AS EESTI TELEKOM VÕLAKIRJADE AVALIKU EMISSIOONI PROSPEKT

KÄESOLEVA VÕLAKIRJADE AVALIKU EMISSIOONI PROSPEKTI KUUPÄEV ON 11. JUULI 2000.a.

AS EESTI TELEKOM VÕLAKIRJADE AVALIKU EMISSIOONI PROSPEKT

Emiteeritavad võlakirjad on diskonteeritud võlakirjad nimiväärtusega á 1000 (üks tuhat) Eesti krooni. Emissiooni kavandatav maht on 100 000 000 (ükssada miljonit) kuni 150 000 000 (ükssada viiskümmend miljonit) Eesti krooni. Võlakirjade tähtaeg on üks aasta, väärtuspäevaga 20. juulil 2000.a. ning lunastamispäevaga 20. juulil 2001.a. Ostupakkumiste esitamine võlakirjade omandamiseks esmaslevitamisel toimub ajavahemikul 12. juulist 2000.x. xxxx 10.00 kuni 19. juulini 2000.x. xxxx 16.00.

Ostupakkumisi saab esitada interneti vahendusel aadressidel xxxx://xxx.xxx.xx/xxxxxxxxx ja xxxx://xxx.xxxxxx.xx

Emissiooni korraldaja on AS Eesti Ühispank

SISUKORD

1 EMISSIOONI TINGIMUSED 5

1.1 Üldinformatsioon 5

1.2 Võlakirjade ostupakkumiste esitamine 6

1.3 Ostupakkumiste rahuldamine 7

1.4 Võlakirjade järelturg 8

1.5 Võlakirjade lunastamine 8

1.6 Emissiooni suhtes kohaldatavad õigusaktid 8

1.7 Investori õigused ja kohustused 8

1.8 Emitendi õigused ja kohustused 9

2 Üldandmed Emitendi kohta 10

2.1 Eesmärgid 11

2.2 Emitendi juhtimine 11

2.2.1 Aktsionäride üldkoosolek 11

2.2.2 Emitendi nõukogu 11

2.2.3 Emitendi juhatus 13

2.2.4 Emitendi audiitor 13

2.3 Strateegilised investorid 13

2.4 Muudatused aktsiakapitalis 13

2.5 Emitendi grupi struktuur 14

2.5.1 Suuromanike peakontorite asukohad 15

2.6 Investeeringud 15

2.7 Xxxxx xx kohustused 15

2.8 Emitendi finantsnäitajad 16

2.8.1 Vahetusvõlakirjad 16

2.8.2 Dividendid 16

2.9 Kohtuvaidlused 16

3 Emitendi tütarettevõtted 17

Eesti Telefon 17

3.1.1 Ettevõtte loomine 17

3.1.2 Finantsnäitajad 17

3.1.3 Eesti Telefoni juhtkond 18

3.1.4 Eesti Telefoni tütarettevõtted 18

Eesti Mobiiltelefon 18

3.2.1 Ettevõtte ajalugu 19

3.2.2 Finantsnäitajad 19

3.2.3 Eesti Mobiiltelefoni juhtkond 19

3.2.4 Tehniline xxxxx xx uus tehnoloogia 19

3.2.5 Eesti Mobiiltelefoni tütarettevõtted 20

4 Emitendi esimese kvartali konsolideeritud auditeerimata finantsnäitajad 21

4.1 Kasumiaruanne 21

4.2 Bilanss 22

4.3 Rahavoogude aruanne 24

4.4 Omakapitali muutuste aruanne 25

4.5 Lisad finantsaruannete juurde 26

4.5.1 Vahearuande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused 26

4.5.2 Materiaalne ja immateriaalne põhivara 26

4.5.3 Võlakohustused 27

4.5.4 Xxxx- ja lahustatud tulu aktsia kohta 27

4.5.5 Informatsioon tegevusharude kohta 28

5 RISKITEGURID 29

5.1 Maarisk või poliitiline risk 29

5.2 Tururisk 29

5.3 Hinnarisk 29

5.4 Emitendi risk 29

5.5 Süsteemirisk 30

5.6 Tehingu vastaspoole risk 30

5.7 Sõltuvus kontsessioonist ja litsentsidest 30

Prospekti lahutamatuteks osadeks on AS – i Eesti Telekom 1998. a. ja 1999. a. aastaaruanded.

1 EMISSIOONI TINGIMUSED

Vastavalt AS-i Eesti Telekom nõukogu otsusele 28. juunist 2000. a. emiteerib AS Eesti Telekom (edaspidi “Emitent”) võlakirju alljärgnevatel tingimustel:

1.1 Üldinformatsioon

1.1.1. Emiteeritavad võlakirjad on diskonteeritud võlakirjad nimiväärtusega á 1000 (üks tuhat) Eesti krooni.

1.1.2. Emissiooni kavandatav maht on 100 000 000 (ükssada miljonit) kuni 150 000 000 (ükssada viiskümmend miljonit) Eesti krooni. Emissiooni lõpliku mahu otsustab Emitent vahetult pärast ostupakkumiste esitamise tähtaja möödumist.

1.1.3. Tulenevalt Emitendi otsusest emissiooni lõpliku mahu kohta emiteeritakse vastavalt 100 000 (ükssada tuhat) kuni 150 000 (ükssada viiskümmend tuhat) võlakirja.

1.1.4. Ostupakkumiste esitamine võlakirjade omandamiseks esmaslevitamisel toimub ajavahemikul 12. juuli 2000.x. xxxx 10 00 kuni 19. juuli 2000.x. xxxx 16 00.

1.1.5. Ostupakkumiste esitamine võlakirjade omandamiseks esmaslevitamisel toimub internetiaadressi xxxx://xxx.xxxxxx.xx/ või xxxx://xxx.xxx.xx/xxxxxxxxx vahendusel.

1.1.6. Esmaslevitamisel müüakse võlakirju füüsilistele ja juriidilistele isikutele (edaspidi “investorid”).

1.1.7. Võlakirjad emiteeritakse diskonteeritult intressimääraga, mis kujuneb vastavalt esitatud ostupakkumistele käesolevas prospektis kirjeldatud viisil.

1.1.8. AS Eesti Ühispank tagab 100 000 (saja tuhande) võlakirja märkimise intressimääraga 6,1 % p.a.

1.1.9. Võlakirjade tähtaeg on üks aasta, väärtuspäevaga 20. juulil 2000.a. ning lunastamispäevaga 20. juulil 2001.a.

1.1.10. Võlakirjad on nimelised, emiteeritud dematerialiseeritud xxxxx. Võlakirjade emissioon registreeritakse Eesti Väärtpaberite Keskregistris.

1.1.11. Võlakirjad on järelturul vabalt võõrandatavad ning noteeritakse Tallinna Väärtpaberibörsil.

1.1.12. Emitent lunastab võlakirjad nimiväärtuses.

1.1.13. Emissioonist laekuvaid vahendeid kasutab Emitent kontserni igapäevaseks majandustegevuseks. Võlakirjadest tulenevad maksekohustused on Emitendi tagamata võlakohustused, mis on võrdsed Emitendi kõigi teiste tagamata ning allutamata võlakohustustega.

