MÄÄRUSE KAVAND
Rahvatervishoiu seaduse eelnõu
seletuskirja xxxx 1
MÄÄRUSE XXXXXX
EELNÕU
Sotsiaalministri määrus „Terviseameti tasuliste tervisekaitseteenuste osutamise xxxx xx hinnakiri“
Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 12 lõike 3 alusel.
1. peatükk
Tasuliste tervisekaitseteenuste osutamise kord
§ 1. Tervisekaitseteenuse osutamine
Terviseamet osutab käesoleva hinnakirja kohaselt tasulisi tervisekaitseteenuseid juriidilise või füüsilise isiku, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse (edaspidi tellija) taotluse alusel keemiliste, bioloogiliste ja füüsikaliste ohutegurite määramiseks ning riskihindamiseks.
§ 2. Tervisekaitseteenuse eest tasumine
(1) Tervisekaitseteenuse tellija tasub teenuse eest vastavalt hinnakirjas sätestatud hinnale Terviseameti väljastatud arve alusel.
(2) Terviseamet võib rakendada hinnakirjast madalamaid hindu, kui teenuse osutamiseks vajalikud xxxxx xxxx võimaldavad.
2. peatükk Hinnakiri
§ 3. Vee sensoorne ja keemiline analüüs
Vee sensoorsele ja keemilisele analüüsile rakendatakse alljärgnevaid hindu:
Jrk nr | Teenuse nimetus | Hind eurodes käibemaksuta |
1) | alumiinium | 11,67 |
2) | ammoonium | 6,67 |
3) | bikromaatne hapnikutarve | 20,00 |
4) | biokeemiline hapnikutarve | 17,50 |
5) | boor | 14,17 |
6) | elektrijuhtivus | 3,33 |
7) | fenoolid (1- ja 2-aluselised) vedelikkromatograafiliselt | 58,33 |
8) | fluoriid | 7,50 |
9) | fosfaat, polüfosfaat | 7,50 |
10) | hõljuvained | 10,00 |
11) | hägusus | 4,17 |
12) | jääkkloor | 5,00 |
13) | kaalium | 14,17 |
14) | kaltsium | 4,17 |
15) | kloriid | 7,50 |
16) | kuivjääk | 6,67 |
17) | lahustunud hapnik | 5,83 |
18) | leelisus | 7,50 |
19) | lenduvad fenoolid | 20,00 |
20) | lõhn | 1,67 |
21) | läbipaistvus | 2,50 |
22) | magneesium | 4,17 |
23) | mangaan | 18,33 |
24) | maitse | 1,67 |
25) | naatrium | 14,17 |
26) | naftaproduktid gravimeetriliselt | 16,67 |
27) | nitraat | 10,00 |
28) | nitrit | 6,67 |
29) | permanganaatne hapnikutarve | 6,67 |
30) | pestitsiidid gaasikromatograafiliselt multimeetodil | 183,33 |
31) | pestitsiidid vedelikkromatograafiliselt multimeetodil | 183,33 |
32) | pH | 3,33 |
33) | põletusjääk | 10,83 |
34) | rasv | 16,67 |
35) | raud, kahevalentne | 13,33 |
36) | ränioksiid | 10,00 |
37) | seotud kloor | 5,00 |
38) | sulfaat | 6,67 |
39) | tsüaniid | 15,83 |
40) | vaba kloor | 5,00 |
41) | värvus | 2,50 |
42) | väävelvesinik | 9,17 |
43) | üldfosfor | 15,83 |
44) | üldkaredus | 5,00 |
45) | üldlämmastik | 18,33 |
46) | üldraud (oksüdatsiooniaste kaks xx xxxx) | 10,00 |
47) | polütsükliliste aromaatsete süsivesinike, sealhulgas xxxxx(a)püreeni sisaldus | 180,00 |
48) | benseen, 1,2-dikloroetaan, tri- ja tetrakloroeteen ning trihalometaanid gaasikromatograafiliselt | 170,83 |
49) | katioonid (kaalium, naatrium, kaltsium, magneesium) ja anioonid (fluoriid, kloriid, nitraat, sulfaat) ioonkromatograafiliselt | |
1 ioon | 14,17 | |
2 iooni | 17,50 | |
3 iooni | 20,00 | |
4 iooni | 21,67 |
§ 4. Toidu koostise keemiline analüüs
Toidu koostise keemilisele analüüsile rakendatakse alljärgnevaid hindu:
Jrk nr | Teenuse nimetus | Hind eurodes käibemaksuta |
1) | erikaal (tihedus) | 5,50 |
2) | fritüürrasva kvalitatiivne analüüs | 7,33 |
3) | happesus | 6,42 |
4) | kakaoubade happearv | 34,08 |
5) | kakaoubade peroksiidarv | 35,00 |
6) | keedusoolasisaldus | 9,00 |
7) | keedusoolasisaldus juustus | 12,92 |
8) | kofeiinisisaldus vedelikkromatograafiliselt | 75,00 |
9) | kuivaine või niiskusesisaldus gravimeetriliselt | 7,00 |
10) | kuivainesisaldus refraktomeetriliselt | 6,25 |
11) | kulinaartoodete termilise töötluse hindamine | 5,50 |
12) | kumariini sisaldus vedelikkromatograafiliselt | 106,67 |
13) | lenduvate lämmastikühendite sisaldus kalas | 20,83 |
14) | lenduvate rasvhapete sisaldus | 22,50 |
15) | xxxx xxxxxxxxxx | 4,58 |
16) | lihatoote kollageenisisaldus | 21,67 |
17) | lihatoote tärklisesisaldus | 15,83 |
18) | mee diastaasarv | 5,83 |
19) | mee hüdroksümetüülfurfuraali (HMF) sisaldus spektrofotomeetriliselt | 16,67 |
20) | mee kvalitatiivne reaktsioon hüdroksümetüülfurfuraalile | 5,00 |
21) | mee vabade hapete sisaldus | 7,50 |
22) | mineraalained (tuhk) | 11,25 |
23) | muna merivaik-, piim- ja β-hüdroksüvõihappe sisaldus gaasikromatograafiliselt | 90,00 |
24) | murdumisnäitaja | 5,50 |
25) | orgaaniliste hapete sisaldus vedelikkromatograafiliselt | 53,33 |
26) | organoleptilised omadused | 7,33 |
27) | pagaritoodete poorsus | 5,50 |
28) | pH | 5,50 |
29) | xxxxxxxxx Xxxxxxx meetodil | 12,00 |
30) | rasvade xx xxxxx happearv | 7,00 |
31) | vabade rasvhapete sisaldus | 7,00 |
32) | rasvade xx xxxxx joodiarv | 11,67 |
33) | rasvade kolesteroolisisaldus | 117,50 |
34) | rasvade xx xxxxx mitteseebistuvad ühendid | 28,33 |
35) | rasvade xx xxxxx seebistusarv | 16,67 |
36) | rasvade xx xxxxx peroksiidarv | 9,17 |
37) | rasvade xx xxxxx rasvhappeline koostis | 67,5 |
38) | rasvasisaldus Soxhlet’i meetodil | 20,17 |
39) | redutseerivate suhkrute sisaldus | 21,92 |
40) | roa kalorsuse teoreetiline arvutus | 4,58 |
41) | roa kalorsuse määramine (täispakett) | 64,17 |
42) | roa kalorsuse määramine (valgud-süsivesikud koos) | 33,00 |
43) | roa kalorsuse määramine (valgu- ja rasvavaba toote korral) | 12,00 |
44) | kiudained | 31,00 |
45) | toiduainete energeetiline väärtus, sealhulgas | |
valk, rasv, süsivesikud, kiudained, suhkrud, naatrium, rasvhappeline koostis | 165,00 | |
46) | saastumine aidakahjuritega | 7,33 |
47) | saastumine metallilisanditega | 6,42 |
48) | sade (vees mittelahustuv) | 6,42 |
49) | sahharoosisisaldus | 21,92 |
50) | suhkrusisaldus | 15,75 |
51) | suhkrute sisaldus vedelikkromatograafiliselt | 71,25 |
52) | sõelanalüüs | 15,83 |
53) | toote koostisosade suhte uuring | 4,58 |
54) | toote täidise osamassi mõõtmine | 4,58 |
55) | tooteühiku massi mõõtmine | 3,66 |
56) | tuhasisaldus (10%-lises HCl-s mittelahustuv tuhk) | 12,83 |
57) | tärklisesisaldus | 21,08 |
58) | valgusisaldus | 35,00 |
59) | üldfosfori sisaldus (P2O5-na) | 27,50 |
§ 5. Lisaainete ja vitamiinide analüüs
Lisaainete ja vitamiinide analüüsile rakendatakse alljärgnevaid hindu:
Jrk nr | Teenuse nimetus | Hind eurodes käibemaksuta |
1) | askorbiinhappe sisaldus vedelikkromatograafiliselt | 45,83 |
2) | A-vitamiini sisaldus vedelikkromatograafiliselt | 75,00 |
3) | provitamiin A sisaldus vedelikkromatograafiliselt | 75,00 |
4) | B-grupi vitamiinide ja foolhappe sisaldus vedelikkromatograafiliselt | 90,83 |
5) | D-vitamiini sisaldus vedelikkromatograafiliselt | 135,83 |
6) | E-vitamiini sisaldus vedelikkromatograafiliselt | 85,83 |
7) | K-vitamiini sisaldus vedelikkromatograafiliselt | 75,00 |
8) | karmiini sisaldus vedelikkromatograafiliselt | 112,50 |
9) | nitriti- ja nitraadisisaldus loomsetes toiduainetes vedelikkromatograafiliselt | 75,00 |
10) | nitritisisaldus kolorimeetriliselt | 14,67 |
11) | säilitusainete (sorbiinhappe ja bensoehappe) sisaldus vedelikkromatograafiliselt | 53,33 |
12) | sünteetiliste magusainete (atsesulfaam-K, xxxxxxxxx, aspartaam) sisaldus vedelikkromatograafiliselt | 75,00 |
13) | sünteetiliste toiduvärvide sisaldus jookides | 118,17 |
14) | sünteetiliste toiduvärvide sisaldus | 134,75 |
15) | tsüklamaadisisaldus vedelikkromatograafiliselt | 75,00 |
16) | vääveldioksiidi- ja sulfitisisaldus kapillaardestillatsioonmeetodil | 20,83 |
§ 6. Saasteainete analüüs
Saasteainete analüüsile rakendatakse alljärgnevaid hindu:
Jrk nr | Teenuse nimetus | Hind eurodes käibemaksuta |
1) | polütsükliliste aromaatsete süsivesinike, sealhulgas xxxxx(a)püreeni sisaldus | 180,00 |
2) | N-nitrosoamiinide sisaldus | 162,50 |
3) | akrüülamiidi sisaldus | 170,83 |
4) | furaani sisaldus | 170,83 |
5) | histamiinisisaldus kalas | 36,67 |
6) | histamiinisisaldus kalas vedelikkromatograafiliselt | 64,17 |
7) | nitraadisisaldus taimsetes toodetes vedelikkromatograafiliselt | 48,33 |
8) | nitraadisisaldus potentsiomeetriliselt | 10,00 |
9) | nitraadi ja nitriti sisaldus potentsiomeetriliselt (arbitraažmeetod) | 51,67 |
10) | pestitsiidijääkide sisaldus taimsetes proovides gaasikromatograafiliselt multimeetodil | 266,67 |
11) | pestitsiidijääkide ja PCB-de sisaldus loomsetes xx xxxxx rasvasisaldusega proovides gaasikromatograafiliselt multimeetodil | 266,67 |
12) | pestitsiidijääkide sisaldus taimsetes proovides (GC ja LC multimeetod, ditiokarbamaadid) | 426,67 |
13) | pestitsiidijääkide sisaldus loomsetes proovides (GC ja LC multimeetod) | 426,67 |
14) | pestitsiidijääkide sisaldus vedelikkromatograafiliselt dioodmaatriks- või fluorestsentsdetektoriga | 133,33 |
15) | pestitsiidijääkide sisaldus LC/MS/MS multimeetodil | 213,33 |
16) | pestitsiidijääkide sisaldus LC/MS/MS xxxxxxxxxx meetoditel | 170,83 |
17) | 2,4-D xx xxxxx derivaatide sisaldus gaasikromatograafiliselt | 168,00 |
18) | ditiokarbamaatide sisaldus spektrofotomeetriliselt | 43,33 |
19) | ditiokarbamaatide sisaldus gaasikromatograafiliselt | 80,00 |
20) | 3-MCPD sisaldus gaasikromatograafiliselt | 175,00 |
21) | aflatoksiinide B1, B2, G1 ja G2 sisaldus vedelikkromatograafiliselt | 129,17 |
22) | mükotoksiinide M1 ja M2 sisaldus vedelikkromatograafiliselt | 106,67 |
23) | ohratoksiin A sisaldus vedelikkromatograafiliselt | 106,67 |
24) | patuliini sisaldus vedelikkromatograafiliselt | 106,67 |
25) | T-2 ja HT-2 toksiinide sisaldus vedelikkromatograafiliselt | 106,67 |
26) | zearalenooni sisaldus vedelikkromatograafiliselt | 106,67 |
27) | mükotoksiinide sisaldus LC/MS/MS multimeetodil | 213,33 |
§ 7. Vee mikrobioloogiline analüüs
Vee mikrobioloogilisele analüüsile rakendatakse alljärgnevaid hindu:
Jrk nr | Teenuse nimetus | Hind eurodes käibemaksuta |
1) | mikroobide üldarv 37 °C | 5,25 |
2) | mikroobide üldarv 22 °C | 5,25 |
3) | Coli-laadsed bakterid (membraanfiltratsiooni meetod) | 8,00 |
4) | Termotolerantsed Coli-laadsed bakterid | 7,00 |
5) | Escherichia coli (membraanfiltratsiooni meetod) | 7,50 |
6) | Coli-laadsed bakterid (Colilert) | 8,50 |
7) | Escherichia coli (Colilert) | 8,50 |
8) | enterokokid või streptokokid (membraanfiltratsiooni meetod) | 6,17 |
9) | Staphylococcus aureus | 8,75 |
10) | Pseudomonas aeruginosa | 7,92 |
11) | Salmonella spp. | 13,25 |
12) | Clostridium perfringens | 10,50 |
13) | sulfitit redutseerivad klostriidid | 10,50 |
14) | Legionella | 85,00 |
15) | Vibrio cholerae | 25,42 |
16) | enteroviirused | 30,58 |
17) | hallitusseened | 7,92 |
18) | pärmseened | 7,92 |
§ 8. Toidu mikrobioloogiline analüüs
Toidu mikrobioloogilisele analüüsile rakendatakse alljärgnevaid hindu:
Jrk nr | Teenuse nimetus | Hind eurodes käibemaksuta |
1) | hallitusseened | 7,92 |
2) | pärmseened | 7,92 |
3) | aeroobsete mikroobide arvukus 30 °C | 6,17 |
4) | enterokokid | 8,75 |
5) | Coli-laadsed bakterid | 9,67 |
6) | termotolerantsed Coli-laadsed bakterid | 9,67 |
7) | Escherichia coli | 10,50 |
8) | Clostridium perfringens | 14,92 |
9) | sulfitit redutseerivad klostriidid | 11,33 |
10) | Staphylococcus aureus’e arvukus | 15,75 |
11) | Salmonella spp. | 13,25 |
12) | Enterobacteriaceae arvukus | 9,67 |
13) | Bacillus cereus | 12,25 |
14) | Yersinia enterocolitica | 24,50 |
15) | Campylobacter jejuni/coli | 23,67 |
16) | Listeria monocytogenes’e arvukus | 18,33 |
17) | Listeria monocytogenes’e leidumine | 19,33 |
18) | Pseudomonas aeruginosa | 11,33 |
19) | Vibrio parahaemolyticus, Vibrio cholera | 18,42 |
20) | pidurdusainete olemasolu toorpiimas (resasuriiniga) | 3,50 |
§ 9. Uhtmete mikrobioloogiline analüüs
Uhtmeproovide mikrobioloogilisele analüüsile rakendatakse alljärgnevaid hindu:
Jrk nr | Teenuse nimetus | Hind eurodes käibemaksuta |
1) | mikroorganismide üldarv | 4,92 |
2) | Coli-laadsete bakterite leidumine | 5,00 |
3) | Coli-laadsete bakterite arvukus | 7,50 |
4) | Esherichia coli | 7,00 |
5) | Enterobacteriaceae | 8,75 |
6) | Enterokokid | 10,50 |
7) | koagulaaspositiivne stafülokokk | 7,92 |
8) | Salmonella spp. | 11,42 |
9) | L. monocytogenes | 11,42 |
10) | pärmseened | 5,25 |
11) | hallitusseened | 5,25 |
12) | Pseudomonas aeruginosa | 11,42 |
13) | pinna puhtuseproov kontaktslaidiga ühele mikroobile või mikroobide grupile | 3,00 |
§ 10. Muud mikrobioloogilised analüüsid
Muudele mikrobioloogilistele analüüsidele rakendatakse alljärgnevaid hindu:
Jrk nr | Teenuse nimetus | Hind eurodes käibemaksuta |
1) | mittestandardse proovi ettevalmistamine mikrobioloogiliseks uuringuks | 16,92 |
2) | mikroobide arvukus õhus (sedimentatsioonimeetod) | 3,50 |
3) | õhu uuring Staphylococcus aureus’ele (sedimentatsioonmeetod) | 4,42 |
4) | hallitusseente arvukus õhus (sedimentatsioonimeetod) | 3,50 |
5) | aeroobsete bakterite arvukus õhus (aspiratsiooniseade) | 5,25 |
6) | Staphylococcus aureus’e arvukus õhus (aspiratsiooniseade) | 5,25 |
7) | hallitusseente arvukus õhus (aspiratsiooniseade) | 5,25 |
8) | steriilsuse uuring | 8,75 |
9) | autoklaavi bioloogiline kontroll | 17,50 |
10) | Staphylococcus aeureus mullas või kompostis | 14,92 |
11) | kütuse mikrobioloogiline analüüs hallitus- ja pärmseentele | 41,67 |
12) | Escherichia coli mullas või kompostis | 5,25 |
13) | Salmonella spp. määramine mullas või kompostis | 11,42 |
14) | sulfitit redutseerivad anaeroobid mullas või kompostis | 10,50 |
15) | pinnaseproovi uurimine geohelmintide avastamiseks | 6,12 |
§ 11. Toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamine ning migreeruvate ainete või funktsionaalsete rühmade analüüs
Toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamisele ning migreeruvate ainete või funktsionaalsete rühmade analüüsile rakendatakse alljärgnevaid hindu:
Jrk nr | Teenuse nimetus | Hind eurodes käibemaksuta |
1) | mudellahuste sensoorne analüüs, toote kontroll | 43,75 |
2) | üldise migratsiooni määramine (toidusimulandiks isooktaan või etanooli lahus) | 87,50 |
3) | üldise migratsiooni määramine (toidusimulandiks destilleeritud vesi või äädikhappe lahus) | 55,00 |
4) | üldise migratsiooni määramine (toidusimulandiks triglütseriidide segu, maisi-, oliivi- või päevalilleõli) | 250,00 |
5) | formaldehüüdi määramine toidusimulandist (oliiviõli) | 73,50 |
6) | formaldehüüdi määramine toidusimulandist (destilleeritud vesi / äädikhappe või etanooli lahus) | 55,00 |
7) | primaarsete aromaatsete amiinide (PAA) määramine toidusimulandist (destilleeritud vesi, isooktaan, äädikhappe või etanooli lahus) | 150,00 |
8) | bisfenool A määramine toidusimulandist (destilleeritud vesi, isooktaan, äädikhappe või etanooli lahus) | 87,50 |
9) | fotoinitsiaatorite määramine papis | 115,00 |
§ 12. Xxxxxxxxxxxxxxxxx, tarbekaupade, mänguasjade ja kosmeetikatoodete uuringud
Xxxxxxxxxxxxxxxxx, tarbekaupade, mänguasjade ja kosmeetikatoodete uuringutele rakendatakse alljärgnevaid hindu:
Jrk nr | Teenuse nimetus | Hind eurodes käibemaksuta |
1) | vesinikperoksiidi sisaldus kosmeetikatootes | 80,00 |
2) | formaldehüüdi sisaldus kosmeetikatoodetes | 30,00 |
3) | vaba formaldehüüdi sisaldus kosmeetikatoodetes HPLC meetodil | 80,00 |
4) | oksüdeerivate värvainete sisaldus kosmeetikatoodetes | 128,33 |
5) | p-fenüleendiamiini sisaldus kosmeetikatoodetes | 80,00 |
6) | triklosaani sisaldus kosmeetikatoodetes | 80,00 |
7) | konservantide sisaldus kosmeetikatoodetes (parabeenid, fenoksüetanool, fenoksüpropanool) | 95,83 |
8) | konservantide sisaldus kosmeetikatoodetes (parabeenid, alkoholid, happed) | 145,83 |
9) | MI ja MCI sisaldus kosmeetikatoodetes | 95,83 |
10) | IPBC sisaldus kosmeetikatoodetes | 170,83 |
11) | hüdrokinooni sisaldus kosmeetikatoodetes | 80,00 |
12) | UV-filtrite sisaldus kosmeetikatoodetes | 213,33 |
13) | allergeensete lõhnaainete sisaldus kosmeetikatoodetes | 258,33 |
14) | pH kosmeetikatoodetes | 7,00 |
15) | teesool, kloriidisisaldus | 12,00 |
16) | pesuseep: | |
niiskus | 7,00 | |
vaba leelise massiosa | 17,50 | |
vaba naatriumkarbonaadi massiosa | 17,50 | |
rasvhapete massiosa | 35,0 | |
ühe toote kaal | 3,50 | |
17) | kosmeetikatoodete mikrobioloogiline uuring (mikroobide arv, Staphyllococcus aureus, Candida albicans, Pseudomonas aeruginosa) | 45,83 |
18) | kosmeetikatoodete antimikroobse kaitse testimine | 185,00 |
19) | Candida albicans kosmeetikatoodetes | 10,83 |
20) | mikroobide arv kosmeetikatoodetes | 8,33 |
21) | Staphylococcus aeureus kosmeetikatoodetes | 15,00 |
22) | Pseudomonas aeruginosa kosmeetikatoodetes | 11,67 |
23) | Enterobacteriaceae kosmeetikatoodetes | 10,00 |
24) | ftalaatide sisaldus tarbekaupades | 150,00 |
25) | aromaatsete amiinide sisaldus tarbekaupades | 175,00 |
26) | mänguasja väändekatse | 19,25 |
27) | mänguasja tõmbekatse | 19,25 |
28) | mänguasja õmbluste tugevus | 21,09 |
29) | mänguasja kukkumiskatse | 11,00 |
30) | mänguasja ümberlükkamiskatse | 11,00 |
31) | mänguasja löögikatse | 12,84 |
32) | mänguasja survekatse | 14,66 |
33) | mänguasja leotamiskatse | 22,91 |
34) | mänguasja osade juurdepääsetavuse katse | 15,59 |
35) | mänguasjade väikeste osade määramise katse | 21,00 |
36) | mänguasja servade teravuse kontroll | 26,59 |
37) | mänguasja otste teravuse kontroll | 25,66 |
38) | mänguasja traatide painduvuse katse | 21,09 |
39) | mänguasja paisuvate materjalide kontroll | 16,50 |
40) | vedelikuga täidetud mänguasjade lekke kontroll | 20,16 |
41) | mänguasja geomeetrilise kuju kontroll | 14,66 |
42) | suuga käitatavate mänguasjade vastupidavuse kontroll | 27,50 |
43) | mänguasjade kokkuvolditavad või -liuguvad mehhanismid | 27,50 |
44) | mänguasja nööride jämeduse mõõtmine | 11,00 |
45) | mänguasjade nööride, kettide ja elektrijuhtmete pikkus | 12,00 |
46) | mänguasja staatilise tugevuse katse | 20,16 |
47) | mänguasja dünaamilise tugevuse katse | 24,75 |
48) | mänguasja püsikindluse kontroll | 27,50 |
49) | kiige tugevuse kontroll | 27,50 |
50) | mängu viskekehade kineetilise energia mõõtmine | 44,00 |
51) | mänguasja xxxx paksuse mõõtmine | 25,00 |
52) | ronimisraamide avade mõõtmete kontroll | 21,00 |
53) | mänguasjade materjali puhtus | 10,00 |
54) | pakendi kontroll (märgistus, hoiatused) | 12,00 |
55) | alla 3-aastastele lastele mitteettenähtud mänguasjad (märgistus, hoiatused) | 12,00 |
56) | mänguasjade nööride ja kettide ulatus | 23,00 |
57) | katsekomplektide kontroll (keemiliste ainete xx xxxx kogused, märgistus, hoiatused) | 23,00 |
58) | keemiliste mänguasjade kontroll (ainete xx xxxx kogused, märgistus, hoiatused) | 23,00 |
§ 13. Õhu keemiline analüüs
Õhu keemilisele analüüsile rakendatakse alljärgnevaid hindu:
Jrk nr | Teenuse nimetus | Hind eurodes käibemaksuta |
1) | aine analüüs ekspressmeetodil (indikaatortoruga) | 25,00 |
2) | ammoniaagi analüüs potentsiomeetriliselt | 29,17 |
3) | aine analüüs gaasikromatograafiliselt (proovivõtt kotiga) | |
iga komponent esimeses proovis | 70,00 | |
iga komponent järgmistes proovides | 30,00 | |
4) | aine analüüs ioonkromatograafiliselt | 70,00 |
5) | aine analüüs spektrofotomeetriliselt | 29,17 |
6) | elavhõbe ekspressmeetodil | 22,50 |
7) | keevitusaerosoolide analüüs gravimeetriliselt | 29,17 |
9) | lahustiaurude gaasikromatograafiline analüüs (proovivõtt adsorptsioonsöega – aktiivne või passiivne) | 100,00 |
10) | lenduvate orgaaniliste ühendite summaarne sisaldus siseruumide õhus gaasikromatograafiliselt adsorptsioontorult MS detektoriga (proovivõtt adsorptsioonsöega – aktiivne või passiivne) | 200,00 |
11) | mineraalõlide aerosoolide analüüs gaasikromatograafiliselt | 50,00 |
12) | aine analüüs vedelikkromatograafiliselt | 104,17 |
13) | orgaanilise ühendi identifitseerimine MS detektoriga | 150,00 |
14) | tahkete osakeste määramine tolmuanalüsaatoriga | 30,00 |
15) | tolm gravimeetriliselt | 25,00 |
16) | veesisalduse määramine survegaasis kastepunkti järgi | 10,00 |
§ 14. Toksiliste elementide analüüs
Toksiliste elementide analüüsile rakendatakse alljärgnevaid hindu:
Jrk nr | Teenuse nimetus | Hind eurodes käibemaksuta |
1) | ühe toksilise elemendi määramine | 18,33 |
2) | toiduproovi ettevalmistus toksiliste elementide määramiseks | 24,17 |
3) | õhuproovi ettevalmistus toksiliste elementide määramiseks | 17,50 |
4) | tarbekauba ettevalmistus toksiliste elementide määramiseks | 30,00 |
5) | kosmeetikaproovi ettevalmistus toksiliste elementide määramiseks | 25,00 |
6) | heitveeproovi ettevalmistus toksiliste elementide määramiseks | 24,17 |
7) | mänguasja ettevalmistus toksiliste elementide määramiseks | 25,42 |
8) | proovi ettevalmistus kroom(VI) analüüsiks | 35,00 |
9) | proovi ettevalmistus arseeni analüüsiks | 30,50 |
10) | proovi ettevalmistus elavhõbeda määramiseks | 25,50 |
11) | proovi ettevalmistus nikli määramiseks nahaga kokkupuutuvatest esemetest | 17,50 |
§ 15. Füüsikaliste tegurite mõõtmine
Füüsikaliste tegurite mõõtmisele rakendatakse alljärgnevaid hindu:
Jrk nr | Teenuse nimetus | Hind eurodes käibemaksuta |
1) | müratase (filtrid A, Lin või C), 1 mõõtepunkt | 20,00 |
2) | müratase ja helirõhutase oktaavribades (31,5– 8000 Hz), 1 mõõtepunkt | 27,50 |
3) | müratase ja helirõhutase 1/3 oktaavribades (25– 10 000 Hz), 1 mõõtepunkt | 32,50 |
4) | ekvivalentne müratase, 1 mõõtepunkt | 27,50 |
5) | liiklusest põhjustatud ekvivalentne müratase, 1 mõõtepunkt | 37,50 |
6) | tarindi heliisolatsiooni mõõtmine õhumüra suhtes in situ (1 sein või vahelagi) | 212,50 |
7) | tarindi heliisolatsiooni mõõtmine löögimüra suhtes in situ (1 sein või vahelagi) | 195,00 |
8) | müraallika helivõimsus ligikaudse meetodiga | 95,00 |
9) | müraallika helivõimsus täpse või tehnilise meetodiga | 150,00 |
10) | infraheli mõõtmine, 1 mõõtepunkt | 50,00 |
11) | ultraheli mõõtmine, 1 mõõtepunkt | 47,50 |
12) | müra tonaalsuse hindamine (FFT-analüüs), 1 mõõtepunkt | 62,50 |
13) | korrigeeritud vibratsioonitase, vibratsiooni ekvivalentne korrigeeritud tase või vibratsioonidoos, 1 mõõtepunkt | 45,00 |
14) | üldvibratsioon oktaavribades (0,8–80 Hz), 1 mõõtepunkt | 35,00 |
15) | kohtvibratsioon oktaavribades (6,3–1250 Hz), 1 mõõtepunkt | 37,50 |
16) | xxxxxx või kohtvibratsioon 1/3 oktaavribades (kas 0,8–80 Hz või 6,3–1250 Hz) | 52,50 |
17) | valgustustihedus, 1 mõõtepunkt | 6,00 |
18) | ultraviolettkiirgus UVA,UVB,UVC alas, 1 mõõtepunkt, ühes alas | 15,00 |
19) | infrapunakiirgus, 1 mõõtepunkt | 20,00 |
20) | elektrostaatiline väli, 1 mõõtepunkt | 12,50 |
21) | madalsageduslik magnetväli 5–32 Hz, 1 mõõtepunkt | 17,50 |
22) | madalsageduslik elektriväli 5–32 Hz, 1 mõõtepunkt | 30,00 |
23) | elektromagnetväli sagedusega 100 kHz – 2,5 GHz, 1 mõõtepunkt | 27,50 |
24) | elektromagnetväli sagedusega 2,5–60 GHz, 1 mõõtepunkt | 47,50 |
25) | õhu liikumise kiiruse mõõtmine ühes punktis | 4,25 |
26) | õhu temperatuuri ja suhtelise niiskuse mõõtmine ühes punktis | 5,00 |
27) | mikrokliima (suhteline niiskus, temperatuur, õhu liikumise kiirus) mõõtmine ühes punktis | 6,25 |
28) | ventilatsiooni parameetrite mõõtmine: | |
1–5 punkti korral, iga punkti maksumus | 8,00 | |
üle 5 punkti, iga punkti maksumus | 7,00 | |
29) | raadioseadmete paigaldamise taotluse loa kooskõlastamisega seotud tervisekaitselised uuringud (tunnihind) | |
3 kHz kuni 3 GHz | 17,50 | |
3 GHz kuni 300 GHz | 30,00 | |
30) | ekspertiiside või ekspertarvamuste koostamine (tunnihind) | 26,25 |
31) | müra kaardistamine (tunnihind) | 28,75 |
§ 16. Muud tervisekaitsetoimingud
Muudele tervisekaitsetoimingutele rakendatakse alljärgnevaid hindu:
Jrk nr | Teenuse nimetus | Hind eurodes käibemaksuta |
1) | ettevõtte (asutuse) terviseohutuse olukorra ja/või nakkuse riski hindamiseks objekti ülevaatamine ja vajalike uuringute ja mõõtmiste kavandamine (tunnihind) | 25,00 |
2) | kirjaliku terviseohutuse hinnangu andmine (tunnihind) | 25,00 |
3) | ettevõttes (asutuses) vajalike mõõtmiste tegemine ja proovide võtmine (tunnihind) | 25,00 |
4) | laboriuuringute ja mõõtmistulemuste protokollide vormistamine ning kirjaliku hinnangu andmine (tunnihind) | 25,00 |
5) | unikaalse laboriuuringu teoreetiline ja praktiline ettevalmistamine (tunnihind) | 25,00 |
6) | teenuste ja tarbekaupade terviseohutuse uuringute kavandamine ja uurimistulemuste hindamine (tunnihind) | 25,00 |
7) | väljakutsetasu | 10,00 |
8) | sõidukulu (1 km) | 0,50 |
9) | asutuse auto kasutamine, tunnihind | 5,00 |
10) | katseprotokolli või eksperdiotsuse tõlkimine, 1 lk | 25,00 |
11) | otsuste, katseprotokollide jm dokumentide saatmine posti xxxx | 1,00 |
§ 17. Teenuste osutamine õhtusel või öisel ajal, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel
(1) Teenuste osutamisel õhtusel või öisel ajal ning puhkepäevadel ja riiklikel pühadel lisandub kõikide teenuste hinnale 50%. Õhtuseks ajaks loetakse ajavahemikku xxxx 18.00–22.00, öiseks ajaks loetakse ajavahemikku xxxx 22.00–06.00.
