JAHIPIDAMISVÕIMALUSTE KASUTAMISE KOKKULEPE nr 3-1.39/ …………………. jahipiirkond ……………… jahiala





ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Xxxxx tehtud      

Riigimetsa Majandamise Keskuses.

Kehtib kuni      

Alus       §       lg       p      .      






JAHIPIDAMISVÕIMALUSTE KASUTAMISE KOKKULEPE nr 3-1.39/

…………………. jahipiirkond ……………… xxxxxxx



…………………………


Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK), keda esindab jahindusosakonna peaspetsialist Kalev Männiste, kes tegutseb RMK juhatuse 21.06.2011. a otsusega nr 1-32/69 kinnitatud jahindusosakonna põhimääruse alusel, ühelt xxxxx xx

............................................(xxxxxxxx nimi), jahitunnistuse number ….........................., ............................................(xxxxxxxx nimi), jahitunnistuse number ….........................., (xxxxxxxx Xxxxxxxx) .............................. jahipiirkonna .......................... xxxxxxx 2016/2017. a jahihooaja suurulukite (sõraliste) küttimise lubade eesostuõiguse enampakkumise võitja, teiselt poolt, sõlmisid jahipidamise võimaluste realiseerimiseks kokkuleppe (edaspidi Kokkuleppe) alljärgnevas:

  1. Üldtingimused


    1. Sõralistest suurulukilubade arv xxx- xx vanusegruppide lõikes jahihooajal on fikseeritud käesoleva Kokkuleppe lisas 8. Nende eest tasutakse vastavalt RMK jahindusosakonna poolt käskkirjaga kehtestatud hinnakirja alusel. RMK jahilubade hinnakiri on toodud käesoleva Kokkuleppe lisas 9.

    2. Väljastatud suur- ja väikeulukiload kehtivad kaardimaterjalil (Kokkuleppe xxxx 1, kaart dateeritakse kuupäevaliselt) fikseeritud jahipiirkonna jahialal riigimaal ja jahipidamiseks lubatud eraomanike kinnistutel. Jahipiirkonna jahialade piirikirjeldused on toodud Kokkuleppe lisas 2.

    3. Läbiviidavatel ühisjahtidel kasutatakse Kasutaja poolt ainult RMK kehtestatud vormil ühisjahi jahinimekirja (Kokkuleppe xxxx 3). Ühisjahtide nimekirjad tagastatakse RMK-xx xxxx realiseeritud suurulukilubadega hiljemalt 15 päeva jooksul xxxxx xxxx toimumist või suurulukiloa realiseerimist. Realiseerimata jahiload tagastatakse hiljemalt 10 päeva jooksul jahiloale märgitud tähtaja lõppemisest arvates. Jahinduse spetsialist võtab materjale vastu kuu igal teisel ja neljandal ……………. (nädalapäev) RMK ………….. kontoris.

    4. Kasutaja on kohustatud kütitud sõralisest suuruluki tabamisel xx xxxxx jahiloale vastava tabamismärke tegemist koheselt saatma RMK SMS-keskusesse vastava sõnumi. Kui mobiililevi ei võimalda koheselt sõnumi saatmist (sõnumi saatmine ebaõnnestus), tuleb sõnumi saatmist korrata seni, kuni sõnumikeskusest on saabunud saatjale jahiloa realiseerimist kinnitav vastus. Keelatud on alustada uluki nahastustamist enne sõnumi saatmist.

    5. Kasutaja on kohustatud märgistama kütitud sõralisest suuruluki ühekordse märgistuslipikuga vahetult xxxxx uluki transpordivahendile laadimist. Transportimise ajal peab suuruluk olema märgistuslipikuga tähistatud. Märgistuslipiku numbrikombinatsioon peab vastama väljastatud jahiloa numbrile. Kütitud suuruluki märgistamise ja SMS-sõnumi saatmise kord on fikseeritud Kokkuleppe lisas 4.

    6. Jahihooaja viimase kuu alguseks (mitte hiljemalt kui 31.jaanuar 2017) esitab Kasutaja RMK jahindusspetsialistile jahiala kaardi sellel kütitud suurulukite küttimise kohtade äranäitamisega, samuti xxxxx kaardil oma nägemuse allesjäänud suurulukite arvust ja paiknemisest jahialal.

    7. Kasutaja tagab mõistliku aja jooksul jahiala teedel hukkunud suurulukite koristuse ja utiliseerimise jahinduse spetsialistilt telefonitsi saadud info alusel. Kasutajapoolne telefoninumber on ...............................

    8. Jahindusliku seadusandluse muutumisel jätab RMK endale õiguse ühepoolselt muuta käesolevat Kokkulepet ja Kokkuleppe lisasid, tagamaks muutunud seadusandlusest tulenevate regulatsioonide ja jahipiirkonna kasutusõiguse loaga kehtestatud nõuete täitmine.


  1. Jahiload


    1. Sõralistest suurulukite küttimise load väljastatakse Kasutajale arvestades jahieeskirjaga kehtestatud ulukiliigi soolise jahipidamise aegu järgmisteks tähtaegadeks: põder 15.september - 30.november, punahirv 1.september - 15.jaanuar, metskits 1.juuni - 15.detsember, metssiga 15.märts - 15.veebruar. Kasutaja on kohustatud suurulukiload lisas 8 fikseeritud soolises ja vanuselises küttimise mahus välja ostma antud ulukiliigi jahipidamise aja alguseks, v.a. metsseaload, mis tuleb välja osta vähemalt 33% ulatuses 01.maiks 2016.a ja 100% ulatuses 01.detsembriks 2016. a.

    2. Sõralistest suurulukite küttimise mahu realiseerimisel võib Xxxxxxxx esitada taotluse lisaloa (lisalubade) saamiseks, kui on täidetud väikekiskjate minimaalne küttimiskohustus. Kasutajal ei saa tekkida õigustatud ootust lisalubade saamiseks. Täiendava lisalimiidi vajaduse (jahindusnõukogu poolt kehtestatud antud ulukiliigile minimaalse küttimismahu ületamine jahipiirkonnas) määrab RMK jahindusosakond. Lisaluba (lisaload) väljastatakse Kasutajale võimalusel arvestades Xxxxxxxx poolt antud jahiaastal juba kütitud suurulukite soolise ja vanuselise vahekorraga.

