TEK-K-20111
Kodukindlustuse Klassikpaketi tingimused
TEK-K-20111
Kodukindlustuse Klassikpaketi tingimused TEK-K-20111 1
IF P&C INSURANCE AS. ÄRIREGISTRI XXXX 00000000
Sisukord
Tingimuste kohaldamine 4
Kindlustusjuhtumid 4
Kogurisikikindlustuse kindlustusjuhtum 4
Xxxxxx xxx koguriskikindlustuse kindlustusjuhtum 4
Koduse vara kindlustuskaitse väljaspool kindlustuskohta 5
Pangakaardi kadumine või xxxxxx 5
Ootamatu ja ettenägematu üleujutus 5
Veekahju xxxx xxxxxx või seina 6
Lukkude ja võtmete kindlustuskaitse 6
Aknaklaaside kindlustuskaitse 6
Asenduselamispinna üürikulu kindlustuskaitse 7
Üüritulu kaotuse kindlustuskaitse 7
Ehituspraagiga seotud välistused 8
Üldised välistused 8
Ohutusnõuded 11
Kindlustusobjektide liigid 14
Hooned, maapealsed rajatised ja väikehooned 14
Korteri siseviimistlus 15
Kodune vara 16
Kindlustushüvitise vähendamine või kindlustushüvitise mittemaksmine 17
Kindlustushüvitise arvutamine 17
Kahju hüvitamise viisid 20
Xxxx 1. Xxxxx mõttelise osa kindlustamine 22
Tutvu kodukindlustuse Klassikpaketi tingimustega, et teaksid, mille vastu Sinu kodu on kindlustatud xx xxxxxxx kaitset kindlustus pakub. Xxxx xxx xxxx xxxxxx olla, et õnnetuse korral on Sinu kodul Sinu soovidele xxxxxx kindlustuskaitse.
Tingimuste kohaldamine
1. Käesolevaid kindlustustingimusi kohaldatakse koos If P&C Insurance AS ’“Kindlustuse üldtingimustega”. Käesolevates kindlustustingimustes toodud õigused ja kohustused kehtivad täiendavalt “Kindlustuse üldtingimustes” toodud õiguste- le ja kohustustele.
HOONE, RAJATISE, KORTERI SISEVIIMISTLUSE TAASTAMISE KOHUSTUS
2. NB! Käesoleva kindlustusepingu alusel makstakse hoone, rajatise või korteri siseviimistlusega toimunud kindlustusjuh- tumi korral hüvitist tingimusel, et kindlustusobjekt taastatakse kindlustuskohas.
3. Kui kindlustusobjekti ei taastata kindlustuskohas, maksab kindlustusandja ainult avansilise hüvitise (vt p 216 - 220), kuid kindlustusandjal ei ole kohustust maksta hüvitist avansilist hüvitist ületavas osas.
Kindlustuskoht
4. Kindlustuskoht on kindlustuslepingus määratletud koht, kus toimunud kindlustusjuhtumi tagajärgede suhtes kindlustus kehtib.
Kindlustusjuhtumid
Kogurisikikindlustuse kindlustusjuhtum
5. Koguriskikindlustuse kindlustusjuhtum on kindlustusobjekti kahjustumine või hävimine ootamatu ja ettenägematu sündmuse tõttu, mis ei ole kindlustuslepingu tingimustega välistatud.
6. NB! Koguriskikindlustus ei tähenda, et kindlustusobjekt oleks kindlustatud xxxx piiranguteta kõikide riskide vastu.
7. NB! Kindlustuskaitse kehtib koduse vara suhtes ainult sel juhul, kui kindlustuspoliisile on märgitud, et ka kodune vara on kindlustatud.
Xxxxxx xxx koguriskikindlustuse kindlustusjuhtum
8. Kindlustusobjekti xxxxxx on koguriskikindlustuse kindlustusjuhtumiks üksnes juhul, xxx xxxxxx vastab alltoodud tunnus- tele (vt p 9 – 23).
XXXXXX KINDLUSTUSKOHAS
9. Kindlustuskaitsega on hõlmatud:
9.1. Murdvargus kindlustuskohas, s.o hoonesse tungimine hoone lõhkumise või lukustuse lõhkumise või muukimise xxxx (sissemurdmine). Muukimine on hoone lukustuste avamine muukraua või muu samalaadse vahendi abil.
9.1.1. Kindlustusjuhtum on ka kindlustusobjekti hävimine või kahjustumine murdvarguse või murdvarguse katse tõttu.
9.1.2. Murdvarguseks ei xxxxx xxxxx lukustuse avamist originaalvõtme või selle jäljendiga, v.a juhul, kui võtmed hangiti murd- varguse või röövimisega.
9.2. Hoone väliste osade xxxxxx kindlustuskohas.
9.3. Koduse xxxx xxxxxx kindlustuskoha rõdult või terrassilt või kindlustatud hoonega xxxxx maatükil asuvast kasvuhoo- nest või oma õuest (s.t kindlustatud hoonega samalt maatükilt).
9.3.1. Kui kindlustuskohaks on korter, ei xxx xxxxxx kasvuhoonest või oma õuest kindlustusjuhtum.
10. NB! Rõdult, terrassilt, kasvuhoonest või oma õuest varguse kindlustuskaitse kindlustussumma on 1000 eurot.
Koduse vara kindlustuskaitse väljaspool kindlustuskohta
KODuNe VARA KORTeRelAMu PANIPAIGAs
11. Kodune vara on kindlustatud ka sel juhul, kui see asub kindlustatud korteriga samas hoones asuvas panipaigas, mis on ainult kindlustusvõtja ja tema perekonnaliikmete (vt p 16) kasutuses. Panipaik peab olema lukustatud. Panipaigas asuv kodune vara on kindlustatud ka varguse vastu.
12. NB! Korterelamu panipaigas asuva koduse vara kindlustussumma on 1000 eurot.
KINDlusTusKAITse VÄlJAsPOOl KINDlusTusKOHTA
13. Kodune vara on kindlustatud ka sel juhul, kui see on kindlustusvõtja või tema perekonnaliikmega kaasas väljaspool kindlustuskohta Eesti Vabariigi piires. Kindlustusvõtja või tema perekonnaliikmega (vt p 16) kaasas olev kodune vara on kindlustatud ka var- xxxx vastu.
14. NB! Väljaspool kindlustuskohta toimunud kind- lustusjuhtumi kindlustussumma on 1000 eurot.
Pangakaardi kadumine või xxxxxx
15. Kindlustusobjektiks on kindlustusvõtjale või tema
perekonnaliikmele krediidiasutuse poolt väljastatud pangakaart (deebetkaart või krediitkaart).
16. Kindlustusvõtja perekonnaliikmeteks loetakse kindlustusvõtja abikaasat, elukaaslast ja alla 18-aastaseid lapsi.
17. Kindlustusjuhtumiks on pangakaardi kadumine või xxxxxx.
18. Kindlustusandja hüvitab kindlustusjuhtumile järgnenud 48 tunni jooksul pangakaardi ebaseaduslikust kasutamisest tek- kinud kahju.
19. Pangakaardi ebaseaduslikuks kasutamiseks loetakse raha ebaseaduslik väljavõtmine sularahaautomaadist ja ebaseadus- likud kaardimaksed.
20. Kui kindlusjuhtumi toimumise aega ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse, et kindlustusjuhtum toimus hetkel, mil pan- gakaarti pärast kadumist või vargust esmakordselt ebaseaduslikult kasutati.
21. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui pangakaart ei ole kadunud ega varastatud, kuid selle andmed on sattunud teiste isikute valdusesse (kopeerime, krediitkaardiandmete xxxxxx internetis jms).
22. Kindlustuskaitse kehtib ainult juhul, kui pangakaart kadus või varastati Eestis.
23. NB! Pangakaardi kadumise või varguse kindlustussumma on 1000 eurot.
Ootamatu ja ettenägematu üleujutus
24. Kindlustusjuhtumiks on kindlustusobjekti hävimine või kahjustumine ootamatu ja ettenägematu üleujutuse tõttu.
25. Üleujutuseks loetakse käesolevates kindlustustingimustes olukorda, kus pinnavee tase on maapinnast kõrgemal.
26. Vee liikumist allpool maapinda ei loeta üleujutuseks (nt maapinnasisene vesi tungib keldrisse jms).
27. Üleujutus on käesolevate kindlustustingimuste tähenduses ootamatu ja ettenägematu, kui kindlustuskohas ei ole olnud üleujutust viimase 10 aasta jooksul.
Veekahju xxxx xxxxxx või seina
28. Kindlustusjuhtumiks on kindlustusobjekti hävimine või kahjustumine xxxx xxxxxx või seina tunginud vee tõttu.
29. Kindlustusjuhtumiks ei ole vee tungimine läbi vundamendi, maa-aluse seina või muu maa all asuva konstruktsiooni.
30. NB! Xxxx xxxxxx või seina tunginud vee poolt tekitatud kahju kindlustuskaitse on ühekordne. See tähendab, et kindlus- tusandja maksab hüvitist järgmiselt:
30.1. ühe kindlustusjuhtumi eest, kui vesi tungis läbi xxxxxx xx
30.2. ühe kindlustusjuhtumi eest iga kindlustuskoha seina kohta, kui vesi tungis läbi kindlustuskoha seina;
30.3. xxx xxxx sama konstruktsiooni (sama seina, xxxxxx) tungis vesi mitmel korral, maksab kindlustusandja hüvitist esimese kindlustusjuhtumi eest;
30.4. õigus hüvitisele järgmise kindlustusjuhtumi eest tekib, kui viimasest vee sissetungimisest xxxx xxxxx konstruktsiooni on möödunud vähemalt 3 aastat.
