Õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtu kord“.
12.2. Xxxxx vastuvõetud õppijakandidaat kantakse direktori käskkirjaga hiljemalt õppetöö alguseks kooli õppijate nimekirja.
12.3. Esimese kursuse õppijatele väljastatakse õpilaspiletid pärast kooli õppijate nimekirja kandmist. Õpilaspiletite väljastamist reguleerib Eesti Iluteeninduse Erakoolis õpilaspiletite väljastamise kord (XXXX 3).
12.4. Õppemaksu tasunud, kuid kahe nädala jooksul õppetööle mitteilmunud (mõjuva põhjuseta) esimese aasta õpilane kustutatakse õpilaste nimekirjast ning kool võib vabanenud õppekohale vastu xxxxx xxxxx aastal kandideerinute seast paremusjärjestuses järgmise isiku.
12.5. Õppetöö katkestanud ja kooli pooleli jätnud õpilaste teistkordne vastuvõtt kooli (ennistamine) toimub vabade õpilaskohtade olemasolul samas korras kui uute õpilaste vastuvõtt.
13. VARASEMA ÕPI- JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMINE (VÕTA)
13.1. Õppijal on õigus taotleda varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist õppekava täitmisel.
13.2. Varasemate õpingute või töökogemuse ülekandmist saab taotleda nii sisseastumisel õppeaasta alguses kui ka kooli sisseastumisel õppeaasta xxxxxx vabade kohtade olemasolul.
13.3. Varasemate õpingute või töökogemuse ülekandmist on võimalik rakendada järgmistel juhtudel:
13.3.1. üleminekul ühest koolist teise õpitud erialale või uuele erialale;
13.3.2. katkestatud õpingute jätkamisel samas koolis xxxxx erialal;
13.3.3. eelneva erialase töökogemuse olemasolul;
13.4. VÕTA tingimused xx xxxx on sätestatud XXX XXXX 4’s.
14. PRAKTILISE TÖÖ KORRALDAMINE
14.1. Praktilise töö korraldus
14.1.1. Praktiline töö jaguneb tunniplaaniga reguleeritud praktiliseks tööks ning individuaalseks praktiliseks tööks.
14.1.2. Individuaalne praktiline töö toimub aineõpetaja poolt koostatud graafiku alusel õpilase individuaalse juhendamise korras.
14.1.3. Õppija individuaalse praktilise töö sooritamise kohta teeb kutseõpetaja sissekande õpperühma päevikusse.
14.1.4. Praktiline töö viiakse läbi kooli õppesalongis õppeaasta vältel.
14.2. Õpilaste tööohutusalase juhendamise kord
14.2.1. Töökaitsealase juhendamise läbiviimise kohta teeb kutseõpetaja sissekande vastavale vormile (XXXX 7).
14.2.2. Töökaitsealast juhendamist viiakse läbi iga praktikaperioodi eel ja praktikateema muutumisel.
14.2.3. Õpilane kinnitab juhendamist oma allkirjaga.
14.2.4. Praktikale siirdumisel viib ohutusalase juhendamise läbi praktikaettevõte.
14.2.5. Registreerimisleht säilitatakse kõikidele osakonna õpetajatele ja praktikajuhendajatele kättesaadavas, selleks ettenähtud kaustas.
15. PRAKTIKA ALUSED
15.1. Praktikat korraldab ja kvaliteedi eest vastutab õppetöökordineerija vastavalt õppekavale ja õppetöö graafikule.
15.2. Praktikaga seotud dokumendid (programm, hinnanguleht, päeviku vorm, lepingu põhi, praktikajuhendaja meelespea) on avaldatud kooli veebilehel
15.3. Kool kindlustab õppijad praktikakohtadega.
15.4. Kooskõlastades õppetöö koordineerijaga võib õppija sooritada praktika ka tema poolt valitud kohas.
15.5. Õppijad suunatakse praktikale õppekavas ettenähtud ajal xx xxxxx vastavalt õppetöögraafikule.
15.6. Praktika aega ja mahtu muudetakse erandkorras õppetöö koordineerija põhjendatud ettepanekul direktori käskkirjaga.
15.7. Õppetöö koordineerija vormistab nõutavad dokumendid ja suunab õppijad praktikale koostöös vastava õpperühma juhatajaga.
15.8. Praktikale suunamise aluseks on üldjuhul õppevõlgnevuste puudumine erialaainetes. Kontrolli õppevõlgnevuste puudumise üle teostab vastava õpperühma juhataja.
15.9. Praktika koolipoolseks juhendajaks on direktori käskkirjaga määratud õpperühma juhendaja. Praktikakohas määratakse õppijale ettevõttepoolne juhendaja.
15.10. Praktika leping sõlmitakse kolmes identses, võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks jääb praktikaettevõttele, teine koolile xx xxxxxx õppijale.
15.11. Praktikalepingu registreerib õppetöökoordineerija elektrooniliselt praktikalepingute registris.
15.12. Õppija esitab praktikalepingu ettevõttele allkirjastamiseks esimesel praktikapäeval ning tagastab ühe lepingu eksemplari koolile hiljemalt ühe kuu jooksul.
15.13. Praktika lõppedes vormistab õpilane praktika aruande, mille esitab koos praktika päeviku ja hinnangulehtedega määratud tähtajal praktikat juhendanud õpetajale.
15.14. Vastutav õpetaja vaatab praktikaaruande xxxx xx korraldab kolme tööpäeva jooksul praktikaseminari, kus kuulatakse ära praktikaaruanded ja tehakse kokkuvõtted.
15.15. Kaitsmisel paneb vastutav õpetaja õpilasele kokkuvõtva hinde, arvestades praktikajuhendaja hinnangut ja aruannet.
15.16. Hinne kantakse õpperühma päevikusse.
15.17. Praktika aruanded säilitatakse õppetöökoordineerija xxxx xxxx õppija õppeaja lõpuni, seejärel arhiveeritakse vastavalt kooli asjaajamiskorrale.
15.18. Kontrolli praktika sooritamise üle teostab direktori käskkirjaga määratud koolipoolne, praktika juhendajaga.
15.19. Praktika paremaks korraldamiseks võib kool ja praktikaettevõtte sõlmida täiendavaid lepinguid või kokkuleppeid, mis on kooskõlas õppekavas ning kooli õppekorralduseeskirjas sätestatuga.
15.20. Õppija praktikale suunamiseks vajalikud dokumendid on:
15.20.1. praktika leping (XXXX 10);
15.20.2. õppetöö graafik (läbitud õppemoodulid xx xxxxx);
15.20.3. praktika päevik;
15.20.4. praktikajuhendaja meelespea;
15.20.5. õppija enesehinnangu leht (XXXX 11);
15.20.6. ettevõtte juhendaja hinnangu leht (XXXX 12).
16. HINDAMISE PÕHIMÕTTED JA KRITEERIUMID
16.1. Üldised hindamise eesmärgid ja hindamise kriteeriumid on kirjas antud eriala õppekavas. Hindamine toimub vastavalt haridus- ja teadusministri 28.08.2013.a. määrusele nr. 24 ja on lisatud käesoleva eeskirja lisana (XXXX 13).
16.2. Õppijate teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse kogu õppeaja vältel viie-palli süsteemis kõikides moodulites ja lõpueksamil.
16.3. Nii teoreetiliste kui praktiliste teadmiste/oskuste kontrollid tuleb sooritada vähemalt rahuldavale hindele. Mitterahuldava hinde saamise korral on xxxxxx kontrolltööd võimalik sooritada veel kolmel korral.
16.4. Sissekannete tegemine õppetööpäevikusse xx xxxx kasutatavad märgid on kirjeldatud õppetöö päeviku sisemisel esilehel.
16.5. Õppetööpäevikus kasutatavad märgid:
16.5.1. „1” ‐ arvestusliku töö/mooduli ülesande mittesooritamine;
16.5.2. „‐„ puudumine õppetööst;
16.5.3. „+” hilinemine õppetööle;
16.5.4. „p” põhjusega puudumine.
17. ÕPPEVÕLGNEVUS XX XXXXX LIKVIDEERIMINE
17.1. Õppetöö võlglane on õpilane, kellel on semestri lõppedes õppeained hindamata või on hinnatud mitterahuldavalt.
17.2. Uue õppeaasta alguses õppevõlgnevusi omaval õpilasel võimaldatakse jätkata õppetööd, kui õpilane likvideerib õppevõlad kahe kuu jooksul.
17.3. Õppijad, kes ei ole kahe kuu jooksul alates järgmise õppeaasta algusest õppevõlgnevusi likvideerinud, võidakse õpperühmade juhatajate esildiste alusel kustutada kooli õppijate nimekirjast õppenõukogu otsusega.
17.4. Erandjuhul (rohkem kui 3 õppevõlgnevust) võidakse õpilane kustutada õppevõlgnevuste tõttu ka õppeaasta keskel. Eelnevalt teavitab õpperühma juhataja õppijat õppevõlgnevuse ja kustutamisohu olemasolust.
17.5. Õpperühmade juhatajad esitavad semestri xxxxx õppetöö koordineerijale õppetöö tulemuste aruande.
18. AKADEEMILISELE PUHKUSELE LUBAMINE
18.1. Akadeemiline puhkus on õppija vabastamine õppekohustusest.
18.2. Õpingute pikendamiseks kutseõppeasutuses on õppijal võimalus xxxxx akadeemilist puhkust Kutseõppeasutuse seaduses § 43 lg 2 p 9 sätestatud tingimustel.
