Ettevõtte varakindlustuse tingimused 1/2022
Ettevõtte varakindlustuse tingimused 1/2022
Kehtivad alates 01.03.2022
Käesolevad ettevõtte varakindlustuse tingimused (edaspidi tingimused) on osa Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali, mille kaubamärgiks Eestis on Seesam (edaspidi Seesam) ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud ettevõtte varakindlustuse lepingust.
SISUKORD
KINDLUSTUSE EESMÄRK 2
KINDLUSTATUD ESE 2
EHITIS 2
INVENTAR JA SEADMED 3
XXXX 4
KINDLUSTUSKOHT 4
KINDLUSTUSKAITSE VARIANDID 4
KINDLUSTUSJUHTUMID JA PIIRANGUD 5
TULEKAHJU 5
OTSENE PIKSELÖÖK 5
PLAHVATUS 5
ÕHUSÕIDUKI POOLT TEKITATUD KAHJU 5
TORUSTIKU LEKE 6
VARAVASTASED TEOD 6
TORM 7
KOGURISK 7
TÄIENDAVAD LISAKINDLUSTUSKAITSE VARIANDID 7
ÜLDISED VÄLISTUSED 9
KAHJU ÄRAHOIDMISEST, LAMMUTUS- JA KORISTUSTÖÖDEST NING
ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KULUD 12
KINDLUSTUSVÄÄRTUS JA KINDLUSTUSSUMMA 12
KINDLUSTUSHÜVITIS JA KAHJU HÜVITAMINE 13
KINDLUSTUSVÕTJA KOHUSTUSED 14
OHUTUSNÕUDED 15
KINDLUSTUSE EESMÄRK
Kindlustuslepingu eesmärgiks on hüvitada kindlustusjuhtumi tagajärjel kindlustatud eseme kadumise, hävimise või kahjustumise tõttu tekkinud kahju ning eraldi nimetatud kulud vastavalt käesolevatele tingimustele ja üldistele lepingutingimustele.
KINDLUSTATUD ESE
1 Kindlustatud esemeks on kindlustuspoliisile märgitud:
1.1 ehitis;
1.2 inventar ja seadmed;
1.3 xxxx;
1.4 muu ese.
EHITIS
2 Ehitisena käsitletakse hoonet, hoone karpi, siseviimistlust ning kindlustuskoha kinnistu piires asuvaid rajatisi.
Hoone
3 Hoone on maapinnaga kohtkindlalt ühendatud ja väliskeskkonnast xxxxxx xx püsivate välispiiretega eraldatud siseruumidega ehitis xx xxxxx olulised osad, sealhulgas:
3.1 põhikonstruktsioonid, näiteks vundament, katus, sise- ja välisseinad, vahelaed, põrandad, trepid, uksed, aknad, rõdud;
3.2 fassaad ja välisviimistlus;
3.3 hoones püsivalt asuvad tehnosüsteemid, näiteks kütte-, jahutus-, vee- ja gaasivarustuse-, tulekustutus-, kanalisatsiooni- ja ventilatsioonisüsteemid, samuti süsteemide juurde kuuluvad juhtmed, torud, kanalid ja mahutid;
3.4 hoones püsivalt asuvad nõrkvoolu- ja elektrivarustuse süsteemid ning side-, valve- ja helisüsteemid;
3.5 hoone väliskülgedele või katusele paigaldatud raadio- ja teleantennid, valgustid, päikesepaneelid ja kliimaseadmete osad;
3.6 konstruktsioonidega püsivalt ühendatud küttekolded ja korstnad;
3.7 ruumide siseviimistlus;
3.8 muud hoone funktsiooni täiendavad süsteemid ja seadmed, näiteks hoonet teenindav lift, sadeveetorud koos neid hoidvate kinnitustega.
Xxxxx xxxx
4 Xxxxx xxxx on maapinnaga kohtkindlalt ühendatud ja väliskeskkonnast xxxxxx, püsivate välispiirete xx xxxx- ruumidega ehitis koos selle oluliste osadega (punkt 3), välja arvatud ruumide siseviimistlus (punkt 6).
Automaatselt kaasnev kindlustuskaitse hoone või hoone karbi kindlustamisel
5 Koos hoone xx xxxxx karbiga on automaatselt kindlustatud:
5.1 20 000 euro ulatuses alakindlustust arvestamata järgmised kindlustuskoha kinnistu piires asuvad ja maapinnaga kohtkindlalt ühendatud rajatised: välisvalgustid, tõkkepuud, väravad, katusealused, piirde- aiad, lipumastid, reklaamrajatised xx xxxx 20 m2 suurused väikeehitised, näiteks varjualused, prügimajad, valvurihooned;
5.1.1 Muid, punktis 5.1 loetlemata rajatisi saab kindlustada erikokkuleppel vastavalt punktidele 8-9.
5.2 hoonet teenindavate tehnosüsteemide ja elektrivarustuse süsteemide hoonevälised osad kuni liitumis- punktideni, kuid mitte kaugemale kui kinnistu piirini;
5.3 1000 euro ulatuses hoone või rajatise väliskülgedele või katusele paigaldatud reklaamid xx xxxxx või xxxx- xxxx klaasidele paigaldatud tekstid, maalingud ja kleepribad.
Siseviimistlus
6 Siseviimistluseks loetakse ehituslikult piiritletud ruumi ja ruumi juurde kuuluvaid hoone osi, mida saab muuta, kõrvaldada või lisada hoone püsivust ja välist kuju muutmata ning teiste hoone kaasomanike või valdajate õigusi kahjustamata. Siseviimistluseks loetakse:
6.1 põrandad, xxxx xx seinad kuni kandva konstruktsioonini ja nende kattematerjalid, mittekandvad xxxx- seinad (sealhulgas klaasseinad), ripplaed, ruumide uksed ja aknad;
6.2 ruumides püsivalt asuv veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteem ning auru- ja gaasitorustik xxxx xxxxx- sisese üldkasutatava ühenduskohani;
6.3 ruumides püsivalt asuv elektrisüsteem kuni hoonesisese üldkasutatava ühenduskohani;
6.4 ruumide kütte-, ventilatsiooni-, side- ja valvesüsteemide need osad, millest on sõltuv ainult kindlustatud ruumide valdaja;
6.5 sisseehitatud esemed, mida ei saa eraldada hoonet või eraldatavat eset oluliselt kahjustamata, näiteks püsivalt kinnitatud vannitoa- ja köögimööbel (välja arvatud integreeritud kodumasinad), sanitaartehnika, süvistatud valgustid;
6.6 muud kokkulepitud ning poliisile märgitud ruumi osad.
7 Erikokkuleppel on võimalik teostatud tööde nimekirja alusel kindlustada renditud ruumidesse tehtud xxxxxxx- investeeringuid. Remondiinvesteeringuteks on hoone või hoone osa siseviimistluse, samuti nende piirides oleva veevarustus-, kütte-, kanalisatsiooni-, elektrivarustus- ja sidesüsteemide ning kõigi nende konstruktsioonidesse kuuluvate püsivalt ühendatud esemete parendamiseks tehtud investeeringud.
Rajatis
8 Rajatis on maapinnaga püsivalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mida ei loeta hooneks, hoone karbiks ega siseviimistluseks.
9 Erikokkuleppel saab kindlustada kasvuhooneid, skulptuure, palli- ja mänguväljakuid, prügikaste, ajutiselt paigal- datud rajatisi, tootmisrajatisi (näiteks pumba- ja katlamajad, alajaamad, ehitisega kohtkindlalt ühendamata päikesepaneelid, mahutid, reservuaarid) ning muid punktis 5.1 loetlemata rajatisi. Erikokkuleppe kohta tehakse xxxxxx xxxxx poliisile.
