VARAKINDLUSTUS
Kinnisvarakindlustuse tingimused 1/2018
Kehtivad alates 01.01.2018
VARAKINDLUSTUS
KINDLUSTUSEEESMÄRK
1. Käesolevate Seesam Insurance As-i (edaspidi See- xxx) kinnisvara varakindlustuse tingimuste (edas- pidi varakindlustuse tingimused) eesmärgiks on hüvitada kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju varakindlustuse tingimustes sätestatud kor- ras ja ulatuses.
2. Kindlustusjuhtum on kindlustatud eseme kahjustu- mine, hävimine või kadumine kindlustusperioodil ja kindlustuskohas kindlustusriski realiseerumise tõttu, arvestades käesolevates varakindlustuse tin- gimustes sätestatud kindlustusjuhtumi piiranguid.
KINDLUSTUS KOHT
3. Kindlustuskoht on poliisil märgitud aadress, kus asub kindlustatud ese.
KINDLUSTATUD ESE
4. Kindlustatud ese on poliisil nimetatud kindlustus- kohas asuv seaduslik hoone või xxxxx xxxx.
Xxxxx
5. Xxxxx on väliskeskkonnast xxxxxx xx teiste välis- piiretega eraldatud siseruumiga ehitis.
6. Hoone olulised osad on eelkõige hoone põhikonst- ruktsioonid (näiteks vundament, sise- ja välissei- nad, vahelaed, katus), rõdud, uksed, aknad, vihma- veetorud, sise- ja välisviimistlus, hoone sisesed kütte-, jahutus-, veevarustus-, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni-, elektri-, side-, valve- ja sadevee- süsteemid, liftid ja liikuvad trepid ning muud hoo- ne funktsiooni täiendavad süsteemid ja seadmed, samuti nende süsteemide ja seadmete juurde kuu- luvad juhtmed, torustikud, kanalid ning mahutid. Koos hoonega on kindlustatud hoone välised hoone külge kinnitatud päikesepaneelid ja soojuspumbad, jälgimiskaamerad, valgustid, antennid, mis teenin- davad kogu hoonet.
7. Juhul kui poliisil ei xxx xxxxxx teistsuguse kokku- leppe kohta, ei ole kindlustatud:
7.1. hoone välisküljele paigaldatud markiisid, rek- laamsildid ja ajutised varikatused;
7.2. hoones ainult kutse- või majandustegevuseks kasutatavad seadmed ning nende juurde kuu- luvad ehitised, juhtmed, torustikud, kanalid, mahutid vms;
7.3. hoone rentniku või üürniku poolt hoonesse või hoone osasse rajatud konstruktsioonid või pai- galdatud seadmed ka siis, kui need on hoonega püsivalt ühendatud.
Xxxxx xxxx
8. Xxxxx karbi kindlustamisel on kindlustatud hoone põhikonstruktsioonid, vundament, katus, välispiir- ded xx xxxxx välisaknad ja välisuksed, vihmavee- torud, välisvalgustus, trepid, liftid, üldkasutatavate ruumide siseviimistlus (näiteks koridori sisevii- mistlus, tehnoruumide siseviimistlus) ja muud hoone üldkasutatavad osad. Koos hoone karbiga on kindlustatud kogu hoonet teenindavad xxxxx xxxx- sed xx xxxxx külge kinnitatud päikesepaneelid ja soojuspumbad, jälgimiskaamerad, valgustid, anten- nid.
9. Koos hoone karbiga on kindlustatud kõik hoone sisesed hoonet teenindavad tehnosüsteemid kuni liitekohani, millest alates on võimalik hoonet teenindavat süsteemi eraldi kasutada ja muuta.
10. Koos hoone karbiga ei ole kindlustatud ruumide kasutaja ainukasutuses oleva ruumiliselt piiritle- tud eluruumi (näiteks korteri) või mitteeluruumi (näiteks äripinna) need osad, mille kõrvaldamine, lisamine või muutmine ei muuda hoone kuju ega püsivust. Näiteks ei ole kindlustatud ruumide kasu- taja ainukasutuses oleva ruumi kandevseintest ja lagedest sissepoole jääv siseviimistlus, sanitaar- tehnika, sisseehitatud mööbel, valgustid ja muud sarnased osad.
Rajatised
11. Koos hoone või hoone karbiga on automaatselt kindlustatud
11.2. hoone juurde kuuluvad hoonega xxxxx kinnistul püsivalt asuvad rajatised, välisvalgustus, tõkke- puud, lipumastid, piirdeaiad, kuni 20 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga auto-, jäätmete- või muud varjualused.
12. Punktis 11.1 ja 11.2 loetletud vara kindlustussumma on 15 000 eurot kogu nimetatud vara kohta.
13. Kindlustatud ei ole paadisillad, muulid, tiigid, kae- vud, skulptuurid, taimed, pinnas, teed, kõnniteed ja vesi.
KINDLUSTUSKAITSEVARIANDID
Kindlustuskaitse variandid on:
14. Kinnisvarakindlustus või laiendatud kinnisvara- kindlustus.
15. Lisaks kinnisvarakindlustuse või laiendatud kin- nisvarakindlustuse kaitse variandile on kind-lus- tusvõtjal võimalik juurde valida klaasikindlustuse ja üleujutuse kinnisvarakindlustusekaitse variant vastavalt varakindlustuse tingimuste punktides 61- 70 nimetatud tingimustel ja ulatuses.
16. Kindlustusvõtja valitud kindlustuskaitse ja xxxx- kindlustuskaitse variant märgitakse poliisile.
Kinnisvarakindlustus
17. Kinnisvarakindlustuse variandi korral on kindlusta- tud tulekahju, välgulöögi, plahvatuse, tulekustutus- süsteemi rakendumise, varguse, vandalismi, torus- xxxx xxxxx xx tormi kindlustusrisk.
Tulekahju
18. Hüvitatakse kahju, mille on tekitanud tulekahju. Tulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemisprotsess, mida iseloomustab kuumuse ja/või suitsu eraldumine ning millega kaasneb varaline või muu kahju.
19. Ei hüvitata kahju:
19.1. mis on tekkinud elektriseadmele, xxx xxxxxx- ne sai alguse elektrinähtusest samas seadmes ning xxxx xx väljunud seadme piiridest;
19.2. mille on tekitanud kuumus, mis ei ole põhjusta- tud tulekahjust;
19.3. mille on põhjustanud kuumus kindlustatud eseme töötlemisel lahtise tule või kõrge tempe- ratuuriga.
Välgulöök
20. Hüvitatakse kahju, mille on tekitanud kindlustatud eset otseselt tabanud välgulöök. Seesam eeldab, et otsese välgulöögi tagajärjel on kindlustatud ese- mele jäänud välgulöögist nähtavad jäljed. Ülepinge tagajärjel tekkinud kahju kindlustatud eseme osa- dele hüvitatakse juhul, kui välgulöök tabab otseselt kindlustatud eset.
