Ettevõtte varakindlustuse tingimused 1/2020
Ettevõtte varakindlustuse tingimused 1/2020
Kehtivad alates 01.07.2020
Käesolevad ettevõtte varakindlustuse tingimused (edaspidi tingimused) on osa Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali, mille kaubamärgiks Eestis on Seesam (edaspidi Seesam) ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud ettevõtte varakindlustuse lepingust.
VARAKINDLUSTUSLEPINGU EESMÄRK
1 Kindlustuslepingu eesmärgiks on hüvitada kindlustusjuhtumi tagajärjel kindlustatud eseme kadumise, hävimise või kahjustumise tõttu tekkinud kahju ning eraldi nimetatud kulud vastavalt käesolevatele tingimustele, üldistele lepingutingimustele ja hüvitisreeglitele.
KINDLUSTUSKOHT
2 Kindlustuskoht on poliisil märgitud aadress, kus asub kindlustatud ese.
KINDLUSTATUD ESE
3 Kindlustatud ese on kindlustuslepingu sõlmimisel või kindlustusperioodi xxxxxx kokkulepitud ja poliisil nimetatud kindlustuskohas asuv kinnisvara ja/või vallasvara (edaspidi vara).
3.1 Lisaks eeltoodud punktis sätestatule saavad kindlustatud esemeteks olla ka üüritud ruumide xxxxxxx- investeeringud ning üüritulu kaotuse nõue.
3.2 Kindlustusvõtja saab valida, millist järgnevates punktides nimetatud eset ta kindlustada soovib. Kinnis- ja vallasvara ning üüritulu kaotuse nõude kindlustamise standardvariandid on toodud punktides 5–15.
Kinnisvara
4 Kinnisvarana käesolevate tingimuste mõistes on võimalik kindlustada kinnisasjaga püsivalt ühendatud ehitisi ja nende osasid. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Hoonet on võimalik kindlustada tervikuna, xxxxx xxxxxxx, xxxxx reaalosana või kokkulepitud ulatuses remondiinvesteeringuna.
Hoone
5 Hoone on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud väliskeskkonnast xxxxxx xx teiste välispiiretega eraldatud siseruumidega ehitis ning selle olulised osad, milleks on:
5.1 põhikonstruktsioonid, näiteks vundament, trepid, sise- ja välisseinad, postid, talad, vahelaed, fermid, katused;
5.2 siseviimistlus, näiteks seinte, põrandate ja lagede kattematerjalid, sanitaartehnika, sisseehitatud valgus- tid, püsivalt hoone külge kinnitatud lükand- ja liigenduksed;
5.3 fassaad ja välisviimistlus;
5.4 hoonega püsivalt ühendatud küttekolded ja korstnad;
5.5 hoones püsivalt asuvad tehnosüsteemid, näiteks kütte-, jahutus-, vee- ja gaasivarustuse-, kanalisatsiooni- ning ventilatsioonisüsteem, liftid ja liikuvad trepid, samuti nende juurde kuuluvad juhtmed, torud, kanalid ning mahutid;
5.6 hoones püsivalt asuvad elektrivarustuse süsteem ja nõrkvoolusüsteemid, näiteks side-, valve- ja helisüsteemid;
5.7 muud hoones asuvad xx xxxxx funktsiooni täiendavad süsteemid ja seadmed;
5.8 muud hoone osad, mis ei ole nimetatud punktides 5.1–5.7, näiteks sadeveetorud koos neid hoidvate kinnitustega.
6 Koos hoone xx xxxxx karbiga (p 8) on kindlustatud:
6.1 hoonevälised tehnosüsteemid ning elektrivarustuse süsteem kuni krundi piirini või üldkasutatava torustiku või elektriliini liitumiskohani;
6.2 hoone väliskülgedele või katusele paigaldatud raadio- ja teleantennid, valgustid ning kliimaseadmete osad;
6.3 hoone väliskülgedele või katusele paigaldatud reklaamid ning hoone klaasidele paigaldatud tekstid, maa- lingud ja kleepribad on kindlustatud esmariskiga 1000 euro ulatuses. Esmariskiga kindlustamise korral alakindlustust ei arvestata.
7 Koos hoone xx xxxxx karbiga ei ole automaatselt kindlustatud hoones asuvad:
7.1 mööbel, sh vannitoa- ja köögimööbel;
7.2 majandustegevuseks kasutatavad seadmed (näiteks inventar, tootmisseadmed) ning nende juurde kuuluvad juhtmed, torustikud, kanalid, mahutid ja rajatised.
Xxxxx xxxx
8 Xxxxx karbi käesolevate tingimuste mõistes moodustavad hoone kandevkonstruktsioonid, vundament, välispiirded, trepid, liftid, ventilatsiooni-, gaasivarustuse-, veevarustuse- , kanalisatsiooni- ja küttesüsteem üldkasutatava süsteemi liitumiskohast kuni ainult ruumi(de) valdaja kasutuses oleva toru liitekohani, elektrisüsteem maja peakilbist ruumi(de) valdaja elektrikilbini ning muud hoone osad, mis ei ole kindlustatavad hoone reaalosana (vt p 9). Näiteks ei xxx xxxxx karbina kindlustatud hoone reaalosa teenindav seinte ja lagede soojustus, siseviimistlus xx xxxx toetav aluskarkass.
8.1 Erandina on hoone karbi kindlustamise korral kindlustatud hoone kõik välisaknad. Xxx xxxxx karbi xxxxx- xxxxxx kahju kuulub hüvitamisele nii käesolevate tingimuste alusel kindlustatud hoone karbi kahjuna kui xx xxxx muu kindlustuslepingu alusel, millega on kindlustatud hoone reaalosade välisaknad, siis käesolevate tingimuste alusel hoone karbi kahjuna nimetatud välisakende kahju ei hüvitata.
8.2 Erikokkuleppel, kui poliisile on tehtud sellekohane xxxxx, on xxxx xxxxx karbiga kindlustatud xx xxxxx üldkasutatavate fuajeede, -trepikodade ning muude üldkasutatavate ruumide siseviimistlus, uksed, aknad xx xxxx ruume teenindavad tehnosüsteemid (vt p 5.2 ja p 5.5).
Hoone reaalosa
9 Hoone reaalosaks on tegelikkuses ehituslikult piiritletud ruum hoones, koos hoone kandevseintest ja -lagedest sissepoole jäävate konstruktsioonide, tehnosüsteemide ja siseviimistlusega, millest on sõltuv ainult kindlustatud ruumide valdaja. Reaalosa juurde kuuluvateks olulisteks osadeks lähtuvalt eelnevast on:
9.1 siseviimistlus, näiteks seinte, põrandate ning lagede kattematerjalid, sanitaartehnika, püsivalt kinnitatud lükand- ja liigenduksed. Siseviimistluseks ei ole mistahes mööbel, sh vannitoa- ja köögimööbel;
9.2 reaalosa konstruktsioonid, mille eemaldamine ei ohusta hoone püsivust (näiteks mittekandvad vaheseinad, uksed, aknad, rõdu või terrassi viimistlus xx xxxx toetav karkass);
9.3 ruumides püsivalt asuvad tehnosüsteemid (näiteks kütte-, vee- ja gaasivarustuse-, kanalisatsiooni- ning ventilatsioonisüsteem, samuti nende juurde kuuluvad juhtmed, torud, kanalid ning mahutid) xxxx xxxxx- sisese üldkasutatava ühenduskohani;
9.4 ruumides püsivalt asuvad elektrivarustuse süsteem ja nõrkvoolusüsteemid (näiteks side-, valve- ja heli- süsteemid) kuni elektrikilbini või muu üldkasutatava ühenduskohani.