EHITISE VÄLISTUSED
10 Xxxx erikokkuleppe ja sellekohase märketa poliisil ei ole ehitisena kindlustatud esemeks:
10.1 seadmed, mis on ette nähtud majandustegevuseks ja ei ole ette nähtud hoone teenindamiseks;
10.2 ehitusmaterjal või muud ehitise osad, mis ei ole ehitisega püsivalt ühendatud, näiteks paigaldamist ootav või eemaldatud ehitusmaterjal või hoone külge paigaldamist ootavad seadmed;
10.3 ehitisealune pinnas;
10.4 mistahes vesi või vedelik, sealhulgas kaevuvesi, tiikide ja muude veekogude vesi;
10.5 kaid, muulid, laevateed, kanalid, süvendid, lüüsid ja muud vette ehitatud rajatised;
10.6 hoone tehnosüsteemides asuv vedelik või gaas.
INVENTAR JA SEADMED
11 Inventariks ja seadmeteks loetakse kindlustuskohas asuvat ettevõttele kuuluvat materiaalset vara, mis ei liigitu käesolevate tingimuste alusel ehitiseks ega kaubaks.
12 Inventari ja seadmete alla on liigitatud näiteks:
12.1 mööbel;
12.2 väikevahendid, näiteks kontoritöös kasutatavad tarvikud, dekoratiivsed lillepotid (koos taimedega) ja muud sisekujunduslikud elemendid;
12.3 kontoritehnika, milleks on kontoritööks tarvitatavad seadmed, näiteks xxxx- xx lauaarvutid, printerid ning nende käivitamiseks ja põhiülesannete täimiseks vajalikud legaalsed operatsioonisüsteemid ja tarkvara;
12.4 tootmisseadmed, sealhulgas registreerimisele mittekuuluvad mootoriga varustatud seadmed ja töö- vahendid ning nende käivitamiseks ja põhiülesannete täitmiseks vajalikud operatsioonisüsteemid ja tarkvara.
13 Inventari ja seadmeid võib kindlustada kindlustatud esemete nimekirja alusel või xxxx nimekirjata.
13.2 Kui kindlustusvõtja kindlustab inventari ja seadmeid xxxx nimekirjata, on kindlustatud kindlustuskohas asuv kogu materiaalne vara, välja arvatud ehitised, xxxx xx punktis 16 loetletud välistatud esemed.
14 Inventari ja seadmete kindlustamisel on automaatselt 2000 euro ulatuses kindlustuskaitse all lisaks kindlustus- xxxxxx xx Eesti Vabariigi territooriumi piires ettevõtte kontoritehnika, näiteks sülearvutid.
KAUP
15 Xxxx on kindlustatud isikul raamatupidamislikult xxxxx (näiteks bilansis, kaupade laojäägi aruandes) xxxx xxxx- aine ja -materjal ning pool- ja valmistoodang, mille kindlustatud isik on soetanud müügi eesmärgil ja/või mida kasutatakse kindlustatud isiku ettevõtte tootmisprotsessis ning mida ei loeta käesolevate tingimuste järgi ehitiseks, inventariks ega seadmeteks.
INVENTARI JA SEADMETE NING KAUBA VÄLISTUSED
16 Xxxx erikokkuleppe ja sellekohase märketa poliisil ei kuulu kindlustatud esemete hulka:
16.1 registreerimisele kuuluvad mootorsõidukid ning õhu- ja veesõidukid;
16.2 tarkvara, mis ei ole vajalik seadmete käivitamiseks ja põhiülesannete täitmiseks, teave, litsentsid ja muu xxxxxxx xxxx;
16.3 sularaha, väärtpaberid, dokumendid, sealhulgas käsikirjad, joonised, arhiivis hoitavad esemed;
16.4 relvad, laskemoonad, lõhkeaine;
16.5 taimed, loomad ning muud elusorganismid (välja arvatud kindlustuskohas asuvad dekoratiivsed poti- taimed);
16.6 näidised või prototüübid, näituse eksponaadid, mudelid;
16.7 skulptuurid, antiikse või kunstiväärtusega esemed, väärismetallist ja muust väärismaterjalist esemed;
16.8 mittelegaalsed esemed.
KINDLUSTUSKOHT
17 Kindlustuskoht on kindlustuslepingus märgitud koht, kus kehtib kindlustuskaitse kindlustatud esemete suhtes.
18 Inventari, seadmete xx xxxxx kindlustuskohaks on kindlustuslepingus märgitud aadressil asuva ehitise sise- ruum(id). Kindlustuskaitse laieneb kindlustuskohas väljaspool ehitist territooriumil paiknevale kindlustatud esemele, kui antud ese on ette nähtud väljas kasutamiseks või hoidmiseks.
19 Inventari ja seadmete ning kauba kindlustuskaitse kehtib väljaspool kindlustuskohta xxxx juhul, kui poliisile on tehtud sellekohane xxxxx (välja arvatud punktis 14 nimetatud juhtudel).
KINDLUSTUSKAITSE VARIANDID
20 Kindlustuskaitse variantideks on tulekindlustus, pakettkindlustus ja koguriskikindlustus.
20.1 Tulekindlustuse variandi korral hüvitatakse tulekahju, otsese pikselöögi, plahvatuse ja õhusõiduki riskide realiseerumise tõttu tekkinud kahjud vastavalt tingimuste punktidele 24-32.
20.2 Pakettkindlustuse variandi korral hüvitatakse tulekahju, otsese pikselöögi, plahvatuse, tulekustutus- süsteemi rakendumise, õhusõiduki, varavastaste tegude, torustiku lekke ning tormi riskide realiseeru- mise tõttu tekkinud kahjud vastavalt tingimuste punktidele 24-43.
20.3 Koguriskikindlustuse variandi korral hüvitatakse ootamatu ja äkilise sündmuse tõttu kindlustatud eseme kahjustumisest või hävimisest tekkinud kahju vastavalt tingimuste punktidele 24-47.
21 Lisaks on kindlustusvõtjal võimalik juurde valida täiendava kindlustusmakse eest järgmisi lisakindlustus- kaitseid:
21.1 klaasi lisakaitse (punktid 48-51);
21.2 üleujutuse lisakaitse (punktid 52-53);
21.3 seadmerikke lisakaitse (punktid 54-55);
21.4 majandustegevuse jätkamise kulude lisakaitse (punktid 56-57);
21.5 üüritulu kaotuse nõude lisakaitse (punktid 58-59).
22 Kindlustusvõtja valitud kindlustuskaitse variant ja erikokkuleppel lisakindlustuskaitse variant märgitakse poliisile.
23 Punktides 61-94 toodud välistused kehtivad kõigi kindlustuskaitse variantide korral, kui poliisile pole märgitud teisiti.
KINDLUSTUSJUHTUMID JA PIIRANGUD
TULEKAHJU
24 Hüvitatakse kahju, mille on tekitanud:
24.1 tulekahju;
24.2 tulekahjust tingitud suits;
24.3 tulekustutustööd ja sprinklersüsteemi ootamatu ja äkiline töölehakkamine.
25 Tulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu lahtise leegiga põlemisprotsess, mida iseloomustab kuumuse ja/või suitsu eraldumine ning millega kaasneb varaline kahju.
Tulekahju välistused
26 Hüvitamisele ei kuulu:
26.1 elektriseadmele tekkinud kahju, mille põhjustas seadmesisesest lühisest alguse saanud xxxx, mis ei väljunud nimetatud seadme piiridest;
26.2 kahju, mille põhjustas kuumus ja suits, mis ei ole tingitud tulekahjust.
OTSENE PIKSELÖÖK
27 Hüvitatakse kahju, mille on tekitanud vahetult kindlustatud eset tabanud pikselöök, mis põhjustab kindlustatud esemele nähtavaid kahjustusi (purustusi) või tulekahju.
27.1 Erinevalt punktist 27 hüvitatakse pikselöögi poolt kindlustatud inventarile, seadmetele ja kaubale tekkinud kahjustuste likvideerimise kulud ka juhul, kui pikselöök tabab hoonet, kus kindlustatud ese asub.
Otsese pikselöögi välistused
28 Hüvitamisele ei kuulu pikselöögiga kaasnenud elektritoite katkemisest või elektrivoolu kõikumisest (sealhulgas ülepingest) tekkinud kahju, kui tulekahju ei ole tekkinud.
PLAHVATUS
29 Hüvitatakse kahju, mille on tekitanud plahvatus.
30 Plahvatus on suure energiahulga järsu vabanemise tõttu tekkinud lööklaine, mis tekitab varale silmnähtavaid kahjustusi.
