Töökorralduse reeglid
Töökorralduse reeglid
Kehtestatud direktori käskkirjaga nr 1-3/9 07.10.2015
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Töökorralduse reeglid (edaspidi tööreeglid) reguleerivad poolte käitumist lisaks töölepingu seadusele (edaspidi TLS) ning tööandja ja töötaja vahel sõlmitud töölepingule ning on selle lahutamatu osa.
1.2. Reguleerimata valdkondades juhinduvad tööandja ja töötajad Eesti Vabariigi seadusandlusest, töötaja töölepingust ja ametijuhendist, samuti kehtivatest moraali- ja käitumisreeglitest.
1.3. Tööalased konfliktid lahendavad töötajad läbirääkimiste xxxx või pöörduvad abi saamiseks vahetu xxxx xxxxx. Kokkuleppe mittesaavutamise korral lahendatakse vaidlused seaduses sätestatud korras töövaidlusorganis.
1.4. Tööreeglite nõuete mittetäitmist käsitletakse tööandja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise alusena töötajast tuleneval põhjusel.
1.5. Tööandjana käsitletakse antud dokumendis kooli direktorit ja volitatud esindajaid: juhiabi, õppejuhti, HEV õpilaste koordineerijat ja haridustehnoloogi.
2. TÖÖTAJA TÖÖLE VÕTMINE
2.1. Töötaja tööle võtmise aluseks on tööleping, mis sõlmitakse kahes identses eksemplaris, millest üks jääb töötajale, teine tööandjale. Tööleping loetakse sõlmituks, kui pooled on selle allkirjastanud.
2.2. Töölepingu sõlmimiseks esitab töötaja tööandjale järgmised dokumendid:
2.2.1. isikut tõendava dokumendi;
2.2.2. xxxxxxxx ja/või kvalifikatsiooni tõendava dokumendi;
2.2.3. töötaja isiklik arveldusarve numbri;
2.2.4. tervisetõendi;
2.2.5. seadusandlusega ettenähtud juhtudel vajalikul tasemel riigikeele oskust tõendava dokumendi originaali;
2.2.6. välismaalane või kodakondsuseta isik kehtiva elamis- ja tööloa.
2.3. Töötajal on õigus esitada tööandjale muid dokumente, mis iseloomustavad tema eelnenud töötamist ning kutseoskuste olemasolu ja kasutamist.
2.4. Töölevõtmisel tutvustab tööandja töötajale tema tööülesandeid, palgatingimusi, tööreegleid, ametijuhendit ning muid tööks vajalikke dokumente.
2.5. Vajadusel määratakse töötajale mentor või tugiisik.
2.6. Töölevõtmisel kehtib töötajale katseaeg neli kuud. Katseaja xxxxx xx arvestata aega, mil töötaja puudus töölt mõjuvatel põhjustel ja katseaja lõpptähtaeg lükkub nende päevade võrra edasi. Mõjuvad põhjused on ajutine töövõimetus, tasustamata puhkus ja viibimine ajateenistuses.
2.7. Katseaeg on selleks, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse lepingujärgsete tööülesannete täitmisel. Katseaja tulemused määrab kindlaks tööandja, arvestades mentori või tugiisiku hinnanguid.
2.8. Katseaja ebarahuldavaid tulemusi peab tööandja töötajale põhjendama.
2.9. Katseaja xxxxxx peavad nii töötaja kui tööandja töölepingu ülesütlemise soovist ette teatama vähemalt 15 kalendripäeva.
3. TÖÖTAJA ANDMETE MUUTUMINE
3.1. Töötaja teatab ühe nädala jooksul juhiabile enda kohta kehtivate järgmiste andmete muutumisest:
3.1.1. nimi;
3.1.2. aadress;
3.1.3. telefoninumber;
3.1.4. läbitud täiendkoolitused;
3.1.5. ülalpeetavate laste arv;
3.1.6. arstliku komisjoni poolt määratud otsus töövõimetuse kohta;
3.1.7. kutse saamine arstlikku komisjoni või kaitseväeteenistusse.