Renditud või üüritud ruumide remondiinvesteeringu kindlustamine
10 Remondiinvesteering on kindlustusvõtjast rentniku või üürniku poolt renditud ruumidesse tehtud investeering, mille täpses ulatuses on kindlustuslepingu pooled kindlustuslepingu sõlmimisel kokku leppinud kirjalikku taas- esitamist võimaldaval viisil.
10.1 Kindlustusvõtja kohustuseks on kindlustuslepingu sõlmimisel esitada Seesamile täpne nimekiri xxxx xxxxx tehtud investeeringutest, mille kindlustamist ta soovib.
10.2 Remondiinvesteeringute kindlustussumma määratakse kindlustusvõtja poolt esitatud andmete alusel ning kindlustusvõtja vastutab andmete õigsuse eest.
10.3 Juhul, kui kindlustusvõtja esitab Seesamile ebaõigeid andmeid remondiinvesteeringute kindlustussumma määramiseks, on Seesamil õigus kohaldada kahju hüvitamisel hüvitisreeglites nimetatud ala- või üle- kindlustuse põhimõtteid.
Rajatis
11 Rajatis on maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei xxx xxxxx (vt p 5).
11.1 Kui kindlustatud esemeks on rajatis, on automaatselt esmariskiga kindlustatud kuni 15 000 euro ulatuses kindlustuskohas püsivalt asuvad järgmised rajatised: piirdeaiad, väravad, tõkkepuud, lipumastid, õuevalgustus ning katusealused ja väikehooned brutopindalaga kuni 20 m² (näiteks auto-, jäätmete- või muud varjualused, kuur, valvurihoone). Esmariskiga kindlustamise korral alakindlustust ei arvestata.
11.2 Automaatselt ei ole kindlustatud esemeks muud punktis 11.1 nimetamata rajatised (näiteks piirded, xxxx, kasvuhooned, skulptuurid, palli- ja mänguväljakud, prügikastid, ajutiselt paigaldatud rajatised) ja tootmis- rajatised (vt p 11.3).
11.3 Erikokkuleppel on kindlustatavad tootmisrajatised (näiteks pumba- ja katlamajad, alajaamad, päikese- paneelid, mahutid, reservuaarid) ning muud rajatised, mis ei ole eelnimetatud punkti 11.1 alusel automaatselt kindlustatavad.
Vallasvara
12 Kindlustatud esemeks on poliisil märgitud kindlustuskohas olevas hoones asuv vallasvara. Kindlustatud esemeks saab olla kindlustusvõtja omandis või tema poolt rendile, üürile või liisingusse võetud vara või tema valduses olev tarnijate xxxx. Käesolevate tingimuste kohaselt liigitatakse vallasvara järgmistesse gruppidesse:
12.1 kontoritehnika, milleks on kontoritööks tarvitatavad seadmed (näiteks arvutid, printerid, koopiamasinad jms), sh seadme tööks vajalik legaalselt omandatud operatsioonisüsteem, mille kohta on esitada soetamist tõendav dokument. Kindlustatud ei ole xxxx kokkuleppeta mistahes muu tarkvara;
12.2 mööbel, sh garderoobid, vannitoa- ja köögimööbel;
12.3 väikevahendid, milleks on kontoritöös kasutatavad tarvikud, mis ei kajastu teistes siin toodud kindlustatud eseme liigitustes (näiteks kirjutusvahendid, dokumentide köitmisvahendid, käärid, riidepuud, lillepotid v.a taimed, sisekujunduse elemendid v.a xxxxx xx antiikesemed). Väikevahendite kindlustamise korral on need kindlustatud esmariskiga ehk alakindlustust arvestamata poliisil märgitud kindlustussumma ulatuses;
12.4 tootmisseadmed, sh mootoriga varustatud töövahendid ja seadmed. Tootmisseadmetena ei ole kindlustatud õhu- ja veesõidukid, liikluses kasutatavad registreeritavad sõidukid ja nende varustus ning muud mootori jõul liikuvad või liigutatavad liiklusvahendid ja töömasinad (näiteks kahveltõstuk, traktor) ning nende varustus. Tootmisseadmena ei ole xxxx erikokkuleppeta poliisil kindlustatav mistahes tarkvara, mis ei ole vajalik tootmisseadme käivitamiseks või seadme põhiülesande täitmiseks;
12.5 kaubad, milleks on tooraine ja -materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang ning kaupade pakkematerjal.
13 Juhul, kui kindlustusvõtja soovib kindlustada vara, mis ei asu hoones või mis ei ole nimetatud punktis 12, tuleb selles eraldi kokku leppida, mille kohta tehakse xxxxxx xxxxx poliisile.
Väljaspool kindlustuskohta asuv vallasvara
14 Erikokkuleppel on võimalik kindlustada väljaspool kindlustuskohta asuvat vallasvara Eesti Vabariigi piires. Eri- kokkuleppe kohta tehakse xxxxxx xxxxx poliisile.
14.1 Väljaspool kindlustuskohta asuva vallasvara hoiustamisel tuleb järgida punktides 102–146 toodud ohutusnõudeid.
Üüritulu kaotuse nõue
15 Üüritulu kaotuse kindlustuskaitse korral hüvitatakse kindlustusjuhtumi tagajärjel kindlustatud esemeks xxxxx xx kindlustusjuhtumi ajal välja üüritud hoone, hoone karbi või hoone reaalosa kasutuskõlbmatuks muutumisega kaasnev saamata jäänud kuni 12 kuu üüritulu poliisil toodud üüritulu kaotuse kindlustussumma ulatuses järg- mistel tingimustel:
15.1 üüritulu arvutamise aluseks võetakse kindlustusvõtja poolt üürnikuga sõlmitud üürilepingus toodud summa, mida üürnik oleks pidanud kindlustusvõtjale üüritud ruumide eest igakuiselt tasuma;
15.2 üürilepingus märgitud summa hüvitatakse kindlustusvõtjale ajaperioodi eest, mil kindlustatud hoonet või selle osa pole võimalik kasutada kindlustusjuhtumi tagajärjel;
15.3 kindlustusvõtja peab Seesamile kindlustushüvitise arvestamiseks esitama üürilepingu ning muud üüri- tulu laekumist xx xxxxx suurust tõendavad tõendid (näiteks üüritulu saamist tõendavad pangaväljavõtted);
15.4 kindlustusvõtja on kohustatud pärast kindlustusjuhtumi toimumist viivitamata kindlustatud esemeks xxxxx xxxxx, xxxxx karbi või reaalosa taastama;
15.5 juhul, kui kindlustusvõtja rikub punktides 15.3 ja 15.4 nimetatud kohustusi, loeb Seesam seda kahju suurendavaks käitumiseks, mis annab Seesamile õiguse vähendada üüritulu kaotuse korral makstavat kindlustushüvitist proportsionaalselt kindlustusvõtja kohustuse rikkumisega kaasneva kahju ulatusega;
15.6 kui poliisi järgi kohaldatakse lisaks käesolevatele tingimustele töökatkestuskindlustuse või muid tingi- musi, millega on kindlustatud üüritulu kaotus, siis käesolevaid tingimusi ei rakendata, xxxx rakendatakse muid tingimusi, millega on kindlustatud üüritulu kaotus.
