VARAKINDLUSTUSE TINGIMUSED 3C-1E
Kinnitatud:
Aktsiaseltsi BTA Kindlustus 01.03.2007 juhatuse otsusega nr 9
VARAKINDLUSTUSE TINGIMUSED 3C-1E
1. KINDLUSTUSTINGIMUSTES KASUTATAVAD MÕISTED
1.1. Kindlustusandja − BTA apdrošinašanas akciju sabiedriba Eesti filiaal (edaspidi: BTA).
1.2. Kindlustusvõtja − juriidiline või füüsiline isik, kes sõlmib BTA-ga kindlustuslepingu enda või kolmanda isiku kasuks ning kellel on kindlustusmaksete tasumise kohustus.
1.3. Kindlustatu − kindlustuspoliisil märgitud füüsiline või juriidiline isik, kes on kindlustusobjekti omanik.
1.4. Soodustatud isik – kindlustuspoliisil märgitud füüsiline või juriidiline isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis või muu BTA kohustuse täitmine vastavalt kindlustuslepingule.
1.5. Kindlustusrisk – oht, mille vastu kindlustatakse.
1.6. Kindlustusjuhtum − kindlustuslepinguga kokkulepitud ootamatu ja ettenägematu sündmus, mis on põhjuslikult seotud kindlustusriskiga ning mille saabumisel maksab BTA kooskõlas kindlustuslepinguga kindlustushüvitise ja/või täidab kindlustuslepingu muul kokkulepitud viisil.
1.7. Kindlustusmakse − kindlustuslepinguga kokkulepitud rahasumma kindlustuse eest, mida kindlustusvõtja kohustub tasuma BTA-le.
1.8. Kindlustussumma − kindlustuspoliisil märgitud rahasumma, mille ulatuses kindlustusobjekt on kindlustatud ning mis on maksimaalseks BTA poolt väljamakstavaks summaks kindlustusjuhtumi saabumise korral. Pärast kindlustusjuhtumi toimumist vastutab BTA hilisema kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju eest üksnes varasema kahju hüvitamisest ülejääva kindlustussumma osa ulatuses.
1.9. Kindlustusväärtus – kindlustushuvi väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal.
1.10. Kindlustusobjekt – kindlustuspoliisil märgitud vara, millega seotud kindlustusriski on kindlustatud.
1.9. Omavastutus − kindlustuslepinguga kokkulepitud osa kahjust (protsendina kahjusummast või kindlaksmääratud rahalise summana) iga kindlustusjuhtumi korral, mida BTA ei hüvita.
1.10. Kindlustusperiood – kindlustuspoliisile märgitud ajavahemik, milleks kindlustusleping on sõlmitud.
1.11. Kindlustuskoht – kindlustuslepingus märgitud hoone, hoone osa, korter või ala, kus kindlustusobjekt asub. Kindlustusleping kehtib ainult kindlustuskohas.
1.12. Kindlustusvõtjaga samastatud isik – kindlustusobjekti omanik, seaduslik valdaja, samuti isik, kellele kindlustusobjekti omanik või seaduslik valdaja on valduse vabatahtlikult üle andnud või isik, kes kasutab kindlustusobjekti seadusliku valdaja nõusolekul või teadmisel (nt töötajad, üürnikud, volitatud isikud või nende pereliikmed jne). Kindlustusvõtjaga samastatud isik on kindlustuslepingust tulenevate kohustuste täitmisel (välja arvatud kindlustusmakse tasumise kohustus) võrdsustatud kindlustusvõtjaga.
1.13. Hoolsuskohustus – kindlustusvõtja kohustus täita ohutusnõudeid eesmärgiga vähendada kindlustusriski või vältida selle suurenemist. BTA-l on õigus kindlustusjuhtumi toimumisel kindlustuslepingu täitmisest keelduda, kui hoolsuskohustuse rikkumine omas mõju kindlustusjuhtumi toimumisele või BTA täitmise kohustusele.
2. KINDLUSTUSOBJEKT
2.1. Kindlustusobjektiks on kindlustuspoliisile märgitud kindlustatud vara, milleks käesolevatele tingimuste alusel võivad olla:
2.1.1. hooned, rajatised ja insener-tehnilised kommunikatsioonid. Kui ei ole teisiti kokku lepitud, siis hooned kindlustatakse koos kõigi selle oluliste osadega, x.x. xxxxx konstruktsioonielemendid, veevarustus-, kütte- ja kanalisatsioonisüsteemid, elektri- ja sidesüsteemid, sise- ja välisviimistlus, kuid mitte hoones asuvad vallasasjad ega täiendavad seadeldised (antennid, reklaamid, side- ja signalisatsioonisüsteemid koos nende juurde kuuluvate installatsioonidega jms.). Kokkuleppel võib kindlustada ainult hoone siseviimistlust;
2.1.2. vallasasjad
3. KINDLUSTUSE PÕHIRISKID
3.1. Kindlustusobjekt on alltoodud kindlustusriskide vastu kindlustatud üksnes siis, xxx xxxxxx kindlustusrisk on märgitud kindlustuspoliisile ning ilmneb kindlustusperioodi jooksul kindlustuskohas.