Plahvatuse välistused
31 Hüvitamisele ei kuulu:
31.1 kahju, mis on tekkinud lõhkeainelaos toimunud plahvatuse tagajärjel;
31.2 kahju, mis on põhjustatud professionaalsetest lõhkamis- ja kaevetöödest, olenemata tööde teostajast;
31.3 sisepõlemismootori plahvatusest tekkinud kahju antud mootorile endale;
31.4 kahju, mis on tekkinud plahvatanud seadmele, torule, suletud rõhukindale nõule või mahutile endale.
ÕHUSÕIDUKI POOLT TEKITATUD KAHJU
32 Hüvitatakse kahju, mille on tekitanud õhusõiduki või selle osade allakukkumine.
TORUSTIKU LEKE
33 Torustiku leke on vedeliku, auru või gaasi ootamatu ja äkiline vahetu väljavoolamine vigastatud või katkisest tehnosüsteemi torustikust, mahutist või seadmest.
34 Hüvitatakse kahju, mille on tekitanud:
34.1 hoonesisese statsionaarse tehnosüsteemide torustiku, mahuti või seadme vigastuse või katkimineku tõttu väljavoolanud vedelik või gaas;
34.2 hoonesisesest kolmanda isiku kasutuses oleva statsionaarse tehnosüsteemide torustiku sulgemata avast väljavoolanud vedelik;
34.3 hoone sisekanalisatsioonisüsteemi ummistuse tagajärjel väljavoolanud xxxx- või reovesi.
34.4 Lisaks hüvitatakse torustiku lekke kindlustusjuhtumi korral:
34.4.1 torustiku lekkekoha tuvastamiseks hoone konstruktsioonide avamise kulud ning sulgemise ja taastamise kulud;
34.4.2 torustiku lekke põhjustanud hoone tehnosüsteemi ja torustiku remondiga seotud kulud 500 euro
ulatuses kindlustusjuhtumi ja kindlustusperioodi kohta kokku.
34.5 Juhul, kui tegemist ei ole torustiku lekke kindlustusjuhtumiga, hüvitatakse pakettkindlustuse ja kogu- riskikindlustuse kindlustuskaitse korral torustiku lekkekoha tuvastamiseks hoone konstruktsioonide avamise kulud ning sulgemise ja taastamise kulud 500 euro ulatuses kindlustusjuhtumi ja kindlustus- perioodi kohta kokku.
Torustiku lekke välistused
35 Hüvitamisele ei kuulu:
35.1 ummistuse kõrvaldamiseks ja torustiku puhastamiseks tehtud kulutused, xxx xxxxx tehnosüsteemi torustik ise remonti xx xxxx;
35.2 seadmesisesest osast väljavoolanud vedelikust või gaasist seadmele või mahutile endale tekkinud kahju;
35.3 hoonevälisest torustikust väljavoolanud vedeliku tõttu tekkinud kahju;
Näide: Hooneväline vihmaveetoru on lehtede tõttu ummistunud ning seetõttu tungib vihmavesi läbi katusekonstruktsioonide hoonesse. See ei ole kindlustusjuhtum.
35.4 üleujutuse korral väljaspool hoonet asuva veevärgi või kanalisatsioonirikke, ebapiisava läbilaskevõime, mittetöötamise (näiteks ummistuse) tagajärjel tekkinud kahju. Sellised looduslikest teguritest tingitud kahjud kuuluvad hüvitamisele üleujutuse lisakaitse (punktid 52-53) kindlustusvariandi järgi.
VARAVASTASED TEOD
36 Hüvitatakse kahju, mis on tingitud:
36.1 kindlustatud eseme kadumisest varguse või röövi tagajärjel;
36.2 vandalismist ehk kindlustatud eseme õigusvastasest kahjustamisest või hävitamisest kolmanda isiku poolt;
36.3 maismaasõidukiga tahtliku kahju põhjustamisest kolmanda isiku poolt, kui see ei kuulu hüvitamisele liikluskindlustuse seaduse alusel.
37 Punktis 36 nimetatud juhtudel peab kindlustusvõtja esitama politseile kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud avalduse väärteo- või kriminaalmenetluse algatamiseks.
38 Varguse, röövi ja asja tahtliku kahjustamise või hävitamise mõistete tõlgendamisel ja sisustamisel lähtutakse karistusseadustikus nimetatud mõistetele antud sisust.
39 Punktis 36 nimetatud varavastaste tegude kvalifitseerimisel lähtub Seesam kriminaal- või väärteomenetluses neile antud kvalifikatsioonist.
40 Lisaks punktides 36.1-36.3 märgitule hüvitatakse 2000 euro ulatuses kindlustusjuhtumi kohta lukkude ümber- kodeerimise, uuendamise või uue lukusüsteemi paigaldamisega seotud kulud, kui kindlustatud eseme või selle osa võti väljus kindlustusvõtja valdusest röövi või varguse tagajärjel ning edasiste kahjude ennetamiseks on vajalik antud kulutusi teha.
TORM
41 Hüvitatakse kahju, mille on tekitanud:
41.1 torm;
41.2 rahe;
41.3 tormi tõttu kindlustatud esemele langenud puu või muu ese.
42 Torm on käesolevate tingimuste mõistes tuulepuhang, mille tugevus on vähemalt 18 meetrit sekundis vastavalt kindlustuskohale lähima ilmavaatlusjaama andmetele ning mille tagajärjel on kindlustatud ese saanud otseseid ja silmnähtavaid tormist põhjustatud iseloomulikke purustusi.
Tormi välistused
43 Hüvitamisele ei kuulu:
43.1 kahju, mille on tekitanud hoone sulgemata avade või hoone piirdetarindite kaudu hoonesse tunginud sademed, välja arvatud juhul, xxx xxxx tekkisid tormi tagajärjel;
43.2 kahju, mille on põhjustanud mistahes üleujutus, sealhulgas veekogu veepinna tõus, lainetus tormituule tagajärjel, jää liikumine või kuhjumine, kõrgvesi lume sulamisel, paduvihm. Sellised kahjud kuuluvad hüvitamisele üleujutuse lisakaitse (punktid 52-53) variandi järgi.
43.3 tormiga kaasnenud elektritoite katkemisest või elektrivoolu kõikumisest (sealhulgas ülepingest) tekkinud kahju.
KOGURISK
44 Hüvitatakse otsene varaline kahju, mille otseseks põhjuseks on ootamatu ja äkiline sündmus, mis ei xxx xxxxx- tatud käesoleva kindlustustingimuste punktides 31-43 ja 61-94, arvestades järgmisi erandeid.
45 Erinevalt punktist 79 hüvitatakse varaline kahju, mille on tekitanud:
45.1 ala- või ülepinge, voolukõikumine, maandusviga, seadmeväline lühis või muu välistest teguritest tingitud elektriline või magnetiline mõju;
45.2 pikselöögi ülekandumine elektrivõrgu või elektromagnetilise keskkonna kaudu;
45.3 elektrienergia ette teatamata katkestus.
46 Erinevalt punktist 82 hüvitatakse üksnes esmakordselt xxxx xxxxx väliskonstruktsioonide voolanud vee poolt tekitatud kahju, sealhulgas jää või lume sulamisest tekkinud kahju. Ei hüvitata järgmistel kordadel samast hoone piirkonnast läbi konstruktsioonide voolanud vee tõttu tekkinud kahju.
47 Erinevalt punktist 86 hüvitatakse lühiajalisest lume- või jäämassi raskusest, liikumisest või kukkumisest tekkinud kahju teisele kindlustatud esemele või selle osale.
TÄIENDAVAD LISAKINDLUSTUSKAITSE VARIANDID
KLAASI LISAKAITSE
48 Hüvitatakse kahju, mis on tingitud reklaamrajatise või ehitisse kohtkindlalt paigaldatud klaaside ootamatust ja äkilisest purunemisest välise sündmuse tõttu.