(2) Kiirtööde korral lisandub kõikide teenuste hinnale kuni 50%. Kiirtööks loetakse teenust tähtajaga üks ööpäev.
3. peatükk Rakendussätted
§ 18. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2021. a.
MÄÄRUSE XXXXXX
EELNÕU
Sotsiaalministri määrus „Nõuded mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamiseks elukeskkonnas ja mitteioniseeriva kiirguse taseme mõõtmise meetodid“
Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 16 lõike 4 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Määrus kehtestab elektromagnetväljade piirväärtused ja baaspiirangud elu- ja puhkealadel, elamutes, ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja muudes kohtades, kus inimene viibib pikemat aega (edaspidi elukeskkond), ning elektromagnetvälja taseme mõõtmise meetodid.
(2) Määrus käsitleb elektromagnetväljade piirväärtusi ja baaspiiranguid sagedusvahemikus 0 Hz kuni 300 GHz.
(3) Määruses kehtestatud elektri-, magnet- ja elektromagnetvälja iseloomustavate füüsikaliste suuruste piirväärtused ja baaspiirangud on aluseks mõõdetud elektromagnetvälja taseme hindamisel.
§ 2. Määruse eesmärk
Määruse eesmärk on tervisele ohutu elukeskkonna tagamine ning elektromagnetväljade toimega seonduvate tervisehäirete ja haiguste vältimine.
§ 3. Määruses kasutatavad mõisted
(1) Piirväärtus on elektri-, magnet- ja elektromagnetvälja iseloomustava suuruse maksimaalselt lubatud väärtus elukeskkonnas. Piirväärtuste hindamiseks kasutatakse järgmisi suurusi: elektrivälja tugevus (E), magnetväljatugevus (H), magnetvootihedus (B), võimsustihedus (S), inimese jäset läbiv vool (Ij), kontaktvool (Ik) ja erineelduvus (Se).
(2) Baaspiirang on piirang elektri-, magnet- ja elektromagnetvälja toimele, millele inimorganism reageerib ühel või teisel viisil. Sõltuvalt sagedusest on baaspiirangut iseloomustavaks suuruseks magnetvootihedus (B), voolutihedus (J), erineelduvuskiirus (Sk) või võimsustihedus (S).
(3) Lähivälja piirkond on elektromagnetvälja kiirgusallikat ümbritsev ruumi osa, kus elektromagnetväli on mittehomogeenne ja muutuv.
(4) Kaugvälja piirkond on elektromagnetlaine kiirgusallikat ümbritsev ruumi osa, kus levivat elektromagnetlainet võib lugeda tasapinnaliseks ja elektromagnetvälja homogeenseks.
(5) Indutseeritud vool on xxxxxx objektis elektromagnetvälja toimel tekkiv vool.
(6) Tippväärtus on füüsikalise suuruse maksimaalne hetkväärtus vaadeldava ajaperioodi jooksul.
2. peatükk
Elektri-, magnet- ja elektromagnetvälja iseloomustavad füüsikalised suurused
§ 4. Füüsikalised suurused
(1) Käesolevas määruses käsitletakse elektri-, magnet- ja elektromagnetvälja iseloomustavaid füüsikalisi suurusi ning nende mõõtmiseks kasutatavaid mõõtühikuid.
(2) Elektrivälja tugevus (E) on vektorsuurus, mis iseloomustab elektrivälja mõju elektriliselt laetud osakestele ja elektriliselt laetud kehadele. Elektrivälja tugevus xxxxxx punktis võrdub selles punktis olevale punktlaengule mõjuva xxx xx laengu suhtega. Elektrivälja tugevuse mõõtühik on volt meetri kohta (V/m).
(3) Kontaktvool (Ik) on elektrivool, mis kulgeb elektriliselt laetud, maandamata või halvasti maandatud objektilt läbi inimkeha takistuse ekvivalendi maasse.
(4) Voolutihedus (J) on elektrivoolu tugevus voolu suunaga risti xxxxx xxxxx pindalaühiku kohta. Voolutiheduse mõõtühik on amper ruutmeetri kohta (A/m2).
(5) Võimsustihedus S on energiavoog läbi temaga ristuva pinnaühiku. Võimsustiheduse mõõtühik on vatt ruutmeetri kohta (W/m2).
(6) Magnetvootihedus (B) on magnetvälja iseloomustav füüsikaline suurus, mis määrab selles väljas liikuvale elektrilaengule või elektrivooluga juhtmele mõjuva jõu. Magnetvootiheduse mõõtühik on tesla (T).
(7) Magnetväljatugevus (H) on füüsikaline suurus, mis avaldub magnetvootiheduse kaudu järgmiselt: H = (µ*µ0)–1*B, kus µ on keskkonna suhteline magnetiline läbitavus ja µ0 magnetiline konstant. Magnetväljatugevuse mõõtühik on amper meetri kohta (A/m).
(8) Erineelduvus (Se) on aine massiühikus neeldunud elektromagnetvälja energia. Erineelduvuse mõõtühik on džaul kilogrammi kohta (J/kg).
(9) Erineelduvuskiirus (Sk) on elektromagnetvälja energia neelduvuskiiruse keskväärtus aine massiühiku kohta. Xxxxxxxxxxxxxxxxxxx mõõtühik on vatt kilogrammi kohta (W/kg).
(10) Füüsikalised suurused elektrivälja tugevus, magnetväljatugevus, kontaktvool, võimsustihedus ja magnetvootihedus on mõõdetavad asjakohaste mõõteriistadega.
3. peatükk Baaspiirangud
§ 5. Baaspiirangud
(1) Elektri-, magnet- või elektromagnetvälja toime inimorganismi organitele, organsüsteemidele ja kudedele sõltub elektromagnetvälja sagedusest. Seoses sellega kasutatakse baaspiirangute määramiseks eri sagedusvahemikes erinevaid füüsikalisi suurusi:
1) sagedusel 0 Hz kehtestatakse baaspiirang magnetvootihedusele. Sagedustel kuni 1 Hz kehtestatakse baaspiirang voolutihedusele. Baaspiirangute eesmärk on xxx xxxxx kahjustav toime südamele, veresoonkonnale ja kesknärvisüsteemile;
2) sagedusel 1 Hz kuni 10 MHz kehtestatakse baaspiirangud voolutihedusele eesmärgiga xxx xxxxx häireid närvisüsteemi tegevuses;
3) sagedusel 100 kHz kuni 10 GHz kehtestatakse baaspiirangud erineelduvuskiirusele eesmärgiga xxx xxxxx inimorganismi üldkuumenemine ja kudede lokaalne kuumenemine. Sagedusvahemikus 100 kHz kuni 10 MHz kehtestatakse baaspiirangud ka voolutihedusele;
4) sagedusel 10 GHz kuni 300 GHz kehtestatakse baaspiirangud võimsustihedusele eesmärgiga xxx xxxxx inimkeha pindmiste ja pinnalähedaste kudede kuumenemine.
(2) Baaspiiranguid iseloomustavate suuruste (magnetvootihedus, voolutihedus, erineelduvuskiirus ja võimsustihedus) maksimaalselt lubatud arvväärtused sõltuvalt elektromagnetvälja sagedusest on esitatud alljärgnevas tabelis:
Sage dus | Magnetvoot ihedus B (mT) | Voolutih edus J (mA/m2) (ruutkesk mine väärtus) | Erineelduvu skiirus Sk (kogu keha) (W/kg) | Erineelduvu skiirus Sk (pea ja kehatüvi) (W/kg) | Erineelduvu skiirus Sk (jäsemed) (W/kg) | Võimsusti hedus S (W/m2) | |
0 Hz | 40 | – | – | – | – | – | |
> 0– 1 Hz | – | 8 | – | – | – | – | |
1–4 Hz | – | 8/f | – | – | – | – | |
4– 1000 Hz | – | 2 | – | – | – | – | |
1000 Hz – 100 kHz | – | f/500 | – | – | – | – | |
100 kHz – 10 MHz | – | f/500 | 0,08 | 2 | 4 | – | |
10 MHz – 10 GHz | – | – | 0,08 | 2 | 4 | – | |
10– 300 GHz | – | – | – | – | – | 10 |
Märkused tabeli kasutamiseks:
1) sagedus f on hertsides (Hz);
2) voolutiheduse tippväärtuse baaspiirangu arvutamiseks sagedustel kuni 100 kHz tuleb
voolutiheduse ruutkeskmine väärtus korrutada arvuga . Impulsside korral, mille kestus on tp, leitakse xxxxx xxxxxx sagedus valemist f = 1/(2tp);
3) Sk väärtused on antud 6-minutilise mõõtmisaja keskmisena;
4) pea ning kehatüve ja jäsemete piirkonnas mõõdetakse igas elektriliste parameetrite poolest erinevas, homogeenses koeosas Sk keskväärtus 10 g koemassi kohta. Hinnang vastavusest baaspiirangutele antakse selliselt mõõdetud maksimaalse Sk keskväärtuse alusel;
5) impulssmoduleeritud elektromagnetvälja korral arvutatakse baaspiirangute tabeli kasutamiseks sagedus f valemist f = 1/(2tp), xxx xx on impulsi kestus. Sagedustel 0,3 kuni 10 GHz kehtib peapiirkonnas lisapiirang ka erineelduvusele Se ≤ 2 mJ kg–1 10 g koemassi kohta;
6) elukeskkonnas ei tohi magnetvootiheduse, voolutiheduse, erineelduvuskiiruse ja
võimsustiheduse mõõdetud arvväärtused ületada baaspiiranguid.
4. peatükk Piirväärtused
§ 6. Piirväärtused
(1) Piirväärtused kehtestatakse mõõtmise xxxx saadud elektri-, magnet- ja elektromagnetvälja iseloomustavate füüsikaliste suuruste arvväärtuste hindamiseks inimese tervisele mõjuda võivate kahjulike füüsikaliste tegurite seisukohast. Elektri-, magnet- ja elektromagnetväljade tasemed elukeskkonnas ei tohi ületada piirväärtusi.
(2) Elektrivälja tugevuse, magnetväljatugevuse, magnetvootiheduse ja võimsustiheduse piirväärtused sõltuvalt elektromagnetvälja sagedusest on esitatud alljärgnevas tabelis.
Sagedus | Elektrivälja tugevus E (V/m) | Magnetvälja- tugevus H (A/m) | Magnetvoo- tihedus B (µT) | Võimsus- tihedus S (W/m2) |
0–1 Hz | – | 3,2*104 | 4*104 | – |
1–8 Hz | 10 000 | 3,2*104/f2 | 4*104/f2 | – |
8–25 Hz | 10 000 | 4000/f | 5000/f | – |
0,025–0,8 kHz | 250/f | 4/f | 5/f | – |
0,8–3 kHz | 250/f | 5 | 6,25 | – |
3–150 kHz | 87 | 5 | 6,25 | – |
0,15–1 MHz | 87 | 0,73/f | 0,92/f | – |
1–10 MHz | 87/f0,5 | 0,73/f | 0,92/f | – |
10–400 MHz | 28 | 0,073 | 0,092 | 2 |
400–2000 MHz | 1,375 f0,5 | 0,0037 f0,5 | 0,0046 f0,5 | f/200 |
2–300 GHz | 61 | 0,16 | 0,20 | 10 |
Märkused tabeli kasutamiseks:
1) sagedus f on tabeli rea sagedusühikutes;
2) võimsusvoo tiheduse S piirväärtused on esitatud tasandlaine jaoks (kaugväli);
3) sagedusvahemikus 100 kHz kuni 10 GHz peab S, E2, H2, B2 keskväärtuste mõõtmisel keskmistamisaeg olema 6 minutit;
4) sagedustel, mis ületavad 10 GHz, peab S, E2, H2, B2 keskväärtuste mõõtmisel keskmistamisaeg olema 68/f1,05 minutit, kus f väärtus võetakse gigahertsides;
5) sagedustel alla 1 Hz tabelis E piirväärtus puudub, kuna selline elektriväli kujutab endast staatilist välja. Selles piirkonnas ei tohi elektrivälja tugevus ületada 25 kV/m;
6) sagedustel kuni 100 kHz tuleb elektrivälja tugevuse E, magnetväljatugevuse H ja magnetvootiheduse B tippväärtuse leidmiseks korrutada piirväärtusi arvuga ;
7) sagedustel 100 kHz kuni 10 MHz tuleb elektrivälja tugevuse E, magnetväljatugevuse H ja magnetvootiheduse B tippväärtuse leidmiseks korrutada piirväärtusi arvuga 10α, kus α = (0,665log(f/105) + 0,176), f väärtus võetakse hertsides;
8) sagedustel 10 MHz kuni 300 GHz tuleb elektrivälja tugevuse E, magnetväljatugevuse H ja magnetvootiheduse B tippväärtuse leidmiseks korrutada ruutkeskmisi piirväärtusi arvuga 32;
9) impulssväljade korral arvutatakse impulsi kestusele tp xxxxxx sagedus valemist f = 1/(2tp).
(3) Jäset läbiva indutseeritud voolu ja kontaktvoolu piirväärtused olenevalt sagedusest on esitatud alljärgnevas tabelis:
Sagedus | Kontaktvoolu piirväärtus Ik (mA) | Jäset läbiva indutseeritud voolu piirväärtus Ij (mA) |
0 Hz – 2,5 kHz | 0,5 | |
2,5–100 kHz | 0,2 f* | |
100 kHz – 110 MHz | 20 | |
10–110 MHz | 45 |
* kontaktvoolu piirväärtuse arvutamiseks võetakse sageduse f arvväärtus kHz-des.
5. peatükk
Mitmesageduslik elektromagnetväli
§ 7. Mitmesageduslik elektromagnetväli
Mitme erineva sagedusega elektromagnetvälja koosesinemise korral tuleb arvestada, et nende toimed summeeruvad. Summaarset toimet arvestatakse eraldi soojusliku toime ja indutseeritud voolu toime seisukohalt.
§ 8. Mitmesagedusliku elektromagnetvälja baaspiirangule vastavuse hindamine
(1) Elektromagnetvälja indutseeritud voolu korral sagedusvahemikus 1 Hz kuni 10 MHz peab baaspiirangule vastavuseks olema täidetud järgmine tingimus:
xxx
Xx – voolutihedus sagedusel i;
Jpi – voolutiheduse baaspiirang sagedusel i.
(2) Arvestades elektromagnetvälja soojuslikku toimet sagedusvahemikus 100 kHz kuni 300 GHz, peab baaspiirangule vastavuseks olema täidetud järgmine tingimus:
kus
Ski – erineelduvuskiirus sagedusel i; Si – võimsustihedus sagedusel i;
Skp – erineelduvuskiiruse baaspiirang;
Sp – võimsustiheduse baaspiirang.
§ 9. Mitmesagedusliku elektromagnetvälja piirväärtusele vastavuse hindamine
(1) Elektromagnetvälja indutseeritud voolu korral sagedusvahemikus 1 Hz kuni 10 MHz peab piirväärtusele vastavuseks olema täidetud järgmine tingimus:
1) elektrivälja jaoks
xxx
Xx – elektrivälja tugevus sagedusel i;
Epi – elektrivälja tugevuse piirväärtus sagedusel i; α = 87 V/m;
2) magnetvälja jaoks
kus
Hi – magnetväljatugevus sagedusel i;
Hpi – magnetväljatugevuse piirväärtus sagedusel i; b = 5 A/m (6,25 µT).
(2) Arvestades elektromagnetvälja soojuslikku toimet sagedusvahemikus 100 kHz kuni 300 GHz, peab piirväärtusele vastavuseks olema täidetud järgmine tingimus:
1) elektrivälja jaoks
xxx
Xx – elektrivälja tugevus sagedusel i;
Epi – elektrivälja tugevuse piirväärtus sagedusel i; c = 87/f0,5 V/m;
2) magnetvälja jaoks
kus
Hi – magnetväljatugevus sagedusel i;
Hpi – magnetväljatugevuse piirväärtus sagedusel i; d = 0,73/f A/m.
(3) Mitmesagedusliku kontaktvoolu ja jäsemes indutseeritud mitmesagedusliku voolu jaoks peavad olema täidetud järgmised tingimused:
1) jäsemes indutseeritud voolu jaoks sagedusvahemikus 10 MHz kuni 110 MHz peab piirväärtusele vastavuseks olema täidetud järgmine tingimus:
kus
Ii – jäsemes indutseeritud voolu väärtus sagedusel i;
Ip,i – indutseeritud voolu piirväärtus sagedusel i,Ip,i = 45 mA;
2) kontaktvoolu jaoks sagedusvahemikus 1 Hz kuni 110 MHz peab piirväärtusele vastavuseks olema täidetud järgmine tingimus:
kus
Ik,i – kontaktvoolu keskväärtus sagedusel i; Ikp,i – kontaktvoolu piirväärtus sagedusel i.
6. peatükk Mõõtmise meetodid
§ 10. Üldnõuded elektromagnetvälja mõõtmiseks
(1) Lähiväljas tuleb võimaluse korral mõõta nii elektrivälja tugevust kui magnetväljatugevust. Magnetväljatugevuse mõõteriista puudumise korral mõõdetakse ainult elektrivälja tugevust.
(2) Lähiväljas mõõdetakse selleks otstarbeks ettenähtud mõõteriistaga jälgides, et kõrvalised objektid (elektromagnetvälja mõjutada võiv ese) ei põhjustaks elektromagnetvälja moonutusi.
(3) Kaugväljas mõõdetakse elektrivälja tugevust, magnetväljatugevust või võimsusvoo tihedust.
(4) Xxx xxx mõõteriista tööpiirkond ei kata kõigi elektromagnetväljade allikate poolt kiiratavat sagedusvahemikku, tuleb mõõtmiseks kasutada mitut mõõteriista.
(5) Kui elektromagnetvälja iseloomustavate vektorsuuruste suund ei xxx xxxxx, tuleb kasutada isotroopset mõõteantenni.
(6) Üheteljelise mõõteantenni kasutamise korral tuleb väljatugevust või võimsusvoogu mõõta kolmes üksteisega risti asetsevas suunas ning väljatugevus või võimsusvoog arvutada järgmiste valemite abil:
2
E = [E12 + E 2 +E32 ] ½
või
3
H = [H12 + H22 +H 2 ] ½
või
S = S1 + S2 + S3 ,
kus indeksid 1, 2, 3 näitavad E, H või S mõõtesuunda.
(7) Kui kiirgusallikate parameetrid ei xxx xxxxx, tuleb kõigepealt määrata kiirgusallika töösagedus, kasutades sellekohast skannerit või mõõteriista.
(8) Pöörleva antenniga varustatud kiirgusallika antenn seisatakse ja mõõdetakse elektromagnetvälja iseloomustavad füüsikalised suurused. Pöörleva antenni tekitatud elektromagnetvälja parameetrid arvutatakse.
(9) Kasutatavat mõõteriista taadeldakse iga kolme aasta xxxxx xx kalibreeritakse vähemalt üks kord aastas või pärast igat remonti.
§ 11. Ajalise keskmise leidmine
(1) Kui elektromagnetvälja iseloomustava suuruse mõõdetav arvväärtus muutub kuue minuti jooksul rohkem kui 20%, tuleb teha mitu mõõtmist ja nende alusel arvutada mõõdetud suuruse arvväärtuse ajaline keskmine.
(2) Kui mõõteriist ei võimalda ajalist keskmist xxxxx, peab summaarne mõõteaeg ajalise keskmise leidmiseks xxxxx xxxx minutit, kasutades järgmist valemit:
(3) Ajaline keskmine leitakse, kasutades järgmisi valemeid:
1) elektrivälja tugevuse ja magnetväljatugevuse ajaliselt keskmistatud ruutkeskmine väärtus arvutatakse, kasutades valemit
elektrivälja jaoks
magnetvälja jaoks
, xxx
Xx ja Hi on elektrivälja tugevuse ja magnetväljatugevuse ruutkeskmine arvväärtus i-ndal ajaperioodil eeldusel, et see on konstantne ajaperioodil i. Δti on i-nda mõõteperioodi kestus minutites ja n on mõõteperioodide arv kuue minuti xxxxxx;
2) võimsusvoo tiheduse S ajaline keskmine arvutatakse, kasutades valemit
kus Si on võimsusvoo tihedus ajaperioodil i;
3) erineelduvuskiiruse (Sk) ajaline keskmine arvutatakse, kasutades valemit
kus Ski on erineelduvuskiirus ajaperioodil i.
§ 12. Ruumilise keskmise leidmine
(1) Elektromagnetvälja mittehomogeensuse korral leitakse seda iseloomustava füüsikalise suuruse arvväärtuse ruumiline keskmine.