1.1.14. Residendist juriidilistele isikutele tehtavatelt võlakirjade lunastamismaksetelt tulumaksu kinni ei peeta. Mitteresidentide ja residendist füüsiliste isikute poolt saadud tulu maksustatakse tulumaksumääraga 26 %.

1.2 Võlakirjade ostupakkumiste esitamine

1.2.1. Ostupakkumiste esitamine võlakirjade omandamiseks esmaslevitamisel toimub ajavahemikul 12. juuli 2000.x. xxxx 10 00 kuni 19. juuli 2000.x. xxxx 16 00.

1.2.2. Ostupakkumise esitamiseks peab investori nimel olema avatud väärtpaberikonto Eesti Väärtpaberite Keskregistris ning Eesti krooni arvelduskonto investori väärpaberikonto halduriks olevas krediidiasutuses.

1.2.3. Ostupakkumised võlakirjade omandamiseks esitatakse interneti vahendusel. Ostupakkumise vorm asub internetiaadressil xxxx://xxx.xxxxxx.xx/ ja xxxx://xxx.xxx.xx/xxxxxxxxx

1.2.4. Ostupakkumise vormil näitab investor enda nime, väärtpaberikonto numbri, soovitava võlakirjade arvu ja minimaalse nõutava tulususe (intressimäära).

1.2.5. Ostupakkumise vormi täitmise järgselt arvutab programm investori poolt sisestatud algandmete põhjal võlakirjade eest tasumisele kuuluva summa ning koostab maksekorralduse näidise, millel on kajastatud alljärgnevad andmed:

Saaja konto: 10220011608012 Saaja nimi: AS Eesti Telekom Makse selgitus: [Väli jäetakse tühjaks]

Viitenumber: 20-kohaline numbrite jada, mis koosneb neljast informatsiooniühikust:

(i) fragment investori väärtpaberikonto numbrist

(ii) investori poolt nõutav minimaalne tulumäär

(iii) investori poolt soovitud võlakirjade arv

(iv) kontrolljärk

Summa: Võlakirjade eest tasumisele kuuluv summa (tuleneb soovitud võlakirjade arvust ja nõutavast minimaalsest tulususest)

Programmi poolt koostatud maksekorralduse näidisel toodud andmed tuleb kanda investori poolt pangale esitatavale maksekorraldusele.

1.2.6. Investori poolt pangale esitatud maksekorraldus, milles sisalduvad andmed vastavad eeltoodud korras koostatud maksekorralduse näidisele, on võlakirjade ostupakkumiseks käesolevate emissioonitingimuste tähenduses.

1.2.7. Ostupakkumine loetakse kehtivaks, kui see on vormistatud vastavalt käesolevatele emissioonitingimustele ning selle alusel on võlakirjade eest tasumisele kuuluv summa laekunud punktis 1.2.5. näidatud Emitendi arvele

19. juulil 2000.x. xxxxx 16 00-ks.

1.2.8. Makse laekumisel AS-i Eesti Telekom arveldusarvele kontrollitakse maksja isikukoodi/registrikoodi ning viitenumbris sisalduva väärtpaberikonto omaniku isikukoodi/registrikoodi vastavust. Koodide mittevastavusel loetakse ostupakkumine kehtetuks.

Eelnimetatud põhjusel ostupakkumise kehtetuse vältimiseks palume makse sooritada sama isiku arveldusarvelt, xxxxx väärtpaberikonto number on kajastatud maksekorralduse viitenumbris.

1.2.9. Kui investori poolt ülekantud summa on väiksem viitenumbris sisalduva info põhjal leitavast summast (s.o. maksekorralduse näidisel toodud võlakirjade eest tasumisele kuuluvast summast) või on laekunud Emitendi arvele

hilinemisega, loetakse ostupakkumine kehtetuks ning investorile tagastatakse kogu tema poolt tasutud summa.

1.2.10. Kui investori poolt ülekantud summa ületab viitenumbris sisalduva info põhjal leitavat summat (s.o. maksekorralduse näidisel toodud võlakirjade eest tasumisele kuuluvat summat), loetakse ostupakkumine kehtivaks ning investorile tagastatakse enamtasutud summa.

OSTUPAKKUMISE KEHTETUSE VÄLTIMISEKS PALUME MAKSE SOORITAMISEL TÄPSELT JÄRGIDA PROGRAMMI POOLT KOOSTATUD MAKSEKORRALDUSE NÄIDISEL TOODUD ANDMEID!

1.3 Ostupakkumiste rahuldamine

1.3.1. Rahuldamisele kuuluvate ostupakkumiste ning emiteeritavate võlakirjade intressimäära (väljalaskehinna) kindlaksmääramiseks võetakse esmajärjekorras arvesse madalaima nõutava tulususega (s.o. kõrgeima hinnatasemega) ostupakkumine ning seejärel järjest kõrgema nõutava tulususega (s.o. järjest madalama hinnatasemega) ostupakkumised kuni Emitendi poolt fikseeritud emissiooni lõpliku mahu täitumiseni.

1.3.2. Kui arvessevõetud ostupakkumistes soovitud võlakirjade arv ületab emissiooni lõplikku mahtu, rahuldatakse madalama nõutava tulususega ostupakkumised täies ulatuses ning arvessevõetud kõrgeima nõutava tulususega ostupakkumised võimalikult proportsionaalselt sellistes ostupakkumistes soovitud kogustega.

1.3.3. Kui intressitasemelt 6,1 % p.a. on võlakirju märgitud alla emissiooni lõpliku mahu, rakendub punktis 1.1.8. sätestatud märkimise garanteerija tagamiskohustus.

1.3.4. Võlakirjade intressimääraks võetakse arvessevõetud kõrgeima nõutava tulususega ostupakkumises näidatud intressimäär.

1.3.5. Võlakirjade väljalaskehind arvutatakse järgmise valemiga:

Hind = N : (1+i)

kus N – võlakirja nominaal (1000 EEK)

i – võlakirja intressimäär

1.3.6. Võlakirjad kantakse investorite väärtpaberikontodele Eesti Väärtpaberite Keskregistris 20. juulil 2000.a.

1.3.7. Pärast võlakirjade esmaslevitamise lõppemist informeerib Emitent Eesti Päevalehe ja Tallinna Väärtpaberibörsi infosüsteemi vahendusel avalikkust emissiooni mahust ja kohaldatavast tulumäärast.

1.3.8. Eesti Väärtpaberite Keskdepositoorium saadab investoritele pärast esmaslevitamise lõppemist teatised võlakirjade omandamise kohta.

1.3.9. Võlakirjade omandamiseks tasutud raha tagastamine:

(i) Kehtetu ostupakkumise esitajale tagastatakse kogu tasutud summa.