4. TÖÖKULTUUR
4.1. Töötaja esindab tööandjat.
4.2. Töötaja suhtub kaastöötajatesse, õpilastesse ja nende vanematesse austuse ja lugupidamisega.
4.3. Töötaja vastutab oma tööruumi esteetilise väljanägemise eest.
4.4. Töötaja riietus sobib koolikeskkonda.
4.5. Üldjuhul kasutab töötaja kooli tehnilisi vahendeid tööülesannete täitmiseks, kokkuleppel vahetu juhiga võib neid kasutada isiklikul eesmärgil.
4.6. Töötaja on kohustatud lugema iga tööpäeva alguses xx xxxxx kooli e-xxxxx xx vaatama kalendrit.
4.7. Koolis korraldatavad koosolekud ja nõupidamised toimuvad üldjuhul üldtööajal kestusega kuni 1,5 tundi.
4.8. Tööpäeva lõpul suleb töötaja oma tööruumi aknad, kustutab xxxxx xx lukustab ukse.
5. TÖÖAEG
5.1. Tööaeg on töölepingus kokkulepitud aeg, mille xxxxxx töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid.
5.2. Pedagoogilise personali xxxxxx tööaja norm 1,0 ametikohaga töötajal on 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas. Puhkepäevad on laupäev ja pühapäev, kui tööleping ei näe ette teisiti. Üldjuhul algab tööpäev xxxx 8.15 ja lõpeb 15.30, vaheaeg einestamiseks ja puhkamiseks on 15 minutit ning see ei lähe tööaja sisse.
5.3. Pedagoogilise personali töökorraldus määratakse päevakava, korrapidamise, kooli ringide või treeningrühmade töögraafikute, koosolekute ja teiste koolitööga seotud ürituste toimumisajaga.
5.4. Tööandja peab pedagoogilise personali asenduste arvestust kuude xxxxx. Töötaja märgib asendustunnid digitaalsesse asenduste tabelisse, mille alusel kannab tööandja töötaja asendustunnid tööaja arvestuse tabelisse.
5.5. Mittepedagoogilise ja juhtiva personali xxxxxx tööaja norm 1,0 ametikohaga töötajal on 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Puhkepäevad on laupäev ja pühapäev, kui tööleping ei näe ette teisiti. Üldjuhul algab tööpäev 8.15 ja lõpeb 16.30, vaheaeg einestamiseks ja puhkamiseks on 15 minutit xx xxxx ei arvestata tööaja hulka.
5.6. Mittepedagoogilise ja juhtiva personali asendamine on määratud töötaja ametijuhendiga.
5.7. Töötaja ja tööandja vahelisel kokkuleppel võib rakendada töötamist osalise tööajaga. Sellisel juhul makstakse töötasu proportsionaalselt tööl oldud ajale.
5.8. Tööpäevad vahetult enne uusaastat (01.01.), Eesti Vabariigi aastapäeva (24.02.), võidupüha (23.06.) ning jõululaupäeva (24.12.) lühendatakse kolme tunni võrra.
5.9. Töötajal on võimalik koolis viibida tööpäevadel xxxx 7.00-22.00.
6. ÜLETUNNITÖÖ
6.1. Ületunnitöö on tööandja või vahetu xxxx xxxxx antud ülesanne, mille täitmiseks vajab töötaja aega väljaspool oma üldtööaega.
6.2. Töötaja ja tööandja lepivad lähtuvalt ülesandest kokku ületunnitöö sisu xx xxxx.
6.3. Tööandja peab ületunnitöö arvestust kuude xxxxx. Töötaja märgib ületunnid digitaalsesse ületunnitöö tabelisse, mille alusel kannab tööandja töötaja ületunnid tööaja arvestuse tabelisse.
6.4. Ületundide eest võib töötaja saada xx xxxx aega vastava avalduse esitamisel.
7. TÖÖLT PUUDUMINE
7.1. Töötaja on kohustatud esimesel võimalusel teavitama tööandjat tööle mitteilmumisest.
7.2. Töövõimetuse korral, sh ka puhkuse ajal töövõimetuslehele jäämise korral teavitab töötaja tööandjat ajutise töövõimetuse arvatavast kestusest.