Erikokkuleppel kindlustatavad esemed
16 Järgnevad esemed on kindlustatud üksnes juhul, xxx xxxxx kohta on poliisil sõlmitud erikokkulepe:
16.1 raha;
16.2 elusolendid, sh taimed;
16.3 tarkvara (v.a punktides 12.1 ja 12.4 nimetatud), infosüsteemides sisalduva info ja andmebaaside taastamis- kulud;
16.4 mudelid ja vormid;
16.5 paadisillad, muulid, xxxx xx muud vette ehitatud rajatised;
16.6 kindlustusvõtja poolt hooldusesse või remonti võetud vara.
Mittekindlustatavad esemed
17 Ei kindlustata järgmisi esemeid:
17.1 joonised, projektid, andmekogud, arhivaalid;
17.2 väärtpaberid, xxxxxx, kinkekaardid, xxxxxx, võlakirjad ja dokumendid;
17.3 haljastus, vesi (sh kaevuvesi), tiigid ja muud veekogud;
17.4 hoonealune või mistahes muu maa.
KINDLUSTUSKAITSE
18 Kindlustuskaitse on Seesami lepingu tingimustega piiritletud kohustus maksta kindlustusjuhtumi korral kindlus- tushüvitist või täita xxxxxx xxxx kokkulepitud viisil.
19 Kindlustusvõtjal on võimalik kokkuleppel Seesamiga kindlustada kindlustatud ese punktides 21–57 nimetatud ulatuses.
19.1 Kindlustusvõtja on kohustatud kindlustama kindlustatud eseme vähemalt tulekahju riski vastu. Xxxx tulekahju riski vastu kindlustamata ei ole kindlustusvõtjal võimalik kindlustada teistes punktides 21–44 nimetatud kindlustusriskide vastu. Kõik punktides 45–57 toodud kindlustuskaitse variandid sisaldavad tulekindlustust.
19.2 Kokkulepitud kindlustuskaitse variandid ja kindlustusriskid märgitakse poliisile.
Kindlustusriskid
20 Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse.
Tulekahju
21 Hüvitatakse kahju, mille on tekitanud tulekahju. Tulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemisprotsess, mida iseloomustab kuumuse ja/või suitsu eraldumine ning millega kaasneb varaline kahju.
22 Erinevalt punktist 21 ei hüvitata kahju:
22.1 elektriseadmele, mille põhjustas lühis samas elektriseadmes ning xxxx xx väljunud nimetatud seadme piiridest;
22.2 mille põhjustas kuumus, mis ei ole tekkinud tulekahju tagajärjel.
23 Eriomavastutus – kui tulekahju on põhjustatud tuletöödest (vt p 125–128), on kindlustusvõtja omavastutuseks
kümnekordne poliisile märgitud omavastutus, kuid mitte rohkem kui 10 000 eurot.
Otsene pikselöök
24 Hüvitatakse kahju, mille on põhjustanud otseselt ja vahetult kindlustatud eset tabanud pikselöök.
24.1 Erinevalt punktist 24 hüvitatakse pikselöögi poolt kindlustatud vallasvarale tekkinud kahjustuste likvidee- rimise kulud ka juhul, kui pikselöök tabab hoonet, kus kindlustatud vallasvara asub.
Plahvatus
25 Hüvitatakse kahju, mille on tekitanud plahvatus. Plahvatus on suure energiahulga järsu vabanemise tõttu tekkinud lööklaine, mis tekitab kahju ja mis ei ole välistatud punktis 26.
26 Erinevalt punktist 25 ei hüvitata kahju, mis on:
26.1 põhjustatud tsentrifugaaljõust, sisemisest pingest, tihendi purunemisest või vedeliku rõhust;
26.2 põhjustatud lõhkeainelaos toimunud plahvatusest;
26.3 põhjustatud professionaalsetest lõhkamis- ja kaevetöödest, olenemata, kes neid töid teostab;
26.4 tekkinud sisepõlemismootorile, kui see on põhjustatud antud mootoris toimunud plahvatusest;
26.5 tekkinud plahvatanud seadmele, torule, suletud rõhukindlale nõule või mahutile endale.
Automaatse tulekustutussüsteemi rakendumine
27 Hüvitatakse kahju, mille on tekitanud automaatse tulekustutussüsteemi äkiline ja ettenägematu rakendumine kindlustatud ruumides.
Õhusõiduki poolt tekitatud kahju
28 Hüvitatakse kahju, mille on tekitanud mehitatud õhusõiduki või selle osade allakukkumine.
Varavastased teod
29 Hüvitatakse kahju, mille põhjuseks on:
29.1 kindlustatud eseme kadumine varguse või röövi tagajärjel;
29.2 kindlustatud eseme õigusvastane kahjustamine või hävitamine kolmanda isiku poolt (vandalism).
30 Kui kindlustatud ehitise või selle osa võti väljus kindlustusvõtja valdusest röövi või varguse tagajärjel ning edasiste kahjude ärahoidmiseks on vajalik kindlustuskohas lukkude ümberkodeerimine, uuendamine või uue lukusüsteemi paigaldamine, hüvitatakse nimetatud kulud kuni 2000 euro ulatuses alakindlustuse mõju arvestamata. Kindlustusvõtja omavastutus nimetatud juhul on 100 eurot.
Kindlustatud isiku kohustused pärast varavastase teo avastamist
31 Kindlustusvõtja on kohustatud tegema punktides 29–30 nimetatud juhtudel politseile avalduse ja esitama polit- seilt saadud vastused Seesamile.
32 Varguse, röövi ja asja tahtliku kahjustamise või hävitamise mõistete tõlgendamisel ja sisustamisel lähtutakse karistusseadustikus nimetatud mõistetele antud sisust.
33 Punktides 29–30 nimetatud süütegude kvalifitseerimisel lähtub Seesam kriminaalmenetluses neile antud kvali- fikatsioonist.
Torustiku leke
34 Torustiku leke on vedeliku, auru või gaasi äkiline ja ettenägematu vahetu väljavoolamine või immitsemine vigastatud või katkisest mahutist, torustikust või seadmest.
35 Hüvitatakse kahju, mille on tekitanud:
35.1 hoonesisese statsionaarse veevarustus-, kanalisatsiooni-, kütte-, jahutussüsteemi, auru-, gaasi- või õlitorustiku katkimineku tagajärjel väljavoolanud vedelik;
35.2 hoonesisese sadeveetorustiku katkimineku tagajärjel väljavoolanud vedelik;
35.3 kindlustatud seadmest või seadme statsionaarse torustiku katkimineku tagajärjel väljavoolanud vedelik;
35.4 statsionaarselt paigaldatud mahuti katkimineku tagajärjel väljavoolanud vedelik;
35.5 hoonesisesest kolmanda isiku kasutuses oleva statsionaarse veevarustus-, kütte- või kanalisatsiooni- süsteemi, auru-, gaasi- või õlitorustiku sulgemata avast väljavoolanud vedelik;
35.6 hoone sisekanalisatsioonisüsteemi ummistuse tagajärjel väljavoolanud xxxx- või reovesi.