Plahvatus
21. Hüvitatakse kahju, mille on tekitanud plahvatus.
22. Ei hüvitata kahju:
22.1. mille on põhjustanud tsentrifugaaljõud, sisemi- ne xxxxx, tihendi purunemine või vedeliku rõhk;
22.2. kui plahvatus on toimunud kindlustatud hoonet teenindava seadme või eseme sees ja kahjustu- sed ei väljunud kindlustatud seadme piiridest;
22.3. mis on tekkinud professionaalse lõhkamis- ja kaevetööde tagajärjel ning lõhkeainelaos toimunud plahvatuse tagajärjel.
Tulekustutussüsteemi rakendumine
23. Hüvitatakse kahju, mille on tekitanud nõuetele vas- tava automaatse tulekustutussüsteemi ootamatu ja äkiline rakendumine.
Xxxxxx xx vandalism
24. Hüvitatakse kahju, mille otseseks põhjuseks on kindlustatud xxxxx xxxxxx.
25. Hüvitatakse kahju, mille on tekitanud kindlustatud vara õigusvastane tahtlik hävitamine või kahjusta- mine kolmanda isiku poolt.
26. Kindlustusvõtja on kohustatud tegema varguse ja vandalismi korral politseile avalduse ja esitama po- litseilt saadud vastused Seesamile.
27. Varguse ja asja tahtliku kahjustamise või hävita- mise mõistete tõlgendamisel ja sisustamisel lähtu- takse eelduslikult karistusseadustikus nimetatud mõistetele antud sisust.
28. Varguse ja vandalismi süütegude kvalifitseerimisel lähtub Seesam eelduslikult väärteo- või kriminaal- menetluses antud kvalifikatsioonist.
29. Juhul kui Seesam leiab, et väärteo- või kriminaal- menetluses on antud süüteole ebaõige kvalifikat- sioon, siis erinevalt punktis 28 toodust, on Seesamil õigus anda punktis 24 ja 25 nimetatud juhtumitele kriminaalmenetluses toodust erinev õiguslik hin- nang.
Torustiku leke
30. Hüvitatakse kahju:
30.1. mille on tekitanud vedeliku, auru või gaasi
30.2.kui leke on toimunud hoone sisemisest statsio- naarsest veevarustus-, kütte- või kanalisatsioo- nisüsteemist, auru-, gaasi- või õlitorustikust;
30.3.kui kahju on toimunud hoone sisemisest sade- veetorustikust;
30.4.kui kahju on toimunud kindlustatud seadmest või seadme statsionaarsest torustikus või stat- sionaarselt paigaldatud mahutist.
31. Ei hüvitata väljavoolanud vedeliku, auru või gaasi maksumust, kui poliisil ei ole märgitud teisiti.
32. Ei hüvitata kahju:
32.1. mille on tekitanud hoone sisese ja välise kana- lisatsioonisüsteemi (-kaevu või -toru) üleujutus
seoses xxxx, lume sulamise või muu üleujutusega;
32.2. mille on tekitanud hoone sisese ja välise torus- xxxx ummistumine, kui sellega ei kaasne torus- xxxx vigastumist;
32.3. mis on tekitatud hoonevälisest torustikust hoo- nesse voolanud vedeliku poolt;
32.4. mille on tekitanud kondenseerunud vesi;
32.5. mis seisneb torustiku ummistuse likvideeri- mis- ja puhastuskulus ning kahjustunud tehno- süsteemi xxxxxxx või taassoetamiskulus.
Torm ja rahe
33. Hüvitatakse kahju, kui hoonet ja rajatist on otseselt purustanud torm või rahe.
34. Tormiks loetakse tuulehoogu, mille kiirus on xxxx- malt 18m/s vastavalt kindlustuskohale lähima ilmavaatlusjaama andmetele.
35. Kui tugev tuul kahjustab kindlustatud eset väik- sema tuulehoo tagajärjel, kui punktis 34, kehtib eeldus, et kindlustatud eseme kahjustumine on põhjuslikus seoses kindlustatud eseme puuduliku ehituskvaliteediga.
36. Akendele, ustele, antennidele või krundil olevatele rajatistele tekkinud kahju hüvitatakse xxxx juhul, kui need on tekitanud tormi poolt langetatud puu või muu tormi poolt kantud ese.
37. Ei hüvitata kahju:
poolt esile kutsutud erakorralist veehulka vastu xxxxx;
37.2.mille on põhjustanud jää või lume raskus;
37.3.mis tekib hoone sulgemata avade või hoone piirdetarindite kaudu hoonesse tunginud sade- mete tõttu, v.a juhul xxx xxxx tekkisid tormi või rahe tagajärjel.
Laiendatud kinnisvarakindlustus
38. Laiendatud kinnisvarakindlustuse kindlustusjuh- tumiks loetakse kindlustatud eseme kahjustumist ootamatu ja äkilise sündmuse tagajärjel, arvesta- des varakindlustuse tingimustes toodud piiranguid punktides 39-60.
Kindlustusjuhtumi piirangud
Pikaajalised protsessid
39. Ei hüvitata kahju, mis on tingitud külmumisest, niiskumisest, kulumisest, roostetamisest, sööbimi- sest, riknemisest, mädanemisest, hallitamisest, oksüdeerumisest, materjali väsimisest või muust sarnasest pikaajalisest protsessist.
40. Punktis 39 toodud protsessi tagajärjel kahjustunud hoone osa või eseme tõttu teisele kindlustatud ese- mele või selle osale ootamatu ja äkilise sündmuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitatakse.
Vajumine
41. Ei hüvitata kahju:
41.1. mis on põhjustatud maapinna vajumisest, kerkimisest, külmumisest või liikumisest.
41.2. mis on põhjustatud kindlustatud eseme või selle osa pragunemisest, vajumisest, kokku varisemisest, paisumisest, kokku tõmbumisest, vibratsioonist või liikumisest.
Hoolduskulud
42. Ei hüvitata kahju ja kulusid, mis on tingitud kind- lustatud eseme tavapärasest hooldusest, korras- hoiust, uuendamisest, parendamisest, detailide vahetamisest või remontimisest.
Materjali- ja töövead
43. Ei hüvitata kahju, mille põhjuseks on puudulik või ebakvaliteetne töö või materjal, defektne toode, viga arvutustes või joonistes, ekslik nõuanne või juhis.
44. Punktis 43 toodud põhjuste tagajärjel vigase xxxx xxxxx muule kindlustatud esemele tekitatud kahju hüvitatakse.
Installeerimine, katsetamine, testimine
45. Ei hüvitata kahju seadmele, mis on tekkinud xxxx-
Lepinguline vastutus
46. Ei hüvitata kahju, mis kuulub hüvitamisele müügi-, hooldus-, ehitustöövõtu-, projekteerimistöövõtu-, kohustusliku vastutuskindlustuse või muu lepingu alusel, sh garantii andjana.
47. Kui kindlustatud isik on eseme valmistaja, ei hüvi- tata kahju, kui valmistaja oleks seaduse või oma majandus- või kutsetegevuses väljakujunenud tava või praktika alusel vastutav.