49 Klaaspinnaga on võrdsustatud ka klaasi asemel kasutatavad plastmaterjalid, näiteks polükarbonaat ja akrüül- plast.
50 Lisaks punktis 48 märgitule hüvitatakse klaasidele paigaldatud tekstide, maalingute ja kleepribade taastamis- kulud.
Klaasi lisakaitse välistused
51 Hüvitamisele ei kuulu:
51.1 kahju, mille tagajärjel on klaasi pealispind kriimustunud, määrdunud või väiksema läbipaistvusega, kuid mis ei takista klaaspinna sihtotstarbelist kasutamist;
51.2 kahju, mis on tingitud klaasi purunemisest kindlustusvõtja tahtluse või hooletuse tõttu.
ÜLEUJUTUSE LISAKAITSE
52 Hüvitatakse kahju, mille on tekitanud looduslik üleujutus. Looduslikuks üleujutuseks loetakse loodusnähtuste tõttu (näiteks torm, sademed, veekogu üleujutus) tekkinud erakorralist veetaseme tõusu maapinnal sellises ulatuses, mille korral maapind ning projektikohaselt rajatud kuivendussüsteem (sealhulgas ka drenaaži- ja kanalisatsioonisüsteem) ei suuda veehulka vastu xxxxx.
Näide: Igakevadine üleujutusvesi tungib läbi ehitise konstruktsioonide. See ei ole kindlustusjuhtum, sest igakevadine üleujutus on perioodiliselt korduv xx xxxxx ettenähtav sündmus.
Üleujutuse lisakaitse välistused
53 Hüvitamisele ei kuulu:
53.1 kahju, mis on tekkinud läbi ehitise konstruktsioonide või tehnosüsteemide tunginud vee või muu vede- liku tõttu ja mis ei ole põhjuslikus seoses loodusliku üleujutusega;
53.2 kahju, mis on tekkinud vee äravoolutorustiku või -süsteemi, kanalisatsiooni või veetorustiku ehitusliku või projekteerimisvea tagajärjel;
53.3 kahju, mis on tingitud xxxxx või muu kaitserajatise purunemisest.
SEADMERIKKE LISAKAITSE
54 Hüvitatakse varaline kahju, mis on tingitud seadme enda sisemisest ootamatust ja äkilisest elektrilisest või mehaanilisest rikkest.
Seadmerikke lisakaitse välistused
55 Hüvitamisele ei kuulu:
55.1 kahju, mis on tekkinud masina või seadme tavapärasest füüsilisest kulumisest, korrosioonist, katlakivist, tavailmastikutingimuste mõjust või püsivalt keemiliselt agressiivsest keskkonnast;
55.2 korralise hoolduse ja tehnilise teenindamisega kaasnev kulu;
55.3 kaasnevad kahjud, näiteks saamata jäänud tulu või kauba riknemise kahju;
55.4 vibratsioonist tingitud kahju;
55.5 kahju, mille põhjuseks on vigane programm, programmeerimisviga, teabe kustutamine, arvutiviirus või magnetvälja mõjul andmete kahjustada saamine või kaotsiminek;
55.6 korralise ja etteteatatud vee-, gaasi- või elektrivarustuse katkestuse tagajärjel tekkinud kahju;
55.7 raskest hooletusest tingitud kahju;
55.8 kahju, mille eest vastutab seaduse või lepingu alusel kolmas isik, näiteks seadme tootja, edasimüüja, seadet hooldanud isik, võrguettevõtja.
MAJANDUSTEGEVUSE JÄTKAMISE KULUDE LISAKAITSE
56 Hüvitatakse poliisile märgitud kindlustussumma ulatuses kindlustusjuhtumi tagajärjel majandustegevuse jätkamiseks kindlustusvõtjale tekkinud põhjendatud järgnevad lisakulud:
56.1 ajutiste ruumide, seadmete ja muu vallasvara rendiga kaasnevad kulud;
56.2 kolimiskulud;
56.3 klientide uuest asukohast teavitamisega kaasnevad kulud.
Majandustegevuse jätkamise kulude lisakaitse välistused
57 Hüvitamisele ei kuulu kahjujuhtumi tagajärjel tekkinud kasumi xx xxxxx vähenemine.
ÜÜRITULU KAOTUSE NÕUDE LISAKAITSE
58 Hüvitatakse kindlustusjuhtumi tagajärjel kindlustatud esemeks xxxxx xx kindlustusjuhtumi ajal välja üüritud hoone, hoone karbi või hoone reaalosa kasutuskõlbmatuks muutumisega kaasnev saamata jäänud üüritulu poliisil toodud kindlustussumma ulatuses järgnevatel tingimustel:
58.1 üüritulu arvutamise aluseks võetakse kindlustusvõtja poolt üürnikuga sõlmitud üürilepingus toodud summa, mida üürnik oleks pidanud kindlustusvõtjale üüritud ruumide eest igakuiselt tasuma;
58.3 kindlustusvõtja peab Seesamile kindlustushüvitise arvestamiseks esitama üürilepingu ning muud üüri- tulu laekumist xx xxxxx suurust tõendavad tõendid (näiteks üüritulu saamist tõendavad pangaväljavõtted);
58.4 kindlustusvõtja on kohustatud pärast kindlustusjuhtumi toimumist viivitamata kindlustatud esemeks xxxxx xxxxx, xxxxx karbi või reaalosa taastama;
58.5 juhul, kui kindlustusvõtja rikub punktides 58.3 ja 58.4 nimetatud kohustusi, loeb Seesam seda kahju suurendavaks käitumiseks, mis annab Seesamile õiguse vähendada üüritulu kaotuse korral makstavat kindlustushüvitist proportsionaalselt kindlustusvõtja kohustuse rikkumisega kaasneva kahju ulatusega;
58.6 kui poliisi järgi kohaldatakse lisaks käesolevatele tingimustele ärikatkestuskindlustuse või muid tingi- musi, millega on kindlustatud üüritulu kaotus, siis käesolevaid tingimusi ei rakendata, xxxx rakendatakse muid tingimusi, millega on kindlustatud üüritulu kaotus.
Üüritulu kaotuse nõude lisakaitse välistused
59 Hüvitamisele ei kuulu:
59.1 tasumisele kuuluvad kommunaalmaksed, viivised, leppetrahvid;
59.2 rentnikele asenduseluruumi leidmiseks tehtavad kulutused.
ÜLDISED VÄLISTUSED
60 Punktides 61-94 nimetatud välistused kehtivad kõigi kindlustuskaitse variantide korral, kui poliisile pole märgitud teisiti.
Tahtlikult tekitatud kahju
61 Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on tekitatud kindlustusvõtja, kindlustusvõtja juhtorgani liikmete või mistahes muudel õiguslikel alustel kindlustatud eset kasutatavate isikute poolt tahtlikult.
Ettenähtav kahju
62 Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis ei ole tingitud ootamatust ega äkilisest sündmusest. Äkiline ja ootamatu sündmus on sündmus, mis leiab aset ootamatult ehk äkiliselt xx xxxxx toimumist või sellest tingitud kahju ei saa kindlustusvõtja mõjutada ning selle toimumine kindlustusperioodil ei ole kindlustusvõtjale teada.
63 Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis oli tekkinud enne kindlustuslepingu sõlmimist või mille tekkimine oli kindlustuslepingu sõlmimise ajal ettenähtav.
Pikaajaline protsess
64 Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on tingitud aegamööda toimuvast protsessist (näiteks kulumine, kriimus- tumine, korrodeerumine, katlakivi, materjali väsimine, kõdunemine, seenhaigus, majavamm, hallitus, kondenseerunud niiskus ja muud aegamööda toimuvad protsessid).
65 Erandina hüvitatakse torustiku lekke (punktid 33-35) ja koguriski (punktid 44-47) kindlustusjuhtumite korral punktis 64 märgitud põhjuste tagajärjel kahjustunud kindlustatud eseme või selle osa poolt teisele korras olevale kindlustatud esemele või selle osale tekkinud kahjustuste taastamiskulud.
Näide: Amortiseerunud katus lekib xx xxxx katusekonstruktsiooni esmakordselt imbunud vesi rikub ruumi siseviimistluse. Xxxxx, kui kindlustusvõtja on koguriskikindlustuse variandiga kindlustanud ruumide siseviimistluse, hüvitab Seesam siseviimistluse taastamise kulud, kuid ei hüvita amortiseerunud xxxxxx parandamisega kaasnevaid kulusid.