31. Xxxx xxxxxx või seina tunginud vee poolt tekitatud kahju kindlustuskaitse kindlustussumma on 1000 eurot.
32. Kindlustushüvitist ei maksta, kui vee tungimine xxxx xxxxxx või seina oli ettenähtav (nt katuses on pikemat aega olnud auk, xxxxxxx xxxxx vihma sisse jne).
Lukkude ja võtmete kindlustuskaitse
33. Kindlusjuhtumiks on:
33.1. käesoleva kindlustuslepinguga kindlustatud kodu võtmete murdvargus või röövimine sõltumata juhtumi asukohast (nt võtmete röövimine tänaval, võtmete murdvargus sõidukist);
33.2. kindlustuskoha välisukse luku kahjustumine väliste asjaolude tõttu (nt sissemurdmine, võti murdub ja jääb lukusüda- mikku kinni, lukuaugu õigusevastane täistoppimine jms);
33.3. Võtmete murdvarguse või röövimise korral, hüvitatakse mõistlikud ja vajalikud kulutused kindlustuskoha lukkude vahetamiseks.
33.4. Luku kahjustumise korral hüvitatakse mõistlikud ja vajalikud kulutused järgmistele kaupadele ning teenustele:
33.4.1. luku avamisteenus;
33.4.2. luku parandamine ja varuosad;
33.4.3. uus xxxx xx võtmed; uue luku paigaldus;
33.4.4. vana luku demontaaž.
33.5. Luku sisemine xxxx (luku muugid on kulunud xx xxxx ei tööta hästi, luku sisemiste osade murdu- mine, vedrustuse väsimine jms) ei ole kindlus- tusjuhtum. Võtme kaotamine ei ole kindlustus- juhtum.
33.6. Xxxxxxx ja võtmete kindlustuskaitse kindlustus- juhtumite korral ei rakendata omavastutust ega alakindlustuse sätteid.
Aknaklaaside kindlustuskaitse
34. Kui aknaklaas (sh katuseakna klaas) või välisukse klaas hävib või kahjustub käesolevate kindlustus- tingimustega hõlmatud kindlustusjuhtumi taga- järjel, hüvitatakse aknaklaasi või välisukse klaasi parandamise kulutused xxxx omavastutust raken- damata.
35. Siseukse klaasi, liugukse klaasi, xxxxxx, kasvuhoo- neklaasi, dušikabiini klaasi ja muude, eelmises punktis nimetamata klaasist objektidega toimu- nud kindlustusjuhtumite korral rakendatakse omavastutust.
36. ’Klaasiks’ loetakse käesolevate kindlustustingi- muste tähenduses ka muud akna või välisukse konstruktsioonis kasutatud valgust läbilaskvat materjali (näiteks plastik).
Asenduselamispinna üürikulu kindlustuskaitse
37. NB! Asenduselamispinna üürikulu kindlustuskaitse kindlustussumma on 3000 eurot. Hüvitist makstakse kuni 6 kuu eest.
38. Asenduselamispinna üürikulu kindlustuskaitse kindlustusjuhtum on kindlustusobjekti (hoone, korter) muutumine kasu- tamiskõlbmatuks kindlustuslepinguga hõlmatud kindlustusjuhtumi tagajärjel.
39. Asenduselamispinna üürikulu kindlustusjuhtumi korral loetakse kahjusummaks järgmised kulutused kindlustusobjekti (hoone, korter) alaliste elanike ajutiseks ümberasumiseks teise, kindlustusobjektiga samaväärsesse (samas piirkonnas, sama pindala jm omadustega) eluruumi:
39.1. asenduseluruumi üür;
39.2. vajalikud ja mõistlikud kulutused kolimiseks ajutisse eluruumi ja tagasi kindlustuskohta.
40. Kui asenduseluruum ei ole samaväärne kindlustusobjektiga (paremas piirkonnas, suurem pindala jms), on kindlustus- andjal õigus kindlustushüvitist vastavalt vähendada.
41. Asenduseluruumi üür arvatakse kahjusumma xxxxx xxxx kindlustusobjekti kasutamiskõlblikkuse taastamise päevani.
42. Kui kindlustusobjekti ei ole võimalik taastada kasutamiskõlblikuna, loetakse kahjusummaks asenduseluruumi üür xxxx xxxxx või korteri siseviimistluse eest kindlustushüvitise maksmise päevani.
43. Asenduselamispinna üürikulu hüvitise taotlemiseks tuleb kindlustusandjale esitada hüvitatavate kulutuste kandmist (sh üüri tasumist) tõendavad dokumendid.
MITTeHÜVITATAVAD KuluD
44. Käesolevate tingimuste alusel ei kuulu hüvitamisele ajutise eluruumi kommunaalmaksed, samuti kulutused elamispinna leidmiseks, sealhulgas mistahes vahendus-, maakleri- või konsultatsioonitasud
OMAVAsTuTusT eI RAKeNDATA
45. Asenduselamispinna üürikulu hüvitise arvutamisel omavastutust ei rakendata.
Üüritulu kaotuse kindlustuskaitse
46. Üüritulu kaotuse kindlustuskaitse kehtib, kui see kindlustuskaitse on kindlustuspoliisile märgitud.
47. Üüritulu kaotuse kindlustusjuhtumiks on käesolevate kindlustustingimustega hõlmatud kindlustusjuhtum, mille taga- järjel kindlustusobjektiks xxxx xxxxxx või xxxxx (edaspidi ’üüripind’) muutus kasutamiskõlbmatuks.
48. Üüritulu kaotuse hüvitist makstakse ainult juhul, kui vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist kasutati üüripinda üürilepingu alusel.
49. Üüritulu kaotuse hüvitist ei maksta, kui
49.1. üürileping lõppes tähtaja möödumise tõttu;
49.2. üürileping lõpetati muul põhjusel kui üüripinna kasutamiskõlbmatuks muutumine kindlustusjuhtumi tõttu;
49.3. vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist ei olnud üüripind üürile antud.
50. Kui üüripinna taastamine lükkub edasi kindlustusvõtjast või kindlustatust oleneva asjaolu tõttu, on kindlustusandjal õigus kindlustushüvitist vastavalt vähendada.
51. Kindlustushüvitise suuruseks on kindlustusjuhtumi tõttu saamata jäänud üürisumma aja eest, mil üüripind oli kasuta- miskõlbmatu, kuid mitte rohkem kui 6 kuu saamata jäänud üür. Üüritulu kaotuse kindlustushüvitise määramisel oma- vastutust ei rakendata.
52. Saamata jäänud üüri arvutamisel võetakse aluseks vahetult enne kindlustusjuhtumit kehtinud üürilepingus ette nähtud üürisumma.
53. Kindlustusvõtja on kohustatud dokumentaalselt tõendama üürisumma suurust, esitades kindlustusandjale üürilepingu, pangakonto väljavõtte ja/või kviitungid üürisumma tasumise kohta.
54. Kui kindlustusvõtja ei esita kindlustusandjale eelmises punktis nimetatud dokumente, on kindlustusandjal õigus lähtuda kindlustushüvitise määramisel kinnisvarahindaja hinnangus esitatud tõenäolisest üürisummast.
Kolmas isik
55. Käesolevas kindlustuslepingus tähendab mõiste ’kolmas isik’ isikut, kes ei ole:
55.1. kindlustusvõtja või kindlustatu;
55.2. kindlustusobjekti seaduslik valdaja;
55.3. õiguspäraselt kindlustuskohas viibiv külaline;
55.4. kindlustusvõtja, kindlustatu või kindlustusobjekti seadusliku valdaja vanem, õde, vend, vanavanem, laps, lapselaps, xxx- xxxxx (sh faktiline abikaasa), ämm, äi, xxxxx, väimees;
55.5. isik, kellega kindlustusvõtjal, kindlustatul või kindlustusobjekti seaduslikul valdajal on ühine majapidamine;
55.6. isik, kes viibib kindlustuskohas kindlustusvõtja teadmisel sõltumata sellest, kas kindlustuskohas viibimine on õiguspära- ne (nt üürnik xx xxxx välja pärast üürilepingu lõppemist, kinnisasja müüja ei lahku tähtaegselt jms).
56. Tahtlikult tekitatud kahju kuulub hüvitamisele üksnes sel juhul, kui kahju tekitas kolmas isik.
Ehituspraagiga seotud välistused
57. Käesoleva peatüki välistusi kohaldatakse kõigi kindlustusjuhtumite korral.
58. Ehitusveaks loetakse ebakvaliteetset ehitustööd (sh korraliku materjali kasutamist valel otstarbel) ja/või ebakvaliteetse ehitusmaterjali kasutamist.