3.2. Kindlustusriskid on järgmised:
3.2.1. Tulerisk – kindlustusobjektile tekkinud kahju, mille on põhjustanud:
3.2.1.1. Tulekahju – tule puhkemine selleks mitte ettenähtud kohas, sh. tule väljumine selle jaoks ettenähtud kohast ja iseseisev levimine. Hüvitatakse xxx, suitsu, kustutusvee ja muud tulekustutuse tagajärjel kindlustusobjektile tekkinud kahjustused, kui nende põhjuseks on tulekahju.
3.2.1.2. Plahvatus - plahvatusohtlike ainete lõhkemine, samuti gaasi ja auru paisumisomaduste tõttu tekkinud lööklaine. Mahuti (katla, torustiku jms) plahvatus loetakse kindlustusjuhtumiks kui mahuti seinad on sellisel määral purunenud, et toimus mahuti siserõhu järsk võrdsustumine välisrõhuga. Atmosfäärirõhust madalama rõhu poolt tekitatud kahju loetakse kindlustusjuhtumiks erikokkuleppel.
3.2.1.3. Pikselöök – välgu (sh. keravälgu) otsene toime kindlustusobjektile, mille tagajärjel kindlustusobjekt kahjustus või puhkes tulekahju;
3.2.1.4. Mehitatud lennuaparaadi, selle osade või lasti allakukkumine vahetult kindlustusobjektile.
3.2.1.5. Tuleriski ilmnemisega seotud kindlustusjuhtumiks ei loeta järgmisi sündmusi:
a) kindlustusobjekti tahtlik mõjutamine tule või kuumusega;
b) kuumakahjustused, mis ei tekkinud tulekahju tagajärjel;
c) sisepõlemismootori kahjustused, kui need tekkisid plahvatuse tagajärjel mootori põlemiskambris;
d) elektriseadmete kahjustused, mis tekkisid elektrisüsteemis tekkinud sädemetest või xxxx (nt elektrivoolu liigse tugevuse/-xxxxx, puuduliku isolatsiooni, lühiste, halvasti jätkatud juhtmete, seadmete ebapiisava maanduse või ebapiisavate kontaktide tõttu, samuti xxxxx-, reguleerimis- või ohutusseadmete rikete tõttu) kui nende tagajärjel ei tekkinud tulekahju;
e) pikselöögi tagajärjel tekkinud elektriseadmete vigastused, v.a. juhtumid kui elektriseadet tabas otsene pikselöök;
f) lõhkeaine poolt tekitatud mehhaanilised kahjustused;
g) süütamine.
3.2.1.6. Kindlustusvõtja on kohustatud täitma alljärgnevaid hoolsuskohustusi:
a) täitma õigusaktidega sätestatud tuleohutuse eeskirju xx xxxxx vastavate riiklike organite poolt kehtestatud tule- ja elektriohutust reguleerivaid normatiivakte ning kõrvaldama viivitamatult neile tehtud ettekirjutustes loetletud puudused; .
b) hoidma xxxxxx xx ööpäevaringselt aktiviseeritud olekus tuleohutust tagavaid süsteeme, seadmeid ja signalisatsioone.
c) täitma elektrisüsteemide paigaldamisel ja hooldamisel neile esitatavaid tehnilisi nõudeid.
3.2.2. Vedelike leke vigastatud torustikest - kindlustusobjektile tekkinud kahju, mille on põhjustanud veevarustuse, kanalisatsiooni, kütte, tuletõrjesüsteemide ja olmetehnika leke, samuti juhtumid kui leke toimus:
a) hoone sees asuva torujuhtme külmumise ja torustiku lõhkemise tõttu eeldusel, et peeti kinni kõigist torustiku kasutamise tehnilistest tingimustest vastavalt ilmastikuoludele;
b) kindlustatud hoonet joogiveega varustanud, kuid väljaspool hoonet asuva torujuhtme külmumise või lõhkemise tõttu, kui torujuhe asus kindlustatud hoone territooriumil xx xxx xxxxx xxxxx torujuhtme kasutamise tehnilistest tingimustest vastavalt ilmastikuoludele.