Loomulik kulumine
66 Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on tingitud kindlustatud eseme kuluvate osade tavapärasest kulumisest tööprotsessi käigus, näiteks lambid, klapid, kaitsmed, juhtmed, ventiilid, kangad, lindid, rihmad, trossid, ketid, torud.
67 Hüvitamisele ei kuulu kahju ja kulutused, mis on tekkinud kindlustatud xxxxx xxxxx vajaminevate ainete (näiteks õlid, kütused, määrdeained, vedelikud) kasutamisest, ebapiisavusest või väljavoolamisest.
68 Punktides 66 ja 67 nimetatud vara taastamiskulud hüvitatakse juhul, kui kahju on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel.
Mittekohane paigaldus-, xxxxxxx- või ehitustöö
69 Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on tingitud ebakvaliteetsest või mittekohasest ehitus- või remonditööst, ebakvaliteetsete või sobimatute materjalide või detailide kasutamisest.
70 Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on tingitud vigasest või mittekohasest projektist, joonisest, arvutusest, juhisest või nõuandest.
71 Erandina hüvitatakse torustiku lekke (punktid 33-35) ja koguriski (punktid 44-47) kindlustusjuhtumite korral punktides 69 ja 70 märgitud põhjuste tagajärjel kahjustunud kindlustatud eseme või selle osa poolt teisele korras olevale kindlustatud esemele või selle osale tekkinud kahjustuste taastamiskulud.
Näide: Ebakvaliteetselt ehitatud rõdupiire kahjustab kukkumise käigus hoone välisfassaadi. Juhul, kui kind- lustusvõtja on koguriskikindlustuse variandiga kindlustanud hoone või hoone karbi, hüvitab Seesam välisfassaadi taastamise kulud, kuid ei hüvita vigase rõdupiirde parandamisega kaasnevaid kulusid.
Kindlustuskohas toimuv ehitustöö
72 Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on tingitud ehitustöödest või mille tekkimisele on xxxxx aidanud kindlustus- kohas toimunud ehitustööd.
72.1 Ehitustöödeks loetakse ehitise püstitamist, laiendamist, rekonstrueerimist, ehitise piirde- konstruktsioonide muutmist xx xxxxx- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmist ning asendamist, tehnosüsteemi või selle osade ulatuslikku muutmist, ehitise lammutamist.
72.2 Ulatuslikuks muutmiseks loetakse rohkemates xxx xxxx ruumis läbiviidavaid töid.
72.3 Remonditöödeks loetakse tapetseerimist, värvimist, põrandakatte, akende või uste vahetust xx xxxx xx xxxxx käesolevate tingimuste mõistes ehitustöödeks.
Vara säilitamine ja hooldamine
73 Hüvitamisele ei kuulu kahju ja kulutused, mis on tingitud kindlustatud eseme tavapärasest säilitamisest, korras- hoiust, uuendamisest, parendamisest, seadistamis- või hooldustöödest ja hooldusega seotud detailide vahetami- sest või remontimisest.
74 Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on tingitud kasutus- või hooldusjuhendi või tootja ettenähtud nõude täitmata jätmisest või mittekohasest täitmisest, näiteks korralise hoolduse ettenähtud ajal tegemata jätmine või kauba ladustamine mittesobivas keskkonnas.
Näide: Hoone kanalisatsioonisüsteem on umbes, kuid torustiku lekke kindlustusjuhtumit ei ole toimunud.
Seesam ei hüvita kanalisatsioonisüsteemi puhastamisega kaasnevaid kulusid.
Installeerimine, testimine, katsetamine
75 Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on tingitud monteerimisest, demonteerimisest, seadistamisest, katsetamisest või proovikäitamisest.
Esteetilised xxxx
76 Hüvitamisele ei kuulu esteetilise iseloomuga puudused, mis ei takista kindlustatud eseme sihtotstarbelist kasutamist, näiteks kriimustused, mõlgid, täkked, plekid, kulumisjäljed.
Kauba omaduste muutumine
77 Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on tingitud kauba riknemise, ülessulamise või omaduste muutumise tõttu.
Energiaallika katkemine
78 Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on tingitud seadme tööks vajaliku elektri, gaasi, vee, kütte, auru või muu energia- allika katkemisest, xxx xxxxxxx katkestus ei ole tingitud kindlustusjuhtumi toimumisest.
Näide: Elektritoite katkemise tõttu ei suuda külmhoone seadmed xxxxx xxxxx säilitamiseks vajalikku temperatuuri ja seetõttu rikneb külmhoones asuv xxxx. Seesam ei hüvita kauba asendamisega kaasnevaid kulusid.
Elektrihäire
79 Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on tingitud ala- või ülepingest, voolukõikumisest, maandusveast, seadme- välisest lühisest või muudest välistest teguritest tingitud elektrilistest või magnetilistest mõjudest. Antud välistust ei rakendata koguriski (punktid 44-47) kindlustuskaitse variandi korral.
Seadmerike
80 Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on tingitud seadme enda sisemisest elektrilisest või mehaanilisest rikkest või häirest. Antud välistust ei rakendata seadmerikke lisakaitse (punktid 54-55) kindlustusvariandi korral.
Vajumine ja pragunemine
81 Hüvitamisele ei kuulu kahju mis on tingitud maapinna, ehitise või selle osade vajumisest, pragunemisest, paisumisest, kokkutõmbumisest, vibratsioonist või liikumisest.
Vee tungimine hoonesse
82 Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on tekkinud läbi ehitise väliskonstruktsiooni sisse tunginud veest või muust vedelikust. Antud välistust ei rakendata koguriski (punktid 44-47) kindlustusjuhtumi ja üleujutuse lisakaitse (punktid 52-53) kindlustusvariandi korral.
Veekogu veepinna tõus
83 Hüvitamisele ei kuulu kahju, mille on tekitanud mistahes üleujutus, sealhulgas veekogu veepinna tõus, jää liiku- mine või kuhjumine, lume sulamisest tingitud kevadine kõrgvesi. Antud välistust ei rakendata üleujutuse xxxx- kaitse (punktid 52-53) kindlustuskaitse korral.
Elusloodus
84 Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on tingitud loomadest, lindudest, putukatest ja mikroorganismidest, sealhulgas taimekahjuritest ja haigustekitajatest.
85 Erandina hüvitatakse koguriski (punktid 44-47) ja klaasi lisakaitse (punktid 48-51) kindlustusjuhtumite korral punktis 84 loetletud elusolendite poolt põhjustatud löögi tagajärjel kindlustatud esemele või selle osale tekkinud kahju.
Jää xx xxxx raskus
86 Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on tingitud jää liikumise või xxx xx/või lume raskuse tagajärjel. Antud välistust ei rakendata koguriski (punktid 44-47) kindlustuskaitse variandi korral.
Näide: Jää kukub hoone katuselt ja tekitab hoone küljes asuvale õhksoojuspumbale kahjustused. Xxxxx, kui kind- lustusvõtja on kindlustanud hoone koguriski kindlustuskaitsega ning järginud punktis 175 sätestatud ohutusnõudeid, hüvitab Seesam õhksoojuspumbale tekkinud kahju.
Kindlustatud eseme kaotsiminek
87 Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on tingitud kindlustatud eseme kadumisest, unustamisest või kaotamisest, sealhulgas vara puudujäägi avastamisest inventuuri käigus.
88 Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on tingitud kindlustatud eseme kahjustumisest või kadumisest muude süütegude tõttu xxx xxxxxx, rööv või vandalism.
Lepinguline vastutus
89 Hüvitamisele ei kuulu kahju, mille eest vastutab lepinguliselt kolmas isik, näiteks tootja, töövõtja, edasimüüja, ehitaja, paigaldaja või hoolduse teostanud isik.
Garantii
90 Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis kuulub hüvitamisele kindlustatud esemele antud garantii alusel.
Trahvid, viivised, intressid ja muud mittevaralised kahjud
91 Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on tingitud lepinguliste kohustuste rikkumisest, sealhulgas saamata jäänud tulu, leppetrahvid, viivised ja intressid.