18.3. Akadeemilisele puhkusele siirdumiseks xx xxxxx katkestamiseks esitab õppija, õppekorraldajale avalduse (XXXX 8) direktori nimele, mis on eelnevalt kooskõlastatud rühmajuhatajaga.
18.4. Akadeemilisele puhkusele lubamise kinnitab kooli direktor käskkirjaga.
18.5. Akadeemilisel puhkusel olijad on kooli õppijate nimekirjas. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud osaleda õppetundides ning sooritada arvestusi ja eksameid.
18.6. Akadeemiliselt puhkuse lõppedes õppetööle 1 kuu jooksul mittenaasnud õppija kustutatakse kooli õppijate nimekirjast õppekorralduse õppetöökoordineerija esildise alusel.
19. ÕPPIJA STAATUS, TEMA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
Õpilaskandidaat saab õpilase staatuse kooli direktori käskkirja alusel kooli õpilaste nimekirja arvamise hetkel. Kooli vastu võetud õpilasele väljastatakse õpilaspilet, mis on õpilase staatust kinnitav dokument ja tõendab kooli õpilaste nimekirjas olemist, samuti võimaldab kasutada koolis osutatavaid teenuseid.
Õppijal on õigus:
19.1.1. kasutada kõiki kooli loodud võimalusi hariduse omandamiseks;
19.1.2. taotleda riiklikku õppelaenu;
19.1.3. taotleda õppetoetusi XXXX 15’s sätestatud korras;
19.1.4. saada konsultatsioone õppetööd puudutavates küsimustes;
19.1.5. keelduda tööst, mille teostamine seab ohtu tema tervise või elu;
19.1.6. pöörduda rühma juhataja, aineõpetaja, õppetöö koordineerija või kooli juhtkonna xxxxx informatsiooni ning nõu saamiseks lahendamaks õppe- ja kasvatustööga seotud probleeme;
19.1.7. valida valikmooduleid kooli õppekavas sätestatud korras;
19.1.8. osaleda õpilasesinduse valimisel ning kandideerida õpilasesindusse;
19.1.9. kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi xx xxxx vahendeid kooli kehtestatud tingimustel xx xxxxxx;
19.1.10. saada õpilaspilet;
19.1.11. saada õppimise toetamiseks tasuta tugiteenuseid (XXXX 5);
19.1.12. pöörduda tervislikel põhjustel õppetöö ajal tervishoiuteenuse osutaja xxxxx;
19.1.13. saada akadeemilist puhkust õppekorralduseeskirjas sätestatud korras;
19.1.14. kasutada muid seaduse ja kooli põhimäärusega kehtestatud õigusi.
19.2. Õppija on kohustatud:
19.2.1. osa võtma õppetööst ning sooritama õppekavaga ette nähtud eksamid, praktikad ja lõputööd;
19.2.2. täitma XXXx xx Eesti Iluteeninduse Erakooli õppijate sisekorraeeskirjas (XXXX 2) kehtestatud nõudeid;
19.2.3. käituma vastavalt üldtunnustatud kõlblusnormidele nii xxxxxx xxx väljaspool kooli; hoidma kooli head mainet;
19.2.4. tunni lõppedes korrastama xxx xxxx- või töökoha;
19.2.5. hoidma korras õppevahendid ja üldkasutatavad ruumid ning omada õppetööks vajalikke isiklikke vahendeid ja hüvitada tahtlikult kooli kasutuses olevale varale tekitatud kahju;
19.2.6. koolist lahkumise korral esitama avalduse direktorile ning koguma võlgnevuse puudumist tõendavale ringkäigulehele vajalikud allkirjad. Enne eelnevalt mainitud dokumentide esitamist direktorile, tuleb need esitada ülevaatamiseks õpperühma juhatajale.
19.3. Kohustuste rikkumine
19.3.1. Õppijapoolsete kohustuste rikkumise korral on õigus koolil:
19.3.1.1. hoiatada õpilast suuliselt;
19.3.1.2. esitada kirjalik noomitus;
19.3.1.3. arvata õppija kooli nimekirjast välja.
19.4. Tunnustamine
19.4.1. Õppijat tunnustatakse heade saavutuste eest õppe- ja praktilises töös, kutsevõistlustel, huvitegevuses, spordis ja muudes koolielu valdkondades. Tunnustamise vormid on:
19.4.1.1. suuline tänu avaldamine;
19.4.1.2. tänukiri;
19.4.1.3. direktori käskkirjaline kiitus;
19.4.1.4. meene või kingitus;
19.4.1.5. kiitusega lõputunnistus väljastatakse õppijale, kellel kooli lõputunnistuse hinnetelehele kantud õppeainete hinnetest on kuni 25% ulatuses vähemalt „hea“ ning ülejäänud õppeainetes „väga hea“.
19.5. Tugisüsteemid ja –teenused ning nende rakendamise põhimõtted
19.5.1. Xxxxxx toimib õppijate tugisüsteem tulenevalt Eesti Iluteeninduse Erakooli õppijate tugisüsteemi korrast (XXXX 7).
19.5.2. Õppijaga viivad toimetulekut toetavaid vestlusi läbi õppegruppide juhatajad vastavalt tulenevalt Eesti Iluteeninduse Erakooli õppija toimetulekut toetava vestluse läbiviimise korrast (Xxxx 6).
19.5.3. Koolis toimub pidev karjääriteenuste osutamine õppijatele süvendamaks õppijate elukutseteadlikkust ning valmisolekut asumaks tööle.
20. ÕPPIJA KOOLIST VÄLJAARVAMINE JA ENNISTAMINE
20.1. Õppija väljaarvamine kooli õppijate nimekirjast vormistatakse direktori käskkirjaga.
20.2. Väljaarvamine toimub järgmistel põhjustel:
20.2.1. seoses õppekava täitmisega täies mahus (kooli lõpetamisel);
20.2.2. edasijõudmatuse ja õppedistsipliini rikkumise tõttu;
20.2.3. ÕKE nõudmiste eiramise tõttu;
20.2.4. Õppemaksu võlgnevuste tõttu mis ületavad maksetähtaja kahe kuu ulatuses;
20.2.5. kutseõppe esimese kursuse õppijate puhul, kes pole mõjuva põhjuseta õppeaasta alguses kahe esimese nädala jooksul õppetööle asunud;
20.2.6. valeandmete teadliku esitamise korral;
20.2.7. õppija algatusel, vastava avalduse esitamisel;
20.2.8. õppija teovõimetuks tunnistamise korral;
20.2.9. õppija xxxxx korral.
20.3. Õppija nimekirjast kustutamise punktide 12.2.1.; ja 12.2.8. korral otsustab kooli nõukogu. Kooli nõukogu otsuse kinnitab direktor käskkirjaga.
20.4. Õppija väljaarvamine punktides 12.2.3. – 12.2.7. nimetatud põhjustel vormistatakse direktori käskkirjaga.
20.5. Väljavõtted õppijat puudutavatest käskkirjadest lisatakse õppija isiklikku toimikusse.
20.6. Õppija väljaarvamine kooli õppijate nimekirjast vormistatakse direktori käskkirjaga.
20.7. Õppija ennistamine kooli õppijate nimekirja
20.7.1. Õppija ennistamine nimekirja on tema taasarvamine kooli õppijate nimekirja kohtade olemasolul antud erialal.
20.7.2. Ennistamist kooli õppijate nimekirja taotletakse isikliku avalduse alusel ja vormistatakse kooli direktori käskkirjaga.
20.7.3. Ennistamist kooli õppijate nimekirja on õigus taotleda kuni kolme aasta jooksul xxxxx kooli õppijate nimekirjast väljaarvamist. Avalduses peab olema selgelt märgitud põhjendused, miks soovitakse enda ennistamist õppijate nimekirja.
20.7.4. Kool informeerib kõiki nimekirjast välja arvatuid ennistamise ja õpingute taasalustamise võimalustest.
21. ÕPPEKORRALDUSEGA SEONDUVATE OTSUSTE VAIDLUSTAMINE
21.1. Õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidlustamiseks on vaidlustajal õigus pöörduda kirjalikult otsuse teinud isiku/organi xxxxx. Xxxxxxx tuleb esitada hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates vaidlustatava otsuse vastuvõtmisest.
21.2. Vajadusel võib avalduse läbivaatamiseks direktori korraldusel moodustada komisjoni ning kaasata selle töösse spetsialiste.
21.3. Xxxxxx/organil, kellele avaldus esitati, on kohustus õppijat teavitada 10 tööpäeva jooksul pärast avalduse saamist sellest, kas:
21.3.1. vaidlustatud otsus jääb jõusse;
21.3.2. otsus tühistatakse ja teatatakse uuest otsusest. Kui avalduse saanud isik/organ otsust ei muuda, võib õppija esitada avalduse direktorile.
21.4. Õppekorraldusega seonduvate otsuse xxxxx saab esitada vaide kooli pidajale või kaebuse halduskohtule 30 päeva jooksul lähtudes Halduskohtumenetluse seadustikus sätestatust.
XXXX 1
Eesti Iluteeninduse Erakooli vastuvõtu tingimused xx xxxx
I. Üldsätted
1. Eesti Iluteeninduse Erakooli õpilaste vastuvõtmise kord sätestab õpilaste vastuvõtmise Eesti Iluteeninduse Erakooli (edaspidi kool) vastavalt Kutseõppeasutuse seadusele ja haridusministri määrusele „Õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtu kord“.
