„TALLINNA HALJASTUTE INFOSÜSTEEMI ARENDUS- JA HOOLDUSTEENUS“

KINNITATUD

Tallinna Keskkonnaameti juhataja 11.2013

käskkirjaga nr 4-4.1/...

XXXX 1

TALLINNA KESKKONNAAMET

„TALLINNA HALJASTUTE INFOSÜSTEEMI ARENDUS- JA HOOLDUSTEENUS“

RIIGIHANKE VIITENUMBER 147414 TEENUSTE TELLIMINE

HANKEDOKUMENDID

AVATUD HANKEMENETLUS

TALLINN 2014

Xxxx 1. Tehniline kirjeldus

1 SISSEJUHATUS

Käesolev dokument kirjeldab Haljastu infosüsteemi (edaspidi nimetatud Süsteem) pidamise põhimõtteid, andmekoosseisu ning ülesehitust, on mõeldud kasutamiseks süsteemi tehnilise kirjeldusena ja süsteemi disaini lähtematerjalina.

2 SÜSTEEMI KASUTUSVALDKONNA EESMÄRKIDE LÜHIKIRJELDUS

Uut Süsteemi hakatakse kasutama Tallinna haldusterritooriumil asuvate avalikus kasutuses olevate haljasalade ja rohealade ning xxxxxx paikneva inventari (edaspidi haljastusobjektid) üle arvestuse pidamiseks, samuti xxxxxx xxxxxx heakorra- ja aednikutööde üle arvestuse pidamiseks. Süsteemi kogutakse info Tallinna linnale kuuluvatel haljas- ja rohealadel ning teemaadel tehtavate heakorra- ja aedniku-tööde ja nende kvaliteedi kohta.

2.1 Süsteemi eesmärgid

• Pidada arvestust linna haljastus ja heakorra objektide andmete kohta

• Pidada arvestust nende objektide hooldajate teostatud aedniku-, hooldus- ja heakorratööde kohta

• Kuvada süsteemi objektide ulatust kaardirakenduses

• Teha süsteemis objektide andmed kättesaadavaks neid vajavatele isikutele

• Muuta mugavamaks haljastusobjektide haldamine, andmete muutmine

• Võimaldada haljastusobjektide hooldustööde kvaliteedi hinnata välitööde käigus süsteemi hindeid sisestades.

• Võimaldada Süsteemi baasil välja arendada puude ja teiste haljastusobjektide inventariseerimise ehk välitööde liides (sh liides nutiseadmele- mobiilile, tahvelarvutile)

• Saada parem ülevaade linnaosade heakorra lepingute täitmise ja tööde kvaliteedi kohta

• Muuta hooldustööde akteerimise protsess digitaalseks

• Pidada arvestust teostatud aedniku- ja heakorratööde mahtude kohta

• Sisse viia parem objektide haldamise süsteem, võttes kasutusele täiendavalt hoolduspiirkonna mõiste, mis sisaldab väiksemaid hooldusühikuid.

• Kaardiandmete ning ruumiobjektide haldamisliidese loomine

• Administreerimise liidese loomine

Digitaalne tööde hindamise liidese loomine toetab protsessi menetluse osaliselt digitaalseks muutmist, süsteemi kasutamine otseselt tööprotsessi käigus ja info tekkimise kohas väldib sisestamise viivitusi xx xxxx.

Kaardiandmete ning ruumiobjektide haldamisliidese loomine muudab mugavamaks töös kasutatavate objektide ruumiandmete muutmise, samuti kasutatavate aluskaardi kihtide, wms teenuste, samuti erinevate loendite täiendamise ning muutmise.

HIS andmestiku järgi koostatakse linna ametiasutuste poolt korraldatavate aedniku- ning heakorratööde xxxxx dokumentatsioon (hooldatava ala, objektide andmed, hooldus-intensiivsused ja asukohad). Kõik hooldatavad objektid (lillepeenrad, prügikastid, hekid, põõsad, haljasalad, rohealad jms) peavad olema HIS-is õigete mahtude ning hooldusintensiivsustega (teede seisunditasemed) sisse kantud, et neid tööde tellimisel usaldada.

HIS-i uue versiooni valmimisel hakatakse süsteemi kasutama tellitud tööde kvaliteedi hindamisel ning teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide genereerimisel. Riigihanked muutuvad ühikuhindade põhisest piirkonnapõhise hinnaga hangeteks, kus üksikobjektide ning tööliikide üle eraldi arvestust ei peeta. Vajalikud tuleb üksikud xxxx xxxxx osta nn üksiktööde tellimustena, mille jaoks on tulevikus plaanis HIS juurde arendada üksiktööde tellimiste ja haldamiste moodul.

2.2 Praegune olukord ja probleemid

Olemasolevat infosüsteemi (edaspidi nimetatud HIS) kasutatakse objektide andmete vaatamiseks, samuti riigihanke materjalide koostamiseks (haljasalade passide digitaalsed andmed). Eri ametiasutustes on olukord HIS-i kasutamise osas erinev, samuti HIS andmekvaliteet (objektide ulatus ning täpsus) linnaosade lõikes. HIS-i kasutatakse hooldajate poolt vaidlusaluste piirkondade kaardiga tutvumiseks (haljasalade ja katastriüksuste piirid). Haljastuse heakorra hangetes ei kasutata alati HIS andmeid- objektide bilansilist mahtu. Praeguse HISi- hoolduspiirkondade, tööde ja lepingute mooduli võimalusi ei ole seni kasutatud, andmete puudumise tõttu.

Heakorratööde kvaliteedi hindamine käib ebakorrapäraselt objekte läbi sõites, aktid teostatud tööde kohta esitatakse töövõtjate- hooldajate poolt e-mailiga. Infovahetus hooldajate esindajatega (töödejuhatajad) käib telefoniga, probleemid esitatakse tihti ainult suuliselt. TAR (Tallinna ruumiandmete register) pakub HIS-ile ja teistele Tallinna infosüsteemidele aluskaardi teenust. Samuti hoitakse TAR is Tallinna erinevates mõõtkavades aluskaartide andme- ning reaalsusmudelit erinevate mõõtkavade kohta sh Tallinnas teostatavate topo- ja teostusmõõdistuste andmeid, millest koostatakse nn koondplaan, mida omakorda kuvatakse wms teenusena klientidele. TAR on võimeline pakkuma ka Arcgis feature servise teenust lisaks wfs teenusele. TAR desktop tööjaamades on võimalik teostada haljastusobjektide ruumianalüüsi kasutades TAR aluskaartide reaalsusmudelit.

Hetkel viiakse Tallinna linnaosades läbi hooldus- ja haljastustöid ligi 20 erinevale haljastuse objekti liigile, vastavalt sõlmitud hangete lepingutele. Peamised heakorratööd on muru niitmine, prügi koristus. Osa heakorratöödest (magistraaltänavate äärsed haljasalad) teostatakse Tallinna Kommunaalameti (KA) tellimusel. Objektide valitsejaid reguleerib Tallinna linnavalitsuse määrus nr 79 29.06.2007. Informatsioon kommunaalameti lepingute ega andmete kohta ei ole HISist kättesaadav. Heakorratööde hankimiseks informatsiooni koondamine ning ühtlustamine aitab kokku xxxxx ressursse ning kiirendada info jagamist antud valdkonna kohta (näiteks avalikus liideses kuvada teede hooldajad ja nende eest vastutajad).

Xxxxxxxxxx HIS lahendus ei xxxx võimalust pidada piisavas mahus teostatud töödest järelvalvet, viia läbi haljastus- ja hooldustöödest statistilise analüüsi ning kontrollida nendega seotud kulutusi.

Samuti HIS funktsionaalsus on puudulik ning keeruline, mis takistab süsteemi kasutamist adekvaatses mahus ning linnaosade haljastuse ametnike kui ka hooldusfirmade esindajaid.

Olukorra parendamiseks on vaja luua kõikide osapoolte vajadusi arvestav Süsteem.

2.3 HIS-is kasutatavad mõisted:

2.3.1 Haljasala – kujundatud reljeefi, veestiku ja taimestiku ala linnas. Haljasala kujundatakse looduslikke ja tehislikke komponente kombineerides.

2.3.2 Haljak – väike haljasala.

2.3.3 Haljastu – kogu asula ökoloogiliselt toimiva taimkattega alad, mis on tekkinud ja arenenud inimtegevuse ja iseenesliku taimekasvu koosmõjul.

2.3.4 Haljastus – haljasalal kasvav või sinna kavandatav taimestik – roht- ja puittaimed. Taimede kõrguse järgi eristatakse kõrg- ja madalhaljastust.

2.3.5 Jäätmaa – inimese kasutuses olnud ala, mis on olnud inimtegevusest vähemalt aasta puutumata. Ala võib olla osaliselt reostunud. Jäätmaa alla ei kuulu ala, kus inimese loodud struktuurid ei ole enam loodusest eristatavad.

2.3.6 Linnamets – linna territooriumil kasvav looduslik või istutatud mets

2.3.7 Metsapark – metsailmeline park või pargiosa, mille hooldamiseks kasutatakse metsanduslikke võtteid.

2.3.8 Park – suur iseseisev või ansambli koosseisu kuuluv haljasala, millele on iseloomulikud eesmärgipäraselt kujundatud maastik ja kunstiteosed (nt skulptuurid).

2.3.9 Parkmets – pargilaadne metsaosa, mille haljastuseks on peamiselt kohalik metsakooslus. Parkmets rajatakse metsaala minimaalse korrastamise xxxx maastikukujundusvõtetega.

2.3.10 Roheala – loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkattega alad.

2.3.11 Skväär – väike, enamasti nelinurkse põhiplaaniga tänavatest piiratud haljastatud linnaväljak, sageli seotud esindushoonega.

2.3.12 Taskupark – minipark.

2.3.13 Haljastu pass - haljasala ning sellel paiknevate objektide loetelu koos objekti üldandmetega.

2.3.14 Hoolduspiirkond – hoolduslepingu objekte (passe) sisaldav ala, lepingulist tööde arvestust hõlmav lepingu objekt- registri kirje.

2.3.15 Haljastusobjekt- haljasalal paiknev inventar või rajatis.

2.3.16 Hooldusintensiivsus - (dokumendis mõnel pool kasutatud ka lühendit HK- hooldusklass) Haljasalad ja rohealad liigitatakse hooldamise intensiivsuse järgi nelja astmesse. Vastava hooldusastme nõuded on kehtestatud Tallinna Linnavalitsuse 04.04.2012. a määrusega nr 13

„Tallinna haljastute hoolduse nõuded”.

2.3.17 TAR- Tallinna ruumiandmete register.

2.3.18 TPR- Tallinna planeeringute register

2.4 Kasutajate rollid Süsteemis

• Linnaosavalitsuste linnamajandusosakondade töötajad (LOV töötajad). Haljastute xx xxxxx alamobjektide, samuti hoolduspiirkondade tärkandmete vaatamine ja redigeerimine on lubatud vastava linnaosa piires. Krundipiiride, linnosapiiride, riikliku kaitse all olevate

objektide infokihid on nähtavad kogu linna ulatuses. Kasutajad ei saa muuta objektide ruumiandmeid, objektide hooldusintensiivsusi.

• Kommunaalameti töötajad ja Linnaplaneerimisameti töötajad, Keskkonnaameti

töötajad (LV töötaja). Kõik andmed on nähtavad ja redigeeritavad kogu linna ulatuses. Saavad muuta ruumiandmeid desktop tarkvaraga otse andmebaasis.

• Administraator. Kõik andmed on nähtavad kogu linna ulatuses. Haljastusandmete

Xxxx xx ruumiandmete redigeerimine on lubatud. Saab muuta veebikaardiliidese seadistusi, hallata loendeid, kasutajaõigusi.

• Vaataja. Kõik andmed, ka kaardiliideses olevad kaardikihid on nähtavad, ent pole redigeeritavad.

• Hooldusfirma töötaja. Hooldusfirma töötaja saab sisestada ja muuta enda firma haldusesse määratud lepingulistele objektidele tööde andmeid, koostada süsteemi abil tehtud tööde akte. Näha ja teha väljavõtteid enda firma poolt teostatud tööde ning hooldatavate objektide nimekirjast. Kasutada kaardiliidest vaatamiseks, välja printimiseks.

• Suletud. Kasutaja ligipääs rakendusse on kasutaja jaoks tõkestatud.

3 TEENUSE KIRJELDUS

3.1 Riigihanke ese on lähteülesandes kirjeldad Süsteemi xx xxxxx komponentide programmeerimine, omavaheline liidestamine ning kõik sellega seotud tegevused, samuti Süsteemi komponentide testimine, andmesiire vanast süsteemist ning kasutajate koolitus. Xxxxxx sisaldub Süsteemi xx xxxxx komponentide hooldus 12 kuu jooksul süsteemi vastuvõtmisest arvates. Juhul kui süsteemi uus tarkvaralahendus sisaldab maksulisi tarkvaralitsentse, peab nende soetusmaksumus sisalduma arenduse hinnas ning litsentside hooldus hoolduse hinnas. Süsteemi veebilahendust ning

välitööliidest kasutatakse piiramatu arvuga lihtlitsentsi alusel. Süsteemi komponentide arendus, nende hooldus ostetakse sisse täisteenusena.

3.2 Süsteem tuleb luua agiilsel meetodil, saavutatav tulem peab olema Tellijale arusaadavalt esitatud juba arendustööde algetapil prototüüpimise või muul meetodil. Täitja poolt teostatavad Arendustööd seisnevad järgnevas:

3.2.1 Süsteemi loomisega seotud iteratsioonietappide teostamine – Süsteemi andmemudeli täpsustamine ja loomine, veebiliidese projekteerimine, realiseerimine ja juurutamine, dokumenteerimine, tehnilise dokumentatsiooni ja juhendite koostamine, andmesiirde teostamine, majutuskeskkonda paigutamine ja kasutajate (kuni 20 inimest linnaosades ja ametiasutustes) koolitus (vähemalt 6 tundi iga koolitatava kohta kolmel erineval korral, vähemalt 6 tundi administraatori töökohale eraldi).

3.3 Täitja kohustub teostama testkeskkonnas xx xxxxx valmimist ning majutuskeskkonda paigaldamist funktsionaalsuse ja jõudluse testimise.

3.4 Süsteemi komponentidega testkeskkond peab olema töö ajal kättesaadav tellija esindajatele teenuste või uute versioonide testimiseks. Töövõtja peab testitud ning vastu võetud uued versioonid viima live-keskkonda, neid seal reaalse töö jaoks töös hoidma.

3.4.1 Xxxxx käigus arendatavad Süsteemi komponendid on järgmised:

3.4.1.1 Süsteemi veebirakendus koos andmebaasiga haljastus objektide tärkandmete ja menetlusandmete haldamiseks, kaardikomponendiga ja välitööliidesega liidestamine. Andmemudel ning komponendi kirjeldus on toodud punktis 5.10;

3.4.1.2 Haljasalade ja teede heakorra ning hooldustööde teostamise ning kvaliteedi hindamise ning tööde akteerimise mobiilipõhine komponent. Nõuded on toodud punktis 5.7.

3.4.1.3 Süsteemi veebikaardikomponent objektide andmete visualiseerimiseks ja analüüsimiseks.

3.4.1.4 Süsteemi administreerimiskomponent.

3.4.1.5 Süsteemi ruumiandmete redigeerimise, haldamise komponent tuleb Süsteemi andmebaasiga integreerida.

3.5 Süsteemi hooldusteenus sisaldab pidevat valmisolekut komponentidest leitud vigade parandamiseks, pisivigade ja tööde teostamist kuni 10 tunni ulatuses kalendrikuus, samuti telefonikonsultatsioone. Nõuded on toodud punktis 6.

3.6 Süsteemi majutusteenuse kirjeldus on toodud punktis

Süsteemi majutusteenuse lähteülesande püstitus (sh riistvara spetsifikatsioon, füüsilised tingimused (lahenduse arhitektuuri ja komponentide konfiguratsiooni kirjeldus), jõudluse nõuded, käideldavuse nõuded ja turvalisuse nõuded. Tellijale esitatakse majutusteenuse lähteülesande püstitus alates hankelepingu sõlmimisest 2 kuu jooksul.

4 SÜSTEEMI FUNKTSIONAALSED NÕUDED

4.1 Süsteemi arhitektuuri ülevaade

Süsteemi funktsionaalne jaotus sisaldab järgmiseid komponente:

• vahenduskihti kuuluv veebipõhine kasutajaliides;

• protsessikihis toimub töötlemine vastavalt süsteemi äriloogikale;

• andmekiht hoiab süsteemi kogutud andmeid (tärkandmed koos ruumiandmetega);

• Ruumiandmete haldamise tarkvara- võimaldab ruumiandmete haldamist, ühendamist teiste ruumiandmete allikatega, ruumianalüüse ning väljundeid sh teemakaarte, redigeerimist;

• Administreerimise liides võimaldab seadistada klassifikaatoreid, veebikaardil kajastatavaid teemakaarte ja aluskaarte, kasutajaid ja jälgida nende logisid;

• Hooldustööde hindamise liides mobiilile (android);

• Perspektiivne välitööde liides (objekti atribuutide määramiseks ja uute objektide sisestamiseks)

• Tulevikus võib tulla veel liideseid (hooldusmasinate jälgimise liides jms).

Veebipõhine Kaardirakendus andmed visualiseerimiseks

Kinnisvara register

Geoveeb

Teederegister

CAD failid

TPR kihid

TAR kihid

X- GIS teenused

EELIS

Ruumiandmete Haldamise Tarvkara

HIS Süsteemi veebirakendus ja andmebaas

Perspektiivne välitööde liides

Administreeri mise liides

Hooldustööde hindamise liides Mobiilile

Joonis 3. Süsteemi ülesehitus

Süsteem saab andmeid teistelt linna infosüsteemidelt:

• (Tallinna kinnisvararegister - andmed xxxxx xx riigi omanduses olevate maatükkide kohta)

• Tallinna teederegister - andmed teeregistrisse kantud teelõikude, parklate, haljasalade andmete ja nende hooldusintensiivsuste kohta

• TAR- täiendavad ruumiandmete (aluskaartide sh topoandmete wms) teenused

• TPR- (Tallinna planeeringute register) täiendavad planeeringute registri (wms) teenused

• EELIS- eesti looduse infosüsteemi andmed või wms teenused

Süsteem tuleb ruumiandmete haldamise osas üles ehitada järgmise arhitektuurse plaaniga:

Ruumiandmete haldamine ja muutmine toimub eraldi desktop kaarditarkvara abil administraatoriõigustes kasutaja poolt. Linnaosade, hooldajate töötajad ei saa sel juhul ruumiobjekte muuta, lisada, täiendada, ainult vaadata või punajoontega märkusi teha objektide kohta. Ruumiandmeid muudab ja haldab spetsiaalne registripidaja Tallinna keskkonnaametis. Kasutatav kaarditarkvara liidestatakse Süsteemi andmebaasiga. Kaarditarkvarale ja muudetavatele andmeressurssidele tuleb kehtestada õiguste haldamise süsteem. Objektide tärkandmeid kuvatakse lõppkasutajate jaoks veebirakendusega. Selles võib sisalduda tavakasutaja jaoks eraldi veebikaardirakendus HIS andmete vaatamiseks või lahendatakse kaardikomponent mingi seadistatava valmis tootega.

Andmebaas

Välitööde liides

HIS veebirakendus

Inventariseerimise

liides Veebi

ardirakendus

CAD

Kaardiandmete tootmise liides

Administreerimis liides

Välised andmeallikad

4.2 Vahenduskihi liidesed

5.2.1. Kasutaja (ametnik, hooldaja) veebipõhine töökeskkond (objektide haldamine, otsimine), sisaldab lepingute, hoolduspiirkondade, passide, haljastusobjektide andmete sisestusekraanivorme, aruannete ning koondite kuvamine, alla laadimine.

5.2.2. Menetluskeskkond (tööde järelevalve, kvaliteedi hindamise, akteerimise mobiili ja veebiliides), hiljem lisandub objektide andmete inventariseerimise liides.

5.2.3. Kaardiliides (andmekihtide, teemakihtide, objektide lisamise liides).

5.2.4 Administreerimisliides, kus on võimalik seadistada ka veebikaardirakenduse abil kuvatavaid teemakihte.

5.2.6. Andmevahetuse teenused (andmekihtide wms- wfs -teenused Tallinna Ruumiandmete Registrist, maa-ameti geoportaalist Eesti looduse infosüsteemist, andmete importimine/sünkroniseerimine Tallinna teederegistrist, Tallinna kinnisvararegistrist).

4.3 Protsessikiht

5.3.1. Töövoo ja dokumendihalduse teenused (passide, hoolduspiirkondade koostamine, tööde akteerimine, tööde tellimine, teavituskirjade saatmine).

5.3.2. Registri teenused – objektide ja andmete arvestuse pidamine, otsingute tegemine ning aruandluse koostamise teenused.

5.3.3. Ruumiandmete teenused - objektide ruumilise asukoha ja geomeetria haldamise teenused.

5.3.4. Tugiteenused:

5.3.4.1 autentimisteenused – kasutajate isikute tuvastamiseks kasutatavad teenused;

5.3.4.2 autoriseerimisteenused – kasutajate õigusi haldavad xx xxxx kontrollivad teenused;

5.3.4.3 auditilogi teenus – kasutajate tegevusi logivad teenused;

5.3.4.4 veahalduse teenused – süsteemi vigade kohta teateid väljastavad ja logivad teenused;

5.3.4.5 pilditöötluse teenused – järelevalve raames tehtavate fotode töötlemise teenused.

4.4 Andmekiht

5.4.1 töövoog ja dokumendid (sh aktid, pildid);

5.4.2 objektide register (objektide tärkandmed, menetluste andmed, dokumendid);

5.4.3 objektide ruumiandmed (sh objektide X, Y), dubleeritakse/ sünkroniseeritakse TAR ruumiandmebaasi ;

5.4.4 tugiandmed;

5.4.5 kasutajate andmed ja õigused;

5.4.6 loendid ja komponentide seaded;

5.4.7 logid (auditilogid, kasutuslogid, vealogid).