Epideemia
92 Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on tingitud nakkushaiguse puhangust või epideemiast, ettevõtete või riikide poolt nakkushaiguse puhangu või epideemia tõrjeks kasutusele võetud meetmetest ja nakkushaiguse puhangust või epideemiast põhjustatud häiretest ettevõtete tavapärases toimimises.
Infotehnoloogiaseadmete rikked
93 Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on tingitud vigasest programmist, programmeerimisveast, teabe kustutamisest, arvutiviirusest või magnetvälja mõjul andmete kahjustada saamisest või kaotsiminekust;
94 Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on tingitud ebaseaduslikul xxxx arvutiandmetesse sekkumisest, arvutisüsteemi toimimise takistamisest, terminalseadme identifitseerimisvahendi ebaseaduslikust kõrvaldamisest või muut- misest ning lunavararünnakutest.
KAHJU ÄRAHOIDMISEST, LAMMUTUS- JA KORISTUSTÖÖDEST NING ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KULUD
95 Kindlustusjuhtumi korral hüvitatakse lisaks varalisele kahjule:
95.1 mõistlikud kahju ärahoidmise või vähendamise kulud, isegi kui need ei ole andnud soovitud tulemust;
95.2 kindlustatud eseme lammutamise ja koristamise kulud ning lammutus- ja koristusprahi äraveoks vaja- likud kulud;
95.3 kulud, mis tuleb kanda kindlustatud eseme taastamisel ametivõimude nõuete ja ettekirjutuste täitmiseks.
95.4 kindlustusjuhtumijärgsed kindlustuskoha territooriumi haljastuse taastamise kulud 5000 euro ulatuses.
96 Punktides 95.2 ja 95.3 loetletud põhjendatud kulud hüvitatakse kuni 10% ulatuses kindlustatud eseme kindlustus- summast, maksimaalselt 150 000 euro ulatuses.
97 Punktis 95 loetletud põhjendatud kulud hüvitatakse ka siis, kui varalise kahju ja punktides 95.1-95.4 loetletud kulude kogusumma ületab kindlustussummat.
KINDLUSTUSVÄÄRTUS JA KINDLUSTUSSUMMA
98 Kindlustussumma on suurim väljamakstav summa kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju hüvitamiseks vastavalt kindlustuslepingule.
99 Kindlustushüvitise väljamaksmisel kindlustussumma ei vähene.
100 Kindlustatavate esemete kindlustussumma määrab kindlustusvõtja lähtudes kindlustusväärtusest xx xxxxx võimalikest muutustest kindlustusperioodi jooksul.
101 Käibemaksuseaduse alusel kindlustusvõtjale tagastatavat käibemaksu osa ei hüvitata.
EHITISE KINDLUSTUSVÄÄRTUS
102 Ehitise kindlustusväärtuseks on taastamisväärtus ehk ehitusmaksumus, mis kulub ehitise taastamiseks kind- lustuskohas, võttes arvesse ehitise seisu vahetult enne kindlustusjuhtumit.
103 Kui ehitise kulum on üle 50%, on kindlustusväärtuseks jääkväärtus ehk taastamisväärtus, mida on vähendatud ehitise kulumi ehk vanuse ja amortisatsiooni tõttu kaotatud väärtuse võrra.
104 Kindlustusväärtust määrates peab kindlustusvõtja arvestama kindlustussumma hulka xxxx xxxx osi, xxxx xxxx- olevate tingimuste mõistes loetakse ehitise osadeks.
Kindlustusperioodil lisanduvad ehitise osad
105 Kindlustuskaitse laieneb kindlustusperioodi jooksul ehitistele lisatud osadele, mis täiendavad ehitise funktsiooni ja on käesolevate tingimuste alusel kindlustatavad vastavalt ehitise osana.
106 Kindlustusperioodil lisanduvate ehitise osade kindlustussumma on 10% vastava ehitise kindlustussummast, maksimaalselt 20 000 eurot kindlustusperioodi kohta.
INVENTARI JA SEADMETE KINDLUSTUSVÄÄRTUS
107 Inventari ja seadmete kindlustusväärtuseks on taassoetamisväärtus ehk uue sama tüüpi ja/või samasuguste omadustega vara soetamismaksumus vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist.
108 Kui inventari või seadmete kulum ehk vanuse ja amortisatsiooni tõttu kaotatud väärtus on üle 50%, on kindlustus- väärtuseks turuväärtus ehk sama tüüpi ja/või samasuguste omadustega vara taassoetamismaksumus vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist.
109 Kui sama tüüpi ja/või samasuguste omadustega uut xxxx xx xxx xxxxx, määratakse kindlustusväärtus võimalikult sarnase omadustega uue vara põhjal.
110 Kindlustusväärtuse hulka tuleb arvestada ka transpordi- ja paigalduskulud.
Kindlustusperioodil juurde soetatud inventar ja seadmed
111 Kindlustusperioodil juurde soetatud inventar ja seadmed on koos muu vallasvaraga automaatselt kindlustatud.
112 Kindlustusperioodil juurde soetatud inventari ja seadmete kindlustussumma on 10% poliisil märgitud inventari ja seadmete kindlustussummast, maksimaalselt 20 000 eurot kindlustusperioodi kohta.
113 Kui inventar ja seadmed on kindlustatud nimekirja alusel, on kindlustusperioodil juurde soetatud inventar ja seadmed kindlustatud xxxx erikokkuleppel, mis peab olema märgitud poliisile.
KAUBA KINDLUSTUSVÄÄRTUS
114 Kauba kindlustusväärtuseks on asendusväärtus või taastootmisväärtus ehk samaväärse kauba suurim asenda- mise maksumus kindlustuskohas kindlustusperioodi jooksul.
Näide: Kindlustusvõtjal on novembris laos 20 000 kaubaartiklit ja juunis 50 000 kaubaartiklit. Võimaliku ala- kindlustuse vältimiseks tuleks kauba kindlustussumma määrata kõrgeima laotaseme ehk 50 000 kaubaartikli asendusväärtuse järgi.
Kindlustusperioodil juurde soetatud või toodetud xxxx
115 Kindlustusperioodil lisandunud xxxx on xxxx xxx kaubaga automaatselt kindlustatud kuni 10% ulatuses poliisil märgitud kauba kindlustussummat arvestades, kuid mitte üle 20 000 euro kindlustusperioodi kohta.
KINDLUSTUSHÜVITIS JA KAHJU HÜVITAMINE
116 Kindlustushüvitis on rahasumma, mis makstakse välja kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud varalise kahju ja kindlustuslepingus kokkulepitud kulude hüvitamiseks.
117 Kui kindlustatud eseme taastamine või remontimine on tehniliselt võimalik ja majanduslikult otstarbekas, siis hüvitatakse kindlustatud ese remondimaksumus.
Omavastutus
118 Omavastutus on kindlustuslepingus määratud osa kahjust, mis jääb kindlustusvõtja xxxx xxxxx. Kindlustus- võtjal on omavastutus igas kindlustusjuhtumis ja Seesam xxxx xx hüvita.
119 Omavastutus arvestatakse kahjusummast maha viimasena, mitme omavastutuse samaaegse rakendumise korral arvestatakse kahjusummast xxxx xxxx suurim omavastutus.
120 Klaasi lisakaitse (punktid 48-51) puhul rakendub eriomavastutus, mis märgitakse poliisile.
Alakindlustus
121 Kui kindlustuslepingus märgitud kindlustussumma on kindlustusväärtusest väiksem, on tegemist alakindlus- tusega. Alakindlustuse korral korrutatakse kahjusumma kindlustusobjekti kindlustussumma ja kindlustus- väärtuse jagatisega.
Näide: Hoone kahjusumma on 20 000 eurot, hoone on kindlustatud summale 120 000 eurot, kuid tegelik kind- lustusväärtus on 200 000 eurot. Omavastutuseks on määratud 600 eurot. Sellisel juhul on väljamakstava kindlustushüvitise suurus 20 000 x 120 000 / 200 000 – 600 = 11 400 eurot.