2. Õpilaste kooli vastuvõtmise korraldamiseks moodustab kooli direktor igal aastal 1.oktoobriks vähemalt viieliikmelise vastuvõtu komisjoni ja kinnitab selle töökorra.
3. Vastuvõtu komisjoni kuulub vähemalt üks kooli juhtkonna liige ning üks tööandjate esindaja.
4. Õppimine Eesti Iluteeninduse Erakoolis on üldjuhul tasuline. Õppeteenustasu suurus on fikseeritud õpilase ja kooli vahelises õppelepingus. Õppeteenustasu sisaldab: loenguid, praktilise töö materjale ja loenguteks õppejõudude poolt ettenähtud paljundusmaterjale. Kirjastatud õppematerjalid ei kuulu õppeteenustasu sisse
5. Õppeteenustasu suuruse kehtestab OÜ Iluteeninduse koolitus juhatus xx xxxx ei muudeta õppeaasta jooksul.
6. Õppekohtade jagamisel lähtutakse kooli poolt koostatud vastuvõtuplaanist. Vastuvõtuplaan avalikustatakse kooli infostendil, kodulehel ja teistes reklaamikandjates.
7. Uute õpilaste vastuvõtuks kuulutab vastuvõtukomisjon välja vastuvõtuperioodi, mis on vähemalt üks kuu enne planeeritavat õppetöö algust.
8. Kui vastuvõtuperioodi lõpuks ei ole planeeritavad õppekohad täidetud, võib vastuvõtukomisjon pikendada vastuvõtuperioodi xx xxxxx kuulutada järelkonkursi.
9. Vastuvõtukomisjoni ettepanekul võib õpilaskandidaat asuda õppima sama õppekavarühma piires teisele erialale.
10. Kui vastuvõtuperioodi lõpuks on õppekavale laekunud avaldusi vähem kui planeeritavaid õppekohti, võib õpperühm jääda avamata. Õpperühma avamise/mitteavamise otsustab kooli direktor kooskõlastades selle vastuvõtukomisjoniga.
II. Õppima asumisel rakendatav õppevorm
11. Keskhariduse baasil kutseõppe õppekavale võetakse õppijaid vastu ja nad võivad õppima asuda nii koolipõhises kui töökohapõhises õppevormis.
III. Dokumentide esitamine
12. Kooli õppima asumiseks on õpilaskandidaat kohustatud esitama järgmised dokumendid:
12.1. avaldus-xxxxxx (xxxxxx xxxx, mis täidetakse kohapeal);
12.2. keskharidust tõendava dokumendi originaal või selle notariaalselt või dokumendi originaali alusel kooli poolt kinnitatud koopia;
12.3. 2 fotot suurusega 3x4 cm;
12.4. tervishoiuteenust osutava isiku poolt õpilaskandidaadi tervisliku seisundi kohta väljastatud tõend;
13. Reeglina esitab õpilaskandidaat vajalikud dokumendid isiklikult. Õpilaskandidaadil peab dokumentide esitamisel kaasas olema isikut tõendav dokument.
14. Eestis elav välismaalane peab esitama dokumendi, milles on xxxxx alalise või kehtiva tähtajalise elamisloa või elamisõiguse kohta, või selle puudumisel pädeva asutuse kirjalik tõend tema seadusliku viibimise kohta Eesti Vabariigis.
15. Õpilaskandidaadi esindajal peab dokumentide esitamisel kaasas olema “Isikut tõendavate dokumentide seaduses” § 2 lõikes 2 sätestatud dokument, volikiri ning kinnitatud koopia õpilaskandidaadi isikut tõendava dokumendi isikuandmete lehest. Eestis elava välismaalase puhul kinnitatud dokumendi koopia, milles on xxxxx alalise või kehtiva tähtajalise elamisloa või elamisõiguse kohta, või selle puudumisel pädeva asutuse kirjalik tõend tema seadusliku viibimise kohta Eesti Vabariigis.
16. Õpilaskandidaadi poolt esitatud avaldus-xxxxxx registreeritakse vastuvõtuavalduste raamatus/registris.
17. Vastuvõetud õpilaste dokumendid säilitakse xxxxxx xx tagastatakse kooli lõpetamisel või õpingute katkestamisel pärast ringkäigulehe esitamist.
18. Kooli mittevastuvõetud õpilaskandidaatide dokumendid tagastatakse xxxxx vastuvõtukomisjoni otsuse teatavakstegemist.
IV. Vastuvõtu üle otsustamine
19. Õpilase kooli vastuvõtu üle otsustab valdkonna vastuvõtukomisjon vastuvõtutingimuste põhjal.
20. Vastuvõtutingimused määrab ära reeglina kooli õppekava. Vajadusel võib valdkonna vastuvõtukomisjon kehtestada täiendavaid vastuvõtukatseid (näit. test, proovitöö).
21. Vastuvõtukatsed toimuvad xxxxx dokumentide vastuvõtu lõppu vastavalt valdkonna vastuvõtukomisjoni töögraafikule.
22. Vastuvõtukomisjoni otsusest on võimalik õpilaskandidaadil teada saada e-posti xxxx vastuvõtukatsetele järgneval tööpäeval.
23. Valdkonna vastuvõtukomisjonil on õigus langetada otsus õpilaskandidaadi vastuvõtu üle ka xxxx vastuvõtukatsetele kutsumata. Näiteks juhul, kui antud erialal ei ole konkurssi, õpilaskandidaat xx xxxxx vastuvõtutingimustele.
24. Vastuvõtukomisjoni otsusega mittenõustumisel võib õpilaskandidaat esitada vastuvõtukomisjonile kirjaliku apellatsiooni hiljemalt 3 tööpäeva jooksul xxxxx tulemuste avalikustamisest. Apellatsioonikomisjon (vastuvõtukomisjoni esimees, valdkonna vastuvõtukomisjoni esimees ja valdkonna vastuvõtukomisjoni esindaja) vaatab apellatsiooni läbi xx xxxxx otsusest teada kirjalikult 3 tööpäeva jooksul.
V. Õpilaskandidaatide kandmine kooli õpilaste nimekirja
25. Vastuvõetud õpilaskandidaat on kohustatud kinnitama oma õppimaasumist kooli poolt määratud tähtajaks.
26. Valdkonna vastuvõtukomisjoni otsuse ja õpilaskandidaatide kinnituse alusel kantakse õpilaskandidaadid direktori käskkirjaga kooli õppijate nimekirja.
27. Kahe nädala jooksul pärast õppetöö algust mõjuva põhjuseta õppetööle mitteasunud esimese aasta õpilane kustutatakse õppijate nimekirjast. Vabanenud xxxxxx kutsutakse järgmine õpilaskandidaat.
VI. Õpilaste vastuvõtmine õppeaasta keskel
28. Õppeaasta keskel võib õpilasi kooli vastu xxxxx vabade kohtade olemasolul.
29. Õpilasel on õigus ühes koolis alustatud õpinguid jätkata vabade kohtade olemasolul teises koolis sama kutse- või eriala õppekaval. Selleks tuleb õpilasel esitada kirjalik avaldus ja punkt 10 toodud dokumentidele lisada ka tõend teises koolis läbitud õpingute kohta ning sooritada eksamid ja arvestused, mida eelmise kooli õppekava ei sisaldanud.
XXXX 2
SISEKORRAEESKIRJAD EESTI ILUTEENINDUSE ERAKOOLI ÕPILASTELE
1. Eesti Iluteeninduse Erakoolis on kooliruumide uksed avatud 20 (kakskümmend) minutit enne õppetundide algust.
2. Õpilane saabub kooli vähemalt 10 (kümme) minutit enne esimese õppetunni algust. Puudutud tunnid tuleb teha järgi vastavalt õppekorralduseeskirjas kehtestatud korrale.
3. EIEK-i õpilasele on kõik tunniplaanis ettenähtud tunnid kohustuslikud. Praktilise töö tundidest või praktikalt puudutud tunnid tehakse järgi järeltundidena õppeperioodi jooksul vastavalt poolte kokkuleppele. Puudutud tunnid (õppekava k.a. praktika) tuleb täita täies mahus enne kirjaliku eksami kuupäeva. Õppekava mittetäitmisel sooritatakse eksamid koos järgmise grupiga.
4. Praktiline töö on koolituse lahutamatu osa ja toimub vastavalt graafikule esmaspäevast reedeni.
5. Õppetöölt puuduval õpilasel tuleb kooli koheselt telefoni xxxx puudumisest teatada. Haigestumise korral tuleb esitada arstitõend. Erandjuhtumid puudumise kohta (reisid jms.) lahendab kooli juhtkond õpilase kirjaliku avalduse alusel. Kooli juhtkonnal on õigus jätta avaldus rahuldamata. Puudumine ei vabasta õpilast õppematerjali omandamisest, õppeülesannete tähtajalisest täitmisest ega praktika sooritamisest täies mahus.
6. EIEK-i õpilased on kohustatud osalema kõikidel kooli poolt korraldatud erialalistel koolitustel, demonstratsioonidel ja üritustel.
7. Õpilase on kohustus olla vastavalt graafikule kooli üldkorrapidaja, tunnikorrapidaja ning õppesalongi administraator. Administraator vastutab materiaalselt õppesalongi päevakassa eest.