4.5 Süsteemi kasutajad

4.5.1 igaüks - avalik vaade, tuvastamata kasutaja- saab tutvuda andmetega Süsteemi avalikul veebilehel, mis sisaldab ka kaardirakendust;

4.5.2 autenditud kasutajad ja nende rollid, õigused andmebaasis ning Süsteemis:

4.5.2.1 ametnik oma piirkonnas- Linnaosas (ametiasutus, omab piirkonna või objekti filtrit);

4.5.2.2 ametnik Linnavalitsuses (saab vaadata, muuta kõiki andmeid, xx xxxxx ruumiandmeid ja seadistada kaardikihte desktop kaardirakenduses);

4.5.2.3 tuvastatud klient (hooldusfirma esindaja, xxxx xxx lepinguliste objektide andmeid, objektide asukohti kaardil, saab esitada akti, dokumente, pilte objektide kohta);

4.5.2.4 inspektor – isik konkreetses piirkonnas (LOV), kes teeb objektidel järelvalvet ja märgib hooldustööde liideses kvaliteedi andmeid, märkusi, lisab pilte, võib samastada rolliga 4.5.2.1;

4.5.2.5 tuvastatud (ID kaardiga) avalik isik, kes saab esitada ettepanekuid, kaebusi, tellimusi (KÜ, elanik)- arendatakse välja hiljem;

4.5.2.6 administraator - saab admin liidese (kaardirakenduse admin keskkonna) kaudu hallata kasutajate õigusi, loendeid, aluskaardi kihte, rakenduste seadeid.

4.5.3 Kasutajate õigused peavad olema sarnased igas moodulis sh välitööde, (inventariseerimise) moodul ja kaardirakendus. Kasutajate kitsendused sõltuvalt rollist ja tegevuspiirkonnast. Samuti rakendada kasutaja õiguste määramist objektiliikidele (s.t. üks ametnik saaks tegeleda ainult puude ja lilledega).

4.5.4 Kasutajate autentimine ID kaardi ning mobiil ID ga, äärmisel vajadusel kasutajatunnus ja parool.

4.6 Kontseptuaalne mudel

4.6.1 Siin on kirjeldatud põhiliste andmeobjektide tähendused.

4.6.2 Pass - haljasala ning sellel paiknevate objektide loetelu koos objekti üldandmetega. Pass summeerib ja võtab kokku xxxxx kuuluvad Objektid.

4.6.3 Hoolduspiirkond – hoolduslepingu objekte (passe) sisaldav ala, lepingulist tööde arvestust hõlmav lepingu objekt- registri kirje. Võtab kokku ja summeerib nii piirkonna Passid kui ka passidesse kuuluvad objektid.

4.6.4 Objekt- haljasalal paiknev haljastus, inventar või rajatis.

4.6.5 Leping – aedniku- ja heakorratööde tegemise alusdokument, sisaldab nimekirja hoolduspiirkondadest, mille (xxxxx objektide) heakord tuleb konkreetsel perioodil tagada.

4.6.6 Hooldusfirma- firma kes teostab hoolduspiirkonnas lepingulisi töid.

4.6.7 Töö- lepinguline aedniku, heakorra vms liiki töö, mida hinnatakse.

4.6.8 Töö kvaliteet- hinne tehtavate lepinguliste tööde eest.

4.6.9 Akt- perioodi töid ning nende kvaliteeti arvestav dokument.

Joonis 4

HIS Süsteemi andmed ja tööde teostamine, hindamine

4.6.10 Andmeobjektide grupeerimise selgitus:

4.6.10.1 Põhiline andmeobjekti liik (pindobjekt) on haljastu - roheala või haljasala. Objektiliigid kajastatakse sõltuvalt liigi olemusest kas punkti, xxxxx või xxxxx. Iga objektiliiki kujutatakse vastava leppemärgiga kaardikihil. Leppemärgid ja kaardikihid olenevad haljasalade ja teede- platside puhul ka määratud hooldusintensiivsusest- iga intensiivsuse klassi kohta on haljasaladel ning teedel- platsidel eraldi kaardikiht.

4.6.10.1.1 Vastavalt objektiliigile on igal objektil põhiandmed ning liigist sõltuvad atribuutandmed, vt lisatud reaalsusmudel. Põhiandmete, hooldusintensiivsuse ja valitseja ja teiste allpool kirjeldatud omaduste järgi peab olema võimalik teostada otsinguid. Objektide atribuutandmeid tuleb kasutada koondites, aruannetes. Atribuutandmed väljendavad objekti omadusi, tähistavad objekti alamliike või tüüpe. Atribuutandmete järgi peab olema võimalik objekte filtreerida ehk teha päringuid ning päringutulemusi vaadelda tabelis ning kuvada teemakaardina kaardimoodulis (näiteks kuva kõik Nõmme linnaosa niidud).

4.6.10.1.2 Pass koondab konkreetses (väiksemas) piirkonnas asuvaid haljastuid ning hoolduses olevaid objekte, neid on seni kasutatud hangete objektide kirjeldamisel. Xxxxx koond annab ülevaate xxxxx piirkonnas olevatest hooldusmahtudest.

4.6.10.1.3 Dokumendiks on Leping, mille alusel tehakse hooldustöid. Lepingu objektiks on hoolduspiirkondade heakorratööd, nimetades konkreetsed hoolduspiirkonnad (valik HISi andmetest). Lepingu seostamiseks objektidega ning lepingu mahu määramiseks peab olema võimalik lepingule lisada olemasolevaid koostatud hoolduspiirkondi, passe või üksikobjekte. Menetluse andmeobjektina mõeldakse tööde hindamist, selle tulemusena kuu xxxxx akti koostamist ning allkirjastamist. Ühe lepingu kohta koostatakse jooksvas perioodis (kalendrikuu) üks akt, mis sisaldab kokkuvõtet kõikide lepingu hoolduspiirkondade nädala hinnetest. Menetluse käigus võib lisada hoolduspiirkonna kohta kommentaari, märkuse, foto. Probleemi lahendamisel tuleb ära muuta piirkonna staatus.

4.6.10.1.4 Üksiktööde tellimised konkreetsetele objektidele ja täiendavate tööde tellimine nii olemas- olevatele kui avalikele klientidele on tulevikus perspektiivne arendustöö.

5 Süsteemi liideste kirjeldused

5.1 Hooldustööde akteerimise liides

5.1.1 Hooldustööde akteerimise liides on ette nähtud hooldatavatel objektidel teostatud hooldustööde kvaliteedi hindamiseks ning tööde akteerimiseks.

5.1.2 Hooldustöid tehakse erinevate töö liikide (aedniku- ning heakorra) kohta. Liides lahendada avatuna, et tulevikus oleks võimalik lisada sinna täiendavaid tööliike või hooldatavaid objektide liike.

5.1.3 Hooldustööd põhinevad sõlmitud Lepingutel ning akteerimine lepingu hindadel.

5.1.4 Hoolduspiirkonnad (lepingud) sisaldavad kas üksikobjekte (aednikutööde puhul) või passe heakorra- ning teede hooldustööde puhul. Objektide lisamine või hoolduspiirkonnast eemaldamine peab toimuma kas ükshaaval valides või filtri abil (Linnaosa, hooldusintensiivsus, objektiliik vms) eelvalikut tehes (praktiliselt sarnane praeguse objektide lisamisega lepingule). Kuna xxxxx xx objekte, ka hoolduspiirkondi võib ühel lepingul olla mitmeid (üle kümne) on otstarbekas teha HIS (kõikide liideste) ekraanid sh kaart piisavalt suured, et oleks võimalik kuvada piisavalt andmeid xxxx kerimata, sh objektide nimekirja. Vaade peab olema ülevaatlik. Objektide lisamine ning muutmine hoolduspiirkonna alla ning selle mugavus on antud liidese puhul kõige olulisem.

5.1.5 Objektide tegeliku hooldusintensiivsuse muutmine peab olema võimalik hoolduspiirkonna xx xxxxx vaates, seal määratud uus hooldusintensiivsus peab kajastuma xxx xxxxx xxx xxxxx objekti andmetes (sündmusena klassi muutja ja kuupäev). See tähendab, et tegelikku hooldusintensiivsust peab olema võimalik muuta kõikidel xxxxx (hoolduspiirkonna) objektidel korraga, muudatus logitakse objekti sündmuste vaates.

5.1.6 Hooldustööde hindamine toimub spetsiaalse, loodava välitööliidese (punktis 5.8 kirjeldatud) abil või HIS süsteemis (punktis 5.7 kirjeldatud). Lepingu objekte saab filtreerida vastavalt punktis 5.7.6 toodule, vajadusel saab muuta nende järjekorda tabelis vastavalt kontrolli järjekorrale. Oluline, et vahepeal ei peaks uue objekti valimiseks minema antud lepingu andmetest välja, et objekte saaks järjest valida, kvaliteedi andmed sisestada, salvestada, sulgeda ning samas uus objekt/hoolduspiirkond valida. Hinnete xxxxx on kohustuslik ning võib toimuda nii kontoris xxx xxxxxx (mobiilseadmega).

5.1.7 Kontoris on soovitav koostada hoolduspiirkondade ülevaatuseks logistiliselt sobiv objektide nimekiri konkreetseteks ülevaatuse kuupäevadeks. Igaks nädalaks saab koostada erineva marsruudi ülevaatusteks. Marsruudi koostamise võib teostada hooldusfirma esindaja, kes saab kasutada liidest oma tööde planeerimisel (Näiteks 25. Nädal Sõpruse pst lõik 1, Löwenruh park;

26. Nädal Tondimõisa park, Spordi tn äär jne).

5.1.8 Objektide tegeliku hooldusintensiivsuse muutmine peab olema võimalik hoolduspiirkonna xx xxxxx vaates, seal määratud uus hooldusintensiivsus peab kajastuma xxx xxxxx xxx xxxxx objekti andmetes (sündmusena klassi muutja ja kuupäev). See tähendab, et tegelikku hooldusintensiivsust peab olema võimalik muuta kõikidel xxxxx (hoolduspiirkonna) objektidel korraga, muudatus logitakse objekti sündmuste vaates.

5.1.9 Hooldustööde hindamine toimub spetsiaalse, loodava välitööliidese (punktis 5.8 kirjeldatud) abil või HIS süsteemis (punktis 5.7 kirjeldatud). Lepingu objekte saab filtreerida vastavalt punktis 5.7.6 toodule, vajadusel saab muuta nende järjekorda tabelis vastavalt kontrolli järjekorrale. Oluline, et vahepeal ei peaks uue objekti valimiseks minema antud lepingu andmetest välja, et objekte saaks järjest valida, kvaliteedi andmed sisestada, salvestada, sulgeda ning samas uus objekt/hoolduspiirkond valida. Hinnete xxxxx on kohustuslik ning võib toimuda nii kontoris xxx xxxxxx (mobiilseadmega).

5.1.10 Kontoris on soovitav koostada hoolduspiirkondade ülevaatuseks logistiliselt sobiv objektide nimekiri konkreetseteks ülevaatuse kuupäevadeks. Igaks nädalaks saab koostada erineva marsruudi ülevaatusteks. Marsruudi koostamise võib teostada hooldusfirma esindaja, kes saab kasutada liidest oma tööde planeerimisel (Näiteks 25. Nädal Sõpruse pst lõik 1, Löwenruh park;

26. Nädal Tondimõisa park, Spordi tn äär jne).

5.1.11 Sisuliselt võib sellel info põhjal välja arendada heakorratööde täitmise eeltäidetud kalendri, xxxx xxxxx nii ametnikule kui tulevikus linnaelanikule näha, millisel nädalal on teatud haljasala plaanis niita.

5.1.12 Hindamine ja objektide ülevaatamine toimub xxxx xxxxxxx, täites HIS-is kontoris või mobiililiidese abil kontorist väljas hoolduspiirkondade või objektide nimekirjaga tabelit. Tabelis registreeritakse hindamise aeg (kuupäev xx xxxxxx nr), hindaja (sisseloginud kasutaja), kohal viibinud täitja esindaja nimi (kui on - ei ole kohustuslik), Hinde valikuks on 2 või 3, probleemi liik (tööde valikust), märkus (kuni 140 märki), pildi lisamise võimalus, probleemi kõrvaldamise tähtaeg.

5.1.13 Probleemi kõrvaldamisel enne ette antud tähtaega, ei lähe antud piirkond sanktsioneerimisele, selleks tuleb ametnikul sisestada probleemi kõrvaldamise kuupäev ja muuta objekti hinnet.

5.1.14 Süsteem peab arvutama täidetud tabeli alusel välja kuu koondhinde igale objektile (hoolduspiirkonnale) xxxx xxxxx vähendamise protsendiga, mis kuvatakse automaatselt tabelis. Samuti summeeritakse aktis kogu lepingu objektide hinded ning nende alusel arvutatakse objekti kuumaksumus. Lähteandmed võetakse lepingu sisestamise osast, kus sisestatakse samadele objektidele pakkumuses saadud hind. Hindamise protsess on skemaatiliselt kirjeldatud Joonisel 6.

5.1.15 Arhitektuurselt paikneb liides HIS–iga samas andmebaasis, aga toimib eraldi liidesena, kasutades xxxx HIS andmebaasis kirjeldatud hoolduspiirkondade andmeid ning HIS-ist tulenevaid lepinguliste hooldustööde mahtusid (hooldatavate alade pindalad, objektide näitajad). Tööde kontrollimise ning hindamise protsess toimub järgmiselt:

5.1.15.1 Tööde kontrollimise tulemusena sisestatakse iga piirkonna kohta kord nädalas kvaliteedi hinne. Andmed säilivad süsteemis. Ainult negatiivse hinde puhul, märkuse korral koostatakse probleemiteavitus ning edastatakse see koos tähtajaga täitjale. Töö kas parandatakse või jääb mitterahuldav hinne (2) tabelisse. Iga nädala jooksul, ükskõik millisele piirkonnale (objektile) sisestatud negatiivne hinne vähendab piirkonna lepingulist kuumaksumust 10% (kui on kahel nädalal hinne 2 väheneb kuu maksumus 10% ning vähendatud summast omakorda 10% jne). See tähendab, et lõplik kuu maksumuse aktis arvutatakse välja arvestades erinevate objektide/piirkondade nädala kvaliteedi hinnete tulemusi.

5.1.15.2 Pärast kuu lõppu, kõikide nädalate hinnete panekut ja vajadusel puuduste tähtaegset likvideerimist, periood suletakse ning arvutatakse välja reaalne akti maksumus. Ametnik saab selle veel üle vaadata ja kinnitada. Kinnitamisel saadetakse akt automaatselt töövõtja esindajale.

5.1.15.3 Koostatud teenuse kvaliteedi kontrolli aktid salvestatakse süsteemi ning neid peab olema võimalik hiljem avada xx xxxxx printida. Akti peab vastutaval ametnikul olema võimalik HIS süsteemis digitaalselt allkirjastada. Vajadusel peab olema võimalik akti andmeid elektrooniliselt süsteemist taasesitada (samuti otsida perioodi, täitja, lepingu järgi).

5.1.16 Akti koostamise käivitab liideses hooldaja või ametnik. Aktis sisalduvad andmed on näidatud Joonisel 7 toodud hooldustööde üleandmise-vastuvõtmise näidisaktis.

TEENUSE ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT

Tellija:

Teenuse tegemise aeg:

Teenuse nimetus: "LEPINGU NIMETUS „ nr

Osa nr

Objekti nr

Objekti või

/hoolduspiirkonna nimetus

Hooldustööde hinded kuus

Hooldustööde kvaliteedi koondhinne

Mitterahuldava kvaliteedi korral summa vähendamise

nädal

III

nädal

osa

Tartu mnt/Pronksi nurk

2,75

10%

Pirita tee/Narva mnt ristmik

Viru ring

2,75

10%

Estonia teatri vastas

Ed. Vilde monument (stats.)

2,75

10%

Endal/Xxxxx/ Tehnika ristmik

Merivälja tee 1

Pirita tee eraldusriba 2 peenart

2,5

20%

1. osa maksumus kokku

9464,72

Lepingu lisas 7 toodud 1. osa kuu maksumus koos käibemaksuga: 16 228,94

Tasumisele kuulub eurot koos

käibemaksuga.

1. Käesolevale aktile alla kirjutades tunnistavad tellija ja töövõtja, et töövõtja andis xxx xx tellija võttis vastu lepingujärgsed kohustuse kuus.

2. Käesolev akt on koostatud kahes eksemplaris, millest üks tellijale ja üks töövõtjale.

3. Käesolev akt on aluseks töövõtja poolt tellijale arve esitamisel.

Tellija: Töövõtja:

................................ ..................................

(ees- ja perekonnanimi, xxxxxxx) (ees- ja perekonnanimi, allkiri)

Joonis 7

Hooldustööde üleandmise-vastuvõtmise akti näidis.

5.1.17

5.2 Lepingude andmed

5.2.1 Hooldustööde lepingute andmeteks siestatakse: lepingu nimetus, lepingu liik, hooldusfirma andmed, kontaktisiku andmed (e-mail), lepingu kehtivuse aeg, linnaosa, hoolduspiirkondade nimekiri, ning heakorratööde ja aednikutööde hinnad lepingu perioodi jooksul.

5.2.2 Lepingute valiku filtris peab olema võimalus valida/otsida lepingu liigi, firma nime, linnaosa, teenindatava hoolduspiirkonna või perioodi järgi. Otsingu tulemused avanevad tabelis. Sobivad andmed avanevad topelt klikkamisel otsitava lepingu xxx xxxx. Xxxxxxx andmete vaatamiselt peab olema võimalik minna tagasi lepingute nimekirja – eelnevalt välja valitud objektide nimekirjale (eelmisele lehele - tagasi nimekirja xxxx).

5.2.3 Lepinguid on mitut liiki: heakorratööd, aednikutööd, teede hoolduse lepingud. Esialgu käsitletakse HIS-is kahte esimest liiki, kuid põhimõtteliselt on töövood sarnased. Vastavalt liigile saab lepingusse lisada vastavaid hoolduspiirkondi (xx xxxx on sarnased liigid): valikuks peab olema võimalik kasutada eelfiltreid (LOV, lepingu liik, objekti puhul objekti liik).

5.2.4 Joonisel 5 on näidatud objektide jaotus eraldi lepingute puhul. Heakorratööde lepingusse kuuluvad hoolduspiirkonnad, mis koondavad omakorda sellesse piirkonda kuuluvaid passe, mis on antud hooldusesse. Eraldi aednikutööde lepingusse võivad kuuluda samade hoolduspiirkondade objektid kui eraldiseisvad passid (lillepeenarde passid) või ka üksikobjektid (lillepeenrad, hekid, puud). Hooldustööde korraldamine ning nende kvaliteedi kontrollimise süsteemi on kirjeldatud Joonisel 5.

Joonis 5

Objektide jaotus eraldi lepingute puhul. HP tähistab hoolduspiirkonda ja P tähistab xxxxx.

5.2.5 Liides peab võimaldama xxxxx jaoks koostada lepingu objektide (hoolduspiirkondade) valikut. Lepingusse kuuluvad erinevad objektid, passid, mis koondatakse hoolduspiirkondade alla tavaliselt geograafilisest kuuluvusest sõltuvalt. Objektide passide määramine hoolduspiirkondade objektideks peab olema mugav. Hoolduspiirkondade valik on sisuliselt lepinguliste objektide otsing, mida tuleb hinnata, akteerida. Ametnik paneb kokku riigihanke koostamiseks lepingu (xxxxx materjalid), millesse määrab vastavalt eelarvevõimalustele hoolduspiirkonnad (objektide nimekirja). Seetõttu on vajalik lepinguvaates näha selle juurde kuuluvate hoolduspiirkondade (objektide) nimekirja, nende tegelikku hooldusintensiivsust ja pindalasid. Reaalse xxxxx tulemusena saadud lepingu hind lisatakse pärast lepingu sõlmimist ning HIS-s peab jääma näha nii kogu lepingu maksumus kui ka iga üksiku hoolduspiirkonna maksumus (saadakse pakkumusest).

5.2.6 Hoolduspiirkonnad (lepingud) sisaldavad kas üksikobjekte (aednikutööde puhul) või passe heakorra- ning teede hooldustööde puhul. Objektide lisamine või hoolduspiirkonnast eemaldamine peab toimuma kas ükshaaval valides või filtri abil (Linnaosa, hooldusintensiivsus, objektiliik vms) eelvalikut tehes (praktiliselt sarnane praeguse objektide lisamisega lepingule). Kuna xxxxx xx objekte, ka hoolduspiirkondi võib ühel lepingul olla mitmeid (üle kümne) on otstarbekas teha HIS (kõikide liideste) ekraanid sh kaart piisavalt suured, et oleks võimalik kuvada piisavalt andmeid xxxx kerimata, sh objektide nimekirja. Vaade peab olema ülevaatlik. Objektide lisamine ning muutmine hoolduspiirkonna alla ning selle mugavus on antud liidese puhul kõige olulisem.

Joonis 6

Hooldustööde korraldamine.

5.2.7 Samas akti koostamise vaates peab olema võimalik valida sama firma sama lepingu raames teostatud teiste perioodide töid, maksumusi kokkuvõtva tabelina, kus ridadena on piirkonnad, objektid ning veergudena perioodid ning vastavad maksumused. Näidatakse ka ridade, tulpade summad. Peab saama valida erinevaid perioode (ka

üksikult)..

5.2.8 Akti peab saama välja trükkida (pdf formaadis), akt salvestatakse süsteemi xx xxxx xxxxx kinnitamist enam muuta ei saa. Akti kinnitab ametnik süsteemis. Pärast allkirjastamist edastatakse akt automaatselt töövõtja e-mailile arve koostamiseks.

5.2.9 Akt koos arvega saadetakse töövõtja poolt tellija e-postiaadressile. Täpsem akti ülesehitus ning digitaalne allkirjastamine täpsustatakse töö käigus.