59. Ehitustööks loetakse ehitise ehitamist või remontimist (sh detailide ühendamine, lahtivõtmine, lammutamine, asenda- mine, värvimine, parandamine jms).
60. Ehitajaks loetakse isikut, kes teeb ehitustööd.
61. Kindlustusandja ei hüvita mistahes kahju, mille põhjuseks on ehitusviga või mille tekkimisele aitas xxxxx ehitusviga (sh kahju, mis on tingitud sellest, et ehitusvea tõttu tuleb töö uuesti teha, vara parandada või asendada).
62. Kindlustuskaitse ei kehti, kui kahju tekkis ehitustöö tegemisel kindlustuskohas. Käesolevat välistust ei kohaldata tulekahju korral.
Üldised välistused
Järgnevalt toodud välistusi kohaldatakse kõigi kindlustusjuhtumite (sh varguse ja röövimise) korral.
TeGeMIsT eI ole KInDlusTusJuHTuMIGA
63. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui sündmus xx xxxxx kindlustusjuhtumi tunnustele.
64. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju ei tekkinud ootamatult ja ettenägematult.
„KInDlusTuse ÜlDTInGIMusTe“ VÄlIsTuseD
65. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju hüvitamine on välistatud If P&C Insurance AS „Kindlustuse üld- tingimustega“.
LÕHKeAIne MITTenÕueTeKoHAne HoIDMIne JA lÕHKAMIsTÖÖD
66. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kahju, mis on tingitud lõhkeaine valest hoidmisest või lõhkamistöödest kind- lustusvõtja, kindlustatu või kindlustusobjekti seadusliku valdaja poolt.
ÕIGusPÄRAne lAMMuTAMIne
67. Kindlustusjuhtumiks ei ole kahju tekkimine kindlustusobjekti õiguspärase lammutamise, lõhkumise või lahtimonteerimise tõttu.
GARAnTII, Muu KInDlusTuslePInG, KoHusTuslIK KInDlusTus
68. Kindlustusjuhtumiks ei loeta kahju tekkimist, kui kahju kuulub hüvitamisele kindlustusobjektile antud garantii (sh ehi- tusgarantii), mõne teise kindlustuslepingu alusel või kohustusliku kindlustuse alusel.
JÄÄ lIIKuMIne
69. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju tekkis jää liikumise tagajärjel, juhul kui jää liikumine ei olnud tingitud tugevast tuulest (üle 21 m/sek).
ÜleuJuTus
70. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju tekkis üleujutuse tõttu (nt lume sulamine, vihm vms). Eeltoodud välistust ei kohaldata, kui üleujutus on tingitud tugevast tuulest (üle 21 m/sek) või kui tegemist oli ootamatu ja ettenägematu üleujutusega vas- tavalt punktidele 24 - 27.
Vee sIsseTunGIMIne Hoonesse
71. Kindlustusleping on sõlmitud eeldusel, et Ees- tile iseloomulikus kliimas (vihm, tuul, lumi, jää jms) on hooned projekteeritud ja ehitatud sel- liselt, et sademete sissetungimine hoonesse on välistatud.
72. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju tekkis vee või lume kindlustuskohta sissetungimise tõttu läbi kanalisatsioonisüs- teemi, xxxx xxxxx konstruktsioonide või teh- nosüsteemide.
73. Eeltoodud välistust ei kohaldata ootamatu ja ettenägematu üleujutuse korral (vt p 24 - 27) ja ühekordselt xxxx xxxxxx või seina tekkinud veekahju korral (vt p 28 - 32).
MAAVÄRIn, MAAlIHe, PInnAse lIIKuMIne, TsunAMI
74. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju tekkis tsunami, maavärina, maalihke või pinnase liikumise tõttu.
AeGAMÖÖDA TeKKInuD KAHJuD
75. Kindlustusjuhtumiks ei loeta kahju tekkimist, mille põhjuseks on aegamööda toimuv protsess (nt kõdunemine, katlakivi, korrosioon, kulumine, hallitamine, seenekahjustus (sh vamm), pikaajaline hõõrdumine, pikaajaline kulumine, pikaajaline määrdumine, materjalide väsimine jms).
Näited. Hoone põrand mädaneb aegamööda tilkunud vee tagajärjel. Veetoru puruneb roostetamise tõttu. Trepiastmed on pikaajalisest kasutamisest lääpa kulunud. Xxxx xxxxxx kasvava puu oksad on aastate jooksul maja seinalt värvi maha hõõru- nud. Tegemist ei ole kindlustusjuhtumitega.
EBAKVAlITeeTne KInDlusTusoBJeKT
76. Kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui kindlustusobjekt on ebakvaliteetne, kuid ei ole hävinud ega kah- justunud.
Näited. Seinad on värvitud xxxxx toonis värviga, sein on ehitatud viltu, ehitajad ei ole pannud piisavalt soojustust, ehitaja unustas põrandakütte paigaldamata, küttesüsteem ei tööta korralikult.
Hoone VAJuMIne, KeRKIMIne, PAIsuMIne, lIIKuMIne
77. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kahju, mis on tingitud hoone või selle osade vajumise, kerkimise, paisumise või liikumise tõttu (sh pragude või murdekohtade tekkimine; seinte, lae või põranda kaldumine; konstruktsioonide kan- devõime kadumine jms).
78. NB! Käesolevat välistust kohaldatakse sõltumata hoone vajumise, kerkimise, paisumise või liikumise põhjusest.
JÄÄ XX xxXx RAsKus
79. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kahju, mille põhjuseks on xxx xx/või lume raskus (katuste sissevarisemine, hoone konstruktsioonide kahjustused jms).
KonDenSAATVeSI
80. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kahju, mille põhjuseks on hoone osadele (konstruktsioonidele) kondenseeru- nud vesi (nt soojustuse vettimine, xxxxxx sisepinnale kondenseerunud veest tingitud kahju jms).
TUVASTAMATA VARA
81. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada vara maksumust, mille olemasolu kindlustusjuhtumi saabumisel ei ole tõen- datud kindlustuskoha ülevaatluse, vara jäänuste, vara soetamisdokumentidega või muude tõenditega.
KAUDSeD KAHJUD
82. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kindlustusjuhtumiga seotud kaudseid kulutusi ja kahju nagu telefonimaksed, sissetuleku või kasumi vähenemine.
KeSKKonnAReoSTUS
83. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kulutusi pinnase ja vee (sh kaevuvee) puhastamiseks, samuti kulutusi reostu- nud veega kaevu asemele uue kaevu rajamiseks.
KoDUlooMAD, lInnUD, PUTUKAD
84. Kindlustusobjekti kahjustumine või hävimine koduloomade, näriliste, putukate või lindude tegevuse tagajärjel ei ole kindlustusjuhtum.
KAoTAMIne, KADUMIne, UnUSTAMIne, VARAVASTASeD TeoD
85. Kindlustusjuhtumiks ei loeta kahju tekkimist vara kaotamise, kadumise või unustamise tõttu.
86. Kindlustusjuhtumiks ei loeta kahju tekkimist pettuse, kelmuse või väljapressimise tõttu.
87. Kindlustusjuhtumiks ei loeta vargust, mis xx xxxxx käesolevates kindlustustingimustes toodud tunnustele (vt p 9 - 23).
HoolDUSTÖÖD JA PISIVeAD
88. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kulutusi hooldustöödele, hooldusremondile ja väliste pisivigade (nt kriimustused värvi- pindadel, emailitud ja poleeritud pindadel, praod seintes, uute majade vajumisest tingitud kahjustused jms) kõrvaldamiseks.
SPoRDIVARUSTUSe TAVAPÄRAne KASUTAMIne
89. Kindlustusjuhtumiks ei loeta kahju tekkimist spordivarustusele selle tavapärase kasutamise käigus.
KInDlUSTUSoBJeKTI MITTeSIHIPÄRAne KASUTAMIne
90. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju põhjuseks oli või kui kahju tekkimisele aitas xxxxx kindlustusob- jekti kasutamine otstarbeks, milleks kindlustusobjekt ei ole ette nähtud.
LÕHKAMIS-, KAeVAMIS-, RAMMIMIS- VÕI PInnASeTÖÖD
91. Kindlustusjuhtumiks ei loeta kahju tekkimist, mis on põhjustatud mistahes lõhkamis-, kaevamis-, rammimis- või pinna- setöödest. Käesolevat välistust kohaldatakse sõltumata sellest, kes lõhkamis-, kaevamis-, rammimis- või pinnasetöid xxxx xx kas eelnimetatud töid tehti õiguspäraselt või mitte.
EleKTRIlISeD VÕI MeHHAAnIlISeD RIKKeD VÕI KUlUMIne
92. Kindlustusjuhtumiks ei loeta kahju tekkimist (sh elektrikahjustus), mis on põhjustatud kindlustusobjekti enda sisemisest elektrilisest või mehhaanilisest rikkest või häirest või kulumisest (sh katlakivi, korrosioon).