(2) Ruumilise keskmise arvutamiseks kasutatakse järgmist mõõtmismeetodit:
1) leitakse elektromagnetvälja maksimumkoht;
2) ümber elektromagnetvälja maksimumkoha projekteeritakse maapinnaga ristuvale tasapinnale maapinnast 0,5 m kõrgusele mõtteline võrgustik laiusega 0,35 m ja kõrgusega 1,25 m. Sellise võrgustiku pindala vastab ligikaudu inimkeha kesktasandiga risti kulgeva vertikaaltasandi ja inimkeha lõike pindalale suurusega 0,6 m2. Võrgustiku pinnale paigutatakse ühtlase vahega mõõtepunktid nii, et ei oleks kaasatud maksimumkoht;
3) mõõdetakse väljatugevus kõigis valitud mõõtepunktides;
4) keskmine väljatugevus arvutatakse järgmise valemi abil:
Fi on punktis i mõõdetud väljatugevuse ruutkeskmine väärtus.
(3) Mõõtja peab vältima enda keha või selle osa sattumist piirväärtusi ületavasse elektromagnetvälja, vajaduse korral tuleb vähendada kiirgusallika võimsust või kasutada muid võimalusi inimese tervist ohustava elektromagnetvälja toime vähendamiseks.
§ 13. Xxxxxxxxxxxxxxxxxx
(1) Lähivälja korral on erineelduvuskiirust inimkehas võimalik mõõta ainult laboritingimustes, kasutades selleks fantoomi ja eriotstarbelist aparatuuri. Lähtudes mõõtetulemustest arvutatakse Sk väärtus.
(2) Mõõtmisi võib teostada kahel viisil:
1) mõõdetakse inimkoe temperatuuri tõus ΔT, mida põhjustab neeldunud elektromagnetvälja
energia, ja Sk väärtus leitakse valemist kus ΔT on temperatuuri tõus (°C), Δt on mõõteaeg (s) ja c on kudede (või fantoomi materjali) erisoojusmahtuvus (J/kg °C). Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse asjakohast termoandurit;
2) mõõdetakse elektrivälja tugevus kehasiseselt ja erineelduvuskiiruse väärtus arvutatakse
valemiga kus s on koe erijuhtivus (S/m), E on elektrivälja tugevuse ruutkeskmine väärtus (V/m) xxxx xx r on koe erikaal (kg/m3). Mõõtmisel kasutatakse implanteeritavaid antenne ja elektronarvuti kontrollitavat antenni positsioneerimise süsteemi. Enamikul juhtudel teostatakse mõõtmised fantoomil.
§ 14. Kontaktvoolu ja indutseeritud voolu mõõtmine
(1) Kontaktvoolu mõõdetakse asjakohase mõõteriistaga. Kontaktvoolu mõõtmisel mõõdetakse inimkeha ekvivalenttakistust läbiv vool. Mõõtetulemusi võrreldakse kontaktvoolu piirväärtusega.
(2) Mõõdetakse ühes või mõlemas xxxxx indutseeritud voolu. Indutseeritud voolu mõõtmiseks tuleb kasutada sellekohast mõõteriista, klamberantenni või mõõteplatvormi ja inimekvivalentantenni.
§ 15. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2021. a.
MÄÄRUSE XXXXXX
EELNÕU
Sotsiaalministri määrus „Nõuded müra ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning mürataseme mõõtmise meetodid“
Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 16 lõike 4 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Määrus kehtestab müra normtasemed elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning mürataseme mõõtmise meetodid.
(2) Määrus kehtestab ultra- ja infraheli piirtasemed elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning ultra- ja infraheli mõõtmise meetodid.
(3) Määruse nõuetega tuleb arvestada ka planeeringute ja ehitusprojektide koostamisel, müratekitavate tehnoseadmete paigaldamisel tööstushoonetesse, elamuhoonetesse ja nende välisterritooriumile, samuti meelelahutusürituste ja ehitustööde korraldamisel.
§ 2. Mõisted
Käesoleva määruse tähenduses on:
1) heli – keskkonnas levivad mehaanilised võnkumised;
2) müra – inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli;
3) helirõhk p – heli lisarõhk gaasis või vedelikus, mõõdetakse paskalites (Pa);
4) kuuldeläve helirõhk po – kõrvaga tajutav minimaalne helirõhk, po = 20 µPa;
5) helirõhutase (müratase) Lp – helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm 20 lg(p/po), mõõdetakse detsibellides (dB);
6) helirõhutaseme korrigeeritud väärtus – mõõdetud helirõhutase, mille puhul on rakendatud sageduskorrigeerimist vastavalt standardi EVS-EN 61672-1 või samaväärse dokumendi määratlusele. Käesolevas määruses kasutatakse helirõhutaseme A- ja C-korrigeeritud väärtusi ning tähistusi, vastavalt LpA ja LpC;
7) ekvivalentne helirõhutase LpA,eq,T (LpC,eq,T) – etteantud ajavahemikus mõõdetud helirõhutase, mille puhul kasutatakse A- või C-korrektsiooni ja mis iseloomustab muutuva tasemega müra. Ekvivalentne müratase on selline püsiva tasemega müra, mis omab sama akustilist energiat kui muutuva tasemega müra kindla mõõtmisaja jooksul;
8) maksimaalne helirõhutase LpA,max (LpC,max) – etteantud ajavahemikus mõõdetud helirõhutaseme maksimaalne väärtus, mille puhul kasutatakse A- või C-korrektsiooni ja ajakarakteristikut «Fast», kui mõõtmistingimustes ei ole ajakarakteristiku kasutamine sätestatud teisiti;
9) tonaalne heli – heli, mille sagedusspektris esineb selgesti eristatav toon. Heli on tonaalne, xxx xxxxxx 1/3 oktaavribas mõõdetud helirõhutase ületab temale eelnevas ja järgnevas 1/3 oktaavribas mõõdetud taseme 5 dB või enam;
10) impulssheli – ühest või mitmest impulsist koosnev heli; üksiku heliimpulsi kestus on tavaliselt xxxx xxx sekundi;
11) heli ekspositsioonitase LAE – üksiku mürasündmuse A-korrigeeritud helirõhutase, mis on mõõdetud etteantud ajavahemikus T ja taandatud ajavahemiku T0 = 1 s suhtes;
12) infraheli – heli sagedusega alla 20 Hz;
13) ultraheli – heli sagedusega üle 20 kHz;
14) madalsageduslik müra – müra sagedusvahemikus 10–200 Hz;
15) müra hinnatud tase – etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid;
16) müra hindamise kestus – ajavahemik, mille suhtes määratakse müra hinnatud tase;
17) mürasündmus – müra, mille kestus on väiksem kui viis minutit;
18) müra normtase – mürataseme normitud arvsuurus, mida kasutatakse erineva müraolukorra hindamisel;
19) müra piirtase – suurim lubatud normtase ehitistes;
20) olmemüra – inimeste tegevusest põhjustatud müra hoonetes;
21) vaba heliväli – otsese heli väli, kus puuduvad helipeegeldused;
22) müratundlikud hooned – elamud, hoolekandeasutused, tervishoiu-, laste- ja õppeasutused ning muud hooned, millele käesolevas määruses kehtestatakse müra suhtes kõrgendatud nõuded.
§ 3. Müra normimise lähtealused
Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse:
1) päevasest (7.00–23.00) ja öisest (23.00–7.00) ajavahemikust;
2) müraallikast: auto-, raudtee- ja lennuliiklus, veesõidukite liiklus, tööstus-, teenindus- ja kaubandusettevõtted, spordiväljakud ja meelelahutuspaigad, ehitustööd, elamute ja üldkasutusega hoonete tehnoseadmed, naabrite müra (olmemüra);
3) müra iseloomust: püsiva või muutuva tasemega müra.
§ 4. Müra normtasemete liigitus
(1) Piirtase – käesoleva määruse tähenduses müra tase, mille ületamine võib põhjustada häirivust ja mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid (vastuvõetavaid) akustilisi tingimusi. Kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel ja uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel. Ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset. Kui piirtase on ületatud, tuleb rakendada meetmeid müra vähendamiseks.
(2) Madalsagedusliku müra häirivustase – käesoleva määruse tähenduses madalsagedusliku müra helirõhutase 1/3 oktaavribade kesksagedustel, mille ületamine võib põhjustada häirivust. Kasutatakse küttesüsteemidest, meelelahutuspaikade muusikast või muudest madalsageduslikest müraallikatest põhjustatud müra hindamisel eluruumides või nendega võrdsustatud ruumides vastavalt lisas 1 esitatud soovitusele.
2. peatükk Müra normtasemed
§ 5. Liiklusmüra normtasemed elamutes ja ühiskasutusega hoonetes
(1) Liiklusest (auto-, raudtee- ja lennuliiklus, veesõidukite liiklus) põhjustatud müra normtasemed elamute ja ühiskasutusega hoonete vaikust nõudvates ruumides on esitatud tabelis
1. Müra piirtasemed on esitatud A-korrigeeritud ekvivalentsete või maksimaalsete helirõhutasemetena LpA,eq,T ja LpA,max. Müra spektri ligikaudseks hindamiseks võib vajaduse korral kasutada C-korrigeeritud helirõhutasemeid või täpsemaid hinnangumeetodeid, näiteks mõõtmisi 1/3 või 1/1 oktaavribades. Regulaarsest liiklusest põhjustatud müra normtasemete
kehtestamisel ruumides on arvestatud keskmise liiklussagedusega aasta läbi või regulaarse liiklusega perioodi vältel.
Tabel 1
Xxxxx xx ruum | Müra normtasemed | |
1. Elamu | ||
LpA,eq,T (dB) | ||
1.1. Eluruumides | päeval | 40 |
1.2. Magamisruumides | öösel | 30 |
LpA,max (dB) | ||
öösel | 451 | |
2. Majutusasutus | ||
LpA,eq,T (dB) | ||
Hotellitubades | päeval | 45 |
öösel | 35 | |
3. Tervishoiuasutus | ||
LpA,eq,T (dB) | ||
3.1. Palatites ja operatsioonisaalides | päeval | 35 |
öösel | 30 | |
LpA,max (dB) | ||
öösel | 451 | |
3.2. Arstikabinettides ja uuringuruumides2 | LpA,eq,T (dB) | |
päeval | 40 | |
4. Kool ja muu õppeasutus | ||
LpA,eq,T (dB) | ||
4.1. Klassides, õppekabinettides, lugemissaalides ja muudes õpperuumides | päeval | 40 |
LpA,eq,T (dB) | ||
4.2. Nägemis- ja kuulmispuudega õpilaste klassiruumides, muusikaklassides | päeval | 35 |
LpA,eq,T (dB) | ||
4.3. Saalides, aulates | päeval | 40 |
5. Koolieelne lasteasutus | ||
LpA,eq,T (dB) | ||
5.1. Rühmaruumides | päeval | 40 |
5.2. Magamisruumides | päeval | 35 |
öösel | 30 | |
LpA,max (dB) | ||
öösel | 451 | |
6. Büroo- ja haldushoone | ||
LpA,eq,T (dB) | ||
6.1. Nõupidamisruumides, töökabinettides, lugemissaalides, õppeklassides ja nendega võrdsustatud ruumides | päeval | 40 |
LpA,eq,T (dB) | ||
6.2. Avatud plaanilahendusega tööruumides, näituseruumides | päeval | 45 |
7. Spordirajatis | ||
LpA,eq,T (dB) | ||
Spordisaalides, ujulates | päeval | 50 |
8. Kaubandus- ja teenindusettevõte | ||
LpA,eq,T (dB) | ||
8.1. Müügisaalides, teenindusruumides | päeval | 50 |
LpA,eq,T (dB) | ||
8.2. Sööklates, baarides ja restoranides | päeval | 50 |
1 Nõue on esitatud magamisruumidele uutes hoonetes tingimusel, et öö jooksul leiab aset vähemalt viis liiklusjuhtumit, mille puhul müra maksimaalne tase LpA,max on ületatud.
2 Välja arvatud audioloogia uuringuruumid.
(2) Liiklusmüra normtasemed ühiselamute ja hoolekandeasutuste elu- ja magamisruumides ning luksus- ja äriklassi hotellitubades on samased elamutes lubatud müra normtasemetega.
(3) Ühe või xxxxx xxxx mitme müraallika tekitatud müra ei tohi ületada normtaset.
(4) Mõõtmisaeg (T) ja -tingimused on määratud mõõtemetoodikas ja sõltuvad müraallikast. Eeldatakse, et õigusakti nõuded on täidetud, kui ruumis mõõdetud helirõhutasemetest arvutatakse keskmised väärtused mõõteperioodi ja ruumi suhtes vastavalt standardi EVS-ISO 1996-2 või samaväärse dokumendi nõuetele. Helirõhu normtasemete arvsuurused on kehtestatud kinniste xxxxxx xx ustega möbleeritud ruumidele. Möbleerimata ruumides rakendatakse parandusi vastavalt mõõtmiste standarditele või samaväärsetele dokumentidele. Ruumides, kus on ventilatsiooni sissepuhke- ja väljatõmbeavad, peavad need olema avatud.
Tonaalse müra korral rakendatakse mõõdetud helirõhutasemetele käesoleva määruse § 11 lõikes 1 sätestatud parandust.
§ 6. Tehnoseadmete müra normtasemed hoonetes
(1) Tehnoseadmed on: hoonete tehnokommunikatsioonid (vee-, kanalisatsiooni-, kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmed, liftid) ning müratekitavad seadmed sama hoone või läheduses asuvate hoonete tootmis- ja teenindusruumides, kaubandus- ja tööstusettevõtetes.
(2) Müra piirtasemed on esitatud A-korrigeeritud ja C-korrigeeritud ekvivalentsete või maksimaalsete helirõhutasemetena tabelis 2. C-korrigeeritud helirõhu normtasemed on esitatud madalsagedusliku müra hindamiseks.
(3) Elamutes on müra normtasemed LpA,eq,T kehtestatud statsionaarsetele püsiva või muutuva tasemega müraallikatele. Esitatud normtasemed LpA,max on kehtestatud muutuva tasemega või lühiajaliselt toimivatele üksikutele müraallikatele. Ülejäänud hoonetes on müra normtasemed LpA,max kehtestatud statsionaarsetele püsiva või muutuva tasemega müraallikatele. Tehnokommunikatsioonidest põhjustatud müra normtasemed elu- ja magamisruumides kehtestatakse ööpäev läbi ning ülejäänud ruumides vastavalt ruumi kasutamise otstarbele.
Tabel 2
Xxxxx xx ruum | Müraallikas | Müra normtasemed |
1. Elamu | ||
Elu- ja magamisruumides | Hoone tehnokommunikatsioonid | LpA,eq,T (dB) 30 |
LpC,eq,T (dB) 50 | ||
LpA,max (dB) 35 | ||
Tootmis- ja teenindusruumid, tööstusettevõtted | LpA,eq,T (dB) päeval 30 öösel 25 LA,max (dB) öösel 40 | |
2. Majutusasutus | ||
2.1. Hotellitubades | Hoone tehnokommunikatsioonid | LpA,max (dB) 32 |
2.2. Koridorides | Hoone tehnokommunikatsioonid | LpA,max (dB) 40 |
3. Tervishoiuasutus | ||
3.1. Palatites ja operatsioonisaalides, sanatooriumide magamisruumides | Hoone tehnokommunikatsioonid | LpAmax (dB) 30 LpC,eq,T (dB) 50 |
3.2. Arstikabinettides ja uuringuruumides | Hoone tehnokommunikatsioonid | LpA,max (dB) 35 |
Märkus. Nõue müra normtasemele arstikabinettides ja uuringuruumides ei laiene audioloogia uuringuruumidele.
4. Kool ja muu õppeasutus | ||
4.1. Klassides, õppekabinettides, lugemissaalides ja muudes õpperuumides | Hoone tehnokommunikatsioonid | LpA,max (dB) 35 |
4.2. Nägemis- ja kuulmispuudega õpilaste klassiruumides, muusikaklassides | Hoone tehnokommunikatsioonid | LpA,max (dB) 30 |
4.3. Saalides | 30 | |
5. Koolieelne lasteasutus | ||
Xxxxx- xx magamisruumides | Hoone tehnokommunikatsioonid | LpA,max (dB) 32 |
6. Büroo- ja haldushoone | ||
6.1. Nõupidamisruumides, töökabinettides, lugemissaalides, õppeklassides ja nendega võrdsustatud ruumides | Hoone tehnokommunikatsioonid | LpA,max (dB) 35 |
6.2. Avatud plaanilahendusega tööruumides, näituseruumides | Hoone tehnokommunikatsioonid | LpA,max (dB) 40 |
7. Spordirajatis | ||
Spordisaalides, ujulates | Hoone tehnokommunikatsioonid | LpA,max (dB) 40 |
8. Kaubandus- ja teenindusettevõte | ||
8.1. Müügisaalides | Hoone tehnokommunikatsioonid | LpA,max (dB) 45 |
8.2. Teenindusruumides | Hoone tehnokommunikatsioonid | LpA,max (dB) 40 |
8.3. Sööklates, baarides ja restoranides | Hoone tehnokommunikatsioonid | LpA,max (dB) 40 |
(4) Elamu köögis, vannitoas ja majandusruumis on lubatud 5 dB võrra kõrgem müratase xxx xxx- ja magamisruumides.
(5) Elamus või elamu läheduses paiknevate diskoteekide ja tantsusaalide tegevusest põhjustatud müra normtasemed on samased elamu tehnokommunikatsioonidest põhjustatud müra normtasemetega. Majutushoones või nende läheduses paiknevate diskoteekide ja tantsusaalide tegevusest põhjustatud müra normtasemed on samased majutusasutuse tehnokommunikatsioonidest põhjustatud müra normtasemetega.
(6) Olemasolevate elamute elu- ja magamisruumides, majutusasutuste tubades, tervishoiuasutuse palatites, operatsioonisaalides ja õppeasutuste õpperuumides on lifti maksimaalse müra piirtase LpA,max 40 dB(A).
(7) Tehnokommunikatsioonide müra normtasemed ühiselamute ja hoolekandeasutuste elu- ja magamisruumides on samased elamu tehnokommunikatsioonide müra normtasemetega.
(8) Ühe või xxxxx xxxx mitme müraallika tekitatud müra ei tohi ületada normtaset.
(9) Mõõtmisaeg (T) ja -tingimused on määratud mõõtemetoodikas ning sõltuvad müraallikast. Eeldatakse, et õigusakti nõuded on täidetud, kui ruumis mõõdetud helirõhutasemetest arvutatakse müra hinnatud tasemed vastavalt standardi EVS-ISO 1996-2 või samaväärse dokumendi nõuetele. Helirõhu normtasemete arvsuurused on kehtestatud kinniste xxxxxx xx ustega möbleeritud ruumidele. Möbleerimata ruumides rakendatakse parandusi vastavalt mõõtmiste standarditele või samaväärsetele dokumentidele. Ruumides, kus on ventilatsiooni sissepuhke- ja väljatõmbeavad, peavad need välismüra mõõtmisel hoone sees olema avatud. Helirõhu normtasemed välisterritooriumil vastavad vaba helivälja tingimustele. Xxx xxxx on tonaalne või sisaldab impulsse, liidetakse mõõdetud helirõhutasemetele käesoleva määruse § 11 lõikes 1 sätestatud parandused.
(10) Tehnoseadmete ja muude müraallikate (müratekitavad kaubandus-, teenindus- või tööstusettevõtted ja mootorsõidukid) helirõhu piirtasemed teatri-, kino-, kontserdisaalides ja nendega võrdsustatud ruumides on esitatud tabelis 3.
Tabel 3
Ruum | LpA,max (dB) |
1. Teatri- ja kontserdisaalid (N > 500) | 25 |
2. Teatrisaalid (N ≤ 500) mitmeotstarbelised saalid, konverentsi- ja kohtusaalid, kinosaalid, kirikusaalid | 30 |
Märkus1. N – kohtade arv saalis.
Märkus 2. Müra hindamisel saalides on soovitatav kasutada täpsemaid meetodeid, nt mõõtmisi 1/3 või 1/1 oktaavribades, kusjuures helirõhu piirtasemed etteantud sagedusvahemikes võivad olla esitatud saali projekteerimise lähteülesandes.
§ 7. Olmemüra
Inimtegevusest põhjustatud müra ehitistes loetakse vastuvõetavaks, kui ehitis vastab standardi EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ nõuetele. Heliisolatsiooninõuded on esitatud tingimusel, et helirõhutase LpAmax müraallikaga ruumis ei ületa 80 dB.
§ 8. Helivõimendussüsteemide helirõhu piirtasemed meelelahutuspaikades
(1) Helivõimendussüsteemidest põhjustatud helirõhu piirtasemed meelelahutusasutustes (kino- ja kontserdisaalid, tantsusaalid, diskoteegid, klubid, restoranid ja baarid) ei tohi ületada järgmisi arvsuurusi:
helirõhu ekvivalenttase LpA,eq,T, dB 100; helirõhu maksimaaltase LpAmax, dB 115.
(2) Helirõhu ekvivalenttase LpA,eq,T lastele ettenähtud üritustel ei tohi olla suurem kui 90 dB.
(3) Kinodes on helirõhu ekvivalenttaseme soovituslik arvsuurus 85 dB(A).
(4) Klubides, restoranides ja baarides on taustmuusika helirõhu ekvivalenttaseme soovituslik arvsuurus 65 dB(A).
§ 9. Ultra- ja infraheli
(1) Seadme, xxxxxx xx muu ultra- või infraheliallika paigalduse ja hooldamisega tuleb tagada, et selle kasutamisel tekkiv ultra- või infraheli helirõhutase ruumis, kus pidevalt viibitakse, ei ületa käesolevas paragrahvis sätestatud piirväärtusi.
(2) Käesolevas paragrahvis esitatud nõuded ei käsitle:
1) ultraheli, mis levib kõvakeha kaudu;
2) ultraheli, mis mõjub inimesele raviprotseduuri ajal;
3) looduslikku infraheli.
(3) Ultra- ja infraheli helirõhutasemete piirväärtused kehtivad ööpäev läbi.
(4) Püsiva tasemega ultraheli helirõhutaseme Lp või muutuva ultraheli ekvivalentse helirõhutaseme Lp,eq,T piirväärtus 1/3-oktaavriba kesksagedusel 20–25 kilohertsi on 70 detsibelli ja kesksagedusel üle 25 kilohertsi on 100 detsibelli.
(5) Püsiva tasemega infraheli G-korrigeeritud helirõhutaseme LpG või muutuva tasemega infraheli G-korrigeeritud ekvivalentse helirõhutaseme LpG,eq,T piirväärtus on 85 detsibelli.
3. peatükk
Mõõtmise ja hindamise meetodid
§ 10. Mõõtemeetodid
(1) Eeldatakse, et õigusakti nõuded on täidetud, kui helirõhutaseme mõõtmiseks kasutatakse seadmeid, mis vastavad standardisarjale EVS-EN 61672, standardile EVS-EN 60942, Electroacoustics – Sound calibrators, standardisarjale EVS-EN 61260 või samaväärsetele dokumentidele.
(2) Mõõtmised, mille eesmärk on kontrollida helirõhutasemete vastavust käesolevas määruses kehtestatud normtasemetele, tehakse täpsusklassi 1 seadmetega vastavalt standardi EVS-EN 61672-1 või samaväärse dokumendi määratlusele. Klassi 2 nõuetele vastavaid seadmeid võib kasutada müraolukorra ligikaudseks hindamiseks.
(3) Helirõhutaseme mõõtmiseks kasutatavad seadmed peavad olema kalibreeritud akrediteeritud kalibreerimislabori poolt vähemalt iga kahe aasta järel. Akustilist kalibraatorit tuleb kalibreerida üks kord aasta jooksul. Seadmeid tuleb enne xx xxxxxx mõõtmisi kontrollida akustilise kalibraatori abil. Seadmete kontrollimine akustilise kalibraatori abil loetakse nõuetele vastavaks, kui see on tehtud vastavuses standardi EVS-EN 60942 või samaväärse dokumendi nõuetega.
(4) Müra mõõdetakse ja hinnatakse asjassepuutuvate Eesti, Euroopa või rahvusvaheliste standardite või nendele samaväärsete dokumentide kohaselt. Nende puudumise korral lähtutakse käesoleva paragrahvi lõigetes 5–12 sätestatust.
(5) Regulaarse liiklusega sõiduteede müra mõõdetakse minimaalselt ühe tunni jooksul päevasel (7.00–19.00), õhtusel (19.00–23.00) ja öisel (23.00–7.00) ajal. Mõõtmiste ajal tehakse ka liiklusloendus, kus loendatakse vähemalt kahe kategooria mootorsõidukid – „rasked“ ja
„kerged“. Eeldatakse, et õigusakti nõuded on täidetud, kui liiklusmüra mõõdetakse ja hinnatakse vastavuses standardi EVS-ISO 1996-2 või samaväärse dokumendi nõuetega.
(6) Üksikute mürasündmuste korral mõõdetakse üksikute mürasündmuste ekspositsioonitasemed või ekvivalenttasemed ja arvutatakse summaarne müratase kogu hindamise kestuse vältel. Eeldatakse, et õigusakti nõuded on täidetud, kui hinnatud müratase on arvutatud vastavuses standardi EVS-ISO 1996-2 või samaväärse dokumendi nõuetega.
(7) Rongiliikluse müra mõõtmised ja hindamised loetakse nõuetele vastavaks, kui on järgitud standardi EVS-ISO 1996-2 või samaväärse dokumendi nõudeid. Regulaarse liiklusega raudtee müra mõõdetakse minimaalselt ühe tunni jooksul päevasel (7.00–19.00), õhtusel (19.00–23.00) ja öisel (23.00–7.00) ajal. Mõõtmiste ajal tehakse ka liiklusloendus, kus loendatakse erinevate raudteeveeremite liigid ja arv.
(8) Lennukite müra mõõtmised loetakse nõuetele vastavaks, kui on järgitud standardi EVS-ISO 1996-2 või samaväärse dokumendi nõudeid. Mõõtmiseks valitakse aeg, kui lennuliiklus on maksimaalne.
(9) Tööstusettevõtete tootmisprotsessist põhjustatud müra mõõtmised loetakse nõuetele vastavaks, kui need on tehtud vastavuses standardi EVS-ISO 1996-2 või samaväärse dokumendi nõuetele. Müra ekvivalenttase määratakse üksikute müratekitavate tehnoloogiliste protsesside mõõdetud müratasemete energeetilise summeerimise xxxx. Maksimaalne müratase määratakse vähemalt viie kõige mürarikkama protsessi mõõtmise põhjal. Tööstusettevõtete statsionaarsete müraallikate helirõhutaseme mõõtmised loetakse nõuetele vastavaks, kui need on tehtud vastavuses standardite EVS-ISO 1996-1 ja EVS-ISO 1996-2 või samaväärse dokumendi nõuetele.