(ii) Kehtiva ostupakkumise esitajale, xxxxx ostupakkumist ei rahuldatud tulenevalt emissiooni tegeliku tulumääraga võrreldes kõrgemast nõutavast tulumäärast, tagastatakse kogu tasutud summa.

(iii) Kehtiva ostupakkumise esitajale, xxxxx ostupakkumine rahuldati täies mahus, kuid xxxxx ostupakkumises nõutud tulumäär on xxxxxxx emissiooni tegelikust tulumäärast, tagastatakse enamtasutud summa.

(iv) Kehtiva ostupakkumise esitajale, xxxxx ostupakkumine on rahuldatud osaliselt, tagastatakse enamtasutud summa.

Eeltoodud alustel tagastamisele kuuluvad summad kantakse investorile esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kolme pangapäeva jooksul arvates ostupakkumiste esitamise tähtaja möödumisest. Nimetatud ülekanne teostatakse investori arvelduskontole, millelt xxxxxx xxxxx Emitendile laekus.

1.4 Võlakirjade järelturg

1.4.1. Võlakirjad on järelturul vabalt võõrandatavad ja koormatavad.

1.4.2. Emitent esitab taotluse võlakirjade noteerimiseks Tallinna Väärtpaberibörsil.

1.4.3. Võlakirjadega teostatakse tehinguid Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi kontohalduriteks olevate krediidiasutuste vahendusel. Pärast võlakirjade noteerimist Tallinna Väärtpaberibörsil saab võlakirjadega kaubelda xx xxxxx liikmeteks olevate väärtpaberivahendajate vahendusel.

1.5 Võlakirjade lunastamine

1.5.1. Võlakirjade lunastamispäev on 20. juuli 2001.a.

1.5.2. Võlakirjade lunastamismaksed tasutakse isikutele, kes on Eesti Väärtpaberite Keskregistri andmete kohaselt võlakirjade omanikuks 20. juulil 2001.x. xxxx 8 00.

1.5.3. Võlakirjade lunastamismakse kantakse investori väärtpaberikontoga seotud arvelduskontole.

1.6 Emissiooni suhtes kohaldatavad õigusaktid

Emissiooni suhtes kohaldatavateks õigusaktideks on eelkõige Väärtpaberituruseadus, Väärtpaberite avaliku väljalaske registreerimise ja väljakuulutamise kord ning Tulumaksuseadus, samuti muud võlakirjadest tuleneva nõudeõiguse tekkimist ja täitmist puudutavad õigusaktid. Emissiooni suhtes kohaldatakse ka Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi Reeglite Kogu ja Tallinna Väärtpaberibörsi Reglemendi sätteid.

1.7 Investori õigused ja kohustused

1.7.1. Investoril on õigus tutvuda Emitendi finantsaruannete ja majandustegevuse aastaaruannetega.

1.7.2. Võlakirjadest tulenevate Emitendi kohustuste mittetäitmise korral on investoril õigus esitada Emitendi vastu nõue vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele.

1.7.3. Kõik võlakirjade emissioonist tulenevad vaidlused, mida ei õnnestu lahendada poolte kokkuleppel, lahendatakse Tallinna Linnakohtus.

1.8 Emitendi õigused ja kohustused

1.8.1. Emitent vastutab võlakirjade kohta esitatud või avaldatud informatsiooni õigsuse eest seaduses ettenähtud korras.

1.8.2. Emitent tagab investoritele võimaluse tutvuda oma vahearuannete ja majandustegevuse aastaaruannetega.

1.8.3. Emitent ei vastuta võlakirjade lunastamisega viivitamise eest, kui see on põhjustatud muudatustest õigusaktides, riigiorganite otsustest, sõjast, rahutustest, elektrihäiretest, tulekahjust või muudest vääramatu jõu asjaoludest.

2 Üldandmed Emitendi kohta

Emitent on Eesti Vabariigis registreeritud ja tegutsev valdusfirma, mille tütarettevõtted osutavad klientidele telefoni-, andmeside- ja mobiilsideteenuseid. Emitendi põhikiri on kättesaadav xxxx://xxx.xxx.xx/xxxxxxxxxxx/xxxxxxxxxxx.xxxx. Emitent on registreeritud Tallinna Linnakohtu Äriregistris 25.02.1997.a. registreerimisnumbri 10234957 all.

Emitendi ärinimi: AS Eesti Telekom

Emitendi kodulehekülg: xxxx://xxx.xxxxxxx.xx

Emitendi juriidiline aadress: Xxxxxxxxxxxx 0, Xxxxxxx 00000, Xxxxx Vabariik.

Emitendi põhipangad: Hansapank

Liivalaia 12, Tallinn 15040.

Eesti Ühispank

Tornimäe 2, Tallinn 15010.

Õigusabi osutavad isikud: Raidla ja Partnerid

Xxxxxxxxxxxx 0, Xxxxxxx 00000

Tark & Co

Xxxxxxxxxxxx 0, Xxxxxxx 00000

Emitendi tütarettevõtted: AS Eesti Mobiiltelefon Xxxxxxxx 00, Xxxxxxx 19095

AS Eesti Telefon

Xxxxxxxxxxx 00, Xxxxxxx 15033

Emitent on ainuosanik kahes tütarfirmas: tavatelefoni-ja andmeside operaatoris AS Eesti Telefon (ET) ning mobiilsideoperaatoris AS Eesti Mobiiltelefon (EMT), mis koos emaettevõttega moodustavad Eesti Telekom Grupi.

Emitendi aktsiakapital on 1,37 miljardit krooni. Aktsiakapital koosneb 137,4 miljonist lihtaktsiast nominaalhinnaga 10 krooni ning ühest Eesti riigile kuuluvast eelisaktsiast nominaalhinnaga 1000 krooni.

Kuna Emitent ei tegele otsese äritegevusega, siis kujuneb tema majandustegevuse kasum tütarettevõtete kasumist.

2.1 Eesmärgid

Eesti Telekom Grupi eesmärk on olla kaasaegne, efektiivne ja konkurentsivõimeline telekommunikatsiooniteenuste pakkuja kõikjal Eestis ning säilitada turuliidri roll xxx xxxx- xxx ka mobiiltelefoni turul.

2.2 Emitendi juhtimine

2.2.1 Aktsionäride üldkoosolek

Üldkoosolek on Emitendi kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised.

Üldkoosoleku ainupädevuses on:

(1) põhikirja muutmine;

(2) aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine;

(3) vahetusvõlakirjade väljalaskmine;

(4) nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine;

(5) audiitori(te) valimine;

(6) erikontrolli määramine;

(7) majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine;

(8) Emitendi ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja/või lõpetamise otsustamine;

(9) juhatuse või nõukogu liikme või aktsionäri vastu nõude esitamise, samuti nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine xx xxxxxx nõudes või tehingus Emitendi esindaja määramine;

(10) muude seadusega üldkoosoleku pädevusse antud, samuti nõukogu või juhatuse nõudel üldkoosolekule otsustamiseks antud küsimuste otsustamine.