Näited. Põrandakütte uus termostaat on praak ja põrandaküte ei hakkagi tööle. 7-aastane boiler põleb katlakivi ladestumise tõttu läbi ega tööta enam kunagi. Tegemist ei ole kindlustusjuhtumitega.
93. Kui eelmises punktis nimetatud rikke põhjustab kindlustusobjekti purustamine ootamatu ja ettenägematu kindlustus- objektivälise asjaolu tõttu, siis eelmises punktis toodud välistusi ei kohaldata.
Näide. Pikselöögi tagajärjel läheb signalisatsioonisüsteem rikki. Pikselöök on ootamatu ja ettenägematu kindlustusobjektivä- line asjaolu. Tegemist on kindlustusjuhtumiga.
94. Kindlustusjuhtumiks ei loeta kahju tekkimist elektri toimel töötavatele seadmetele, mis vahetult enne kindlustusjuhtu- mi toimumist ei olnud töökorras (nt kahjustunud seade ei olnud veel parandatud).
EBASoBIVAD KAITSMeD
95. Kindlustusjuhtumiks ei loeta kahju tekkimist elektri toimel töötavale seadmele, kui kahju tekkimisele aitas xxxxx ebaso- bivate või ebastandardsete kaitsmete kasutamine.
Ohutusnõuded
Üldnõuded
96. Kindlustusvõtja, kindlustatu ja kindlustatud vara seaduslik valdaja on kohustatud käituma tavapärase hoolikusega, et vältida kindlusjuhtumi tekkimist.
97. Kindlustusvõtja, kindlustatu ja kindlustatud vara seaduslik valdaja on kohustatud pidama kinni kõigist ohutusnõuetest, samuti järgima kindlustuslepingu dokumentides toodud nõudeid.
98. Kindlustusvõtja ja kindlustatu on kohustatud tagama, et teised õiguspäraselt kindlustuskohas viibivad isikud täidavad eelnimetatud nõudeid.
99. Vara tuleb kasutada ettenähtud viisil ning vara hoidmisel ja kasutamisel tuleb lähtuda kasutusjuhenditega, õigusaktide- ga ja käesoleva kindlustuslepinguga kehtestatud normidest.
100. Kütte-, elektri- ja tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud, ehitatud, paigaldatud ja kasutusse võetud nõuetekoha- selt, nõuete puudumisel selliselt, et nende kasutamine ja hooldamine on ohutu.
Relvade ja laskemoona hoidmine
101. Relvi ja laskemoona tuleb xxxxx vastavalt õigusaktidega kehtestatud korrale. Kui kindlustuskohas hoitakse enam xxx xxxx tulirelva, peab tulirelvi hoidma relvakapis või relvahoidlas.
Lahtise tule kasutamine ja prahi põletamine
102. Lahtise tule kasutamine ning jäätmete ja prahi põletamine on lubatud ainult tuulevaikse ilmaga spetsiaalselt eraldatud ja sisustatud kohas. Pärast töö lõpetamist peab tule hoolikalt kustutama.
103. Jäätmete ja prahi põletamise ning lõkke või muu küttekoldevälise tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast.
Suitsulõõride ja korstnate puhastamine
104. Suitsulõõrid ja korstnad tuleb puhastada vastavalt vaja- dusele, kuid mitte harvem kui üks kord aastas.
Elektritööd
105. Elektriinstallatsioonitöid ja elektriseadmete remonti võivad teha ainult vastava kvalifikatsiooniga isikud.
Tuleohtlikud xxxx xx tuletööd
106. Tuleohtlikke töid või tuletöid võivad teha ainult vastava kvalifikatsiooniga isikud.
107. Xxxxxxxxxxx tööde teostamisel, samuti töötamisel säde- meid eraldavate tööriistadega tuleb vältida sädemete langemist kergestisüttivatele ainetele või materjalide- le, samuti peavad töökohas olema esmased tulekustu- tusvahendid.
108. Tuletööde ja tuleohtlike tööde korral tuleb töö tegemise kohas asuvad kergesti süttivad ained katta tulekindla kattega.
Kütteseadmed (sh suitsutorud)
109. Kütteseadmed (sh suitsutorud) peavad olema nõuete- kohaselt paigaldatud.
110. Kütteseadmete kuumad osad (sh suitsutorud) peavad olema piisavalt isoleeritud või asuma süttivatest materjalidest (nt puit) ohutus kauguses.
111. Pärast uute kütteseadmete (sh suitsutorude) paigaldamist või kütteseadmete remonti, tuleb kütteseadmeid perioodili- selt jälgida, et võimalikult kiiresti avastada puudused (augud, praod, ebapiisav soojusisolatsioon, kütteseadet või suitsu- toru ümbritsevate materjalide ebatavaline kuumenemine, söestumine, kõrbemine jms).
Ajutised elektrijuhtmed
112. Kindlustuskohast lahkumisel ei tohi ajutisi elektrijuhtmeid jätta pingestatuks.
Tuleohuallika jätmine järelevalveta
113. Keelatud on jätta küdevat kollet, soojapuhurit, põlevaid küünlaid või muud tuleohuallikat järelevalveta või usaldada alaealiste hoolde.
Suitsetamine tuleohtlikus kohas
114. Keelatud on suitsetamine kergesti süttivaid esemeid või materjale sisaldavates ruumides ning kohtades, kus hoitakse põlevvedelikke, -gaase või muid tule- või plahvatusohtlikke aineid.
Voodis suitsetamine
115. Voodis suitsetamine on keelatud.
Lapsed, tuletikud ja süütevahendid
116. Keelatud on tuletikkude ja muude süütevahendite hoidmine alaealistele kättesaadavas kohas.
Lekkivad gaasiseadmed
117. Keelatud on kasutada lekkivaid gaasiseadmeid.
118. Gaasilekke korral peab viivitamatult sulgema gaasiventiilid ja tuulutama ruume. Seejuures ei tohi kasutada lahtist tuld, suitsetada, lülitada sisse või välja elektriseadmeid.
Torustiku külmumise vältimine
119. Hoones või ruumis, mida kütteperioodil ei köeta või mille õhutemperatuur langeb alla 0°C, tuleb külmumise vältimiseks vee- ja kütte¬süsteemid veest tühjendada.
Sulgemisventiil pesumasinale ja nõudepesu- masinale
120. Pesu- või nõudepesumasinat veetorustikuga ühendavale voolikule või torule peab xxxxx xxx- galdatud sulgemisventiil (kraan), mis masina mit- tetöötamise ajal peab olema suletud.
Pesumasina kasutamine
121. Kindlustuskohast lahkudes ei tohi pesumasinat tööle jätta. Pesumasina töötamise ajal peab viibi- ma kindlustuskohas.
Xxxxxx xx muude avade sulgemine
122. Hoone või korteri aknad, luugid ja muud avad peavad hoonest või korterist lahkumisel olema
suletud selliselt, et xxxx sulguri või sissepääsu takistava tõkke lõhkumiseta või lukustuse muukimiseta ei ole või- malik hoonesse või korterisse õigusevastaselt siseneda.
Lukud ja võtmed
123. Xxxxx xx korteri (sh garaaži uksed) uksed peavad olema lukustatud mehhaanilise või elektroonilise lukuga.
124. Uksevõtmeid (sh valvesignalisatsiooni koode ning –võt- meid) ei tohi xxxxx xxxxx xx viisil mis võimaldaks kol- mandatel isikutel neile juurdepääsu. Näiteks ei tohi jätta võtmeid kohvikus järelevalveta jäetud jope taskusse.
125. Võtmetele ei tohi xxxxxxx xxxx või aadressi, mis võiksid teatavaks teha kindlustuskoha asukoha.
126. Võtme kaotamisel või sattumisel võõrasse ebasea- duslikku valdusesse peab kindlustusvõtja viivitamatult vahetama lukud.
Signalisatsioon
127. Signalisatsiooniseadmete olemasolul peab kindlustus- võtja tagama seadmete korrasoleku ja sisselülitamise kindlustuskohast lahkumisel – s.t seade peab nõueteko- haselt rakenduma ohu esinemisel.
128. Kindlustusvõtja peab kontrollima signalisatsiooni akut või muud toiteelementi vastavalt tootja või müüja juhistele.
129. Signalisatsiooni sõrmistik peab asuma kohas, kus selle kasutamist ei ole kõrvalistel isikutel võimalik jälgida.
Nõuded ehitamisel
130. Õigusaktidega ettenähtud juhtudel peab ehitamiseks olema ehitusluba või kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek.
131. Kui ehitis on valminud, tuleb sellele taotleda kasutusluba, v.a juhul, kui kasutusluba ei ole kohustuslik.
Vallasasjade hoidmine väljaspool hoonet, I korruse rõdul või terrassil
132. Kindlustatud hoonega xxxxx maatükil väljaspool hoonet, esimese korruse rõdul või terrassil asuvat vallasasja ei tohi jätta pikemaks ajaks järelevalveta.
133. Kindlustuskohast lahkumisel või pimeduse saabumisel tuleb õue, esimese korruse rõdule või terrassile viidud vallasasjad viia lukustatud hoonesse (näiteks tuppa või kuuri).