122 Alakindlustust arvestatakse juhul, kui kindlustussumma xx xxxx tegeliku väärtuse xxxx on suurem kui 10%.
Ülekindlustus
123 Kui kindlustussumma on vara väärtusest suurem, on vara ülekindlustatud. Ülekindlustuse korral piirdub Seesami poolt makstav hüvitis tegeliku kahju suurusega.
Topeltkindlustus
124 Topeltkindlustusega on tegemist juhul, kui sama kindlustatud eset ja samasugune kindlustusrisk on kindlus- tatud korraga kahe või enama kindlustuslepingu alusel.
125 Topeltkindlustuse korral jagatakse vastutus kindlustuslepingute vahel nii, et kõikide hüvitiste kogusumma ei ületaks tegelikku kahju suurust.
126 Topeltkindlustuse ilmnemisel peab kindlustusvõtja teistest kindlustuslepingutest Seesamile viivitamatult teatama.
KINDLUSTUSVÕTJA KOHUSTUSED
KINDLUSTUSRISKI VÕIMALIKKUSE SUURENEMINE JA SELLEST TEATAMINE
127 Kindlustusriski võimalikkuse suurenemiseks loetakse selliste asjaolude muutumist, mis suurendavad kindlustus- juhtumi realiseerumise tõenäosust või tekkiva kahju suurust.
128 Kindlustusvõtja ei või pärast lepingu sõlmimist xxxx Seesami nõusolekuta suurendada kindlustusriski ega lubada selle suurendamist isikute xxxxx, xxxxx eest ta vastutab.
129 Kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest tuleb Seesamile viivitamatult teatada, välja arvatud juhul, kui kindlustusriski võimalikkuse suurenemise on põhjustanud üldteada asjaolu.
130 Kindlustusriski võimalikkuse suurenemiseks loetakse näiteks kindlustatud eseme:
130.1 rendile andmist;
130.2 renoveerimist, rekonstrueerimist ja ehitustöid;
130.3 kasutusotstarbe muutmist või kasutusest loobumist;
130.4 valvesüsteemidest osalist või täielikult loobumist;
130.5 suhtes kindlustuslepingus sätestatud, kindlustusriski puudutava eri- või lisatingimuse, ohutusnõude või muu kokkuleppe täitmata jätmist;
130.6 suhtes enne kindlustuslepingu algust või selle kehtivuse ajal toimunud andmete muutumist, mida on küsitud kindlustuse sooviavalduses või xxxx xxxxx kindlustuslepingu sõlmimisel.
131 Kindlustusvõtja peab tagama, et tegevused kindlustatud hoones või rajatises oleksid kooskõlas sellele väljas- tatud kasutusloaga. Vajadusel tuleb viivitamatult sisse viia vajalikud muudatused, taotleda uue kasutusloa ning teavitada sellest Seesamit.
132 Kindlustusvõtja on kohustatud viivitamatult teavitama Seesamit kindlustusriski mõjutavatest asjaoludest kirja- xxxxx taasesitamist võimaldavas vormis, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva pärast kindlustusriski mõjutavast asja- olust teadasaamist.
133 Kui kindlustusvõtja rikub kohustust, mille eesmärgiks oli kindlustusriski realiseerumise võimalikkuse vähenda- mine, siis on Seesamil õigus vähendada kindlustushüvitist või keelduda kindlustushüvitise maksmisest juhul, kui kohustuse rikkumisel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele ning Seesami täitmise kohustusele.
134 Kui kindlustusvõtja rikub kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest teatamise kohustust, vabaneb Seesam kindlustuslepingu täitmisest täies ulatuses, kui kindlustusjuhtum toimub pärast ühe kuu möödumist ajast, mil Seesam oleks pidanud vastava xxxxx xxxxx saama.
KINDLUSTUSVÕTJA KOHUSTUSED XXXXX KINDLUSTUSJUHTUMI TOIMUMIST
135 Kindlustusjuhtumi toimumisel on kindlustusvõtja kohustatud:
135.1 võtma viivitamatult tarvitusele abinõud kindlustatud eseme päästmiseks, kahju suurenemise vältimi- seks ja kahju vähendamiseks, küsides ja järgides seejuures kindlustusandja juhiseid;
135.2 teatama juhtunust viivitamatult:
135.2.1 politseile, kui kahtlustatakse kolmanda isiku tegevust, sh esitama politseile kirjaliku avalduse;
135.2.2 päästeametile, kui tegemist on tulekahju või lõhkekeha plahvatusega;
135.2.3 muudel juhtudel vastavatele pädevatele asutustele või isikutele.
135.3 teatama kindlustusjuhtumist kindlustusandjale esimesel võimalusel pärast sellest teada saamist isikli- kult või esindaja kaudu;
135.4 võimaluse korral hoidma kindlustusjuhtumi toimumiskoha puutumatuna kuni kindlustusandja korral- dusteni;
135.5 täitma kindlustusandjalt saadud juhiseid;
135.6 esitama kahjustatud vara või selle jäänused kindlustusandjale ülevaatamiseks kindlustusjuhtumijärgses seisus ning mitte asuma kahjustatud vara taastama ega hävinud vara utiliseerima xxxx kindlustusandja nõusolekuta;
135.7 esitama kindlustusandjale kogu tema xxxx xxxxx tõese teabe, mis on vajalik kindlustusandja lepingu- liste kohustuste kindlaksmääramiseks, xx xxxx dokumendid kahju tekkepõhjuste ja kahju suuruse kohta, samuti volitama kindlustusandjat hankima vajalikku teavet ja dokumente.
135.8 tegema kindlustusandjaga igakülgset koostööd kahju oluliste asjaolude (sealhulgas kahju põhjus ja suurus) võimalikult kiireks kindlakstegemiseks.
KINDLUSTUSVÕTJA TÕENDAMISKOHUSTUS
136 Kindlustusvõtjal on kohustus tõendada kindlustusjuhtumi toimumist, kahju tekkimist, kahju põhjust ning kahju suurust. Tõendamiskohustuse rikkumise korral puudub Seesamil kindlustushüvitise maksmise kohustus.
OHUTUSNÕUDED
137 Käesolevate ohutusnõuete näol on tegemist kindlustusvõtja lepinguliste kohustusega, mille eesmärgiks on vähendada kindlustusriski realiseerumise tõenäosust.
ÜLDISED OHUTUSNÕUDED
138 Kindlustusvõtja on kohustatud tagama, et kindlustatud isikutele, kindlustatud eseme seaduslikele valdajatele ja isikutele, xxxxx eest kindlustusvõtja vastutab, on teatavaks tehtud kindlustatud eset, kindlustuskohta xx xxxx tehtavaid tegevusi puudutavad õigusaktid, poliisil ja kindlustustingimustes toodud ohutusnõuded (sealhulgas Seesami üldistes lepingutingimustes toodud ohutusnõuded). Õigusaktidega on võimalik tutvuda Riigi Teataja kodulehe kaudu xxx.xxxxxxxxxxxx.xx.
139 Punktis 138 nimetatud isikud on kohustatud:
139.1 vara hoidma ja kasutama üksnes õigusaktides või käesolevates tingimustes ettenähtud viisil;
139.2 vara xx xxxxx raamatupidamislikult arvele võtma ja hoidma, ladustama, laadima ja transportima üksnes õigusaktides või käesolevates tingimustes ettenähtud viisil ja piisavas pakendis;
139.3 tagama kindlustatud vara paigaldus-, kasutus- ja hooldustingimuste (sealhulgas tarbitava voolutugevuse, õhu niiskuse, temperatuuri) vastavuse maaletooja või valmistaja poolt etteantud juhistele, õigusaktidele, kindlustustingimustele ja -lepinguga kehtestatud normidele ja ohutusnõuetele;
139.4 võtma kasutusele mõistlikud ettevaatusabinõud kahju tekkimise ärahoidmiseks;
139.5 kahju tekkimisel võtma kasutusele mõistlikud ettevaatusabinõud kahju minimeerimiseks.
140 Kindlustatud ese xx xxxxx osad peavad olema projekteeritud, ehitatud, paigaldatud ja kasutusse võetud nõuete- kohaselt, nõuete puudumisel selliselt, et nende kasutamine ja hooldamine on ohutu inimestele, keskkonnale ja kindlustatud varale.