Trahvid, viivised, intressid, mittevaraline kahju
48. Ei hüvitata saamata jäänud tulu, mittevaralist kahju, puhtmajanduslikku kahju, seadusest või lepingust tulenevaid leppetrahve, viiviseid või intresse.
Süütegu
49. Ei hüvitata kahju, mille on põhjustanud kolmanda isiku poolt toime pandud süütegu, v.a kindlusta- tud xxxxx xxxxxx või asja tahtlik kahjustamine või hävitamine.
50. Varguse ja asja tahtliku kahjustamise või hävita- mise mõistete tõlgendamisel ja sisustamisel lähtu- takse eelduslikult karistusseadustikus nimetatud mõistetele antud sisust.
51. Juhul, kui Seesam leiab, et väärteo- või kriminaal- menetluses on antud süüteole ebaõige kvalifikat- sioon, siis erinevalt punktis 50 toodust on Seesamil õigus anda punktis 49 nimetatud juhtumitele krimi- naalmenetluses toodust erinev õiguslik hinnang.
52. Ei hüvitata kahju, mille on põhjustanud kindlusta- tud eseme või selle osa kadumine.
Lõhkamistööd
53. Ei hüvitata kahju, mille on põhjustanud lõhkamis- või sellega kaasnevad kaevetööd või lõhkeaine- ladudes toimunud plahvatus.
Loomad, linnud, putukad
54. Ei hüvitata kahju kindlustatud esemele, mille on põhjustanud putukad, linnud ja loomad.
Kuluvad osad
55. Ei hüvitata kahju, mis on tekkinud seadme kuluva- tele osadele (nt lambid, klapid, kaitsmed, juhtmed, ventiilid, tihendid, lindid, rihmad, trossid, ketid, torud, filtrid) kulumisest ning tööks vajaminevatele ainetele nagu õlid, kütused, määrdeained, vedeli- kud jms.
Põhjavesi
56. Ei hüvitata kahju, mille on põhjustanud põhjavee taseme muutumine. Põhjavesi on maakoore xxxx- mite ja setete poorides, lõhedes jm tühikuis xxxx xxxx vesi, mis lasub vettpidaval kihil.
Veekogu veepinnatõus ja paduvihm
57. Hüvitamisele ei kuulu kahju, mille põhjuseks on veekogu veepinna tõus, kevadine kõrgvesi, jää liiku- mine ja kuhjumine. Hüvitamisele ei kuulu padu- vihma tõttu hoone üleujutusest tekkinud kahju.
Väärtuse alanemine
58. Ei hüvitata kahju, mis seisneb kindlustatud eseme väärtuse alanemises või esteetilises vigastuses (näiteks kriimustused, pisikahjustused, täkked), mis ei mõjuta kindlustatud eseme sihtotstarbelist kasutuskõlblikkust.
Energiallika katkemine
59. Eihüvitatakahju,misonpõhjustatudseadmetöötami- seksvajalikuenergiallika,näitekselektri, gaasi, vede- liku, soojuse, auru vms katkemisest.
Väljavoolanud vesi
60. Hüvitamisele ei kuulu väljavoolanud vee maksu- mus.
LISAKINDLUSTUSKAITSE VARIANDID
Klaasikindlustuse kindlustuskaitse
61. Klaasikindlustuse kindlustusjuhtumi korral hüvita- takse kahju, mis tekib kindlustatud klaaside purunemise tagajärjel äkilise ja ootamatu klaasi- välise sündmuse tõttu.
62. Kui poliisil ei ole teistmoodi märgitud, on klaa- sikindlustuse lisakindlustuskaitse korral kindlus- tatud hoone või hoone karbi välised akna, ukse xx xxxx klaasid.
63. Klaasikindlustuse kindlustuskaitse variandiga ei ole kindlustatud fassaadielement, mis ei täida päevavalguse juurdepääsu eesmärki.
64. Klaasikindlustuse kindlustuskaitse variandi korral ei hüvitata kahju, mis on tekkinud:
64.1. klaasi paigaldusvigade või klaasi mõjutavate sisepingete tõttu;
64.2.ebakvaliteetsest klaaspinnast või klaaspinna niiskumisest.
Üleujutuse kindlustuskaitse
65. Juhul kui poliisi kohaselt kehtib üleujutuse xxxx- kindlustuse variant, hüvitatakse kahju, mille põhju-
seks või tagajärjeks on tormi või paduvihma tõttu tekkinud üleujutus.
67. Üleujutus on nii kahju põhjuse kui tagajärjena aju- tine veepinna tõus ja veekandumine tavapäraselt kuivale maale, samuti ajutine vee kogunemine või vee poolt kantud esemete või ainete kuhjumi- ne tavapäraselt kuivale maale, kui maapind ning projektikohaselt rajatud kuivendussüsteem või pumbasüsteem xx xxxx sademete poolt esile kutsu- tud erakorralist veehulka vastu.
68. Hüvitamisele ei kuulu üleujutusest põhjustatud kahju, mille tekkepõhjuseks oli kevadine kõrgvesi, jää liikumine ja kuhjumine, veekogu veepinna tõus.
69. Ei hüvitata kahju, mis on tekkinud vee äravoolu- torustiku või -süsteemi, kanalisatsiooni või vee- torustiku ehitusliku või projekteerimisvea taga- järjel.
70. Kui üleujutus kahjustab kindlustatud eset väiksema sajuhulga tagajärjel, kui on punktis 66 nimetatud, kehtib eeldus, et projektikohaselt rajatud kuiven- dussüsteem on vigane.
HÜVITATAVAD LISAKULUD JA LISAKAHJUD
Üüritulu kaotus
71. Hüvitatakse kindlustusvõtja üüritulu kaotus, kui kindlustatud hoonet või selle osa ei saa kasutada- kinnisvarakindlustusevõilaiendatudkinnisvara- kindlustusekindlustusjuhtumikorral.
72. 72. Üüritulu kaotuse hüvitis on kindlustusvõtja poolt kindlustusjuhtumi tagajärjel reaalselt saa- xxxx jäänud üüritulu, kuid mitte rohkem kui 0,75% hoone kindlustussummast kuus.
73. Üüritulu kaotus hüvitatakse maksimaalselt kuue kuu eest alates kindlustusjuhtumist.
74. Üüritulu kaotuse hüvitise arvutamisel lahutatakse üüritulu kaotusest kahjustunud hoone hooldamisel ja kasutamisel kokkuhoitud kulud.
75. Üüritulu kaotuse kindlustuskaitse ei kehti juhul, kui kindlustatud isikuks on korteriühistu või on kind- lustatud korteriühistuga seotud riski.
Lukkude asendamiskulud
76. Kui kindlustatud hoone üldvõti väljus kindlustus- võtja valdusest varguse või röövimise tagajärjel ning edasiste kahjude ärahoidmiseks on vajalik lukkude uuendamine või uue lukusüsteemi paigal- damine kindlustatud hoonele, hüvitatakse nimeta- tud kulud kuni 1500 euro ulatuses kindlustusjuhtu- mi kohta arvestades omavastutust.