3.2.2.1. Vigastatud torustikest vedelike lekke riski ilmnemisega seotud kindlustusjuhtumiks ei loeta järgmisi sündmusi:
a) kasutusloata hoonete xx xxxx asuvate vallasasjade kahjustused kui kindlustuslepinguga ei ole kokku lepitud teisiti;
b) veeauru, sprinklersüsteemi vee, vihmavee, atmosfäärisademete, pinnavee, seisva või voolava vee, üleujutuse või veepaisu poolt tekitatud kahjustused;
c) setted, maalihked või maa vettimine.
d) kahju on tekkinud katsetuste, ülekoormuse või rõhu muutuse tõttu;
e) kahju on tekkinud hoones, seadmetes ja sprinklersüsteemides tehtavate ümberehituste või remonditööde tõttu;
f) kahju on tekitatud kindlustusvõtja, kindlustatu, kasutajate või nende pereliikmete, samuti muude isikute poolt teadlikult ja tahtlikult eelpool mainitud isikute huvides.
3.2.2.2. Kindlustusvõtja on kohustatud täitma järgmisi hoolsuskohustusi:
a) hoidma torujuhtmeid ja nendega seotud seadmeid heas tehnilises xxxxxx xx vastavates tingimustes. Juhul, kui ekspertide või pädevate organite ettekirjutuste põhjal on vajalik uue seadme paigaldamine, xxxxx seadmes osade välja vahetamine või on xxxx xxxxxx kaitsta külmumise eest, tuleb xxxx xxxx viivitamatult.
b) hoidma vedelikest tühjana vedelike edastamise süsteeme pidevalt mittekasutatavates hoonetes ja hoonete osades. See nõue kehtib ka pidevalt mittekasutatavate seadmete ja tööpinkide kohta. Pakase korral peavad kütmata ruumides asuvad veevarustussüsteemid olema välja lülitatud ning veejuhtmed, küttesüsteemid, kuuma- ja külmaveemahutid, samuti kõik teised külmumist kartvate vedelike mahutid tühjendatud;
c) hoidma keldris asuvaid esemeid vähemalt 20 cm põrandast kõrgemal.
3.2.3. Tormikahjustused - kindlustusobjektile tekkinud kahju, mille on põhjustanud ilmastikust tingitud tuul kiirusega vähemalt 8 palli ehk 17m/s. Kui tuule kiiruse tuvastamine kahju toimumiskohas ei ole võimalik, on kindlustusvõtja (kindlustatu) kohustatud tõendama, et kindlustatud varale sai kahju tekkida üksnes tormi tagajärjel. Kindlustusjuhtumiks loetakse ja BTA hüvitab kindlustatud varale tekkinud kahju kui:
a) selle tekitas vahetult torm
b) selle tekitas tormi tõttu kokku varisenud hoonete, nende osade, puude ja muude esemete langemine kindlustatud vallasvarale või hoonetele, milles kindlustatud vallasvara asub, tekkinud kahju.
c) torm või tormi kahjustatud hoone põhjustas vallasvara kahjustamise või hävimise.
3.2.3.1. Tormiriski ilmnemisega seotud kindlustusjuhtumiks ei loeta järgmiseid sündmusi:
a) tormi poolt esile kutsutud üleujutused ja laviinid;
b) vihma, rahe, lume või muda sattumine hoonesse läbi lahtiste akende või läbi muude avauste kui nimetatud avaused ei tekkinud hoonesse tormi tagajärjel;
c) lahtise taeva all asunud vallasasjale tekkinud kahjud
d) väljaspool hoonet püstitatud varale/tarinditele (nt. sildid, valgustuspostid, laternad, varikatused, antennid, elektriliinid, sh postid ja mastid, tarad jms.) tekkinud kahjud, kui kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti;
e) klaasidele tekkinud kahjustused, kui klaaside kohta ei ole sõlmitud lisakindlustuslepingut või kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
Kindlustusvõtja on kohustatud täitma järgmist hoolsuskohustust:
a) hoidma kindlustatud vara tehniliselt korras ning järgima selle hoidmise ja kasutamise juhendeid.
3.2.4. Rahekahjustused - kindlustusobjektile vahetult rahe poolt põhjustatud kahju.
3.2.4.1. Rahekahjustuste riski ilmnemisega seotud kindlustusjuhtumiks ei loeta järgmisi sündmusi:
a) vihma, rahe, lume või muda sattumine hoonesse läbi lahtiste akende või muude avauste kui nimetatud avaused ei tekkinud hoonesse rahe tagajärjel;
b) lahtise taeva all asunud vallasasjale tekkinud kahjud
c) väljaspool hoonet püstitatud varale/tarinditele (näit. sildid, valgustuspostid, laternad, varikatused, antennid, elektriliinid, sh postid ja mastid, tarad jms.) tekkinud kahjud, kui kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti;
d) klaasidele tekkinud kahjustused, kui klaaside kohta ei ole sõlmitud lisakindlustuslepingut või kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
Kindlustusvõtja on kohustatud täitma järgmist hoolsuskohustust:
a) hoidma kindlustatud vara tehniliselt korras ning järgima selle hoidmise ja kasutamise juhendeid.
3.2.5. Sõiduki poolt põhjustatud kahju - kindlustusobjektile tekkinud kahju, mille on vahetult tekitanud maismaasõiduk (sh rööbastel liikuv sõiduk).