36 Kui poliisile on tehtud xxxxxx xxxxx, kuulub hüvitamisele torustiku lekke kindlustusjuhtumi tagajärjel välja- voolanud vedeliku või gaasi maksumus.
37.1 xxxx xxxxx konstruktsioonide (näiteks sein, katus, avatud aken) tunginud vedeliku poolt tekitatud kahju;
37.2 hoonevälisest torustikust väljavoolanud vedeliku poolt tekitatud kahju;
37.3 xxxx, lume sulamise või üleujutuse (p 40.2) tõttu kanalisatsioonisüsteemi üleujutusest tekkinud kahju;
37.4 kindlustusjuhtumi põhjustanud kahjustunud tehnosüsteemi enda (näiteks torud, mahutid) xxxxxxx või taas-soetamise kulu.
Torm ja rahe
38 Hüvitatakse kahju, mille on tekitanud torm ja tormiga kaasnenud sademed või rahe, purustades otseselt hoonet või rajatist. Hoones asuvale vallasvarale tekkinud tormikahjustused hüvitatakse üksnes juhul, kui vallasvara kahju on põhjuslikus seoses kindlustatud hoonele tekkinud tormikahjuga.
38.1 Tormiks loetakse tuulehoogu, mille kiirus on vähemalt 18 meetrit sekundis vastavalt kindlustuskohale lähima ilmavaatlusjaama andmetele.
38.2 Kui tugev tuul kahjustab kindlustatud eset väiksema tuulehoo tagajärjel, kui punktis 38.1 nimetatud, kehtib eeldus, et kindlustatud eseme kahjustumine on põhjuslikus seoses kindlustustud eseme puuduliku ehitus- kvaliteediga.
39 Ei hüvitata kahju:
39.1 mis on tekkinud hoonest väljas olevale vallasvarale;
39.2 mille on tekitanud hoone sulgemata avade või hoone piirdetarindite kaudu hoonesse tunginud sademed,
v.a juhul, xxx xxxx tekkisid tormi käigus;
39.3 mille on põhjustanud jää või lume raskus;
39.4 mille on põhjustanud mistahes üleujutus (p 40.2), sh veekogu veepinna tõus, lainetus tormituule tagajärjel, jää liikumine või kuhjumine, kõrgvesi lume sulamisel, paduvihm.
Paduvihmast või tormist põhjustatud üleujutus
40 Hüvitatakse vahetult kindlustuskohas toimunud paduvihma või tormi (p 38) tagajärjel tekkinud üleujutuse poolt põhjustatud kahju.
40.1 Paduvihmaks loetakse tugevat vihmasadu sajuhulgaga vähemalt 15 mm kuni 12 tunni jooksul vastavalt kindlustuskohale lähima ilmavaatlusjaama andmetele.
40.2 Üleujutus on ajutine veepinna tõus ja vee kandumine tavapäraselt kuivale maale, samuti ajutine vee kogu- nemine või vee poolt kantud esemete või ainete kuhjumine tavapäraselt kuivale maale, kui maapind ning projektikohaselt rajatud kuivendussüsteem ei suuda loodusnähtuse poolt esile kutsutud erakorralist vee- hulka vastu xxxxx.
40.3 Ei hüvitata kahju, mis on tekkinud vee äravoolutorustiku või -süsteemi, kanalisatsiooni või veetorustiku ehitusliku või projekteerimisvea tagajärjel.
40.4 Kui üleujutus kahjustab kindlustatud eset väiksema sajuhulga tagajärjel kui punktis 40.1 nimetatud, kehtib eeldus, et projektikohaselt rajatud kuivendussüsteem on vigane.
41 Üleujutuse poolt põhjustatud kahju ülempiiriks on poliisile märgitud esmariski hüvitislimiit, mille puhul ala- kindlustust ei arvestata.
Lühiajalisest jää xx xxxx raskusest põhjustatud kahjud
42 Hüvitatakse lume xx xxx raskusest põhjustatud kahju, kui kahju on tekkinud lumetormi või intensiivse lumesaju tagajärjel ning lumesaju lõpust kindlustuskohas ei ole kahjujuhtumi tekkimise ajaks möödas rohkem kui 48 tundi. Vt ohutusnõuete punkt 143.
42.1 Kui intensiivsest lumesajust on möödas rohkem kui 48 tundi, eeldatakse, et hoone omanikul või valdajal on olnud piisavalt aega katuselt liigse lume eemaldamise korraldamiseks.
Kulu majandustegevuse jätkamiseks
43 Hüvitatakse poliisil kokkulepitud esmariski hüvitislimiidi ulatuses kindlustusjuhtumi vahetul tagajärjel majan- dustegevuse jätkamiseks kindlustusvõtjale tekkinud põhjendatud lisakulu ajutiste ruumide, seadmete ja muu vallasvara rendiks, kolimiseks ning klientide uuest asukohast teavitamiseks.
44 Ei hüvitata kahjujuhtumi tagajärjel tekkinud brutokasumi vähenemist. Brutokasum on ettevõtte müügikasumi ja muutuvate palkade (koos sotsiaalmaksudega) summa arvestusperioodil.
Kindlustuskaitse variandid
45 Kindlustuskaitse variandid on kindlustuslepingus Seesami poolt piiritletud lahendused kindlustatud esemega realiseeruda võivate kindlustusriskide vastu.
Tulekindlustus
46 Tulekindlustuskaitse variandi korral on kindlustatud punktides 21–28 nimetatud kindlustusriskid, mille reali- seerumisel hüvitatakse kahju eelnimetatud punktides toodud ulatuses.
Pakettkindlustus A
47 Pakettkindlustus A variandi korral on kindlustatud punktides 21–39 nimetatud kindlustusriskid, mille reali- seerumisel hüvitatakse kahju eelnimetatud punktides toodud ulatuses.
Komplekskindlustus
48 Komplekskindlustuskaitse variandi korral on kindlustatud punktides 21–39 ja 50–51 nimetatud kindlustusriskid, mille realiseerumisel hüvitatakse kahju eelnimetatud punktides toodud ulatuses.
49 Erinevalt punktist 24 hüvitatakse kindlustatud esemele lisaks otsesest pikselöögist põhjustatud kahjustustele ka kaudselt pikselöögi poolt põhjustatud kahjustused (näiteks alajaama tabanud pikselöögi tagajärjel tekkinud ülepinge poolt kindlustatud eseme kahjustumine).
50 Hüvitatakse lume- või jäämassi liikumisest või kukkumisest põhjustatud kahju kindlustatud hoone osadele (näiteks lumepiiretele ja vihmaveetorudele).
51 Hüvitatakse äkilise ja ettenägematu sündmuse (p 52) tõttu kindlustatud eseme kahjustumine, hävimine või kadumine, mida ei ole välistatud käesolevate tingimuste punktides 58–78.