VARAKINDLUSTUSE HÜVITISREEGLID
77. Maksimaalseks väljamakstavaks kindlustushüvi- tiseks on poliisile märgitud kindlustatud eseme kindlustussumma.
Kindlustatud hoone või hoone karbi kahjustuste hüvitamine
78. Juhul kui kindlustatud hoone või xxxxx xxxx kah- justub kindlustusjuhtumi tõttu, hüvitatakse tekki- nud kahjustustuste parandamise mõistlikudkulud.
79. Kindlustatud hoonele või hoone karbile tekkinud kahjustuste parandamiskulude hüvitamise aluseks on nende kohalik ehitusväärtus.
80. 80. Kohalik ehitusväärtus leitakse, kui kahjus- tunud hoone või hoone karbi taastamiseks vajali- xxxx xx põhjendatud kuludest arvatakse maha see osa väärtusest, mille kindlustatud hoone või xxxxx xxxx on kindlustusjuhtumi toimumise ajaks kaota- nud oma vanuse ja amortisatsiooni tõttu.
81. Kohaliku ehitusväärtuse kindlustushüvitis maks- takse välja rahalise hüvitisena,olenemata sellest, kas kindlustatud ese taastatakse või mitte. Koha- liku ehitusväärtuse xxxxx xx xxxxx punktis 84 ja 86 toodud kulud.
82. Juhul kui kindlustatud eseme amortisatsioon on vahetult enne kindlustusjuhtumit 50% või väik- sem ja ese taastatakse kindlustuskohas kahe aasta jooksul kindlustushüvitise esimese osa saami- sest, hüvitatakse lisaks kohalikule ehitusväärtusele kulud, mis on vajalikud eseme taastamiseks.
83. Taastamiskulude hüvitis tasutakse kindlustusvõtja poolt reaalselt teostatud tööde kohta esitatud kulu- dokumentide alusel.
Taastamiskulude hulka loetavad kulud
84. Taastamiskulude hüvitise hulka loetakse põhjen- xxxxx xx mõistlik lisakulu, mis tuleneb hoone taastamisel õigusaktidega kehtestatud nõuetega vastavusse viimisest. Juhul kui taastamiskulu koos õigusaktidest tulenevatest nõuetest tekkivate kulu- dega ületab kindlustussumma, on hüvitispiiriks 10 000 eurot.
85. Taastamiskulude hüvitise hulka loetakse põhjenda- tud ja mõistlikud kindlustusjuhtumi vahetu ja välti- matu tulemusena kantud hoone lammutamise ja prahi äraveo kulud.
86. Taastamiskulude hüvitise hulka loetakse hoone projekteerimiseks vajalikud kulud, näiteks kulud ehitusloa taotlemiseks, ehitusteatise esitamiseks, kasutusloa väljastamiseks, sealhulgas riigilõiv, projekti koostamise kulu jms. Juhul kui projekteeri- miskulud koos taastamiskuludega ületavad kind- lustussumma, on projekteerimiskulude hüvitispiir
5 000 eurot. Projekteerimiskulud hüvitatakse ainult hoonetele, millel oli enne kindlustusjuhtumi toimu- mist kasutusluba olemas.
Kahju hüvitamine seadmete kahju korral
87. Hoone kütte-, külmutus-, veevarustus-, kanalisat- siooni-, ventilatsiooni-, side- ja valvesüsteemidele, liftidele, liikuvatele treppidele ning muudele hoo- ne funktsiooni täiendavatele seadmetele tekkinud kahju korral vähendatakse punktide 78-86 järgi arvutatud kahjuhüvitist 6%võrra iga seadme kasu- tusaasta kohta alates seadme kolmandast kasutu- saastast. Kasutusaastaid hakatakse lugema seadme esmasele kasutuselevõtmisele järgneva kalendri- aasta algusest.
88. Seadmete, mille kasutusiga on lõppenud, taastamis- kulud hüvitamisele ei kuulu.
Hüvitise suurus, maksmine ja viis
89. Kindlustushüvitis on rahasumma, mis makstakse välja kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju hüvitamiseks vastavalt kindlustuslepingule.
90. Hüvitamise viisiks on rahalise hüvitise maksmine kindlustusvõtjale või soodustatud isikule.
91. Pooltel on õigus kokku leppida eeltoodust erinevas hüvitamise viisis.
92. Kui taastamine hilineb kindlustusvõtjast sõltumatu avaliku võimu tegevuse tõttu, lisatakse hilinemis- aeg punktis 82 märgitud kaheaastasele ajapiiran- gule. Avaliku võimu poolse takistuse tõendamise kohustus on kindlustusvõtjal.
93. Kui kindlustusvõtja saab pärast hüvitise maksmist kadunud eseme kas täielikult või osaliselt tagasi, peab ta viivitamatult loovutama selle Seesamile, või tagastama vastava osa hüvitisest.
Alakindlustus
94. Alakindlustusega on tegemist olukorras, kus kindlustussumma on väiksem kui kindlustus- väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Kui kindlustussumma on väiksem kui kindlustusväär- tus kindlustusjuhtumi toimumise ajal, vastutab Seesam kahju eest võrdeliselt kindlustussumma suhtega kindlustusväärtusesse kindlustusjuhtumi toimumise ajal.
95. Kui kindlustussumma erineb kindlustusväärtusest vähem kui 10%, siis alakindlustust ei rakendata.
Käibemaks
96. Õigusaktide alusel hüvitise saaja käibemaksu- kohustusest maha arvatavat sisendkäibemaksu ei hüvitata.
Omavastutus
97. Kindlustusvõtjal on omavastutus igas kindlustus- juhtumis.
98. Omavastutuse suurus on märgitud poliisile või kindlustustingimustes.
KINDLUSTUSVÕTJAKOHUSTUSED
Kindlustusriski võimalik suurenemine ja sellest teatamine
99. Kindlustusriski võimalikkuse suurenemisena käsit- letakse kindlustusjuhtumi realiseerumise tõenäo- suse suurenemist.
100. Kindlustusriski võimalikkuse suurenemiseks xxx- takse: kindlustatud eseme rendile andmist, rekonst- rueerimist, ehitustöid, kasutusotstarbe muutmist, kasutusest loobumist, valvesüsteemidest osaliselt või täielikult loobumist.
101. Kindlustusvõtja peab tagama, et tegevused kindlus- tatud hoones oleksid vastavuses hoonele väljasta- tud kasutusloaga kehtivate seaduste alusel.
102. Kui kindlustusvõtja rikub kohustust, mille eesmär- giks oli kindlustusriski realiseerumise võimalikku- se vähendamine, siis on Seesamil õigus vähendada kindlustushüvitist või keelduda kindlustushüviti- se maksmisest juhul, kui kohustuse rikkumisel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele ning Seesami täitmise kohustusele.
103. Kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest on kindlustusvõtjal kohustus Seesamile viivitamatult teatada, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul.