(10) Tehnoseadmete müra mõõtmised loetakse nõuetele vastavaks, kui need on tehtud vastavuses standardi EVS-EN ISO 16032: Acoustics – Measurement of sound pressure level from service equipment in buildings – Engineering method või samaväärse dokumendi nõuetele.
(11) Madalsageduslikku müra mõõdetakse vastavuses standardiga EVS-EN ISO 16032: Acoustics – Measurement of sound pressure level from service equipment in buildings – Engineering method või samaväärse dokumendiga. Kasutada võib xx Xxxxxx mõõtemeetodit vastavalt juhendmaterjalile SP-INFO 1996:17, National Testing and Research Institute.
(12) Müra mõõtmise kestus valitakse vastavalt mõõtemeetodile. Püsiva tasemega müra mõõtmise kestus peab olema vähemalt 3–5 minutit. Muutuva tasemega müra mõõtmise kestus valitakse selliselt, et see hõlmaks müra kõiki iseloomulikke muutusi etteantud ajavahemikus, minimaalne ajavahemik on 10 minutit. Katkendliku müra puhul tuleb valida mõõtmise kestus selliselt, et oleks hõlmatud kogu mürale iseloomulik tsükkel.
(13) Helivõimendussüsteemidest põhjustatud helirõhutaseme mõõtmisel meelelahutuspaikades (kinod, kontserdisaalid, tantsusaalid, diskoteegid) on ekvivalenttaseme minimaalne mõõtmisaeg 20 minutit. Helirõhutaseme hindamise kestus on 4 tundi.
(14) Meelelahutuspaikade helivõimendussüsteemidest põhjustatud helirõhutaseme mõõtmisel eluruumides ja eluruumidega võrdsustatud ruumides on ekvivalenttaseme mõõtmise kestus
1 tund. Helirõhu maksimaaltase mõõdetakse müramõõtmise režiimis «F». Mõõtekohad valitakse saalide esimestes ridades (1.–5. rida), baarides heliallikale lähimate laudade juures, diskoteekides vähemalt 2 meetri kaugusel heliallikast.
(15) Mõõtmise protokollis tuleb ära näidata kasutatud mõõtemeetod. Mõõtetulemused esitatakse vastavuses mõõtemeetodis sätestatud nõuetele.
§ 11. Müra hinnatud taseme määramine hoonestatud ja hoonestamata aladel
(1) Müra hinnatud tase LAr,ti (rating level) etteantud ajavahemikus ti leitakse järgmiselt: LAr,ti = LAeq.ti + K1i + K2i, dBA, kus
LAeq,ti on etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-korrigeeritud ekvivalenttase, dB; K1i on parandus müra tonaalsusele, K1i = +5 dBA2;
K2i on parandus impulssmürale, K2i = +5 dBA2.
(2) Tonaalse ja impulssmüra parandused loetakse õigusaktile vastavaks, kui need tehakse standardite EVS-ISO 1996-1 ja EVS-ISO 1996-2 või samaväärse dokumendi alusel. Korraga rakendatakse üht parandustegurit.
(3) Müra hinnatud tase LAr,LT etteantud ajavahemikus, mis sisaldab seeria mõõtmisajavahemikke ti (long-term rating level), leitakse järgmise valemiga:
kus LAr,ti = LAeq.ti + K1i + K2i on i-mõõtmise müra hinnatud ekvivalentne tase. Müra hinnatud taseme leidmine loetakse õigusaktile vastavaks, kui see on tehtud vastavuses standardi EVS- ISO 1996-2 või samaväärse dokumendi nõuetega;
ti on i-mõõtmise ajavahemik, s;
N on mõõteperioodide arv.
(4) Müra hinnatud tase LAr,LT päevase, õhtuse või öise ajavahemiku suhtes leitakse järgmise valemiga:
kus ti on i-mõõtmise ajavahemik ja T on müra hindamise kestus.
Analoogselt määratakse müra hinnatud tase üksikute mürasündmuste hinnatud ekspositsioonitasemete summeerimise xxxx järgmise valemiga:
kus LrEij on j-müraallika üksiku i-mürasündmuse hinnatud ekspositsioonitase, dB;
I on mürasündmuste arv;
J on müraallikate arv;
T on müra hindamise kestus, s;
T0 on 1 sekund.
(5) Müra hinnatud tase arvutatakse järgmistes ajavahemikes:
päevane: T1 = 12 tundi ajavahemikus 7.00–19.00; õhtune: T2 = 4 tundi ajavahemikus 19.00–23.00; öine: T3 = 8 tundi ajavahemikus 23.00–7.00;
öine mürarikkaim tund: T4 = 1 tund, tavaliselt ajavahemikus 6.00–7.00 või 23.00–24.00.
Müra hinnatud tase kogu päeva vältel (7.00–23.00) leitakse järgmiselt:
xxx Xx,T1 ja Lr,T2 on müra hinnatud tasemed vastavalt ajavahemikus T1 ja T2. Müra hinnatud tase öise ajavahemiku vältel leitakse järgmise valemi abil:
xxx Xx,T3 on müra hinnatud tase ajavahemiku T3 vältel.
Müra hinnatud tase öise kõige mürarikkama tunni vältel leitakse järgmise valemi abil:
xxx Xx,T4 on müra hinnatud tase ajavahemiku T4 vältel.
(6) Xxx xxxx hinnatud tase öise mürarikkaima tunni vältel (23.00–24.00 või 6.00–7.00) on enam kui 4 dBA võrra suurem kui hinnatud tase kogu öise ajavahemiku vältel (23.00–7.00), võetakse öise müra hindamisel aluseks hinnatud tase kõige mürarikkama tunni vältel.
(7) Regulaarse liiklusega sõidutee müra ekvivalenttase, mis arvestab aasta keskmist liiklussagedust, leitakse vastavuses Põhjamaade normdokumendile: Proposal for Nordtest Method – Proposal 1514-00/1: Rev. NT ACOU 056 Road Traffic: Measurement of noise immission – Survey method, 2001. Kui liiklusmüra mõõtmistulemuste esitamisel ei ole arvestatud aasta keskmist liiklussagedust, peab see olema mõõteprotokollis ära märgitud.
4. peatükk Mõõtmise kord
§ 12. Müra parameetrite mõõtmise kord
Määruses käsitletud müra parameetreid mõõdetakse vastavalt määruses kehtestatud mõõtemeetoditele. Mõõtmise teostajal peab olema Eesti Akrediteerimiskeskuse või mõne muu pädeva akrediteerimisasutuse poolt mõõteseaduse § 5 lõike 5 alusel välja antud erialast kompetentsust kinnitav tunnistus või akrediteerimistunnistus.
§ 13. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2021. a.
Xxxx Xxxxxxxxxxxxxxxx müra hindamine
XXXX
MADALSAGEDUSLIKU MÜRA HINDAMINE
Soovituslikud helirõhutasemed madalsagedusliku müra häirivuse hindamiseks elamute elu- ja magamisruumides ning nendega võrdsustatud ruumides öisel ajal on esitatud tabelis 1.
Tabel 1
1/3 oktaavriba kesksagedus, Hz | Helirõhutase Lp,eq, dB |
10 | 95 |
12.5 | 87 |
16 | 79 |
20 | 71 |
25 | 63 |
31.5 | 55.5 |
40 | 49 |
50 | 43 |
63 | 41,5 |
80 | 40 |
100 | 38 |
125 | 36 |
160 | 34 |
200 | 32 |
Madalsagedusliku müra hindamist 1/3 oktaavribade kesksagedustel kasutatakse juhul, xxx xxxx põhjustab kodanike kaebusi, kuid mõõdetud müratase ei ületa määruse § 7 tabelis 2 esitatud piirtaset või on sellele väga lähedal. Kui mõõdetud helirõhutase mingil 1/3 oktaavriba kesksagedusel ületab määruse xxxx 1 tabelis 1 esitatud arvsuurusi, loetakse kaebus põhjendatuks, mis annab aluse taotleda müravastaste meetmete rakendamist. Kui müraallikaks on elamu tehnokommunikatsioonid (nt küttesüsteem), tuleb müravastaste meetmete rakendamisel olemasolevates hoonetes arvestada tehniliste ja majanduslike võimalustega. Tabelis 1 esitatud helirõhutasemed 1/3 oktaavribade kesksagedustel ei ole aluseks ehitiste projekteerimisel, mistõttu ei saa neid kasutada uute ehitiste müranõuetele vastavuse kontrollimisel.
Madalsageduslikku müra mõõdetakse vastavuses standardiga EVS-EN ISO 16032: Acoustics – Measurement of sound pressure level from service equipment in buildings – Engineering method või samaväärse dokumendiga.
Kasutada võib xx Xxxxxx mõõtemeetodit vastavalt juhendmaterjalile SP-INFO 1996:17, National Testing and Research Institute. Madalsageduslikku müra võib mõõta ja hinnata kitsamas sagedusdiapasoonis, kui on sätestatud xxxx 1 tabelis 1 (nt sagedusdiapasoonis 31,5– 200 Hz). Mõõtmise protokoll peab sisaldama mõõtmistulemuste täpsuse hinnangu vastavalt mõõtemetoodikas sätestatud tingimustele.
MÄÄRUSE XXXXXX
EELNÕU
Sotsiaalministri määrus „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“
Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 16 lõike 4 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse inimeste tervisekahjustuste ja ebameeldivate aistingute vältimiseks üldvibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid.
(2) Seadmeid, masinaid xx xxxx vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada või kasutada sellisel viisil, et nende poolt tekitatud vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei ületa käesoleva määrusega kehtestatud piirväärtusi. Määruse nõudeid tuleb arvestada ka ehitusprojektide koostamisel.
§ 2. Terminid
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) vibratsioon – tahke keha mehaaniline võnkumine;
2) üldvibratsioon – mehaaniline võnkumine, mis kandub seisvale, istuvale või lamavale inimesele üle toetuspindade kaudu;
3) püsiv vibratsioon – vibratsioon, mille kontrollitava parameetri väärtus mõõtmise perioodi vältel ei muutu enam kui kaks korda ehk 6 dB;
4) muutuv vibratsioon – vibratsioon, mille kontrollitava parameetri väärtus vaadeldavas ajavahemikus muutub enam kui kaks korda ehk 6 dB;
5) vibrokiirendus (α) – vektoriaalne suurus, mis iseloomustab vibratsiooni kiiruse muutumist ajas, väljendatakse parameetri ruutkeskmise väärtusega, m/s2;
6) sagedus-korrigeeritud vibrokiirendus (αw) – vibrokiirenduse ruutkeskmine väärtus, arvutatakse järgmise valemi järgi:
kus | αw – sagedus-korrigeeritud vibrokiirendus, m/s2; |
Wi – i-nda 1/3-oktaavriba kaalufaktor ISO 2631-1:1997 järgi; | |
αi – vibrokiirenduse ruutkeskmine väärtus1/3-oktaavribas, m/s2; |
7) ekvivalentne korrigeeritud vibrokiirendus (αw,e) – püsiva suurusega korrigeeritud vibrokiirendus, mille energia on võrdne muutuva vibratsiooni energiaga etteantud ajavahemikus, arvutatakse järgmise valemi järgi:
kus | αw,e – ekvivalentne sagedus-korrigeeritud vibrokiirendus, m/s2; |
αwi – sagedus-korrigeeritud vibrokiirendus Ti kestuse ajal, m/s2;
8) summaarne korrigeeritud vibrokiirendus (αv) – summaarse vibrokiirenduse korrigeeritud ruutkeskmine väärtus, mis on määratud vibrokiirenduste väärtustega ristiasetsevates mõõtetelgedes (x, y, z), arvutatakse järgmise valemi järgi:
kus | αwx, αwy, αwz – ruutkeskmise kiirenduse erinevate telgede suunalised väärtused, m/s2; |
kx, ky, kz – võnkumiste mõjukordajad erinevate telgede suhtes; |
9) vibrokiirenduse tase (Lα) – kiirendus lävisuuruse suhtes detsibellides (dB), arvutatakse järgmise valemi järgi:
kus | α – vibrokiirenduse väärtus, m/s2; |
αo – vibrokiirenduse lävisuurus, αo =1 × 10–6 m/s2. |
Valem on kasutatav ka sagedus-korrigeeritud vibrokiirenduse taseme (Lα,w) ja summaarse korrigeeritud vibrokiirenduse taseme (Lα,v) väljendamiseks detsibellides (dB).
§ 3. Üldvibratsiooni piirväärtused
(1) Üldvibratsiooni tunnussuurus on summaarne korrigeeritud vibrokiirendus (αv) või selle logaritmiline tase (Lαv) detsibellides.
(2) Üldvibratsiooni piirväärtuste aluseks on ISO 2631-2 baaskõver.
(3) Vibratsiooni piirväärtused päevasel (07.00–23.00) ja öisel (23.00–07.00) ajal on esitatud tabelis:
Hooned ja ruumid | Vibratsiooni | Vibro- | Vibro- | Baaskõvera |
toimeaeg | kiirenduse αv | kiirenduse | koefitsient* | |
piirväärtused, | tasemete Lαv | |||
(m/s2) | piirväärtused, | |||
(dB) | ||||
Olemasolevad | ||||
1. Elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutuste, koolieelsete lasteasutuste elu-, xxxxx- xx magamistoad | Päeval Öösel | 1,26 × 10–2 8,83 × 10–3 | 82 79 | 2,0 1,4 |
2. Majutusettevõtete | Päeval | 1,26 × 10–2 | 82 | 2,0 |
majutusruumid | Öösel | 8,83 × 10–3 | 79 | 1,4 |
3. Tervishoiuteenuse osutamise ruumid, v.a haiglapalatid | Ööpäev läbi | 1,26 × 10–2 | 82 | 2,0 |
4. Haiglapalatid | Ööpäev läbi | 8,83 × 10–3 | 79 | 1,4 |
5. Õppeasutuste ruumid, kus toimub õppetöö | Päeval | 1,26 × 10–2 | 82 | 2,0 |
6. Bürood ja haldushooned | Päeval | 2,52 × 10–2 | 88 | 4,0 |
Projekteeritavad | ||||
1. Elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutuste, koolieelsete lasteasutuste elu-, xxxxx- xx magamistoad | Päeval Öösel | 8,83 × 10–3 6,31 × 10–3 | 79 76 | 1,4 1,0 |
2. Haiglapalatid | Ööpäev läbi | 6,31 × 10–3 | 76 | 1,0 |
* Baaskõvera koefitsient – kordaja, millega tuleb korrutada vibrokiirenduse baaskõvera arvväärtused
§ 4. Üldvibratsiooni mõõtmise ja hindamise meetodid
(1) Üldvibratsiooni on soovitatav mõõta mõõtevahenditega, mis vastavad EVS-EN x nõuetele.
(2) Mõõtjal peab olema Eesti Akrediteerimiskeskuse või muu pädeva akrediteerimisasutuse poolt mõõteseaduse § x alusel välja antud erialast kompetentsust kinnitav tunnistus või akrediteerimistunnistus.
(3) Üldvibratsiooni on soovitatav mõõta ja hinnata ISO x, ISO x, ISO x ja Nordtest Method NT ACOU 082 (Buildings: Vibration and shock, x) meetodite järgi.
§ 5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2021. a.
MÄÄRUSE XXXXXX
EELNÕU
Sotsiaalministri määrus „Nõuded balneoloogilistes protseduurides kasutatavale looduslikule xxxxxx xx turbale ning nende käitlemisele ja märgistamisele“
Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 17 lõike 2 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse terviseohutuse tagamiseks nõuded balneoloogilistes protseduurides kasutatavale looduslikule meremudale, järvemudale (edaspidi ravimuda) ja turbale ning nende käitlemisele ja märgistamisele.
§ 2. Mõisted
(1) Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) balneoloogiline protseduur – ravimuda xx xxxxx välispidine kasutamine inimese kehapinnal enesetunde parandamise eesmärgil;
2) turul kättesaadavaks tegemine – majandustegevuse käigus ravimuda xx xxxxx tasu eest või tasuta pakkumine levitamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks. Ravimuda xx xxxxx kättesaadavaks tegemiseks peetakse xx xxxxx importi ja ladustamist, välja arvatud juhul, kui ladustamisele järgneb selle eksport või ringlusest kõrvaldamine;
3) ravimuda xx xxxxx kaevandaja – füüsiline või juriidiline isik, kes kaevandab ravimuda või turvast maapõueseaduse kohaselt arvele võetud maardlast.
§ 3. Nõuded ravimuda xx xxxxx kvaliteedile
(1) Meremudas ja järvemudas ei ole lubatud üle 1,0 mm terasuurusega osakeste esinemine.
(2) Nõuded ravimuda xx xxxxx kvaliteedile on järgmised:
Meremuda | Järvemuda | Turvas | |
Keemiline näitaja | Osakaal/ühik | Osakaal/ühik | Osakaal/ühik |
Orgaanilise aine sisaldus kuivaines | üle 5% | üle 35% | üle 90% |
Humiinhapete sisaldus kuivaines | Ei määrata | Ei määrata | vähemalt 20% |
Tuha sisaldus kuivaines | Ei määrata | Ei määrata | alla 12% |
Füüsikalised omadused | Osakaal/Ühik | Osakaal/ Ühik | Osakaal/ Ühik |
Vee sisaldus looduslikus xxxxx xx turbas | 65–85% | 90–95% | > 85% |
Terasuurusega 0,1– 1,0 mm osakeste osakaal ravimudas | kuni 3% | kuni 2% | Ei määrata |
von Posti humifikatsiooniklass | Ei määrata | Ei määrata | vähemalt H7 |
§ 4. Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad
(1) Mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate sisaldus ravimudas ja turbas ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi:
Mikrobioloogiline näitaja | Ühik | Piirväärtus |
Escherichia coli | arv/g või ml | Ei esine |
Clostridium perfringens | ||
Staphylococcus aureus | ||
Salmonella spp. | arv/10 g või ml | Ei esine |
Pseudomonas aeruginosa |
§ 5. Ravimuda xx xxxxx säilitamine
(1) Ravimuda ja turvast hoitakse temperatuuril +4 ºC kuni +15 ºC.
(2) Ravimuda xx xxxxx kogust, mis on suurem kui üks xxxx, tuleb xxxxx selleks ette nähtud mudahoidlas.
§ 6. Märgistamine ja kättesaadavaks tegemine
(1) Turul tohib kättesaadavaks teha ravimuda ja turvast, mis vastab §-s 3 sätestatud ravimuda xx xxxxx kvaliteedinõuetele ning mille mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate piirväärtused ei ületa §-s 4 sätestatud piirväärtusi.
(2) Ravimuda xx xxxxx märgistus peab sisaldama järgmist teavet:
1) tarnija nimi, aadress ja telefoninumber;
2) kogus;
3) kasutusjuhend;
4) säilitamistingimused;
5) kuupäev, milleni toode säilitab nõuetekohastes hoiutingimustes esialgse toime, või xxxxx xxxxx kohta, millise aja jooksul pärast avamist on toode ohutu xx xxxx võib kasutada, xxxx et see tekitaks tarbijale kahju;
6) kaevandamise koht;
7) pakendil peab olema esitatud xxxxx: „Ravimuda korduv kasutamine ja regenereerimine ei ole lubatud.“
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe võib esitada ravimuda pakendi märgistusel, ravimuda pakendi külge kinnitatud etiketil või ravimudaga kaasas olevas kasutusjuhendis.
§ 7. Ravimuda xx xxxxx kasutamine
(1) Balneoloogilise protseduuri tegijal peavad olema järgmised andmed kasutatava ravimuda xx xxxxx kohta:
1) kaevandamise koht;
2) müüja;
3) kogus;
4) saabumise aeg;
5) kasutusele võtmise aeg;
6) kulunud ravimuda kogus.
(2) Ravimuda korduv kasutamine ja regenereerimine ei ole lubatud.
§ 8. Ohutuskontroll
(1) Ravimuda xx xxxxx kaevandaja, importija ja levitaja ning balneoloogilise protseduuri tegija peavad kontrollima ravimuda xx xxxxx mikrobioloogilisi näitajaid vähemalt üks kord aastas. Põhjendatud kahtluse korral tuleb ettevõtte tegevuskohas teha lisakontrolle §-s 4 nimetatud mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate esinemise suhtes.
(2) Ravimuda xx xxxxx kaevandaja, importija ja levitaja peavad kontrollima ohtlike kemikaalide sisaldust enne esmast turule laskmist ning edaspidi vähemalt üks kord kümne aasta jooksul. Põhjendatud kahtluse või ravimuda maardlas keskkonnatingimuste olulise halvenemise korral peab ravimuda xx xxxxx kaevandaja tegema lisakontrolle. Ohtlike kemikaalide sisalduse terviseohutuse hindamisel võetakse aluseks veeseaduse § 83 alusel kehtestatud määruses sätestatud pinnases sisalduvate ohtlike ainete piirväärtus.
§ 9. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2021. a.
MÄÄRUSE XXXXXX
EELNÕU
Sotsiaalministri määrus „Nõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele“
Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 19 lõike 5 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrus kehtestab nõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele ja osutajale ning nende teenuste osutamise xxxxxx xx vahenditele.
§ 2. Terminid
Määruses kasutatakse termineid järgmised tähenduses:
1) ilu- ja isikuteenus (edaspidi teenus) – juuksuri-, kosmeetiku-, solaariumi-, tätoveerimis-, püsimeigi- ja keha augustamise teenus ning küüne-, ripsme- ja kulmutehniku teenus;
2) kosmeetikuteenus – näo-, keha-, xxxx- xx jalgade hooldus, sealhulgas maniküür ja pediküür, karvade eemaldamine ja jumestamine;
3) pediküür – jalgade naha ja varbaküünte korrastamine, kujundamine ja hooldamine;
4) maniküür – xxxx ja sõrmeküünte korrastamine, kujundamine ja hooldamine;
5) püsimeik ehk mikropigmentatsioon – värvainete sisestamine epidermisesse poolpüsiva kujutise saavutamise eesmärgil;
6) tätoveerimine – protseduur, mille käigus viiakse värvained naha sisse püsiva kujutise loomise eesmärgil;
7) tätoveerimisvärv – segu, mis sisaldab värv- ja abiaineid, mida sisestatakse inimese nahka tätoveerimise eesmärgil;
8) püsimeigi värv – segu, mis sisaldab värv- ja abiaineid, mida sisestatakse inimese nahka püsimeigi tegemise eesmärgil;
9) keha augustamine – protseduur, mille käigus läbistatakse nahk, limaskest, lihas või kõhrkude, et moodustuks avaus, millesse on võimalik sisestada ehteid;
10) steriliseerimine – kahjutustamise meetod, millega saavutatakse haigust tekitavate mikroorganismide, xxxxx arvatud viiruste ja eoseid omavate bakterite maksimaalselt võimalik hävitamine;
11) desinfitseerimine – mikroorganismide hävitamise, vähendamise või tõkestamise meetod, millega saavutatakse haigust tekitavate mikroorganismide oluline inaktiveerimine ja vähenemine;
12) solaariumiteenus – teenus, mille käigus tekitatakse solaariumiseadmega kosmeetiline päevitus;
13) solaariumiseade – vähemalt ühe ultraviolettlambiga varustatud seade, mida kasutatakse kosmeetilise päevituse tekitamiseks kunstliku ultraviolettkiirgusseadme abil.
2. peatükk Teenuste üldnõuded
§ 3. Teenuse ohutus
Pakutav teenus peab olema tervisele ohutu ning sellel peavad olema sellised omadused, mida teenusesaaja õigustatult eeldab.
§ 4. Teenusesaaja informeerimine teenusest
(1) Enne teenuse osutamist informeerib teenuseosutaja teenusesaajat vastunäidustustest ning hoiatab võimalike tüsistuste või kõrvalnähtude ohust.
(2) Xxxxx teenuse osutamist informeerib teenuseosutaja vajaduse korral teenusesaajat teenusejärgsest hooldusest.
§ 5. Nõuded teenuse osutamise ruumidele
(1) Teenuse osutamise ruumid peavad vastama osutatava teenuse eripärale.
(2) Teenuse osutamise ruumides peab olema loomulik või sundventilatsioon, mis tagab piisava õhuvahetuse.
(3) Teenuse osutamise ruumides peab olema küllaldane tehis- ja loomulik valgustus.
(4) Teenuse osutamise ruumid peavad olema varustatud tualetiga, selle puudumise korral peab olema tagatud tualeti kasutamise võimalus samas hoones.
(5) Teenuse osutamise ruumide kõik seinad, uksed, aknad, põrandad xx xxxx peavad olema kergesti puhastatavad.
§ 6. Nõuded tööruumile ja -pinnale ning nende korrashoiule
(1) Tööruum ja -pinnad peavad enne teenuse osutamist olema puhtad ja vajaduse korral desinfitseeritud.
(2) Tööpinnad ja muud pinnad tuleb katta kaitsekile, xxxx või muu kaitsevahendiga, kui on oht nahasekreedi ja vere edasikandumiseks. Kaitsekile, xxxx või muu kaitsevahend vahetatakse pärast igat teenusesaajat.
(3) Tööruumis peab olema sooja xx xxxxx vee varustus ja kanalisatsioon.
(4) Tööruumi põrand peab olema libisemiskindel ja pestav. Vaipkatet pole lubatud tööruumi põrandal kasutada.
§ 7. Nõuded teenuseosutajale
(1) Teenuseosutaja peab kandma sobivat, hooldatud ja puhast tööriietust. Tööriietust tuleb xxxxx xxxxxx välisriietusest.
(2) Enne teenuse osutamist peab teenuseosutaja pesema käed xx xxxx vajaduse korral desinfitseerima.
(3) Teenuseosutaja peab teenuse osutamisel kasutama vajaduse korral isikukaitsevahendeid.
(4) Teenuseosutaja peab kandma teenusesaaja ja tema rõivaste kaitsmiseks sobivaid kaitsevahendeid. Teenindamisel kasutatav korduvkasutusega pesu tuleb vahetada pärast igat teenusesaajat ning xxxxx vähemalt 60 °C veega.
§ 8. Nõuded teenuseosutaja teadmistele
Teenuseosutajal peavad olema vastavalt teenuse iseloomule ja vajadusele teadmised:
1) inimese anatoomiast, füsioloogiast ja inimnaha seisust;
2) nakkushaigustest ja nahahaigustest (bakteriaalsed ja seenhaigused), nende leviku viisidest ja tõrjest;
3) võimalikest teenuse osutamise käigus või järel esineda võivatest ohuteguritest;
4) kliendi ja teenuseosutaja tervisele ohtlikult mõjuda võivatest kemikaalidest;
5) töövahendite desinfitseerimisest (teenuse osutamise kohas kasutusel olevad desinfektantid ja nende kasutamise meetodid);
6) instrumentide steriliseerimisest (vajalikkus, meetodid ja vahendid);
7) esmaabist.
§ 9. Nõuded töövahenditele ja nende kasutamisele
(1) Teenuse osutamine toimub puhta ja asjakohaselt töödeldud töövahendiga.