8. Eesti Iluteeninduse Erakooli Juuksuri õpilane kannab praktikal kooli T-särki, kergeid pehmeid jalanõusid, rinnas nimesilti, tehtud korrektne maniküür. Töövahenditele tuleb graveerida nimi. Õpilane on xxxxxx xxxx eheteta ja võib olla tagasihoidlikult meigitud, poolpikad ja pikad juuksed ei tohi xxxx xxxxx.
9. Eesti Iluteeninduse Erakooli õpilane käitub viisakalt, lugupidavalt õpetajate, kaasõpilaste ja klientidega.
10. Õpilane hoiab kõikides kooli ruumides puhtust xx xxxxx, järgib kõiki üldisi ohutusnõudeid.
11. Eesti Iluteeninduse Erakooli ruumides ja territooriumil ei suitsetata. Õppetöö toimumise ajal õppeklassides, praktilistes tundides ning õppepraktika ajal õppesalongis ei närita närimiskummi, ei sööda ega jooda.
12. Õpilased on kohustatud mobiiltelefonid hoidma hääletuna või välja lülitama õppetundides, praktilise väljaõppe xxxx xx õppesalongis.
13. Eesti Iluteeninduse Erakoolis xxxxx xxxxxx õiguse lõpetada nende õpilaste osalemine õppetöös, kes ei allu kooli sisekorraeeskirjadele või xxxxx tegevust peetakse pahatahtlikuks ja kooli harmoonilist õhkkonda ohustavaks.
14. Õpilasel on kohustus olla diskreetne. Eriti tuleb järgida konfidentsiaalsust praktika ajal.
15. Hooletusest või lohakusest tingituna või mitteprofessionaalse kasutamise tulemusena purunenud või kasutamiskõlbmatuks muutunud õppevahendi või mõne muu kooli inventari peab õpilane välja maksma vastavalt kokkuleppele juhtkonnaga kas osaliselt või täies ulatuses.
16. Õpilastel soovitatakse mitte tuua kooli xxxxx ehteid, vääriskive ja suuri rahasummasid. Kool ei xxxx xxxxxx vastutust nende ega ka teiste isiklike asjade kadumisel.
17. Iga kursus valib enda seast kursusevanema, xxxxx kohustuseks on vahendada kursusel tekkinud küsimuste lahendamist.
18. Põhjuseta õppetöölt puudumise ja kehtivate eeskirjade mitte järgimise või täitmata jätmise eest võib avaldada õpilastele noomituse. Kahe noomituse järgselt võib direktor anda välja käskkirja, mis on edaspidi õpilase väljaarvamise aluseks. Noomituse ja käskkirja koostamise aluseks on aine- või erialaõpetaja poolne avaldus direktorile.
19. Kontrolli õppekorralduseeskirjast ja sisekorra eeskirjadest kinnipidamise üle teostab koolitusjuht koostöös xxxx- xx erialaõpetajaga ning probleemid lahendatakse mõlema xxxxx kohalolekul.
20. Avalduste ja ettepanekutega on võimalik pöörduda kooli nõukogu xxxxx esitades need kirjalikult kooli direktorile.
XXXX 3
Eesti Iluteeninduse Erakooli õpilaspileti vormistamise, väljaandmise ja kasutamise kord
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Õpilaspilet on õpilase Eesti Iluteeninduse Erakoolis (edaspidi kool) õppimist tõendav dokument.
1.2. Õpilaspilet väljastatakse kooli õpilaste nimekirja kantud õpilastele kahe õppenädala jooksul.
1.3. Õpilaspilet on isikut tõendavaks dokumendiks, mis vastab „Isikut tõendavate dokumentide seaduse“ §-s 4 kehtestatud tingimustele.
2. ÕPILSPILETI VORMISTAMINE JA SELLELE KANTAVAD ANDMED
2.1. Õpilaspileti plangi esiküljele vasakule xxxxx trükitakse käesolevas punktis toodud järjekorras ülalt alla järgmised tekstid:
1) kooli nimi
2) õpilaspileti number
3) õpilase ees- ja perekonnanimi;
4) õpilase isikukood või selle puudumisel õpilase sünniaeg.
5) kehtiv kuni.
2.2. Õpilaspileti plangi esiküljel, xxxxxxx pool on selle omaniku foto mõõtmetes 3x4 cm.
2.3. Õpilaspileti plangi esiküljel, vasakul ülemises nurgas on kujutatud kooli sümboolika.
2.4. Õpilaspileti numbriks on Õppijate registreerimise raamatus õpilase järjekorra number, õpilaspileti number on koolis kordumatu.
2.5. Õpilaspileti plangi tagaküljel allkirjastab õpilane õpilaspileti.
2.6. Õpilaspileti kehtivuse pikendamise korraldab õppetöö koordineerija õppeaasta algul hiljemalt kahe nädala jooksul pärast õppetöö algust. Pikendamata õpilaspilet on kehtetu.
3. ÕPILASPILETI VÄLJAANDMINE, REGISTREERIMINE JA PIKENDAMINE
3.1. Õpilaspilet antakse õpilasele tasuta, välja arvatud käesoleva korra punktis 4.1. sätestatud juhul.
3.2. Õpilaspileti väljaandmise aluseks on direktori käskkiri õpilase kooli arvamise kohta.
3.3. Õpilaspilet registreeritakse õppetöö koordineerija juures Õpilaspiletite ja õpinguraamatute väljaandmise registreerimise raamatus ning väljastatakse õpilasele allkirja vastu.
3.4. Õpilase väljaarvamisel kooli õpilaste nimekirjast on õpilane kohustatud õpilaspileti tagastama kooli õppetöö koordineerija. Tagastatud õpilaspilet hävitatakse kooli asjaajamiskorras ettenähtud korras.
3.5. Vanemate kursuste õpilaspiletite pikendamise korraldab õpperühma juhataja kahe nädala jooksul xxxxx õppetöö algust.
4. ÕPILASPILETI KORDUV VÄLJAANDMINE
4.1. Õpilasel on õigus esitada koolile põhjendatud kirjalik taotlus uue õpilaspileti saamiseks kui:
1) õpilaspilet on rikutud, hävinud, kadunud või varastatud;
2) õpilase nimi või isikukood on muutunud
4.2. Koolil on õigus käesoleva korra juhendi punktis 4.1. toodud juhtudel nõuda õpilaselt õpilaspileti korduva väljaandmisega seotud otseste kulude hüvitamist summas 3.20 eurot.
4.3. Uus õpilaspilet vormistatakse käesoleva korra nõuete kohaselt.
4.4. Uue õpilaspileti väljaandmine registreeritakse sarnaselt õpilaspileti registreerimisega.
XXXX 4
Varasemate õpingute või töökogemuse arvestamise kord Eesti Iluteeninduse Erakoolis
I. Üldsätted
1.1.Varasemaid õpinguid ning töökogemust arvestab Eesti Iluteeninduse Erakool (edaspidi kool) individuaalse hindamise korras õppija taotluse alusel.
1.2.Õppijal on võimalus saada nõustamist varasemate õpingute ning töökogemuse arvestamise kohta. 1.3.Taotlusavalduses esitatud andmete õigsuse eest vastutab avalduse esitaja.
II. Nõustamine
2.1 Õppetöö koordineerija pakub potentsiaalsele taotlejale VÕTA-alast nõustamist.
2.2 Nõustaja tutvustab soovitud eriala ja selgitab millised dokumendid on vajalikud antud erialal õppimiseks.
2.3 Xxxxx taotlemisele järgnevat hindamist annab nõustaja taotlejale tagasisidet nii negatiivse kui positiivse otsuse puhul.
III. Taotlemine
3.1 Taotleja tutvub õppekavaga, millel õpib või soovib õppida.
3.2 Esitatud dokumentide põhjal võrreldakse, millised teadmised ja oskused on omandatud ning kuidas need sobivad soovitud eriala ja õppekavaga.
3.4 Taotleja lisab avaldusele dokumendid, mis tõendavad varasemaid õpinguid ja/või töökogemust ning muud nõutavad/soovituslikud materjalid.
* Tõendusmaterjalid võivad olla näiteks kooli tunnistus, diplom, akadeemiline õiend, õpitulemuste kaart, õpilasvahetuse õpitulemused, välipraktika leping/aruanne, laiendatud CV, praktikaaruanne, projektides osalemist tõendavad dokumendid, iseloomustav hinnang töökohalt, näited tehtud töödest, Europassi keelepass, Europass, koolitustõendid, osaoskuste ja kutsetunnistused jne.
3.5 Taotlused esitatakse kaks korda õppeaastas- sügissemestril 1. novembriks ja kevadsemestril 1. märtsiks.
IV. Hindamine
4.1 Varasemaid xx xxxxx sooritatud õpinguid ja töökogemust hindab VÕTA- komisjon. 4.2.Hindamiskriteeriumid ja - põhimõtted:
4.2.1 Hindamise aluseks on haridustasemete ja õppekavas olevate õpitulemuste kirjeldused.
4.2.2 Hinnatakse taotleja teadmiste ja oskuste vastavust õppeaine, õppemooduli ning õppekava eesmärkidele ja õpitulemustele.
4.2.3 Taotleja teadmisi ja oskusi hinnatakse terviklikult, arvestades nii formaalset, mitteformaalset kui informaalset õppimist.
4.2.4 Hinnatakse teadmisi, oskusi, pädevusi, sh oskusi teadmisi üldistada ja rakendada.
4.3 Töökogemuse arvestamine:
4.3.1 Töökogemuse arvestamisel on vajalik vähemalt 1(üks) aasta töökogemust ülekandmist taotletava õppeainega seotud alal. Töökogemusena võib arvestada ka vabatahtlikku ja ühiskondlikku tööd.