51.1 Kadumiseks loetakse kindlustatud eseme kadumist üksnes röövi või varguse tagajärjel.
52 Äkiline ja ettenägematu on sündmus, mis leiab aset kiireloomuliselt ehk äkiliselt xx xxxxx toimumist või millest tingitud kahju ei saa kindlustusvõtja vahetult mõjutada ning mille toimumine kindlustusperioodil ei ole kindlus- tusvõtjale ette nähtav kindlustuslepingu sõlmimise ajal ega kindlustusperioodi jooksul.
53 Ei hüvitata punktides 40–44 toodud kahjusid, välja arvatud juhul, kui nimetatud kindlustusriskid on poliisil eraldi märgitud.
Laiendatud komplekskindlustus
54 Laiendatud komplekskindlustuskaitse variandi korral kehtib komplekskindlustuse (p 48–53) kindlustuskaitse ulatus, arvestades punktides 58–78 toodud välistusi.
54.1 Erinevalt punktist 79.1 hüvitatakse esmakordselt xxxx xxxxx väliskonstruktsioonide voolanud vee põhjustatud kahju, sh jää või lume sulamisest tekkinud kahju. Ei hüvitata järgmistel kordadel samast piirkonnast läbi konstruktsioonide voolanud vee tõttu tekkinud kahju.
54.2 Erinevalt punktist 79.2 hüvitatakse kahju, mille on põhjustanud äkiline ja ettenägematu (p 52) sisemine või väline sündmus, sh seadme sisemine elektriline xxxx.
Xxxxx klaasi- ja sildikindlustuse erikokkulepe
55 Hoone klaasid on võimalik kokkuleppel Seesamiga kindlustada muudest hoone osadest erineva kindlustuskaitse ulatuse (p 56) või omavastutusega.
56 Hüvitatakse äkilise ja ettenägematu sündmuse tõttu (p 52) kokkulepitud klaasidele, nende raamidele ja lengidele tekkinud kahjustuste taastamiskulud eeldusel, et kindlustatud on ka ehitis.
56.1 Juhul, kui klaasid on kahjustunud punktis 56 toodud põhjusel, hüvitatakse ka klaasidele paigaldatud tekstide, maalingute ja kleepribade taastamiskulud.
57 Erinevalt tingimuste punktist 56 ei hüvitata kahju, mis on välistatud punktides 58–79.
Üldised välistused
58 Kindlustuslepingu alusel ei kuulu hüvitamisele kahju, mis on tekkinud punktides 59–78 toodud põhjustel, kui tingimustes või poliisil pole toodud erandid.
59 Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on põhjustatud pikaajalisest protsessist, kriimustumisest, kulumisest, külmumisest, ülekuumenemisest, materjali väsimisest, riknemisest, oksüdeerumisest, sööbimisest, katlakivist,
60 Hüvitamisele ei kuulu mittekohasest või ebakvaliteetsest paigaldus-, ehitus- või remonditööst, arvutus- või jooni- seveast, puudusega tootest, defektsest või sobimatust materjalist, projektist, juhisest või nõuandest tekkinud kahju.
61 Erandina punktis 60 märgitust hüvitatakse torustiku lekke (p 34–37), komplekskindlustuse (p 48–53) ja laiendatud komplekskindlustuse (p 54) kindlustusjuhtumite puhul punktides 59 ja 60 toodud põhjuste tagajärjel kahjustunud kindlustatud eseme või selle osa poolt teisele korras olevale kindlustatud esemele või selle osale tekkinud kahju.
61.1 Ei hüvitata mittekohase või ebakvaliteetse töö või detaili enda maksumust, xxxx ainult mittekohasest või ebakvaliteetsest ehitus- või remonditööst kindlustatud esemele põhjustatud kahjustused.
62 Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on põhjustatud või mille tekkimisele aitas xxxxx kindlustuskohas toimunud ehitustöö, mille kohta pole sõlmitud erikokkulepet poliisil.
62.1 Ehitustööd on: ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine, näiteks ehitise piirdekonstruktsioonide (v.a xxxxxx xx uste vahetus) muutmine ning xxxxx- xx jäigastavate konstruktsioonide muutmine xx xxxx- damine, tehnosüsteemi või selle osa ulatuslik muutmine või tehnosüsteemi terviklik asendamine või ehitise lammutamine.
62.2 Ulatuslikuks muutmiseks loetakse rohkemates xxx xxxx ruumis läbiviidavaid töid.
62.3 Remonditööd on näiteks tapetseerimine, värvimine, põrandakatte, akende või uste vahetus xx xxxx xx xxxxx käesolevate tingimuste mõistes ehitustöödeks.
63 Hüvitamisele ei kuulu kahjustuste taastamiskulud, mis on tekkinud installeerimise, montaaži, testimise, ülekoor-
mamise või katsetamise käigus esemele endale.
64 Hüvitamisele ei kuulu kahju ja kulutused, mis on tingitud kindlustatud eseme tavapärasest säilitamisest, korras- hoiust, uuendamisest, parendamisest, seadistamis- või hooldustöödest, hooldusega seotud detailide vahetamisest või remontimisest.
65 Hüvitamisele ei kuulu lepingulise kohustuse rikkumisest tingitud kahju, sh saamata jäänud tulu, leppetrahvid, viivised, intressid.
66 Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on tekkinud kindlustatud eseme unustamisest, kaotamisest või kadumisest, sh ei kuulu hüvitamisele kahju juhul, xxx xxxx kadumine avastati inventuuri käigus.
67 Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on tekkinud kindlustatud eseme kahjustumisest, kadumisest või hävimisest muude süütegude tõttu xxx xxxxxx, rööv või kindlustatud eseme tahtlik rikkumine või hävitamine (näiteks ei hüvitata kelmusest või omastamisest põhjustatud kahju).
68 Hüvitamisele ei kuulu selliste kahjustuste taastamiskulud, mille on põhjustanud kindlustatud varale võla- usaldajad, eelmised omanikud või valdajad.
69 Hüvitamisele ei kuulu kahju, mille põhjuseks on maapinna, ehitise või selle osade vajumine, pragunemine, paisumine, kokkutõmbumine, vibratsioon või liikumine.
70 Hüvitamisele ei kuulu kahju, mille on põhjustanud mistahes üleujutus, mis ei ole hüvitatav punkti 40 alusel, sh veekogu veepinna tõus, jää liikumine või kuhjumine, kevadine kõrgvesi lume sulamisel.
71 Hüvitamisele ei kuulu kahju, mille on põhjustanud põhjavee taseme muutumine.
71.1 Põhjavesi on maakoore kivimite ja setete poorides, lõhedes jm tühikuis xxxx xxxx vesi, mis lasub vettpidaval kihil.
72 Hüvitamisele ei kuulu loomade, lindude, putukate ja mikroorganismide (näiteks seened) poolt tekitatud kahju.
72.1 Erandina hüvitatakse punktis 72 loetletud elusolendite poolt põhjustatud löögi tagajärjel kindlustatud ese- mele tekkinud kahju komplekskindlustuse, laiendatud komplekskindlustuse ja klaasikindlustuse kindlus- tuskaitsevariandi korral.