(2) Töövahendit tuleb teenuse osutamisel kasutada kooskõlas töövahendi kasutusotstarbega ja vastavalt tootja juhistele.
(3) Töövahendit tuleb puhastada, desinfitseerida või steriliseerida regulaarselt ja vastavalt tootja juhistele. Korduvkasutusega töövahendid, mille kasutamisel tekib nahasekreedi või vere edasikandmise oht, tuleb steriliseerida xxxxx igat teenusesaajat.
(4) Enne desinfitseerimist ja steriliseerimist tuleb töövahendid xxxxx detergendiga ja kuivatada.
(5) Kasutatavat töövahendit tuleb hooldada, seadistada ja kontrollida vastavalt tootja juhistele. Teenuseosutaja peab enne seadme kasutamise alustamist saama asjakohase väljaõppe.
(6) Teenuseosutajal peab teenuse osutamise kohas olema kasutatava seadme tehniline pass või sertifikaat ja kasutusjuhend.
3. peatükk Teenuste erinõuded
§ 10. Nõuded kosmeetikuteenusele
(1) Kosmeetikuteenuse jaoks nõutav miinimumkvalifikatsioon on sätestatud käesoleva määruse lisas 1.
(2) Kosmeetikul ei ole lubatud teha esteetilisi protseduure ega kasutada seadmeid, mida on lubatud teha või kasutada xxxx tervishoiuteenuse osutajal tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses.
(3) Xxxx- xx jalgade hoolduse, sealhulgas maniküüri ja pediküüri käigus kasutatavat vanni tuleb xxxxx pesemisvahendiga kuuma voolava vee all ning desinfitseerida pärast igat teenusesaajat või kasutada ühekorrakatet.
(4) Pindmisel keemilisel koorimisel on lubatud kasutada ainult kosmeetilisi alfa- hüdroksühappeid (AHA) ja beeta-hüdroksühappeid (BHA), mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 59–209) nõuetele. Meditsiiniseadmeteks klassifitseeritud kemikaalide kasutamine ei ole lubatud.
(5) IPL-, laser- ja valgusprotseduure on lubatud kosmeetikul teha ainult kosmeetilisel eesmärgil, anesteetikume kasutamata.
§ 11. Nõuded juuksuriteenusele
(1) Juuksuriteenuse osutamise käigus avastatud pedikuloosi korral teavitatakse teenusesaajat nii xxxxx xxx tingude olemasolust.
(2) Pedikuloosiga teenusesaaja teenindamisel kasutatud instrumendid tuleb töödelda desinsektandiga. Ühekordsed tarvikud ja lõigatud juuksed tuleb kohe korjata kotti, mis suletakse ja viiakse prügikonteinerisse. Kasutatud käterätikud ja salvrätikud tuleb xxxxx vähemalt 60 °C vees minimaalselt 30 minutit või töödelda desinsektandiga.
§ 12. Nõuded keha augustamise teenusele
(1) Keha augustamise protseduuril tuleb avause tekitamiseks kasutada ühekordset steriilset tarvikut.
(2) Enne xx xxxxxx teenuse osutamist tuleb augustatav nahapind puhastada ja desinfitseerida.
§ 13. Nõuded tätoveerimis- ja püsimeigiteenuse osutamisele
(1) Teenuse osutamisel kasutatakse ühekordseid nõelu. Nahapinna raseerimisel kasutatakse ühekordseid žilette.
(2) Tätoveerimis- ja püsimeigiseade steriliseeritakse xxxxx igat kasutuskorda või kaetakse saastumise vältimiseks ühekordse kilega.
(3) Teenuseosutaja peab järgima tätoveerimis- ja püsimeigivärvi pakendil kirjas olevaid ohutusmeetmeid ning mis tahes muud teavet, mida nõutakse inimeste tervisest lähtudes. Teenuseosutaja teavitab vajaduse korral teenusesaajat nimetatud värvide koostisest ja omadustest.
(4) Taaskasutatavas anumas tätoveerimis- või püsimeigivärv tuleb enne kasutamist xxxxxx xxxxx eraldi ühekordsesse anumasse. Üleliigset värvi ei tohi taaskasutatavasse anumasse tagasi xxxxxx.
(5) Nahapind tuleb enne teenuse osutamist puhastada ja desinfitseerida.
(6) Tätoveeritud pind tuleb xxxxx protseduuri katta sobiva xxxx või plaastriga.
§ 14. Nõuded tätoveerimis- ja püsimeigiteenuse osutamisel kasutatavale värvile
(1) Tätoveerimis- ja püsimeigivärv peab olema steriilne. Kui värv on mõeldud korduvkasutamiseks, tuleb see pakkida värvi saastumist takistaval viisil ning seda tuleb säilitada vastavalt tootja juhistele. Teenuseosutaja jälgib, et värv kasutamise käigus ei saastu.
(2) Tätoveerimisvärvi pakend peab sisaldama värvitootja või importija xxxx xx aadressi, partii numbrit, säilitamistingimusi, säilivuskuupäeva, juhiseid ohutuks kasutamiseks ning koostisainete nimekirja.
(3) Tätoveerimis- ja püsimeigivärv ei tohi sisaldada kemikaale, mis on:
1) loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1223/2009 II lisas;
2) klassifitseeritud kantserogeenseks või mutageenseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1– 1355), VI xxxx tabelis 3.1.
§ 15. Nõuded solaariumiteenuse osutamisele
(1) Solaariumiteenuse osutamise kohas peab olema teenusesaajale kättesaadav info päevitamisega seotud ohtudest ning soovitused ohutumaks päevitamiseks. Käesoleva määruse lisas 2 sisalduvat teavet, mis on vähemalt eestikeelne, võib teenusesaajale edastada trükitud flaieril, plakatil või kleebisel, videoteavituse või presentatsioonina.
(2) Solaariumiteenuse saajale peavad olema kättesaadavad ja nähtaval kohal ultraviolettkiirguse kaitseprillid ja ühekordsed salvrätikud või muud vahendid kosmeetika eemaldamiseks. Kaitseprillidel peab olema täielik UV-A ja UV-B kaitse. Korduvkasutusega kaitseprillid tuleb pärast igat kasutamist puhastada ja desinfitseerida.
(3) Solaariumiteenuse kasutamine peab olema kogu aeg solaariumiteenuse osutaja järelevalve all.
(4) Solaariumiteenuse osutajal peavad olema teadmised järgmistel teemadel:
1) UV-kiirgus, kiirguse liikide iseloomustus;
2) naha struktuur, päevitamises osalevate nahakihtide iseloomustus;
3) päevituse tekkimine, nahatüübid;
4) päikesepõletus, vastunäidustused päevitamisel, riskigrupid;
5) erinevad solaariumid ja nende spetsifikatsioon;
6) silmade kaitse;
7) kosmeetika kasutamine päevitamisel;
8) nõuded solaariumikeskustele;
9) hügieen, solaariumi puhastamine ja desinfitseerimine;
10) vastutustundlik päevitamine.
(5) Solaariumiteenuse osutaja määrab koos iga uue teenusesaajaga tema nahatüübi ning selgitab selle nahatüübiga kaasnevaid spetsiifilisi xxxxx xx vastunäidustusi.
(6) Solaariumiteenuse osutaja või juhtimissüsteem kohandab päevitusseansi kestuse teenusesaaja nahatüübi järgi, arvestades solaariumi omadusi, kasutatavaid xxxxx xx tootja soovitusi.
(7) Solaariumiteenuse osutaja annab teenusesaajale selged juhised, kuidas solaarium päevitusseansi ajal välja lülitada.
§ 16. Nõuded solaariumiseadmele
(1) Solaariumiseadme ultraviolettlampide suurim lubatud erüteemne kiirgusintensiivsus on 0,3 W/m².
(2) Igal solaariumiseadmel peab olema kaasas tootja või importija väljastatud tehniline pass, milles on kirjas solaariumiseadme tüüp ja erüteemne kiirgusintensiivsus.
(3) Solaariumiseadme ultraviolettlampide kasutusaeg ei tohi ületada tootja ettenähtud kasutusaega.
(4) Solaariumilampide vahetus peab olema fikseeritud aktiga, milles on märgitud vahetuse kuupäev ja UV-seadme tunniloenduri näit või UV-kiirguse võimsusvoo tiheduskontrolli tulemused. Akt peab olema solaariumiteenuse osutaja juures kättesaadav.
(5) Solaariumiseade peab olema varustatud süsteemiga, mis võimaldab selle kohest seiskamist teenusesaaja poolt.
(6) Solaariumiseadet ei ole lubatud kasutada, kui tunniloendur ei ole töökorras või kõrgsurvelampide kaitsefilter on purunenud.
4. peatükk Rakendussätted
§ 17. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2021. a.
XXXX 1
KOSMEETIKUTEENUSTE LOETELU JA KOSMEETIKU KVALIFIKATSIOON
Kosmeetikuteenus | Xxxxxxx ja instrumendid | Eesti kvalifikatsiooniraamistiku tase (EKR) |
Näo/keha hooldus | Osoonigeneraator Aurugeneraator Külmageneraator Soojageneraator Pihustid Nebulisaator | 3/4 |
Vahadepilatsioon | Vahasoojendaja | 3/4 |
Näo/keha hooldus | LED footonteraapia Kõrgsageduslik infrapuna | 4 |
Raadiosagedusprotseduur | Raadiosagedus | 5 |
Stimuleeriv protseduur elektrilise või mehaanilise seadmega | Heliteraapia Ultraheli Vaakumaspiratsioon Vibroperkussioon Elektrostimulatsioon | 4 |
Pindmine mikrodermabrasioon (naha lihvimine) | Mikrodermabrasioon | 4 |
Elektrolüüsiga karvaeemaldus | Elektriline epilatsioon AC ja/või DC | 4 |
Käsitsi näohooldus Meik | 3 | |
Jalgade ja kätehooldus | Väikevahendid: küünenaha nuga, küünenaha tangid, viilid jne | 3 |
Pindmine keemiline koorimine | Kosmeetilised nõrga kontsentratsiooniga alfa- hüdroksühapped (AHA-d) ja beeta- hüdroksühapped (BHA-d) | 5/6 |
Laserprotseduur / intensiivse pulseeriva valguse (IPL) protseduur | Laseri klass I, 2, 3b ja 4a | 5/6 |
Mikropigmentatsioon ehk püsimeik | Mikropigmentatsioon* Mehhaaniline, käsivahend | 5/6 |
* Lubatud on ainult kosmeetilised (mittemeditsiinilised) teenused ja tootja poolt lubatud seadmete kasutusala
XXXX 2 SOLAARIUMIKESKUSE INFOTAHVLIL ESITATAVA TEABE MIINIMUMNÕUE
Pane tähele!
Päevitamine ei ole lubatud alla 18-aastastele isikutele.
Päevitamine ei ole soovitatud Xxxxxxxxxxxx skaalal esimese nahatüübiga ehk eelkõige väga heleda nahaga ning väga kergesti päikesepõletust saavatele isikutele.
Päevitamine ei ole soovitatud isikutele, kellel on kõrgendatud fotosensitiivsus (naha valgustundlikkus) xx xxx on seetõttu haigestunud.
Päevitamine ei ole soovitatav rasedatele.
Kaitseprillide kasutamine päevitamisel on kohustuslik. Tundlikke kehapiirkondi nagu armid, tätoveeringud, genitaalid ja rinnanäärmed tuleb UV-kiirguse eest kaitsta.
Liigses koguses ultraviolettkiirgust on tervisele kahjulik. See võib põhjustada nahakahjustusi, kiirendada naha enneaegset vananemist ning suurendada riski nahavähi ja melanoomi tekkeks.
Teatud ravimid ja kosmeetikatooted võivad UV-kiirguse mõjul tekitada soovimatuid nahareaktsioone.
Xxx Xxxx nahk on kõrgendatud päikesetundlikkusega, kehal on palju sünnimärke või keegi lähisugulastest on haigestunud nahavähki või melanoomi, soovitame enne solaariumis või looduses päevitamist konsulteerida nahaarstiga.
Kahe esimese päevitusseansi xxxx peab olema vähemalt 48 tundi. Päevitamine ja solaariumi kasutamine xxxxx päeval ei ole soovitatav.
MÄÄRUSE XXXXXX
EELNÕU
Sotsiaalministri määrus „Nõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele, nende ruumidele, basseiniveele ja teenuse osutamisele“
Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 20 lõike 2 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatakse nõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele, nende ruumidele, ohutusele, basseiniveele ja teenuse osutamisele.
(2) Nõuded on täitmiseks ujumise ja suplemisega seonduvaid teenuseid osutavatele avalik- õiguslikele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele, sealhulgas koolid ja koolieelsed lasteasutused, kes osutavad teenuseid tasu eest või tasuta.
(3) Nõuded kehtivad ujula ja veekeskuse basseinide ja veeatraktsioonide (edaspidi bassein) vee kohta.
(4) Nõuded ei kehti loodusliku mineraalvee basseinide ja hüdroteraapia basseinide veele, selliste külmaveebasseinide looduslikule veele, kus veevahetus toimub läbivooluna, ega supelrandade rajatistele ja atraktsioonidele, kus kasutatakse pinnavett ning veevahetus toimub läbivooluna.
§ 2. Nõuded ujula ja veekeskuse ruumidele
(1) Basseini kasutajale tagatakse nõuetekohased ja tervisele ohutud riietus-, duši- ja tualettruumid.
(2) Basseini kasutajale võimaldatakse pääs basseini ainult riietus- ja duširuumi kaudu.
(3) Riietus-, duši- ja tualettruumid sisustatakse vastavalt vajadusele, lähtudes basseini kasutajate arvust, mis leitakse basseini tegeliku veepindala ja ühele basseini kasutajale ettenähtud arvestusliku veepindala jagatisena (edaspidi arvestuslik basseinikoormus).
§ 3. Nõuded ujula ja veekeskuse siseviimistluseks kasutatavatele materjalidele ja pindadele
(1) Siseviimistluseks kasutatavad materjalid ja pinnad peavad olema tervisele ohutud, nõuetekohased ning vastama tootja poolt ettenähtud kasutusotstarbele.
(2) Ruumid peavad olema puhtad, pindade puhastamisel tuleb kasutada biotsiidiseaduse nõuetele vastavaid desinfitseerivaid aineid ning asjakohaseid pesuaineid ja -vahendeid.
(3) Ujulate ja veekeskuste ruumide põrandad, kus käiakse jalatsiteta, ja basseini ümbritsev käigurada varustatakse äravoolutrappidega. Põrandakalle peab tagama vee äravoolu äravoolutrappide kaudu kanalisatsiooni. Basseini ümbritsevalt käigurajalt ei tohi vesi sattuda tagasi basseini.
(4) Põrandapind, kus käiakse jalatsiteta või jalatsitega ning mis on kokkupuutes veega või millele satub vett xx xxxx vedelikke, ei tohi olla libe. Põrandakattematerjalide valikul arvestatakse võimaluse korral standardeid DIN 51130 ja DIN 51097.
(5) Ujulas ja veekeskuses, kus ruumide põrandad xx xxxxx lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele, tuleb terviseohutuse tagamiseks rakendada täiendavaid asjakohaseid meetmeid.
§ 4. Nõuded basseinile
(1) Arvestuslik veepindala ühe basseinikasutaja kohta peab olema vähemalt 6,2 m2.
(2) Lastebasseinis peab arvestuslik veepindala ühe basseini kasutava lapse kohta olema vähemalt 3,5 m2 ja basseinivee sügavus laste vanusest sõltuvalt 0,3–1,0 m.
(3) Basseinivee sügavus peab olema:
1) pukkidelt vettehüpete sooritamisel vähemalt 1,35 m;
2) kuni 1 meetri kõrgusel asuvalt hoolaualt vettehüpete sooritamisel vähemalt 1,8 m;
3) 1–3 meetri kõrgusel asuvalt hoolaualt vettehüpete sooritamisel vähemalt 3,4 m;
4) 3–5 meetri kõrgusest hüppetornist vettehüpete sooritamisel vähemalt 3,4 m;
5) 5–10 meetri kõrgusest hüppetornist vettehüpete sooritamisel vähemalt 4,5 m.
(4) Basseinis, mille sügavus on üle 1,1 m, peab olema võimalus puhata veest väljumata xx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxx xx ulatu.
(5) Basseini seinte xx xxxxx konstruktsioon ei tohi halvendada vee omadusi ning peab olema veekindel, mehaaniliselt tugev, vastupidav puhastamisele ja desinfitseerimisele.
§ 5. Nõuded teenuse osutamisele
(1) Ujula ja veekeskuse kasutajatele osutatakse vajaduse korral abi, sealhulgas õnnetusjuhtumite korral esmaabi.
(2) Vettehüpete sooritamisel tagatakse hüppajate ja ujujate ohutus.
(3) Kooli ja koolieelse lasteasutuse ujulas teavitatakse lastega juhtunud vigastustest, basseinivee kontrolli tulemustest ja muude nõuete täitmisest asutuse hoolekogu perioodiliselt, kuid kõige harvem üks kord kvartalis.
(4) Ujulas ja veekeskuses esitatakse basseini kasutajale nähtavas kohas teave basseinide sügavuse ning xxx xx basseinivee temperatuuri kohta. Soovi korral antakse teavet basseinivee kvaliteedinäitajate kohta.
§ 6. Nõuded basseiniveele
(1) Basseiniveeks võetav vesi peab vastama joogiveele kehtestatud nõuetele.
(2) Basseinivesi peab vastama järgmistele mikrobioloogilistele näitajatele:
1) coli-laadsed bakterid kuni 20 PMÜ/100 ml;
2) enterokokid kuni 10 PMÜ/100 ml;
3) Pseudomonas aeruginosa ei ole lubatud üheski 100-milliliitrises uuritud proovis;
4) stafülokokk kuni 10 PMÜ/100 ml;
5) kolooniate arv 37 °C juures kuni100 PMÜ/ml.
(3) Basseinivesi ei tohi sisaldada parasiite ega nende mune, samuti Legionella spp, Mycobacterium spp, entero-, adeno-, herpesviirust, A-hepatiidi viirust ega muid patogeenseid mikroorganisme.
(4) Basseinivesi peab vastama järgmistele füüsikalis-keemilistele näitajatele:
1) värvus mitte üle 15 mg/l Pt;
2) hägusus mitte üle 2 NHÜ. 1 NHÜ vastab 0,58 mg kaoliini (SiO2) tekitatud hägususele ühes dm3 vees;
3) pH-arv 6,7–8,0;
4) ammooniumiooni sisaldus (NH4+) kuni 0,5 mg/l;
5) nitraatiooni (NO3–) sisaldus võib olla 20 mg/l võrra suurem kui veevõrgust võetaval veel;
6) oksüdeeritavus võib olla 3 mg/lO2 võrra suurem kui veevõrgust võetaval veel;
7) vees lahustunud klooriühendeid (ümberarvestatuna kloorile), mis on võimelised oksüdeerima lämmastikuühendeid (edaspidi vaba kloor) võib olla 0,5–1,5 mg/l;
8) vees lahustunud klooriühendeid (ümberarvestatuna kloorile), mis on reageerinud lämmastiku või orgaaniliste ühenditega (edaspidi seotud kloor), võib olla veetemperatuuril kuni +31 °C kuni 0,4 mg/l, veetemperatuuril üle +31 °C kuni 0,5 mg/l;
9) välibasseinis kasutatava klooriühendeid stabiliseeriva aine isotsüanuurhappe sisaldus on kuni 50 mg/l.
(5) Veetemperatuur peab olema:
1) sportimiseks kasutatavas basseinis vähemalt +25 °C;
2) koolibasseinis vähemalt +28 °C kuni +32 °C;
3) suplemisbasseinis +28 °C kuni +32 °C;
4) väikelaste basseinis +32 °C kuni +36 °C;
5) xxxx soojaveebasseinis +32 °C või rohkem;
6) külmaveebasseinis alla +25 °C.
(6) Pärast veereostuse likvideerimist kemikaalidega peab basseinivesi basseini avamisel vastama lõigetes 2, 3, 4 ja 5 sätestatud nõuetele.
(7) Lõigetes 2 ja 4 sätestatud näitajate suhtes tagatakse basseinivee kvaliteedi regulaarne laboratoorne kontroll vähemalt üks kord kuus.
(8) Basseinivee hägusust, temperatuuri, pH-taset ning xxxx xx seotud kloori näitajaid määratakse iga päev vähemalt üks kord enne avamist, tööpäeva xxxxxx xx tööpäeva xxxxx.
(9) Basseinivee analüüsid võetakse eestpoolt ja tagantpoolt puhastusseadet ning basseini madalaimast ja sügavaimast osast 25–30 cm sügavuselt või vaba kloori ja pH-taset kontrolliva seadme veeproovikraanist.
(10) Basseinivee kvaliteedi kontrolli tulemused registreeritakse taasesitamist võimaldaval xxxxx.
(11) Kui basseinivesi xx xxxxx nõuetele, selgitatakse kohe välja vee kvaliteedi mittevastavuse põhjused ja rakendatakse vajalikke abinõusid. Vajaduse korral suletakse xxxxxxx xx teavitatakse Terviseametit.
§ 7. Nõuded basseinivee puhastamisele ja desinfitseerimisele
(1) Basseinivee korduvkasutamisel (edaspidi tsirkulatsioon) puhastatakse vesi filtreerimise ja desinfitseerimise xxxx. Vee puhastamiseks on lubatud täiendavalt kasutada koaguleerimist, aktiivsütt, ultraviolettkiirgust ja osoneerimist. Veekadu asendatakse värske veega.
(2) Basseinivee desinfitseerimiseks võib kasutada biotsiidiseaduse nõuetele vastavaid desinfitseerivaid aineid viisil ja koguses, mis ei halvenda vee omadusi ega kahjusta inimese tervist.
(3) Basseinivee sisselaskeava restil võib vee liikumise kiirus xxxx xxxx 0,5 meetrit sekundis. Resti ehitus ja kinnitus peavad olema ohutud.
(4) Puhastatud vee segunemine basseiniveega peab olema kogu basseini ulatuses võimalikult ühtlane.
(5) Tsirkulatsioonipumba ees olevat filtrit pestakse regulaarselt. Filtri puhastamine toimub vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kaks korda kuus. Filtri puhastamine registreeritakse taasesitamist võimaldaval xxxxx.
(6) Basseinivee asendamine puhastatud veega toimub vastavalt tegelikule basseinikoormusele, mis arvestatakse basseini kasutajate arvu järgi tunnis.
(7) Iga basseinikasutaja kohta tunnis asendatakse 2 m3 basseinivett puhastatud veega, järgides lõikes 8 sätestatud basseinivee tsirkulatsiooni nõudeid.
(8) Basseinivee tsirkulatsiooniaeg oleneb basseinivee temperatuurist ja see peab olema:
1) veetemperatuuril kuni +28 °C kõige rohkem 4 tundi;
2) veetemperatuuril kuni +32 °C kõige rohkem 30 minutit;
3) veetemperatuuril kuni +36 °C kõige rohkem 10 minutit;
4) veetemperatuuril kuni +41 °C kõige rohkem 6 minutit.
(9) Ujulas ja veekeskuses, xxx xx ole võimalik rakendada lõigetes 6 ja 7 basseini veevahetusele ettenähtud nõudeid, peab vee täielik vahetumine puhastatud veega toimuma vähemalt iga 12 tunni jooksul.
(10) Bassein, mille arvestuslik basseinikoormus ületab 50 basseinikasutajat, varustatakse vaba kloori sisaldust ja pH-taseme mõõtmist ning desinfitseerivate kemikaalide doseerimist võimaldavate seadmetega.
(11) Basseini, välja arvatud läbivooluga bassein, lisatakse iga päev vastavalt tegelikule basseinikoormusele iga basseinikasutaja kohta vähemalt 30 liitrit ja soojaveebasseinis 60 liitrit värsket vett. Xxx xxxxx kontrollitakse veemõõtja järgi.
(12) Basseinis veetemperatuuriga alla +36 °C on vee filtreerimise kiirus kuni 30 m3/h/m2 ja liivakihi paksus filtris vähemalt 1 meeter ning basseinis veetemperatuuriga alates +36 °C on vee filtreerimise kiirus kuni 40 m3/h/m2 ja liivakihi paksus filtris vähemalt 1,2 meetrit.
§ 8. Nõuded läbivoolubasseini veevahetusele
(1) Läbivoolubasseini veevahetus toimub värske vee pideva juurdevooluna.
(2) Vee eemaldamine basseinist toimub basseini seinte ülaosas paiknevate ülevooluavade kaudu.
(3) Värsket vett juhitakse basseini selle seintes ja põhjas olevate avade kaudu. Avade paigutus tagab vee ühtlase jaotuse kogu basseinis ning vee püsiva temperatuuri ja nõuetekohasuse. Vee sissevoolu kiirus võib xxxx xxxx 3 m/s.
(4) Basseini kasutamisel lisatakse tunnis basseini värsket vett vähemalt 20% basseini mahust. Xxx xxxxx kontrollitakse veemõõtja järgi.
(5) Väljaspool basseini kasutusaega, juhul kui basseinivesi ei ole basseinist välja juhitud, toimub vee täielik vahetumine iga 12 tunni jooksul.
§ 9. Nõuded basseini puhastamisele
(1) Basseini tühjendatakse, puhastakse ja desinfitseeritakse vastavalt vajadusele, kuid kõige harvem üks kord aastas.
(2) Basseini puhastamisel pestakse basseini seinad xx xxxx pesemisvahendiga, loputatakse ning seejärel desinfitseeritakse ja loputatakse täiendavalt.
(3) Basseini xxxxx xx seinu puhastatakse vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kahe nädala jooksul. Veepinnast kõrgemal olevaid basseini seinu puhastatakse vähemalt üks kord nädalas.
(4) Basseini tühjendamine registreeritakse taasesitamist võimaldaval xxxxx.
(5) Kui basseinivee desinfitseerimiseks kasutatakse muid meetodeid kui kloreerimine, teavitatakse sellest eelnevalt Terviseametit.
§ 10. Nõuded ujula ja veekeskuse sisekliimale ja valgustusele
Ujula ja veekeskuse õhu liikumiskiirus, õhuvahetus, suhteline õhuniiskus, temperatuur ja valgustus peavad vastama vajadustele, arvestades tarbijakaitseseaduse §-s 10 sätestatut.
§ 11. Rakendus- ja jõustumissätted
(1) Määrus jõustub 1. juulil 2021. a.
(2) Paragrahvi § 2 lõiget 2 ei rakendata lasteasutuste ujulatele, mis on projekteeritud ja ehitatud enne 01.01.2008.
(3) Enne 01.01.2008. a projekteeritud ning ehitatud ujulatele ja veekeskustele ei kohaldata määruse § 7 lõikeid 9, 10 ja 12.
