KEHTIVAD ALATES 31. MÄRTSIST 2015

VARAKINDLUSTUSE TINGIMUSED

KEHTIVAD ALATES 31. MÄRTSIST 2015

Varakindlustuse tüüptingimused on lahutamatuks osaks kindlustuslepingule, mille kindlustusvõtja sõlmib xxx xxxx kindlustamiseks.

Kindlustuslepingu olulisteks osadeks on kindlustusvõtja avaldus, poliis ning käesolevad tüüptingimused. Kindlustuslepingus reguleerimata küsimustes lähtutakse võlaõigusseadusest.

Kindlustustingimused sisaldavad kindlustusvõtja õigusi ja kohustusi, mistõttu on nende lugemine enne kindlustuslepingu sõlmimist väga oluline.

1. PÕHIMÕISTED

1.1. Kindlustusandja on AS Xxxxx Xxxxxxxxxx.

1.2. Kindlustusvõtja on kindlustusandjaga kindlustuslepingu sõlminud isik.

1.3. Soodustatud isik on isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitist. Kui kokku ei ole lepitud teisiti, siis loetakse soodustatud isikuks kindlustusvõtjat.

1.4. Kindlustatud ese on poliisile märgitud objekt (asi), mida kahjustumise vastu kindlustatakse. Käesolevates tingimustes on kindlustatud esemeks korteri siseviimistlus.

1.5. Kindlustusperiood on poliisile märgitud kokkulepitud ajavahemik, millal kindlustatud ese omab kindlustuskaitset.

1.6. Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustamisele kuuluv ese kindlustatakse. Käesolevates tingimustes on kindlustusriskideks tulekahju, loodusõnnetus, veekahju, vandalism ning transpordivahendi otsasõit.

1.7. Kindlustusriski suurenemine on olukord, kus pärast lepingu sõlmimist toimunud muutuste tõttu on kasvanud kindlustusjuhtumi toimumise tõenäosus või võimalik kahju suurus.

1.8. Kindlustusjuhtum on äkiline, ootamatu ja kindlustusvõtja tahtest sõltumatult kindlustusperioodi jooksul toimunud käesolevates tingimustes määratletud sündmus, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või soodustatud isikul kindlustushüvitise saamise õigus ning kindlustusandjal kindlustushüvitise väljamaksmise kohustus.

1.9. Kindlustussumma on kindlustuslepingus määratud maksimaalne hüvitise summa.

1.10. Kindlustushüvitis on kindlustusjuhtumist tulenevate kahjude ja kulutuste hüvitamiseks makstav summa.

1.11. Kindlustusmakse on kindlustusandja poolt määratud tasu kindlustuse eest, mida kindlustusvõtja peab maksma kindlustusandjale.

1.12. Mitmekordne kindlustus on olukord, kui sama kindlustusrisk on kindlustatud mitme kindlustusandja juures ja kindlustusandjate poolt kindlustuslepingute alusel kokku maksmisele kuuluv kindlustushüvitis on suurem kui kahju tegelik suurus.

2. KINDLUSTUSLEPINGU SÕLMIMINE, KEHTIMINE, TEABE ANDMINE JA KINDLUSTUSRISK

2.1. Teavitamise kohustus

2.1.1. Kindlustusvõtja peab enne lepingu sõlmimist teatama kindlustusandjale kirjalikult kõigist xxxxx xxxxx olevatest asjaoludest, millel on nende olemusest tulenevalt mõju kindlustusandja otsusele leping sõlmida või xxxx xxxx kokkulepitud tingimustel (olulised asjaolud). Eeldatakse, et olulised on asjaolud, mille kohta kindlustusandja on andmeid küsinud.

2.1.2. Kindlustusvõtja on muuhulgas kohustatud andma kindlustusandjale täielikku teavet kindlustatava vara, selle seisundi ja kasutusotstarbe kohta, samuti kindlustatava varaga

seotud tegevustest (sh võimalikest erakorralistest või plaanitavatest tegevustest) ja võimalikest muudest riskidest.

2.1.3. Kindlustusvõtja ja soodustatud isik kohustuvad viivitamatult kirjalikult korrigeerima (sh kindlustuslepingu kehtivuse ajal) kindlustusandjale antud vale, puudulikku või ebatäpset teavet. Sealhulgas on nad kohustatud viivitamatult teatama: aadressi muutusest; kindlustatud vara omaniku või valdaja vahetumisest; ehitise ja/või korteri ehitustööde või kapitaalremondi alustamisest; pikaajalisest varast eemalviibimisest (enam kui 30 päeva); kindlustatud vara kahjustamise, süütamise, murdvarguse või röövimise katsetest või ähvardustest.

