Riigikeele süvaõppe maht, tingimused ja kord

XXXX KEHTESTATUD

Õppeprorektori 09.01.2020

korraldusega nr 5 MUUDETUD

Õppevaldkonna xxxx 02.08.2021

Korraldusega nr 45

Riigikeele süvaõppe maht, tingimused xx xxxx

1. Korra reguleerimisala

1.1. Käesolev riigikeele süvaõppe maht, tingimused xx xxxx (edaspidi kord) reguleerib Tallinna Ülikooli (edaspidi TLÜ) riigikeele süvaõppe mooduli ülesehitust, õppetöö korraldust ning üliõpilastele esitatavaid nõudeid.

1.2. Korras mõistetakse keeleoskustasemeid Euroopa keeleõppe raamdokumendi järgi.

1.3. TLÜ eestikeelse õppekava lõpetamiseks nõutud eesti keele oskuse tase on sätestatud TLÜ õppekorralduse eeskirjas (edaspidi ÕKE).

1.4. Riigikeele süvaõppe korraldamise ja arendamise eest vastutab humanitaarteaduste instituut.

2. Riigikeele süvaõppe eesmärk ja õpiväljundid

2.1. Riigikeele süvaõppe eesmärk on toetada üliõpilasi, xxxxx eesti xxxxx oskus xx xxxxx kõrgharidustasemel õppimiseks esitatavatele nõutele.

2.2. Riigikeele süvaõppe mooduli lõpetamisel üliõpilane:

2.2.1. mõistab keerukaid ettekandeid;

2.2.2. saab aru keerukatest tekstidest ja erialastest artiklitest;

2.2.3. oskab oma seisukohti selgelt, täpselt ja ladusalt väljendada ja põhjendada ning teemat arendada nii xxxxx xxx ka kirjas;

2.2.4. oskab allikmaterjalidele põhinedes koostada kokkuvõtteid xx xxxx suuliselt esitleda;

2.2.5. oskab luua selget, hea ülesehitusega teksti keerukal teemal;

2.2.6. oskab struktureeritult analüüsida erialaga seotud teemavaldkondi.

3. Riigikeele süvaõppe mooduli maht ja õppejõud

3.1. Moodul koosneb eesti keele ainetest, mille maht on 6 EAP.

3.2. Üliõpilase läbitav mooduli maht määratakse lähtuvalt üliõpilase eesti keele oskuse tasemest ülikooli immatrikuleerimisel. Minimaalne läbitav mooduli maht on 6 EAP-d, maksimaalne 48 EAP-d.

3.3. Õppejõudude nimed on avalikustatud õppeinfosüsteemis aine põhiandmete hulgas. Andmed õppejõudude kvalifikatsiooni ning erialase töökogemuse kohta on avalikustatud Eesti Teadusinfosüsteemis.

4. Riigikeele süvaõppe mooduli ainete loend, õppesemester ning õppekeel

4.1. Riigikeele süvaõppe mooduli ainete loend ning õppesemester on järgmised:

Ainekood	Aine nimetus	Maht	Õppesemester
EKY6101	Praktiline eesti keel A1	6 EAP	Sügissemester
EKY6102	Praktiline eesti keel A2	6 EAP	Kevadsemester
EKY6103	Praktiline eesti keel B1.1	6 EAP	Sügissemester
EKY6104	Praktiline eesti keel B1.2	6 EAP	Kevadsemester
EKV6331	Eesti keel B2.1	6 EAP	Sügissemester
EKV6332	Eesti keel B2.2	6 EAP	Kevadsemester
EKV6333	Eesti keel C1.1	6 EAP	Sügissemester
EKV6334	Akadeemiline eesti keel C1.2	6 EAP	Kevadsemester

4.2. A1-, A2- ja B1-taseme kursused toimuvad xxxxxxx xxxxx põhjal, kursusel osalemiseks on vajalik xxxxxxx xxxxx oskus B2-tasemel.

5. Riigikeele süvaõppesse asumise ja läbimise tingimused

5.1. Moodulile õppima asumiseks:

5.1.1. on üliõpilane immatrikuleeritud kõrgharidustaseme eestikeelsele õppekavale;

5.1.2. üliõpilase eesti keele oskus xx xxxxx kõrgharidustaseme lõpetamisel esitatavatele nõuetele ehk tasemele C1.

5.2. Riigikeele süvaõppe läbinud üliõpilase eesti keele oskuse tase vastab tasemele C1. Mooduli lõpetamise tingimuseks on kursuse Akadeemiline eesti keel C1.2 positiivne sooritamine.

6. Üliõpilase eesti keele oskuse hindamine ja õppegruppidesse paigutamine

6.1. Õppeosakond edastab humanitaarteaduste instituudile enne õppeaasta algust vastuvõetute nimekirja, xxxxx suhtes peab hindama eesti keele oskust ja riigikeele süvaõppesse asumise vajadust.