7.3. Töölt puudumise kavandab töötaja üldjuhul nädal aega xxxx xx esitab tööandjale vastava avalduse XXXX-es järgmistel juhtudel:
7.3.1. õppepuhkus – viibimine tasemeõppes;
7.3.2. koolitus – viibimine tööalasel täiendkoolitusel või vabahariduslikul koolitusel;
7.3.3. koolituslähetus – viibimine koolitusel, millega kaasnevad sõidu-, majutus- ja muud kulud;
7.3.4. lähetus – tööülesannete täitmine väljaspool xxxxx, kui sellega kaasnevad sõidu-, majutus- ja muud kulud;
7.3.5. õppekäik – õpilasgrupi saatmine;
7.3.6. põhipuhkus – puhkuste ajakava väline puhkus;
7.3.7. tasustamata puhkus – puhkuste ajakavaväline puhkus ajal, mil töötaja täidab otseseid töökohustusi;
7.3.8. vaba aeg – seoses mõjuvate isiklike põhjustega kokkuleppel tööandjaga;
7.3.9. lapsehoolduspuhkus;
7.3.10. lapsepuhkus;
7.4. Töölt puudumise aluseks on tööandja käskkiri.
8. PUHKUSE KORRALDUS
8.1. Töötajale antakse kalendriaasta eest põhipuhkust ning muid puhkusi seaduses ja töölepingus ettenähtud juhtudel. Põhipuhkuse kestus on kindlaks määratud töölepingus.
8.2. Üldjuhul on pedagoogilise personali põhipuhkus õppetöövälisel ajal.
8.3. Põhipuhkuse xxxxx xx arvata järgmisi rahvuspühi ja riigipühi: 24.02 – Eesti Vabariigi aastapäev, 01.01 – uusaasta; suur reede; ülestõusmispühade esimene püha; 01.05 – kevadpüha; nelipühade esimene püha; 23.06 – võidupüha; 24.06 – jaanipäev; 20.08 – taasiseseisvumispäev; 24.12 – jõululaupäev; 25.12 - esimene jõulupüha; 26.12 – teine jõulupüha.
8.4. Töötaja esitab puhkusesoovi tööandja poolt kehtestatud korras hiljemalt 20. märtsiks tööandjale, kes koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta.
8.5. Puhkuste ajakava koostamisel arvestab tööandja töötajate soove, kui need on ühitatavad tööandja huvidega.
8.6. Täistööajaga ja osalise tööajaga töötaja põhipuhkused on sama pikad.
8.7. Puhkusetasu arvestatakse keskmise töötasu alusel. Tööle asumise kalendriaastal arvutatakse töötaja põhipuhkus võrdeliselt töötatud ajaga. Töötajal on õigus saada puhkust, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud.
8.8. Puhkusetasu kantakse töötaja pangaarvele täies ulatuses hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud teisiti. Töötaja avalduse alusel võib puhkusetasu välja maksta osadena töötasu maksmise päevadel.
8.9. Poolte kokkuleppel xx xxxxxxx avalduse alusel on töötajal võimalik saada tasustamata puhkust. Samas kalendrikuus arvestatakse väljaspool üldtööaega tehtud tunnid ületundidena ainult juhul, kui töötaja tegi rohkem töötunde kui kasutas neid tasustamata puhkuseks.
8.10. Puhkus asendatakse rahalise kompensatsiooniga, juhul kui töösuhe lõpeb enne puhkuse kasutamist.
9. TÖÖALASED KORRALDUSED
9.1. Töötaja on kohustatud täitma tööandja kirjalikult ja suuliselt antud korraldusi, mis tulenevad tema töölepingust, ametijuhendist ja seadusandlusest.
9.2. Töötaja võib korralduste täitmisest keelduda, kui need:
9.2.1. on seotud tema lähedaste inimestega;
9.2.2. on töötajale tervise tõttu vastunäidustatud;
9.2.3. ei võimalda kasutada laste kasvatamiseks ettenähtud soodustusi;
9.2.4. eeldavad teistsugust erialast ettevalmistust.
9.3. Töötaja on kohustatud täitma hädavajadusest tulenevaid korraldusi, eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale tekkida võiva kahju või kahju tekkimise ohu korral.
9.4. Töötaja on kohustatud viivitamatult teavitama tööandjat tööülesannete täitmisega seotud takistustest.
9.5. Poolte kokkuleppel võib töötaja täita ühekordseid ülesandeid, mis ei tulene tema töölepingust.
10. ÕPPEPUHKUSE TAOTLEMINE
10.1. Töötajale antakse koolitusel osalemiseks õppepuhkust.
10.2. Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest.
10.3. Tasemekoolituse lõpetamiseks antakse täiendavat õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töötajale töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär.