3.2.5.1. sõiduki poolt põhjustatud kahju riski ilmnemisega seotud kindlustusjuhtumiks ei loeta järgmisi sündmusi:
a) kahju tekitati liiklusvahendiga, mida juhtis kindlustusvõtja või temaga samastatud isik, kui kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti;
b) liiklusvahendile tekitatud kahju;
c) kulumi tõttu tekkinud kahju;
d) taradele ja teedele tekkinud kahju kui kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti;
e) klaasidele tekkinud kahjustused, kui klaaside kohta ei ole sõlmitud lisakindlustuslepingut või kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
3.2.6. Omandi kahjustamine (vandalism) - kolmandate isikute õigusvastane tegevus või tegevusetus, mille tagajärjel saab kindlustusobjekt kahjustada või hävib ning nimetatud teo asetleidmise on fikseerinud politsei. Hoone siseruumides tekkinud kahjude puhul loetakse kindlustusjuhtumiks ainult neid juhtumeid, kus on tuvastatud ilmsed sissemurdmise tunnused – on lõhutud, mehhaaniliselt kahjustatud ruumidesse vaba sissepääsu takistamiseks paigaldatud tõkked või xxxxx muugitud lukud.
3.2.6.1. Omandi kahjustamise riski ilmnemisega seotud kindlustusjuhtumiks ei loeta järgmisi sündmusi:
a) kahju on tekitanud kindlustusvõtja, kindlustatu, kindlustatud vara kasutaja või tema pereliikmed, samuti muud isikud, kes panid eelpool mainitud isikute huvides tahtlikult toime õigusvastase teo;
b) kahju on tekkinud ajutiselt kasutatavale hoonele või selles asuvale varale, kui kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
c) klaasidele tekkinud kahjustused, kui klaaside kohta ei ole sõlmitud lisakindlustuslepingut või kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
3.2.7. Murdvargus – kindlustatud xxxx xxxxxx, mis pandi toime õigusvastase sissetungimisega suletud ruumidesse, millega kaasnesid ilmsed sissemurdmise tunnused
– ruumidesse vaba sissepääsu takistamiseks paigaldatud tõkete lõhkumine, mehaanilise
kahjustamine või lukkude lahtimuukimine ja nimetatud teo asetleidmise ja tunnused on fikseerinud politsei.
3.2.7.1. murdvarguse riski ilmnemisega seotud kindlustusjuhtumiks ei loeta järgmisi sündmusi:
a) kahju põhjustas isik, kes elab (ja/või kellel on ühine majapidamine) koos kindlustusvõtja või kindlustatuga või kellel on kindlustusvõtja või kindlustatuga ühine majandustegevus;
b) kahju põhjustas kindlustusvõtja, kindlustatu, nende töötajate või pereliikmete tahtlik tegevus
c) xxxxx hävisid või said vigastusi tahtliku tegevuse käigus, kuid kindlaks ei ole tehtud kurjategija eelnev sissetungimine kindlustuslepingus märgitud territooriumile või ruumidesse;
d) kahju tekkis väljaspool kindlustuslepingus kokku lepitud ala või ruume asuvale kindlustatud varale;
e) varguse või murdvarguse käigus toimunud plahvatusest, torujuhtmete vigastuse tõttu tekkinud uputusest või omandi kahjustumisest tekkinud kahju.
f) klaasidele tekkinud kahjustused, kui klaaside kohta ei ole sõlmitud lisakindlustuslepingut või ei ole kindlustuslepingus kokku lepitud teisiti.
3.2.8 Röövimine - kindlustuskohas asuva vara omastamine, mis on seotud vägivallaga või vägivallaga ähvardusel ning nimetatud teo asetleidmise on fikseerinud politsei.
3.2.8.1. Röövimise riski ilmnemisega seotud kindlustusjuhtumiks ei loeta järgmisi sündmusi:
a) kahju põhjustas isik, kes elab (ja/või kellel on ühine majapidamine) koos kindlustusvõtja või kindlustatuga või kellel on kindlustusvõtja või kindlustatuga ühine majandustegevus;
b) kahju põhjustas kindlustusvõtja, kindlustatu, omaniku, nende töötajate või pereliikmete tahtlik tegevus
c) varguse või murdvarguse käigus toimunud plahvatusest, torujuhtmete vigastuse tõttu tekkinud uputusest või omandi kahjustumisest tekkinud kahju.
d) kahju tekkis väljaspool kindlustuslepingus kokku lepitud ala või ruume asuvale kindlustatud varale;
e) klaasidele tekkinud kahjustused, kui klaaside kohta ei ole sõlmitud lisakindlustuslepingut või kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
4. LISARISKID
4.1. Vedelike leke kustutussüsteemidest - kindlustusobjektile tekkinud kahju, mille on põhjustanud sprinklerist, veemahutist, jaotusseadmest, ventiilist, avariisignalisatsiooni seadmest, pumbast või muust sprinklersüsteemi funktsioneerimise tagamiseks mõeldud armatuurist ja veetorust lekkinud vedelik.