    3. RMK kannab väljastatavale suurulukiloale xxxx käesolevas Kokkuleppes fikseeritud Kasutaja nime.

    4. Suurkiskjaid kütitakse jahipiirkonnas XxX xxxxx määratud kriteeriumide alusel. Jahipiirkonna suurkiskjate küttimise võimalused on määratud KeA vastava korraldusega. Kasutaja võib taotleda jahialale suurkiskjate küttimislubade väljastamist, tasudes jahiloa väljastamise eest RMK jahilubade hinnakirja alusel. Väljastatud suurkiskjateload lõpevad, kui ammendub vastava suurkiskja jahipiirkonna või maakondlik küttimislimiit.

    5. Jahte suurkiskjatele võidakse korraldada küttimise mahu olemasolul ka jahipiirkonna üleselt RMK jahindusspetsialisti eestvedamisel. Kasutaja võib esitada oma soovi osaleda jahipiirkonnas korraldatavates taolistes jahtides suurkiskjatele. Selliste jahtide suurkiskjate küttimise load väljastatakse jahipiirkonnale märkega „arvukuse reguleerimine“ ainult jahindusspetsialisti (RMK metsahaldusvaldkonna töötaja) nimele. Suurkiskja trofeeväärse isendi küttimisel tasub trofee küttinud jahimees RMK-le jahiloa hinna RMK jahilubade hinnakirja alusel.

    6. Jahialal on Kasutajale kehtestatud minimaalne väikekiskjate (rebane, kährikkoer, metsnugis, mäger, mink, tuhkur) küttimismaht, mille suurus 5 isendit/1000 ha kohta on viimaste jahiaastate keskmine aastane küttimismaht 1000 ha jahimaa kohta Eestis. Küttimiskohustus kehtestatakse xxxx RMK hallatava metsamaa pindala kohta, mis fikseeritakse Kokkuleppe lisas 8.

    7. Värskete koprakahjustuste ilmnemisel (kobraste poolt rajatud tammide tõttu tekkinud üleujutus) määratakse RMK poolt Kasutajale ajalise täitmise tähtajaga lisakohustus kobraste elupaigapõhiseks küttimiseks ja üleujutuse likvideerimiseks kirjalikus vormis, mis on toodud Kokkuleppe lisas 5. Kui Kasutaja pole lisakohustust tähtajaks täitnud, korraldab üleujutuse likvideerimise RMK Kasutaja kulul, esitades Kasutajale arve üleujutuse likvideerimiseks tehtud tööde maksumuse ulatuses.

    8. RMK eeldab, et väljastatud sõraliste suurulukiload realiseeritakse täies mahus. Sõralistest suurulukite küttimise mahu olulise alatäitmise ohu (kütitakse alla 90% kehtestatud limiidist) või maaomanike poolt korduvate pretensioonide esitamisel ülemääraste kahjustuste esinemise tõttu rakendab RMK täiendavaid meetmeid nõutava küttimise mahu täitmise tagamiseks jahialal (ajujahtide korraldamine RMK eestvõttel või maaomanikule (tema taotlusel teisele jahimehele) jahipidamiseks täiendavate (suuruluki) jahilubade väljastamine tema kinnistute piires varitsus- või hiilimisjahiks).

    9. Sõralistest suurulukite minimaalse küttimismahu täitmiseks või kahjustuste ennetamiseks (ühisjahid kaks nädalat enne vastava ulukiliigi jahiaja lõppu) RMK poolt korraldatavad ühised (aju)xxxxx kooskõlastatakse Kasutajaga. Kokkulepitud ühisjahipäeval Kasutaja ei korralda ega pea jahialal jahte.

    10. RMK väljastab jahipiirkonna maaomanikule tema soovil väikeulukite küttimiseks jahilubasid tema kinnistute piires. Väljastatud väikeulukilubadest teavitatakse jahiala Kasutajat e-posti xxxx.

    11. Sigade aafrika katku (SAK) tõrjumiseks võib RMK väljastada maaomanikust jahimehe taotlusel talle metssealubasid tema kinnistute piires. Väljastatud metssealubadest teavitatakse jahiala Kasutajat e-posti xxxx.



  1. Seirematerjal (teaduslik uurimismaterjal)


3.1 Kasutaja on kohustatud kütitud ulukitelt koguma Kasutajale väljastatud jahiloa eritingimustes fikseeritud seirematerjali. Käesoleva kokkuleppe punktis 1.3. fikseeritud ajal antakse kogutud seirematerjal Xxxxxxxx poolt koostatud aktiga (Kokkuleppe xxxx 7) üle RMK-le, kes akti alusel hindab seirematerjali esitamise piisavust. Seirematerjali kogumise kohustus ja maht on fikseeritud Kokkuleppe lisas 8.

3.2 Ulukilt kogutud seirematerjal peab olema markeeritud viisil, mis võimaldab ametnikul seirematerjali seostamist vastava jahiloaga (jahiloa numbri järgi). Alumised parempoolsed lõualuud peavad olema keedetud ja tähistatud vastava jahiloa numbriga (permanentse markeriga). Vajadusel tuleb seirematerjal tähistada vastavate märgistuslipikutega (Kokkuleppe xxxx 6).

3.3 Suurkiskja küttimisel korraldab nõutava seirematerjali kogumise RMK jahindusspetsialist.

3.4 Väikekiskjate küttimiskohustuse täitmise hindamiseks tuleb Kasutajal esitada jahindusspetsialistile ülevaatuseks minimaalselt Kokkuleppe lisas 8 toodud mahus väikekiskjate parempoolsed esimesed käpad (randmeluuga). Üleantud seirematerjali maht fikseeritakse aktiga (Kokkuleppe xxxx 7).

3.5 Kõigilt kütitud metssigadelt tuleb jahiloa omanikul xxxxx vereproov ja edastada see maakondlikule veterinaarkeskusele SAK-i proovi tegemiseks. Kuni SAK-i proovi tulemuse selgumiseni tuleb hoiustada kütitud metssiga xx xxxx tema sisused metsloomadele kättesaamatult. Metssea jahiloa omanikul tuleb kahtlusalused kütitud metssigade sisused xx xxxxx utiliseerida ainult matmise xxxx. RMK on ette valmistanud sisuste matmiskoha ………………….. metskonna kvartalil ……………, koordinaadid X ………………………; Y ………………. ning varustanud selle aia ja hoiatussiltidega. Positiivse SAK-i tulemusega metssiga tuleb utiliseerida samas, RMK ajab antud augu xxxxx xx valmistab ette uue matmispaiga lähiümbruses. SAK-i positiivse proovi korral tuleb nakatunud metsseaga kokkupuutes olnud jahimeestel endid ja kasutatud inventar desinfitseerida veterinaarametnikult saadud juhiseid järgides. Kütitud metssea eest, kes oli SAK-i nakatunud ja jahiloa omaniku poolt nõuetekohaselt utiliseeritud, väljastatakse jahimehele uus tasuta metssea küttimisluba.