2.2.2 Emitendi nõukogu

Nõukogu planeerib Emitendi tegevust, korraldab selle juhtimist ning teostab järelvalvet Emitendi juhatuse üle.

Emitendi nõukogusse kuuluvad järgmised isikud:

⮚ Xxxx Xxxx (nõukogu esimees)

Advokaadibüroo Tark & Co, vandeadvokaat;

⮚ Veiko Tali

Eesti Vabariigi Rahandusministeerium, finantsteenuste osakonna juhataja;

⮚ Xxxxx Xxx

Investeerimispanga N M Rothschild & Sons Limited, telekommunikatsioonide osakonna asedirektor;

⮚ Xxxxxx Xxxxxx

Xxxxx- xx Sideministeerium, nõunik;

⮚ Xxxxxx Xxxxxxxxx

Telia Mobile International, Executive Vice President;

⮚ Xxxxx Xxxxxx Xxxxxxxxxx

Sonera, Vice President of Baltic Operations;

⮚ Xxxx Xxxxxxx

Tallinna Tehnikaülikool, professor;

⮚ Mart Nurk

Telia AB, Vice President, General Country Manager;

⮚ Madis Üürike

Eesti Vabariigi Rahandusministeerium, nõunik;

⮚ Xxxxx Xxxxxxx

Sonera Corporation, Telecom, Senior Vice President

Emitendi nõukogu pädevusse kuulub:

Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik tehinguteks ja toiminguteks kõikides Emitendi tegevuse suhtes olulist tähendust omavates valdkondades ja küsimustes, mis ei ole üldkoosoleku ainupädevuses seaduse või põhikirja kohaselt ning mis väljuvad Emitendi igapäevase majandustegevuse raamest, sealhulgas:

(1) osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes;

(2) ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine;

(3) välisfiliaalide asutamine ja sulgemine;

(4) Emitendi eelarve ja äriplaani kinnitamine xx xxxxxx muudatuste tegemine;

(5) investeeringute tegemine ja muud tehingud, mis ületavad Emitendi eelarves vastavaks majandusaastaks ettenähtud kulutuste summa;

(6) laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad Emitendi eelarves selleks majandusaastaks ettenähtud summa;

(7) Emitendi tehingud summas üle 10 miljoni krooni kas ühe tehinguna või seotud tehingute seeriana;

(8) kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade ning muu registreerimisele kuuluva vara omandamine ja võõrandamine ning selle koormamine;

(9) laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub Emitendi igapäevase majandustegevuse raamest;

(10) Emitendi ja Emitendi juhatuse liikmete vaheliste tehingute tegemise ja õigusvaidluste pidamise otsustamine ning xxxx Emitendi esindaja määramine;

(11) Emitendi ja kontserni organisatsiooniliste küsimuste otsustamine;

(12) Emitendi esindajate määramine Emitendi tütarettevõtjates või teistes ettevõtjates, kus Emitendil on osalus;

(13) lepingute sõlmimine, lõpetamine või muutmine Eesti Vabariigiga, Teede- ja sideministeeriumiga või Sideametiga, mis puudutab tariife, sidumist xx xxxx küsimusi seoses telekommunikatsiooniteenuste osutamisega Emitendi või tema tütarseltside poolt.

2.2.3 Emitendi juhatus

Xxxxxxx on Emitendi juhtorgan, mis esindab ja juhib Emitendi igapäevast tegevust. Juhatuse liikmed valitakse nõukogu poolt kolmeks aastaks, kui nõukogu ei otsusta teisti.

Emitendi juhatusse kuuluvad järgmised isikud:

Xxxxxx Xxxxxx

Alates 1991 AS Eesti Telekom juhatuse esimees, peadirektor (esitanud lahkumisavalduse alates 1.september 2000 a.)

1975 Tallinna Tehnikaülikool, raadioinsener

Xxxxxxx Xxxxxxxxxx

Alates 1999 AS Eesti Telekom juhatuse liige, finantsdirektor 1981 Turu Ülikool, raamatupidamise eriala

2.2.4 Emitendi audiitor

Emitendi tegevust kontrollib audiitor Xxxxxx Xxxx audiitorfirmast KPMG Estonia. Audiitori poolt koostatav järeldusotsus esitatakse kinnitamiseks Üldkoosolekule.

2.3 Strateegilised investorid

Emitendi suuraktsionärideks ja strateegilisteks partneriteks on rahvusvahelised telekommunikatsioonifirmad Xxxxxx xx Telia ning nende ühisettevõte Baltic Tele, mille xxxxx on aidanud Eestil jõuda mahajäänud sideteenusega ja infrastruktuuriga riigist üheks telefonivõrguga paremini kaetud riigiks Kesk- ja Xxx-Euroopas.

2.4 Muudatused aktsiakapitalis

1999. aasta 1. jaanuaril kuulus 100% Emitendi aktsiatest Eesti riigile. Emitent omas 51% osalust AS-is Eesti Telefon ja AS-is Eesti Mobiiltelefon. 25. jaanuaril 1999 algas Emitendi esmane avalik aktsiamüük, mille käigus xxxx xxxx 49% tema omanduses olnud aktsiatest ehk 36 015 000 aktsiat nimiväärtusega 10 krooni. Aktsiamüük lõppes

9. veebruaril. Aktsia müügihinnaks kujunes 85 krooni.

28. detsembril 1998 otsustas Eesti riik suurendada Emitendi aktsiakapitali 638 831 780 krooni võrra, s.o 1 373 832 780 kroonini, lastes välja 63 883 178 uut A-aktsiat nimiväärtusega 10 krooni. 24. märtsil 1999 sõlmiti “Aktsiate märkimise ja mitterahalise sissemakse üleandmise leping” ning kirjutati alla “Aktsiate märkimisnimekirjale”, mille alusel märgiti emiteeritud aktsiad alljärgnevalt:

• Telia AB: 14 425 234 A-aktsiat nimiväärtusega 10 krooni;

• Sonera Holding B.V.: 14 425 234 A-aktsiat nimiväärtusega 10 krooni;

• Baltic Tele AB: 35 032 710 A-aktsiat nimiväärtusega 10 krooni.

Ülalmärgitud aktsiad vahetati vastavalt Emitendi restruktureerimiskavale kõigi Telia AB, Sonera Holding B.V. ning Baltic Tele AB valduses olnud AS-i Eesti Mobiiltelefon ja AS-i Eesti Telefon aktsiate vastu.

Eelnevalt, aktsiate esmase avaliku müügi käigus, kasutasid Telia AB ning Sonera Holding B.V. restruktureerimislepinguga neile kummalegi antud õigust osta 1 717 289 A-aktsiat.

Pärast IPO-d ja restruktureerimist jagunes Emitendi aktsiakapital alljärgnevalt:

✓ Eesti Vabariik: 37 485 000 A-aktsiat (27,28%), 1 B-aktsia;

✓ Avalikud investorid: 32 580 422 A-aktsiat (23,72%);

✓ Telia AB: 16 142 523 A-aktsiat (11,75%);

✓ Sonera Holding B.V.: 16 142 523 A-aktsiat (11,75%);

✓ Baltic Tele AB: 35 032 710 A-aktsiat (25,50%).