134. Eelmises punktis toodud kohustused ei kehti aiamööbli (pingid, lauad jms), soojuskiirgurite, suitsu- ja barbecue ahju ning grilliseadmete (söegrillid, gaasigrillid jms) kohta.
Vallasasjade hoidmine kasvuhoones
135. Kindlustuskohast lahkumisel ja pimeduse saabumisel tuleb esemed, mille väärtus on üle 200 euro, viia kasvuhoonest lukustavavasse hoonesse (nt tuppa või kuuri). Käesolevat nõuet kohaldatakse ka sel juhul, kui kasvuhoone ise on lukus- tatav. Käesolevat nõuet ei kohaldata kasvuhoonesisustusele (nt taimeriiulid, kastmissüsteemid jms).
Koduse vara ohutusnõuded väljaspool kindlustuskohta
136. Väljaspool kindlustuskohta peab kindlustusobjekt olema pideva ja vahetu järelevalve all või lukustatud autos mittenäh- taval kohal või lukustatud hoones.
137. Pidevaks ja vahetuks järelevalveks loetakse kindlustusobjekti hoidmist viisil, mille korral kindlustusobjekti seaduslik xxx- xxxx kohe märkab, kui kindlustusobjekti lõhutakse või varastatakse.
138. Kui jalgratas, tõukeratas, lapsevanker või ratastool jäetakse väljaspool oma õue (s.t maatükki, millel asub kindlustatud hoo- ne) järelevalveta, peab jalgratta või tõukeratta paigutama lukustatud hoonesse (nt kuuri) või lukustama jalgrattalukuga.
139. Kui jalgratas, tõukeratas, lapsevanker või ratastool jäetakse korterelamu trepikotta, pööningule või keldrisse, peab see olema lukustatud jalgrattalukuga ka sel juhul kui korterelamu välisuks on lukustatud.
Kindlustusobjektide liigid
140. Kindlustusobjektide liigid on:
140.1. hoone (vähemalt 4 m2), rajatised ja väikehooned (alla 4 m2);
140.2. korteri siseviimistlus;
140.3. kodune vara;
140.4. mõtteline osa hoonest (vt Xxxx 1).
141. Xxx xxxxx on kindlustatud, on hoonega xxxxx maatükil asuvad rajatised ja väikehooned (alla 4 m2) kindlustusobjektiks ka sel juhul, kui need on kindlustuspoliisile märkimata. Xxxxxxxxx ja väikehoonete (alla 4m2) kindlustamise eeskirjad on punktides 150 - 156.
Hooned, rajatised ja väikehooned
Hoone
142. Hoone on maaga püsivalt ühendatud, xxxxxx, püsivate välispiirete ja siseruumiga ehitis, mille üldpindala on vähemalt 4 m2.
143. Hoone üldpindala (üldpind) on tema kõigi elu- ja mitteeluruumide, abiruumide, lodžade, külmade verandade, külmade panipaikade, keldrite, rõdude, terasside ja hoonega ühendatud auto varjualuste põrandapindade summa.
144. Hoone kindlustus hõlmab kindlustusobjektiks xxxxx xxxxx olulisi osi (nt sanitaartehnika, siseviimistlus, hoone sees asuv elektrijuhtmestik, signalisatsiooniseadmed, hoone konstruktsioonidega püsivalt ühendatud (nt sisseehitatud) ahjud, pliidid, kaminad jms). Hoone kindlustus hõlmab ka hoones asuvat sauna.
145. Hoone kindlustus hõlmab hoone külge kinnitatud, väljaspool hoonet asuvaid raadio- ja teleantenne ja nende seadmeid, samuti hoone külge kinnitatud tehnosüsteemide osi (nt hoone külge kinnitatud ventilatsiooni-, küttesüsteemi osad, hoone külge kinnitatud elektrikilbid).
146. Hoone kindlustusega ei ole hõlmatud
146.1. hoone osad, mis ei ole hoonega ühendatud (ehitusmaterjalid, hoone küljest lahtimonteeritud osad jms);
146.2. hoones asuvad vallasasjad (kodune vara), näiteks mööbel (v.a köögimööbel p 157 ulatuses), teisaldatavad pliidid, külmikud, pesumasinad, kardinapuud ja siinid, vaibad, valgustid, reklaamsildid, muud vallasasjad, mis ei xxx xxxxx oluliseks osaks.
147. Eelmises punktis nimetatud asju võib kindlustusandja nõusolekul kindlustada kui kodust vara.
RIDAelAMU
148. Kaasomandis oleva või korteriomanditeks jaotatud ridaelamu (sh kaksikelamu) boksi kindlustamisel on kindlustus- objektiks ridaelamu boksi siseviimistlus ja ridaelamuboksi piires asuvad ehitise osad (sh kaasomandis olevad ehitise osad) kuni naaberboksi siseviimistluseni.
KAASoMAnDIS xxxXX Xxxxx MÕTTelIne oSA
149. Kaasomandis xxxxx xxxxx mõttelise osa kindlustamise eeskirjad on käesolevate kindlustustingimuste Lisas 1.
VÄIKeHooneD JA RAJATISeD
150. Xxx xxxxx (sh ridaelamu) või korteri siseviimistlus on kindlustatud, siis on automaatselt kindlustatud xx xxxxx maatükil asuvad maaga püsivalt ühendatud rajatised (nt aiad, piirded, lipumast, õuevalgustid, katusealused, maa-alused rajatised jms) ja väikehooned, s.o hooned, mille üldpindala on alla 4m2.
151. Xxxxxxxxx ja väikehoonete kindlustussumma on 10% samale kindlustuspoliisile märgitud samas kindlustuskohas asuvate hoonete kindlustussummade summast.
Näide. Kindlustuskohas on kindlustatud elamu (kindlustussumma 300 000 eurot), saun (kindlustussumma 50 000 eurot) ja
garaaž (kindlustussumma 30 000 eurot). Xxxxxxxxx ja väikehoonete kindlustussumma on 38 000 eurot.
152. Põhihoone on rajatiste ja väikehoonetega samas kindlustuskohas asuv suurima kindlustusväärtusega kindlustatud eluhoone.
153. Xxxxxxxxx ja väikehooned on kindlustatud samade kindlustusjuhtumite vastu kui põhihoone.
154. Kui põhihoone on kindlustatud alakindlustusega, siis rajatistele ja väikehoonetele tekkinud kahju hüvitamisel rakenda- takse samasugust alakindlustust.
155. Rajatisele ja väikehoonetele tekkinud kahju hüvitamisel rakendatakse samasugust omavastutust kui põhihoone vastava kindlustusjuhtumi korral.
SooJUSPUMPADe KInDlUSTAMIne
156. Hoone külge kinnitatud soojuspumba osad on hõlmatud hoone kindlustusega (vt p 145). Soojuspumba osad, mis ei xxx xxxxx külge kinnitatud, on kindlustatud rajatisena.
KÖÖGIMÖÖBlI KInDlUSTAMIne KooS HooneGA
157. Kindlustusobjektiks on ka kindlustatud hoones asuv köögimööbel. Köögimööbli kindlustussumma on 3000 eurot.
Ehitised, mis ei ole kindlustatud
158. Kindlustusobjektiks ei ole kaev (sh puurkaev, purskkaev, kaevus asuvad seadmed, kaevuvesi).
159. Kindlustusobjektiks ei ole sillad, paadisillad, muulid, tiigid.
160. Kindlustusobjektiks ei ole maapind, muru, taimed (sh puud ja põõsad), xxxx (nt xxxxx-, sõidu- ja jalgrattateed), palliväljakud, parklad.
161. Punktides 158 - 160 nimetatud objekte (sh basseinid) saab kindlustada erikokkuleppel kindlustusandjaga.
Hoone kindlustusväärtus
162. Hoone kindlustusväärtuseks on hoone taastamisväärtus, s.o hoone kindlustuskohas endisel xxxxx taastamise maksu- mus (xx xxxxx lammutamise ja prahi äraveo kulud,), xxxx xxxxx amortisatsiooni arvestamata.
163. Hoone kindlustusväärtus kindlustuslepingu sõlmimisel määratakse kindlustusvõtja poolt esitatud andmete alusel.
164. Kindlustusvõtja vastutab kindlustusobjekti kindlustusväär- xxxx xx kulumi määramisel aluseks võetavate andmete õig- suse eest.
165. Kui kindlustusvõtja poolt esitatud andmed ei ole õiged ning kindlustussumma on seetõttu väikesem kui tegelik kindlustusväärtus, on kindlustusandjal õigus rakendada alakindlustuse sätteid (vt p 197 - 198).
Korteri siseviimistlus
166. Kindlustusobjektiks on kindlustuskohas asuvad xxxxx- ri osad, mida saab muuta või eemaldada nii, et hoone väline kuju ei muutu, teiste kaasomanike huve ei riivata ning hoone püsimiseks ja ohutuse tagamiseks vajalikke konstruktsioone ei kahjustata.
167. Tervikuna kaasomandis olevas hoones asuvate korterite siseviimistluse kindlustamise eeskirjad on käesolevate kindlustustingimuste Lisas 1.