104. Kui kindlustusvõtja ei teata kindlustusriski või- malikkuse suurenemisest vastavalt punktile 103, vabaneb Seesam kindlustuslepingu täitmisest täies ulatuses, kui kindlustusjuhtum toimub pärast ühe kuu möödumist ajast, mil Seesam oleks pidanud vastava xxxxx xxxxx saama.
105. Seesamit tuleb teavitada enne kindlustuslepingu kehtivuse algust või selle kehtivuse ajal toimunud andmete muutumisest, mida on küsitud kindlustu- se sooviavalduses või xxxx xxxxx kindlustuspoliisi sõlmimisel.
Kindlustusriski võimalikkuse suurendamise keeld
1106. Kindlustusriski võimalikkuse suurendamisena käsitletakse käesolevate tingimuste ohutusnõuetes sätestatud kohustuste rikkumist kindlustusvõtja või Seesami üldistes lepingutingimustes kindlustus- võtjaga samastatud isikute poolt.
107. Kindlustusvõtja ega temaga samastatud isikud ei või rikkuda ohutusnõuetes nimetatud kohustusi.
108. Kui kindlustusvõtja või temaga samastatud isikud
rikuvad ohutusnõudeid ja kindlustusjuhtum toimub eelnimetatud rikkumise tõttu, vabaneb Seesam kindlustushüvitse maksmisest ulatuses, mil määral aitas kohustuse rikkumine xxxxx kindlustusjuhtumi toimumisele.
Kindlustusvõtja kohustused pärast kindlustusjuhtumi toimumist
109. Kindlustusvõtja peab pärast kindlustusjuhtumi toimumist teatama koheselt kindlustusjuhtumist xx xxxxxx Seesami esindajale juurdepääsu kind- lustatud esemele, andma vajalikku informatsiooni ja avaldama kindlustatud varaga seotud lepinguid. Seesami esindajal on õigus kindlustatud ese üle vaadata.
110. Kui kindlustusvõtja rikub tahtlikult või raskest hooletusest kohustust, mida ta pidi täitma pärast kindlustusjuhtumi toimumist ning rikkumisel oli mõju kindlustusjuhtumi asjaolule ja Seesami täitmi- se kohustuse kindlakstegemisele, vabaneb Seesam täitmise kohustusest osaliselt või täielikult.
Tõendamiskohustus
111. Kindlustusvõtjal on kindlustushüvitise saamiseks kohustus tõendada kindlustusjuhtumi toimumist, kahju tekkimist, kahju tekkimise põhjust ning kahju suurust.
112. Tõendamiskohustuse rikkumise korral puudub Seesamil hüvitise maksmise kohustus.
OHUTUSNÕUDED
113. Ohutusnõuete näol on tegemist kindlustusvõtjale lepinguga pandud kohustustega, mille eesmärgiks on vähendada kindlustusriski realiseerumise tõe- näosust.
114. Kindlustusvõtja ja temaga samastatud isikud on kohustatud kindlustusriskivõimalikkuse ees- märgil:
114.1. täitma mõistlikku hoolsuskohustust;
114.2. käituma heaperemehelikult ja tavapärase hool- susega;
114.3. täitma kehtivaid õigusakte, seadmete kasutus- juhendeid ja eeskirju;
114.4.täitma käesolevates varakindlustuse tingimus- tes ja üldistes lepingutingimustes sätestatud ohutusnõudeid.
115. Kindlustusvõtja on kohustatud tagama, et kindlus- tatud isikutele, kindlustatud eseme seaduslikele valdajatele, kindlustusvõtjale ja kindlustusvõtjatega samastatud isikutele, on teatavaks tehtud kindlus- tatud eset, kindlustuskohta xx xxxx tehtavaid tege- vusi puudutavad õigusaktid (näiteks tuleohutuse seadus).
116. Kindlustusvõtja on kohustatud tagama kindlustatud eseme paigaldus-, kasutus- ja hooldustingimuste järgimise vastavalt juhistele ja õigusaktidele.
117. Kindlustusvõtja peab kasutusele võtma mõistlikud ettevaatusabinõud kahju tekkimise ärahoidmiseks ja vähendamiseks.
118. Kindlustatud ese xx xxxxx osad peavad olema projek- teeritud, ehitatud, paigaldatud ja kasutusse võetud nõuetekohaselt.
119. Kui kindlustusvõtja või temaga samastatud isikud rikuvad ohutusnõudeid ja kindlustusjuhtum toimub ohutusnõuete rikkumise tõttu, vabaneb Seesam kindlustushüvitise maksmisest ulatuses, mil määral aitas kohustuse rikkumine xxxxx kindlustusjuhtumi toimumisele.
Tuleohutus
120. Kindlustusvõtja peab täitma õigusaktidega kehtes- tatud tuleohutuse nõudeid.
121. Kõiki suitsulõõre, ventilatsioonikanaleid xx xxxx äratõmbesüsteeme tuleb puhastada vähemalt kord aastas või vastavalt kasutuskoormusele tihedami- ni selleks, et vältida ladestunud rasvade, mustuse, tahma ja muu jääkaine süttimist.
122. Lahtist tuld või gaasileeki ei tohi kasutada külmu- nud torude sulatamiseks.
123. Kütte- ja elektrisüsteemid peavad olema projek- teeritud, ehitatud, paigaldatud ja kasutusse võetud nõuetekohaselt ning nõude puudumisel selliselt, et nende kasutamine ja hooldamine on ohutu.
124. Kiirguskütte või hõõgpindadega varustatud kaitse- katteta küttekehi (nt. soojapuhurid) ei tohi paiguta- da tolmustesse ruumidesse ega jätta järelevalveta.
125. Suitsetamine või lahtise tule kasutamine on xxxxx- tud tolmustes ja tuleohtlike vedelike, gaaside, lõhkeainete ning prügi ladustamise või kasutamise kohtades. Suitsetamise keelualad ja suitsetamisko- had tuleb märgistada vastavate siltidega.
126. Hoone konstruktsioonide lähedusse ei tohi ladus- tada tuleohtlikke materjale, -aineid, masinaid või seadmeid.
127. Kindlustuskohas on keelatud ladustada selliseid xxxxx, esemeid, põlevvedelikku ja –gaasi, mis ei ole ehitusprojekti ning kasutusloaga antud kohas ette- nähtud.
128. Tuletõkkeuksed peavad olema suletud, välja arva- tud automaatselt toimivad tuletõkkeuksed, millele tuleb tagada takistamatu sulgumine ja fikseerumine kinnises asendis.
129. Ehitises on keelatud tõkestada evakuatsiooniteed või evakuatsiooniväljapääsu seadme, pakendi, taa- ra, mööbli, sisustuse või muude esemetega.
131. Kustutamata xxxx või tuhka ei tohi paigutada põlev- materjali jäätmete hoiukohta, põlevmaterjalist taa- rasse või kohta, kus see võib põhjustada kahju kind- lustatud esemele.