  1. Ulukihoole


4.1. RMK märgib Kokkuleppe lisas 1 olevale kaardile järgmised andmed:

4.1.1.ulukite söödapõllud riigimaal (savipruun värvitud ala kaardil).

4.1.2.soolakud riigimaal (meresinine kolmnurk).

4.1.3.jahitornid riigimaal (torni stiliseeritud kujutis). Jahitornid peavad olema Kasutaja kulul viidud kasutuskõlbulikku (ohutu xxxxx, vettpidav katus) seisukorda, kasutuskõlbmatud jahitornid likvideeritakse. Kasutaja võib paigaldada ajutisi (xxxx inimjõul teisaldatavaid) jahitorne/kõrgistmeid jahiala riigimaale omal äranägemisel.

4.1.4. metssea söödakohad riigimaal (must ring). Keelatud on metssigade lisasöötmine ajavahemikus 01.10.-30.04. Lubatud on peibutussööda kasutamine varitsusjahil kõrgistmelt, kus söödakus tohib xxxx xxxx 100 kg ning peibutussöötmise kohas xxxx xxxx 10 kg xxxx- xx/või kaunvilja, sealhulgas hernes või mais. Isevoolse söödaku korral ei tohi ööpäevas väljastatav kogus ületada 10 kg. Peibutussööt ei tohi olla kaugemal kui 150 m kõrgistmest. Metssigade xxxx- või peibutussöötmist Xxxxxxxx omal kulul.

4.2. Täiendavaid ulukihoolderajatisi (välja arvatud punktis 4.1.3 mõistes ajutised jahitornid/kõrgistmed riigimaal) võib Kasutaja rajada või püstitada ainult kokkuleppel maaomaniku ja RMK-ga kirjalikus vormis antud loa alusel. Ebaseadusliku jahindusrajatise avastamise korral peab jahiala Kasutaja sellest viivitamatult teavitama RMK-d.

4.3. Ulukihoolderajatiste xxxx xx asukohad on toodud Kokkuleppe lisas 10.


  1. Piirangud


5.1. Jahialal kehtivad jahipidamist või tegevusi piiravad tingimused on kehtestatud Looduskaitseseaduse või selle seaduse alusel kehtestatud regulatsioonide alusel või maaomanike poolt vastavalt Jahiseaduse §6 lõikele 3:

      1. Rahvusparkides, looduskaitsealadel, maastikukaitsealadel või hoiualadel kehtivate piirangute iseloom, piirangu alus ja ajaline kestus on toodud Kokkuleppe lisas 10. Kõikidel kaitstavatel territooriumidel on keelatud jahiulukite lisasöötmine.

      2. Kaitsealused liikide ja püsielupaikade (pesapuud, mängud) osas kehtivate piirangute iseloom, piirangu alus ja ajaline kestus on toodud Kokkuleppe lisas 10.

      3. Eramaal võib jahti pidada ainult maaomaniku vastava loa olemasolul. (rohelisega viirutatud alad kaardil). Maaomanike poolt jahipidamiseks keelatud alad (punasega viirutatud alad kaardil) on toodud Kokkuleppe lisas 10.

      4. Kaitsepiirangutega alad on xxxx 1 toodud kaardil viirutatud pikitriipudega (EELIS-e kaardikiht).

      5. Tulenevalt Looduskaitseseaduse §53 lõikest 1 on I xx XX kategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avaldamine massiteabevahendites keelatud.

      6. Jahipidamisega ega muu tegevusega ei tohi Kasutaja kahjustada RMK kasutuses oleval maa-alal asuvat RMK vara ega luua takistusi tema vara kasutamiseks, samuti muul viisil kahjustada RMK õigusi.

      7. Vastavalt Jahiseadusele, selle alusel antud õigusaktidele, töölepingule ja ametijuhendile omavad RMK töötajad töötõendi esitamisel RMK esindajana õigust teha toiminguid, mis tagavad RMK hallatava jahipiirkonna, sealt saadud jahisaadute, RMK valduses xxxxx xxxx säilimise ja seaduspärase kasutamise.

    1. Haavatud uluki jälitamisest või koerte otsimisest naaberjahialal või –piirkonnas tuleb koheselt teavitada selle jahimaa kasutajat. RMK teavitab naaberjahipiirkondade või –alade kasutajaid enampakkumise võitjate kontaktandmetest.

    2. Kuresaare jahipiirkonda ei saa seoses SAK-i ohuga tuua ega jahipidamise käigus kasutada mujalt Saaremaale toodud jahikoeri.


6. Lõppsätted


    1. Kokkulepe kehtib 2016/2017. jahihooajal (kuni 28.veebruar 2017). Kasutaja on kohustatud kokkuleppe lõpptähtaja saabumisel vastavalt Jahiseadusele tagastama talle väljastatud jahiload ja täitma Kokkuleppega võetud kõik kohustused.

    2. Kokkulepe lõpetatakse akti kahepoolse allakirjutamisega. Kui kokkuleppe lõppemise akti ei allkirjastata, lõpeb kokkulepe 10.märtsil 2017. Kokkuleppe nõuetekohaselt lõpetamata jätnud jahimehele ei võimaldata osaleda RMK poolt korraldatavatel järgmistel jahilubade ostueesõiguse omandamise enampakkumistel.

    3. Eramaaomanike kinnistud, mis on antud RMK-le nõusoleku alusel jahinduslikuks kasutamiseks, on lisas 1 toodud kaardil toonitud roheliseks. Xxxxxx maadel maaomanik ise jahti ei pea ja ulukikahjustuste ennetamiseks või vähendamiseks rakendatavad meetmed teostab jahiala Kasutaja, kes võib seal jahti pidada xxxx täiendavate kokkulepeteta.