Seisuga 28. juuni 2000 a. ei ole eelpool esitatud struktuur muutunud.

Ühtlasi muutus Emitent AS-i Eesti Telefon ja AS-i Eesti Mobiiltelefon 100% omanikuks. 1999. aasta aprillis registreeris Tallinna Linnakohtu Äriregister Emitendi aktsiakapitali laiendamise 1 373 832 780 kroonini.

2.5 Emitendi grupi struktuur

2.5.1 Suuromanike peakontorite asukohad

Telia AB

SE-123 86 Farsta, SWEDEN

Sonera Holding B.V,

Xxxxxxxxxxxxx 00, Xxxxxxxx, XXXXXXX Xxxxxx Xxxx XX,

SE-123 86 Farsta, SWEDEN

Eesti Vabariigi Valitsus

EV Rahandusministeerium

Suur-Ameerika 1, Tallinn, ESTONIA

2.6 Investeeringud

Eesti Telekomi Xxxxx tervikuna investeeris 1999. aastal 1,1 mld krooni.

Eesti Telefoni investeeringud ulatusid 712 mln kroonini. Enamik investeeringutest läks telefonivõrgu arendamisse. 1999. aasta jooksul paigaldati 49 000 uut põhiliini, analoog-liinide arv vähenes 29 000 võrra. Aasta lõpuks oli põhiliinide arv 515 486 ehk 35,7 liini 100 elaniku kohta. Digitaliseerituse tase oli 1999. aasta detsembris 55,3%. Telefonijärjekord oli aasta lõpuks vähenenud 39 000-ni. Alanud aastal on Eesti Telefonil plaanis 100% digitaliseerida Tallinn.

Eesti Telefon omandas 70% osaluse AS-is Telefonipood. AS-ile Telefonipood kuulub üks Eesti suuremaid telefonide müügikette, mis müüb ka mobiiltelefone ja sõlmib liitumis-lepinguid EMT-ga.

Eesti Mobiiltelefon investeeris 1999. aastal 306 mln krooni. Aasta jooksul kasvas firma GSM-raadiokanalite arv 34,2%. GSM-tugijaamade arv kasvas xxxxx xxxx 28,7%. Lõpetati Tallinna ja Tartu vahelise raadiolinkide ühendusliini ehitus. 1999. aastal parandas EMT nii maa- kui ka linnapiirkondade mobiilvõrgu kvaliteeti xx xxxxxxx välja täiendavaid teenuseid. 1999. aasta lõpuks kattis Eesti Mobiiltelefoni GSM-võrk 98% Eesti territooriumist (1998. aastal 95%). Kinnistamaks oma uuendaja mainet Eesti telekommunikatsiooniturul, lõpetas Eesti Mobiiltelefon IN-süsteemi juurutamise ning võttis koos kahe juhtiva pangaga kasutusele VPN-teenuse (Virtual Private Network). Turule on toodud ka WAP- ja positsioneerimisteenus.

2.7 Xxxxx xx kohustused

Eesti Telekomi Grupi konsolideeritud xxxxxx maht kasvas aastaga 9% (3807 mln krooni 1998. aasta xxxxx xx 4140 mln krooni 1999. xxxxx xxxxx). Põhivara maht ulatus 1999. xxxxx xxxxx 3011 mln kroonini (2977 mln krooni 1998. xxxxx xxxxx) ja käibevara maht 1129 mln kroonini (830 mln krooni 1998. xxxxx xxxxx). Grupi pikaajaliste kohustuste maht vähenes aasta jooksul 675 mln kroonilt 524 mln kroonile.

Lühiajaliste kohustuste maht kasvas 535 mln kroonilt 589 mln kroonini. Intressikandvate kohustuste maht vähenes aastaga 111 mln krooni, ulatudes aasta lõpuks 601 mln kroonini.

2.8 Emitendi finantsnäitajad

2.8.1 Vahetusvõlakirjad

Emitent ei ole emiteerinud vahetusvõlakirju.

2.8.2 Dividendid

Eelnevatel aastatel on Emitendi aktsionäride üldkoosolek otsustanud maksta dividende järgnevalt:

1997. a. 0,78 krooni lihtaktsia kohta

1998. a. 0,8537 krooni lihtaktsia kohta

10 000 krooni eelisaktsia kohta

1999. a. 4,00 krooni lihtaktsia kohta

10 000 krooni eelisaktsia kohta

Täpsed finantsnäitajad on kättesaadavad Emitendi 1998. a. ja 1999. a. aastaaruannetes, mis on lisatud prospektile, ja Emitendi koduleheküljel (xxxx://xxx.xxxxxxx.xx).

2.9 Kohtuvaidlused

Emitendi osalusel toimub kohtus kaks hagimenetlust, kus vaidlus objektiks on Eesti Telekom Grupi toimunud restruktureerimine. Juhatuse hinnangul antud vaidlused Emitendi majandustegevusele olulist mõju ei avalda.

3 Emitendi tütarettevõtted

3.1 Eesti Telefon

AS Eesti Telefoni (ET) aktsiatest kuulub 100% Emitendile.

ET pakub Eesti turul peamiselt tavatelefoniteenust, kuid 1999. aasta jooksul xxxxxxx firma välja interneti- ja andmesideteenuse ATLAS ning asus jõuliselt arendama vastavat tegevusvaldkonda. ET tegeleb ka telekommunikatsiooniteenuste osutamiseks vajalike seadmete paigaldamisega.

3.1.1 Ettevõtte loomine

ET alustas tegevust 1993. aasta 1. jaanuaril. ET majandustegevuse põhieesmärgid sätestati 1992. aasta 16. detsembril Eesti Vabariigiga sõlmitud kontsessioonilepingus.

3.1.2 Finantsnäitajad

Pikaajalised pangalaenud seisuga 31.05.2000

Valuuta Tähtaeg Võlgnevus eesti kroonides

Nordic Investment Bank	FIM	2002	68 879 999,95
Nordic Investment Bank	FIM	2002	77 459 999,98
Nordic Investmant Bank	DEM	2003	81 454 545,60
		KOKKU	227 794 545,53

Lühiajalised pangalaenud seisuga 31.05.2000

Valuuta Tähtaeg Võlgnevus eesti kroonides Bankgesellsschaft Berlin AG DEM juuni, 2000 192 000 000,00

KOKKU 192 000 000,00

Täpsed finantsnäitajad on kättesaadavad Emitendi 1998. a. ja 1999. a. aastaaruannetes, mis on lisatud prospektile, ja Emitendi koduleheküljel (xxxx://xxx.xxxxxxx.xx).