4.3.2 Töökogemust arvestatakse praktika täitmisel ja praktiliste oskustega seotud õppeainete omandamisel.
4.3.3 Töökogemuse arvestamisel hinnatakse omandatud oskusi ning nende rakendamist.
4.3.4 Töökogemuse arvestamise aluseks võivad olla vastavad dokumendid või sooritatud praktiline töö.
X. Xxxxx õpitu arvestamine
5.1 Mujal õpitu hindamisel on oluline varem õpitu sisuline vastavus õppekava eesmärkidele ja õpitulemustele.
5.2 Xxxxx õppetasemel teistes õppeasutustes sooritatud õpingute arvestamine toimub taotleja poolt esitatud dokumentide alusel vastava hinde ülekandmise kaudu.
5.3 Erineval õppetasemel sooritatud õpingute arvestamine toimub sisulise hindamise (eksam, arvestuslik töö jne) tulemusena.
VI. Varem Eesti Iluteeninduse Erakoolis õpitu arvestamine (akadeemiline puhkus, ennistamine)
6.1 Eesti Iluteeninduse Erakoolis õpitu hindamisel on oluline varem õpitu sisuline vastavus õppekava eesmärkidele ja õpitulemustele.
6.2 On võimalik taotleda viimase viie aasta jooksul saadud ja antud erialaga kattuvaid õpitulemusi.
VII. Hindamise läbiviimine
7.1 Direktori käskkirjaga on kinnitatud VÕTA komisjon. Vajadusel võib komisjoni töösse kaasata eksperte väljastpoolt. Hindajad on valdavalt kooli töötajad, kes on kursis õppekavaga (nt eriala õpetajad jt).
7.2 Hindaja(d) kontrollivad, kas taotlusega koos esitatud tõendusmaterjal vastab nõuetele ja on piisav. Hindamisel võrreldakse taotleja teadmisi, oskusi ja pädevusi õppekavas sätestatud õpitulemustega.
7.3 Hindaja vormistab hindamistulemuste kohta protokolli, mille alusel vormistatakse direktori käskkiri, hinnete ülekandmise kohta.
7.4 Otsus võib olla ka osaliselt positiivne. Sel juhul võidakse nõuda täiendavat tõendusmaterjali või lisaülesannete sooritamist.
7.5 Positiivse otsuse korral kannab õppetöö koordineerija protokolli järgi tulemused õppeasutuse õpitulemuste registrisse.
7.6 Töökogemuse arvestamisel fikseeritakse „arvestatud/mittearvestatud“.
VIII. Arvestamine
8.1 Taotlus vaadatakse läbi hiljemalt ühe kuu jooksul ning otsusest teavitatakse taotlejat kirjalikult.
8.2 Nii negatiivse kui positiivse otsuse korral saab taotleja infot õppetöö korraldajalt. Mittearvestamisel peab komisjon oma otsust põhjendama.
8.3 Taotleja võib otsuse vaidlustada kahe töönädala jooksul pärast otsusest teada saamis, esitades vastavasisulise avalduse kooli direktori nimele.
XXXX 5
Eesti Iluteeninduse Erakooli õppijate tugisüsteem
1. Üldsätted
1.1. Eesti Iluteeninduse Erakooli (edaspidi kool) õppijate tugisüsteem (edaspidi tugisüsteem) sätestab koolis õppijatele rakendatava tugisüsteemi toimimispõhimõtted ning tugiisikud.
1.2. Kooli tugisüsteemi ülesandeks on õppija turvalisuse tagamine ning õppija toetamine õppeprotsessis, vaba aja sisustamisel ja muudes koolieluga seotud valdkondades.
2. Tugisüsteemi üldised põhimõtted
2.1. Kooli tugisüsteem toetub tugiisikutele, kes täidavad neile ametijuhendiga seatud kohustusi.
2.2.Tugisüsteemile seatud ülesannete täitmiseks teevad tugiisikud koostööd kõigi kooli töötajatega.
2.3.Kooli tugisüsteemi üldist töökorraldust ning tugiisikute tööd koordineerib Õppe- ja kasvatusala asedirektor
2.4.Kooli õppijatel on õigus tugiisikute xxxxx pöörduda kogu õppeperioodi vältel.
3 Tugiisikud
3.1. Kooli tugisüsteem toetub järgmistele tugiisikutele.
3.1.1 õppegrupi juhataja;
3.1.2 õppetöökoordineerija;
3.2. Õppegrupi juhataja ülesanded tugiisikuna on järgmised:
3.2.1 uute õppijate toetamine kooliellu sisseelamisel;
3.2.2 õppijate toetamine kooli asjaajamisel;
3.2.3 kooli xxxx xx kasvatustöö põhimõtete selgitamine;
3.2.4 õppija esmane nõustamine, suunamine ja juhendamine koolis üleskerkinud probleemide korral.
3.3.Õppetöökoordineerija ülesanded tugiisikuna on järgmised
3.3.1.õppija nõustamine individuaalse õppekava või õppegraafiku taotlemisel 3.3.2.õppija nõustamine VÕTA dokumentatsiooni täitmisel
XXXX 6
Eesti Iluteeninduse Erakooli õppija toimetulekut toetava vestluse läbiviimise kord
1. Toimetulekut toetava vestluse (edaspidi vestluse) eesmärgid Eesti Iluteeninduse Erakoolis on :
1.1. õppijate arengu toetamine õppeprotsessis,
1.2. õppijate ootuste väljaselgitamine ja tagasiside saamine,
1.3. kodu ja kooli koostöövõimaluste otsimine,
1.4. õpilase, kooli ja tööandjate koostöövõimaluste otsimine,
1.5. õppijate tunnustamine,
1.6. kooli õppe- ja kasvatustöö korralduse parendamine.
2. Vestlus õppijaga toimub vähemalt kaks korda õppeaja jooksul, tagamaks õppija arengu jälgimise järjepidevus.
3. Vestlused viib läbi õppegrupi juhataja.
4.Vestlusele võib koos õppijaga kaasata ka lapsevanema.
5.Vestluse materjale (õppegrupi juhataja märkmed, dokumenteeritud õppija vastused küsimustele jne) säilitatakse õppija kooli lõpetamiseni.
6. Vestluste arvestust peab ning materjale hoiab õppegrupi juhataja.
7. Vestluste põhjal suunab ja toetab grupijuhataja õpilast, võtab vajadusel ühendust lapsevanematega, konsulteerib kooli õpetajatega ja tugisüsteemiga ning teeb ettepanekuid kooli õppetöö korraldamiseks.
8. Xxxx vestlusel osalenute kokkuleppeta ei kuulu teatavaks saanud informatsioon avaldamisele. Vestluse võimalikud näidisküsimused on toodud käesoleva alapunkti xxxxx. Grupijuhatajal on õigus arenguvestluse läbiviimiseks välja töötada küsimused ja teemad, mis kõige paremini sobivad vestluseks konkreetse õppijaga.
Näidisküsimused:
1. Kas sulle meeldib valitud eriala, miks valisid just selle eriala?
2. Kuidas oled rahul kooli xxxx xx kasvatustöö töö korraldusega?
3. Xxxxxxx meeleoluga tuled hommikul kooli?
4. Kuidas sisustad xxxx xxxx aega?
5. Palju aega kulutad kodus õppimisele?
6. Millised õppeained on sinu jaoks rasked, millised kerged?
7. Kuidas oled rahul õpilaskoduga?
8. Iseloomusta oma suhteid koolis.
9. Kuivõrd rahul sa oled enda õpitulemustega?
10. Kuidas kool saab sind õpingutes toetada?
11. Kuidas sinu vanemad saavad sind õpingutes toetada?
12. Millised on sinu lähimad/suuremad eesmärgid? – Leppida ühiselt kokku eesmärkides!
13. Xxxxxxx töökohta sa sooviksid xxxxx xxxxx kooli lõpetamist?
14. Kas plaanid xxxxx kutsekooli lõpetamist edasi õppida?
XXXX 7
Töökaitsealase juhendamise vorm
Õppegrupp -------------------- nimi ------------------------------------ amet--------------------------
Juhendamise kirjeldus -----------------------------------------------------------------------------------
-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Jrk | Juhendatav Ees- ja perekonnanimi | Juhendamise kuupäev | Juhendatava allkiri | Märkused | Kestvus | Põhjus | |
XXXX 8
Eesti Iluteeninduse Erakooli Direktorile
(ees- ja perekonnanimi)
………………………………………….
(õpperühm)
………………………………………….
(elukoht)
………………………………………….
(kontakt)
Akadeemilise puhkuse avaldus
Palun mind, (nimi), lubada akadeemilisele puhkusele
seoses…………………………………………………………..………………………………..ajavahemikul……
………………………………….kuni………………………………………
Lisatud järgmised dokumendid:
…………………………………………………………………………………………………
…………………………………………………………………………………………………
Xxxx teadlik, et akadeemiline puhkus lõppeb ning asun õppetööle alates
…………………………………………
Õppetööle mitteilmumise korral kustutakse mind õppijate nimekirjast xxxx xxxx teatamata.
„…..” ………. 201 a.