    4. Eramaadel, mille jahinduslikuks kasutamiseks RMK-l maaomaniku nõusolek puudub, saab Kasutaja jahti pidada ainult Kasutaja ja eramaaomaniku vahelisel täiendaval kokkuleppel, millest tuleb RMK-d teavitada kirjalikus vormis.

    5. Kokkulepe võidakse lõpetada ennetähtaegselt järgmistel juhtudel:

6.5.1. Keskkonnainspektsioon on karistanud RMK poolt väljastatud jahiloa alusel jahti pidanud jahimeest, kelle nimi oli kantud jahiloale, mille tulemusena on jahimehel jahipidamise õigus peatatud;

6.5.2. Jahialal läbiviidud ühisjahtidel pole Kasutaja kasutatud RMK vormil kehtestatud jahinimekirja, sealhulgas on jäetud täitmata xxxxx xxxx asukohast ja nähtud/kütitud loomadest;

6.5.3. Kasutaja on jätnud SMS-sõnumi saatmata RMK SMS-keskusesse suuruluki tabamisel või hilinenud sõnumi saatmisel vähemalt kalendripäeva võrra;

6.5.4. Kasutaja on transportinud suurulukit transpordivahendiga, jättes suuruluki märgistuslipikuga tähistamata;

6.5.5. Kasutaja on jätnud tähtaegselt RMK-le esitamata kaardi sellel kütitud suurulukite äranäitamisega või oma nägemuse allesjäänud suurulukite arvust ja paiknemisest jahialal;

6.5.6. Kasutaja pole kinni pidanud Kokkuleppe lisaga 8 kehtestatud suurulukite küttimise soolisest ja vanuselisest vahekorrast (tuginedes Kokkuleppe xxxx 7 aktide andmetele);

6.5.7. Kasutaja on jätnud tähtaegselt täitmata Kokkuleppe lisaga 5 kehtestatud kobraste üleujutuste põhjuste kõrvaldamise kohustuse või jätnud tähtaegselt tasumata üleujutuse likvideerimiseks tehtud kulutused RMK poolt Kasutajale esitatud arve alusel;

6.5.8. Kasutaja on jätnud kogumata Kokkuleppe lisaga 8 kehtestatud mahus seirematerjali või pole tähtaegselt esitatud RMK-le seirematerjali üleandmist tõendavad aktid (Kokkuleppe xxxx 7);

6.5.9. Kasutaja on xxxx taasesitamist võimaldavas vormis kokkuleppeta maaomanikuga ja RMK-ga rajanud jahialale Jahiseaduse mõistes jahindusrajatisi;

6.5.10. Kasutaja ei allkirjasta RMK poolt uuendatud Kokkuleppe lisasid mõistliku aja jooksul.

6.6. Xxxxxxxx poolt Kokkuleppe kohaste kohustuste rikkumise või täitmatajätmise avastamisel koostab jahindusspetsialist Kasutajale sellekohase kirjaliku esildise.

6.7. Kokkuleppe oluliste rikkumiste (teistkordne kirjalik esildis või Kokkuleppe punktis 6.5 fikseeritud juhud) korral võidakse Kokkulepe ennetähtaegselt üles öelda. Kokkuleppe ennetähtaegse ülesütlemise kohta saadab RMK Kasutajale tähitud kirjaga vastava xxxxx, mis jõustub xxxxx kättesaamise hetkest. Kokkuleppe ennetähtaegsest lõpetamisest tulenevalt kuuluvad kõik väljastatud jahiload RMK-le tagastamisele 5 tööpäeva jooksul, kusjuures jahiload annulleeritakse RMK poolt tähitud kirja saatmisele järgneval päeval. Jahilubade annulleerimisest teavitatakse Keskkonnainspektsiooni. Kokkuleppe ennetähtaegse lõppemise korral ei saa Kasutaja Kokkuleppe enneaegse ülesütlemise eest nõuda RMK-lt hüvitist.

6.8. Kasutaja võib Xxxxxxxxxx omaalgatuslikult ennetähtaegselt üles öelda. Kokkuleppe ennetähtaegne lõpetamine vormistatakse kahepoolselt allkirjastatud aktiga. Kõik väljastatud jahiload kuuluvad Kokkuleppe ennetähtaegsest lõpetamisest tulenevalt RMK-le üleandmisele akti allkirjastamisel, kusjuures jahiload kaotavad kehtivuse Kokkuleppe kehtivuse lõppemise hetkel. Kokkuleppe ennetähtaegse lõppemise korral ei saa Kasutaja Kokkuleppe enneaegse ülesütlemise eest nõuda RMK-lt hüvitist.

6.9. Kasutaja ja RMK vahel võidakse sõlmida käesoleva kokkuleppe kehtivuse ajaks täiendavaid kokkuleppe lisasid, mis koostatakse kirjalikus vormis ja mis jõustuvad nende allakirjutamise hetkest mõlema osapoole xxxxx xx mis on käesoleva kokkuleppe lahutamatu osa.

6.10. Kasutaja ja RMK vahel uuendatakse vajadusel kokkuleppe lisad RMK poolt ühepoolselt, millest teavitatakse jahiala Kasutajat kirjalikus vormis ja mis jõustuvad nende allakirjutamise hetkest mõlema osapoole xxxxx xx mis on käesoleva kokkuleppe lahutamatu osa.

6.11. Xxxxxx kohustuvad Kokkuleppe kehtivuse ajal hoidma konfidentsiaalsena kõik seoses Kokkuleppe täitmisega teatavaks saanud isikuandmed, samuti usalduslikud ning ärisaladusteks peetavad andmed.

6.12. Poolte vahel Kokkuleppe täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste xxxx, mille käigus kokkuleppe mittesaavutamisel kuuluvad vaidlused läbivaatamisele õigusaktidega kehtestatud korras.

6.13. Kokkulepe on koostatud kahes võrdväärset jõudu omavas eksemplaris, üks Kasutajale ja teine RMK-le.


Xxxxxx andmed ja allkirjad:


RMK Kasutaja Kasutaja

Riigimetsa Majandamise Keskus ………………………………. …………………………

Registrikood 70004459 ………………………………. …………………………

Toompuiestee 24, Tallinn ………………………………. …………………………




……………………………… ……………………………… …………………………

Kalev Männiste …………………………/nimi/ …………………………/nimi/

Peaspetsialist

Xxxx 1

JAHIPIIRKONNA KAART


Xxxx 2

Jahiala piirikirjeldus


…………… jahipiirkonna ……………….. jahiala pindala on ……… ha, millest RMK hallatav maa moodustab ……… ha. Eramaaomanike nõusolekuid jahipidamiseks on sõlmitud ……… ha kohta. Jahimaal paikneb ….. jahindusrajatist, nendest …….. xxxxxxxxx, ………. soolakut ja ……… söödakohta.