5.3 Välitöö liides

5.3.1 Välitöö liidesel on kaks olulist funktsionaalsust: haljastus- ja hooldustööde kvaliteedi hindamine (kirjeldatud p 5.7.2- 5.7.7.3) ning haljastusobjektide andmete kogumine välitöö käigus.

5.3.2 Liides peab töötama nii tavalise veebilehitsejaga kui ka väiksema ekraaniga nutiseadmel välitöö oludes. Andmed kirjutatakse otse andmebaasi.

5.3.3 Objektide (hoolduspiirkondade) filtreerimise – otsimise süsteem kasutab ära mobiili asukohamääramist, kuvatakse lähim objekt, mitme olemasolul lähimad. Piirkonnad-objektid peavad avanema sõltuvalt kasutaja hoolduspiirkondadest, s.t. ametnik näeb ainult oma linnaosa piirkondi. Lisaks võivad olla loogilised täiendfiltrid nt hooldaja, valitseja haljastu nimi vms.

5.3.4 Mobiilse seadme liideses on enamik andmeid, valikuid ette ära määratud (piirkondade lihtne ja loogiline valik, võimalusel rakendada GPS põhist asukoha tuvastamist ning ainult lähimate objektide kuvamist). Objekti valimisel võimaldab liides lihtsalt määrata hooldustööde kvaliteedi hinde (2 või 3), probleemi liigi (valikust), vajadusel märkuse, lisaks probleemi kõrvaldamise tähtaja, võimaldama xxxx xxx pildi probleemist ning selle automaatselt hindamise tööga seostada. Hinnete andmine ning võimalik sanktsioneerimine on kirjeldatud teenuse üleandmise-vastuvõtmise aktis.

5.3.5 Objekti kohta peab olema võimalik näha antud perioodil (jooksval kuul) eelnevalt antud hindeid (xxxxxx xxxxx, uue xxxxx lisamiseks avatakse uus ekraan, avaneb valik).

5.3.6 Välitöö liides peab valiku tegemisel ja andmete sisestamisel salvestama andmed otse infosüsteemi. Välitööliideses tuleb kasutada mobiilseadmega ühilduvat sisselogimise süsteemi (mobiilseadmelt sisselogimisel tuntakse kasutaja automaatselt ära ning talle kuvatakse tema tööpiirkonna objektid).

5.3.7 Välitööliides peab võimaldama iga hinnatava objekti (piirkonna) kohta sisestada teostatud

tööde kohta (tabelisse või eraldi ekraanidele):

5.3.7.1 hinnangu (vastavalt konkreetsele nädalale, kasutada nädala numbreid);

5.3.7.2 tööliigile vastava probleemi kirjelduse (ettevalmistatud loendist), lisades vajadusel pildi (xxxx xxxxx ajal mobiilseadmega), ning kirjutada märkuse (kuni 140 tähemärki). Vajadusel saab sama ametnik kontoris neid andmeid täiendada, lisada kommentaare, pilte. Kommenteeritud objekti kohta xxxxx xxxxx töövõtja esindaja e-mailile;

5.3.7.3 probleemi kõrvaldamise tähtaeg. Aktuaalsete probleemidega piirkondade loendit peab olema võimalik koostada nimistuna liideses, et koostada objektide ülevaatuse (kontrollimise) järjekorda. Objektide järjekord peab olema dünaamiline, korrastatud objekt märgitakse (antakse kvaliteedi hinne), järgmisena kuvatakse automaatselt nimekirjas olev järgmine objekt (et vähendada objekti otsimisele kuluvat aega).

5.3.8 Välitöö liidese kaardirakendus peab kuvama aluskaartide valikut, navigeerima, ning võimaldama sisestada kirjeldatava objekti asukohta. Kaardikihtideks on vastavalt kasutatavale funktsioonile kas hoolduspiirkondade, passide, haljasalade hooldusintensiivsuste infokihid või konkreetse sisestatava objektiliigi andmekiht.

5.3.9 Objektide andmete kogumise süsteem peab olema paindlik, võimaldama koguda iga objektiliigi kohta temale omistatavaid tärkandmeid lisades neile automaatselt ülevaatuse aja), vajadusel tegema ka foto(d) objektist ning salvestama selle otse andmebaasi.

5.3.10 Kasutada võib juba valminud tarkvaralahendusi.

5.3.11 Kaardirakendus peab kuvama juba sisestatud objektide asukoha andmeid.

5.3.12 Kaardivaates tuleb automaatselt avada lähipiirkonna kaardi ala, mõõtkavas 1:2000 kasutades naviseadme sisemist GPS-i.

5.3.13 Välitööliidese teiseks funktsionaalsuseks on objektide inventariseerimine. Selleks kasutatakse teistsuguse ülesehituse ja disainiga moodulit. Kasutaja valib, milliseid objekti liiki soovib üle vaadata ja hinnangut anda. Kuvatakse objektiliikide loetelu. Objektiliigi valides kuvatakse küsimus, kas uus objekt või olemasolev. Olemasoleva puhul otsitakse baasist kaardil lähimal asuvad samaliigilised objektid ning kuvatakse nende andmed. Objekte võidakse kuvada ka kaardirakenduses. Objekti, mille andmeid tahetakse muuta ikoonil või tähisel vajutades avatakse selle andmeekraan, kus saab täpsustada objekti hooldusklassi liiki (kehtestatud, tegelik), hooldusklassi, seisundit või lisada muid märkusi (valikvastused).

5.3.14 Välitööliideses peab olema võimalik otsida välja konkreetseid haljasalasid, kas nimetuste järgi või kaardilt objekti selekteerides. Kaart tuleb kuvada seadme asukoha järgi, ja kuvada nii, et haljastusobjekt oleks taustakaardi (ortofoto) taustal märgatav, eriti valiku olekus. Valikvastused on iga objektiliigi kohta ette valmistatud admin liideses.

5.3.15 Uue objekti lisamine välitöö liideses toimub pärast objektiliigi valimist. Vajutatakse nuppu uus objekt, kuvatakse tühi ekraan. Sisestatakse objekti nimi, teised põhiandmed, olulised atribuudid ja omadused, seisukord. Punktobjekti ruumiandmete sisestamiseks võib kasutada nutiseadme sisse ehitatud GPS i, mis määrab objekti ligilähedase asukoha. Vajalik xxxxx xxxx asukohta näha kaardirakenduses suures mõõtkavas kaardil. Kaardil peaks olema võimalik objekti asukohta täpsustada. Pindobjekte välitöö liideses lisada ei saa.

5.4 Haljastuse infosüsteemi xxxxxx funktsionaalsus ja moodulite kirjeldus

5.4.1 HIS-i ülesehituse tingivad andmed ning nende jagamine üldistavate objektide alla. Oluline on HIS-i kaardifiltri funktsionaalsus, mille abil saab märgistada kinnisesse alasse kuuluvaid objekte (sh valitseja järgi valitud passid, kaardile filtreeritud objektiliigi objektid vms) ning määrata neile täiendav omadus või määrata need objektid kas xxxxx või hoolduspiirkonna alla. Kinnisest alast ruumiliselt välja ulatunud objektid tuleb määrata käsitsi, omistades xxxxx xxxxxxx hoolduspiirkonna või xxxxx väärtuse. Allpool toome ära olulisemate infosüsteemi osade, ekraanide kirjelduse.

5.4.2 Hoolduspiirkondade ekraani kirjeldus

5.4.2.1 Hoolduspiirkondade ekraani saab avada vajutades vastavale nupule, passide, objektide või lepingute ekraanil või valides vastava rippmenüü rea.

5.4.2.2 Hoolduspiirkonna andmete ekraanil peavad olema hoolduspiirkonna andmete otsimise, filtreerimise võimalused. Otsingu tulemused avanevad tabelina. Kogu tabel peaks avanema nii suurena, et kõik andmeveerud mahuvad ekraanile. Nimetuse veerg peab olema nii pikk, et lepingu nimetus ära mahuks (sisaldab ka asukoha infot, näiteks Põhja-Tallinna põhjaosa vms).

5.4.2.3 Hoolduspiirkonna ruumikuju saab sisestada/ salvestada kaardimoodulis või sisse importida välisest infosüsteemist (teederegister).

5.4.2.4 Hoolduspiirkonnad peavad olema admin. liideses kasutajaga seostatavad: Kasutaja sisselogimisel süsteem teab, milliseid (LOV või valitseja) hoolduspiirkondi, (xx xxxxx, objekte)

talle kuvada. Kehtib ametiasutuste ametniku ja hooldaja rolliga kasutajate puhul ja ka välitöö liideses.

5.4.2.5 Hoolduspiirkonna objektide otsing peab toimima kas p. 5.7.9 kirjeldatud kasutaja koostatud või järjestatud ning salvestatud nimekirja järgi või järgmiste tunnuste alusel:

5.4.2.5.1 lepingu liik - (aedniku, heakorra, teehoolduse). Valik teeb eelvaliku tööde valiku filtrile: heakorratööd, aednikutööd, teehooldetööd;

5.4.2.5.2 piirkonna nimetus;

5.4.2.5.3 hooldusintensiivsus (tegelik);

5.4.2.5.4 hooldusintensiivsus (kehtestatud);

5.4.2.5.5 töö liik;

5.4.2.5.6 periood;

5.4.2.5.7 töövõtja;

5.4.2.5.8 valitseja;

5.4.2.5.9 staatuse järgi (võimalus valida ainult kehtivate lepingutega piirkondi).

5.4.2.6 Toimunud valikutulemusena kuvatavat tabelit peab olema võimalik salvestada csv, pdf formaati. Andmeväljad, mis otsingutabelisse tulevad, täpsustatakse tellijaga. Väljundit saab kasutada hooldushangete lisamaterjaliks.

5.4.2.7 Peab olema võimalus lisada uut hoolduspiirkonda, sellele omistada haljastuse passe või üksikobjekte, seostada eelnevalt sisestatud lepingu andmetega (analoogiline lepingule passide ja objektide lisamisega).

5.4.2.8 Hoolduspiirkonna ekraanile peab xxxxx xxxx hoolduspiirkonna passide nimekirja kuvamiseks. Nimekirjas on xxxxx nimetus, xxxxx objektide kogupindala (haljasalad, pindobjektide puhul ka materjali nimetus, teede ja platside pindala), üksikobjektide liigid ja tükkide arv. Nimekiri peab olema väljatrükitav ning sisaldama kasutaja poolt sisestavat pealkirja (näiteks Põhja-Tallinna põhja piirkonna hooldusleping). Tulemust peab saama maha salvestada.

5.4.2.9 Hoolduslepinguga seotud sündmused tuua välja eraldi nupu alla ja kujundada neist hoolduse kvaliteedi liides vt. p 5.7. Olemasolevat sündmuse haldamise menüüd xxxx xx ole.

5.4.2.10 Võimalus lisada/seostada olemasolevaid passe/objekte hoolduspiirkonnaga, konkreetse lepinguga (viide lepingute registrile). Objektide lisamine peab toimuma nupu „xxxx xxxxx“, „xxxx objekte“ abil. Samuti peab olema võimalik näha piirkonna alla kuuluvate passide ja objektide nimekirja (xxxx on võimalik avada xxxxx objekte ja objektide põhiandmeid).

5.4.2.11 Hoolduspiirkonna lehelt peab olema võimalik liikuda kvaliteedi hindamise liidesesse, seal peab olema esimesena nähtav aktiivne periood (nädal kalendrikuus). Oluline, et kasutaja ei peaks tegema liigseid klikke vajalike ekraanide leidmiseks.

5.4.2.12 Kvaliteedi hindamise lehel on kohe valmis andmed selle piirkonna kvaliteedi hindeid salvestama. Sisuliselt on tegemist akti vormil oleva tabeliga. Perioodi vaates on näha, milliseid hindeid on piirkond saanud (sisuliselt punktis 5.7 kirjeldatud funktsionaalsus). Uue perioodi saabudes läheb eelmine periood lukku.

5.4.2.13 Hoolduspiirkonna lehelt peab olema võimalik avada kaardiliides, et näha hoolduspiirkonna asukohta, seda vajadusel muuta, redigeerida (olemasolev funktsionaalsus).

5.4.2.14 Hoolduspiirkonna koond peab sisaldama ülevaatlikku infot ainult selles piirkonnas olevatest (xxxxx) objektide põhiandmetest (m2, tk jms) kehtivate hooldusklasside xxxxx. Välja tuua ainult olemasolevaid (registreeritud) objektide andmed (haljasalad, üksikobjektid) mis on määratud hooldusele (lepingusse).

5.4.3 Lepingute moodul

5.4.3.1 Lepingu andmeteks lepingu ekraanil on: lepingu liik (aednikutöö, heakorratöö, teehooldus), valitseja, Linnaosa, hooldusfirma nimi, mis võiks samuti tulla valikust (või siis ajax-põhine nime väljapakkumine infosüsteemi andmete põhjal), lepingu rekvisiidid, kehtivuse aeg, lepingu staatus.

5.4.3.2 Hooldusfirma kohta saab sisestada firma kontaktisiku andmed, sh e- mail, isikukood, või parool, firma rekvisiidid.

5.4.3.3 Lepingu juurde kuulub lepingu hind, mida kasutatakse ka akteerimisel lõpliku hinna välja arvutamisel. Lepingu xxxxx peab olema võimalik sisestada ühe hoolduspiirkonna, töö liigi või kogu lepingu kohta. Tuleb täpsustada töö käigus.

5.4.3.4 Lepingute moodulit kasutatakse ka riigihanke alusdokumentide koostamiseks. Selleks peab võimaldama lisada lepingu alla (seostada) hoolduspiirkondi, arvestades eelnevalt valitud objekti liike, mis selles hoolduslepingus sisalduvad. Hoolduspiirkondade lisamisel on võimalik näha lepingu mahtu (hooldatava ala suurus m2 vastavalt hooldusintensiivsusele ning objekti liigile).

5.4.3.5 Hoolduspiirkondade, passide või üksikobjektide lisamine lepingule on analoogiline igas vaates. Xxxx objekte funktsionaalsus võimaldab objektid mingite tunnuste alusel (check box) või objekte eelnevalt välja filtreerides lisada lepingule. Peamisteks valiku kriteeriumiteks on valitseja, linnaosa, xxxxx kuulumine.

5.4.3.6 Lepingute ekraanilt avatuna peab avanema tabel (koond) nende hoolduspiirkondade (passide või üksikobjektide) nimedega, mis sellele lepingule on määratud. Määratud objektide andmete põhjal näidatakse tabelis summaarne hooldatav pind vastavalt hooldusintensiivsusele, hooldatavate üksikobjektide arv või eri kattega teede pindala (vastavalt objekti põhiandmetele). Tabelil peab olema pealkiri (lepingu nimetus, kehtivuse aeg, väljatrüki kuupäev). Tellija kasutab tabelit riigihanke tehnilise kirjelduse koostamiseks. Tabelit peab olema võimalik alla laadida csv ja pdf-formaadis.

5.4.3.7 Lepingu ekraanilt peab saama avada ka kaardirakendust lepingu objektide kuvamiseks ning välja trükkimiseks (ülevaatekaart). Lepingu objektidena kuvatakse lepingusse määratud hoolduspiirkondade ala, või üksikasjalikum selle lepingu passide kaardikiht.

5.4.3.8 Lepingute mooduli andmed on tihedalt seotud hoolduspiirkondade ning tööde akteerimise liidese andmetega.

5.4.3.9 Kui objekti lepingu tähtaeg lõpeb, muutub automaatselt selle lepingu alla määratud hoolduspiirkonna, xxxxx xx objekti staatuseks „mittelepinguline“.

5.4.3.10 Uue lepingu sõlmides peab olema võimalik omistada uuele lepingule eelmise lepingu objekte automaatselt (funktsioon loo uus leping eelmiste objektidega). Vajadusel saab objekte, hoolduspiirkondi või passe lepingu all ükshaaval muuta.

5.4.4 Passide mooduli kirjeldus

5.4.4.1 Passide avaekraanil (objekti) kirjelduse muutmise tabelis peab tabel avanema nii suurena, et ei vajaks nihutamist ja kogu info mahuks ekraanile.

5.4.4.2 Passide otsimine toimub järgmiste tunnuste alusel: hoolduspiirkond (valikust), nimetus, staatus (kas hooldatav või mittehooldatav). Üks pass võib olla mitmes lepingus (heakorra-, aednikutööde), lepingu liigi (aednikutööd, heakorratööd, teehooldetööd), linnaosa, hooldusintensiivsuse (tegelik ja kehtestatud) ja valitseja järgi. Pass koostatakse reeglina ühe konkreetse valitseja objektide jaoks (8 LOV, Tallinna Keskkonnaamet, Tallinna Kommunaalamet).

5.4.4.3 Passide hooldusintensiivsused (tegelik, kehtestatud) tuleb xxxxx peaekraanil kajastada. Xxx xxxxx objektidest vähemalt 75%-le on määratud hooldusintensiivsuseks näiteks IV, siis peab xx xxxxx hooldusintensiivsus automaatselt xxxxx XX.

5.4.4.4 Passide nimekiri esitada tabelina, mis võimaldab objekte sorteerida, järjestada pealkirja järgi, iga xxxxx xxxx xxxxx xxxxx järgi. Järjestatud tulem peab üle kanduma samalt ekraanilt avatud koondisse (aruandesse) või allalaetavasse csv või pdf-faili.

5.4.4.5 Passile peab saama omistada ruumikuju, avades selleks kaardirakenduse. Seal peab olema võimalik muuta, kustutada, täiendada olemasolevat ruumikuju või joonistada täiesti uus. Variantideks on ruumikuju import või koordinaatpaaride tekstifaili import või sisestamine.

5.4.4.6 Xxxxx koond sisaldab kaardivaadet xxxxx piirkonnast. Sellel peab olema võimalik näha antud hetkel kasutaja poolt sisselülitatud kaardikihte (xx xxxx haljasalade ja rohealade liigid vastavalt hooldusintensiivsusele, punktobjektid) või passile omistatud kaardikihte. Vajadusel kasutada eraldi kaardiakna funktsionaalsuse teenust, avades kaardiliidese xxxxx asukohas, mõõtkavas 1:2000 ning mille väljavõtet oleks võimalik mugavalt integreerida xxxxx koondi ülaossa. Xxxxx kaardiväljavõte koos xxxxx objektide piiridega tuleb automaatselt salvestada eraldi kaardifaili (pdf), mida on võimalik avada välitöö liidesega selleks kaardirakendust kasutamata. Täpsem funktsionaalsus lepitakse kokku detailanalüüsi käigus.

5.4.4.7 Koondi kaardil tuleb näidata sisse lülitatud haljastuse üksikobjektide sh mänguväljaku alade pindalasid. Xxxxx kaardivaatel tuleb kuvada ka katastripiire (aadresside wms kihti xx xxx võimalik). Xxxxxx legend selle kaardivaate objektide kohta.

5.4.4.8 Xxxxxxxx poolt uue objekti lisamiseks xxxxx, hoolduspiirkonna või passiga seotud objektide lehelt (punkt või pindobjekt) peab uus objekt võtma tärkandmetena üle selle xxxxx põhilised tärkandmed sh tegelik hooldusintensiivsus, et xxxx xx peaks käsitsi uuesti sisestama. Objekti andmete lehel peab xxxxx xxxx „xxxx xxxx tüüpi objekt“, kus uue sama tüüpi objekti (näiteks puu) lisamiseks tuleb selle asukoht näidata ainult kaardil ehk omistada ruumiandmed ning seejärel salvestada (muud tärkandmed võetakse üle eelmiselt objektilt või passist).

5.4.4.9 Objekti (hoolduspiirkonna, xxxxx) ruumiandmete lisamise peab saama teostada ka koordinaatide või koordinaatpaaride manuaalse sisestamise või impordiga objekti andmeaknasse (txt-fail).

Tulemust peab olema võimalik näha kaardiliideses, kui see sobib, tulemus kinnitatakse. (Vaata punkti 5.12 kaardiliidese funktsionaalsus).

5.4.4.10 Xxxxx, hoolduspiirkonna, objektide xxxxxx xx koondis olevate objektide kirjed peavad olema aktiivsed. Kirjel tehtav kahekordne klõpsamine avab selle xxxxx või objekti andmete ekraani.

5.4.5 Objektide mooduli kirjeldus

5.4.5.1 Haljastusobjektide andmetele tuginevad kõik HIS-i liidesed. Objektide atribuutandmed, sh pindalad määratakse ametniku poolt sisestamisel (tuleb eelistada pindobjektide joonistamise tulemusel arvutatud pindala), need kanduvad edasi passide ja hoolduspiirkondade koondite kaudu heakorra lepingutesse. Seetõttu tuleb tagada nende andmete autentsus ning logida andmetega tehtavad muudatused (hooldusintensiivsuse muutmine muudab oluliselt hoolduspiirkonna hoolduse xxxxx).

5.4.5.2 Haljastusobjektide ekraanil kajastatakse objekti põhi ning tärkandmed vastavalt reaalsusmudelile. Vastavalt kasutajaõigustele saab objekti andmeid muuta või vaadata. Ruumiandmete lisamiseks, muutmiseks, kustutamiseks saab avada kaardiliidese. Kaardiliideses tehtud muudatused objekti ruumiandmetes tuleb salvestada objekti ekraanil.

5.4.5.3 Haljastu haljasala objektide alamjaotus tuleneb Tallinna haljastu tegevuskavast.

Joonis 7

Haljastu objektide hierarhia

5.4.5.4 Objektide ülesehitus ja jaotamine ekraanil peab olema ülevaatlik ning mugav. Objektiliikide märkimiseks tuleb kasutada Check box e, alamliikide kuvamiseks kataloogi puu ülesehitust. Haljasala alamliigid on näiteks haljasalal park, skväär, haljak, taskupark- need omadused näidatakse haljasala liigitusena nagu ka hooldusintensiivsuste väärtused tegelik ning kehtestatud. Neid tuleb arvestada filtrites aruannete koostamisel ning päringu tulemuste alusel teemakaartide koostamisel.