3.1.3 Eesti Telefoni juhtkond

Nõukogu

nõukogu esimees Xxxxxx Xxxxxx

nõukogu liige Xxxx Xxxx

nõukogu liige Xxxx Xxxxxxxx Xxxxxxx

juhatuse esimees, peadirektor Xxxx Xxxx Xxxxxx

juhatuse liige, IP teenuste direktor Xxxxxx Xxxxxx

juhatuse liige, teleteenuste direktor Xxxxx Xxxx

juhatuse liige, televõrkude direktor Xxxxx Xxxxxxxx

juhatuse liige, finantsdirektor Xxxx Xxxxxxxx

3.1.4 Eesti Telefoni tütarettevõtted

AS Teabeliin 60 % tütarettevõte

AS Telefonipood 70 % tütarettevõte

3.2 Eesti Mobiiltelefon

AS Eesti Mobiiltelefon (EMT) aktsiatest kuulub 100% Emitendile.

EMT on Eesti suurim mobiilsideoperaator, mis pakub oma klientidele põhiliselt teenustepakette, mis sisaldavad ligipääsu võrgule, võimalust kasutada erinevaid kõneomadusi, täielikku rahvusvahelise teenuse võimalust ning hulgaliselt lisateenuseid.

AS Eesti Mobiiltelefon (EMT) võitis 1999. aastal juurde ligi 100 000 uut klienti, pakkudes oma teenuseid aasta lõpuks 243 900 kliendile. EMT turuosa oli 1999. aasta lõpuks 63%.

3.2.1 Ettevõtte ajalugu

Eesti-Soome-Rootsi ühisettevõte Eesti Mobiiltelefon loodi 1991. aasta aprillis eesmärgiga alustada esimese operaatorina mobiiltelefoniteenuse osutamist Eestis. EMT esimesed kliendid said oma mobiiltelefone kasutada juba 1991. aasta juunis.

1994. aastal reorganiseeriti EMT aktsiaseltsiks, mille aktsionärideks said AS Eesti Telekom (51%), Telecom Finland (alates 1998. aastast Sonera, 24,5%) xx Xxxxxx Telia (24,5%). Emitendi restruktureerimise käigus 1999. aasta kevadel sai ettevõtte ainuaktsionäriks AS Eesti Telekom.

3.2.2 Finantsnäitajad

Seisuga 31.05. 2000 a. AS Eesti Mobiiltelefonil pangalaenusid ei ole.

Täpsed finantsnäitajad on kättesaadavad Emitendi 1998. a. ja 1999. a. aastaaruannetes, mis on lisatud prospektile ja Emitendi koduleheküljel (xxxx://xxx.xxxxxxx.xx).

3.2.3 Eesti Mobiiltelefoni juhtkond

Nõukogu

nõukogu esimees Xxxxx Xxxxxxxx nõukogu liige Xxxxxx Xxxxxx nõukogu liige Xxxx Xxxx

nõukogu liige Xxx Xxx

Xxxxxxx

juhatuse esimees, peadirektor Xxxx Xxxxxxxx

juhatuse liige, finantsdivisioni direktor Xxxx Xxxx

juhatuse liige, arendus ja tehnoloogia direktor Xxxx Xxxxxxxx

3.2.4 Tehniline xxxxx xx uus tehnoloogia

Võrgu väljaehitamisel on EMT valdavalt kasutanud firma Ericsson maailmaklassi tehnoloogiat. GSM on digitaalne mobiilsidesüsteem, mis garanteerib sellega liitunuile kõrge kõnekvaliteedi, helistamise konfidentsiaalsuse ning võimaldab rakendada mitmeid täiendatud funktsioone. kõne suunamist, kõnepiiranguid, vahekõnet, konverentskõnet, kõne- ja faksiposti, DATA ja FAX teenust, lühisõnumit jne.

Lisaks telefoniteenusele pakub EMT xx xxxxx valikus täiendavaid teenuseid. 1997. aastal toodi turule SMS-lühisõnumi teenus,: mis võimaldab lühisõnumi saatmist teisele mobiiltelefonile, faksile, peilerile ja Internetti, elektroonilise kirja saatmist Internetist GSM-mobiiltelefonile, kärjeteadet, kõnemaksumuse näitu jne.

1999. aastal tõi EMT turule ettemaksega kõnekaardid, mis sai EMT klientide arvu plahvatusliku kasvu aluseks.

3.2.5 Eesti Mobiiltelefoni tütarettevõtted

AS Xxxxxx 100% tütarettevõte AS Esmofon 100% tütarettevõte

AS Esmofon Tartu 68% AS-i Esmofon tütarettevõte

4 Emitendi esimese kvartali konsolideeritud auditeerimata finantsnäitajad

4.1 Kasumiaruanne

Tuhandetes kroonides
	3 kuud	3 kuud
	31.märtsini	31.märtsini
	0000	0000	0000
Äritulud
Realiseerimise netokäive	929,023	812,027	3,568,523
Lõpetamata toodangu varude jääkide muutus	-285	175	-994
Muud äritulud	10,380	6,733	27,714
Äritulud kokku	939,118	818,935	3,595,243
Tegevuskulud Toore, materjal, kaubad ja teenused	203,204	183,385	837,516
Mitmesugused tegevuskulud	97,104	98,211	385,029
Tööjõukulud	115,560	109,262	466,208
Muud kulud	20,335	22,215	70,156
Tegevuskulud kokku	436,203	413,073	1,758,909
Tegevuskasum enne põhivara kulumit	502,915	405,862	1,836,334
Kulum ja käibevara väärtuse muutus	247,362	213,215	881,059
Tegevuskasum	255,553	192,647	955,275
Finantstulu tütar- ja sidusettevõtetest	-103	146	648
Muud finantstulud / -kulud (neto)	-8,405	-16,854	-51,040
Kasum enne tulumaksustamist	247,045	175,939	904,883
Tulumaks: kulu(-) / tulu (+)	0	-30,860	-156,266
Maksustamisjärgne kasum	247,045	145,079	748,617
Vähemusosa	1,432	81,311	83,158
Puhaskasum korralisest tegevusest	245,613	63,768	665,459
Erakorralised kulud	0	0	85,197
Perioodi puhaskasum	245,613	63,768	580,262
Tulu aktsia kohta Baastulu aktsia kohta (kroonides)	1.79	0.87	4.78
Lahustatud tulu aktsia kohta (kroonides)	1.79	0.87	4.78

4.2 Bilanss

Tuhandetes kroonides

31 Märts 00 31 Dets. 99 31.märts 99

AKTIVA
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid	647,252	485,318	350,413
Aktsiad ja muud väärtpaberid	40,000	-	48,936
Nõuded ostjate vastu	360,581	372,105	359,358
Mitmesugused nõuded	52,101	30,795	27,902
Viitlaekumised	76,143	83,683	51,192
Ettemakstud tulevaste perioodide kulud	15,568	15,208	94,227
Varud	123,166	141,656	114,719