Xxxx 3

SUURULUKIJAHI NIMEKIRI


Jahi toimumise koht ......................................................................................


Xxxx xxxxx “..........” ................................. 201 .a xxxx ..................


Küttida lubatud: põder ( ), metssiga ( ), metskits ( ), hirv ( ), xxxx ( ), ilves ( )

Käesolevaga tõendame oma allkirjaga, et meile on tehtud teatavaks ohutustehnika nõuded ja jahikord, lasta lubatavate ulukite liik, arv, xxx- xx vanusegrupp.

Xxx.xx.

Ees- ja perekonnanimi

Xxxx

Xxxxx

Xxxxxxx

Märkused

1.






2.






3.






4.






5.






6.






7.






8.






9.






10.






11.






12.






13.






14.






15.






16.






17.






18.






19.






20.






21.






22.






23.






24.






25.






26.






27.






28.






29.






30.







Jahijuhataja .........................................................................


Lasta lubatud uluk

Jahiloa number

Tulemus








































Aju nimetus või jahipidamise koht (jahitorn)


























Pindala, ha


























inimesi, tk

Ajus


























koeri, tk


























Liik

Nähtud suurulukeid kokku, tk


























ad ♂


























ad ♀


























juv


























sugu/ vanus teadmata


























märkused (kütitud, haavatud jm info)


Ilmastikuolud (lumikate, temperatuur, pilvisus, tuul)



XXXX 4


KÜTITUD SUURULUKI MÄRGISTAMINE ÜHEKORDSELT KASUTATAVA MÄRGISTUSLIPIKUGA




Märgistuslipikud on valmistatud sõralistest suurulukite märgistamiseks 2016/2017.a jahiaastal ulukiliigiti alljärgnevalt:

………….. märgistuslipik RMK logo ja kirjega PÕDER 2016;

………….. märgistuslipik RMK logo ja kirjega PUNAHIRV 2016/2017;

………….. märgistuslipik RMK logoga ja kirjega METSKITS 2016;

………….. märgistuslipik RMK logo ja kirjega METSSIGA 2016/2017.

Suurulukiliigiti ühekordne märgistuslipik antakse Kasutajale üle suurulukiloa väljastamisel. Märgistuslipiku numeratsioon ühtib suurulukiloa numeratsiooniga. Kasutaja on kohustatud suuruluki märgistama märgistuslipikuga, mille number ühtib suurulukiloa numbriga.


Suuruluki tabamisel tuleb ühekordne märgistuslipik (märgistuslipiku xxxx xx number peab vastama märgistatava suuruluki liigile ja jahiloa numbrile) kinnitada suuruluki tagumise jala kõõluse külge vahetult xxxxx suuruluki laadimist transpordivahendile. Märgistuslipik tuleb kinnitada ümber kõõluse nii (taaskasutamist mittevõimaldavalt), et selle eemaldamine on võimalik ainult märgistuslipiku läbilõikamise xxxx. Suuruluki transport xxxx märgistuslipikuta on keelatud. Märgistuslipiku võib eemaldada suurulukilt alles rümba nahastustamise ajal.



RMK SMS-Keskusele sõnumi saatmine.


SMS-sõnum tuleb saata vahetult xxxxx suuruluki tabamismärke tegemist jahiloale.


Sõnumite saatmine: Sõnum tuleb saata mobiiltelefonilt lühinumbrile 15977. Sõnum koosneb tunnussõnast ja realiseeritud suurulukiloa numbrist, tunnussõnale peab järgnema tühik. Saadetava sõnumi kuju peab olema: „Jaht AA12345“ .

Selgitus: Jaht on neljatäheline tunnussõna, millega sõnum algab. Tunnussõnale peab järgnema tühik! Edasi järgneb jahiloa number - kaks tähte ja 5 numbrit. Tähtede ja numbri vahel ei pea aga on lubatud ka tühik. Nii tunnussõnas kui numbri ees olevad xxxxx võivad olla nii suured kui väikesed, ka läbisegi. Kui tunnussõna ei sisestata või tunnussõnas esineb viga, siis sõnum RMK SMS-keskusesse ei jõua.


Tagasiside sõnumi saatjale:

1. Kui saadetud SMS vastab reeglitele (tunnussõna Jaht + tühik + korrektne jahiloa number: kahekohaline tähekombinatsioon koos viiekohalise numbriga) ja sellise numbriga jahiluba on sisestatud jahilubade registrisse, saadetakse saatjale vastuseks -> "Luba AA12345 realiseeritud. RMK"

2. Juhul, kui saata reeglitele xxxxxx SMS sõnum realiseeritud loa numbriga teistkordselt, vastatakse saatjale -> "Korduv SMS, luba on juba realiseeritud. RMK"

3. Kui saadetud SMS sõnumi sisu (jahiloa number) xx xxxxx reeglitele või seda pole sisestatud jahilubade registrisse, teatatakse saatjale -> "Viga SMSi sisus. RMK"

4. Kui tunnussõna on valesti sisestatud või xxxxx xxxxx puudub tühik, saadetakse teada vale tunnussõna kohta.


Vigaselt saadetud SMS sõnum ei xxxxx jahiluba jahilubade registris realiseerituks. RMK SMS-keskuse sõnumitele individuaalparooliga juurdepääs tagatakse RMK, KKI xx XxX vastavatele ametnikele.



XXXX 5


KOBRASTE ELUPAIGAPÕHINE KÜTTIMISKOHUSTUS JA

ÜLEUJUTUSTE LIKVIDEERIMINE



Koprakahjustuse ilmnemise tõttu (……………………………………………………………..)

/põhjus/

määratakse jahipidamisvõimaluste kasutamise Kokkuleppe punkti 2.7 alusel täiendav kobraste elupaigapõhine küttimiskohustus ja üleujutust põhjustavate kopratammide likvideerimine Kasutaja kulul …………………… jahialal alljärgnevalt:



Kvartal

Xxxxxxx

Xxxxxxxx iseloomustus

Vajalik tegevus

Täitmise tähtaeg


















Täiendava küttimiskohustuse täitmiseks vastu võtnud: …………………………………

/kuupäev/


RMK Kasutaja




……………………………… ………………………………….