5.4.5.5 Kõikides süsteemi liidestes (ka kaardirakenduse kaardikihtide jaotuses), koondites, aruannetes tuleb objekte kuvada sarnaselt.

5.4.5.6 Haljastu objektidele, passide andmetele tuleb omistada kehtestatud hooldusintensiivsus (selle väärtus objektiliikidele lepitakse kokku töö teostamise käigus ning see sõltub piirkonnast ja kasutatavusest).

5.4.5.7 Haljastu objektide hooldusintensiivsuse väärtusteks on:

5.4.5.7.1 tegelik hooldusintensiivsus - mille järgi käib lepinguline hooldus;

5.4.5.7.2 kehtestatud hooldusintensiivsus - ametnike poolt määratud, peab olema objekti (xx xxxxx) andmete hulgas.

5.4.5.8 Kehtestatud hooldusintensiivsuse väärtust objektidel, passidel saab muuta ainult roll Tallinna Keskkonnaameti ametnik. Hooldusintensiivsust saab muuta ka välitöö liideses.

5.4.5.9 Haljastusobjektide (sh haljasalad xx xxxx platsid) hooldusintensiivsusteks HIS süsteemis on järgmised klassid:

5.4.5.9.1 I hooldusintensiivsus – kehtestatud;

5.4.5.9.2 I hooldusintensiivsus tegelik;

5.4.5.9.3 II hooldusintensiivsus – kehtestatud;

5.4.5.9.4 II hooldusintensiivsus tegelik;

5.4.5.9.5 III hooldusintensiivsus – kehtestatud;

5.4.5.9.6 III hooldusintensiivsustegelik;

5.4.5.9.7 IV hooldusintensiivsus – kehtestatud;

5.4.5.9.8 IV hooldusintensiivsustegelik;

5.4.5.9.9 Aednikutööd – tegelik;

5.4.5.9.10 Mets - kehtestatud ja tegelik.

5.4.5.10 Senises HIS süsteemis on vana liigituse järgi objektidele määratud järgmised hooldusintensiivsused: Määramata, parkmets, kalmistu, rand. Nimetatud hooldusintensiivsustega seotud HIS objektide osas teostada andmesiirde käigus järgmised toimingud:

5.4.5.10.1 „Parkmets“ hooldusintensiivsuse nimetus muuta nimetuseks „Mets“. Olemasolevad

„Parkmets“ hooldusintensiivsusega objektid viia objektiliik „Linnamets“ alla.

5.4.5.10.2 Kõikide „Linnamets“ objektide hooldusintensiivsus nimetada ümber „Mets“.

5.4.5.10.3 „Linnamets“ objektidel peab võimalik näidata ainult ühte hooldusintensiivsust „Mets“. Teistel objektiliikidel xxxx xxxxxx ei tohi olla võimalik.

5.4.5.10.4 Olemasolevatele „Reservmaa“ objektidele määrata IV hooldusintensiivsus s.h seisuveekogud.

5.4.5.10.5 Rand tüüpi haljasala objektidest moodustada eraldi objektiliik „Rand“ koos vastava kaardikihiga

5.4.5.10.6 Määramata intensiivsusega objektidel tuleb hooldusintensiivsuseks määrata IV.

5.9.4.6 Haljastusobjektide andmeveerud tabelis peavad mahtuma ühele ekraanile ära xxxx kerimata. Vajadusel kasutada kerimisriba (ülalt alla).

5.9.4.7 Haljastusobjektide otsingu filtris peavad olema järgmised võimalused: Objekti nimetus/ asukoht, linnaosa, valitseja, hoolduspiirkond, pass, kas lepinguline, (lepingu liik, lepingu partner)

hooldusintensiivsuste valik (kehtestatud, tegelik). Vastavalt objekti liigile ka hooldusintensiivsus aednikutööd ja mets (vastavatel objektiliikidel näidatakse ainult neid intensiivsusi).

5.9.4.8 Objekt on xxxx xxxxx või üksikult seostatud hoolduspiirkonda kuulumisega lepinguga. Kui objekti pole nendega veel seostatud, saab xxxx xxxx objekti ekraanil. Kui hoolduspiirkonnal on lepinguline hooldaja, kuvatakse ka hoolduspiirkonda kuuluvate objektide vastaval väljal lepingulise hooldaja nimi.

5.9.4.9 Objektide otsingutulemused kuvatakse tabelina, millel on järgmised veerud: objekti tüüp, asukoht/ nimetus, pindala/ valitseja, (linnaosa), hooldusintensiivsus tegelik, xxxxx xxxx.

5.9.4.10 Pindobjektidel (haljasaladel, teedel, platsidel, mets tüüpi objektidel) peab andmeväli „kas hoolduses“ olema seotud objektile sõlmitud hoolduslepinguga. Kui objekt on määratud lepingusse, muudetakse see andmeväli automaatselt.

5.9.4.11 Hooldusintensiivsuse tegelikku väärtust peab olema võimalik muuta objekti ekraanilt, määrates vastava intensiivsusega hooldusleping (omistades lepingu intensiivsuse objektidele vastava nupuga) või vastava intensiivsusega hoolduslepingu alt. Hooldusintensiivsust peab saama muuta xx xxxxx või xxxxx objektide vaates kõigile neile korraga.

5.9.4.12 Hooldusintensiivsuse muudatused tuleb logida (ametnik, muudatuse aeg, eelmine intensiivsus).

5.9.4.13. Sündmuste liideseks nimetame võimalust lisada objektile, passile, hoolduspiirkonnale teatud liiki sündmusi (foto, dokument, märkus, hooldusklassi muudatus). Olemasolevatele objektidele on lisatud mõningaid sündmusi, nendest tuleb säilitada ja uude süsteemi üle tuua järgmised: ametnike muudetud objektide hooldusintensiivsuste muudatused, objektide fotod.

5.9.4.14. Hoolduspiirkonna, passide sündmuseks võib olla samuti hooldusintensiivsuse muutus, foto, märkus. Fotot ja märkust saab lisada ka hooldaja firma autenditud kasutaja lisaks linna ametnikele.

5.5 Avalik liides

5.5.1 Avalik liides näitab haljastu xx xxxxx objektide andmeid vastavalt objektide liikidele. Kasutajal võimaldatakse lihtsa filtrisüsteemi abil leida haljastu objektide arvu, pindala kas linnaosades, vastavalt valitsejale vms.

5.5.2 Objektide asukohta on võimalik kuvada ka avalikus kaardirakenduses (Näita Tallinna pargid). Valides huvitavale objektiliigile vastava kaardikihi. Kihtideks on võimalik lisada ainult HIS enda originaalkihte. Kaardirakendusel on lihtne navigeerimise, mõõtkava, joonlaua xx xxxxx printimise funktsionaalsus.

5.5.3 Kaardil haljasalal, bussipeatuses või xxxx klikates näidatakse kes on selle valitseja ning kes on hooldaja firma koos firma kontaktidega.

5.5.4 Funktsionaalsuseks on aadressotsing koos tänavanimede tabeliga, kus on toodud tänava või tänavalõigu hoolduse eest vastutaja ametiasutus ning hooldusfirma nimi.

5.5.5 Tulevikus võib avalikule liidesele lisada täiendavat funktsionaalsust, autenditud klient võib edastada heakorra probleeme ametnikule, esitada tellimusi lehekottide äraveoks või märkide ära probleemseid piirkondi.

5.6 Haljastute infosüsteemi objektiliigid ja andmed

5.6.1 Süsteem sisaldab järgmiste haljastusobjektide kategooriad (xxxxx, mis kaardikihtide kategooriad). Objektide nähtusklassi reaalsusmudeli kirjeldusega saab tutvuda RIHAS.

5.6.1.1 haljastud- geomeetriline primitiiv- polügoon;

5.6.1.1.1 linnametsad;

5.6.1.1.2 haljasalad;

5.6.1.1.3 kommunaalameti haljasalad

5.6.1.1.4 teeregistri haljasalad;

5.6.1.2 xxxx, platsid ja nende seisunditasemed;

5.6.1.2.1 sõiduteed_suvine seisunditase 2- geomeetriline primitiiv joon (teeregistrist);

5.6.1.2.2 sõiduteed_suvine seisunditase 3 - geomeetriline primitiiv joon (teeregistrist);

5.6.1.2.3 sõiduteed_suvine seisunditase 4 - geomeetriline primitiiv joon (teeregistrist);

5.6.1.2.4 kõnniteed - geomeetriline primitiiv joon (teeregistrist);

5.6.1.2.5 jalgrattateed - geomeetriline primitiiv joon (teeregistrist);

5.6.1.2.6 teeregistri sõiduteed - geomeetriline primitiiv ala (teeregistrist);

5.6.1.2.7 teeregistri kõnniteed- geomeetriline primitiiv ala (teeregistrist);

5.6.1.2.8 teeregistri sõidutee laiendused- geomeetriline primitiiv ala (teeregistrist);

5.6.1.2.9 teeregistri ohutussaared- geomeetriline primitiiv ala (teeregistrist);

5.6.1.2.10 teeregistri mahasõidud- geomeetriline primitiiv ala (teeregistrist);

5.6.1.2.11 teeregistri parklad- geomeetriline primitiiv ala (teeregistrist);

5.6.1.2.12 teeregistri teepeenrad- geomeetriline primitiiv ala (teeregistrist);

5.6.1.2.13 Ühissõidukite peatused- geomeetriline primitiiv ala (teeregistrist);

5.6.1.2.14 taksopeatused- geomeetriline primitiiv ala (teeregistrist);

5.6.1.3 linnaosa hooldatavad mänguväljakud - geomeetriline primitiiv ala;

5.6.1.4 spordirajatised - geomeetriline primitiiv ala;

5.6.1.5 lillepeenrad - geomeetriline primitiiv ala;

5.6.1.6 haljasaladel paiknevad objektid (ehitised, paviljonid, truubid, pingid, prügikastid) - geomeetriline primitiiv punkt;

5.6.1.7 hoolduslepingute andmed

5.6.1.8 hoolduspiirkondade andmed - geomeetriline primitiiv ala;

5.6.1.9 passide andmed - geomeetriline primitiiv ala

5.6.1.10 kaardikihid kõikide eelpoolemainitud objektiliikide ning objektiliikide hooldusintensiivsuste kohta;

5.6.1.11 hooldustöödekvaliteedi (aktide) andmed.

5.6.2 Üldised andmed iga andmeobjekti kohta on:

5.6.2.1 objekti tüüp ja kood andmebaasis;

5.6.2.2 objekti nimi või nimetus (asukoha kirjeldus);

5.6.2.3 asukoha andmed (koordinaadid);

5.6.2.4 xxxxxxxx;

5.6.2.5 omandivorm (era, munitsipaal, riigi, rendile antud);

5.6.2.6 hoolduspiirkonna nimetus;

5.6.2.7 xxxxx nimetus;

5.6.2.8 objekti aluse maatüki katastrinumber (osadel HIS objektidel on see määratud);

5.6.2.9 valitseja (Tallinna Kommunaalamet, Tallinna Keskkonnaamet, hooldusfirma, Keskkonnaamet, Tallinna Transpordiamet, Riigimetsa majandamise keskus);

5.6.2.10 lepingu nimetus (täidetakse automaatselt, kui objekt on seostatud hoolduslepinguga);

5.6.2.11 hooldusintensiivsus (1, 2, 3, 4, mets, rand);

5.6.2.12 teede ja platside joonobjektide puhul ka seisunditase (2,3,4)

5.6.2.13 lisateave, märkus;

5.6.3 objektiga saab seostada erinevaid toimingu/ sündmuse andmed (sündmuse liigid on: märkus, dokument, foto). Lisada saab piiramatult sündmusi. Sündmused jagunevad arhiveerimise aja

järgi- lühiajalised ja alalised. Lühiajalisi sündmusi säilitatakse xxxx kuud. Sündmuse andmeteks on sündmuse xxxx xx kuupäev, kirjeldus.

5.6.4 Haljastute iga objekti kohta on Süsteemis lisaks üldistele andmetele järgmised andmed: liigi nimetus (haljasala, roheala), täiendavateks andmeteks on alamliigi nimetus, pindala, „kas hoolduses“ check boxi täitmise puhul ka hoolduslepingu nimi, lisateave. Haljasala alamliikideks (valik) on: park, skväär, haljak, taskupark.

5.6.5 Roheala alamliigid on: linnamets, niit, jäätmaa Vt joonis 7. Praegune „Linnamets“ objektiliik tuleb uues süsteemis paigutada roheala alla. Linnametsa alamliigid on: mets, metsapark, parkmets. Linnametsade kohta kantakse süsteemi järgmised andmed: tüüp (okaspuumets, lehtpuu mets, segamets), pindala (m2), lisainfo. Linnametsa tüüpi objektile peab lisama andmevälja metsaregistri viit - link metsaregistri konkreetsele tükile - eraldisele. Kõik need omadused peavad süsteemis olema filtreeritavad, koondites ja aruannetes peab välja tulema vastavate objektiliikide pindalaline koosseis, objektiliike peab olema võimalik kajastada kaardikihtidel. Objektide alamliigid jagunevad omakorda kehtestatud ja tegeliku hooldusintensiivsuse järgi (hooldusintensiivsus on täiendav omadus). Nüüd on võimalik otselinkimine katastritunnusega xxxx://xxxxxxxx.xxxxxx.xx/xxxxxx/?xxxxxxxxx00000:000:0000

5.6.6 Teede ja platside kohta on süsteemis lisaks p 5.11.2 toodud põhiandmetele järgmised andmed objekti kohta: tee nimetus (tänava nimi), tee liik (kõnnitee, jalgrattatee, sõidutee, parkla, plats), päritolu (teederegister, mõõdistus), pindala, pikkus, kehtestatud seisunditaseme väärtus, katte liik (asfalt, plaat, tuhk, betoonkivi, graniitkivi, pinnas, eri, liivapind), seisund (väga hea, hea, rahuldav, halb), äärekivi pikkus. Täiendavate joonobjektide lisamisel (teederegistrist importimisel Süsteemi) tuleb üle xxxxx antud xxxxx andmed (pikkus, pindala, materjal, seisunditase (talvine, suvine, hoolduspiirkond jms). Täpsem spetsifikatsioon ning sünkroniseerimise sagedus lepitakse kokku detailanalüüsi käigus.

5.6.7 Mänguväljak LOV kohta kogutakse süsteemi järgmised andmed: objekti nimetus, seisukord (väga hea, hea, halb, ohtlik), üldpindala, muru pindala, liiva pindala, kummikatte pindala, koorepuru pindala, loodusliku pinnase pindala, inventari loetelu (txt), piirded (võrkaed kõrgus 1, võrkpaneelaed, puitaed), piirde pikkus m, lisainfo.

5.6.8 Spordirajatiste kohta kogutakse süsteemi järgmised andmed: pindala, seisund (väga hea, hea, halb), katend (asfalt, tuhk, kunstmuru, sõelmed, pinnas, looduslik), tüüp (korvpalliplats, võrkpalliplats, rularamp, jõulinnak, tenniseväljak), piirdetüüp (kõrge võrkaed, madal võrkaed, madal puitaed, puuduvad), piirde kõrgus m, inventari loetelu (txt), lisainfo (txt).

5.6.9 Lillepeenarde kohta kogutakse süsteemi üldpindala (m2), peenra tüüp (püsililled, suvelilled), sibullilli (m2), kevadlilli (m2), suvelilli (m2), talvekaunistusi (m2), püsililli (m2), xxxx (m2), lehtpõõsas (m2), okaspõõsas (m2), kõrrelised (m2), ronitaimed (m2), lisainfo.

5.6.10 Pingid - süsteemi kantakse pingi tüüp (teisaldatav, statsionaarne, betoonist, plastist, puust, metallist), arv (tk), seisund.

5.6.11 Jalgrattahoidja - arv (tk), kohtade arv, seisund.

5.6.12 Konteinerhaljastus - süsteemi kantakse (tüüp (hooajaline betoonist, püsikonteiner betoonist, püsikonteiner puidust, hooajaline puidust, hooajaline lillepüramiid, hooajaline rippuv lilleampel, konteiner ratastel, maapinnal, rippuv), konteinerite arv (tk), seisund, lisainfo.

5.6.13 Väikeehitis - tüüp (välikamin, välikohvik, kiosk, lillelett, WC, suitsuahi, muu), otstarve (väike ehitis, väike rajatis), lisainfo.

5.6.14 Valgusti - tüüp (ühe laternaga tänavavalgusti, kahe või enama laternaga, prožektor, kääbusvalgusti, rippvalgusti, süvistatud valgusti), seisund.

5.6.15 Prügikonteinerid ja urnid - tüüp (txt), maht (txt), arv (tk), seisund.

5.6.16 Mälestusmärgid, mälestuskivid - andmed on praeguses süsteemis materjal (pronks, kivi, muu), muinasregistri link (id), seisund, kirjeldus.

5.6.17 Seisuveekogud (tiigid, järved) - pindala, tüüp (järv, tiik, bassein, meri, muu veekogu), keskmine sügavus, maksimaalne sügavus, seisund. lisainfo.

5.6.18 Purskkaevud - nimetus, seisund, lisainfo.

5.6.19 Tugimüürid - tüüp (vertikaalne tugimüür, kaldtugimüür), kõrgus, pikkus, materjal, seisund.

5.6.20 Trepid - pindala, astmete arv, materjal, seisund, piirde olemasolu.

5.6.21 Madalpiire - tüüp (madalpiire, xxxx või betoonpiire, metallpiire, puitpiire, plastikpiire, muust materjalist piire), kõrgus (m), pikkus (m), seisund.

5.6.22 Puude kohta kantakse süsteemi järgmised andmed: puu asukoht: tänav paaritud/ paaris nr.

puu perekond- liik (lehtpuu, okaspuu, põõsas),

Puu nimetus oleneb, milline liik valitakse: valikus puude eesti ja ladinakeelseid nimetusi 25 tk, neid peab saama lisada ja täpsustada admin liideses

Puu tüüp (pargipuu, tänavapuu), istutusaeg (txt)

kas asendusistutuse raames chek box,

kas looduskaitse all (EELIS link) chek box, väärtusklass ( I, II kuni V),

seisund 0- ei tea, 5- väga hea, 4- rahuldav,3- halb,2- ohtlik), kõrgus (m),

tüve läbimõõt (cm),

vanus (noor (<20), keskealine (20- 60), vana (>60), istutusaeg,

harulisus (txt), xxxx läbimõõt (m),

kahjustused (koore vigastus, tüve vigastus, pehkimine, seened, lõhe, multikahjustus),

Xxxx andmed (tavaline, vähendatud, vormitud, tulbastatud, ladvatud, alt laasitud, õige, oksad madalal, liiga kõrge), märkused.

Lisaks saab välitöö käigus määrata andmed puu kasvukoha kohta:

Tänavapuu valik (teeserv, keskriba, ringtee, kõnnitee, asfalt, muu sillutis, muru, istutusala, tihenenud pinnas).

Pargipuu kohta valik (vabalt, xxxxx, tänavaäärne, muru, tihenenud pinnas, muu), hoovipuu valikus (asfalt, muu sillutis, muru, tihenenud pinnas, muu),

puu kõrguseks valik (0-5, 5-10, 10-15, 15- 20, 20-25, üle 25, määramata). Varustus valikus (tugipinnas, multš, tüvekaitse, juurekaitse, kastmissüsteem).

Probleemid (maakaabel, post, valgusti, õhuliin, liikluskorraldusvahend, hoone, muu);

Puu riskid: ei ole, kaldus, ühepoolne xxxx, kaksiklatv, kuivad oksad, vahele kasvanud koor, lahtine mädanik, õõnsus, tüvemädanik, tüvelõhe, mädanikutekitaja (loetelu ca 20 nime), tüvevigastus, kaevetööd, muu- lisainfo.

Ülevaatuse aeg. Ülevaataja nimi.

Antud punktis kirjeldati puude välitöö liidese andmekoosseis, mida töötaja peab saama välitöö käigus välitöö liideses sisestada või andmeid valida. Ka teiste objektiliikide puhul peab saama analoogilist inventariseerimise skeemi administreerimiskeskkonnas luua välitöö liidese jaoks.

5.6.23 Põõsastike kohta kantakse süsteemi järgmised andmed: pindala (m2), valdav liik (txt), valdav liik xxxxxx xxxxxx (txt), keskmine kõrgus (m), seisund, hooldusnõuded.

5.6.24 Hekkide kohta kantakse süsteemi järgmised andmed: valdav liik, valdav liik xxxxxx xxxxxx, pikkus, keskmine kõrgus, laius, seisund, hooldusnõuded.

5.6.25 Hooldusfirmade andmed: on nimi, registrikood, aadress, kontaktandmed (txt), lisainfo.

5.6.26 Xxxxxxxxx andmed: lepingu nr, kehtivuse aeg, lepingu nimetus, lepingu liik (heakorra leping, haljastusleping), valitseja, linnaosa, hooldusfirma (valik hooldusfirmade andmetest), lepingu hind, kommentaar.

5.7 Xxxxx-, hoolduspiirkondade ja objektide koondite ning aruannete koostamine

Eesmärk on võimaldada HIS andmete alusel erinevate (passide, hoolduspiirkondade, objektiliigi põhiste) aruannete koostamist. Eeskujuks xxxxx hoolduspiirkonna moodul vt p 5.9.2. Koondi tabel peab sisaldama ainult nende objekti liikide, passide või hoolduspiirkondade andmeid, mis on filtreeritud otsingu tulemustes. Xxxx andmete või väärtusteta objektiliikide ridu ei kuvata. Koondis peavad kajastuma iga objektiliigi põhitunnused ning nendele vastavad pindalad, väärtused, mis andmebaasis antud päringu tingimustele vastavad (tee, platsi materjal (m2), lillepeenra liik (m2), pingi tüüp (tk), heki liik (jm) jne. Sarnast koondaruannet peab olema võimalik luua ka hoolduspiirkonna (ehk lepinguliste) objektide kohta.