MÄÄRUSE XXXXXX
EELNÕU
Sotsiaalministri määrus „Nõuded elukeskkonnale sotsiaalteenuse osutamisel“
Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 21 lõike 3 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala
Määruses kehtestatakse nõuded elukeskkonnale, terviseriskide ohjamisele ja riskitegurite vähendamisele järgmiste sotsiaalteenuste osutamisel:
1) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
2) varjupaigateenus;
3) turvakoduteenus;
4) eluruumi tagamise teenus;
5) lapsehoiuteenus;
6) asendushooldusteenus;
7) järelhooldusteenus;
8) igapäevaelu toetamise teenus;
9) toetatud elamise teenus;
10) kogukonnas elamise teenus;
11) ööpäevaringne erihooldusteenus;
12) kinnise lasteasutuse teenus.
§ 2. Määruses kasutatavad terminid
Määruses kasutatakse termineid sotsiaalhoolekande seaduse ja rahvatervishoiu seaduse tähenduses.
2. peatükk Üldnõuded
§ 3. Maa-ala
Haljastus. Maa-ala valgustus.
§ 4. Ruumid
Ruumide paiknemine. Põrandad ja trepid. Aknad. Uksed. Tualettruumid.
§ 5. Sisekliima
Valgustus. Ruumide minimaalne temperatuur. Tuulutusvõimalus.
§ 6. Üldhügieeni nõuded ja ruumide korrashoid
Ruumide puhtus. Kemikaalide kasutamine.
3. peatükk
Nõuded lastele osutatavatele sotsiaalteenustele
1. jagu
Nõuded lastele osutatavale turvakoduteenusele
§ 7. Ruumid ja ruumide sisustus
Ruumide miinimumkoosseis ning nende pindala ja sisustus. Treppide kohandamine väikelastele. Magamiskoht.
§ 8. Einestamisruumi üldnõuded
Einestamisruumi mahutavus. Einestamisruumi sisseseade. Toidu serveerimise viisid. Puhastamine ja desinfitseerimine.
2. jagu
Nõuded lapsehoiuteenusele
§ 9. Ruumid ja sisekliima
Ruumide minimaalne suurus xx xxxx põrandapind. Tuulutamine. Treppide kohandamine väikelastele. Põranda temperatuur. Magamiskoht.
§ 10. Riskianalüüs laste haigestumise ja vigastuste ennetamiseks
Riskianalüüsi tegemine ja dokumenteerimine.
§ 11. Päevakava
Päevakava kindlaksmääramine.
3. jagu
Nõuded asendushooldusteenusele pere- ja asenduskodus
§ 12. Ruumid ja ruumide sisustus
Ruumide minimaalne koosseis ja pindala. Laste arv magamistoas. Xxxxxx magamistuba poistele ja tüdrukutele. Tubade sisustus. Treppide kohandamine väikelastele.
§ 13. Ruumide ja sisustuse korrashoid ning hügieeninõuded
Tualettruumi puhastamine. Ruumide tuulutamine. Laste isiklikud hügieenivahendid. Voodipesu vahetamine. Isikliku hügieeni tagamine.
§ 14. Riskianalüüs laste haigestumise ja vigastuste ennetamiseks
Riskianalüüsi tegemine ja dokumenteerimine.
§ 15. Einestamisruumi üldnõuded
Einestamisruumi mahutavus. Einestamisruumi sisseseade. Toidu serveerimise viisid. Puhastamine ja desinfitseerimine.
4. jagu
Nõuded asendushooldusteenusele hooldusperes
§ 16. Ruumid ja ruumide sisustus
Ruumide minimaalne koosseis ja pindala. Laste arv magamistoas. Xxxxxx magamistuba poistele ja tüdrukutele. Tubade sisustus. Treppide kohandamine väikelastele.
5. jagu
Nõuded kinnise lasteasutuse teenusele
§ 17. Ruumid ja sisustus. Hügieen
Ruumide minimaalne koosseis ja pindala. Laste arv magamistoas. Voodipesu vahetamine.
§ 18. Eraldusruum
Ohutus. Suurus. Sisustus. Temperatuur.
§ 19. Einestamisruumi üldnõuded
Einestamisruumi mahutavus. Einestamisruumi sisseseade. Toidu serveerimise viisid. Puhastamine ja desinfitseerimine.
4. peatükk
Nõuded täisealistele osutatavatele sotsiaalteenustele
1.jagu Üldnõuded
§ 20. Ruumid
Kodusele keskkonnale sarnanev ruumide sisseseade. Liikumisruum.
2. jagu
Nõuded ööpäevaringsele väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele
§ 21. Maa-ala
Värskes õhus viibimiseks ja tegevusteks sobiv ala. Jalutamisrada.
§ 22. Ruumid
Ruumi kohandamine õendusabiteenuse kasutamiseks. Magamistoa elanike arv ja privaatsus. Magamistoa ja elutoa minimaalne pindala.
§ 23. Hügieeniruumid
Hügieeniruumide, tualetipottide ja valamute arv. Ruumide viimistlus. Kätepesu võimalus.
§ 24. Magamistoa sisustus
Minimaalne sisustus. Mööbli kvaliteet ja puhastamine. Õendusabiteenuse korral funktsionaalvoodi kasutamine.
§ 25. Ruumide korrashoid ja üldhügieen
Voodite korrashoid. Voodipesu ja käterätikute vahetamine. Puhta ja määrdunud pesu hoiustamine. Niiskelt koristamine. Inventari markeerimine ja pesemine. Akende puhastamine.
§ 26. Töötajate tervisekontroll, isikuhügieen
Tervisekontrolli tõend. Tööriietus, selle puhastamine ja hoiustamine.
§ 27. Einestamisruumi üldnõuded
Einestamisruumi mahutavus. Einestamisruumi sisseseade. Toidu serveerimise viisid. Puhastamine ja desinfitseerimine.
3. jagu
Nõuded päevasele väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele
§ 28. Maa-ala
Värskes õhus viibimiseks ja tegevusteks sobiv ala. Jalutamisrada.
§ 29. Ruumid ja sisustus
Ruumide suurus. Puhkamisvõimalused.
§ 30. Hügieeninõuded
Ruumide puhtus. Pindade puhastamine.
4. jagu
Nõuded varjupaigateenusele
§ 31. Ruumid
Minimaalne ruumide koosseis. Maksimaalne elanike arv ühes ruumis.
§ 32. Üldhügieen
Voodite korrashoid. Voodipesu ja käterätikute vahetamine. Puhta ja määrdunud pesu hoiustamine. Niiskelt koristamine. Inventari markeerimine ja pesemine.
5. jagu
Nõuded turvakoduteenusele
§ 33. Ruumid
Minimaalne ruumide koosseis. Maksimaalne elanike arv ühes ruumis.
§ 34. Üldhügieen
Voodite korrashoid. Voodipesu ja käterätikute vahetamine. Puhta ja määrdunud pesu hoiustamine. Niiskelt koristamine. Inventari markeerimine ja pesemine.
6. jagu
Nõuded kogukonnas elamise teenusele
§ 35. Maa-ala
Värskes õhus viibimiseks ja tegevusteks sobiv ala. Jalutamisrada.
§ 36. Ruumid ja ruumide sisustus
Ruumide miinimumkoosseis ning nende pindala ja sisustus. Koristusseadmete hoiustamine.
§ 37. Üldhügieen
Voodite korrashoid. Voodipesu ja käterätikute vahetamine. Puhta ja määrdunud pesu hoiustamine.
7. jagu
Nõuded igapäevaelu toetamise teenusele
§ 38. Ruumid ja ruumide sisustus
Ruumide miinimumkoosseis ning nende pindala ja sisustus.
§ 39. Üldhügieen
Voodite korrashoid. Voodipesu ja käterätikute vahetamine.
8. jagu
Nõuded ööpäevaringsele erihooldusteenusele
§ 40. Maa-ala
Värskes õhus viibimiseks ja tegevusteks sobiv ala. Jalutamisrada.
§ 41. Ruumid
Ruumi kohandamine õendusabiteenuse kasutamiseks. Magamistoa maksimaalne elanike arv ja privaatsus. Tubade minimaalne pindala ja sisustus.
§ 42. Üldhügieen
Voodite korrashoid. Voodipesu ja käterätikute vahetamine. Puhta ja määrdunud pesu hoiustamine.
§ 43. Eraldusruum
Ohutus. Suurus. Sisustus. Temperatuur.
§ 44. Einestamisruumi üldnõuded
Einestamisruumi mahutavus. Einestamisruumi sisseseade. Toidu serveerimise viisid. Puhastamine ja desinfitseerimine.
9. jagu
Nõuded toetatud elamise teenuse, järelhooldusteenuse ja eluruumi tagamise teenuse raames tagatavale eluruumile
§ 45. Ruumid ja sisustus
Minimaalne ruumide koosseis ja sisustus. Üldhügieen ja pesemisvõimalused.
5. peatükk Rakendussätted
§ 46. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2021. a.
MÄÄRUSE XXXXXX
EELNÕU
Sotsiaalministri määrus „Nõuded noorte püsilaagri elukeskkonnale “
Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 21 lõike 3 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
1. peatükk Üldsätted
Määrusega kehtestatakse nõuded noorte püsilaagri (edaspidi noortelaager) elukeskkonnale ning terviseriskide ohjamisele ja riskitegurite vähendamisele.
§ 2. Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid noorsootöö seaduse tähenduses.
§ 3. Üldnõuded
Üldnõuded hoonele, ruumidele, sisustusele ja maa-alale. Asukoht õhku saastavate xx xxxx tekitavate ettevõtete suhtes. Supluskoht.
2. peatükk
Noortelaagri maa-ala, hooned, ruumid, ruumide sisustus ja korrashoid
§ 4. Nõuded noortelaagri maa-alale
Maa-ala piiramine ja heakorrastamine. Valgustus.
§ 5. Nõuded hoonetele ja ruumidele
Sisse- ja väljapääs. Eluruumide minimaalne pindala. Eluruumide kütmine.
§ 6. Nõuded ruumide sisustusele
Ohutus ja puhastamine. Sisustuse eakohasus. Vastavus noorte arvule. Pesemisvõimalused.
§ 7. Nõuded korrashoiule
Ruumide puhastamise sagedus. Voodipesu ja käterätikute vahetamise sagedus. Puhastusvahendite kasutamine.
3. peatükk
Nõuded ruumide valgustusele ja sisekliimale
§ 8. Nõuded valgustusele
Loomulik ja tehisvalgustus.
§ 9. Nõuded ruumide siseõhule
Sisekliima. Optimaalne suhteline õhuniiskus. Temperatuur. Õhuvahetus ja tuulutamine.
4. peatükk
Terviseriskide ohjamine ja riskitegurite vähendamine
§ 10. Terviseriskide ohjamine ja riskitegurite vähendamine
Spordiväljaku xxxxx- xx võimlemisvahendid. Sportlikud tegevused. Ujumine. Kasvatajate suhtarv. Riiete kuivatamine.
5. peatükk Rakendussätted
§ 11. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2021. a.
MÄÄRUSE XXXXXX
EELNÕU
Vabariigi Valitsuse määrus „Nõuded koolieelse lasteasutuse ja statsionaarse õppega üldhariduskooli elukeskkonnale“
Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 21 lõike 4 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Käesolevad nõuded kehtivad koolieelse lasteasutuse (edaspidi lasteasutus) ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses põhikooli ja gümnaasiumi (edaspidi koos kool) elukeskkonnale ja terviseriskide ohjamisele ning riskitegurite vähendamisele.
(2) Määrust kohaldatakse ka eralasteasutusele ning ühe asutusena tegutseva lasteasutuse ja põhikooli lasteasutuse osale.
(3) Koolile, mis asub enne 1940. aastat kasutusele võetud ja planeeringu kohaselt miljööväärtuslikku keskkonda kuuluvas hoones või hoones, mis on tunnistatud mälestiseks või asub muinsuskaitsealal või kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja vastavalt muinsuskaitseseadusele, kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud nõuetest erinevaid nõudeid riskianalüüsi tulemuste alusel.
§ 2. Määruses kasutatavad terminid
Määruses kasutatakse termineid rahvatervishoiu seaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse, koolieelse lasteasutuse seaduse ja ehitusseadustiku tähenduses.
§ 3. Üldnõuded
Teenuse osutamiseks peavad olema sobivad, ohutud ja turvalised hooned, ruumid, sisustus ja maa-ala. Õhusaaste- ja müratase ei tohi ületada elu- ja puhkealale kehtestatud piirväärtusi. Õppe- ja kasvatuskorraldus peavad xxxxx xxxxx tervist toetavad ega tohi põhjustada terviseriske.
2. peatükk
Füüsilise keskkonna üldnõuded
§ 4. Maa-ala ja maa-ala korrashoid
Maa-ala olemasolu. Haljastus. Valgustus. Maa-ala puhtus. Korrastamiseks kasutatavate vahendite hoiustamine.
§ 5. Xxxxx xx ruumid
Ruumide suurus. Ruumide puhastamine. Ruumide ohutus.
§ 6. Hügieeniruumid
Tualettruumide paiknemine ja sisustus.
§ 7. Sisekliima
Õhuvahetus. Valgustus. Temperatuur. Siseõhu optimaalne suhteline niiskus.
§ 8. Einestamisruumi üldnõuded
Einestamisruumi mahutavus. Einestamisruumi sisseseade. Toidu serveerimise viisid. Puhastamine ja desinfitseerimine.
3. peatükk
Täiendavad nõuded koolieelsele lasteasutusele
§ 9. Väljapääs
Laste väljapääs lasteasutuse ruumidest ja territooriumilt lasteasutuse töötaja teadmata ning võõraste omavoliline pääs lasteasutuse ruumidesse peab olema välditud.
§ 10. Mänguväljak
Mänguväljaku suurus, seadmed, pinnakate.
§ 11. Ruumid ja sisustus
Põhilised ruumid ja nende suurus. Ruumide viimistlus. Riskihindamine.
§ 12. Hügieeniruum
Tualetipottide ja valamute arv. Pesemisvõimalused.
§ 13. Laste terviseseisundist tingitud tegevused
Laste terviseseisundist informeerimine. Haigestumise ja vigastuste korral tegutsemine. Ravimite andmine. Nakkushaiguste ennetamine.
4. peatükk
Täiendavad nõuded statsionaarse õppega üldhariduskoolile
§ 14. Koolitee pikkus ja koolikoti raskus
Maksimaalne jalgsi käidav koolitee pikkus. Koolikoti maksimaalne lubatud kaal.
§ 15. Kooli päevakava
Õppetundide algus xx xxxx. Vahetundide pikkus.
§ 16. Temperatuuri mõju õppetegevuse korraldamisele
Miinimumtemperatuur. Välisõhu temperatuur. Kehalise kasvatuse tundide läbiviimine.
§ 17. Tunniplaani koostamine ja kontrolltööde planeerimine
Tunniplaani koostamine lähtuvalt riiklikest õppekavadest. Kontrolltööde planeerimine ja arv.
§ 18. Kodused õpiülesanded
Esimeses klassis koduste õpiülesannete andmine. Pühadejärgseks päevaks ja õppeveerandi esimeseks päevaks koduste õpiülesannete andmine.
§ 19. Pikapäevarühma päevakava
Kehaline aktiivsus.
§ 20. Õpilaskodu
Ruumide suurus ja elamistingimused.
5. peatükk Rakendussätted
§ 21. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2021. a.
Sotsiaalministri määrus „Nõuded laste toitlustamisele haridus- ja sotsiaalteenuste osutamisel“
Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 22 lõike 3 alusel.
1.peatükk Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala
Koolieelsed lasteasutused, koolid ja ööpäevaringsed hoolekandeasutused, kus toitlustamine on korraldatud (edaspidi koos lasteasutus). Määrus ei käsitle imikute (kuni 12 kuu vanuste laste) toitlustamist.
§ 2. Mõisted
Määruses kasutatavad mõisted.
2. peatükk
Toitlustamise korraldamine ja menüü koostamine lasteasutuses
§ 3. Üldnõuded toitlustamisele lasteasutuses
Kuumtoidu temperatuur. Toidukordade arv ning toiduenergia- ja toitainevajadus ööpäevaringsel ülalpidamisel. Müügikohad ja automaadid.
§ 4. Nõuded toitlustamise korraldamisele ja toidule koolieelses lasteasutuses
Söögiaja kestus. Toidukordade arv päevas ning nende ajaline xxxx. Pakutava toidu toiduenergia sisaldus iga xxxx xx kahe nädala keskmiselt. Valkude, rasvade ja süsivesikute osakaal pakutavast toidust kahe nädala keskmiselt.
§ 5. Nõuded toitlustamise korraldamisele ja toidule koolis
Koolilõuna pikkus. Koolilõuna toimumisaeg. Pakutava koolilõuna toiduenergia sisaldus iga xxxx xx kahe nädala keskmiselt. Valkude, rasvade ja süsivesikute osakaal pakutavas toidus kahe nädala keskmiselt. Koolieine pakkumine. Pakutava koolieine toiduenergia sisaldus iga xxxx xx kahe nädala keskmiselt. Erandid toiduenergia ja toidukordade jaotuses.
§ 6. Üldised nõuded menüü koostamisele
Menüü ettekoostamise periood. Põhilised nõuded pakutavale toidule xx xxxxx valmistamisviisile.
§ 7. Nõuded menüü koostamisele toidugruppide xxxxx
Minimaalsed või maksimaalsed pakutavad kogused ja pakkumiste hulk kahe nädala keskmiselt toidugrupiti ning nõuded toidugruppidele: teraviljatooted (xxxx, pudrud jne) ja kartul; puu- ja
köögiviljad (sh kaunviljad), marjad, sh toidu koostises; piim ja piimatooted; liha, kana, kala xx xxxx; lisatavad toidurasvad, pähklid, seemned; suhkrud, magusad ja soolased näksid; sool, maitseained ja kastmed.
§ 8. Erimenüüd tervislikel põhjustel
Erimenüü pakkumine tervislikel põhjustel.
§ 9. Erimenüü muudel põhjustel
Erimenüü pakkumine muudel põhjustel (usk, veendumused).
§ 10. Nõuded dokumentatsioonile ning toidu koostise ja toidualase teabe esitamisele
Tehnoloogilisel kaardil märgitu ning xxxxx, xxx see on kättesaadav. Menüüs esitatu xx xxxxx, xxx see on kättesaadav.
3. peatükk Rakendussätted
§ 11. Määruse jõustumine.
Määrus jõustub 1. juulil 2021. a.
Xxxx 1. Laste toiduenergia keskmine vajadus (kcal) ööpäevas vanuste xxxxx
Xxxx 2. Põhitoitainete ja küllastunud rasvhapete kahe nädala keskmine osatähtsus energias Xxxx 3. Lasteaias pakutava toidu energiasisaldus vanuserühmade xxxxx
Xxxx 4. Koolilõuna ja koolieine energiasisaldus vanuserühmade xxxxx Xxxx 5. Nõuded lasteasutustes pakutavale ja müüdavale toidule
MÄÄRUSE XXXXXX
EELNÕU
Sotsiaalministri määrus „Nõuded toitlustamisele tervishoiuasutuses ja täiskasvanutele sotsiaalteenuse osutamisel“
Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 22 lõike 3 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala
Määrus sätestab nõuded tervishoiusasutuses ööpäev läbi viibivate patsientide ja ööpäevaseringset sotsiaalteenust saavate isikute toitlustamisele. Määrus ei käsitle personali toitlustamist, patsiendi või isiku eraviisilist söömist ega patsiendi enteraalset sonditoiduga toitmist.
§ 2. Mõisted
Määruses kasutatavad mõisted.
§ 3. Üldnõuded toitlustamise korraldamisele
Toitlustamise korraldamine. Toitlustamise põhinõuded. Toidukordade arv. Menüü koostamine. Pakutava toidu toitumisalane teave.
§ 4. Tavatoit
Tavatoidu toitaine- ja toiduenergiasisaldus kahe nädala keskmiselt. Erisused tavatoidu pakkumisel.
§ 5. Dieettoit
Dieettoidu korraldamine ja dieettoitlustamise korra määramine. Dieettoitude nimistu koostamine.
§ 6. Raseda ja last rinnaga toitva ema toit
Täiendav lisaenergiavajadus rasedale ja last rinnaga toitvale emale.
§ 7. Imiku toit
Imiku toidu toiduenergia-, rasva-, süsivesiku- ja valgusisaldus. HIVi või sõltuvushäirega elava ema imiku toitmine. Lisatoidu andmine.
§ 8. Serveerimine ja taaskuumutamine
Toidu serveerimine ning taaskuumutamine. Serveerimine nakkuse edasikandmise ohu puhul.
§ 9. Toidunõude ja kööginõude pesemine
Toidunõude ja kööginõude pesemine ja nende pesemine nakkuse edasikandmise ohu puhul.
§ 10. Toidujäätmete eemaldamine
Toidujäätmete eemaldamine nakkuse edasikandmise ohu puhul.
§ 11. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2021. a.
Sotsiaalministri määrus „Nõuded toitlustamisele vanglas ja arestimajas“
Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 22 lõike 3 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Vanglates ja arestimajades toimuv kinnipeetavate toitlustamine.
§ 2. Üldnõuded toitlustamisele
§ 3. Kinnipeetava ööpäevane toiduenergiavajadus
Kinnipeetava ööpäevase toiduenergiavajaduse hindamine ja kinnipeetavate toiduenergiavajadus. Toiduenergiavajadus kehalise aktiivsuse taseme järgi.
§ 4. Kinnipeetava toit
Toidu vitamiinide ja mineraalainete sisaldus. Kahe nädala keskmine toidust saadav toiduenergia. Kahe nädala keskmine valgusisaldus toidus. Toiduenergiavajadus toidugrupiti kahe nädala keskmiselt. Toidukordade arv.
§ 5. Toit tervislikel ja muudel põhjustel
Erimenüü pakkumine tervislikel põhjustel. Erimenüü pakkumine usust või veendumustest tulenevatel põhjustel. Lisatoidu pakkumise näidustused.
§ 6. Noore kinnipeetava toit
Toiduenergiasisaldus 15–21-aastaste kinnipeetavate toitlustamisel. Alla 15-aastase kinnipeetava toitlustamine.
§ 7. Raseda kinnipeetava toit
Raseda lisatoit ning selle toiduenergia- ja valgusisaldus.
§ 8. Naiskinnipeetava ja temaga kinnipidamisasutuses koos viibiva lapse toit
Last rinnaga toitva naiskinnipeetava lisatoit xx xxxxx toiduenergia ja valgusisaldus. Kuni kolmeaastase lapse toitlustamine.
§ 9. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2021. a.
Xxxx 1. Toiduenergiavajadus
Xxxx 2. Vitamiinide ja mineraalainete minimaalsed päevased kogused
MÄÄRUSE XXXXXX
EELNÕU
Sotsiaalministri määrus „Vähiregistri põhimäärus“
Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 24 lõike 6 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Registri asutamine, pidamise eesmärk ja nimetus
(1) Vähiregister (edaspidi register) on rahvatervishoiu seaduse alusel asutatud riiklik andmekogu.
(2) Registrit peetakse vähihaigestumuse, vähi levimuse ja vähihaigete elumuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuste ja vähitõrje korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.
(3) Registri ametlik nimetus on vähiregister.
(4) Registri ingliskeelne nimetus on Estonian Cancer Register.
§ 2. Registri vastutav töötleja
Registri vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut.
2. peatükk
Registri ülesehitus ja andmete tähendus
§ 3. Registri ülesehitus
(1) Register koosneb elektroonsest andmebaasist ja arhiveeritud registriandmetest.
(2) Registri alusandmed on elektroonsed või paberil. Paberil alusdokumentide andmed kantakse registrisse elektroonselt.
§ 4. Registri andmete kaitse
(1) Registri andmete kaitse tagatakse käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse parameetrite hindamise kaudu vastavalt riigi infosüsteemide turvameetmete süsteemi nõuetele.
(2) Registrisse kantud andmete käideldavuse (K), tervikluse (T) ja konfidentsiaalsuse (S) tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid.
(3) Registri turvaklass on K1T2S2.
(4) Registri turbeaste on keskmine (M).
§ 5. Andmete õiguslik tähendus
Registri andmetel on informatiivne tähendus.
3. peatükk
Andmeandjad ja andmete esitamine, andmete koosseis ning andmete registrisse kandmine, muutmine ja logimine
§ 6. Andmete esitajad ja esitamise viis
(1) Registrile esitab vähijuhte nii elupuhuselt kui xx xxxxxx xxxxx diagnoosiv ja vähihaiget raviv tervishoiuteenuse osutaja, sealhulgas patoloog ja riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstlik ekspert.
(2) Registrile esitatakse andmed iga vähijuhu kohta järgmiste rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnendas väljaandes (RHK-10) loetletud diagnooside järgi:
1) pahaloomulised kasvajad, sealhulgas lümfoid- ja vereloomekoe ning nendesarnaste kudede pahaloomulised kasvajad (C00–C97);
2) in situ kasvajad (D00–D09);
3) peaaju ja kesknärvisüsteemi, samuti peaaju piirkonnas paiknevate sisesekretsiooninäärmete healoomulised ning ebaselge ja määratlemata loomusega kasvajad (D32.0–D33.9, D35.2– D35.4, D42.0–D43.9, D44.3–D44.5);
4) lümfoid- ja vereloomekoe ning nendesarnaste kudede ebaselge või teadmata loomusega kasvajad (D45–D47).
(3) Registrile esitatakse andmed 30 kalendripäeva jooksul pärast vähi diagnoosimist, ravi alustamist, surmateatise väljakirjutamist, mikroskoopilise uuringu või lahangu tegemist.
(4) Registrile esitatakse andmed paberil, elektroonselt või riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. Andmete esitamisel lisatakse esitaja allkiri, digitaalallkiri või asutuse e-tempel.
§ 7. Tervishoiuteenuse osutaja esitatavad andmed
(1) Vähihaige üldandmed:
1) isikukood;
2) sünniaeg;
3) sugu;
4) ees- ja perekonnanimi;
5) elukoht.
(2) Vähihaige diagnoosi, kasvaja leviku, xxxx xx xxxxx andmed:
1) varasem pahaloomulise kasvaja diagnoos, sealhulgas üksikasjalik xxxxx xx diagnoosimise kuupäev;
2) diagnoos (üksikasjalik xxxxx);
3) morfoloogiline diagnoos ja pahaloomulisuse aste;
4) kasvaja levik, TNM kood ja staadium;
5) diagnoosimise kuupäev;
6) kõik diagnoosi kinnitanud uurimismeetodid;
7) kasvajaspetsiifiline ravi xx xxxxx olemus, ravi alustanud tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi ja ravi alustamise kuupäev;
8) surmakuupäev xx xxxxx põhjus.
(3) Tervishoiuteenuse osutaja ja andmete esitamisega seotud andmed:
1) tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi;
2) andmete esitaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht, telefon ja tervishoiutöötajate riikliku registri kood;
3) tervishoiuteenuse dokumendi number;
4) andmete esitamise kuupäev.
(4) Patoloog lähtub andmete esitamisel käesoleva määruse §-s 8 sätestatust.