10.4. Tööandja võib õppepuhkuse andmise edasi lükata juhul kui 10% töötajatest on samaaegselt koolitusel või kui samaaegselt taotlevad õppepuhkust ühe pesa kõik klassiõpetajad või abiõpetajad.
10.5. Töötaja räägib koolituse teema, sisu ja maksumuse tööandjaga läbi enne taotluse vormistamist EKISes. Tööandja ja töötaja hindavad koolituse vajalikkust lähtuvalt töötaja individuaalsetest ja arenguvestluse käigus sõnastatud üldistest koolitusvajadustest ja otsustavad koolitusel osalemise. Õpetajad räägivad läbi õppejuhiga, mittepedagoogiline personal direktoriga.
10.6. Töötaja esitab hiljemalt 2 nädalat enne koolituse toimumist EKISes taotluse tasemekoolituse või koolitusega seotud õppepuhkuse saamiseks.
10.7. Tööandja vormistab töötaja avalduse põhjal käskkirja ja teavitab sellest töötajat e-posti xxxx.
11. TÖÖLÄHETUSED
11.1. Tööandjal on õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise asukohta kuni 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui pole kokku lepitud pikemat tähtaega.
11.2. Töötajal on õigus nõuda tööandjalt töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude ning tööülesande täitmisega kaasnevate muude kulude hüvitamist kuludokumentide alusel.
11.3. Lähetataval on õigus nõuda vähemalt üks tööpäev enne lähetuse algust tööandjalt ettemakset lähetuskulude katteks lähetuskulude ligikaudses suuruses.
11.4. Riigisisesel töölähetusel päevaraha ei maksta.
11.5. Töötaja on kohustatud esitama tööandjale lähetuskulude dokumendid kolme tööpäeva jooksul pärast lähetusest naasmist.
12. TÖÖSALADUSED JA USALDUSKOHUSTUSED
12.1. Töötaja on kohustatud hoidma töösaladust, mis on talle teatavaks saanud seoses tööülesannete täitmisega või juhuslikult.
12.2. Töösaladuseks loetakse alljärgnevat informatsiooni, va juhul, kui see on tööandja otsusega avalikustatud:
12.2.1. kooli arendusplaane puudutav informatsioon;
12.2.2. kooli finantsinformatsioon;
12.2.3. õpilaste ja nende pereliikmete isikuandmed;
12.2.4. töötajate isikuandmed, sh isikliku mobiiltelefoni number;
12.2.5. kooli omandi kaitset puudutav informatsioon.
12.3. Töötaja on kohustatud tegutsema maksimaalselt kooli huvides.
13. TÖÖLEPINGU ERAKORRALINE ÜLESÜTLEMINE TÖÖTAJAST TULENEVAL PÕHJUSEL
13.1. Tööandja võib töölepingu üles öelda, kui töötaja vaatamata eelnevale hoiatusele:
13.1.1. on eiranud tööandja seaduslikke korraldusi;
13.1.2. on täitnud töökohustusi ebakorrektselt või jätnud need täitmata;
13.1.3. on hilinenud tööle sellest teatamata;
13.1.4. on eiranud töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid;
13.1.5. on pannud toime teo, millega on põhjustanud tööandja usalduse kaotuse enda suhtes;
13.1.6. on tekitanud kooli vara puudujäägi, riknemise, hävimise või kaotsimineku;
13.1.7. on põhjustanud kaastöötajate, kooli õpilaste ja nende vanemate, kooli pidaja või kooli koostööpartnerite usaldamatuse tööandja vastu.
13.2. Tööandja võib erakorraliselt ette teatamata ja ülesütlemise hüvitust maksmata töölepingu üles öelda esmase rikkumise puhul, kui töötaja:
13.2.1. on tööl alkoholi, toksilise või narkootilise aine mõju all või nimetatud ainete jääknähtudega;
13.2.2. võtab tööle xxxxx alkoholi, toksilise või narkootilise aine või tarbib seda töökohal;
13.2.3. ei täida tahtlikult tööülesandeid või saboteerib töö tegemist;
13.2.4. puudub töölt sellest teatamata xxxx mõjuva põhjuseta;
13.2.5. on tahtlikult või hooletuse tõttu kahjustanud tööandja või kaastöötajate vara;
13.2.6. on kaastöötaja või õpilase suhtes kasutanud füüsilist vägivalda;
13.2.7. on avaldanud tööandja töösaladuse;
13.2.8. on eiranud töötervishoiu, tuleohutuse või töö- ja elektriohutuse nõudeid (edaspidi ohutusnõuded), mis põhjustasid või võisid põhjustada raskeid tagajärgi.