Süsteemi aruannete kirjeldus:

5.7.1 Hoolduspiirkonna xx xxxxx koondi, aruande päises peab kajastuma linnaosa nimi, hoolduspiirkonna nimi, lepingulise hooldaja olemasolul ka tema nimi, aruande aeg nii veebiversioonis kui väljundis.

5.7.2 Hoolduspiirkonna (xxxxx) koondi salvestamisvõimalus PDF formaati (xxxx kaardita variant). Täiendavalt peab olema funktsionaalsus „Näita hoolduspiirkonna/ xxxxx kaart“, mis kajastab aluskaardil ainult selle hoolduspiirkonna hoolduspiirkondade/ passide piirid koos hoolduspiirkondade/ passide nimedega. Tulemust kuvatakse kaardirakenduses, seda saab seal vajadusel paremini paigutada. Tulemuse saab välja trükkida või salvestada eraldi pildifailina (pdf), mida oleks võimalik ka välitööde liidesega avada, kasutamata selleks kaardirakendust, kui kaardirakenduse kasutamine pole võimalik.

5.7.3 Hoolduspiirkonna koondis kuvada ainult neid objektiliike ja nende hooldusklasse, mis selles hoolduspiirkonnas on esindatud. Koondaruannet peab olema võimalik välja xxxxx hoolduspiirkondade ekraanilt, kuhu tuuakse välja hoolduspiirkonda kuuluvate passide ja passiobjektide koondandmed (hooldusele määratud objektide passide omad). Lisaks peab olema võimalik luua aruanne kehtestatud hooldusintensiivsusteandmete põhjal - , kas linnaositi või terviklikult vastavalt valitud filtritele. Koondaruandesse peab olema võimalik valida eri liiki haljastusobjekte, märkides need chek box-idega. Näiteks linnamets, ainult pingid. Aruandes peab saama ülevaate kogu linna haljastusobjektide arvust, pindalast.

5.7.3.1 Süsteemi andmete alusel peab olema võimalik koostada järgmisi aruandeid (ette valmistatud päringud):

5.7.3.1.1 Andmed tulevaste heakorratööde riigihangete koostamiseks ning muudes dokumentides kasutamiseks (hoolduspiirkondade nimekiri koos põhiandmetega). Tulemil peavad olema järgmised andmeväljad: passide nimetused, passiobjektide pindala, tegelik hooldusintensiivsus, üksikute objektiliikide andmed (pingid, prügikastid, tk, hekk – jm, mänguväljakuid tk xx xxxxx xxxx xx m2).

5.7.3.1.2 Statistikaandmed - võimalik kasutada erinevaid filtreid, xx xxxx tervikuna, linnaosa, hoolduspiirkond, valitseja, hooldaja jms. Tulemus peab olema alla laaditav xls ja pdf formaadis. Väljund tabel ei tohi sisaldada tühje xxxx. Peab võimaldama erinevate

objektiliikide korraga määramist ühte aruandesse. Objektiliikide valimine objektiliikide või hooldusintensiivsuste xxxxx.

5.7.3.1.3 Teiste aruannete ülesehitus ja kujundus peab olema sarnane statistika aruandega. Aruandluses ja koondites peavad vastavad read välja tulema vastavate pindala mahtudega.

5.7.3.2 Koondi alampealkirjad peavad sisaldama valitud filtri elemente (linnaosa, valitseja, hooldaja, hoolduspiirkondade nimed) ja samuti kuupäeva. Sellise koondi–aruande tegemine peab olema võimalik LOV, LV ja administraatoril ning haldusfirma õigustes töötajal.

5.7.3.3 Aruandeid peab olema võimalik koostada ka teostatud tööde, keskmise kvaliteedi hinde, akteeritud summade järgi.

5.7.3.4 Objektide ekraanilt avatav koond peab arvestama valitud filtritega, näitama ainult vastavate objektide xxxx xxxx vastava objektiliigi atribuutandmete (objekti pindala, ühikute arv) summaga. Xxx xxxxx välja lillepeenarde koondi, peavad xxxxxx xxxxx ainult lillepeenrad hooldusklasside lõikes koos vastava pealkirjaga (Haljastute infosüsteemi andmed seisuga 15.05.2013 „Lillepeenrad“).

5.8 Kaardiliidese funktsionaalsus ja kaardikihtide andmed

5.8.1 Süsteemi objektid on kõik kaardiga seostatavad, nad jagunevad punkt, pind ja joonobjektideks. Süsteemil peab olema vastavate objektide ruumikuju joonistamise ning muutmise ja kustutamise funktsionaalsus. Ruumikuju kustutamisel on võimalik selle asemele koheselt uus joonistada ning salvestades objekti andmetega seostada;

5.8.2 Kaardliidese abil on võimalik näha objektide asukohti objektiliikidele vastavate kaardikihtide sisse lülitamisel, kasutada erinevaid valitavaid aluskaarte, teemakaardi kihte, koostada teemakihtide xxxxx objektiliike lisades teemakaarte, muuta kaardi (väljundi) mõõtkava, valitud aluskaarti koos valitud infokihtidega välja trükkida (A4 või A3 formaadis, portree või maastik kujuga, vastavalt vajadusele). Trükkimine võib toimuda läbi ekraanipildi pdf salvestamise. Teemakaarte peab olema võimalik koostada ka objektid, passide või hoolduspiirkondade filtris teostatud päringute tulemusena saadud objektidest. Sh kasutades erinevat liiki hooldusintensiivsusi (kehtestatud III hooldusintensiivsusega haljakud Lasnamäe linnaosas);

5.8.3 Süsteemi objektide ruumikuju redigeerimiseks tuleb objekt selekteerida kaardiaknas või vajutada tärkandmete ekraanil vastavale nupule- mis aktiviseerib konkreetse objekti ruumikuju. Muutmisfunktsioon võimaldab kustutada joonise nurgapunkte, nende asukohti muuta, punkte ühendaval joonel klikkides lisapunkti lisada, nurgapunkti aktiveerides punkt kustutada, redigeerimise lõppedes joonis kinnitada, mille tulemusena seostuvad selle ruumiandmed objekti põhiandmetega.

5.8.4 Üheks funktsionaalsuseks võib olla objekti ruumikuju ülejoonistamine TAR wfs teenuse objekti vektorjoonest (võimalus snappida vektorjoonte külge).

5.8.5 Joonistamise töövahend peab jooksvalt näitama kursori ristkoordinaate, joonistatava, redigeeritava objekti ümbermõõtu ja pindala, või xxxxx pikkust.

5.8.6 Pindobjektil võivad kattudes olla teised teist liiki objektid (lillepeenra alal väiksemad lilleklumbid). Nende teiste objektide kohta võib salvestada täiendavaid andmeid - liiki peab olema võimalus määrata, kas nende aluse objekti pind tuleb välja lõigata või mitte.

5.8.7 Kaardiliidese abil joonistatud objekti pindala kantakse automaatselt objekti põhiandmetesse ning seda arvestatakse nii xxxxx xxx hoolduspiirkonna koondites, aruannetes.

5.8.8 Suuremale alaobjektile peab saama lisada (joonistada) xxxxx väiksemat alaobjekti, see peab jääma nähtavale, Peab olema võimalus näidata – seostada suuremat objekti väiksemaga, et lahutada suurema pindalast väiksema pindala.

5.8.9 Objekti lisamisel konkreetsele hoolduspiirkonnale, xxxxx objektile (xxxx uus objekt) tuleb uuele objektile põhi- ja tärkandmetega xxxxx xxxx olemasoleva xxxxx, objekti põhiandmed (linnaosa, valitseja, hooldusklass jms). Selgitada välja detailanalüüsi käigus.

5.8.10 Pindobjekti alast peab olema võimalik eraldada osa alast, näidates ära serv, millest teatud kaugusele tuleb tekitada moodustatava uue ala serv, millega tuleb ühendada näidatud ala teised servad, moodustades uue objekti, mis seeläbi lõigatakse välja vanast alast. Vana ala pindala peab automaatselt vähenema uue ala pindala võrra. Eesmärk on kergema vaevaga moodustada selleks uusi objekte olemasolevate baasil.

5.8.11 Täiendava funktsionaalsusena tuleb ette näha objekti koordinaatide- koordinaatpaaride sisselugemise võimalus objekti põhiekraanil või kaardiliideses koos käsitsi sisestamise, redigeerimisega (kui objekti ruumiandmete haldamine ning toimetamine ei lahendata välise kaarditarkvara kasutuselevõtmisega. Valida objekt, mille ruumikuju koordinaate importida, valida importimisnupp ning brausida vastava objekti koordinaatide tekstifail, täpsem vajadus lepitakse kokku spetsifitseerimise käigus.

5.8.12 Kaardiliidesel on tavalised navigeerimise funktsioonid, suurendamine, vähendamine, Zoom box, mõõtkava, mõõtmine. Kaardiaknas peab olema nähtaval mõõtkava, mis peab tulema ka väljatrükile.

5.8.13 Printimisel saab joonisele lisada nimetuse, kommentaari, valida paberi formaadi ning paigutuse. Prinditava joonise pealkiri peab olema “Tallinna Haljastute Xxxxxxxx ja Järelevalve infosüsteem”.

5.8.14 Kaardiliidesel on ka aadresside otsimise süsteem, mis kasutab ADS (aadress andmete süsteemi) või TAR andmebaasi andmeid. Sisendiks Tallinna lähiaadress (näiteks Lai 5).

5.8.15 Kaardiliidese kaardikihtide valikus on võimalik chek box i sisse lülitada erinevaid objektiliikide kategooriaid ning nende alla kuuluvaid alamliikide kaardikihte. Kategooria valikust saab sisse või välja lülitada kõik kategooria kihid. Sisse või välja lülitada saab ka üksikuid kihte. Muudatused peavad jõustuma kaardil kohe.

5.8.16 Kõik rohealade ja haljasalade, teede ja platside objektiliikide objektid tuleb sõltuvalt nende hooldusintensiivsusest jagada järgmistele kaardikihtidele:

5.8.16.1 haljasalad kehtestatud I;

5.8.16.2 haljasalad kehtestatud II jne;

5.8.16.3 sõiduteed kehtestatud seisunditase II;

5.8.16.4 sõiduteed kehtestatud seisundi tase III jne;

5.8.16.5 haljasalad tegelik I;

5.8.16.6 haljasalad tegelik II jne;

5.8.16.7 linnaosa hooldatavad xxxx tegelik I;

5.8.16.8 linnaosa hooldatavad xxxx tegelik II jne;

5.8.16.9 kehtestatud ning tegelik hooldusintensiivsusega kaardikihid kõikide hooldusintensiivsuste lõikes teeb nimekirja väga pikaks. Tuleb välja pakkuda lahendus, et kaardirakenduses või admin liideses on võimalik koostada teemakaarte, kus arvestatakse objektiliikide tegelikku või

kehtestatud hooldusintensiivsust. Teemakaarte peab olema võimalik ka välja trükkida või maha salvestada.

5.8.17 muud süsteemi objektiliigid jaotuvad samanimelistele kaardikihtidele, sh aednikutööde hooldusintensiivsusega objektiliigid kajastatakse kaardil tegeliku hooldusintensiivsusega;

5.8.18 Linnamets tüüpi objektiliigi kaardikihid jagunevad:

5.8.18.1 linnamets – kehtestatud;

5.8.18.2 linnamets – tegelik;

5.8.19 Kehtestatud hooldusintensiivsusega objekte (ka ruumikujusid) saab muuta ja kustutada ainult Tallinna Keskkonnaameti ja administraatori õigustega ametnik.

5.8.20 Kaardil tuleb hooldusintensiivsuste kihte kajastada eri värvide või viirutustena (eelnevalt kooskõlastada tellijaga), kihid peavad olema ka korraga vaadelduna arusaadavad, sh prinditavad. Kasutada pool läbipaistvaid kihte, viirutust jms. Aluskaart peab läbi kumama. Näiteks hooldatav haljaspind võib olla viirutatud. Peab saama koostada kihte sisse lülitades, trükkida vastavaid teemakaarte. Iga objektiliigi jaoks peab olema xxxxxx kaardikiht, mida peab olema võimalik eristada teistest sarnastest kihtidest. Kaardikihi eelised tulevad välja, kui on vaja eristada näiteks erineva hooldusintensiivsusega objekte (vajalik ainult haljasalade osas) xxxxx joonisel. Seetõttu tuleb objektiliik haljasalade hooldusintensiivsusi tähistada erineva viirutusega eri kihtides, et töövõtjad saaksid paremini aru, mida on mõeldud.

5.8.21 Pindobjektide pindala peab olema kaardivaates (ka väljatrükkidel) nähtav. Võib lisada nupu-

„Näita pindalad“.

5.8.22 Aluskaartide kategoorias peavad olema ükshaaval valitavad järgmised aluskaardikihid:

5.8.22.1 TAR aluskaart (kõik kaardikihid kas wms või Arcgis mapserver teenusena);

5.8.22.2 TAR koondplaan vms saadaolevad aluskaarditeenused- URL id täpsustatakse spetsifitseerimise käigus

Maa-ameti ortofoto wms teenus default teenus näitab kõige uuemat ortofotot, aga valikus võivad olla ka eelmiste aastate fotod).

5.8.22.3 TAR xxxxxx turismikaart täiendava valikuna (wms teenus);

5.8.22.4 lisada kitsenduste kihid Maa-xxxxx xx TAR teenustest tehnovõrkude või kitsenduste liikide xxxxx). Märkus: TAR koondplaani ning tehnovõrkude andmetele lubada ligipääs ainult linna ametnikele.

5.8.23 Maaregister järgmiste kihtidega:

5.8.23.1 katastripiirid;

5.8.23.2 piirid tunnusega;

5.8.23.3 kinnisturegistri osa number;

5.8.23.4 aadress + nimi.

5.8.24 Hooldus järgmiste (erineva kujundusega) kihtidega:

5.8.24.1 heakorratööde passid (LOV);

5.8.24.2 heakorratööde passid Tallinna Kommunaalamet;

5.8.24.3 aednikutööde passid;

5.8.24.4 hoolduspiirkond aednikutööd;

5.8.24.5 hoolduspiirkond heakorratööd;

5.8.24.6 hoolduspiirkondade ruumikujud ei ole kohustuslikud, aga võimaldavad paremini piirkonna mastaape määratleda.

5.8.25 Haljasalade objektiliikide kaardikihid tuleb jagada kas haljasalad või rohealad. Hooldusintensiivsuste ja nende liigi tunnus (kehtestatud, tegelik) lisatakse objektide kujundusele. Ehk objektide kujundus sõltub hooldusintensiivsusest. Vajaduse korral saab vastavalt hooldusintensiivsuse filtritele koostada teemakaarte.

5.8.26 Kaardikihtide valik võib olla kataloogipuu ülesehitusega, kus alamobjektiliigid paiknevad peamiste kihtide all, vajadusel peab xxxxx xxxx võimalik korraga sisse lülitada.

5.8.27 Haljasala jaguneb park, skväär, haljak, taskupark. Vastaval kaardikihil kuvatakse objektid, millele on objekti atribuutandmestikus omistatud xxxxxx väärtus (hetkel need väärtused puuduvad).

5.8.28 Roheala alla tuleb esialgu ainult olemasolev linnamets infokiht olemasolevate andmetega, kuid ka jäätmaa ning niit tunnustega roheala objektidele peab olema võimalik vastavaid tunnuseid omistada ning nende põhjal kaardikihte moodustada. Vastavad infokihid võib ette valmistada erinevates GIS programmides ning need võib admin liidese abil HIS i importida. Haljasala alamväärtused tuleb omistada ka Teeregistri haljasalade objektidele, mida kajastatakse vastavatel kaardikihtidel.

5.8.29 Haljasalade objektiliigid jagunevad sellistele kaardikihtidele:

5.8.29.1 park;

5.8.29.2 skväär;

5.8.29.3 haljak;

5.8.29.4 taskupark;

5.8.29.5 teeregistri haljasala (teeregistri haljasalade infokiht);

5.8.29.6 kommunaalameti haljasala;

5.8.30 Rohealade objektiliigid jagunevad sellistele kaardikihtidele

5.8.30.1 linnamets;

5.8.30.2 niit;

5.8.30.3 jäätmaa;

5.8.30.4 rand;

5.8.31 Xxxx xx Platsid kategooria sisaldab järgmisi infokihte vastavalt liigile, hooldusintensiivsusele (Vt. p. 5.13.16) ja valitsejale:

5.8.31.1 LOV kõnnitee;

5.8.31.2 Tallinna Kommunaalameti kõnnitee;

5.8.31.3 LOV sõidutee;

5.8.31.4 Tallinna Kommunaalameti sõidutee;

5.8.31.5 LOV parkla;

5.8.31.6 Tallinna Kommunaalameti parkla;

5.8.31.7 Kergliiklustee;

5.8.31.8 Pargitee;

5.8.31.9 TTR kõnnitee;

5.8.31.10 TR sõidutee;

5.8.31.11 TR sõidutee laiendus;

5.8.31.12 TR ohutussaar;

5.8.31.13 TR mahasõidud;

5.8.31.14 TR parkla;

5.8.31.15 TR Teepeenrad.

5.8.31.16 Hooldaja või valitseja ümbernimetamisel peab objekt automaatselt kihti vahetama. Andmete saamiseks tuleb kasutada teeregistri andmestikku (eelkõige täpsuse pärast).

5.8.31.17 Teeregistri (TR) andmete import ning nende andmete lisamine teede- platside andmestikku (saame sealt ruumiandmed). Need tuleb importida Tallinna Kommunaalameti valitsemisel olevate teede alla. Kihid järgmised: TR kõnniteed, TR sõiduteed, TR sõidutee laiendus, TR ohutussaar, TR mahasõidud, TR parkla, TR teepeenrad. Teeregistri andmekihid on mõistlik lisada andmekategooria Xxxx xx Platsid alla.

5.8.31.18 Teeregistrist importida tee telgede infokiht koos hooldustasemete infoga, säilitades teelõikude tunnused, et hiljem oleks võimalik andmeid uuendada, sünkroniseerida. Olemasolevad teede andmed on pindobjektid (kõik TR tunnusega) ja ka HIS objektid. Xxxxxxxxx ning andmehalduse kohalt on sobivam ruumikuju joon, nii saab kajastada kõik kõnniteed, rattateed, sõiduteed, teepeenrad, pargiteed joontena, mida on lihtsam käsitleda. Atribuutandmed nende kohta tuleb täpsustada detailanalüüsi käigus.

5.8.32 Haljastus kategooria alla lisada järgmised infokihid vastavalt liigile:

5.8.32.1 lillepeenar;

5.8.32.2 puu;

5.8.32.3 tänavapuu - TR_puud (teeregistri puude kiht, pindobjektid konverteerida punktideks);

5.8.32.4 põõsas;

5.8.32.5 hekk;

5.8.32.6 konteinerhaljastus.

5.8.33 Sport ja puhkus kategooria alla lisada järgmised infokihid:

5.8.33.1 mänguväljak LOV;

5.8.33.2 spordirajatis;

5.8.34 Rajatised kategooria alla lisada järgmised infokihid:

5.8.34.1 sild;

5.8.34.2 madalpiire;

5.8.34.3 pink ;

5.8.34.4 prügikast;

5.8.34.5 valgusti;

5.8.34.6 jalgrattahoidla;

5.8.34.7 xxxxxxxxx.

5.8.35 Veekogud kategooria alla lisada järgmised infokihid:

5.8.35.1 vooluveekogu (tüüp kraav või jõgi);

5.8.35.2 seisuveekogu (lisada need objektid xx xxxxx).

5.8.36 Looduskaitse kihid tuleb uuendada EELIS andmetest.

5.8.37 Muud kaardikihid. Siia alla viia eelmistest loeteludest välja jäänud kihid ja nende andmed: muinsuskaitse, graffiti, rattateed (ka rajatavad, kergliiklusteed, kergliiklus sõiduteel), Tallinna Keskkonnaameti mänguväljakud xx xxxxxx jalutusplatsid, mälestusmärgid, paviljonid, reklaamikandjad. Tuleb koos objektide andmetega teha mitte aktiivseteks.

5.9 Administreerimisliides

5.9.1 Administreerimisliides peab võimaldama:

5.9.1.1 Süsteemi kasutuse logiraamatu vaatamist, filtreerides logi perioodi ja kasutajat. Näha peavad olema kasutaja põhiselt logid sh login, objektide kohta insert, modify, delete, hooldusintensiivsuse muutmine tegevused;

5.9.1.2 Süsteemi loendite haldamine ja täiendamine;

5.9.1.3 Kaardiliideses kasutatavate aluskaardi kihtide seadistamine (wms teenuste muutmine, kihi nimetuse muutmine, uue wms (wfs) kihi lisamine, kihi kujunduse muutmine, sh läbipaistvuse muutmine);

5.9.1.4 Kaardikihtide staatuse muutmine (aktiivne, passiivne);

5.9.1.5 Kasutajate haldamine - lisamine xx xxxxx määramine ja muutmine, kasutajate vaatamine (Tabelina), kasutaja staatuste muutmine (aktiivne, suletud);

5.9.1.6 määrata objektiliikidele kasutajate õigusi;

5.9.1.7 täiendada hooldusfirmade andmeid;

5.9.1.8 täiendada lepingute liike ja nende ühikuid;

5.9.1.9 Xxxxxxxx uusi andmeallikaid, muuta sünkroniseerimisandmeid;

5.9.1.10 Kasutajate mobiilseadme vaate ettevalmistamist ning seadistamist (kui ei ole põhifunktsionaalsuses).

5.9.1.11 Kaardikihtide (objekti liikide) andmete ekspordivõimalus (shp, csv formaat koos tärkandmetega). Samuti peab olema võimalik objektiliikide andmete wfs teenuse pakkumine või xml või shp formaadis andmete eksport objektiliigi xxxxx (aktuaalsed andmed).

5.9.1.12 Kaardikihtide (objekti liikide) andmete import (shp formaat), võimalus täiendada olemasolevaid objektiliikide andmeid (täiendada infokihte teistes GIS programmides).