132. Tuletööde teostamisel tuleb lähtuda tuletööde- le õigusaktidega kehtestatud tuleohutusnõuetest. Tuletööd on tööd, kus esineb sädemeid või kasuta- takse gaasileeki. Sellised tööd on keevitus- xx xxx- kamistööd, metallide kuumvenitus ning tööd, kus kasutatakse gaasipõletit, lahtist tuld või kuumaõhu- puhurit.
133. Juhul kui tulekahju on tekkinud tuletööde teosta- mise tagajärjel on Seesamil õigus kindlustushüvitist vähendada.
134. Automaatsed tulekustutussüsteemid peavad olema töökorras ning regulaarselt kontrollitud ja hooldatud selleks sertifikaati omava isiku poolt. Automaatsele tulekustutussüsteemile peab olema koostatud hool- dusprogramm.
135. Automaatset tulekahju- ja valvesignalisatsiooni- süsteemi tuleb regulaarselt kontrollida, hooldada ja vajadusel täiendada või uuendada.
Muud ohutusnõuded
136. Torustikke tuleb kaitsta külmumise eest.
137. Hoones, mida kütteperioodil ei köeta või mida ei kasutata, tuleb vee – ja küttesüsteemid veest tühjen- dada.
138. Talveperioodil tuleb puhastada kindlustatud hoone- te katused lumest ja jääst ning katuseräästad jää- purikatest.
139. Katuseid, vihmavee-, reovee- ja veetorustikke xx xxxxx tehnosüsteeme tuleb regulaarselt hooldada ja kontrollida nende korrasolekut.
KINDLUSTUSANDJA ÕIGUSED
140. Seesamil on õigus kindlustuslepingust taganeda või see üles öelda, kui kindlustusrisk suureneb pärast lepingu sõlmimist kindlustusvõtjast sõltumata ning suurenenud kindlustusriski korral ei oleks Seesam selle kindlustatud eseme või isiku suhtes lepingut sõlminud.
141. Seesam teavitab eelnimetatud juhul kindlustus- võtjat taganemisest või ülesütlemisest ette 30 päe- va.
142. Kindlustuslepingust taganemine on võimalik xx
xxxx mõne kindlustatud eseme või isiku suhtes.
143. Kui kindlustusriski võimalikkus on suurenenud kindlustusvõtjast tulenevatel asjaoludel, võib Seesam kindlustuslepingu ette teatamata üles öelda.
Kinnisvarakindlustuse tingimused 1/2018 Xxxxxxxxxxxxxxxxxx
KINDLUSTUSE EESMÄRK
1. Kinnisvarakindlustuse vastutuskindlustuse ees- märgiks on kaitsta kindlustatud isikut kahjustatud isiku poolt esitatud kahju hüvitamise nõude eest käesolevates tingimustes sätestatud xxxxxx xx ulatu- ses.
KINDLUSTUSKAITSE VARIANDID
2. Kindlustuskaitse variantideks on ehitise omaniku vastutuskindlustus ja laiendatud ehitise omaniku vastutuskindlustus.
Ehitise omanikuvastutus kindlustuse juhtum
3. Ehitise ja ehitisealuse maa omaniku vastutuskind- lustusjuhtum on kindlustusperioodil kahju tekita- mine, mille eest kindlustatud isik vastutab kahjus- tatud isiku ees ehitise või ehitisealuse maa omani- kuna seaduse alusel arvestades käesolevate tingi- muste piiranguid.
4. Lisaks eeltoodule loetakse kindlustusjuhtumiks olu- korda, kus kahju on põhjustanud ehitise või ehitise- aluse maa omanik, kuid seadusest tulenevalt tuleb nõuet esitada korteriühistu vastu.
Kindlustatud isik ehitise omaniku vastutuse kindlustamisel
5. Ehitise ja ehitisealuse maa omaniku vastutuskind- lustuse korral on kindlustatud isikuks kõik poliisil märgitud aadressil asuva ehitise omanikud.
6. Kaasomandis oleva ehitise puhul on ehitise omani- kuks kõikkaasomanikud.
7. Korteriomanditeks jagatud ehitise puhul on ehitise omanikuks kõik korteriomanikud.
8. Ehitisealuse maa omanikuks on kinnistusraama- tusse kantud isik, kes on poliisil märgitud hoone omanik.
9. Kui kindlustusvõtjaks ei ole ehitise ja ehitisealuse maa omanik, siis on tegemist kindlustuslepinguga, mis on sõlmitud kolmanda isiku ehk ehitise ja ehiti- sealuse maaomaniku kasuks.
Ehitis
10. Ehitiseks on nii xxxxx xxx rajatis. Hoone on xxxxxx, siseruumi ja välispiiretega ehitis ning rajatiseks on ehitis, mis ei xxx xxxxx.
11. Ehitise omaniku vastutus on kindlustatud kindlus- tuspoliisil märgitud aadressil asuva ehitise suhtes.
Ehitise ja ehitisealuse maa omanik
12. Ehitise ja ehitisealuse maa omanikuks on kinnis- tusraamatusse kantud isik. Juhul kui ehitisealusel- maalonkateisiehitisi,midaeiolepoliisilmärgitud,siis- nendeehitisteomanikke ei loeta kindlustatud isiku- teks.
Kahjustatud isik
13. Kahjustatud isikuks kindlustuslepingu mõttes on see isik, kellele on kindlustatud isik põhjustanud isiku- või asjakahju xx xxx ei ole kindlustuslepingu pooleks (kindlustusvõtja ja kindlustusandja) ega kindlustatud isikuks (ehitise ja ehitisealuse maa omanik(ud)).
Ehitise ja ehitisealuse maa omaniku seadusest tuleneva vastutuse alus
14. Ehitise omaniku vastutuse tekkimise hindamisel võetakse aluseks ehitise omaniku vastutust regu- leerivad seadusesätted.
15. Ehitisealuse maa omaniku vastutuse tekkimise hin- damisel võetakse aluseks seaduses õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist reguleerivadüldsätted.
16. Nii ehitise omaniku kui ehitisealuse maa omaniku vastutuse hindamisel lähtutakse Eesti Vabariigisea- dusandlusest.
17. Korteriühistu vastutuse tekkimise hindamisel võe- takse aluseks korteriühistu vastutust reguleerivad- seadusesätted,milleskorteriühistuvastutabehitise- võiehitisealusemaaomaniku tekitatud kahjueest.
Laiendatud ehitise omaniku vastutuskindlustuse juhtum ehk korteriühistu vastutuskindlustuse juhtum
18. Laiendatud ehitise omaniku vastutuskindlustuse juhtumiks loetakse juhtumit, kus kindlustuspe- rioodil kindlustatud isiku poolt kahjustatud isikule hoone kaasomandi korrashoiu kohustuserikkumi- setõttupõhjustataksekahju,milleeestkindlustatudi- sikvastutabkahjustatud isiku ees seaduse alusel.