Kindlustusvõtja on kohustatud täitma järgmisi hoolsuskohustusi:
a) järgima kustutussüsteemi ekspluateerimisel kõiki vastavaid tehnilisi tingimusi
b) laskma kustutussüsteemi regulaarselt kontrollida BTA poolt aktsepteeritud isikul.
4.2. Suitsukahjustused - kindlustusobjektile tekkinud kahju, mille on põhjustanud suitsu ootamatu väljapaiskumine kütmiseks, keetmiseks või kuivatamiseks mõeldud kindlustuskohas asuvast küttekehast.
Suitsukahjustuse riski ilmnemisega seotud kindlustusjuhtumiks ei loeta suitsu pikaajalise toime tagajärjel kindlustatud varale tekkinud kahju.
4.3. Ülehelikiirusega lennuki poolt põhjustatud lööklaine, mille tagajärjel tekib kindlustusobjektile kahju.
4.4. Üleujutus, tulvavesi - kindlustusobjektile tekkinud kahju, mille põhjustas kindlustuskoha üleujutus või tulvavesi, mis on välja voolanud ületäitunud avatud veehoidlast või basseinist või tunginud läbi takistustest, tammidest või üle kallaste, kui vastavad ilmastikuolud on tõendatud. Hüvitatakse ka tormist ( tuule kiirus vähemalt 17m/s) põhjustatud üleujutuse tagajärjel tekkinud kahju.
4.5. Lume- ja jääkahjustused – kindlustusobjektiks xxxxx xxxxx katusekonstruktsioonidele või vahelagedele tugeva lumesaju tõttu tekkinud kahjud eeldusel, et lumekate tekkis vahetpidamata sadanud tiheda lume tõttu, kahjustused tekkisid lumesaju ajal või vahetult pärast seda ning vastavad ilmastikuolud on tõendatud. Käesolevate tingimuste mõistes loetakse tugevaks lumesajuks, kui ööpäeva jooksul xxxxx xxxx vähemalt 45cm paksune lumekiht, mis ladestub kiiresti lume-jää kihiks paksusega üle 20 cm.
4.6.1. Kindlustusvõtja on kohustatud täitma järgmist hoolsuskohustust:
a) hoidma hoonete/rajatiste katused tehniliselt korras ning puhastama katused lumest vahetult pärast lumesadu.
4.6. Õhuliinide jäätumine - enam kui 10mm läbimõõduga õhuliini traadi/juhtme jäätumisest tekkinud kahjud kui kahju põhjustanud ilmastikuolud on tõendatud.
4.7. Maalihe, varing - horisontaalse või vertikaalse maakoore liikumisega tekitatud kahjud, mis ei ole seotud seismiliste nähtustega, kui vastavad geofüüsikalised asjaolud on tõendatud.
4.8. Mürkgaasid - kindlustusobjektile mürkgaaside ja keemiliste aurude poolt vahetult tekitatud kahju.
4.8.1. mürkgaaside riski ilmnemisega seotud kindlustusjuhtumiks ei loeta järgmiseid sündmusi:
a) kahju põhjustas isik, kes elab (ja/või kellel on ühine majapidamine) koos kindlustusvõtja või kindlustatuga või kellel on kindlustusvõtja või kindlustatuga ühine majandustegevus;
b) kahju põhjustas kindlustusvõtja, kindlustatu, omaniku, nende töötajate või pereliikmete tahtlik tegevus
c) varguse või murdvarguse käigus toimunud plahvatusest, torujuhtmete vigastuse tõttu tekkinud uputusest või omandi kahjustumisest(vandalismist) tekkinud kahju;
d) kahju tekkis mürgiste gaaside ja keemiliste aurude pikaajalise toime tõttu.
5. ÜLDISED VÄLISTUSED
5.1. BTA ei hüvita kahju, mille otseselt või kaudselt kutsusid esile:
5.1.1. sotsiaalsed rahutused (streigid, kodanikuallumatus jms), sõjategevus, kodusõda, terrorismiaktid, tuumaplahvatuse otsene või kaudne mõju, tuumaenergia ja radioaktiivsete ainete mõju, riigi, valitsuse või õiguskaitseorganite otsused;
5.1.2. kindlustusobjekti kulumine; aeglaselt toimivad protsessid (nt pehkimine, roostetamine, hallitamine, riknemine, materjali väsimine), putukate, kahjurite, näriliste tegevus, vibratsioon;
5.1.3. kindlustatud esemete mitteotstarbeline või mittetavapärastes tingimustes kasutamine;
5.1.4. vigane ehitus- või remonditöö, arvutus- või projekteerimisviga, defektsete materjalide kasutamine;
5.1.5. kindlustusvõtja, kindlustatu, töötajate, nende pereliikmete või kindlustusobjekti kasutaja tahtlus või xxxxx hooletus.