5.9.1.13 Kaardikihtide leppemärkide muutmine, uute lisamine või vahetamine.

5.9.1.14 Kaardikihtide läbipaistvuse muutmine;

5.9.1.15 Teeregistri andmete importimise-sünkroniseerimise vahendi loomine. Teeregistri dokumentatsioon on saadaval XXXX-S xxxxx://xxxx.xxxxx.xx/xxxx/xxxx#0000000000000xXXxxXxx0XXx0Xx. Funktsionaalsus täpsustada detailanalüüsi käigus.

6 HALJASTUTE INFOSÜSTEEMI MITTEFUNKTSIONAALSED NÕUDED

6.1 ÜLDNÕUDED

6.1.1 Infosüsteem tuleb lahendada ja realiseerida kolmekihilise W3C põhimõtteid järgiva veebilahendusena (andmete kiht, rakendusloogika xxxx xx kasutajaliidese kiht). Tellija ei esita konkreetseid nõudmisi arhitektuurile ega alustarkvarale kuid soovitavalt peaks kasutama vabavaralisi komponente. Juhul kui tahetakse pakkuda muud lahendust, tuleb seda pakkumuse teenuse osutamise kavas põhjendada ning piisavalt kirjeldada.

6.1.2 Infosüsteemi loomine peab toimuma arvestades riigi IT koosvõime raamistikus toodud põhimõtteid, XXXX koosvõime küsimused peavad võimaldama „jah“ vastuseid.

6.1.3 Andmekogu peab vastama kehtiva Avaliku teabe seaduse 51. peatükis toodud andmekogude regulatsioonile.

6.1.4 Andmekogu on XXXX-s läbinud kasutusele võtmise etapi, xxxxx arenduse valmimist tuleb dokumentatsiooni ning andmekoosseisu kaasajastada.

6.1.5 Töövõtja peab abistama tellijat XXXX- täitmisel ka kasutusele võtmise kooskõlastuste saamisel.

6.2 Infosüsteemi kasutatavuse nõuded

6.2.1 Infosüsteemi kasutajaliides peab olema kasutatav veebilehitsejate Internet Explorer, Mozilla Firefox, Google Chrome, Apple Safari abil; asutusesisestel töökohtadel on standardtarkvarana kasutusel Windows 7, MS Office 2010 ja MS Internet Explorer 9 või uuem.

6.2.2 Infosüsteemi kasutajaliides peab vastama WCAG2.0 tase A nõuetele (xxxx://xxx.x0.xxx/XX/XXXX00/).

6.2.3 Kvaliteedi ja hooldustööde järelevalveks mõeldud liidese funktsionaalsus tuleb disainida tahvelarvuti või mobiiltelefoniga kasutamiseks sobivana. Operatsiooni süsteemiks võiks olla Android. Nutiseadme rakendus peab olema vähemalt HTML5 toega.

6.2.4 Kasutamiseks vajalik abiinfo (juhendid, abitekstid) peab olema kättesaadav kasutajaliidese kaudu.

6.2.5 Kriitiline funktsionaalsus peab olema turvatud kontrollküsimustega, mis takistavad juhusliku tegevuse andmehalduses.

6.2.6 Teated peavad olema esitatud kasutaja jaoks arusaadavas keeles (näiteks ei sisalda xxxx koodijada) ning veateate lehelt tagasi minnes peavad sisestatud andmed alles jääma.

6.3 Infosüsteemi teenustaseme mõõtmed:

6.3.1 Infosüsteemi xxxxxx tööaeg – E-P ööpäevaringselt, sh:

6.3.1.1 kasutajate tööaeg on vahemikus E-R 8-18;

6.3.1.2 avalike teenuste ja järelevalveametnike tööaeg E-P ööpäevaringselt.

6.4 Nõuded käideldavusele

6.4.1 Reageerimine kasutaja tööajal 4h.

6.4.2 Intsidendi likvideerimine kasutaja tööajal 6h.

6.4.3 Taastamine 24h.

6.4.4 Süsteemi teenus peab olema kättesaadav kuu lõikes 96% üldisest tööajast.

6.4.5 Intsidendile reageerimise kiirus ei tohi ületada kahte tundi, likvideerimise aeg ei tohi ületada 6 tundi. Intsidentide likvideerimine peab toimuma sellise aja jooksul, et oleks tagatud käideldavuse nõuded.

6.4.6 Katkestuste lubatud arv ühes kuus ei tohi olla suurem kui 3 xxxxx xx summaarne katkestuste aeg ei tohi ületada 10 tundi ühes kuus. Katkestuseks loetakse katkestust, mis on pikem kui 5 minutit. Katkestuseks ei loeta perioodiliseks hoolduseks kuluvat aega, mis peab toimuma väljaspool menetlejate tööaega (E-R 8:00-18:00) xx xxxxxxx peab olema vähemalt üks tööpäev ette teatatud.

6.5 Infosüsteemi turvalisuse nõuded

6.5.1 Turvalisuse nõuded infosüsteemile on püstitatud lähtudes Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007 määrusest nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ xx XXXX rakendusjuhendist, mis on koostatud Riigi Infosüsteemide Ameti poolt.

6.5.2 Andekogu turvaklassid:

6.5.2.1 käideldavus K1 – töökindlus – lubatud summaarne seisak nädalas kuni 24 tundi; lubatav nõutava reaktsiooniaja kasv tippkoormusel – tunnid (1÷10);

6.5.2.2 terviklus T1 – info allikas, selle muutmise ja hävitamise fakt peavad olema tuvastatavad; info õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse kontroll erijuhtudel ja vastavalt vajadusele;

6.5.2.3 konfidentsiaalsus S1 - info asutusesiseseks kasutamiseks: juurdepääs teabele on lubatav juurdepääsu taotleva isiku õigustatud huvi korral;

6.5.2.4 infosüsteemi keskmine turbeaste on madal (L).

6.5.3 Pakkumuse tegemisel ja teenuse osutamisel peab Täitja arvestama vastava turbeastmega süsteemide standardseid turvameetmeid.

6.5.4 Lubatav andmekadu on kuni 1 päev (andmete kaitsekopeerimist süsteemist eraldi hoitavatele andmekandjatele tehakse ööpäevase sagedusega).

6.5.5 Infosüsteemi kavandamisel tuleb arvestada järgmiste koormuse ja andmemahtude hinnangutega:

6.5.5.1 samaaegsete asutusesiseste kasutajate maksimaalne arv: 20

6.5.5.2 süsteemi koormus jaotub suhteliselt ühtlaselt tavapärasele tööajale (E-R 8.00 kuni 18.00). Keskmisest koormusest kordades erinevaid koormuse tipp-perioode ei ole ette näha;

6.5.5.3 järelvalvemenetluste käigus lisatavate või koostatavate dokumentide arv ühe menetluse kohta: keskmiselt 5 dokumenti, mille hulka kuulub umbes 20 fotot;

6.5.5.4 süsteemi koormus jaotub suhteliselt ühtlaselt tavapärasele tööajale (E-R 8:00 kuni 18:00);

6.5.5.5 haljastusobjektide arv süsteemis on hetkel 40 000 ruumiobjekti, andmebaasi maht ca 2GB.

6.5.5.6 Andmeobjekti kustutamisel ei ole see enam kasutusel süsteemis, teda ei näidata, teda ei saa enam otsida. Hooldustööde tegemise käigus koostatud andmed, sh dokumendid, kirjavahetus jms peavad säilima vähemalt järgmise lepinguperioodi lõpuni. Administraator peab admin liideses filtreerima välja kehtetute lepingutega seotud aktid. Ning vastavalt nende aegumise kuupäevadele saama need kustutada.

6.5.5.7 Andmete muutmise logid säilitatakse koos xxxxxxxxx. Infosüsteemi kasutuslogid kuni 1 aasta.

6.6 Infosüsteemi loomise raames teostatavad tegevused

6.6.1 Infosüsteemi lähteülesandes toodud funktsionaalsuse täiendamine ning täpsustamine koos tellijaga, mille käigus:

6.6.1.1 töövõtja täpsustab infosüsteemile esitatavad nõuded ja koostab infosüsteemi funktsionaalsuse spetsifikatsioon, liideste spetsifikatsiooni, andmemudeli ja kasutajaliidese prototüübi;

6.6.1.2 töövõtja saab valida tööde etappide, ajakava ja mahuga sobiva funktsionaalsuse spetsifitseerimise meetodi ja formaadi. Spetsifikatsioon peab olema koostatud selliselt, et mitte IT- spetsialistist tellija esindajad saavad selle alusel kinnitada, et süsteem vastab nende vajadusele;

6.6.1.3 Kasutajaliidese prototüüp ei pea xxxxx xxxx detailne. Piisab xxxxxx või keskmise tõetruudusega (low-fidelity või medium-fidelity) veebiliidese prototüübist. Välitöö liidese puhul piisab liidese tööpõhimõtete ja kaardirakenduse toimimise kirjeldamisest.

6.6.2 Infosüsteemi xx xxxxx komponentide projekteerimine, realiseerimine sh liidesed teiste infosüsteemidega ja juurutamine.

6.6.2.1 Kõik andmebaasi tabelid ja veerud, programmikoodi klassid ja meetodid ning liideste operatsioonid ja andmeelemendid peavad olema kommenteeritud nende otstarvet sisuliselt selgitavate eesti või inglise keelsete kommentaaridega. Muud osad tuleb kommenteerida vastavalt keerukusele.

6.6.2.2 Ainevaldkonna olemitele vastavad nimetused ja viited tuleb kirjutada eesti keeles.

6.7 Infosüsteemi testimine

6.7.1 Töövõtja loob eeldused ja võimalused efektiivseks testimiseks ning veahalduseks. Töövõtjal peab olema veahalduse keskkond, kuhu tellija saab registreerida avastatud xxxx xx jälgida nende lahendamist.

6.7.2 Töövõtja kohustub infosüsteemi hoidma loomise ajal testkeskkonnas xx xxxxx valmimist ning majutuskeskkonda paigaldamist viima läbi täiendava funktsionaalsuse ja jõudluse testimise.

6.7.3 Lisaks omapoolsele testimisele on töövõtja kohustatud koostama tellijale testlood, kaasama tellija esindajad testimisse ja esitama xxxxx testimise raportid.

6.8 Infosüsteemi dokumentatsiooni koostamine

6.8.1 Töövõtja koostab lähtudes kehtivatest õigusaktidest, Riigi infosüsteemi Haldussüsteemi (XXXX) nõuetest (Vabariigi Valitsuse 28. veebruar 2008 määrus nr 58)ja spetsifikatsioonist infosüsteemi tehnilise dokumentatsiooni, mis on vajalik infosüsteemi andmete uuendamiseks XXXX-s.

6.8.2 Lisaks XXXX poolt nõutud dokumentatsioonile tuleb töövõtjal koostada veel:

6.8.2.1 kasutusjuhend, mis kirjeldab, kuidas infosüsteemi xx xxxxx komponente kasutada ja peakasutaja poolt administreerimismooduli abil hallata;

6.8.2.2 administreerimis- ja hooldusjuhend, mis kirjeldab, kuidas infosüsteemi monitoorida, logida, varundada ning taastada;

6.8.2.3 paigaldusjuhend, mis kirjeldab, kuidas tarkvara paigaldada või olemasolevat paigaldist uuendada.

6.8.2.4 loodava infosüsteemi majutusteenuse lähteülesande püstitus (sh riistvara spetsifikatsioon, füüsilised tingimused (lahenduse arhitektuuri ja komponentide konfiguratsiooni kirjeldus), jõudluse nõuded, käideldavuse nõuded ja turvalisuse nõuded. Tellijale esitatakse majutusteenuse lähteülesande püstitus alates hankelepingu sõlmimisest 2 kuu jooksul.

6.9 Alusandmete lähtestamine

Töövõtja peab infosüsteemi sisse kandma süsteemi kasutusele võtmiseks vajalikud baasandmed- parameetrid ja loendid, samuti siirdama olemasolevad objektiliikide andmed HIS andmebaasist, muutes objektiliikide hooldusintensiivsusi ning alamliike vastavalt lähteülesandes kirjeldatud viisil, sealhulgas teha kättesaadavaks aadressotsingu süsteem kasutades ADS aadresskomponentide klassifikaator Tallinna ulatuses.

Andmesiirde puhul on lähtematerjaliks objektiliikide andmed (sh ruumiandmed) xml xxxxx. Siirdatakse ainult objektide ja passide andmed, millel käigus tuleb säilitada objektide seos passidega.

6.10 Kasutajate koolitus

6.10.1 Töövõtja peab lepingu perioodi jooksul, enne testperioodi läbi viima vähemalt kaks kahetunnist koolitust testmeeskonna liikmetele, ja hiljem veel kaks kahe tunnist koolitust haljastusobjektide halduse, tööde järelevalve ja akteerimise teemal. Iga teema osas tuleb käsitleda kogu tööprotsessi näiteülesannete alusel. Koolitusel tuleb käsitleda ka välitöö liidest, soovituslikult välioludes praktiliste tööde käigus, mis kestab kokku vähemalt 2 tundi.

6.10.2 Koolituseks vajaliku arvutitega koolitusklassi (10 kohta) kasutamise võimalust pakub Tallinna Linnakantselei (veebibrauseritega varustatud arvutid).

6.10.3 Projekti töökeel on eesti keel. Kõik dokumendid peavad olema koostatud eesti xxxxxx xx töökoosolekud toimuvad eesti keeles.

6.11 Infosüsteemi arendus- ja testkeskkond

6.11.1 Arendus- ja testkeskkonna tagab töövõtja, kes peab võimaldama juurdepääsu projekti monitooringu teostamiseks.

6.11.2 Töövõtja peab korraldama arendus- ja testkeskkonna haldamise kogu lepinguperioodi vältel.

6.11.3 Infosüsteemi valmimisel on töövõtja kohustatud tõstma selle tellija poolt näidatud serverisse mis on tellija poolt hangitud täitja poolt esitatud majutusteenuse lähteülesande püstituse juhendi alusel.

6.12 Garantii

6.12.1 Täitja annab tarkvarale 12 (kaheteistkümne) kalendrikuulise garantii (edaspidi garantii) alates infosüsteemi tellijapoolsest üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest. Täitja kohustub garantii korras kõrvaldama omal kulul tarkvara xxxx, mille tõttu tarkvara funktsionaalsus xx xxxxx lepingust xx xxxxx lisadest tulenevatele nõuetele.

6.12.2 Tarkvara juures esinevaid vigu käsitletakse garantii raames kriitiliste vigadena, häirivate vigadena ja pisivigadena.

6.12.2.1 Kriitiline viga – olukord, kus tarkvara hangub, teostab mittelubatud operatsiooni, põhjustab andmete hävimise või kahjustumise või annab ebaõigeid tulemusi, mistõttu tarkvara lõppkasutaja ei saa täita oma tööülesandeid ega teostada toiminguid tarkvaras. Tarkvara kasutamine ettenähtud toimingute sooritamisel on takistatud, muuhulgas, ent mitte ainult, tarkvara seiskumise või häirivate vigade ebamõistliku sageduse tõttu. Kriitiline viga ei ole viga, milline tuleneb poolte vahel kokkuleppimata tarkvara või standardite kasutamisest lõppkasutaja poolt.

6.12.2.2 Häiriv viga – tarkvara saab kasutada ettenähtud toimingute sooritamisel, kuid veaolukorra vältimine või ületamine nõuab kasutajatelt lisaks tööülesannete täitmisele ja toimingute tegemisele täiendavaid toiminguid või pingutust.

6.12.2.3 Pisiviga – ilming või kõrvalefekt tarkvara töös, mis ei takista ettenähtud toimingute sooritamist, kuid ei ole täielikult eiratav. Pisiviga ei ole viga, milline tuleneb poolte vahel kokkuleppimata tarkvara või standardite kasutamisest lõppkasutaja poolt.

6.12.3 Vea ilmnemisel tarkvaras teavitab tellija sellest töövõtjale, kirjeldades vea sisu ning teavitades, kas tegemist on kriitilise, häiriva või pisiveaga.

6.12.4 Kui tegemist on kriitilise või häiriva veaga, siis teatab töövõtja hiljemalt 1 (ühe) tööpäeva jooksul alates kriitilise või häiriva vea kohta xxxxx saamisest oma esialgse hinnangu kriitilise või häiriva vea võimalike põhjuste kohta ning juhtnöörid, kuidas tarkvara edasi käitada. Töövõtja alustab kriitilise ja häiriva vea kõrvaldamist hiljemalt 1 (ühe) tööpäeva jooksul pärast sellekohase xxxxx saamist kuni kriitiline või häiriv viga on kõrvaldatud.

6.12.5 Kui tegemist on pisiveaga, siis teatab töövõtja hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul alates selle kohta xxxxx saamisest oma esialgse hinnangu pisivea võimalike põhjuste kohta ning juhtnöörid, kuidas tarkvara edasi käitada. Töövõtja alustab pisivea kõrvaldamist 10 (kümne) tööpäeva jooksul pärast sellekohase xxxxx saamist.

6.12.6 Vea ilmnemine ning selle kõrvaldamiseks kulunud aeg või kõrvaldamise fakt ei pikenda garantii perioodi.

6.13 Autentimine ja kasutajate grupid

Infosüsteemi ligipääs jaguneb avalikuks ligipääsuks ja autentimist nõudvaks ligipääsuks. Süsteemi avalikule päringule pääseb ligi iga kodanik ja see xx xxxx kasutajate autentimist. Autentimist nõudvate teenuste kasutamine eeldab autoriseerimist ID-kaardi, mobiil-ID või kasutajatunnuse ja salasõna abil. Teatud funktsionaalsuste kasutamine on võimalik ainult ID-kaardi, mobiil-ID või mõne muu riiklikult aktsepteeritud turvameetodil autentimise korral.

6.14 Muud mittefunktsionaalsed nõuded

6.14.1 Kõik HIS alammenüüd (hoolduspiirkonnad, passid, lepingud, hooldustööd, pakkumused, koondid ja aruanded jms) peavad olema sarnase kujunduse ning ülesehitusega, sarnaste filtrite ning otsimisvõimalustega (pealkirjade ja kuupäevadega). Kujunduses tuleb kasutada Tallinna linna veebilahendustes kasutatavaid kujunduselemente, mis lepitakse kokku spetsifikatsiooni käigus.

6.14.2 Kaardikihtide leppemärgid tuleb kokku leppida tellijaga, need peavad paistma silma ka metsaselt ortofotolt. Administreerimiskeskkonnas peab olema võimalik kaardikihtide leppemärke muuta, valida uusi sümboleid, sümbolite kataloogi täiendada üldiste, ühilduvate leppemärkidega.

6.14.3 Kaardiliideses kaardikihi sisselülitamine peab kohe mõjuma. Soovitatav on veebilehitseja

„back“ nupu funktsionaalsuse kasutamine, või vastava nupu „tagasi nimekirja“, „Tagasi xxxxx andmete juurde“ lisamine kõikidele ekraanidele. Et kasutaja ei peaks uuesti tegema tööks vajalikke otsinguid ja päringuid.

6.14.4 Kasutussessioonide pikkused tuleb kokku leppida spetsifitseerimise käigus. Need ei tohi olla liiga lühikesed. Välitöö liidese sessiooni pikkused peavad olema optimaalsed, seadistatavad vastavalt kasutaja rollile, töö eesmärkidele.

6.14.5 Haljastuse infosüsteemi uueks nimeks, mida kuvatakse registri avalehel, samuti väljatrükkide ja aruannete pealkirjades, on „Tallinna Haljastute Hoolduse ja Järelevalve infosüsteem“ .

6.14.6 Võimaldada passide kustutamine LOV ametnikule.

6.14.7 Aadresside/ objektide otsing peab võimaldama otsida ka objektide nimetuste järgi, lisaks uuendatud ADS aadresside nimekirjale. Kasutada Ajax tüüpi päringuid (sisestatud sõna osa järgi objekti nime pakkumine).

6.14.8 Xxxxxxxx andmete säilitamise tähtaegade jälgimine.

6.14.8.1 Infosüsteemi kantavate andmete alusdokumentide säilitustähtajad on määratletud süsteemi volitatud töötlejate dokumentide loetelus.

6.14.8.2 Infosüsteemi kantud andmeid hoitakse süsteemis vastavalt alusdokumentidele antud tähtaegadele ning säilitamise tähtaja saabumisel andmed hävitatakse (v.a andmed, mis vastavad alljärgnevas punktis viidatud arhiiviväärtuslike andmete eraldamise nõuetele).

6.14.9 Kasutamise statistika. Peab olema võimalik saada statistikat avaliku liidese kasutamise kohta. See võib olla lahendatud näiteks Google Analytics’i abil. Süsteemi ametniku liideste kasutamise logide ülevaate saab administreerimisliidese abil.

6.15 Infosüsteemist arhiiviväärtusega andmete eraldamine.

6.15.1 Süsteemis olevatest andmetest peab olema võimalik arhiveerimiseks eraldada arhiiviväärtuslikud andmed (infosüsteemist andmete eraldamine vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse „Arhiivieeskiri“ juhiste kohaselt ning määruse Xxxxx 1 kirjeldatud arhiivivormingute määrangutele).

6.15.2 Süsteemist eraldatavate arhiiviväärtuslike andmete loetelu tuleb tellijaga täpsustada süsteemi projekteerimisel.

6.16 Hooldusteenus ja kasutajatugi

6.16.1 Teenuse arvestusperioodiks on üks kalendrikuu.

6.16.2 Pakkumuses tuleb näidata infosüsteemi 3 aasta hooldustööde ja kasutajatoe maksumus.

6.16.3 Süsteemi hooldustööd on:

6.16.3.1 infosüsteemi häireteta funktsioneerimine ja töökorras hoidmine;

6.16.3.2 infosüsteemi töös vigade lahendamine ja vigade likvideerimise ajakulust ning selle käigus tekkinud probleemidest teavitamine;

6.16.3.3 konsultatsioon teenusega seotud probleemide osas ning ajakuluhinnangute tegemine lisaarenduste jaoks;

6.16.3.4 tellija teavitamine infosüsteemi uuendustest ja parandustest;

6.16.3.5 infosüsteemi baastarkvara uuenduste ja paranduste paigaldamine, sh turvaparandused;

6.16.3.6 infosüsteemis tehtud muudatuste kajastamine kasutusjuhendites;

6.16.3.7 infosüsteemi uuendamisel eelmise versiooni kogu funktsionaalsuse tagamine;

6.16.3.8 infosüsteemi planeerimatutest hooldustöödest ja nende teostamise käigus ilmnevatest probleemidest teavitamine.