6.2. Üliõpilase eesti keele oskust hinnatakse ja õppegruppidesse paigutatakse:

6.2.1. Haridus- ja Noorteameti eesti keele tasemeeksami;

6.2.2. Eesti keel teise keelena riigieksami või

6.2.3. TLÜ-s sooritatava paigutustesti alusel.

6.3. Üliõpilane, kes esitab Haridus- ja Noorteameti eesti keele tasemeeksami C1-taseme tunnistuse, ei pea tasemeõppe õpingute käigus riigikeele süvaõppe moodulit läbima. Üliõpilane, kes on sooritanud tasemeeksami tasemel A2-B2, osaleb paigutustestil, xxx xxxxx määratakse sobiv õppegrupp.

6.4. Üliõpilane, kes on sooritanud eesti keel teise keelena riigieksami, paigutatakse õppegruppi järgmise jaotuse alusel:

Eesti keel teise keelena riigieksami tulemus	Õppegrupp, kus üliõpilane alustab eesti keele õpinguid
40-59 punkti	B1.2
60-76 punkti	B2.1
77-92 punkt	B2.2
93-97 punkti	C1.1
98-100 punkti	C1.2

6.5. Paigutustesti peavad sooritama kõik TLÜ eestikeelsele õppekavale astunud üliõpilased, kes ei ole sooritanud eesti keel teise keelena või eesti keele riigieksamit ja:

6.5.1. on lõpetanud kooli, mille õppekeele ei olnud eesti keel;

6.5.2. on lõpetanud kooli, kus üliõpilase õpe toimus mitmes keeles.

6.6. Paigutustesti ei pea sooritama üliõpilased:

6.6.1. kellel puuduvad eesti keele teadmised xx xxx registreerivad end eesti keele A1-taseme kursusele;

6.6.2. kes on eelmised kõrgharidustaseme õpingud lõpetanud eestikeelsel õppekaval.

6.7. Kirjalik riigikeele paigutustest eesti keele oskuse mõõtmiseks toimub sügissemestri eelnädalal. Paigutustesti korraldab humanitaarteaduste instituut. Testimise xxxx avalikustatakse ülikooli veebilehel.

6.8. Eesti keele paigutustest on kirjalik lünktest, mis kontrollib üliõpilaste lugemisoskust ning sõnavara- ja grammatikateadmisi korrektsete ja tähenduslikult õigete lausungite moodustamiseks.

6.9. Paigutustesti tulemuse põhjal jagatakse üliõpilased eesti keele rühmadesse.

7. Õppekorraldus

7.1. Üliõpilase eesti keele oskuse hindamise tulemused edastatakse üliõpilase akadeemilisse üksusesse, kes:

7.1.1. sisestab tulemuse üliõpilase andmete vormil märkuste lahtrisse;

7.1.2. määrab üliõpilasele kõrvalerialaks Eesti riigikeele süvaõppe mooduli;

7.1.3. teavitab üliõpilast kohustusest Eesti riigikeele süvaõppe moodulil õpingute alustamise kohustusest.

7.2. Eesti keele kursustele registreerib üliõpilane end õppeinfosüsteemis tavapärases korras.

7.3. Kui õppetöö esimese nädala jooksul selgub, et valitud eesti keele kursus osutub liiga kergeks/raskeks, saab üliõpilane end kokkuleppel õppejõududega teisele kursusele ümber registreerida.

7.4. Sessioonõppe üliõpilastele eraldi eesti keele kursusi ei korraldata. Sessioonõppe üliõpilasel on võimalik osaleda päevaõppe kursustel või kursustel väljaspool ülikooli ja sooritada riiklik eesti keele C1-tasemeeksam Hariduse- ja Noorteameti juures.

7.5. Üliõpilasel, kes esitab Hariduse- ja Noorteameti juures sooritatud riigikeele C1- tasemeeksami tunnistuse, märgitakse õppekaardil lõpetamistingimus täidetuks.

8. Õppe nominaalkestuse pikenemine

8.1. Üliõpilasel, xxxxx eesti xxxxx xxx õppekeele oskus xx xxxxx kõrgharidustasemel õppimiseks esitatavatele nõuetele, pikeneb nominaalne õppeaeg xxxx xxx õppeaasta võrra.

8.2. Kui üliõpilane on õppinud moodulist 31–60 EAP-d ning talle on määratud õppeinfosüsteemis Eesti riigikeele süvaõppe kõrvaleriala, pikeneb tema õppe nominaalkestus kahe semestri võrra.

8.3. Kui üliõpilane on õppinud moodulist 6–30 EAP-d ning talle on määratud õppeinfosüsteemis Eesti riigikeele süvaõppe kõrvaleriala, pikeneb tema õppe nominaalkestus ühe semestri võrra.

8.4. Nominaalse õppeaja pikendus määratakse akadeemilise üksuse direktori korraldusega.

9. Käesolevast korrast tulenevate otsuste vaidlustamisel lähtutakse Tallinna Ülikooli õppekorralduse eeskirja paragrahvis 33 sätestatud otsuste vaidlustamise korrast.