Kokku käibevara  1,314,811   1,128,765   1,046,747

Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud	6,142	6,294	4,211
Edasilükkunud tulumaksuvara	-	-	109,700
Materiaalne põhivara	2,901,888	2,934,647	2,781,571
Immateriaalne põhivara	57,606	69,925	57,063
Kokku põhivara  2,965,636   3,010,866   2,952,545
KOKKU AKTIVA	4,280,447	4,139,631	3,999,292
OMAKAPITAL JA KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused Võlakohustused	49,343	76,836	99,455
Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest	7,269	7,138	9,883
Võlad hankijatele	166,551	174,762	151,270
Mitmesugused võlad	376	1,949	1
Xxxxxxxxxx	121,643	115,270	137,721
Viitvõlad	176,842	159,176	298,236
Lühiajalised eraldised	8,188	12,370	-
Muud ettemakstud tulevaste perioodide tulud	44,353	41,303	42,436
Kokku lühiajalised kohustused	574,565	588,804	739,002
Pikaajalised kohustused Pikaajalised võlakohustused	424,910	516,579	594,017
Muud pikaajalised võlad	7,252	7,252	-
Edasilükkunud tulumaksukohustus	-	-	68,265
Kokku pikaajalised kohustused	432,162	523,831	662,282
Vähemusosa tütarettevõtetes	8,337	7,226	3,231

31 Märts 00 31 Dets. 99 31.märts 99

Omakapital
Aktsiakapital	1,373,833	1,373,833	1,373,833
Aazio	309,966	309,966	309,966
Kohustuslik reservkapital	56,851	56,851	25,478
Eelmiste perioodide jaotamata kasum	1,279,120	698,859	821,732

Perioodi kasum  245,613    580,262    63,768

Kokku omakapital  3,265,383   3,019,770   2,594,777

KOKKU OMAKAPITAL JA KOHUSTUSED 4,280,447 4,139,631 3,999,292

4.3 Rahavoogude aruanne

Tuhandetes kroonides	3 kuud	3 kuud
Rahavoog äritegevusest	31.märtsini 2000	31.märtsini 1999
Kasum enne tulumaksustamist ja vähemusosalust	247,045	175,939
Korrideerimised: Põhivara kulum	247,362	213,215
Kasum/Kahjum põhivara müügist ja mahakandmisest	-486	-203
Tulu tütar- ja sidusettevõtetest	103	-146
Intressidtulu/ -kulu (neto)	1,971	7,222
Muud mitterahalised korrigeerimised	1,221	2,118
Tegevuskasum enne käibekapitali muutusi	497,216	398,145
Lühiajaliste nõuete muutus	-1,491	-85,970
Varude muutus	18,490	-10,742
Lühiajaliste kohustuste muutus	15,136	62,037
Korrigeeritud rahavood äritegevusest	529,351	363,470
Tasutud intressid	-8,310	-15,679
Makstud(-) / tagastatud (+) ettevõtte tulumaks	0	-19,937
Rahavoog äritegevusest kokku	521,041	327,854
Rahavoog investeerimistegevusest Põhivara soetus	-203,186	-189,727
Ostetud litsentsid	-815	-1,054
Aktsiate ja teiste väärtpaberite soetamine	-40,000	-55,927
Sissetulek põhivara müügist	2,175	418
Sissetulek aktsiate ja teiste väärtpaberite müügist	10	11,671
Tagastatud pikaajalised nõuded	85	32
Antud laenud	-50	0
Saadud intressid	3,326	5,654
Rahavoog investeerimistegevusest kokku	-238,455	-228,933
Rahavoog finantstegevusest Mittekonverteeritavate pikaajaliste kohustuste	-1,722	-2,150
tagasimaksmine Pikaajaliste laenude tagasimaksmine	-118,440	-17,440
Liisingkohustuste tagastamine	-282	-940
Vähemusosanikele makstud dividendid	-208	0
Rahavoog finantstegevusest kokku	-120,652	-20,530
Raha ja ekvivalentide suurenemine/ -vähenemine	161,934	78,391
Raha ja raha ekvivalendid aasta alguses	485,318	272,022
Raha ja raha ekvivalendid perioodi xxxxx	647,252	350,413

4.4 Omakapitali muutuste aruanne

Tuhandetes kroonides
	31 Märts 00	31 Märts 99
Emiteeritud aktsiakapital
136 383 178 (1998: 63 883 178; 1997: 73 500 000) lihtaktsiat nominaalväärtusega EEK 10 krooni aktsia kohta, täielikult makstud	1,373,832	1,373,832
1 (1998: 1) eelisaktsia nominaalväärtusega EEK 10 000, täielikult makstud	1	1
Kokku	1,373,833	1,373,833
Aazio Aruandeperioodi algsaldo	4,525	4,525
Ülekurss emiteeritud lihtaktsiatelt	305,441	305,441
Aruandeperioodi lõppsaldo	309,966	309,966
Kohustuslik reserv Aruandeperioodi algsaldo	56,851	25,478
Akumuleeritud kasumist ülekantud summad	-	-
Aruandeperioodi lõppsaldo	56,851	25,478
Akumuleerunud kasum Aruandeperioodi algsaldo	1,279,120	821,732
Aruandeperioodi puhaskasum	245,613	63,768
Aruandeperioodi lõppsaldo	1,524,733	885,500

4.5 Lisad finantsaruannete juurde

Tuhandetes kroonides

4.5.1 Vahearuande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused

2000.a. kolme kuu konsolideeritud vahearuanded on koostatud vastavalt rahvusvahelistele raamatupidamise standarditele (IAS) ning põhiliselt samu raamatupidamispõhimõtteid järgides nagu 1999. aasta finantsaruannete puhul.

Juhatuse arvates kajastab Emitendi 2000.a. I kvartali vahearuanne õigesti ja õiglaselt ettevõtte majandustulemust vastavalt jätkuvuse printsiibile.

Käesolev vahearunne ei ole auditeeritud ega muul moel kontrollitud audiitorite poolt.

4.5.2 Materiaalne ja

immateriaalne põhivara

3 kuud 2000

Materiaalne Immateriaalne põhivara põhivara

Jääkväärtus aruandeperioodi alguses 2,934,647 69,925

Lisandumine 203,186 815

Vähenemine (25,441) -

Kulum  (210,504)        (13,134)

Jääkväärtus aruandeperioodi xxxxx 2,901,888 57,606

Kulum sisaldab aruandeperioodi kulumit, mida on vähendatud müüdud / mahakantud pôhivaradeakumuleerunud kulumi võrra.

4.5.3 Võlakohustused

31/03/2000 31/12/1999

Lühiajalised võlakohustused 49,343 76,836

Pikaajalised võlakohustused  432,162      523,831 481,505 600,667

Muutused võlakohustustes olid järgmised :

31/03/2000

Algsaldo 31.12.1999 600,667

Võlakohustsute tasumine (120,444)

Muud muutused  1,282      

Lõppsaldo 31.03.2000 481,505

4.5.4 Xxxx- ja lahustatud tulu aktsia kohta

Baastulu aktsia kohta on arvestatud järgmiselt:

EEK 1,79 = 245 613 000 : 137 383 278

Kuna ettevõttel ei ole potentsiaalseid lihtaktsiaid, siis lahustatud tulu aktsia kohta on võrdne tava puhaskasumiga aktsia kohta.