13.3. Töölepingu lõpetamise korral on töötajal õigus see vaidlustada 30 kalendripäeva jooksul alates xxxxx kättesaamise päevast.
14. TÖÖTERVISHOIU, TÖÖOHUTUSE NING ELEKTRIOHUTUSE ÜLDPÕHIMÕTTED
14.1. Tööõnnetuste vältimiseks ja töötajate tervise säilitamiseks tagab tööandja ohutud ja tervislikud töötingimused.
14.2. Töötaja tutvub tööle asumisel ohutusnõuetega xx xxxxx vastava juhendamise.
14.3. Töötaja on kohustatud:
14.3.1. täitma kehtestatud ohutusnõudeid;
14.3.2. kasutama tervisekahjustuste ja õnnetuste vältimiseks isikukaitsevahendeid;
14.3.3. täitma tööandja, tema esindaja ning järelvalvet teostavate isikute seaduslikke korraldusi;
14.3.4. teavitama õnnetusjuhtumi või selle tekkimise ohu korral viivitamatult tööandjat.
14.3.5. teatama töötajaga juhtunud õnnetusest töökeskkonnaspetsialistile või tööandjale;
14.3.6. hoiduma igasugustest elektritöödest.
14.4. Töötajal on õigus keelduda töölepinguvälisest tööst, mille tegemiseks ta ei ole saanud väljaõpet.
15. TULEOHUTUSE ÜLDPÕHIMÕTTED
15.1. Tuleõnnetuste vältimiseks on keelatud:
15.1.1. kasutada lahtist tuld kergestisüttivate ainete läheduses;
15.1.2. suitsetada kooli territooriumil.
15.2. Töötaja on kohustatud võtma tulekahju korral tarvitusele kõik abinõud inimeste väljajuhtimiseks ohutsoonist, vara päästmiseks ja tulekahju kustutamiseks.
16. OMANDIKAITSE TAGAMINE JA VARALINE VASTUTUS
16.1. Kooli omandikaitse alla kuuluv vara on kooli inventar, tehnika, mööbel, töövahendid, töötajate isiklikud esemed ja kooli käsutuses olev xxx xxxx.
16.2. Tahtliku kahju tekitamise korral kooli omandikaitse alla kuuluvale varale hüvitab töötaja kahju täies ulatuses, hooletuse tõttu tekitatud kahju tekitamise korral hüvitab töötaja kahju vastavalt oma süü astmele.
16.3. Tööandja annab töötajale tööruumi võtme, mis on talle isiklikuks kasutamiseks. Võtme kadumisest teavitab töötaja viivitamatult tööandjat. Kaotatud võtme eest tasub töötaja uue võtme soetamistasu, mille määrab kooli haldusfirma esindaja.
16.4. Tööandja arvutis olev info kuulub tööandjale.
16.5. Tööandja võib töötajale teha ettekirjutusi koopiamasinaga tehtavate koopiate arvu osas.
16.6. Tööandja võib erandjuhul kokkuleppel töötajaga paigaldada tööruumi videovalvesüsteemi.
17. TÖÖKESKKONNA VOLINIK
17.1. Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kaks aastat.
17.2. Töökeskkonna voliniku valimine:
17.2.1. töökeskkonna volinik valitakse töötajate üldkoosolekul;
17.2.2. kandidaadid seatakse üles töötajate poolt;
17.2.3. valimised on salajased, võidab lihthäälteenamuse saanud kandidaat;
17.2.4. valimised loetakse toimunuks, kui üldkoosolekul osaleb vähemalt 50% töötajatest.
17.3. Töökeskkonna voliniku kohustused ja õigused on määratud Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses § 17.
18. LÕPPSÄTTED
18.1. Töötaja tõendab esmakordsel tutvumisel tööreeglitega xxxx xxx allkirjaga.
18.2. Tööreeglid on kättesaadavad Randvere Drive’is.
18.3. Töökorralduse reeglites tehakse vajalikud muudatused iga õppeaasta alguses.