………………………….……./nimi/ ………………………….. /nimi/

……………………../ametinimetus/

XXXX 6





20..… a.

HUNDI, ILVESE JA ŠAAKALI VAATLUSLEHT

Vaatlusleht koos-kaardiga saata

Maakond:

Vaatluslehe täitja

10. märtsiks RMK jahindusosakonnale

Jahipiirkond:

Nimi:


Jahiala:

Kontakttelefon:

Nõustamine: Peep Männil tel. 0000000

NB! Täidetud vaatluslehe juurde kuulub jahiala kaart

Kuu- päev

Nähtud jälgi x

Nähtud loomi x

Liik: H I ..Š

Arv täiskasv kutsikad

Xxxxx kaardil

Muu teave




























































































































































































































































































































































20.…a.

KARU VAATLUSLEHT



Vaatlusleht koos -kaardiga saata

Maakond:

Vaatluslehe täitja

10. novembriks RMK

Jahipiirkond:

Nimi:

jahindusosakonnale

Jahiala:

Kontakttelefon:

Nõustamine: Peep Männil tel. 0000000

NB! Täidetud vaatluslehe juurde kuulub jahiala kaart


Nähtud vanemad karud

Nähtud pojad

Nähtud jäljed


Kuu-päev

arv

esipäka laius cm

alla 1 aasta-sed

1 + aasta-sed

esipäka laius cm

esipäka laius cm

Xxxxx kaardil

Muu teave



















































































































































































































VAATLUSKAART

Jahipiirkond


METSKITS

Jahiala


Vaatleja


Sept. 2016

Kuupäev

Koht

Nähtud KITSI

Nähtud SOKKUSID

sugu tead-xxxx

üksi-kud

1 talle-ga

2 talle-ga

3 talle-ga

nupud v. väär-arendid

piik-sarved

hark- v. 3-har. sarved

























































































































Täidetud vaatluskaart esitada RMK jahindusosakonnale 10.november 2016





VAATLUSKAART







Jahipiirkond


METSSIGA

Xxxxxxx


Xxxxxxxx


1.sept.-20.dets. 2016

Kuupäev

Xxxx

Xxxx

Üksik (kult)

Määra-xxxx isendid

Märkused (käitumine, vigastused jm)

Sööda- koht

Sööda-põld

Muu

Vanu (täisk.+kesikud)

Põrsaid































































































































Täidetud vaatluskaart esitada RMK jahindusosakonnale 5.jaanuariks 2017







PVK - PÕDRAVAATLUSKAART

201... a.







Jahipiirkond



Täitja nimi:






Jahiala



Telefon


A. JAHITABEL täitke iga aju/hiilimise/varitsuse järel või iga päeva kokkuvõttena; * 0- lumeta; 1-laiguti, 2 - lumega 100%


Jahipäev, jaht, ilmastik


Nähtud põtru, is, siinhulgas need, kes kütiti

Nähtud põtradest kütiti, isendeid


1. Kuupäev

2. Xxxxxxxx jahis

3. Jahiviis Aju, Hiilim, Varits

4. Xxxx-xxxxx

5,. Lumi* 0; 1; 2

Pulle

Vasikata lehmi

ühe vasikaga lehmi

Kahe vasikaga lehmi

Täpsustamata

Pulle

Lehmi

Pull-vasikaid

Lehm-vasikaid














































































































































































































































































































Täidetud vaatluskaart esitada RMK jahindusosakonnale 5.jaanauriks 2017



B. TÄIENDAVAD ANDMED: (p.3, 4, 5, 6 - joonige alla sobiv vastuse variant)



1. P Õ D R A L U B E:

kokku


neist täiskasvanud põtradele


vasikatele


2. K Ü T I T I :

kokku


pulle


lehmi


pullvasikaid


lehmvasikaid


3. MAHT

xxxxx

xxxxx

suur

STRUKTUUR

sobiv

ebasobiv

KORRALDUS

sobiv

ebasobiv

4. TABAMINE: kergem / sama / raskem

põtru vähem, samavõrd, rohkem

sügis vihmane, veeseis madal / kõrge

5. SUURKISKJATE MÕJU (karu, xxxx): KARU: murdmist esines/ei esinenud; XXXX: murdmist esines/ei esinenud;

KARU: murdmist esines / ei esinenud

XXXX: murdmist esines / ei esinenud

6.PÕDRA ARVUKUS: jahipiirkonda xxx xxxx lõpuks põtru


s.o vähem, sama palju, rohkem kui mullu

7.ULUKIKAHJUSTUSI jahiaastal

Esines (1)

Ei esinenud (1)

Vähem (1)

Samavõrd (1)

Rohkem (1)

7.1. PÕDER, kuuskede koorimist..






7.2. ... männikultuuride rüüstet..






7.3. ... lehtpuunoorendike rüüstet..






7.4. Punahirvekahjustusi..






7.5. Metskitsekahjustusi..






7.6. Metsseakahjustusi..






7.7. Koprakahjustusi..






8. PÕTRADE HUKKUMINE jahiaastal (põhjused – vt 8.1 ↓ )

NB! PVK võimaldab põtrade hukkumise põhjusi ja isendiandmeid esile tuua täpsemalt kui jahistatistika

8.1. Hukkus isendeid →

Täiskasvanud, is

Vasikad, is

Märkusi (nt xxxxx, et hukkumisi jahiaasta jooksul ei tuvastatud)

Põhjus ↓

♂

♀

?

♂

♀

?

1) Küttimise praak








2) Liiklusõnnetused








3) Salaküttimine








4) Huntide murtud








5) Karude murtud








6) Haigus








7) Asulas








8) Uppumine








9) Jooksuaegne trauma








10) Muu, selguseta








9. PUNAHIRV jahialal (osutage sobiv variant):

ei esinenud


i l m u s ..a


püsivalt alates...a















C. JAHISAAK


(PVK lk 3)



PÕDER




Kaal märkige ainult siis, kui põder kaaluti, lisades kaalule sobiva variandi tähise: 1 - täiskaal; 2A – lahangukaal nahaga, kootidega ja peaga; 2B - nahaga, kuid kootideta ja peata; 3 – xxxxxx lihakeha kaal, 4 - liha kaal; näide: 1-247 kg;

Pullid: (Lisateave - võetud uurimiseks lõualuu, maosisuproov, mõõtmiseks sarved, DNA-proov vmt)

Loanumber

Kuupäev

Kaal, kg, kui kaaluti: 1, 2A, 2B, 3, 4

Sarvel harusid

Sarvetüüp (xxxx; sega; kühvel)

Sarvede laius, cm

Tüvikute ümbermõõt parem/vasak

Lisateave, nt võetud lõualuu (L), maosisuproov (M), seljarasv, mm, kui mõõdeti

par./vas.