§ 8. Patoloogi ja riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstliku eksperdi esitatavad andmed
(1) Käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud andmed.
(2) Vähihaige uuringumaterjali ja uuringu tulemuse andmed:
1) uuringumaterjali number;
2) uuringumaterjali võtmise kuupäev;
3) kliiniline saatediagnoos;
4) uuringu liik;
5) uuringumaterjali võtmise koht;
6) algkolle (üksikasjalik xxxxx);
7) muudes elundites leitud kasvajakude;
8) morfoloogiline diagnoos ja kasvaja diferentseerumise aste;
9) kasvaja TNM kood uuringu alusel.
(3) Tervishoiuteenuse osutaja, riikliku ekspertiisiasutuse ja andmete esitamisega seotud andmed:
1) uuringu tellinud tervishoiuteenuse osutaja asutuse või riikliku ekspertiisiasutuse nimi ning tervishoiutöötaja või riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstliku eksperdi ees- ja perekonnanimi;
2) uuringu teinud patoloogi või riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstliku eksperdi ees- ja perekonnanimi;
3) tervishoiuteenuse osutaja asutuse või riikliku ekspertiisiasutuse nimi, kes andmed esitab;
4) andmete esitaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht, telefon ja tervishoiutöötajate riikliku registri kood;
5) andmete esitamise kuupäev.
§ 9. Muud isikud andmeandjana ja andmete edastamise viis
(1) Rahvastikuregister edastab registrile järgmised andmed:
1) käesoleva määruse § 7 lõikes 1 nimetatud andmed;
2) varasem ees- ja perekonnanimi;
3) isanimi;
4) sünnikoht (riik);
5) Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise aeg;
6) rahvus;
7) surmakuupäev.
(2) Xxxxx põhjuste register edastab registrile järgmised andmed:
1) käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud andmed;
2) surmakuupäev xx xxxxx põhjus (vahetu, varasem, alg- ja välispõhjus ning xxxxx soodustanud olulised seisundid);
3) xxxxx põhjuse määramise viis;
4) xxxxx põhjuse määraja ametikoht ja määranud asutuse nimi.
(3) Vähi sõeluuringute register edastab registrile järgmised andmed isikul sõeluuringu käigus avastatud pahaloomulise kasvaja kohta:
1) käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud andmed;
2) uuringu xxxxx;
3) patomorfoloogiline lõppdiagnoos;
4) uuringumaterjali võtmise kuupäev.
(4) Andmevahetus andmeandjatega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul kokkulepitud elektroonset teabevahetust võimaldaval viisil.
§ 10. Andmete õigsuse tagamine, nende registrisse kandmine ja muutmine
(1) Kui andmeid ei vahetata infosüsteemide vahendusel, kannab vastutav töötaja andmed registrisse 30 kalendripäeva jooksul pärast andmete saamist.
(2) Registri vastutav töötleja avaldab andmete esitamise juhised oma kodulehel.
(3) Registrile esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja.
(4) Registrisse kantud andmete muutumise korral esitab käesoleva määruse §-des 7 ja 8 nimetatud andmete esitaja vastutavale töötlejale uued andmed, mille alusel parandatakse xxxxx 30 kalendripäeva jooksul.
(5) Registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks on registri vastutaval töötlejal õigus teha andmete esitajale täpsustavaid päringuid.
(6) Kui andmeid ei edastata infosüsteemide vahendusel, parandab vastutav töötleja ebaõiged andmed xxxxx õigete andmete saamist.
§ 11. Andmete logimine
Vastutav töötleja tagab infotehnoloogiliste vahenditega registris tehtud logid kande vaatamise, lisamise, muutmise ja kustutamise kohta, võimaldades tuvastada töötlemistoimingu teinud isiku ja töötlemise aja.
4. peatükk
Juurdepääs andmetele, andmete väljastamine ja säilitamine
§ 12. Juurdepääs andmetele ja andmete väljastamine
(1) Juurdepääs registri andmetele ja andmete väljastamine võimaldatakse kooskõlas isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktidega, arvestades rahvatervishoiu seaduses sätestatud erisusi.
(2) Registrist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutab vastutav töötleja.
(3) Vastutav töötleja avaldab avalikkusele asutuse veebilehel registri andmete põhjal koostatud statistilised andmed isikustamata xxxxx.
(4) Vastutav töötleja peab arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid isikuandmeid on registrist väljastatud või muul moel töödeldud.
§ 13. Andmete säilitamine
(1) Registri andmeid säilitatakse registris tähtajatult alates andmete registrisse kandmisest.
(2) Registri alusandmeid säilitatakse tähtajatult.
(3) Registri logid säilitatakse viis aastat andmete tekkimisest.
5. peatükk
Registri järelevalve, rahastamine ja lõpetamine
§ 14. Registri järelevalve
Järelevalvet registri pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras.
§ 15. Registri rahastamine
Registri pidamist ning hooldus- ja arendustöid rahastatakse riigieelarvest selleks vastutavale töötlejale eraldatud vahenditest.
§ 16. Registri lõpetamine
(1) Registri lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister.
(2) Registri andmete üleandmisel tuleb eraldi otsusega määrata andmete üleandmise või hävitamise kord ning tegevuse tähtaeg.
(3) Register lõpetatakse avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel xx xxxxxx.
6. peatükk Rakendussätted
§ 17. Üleminekusätted
(1) Enne käesoleva määruse jõustumist registrisse kogutud andmeid säilitatakse tähtajatult.
(2) Registris töödeldakse perekonnaseisu andmeid, mis on kogutud enne käesoleva määruse jõustumist.
§ 18. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2021. a.
MÄÄRUSE XXXXXX
EELNÕU
Sotsiaalministri määrus „Vähi sõeluuringute registri põhimäärus“
Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 25 lõike 6 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Registri asutamine, pidamise eesmärk ja nimetus
(1) Vähi sõeluuringute register (edaspidi register) on rahvatervishoiu seaduse alusel asutatud riiklik andmekogu.
(2) Registrit peetakse vähi sõeluuringute korraldamiseks, sõeluuringutega seotud uuringute ja sõeluuringujärgse ravi andmete analüüsimiseks, vähi varajaseks avastamiseks, sõeluuringute kvaliteedi ja tõhususe hindamiseks, samuti tervisepoliitika väljatöötamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.
(3) Registri ametlik nimetus on vähi sõeluuringute register.
(4) Registri ingliskeelne nimetus on Estonian Cancer Screening Register.
§ 2. Registri vastutav töötleja
Registri vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut.
2. peatükk
Registri ülesehitus ja andmete tähendus
§ 3. Registri ülesehitus
Register koosneb elektroonsest andmebaasist.
§ 4. Registri andmete kaitse
(1) Registri andmete kaitse tagatakse käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse parameetrite hindamise kaudu vastavalt riigi infosüsteemide turvameetmete süsteemi nõuetele.
(2) Registrisse kantud andmete käideldavuse (K), tervikluse (T) ja konfidentsiaalsuse (S) tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid.
(3) Registri turvaklass on K1T2S2.
(4) Registri turbeaste on keskmine (M).
§ 5. Andmete õiguslik tähendus
Registri andmetel on informatiivne tähendus.
3. peatükk
Andmeandjad ja andmete esitamine, andmete koosseis ning andmete registrisse kandmine, muutmine ja logimine
§ 6. Andmete esitajad ja esitamise viis
Tervise infosüsteemi vahendusel esitavad registrile andmeid kõik sõeluuringuid tegevad tervishoiuteenuse osutajad ning sõeluuringus osalejatele uuringuid teinud xx xxxx ravinud tervishoiuteenuse osutajad. Andmed esitatakse esmaste uuringute kohta ning avastatud patoloogia korral lisauuringute ja xxxx xxxxx.
§ 7. Xxxxxxxxxxx sõeluuringu sihtrühma ja kutsutavate isikute määramiseks
(1) Rahvastikuregister edastab registrile sõeluuringu sihtrühma kuuluvate ja kutsutavate isikute väljaselgitamiseks järgmised andmed:
1) isikukood;
2) sünniaeg;
3) sugu;
4) isiku ees- ja perekonnanimi, sealhulgas varasemad perekonnanimed;
5) elukoht (aadress ja sihtnumber);
6) kontaktandmed (telefoninumber ja e-post);
7) isiku Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise aeg;
8) surmakuupäev.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel väljaselgitatud sõeluuringu sihtrühma kuuluvate isikute täpsustamiseks jäetakse tervise infosüsteemi esitatud andmete alusel välja järgmised isikud:
1) rinnavähi sõeluuringust need, kellel on eelneva 60 kuu jooksul diagnoositud vastava paikme pahaloomuline kasvaja ja kellele on 12 kuu jooksul tehtud mammograafiline uuring;
2) emakakaelavähi sõeluuringust need, kellel on eelneva 60 kuu jooksul diagnoositud vastava paikme pahaloomuline kasvaja;
3) jämesoolevähi sõeluuringust need, kellel on elu jooksul diagnoositud jämesoole pahaloomuline kasvaja ja kellele on 120 kuu jooksul tehtud sõelkoloskoopiline uuring.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärgi täitmiseks edastab tervise infosüsteem registrile järgmised andmed:
1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed;
2) uuringu kood ja nimetus (tervishoiuteenuste loetelu);
3) uuringu toimumise kuupäev;
4) põhi- või kaasuva haiguse diagnoos ja nimetus (RHK-10) – rinnavähk (C50), rinnavähk in situ (D05), häbeme pahaloomuline kasvaja (C51), tupe pahaloomuline kasvaja (C52), emakakaela pahaloomuline kasvaja (C53), emakakeha pahaloomuline kasvaja (C54), emaka täpsustamata osade pahaloomuline kasvaja (C55), emakakaelavähk in situ (D06), käärsoole pahaloomuline kasvaja (C18), pärasoole ja sigmakäärsoole ühenduskoha pahaloomuline kasvaja (C19) ning pärasoole pahaloomuline kasvaja (C20);
5) diagnoosimise kuupäev;
6) diagnoosi edastamise aluseks oleva dokumendi koostamise või haigusjuhtumi lõpetamise kuupäev;
7) inimese papilloomiviiruse (human papillomavirus – HPV) vastase vaktsiiniga immuniseerimise kuupäev;
8) immuunpreparaadi nimetus, toimeaine kood;
9) manustamise kordsus;
10) immuniseerimise lõpetamise kuupäev.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärgi täitmiseks edastab vähiregister registrile järgmised andmed:
1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud andmed;
2) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 nimetatud diagnoosid;
3) diagnoosimise kuupäev.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärgi täitmiseks edastab haigekassa andmekogu andmed ravikindlustuse olemasolu ja lõppkuupäeva kohta, sõeluuringu sihtrühma kuuluva isiku perearsti ees- ja perekonnanime ning tervishoiutöötajate riikliku registri koodi.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigete 1–5 alusel väljaselgitatud sõeluuringule kutsutavatele isikutele koostatakse tervise infosüsteemis sõeluuringus osalemise kutse ja registrisse kantakse sõeluuringu kutse number.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kutse kuvatakse isikule tervise infosüsteemis. Lisaks on vastutaval töötlejal õigus sihtrühma kuuluvale isikule kutse saatmiseks kasutada elektroonilisi vahendeid ja kirjalikku otseposti.
§ 8. Rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringu põhiuuringu andmed
(1) Tervise infosüsteem edastab registrile järgmised rinnavähi sõeluuringu põhiuuringu andmed:
1) käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed;
2) meditsiinidokumendi andmed (tüüp, number, OID kood, versioon ja kinnitamise kuupäev);
3) radioloogilise uuringu kood ja nimetus (tervishoiuteenuste loetelu);
4) uuring meditsiiniradioloogia ja nukleaarmeditsiini protseduuride loetelu järgi;
5) radioloogilise uuringu xxxx xx tegemise kuupäev;
6) kehapiirkond;
7) ülesvõtte andmed (Accession Number ja SUID);
8) radioloogilise uuringu tegija xxxxxx (tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning tervishoiutöötajate riikliku registri kood või isikukood, tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi ja registrikood);
9) radioloogilise uuringu hindamise kuupäev;
10) radioloogilise uuringu kirjeldus ja tulemus;
11) radioloogilise uuringu hindaja andmed (tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning tervishoiutöötajate riikliku registri kood, tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi ja registrikood).
(2) Tervise infosüsteem edastab registrile järgmised emakakaelavähi sõeluuringu põhiuuringu andmed:
1) käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed;
2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud andmed;
3) patoloogia uuringu kood ja nimetus (LOINC);
4) patoloogia uuringu alternatiivkood ja nimetus (tervishoiuteenuste loetelu);
5) patoloogia uuringu ID, proovimaterjali võtmise kuupäev, tüüp xx xxxxx;
6) proovimaterjali adekvaatsus;
7) patoloogia uuringu hindamise kuupäev;
8) patomorfoloogiline kirjeldus;
9) patoloogia uuringu tulemus;
10) patoloogia uuringu hindaja andmed (tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning tervishoiutöötajate riikliku registri kood, tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi ja registrikood).
(3) Tervise infosüsteem edastab registrile järgmised jämesoolevähi sõeluuringu põhiuuringu andmed:
1) käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed;
2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud andmed;
3) laborianalüüsi kood ja nimetus (LOINC);
4) analüüsi alternatiivkood ja nimetus (tervishoiuteenuste loetelu);
5) laborianalüüsi referentsväärtus või otsustuspiir;
6) proovimaterjali andmed (võtmise kuupäev, tüüp ja proovinõu identifikaator);
7) laborianalüüsi tulemus ja tulemuse tõlgendus;
8) proovimaterjali tagasilükkamise põhjus;
9) laborianalüüsi tulemuse hindamise kuupäev;
10) laborianalüüsi tulemuse hindaja xxxxxx (tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning tervishoiutöötajate riikliku registri kood või isikukood, tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi ja registrikood).
(4) Haigekassa andmekogu edastab registrile järgmised rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringu põhiuuringu andmed:
1) käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed;
2) osutatud tervishoiuteenuse nimetus ja kood (tervishoiuteenuste loetelu);
3) raviarvele kantud teenuse osutamise kuupäev;
4) tervishoiuteenust osutanud tervishoiuteenuse osutaja nimi ja registrikood.
§ 9. Rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringu lisauuringu andmed
(1) Tervise infosüsteem edastab registrile järgmised rinnavähi sõeluuringu lisauuringu andmed:
1) käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed;
2) käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 2–11 nimetatud andmed;
3) patoloogia uuringu kood ja nimetus (LOINC);
4) patoloogia uuringu alternatiivkood ja nimetus (tervishoiuteenuste loetelu);
5) patoloogia uuringu ID, proovimaterjali võtmise kuupäev, tüüp xx xxxxx;
6) proovimaterjali adekvaatsus;
7) patoloogia uuringu hindamise kuupäev;
8) patomorfoloogiline kirjeldus;
9) patoloogia uuringu tulemus;
10) patoloogia uuringu hindaja andmed (tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning tervishoiutöötajate riikliku registri kood, tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi ja registrikood).
(2) Tervise infosüsteem edastab registrile järgmised emakakaelavähi sõeluuringu lisauuringu andmed:
1) käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed;
2) käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktis 2 nimetatud andmed;
3) käesoleva määruse § 8 lõike 2 punktides 3–10 nimetatud andmed;
4) kolposkoopia uuringu kood ja nimetus;
5) kolposkoopia uuringu tegemise kuupäev;
6) kolposkoopia uuringu kirjeldus;
7) kolposkoopia uuringu tulemus ja tulemuse tõlgendus;
8) kolposkoopia uuringu tegija xxxxxx (tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning tervishoiutöötajate riikliku registri kood, tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi ja registrikood);
9) laborianalüüsi kood ja nimetus (LOINC);
10) laborianalüüsi alternatiivkood ja nimetus (tervishoiuteenuste loetelu);
11) laborianalüüsi referentsväärtus või otsustuspiir;
12) proovimaterjali andmed (võtmise kuupäev, tüüp ja proovinõu identifikaator);
13) proovimaterjali tagasilükkamise põhjus;
14) laborianalüüsi tulemus ja tulemuse tõlgendus;
15) laborianalüüsi tulemuse hindamise aeg;
16) laborianalüüsi tulemuse hindaja xxxxxx (tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning tervishoiutöötajate riikliku registri kood või isikukood, tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi ja registrikood).
(3) Tervise infosüsteem edastab registrile järgmised jämesoolevähi sõeluuringu lisauuringu andmed:
1) käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed;
2) käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktis 2 nimetatud andmed;
3) koloskoopia uuringu kood ja nimetus (tervishoiuteenuste loetelu);
4) ravimenetluse uuringu kood ja nimetus (tervishoiuteenuste loetelu);
5) ravimenetluse kirjeldus;
6) koloskoopia uuringu tegemise kuupäev;
7) koloskoopia uuringu ära jäämise või katkemise põhjus;
8) koloskoopia uuringu kvalitatiivsed näitajad (soole ettevalmistuse kvaliteet, umbsoolde jõudmine, koloskoobi väljatoomise aeg);
9) koloskoopia uuringu xxxx xx leiu täpsustus;
10) koloskoopia uuringu xxxx xxxxx xx leiupaikme kirjeldus;
11) polüübi andmed (suurus, kuju, koe endoskoopiline hinnang, eemaldamise täielikkus; 12) histoloogia tellimuse olemasolu;
13) koloskoopia uuringu tüsistused ja tüsistuse kirjeldus;
14) koloskoopia uuringu tegija xxxxxx (tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning tervishoiutöötajate riikliku registri kood, tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi ja registrikood;
15) patoloogia uuringu kood ja nimetus (LOINC);
16) patoloogia uuringu alternatiivkood ja nimetus (tervishoiuteenuste loetelu);
17) patoloogia uuringu ID, proovimaterjali võtmise kuupäev, tüüp xx xxxxx;
18) proovimaterjali adekvaatsus;
19) patoloogia uuringu hindamise kuupäev;
20) patomorfoloogiline kirjeldus;
21) patoloogia uuringu tulemus;
22) patoloogia uuringu hindaja andmed (tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning tervishoiutöötajate riikliku registri kood, tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi ja registrikood).
(4) Haigekassa andmekogu edastab registrile rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringu lisauuringu andmetena käesoleva määruse § 8 lõikes 4 nimetatud andmed.
§ 10. Rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringujärgse ravi andmed
Tervise infosüsteem edastab registrile järgmised sõeluuringujärgse ravi andmed:
1) käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed;
2) käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktis 2 nimetatud andmed;
3) uuringu või protseduuri kood ja nimetus (tervishoiuteenuste loetelu) ning toimumise kuupäev;
4) operatsiooni kood ja nimetus (tervishoiuteenuste loetelu) ning toimumise kuupäev;
5) uuringu, protseduuri või operatsiooni teinud tervishoiuteenuse osutaja nimi ja registrikood ning tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ja tervishoiutöötajate riikliku registri kood.
§ 11. Sõeluuringu käigus kinnitunud esmase diagnoosi andmed
(1) Tervise infosüsteem edastab registrile järgmised kinnitunud diagnoosi andmed:
1) käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed;
2) käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktis 2 nimetatud andmed;
3) uuringu kood ja nimetus (tervishoiuteenuste loetelu);
4) uuringu toimumise kuupäev;
5) anamnees või märkused;
6) käesoleva määruse § 7 lõike 3 punktis 4 nimetatud diagnooside andmed;
7) diagnoosi xxxx xx diagnoosimise kuupäev;
8) käesoleva määruse § 7 lõike 3 punktis 6 nimetatud andmed;
9) käesoleva määruse § 10 punktis 4 nimetatud andmed.
(2) Vähiregister edastab registrile järgmised kinnitunud diagnoosi andmed:
1) käesoleva määruse § 7 lõikes 4 nimetatud andmed;
2) kasvaja morfoloogiline diagnoos ja pahaloomulisuse aste;
3) kasvaja levik, TNM kood ja staadium;
4) diagnoosi kinnitanud uurimismeetod.
§ 12. Sõeluuringu episoodi kokkuvõtvad andmed ja muud andmeandjad
(1) Käesoleva paragrahvi tähenduses mõistetakse episoodina sõeluuringu tegemise aastal vastava paikme sihtrühma kuuluvale isikule sõeluuringu käigus tehtud uuringute ja sõeluuringu lõpptulemuse kogumit.
(2) Registri eesmärkide täitmiseks moodustab register täiendavad andmed.
(3) Register moodustab tervise infosüsteemist edastatavate andmete põhjal järgmised andmed:
1) episoodi aasta;
2) vähipaige;
3) episoodi number;
4) kutsumata jätmise põhjus;
5) uuringu toimumise fakt ja eesmärk;
6) uuringumaterjali hindamiseks kasutatud meetod;
7) kasvaja suurus (mm);
8) lümfisõlmede haaratus;
9) hormoonretseptorite staatus;
10) ravi toimumise fakt;
11) episoodi lõpptulemus;
12) tagasikutsutav ja tagasi kutsumise aasta.
(4) Registrisse kantakse järgmised kutsete saatmise andmed:
1) kutse saatmise kuupäev ja viis;
2) korduskutse saatmise kuupäev ja viis;
3) juhuslikustamise xxxx määratud kutse saatmise kuu.
(5) Xxxxx põhjuste register edastab registrile surmakuupäeva xx xxxxx põhjuse (vahetu, varasem, alg- ja välispõhjus ning välispõhjustest tingitud täpsustatud asjaolud xx xxxxx soodustanud olulised seisundid).
§ 13. Teiste andmekogudega andmevahetuse viis
Andmevahetus teiste andmekogudega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul kokkulepitud elektroonset teabevahetust võimaldaval viisil.
§ 14. Andmete õigsuse tagamine ja andmete parandamine
(1) Registrile edastatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja.
(2) Registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks on registri vastutaval töötlejal õigus teha andmete esitajale täpsustavaid päringuid.
(3) Registrisse kantud andmete vigade või ebatäpsuste avastamise korral parandab andmed vastutav töötleja.
§ 15. Andmete logimine
Vastutav töötleja tagab infotehnoloogiliste vahenditega registris tehtud logid kande vaatamise, lisamise, muutmise ja kustutamise kohta, võimaldades tuvastada töötlemistoimingu teinud isiku ja töötlemise aja.
4. peatükk
Juurdepääs andmetele, andmete väljastamine ja säilitamine
§ 16. Juurdepääs andmetele ja andmete väljastamine
(1) Juurdepääs registri andmetele ja andmete väljastamine võimaldatakse kooskõlas isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktidega, arvestades rahvatervishoiu seaduses sätestatud erisusi.
(2) Registrist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutab vastutav töötleja.
(3) Vastutav töötleja avaldab avalikkusele asutuse veebilehel registri andmete põhjal koostatud statistilised andmed isikustamata xxxxx.
(4) Vastutav töötleja peab arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid isikuandmeid on registrist väljastatud või muul moel töödeldud.
§ 17. Andmete säilitamine
(1) Registri andmeid säilitatakse registris tähtajatult.
(2) Registri logiandmeid säilitatakse viis aastat andmete tekkimisest.
5. peatükk
Registri järelevalve, rahastamine ja lõpetamine
§ 18. Registri järelevalve
Järelevalvet registri pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras.
§ 19. Registri rahastamine
Registri pidamist ning arendus- ja hooldustöid rahastatakse riigieelarvest selleks vastutavale töötlejale eraldatud vahenditest.
§ 20. Registri lõpetamine
(1) Registri lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister.
(2) Registri andmete üleandmisel tuleb eraldi otsusega määrata andmete üleandmise või hävitamise xxxx xx tegevuse tähtaeg.
(3) Register lõpetatakse avaliku teabe seaduses sätestatud korras.
6. peatükk Rakendussätted
§ 21. Üleminekusäte
Enne käesoleva määruse jõustumist registrisse kogutud andmeid säilitatakse tähtajatult.
§ 22. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2021. a.
MÄÄRUSE XXXXXX
EELNÕU
Sotsiaalministri määrus „Raseduse infosüsteemi põhimäärus“
Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 26 lõike 6 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Infosüsteemi pidamise eesmärk ja nimetus
(1) Raseduse infosüsteem (edaspidi infosüsteem) kuulub riigi infosüsteemi. Raseduse infosüsteemi peetakse raseduse kulgemise, katkemise ja katkestamise ning ema ja vastsündinu haigestumuse ja suremuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuste korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.
(2) Infosüsteemi ametlik nimetus on raseduse infosüsteem ja see hõlmab kahte andmekogu.
(3) Raseduse infosüsteemi ingliskeelne nimetus on Estonian Medical Pregnancy Information System.
§ 2. Infosüsteemi andmekogude nimetused
(1) Infosüsteem koosneb meditsiinilisest sünniregistrist ja meditsiinilisest raseduse katkemise ja katkestamise registrist.
(2) Meditsiinilise sünniregistri ingliskeelne nimetus on Estonian Medical Birth Register.
(3) Meditsiinilise raseduse katkemise ja katkestamise registri ingliskeelne nimetus on Estonian Abortion Register.
§ 3. Infosüsteemi vastutav töötleja ja vastutava töötleja ülesanded
Infosüsteemi vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut.
2. peatükk
Infosüsteemi ülesehitus ja andmete koosseis
§ 4. Infosüsteemi ülesehitus
Infosüsteem koosneb:
1) kahest elektroonilisest andmekogust;
2) arhiveeritud andmetest.
§ 5. Infosüsteemi andmete kaitse
(1) Infosüsteemi andmete kaitse tagatakse käideldavuse (K), tervikluse (T) ja konfidentsiaalsuse (S) parameetrite hindamise kaudu vastavalt riigi infosüsteemide
turvameetmete süsteemi nõuetele, rakendades organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid.
(2) Infosüsteemi turvaklass on K1T2S2.
(3) Infosüsteemi turbeaste on keskmine (M).
§ 6. Tervishoiuteenuse osutaja poolt infosüsteemi edastatavad andmed naise raseduse kohta
(1) Tervishoiuteenuse osutaja andmed:
1) tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimetus;
2) tervishoiuteenuse osutaja registrikood;
3) töötaja nimi ja tervishoiutöötajate riikliku registri kood;
4) tervishoiuteenuse osutamist tõendava dokumendi number.
(2) Naise üldised isikuandmed:
1) isikukood,
2) sünniaeg;
3) ees- ja perekonnanimi;
4) elukoht;
5) rahvus;
6) tegevusala;
7) haridus;
8) perekonnaseis;
9) abielu sõlmimise või vabaabielu alguse aeg.
(3) Naise varasemate raseduste ja sünnituste andmed:
1) varasemate sünnituste arv (elussünd, surnultsünd);
2) varasemate raseduse katkemiste või katkestamiste ning emakaväliste raseduste arv xx xxxx (iseeneslik raseduse katkemine, omal soovil raseduse katkestamine, meditsiinilisel näidustusel raseduse katkestamine, emakaväline rasedus, muu raseduse katkemine või katkestamine).