19. Lisaks punktile 18 loetakse laiendatud ehitise oma- niku vastutuskindlustuse juhtumiks ka ehitise ja ehitisealuse maa omaniku seaduses sätestatud solidaarset vastutust kahjustatud isiku ees olukor- ras, xxx xxxxx saab esitada seadusest tulenevalt ainult korteriühistu vastu.
Kindlustatud isik laiendatud ehitise omaniku vastutuse kindlustamisel
20. Laiendatud ehitise omaniku vastutuskindlustuse korral saab kindlustatud isikuks olla ainult korteri- ühistu.
21. Kui kindlustusvõtja ei ole korteriühistu, siis on tege- mist kindlustuslepinguga, mis on sõlmitud korteri- ühistu kasuks.
22. Neid isikuid, keda korteriühistu kasutab xxx xxxxx- tuse täitmiseks, ei loeta kindlustatud isikuteks ja nende isikute poolt põhjustatud kahju ei kuulu kind- lustuslepingu alusel hüvitamisele. Antud välistus hõlmab xx xxxx juhtumeid, kus korteriühistu vastu- tab nimetatud isikute poolt põhjustatud kahju eest vastavalt seadusele.
Kahjustatud isik
23. Laiendatud ehitise omaniku vastutuskindlustuse korral on kahjustatud isikuteks kõik need isikud, kes ei ole kindlustuslepingu pooleks (kindlustus- xxxxx xx kindlustusandja) ega kindlustatud isikuks (korteriühistu).
24. Korteriühistu liikmeid loetakse kahjustatud isiku- teks ainult xxxxxx juhtudel, kus korteriühistu vastu- tab kaasomandi eseme korrashoiu kohustuse rikku- misest põhjustatud asja- või isikukahju eest, mis on tekkinud korteriühistu liikmele.
Laiendatud ehitise omaniku vastutuse õiguslik alus
25. Kindlustatud isiku vastutuse tekkimise hindamisel võetakse aluseks korteriühistu vastutust reguleeri- vad seaduse sätted.
26. Korteriühistu vastutuse hindamisel lähtutakse Eesti Vabariigi seadusandlusest.
Korteriühistu kaasomandi korrashoiu kohustus
27. Kindlustatud ehitise kaasomandiks, mille suhtes on korteriühistu seadusest või korteriühistu põhikirjast tulenev korrashoiu kohustus, on eelkõige maatükk ning ehitise xxxx xx seadmed, mis seaduse alusel ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kellegi teise isiku omandis.
VASTUTUSKINDLUSTUSE ÜLDSÄTTED
28. Üldsätted kehtivad nii ehitise omaniku kui ka laien- datud ehitise omaniku vastutuskindlustuse kind- lustuskaitse korral.
Kahju
29. Kindlustuslepingu alusel kuulub hüvitamisele ainult isiku- või asjakahju.
30. Isikukahjuks on käesolevate tingimuste mõistes kahju tekkimine tervise kahjustumise, kehavigas- tuste tekkimise või xxxxx tõttu.
31. Asjakahjuks on käesolevate tingimuste mõistes kahju tekkimine asja kahjustumise või hävimise tõttu.
32. Asjakahjuks on remondikulud, mis on kahjustunud eseme põhjendatud taastamisremondi maksumus ja muud taastamisega seotud otsesed kulud.
33. Asjakahjuks on eseme hävimisest tulenev kahju, mille suurus on hävinud vara väärtus vahetult enne kindlustusjuhtumit.
34. Vastutuse tekkimiseks loetakse ajahetke, mil kah- justatud isikul tekkis kindlustatud isiku vastu sea- dusest tulenev kahju hüvitamise nõue.
35. Kahju hüvitamise nõue tekib eelduslikult vahetult pärast kahju ilmnemist.
36. Kahjustatud isiku kahju hüvitamise nõue kindlus- tatud isiku ees peab olema tekkinud kindlustuspe- rioodil ning kahjustatud isikul peab olema võimalik kahju hüvitamisenõuet kindlustatud isiku vastu seaduse alusel maksma panna.
37. Kahjustatudisikupooltkindlustatudisikulenõudeesi- tamistkindlustusperioodileivõrdsustata kahju ilm- nemise ajaga.
Piirangud
38. Kuipoliisileiolekokkulepitudteisitieikuuluhüvitami- seleasja-või isikukahju:
38.1. mis põhineb sündmusel, millest kindlustatud isik oli või pidi olema teadlik enne kindlustus- lepingu sõlmimist;
38.2.mis on ehitise või ehitisealuse maa omanik põhjustanud teisele ehitise või ehitisealuse maa omanikule, näiteks üks kaasomanik põhjustab kahju teisele kaasomanikule;
38.3.mille kindlustatud isik on põhjustanudendale; 38.4.mis on tingitud kindlustatud isiku pankrotist või
maksejõuetusest;
38.5. mis tuleneb lepingu mittenõuetekohasest xxxx- misest (sh maksud, leppetrahvid, intress);
38.6.mis tuleneb suurema ohu allikast;
38.7.mis kuulub hüvitamisele kohustusliku vastu- tuskindlustuse alusel;
38.8.mis on põhjustatud ühel xx xxxxx põhjusel korduva sündmuse esinemisel;
38.9.mis on põhjustatud toote puudusest;
38.10. mis on põhjustatud õigusvastasest majandus- või kutsetegevuse seiskamisest;
38.11. mis on põhjustatud vääramatust jõust;
38.12. mis tuleneb korteriühistu juhatuse liikme vas- tutusest;
38.13. mis on põhjustatud kolmanda isiku poolt teos- tatud ehitus-, lammutus-, xxxxxxx- või hooldus- tööde tagajärjel xx xxxxx eest vastutab kindlusta- tud isik seaduse alusel;
38.14.mis tuleneb erialase teenuse osutamisest (näi- teks raamatupidamine, projekteerimine, pla- neeringute teostamine, järelevalve teenuse osu- tamine);
38.15. mis tekib toodet, xxxxx või asja puudutavate nõuannete või juhiste ekslikkusest või puudu- likkusest või nende ebaõigest või oskamatust kasutamisest;
38.16. mis tekib korteriühistu liikmete kaasomandile;
38.17. mis on põhjustatud vibratsioonist, mürast, soojusest, külmumisest, lõhnast, kiirgusest, valgusest, suitsust, tahmast, tolmust, aurust, niiskusest, gaasist;
38.18. mis tekib õhu, veepinna, vee saastumisest;
38.19.mis tekib xxxx- või sulamisvee tekitatud üle- ujutusest;
38.20.mis on põhjustatud kaevetöödest;
38.21. mis tekib põhjavee taseme muutumisest;
38.22.mille on põhjustanud streik või muu sarnane sündmus;
38.23. mis on põhjustatud maapinna vajumisest või liikumisest;
38.24.mis seineb mittevaralises kahjus või eseme kahju korral saamata jäänud tulus;
Nõudeõigus ja nõude esitamise aeg
39. Kindlustushüvitise saamise õigus on ainult isikul, kellega seotud kindlustusriski on kindlustatud.
40. Kahjustatud isikul ei ole õigust nõuda Seesamilt kindlustushüvitise maksmist xxxxxx xxxx kindlus- tusvõtja sellekohase nõusolekuta.