168. Siseviimistluseks on näiteks:
168.1. põrandad, xxxx xx seinad kuni kandva konstruktsioo- xxxx xx nende kattematerjalid;
168.2. hoone konstruktsioonidega püsivalt ühendatud (nt sisseehitatud) ahjud, pliidid, kaminad;
168.3. sanitaartehnika; korteris asuv saun;
168.4. xxxxx- xx külmaveetorustik alates korteris asetsevatest sulgemisarmatuuridest;
168.5. kanalisatsiooni-, ventilatsiooni- ja õhukonditsioneerisüsteemid alates korteriühendusest või -sisendist, mis piiritle- takse seina, põranda või laega;
168.6. elektrivarustussüsteem alates korteri väljalülitusseadmest;
168.7. mittekandvad vaheseinad;
168.8. radiaatorid ja korteri piires asuv keskküttetorustik;
168.9. korteri uksed ja aknad;
168.10. rõdu (v.a rõdu juurdeehitused nagu näiteks rõdu täiendavad piirded, katus jms);
168.11. korterelamus asuv korteriomandi reaalosa hulka kuuluv panipaik.
Korterelamu mõttelise osa kindlustamine
169. Kui kindlustuspoliisile on tehtud xxxxx korterelamu mõttelise osa kindlustamise kohta, on koos korteri siseviimistlusega kind- lustatud ka korteriomanikule kuuluv mõtteline osa korterelamu nendest osadest, mis kuuluvad kõigi korteriomanike kaas- omandisse. Kõigi korteriomanike kaasomandisse kuuluvad näiteks liftid, xxxxx xxxxx, kandvad seinad ja vahelaed, trepikojad.
170. Kui mõtteline osa korterelamust on kindlustatud, sisaldab korteri siseviimistluse kindlustussumma korterelamu mõtte- xxxx osa kindlustussummat.
171. Kahjusumma suuruseks on korteriomaniku mõttelise osa suurusele xxxxxx osa kõigi korteriomanike kaasomandis xxxxx- xx korterelamu osade taastamise kuludest.
Näide. Hoones on 10 võrdse suurusega korterit. Igale korteriomaniku mõttelise osa suurus hoone „põhikonstruktsioonides“ on seega 1/10. Korterelamu katus hävib tulekahjus. Xxxxxx taastamise kulu on 25 000 eurot, sellest korteriomaniku osa (kahjusum- ma) on 2500 eurot. Omavastutus on 300 eurot. Kindlustushüvitise suuruseks on 2500 – 300 = 2200 eurot.
172. NB! Korterelamu mõttelise osa kindlustus xx xxxxx mõttelist osa korterelamuga xxxxx maatükil asuvatest teistest hoo- netest ja rajatistest (nt mänguplatsid, elektrialajaamad, abihooned, kuurid jms).
Köögimööbli kindlustamine koos korteri siseviimistlusega
173. Kindlustusobjektiks on ka kindlustatud korteris asuv köögimööbel. Köögimööbli kindlustussumma on 3000 eurot.
Xxxx, xxxx xx xxxxx korteri siseviimistluseks VARA, MIѕ eI xxx Xxxxx olulIne oѕA
174. Siseviimistluseks ei xxx xxxx, mis ei xxx xxxxx oluline osa, näiteks mööbel (v.a köögimööbel p 173 ulatuses), teisaldata- vad pliidid, külmikud, pesumasinad, kardinapuud ja siinid, vaibad, valgustid.
175. Eelmises punktis nimetatud asju võib kindlustusandja nõusolekul kindlustada kui kodust vara.
Korteri siseviimistluse kindlustusväärtus
176. Siseviimistluse kindlustusväärtuseks on siseviimistluse kindlustuskohas endisel xxxxx taastamise maksumus, xxxx amortisatsiooni arvestamata. Kui korterelamu mõtteline osa on kindlustatud (vt p 169), siis sisaldab siseviimistluse kindlustusväärtus korteriomanikule kuuluva mõttelise osa kindlustusväärtust.
Kodune vara
177. Kodune vara on kindlustatud, kui koduse vara kindlustus on kindlustuspoliisile märgitud.
178. NB! Kindlustuskohas asuv köögimööbel on kindlustatud koos korteri või ehitisega ka sel juhul, kui koduse vara kindlustus on kindlustuspoliisile märkimata. Köögimööbli kindlustussumma on sel juhul 3000 eurot.
179. Kindlustusobjektiks on vallasasjad (edaspidi esemed), näiteks mööbel (sh köögimööbel), rõivad, kodumasinad, elektroonika jms.
KoGuMInA KInDluѕTATuD KoDune VARA
180. Kodust vara saab kindlustada esemete kogumina või esemeid kindlustuslepingus eraldi loetledes.
181. Xxxxxx loetletud esemete kindlustussummad ei sisaldu kogumine kindlustatud koduse vara kindlustussummas.
Esemed, mis ei ole kindlustatud
182. Kindlustusobjektiks ei ole:
182.1. xxxxxxxx, väärtpaberid, pangakaardid;
182.2. dokumendid (nt pass, diplom, volikiri, leping), käsikir- jad, joonised;
182.3. toataimed, elusloomad, eluslinnud, eluskalad;
182.4. esemed, mille omamine või valdamine on ebaseadus- lik (nt esemed, mille omamiseks või valdamiseks ei ole õigusaktidega ette nähtud litsentsi või luba, varasta- tud või röövitud esemed jms);
182.5. lõhkeaine;
182.6. andmekogud, andmebaasid;
182.7. arvutite tarkvara, litsentsid.
Koduse vara kindlustusväärtus TAAѕѕoeTAMIѕVÄÄRTuѕ
183. Koduse vara esemete kindlustusväärtuseks on taas- soetamisväärtus, v.a järgmises punktis toodud eseme- te korral. Taassoetamisväärtus on sama liiki, samade omadustega ja samasse hinnaklassi kuuluva uhiuue ese- me soetamiseks vajalik rahasumma.
EѕeMeD, MIlle KInDluѕTuѕVÄÄRTuѕeKѕ on AlATI TuRuVÄÄRTuѕ
184. Järgmiste esemete kindlustusväärtuseks on alati turuväärtus: mootorsõidukid ja põllumajandusmasinad ning nende haagised, kujutava kunsti teosed (maalid, graafika, skulptuurid jms), antiikesemed, relvad, kollektsioonid, ehted ja muud väärisesemed.
Kindlustushüvitise vähendamine või kindlustushüvitise mittemaksmine
185. Kui kindlustusvõtja või xxxx, xxxxx eest kindlustusvõtja vastutab, on kindlustuslepingut (sh ohutusnõudeid) rikkunud, on kindlustusandjal õigus vähendada kindlustushüvitist või keelduda kindlustushüvitise maksmisest, kui seaduse või kind- lustuslepingu tingimustega ei ole ette nähtud teisiti.
Kindlustushüvitise arvutamine
186. Kindlustushüvitis on see osa kahjusummast, mille hüvitab kindlustusandja.
187. Kindlustushüvitise maksmisel kindlustussumma ei vähene.
188. Kui kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isikul on õigus käibemaksu tagasi saada või tasaarvestada, lähtutakse kind- lustushüvitise arvutamisel kahjusummast xxxx käibemaksuta.
Hoone, rajatiste, väikehoonete (alla 4 m2) ja korteri siseviimistluse kindlustushüvitise arvutamine TAAѕTAMIѕKuluD, lAMMuTuѕKuluD
189. Kahjusumma suuruseks on kindlustusobjekti kindlustusjuhtumieelse seisundiga sarnasesse seisundisse viimiseks vajalik rahasumma. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kindlustusobjekti säilinud osa väärtust.
190. Hoone kahjustumisel või hävimisel on kahjusummaks hoone taastamiseks vajalikud kulutused, samuti kulutused hoone jäänuste lammutamiseks ja prahi äraveoks.
ÕIGUSAKTIDeGA KeHTeSTATUD nÕUeTeST TUleneVAD lISAKUlUD
191. Kahjusumma hulka arvatakse ka kindlustusobjekti taastamiseks vajalikud lisakulutused, mis on tingitud õigusaktidega kehtestatud nõuetest.
Näide. Hoonel oli eterniitkatus. Hoone hävib tulekahjus. Muinsuskaitsenõuete tõttu ei ole lubatud paigaldada uut eterniitka- tust, hoonele on ette nähtud kivikatus. Kindlustusandja hüvitab kivikatuse ehitamise kulu.
192. Kindlustusandjal ei ole hüvitamiskohustust selliste lisakulutuste osas, mida kindlustusvõtja oleks pidanud tegema sõltu- xxxx kindlustusjuhtumi toimumisest (nt kindlustusobjekti vastavusse viimine keskkonnakaitsenõuete, detailplaneerin- gu nõuete, muinsuskaitsenõuete vms riigi või kohaliku omavalitsuse poolt esitatud nõuete täitmine).
PRoJeKTeeRIMISKUlU
193. Projekteerimiskuluks loetakse kulutusi ehitusloa ja kasutusloa väljastamiseks (sh riigilõivud, projekti koostamise kulu jms).