L; M; 5 mm









































































Lehmad:

(Lisateave – võetud uurimiseks lõualuu, maosisuproov, sigimiselundkond, DNA-proov vmt)









Kaal, kg, kui kaaluti: 1,2A, 2B, 3, 4

Piim udaras


Seljarasv, mm, kui mõõdeti


Loanumber

Kuupäev

+ / -

Kaasas vasikaid

Lisateave









xx

xxxxx kütiti


































































Vasikad:

(Lisateave – võetud uurimiseks lõualuu, maosisuproov, DNA-proov vmt)




Kaal, kg, kui kaaluti: 1, 2A, 2B, 3, 4

Vasika sugu


Seljarasva, mm, kui mõõdeti


Loanumber

Kuupäev

Üksik- või kaksikvasikas

Lisateave



Ü K





































































Seljarasva paksus, mm, mõõtke lihakehale sabajuurest 45o nurga all selgrooga tehtud 15 cm pikkuse sisselõike keskpaigas; Tulemusel alla 1 mm märkige tabelisse 0

Sarvede laius mõõtke tüvikutega võimalikult rööbiti, kõige kaugemale ulatuvate harude tipust või nende tagasi kaardumisel samade harude välisküljelt nn ukseavamõõduna

Sarvetüvikute ümbermõõt mõõtke tüvikute kõige peenemast kohast, kuid piiksarvedel mitte kaugemal kännasest kui 6 cm



PUNAHIRV

PVK - HIRVEVAATLUSKAART

201... a.







Jahipiirkond



Täitja nimi:






Jahiala



Telefon



A. JAHITABEL täitke iga aju/hiilimise/varitsuse järel või iga päeva kokkuvõttena; * 0- lumeta; 1-laiguti, 2 - lumega 100%




Jahipäev, jaht, ilmastik


Nähtud hirvi, is, siinhulgas need, kes kütiti

Nähtud hirvedest kütiti, isendeid




1. Kuupäev

2. Xxxxxxxx jahis

3. Jahiviis Aju, Hiilim, Varits

4. Jahitunde

5,. Lumi* 0; 1; 2

Pulle

Vasikata lehmi

ühe vasikaga lehmi

Kahe vasikaga lehmi

Täpsustamata

Pulle

Lehmi

Pullvasikaid

Lehmvasikaid
























































































































































































































































































































































































































































































































































































































B. TÄIENDAVAD ANDMED: (p.3, 4, 5, 6 - joonige alla sobiv vastuse variant)



1. H I R V E L U B E:

kokku


neist täiskasvanud hirvedele


vasikatele


2. K Ü T I T I :

kokku


pulle


lehmi


pullvasikaid


lehmvasikaid


3. MAHT

xxxxx

xxxxx

suur

STRUKTUUR

sobiv

ebasobiv

KORRALDUS

sobiv

ebasobiv

4. TABAMINE: kergem / sama / raskem

hirvi vähem, samavõrd, rohkem

sügis vihmane, veeseis madal / kõrge

5. SUURKISKJATE MÕJU (karu, xxxx): KARU: murdmist esines/ei esinenud; XXXX: murdmist esines/ei esinenud;

KARU: murdmist esines / ei esinenud

XXXX: murdmist esines / ei esinenud

6. XXXXX ARVUKUS: jahipiirkonda xxx xxxx lõpuks hirvi


s.o vähem, sama palju, rohkem kui mullu

7.HIRVEKAHJUSTUSI jahiaastal

Esines (1)

Ei esinenud (1)

Vähem (1)

Samavõrd (1)

Rohkem (1)

7.1. HIRV, puude koorimist






7.2. ... okaspuukultuuride rüüstet






7.3. ... lehtpuunoorendike rüüstet






7.4. ... põllukahjustusi






7.5. ... silorullide lõhkumist






7.6. ... muu






8. HIRVEDE HUKKUMINE jahiaastal (põhjused – vt 8.1 ↓ )

NB! HVK võimaldab hirvede hukkumise põhjusi ja isendiandmeid esile tuua täpsemalt kui jahistatistika

8.1. Hukkus isendeid →

Täiskasvanud, is

Vasikad, is

Märkusi (nt xxxxx, et hukkumisi jahiaasta jooksul ei tuvastatud)

Põhjus ↓

♂

♀

?

♂

♀

?

1) Küttimise praak








2) Liiklusõnnetused








3) Salaküttimine








4) Huntide murtud








5) Karude murtud








6) Haigus








7) Asulas








8) Uppumine








9) Jooksuaegne trauma








10) Muu, selguseta











C. JAHISAAK


(HVK lk 3)



HIRV





Kaal märkige ainult siis, xxx xxxx kaaluti, lisades kaalule sobiva variandi tähise: 1 - täiskaal; 2A – lahangukaal nahaga, kootidega ja peaga; 2B - nahaga, kuid kootideta ja peata; 3 – xxxxxx lihakeha kaal, 4 - liha kaal; näide: 1-247 kg;




Pullid: (Lisateave - võetud uurimiseks lõualuu, maosisuproov, mõõtmiseks sarved, DNA-proov vmt)






Loanumber

Kuupäev

Kaal, kg, kui kaaluti: 1, 2A, 2B, 3, 4

Sarvel harusid

Sarvede
pikkus parem/
xxxxx, xx

Piiksarvel
kroonialge
(+,-)

Krooniharusid parem/vasak

Sarvede vahekaugus, cm

Sarvede kaal, kui kaaluti, kg

Vigastus (harud, tüvik, xxxxxx)

Lisateave, nt võetud lõualuu (L), maosisuproov (M), seljarasv, mm, kui mõõdeti

par./vas.
















































































































































Lehmad:

(Lisateave – võetud uurimiseks lõualuu, maosisuproov, sigimiselundkond, DNA-proov vmt)