……………………………………….. (allkiri)
XXXX 9
Täiskasvanute tööalase koolituse õppetöökorraldus
Tasulised koolitused on mõeldud töötavatele/tööd otsivatele täiskasvanud inimestele tööturul erialase konkurentsivõime tõstmiseks; täiendusõppena olemasolevate kutse‐, ameti‐ ja erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste täiendamiseks; elukestva õppe võtmepädevuste parendamiseks.
1. Tasulise koolituse alustamine
1.1 Õppetöö toimub grupikoolitustena (grupi suurus 10‐15 osalejat) õppekavas määratud xxxxx xx ettevõtte/organisatsiooni poolt tellitud ajakava alusel xxx.xxxxxxxxxxxxxxxx.xx täienduskoolitused, tasulised koolitused).
1.2 Koolituste mahtu arvestatakse akadeemilistes tundides, üks akadeemiline tund on 45 minutit.
1.3 Tasulise koolituse läbiviimiseks vajalik minimaalne osalejate arv on kuus inimest, eelnevalt peab olema sõlmitud ja allkirjastatud koolituslepingud ning koolitusmaksumuse laekumine (vt p. 2.4 xx x.2.5).
1.4 Tasuliste tellitavate koolituste loetelu, õppekavade lühiandmed on kooli kodulehel täienduskoolitused, tasulised koolitused; õppekavade lühiandmed).
1.5 Õppekava lühiandmetes on kirjas: koolituse eesmärk, õppetöö maht, sihtgrupp, nõuded
õpingute alustamiseks ja lõpetamiseks, käsitletav temaatika, elukestva õppe võtmepädevused, kasutatava õppemateriaalse xxxxx xx õppevahendite iseloomustus, lektorid, õppekava koostaja.
1.6 Õppekava koostamise aluseks on xxxxxx kutsestandard ja kutse‐ või eriala riiklik või kooli õppekava või selle osa.
1.7 Õppekavad kinnitab kooli direktor käskkirjaga.
2. Tasulisele koolitusele vastuvõtu kord
2.1 Tasulisel koolitusel võivad osaleda kõik keskharidusega täiskasvanud, alates 16 eluaastast, Töötukassas töötuks registreerunud inimesed isikustatud koolituskaardi alusel, töötavad isikud, kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis riigieelarvelisel või tasulisel õppekohal õppivad isikud.
2.2 Töötukassa otsustab töötuks registreerunu koolitusel osalemise vajaduse, mida tõendab koolile saadetud kinnituskiri.
2.3 Tasulise koolituse toimumiseks on osalejad /organisatsioon eelnevalt tutvunud õppetöökorraldusega, mille järgselt sõlmitakse osalejaga ja/või organisatsiooniga koolitusleping.
2.4 Eraisikul tuleb väljastatud arve alusel tasuda koolituse maksumus 100% ulatuses koolitusele eelneva kolme tööpäeva jooksul:
2.5 Ettevõte/organisatsioon tasub väljastatud arve alusel koolituse maksumusest 50% koolitusele eelneva kolme tööpäeva jooksul ja 50% koolitusele järgneva 14 päeva jooksul:
2.6 Tasulise täienduskoolituse alustanute nimekiri kinnitatakse Eesti Iluteeninduse Erakooli direktor käskkirjaga.
3. Tasulisest koolitusest loobumine
3.1 Tasulisel koolitusel mitteosalemise ja/või loobumise korral, kui sellest ei ole ette teatatud vähemalt 6 tööpäeva tagastatakse 80% koolitusmaksumusest, 2-5 tööpäeva tagastatakse 50% koolitusmaksumusest, üks päev enne koolituse algust (xxx.xxxxxxxxxxxxxxxx.xx, tasulised täienduskoolitused, kontaktid), koolitusmaksumust ei tagastata.
3.2 Kui tasuline koolitus jääb ära Eesti Iluteeninduse Erakooli süül ja Eesti Iluteeninduse Erakool ei paku osalejale, ettevõttele ja/või organisatsioonile asenduskoolitust, tagastab kool koolituse maksumuse.
4. Tasulise koolituse lõpetamine
4.1 Tasulise täienduskoolituse lõpetamise ja sellekohase tunnistuse väljastamise tingimuseks on koolitataval kohustus xxxxx õppetööst osa vähemalt 70 % .
4.2 Tasulise täienduskoolituse lõpetanute nimekiri kinnitatakse Eesti Iluteeninduse Erakooli direktor käskkirjaga.
4.3 Tasulise täienduskoolituse tunnistused väljastatakse Eesti Iluteeninduse Erakooli direktor käskkirja alusel ja registreeritakse kooli poolt väljastatavate tunnistuste ja tõendite registris.
5. Tasulise koolituse ärajätmine või edasilükkumine.
5.1 Tasulise täienduskoolituse ärajätmisest või edasilükkumisest teavitab kool sellest osalejaid (xxx.xxxxxxxxxxxxxxxx.xx, tasulised täienduskoolitused).
5.2 Tasulise täienduskoolituse edasilükkumisest tingitud koolituse ajakava muudatustest teavitab õppetöö koordineerija kõiki koolitusele registreerunud osalejaid (e‐posti xxxx või kontakttelefoni xxxx; muudatused kajastuvad kooli kodulehel).
6. Tasulise koolituse sisekord
6.1 Koolituse ajaks on mobiiltelefonid seadistatud hääletu režiimi xxxxx.
6.2 Õppeasutuse ruumides ei ole suitsetamine lubatud. Täiskasvanutele on suitsetamine lubatud õuealal, selleks vastavalt märgistatud kohas.
6.3 Õppeasutuses, õppeasutuse territooriumil ning koolituse ajal ei ole lubatud tarvitada alkohoolseid jooke ega narkootilisi aineid.
XXXX 10
PRAKTIKA LEPING
Tallinnas, …………… 20 a.
Eesti Iluteeninduse Erakool Aimar Karu isikus (edaspidi Kool), ettevõte… isikus (edaspidi Ettevõte) ja
õpilane (edaspidi Õpilane) leppisid kokku alljärgnevas.
1. LEPINGU OBJEKT
1.1. Käesoleva lepinguga reguleeritakse kolmepoolseid suhteid, mis tekivad Kooli, Ettevõtte ja Õpilase vahel seoses Õpilase koolivälise õppepraktikaga Ettevõttes alates
...................................20….... a. kuni ...................................20….... a..
2. KOOL
2.1. tagab Ettevõttesse suunatud Õpilase erialase ettevalmistuse õppekavaga ettenähtud tasemel;
2.2. kindlustab kutseõpetaja kaudu sidemed Ettevõttega;
2.3. võib kutsuda Õpilase tagasi kui Ettevõte ei rakenda teda erialasel tööl;
2.4. lahendab kõik jooksvad koostöö küsimused ainult Ettevõttega;
2.5. informeerib Ettevõtet ja Õpilast koolis toimuvatest koolitustest ja üritustest vähemalt 1 (üks) nädal ette, et Õpilane saaks nendest osa xxxxx Ettevõtte tööd häirimata;
2.6. ei vastuta Õpilase poolt praktika käigus teostatavate jooksvate tööde taseme eest Ettevõttes.
3. ETTEVÕTE
3.1. rakendab Õpilase tööle vastavalt õpitud erialale ja lepingu lisas näidatud põhiülesannete lahendamisele ning määrab Õpilasele praktika ajaks juhendaja, kes tagab töösisekorra eeskirjade täitmise ja vastutab tööohutuse eest, annab jooksva hinnangu praktikapäeviku, lõpphinnangu praktika iseloomustuse kaudu (xxxx 2).
3.2. kehtestab töö- ja puhkeaja vastavuses kehtivale seadusandlusele ja Ettevõtte sisekorra eeskirjadele.
3.3. tutvustab Õpilast õppepraktikaks vajalike ettevõttesiseste dokumentidega, sh. töökaitse- ja sisekorra eeskirjadega, tuleohutus- ja tervisekaitsenõuetega.
3.4. ei nõua Õpilaselt tööde tegemist, mida Õpilane ei ole veel omandanud Kooli õppekava järgi;
3.5. rakendab Õpilase tööle kohas, kus töötingimused vastavad töökaitse-, tervishoiu ja tööohutuse nõuetele.
3.6. xxxxx Xxxxx esindaja Õpilase tööd vaatlema.
3.7. võimaldab Õpilasel osaleda Koolis toimuvatel koolitustel ja teistel kooli üritustel.
3.8. võimaldab Õpilasele vabad päevad koolis toimuvateks eksamiteks ettevalmistamiseks ja sooritamiseks vastavalt lisas 1 toodud õppetöö graafikule.
4. ÕPILANE
4.1. kohustub läbima käesolevas lepingus ette nähtud praktika aja xx xxxx täies ulatuses, pidama praktikapäevikut ja esitama selle kutseõpetajale hindamiseks poolaasta lõpul.
4.2. järgib Ettevõtte töökaitse- ja sisekorra eeskirju, tuleohutus- ja tervisekaitsenõudeid ning muid Ettevõttes kehtestatud nõudeid;
4.3. järgib nii Ettevõtte poolt määratud juhendaja kui Xxxxx kutseõpetaja märkusi, ettepanekuid, korraldusi jms;;
4.4. võtab osa Koolis toimuvatest koolitustest ja teistest üritustest;
4.5. kooskõlastab eelnevalt kirjalikult praktikast põhjusega puudumise Ettevõtte ja Kooliga, ettenägematute põhjuste korral esimesel võimalusel.
4.6. puudumise korral esitab Õpilane esimese kolme tööpäeva jooksul asjakohase tõendi, põhjuseta puudumise korral seletuskirja Ettevõttele ja Koolile.