4.5.5 Informatsioon tegevusharude kohta

Lähtuvalt juhtimiseesmärkidest on kontsern organiseeritud kahte tegevusharusse - fikseeritud sideharuks ja mobiilsideharuks. See jaotus on aluseks informatsiooni kajastamisel tegevusharuti.

Harude tegevus hõlmab:

Fikseeritud sidevõrk : tegevusvaldkond on opereerida, moderniseerida ja laiendada siseriiklikku telekommunikatsioonivõrku ja pakkuda telekommunikatsiooni teenuseid ning nendega seotud lisandväärtusega teenuseid ja rahvusvahelisi ühendusi, samuti pakkuda, toota, turustada ja müüa sellega seotud põhilisi teenuseid.

Mobiilside : tegevusvaldkond on rajada, opereerida ja tagada mobiilsidevõrkude ja süsteemide töö ning toota, turustada ja müüa sellega seotud teenuseid Eesti Vabariigis ja välisriikides.

• Muud tegevused : hõlmab peamiselt emaettevõtte tegevust.

Tegevusharud

Fikseeritud Mobiilside Muud tegevused Ellimineerimised Konsolideeritud sidevõrgu teenused

	3 kuud	3 kuud	3 kuud	3 kuud	3 kuud	3 kuud	3 kuud 3 kuud 3 kuud	3 kuud
	2000	1999	2000	1999	2000	1999	2000 1999 2000	1999
Tulud Välised - teenuste osutamine ja müük	601,175	528,315	327,563	283,887	-	-	- - 928,738	812,202
- muud	8,007	3,852	2,361	2,874	12	7	- - 10,380	6,733
Tegevusharude vahelised teenused	58,149	48,266	91,279	83,525	30	-	(149,458) (131,791) -	-
Tulud kokku	667,331	580,433	421,203	370,286	42	7	(149,458) (131,791) 939,118	818,935
Tulemus Tegevusharu tulemus - tegevuskasum	129,012	92,829	134,479	126,969	(8,148)	(27,371)	210 220 255,553	192,647
Tulud sidusettevõtetest							(103)	146
Muud finantstulud							(8,405)	(16,854)
Tulumaksu kulud (-) / tulud (+)							-	(30,860)
Vähemusosa							(1,432)	(81,311)
Puhaskasum							245,613	63,768

5 RISKITEGURID

Enne pakutavatesse võlakirjadesse investeerimist peaksid potentsiaalsed investorid muu käesolevas võlakirjade avaliku emissiooni prospektis sisalduva informatsiooni kõrval hoolikalt kaaluma alljärgnevaid riskitegureid. Alltoodud riskitegurite loend ei ole lõplik ning nende kõrval võib eksisteerida muid tegureid, mida tuleks arvestada võlakirjadesse investeerimisel. Enne otsuse vastuvõtmist investeerida pakutavatesse võlakirjadesse on investoril soovitav konsulteerida juriidiliste, äriliste ning maksundusalaste nõustajatega.

5.1 Maarisk või poliitiline risk

Risk, et riigis või piirkonnas, kus tegutseb või on registreeritud emitent, mille poolt emiteeritud väärtpaberitesse investor on investeerinud, toimuvad olulised (poliitilised) muudatused või leiavad aset sündmused, mille tulemusena eksisteerib oht, et investor kaotab osaliselt või täielikult oma investeeringud selles riigis või piirkonnas või et tehtud investeeringud kaotavad osaliselt või täielikult oma väärtuse. Maariskina või poliitilise riskina on käsitletavad näiteks radikaalsed muudatused majandus- ja õiguspoliitilises keskkonnas (nt. natsionaliseerimiprotsessid), sotsiaalsed ja sisepoliitilised kriisiolukorrad (nt. rahvarahutused), jms.

5.2 Tururisk

Risk, et investori investeeringute väärtus võib vastaval väärtpaberiturul toimuvate investori jaoks ebasoodsate hinnaliikumiste tõttu oluliselt langeda. Ebasoodsaid hinnaliikumisi võivad põhjustada näiteks vastava riigi (või piirkonna) halvad majandusnäitajad, ebastabiilne poliitiline ja sotsiaalne keskkond, agressiivne välispoliitika jne.

5.3 Hinnarisk

Lähedalt seotud tururiskiga, kuid puudutab eelkõige teatud kindlat väärtpaberit või investeeringut. Hinnarisk on risk, et investori investeeringu väärtus võib seoses väärtpaberi, millesse ta on investeerinud, hinna ebasoodsa liikumisega turul oluliselt väheneda.

5.4 Emitendi risk

Risk, et vastava väärtpaberi väärtus võib oluliselt langeda seoses selle väärtpaberi emitendi halbade finantsnäitajate, majandusraskuste või muude sarnaste asjaolude

tõttu. Emitendi halvad majandustulemused võivad samuti põhjustada vastava emitendi suutmatuse täita investorite ees tema poolt emiteeritud väärtpaberitest tulenevaid kohustusi.

5.5 Süsteemirisk

Risk, et (eelkõige) tehnilised rikked väärtpaberite depositooriumide, börside, kliiringkodade jms. asutuste süsteemides ja arvepidamises võivad tekitada investorile kahju seoses rikete tõttu täitmata jäänud tehingutega, tehingujärgsete kannete hilinemisega, teostatud valekannetega jms.

5.6 Tehingu vastaspoole risk

Risk, et teatud (väärtpaberi)tehingu vastaspool ei täida oma vastavast tehingust tulenevaid kohustusi, mistõttu investor võib kanda olulist kahju.

5.7 Sõltuvus kontsessioonist ja litsentsidest

Suur osa Ühingu tuludest tuleneb (i) ET tegevusest, mis peab muuhulgas olema kooskõlas Vabariigi Valitsuse poolt Kontsessioonilepinguga antud kontsessiooniga ja

(ii) EMT tegevusest vastava litsentsi alusel. Kontsessioonilepinguga antakse ET-le õigus (ainuõigus 2000. aasta lõpuni) osutada põhiteenuseid, teleksi ja telegraafiteenuseid Eestis ning rajada, paigaldada ja kasutada nimetatud teenuste osutamiseks vajaminevaid seadmeid. ET ainukontsessioon üldkasutatavatee riigisiseste kaugekõnede ja rahvusvaheliste üldkasutatavate püsiliintelefonide teenuste osutamiseks lõpeb detsembris 2000. Kontsessioon kehtib 25 aastat, kuid seda on Valitsuse nõusolekul võimalik pikendada järgnevaks 20 aastaks. Kontsessioonilepingut võib muuta või lõpetada teatud kindlatel asjaoludel, sealhulgas ET poolne lepingu rikkumine või lepingu tühistamine Vabariigi Valitsuse poolt.

Litsentsi kohaselt on EMT-l õigus osutada mobiiltelefonsideteenuseid vastavalt NMT- 450, NMT-450i, NMT-900, GSM-900 ja GSM-1800 standarditele kuni 31. augustini 2006.