5.2. BTA-l on õigus kindlustushüvitise maksmisest keelduda kui kindlustusvõtja annab BTA-le ettevaatamatusest või tahtlikult mittetäielikku või ebaõiget informatsiooni, varjab olulist asjaolu või ei teavita BTA-d kindlustuslepinguga ja kindlustusobjektiga seotud olukorra muutustest;
5.3. BTA ei hüvita kulutusi keskkonnasaaste likvideerimiseks.
5.4 Järgmised objektid ei ole kindlustatud, kui kindlustuslepinguga ei ole kokku lepitud teisiti:
5.4.1. väärismetallid ja nende tooted, xxxxxx- xx poolvääriskivid;
5.4.2. kollektsioonid − ühelaadsete esemete kogud (postmargid, postkaardid, kalendrid, etiketid, mündid jms.), millel on teaduslik, kultuurilis-ajalooline või kunstiline väärtus või mida on kogutud harrastuslikel eesmärkidel;
5.4.3. unikaalsed, eelkõige oma kvaliteedi tõttu ainsad või haruldased, hinnalised kujutava või tarbekunsti esemed (nt. vanade või kaasaegsete maalide originaalid ja nende haruldased, hinnalised koopiad, skulptuurid jms.);
5.4.4. antikvaarsed esemed, mis on valmistatud enne 1941. aastat (maalid, graafika, keraamika, portselan, klaas, vaibad, muusikainstrumendid, raamatud jms.), millel on kõrge kunsti- või muu väärtus.
5.4.5. xxxxxxxx, väärtpaberid, obligatsioonid, dokumendid, käsikirjad, joonised, joonistused, aktid, plaanid, kartoteegid, arveraamatud;
5.4.6. magnetlindid, disketid ja muud informatsioonikandjad;
5.4.7. näidised, mudelid, maketid ja näituseeksponaadid
5.4.8. kehtestatud korras registreerimisele kuuluvad ja liikluses kasutatavad sõidukid;
5.4.9. relvad, laskemoon, lahinguvarustus, lõhkeained;
5.4.10. xxxxxx, loomad, toataimed, külvid, viljapuud, mets ja muud istandikud (sh istikud).
5.4.11. pooleliolevad või kasutusloata hooned, rajatised ja insener-tehnilised kommunikatsioonid ning xxxx xxxx xxxx.
6. KINDLUSTUSVÄÄRTUS
6.1. Kindlustusväärtus on kindlustusobjekti maksumus, mis määratakse kindlaks kindlustuslepingu sõlmimise momendil. Kindlustussumma on kindlustusjuhtumi asetleidmisel BTA poolt väljamakstav maksimaalne rahasumma, mis lepitakse kokku lepingu sõlmimisel.
6.1.1. Kindlustusväärtuseks võib olla:
6.1.2. taastamisväärtus, s.o hoone või rajatise kindlustuskohas endisel xxxxx taastamise maksumus;
Selle põhimõtte alusel arvutatakse kindlustusväärtusväärtus ehitustööde (taastamistööde) kuludena, mis on vajalikud kindlustusobjekti taastamiseks poliisi kehtivuskohas vahetult enne kindlustusjuhtumit olnud kvaliteediga ja samaväärses ulatuses, samuti kindlustusobjekti kahjujärgsed koristuskulud, kuid mitte üle 10% (kümne protsendi) kahjude suurusest. Kindlustusobjekti füüsilist kulumist ei võeta arvesse. Koristuskulud arvestatakse kahjude hulka ainult juhul, kui kindlustusobjekt taastatakse.
6.1.3. taassoetamisväärtus, s.o sama liiki xx xxxx kvaliteediga vallasasjade taassoetamiseks vajaminev rahasumma;
6.1.4. jääkväärtus, s.o kulumi võrra vähendatud taastamis- või taassoetamisväärtus.
6.1.5. Kaupade, toodangu ja tooraine kindlustusväärtuseks on alati taassoetamisväärtus ning see määratakse kindlaks lähtudes kauba eeldatavast maksimaalsest kogusest kindlustusperioodil.
6.2. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, siis suurema kui 40% kulumi korral kindlustatakse kindlustusobjekt jääkväärtuses.
6.3. Kui kindlustusobjekti tegelik taastamis-, taassoetamis-, või jääkväärtus vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist erineb üle 10 % kindlustuslepingus märgitud kindlustusväärtusest, siis on BTA-l õigus lugeda kindlustusobjekti tegelik taastamis-, taassoetamis- või jääkväärtus kindlustusväärtuseks, millest lähtudes kohaldatakse hüvitamisel ala- või ülekindlustuse sätteid.