5. LEPINGU JÕUSTUMINE, TÄHTAEG, MUUTMINE, LÕPETAMINE
5.1. Käesolev Xxxxx, Ettevõtte ja Õpilase poolt sõlmitud leping jõustub allakirjutamise järgselt lepingu p.5.2. toodud praktika alguse päevast.
5.2. Käesolev leping on sõlmitud tähtajalisena alates ................20….... a. kuni ..............20 a.
5.3. Käesoleva lepingu tingimusi võib muuta, täiendada või lepingut lõpetada kirjalikult ainult Kooli, Ettevõtte ja Õpilase kokkuleppel , välja arvatud juhtudel, kui need muutused tulenevad Eesti Vabariigi õigusaktidest.
Lepingu muudatused, täiendused ja lepingu lõpetamine rakendub viimaste sõlmimisele järgneva 5 (viie) tööpäeva jooksul.
6. MUUD TINGIMUSED
6.1. Käesoleva lepingu täitmisel tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste xxxx Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse töövaidlus seadusandlusega ette nähtud korras.
6.2. Kool, Ettevõte ja Õpilane ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele, xxxx teiste käesoleva lepingu osapoolte eelneva kirjaliku nõusolekuta.
6.3. Kool, Ettevõte ja Õpilane kohustuvad mitte tegema käesoleva lepingu sisu ja tingimusi teatavaks kolmandatele isikutele xxxx teiste käeoleva lepingu osapoolte eelneva kirjaliku nõusolekuta. Juhul, kui üks käesoleva lepingu osapool on kohustatud kolmandatele isikutele käesoleva lepingu kohta informatsiooni andma Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras, informeerib ta sellest koheselt teisi käesoleva lepingu osapooli.
6.4. Juhul, kui seoses Eesti Vabariigi õigusaktide muutumisega osutub mõni käesoleva lepingu säte kehtetuks, ei mõjuta see teiste käesoleva lepingu sätete kehtivust.
Käesolev leping on koostatud kolmes identses võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris eesti keeles, millest igale käesoleva lepingu osapoolele antakse üks eksemplar.
7. LEPINGU OSAPOOLTE ANDMED
KOOL | ETTEVÕTE | ÕPILANE |
Eesti Iluteeninduse Erakool | ………………… | ………………... |
Xxxxxx xxx 00, 00000 Xxxxxxx | ………………… | .……………...... |
Reg. nr.10991233 | .……………….. | Sünniaeg ….……............. |
Tel: 0 000 000 | ………………… | ………………… |
Kuupäev…………… | .……………….. | ………………… |
Allkiri……………... | ………………… | ………………… |
Pitsat |
XXXX 11
PRAKTIKANDI ENESEHINNANGU LEHT
Hinnatavad kriteeriumid | Praktikandi enesehinnang ( lühikirjeldus) |
Millistest erialastest teadmistest ja oskustest tundsin puudust? | |
Milliseid juuksurisarjadega töötasin? | |
Millise aparatuuriga töötasin? | |
Mida kasulikku õppisin? | |
Kuidas kasutasin tööaega? | |
Kuidas kohanesin töökeskkonnaga? | |
Kui iseseisev xxxx tööülesannete täitmisel? | |
Kuidas tulin toime klienditeeninduses? | |
Xxxxxxxxx uusi hooldustöö võtet õppisin kasutama? | |
Kuidas sujus koostöö juhendajaga? | |
Xxxxxx oma vastutustunnet töö ülesannete täitmisel. | |
Xxxxxx oma töö ülesannete täitmise kiirust | |
Hinnda oma koostöö valmidust | |
Asjakohane omaalgatus | |
Suhtlemine kolleegidega | |
Personali suhtumine minusse | |
Kas läheksin sellesse ettevõttesse tööle, miks? | |
KOKKUVÕTTEV HINNANG |
Kuupäev, õpilase nimi ja allkiri………………………………………………………………………..
XXXX 12
ETTEVÕTTE JUHENDAJA HINNANGU LEHT
Hinnatavad kriteeriumid | Ettevõtte hinnang Väga hea/ hea / rahuldav / vajab arendamist |
Välimus (korrektsus, puhtus) | |
Juuksuri eriala põhimõistete valdamine | |
Praktilise töö kvaliteet | |
Aparatuuri kasutamise oskus | |
Iseseisev töötamine | |
Hügieen- ja ohutusnõuete täitmine | |
Sõbralikkus ja viisakus kliendiga... | |
Kliendi soovide väljaselgitamine | |
Töökoha organiseerimine ja korrashoid | |
Kohanemisvõime | |
Tööaja kasutamine | |
Vastutustunne tööülesannete täitmisel | |
Koostöövalmidus (ka suhtlemine kolleegidega) | |
Tööülesannete täitmise kiirus | |
Tööaja kasutamine | |
Suhtlemine kolleegidega | |
Asjakohane omaalgatus | |
KOKKUVÕTTEV HINNANG |
Ettepanek praktika hindamiseks .........................................................................................
( väga hea, hea , rahuldav, vajab arendamist)
Kuu päev, juhendaja nimi ja allkiri...................................................................................................................
XXXX 13
Üldised hindamise põhimõtted Eesti Iluteeninduse Erakoolis
Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:
1) anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut;
2) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist;
3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
4) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.
Teadmiste kontrollimiseks kasutatakse sõltuvalt mooduli teemade sisust erinevaid vorme:
• suuline vastus;
• kirjalikud tööd (testid);
• iseseisvad tööd;
• praktiliste oskuste kontrollimine;
• õpimapp;
• eksam.
Hindamise kriteeriumid:
Õpitulemuste hindamise alused põhinevad haridus- ja teadusministri 28. märtsi 2013.a. määrusel nr. 24.
Õpilasi hinnatakse 5-palli süsteemis,
Hindamise alus õppeprotsessi hindamisel – õigete vastuste % xx xxxxx vastavus sellele:
Õigete vastuste % | Hinne |
90 – 100 % | 5 |
70 - 89 % | 4 |
45 - 69 % | 3 |
20 - 44 % | 2 |
0 - 19 % | 1 |
1) hinne “5” (väga hea): – õppija suudab iseseisvalt töötada ja valida oma tööülesannete täitmiseks sobivaid töömeetodid ja -vahendid; oskab aktiivselt ja motiveeritult töötada meeskonnas ning kohaneda xx xxxxx loovalt toime töökeskkonna muutuvates olukordades; oskab hinnata informatsiooni õigsust ja usaldusväärsust, süstematiseerida, võrrelda ja analüüsida teadmisi ning rakendada tehtud järeldusi oma töös; oskab hinnata ja analüüsida oma töötulemusi ning sellest lähtudes kavandada oma tegevusi; oskab arvestada erinevaid mõjureid ja alternatiive, teha eetilisi, seaduspäraseid ja õigeid valikuid.
2) hinne “4” (hea): – õppija oskab kasutada töömeetodeid ja töövahendeid; tuleb toime oma tööga, suudab toimida erinevates olukordades ja meeskondades; oskab süstematiseerida, võrrelda ja analüüsida teadmisi ning kasutada saadud teavet oma töös; täidab talle antud tööülesandeid iseseisvalt ja oskab hinnata oma töötulemusi; oskab hinnata informatsiooni õigsust ja usaldusväärsust.
3) hinne “3” (rahuldav) – õppija on võimeline asuma tööle õpitud kutsealal, hoolimata mõningate tööga seotud teadmiste puudulikkusest; tuleb toime tuttavas töökeskkonnas ja oskab kasutada omandatud
tööoskusi ning teadmisi; oskab xxxxx tööga seotud informatsiooni, esitada seda arusaadavalt; täidab korraldusi ja oskab hinnata oma töö tulemuslikkust.
4) hinded “2” ja “1” (puudulik xx xxxx) – õppija oskused ja teadmised on mitterahuldavad.
Mooduli koondhinne kujuneb hinnatavate ülesannete kaalutud keskmise hindena.
Moodul loetakse omandatuks pärast positiivse koondhinde, vähemalt hinne „3“ (rahuldav), saamist. Õppija, kes ei ole mooduli koondhindena saanud vähemalt „rahuldavat“ hinnet on õigus sooritada korduvtööülesandeid (kuni kaks korda) kooli poolt määratud ajal.
Õpetajal on õigus vajadusel vastavalt xxxxx või alandada õpilaste teadmiste ja oskuste põhjal saadud õppeaine/kursuse hinnet ühe palli võrra, arvestades õpilase tunnis ülesnäidatud aktiivsust.
Praktika koondhinne on hindeline. Praktika on sooritatud, kui koondhinne on vähemalt „3“ (rahuldav).
Praktika koondhinne kujuneb praktika hindamisel arvesse võetud aspektide kaalutud keskmise hindena.
XXXX 14
Eesti Iluteeninduse Erakooli õppetoetuste ja eritoetuste määramise kord
1 Üldsätted
1.1. Õppetoetuste määramise kord on kehtestatud vastavalt „Õppetoetuste ja õppelaenu seadusele“.
1.2. Käesolev kord reguleerib Eesti Iluteeninduse Erakooli õppijatele antavate õppetoetuste (põhitoetus ja täiendav toetus) ja eritoetuse taotlemist, määramist, vaidlustamist ja maksmist.
2 Õppetoetuste ja eritoetuse määramise komisjon
2.1.Õppetoetuste määramise komisjoni moodustab direktor käskkirjaga iga õppeaasta alguses.