41. Kindlustusvõtja võib kindlustatud isikule kindlus- tuslepingust tulenevaid õigusi oma nimel käsutada, muu hulgas kindlustatud isiku nõude Seesami vastu sisse nõuda või nõudest loobuda. Seesam peab oma kohustuse kindlustusvõtjale täitma üksnes juhul, kui viimane tõendab, et kindlustatud isik andis kindlustuslepingu sõlmimiseks nõusoleku.
42. Kindlustatud isikul on õigus esitada Seesamile kindlustushüvitise nõue xxxx aastat pärast kind-
lustusperioodil toimunud kahju, mille eest kahjus- tatud isikul tekkis kindlustatud isiku vastu kahju hüvitamise nõue. Aegumistähtaeg hakkab kulgema kindlustusperioodil toimunud kahju kalendriaasta lõpust.
43. Kindlustatud isiku kindlustushüvitise nõue Seesa- mi vastu peatub kohtumenetluse ajaks olukorras, kus kahjustatud isik esitab kindlustatud isiku vastu hagi kohtusse. Kindlustushüvitise nõude peatumise eeldused on:
43.1. vastutust tekitava kahju toimumine kindlustus- perioodil;
43.2.kindlustatud isik on Seesamit kohtumenetlu- sest õigeaegselt teavitanud;
44. Kui kahjustatud isiku nõue kindlustatud isiku vastu aegub, siis lõppeb aegumise hetkest ka kindlustatud isiku nõue Seesami vastu.
Hüvitamisele kuuluva kahju liigid ja ulatus
45. Kindlustuslepingu alusel kuulub hüvitamisele isiku- ja asjakahju.
46. Seesamil on õigus kindlustushüvitisest maha xxxx- xx igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, v.a juhul xxx xxxxxxx mahaarva- mine on vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.
47. Kindlustatud isiku poolt kahjustatud isikule põhjus- tatud isiku- või asjakahju suuruse arvestamisel võetakse aluseks vastavasisulised seadusesätted.
Õigusabikulud ja ekspertiisikulud
48. Õigusabikulud ja ekspertiisikulud kuuluvad hüvita- misele olukorras, kui tegemist on kindlustusjuhtu- miga, arvestades tingimustes toodud piiranguid ja välistusi.
Õigusabikulud
49. Kindlustatud isiku vastu suunatud nõude tõrjumi- seks vajalikud õigusabikulud kuuluvad hüvitamise- le järgmiste tingimustekoosesinemisel:
49.1. kindlustatud isik vajab õigusabi tema vastu suunatud nõude tõrjumiseks;
49.2.ei esine ühtegi piirangut tingimustes ega kind- lustuspoliisil, mis välistavad Seesami kindlus- tuslepingu täitmise kohustuse;
49.3.indlustatud isikule õigusabi osutav isik on Seesamiga õigusabi osutamise kokkuleppe eelnevalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastanud.
50. Juhul kui Seesam on kindlustatud isikule ettemak- suna tasunud õigusabikulud ning kohtuotsusega mõistetakse kahjustatud isikult õigusabikulud välja, on kindlustatud isik kohustatud maksma tagasi kohtuotsuses väljamõistetud õigusabikulud.
Ekspertiisikulud
51. Ekspertiisikulud kuuluvad hüvitamisele järgmiste tingimuste koosesinemisel:
51.1. ekspertiisikulude tegemine on Seesamiga eelnevalt kokkulepitud;
51.2. ekspertiis on vajalik kahju põhjuse, ulatuse ja suuruse kindlakstegemiseks;
51.3. ei esine ühtegi käesolevates tingimustes toodud piirangut.
52. Juhul kui Seesam on kindlustatud isikule ettemak- suna tasunud ekspertiisikulud ning kohtuotsusega mõistetakse kahjustatud isikult ekspertiisikulud kindlustatud isiku kasuks välja, on kindlustatud isik kohustatud tagastama Seesamile tema poolt tasu- tud ekspertiisikulude summa.
53. Juhul kui ekspertiisiga leiab tuvastamist, et kah- ju on põhjustatud mõne käesolevates tingimustes nimetatud piirangu tõttu, on Seesamil õigus nõuda tasutud ekspertiisikulud tagasi.
54. Õigusabikulud ja ekspertiisikulud hüvitatakse koos isiku- ja asjakahjuga maksimaalselt poliisil toodud vastutuskindlustuse kindlustussumma ulatuses.
Kindlustatud isiku asjaoludest teatamise kohustus
55. Kindlustatud isik kohustub Seesamile vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esita- ma selgitusi ning tõendeid, mis on olulised võimali- ku vastutuse tekkimise aluste hindamiseks.
56. Kindlustatud isik kohustub Seesamile vähemalt taasesitamist võimaldavas vormis esitama selgitusi ning tõendeid, mis on olulised kahju tekkimise asja- olude kahju ulatuse või selle suuruse hindamiseks.
57. Kui kindlustatud isik rikub punktides 55 ja 56 toodud kohustusi, vabaneb Seesam täitmise kohustusest osaliselt või täielikult.
58. Kindlustusvõtja on kohustatud teatama Seesamile viivitamatult võimalikust kindlustusjuhtumist ning järgima Seesamilt saadud juhiseid.
59. Kindlustusvõtja on kohustatud teatama Seesami- le viivitamatult võimaliku kindlustusjuhtumiga seotud tsiviilkohtu-, haldus-, kriminaal- või väärteo- menetlusest.
Seesami õigus läbirääkimisteks
60. Seesamil on õigus pidada kindlustusvõtja nimel läbirääkimisi kolmanda(te) isiku(te)ga.
Kindlustussumma
61. Kindlustussumma on kindlustuslepingus kokku- lepitud ja kindlustuspoliisile märgitud summa, mis on kõigi kindlustusperioodil väljamakstavate kindlustushüvitiste maksimaalseks väljamakse summaks.
62. Kindlustussumma väheneb kindlustusperioodil väljamakstud kindlustushüvitise võrra.
63. KuijooksvakindlustusperioodijooksultasubSeesam- kindlustushüvitisekogukindlustussumma ulatuses, loetakse kindlustusleping kindlustushüvitise välja- makse hetkest üles öelduks kindlustushuvi lõppe- mise tõttu.
64. Kui kindlustatud isiku vastutust põhjustanud asja- olust tuleneb mitme kahjustatud isiku nõue ja nen- de nõuete kogusuurus ületab kindlustussumma, ra- huldab Seesam esitatud nõuded kindlustussumma ulatuses võrdsete suurustena.
Omavastutus
65. Kindlustusvõtjal on omavastutus igas kindlustus- juhtumis.
66. Omavastutuse suurus on märgitud poliisile.
67. Seesam hüvitab omavastutust ületava kahju osa.
68. Omavastutust rakendatakse nii õigusabikulude kui ka ekspertiisikulude korral, välja arvatud juhul, kui ei ole kokku lepitud teisiti.