73 Hüvitamisele ei kuulu infotehnoloogia seadmete või muude programmeeritavate elektrooniliste seadmete, nende andmekandjate, andmete või programmide kahjustused, kui kahjustused on põhjustatud vigasest programmist või vigase programmi tööst, seadme mittekorrasolekust, ebaõigest andmete sisestamisest või magnetvälja mõjul andmete kahjustumisest või kadumisest.
74 Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on tekkinud masina või seadme kuluvate osade (näiteks lambid, klapid,
kaitsmed, juhtmed, ventiilid, tihendid, kangad, lindid, rihmad, trossid, ketid, torud, filtrid, noad, saelehed, sise- ja
väliskummid) tavapärasest tööprotsessist kulumisest.
74.1 Hüvitamisele ei kuulu kahju ja kulutused, mis on tekkinud tööks vajaminevatele ainetele nagu õlid, kütused, määrdeained, vedelikud jms nende kasutamisest, põlemisest tööprotsessis, ebapiisavusest või väljavoo- lamisest.
75 Punktis 74 nimetatud vara kahjustuste taastamiskulud hüvitatakse juhul, kui kahju on tekkinud kindlustus- juhtumi (näiteks tulekahju) tagajärjel.
76 Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on põhjustatud seadme töötamiseks vajaliku energiaallika (näiteks elekter, gaas, vesi, küte, aur) katkemisest.
76.1 Erandina hüvitatakse üldises elektrijaotusvõrgus tekkinud elektrikatkestuse tagajärjel külmutatud xxxxx- dele tekkinud kahju, xxx xxxxxx on poliisil eraldi kokkulepitud.
77 Hüvitamisele ei kuulu kahju, mille on kaubale põhjustanud kauba enda omadus, valguse, niiskuse või kaalu muutus.
78 Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis kuulub hüvitamisele kindlustatud esemele antud garantii alusel.
Täiendavad välistused, kui ei ole valitud laiendatud komplekskindlustuse kindlustuskaitset
79 Punktides 21–42, 46–53, 55–57 nimetatud kindlustuskaitse korral ei hüvitata:
79.1 xxxx xxxxx väliskonstruktsioonide voolanud vee põhjustatud kahju, sh jää või lume sulamisest tekkinud kahju;
79.2 kahju, mida ei ole põhjustanud äkiline ja ettenägematu väline sündmus (näiteks seadme sisemine elektriline xxxx või purunemine).
Täiendavad välistused, kui ei ole valitud komplekskindlustuse, laiendatud komplekskindlustuse või klaasikindlustuse kindlustuskaitset
80 Punktides 21–42 ja 46–47 nimetatud kindlustuskaitse korral ei hüvitata:
80.1 kahju, mille põhjuseks on kindlustatud esemele kukkunud kraana või muu tõsteseade;
80.2 kahju, mis on põhjustatud akvaariumi ja akvaariumi seadmete purunemisest.
KINDLUSTUSRISKI MÕJUTAVAD OLULISED ASJAOLUD JA NENDEST TEATAMINE
81 Kindlustusriski võimalikkuse suurenemisena käsitletakse kindlustusjuhtumi realiseerumise tõenäosuse suurenemist.
82 Kindlustusriski realiseerumise tõenäosust mõjutavad tegevused on sätestatud käesolevate tingimuste ohutus- nõuetes, mida kindlustusvõtja on kohustatud järgima.
83 Kindlustusvõtja ei või pärast lepingu sõlmimist xxxx Seesami nõusolekuta suurendada kindlustusriski ega lubada selle suurendamist isikute xxxxx, xxxxx eest ta vastutab.
84 Kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest tuleb Seesamile viivitamatult teatada, välja arvatud juhul, kui kindlustusriski võimalikkuse suurenemise on põhjustanud üldteada asjaolu.
85 Seesamit tuleb teavitada enne kindlustuslepingu algust või selle kehtivuse ajal toimunud andmete muutumisest, mida on küsitud kindlustuse sooviavalduses või xxxx xxxxx kindlustuspoliisi sõlmimisel. Samuti tuleb teavitada kindlustusriski mõjutavatest olulistest asjaoludest.
85.1 Olulisteks asjaoludeks on näiteks: kindlustatud eseme rendile andmine, ehitise rekonstrueerimine, renoveerimine ning muud ehitises toimuvad ehitustööd (p 62.1), hoone kasutusotstarbe muutumine, hoone kasutusest loobumine, valvesüsteemidest osaliselt või täielikult loobumine.
86 Kindlustusvõtja peab tagama, et tegevused kindlustatud hoones või rajatises oleksid kooskõlas sellele väljastatud kasutusloaga. Vajadusel viima viivitamatult sisse vajalikud muudatused, taotlema uue kasutusloa ning teavitama sellest Seesamit.
87 Kui kindlustusvõtja rikub kohustust, mille eesmärgiks oli kindlustusriski realiseerumise võimalikkuse vähenda- mine, siis on Seesamil õigus vähendada kindlustushüvitist või keelduda kindlustushüvitise maksmisest juhul, kui kohustuse rikkumisel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele ning Seesami täitmise kohustusele.
88 Kindlustusvõtja on kohustatud viivitamatult teavitama Seesamit kindlustusriski mõjutavatest asjaoludest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva pärast kindlustusriski mõjutavast asjaolust teadasaamist.
VARA NIMEKIRJA ESITAMISE KOHUSTUS
90 Juhul, kui kindlustuslepingu sõlmimisel ei ole kokku lepitud vallasvara grupi kindlustamist osaliselt, on kindlus- tatud kogu poliisil nimetatud vallasvara xxxxx vastavalt punktis 12 toodud jaotusele.
91 Kindlustusvõtja on kohustatud esitama Seesamile kindlustatava vallasvara ja remondiinvesteeringuna kindlus- tatud vara nimekirja koos nende soetusväärtust ja -aega tõendavate dokumentidega (v.a väikevahendite puhul).
92 Kindlustusvõtja kohustub esitama vara nimekirja hiljemalt kahjujuhtumi järgselt või Seesami xxxxxx xxxx ajal.
93 Juhul, kui vallasvara xxxxx kindlustatakse osaliselt, kohustub kindlustusvõtja esitama kindlustatud vara nimekirja lepingu sõlmimisel. Nimekirjaga kindlustamisel on kindlustatud ainult nimekirjas märgitud esemed.
94 Seesam ei hüvita kahju enne vara nimekirja esitamist ja kahjustunud esemete soetusdokumentide esitamist.
95 Esitatud dokumente võetakse arvesse kindlustatava eseme eeldatava kindlustussumma leidmisel, kindlustusvõtja vastutab, et kindlustussumma vastaks tegelikkusele ehk kindlustatud eseme taastamise või taassoetamise väär- tusele (vt hüvitisreeglid), et vältida ala- ja ülekindlustust.
96 Punktis 91 nimetatud vara nimekirja ei nõuta juhul, kui kindlustatud eseme suhtes on poliisil kokku lepitud esmariskikindlustus. Esmariskiga kindlustamise korral alakindlustust ei arvestata. Kahjujuhtumi järgselt on kindlustusvõtjal kohustus esitada kahjustunud eseme soetusväärtust ja -aega tõendavad dokumendid.