Kaal, kg, kui kaaluti: 1,2A, 2B, 3, 4

Piim udaras


Seljarasv, mm, kui mõõdeti





Loanumber

Kuupäev

+ / -

Kaasas vasikaid

Lisateave















xx

xxxxx kütiti





















































































































Vasikad:

(Lisateave – võetud uurimiseks lõualuu, maosisuproov, DNA-proov vmt)







Kaal, kg, kui kaaluti: 1, 2A, 2B, 3, 4

Vasika sugu


Seljarasva, mm, kui mõõdeti





Loanumber

Kuupäev

Üksik- või kaksikvasikas

Lisateave






Ü K












































































































































Seljarasva paksus, mm, mõõtke lihakehale sabajuurest 45o nurga all selgrooga tehtud 15 cm pikkuse sisselõike keskpaigas; Tulemusel alla 1 mm märkige tabelisse 0




Täidetud vaatluskaart esitada RMK jahindusosakonnale 1.veebruariks 2017

XXXX 7

SEIREMATERJALI ÜLEANDMISE AKT



…………………….(Koht) ……………………..(Kuupäev)


Käesolev akt on koostatud selle kohta, et ……………………… jahipiirkonna


……………………… xxxxxxx Xxxxxxxx …………………………………..xxxxxx andis xxx xx


…………………………………………………………………….(ees- ja perekonnanimi, ametikoht) võttis vastu alljärgneva seirematerjali


Üle anti alljärgnev seirematerjal:

PÕDER

Kogus, tk

Lõualuu


Sarved


Sigimisorganid


Maosisuproov


PUNAHIRV



Lõualuu


Sarved


Sigimisorganid


Maosisuproov


VÄIKEKISKJAD


Esikäpp


LINNUD


Parempoolne tiib


VAATLUSANDMED (suurulukid)











Andis üle Võttis vastu



………………………………… ………..…………………

XXXX 8


SUURULUKITE KÜTTIMISMAHT JA SEIREMATERJALI KOGUMINE

2016/2017 jahihooaeg

Mõisted:

Xxxxxxx, põrsas–kuni 1 aasta vanuseni. Xxxxxx xxxxxx JUVENIL, lühend juv.

Xxxxxxxx, kesik – vanem kui 1 aasta xx xxxx 2 aastaseks saamiseni. Xxxxxx xxxxxx SUBADULT , lühend subad.

Täiskasvanud (pull või lehm) – alates kahest eluaastast. Xxxxxx xxxxxx ADULT, lühend ad..


PÕDER: Küttimisel tuleb lähtuda järgmistest jahipidamise tingimustest: küttida pulle, lehmi ja vasikaid võimalikult võrdses proportsioonis.

Lubatud küttida ………pulli, …………..lehma, …………..vasikat.

Seirematerjali esitamine:

pullid – sarved ja parempoolne alumine lõualuu vähemalt 90% enne 1.novembrit kütitud isenditelt;

lehmad – parempoolne alumine lõualuu vähemalt 90% enne 1.novembrit kütitud isenditelt. 2 sigimiselundkonda lehmadelt, mis on kütitud alates 10.oktoobrist;

vasikad – parempoolne alumine lõualuu vähemalt 90% enne 1.novembrit kütitud isenditelt.

PUNAHIRV: Küttimisel tuleb lähtuda järgmistest jahipidamise tingimustest: küttida pulle ca 35%, lehmi ca 35% ja vasikaid ca 30%.

Lubatud küttida …………..pulli, …………….lehma, ………….vasikat.

Seirematerjali esitamine:

Pullid – sarved 100% kütitud isenditelt;

METSSIGA: Küttimisel tuleb lähtuda järgmistest jahipidamise tingimustest: põrsaste osakaal küttimisest peab moodustama vähemalt 50% ning kütitud kesikutest ja täiskasvanud loomadest peab moodustama vähemalt 50% emased isendid.

Lubatud küttida: ……………..kesikuid või täiskasvanud isendeid, …………………põrsaid.

Kõikidelt kütitud isenditelt tuleb xxxxx vereproov ja edastada see maakondlikusse veterinaarkeskusesse. Täiskasvanud emastelt metssigadelt tuleb xxxxx väline sigimiselund (vulva) ja edastada see maakondlikusse veterinaarkeskusesse.

METSKITS: Küttimisel tuleb lähtuda järgmistest jahipidamise tingimustest: metskitsede üldisest küttimismahust võib küttida kuni 35% sokkusid.

Lubatud küttida: ……….. sokkusid, …………… kitsi, …………. tallesid.

SUURKISKJAD: Küttimisel tuleb lähtuda järgmistest jahipidamise tingimustest: järgida XxX xxxxx kehtestatud territoriaalseid (maakondlik, jahipiirkondlik) küttimispiiranguid.

Seirematerjali esitamine: Seirematerjali kogumist ja esitamist korraldab jahinduse spetsialist.


VÄIKEKISKJAD: Küttida tuleb vähemalt 5 isendit 1000 ha RMK hallatava metsamaa kohta.

Seirematerjali esitamine:

Väikekiskjad – parempoolne esimene xxxx.









XXXX 9


XXXX 10


ULUKIHOOLDERAJATISED JA LOODUSKAITSELISED PIIRANGUD


1. Ulukite söödapõldude asukohad:

Tähistus

Koordinaat X

Koordinaat Y

Pindala, ha

Märkused
















2. Soolakud riigimaal:

Tähistus

Koordinaat X

Koordinaat Y

Kvartal, eraldus

Märkused
















3. Jahitornid riigimaal:

Tähistus

Koordinaat X

Koordinaat Y

Kvartal, eraldus

Märkused
















4. Metssigade söötmiskohad riigimaal:

Tähistus

Koordinaat X

Koordinaat Y

Kvartal, eraldus

Märkused
















5. Rahvusparkides, loodus- ja maastikukaitsealadel ning hoiualadel kehtestatud piirangud:

Kaitstav loodusobjekt

Piirangu iseloom ja alus

Piirangu kestus










6. Kaitsealuste liikide ja püsielupaikade (pesapuud, mängud) osas kehtestatud piirangud:

Kaitstav objekt ja paiknemine

Piirangu iseloom ja alus

Piirangu kestus







7. Maaomanike kehtestatud piirangud jahipidamisel:

Kinnistu nimi ja number

Piirangu iseloom ja pindala

Piirangu kestus








Document Metadata

Filed: February 2nd, 2016