194. Projekteerimiskulu hüvitatakse üksnes juhul, kui ehitisel oli vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist kehtiv kasutus- luba või kui õigusaktiga on ette nähtud, et kindlustusobjektil ei pea kasutusluba olema.
195. Kui kindlustusobjektil puudus vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist õigusaktiga ette nähtud kehtiv kasutusluba, projekteerimiskulu ei hüvitata.
196. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kulutusi hävinud või kahjustunud ehitisest erineva ehitise projekteerimiseks (juurdeehitused, täiendav korrus, välise lahenduse muutus jms). Kindlustushüvitise arvutamisel võetakse aluseks hävi- nud või kahjustunud ehitise projekteerimise kulu.
AlAKInDlUSTUSe RAKenDAMIne
197. Kui kindlustuspoliisile märgitud kindlustussumma on kindlustuspoliisile märgitud kindlustusväärtusest väiksem, siis rakendatakse hüvitamisel alakindlustuse sätteid, korrutades kahjusumma läbi kindlustussumma ja kindlustusobjekti kindlustusväärtuse jagatisega.
Näide. Hoone kindlustussumma on 75 000 eurot, omavastutus 300 eurot. Hoone kindlustusväärtus (taastamisväärtus) on 100 000 eurot. Tegemist on alakindlustusega. Kahjusumma on 10 000 eurot. Kindlustushüvitise suuruseks on (10 000 * 75
000 / 100 000) – 300 = 7200 eurot.
198. NB! Kui kindlustuspoliisile märgitud kindlustussumma võrdub kindlustuspoliisile märgitud kindlustusväärtusega, alakindlustust ei rakendata. Kui kindlustusvõtja poolt esitatud andmed ei ole õiged ning kindlustussumma on seetõttu väikesem kui tegelik kindlustusväärtus, on kindlustusandjal õigus rakendada alakindlustuse sätteid.
KInDlUSTUSSUMMA RAKenDAMIne
199. Kui punktide 187 - 198 alusel leitud kahjusumma on suurem kui kindlustussumma, loetakse kahjusumma võrdseks kind- lustussummaga.
OMAVASTUTUSe RAKenDAMIne
200. Kindlustushüvitise suuruseks on punktide 187 - 199 alusel arvutatud kahjusumma ja omavastutuse xxxx. Käesolevate kindlustustingimustega ettenähtud juhtudel omavastutust ei rakendata.
201. Xxx xxx xxxxx xxxx samas kohas toimunud kindlustusjuhtumi tõttu kahjustusid või hävisid mitu sama kindlustuslepingu- ga kindlustatud või samale kindlustuspoliisile märgitud kindlustusobjekti, rakendatakse ühte suurimat omavastutust.
Näide. Sama tulekahju tõttu hävib nii xxxxx xxx ka hoones olnud kodune vara. Hoone omavastutus on 1000 eurot. Kodu- xx xxxx omavastutus on 300 eurot. Kindlustushüvitise leidmisel rakendatakse omavastutust 1000 eurot (mitte 300 + 1000 eurot).
202. Kui omavastutuse rakendamine eraldi kindlustusobjektide xxxxx on kindlustusvõtjale soodsam, rakendatakse kindlus- tusvõtjale soodsamat lahendust.
Näide. Sama tulekahju tõttu saab kahjustada nii xxxxx xxx ka kodune vara. Hoone omavastutus on 1000 eurot, koduse vara omavastutus on 300 eurot. Hoone kahjusumma on 300 eurot, koduse vara kahjusumma 500 eurot. Kui rakendada ühte suuri- mat omavastutust (1000 eurot), jääks kahju hüvitamata (500 + 300 < 1000). Seepärast rakendatakse omavastutusi eraldi: hoo- ne kahju jääb hüvitamata, sest see on väiksem xxx xxxxx omavastutust. Koduse vara eest hüvitatakse 500 – 300 = 200 eurot.
KInDlUSTUSMAKSeTe KInnIPIDAMIne
203. Kindlustusandjal on õigus kinni pidada väljamaksmisele kuuluvast kindlustushüvitisest kindlustusperioodi lõpuni xxxx- xxxx kindlustusmaksed.
Koduse vara kindlustushüvitise arvutamine
204. Koduse vara kindlustushüvitise määramisel ei rakendata alakindlustuse sätteid.
KAHJUSUMMA leIDMIne
205. Kahjusumma suuruseks on kindlustusobjekti taassoetamiseks või kindlustusjuhtumieelse sei- sundiga sarnasesse seisundisse viimiseks vajalik rahasumma.
ESeT on VÕIMAlIK ReMonTIDA
206. Kui eset on võimalik ja majanduslikult otstarbe- kas remontida, määratakse kahjusumma suurus lähtudes vajalikest remondikuludest (sh vajali- kud ja mõistlikud transpordikulud) eseme vanust arvestamata.
ESeT eI ole VÕIMAlIK ReMonTIDA
207. Eseme sellisel määral kahjustumise korral, et xxxx xx ole võimalik või majanduslikult ots- tarbeks remontida, või varguse või röövimise korral on kahjusummaks xxxxx xxxxx taassoe- tamisväärtus, välja arvatud järgmises punktis toodud esemete korral. Taassoetamisväärtus on sama liiki, samade omadustega ja samasse hinna¬klassi kuuluva uhiuue eseme soetamiseks vajalik rahasumma.
208. Mootorsõidukite, põllumajandusmasinate ning nende haagiste, kujutava kunsti teoste (maalid, graafika, skulptuurid jms), antiikesemete, rel- vade, kollektsioonide, ehete ja muud väärise- semete kahjusummaks on alati nende esemete turuväärtus.
KInDlUSTUSSUMMA RAKenDAMIne
209. Xxx xxxxxx loetletud eseme kahjusumma on suurem xxx xxxxx eseme kindlustussumma, loetakse kahjusumma võrdseks xxxxx xxxxx kindlustussummaga.
210. Kui kodune vara on kindlustatud kogumina kahjusumma on suurem kui kindlustussumma, loetakse kahjusumma võrd- seks kindlustussummaga.
OMAVASTUTUSe RAKenDAMIne
211. Kindlustushüvitise suuruseks on käesoleva kindlustuslepingu alusel arvutatud kahjusumma ja omavastutuse xxxx.
212. Xxx xxx xxxxx xxxx samas kohas toimunud kindlustusjuhtumi tõttu kahjustusid või hävisid mitu sama kindlustuslepingu- ga kindlustatud või samale kindlustuspoliisile märgitud kindlustusobjekti, rakendatakse ühte suurimat omavastutust. Kui omavastutuse rakendamine eraldi kindlustusobjektide xxxxx on kindlustusvõtjale soodsam, rakendatakse kindlus- tusvõtjale soodsamat lahendust.
KInDlUSTUSMAKSeTe KInnIPIDAMIne
213. Kindlustusandjal on õigus kinni pidada väljamaksmisele kuuluvast kindlustushüvitisest kindlustusperioodi lõpuni xxxx- xxxx kindlustusmaksed.
Kahju hüvitamise viisid
214. Kindlustatul on õigus hüvitist xxxxx xx hüvitist käsutada ulatuses, mis tuleneb tema omandiõigusest ja kindlustatud vara suhtes sõlmitud lepingutest (nt kindlustuslepingud, pandilepingud).
215. Kindlustusjuhtumi korral maksab kindlustusandja rahalist hüvitist vastavalt käesolevale kindlustuslepingule. Kindlustus- andjal ei ole kohustust teostada ehitus- või remonditöid või korraldada kindlustusobjekti taastamist või asendamist.
Hoone, rajatise või korteri siseviimistluse kahju hüvitamine, avansiline hüvitis
216. NB! Käesoleva kindlustuslepingu alusel makstakse hoone, rajatise või korteri siseviimistlusega toimunud kindlus- tusjuhtumi korral hüvitist tingimusel, et kindlustusobjekt taastatakse kindlustuskohas.
217. Kui kindlustusobjekti ei taastata kindlustuskohas, maksab kindlustusandja ainult avansilise hüvitise, kuid kindlustusand- jal ei ole kohustust maksta hüvitist avansilist hüvitist ületavas osas.
218. Avansilise hüvitise suuruseks on kinnisasja, mille osaks kindlustusobjekt on, turuväärtuse vähenemine kindlustusjuhtu- mi tagajärjel, kuid mitte rohkem kui käesoleva kindlustuslepingu alusel arvutatud kindlustushüvitis.
Näide. Hoone kindlustussumma on 100 000 eurot. Käesolevate kindlustustingimuste alusel arvutatud hüvitis on 50 000 eurot. Kinnisasja turuväärtus vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist on 100 000 eurot. Kinnisasja turuväärtus pärast kindlustusjuhtumi toimumist on 70 000 eurot. Avansilise hüvitise suuruseks on (100 000 – 70 000) 30 000 eurot. Kindlus- tusandja maksab esmalt välja avansilise hüvitise 30 000 eurot. Ülejäänud osa hüvitisest (20 000 eurot) makstakse hoone taastamisel.