6.16.4 Hooldustööde teostamise kohta peab täitja elektroonilist päevikut.

6.16.4.1 Tellija nõudmisel esitab täitja tellijale viivitamatult väljavõtte teenuse päevikust.

6.16.5 Infosüsteemi tekkivate probleemide lahendamise kiirus: kriitilise taseme probleemid tööajal maksimaalselt 4 tunni jooksul alates probleemi edastamisest; kõrge taseme probleemid tööajal maksimaalselt 6 tunni jooksul alates probleemi edastamisest ja keskmise taseme probleemid tööajal maksimaalselt 8 tunni jooksul alates probleemi edastamisest täitjale.

6.16.6 Täitja teavitab tellijat infosüsteemi uuendustest.

6.16.7 Infosüsteemi serverirakenduse ja liideste versiooniuuendused paigaldab täitja tellija IT- keskkonnas tellija volitatud isiku nõusolekul ja koostöös tellija kontaktisikutega.

6.16.8 Tellija tagab täitja kontaktisikutele kaugjuurdepääsu oma infosüsteemile.

6.16.9 Täitja kajastab kõik infosüsteemis tehtud muudatused kasutusjuhendis ja edastab tellijale täiendatud kasutusjuhendi.

6.16.10 Täitja tagab infosüsteemi igas uues versioonis eelmise versiooni kogu funktsionaalsuse.

6.16.11 Infosüsteemi kasutajatugi sisaldab:

6.16.11.1 linna ametiasutuse süsteemi kontaktisikutele kasutajatoe osutamist xxxxxxxx xx e-posti xxxx tööajal;

6.16.11.2 tellija tellimisel kasutajate koolitust.

6.16.12 Täitja annab süsteemi kasutajatele tarkvara või liidese kasutamisel tekkinud küsimustes konsultatsioone telefoni või e-posti xxxx tööpäeviti (E-R) ajavahemikus 8.00-17.00.

6.16.13 Uue funktsionaalsuse lisandumisel on tellijal õigus tellida täitjalt kasutajakoolitus.

6.16.14 Infosüsteemi hooldustööde ja kasutajatoe kuumaksumuseks on HD lisas 3 toodud ühe kuu hooldusteenuse maksumus.

6.17 Süsteemi arendustööd.

6.17.1 Arendustööd sisaldavad:

6.17.1.1 andmebaasi struktuuri, tarkvara ja liidese täiendusi ja muudatusi tulenevalt tellija vajadustest või õigusaktide muutumisest;

6.17.1.2 süsteemi IT-keskkonna muudatusi, mis on tingitud linna ametiasutuste IT keskkonna muudatustest;

6.17.2 Arendustöid tellib tellija volitatud isik.

6.17.3 Arendustöid võib lepingu perioodi jooksul selle lepingu alusel tellida kuni 300 tunni ulatuses.

6.17.4 Täitja määrab tellimuse alusel arendustööde mahu tundides, ajakava ja tähtpäeva, mille kooskõlastab tellijaga.

6.17.5 Arendustööd tellitakse vastavalt vajadusele ning vormistatakse lepingu lisadena.

6.17.6 Arendustööde üleandmine-vastuvõtmine toimub aktiga.

6.17.6.1 Arendustöö maksumus arvutatakse pakkumuses toodud tunnihinna alusel.

7 TEENUSE OSUTAMISE KAVALE ESITATAVAD NÕUDED

7.1 Pakkumus sisaldab teenuse osutamise metoodika kirjeldust, mis sisaldab vähemalt järgmist: eesmärkide ja oodatavate tulemuste kirjeldus;

eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamiseks vajalike tegevuste kirjeldus (sh projektijuhtimine, infosüsteemi analüüs, disain, tarkvara arendamine, liidestamine teiste andmekogudega, testimine, vigade parandamine, infosüsteemi juurutamine, andmete siirdamine, dokumenteerimine, juhendmaterjali koostamine, koolituste korraldamine, tööde üleandmine), tegevuste ajaline maht, rakendatav(ad) metoodika(d) ja vahendid (sh riist- ja tarkvara). Pakutava lahenduse kirjelduses tuleb välja tuua: arhitektuuri komponentide - liideste kirjeldus, sh välitöö mobiilse liidese tööpõhimõtete kirjeldus, ruumiandmete haldamise kirjeldus, teederegistrist andmete vahetamise kirjeldus, administreerimisliidese funktsionaalsuse kirjeldus;

eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamiseks vajalike rollide kirjeldus;

töökorralduse määratlus, sh tegevuste jaotus rollide vahel. Kui tegemist on ühispakkumisega või kavandatakse allhankeid siis tuleb ka see kajastada töökorralduses (iga allhankija ja partneri roll, vastutus, tegevused).

7.2 Pakkumus sisaldab projektiplaani, mis sisaldab vähemalt järgmist:

projektiplaanis on eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamiseks vajalikud tegevused ja ülesanded jaotatud tegevusetappideks, toodud nende ajaline kestvus (algus xx xxxx), määratud tegevusetapi teostajad, tegevusetapi alustamise eeldused ja tulemid, sh toodud välja tegevusetappide omavaheline sõltuvus;

projektiplaanis on välja toodud tellijale olulised tähtajad (tulemuste, sh vahetulemuste, üleandmine); projektiplaani koostamisel on arvestatud riskide ilmnemisega ja viidud sisse riskide juhtimisega seotud tegevused.

7.3 Pakkumus sisaldab riskide juhtimisplaani, mis sisaldab vähemalt järgmist:

eelduste kirjeldus Süsteemi lahenduse edukaks väljatöötamiseks (st saavutatakse eesmärgid ja oodatavad tulemused nõutud või xxxxxxx tasemel). Täpsustatakse käesolevas dokumendis toodud eelduste kirjeldust;

riskide mõju hindamise xxxxxx xx riskiplaanis kasutatavate mõõdikute või kriteeriumite kirjeldus; riskide määratlus (xx xxxxx nimi, kirjeldus, mõju (tagajärgede) kirjeldus ja hinnang, tõenäosus);

määratletud riskidele vastamise kava (sh vastamismeetmete kirjeldus, vastamismeetmete rakendamise eest vastutav isik, võimalikkuse plaan (tegevuskava riski realiseerumisel) xx xxxxx käivitamise eest vastutav isik);

7.4 käsitletud peavad olema vähemalt järgmised riskid:

• eelarvelised kõrvalekalded;

• ajalised kõrvalekalded;

• tellija ei jõua vajalikuks ajaks otsusele muudatuse kinnitamisel;

• tulemusi ei vaadata tähtaegselt läbi tellija poolt;

• võtmeisikud (tellija- ja täitjapoolsed) ei ole kättesaadavad selleks esineval vajadusel;

• täitja meeskonna sisene varasema koostöökogemuse puudumine;

• muutused täitja meeskonnaliikmete koosseisus;

• täitja meeskonna liikmete arv osutub ebapiisavaks;

• täitja meeskonna oskused osutuvad ebapiisavaks;

• tellija ei ole tulemusega rahul;

• ilmnevad nõudmised lisatöödeks;

• otsustatakse muuta väljaarendatava Süsteemile esitatavaid nõudeid ehk muudetakse skoopi;

• loodav infosüsteem ei täida tellija funktsionaalseid nõudmisi;

• loodav infosüsteem ei täida tellija mittefunktsionaalseid nõudmisi;

• kasutajad xx xxxx lahendust omaks - Süsteemi rakendamine osutub kasutajatele keerukaks ja tülikaks (kehv kasutatavuse kvaliteeditase) ning kasutajad jätkavad vana tehnoloogia kasutamist arvestuse pidamisel, millest tulenevalt ei uuendata Süsteemi andmeid (Süsteem kaotab oma aktuaalsuse).

• allhanke korraldamise vajadusel xx xxxxx sobivat allpakkujat.

7.5 Pakkumus sisaldab tehnilisele kirjeldusele vastava lahenduse üldist kirjeldust, mis sisaldab järgmist:

Pakutava Süsteemi lahenduse funktsionaalsus (ehk mida pakutava Süsteemi lahendus võimaldab kasutajal teha ning kuidas täidetakse käesolevas dokumendis esitatud funktsionaalseid nõudeid);.

Pakutava Süsteemi lahenduse arhitektuuri (üldised põhimõtted mida Süsteemi arendamisel järgitakse, millistest komponentidest Süsteem koosneb, kuidas tagatakse turvalisus, sh milliseid isikutvastuse meetmeid kasutatakse ja Süsteemi keskkonna kirjeldus), andmemudeli kontseptsiooni ja kavandatava andmevahetuse kirjeldus;

Pakutava Süsteemi lahenduse haldamise põhimõtted (juhendmaterjalid, seadistuse muutmine, kuidas toimub seadistuse muudatuste haldamine, Süsteemi administraatori ja täitjapoolse administraatori pädevuse ulatus haldamisel);

Pakutava Süsteemi lahenduse majutusteenuse kirjeldus; Pakutava Süsteemi lahenduse hooldusteenuse kirjeldus; Pakutava Süsteemi lahenduse edasiarendamise võimalused.

8 HANKELEPINGU TÄITMISE AJAKAVA

8.1 Infosüsteemi loomisega seotud tegevused koos süsteemi testimise ning kasutuselevõtmisega peavad olema teostatud hiljemalt 12 kuu pärast lepingu sõlmimise kuupäevast arvates.

8.2 Süsteemi hooldusteenuse periood on 36 kuud valminud süsteemi aktiga vastuvõtmisest arvates.

Xxxx 2. Hankelepingu projekt

TÖÖVÕTULEPING

Tallinn

Tallinna linn tegutsedes Tallinna Keskkonnaameti kaudu (edaspidi nimetatud tellija), mida esindab Tallinna Linnavolikogu 14.12.2006 määruse nr 69 „Tallinna Keskkonnaameti põhimäärus“ § 8 lõike 2 punktide 7 ja 11 alusel ameti juhataja asendaja Relo Xxxx

...................... (edaspidi nimetatud töövõtja), mida esindab juhatuse liige............................., keda nimetatakse edaspidi ka lepinguosaline või koos tellijaga lepinguosalised, leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi nimetatud leping):

1. Lepingu ese

1.1. Lepingu ese on Tallinna haljastute infosüsteemi arendus ja hooldus vastavalt avatud hankemenetlusega riigihanke „Tallinna haljastute infosüsteemi arendus- ja hooldusteenus“ (viitenumber 147414) hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele (edaspidi nimetatud töö).

1.2. Tellijal on lepingu kehtivuse jooksul õigus tellida täiendavaid arendustöid kuni 300 tunni ulatuses.

1.3. Punktis 1.1. nimetatud töö täpne kirjeldus on toodud lepingu lisas 1 „Tehniline kirjeldus“.

1.4. Hanketeade, hankedokumendid ja töövõtja edukaks tunnistatud pakkumus on lepingu lahutamatud osad.

2. Lepingu kehtivus ja töö teostamise tähtajad

2.1. Leping jõustub mõlema lepinguosalise poolt allkirjastamise hetkest ja kehtib kuni mõlema lepinguosalise oma kohustuste täieliku täitmiseni.

2.2. Loodud Tallinna haljastute infosüsteem peab olema tellijale üle antud hiljemalt 12 kuu pärast lepingu sõlmimise kuupäevast arvates.

2.3. Pärast loodud infosüsteemi üleandmist tellijale, on tellijal 30 kalendripäeva jooksul õigus teostada vastuvõtutestimist reaalses töökeskkonnas. Üleandmise akt allkirjastatakse tellija poolt pärast vastuvõtutestimist ja testimise käigus avastatud vigade kõrvaldamist töövõtja poolt, xxx xxxx esinevad.

2.3. Loodud infosüsteemi hooldust osutatakse 36 kuud infosüsteemi aktiga vastuvõtmisest arvates.

3. Mõisted

3.1. Lepingus kasutatakse mõisteid allpool määratletud tähenduses:

3.1.1 Töövahendid – töövõtja poolt töö tegemiseks kasutatav riistvara, tarkvara, juhendid, andmesideühendused, dokumendid jms.

3.1.2 Kriitiline viga – olukord, kus tarkvara hangub, teostab mittelubatud operatsiooni, põhjustab andmete hävimise või kahjustumise või annab ebaõigeid tulemusi, mistõttu tarkvara lõppkasutaja ei saa täita oma tööülesandeid ega teostada toiminguid tarkvaras. Tarkvara kasutamine ettenähtud toimingute sooritamisel on takistatud, muuhulgas, ent mitte ainult, tarkvara seiskumise või häirivate vigade ebamõistliku sageduse tõttu. Kriitiline viga ei ole viga, milline tuleneb poolte vahel kokkuleppimata tarkvara või standardite kasutamisest lõppkasutaja poolt.

3.1.3 Häiriv viga – tarkvara saab kasutada ettenähtud toimingute sooritamisel, kuid veaolukorra vältimine või ületamine nõuab kasutajatelt lisaks tööülesannete täitmisele ja toimingute tegemisele täiendavaid toiminguid või pingutust.

3.1.4 Pisiviga – ilming või kõrvalefekt tarkvara töös, mis ei takista ettenähtud toimingute sooritamist, kuid ei ole täielikult eiratav. Pisiviga ei ole viga milline tuleneb poolte vahel kokkuleppimata tarkvara või standardite kasutamisest lõppkasutaja poolt.

3.1.5 Tarkvara – töövõtja poolt väljatöötatav, juurutatav ja arvutiprogrammidest, andmebaasi käitavatest arvutiprogrammidest, dokumentatsioonist ja audiovisuaalsest kujundusest (kasutajaliideste disainist) koosnev infosüsteem.

3.1.6 Hooldusteenus – lepingu täitmise raames tarkavara nõuetekohaseks funktsioneerimiseks ning tarkvara tööks vajaliku infrastruktuuri tagamise teenus.

3.1.7 Vahetulemid – on ekraanivisandid, infoobjektide andmestruktuuride spetsifikatsioonid või metaandmed, esitletud kasutuslood ja muud registri infosüsteemi käitumist, ülesehitust ning välimust käsitlevad dokumendid.

3.1.8 Register – Tallinna haljastute infosüsteem.

3.1.9 Normaaltööaeg – ajavahemik esmaspäevast kuni reedeni kellaajal 8.00-18.00.

3.1.10 Täiendav arendustöö – lepingu nõuetekohase täitmise raames valminud registri infosüsteemi, sh tarkvara laiendamiseks teostatavad täiendavad arendustööd, mille lepingus kindlaksmääratud mahulise koguse piires võib tellija otsustada valminud infosüsteemi laiendada lähtuvalt reaalsetest vajadustest, kuid tellija ei ole kohustatud seda võimalust kasutama. Täiendav arendustöö sisaldab kõiki olulisi infosüsteemi arenduse etappe: planeerimine (nõuete määratlemine ja analüüs ning lahenduse arhitektuuri väljatöötamine), spetsifitseerimine, teostamine ehk arendamine, testimine ja juurutamine, sh kasutajatele uuendustest tulenevatest muudatustest teavitamine ja juhendamine uuendustega töötamiseks (kui muutub/lisandub Tarkvara funktsionaalsus).

4. Töövõtja kohustused ja õigused

4.1. Töövõtja kohustub:

4.1.1 tegema töö lepingus ja õigusaktides esitatud tingimuste kohaselt ning selle tellijale kasutusele andma;

4.1.2 teavitama tellijat kohe asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada töö valmimist;

4.1.3 andma tellijale tema nõudmisel teavet valmiva töö kohta;

4.1.4 mitte avaldama kolmandatele isikutele tellijalt lepingu täitmisega seoses saadud mitteavalikku teavet, v.a kui avaldamise kohustus tuleneb seadusest. Teave on konfidentsiaalne, kui teavet edastav lepinguosaline viitab selle konfidentsiaalsusele ja seadusest tulenevalt on õigus teabele juurdepääsu piirata. Xxxxxxxx konfidentsiaalsuskohustuse täitmata jätmise eest lasub töövõtjal kõigi isikute suhtes, kelle ta on lepingu täitmisele kaasanud.

4.1.5 järgima teenuse osutamisel ja korraldamisel tellija huve ja viimase poolt antud juhiseid;

4.1.6 teostama ka xxxx xxxxxx kokkuleppeta ja täiendava tasuta selliseid toiminguid ja töid, mis ei ole lepingus ega selle lisades otsesõnu nimetatud, kuid mille teostamine on vajalik lepingu kohaseks täitmiseks ja eesmärgi saavutamiseks ning mis olemuslikult kuuluvad töö hulka.

4.2. Töövõtjal on õigus:

4.2.1 saada tellijalt töö tegemiseks vajalikku teavet;

4.2.2 saada valminud töö eest tasu vastavalt lepingus kokkulepitule;

4.2.3 vahetada kvalifikatsiooni tõendavates dokumentides nimetatud lepingu täitmisel kasutatavaid spetsialiste ainult tellija eelneval kirjalikul nõusolekul samaväärse kvalifikatsiooniga spetsialistide vastu.

4.3. Töövõtja kinnitab, et:

4.3.1 ta on põhjalikult tutvunud kõigi lepingu täitmiseks vajalike asjaoludega;

4.3.2 tööd on võimalik lepingus kokkulepitud tasu eest osutada;

4.3.3 tal on olemas kõik vajalikud litsentsid, load ja nõusolekud, kui need on õigusaktidest tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse.

5. Tellija kohustused ja õigused

5.1. Tellija kohustub:

5.1.1 andma töövõtjale vajalikku teavet;

5.1.2 maksma töövõtjale valminud töö eest tasu vastavalt lepingus kokkulepitule;

5.1.3 lepingule vastava töö vastu võtma;

5.1.4 mitte avaldama kolmandatele isikutele töövõtjalt lepingu täitmisega seoses saadud mitteavalikku teavet, v.a kui avaldamise kohustus tuleneb seadusest. Teave on konfidentsiaalne, kui teavet edastav lepinguosaline viitab selle konfidentsiaalsusele ja seadusest tulenevalt on õigus teabele juurdepääsu piirata. Xxxxxxxx konfidentsiaalsuskohustuste täitmata jätmise eest lasub tellijal kõigi isikute suhtes, kelle ta on lepingu täitmisele kaasanud;

5.1.5 teavitama töövõtjat koheselt kõikidest asjaoludest, mis mõjutavad tellijapoolsete lepinguliste kohustuste täitmist ning mille vastu võib töövõtjal olla mõistlik huvi;

5.1.6 töös puuduste avastamisel teavitama sellest töövõtjat mõistliku aja jooksul pärast puuduste avastamist.

5.2. Tellijal on õigus:

5.2.1 saada töövõtjalt lepingus xx xxxxx lisades kokkulepitud tingimustel xx xxxxx valminud töö;

5.2.2 teostada jooksvat kontrolli tööde käigu või töö kvaliteedinõuete vastavuse üle. Puuduste avastamisel võib tellija anda töövõtjale korraldusi puuduste kõrvaldamiseks ning töövõtja on kohustatud kõik ilmnenud puudused viivitamata omal kulul parandama;

5.2.3 kõrvaldada töös esinev puudus ise või lasta see kõrvaldada kolmandal isikul juhul, kui töövõtja ei kõrvalda puudust mõistliku aja jooksul pärast tellijapoolset puudusest teavitamist;

5.2.4 nõuda töövõtjalt puuduse kõrvaldamisega seotud kulutuste hüvitamist;

5.2.5 keelduda töö eest tasumisest (jätta allkirjastamata üleandmise-vastuvõtmise akt) või alandada hinda, kui töö xx xxxxx lepingutingimustele;

5.2.6 saada töövõtjalt teavet töö valmimise kohta.

6. Pretensioonide esitamine ja töö vastuvõtmine

6.1. Töövõtja saadab tellijale valminud infosüsteemi üleandmisel enda allkirjaga üleandmise- vastuvõtmise akti (edaspidi nimetatud akt). Xxxxxxx vaatab töö 30 päeva jooksul xxx xx tagastab akti enda allkirjaga või esitab töövõtjale pretensioonid töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta.

6.2. Valminud infosüsteem loetakse tellija poolt vastu võetuks, kui ta on tagastanud töövõtjale allkirjastatud akti.

6.3. Tellija allkirjastab akti, kui vastuvõtutestimise käigus ei esine kriitilisi ja häirivaid vigu.

6.4. Kui tellija esitab pretensioonid ja töövõtja peab likvideerima puudusi tellija määratud tähtpäevaks, loetakse töö vastu võetuks, kui töövõtja on puudused likvideerinud ja tellija on akti allkirjastanud.

6.5. Koos tööga peab töövõtja tellijale üle andma tarkvara paigaldusprogrammi koos lähtekoodiga ja kogu tellija nõutud dokumentatsiooni vastavalt lepingule xx xxxxx lisadele.

7. Töö omandi- ja autoriõigused

7.1. Töövõtja kinnitab, et:

7.1.1 talle kuulub töölepinguliste töötajate suhtes ainulitsents tarkvara kõigi varaliste autoriõiguste teostamiseks ja loovutamiseks, samuti kõik vajalikud õigused teiste tarkvaras sisalduvate autoriõiguse objektide kasutamiseks või varaliste õiguste ja kasutuslubade üleandmiseks lepinguga ettenähtud mahus;

7.1.2 ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autorite isiklike õiguste realiseerimiseks sellisel viisil, mis ei takista ega raskenda tarkvara kasutamist ja varaliste õiguste teostamist tellija poolt,

7.1.3 lepingu objektiks oleva intellektuaalse omandi suhtes ei ole kolmandad isikud esitanud nõudeid ega tööstusomandi registreerimise taotlusi.