TULEOHUTUS
141 Kindlustusvõtja on kohustatud täitma kõiki õigusaktidega kehtestatud tuleohutuse nõudeid.
142 Tulekahjusignalisatsioon ja automaatne tulekustutussüsteem peab arvestama ruumi suurust ja eripära ning olema piisav, et katta kogu ruumi. Andurite tööpiirkond ei tohi olla varjatud mööbli, kaupade või muude esemetega.
143 Tulekahjusignalisatsiooni ja automaatset tulekustutussüsteemi tuleb regulaarselt kontrollida, hooldada xx xxxx- xxxxx täiendada või uuendada. Kindlasti tuleb süsteemi kontrollida siis, kui esemeid on ruumis oluliselt ümber paigutatud. Tulekustutussüsteemile peab olema koostatud hooldusprogramm.
145 Kõiki suitsulõõre, ventilatsioonikanaleid xx xxxx äratõmbesüsteeme tuleb puhastada vähemalt kord aastas või vastavalt kasutuskoormusele tihedamini, vältimaks ladestunud rasvade, mustuse, tahma ja muu jääkaine sütti- mist.
146 Kütteseadmed peavad vastama ehitise või kütteseadme ehitusprojektile. Nende paigaldamisel tuleb jälgida neile määratud ohutuskaugusi.
147 Lahtised põrandaalused, tunnelid, seadmete alused ja muud taolised xxxxx tuleb perioodiliselt puhastada.
148 Ajutise kütteseadme kasutamisel tuleb arvestada seadme jaoks ettenähtud kaitseabinõude ja ohutus- vahemaadega. Enne seadme kasutamist peab kontrollima seadme korrasolekut ja paigaldust.
149 Hoone seinte lähedusse ei tohi ladustada tuleohtlikke materjale, aineid, masinaid või seadmeid.
150 Tuletõkkeuksed peavad olema suletud, välja arvatud automaatselt toimivad tuletõkkeuksed, millele tuleb tagada takistamatu sulgumine ja fikseerumine kinnises asendis.
151 Ehitise vahekäigud, evakuatsiooniteed ja -väljapääsud tuleb xxxxx vabana.
152 Kindlustusobjekt peab olema varustatud esmaste tulekustutusvahenditega vastavalt kehtivatele normatiividele. Esmased tulekustutusvahendid, evakuatsioonitrepid ning -redelid peavad olema töökorras, siltidega varustatud xx xxxxx nähtaval ning kättesaadaval kohal.
TULETÖÖDE OHUTUSNÕUDED
153 Tuletööd on detaili või materjali kuumutamise või kuumenemisega, sädemete tekkimise või lahtise tule kasu- tamisega tehtavad tööd. Näiteks kuuluvad tuletööde alla keevitustööd, metalli töötlemine ketaslõikuriga, bituumeni kuumutamine, kuumaõhupuhuri kasutamine või küttekoldevälise tule tegemine.
154 Tuletööd võib teha üksnes vastavat kvalifikatsiooni ja kutsetunnistust omav ning tööandjalt tuleohutustunnistuse saanud isik.
155 Tuletööde teostamisel tuleb juhinduda tuletöödele õigusaktidega kehtestatud nõuetest.
156 Tuletööde tegemise ajal peab olema tagatud tuleohutus ja järelevalve, tuletööde lõppemisel tuleb tagada tuletöö koha pidev kontroll kuni tuleohu äralangemiseni.
157 Tuletöö tegemiseks ajutises tuletöö kohas peab olema tuletöö luba.
VARGUSE- JA VANDALISMIOHU VÄHENDAMISE NÕUDED
158 Vallasvara ei tohi jätta järelevalveta või xxxxx lukustamata ruumis.
158.1 Järelevalveks loetakse kohest ohu avastamist ning viivitamatut meetmete rakendamist ohuallika tõkes- tamiseks.
158.2 Ruumid loetakse lukustatuks, kui aknad, uksed ja muud avad on suletud nii, et hoonesse või ruumidesse pääsemine on võimalik xxxx lukke või konstruktsioone lõhkudes või vägivalda kasutades.
159 Võtmeid või muid sissepääsu võimaldavaid vahendeid ei tohi jätta kõrvalistele isikutele nähtavasse kohta ega anda kõrvalistele isikutele. Sissepääsukoode tuleb kasutada selliselt, et kõrvalistel isikutel ei oleks võimalik neid teada saada.
160 Kindlustuskohast lahkumisel tuleb veenduda, et kõik kõrvalised isikud on sealt lahkunud.
161 Kui võti või isikukaart on kadunud või sattunud kõrvalise isiku kätte, tuleb lukk või signalisatsiooni- ja läbipääsu- kood koheselt ümber kodeerida või asendada ning isikukaardi kood muuta.
161.1 Kõrvaline isik on isik, kellel ei ole õigust võtit või isikukaarti xxxx xxxx xxxxx ega kasutada, samuti kind- lustatud eseme ruumidesse siseneda või seal viibida.
162 Kassaaparaadid ja -sahtlid tuleb töö lõpetamisel tühjendada ning jätta suletud ruumidesse lukustamata ja avatuna.
163 Seifid ja rahakapid tuleb kasutamise järel lukustada ning nende võtmeid ei tohi xxxxx xxxxx või rahakapiga samas ruumis.
164 Väljaspool tööaega peab kindlustatud vallasvara olema valvatud.
165 Vara loetakse valvatuks, kui täidetud on vähemalt üks alljärgnevatest tingimustest:
165.1 töökorras ja sisselülitatud valvesignalisatsioon kindlustatud eseme hoiuruumis, xxxxx xxxxx väljundiga turvaettevõttesse;
165.2 töökorras ja sisselülitatud valvesignalisatsioon hoiuruumis, xxxxx xxxxx väljundiga vähemalt xxxxxx pidevalt jälgitavale mobiiltelefonile;
165.3 valve füüsilisest isikust valvuri poolt.
166 Valve on tegevus kindlustuskohas xx xxxxx ümbruse jälgimisel ohuolukorra või xxxxx avastamiseks ja kõrvalda- miseks ning kindlustatud esemete puutumatuse tagamiseks sissetungihäire süsteemi abil.
167 Töökorras valvesignalisatsioon tähendab süsteemi olekut, xxxxxx xx esine puudusi ega rikkeid.
168 Valvur on isik, kellel lasub vastavalt kirjalikule kokkuleppele kohustus teostada valveobjekti xx xxxxx ümbruse jälgimist ohuolukorra või xxxxx avastamiseks ning tagada objekti puutumatus.
169 Turvaettevõte on äriregistrisse kantud äriühing, kellel on litsents ja tegevusluba turvateenuste osutamiseks.
MUUD OHUTUSNÕUDED
170 Torustikku tuleb regulaarselt hooldada ja kaitsta külmumise eest. Torustik tuleb tühjendada veest, xxx xxxxx või xxxxx reaalosa jäetakse külmal ajal ilma piisava kütte või järelevalveta.
171 Allpool maapinda asuvas ruumis olevat vara tuleb hoiustada vähemalt 10 cm kõrgusel põrandapinnast juhul, kui tootja kasutus- või ohutusjuhend ei näe ette teisiti.
172 Kui seadme või masina seiskumine võimaliku elektrikatkestuse korral võib põhjustada kahju, tuleb seade varus- tada valve- ja varusüsteemiga, mis tagab seadme või masina töö elektritoite taastamiseni.
173 Seadmeid tuleb paigaldada ja hooldada vastavalt valmistaja, maaletooja ja edasimüüja poolt antud ning õigus- aktidega kehtestatud nõuetele ja juhistele.
174 Arvutite ja muude elektrooniliste seadmete süsteemi- ja rakendustarkvara ning nimetatud seadmetes sisalduvad andmed peavad olema kaitstud, varustades need lisaks originaalidele vähemalt kahe (kuupäevaga varustatud) koopiaga magnetlindil, andmekettal või muul infokandjal.
175 Talveperioodil tuleb pidevalt jälgida lume kogust ehitiste katustel ja liigne lumi ning jää eemaldada. Lumekihi paksus katusel ei tohi olla suurem kui 30 cm.