219. Avansilise hüvitise määramisel ei võeta arvesse muid kinnisasja turuväärtust vähendavaid asjaolusid kui kindlustusjuh- tum (nt turuhinna loomulik muutumine, kinnisasja koormamine pärast kindlustusjuhtumit jms).
220. Kindlustushüvitis avansilist hüvitist ületavas osas makstakse välja vastavalt tegelikele taastamiskulutustele, mis on teh- tud kahe xxxxx xxxxxx, arvates avansilise hüvitise väljamaksmisest tingimusel, et avansiline hüvitis on sihtotstarbeliselt kasutatud kindlustusobjekti taastamiseks.
Kokkulepped kindlustusandjaga
221. Kindlustustingimustes viidatud juhtudel ning kindlustusandja nõusolekul võib kindlustuskaitset laiendada.
222. Kindlustuskaitse laiendamise kokkulepe (s.h kindlustuslepingu muutmise kokkulepe) jõustub, kui kindlustusandja on väljastanud laiendatud kindlustuskaitse kohta kindlustuspoliisi ja kindlustusvõtja on tasunud selle eest kindlustusmakse vastavalt kindlustuspoliisil märgitule.
Xxxx 1. Xxxxx mõttelise osa kindlustamine
Mõtteline osa hoonest
223. Kindlustusobjektiks võib olla ka mõtteline osa kaasomandisse kuuluvast hoonest, rajatisest ja väikehoonest (alla 4 m2).
224. Mõttelise osa kindlustamisel on kindlustatuks üksnes kindlustuspoliisile märgitud kaasomanik. Kindlustuspoliisile mär- kimata kaasomanikud ei ole kindlustatud xx xxxx ei ole õigust saada kindlustushüvitist.
225. Mõttelise osa kindlustusväärtuseks on kaasomaniku mõttelise osa suurusele xxxxxx osa hoone (kui terviku) kindlustus- väärtusest.
Näide. Kaasomaniku mõttelise osa suurus on 25%. Xxxxx xxx terviku kindlustusväärtuseks on 100 000 eurot. Kaasomaniku mõttelise osa kindlustusväärtus on 25 000 eurot.
Hoone MÕTTelISe oSA KAHJUSUMMA ARVUTAMIne
226. Kahjusumma suuruseks on kaasomaniku mõttelise osa suurusele xxxxxx osa tekkinud kahjust.
Näide. Tugev tuul (üle 21 m/sek) viib kaasomandis olevalt hoonelt xxxxxx. Kogu xxxxxx taastamise kulu on 12 000 eurot. Kind- lustatud kaasomaniku mõttelise osa suurus on 25%. Kahjusumma suuruseks on 25% kahjust, s.o 3000 eurot.
227. Eeltoodud põhimõtet rakendatakse, sõltumata sellest, xxxxx kasutuses hävinud või kahjustunud kaasomandi osa oli ning kes tegelikult kahju kõrvaldamise kulud kandis.
228. Punktides 223 - 227 sätestatut (hoone mõttelise osa kindlustamine) ei kohaldata tervikuna kaasomandis olevas hoo- nes asuva korteri siseviimistluse kindlustamisel.
Tervikuna kaasomandis olevas hoones asuva korteri siseviimitluse kindlustamine
229. Korteri siseviimistlust saab kindlustada ka juhul, xxx xxxxxx asub hoones, mis on tervikuna kaasomandis. Tervikuna kaa- somandis olevas hoones kasutatakse ruume (kortereid) kaasomanike kokkuleppe alusel ja korteriomandeid ei ole moo- dustatud.
230. Tervikuna kaasomandis olevas hoones asuva korteri siseviimistluse kindlustamisel on kindlustusobjektiks kindlustuspo- liisile märgitud korteri siseviimistlus.
231. Tervikuna kaasomandis olevas hoones asuva korteri siseviimistluse kindlustamisel on siseviimistluse kindlustusväärtu- seks kindlustuspoliisile märgitud korteris asuva siseviimistluse taastamisväärtus.
232. Tervikuna kaasomandis olevas hoones asuva korteri siseviimistluse kindlustamisel on kindlustatuks üksnes kindlustus- poliisile märgitud kaasomanik. Kindlustuspoliisile märkimata kaasomanikud ei ole kindlustatud xx xxxx ei ole õigust saada kindlustushüvitist.
TeRVIKUnA KAASoMAnDIS xxxXX Xxxxx SISeVIIMISTlUSe KAHJUSUMMA ARVUTAMIne
233. Tervikuna kaasomandis xxxxx xxxxx siseviimistluse kahjusumma suuruseks on siseviimistluse taastamiseks vajalik rahasumma.
Näide. Tervikuna kaasomandis olevas hoones oleva korteri siseviimistlus saab tulekahju tõttu kahjustada. Kindlustatu kasutu- ses oleva korteri (kindlustuskoha) siseviimistluse taastamiseks vajalik rahasumma on 2500 eurot. Kindlustuspoliisil märgitud omavastutus on 500 eurot. Kindlustuspoliisile märgitud kaasomanikule hüvitatakse 2000 eurot.
KoRTeRelAMU MÕTTelISe oSA KInDlUSTAMIne KooS SISeVIIMISTlUSeGA
234. Kui kindlustuspoliisile on tehtud xxxxx mõttelise osa kindlustamise kohta, on koos korteri siseviimistlusega kindlustatud ka korteriomanikule kuuluv mõtteline osa ülejäänud hoonest, s.t hoone osadest, mida ei loeta korteri siseviimistluseks.
235. Mõttelise osa kindlustus xx xxxxx mõttelist osa korterelamuga xxxxx maatükil asuvatest teistest hoonetest ja rajatis- test (nt mänguplatsid, elektrialajaamad, abihooned, kuurid jms).
236. Kui mõtteline osa on kindlustatud, sisaldab korteri siseviimistluse kindlustussumma mõttelise osa kindlustussummat.
237. Kahjusumma suuruseks on korteriomaniku mõttelise osa suurusele xxxxxx osa kaasomandis olevate korterelamu osade taastamise kuludest.
Näide. Hoones on 10 võrdse suurusega korterit. Igale korteriomaniku mõttelise osa suurus hoone „põhikonstruktsioonides“ on seega 1/10. Korterelamu katus hävib tulekahjus. Xxxxxx taastamise kulu on 25 000 eurot, sellest korteriomaniku osa (kah- jusumma) on 2500 eurot. Omavastutus on 300 eurot. Kindlustushüvitise suuruseks on 2500 – 300 = 2200 eurot.
Kindlustustingimustes toodud kindlustussummade tabel
Tabelis on toodud lühikokkuvõte kindlustustingimustega kindlaks määratud kindlustussummadest viidetega punktidele, mil- lega kindlustussumma on kehtestatud.
Kindlustustingimustega kindlaks määratud kindlustussummasid kohaldatakse täiendavalt kindlustuspoliisil märgitud kindlus- tussummadele.
Objekt või kindlustuskaitse | Kindlustussumma | Viide kindlustustingimuste punktile |
Koduse xxxx xxxxxx rõdult, terrassilt, kasvuhoonest või oma õuest | 1000 eurot | 10 |
Koduse vara murdvargus korterelamu panipaigast | 1000 eurot | 12 |
Xxxxxx väljaspool kindlustuskohta | 1000 eurot | 14 |
Pangakaardi kadumine või xxxxxx | 1000 eurot | 23 |
Xxxx xxxxxx või seina tunginud vesi (NB! Hüvitatakse ainult ühe kindlustusjuhtumi eest) | 1000 eurot | 31 |
Asenduselamispinna hüvitis | 3000 eurot | 37 |
Hoonega koos kindlustatud maapealsete rajatised ja väikehooned | 10% samale kindlustuspoliisile märgitud samas kindlustuskohas asuvate hoonete kindlustussummade summast | 151 |
Korteri siseviimistlusega koos kindlustatud hooned ja maapealsed rajatised | 10% korteri siseviimistluse kindlustussummast | |
Hoonega koos kindlustatud köögimööbel | 3000 eurot | 157 |
Korteri siseviimistlusega koos kindlustatud köögimööbel | 3000 eurot | 173 |
Omavastutuse-vabad kindlustusjuhtumid
Tabelis on toodud lühikokkuvõte kindlustuskaitsetest ja kindlustusjuhtumitest, mille korral omavastutust ei rakendata koos viitega vastavale punktile.
Kindlustuskaitse | Omavastutus | Viide kindlustus- tingimuste punktile |
Lukkude ja võtmete kindlustuskaitse | 0 | 33 |
Aknaklaaside kindlustuskaitse | 0 | 34 |
Asenduselamispinna üürikulu kindlustuskaitse | 0 | 45 |
Üüritulu kaotuse kindlustuskaitse | 0 | 51 |
Kodukindlustuse Klassikpaketi tingimused TEK-K-20111 23
TERVE NAGU PURIKAS!
Ifi superpaketiga xxxx xxxxxx oma lemmikule parimat arstiabi – see on kõige laiema kaitsega koera- ja kassikindlustus Eestis.
......................................................................................................
Kindlustustelefon 1211 xxx.xx.xx
Tutvu kindlustustingimustega xxx.xx.xx