7.2. Töövõtja vastutab kõigi tarkvara üleandmiseks ja kasutamiseks vajalike autoriõiguste olemasolu, teostatavuse ja loovutatavuse eest. Töövõtja xxxxx xx vastutab, et tarkvara mistahes kasutamisel xxxxxxx poolt ei rikuta kolmandate isikute intellektuaalse omandi õigusi.

7.3. Xxxxxxx poolt töö ning täiendavate arendustööde vastuvõtmisel töövõtja annab tellijale lihtlitsentsi või all-litsentsi tarkvara kasutamiseks ja all-litsentseerimiseks autoriõiguste kogu kehtivuse ajaks viisil ja ulatuses, mis on tellijale vajalik tarkvara otstarbekohaseks kasutamiseks ja edasiarendamiseks tarkvara koosseisus.

7.4. Tellija kinnitab xx xxxxx, et töövõtjal on kuni töö lõpliku valmimiseni õigus tarkvara mistahes osa muuta lepingu eesmärgi saavutamiseks.

7.5. Töövõtjal on õigus kasutada tarkvara mistahes tegevuses mistahes viisil.

7.6. Tarkvara xx xxxxx komponentide kõigi autoriõiguste ja kasutuslubade (litsentside) kehtivuse territooriumiks on kogu maailm.

7.7. Tellijal on pärast tarkvara tervikuna üleandmist litsents tarkvara kasutamiseks ning edasiarendamiseks ja all-litsentseerimiseks autoriõiguste kogu kehtivuse ajaks.

7.8. Töövõtja annab tellijale arendatud Tallinna haljastute infosüsteemi piiranguteta kasutusõiguse (litsentsi).

7.9. Töövõtja arendab süsteemi ja tal on õigus sarnast toodet edasi arendada ning müüa teistele huvilistele selle litsentsi.

7.10. Süsteemi omandiõigus ja varalised autoriõigused lepingu alusel valminud töö suhtes lähevad töö vastuvõtmisel xxxx ajaliste või geograafiliste piiranguteta üle tellijale.

7.11. Tellijale jääb võimalus tulevikus tellida süsteemile hooldus- ning majutusteenust, mistõttu tuleb tellijale üle anda kogu süsteemi lähtekood, dokumentatsioon ja muud süsteemi halduseks ja arenduseks vajalikud materjalid.

7.12. Kui töövõtja ei täida süsteemi arendamise kohustust või lepinguosalised ei jõua arendamise tingimustes kokkuleppele, on tellijal õigus arendustööd tellida kolmandalt isikult ning kasutada selleks tasuta kõiki süsteemi loomise käigus tekkinud autorite isiklikke ja varalisi autoriõigusi.

8. Lepingu xxxx xx maksmise kord

8.1. Tellija kohustub tasuma Tallinna haljastute infosüsteemi arenduse eest ................ eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Kokku kohustub tellija töövõtjale valmis töö eest tasuma eurot.

8.2. Xxxxxxx tasub töövõtjale infosüsteemi arenduse eest ühes osas pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist.

8.3. Töövõtja esitab üleandmise-vastuvõtmise akti alusel tellijale arve, mille maksetähtaeg peab olema vähemalt 21 päeva arve kättesaamisest arvates.

8.4. Xxxxxxx kohustub tasuma aktiga vastuvõetud infosüsteemi hoolduse eest eurot kuus (summa

käibemaksuga). Kokku maksab tellija infosüsteemi 36 kuu jooksul hooldusteenuse osutamise eest

................. eurot.

8.5. Töövõtja esitab eelmisel kuul osutatud hooldusteenuse eest arve järgneva kuu viiendaks kuupäevaks. Arvete maksetähtaeg peab olema vähemalt 21 päeva.

8.6. Infosüsteemi täiendavate arendustööde eest xxxxxx xxxxxxx ........... eurot ühe tunni eest (summa käibemaksuga). Tellijal on õigus valminud infosüsteemile, tarkvarale või nende osale tellida täiendavaid arendustöid 300 tunni ulatuses. Täiendava arendustöö tellimine vormistatakse lepingu lisana, kus määratakse täiendavate arendustööde üleandmise tähtaeg, üleantavad tulemid, täiendava arendustöö maht (tundides) ja maksumus (tunnihinna alusel).

8.7. Tellija tasub töövõtjale lõpetatud täiendavate arendustööde eest pärast lepingu lisas kokkulepitud nõuetekohaste tulemite tähtaegset üleandmist ning üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist

mõlema lepinguosalise poolt xx xxxxx alusel esitatud 21 (kahekümne ühe) päevase maksetähtajaga arve saamist vastavalt lepingu lisas kokkulepitud täiendava arendustöö maksumusele

8.8. Töövõtja kohustub saatma arved PDF formaadis e-postile: xxxxxxxxxxxxx@x-xxxxxxxxxxxx.xx.

8.9. Tellija ei hüvita töövõtjale kulusid, mis seoses töö(de) teostamisega ületavad lepingu punktis 8.1 nimetatud xxxxx ning lepingu xxxx(de)s kokkulepitud täiendavate arendustööde maksumuse summat ega vastuta tagajärgede eest, mis võivad kaasneda juhul, kui kulud osutuvad suuremaks kui lepingus xx xxxxx lisades kokkulepitud tellija poolt valminud töö eest makstavad summad.

8.10. Lepingu xxxx xx lepingu lisades kokkulepitud täiendavate arendustööde hind sisaldab kõiki hüvitisi ja tasusid seoses lepingust tulenevate õiguste teostamise ja kohustuste täitmisega ning pärast lepingu lõppemist edasi kestvate kohustustega, samuti mistahes makse, millised kuuluvad tasumisele lepingu hinnast ja lepingu lisades kokkulepitud täiendavate arendustööde hinnast riigilõive xx xxxx tasusid vastavuses kehtivate õigusaktidega.

8.11. Lepingu xxxx xx lepingu lisades kokkulepitud täiendavate arendustööde hind on lepinguosalistele siduv ning ei ole seatud sõltuvusse inflatsioonist või muudest muutuvatest teguritest.

8.12. Tellijal on õigus töövõtjale kohaldatavad rahalised sanktsioonid lepingu alusel makstavast hinnast maha arvestada.

8.13. Täiendavate tööde eest, mis töö teostamisel tulenevad töövõtja puuduste likvideerimisest, tellija tasu xx xxxxx.

8.14. Töövõtjal ei ole õigust ettemaksule.

8.15. Lepingu hinnaks loetakse ........................ eurot (infosüsteemi arenduse, infosüsteemi 36 kuu hoolduse ja 300 lisaarendustöö tunni käibemaksuga maksumused liidetult).

9. Töö korraldus

9.1. Töövõtja täidab lepingut iseseisvalt ja oma parima erialase asjatundmise kohaselt ning vastutab lepingu omapoolse täitmise ja töö tulemuse saavutamise eest. Töövõtja on kohustatud tööd tegema isiklikult ja oma töövahenditega ning mitte kasutama töö tegemisel kolmandaid isikuid, välja arvatud hankemenetluses töövõtja poolt näidatud või lepingus sätestatud alltöövõtjaid.

9.2. Lepingu täitmiseks on lepinguosalised kohustatud õigeaegselt ja viivituseta teisele lepinguosalisele andma vajalikku ja asjakohast teavet, juhiseid, kirjeldusi vms. Mõlemal osapoolel on õigus saada teiselt osapoolelt teavet nii suulisel kui ka kirjalikul xxxxx. Lepingus sätestatud juhtudel peab teave, juhis, kirjeldus, vastuväide vms olema esitatud kirjalikus vormis. Xxxxxxx kohustub eelkõige tagama kõigi tööde teostamise käigus üleskerkivate probleemide ja küsimuste, mis sõltuvad tellijast, lahendamise hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates töövõtjalt vastava taotluse saamisest, kui osapooled ei lepi kokku xxxx tähtajas.

9.3. Mõlemal lepinguosalisel on õigus oma spetsialiste või projektijuhte vahetada. Töövõtja spetsialistide või projektijuhtide vahetumise korral teavitab töövõtja sellest viivitamatult tellijat kirjalikult esitades asendusisiku kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid vastavalt hanketeates nõutule.

9.4. Lepinguosaline võib oma volitatud esindajat vahetada, teavitades sellest teist lepinguosalist eelnevalt kirjalikult ja tagades eelmise esindaja poolt uuele esindajale täieliku lepinguosalise valduses xxxxx xx tööga seotud teabe üleandmise.

9.5. Töövõtja tööjaamade (sh personaalarvuti) ühendamisel tellija sisevõrku laienevad tööjaamadele kõik tellija arvutivõrgus asuvate tööjaamade turvanõuded, mida tutvustatakse töövõtja spetsialistidele allkirja vastu enne töövõtja tööjaamade tellija sisevõrku ühendamist.

9.6. Tellija volitatud esindajatel, spetsialistidel, sh lepingulistel partneritel, on õigus jooksvalt kontrollida töö tulemite, sh vahetulemite, vastavust lepingule alates iga kontrollitava töö osa tellijale üleandmisest ning töö käigus teostatavate tegevuste vastavust pakkumuses sisalduvale projektiplaanile, selle ajakavale ja töö läbiviimise metoodikale.

9.7. Lepingu täitmisel lepinguosaliste vahelises suhtluses kasutatav keel on eesti keel. Lepingu raames koostatavad dokumendid antakse tellijale üle eestikeelsetena. Üksnes tellija kirjalikul nõuolekul võib dokumente üle xxxx xxxx keeles.

10. Lepinguosaliste vastutus

10.1. Kuni töö tellijale üleandmiseni vastutab töövõtja töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko eest.

10.2. Kui üks lepinguosaline rikub lepingut, võib teine lepinguosaline kasutada kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid ulatuses, xxxxxx xx ole lepingus teisiti kokku lepitud.

10.3. Töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest ja kohustub lepingutingimustele mittevastava töö omal kulul lepingutingimustega vastavusse viima.

10.4. Kui tellija viivitab arvete tasumisega, maksab ta töövõtja esimesel nõudmisel viivist 0,025% võlgnevusest iga viivitatud kalendripäeva eest.

10.5. Kui töövõtja rikub lepingut, on ta kohustatud tellija nõudmisel maksma leppetrahvi 500 eurot iga rikkumise kohta. Leppetrahv ei ole mõeldud kohustuse täitmise asendamiseks, xxxx lepingu täitmise tagamiseks. Pretensioonid lepingu tingimustele mittevastava töö kohta tuleb esitada kirjalikult.

10.6. Kui töövõtja rikub lepingutingimustele vastava infosüsteemi üleandmise tähtaega, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi 500 eurot iga tähtpäeva ületava kalendripäeva eest kuni nõuetekohase infosüsteemi üleandmiseni.

10.7. Tellijal on õigus nõuda töövõtjalt lepingu olulise rikkumise korral võlaõigusseaduse § 116 tähenduses rikkumise kõrvaldamist ning anda töövõtjale 14 kalendripäeva aega rikkumise heastamiseks või lepingust taganeda või leping üles öelda. Kui töövõtja ei kõrvalda olulist rikkumist 14 kalendripäeva jooksul või kui tellija on lepingust taganenud või lepingu üles öelnud, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 20% (kakskümmend protsenti) lepingu hinnast.

10.8. Tellijal on õigus nõuda leppetrahvi 500 (viissada) eurot päevas kui registri infosüsteem tervikuna või konkreetne funktsionaalsus töövõtjast või tema alltöövõtjatest tulenevatel põhjustel ei ole lõppkasutajale kättesaadav pikema ajavahemiku vältel kui kokku 3,65 päeva aastas. Töövõtjal on õigus teha väljaspool normaaltööaega katkestusi registri infosüsteemi käideldavuses haldustööde eesmärgil teavitades tellijat sellest vähemalt 2 (kaks) tööpäeva ette. Sellisel juhul loetakse haldustööde ajal registri infosüsteem lõppkasutajale kättesaadavaks.

10.9. Lepinguosaline kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepinguosalisele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Lepinguosalisel on õigus nõuda leppetrahvi tasumist 90 päeva jooksul arvates päevast, mil ta xxx xxxxx leppetrahvi nõudmise õiguse tekkimisest.

10.10. Leppetrahvi maksmiseks kohustatud pool on kohustatud tasuma leppetrahvi 14 päeva jooksul arvates õigustatud poolelt sellekohase nõude saamisest.

10.11. Xxxxxxxx arvutiprogrammi autorite autoriõiguste rikkumise eest on töövõtjal, kui tellija kasutab arvutiprogrammi lepingu kohaselt.

10.12. Kui lepingu rikkumisega on tekitatud kahju teisele lepinguosalisele või kolmandatele isikutele, on kahju kohustatud hüvitama selle tekitanud lepinguosaline.

10.13. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, xxx xxxxx põhjuseks oli vääramatu jõud. Xxxxxx käsitavad vääramatu jõuna asjaolu, mille üle lepinguosalistel puudub kontroll xx xxxx pooled lepingu sõlmimisel ei näinud ega võinudki ette näha (VÕS § 103).

10.14. Xxxxxxx ei vastuta töö vastuvõtmata jätmise või osalise vastuvõtmise ega sellega seotud tagajärgede või viivituste eest, kui töö vastuvõtmata jätmise või osalise vastuvõtmise on põhjustanud töövõtja või töövõtja muu lepingupartneri tegevus või tegevusetus.

10.15. Töövõtja vastutab tellija ees lepingu täitmisesse kaasatud alltöövõtjate eest ulatuses, mis tagab lepingu eesmärkide saavutamise ja tarkvara funktsioneerimise ettenähtud tingimustel.

11. Garantii

11.1. Töövõtja annab loodud infosüsteemile 12-kuulise garantii (edaspidi nimetatud garantii) alates töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest lepinguosaliste poolt. Töövõtja kohustub garantii korras kõrvaldama omal kulul tarkvara xxxx, mille tõttu tarkvara funktsionaalsus xx xxxxx lepingust või selle lisadest tulenevatele nõuetele.

11.2. Tarkvara juures esinevaid vigu käsitletakse garantii raames kriitiliste vigadena, häirivate vigadena ja pisivigadena.

11.3. Vea ilmnemisel tarkvaras peab tellija viivitamatult teatama sellest töövõtjale, kirjeldades vea sisu ning teavitades sellest, kas tegemist on kriitilise, häiriva või pisiveaga.

11.4. Kui tegemist on kriitilise või häiriva veaga, siis teatab töövõtja hiljemalt 1 (ühe) tööpäeva jooksul alates kriitilise või häiriva vea kohta xxxxx saamisest oma esialgse hinnangu kriitilise või häiriva vea võimalike põhjuste kohta ning juhtnöörid, kuidas tarkvara edasi käitada. Töövõtja alustab kriitilise ja häiriva vea kõrvaldamist hiljemalt 1 (ühe) tööpäeva jooksul pärast sellekohase xxxxx saamist kuni kriitiline või häiriv viga on kõrvaldatud.

11.5. Kui tegemist on pisiveaga, siis teatab töövõtja hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul alates selle kohta xxxxx saamisest oma esialgse hinnangu pisivea võimalike põhjuste kohta ning juhtnöörid, kuidas tarkvara edasi käitada. Töövõtja alustab pisivea kõrvaldamist 10 (kümne) tööpäeva jooksul pärast sellekohase xxxxx saamist ja jätkab pisivea kõrvaldamist normaaltööaja raames kuni pisiviga on kõrvaldatud.

11.6. Vea ilmnemine ning selle kõrvaldamiseks kulunud aeg või kõrvaldamise fakt ei pikenda garantii perioodi.

11.7. Garantii ei laiene xxxxx, xxx tarkvara mistahes vea (sh kriitilise, häiriva või pisivea) põhjustab:

11.7.1 tarkvara mittekohane kasutamine või hooldamine;

11.7.2 tarkvara ühendamine muu tark- või riistvaraga, mida ei ole märgitud pakkumuses ettenähtud tehnoloogilises portfellis (v.a. lepinguosaliste kokkuleppel hiljem tehtud muudatused) ja registri infosüsteemi füüsilise arhitektuuri spetsifikatsioonis;

11.7.3 tellija või kolmanda isiku tegevus või tegevusetus, mis ei ole kooskõlas töövõtja poolt antud kirjalike juhenditega tarkvara kohta;

11.7.4 tellija või kolmanda isiku poolt tarkvaras tehtud muudatus, mis on tehtud töövõtja eelneva kirjaliku loata;

11.7.5 tarkvara kasutamine selleks mitte ette nähtud keskkonnas;

11.7.6 ilmastikunähtus (sh pikselöök, uputus), elektrikahjustus, tulekahju, sabotaaži- või vandalismiakt või muu oma mõjult sama erakordne ja töövõtjast sõltumatu põhjus.

12. Poolte volitatud esindajad ja teadete edastamine

12.1. Tellija määrab kontaktisiku juhendama töö tegemist, töövõtjale vajaliku teabe andmiseks ning kvaliteedi kontrollimiseks ja töö vastuvõtmiseks.

12.2. Tellija kontaktisik on haljastuse osakonna linna maastikuarhitekt Xxxxxxxxx Xxxxxx, telefon 00000000, e-post: xxxxxxxxx.xxxxxx@xxxxxxxxx.xx . Nimetatud esindaja teenistuskohustustest eemalviibimisel (puhkus, välislähetus, haigus, töövõimetus või muu taoline), on kontaktisikuks haljastuse osakonna juhataja-linnaaednik Rita Xxxxx, xxxxxxx 0 000 000, e-post: xxxx.xxxxx@xxxxxxxxx.xx.

12.3. Töövõtja kontaktisik on ........................., telefon ...................., e-post .................................

12.4. Lepinguosaliste vahelised lepinguga seotud teated peavad olema kas kirjalikus või elektroonses vormis, st digitaalselt allkirjastatud, välja arvatud, xxx xxxxx on informatiivne xx xxxxx edastamisel teisele lepinguosalisele ei ole õiguslikke tagajärgi. Teated edastatakse teisele lepinguosalisele postiaadressil, mis on märgitud lepingus ning digitaalselt allkirjastatud teated e-posti aadressil.

12.5. Lepinguosalised kohustuvad teavitama teineteist mis tahes kontaktandmete muudatusest vähemalt

5 (viis) tööpäeva enne vastava muudatuse toimumist. Nimetatud kohustuse täitmatajätmise korral kannab teadete ja tahteavalduste mittekättesaamise riski kohustuse rikkuja.

13. Lepingu muutmine, lõpetamine ja muud sätted

13.1. Lepingu võib xxxx xxxx lõpetada poolte kokkuleppel.

13.2. Lepingut võib muuta lepinguosaliste kokkuleppel ning muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana. Lepingu muutmisel lähtuvad lepinguosalised riigihangete seaduse §-ist 69.

13.3. Kui tellija tellib lepingus kokkulepitud tingimustel täiendavaid infosüsteemi arendustöid, vormistatakse need lepingu lisana.

13.4. Tellija võib lepingu erakorraliselt üles öelda olenemata lepingu ülesütlemise alusest või rikkumise ajast järgmiselt:

13.4.1 kui tellija ei soovi lepingu rikkumise hetkel töös oleva töö lõpetamist, võtab tellija vastu ja tasub üksnes lepingu ülesütlemise hetkeks vastuvõetavate ja funktsionaalsuse saavutanud ning dokumentaalselt tõestatud töö(de) eest.

14.4.2 tellija võib lepingu töö üleandmise tähtaegade rikkumise tõttu üles öelda juhul, kui töö esitamine tellijale vastuvõtmiseks vastavalt lepingule on töövõtja poolse tegevuse või tegevusetuse tõttu hilinenud rohkem kui 20 (kakskümmend) kalendripäeva või on tellijale selge, et töö ei valmi kokkulepitud tähtpäevaks.

13.5. Töövõtja võib lepingust taganeda juhul kui:

13.5.1 tellija on viivitanud lepingust tuleneva makse tasumisega enam kui 60 (kuuskümmend) kalendripäeva;

13.5.2 töö teostamine seiskub või töövõtja on sunnitud need seiskama enam kui 30 (kolmekümneks) kalendripäevaks süüliste asjaolude tõttu, mille eest vastutab tellija;

13.5.3 tellija on korduvalt oluliselt rikkunud lepingust tulenevat muud kohustust ning ei ole rikkumist xx xxxxx tagajärgi kõrvaldanud töövõtja poolt kirjaliku teatega antud mõistliku täiendava tähtaja jooksul.

13.6. Tellija maksab töövõtjale lepingu ülesütlemise hetkeks tehtud töö eest, välja arvatud, kui leping lõpetatakse seetõttu, et töövõtja on lepingut rikkunud.

13.7. Kui töövõtja ei saa tööd tähtaegselt valmis, on tellijal õigus leping erakorraliselt üles öelda xx xxxxx leppetrahvi 20% lepingu hinnast. Sellisel juhul ei ole tellija kohustatud töövõtjale töö või selle osa eest tasu maksma.

13.8. Lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad lepinguosalised võlaõigusseaduses töövõtulepingu kohta sätestatust.

13.9. Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste xxxx. Kui kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud korras Harju Maakohtus.

13.10. Lepingu tingimusi tõlgendatakse lähtudes lepinguosaliste ühisest tegelikust tahtest. Lepingu tingimuste tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt lepingu tingimus on kehtiv.

Lepinguosaliste rekvisiidid

Tellija: Töövõtja:

Tallinna Keskkonnaamet	Nimi:
registrikood 75032325	Registrikood...........................
telefon 0000000	Telefon....................................
e-post: xxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx.xx	e-post: .....................................
/allkirjastatud digitaalselt/	/allkirjastatud digitaalselt/
Relo Ligi Ameti juhataja asendaja	Juhatuse liige

Document Metadata

Table of Contents

„TALLINNA HALJASTUTE INFOSÜSTEEMI ARENDUS- JA HOOLDUSTEENUS“

Document Metadata