KINDLUSTUSVÕTJA TÕENDAMISKOHUSTUS
97 Kindlustusvõtjal on kohustus tõendada kindlustusjuhtumi toimumist, kahju tekkimist ning kahju suurust.
98 Punktis 97 nimetatud kindlustusvõtja tõendamiskohustuse rikkumise korral puudub Seesamil kindlustushüvitise maksmise kohustus.
Kindlustusvõtja kohustused pärast kindlustusjuhtumi toimumist
99 Kindlustusvõtja on pärast kindlustusjuhtumi toimumist kohustatud tagama Seesami esindajale juurdepääsu kindlustatud esemele, andma vajalikku informatsiooni ja avaldama kindlustatud varaga seotud lepinguid. Seesami esindajal on õigus kindlustatud ese üle vaadata ning vajadusel anda juhiseid.
100 Kui kindlustusvõtja rikub tahtlikult või raskest hooletusest kohustust, mida ta pidi täitma pärast kindlustusjuhtumi toimumist ning rikkumisel on mõju kindlustusjuhtumi asjaolude ja Seesami täitmise kohustuse kindlaks- tegemisele, vabaneb Seesam täitmise kohustusest osaliselt või täielikult.
101 Seesamil on õigus kindlustuslepingust taganeda või see üles öelda, kui kindlustusrisk suureneb pärast lepingu sõlmimist kindlustusvõtjast sõltumata ning suurenenud kindlustusriski korral ei oleks Seesam selle kindlustatud eseme või isiku suhtes lepingut sõlminud. Seesam teavitab eelnimetatud juhul kindlustusvõtjat taganemisest või üles ütlemisest ette 20 päeva. Kindlustuslepingust taganemine on võimalik xx xxxx mõne kindlustatud eseme või isiku suhtes. Kui kindlustusriski võimalikkus on suurenenud kindlustusvõtjast tulenevatel asjaoludel, võib Seesam kindlustuslepingu ette teatamata üles öelda.
OHUTUSNÕUDED
102 Käesolevate ohutusnõuete näol on tegemist kindlustusvõtjale lepinguga pandud kohustustega, mille eesmärgiks on vähendada kindlustusriski realiseerumise tõenäosust.
Üldised ohutusnõuded
104 Punktis 103 nimetatud isikud on kohustatud:
104.1 vara hoidma ja kasutama üksnes õigusaktides või käesolevates tingimustes ettenähtud viisil;
104.2 vara xx xxxxx ladustama, laadima ja transportima üksnes õigusaktides või käesolevates tingimustes ette- nähtud viisil ja piisavas pakendis;
104.3 tagama kindlustatud vara paigaldus-, kasutus- ja hooldustingimuste (sh tarbitav voolutugevuse, õhu niis- xxxx, temperatuuri) vastavuse maaletooja või valmistaja poolt etteantud juhistele, õigusaktidele, kindlus- tustingimustele ja -lepinguga kehtestatud normidele ning ohutusnõuetele;
104.4 võtma kasutusele mõistlikud ettevaatusabinõud kahju tekkimise ärahoidmiseks;
104.5 kahju tekkimisel võtma kasutusele mõistlikud ettevaatusabinõud kahju minimeerimiseks.
105 Kindlustusobjekt xx xxxxx osad peavad olema projekteeritud, ehitatud, paigaldatud ja kasutusse võetud nõuete- kohaselt, nõuete puudumisel selliselt, et nende kasutamine ja hooldamine on ohutu inimestele ja kindlustatud varale.
Signalisatsioonide ja kustutussüsteemidega seotud ohutusnõuded ja kohustused
106 Signalisatsioonisüsteem on kindlustatud esemele spetsialisti poolt paigaldatud tehniliste seadmete kogum isikule või varale suunatud ohu või xxxxx avastamiseks ja häireteate edastamiseks.
107 Valvesignalisatsiooni ja tulekahjusignalisatsiooni süsteemid (edaspidi signalisatsioonisüsteemid) ning auto- maatne tulekustutussüsteem peavad arvestama ruumi suurust ja eripära ning olema piisavad, et katta kogu ruumi. Andurite tööpiirkond ei tohi olla varjatud mööbli, kaupade või muude esemetega.
108 Kindlustusvõtja peab tagama, et signalisatsioonisüsteemid on töökorras.
108.1 Signalisatsioonisüsteemidele ja automaatsele tulekustutussüsteemile peab olema koostatud hooldus-
programm ning neid tuleb regulaarselt kontrollida ja hooldada kvalifitseeritud hooldusettevõtte poolt.
108.2 Kindlustusvõtja peab Seesami nõudel esitama hoolduspäeviku ning -lepingu.
109 Signalisatsioonsüsteeme tuleb kontrollida xxxxx esemete või kauba ladustamise olulist ümber paigutamist ruumis.
110 Vajadusel tuleb punktis 107 nimetatud süsteeme täiendada või uuendada.
111 Seesami nõudel kohustub kindlustusvõtja esitama signalisatsioonisüsteemide ja automaatse tulekustutus- süsteemi hoolduspäeviku ning -lepingu.
112 Signalisatsioonisüsteemide rakendumisel peab kindlustusvõtja esindaja tulema viivitamatult kindlustuskohta, hoone põhjalikult üle vaatama, tegema kõik endast oleneva, et kahju ulatust minimeerida, ning tagama edasise valve.
113 Hoone põhjalik ülevaatamine on vajalik, et avastada varjatud tulekolle või võimalikud hoonesse varjunud isikud.
Tuleohutus
114 Kindlustusvõtja on kohustatud täitma kõiki õigusaktidega kehtestatud tuleohutuse nõudeid.
115 Kõiki suitsulõõre, ventilatsioonikanaleid xx xxxx äratõmbesüsteeme tuleb puhastada vähemalt kord aastas või vastavalt kasutuskoormusele tihedamini selleks, et vältida ladestunud rasvade, mustuse, tahma ja muu jääkaine süttimist.
116 Lahtised põrandaalused, tunnelid, seadmete alused jne tuleb perioodiliselt puhastada.
117 Ajutise kütteseadme kasutamisel tuleb arvestada seadme jaoks ettenähtud kaitseabinõude ja ohutusvahemaadega. Enne seadme kasutamist peab kontrollima seadme korrasolekut ja paigaldust.
118 Hõõgpindadega kütteseadmeid või hõõgelementidega lahtiseid elektrikütte seadmeid ei tohi paigaldada tolmus- tesse, tule- või plahvatusohtlikesse ruumidesse.
119 Suitsetamine ja lahtise tule kasutamine on keelatud tolmustes ja tuleohtlike vedelike, gaaside, lõhkeainete ning prügi ladustamise või kasutamise kohtades. Suitsetamise keelualad ja suitsetamiskohad tuleb märgistada vastavate siltidega.
120 Hoone seinte lähedusse ei tohi ladustada tuleohtlikke materjale, aineid, masinaid või seadmeid.
121 Kindlustuskohas on keelatud ladustada selliseid xxxxx, põlevvedelikku ja -gaasi, mis ei ole ehitusprojekti ning kasutusloaga antud kohas ettenähtud.
122 Tuletõkkeuksed peavad olema üldjuhul suletud, välja arvatud automaatselt toimivad tuletõkkeuksed, millele tuleb
tagada takistamatu sulgumine ja fikseerumine kinnises asendis.