7. KINDLUSTUSMAKSE TASUMISE KORD
7.1. Kindlustusvõtja peab tasuma kindlustusmakse või perioodiliste kindlustusmaksete tasumise kokkuleppe korral esimese kindlustusmakse kohe pärast kindlustuslepingu sõlmimist. Kindlustusmakse tasumisel pangaülekandega loetakse see makstuks momendist, mil makse laekus BTA või vastava kindlustuspoliisi xx xxxx väljastanud kindlustusvahendaja pangaarvele. Kui kindlustusvõtja ei ole 14 (neljateistkümne) päeva jooksul pärast kindlustuslepingu sõlmimisest tasunud kindlustusmakset või esimest kindlustusmakset, võib BTA kuni kindlustusmakse tasumiseni kindlustuslepingust taganeda. Kui kindlustusmakse või esimene kindlustusmakse ei ole tasutud kindlustusjuhtumi toimumise ajaks, vabaneb BTA kindlustuslepingu täitmise kohustusest.
8. KINDLUSTUSLEPINGU SÕLMIMINE
8.1. Kindlustusleping sõlmitakse kindlustusvõtja kirjaliku avalduse alusel, mis on kindlustuslepingu lahutamatu osa.
8.2. Kindlustuslepingu sõlmimisel on kindlustusvõtja kohustatud BTA-le teatama kõigist talle teadaolevatest asjaoludest, millel on nende olemusest tulenevalt mõju BTA otsusele kindlustusleping sõlmida või xxxx xxxx kokkulepitud tingimustel. Kindlustusvõtja vastutab esitatud informatsiooni õigsuse eest.
8.3. BTA-l on õigus kindlustusobjekt enne kindlustuslepingu sõlmimist üle vaadata.
9. KINDLUSTUSVÕTJA KOHUSTUSED
Lisaks muudele kindlustustingimustes ja seaduses sätestatud kohustustele, on kindlustusvõtja kohustatud:
9.1. kindlustuslepingu kehtimise ajal BTA-le viivitamatult teatama kõigist muudatustest varasemalt BTA-le esitatud dokumentides, samuti kõigist asjaoludest, mis võivad suurendada kindlustusriski saabumise võimalust ( nt ettevõtlusvormi või tehnoloogia muutmine, kapitaalremondi alustamine, vara üürile andmine kolmandatele isikutele jms.) või suurendada kindlustusjuhtumi korral võimaliku kahju suurust;
9.2. viivitamatult teatama BTA-le kindlustusjuhtumi saabumisest, esitades vastava avalduse ja muud kindlustusjuhtumit puudutavad dokumendid;
9.3. kindlustusjuhtumi toimumisel teavitama sellest viivitamatult pädevaid ametkondi (nt politsei, Päästeamet jne.), võtma tarvitusele kõik võimalikud abinõud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ning tagama BTA-le regressinõude esitamise õiguse;
9.4. teatama BTA-le viivitamatult kui kindlustuslepingu kehtivusaja jooksul on xxxxx riskid kindlustatud teise kindlustusandja juures;
9.5. teatama BTA-le viivitamatult kindlustusobjekti võõrandamisest. Asja võõrandamisel lähevad asja omandajale üle kõik kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused. BTA suhtes ei loeta kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevad õiguseid ja kohustusi üle läinuks enne kindlustatud asja võõrandamisest teadasaamist.
9.6. kõik kindlustuslepinguga seotud teated, avaldused jne tuleb BTA-le esitada vähemalt kirjalikult taasesitatavas vormis.
10. KINDLUSTUSHÜVITISE MAKSMISE KORD
10.1. Kindlustushüvitise saamiseks peab kindlustusvõtja esitama BTA-le:
- BTA kehtestatud vormis avalduse;
- kindlustuspoliisi koopia;
- kindlustusjuhtumi saabumist (sh vastavatelt ametkondadelt nagu politsei, Päästeamet jt.) ning kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju suurust tõendavad dokumendid;
- kindlustushüvitise saamise õigust tõendavad dokumendid (omandiõigust kinnitavad dokumendid, volikiri jms.);
- BTA nõudmisel täiendavad dokumendid.
Kui kahjustunud või hävinud on kindlustatud vallasvara, siis peab kindlustusvõtja lisaks eelpool märgitule esitama BTA-le nimekirja (raamatupidamisarvestuse andmed) varast, mis asus kindlustusjuhtumi saabumise hetkel ruumi(de)s, kus kindlustusjuhtum toimus.
10.2. Juhul, kui kindlustusvõtja ei esita vajalikke dokumente, mis tõendaksid kindlustusjuhtumi toimumist xx xxxxx tagajärjel tekkinud kahju suurust, on BTA-l õigus kindlustushüvitise maksmisest keelduda.