2.2 Õppetoetuste määramise komisjoni koosseisu kuuluvad:
1) direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal;
2) raamatupidaja;
3) õpetajate esindajad, (igast osakonnast üks esindaja);
4) õpilasesinduse liige.
3.1. Põhitoetuse taotlemine, määramine ja maksmine.
3.1.Õigus taotleda põhitoetust on õppijatel, kes on Eesti kodanikud või viibivad Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa alusel; kes õpivad täiskoormusega riigi poolt finantseeritavatel koolituskohtadel, ei ole ületanud õppekava nominaalkestust
3.11. Komisjon määrab põhitoetusi riigieelarves selleks ettenähtud eraldatud vahendite piires.
3.12. Õppetoetuse fond jagatakse õppevaldkondade vahel proportsionaalselt riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtadega vastavas õppevaldkonnas. Õppevaldkonnale eraldatud summa jagatakse õppekavade vahel proportsionaalselt vastavalt õppijate arvule vastaval õppekaval.
3.13. Õppijaid teavitavad komisjoni otsusest õppegruppide juhatajaid.
3.14. Õppijal on õigus vaidlustada komisjoni otsus 10 tööpäeva jooksul alates otsuse teada saamisest, kui õpilasel on põhjust arvata, et komisjoni otsus tehti valede andmete alusel. Komisjon on kohustatud vaide läbi vaatama 10 tööpäeva jooksul alates vaide esitamisest.
3.15. Põhitoetus kantakse kooli direktori käskkirja alusel õppija arveldusarvele igal õppekuul hiljemalt kuu viimasel tööpäeval vastava õppekuu eest, välja arvatud septembri toetus, mis makstakse välja oktoobris ja veebruari toetus, mis makstakse välja märtsis.
4. Täiendava toetuse taotlemine, määramine ja maksmine
4.1. Täiendavat toetust on õigus taotleda keskhariduse baasil kutseõppe õppekaval õppijal, kes vastab punktis
3.1. loetletud tingimustele xx xxxxx elukoht rahvastikuregistri andmetel asub väljaspool Tallinna linna.
4.2. Täiendava toetuse taotlemisele ja määramisele kohaldatakse punktides 3.2- 3.14 sätestatud korda.
4.3. Täiendava toetuse saamiseks esitab õppija lisaks taotlusele elukohajärgse kohaliku omavalitsuse tõendi, mis esitatakse igal taotlusel uuesti.
4.4. Täiendav toetus kantakse kooli direktori käskkirja alusel õppija arveldusarvele igal õppekuul hiljemalt kuu viimasel tööpäeval vastava õppekuu eest, välja arvatud septembri toetus, mis makstakse välja oktoobris ja veebruari toetus, mis makstakse välja märtsis.
4.5. Täiendava toetuse saaja on kohustatud hiljemalt viie tööpäeva jooksul teavitama õppetoetuste määramise komisjoni elukoha muutusest.
5. Eritoetuse taotlemine, määramine ja maksmine
5.1. Eritoetust on õigus taotleda õppijal, kes xx xxxxx käesoleva korra punktis xxxx toodud nõuetele, arvestades muid õppija õpingute jätkamist takistavaid asjaolusid.
5.2. Õppijal on õigus taotleda eritoetust
5.2.1. viieks kuuks kaks korda õppeaastas – septembris (septembriks, oktoobriks, novembriks, detsembriks ja jaanuariks) ja veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks)
5.2.2 üheks kalendrikuuks, avaldused vaadatakse läbi iga kuu kümnendaks kuupäevaks
5.3. Eritoetuse määramisel eelistatakse õppijat:
5.3.1. kes on orb või üksikvanema ülalpidamisel;
5.3.2. kes õpib ja kasvatab last;
5.3.3. kes on pärit paljulapselisest perest (3 või enam alaealist last);
5.3.4. kes on pensionäridest vanemate ülalpidamisel;
5.3.5. xxxxx vanemad on töötud;
5.3.6. kes on eestkostja või hooldaja ülalpidamisel;
5.3.7. kes on olukorras, kus majanduslikud asjaolud takistavad õpingute jätkamist
5.3.8. kellel on tekkinud hetkeline xxxxx majanduslik olukord.
5.4. Grupijuhataja koostab eritoetuse taotlejate nimekirja ning esitab selle õppetoetuste määramise komisjonile. Viimane koostab eritoetuse taotluse esitanud ja käesoleva korra punkti 5.3. nõuetele vastavate taotlejate vahel pingerea.
5.5. Eritoetuse taotlemisel esitab õppija koos taotlusega
5.5.1. dokumendid, mis tõendavad asjaolusid, millest tingituna ei ole õppijal võimalik xxxx toetuseta õpinguid jätkata (tõend pere koosseisu ja sissetulekute kohta)
5.5.2. dokumendid, mis tõendavad õpilase tulusid
5.5.3. muud tõendid (lapse sünnitunnistus, surmatõend)
5.6. Koos taotlusega ei xxx xxxx esitada lisadokumente, kui õppegrupi juhataja xxxxx õpilase taotlusele omapoolse kaaskirja.
5.7. Eritoetuse suurus võib xxxx xxxx 38 eurot kuus õppija kohta, arvestades kõiki asjaolusid võib komisjon määrata kõrgendatud eritoetuse, mis on kahekordne ühe õppekuu summa või osalise toetuse, mis on 50% ühe õppekuu summast. Õnnetusjuhtumi puhul võib komisjon määrata ühekordse eritoetuse, mis või xxxx xxxx viie kuu eritoetuse summa.
5.8. Õppijat teavitab komisjoni otsusest õppegrupi juhataja.
5.9.Eritoetus kantakse kooli direktori käskkirja alusel õppija arveldusarvele igal õppekuul hiljemalt kuu viimasel tööpäeval vastava õppekuu eest, välja arvatud septembri toetus, mis makstakse välja oktoobris ja veebruari toetus, mis makstakse välja märtsis.
6. Õppetoetuste maksmise lõpetamine ja tagasinõudmine
6.1.Kui tuvastatakse, et õppija ei vastanud õppetoetuse taotlemisel vastava õppetoetuse saamise tingimustele ning ta oli või pidi olema nimetatud tingimustele mittevastavusest teadlik, lõpetab kool viivitamatult õppijale õppetoetuse maksmise ja õppija kaotab õiguse taotleda xx xxxxx õppetoetusi sel õppeaastal, mil lõpetati talle õppetoetuste maksmine, ning sellele järgneval õppeaastal.
6.2. Koolil on õigus nõuda õppijalt käesoleva korra punkti 6.1. sätestatud juhul õppetoetus tagasi ning määrata see uuele õppijale vastavalt paremusjärjestusele. 6.3.Õppetoetuse maksmine lõpetatakse akadeemilist puhkust taotlenud õppijale arvates akadeemilisele puhkusele järgnevast õppekuust.
SÕIDUKULU HÜVITAMISE KORD EESTI ILUTEENINDUSE ERAKOOLIS
1. Sõidukulu hüvitamist on õigus taotleda täiskoormusega kutsekeskharidusõpet või kutseõpet põhihariduse baasil omandavatel õpilastel kes õpivad täiskoormusega riigi poolt finantseeritaval koolituskohal.
2. Sõidukulu hüvitatakse eelmises punktis sätestatud kriteeriumeid täitvale õpilasele kuludokumendi (ostutšekk) alusel järgnevalt:
2.1. õpilastele, kes elavad ühiselamus või üürikorteris, kompenseeritakse õppeasutusse ja tagasi alalisse elukohta sõidu maksumus (edasi-tagasi sõit kuni kaks korda kuus), riiklikeks pühadeks alalisse elukohta ja õppeasutusse tagasi sõidu ning koolivaheajale minekul alalisse elukohta ja sealt tagasi sõidu maksumus sõidupiletite või nendega proportsionaalselt samas mahus kuludokumentide alusel 100 protsendi ulatuses õppeasutuse kaudu;
2.2. õpilastele, kes sõidavad iga päev õppeasutusse ja tagasi alalisse elukohta, kompenseeritakse sõidu maksumus arvestusega üks edasi-tagasi sõit päevas õpilase kuni 40 sõidukilomeetri ulatuses sõidupiletite (soovitavalt perioodipilet) või nendega proportsionaalselt samas mahus kuludokumentide alusel kuni 100 protsendi ulatuses õppeasutuse vahendusel või võimaldatakse õpilastele sõidusoodustus vedajaga sõlmitud lepingu aluse;
3.Sõidukulu hüvitamiseks
3.1. esitab õpilane iga kuu viiendaks kuupäevaks õppegrupi juhatajale vormikohase aruande eelneva kalendrikuu kohta koos lisatud sõidupiletite või kuludokumendiga;
3.2 õppeaasta viimase kuu sõiduaruanne esitatakse jooksval kuul;
3.3. kooli lõpugruppide õppijad esitavad sõiduaruande lõpetamise nädalal.
4. Õppegruppide juhatajad esitavad kontrollitud sõiduaruanded finantsosakonnale hiljemalt 10.kuupäevaks. Tähtajast hiljem esitatud sõiduaruandeid välja ei maksta.
5. Õppijale ei hüvitata sõitu, kui sõidupilet on esitatud päeva eest, mil õppija õppetööl ei viibinud.
6. Sõidukulu hüvitis kantakse õpilase arveldusarvele iga kuu 15. kuupäeval.