123 Ehitises on keelatud tõkestada evakuatsiooniteed või evakuatsiooniväljapääsu seadme, pakendi, taara, mööbli, sisustuse või muude esemetega.
124 Kindlustusobjekt peab olema varustatud esmaste tulekustutusvahenditega vastavalt kehtivatele normatiividele. Esmased tulekustutusvahendid, evakuatsioonitrepid ning -redelid peavad olema töökorras, siltidega varustatud xx xxxxx nähtaval ning kättesaadaval kohal.
Tuletööde ohutusnõuded
125 Tuletööd on detaili või materjali kuumutamise või kuumenemisega, sädemete tekkimise või lahtise (küttekolde- välise) tule kasutamisega tehtavad tööd (näiteks keevitustöö, metalli töötlemine ketaslõikuriga, bituumeni kuumutamine, kuumaõhupuhuri kasutamine, küttekoldevälise tule tegemine jms).
126 Tuletööde teostamisel tuleb juhinduda tuletöödele õigusaktidega kehtestatud nõuetest (näiteks siseministri määrusest “Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded”) ja tuletööde ohutusnõuetest (vt punktid 125–128).
127 Tuletöö tegemiseks ajutises tuletöö kohas peab olema tuletöö luba.
128 Tuletööd võib teha üksnes vastavat kvalifikatsiooni ja kutsetunnistust omav ning tööandjalt tuleohutustunnistuse
saanud isik.
Varguse ja vandalismi ohu vähendamise nõuded
129 Vallasvara ei tohi jätta järelevalveta või xxxxx lukustamata ruumis.
129.1 Järelevalveks loetakse kohest ohu avastamist ning viivitamatut meetmete rakendamist ohuallika tõkes- tamiseks.
129.2 Ruumid loetakse lukustatuks, kui aknad, uksed ja muud avad on suletud nii, et hoonesse või hoone reaalossa pääsemine on võimalik xxxx lukke või konstruktsioone lõhkudes või vägivalda kasutades.
130 Võtmeid või muid sissepääsu võimaldavaid vahendeid ei tohi jätta kõrvalistele isikutele nähtavasse kohta ega anda kõrvalistele isikutele. Sissepääsukoode tuleb kasutada selliselt, et kõrvalistel isikutel ei oleks võimalik neid teada saada.
131 Kui võti või isikukaart on kadunud või sattunud kõrvalise isiku kätte, tuleb lukk või signalisatsiooni- xx xxxx- pääsukood koheselt ümber kodeerida või asendada ning isikukaardi kood muuta.
131.1 Kõrvaline isik on isik, kellel ei ole õigust võtit või isikukaarti xxxx xxxx xxxxx ega kasutada, samuti kindlustatud eseme ruumidesse siseneda või seal viibida.
132 Kassaaparaadid ja -sahtlid tuleb töö lõpetamisel tühjendada ning jätta suletud ruumidesse lukustamata ja avatuna.
133 Seifid ja rahakapid tuleb kasutamise järel lukustada ning nende võtmeid ei tohi xxxxx xxxxx või rahakapiga samas
ruumis.
134 Väljaspool tööaega peab kindlustatud vallasvara olema valvatud.
135 Vara loetakse valvatuks, kui täidetud on vähemalt üks alljärgnevatest tingimustest:
135.1 töökorras ja sisselülitatud valvesignalisatsioon kindlustatud eseme hoiuruumis, xxxxx xxxxx väljundiga turvaettevõttesse;
135.2 töökorras ja sisselülitatud valvesignalisatsioon hoiuruumis, xxxxx xxxxx väljundiga vähemalt xxxxxx pidevalt jälgitavale mobiiltelefonile;
135.3 valve füüsilisest isikust valvuri poolt.
136 Valve on tegevus kindlustuskohas xx xxxxx ümbruse jälgimisel ohuolukorra või xxxxx avastamiseks ja kõrvalda- miseks ning kindlustatud esemete puutumatuse tagamiseks sissetungihäire süsteemi abil.
137 Töökorras valvesignalisatsioon tähendab süsteemi olekut, xxxxxx xx esine puudusi (s.o mittevastavust ettenähtud tingimustele, sh kokkulepetele ja/või kohustustele) ega rikkeid (s.o seisund, mil süsteem seiskub või jätkab tööd nõuetele mittevastavalt või mitteusaldusväärselt).
138 Valvur on isik, kellel lasub vastavalt kirjalikule kokkuleppele kohustus teostada valveobjekti xx xxxxx ümbruse jälgimist ohuolukorra või xxxxx avastamiseks ning tagada objekti puutumatus.
139 Turvaettevõte on äriregistrisse kantud äriühing, kellel on litsents ja tegevusluba turvateenuste osutamiseks.
Muud ohutusnõuded
140 Keldrikorrusel või allpool maapinda asuva põrandapinnaga ruumides hoitavaid xxxxx, seadmeid ja muud xxxxxx- xxxx tuleb hoiustada vähemalt 10 cm kõrgusel põrandapinnast.
141 Katuseid, vihmavee- ja reoveetorustikke, drenaaže ning settekaevusid tuleb regulaarselt hooldada ja kontrollida. Enne reoveetorustike kaevude ja settekaevude hooldamist tuleb need hoolikalt ventileerida (plahvatusoht: väävel- vesinik).
142 Torustikke tuleb regulaarselt hooldada ja kaitsta külmumise eest. Hoones, mida kütteperioodil ei köeta või mille õhutemperatuur langeb alla 0 kraadi, tuleb vee- ja küttesüsteemid veest tühjendada.
143 Ohutuse tagamiseks tuleb pidevalt jälgida jää xx xxxx kogust (sh jääpurikad) hoone katusel. Liigne lumi ning jää tuleb hoone katuselt eemaldada hiljemalt 48 tunni jooksul xxxxx xxxx. Lumekihi paksus katusel ei tohi olla suurem kui 0,3 meetrit. Samuti ei tohi jää xx xxxx mass ületada projektis ettenähtud koormust.
144 Elektroonilised seadmed peavad olema varustatud xxxxx kõikumise või ülepingekaitse seadmetega, kui see on nõutav punktis 103 nimetatud dokumentides või kui kindlustuskohas esineb piksest või muudest põhjustest tingitud ülepinget või xxxxx kõikumisi.
Väljaspool kindlustuskohta asuva vallasvara hoiustamise täiendavad ohutusnõuded
145 Erinevalt ohutusnõuete punktist 129 on lubatud väljaspool kindlustuskohta asuva kindlustatud vallasvara (p 14) hoiustamine päevasel ajal lukustatud mootorsõidukis mittenähtavas kohas, näiteks pagasiruumis või kinda- laekas. Ööseks (xxxx 22.00–08.00) tuleb kindlustatud ja väljaspool kindlustuskohta asuv vallasvara viia suletud valvatavatesse ruumidesse või paigutada lukustatud mootorsõiduk, xxxxxx xxxx hoitakse, valvega territooriumile või hoonesse.
146 Punktis 14 nimetatud väljaspool kindlustuskohta asuv kindlustatud vallasvara tuleb lennureisi ajaks xxxxx xxxxx reisijate salongi.