10.3. BTA-l on õigus:
- osaleda kahjustada saanud kindlustusobjekti päästmisel ja säilitamisel, võttes selleks tarvitusele vastavad abinõud;
- vaadata kahjustatud kindlustusobjekt üle tekkinud kahju põhjuse ja ulatuse määramiseks;
- tutvuda dokumentidega ja koguda kindlustusjuhtumi põhjusi, tagajärgi ning kahju suurust selgitavat informatsiooni.
10.4. BTA võtab 14. päeva jooksul pärast kõigi võimaliku kindlustusjuhtumi põhjuste ja kahju suuruse väljaselgitamiseks vajalike dokumentide saamist vastu otsuse kindlustushüvitise maksmise või maksmisest keeldumise kohta, teatades sellest kindlustusvõtjale kirjalikult 10 tööpäeva jooksul, arvates otsuse vastuvõtmise päevast.
10.5. BTA-l on käesolevate tingimuste alusel õigus valida, kas maksta hüvitis välja rahas, katta kindlustusobjekti remondikulud või asendada kahjustatud või hävinud kindlustusobjekt samaväärsega.
10.6. BTA maksab kindlustushüvitise välja 10 päeva jooksul alates kindlustushüvitise väljamaksmise otsuse tegemisest
10.7. Juhul, kui kindlustusjuhtumi saabumise põhjuste ja kahju suuruse kindlaksmääramiseks on vajalik ekspertiis, tehakse ekspertiis seda taotlenud lepingupoole kulul.
10.8. Kindlustushüvitise suurus kahjustatud või hävinud vara eest määratakse järgmiselt:
10.8.1. Kindlustusjuhtumist tingitud kahjusumma suuruseks on kindlustusobjekti taastamise (xxxxxxx) maksumus või taassoetamismaksumus (kindlustusobjektiga samaväärse sama liiki eseme ostuhind). Ehitise taastamine on ehitise viimine kindlustusjuhtumi eelsega sarnasesesse seisundisse. BTA-l on õigus valida taastamistööde teostaja ja taastamisviis. Kui kindlustusvõtja soovib taastamistööde teostaja valida ise, on eelduseks BTA kirjalik nõusolek. Taastamine toimub ehitustööde kalkulatsiooni alusel. Kuni taastamistööde alguseni ei ole BTA-l kohustust teha väljamakseid. Taastamise korral maksab BTA hüvitist vastavalt tehtud töödele ja nende kohta esitatud arvetele. Ehitise taastamine peab aset leidma kindlustuskohas.
10.8.2. BTA hüvitab kulutused, mida kasutati kindlustusobjekti sihipäraseks päästmiseks või puhastamiseks, kuid mitte rohkem kui 10% kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju suurusest eeldusel, et hüvitiste kogusumma ei ületa kindlustussummat.
10.8.3. BTA-l on õigus kinni pidada väljamaksmisele kuuluvast kindlustushüvitisest kindlustusperioodi lõpuni tasumata kindlustusmaksed.
10.8.4. Kindlustushüvitist vähendatakse summa võrra, mis maksti kindlustatule hüvitisena kahju eest kolmandate isikute poolt seaduses ettenähtud korras. Nimetatud summa saamisest on kindlustatu kohustatud BTA-d teavitama. Juhul, kui tekitatud kahju on täies ulatuses kolmanda isiku poolt hüvitatud, kaotab kindlustatu õiguse nõuda antud kindlustusjuhtumi eest BTA-lt kindlustushüvitist. Kui nimetatud summa tasuti kolmanda isiku poolt kindlustatule pärast kindlustushüvitise saamist, on kindlustatu kohustatud saadud kindlustushüvitise vastavas ulatuses BTA-le tagastama.
10.8.5. Kui toimus kindlustusobjekti xxxxxx või röövimine, millega seoses maksti välja kindlustushüvitis, kuid kindlustusobjekt leiti pärast xxxx xxxx, siis on BTA-l õigus nõuda tagasi väljamakstud kindlustushüvitis või saada omandiõigus leitud kindlustusobjektile. Kui BTA otsustab leitud kindlustusobjekti mitte xxxxxx xxxxx, kuid kindlustusobjekt on kahjustatud, vähendab kindlustatu saadud kindlustushüvitise tagasimaksmisel BTA-le summat selle summa võrra, mis kulub leitud kindlustusobjekti remontimiseks ja mis lepitakse kindlustusvõtja ja BTA vahel kokku.
10.8.6. Kui seoses xxx xx sama kindlustusjuhtumi saabumisega ühes xx xxxxx kindlustuskohas saab kahjustada mitu kindlustusobjekti, rakendab BTA ainult ühte, kõige kõrgemat omavastutust. Kindlustushüvitist ei maksta välja, kui see on väiksem kui kindlustuslepinguga kindlaks määratud omavastutus.
10.8.7. Kahjusumma xxxxx xx arvata tagastatavaid või tasaarvestatavaid lõive xx xxxxx (nt käibemaks).