(4) Xxxxx xxxxx kasutatud rasestumisvastaste meetodite andmed:
1) enne rasestumist kasutatud rasestumisvastane meetod (kombineeritud hormonaalne meetod, ainult progesterooni sisaldav meetod, SOS-pillid, muu meetod);
2) raseduse katkemise või katkestamise järel kasutatud rasestumisvastane meetod.
(5) Andmed naise käesoleva raseduse kohta: raseduse planeeritus, raseduskestus nädalates ning viimase menstruatsiooni, viljastamise ja embrüosiirdamise kuupäev.
(6) Kui isikul puudub käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud isikukood, kantakse registrisse isiku sünniaeg.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 4–9 nimetatud andmed ning bioloogilise isa vanuse ning käesoleva paragrahvi lõike 2 puntides 4–9 nimetatud andmed esitatakse juhul, kui andmesubjekt on need andmed vabatahtlikult avaldanud.
§ 7. Tervishoiuteenuse osutaja poolt infosüsteemi edastatavad andmed naise raseduse katkemise või katkestamise kohta
(1) Käesoleva määruse §-s 6 nimetatud andmed.
(2) Naise käesoleva raseduse katkemise või katkestamise andmed:
1) liik (iseeneslik raseduse katkemine, omal soovil raseduse katkestamine, meditsiinilisel näidustusel raseduse katkestamine, muu raseduse katkemine või katkestamine);
2) meetod (vaakumaspiratsioon, xxxxx, keisrilõige, ei vajanud sekkumist);
3) aeg (päev/kuu/aasta);
4) ebaõnnestunud katkestamise puhul liik (ravimiga või kirurgiline) ja kuupäev;
5) esimese 24 tunni jooksul esinenud tüsistused (ei esinenud, verejooks, emaka perforatsioon, retensioon, veriemakas, emakakaela vigastus, muu).
§ 8. Tervishoiuteenuse osutaja poolt infosüsteemi edastatavad andmed lapse sünni kohta
(1) Tervishoiuteenuse osutaja andmed käesoleva määruse § 6 lõikes 1 nimetatud andmekoosseisus.
(2) Sündinud lapse bioloogilise ema üldised isikuandmed käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud andmekoosseisus ja isa üldised isikuandmed § 6 lõike 2 punktides 1–7 nimetatud andmekoosseisus.
(3) Sündinud lapse bioloogilise ema varasemate raseduste ja sünnituste andmed käesoleva määruse § 6 lõikes 3 nimetatud andmekoosseisus.
(4) Bioloogilise ema terviseandmed:
1) rasedusaegse jälgimise andmed (esimese visiidi aeg, raseduskestus esimesel visiidil, visiitide arv, ema kaal ja pikkus enne rasedust, rasedusega seotud riskitegurid ja toimingud, ema raseduspuhused diagnoosid, sealhulgas kaasuvad haigused (RHK kood);
2) käesoleva sünnituse andmed (lapse sünnikoht, raseduskestus sünnitushetkel, valutustamine, sünnitusega seotud toimingud, sünnitamisviis, lootevee puhkemise aeg, sünnituse kestus, verekaotus);
3) ema sünnituspuhused ja -järgsed diagnoosid (RHK kood);
4) ema ravi kestus haiglas (päevad, haiglasse saabumise ja haiglast lahkumise kuupäev).
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isiku lapse andmed:
1) isikukood;
2) sugu;
3) sünnikuupäev ja kellaaeg;
4) sündimine elusalt või surnult (intranataalselt, antenataalselt, aeg täpsustamata);
5) sünnituse käigus sündinud laste arv ja sünnijärjekord;
6) kaksikute puhul platsentatsiooni tüüp;
7) sünnikaal ja -pikkus ning peaümbermõõt;
8) sünnihinne APGARi järgi;
9) nabaväädivere xxxxx-alustasakaalu näitajad;
10) lapsega kohe sünnituse järel tehtud toimingud;
11) andmed lapse haiglast lahkumisel või kuni seitsme päeva vanuseni (toimingud, immuniseerimine, toitmine, sõeluuringud, diagnoosid ja väärarendid (RHK kood), seisund, haiglast lahkumise kuupäev, lapse xxxxx korral surmakuupäev ja kellaaeg);
12) xxxxx põhjus (RHK kood).
§ 9. Tervishoiuteenuse osutaja poolt infosüsteemi edastatavad täiendavad andmed enneaegse lapse kohta
(1) Tervishoiuteenuse osutaja andmed käesoleva määruse § 6 lõikes 1 nimetatud andmekoosseisus.
(2) Bioloogilise ema üldised isikuandmed käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud andmekoosseisus.
(3) Bioloogilise ema terviseandmed:
1) sünnituseelne ja -aegne ravi ning protseduurid;
2) lootevee puhkemise kellaaeg.
(4) Enneaegse lapse üldised isikuandmed käesoleva määruse § 8 lõike 5 punktides 1–3 nimetatud andmekoosseisus.
(5) Enneaegse lapse terviseandmed:
1) sünnijärgne transport;
2) haigusseisundid ja diagnoosid;
3) tehtud toimingud ja ravi;
4) ravimid;
5) toitmine;
6) uuringud;
7) piltdiagnostika;
8) lapse seisund haiglast lahkudes või raseduskestuse ja lapse sünnijärgse vanuse liitmisel saadud lapse vanuseni 44 nädalat (toitmine, mõõdud, diagnoosid ja väärarendid, kaasuvad haigused);
9) xxxxx põhjus (RHK kood);
10) xxxxx aeg (xxxxxxx, kellaaeg).
(6) Enneaegseks lapseks loetakse käesoleva paragrahvi mõistes last, kes on sündinud raseduskestuses kuni 33 rasedusnädalat xx xxxx päeva.
(7) Käesoleva paragrahvi mõistes kogutakse lapse kohta andmeid sünnijärgse haiglaravi lõpuni või raseduskestuse ja lapse sünnijärgse vanuse liitmisel saadud lapse vanuseni 44 nädalat.
§ 10. Andmete õiguslik tähendus
Infosüsteemi andmetel on informatiivne tähendus.
3. peatükk
Infosüsteemi andmete esitamine, kandmine ja väljastamine, andmevahetus ja logide säilitamine
§ 11. Andmete esitamine infosüsteemi
(1) Infosüsteemile esitavad andmeid tervishoiuteenuse osutajad, kes osutavad eriarstiabi tegevusloa alusel sünnitusabi ja günekoloogia või pediaatria teenust ning iseseisvalt osutatava ämmaemandusabi tegevusloa alusel kodusünnitusabi.
(2) Infosüsteemile esitatakse andmed paberil, elektroonselt või riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. Andmete esitamisel lisatakse esitaja allkiri, digitaalallkiri või asutuse e-tempel.
(3) Andmete esitaja esitab infosüsteemile andmed hiljemalt lapse sünnile, raseduse katkemisele või katkestamisele järgneva kuu 15. kuupäevaks, surnult sündinud või esimesel elunädalal surnud lapse sünni korral ülejärgmise kuu 15. kuupäevaks. Enneaegse lapse täiendavad andmed esitatakse hiljemalt haiglast väljakirjutamise või raseduskestuse ja lapse sünnijärgse vanuse liitmisel saadud 44 täisnädala täitumisele järgneva kuu 15. kuupäevaks.
§ 12. Andmete kandmine infosüsteemi
Xxxxxxxx töötleja kannab andmed infosüsteemi 30 kalendripäeva jooksul pärast andmete saamist.
§ 13. Andmete muutmine ja parandamine ning infosüsteemi kantud andmete õigsuse tagamine
(1) Infosüsteemile esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja.
(2) Infosüsteemi kantud andmete muutumise korral esitab andmete esitaja vastutavale töötlejale uued andmed, mille alusel parandatakse xxxxx 30 kalendripäeva jooksul.
(3) Infosüsteemi kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks on infosüsteemi vastutaval töötlejal õigus seaduses sätestatud korras teha andmete esitajale täpsustavaid päringuid.
(4) Infosüsteemi kantud andmete vigade või ebatäpsuste avastamisel sulgeb vastutav töötleja ligipääsu vigastele andmetele kuni andmete parandamiseni.
(5) Vastutav töötleja tagab infotehnoloogiliste vahenditega infosüsteemis tehtud logid andmete vaatamise, lisamise, muutmise ja kustutamise kohta. Logid peavad sisaldama infot töötleja ja töötlemise xxx xxxxx.
§ 14. Juurdepääs ja andmete väljastamine
(1) Juurdepääs infosüsteemi andmetele ja infosüsteemist andmete väljastamine tagatakse kooskõlas andmekaitset reguleerivate õigusaktidega, arvestades rahvatervishoiu seaduses sätestatud erisusi.
(2) Infosüsteemist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutab vastutav töötleja.
(3) Vastutav töötleja tagab avalikkusele veebilehe kaudu juurdepääsu infosüsteemi andmete põhjal koostatud statistilistele andmetele.
(4) Vastutav töötleja peab arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millisel viisil ja milliseid isikuandmeid on infosüsteemist väljastatud.
§ 15. Andmevahetus
Andmete edastajad ja neilt saadavad andmed:
1) rahvastikuregister – bioloogilise ema kohta käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktides 1–9 nimetatud andmed ja surmakuupäev ja sündinud lapse kohta isikukood ja seotus vanematega ning surmakuupäev;
2) xxxxx põhjuste register – isiku xxxxx põhjuse andmed, bioloogilise ema andmetest rasedussurma puhul naise surmakuupäev ja kellaaeg;
3) Eesti hariduse infosüsteem – isiku nimi, isikukood või sünniaeg ja viimane haridustase.
§ 16. Andmete töötlemise logimine
Vastutav töötleja tagab infotehnoloogiliste vahenditega registris tehtud logid kande vaatamise, lisamise, muutmise ja kustutamise kohta, võimaldades tuvastada töötlemistoimingu teinud isiku ja töötlemise aja.
4. peatükk Infosüsteemi andmete säilitamine
§ 17. Andmete säilitamine
(1) Infosüsteemi andmeid säilitatakse tähtajatult.
(2) Logisid säilitatakse viis aastat andmete tekkimisest.
5. peatükk
Infosüsteemi järelevalve, rahastamine ja lõpetamine
§ 18. Infosüsteemi järelevalve
Andmekaitse järelevalveasutus ja vastutav töötleja teevad järelevalvet infosüsteemi pidamise üle vastavalt oma pädevusele.
§ 19. Infosüsteemi rahastamine
Infosüsteemi pidamist ning hooldus- ja arendustöid rahastatakse riigieelarvest selleks vastutavale töötlejale eraldatud vahenditest.
§ 20. Infosüsteemi lõpetamine
(1) Infosüsteemi pidamise lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister.
(2) Infosüsteemi lõpetamisel otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse või riiklikku arhiivi või andmete hävitamine.
(3) Infosüsteem lõpetatakse avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel xx xxxxxx.
6. peatükk Rakendussäte
Määrus jõustub 1. juulil 2021. a.
MÄÄRUSE XXXXXX
EELNÕU
Sotsiaalministri määrus „Müokardiinfarktiregistri põhimäärus“
Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 27 lõike 6 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Registri asutamine, pidamise eesmärk ja nimetus
(1) Müokardiinfarktiregister (edaspidi register) on rahvatervishoiu seaduse alusel asutatud riiklik andmekogu.
(2) Registrit peetakse müokardiinfarkti haigestumuse ja müokardiinfarktihaigete elumuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuse korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.
(3) Registri ametlik nimetus on müokardiinfarktiregister.
(4) Registri ingliskeelne nimetus on Estonian Myocardial Infarction Register.
§ 2. Registri vastutav ja volitatud töötleja
(1) Registri vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium.
(2) Registri volitatud töötleja on Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum.
§ 3. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded
(1) Vastutav töötleja:
1) juhib registri pidamist ning annab volitatud töötlejale vajalikke juhiseid ja korraldusi;
2) korraldab koostöös volitatud töötlejaga e-teenuste loomist ja registri elektroonilist andmevahetust teiste andmekogudega;
3) täidab muid vastutava töötleja ülesandeid õigusaktides sätestatud ulatuses.
(2) Volitatud töötleja:
1) vastutab oma ülesannete piires registri haldamise seaduslikkuse ja isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest;
2) teeb või hangib registri pidamiseks vajalikud analüüsi- ja arendustööd ning korraldab tööde testimise;
3) rakendab andmete turvalisuse tagamiseks registri turvanõuetele vastavaid turvameetmeid;
4) tagab andmete igapäevase kogumise, haldamise, säilitamise ja hävitamise;
5) kõrvaldab registri kasutamise takistused ja tõrked ning taastab xx xxxxx registri töö;
6) tagab teenust puudutavate intsidentide käsitlemise ning teavitab registri andmete töötlemisel avastatud rikkumistest kohe vastutavat töötlejat;
7) korraldab elektroonilist andmevahetust riigi infosüsteemi teiste andmekogudega;
8) sõlmib andmevahetuse kokkulepped õigusaktides sätestatud ulatuses;
9) teavitab viivitamata vastutavat töötlejat registri pidamist või kasutamist takistavatest probleemidest;
10) koostab registriandmete põhjal statistilisi ülevaateid ja teeb analüüse tervisepoliitika kujundamiseks ja mõju hindamiseks;
11) teeb registri vastutavale töötlejale ettepanekuid registri arendamiseks;
12) täidab muid volitatud töötleja ülesandeid õigusaktides sätestatud ulatuses.
2. peatükk
Registri ülesehitus ja andmete tähendus
§ 4. Registri ülesehitus
Register koosneb elektroonsest andmebaasist.
§ 5. Registri andmete kaitse
(1) Registriandmete kaitse tagatakse käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse parameetrite hindamise kaudu vastavalt riigi infosüsteemide turvameetmete süsteemi nõuetele.
(2) Registrisse kantud andmete käideldavuse (K), tervikluse (T) ja konfidentsiaalsuse (S) tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid.
(3) Registri turvaklass on K2T2S2.
(4) Registri turbeaste on keskmine (M).
§ 6. Andmete õiguslik tähendus
Registriandmetel on informatiivne tähendus.
3. peatükk
Andmeandjad ja andmete esitamine, andmete koosseis ning andmete registrisse kandmine, muutmine ja logimine
§ 7. Andmete esitajad ja esitamise viis
(1) Registrile esitab müokardiinfarktijuhte nii elupuhuselt kui xx xxxxxx xxxxx diagnoosiv ja müokardiinfarktihaiget raviv tervishoiuteenuse osutaja.
(2) Registrile esitatakse andmed iga müokardiinfarktijuhu kohta järgmiste rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnendas väljaandes (RHK-10) loetletud diagnooside järgi:
1) äge müokardiinfarkt (I21.0–I21.9);
2) korduv müokardiinfarkt (I22.0–I22.9).
(3) Registrile esitatakse andmed elektroonselt. Andmete elektroonsel esitamisel kasutatakse e- identimist.
§ 8. Tervishoiuteenuse osutaja esitatavad andmed
(1) Müokardiinfarktihaige üldandmed:
1) isikukood, selle puudumise korral sünniaeg;
2) sugu;
3) ees- ja perekonnanimi.
(2) Müokardiinfarktihaige varasemate xxxxxx-veresoonkonnahaiguse diagnooside ja protseduuride andmed:
1) müokardiinfarkti diagnoos ja diagnoosimise aasta;
2) stenokardia esinemine;
3) krooniline südamepuudulikkus;
4) ajuinfarkt;
5) perifeersete arterite haigused;
6) koronaarangioplastika;
7) aortokoronaarne šunteerimine.
(3) Müokardiinfarktihaige haigestumise riskitegurid:
1) pikkus (cm) ja kaal (kg);
2) tavategevus;
3) suitsetamine;
4) diabeedi diagnoos, sealhulgas käesoleval haiglaravil diagnoositud;
5) arteriaalne hüpertensioon;
6) perekonnaanamneesis varajane xxxxxx isheemiatõbi;
7) düslipideemia.
(4) Müokardiinfarktihaige andmed haiglasse saabumisel:
1) ataki algusaeg (kuupäev ja kellaaeg);
2) aeg esimeste sümptomite algusest kuni esimese meditsiinilise kontaktini (kuupäev ja kellaaeg);
3) ületoomine teisest tervishoiuasutusest või osakonnast;
4) haiglaravile ja osakonda saabumise kuupäev ning kellaaeg;
5) prevaleeruv sümptom;
6) pulsisagedus;
7) süstoolne vererõhk;
8) Killipi klass;
9) elektrokardiogrammi rütm, QRS kirjeldus ja ST segmendi muutused.
(5) Müokardiinfarktihaigele osutatud raviteenuse ja manustatud ravimite andmed haiglas oleku ajal:
1) ravimiuuringus osalemine;
2) antiagregandid;
3) antikoagulandid;
4) glükoproteiin IIb/IIIa inhibiitorid;
5) β-blokaatorid;
6) Ca-kanali blokaatorid;
7) diureetikumid;
8) mineralokortikoidi/aldosterooni retseptorite antagonistid;
9) inotroopsed ravimid;
10) südameglükosiidid;
11) antiarütmikumid;
12) nitraadid;
13) AKE-inhibiitorid;
14) angiotensiin II retseptori blokaatorid;
15) statiinid;
16) muud lipiidide taset langetavad ravimid;
17) kontratseptiivid/hormoonasendusravi;
18) diabeedi ravi;
19) trombolüütiline ravi ja selleks kasutatud xxxxx ning põhjus miks trombolüüsi ei tehtud;
20) teises tervishoiuasutuses trombolüüsi tegemine;
21) koronaarangiograafia tegemine, selle kuupäev ja kellaaeg;
22) koronaarangiograafia valem;
23) koronaarangioplastika tegemine, selle kuupäev ja kellaaeg;
24) TIMI vool;
25) stendi kasutamine;
26) punktsiooni koht (arteria radialis, arteria femoralis);
27) sulguri kasutamine ja paigaldamise kuupäev;
28) aortokoronaarne šunteerimine, selle kuupäev ja kellaaeg;
29) elektrokardiostimulatsiooni kasutamine;
30) teised invasiivravi protseduurid;
31) ehhokardiograafia tegemine;
32) väljutusfraktsiooni väärtus ehhokardiograafial;
33) laboriuuringud (kolesterool, triglütseriidid, eGFR vms) ja nende tulemused.
(6) Müokardiinfarktihaigel tekkinud tüsistused haiglas oleku ajal:
1) äkksurm;
2) kardiogeenne xxxx xx/või kopsuturse;
3) uus südamelihase infarkt;
4) ajuinfarkt;
5) stenokardia kordumine ravi foonil;
6) verejooks;
7) mehhaanilised komplikatsioonid.
(7) Müokardiinfarkti diagnoosi andmed:
1) muutused biokeemilistes markerites;
2) NSTEMI/STEMI diagnoos haiglast lahkumisel;
3) võimalik periprotseduraalne/perioperatiivne atakk;
4) põhihaiguse diagnoos vastavast tervishoiuteenuse dokumendist (RHK-10 diagnoos I21 või I22);
5) infarktitüüp (I–V);
6) teised kliinilised diagnoosid.
(8) Müokardiinfarktihaigele antud ravisoovituse andmed haiglast lahkumisel:
1) aspiriin;
2) antiagregandid;
3) antikoagulandid;
4) diureetikumid;
5) mineralokortikoidi/aldosterooni retseptorite antagonistid;
6) β-blokaatorid;
7) AKE-inhibiitorid;
8) angiotensiin II retseptori blokaatorid;
9) Ca-kanali blokaatorid;
10) nitraadid;
11) statiinid;
12) diabeedi ravi.
(9) Haiglast lahkumise xx xxxxx andmed:
1) haiglast lahkumise kuupäev, kellaaeg xx xxxx (koju, üleviimine teise tervishoiuasutusse vms);
2) surmakuupäev, kellaaeg xx xxxxx põhjus;
3) lahangu tegemine;
4) lahanguleid;
5) lahanguleiu kokkuvõte.
(10) Tervishoiuteenuse osutaja ja andmete esitamise andmed:
1) tervishoiuteenuse osutaja nimi, aadress, registrikood, juhatuse esindaja ees- ja perekonnanimi;
2) andmete esitaja xxxxxxxxx, ees- ja perekonnanimi, ametikoht, struktuuriüksus, telefon ja e- post;
3) müokardiinfarktihaige ravi eest vastutava tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht, struktuuriüksus, eriala ja eriala kood ning tervishoiutöötajate riikliku registri kood;
4) andmete esitamise kuupäev.
(11) Registrisse kantakse andmeid Eestis alaliselt viibivate isikute kohta.
§ 9. Muud isikud andmeandjana ja andmete edastamise viis
(1) Rahvastikuregister edastab registrile:
1) käesoleva määruse § 8 lõikes 1 nimetatud andmed;
2) müokardiinfarktihaige elukoha andmed (maakond, lisavalikuna Tallinn/Tartu);
3) isiku Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise aja.
(2) Xxxxx põhjuste register edastab registrile:
1) surmakuupäeva;
2) xxxxx põhjuse, sealhulgas vahetu, varasema, alg- ja välispõhjuse;
3) suremispaiga.
(3) Haigekassa andmekogu edastab registrile raviarvetel olevad rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnendas väljaandes (RHK-10) loetletud diagnoosid.
(4) Retseptikeskus edastab registrile:
1) andmed müokardiinfarktihaige prognoosi mõjutavate ravimite väljakirjutamise ja annuste kohta (ATC kood) – diabeedi xxxxxx kasutatavad ained (A10), tromboosivastased ained (B01), diureetikumid (C03), beetablokaatorid (C07), reniin-angiotensiinsüsteemi toimivad ained (C09) ja lipiidisisaldust muutvad ained (C10);
2) diagnoosi retseptil (RHK-10) ja retsepti väljakirjutamise kuupäeva;
3) väljakirjutatud ravimite väljaostmise fakti ja kuupäeva.
(5) Andmevahetus andmeandjatega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul kokkulepitud elektroonset teabevahetust võimaldaval viisil.
§ 10. Andmete õigsuse tagamine, nende registrisse kandmine ja muutmine
(1) Volitatud töötleja sõlmib tervishoiuteenuse osutajaga kokkuleppe, milles määratakse vastutav isik andmete registrisse kandmiseks.
(2) Andmed esitatakse registrile müokardiinfarktihaige haiglaravilt lahkumise või surmale järgneva kuu 14. kuupäevaks.
(3) Andmete õigsuse ja õigeaegse esitamise eest vastutab andmete esitaja.
(4) Registrisse andmete esitamata jätmise või vea ilmnemise korral parandab andmete esitaja andmed registris esimesel võimalusel.
(5) Registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks on registri volitatud töötlejal õigus teha andmete esitajale täpsustavaid päringuid.
§ 11. Andmete logimine
Volitatud töötleja tagab infotehnoloogiliste vahenditega registris tehtud logid kande vaatamise, lisamise, muutmise ja kustutamise ning tervishoiuteenuse osutaja poolt andmetes tehtud paranduste kohta, võimaldades tuvastada töötlemistoimingu teinud isiku ja töötlemise aja.
4. peatükk
Juurdepääs andmetele, andmete väljastamine ja säilitamine
§ 12. Juurdepääs andmetele ja andmete väljastamine
(1) Juurdepääs registri andmetele ja andmete väljastamine võimaldatakse kooskõlas isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktidega, arvestades rahvatervishoiu seaduses sätestatud erisusi.
(2) Registrist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutab volitatud töötleja.
(3) Volitatud töötleja väljastab üks kord kalendriaastas Xxxxxxx Xxxxxx Instituudile pseudonüümitud andmed tervisestatistika tegemiseks.
(4) Volitatud töötleja avaldab avalikkusele asutuse veebilehel registri andmete põhjal koostatud statistilised andmed isikustamata xxxxx.
(5) Tervishoiuteenuse osutajale võimaldatakse juurdepääs tema esitatud andmete statistilistele aruannetele isikustamata xxxxx.
(6) Volitatud töötleja peab arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid andmeid on registrist väljastatud või muul moel töödeldud.
§ 13. Andmete säilitamine
(1) Registri andmeid säilitatakse registris tähtajatult alates andmete registrisse kandmisest.
(2) Registri logi säilitatakse viis aastat andmete tekkimisest.
5. peatükk
Registri järelevalve, rahastamine ja lõpetamine
§ 14. Registri järelevalve
Järelevalvet registri pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras.
§ 15. Registri rahastamine
Registri pidamist ning hooldus- ja arendustöid rahastatakse riigieelarvest selleks vastutavale töötlejale eraldatud vahenditest.
§ 16. Registri lõpetamine
(1) Registri lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister.
(2) Registri andmete üleandmisel tuleb eraldi otsusega määrata andmete üleandmise või hävitamise kord ning tegevuse tähtaeg.
(3) Register lõpetatakse avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel xx xxxxxx.
6. peatükk Rakendussätted
§ 17. Üleminekusäte
(1) Enne käesoleva määruse jõustumist registrisse kogutud andmeid säilitatakse tähtajatult.
(2) Registris töödeldakse andmeid Q-saki olemasolu, stresstesti tegemise ja stresstesti tulemuste kohta, mis on kogutud enne käesoleva määruse jõustumist.
§ 18. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub 1. juulil 2021. a.
(2) Määruse § 9 lõiked 3 ja 4 jõustuvad 1. jaanuaril 2021. a.
MÄÄRUSE XXXXXX
EELNÕU
Sotsiaalministri määrus „Tuberkuloosiregistri põhimäärus“
Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 28 lõike 6 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Registri asutamine, pidamise eesmärk ja nimetus
(1) Tuberkuloosiregister (edaspidi register) on rahvatervishoiu seaduse alusel asutatud riiklik andmekogu.
(2) Registrit peetakse tuberkuloosijuhtude registreerimiseks, tuberkuloosi ennetamiseks, tuberkuloosihaigestumuse, tuberkuloosi levimuse ja tuberkuloosihaigete elumuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuste ja tuberkuloositõrje korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.
(3) Registri ametlik nimetus on tuberkuloosiregister.
(4) Registri ingliskeelne nimetus on Estonian Tuberculosis Register.
§ 2. Registri vastutav töötleja
Registri vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut.
2. peatükk
Registri ülesehitus ja andmete tähendus
§ 3. Registri ülesehitus
(1) Register koosneb elektroonsest andmebaasist ja arhiveeritud registriandmetest.
(2) Registri alusandmed on elektroonsed või paberil. Paberil alusdokumentide andmed kantakse registrisse elektroonselt.
§ 4. Registri andmete kaitse
(1) Registri andmete kaitse tagatakse käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse parameetrite hindamise kaudu vastavalt riigi infosüsteemide turvameetmete süsteemi nõuetele.
(2) Registrisse kantud andmete käideldavuse (K), tervikluse (T) ja konfidentsiaalsuse (S) tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid.
(3) Registri turvaklass on K1T2S2.
(4) Registri turbeaste on keskmine (M).