2.1.4. Kui kindlustuslepingus ei ole otseselt märgitud teisiti, siis kõik kindlustusvõtja või soodustatud isiku poolt kindlustusandjale esitatavad kindlustuslepinguga seotud teated peavad olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

2.2. Kindlustuslepingu sõlmimine, jõustumine ja korraline lõppemine

2.2.1. Kindlustusandja väljastab kindlustusvõtja avalduse alusel kindlustuspoliisi koos arvega. Kindlustuspoliis tõendab kindlustuslepingu sõlmimist. Kindlustusleping jõustub kindlustusmakse laekumisele järgnevast päevast, kuid mitte varem kui kindlustusperioodi esimesel päeval xxxx 00:00. Kindlustusleping lõpeb kindlustusperioodi viimasel päeval xxxx 24:00.

2.2.2. Kui poliisile ei ole märgitud teisiti, siis on kindlustusperiood üks (1) aasta.

2.2.3. Kui poliisile ei ole märgitud teisiti, lõpeb kindlustusleping muuhulgas füüsilisest isikust kindlustusvõtja surmaga või teadmata kadunuks tunnistamisega ning juriidilise isiku puhul pankroti väljakuulutamisega, likvideerimise alustamisega (vastava otsuse tegemisega) või lõpetamise otsuse tegemisega likvideerimiseta lõpetamise korral. Kindlustusleping lõpeb samuti kindlustatud kinnisasja sundvalitsemisele määramise korral.

2.3. Kindlustusriski suurenemise vältimise kohustus

2.3.1. Kindlustusvõtja ja soodustatud isik kohustuvad vältima igasugust kindlustusriski suurenemist. Kindlustusvõtja ei või xxxx kindlustusandja eelneva kirjaliku nõusolekuta suurendada kindlustusriski ega lubada selle suurendamist kolmandate isikute poolt.

2.3.2. Kindlustusvõtja peab kindlustusriski suurenemisest viivitamatult kirjalikult kindlustusandjale teatama isegi juhul, kui kindlustusriski suurenemise põhjustas üldiselt teadaolev asjaolu, mis ei mõjuta üksnes selle kindlustusvõtja kindlustusriski. Eelnimetatud teatamiskohustuse rikkumise korral vabaneb kindlustusandja oma täitmise kohustusest.

2.3.3. Kindlustusandjal on õigus kindlustusleping üles öelda, kui kindlustusrisk on suurenenud xxxxx lepingu sõlmimist. Kindlustusandjal on eelnimetatud õigus olenemata sellest, kas kindlustusrisk suurenes kindlustusvõtja süül või kindlustusvõtjast sõltumata. Kindlustusandja õigus leping üles öelda lõpeb, kui ta ei kasuta seda õigust kolme (3) kuu jooksul, arvates ajast, mil ta xxx xxxxx kindlustusriski suurenemisest.

2.3.4. Kui kindlustusjuhtum toimub xxxxx kindlustusriski suurenemist, siis vabaneb kindlustusandja oma täitmise kohustusest, kui kindlustusriski suurenemisest ei ole kohaselt teavitatud (p 2.3.2).

3. KINDLUSTUSMAKSE

3.1. Kindlustusmakse tasumisega hilinemise tagajärjed

3.1.1. Kui sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või esimene kindlustusmakse ei ole tasutud kindlustusjuhtumi toimumise ajaks, siis vabaneb kindlustusandja kahju suuruse kindlakstegemise ja kahju hüvitamise kohustusest.

3.1.2. Kui kindlustusvõtja ei ole kindlustusperioodi esimese 30. päeva jooksul kindlustusmakset tasunud, siis eeldatakse, et kindlustusandja on kindlustuslepingust taganenud.

3.1.3. Perioodiliste kindlustusmaksete tasumise kokkuleppe korral hüvitab kindlustusandja ainult sellel ajavahemikul toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju, mille eest on kindlustusvõtja tasunud perioodilise kindlustusmakse. Perioodilise kindlustusmakse tasumine annab kindlustuskaitse kuni järgmise perioodilise kindlustusmakse tasumise tähtpäevani,

viimase perioodilise kindlustusmakse tasumine annab kindlustuskaitse kindlustusperioodi lõpuni.

3.2. Kindlustusmakse suurendamine

3.2.1. Kui kindlustusvõtja on lepingu sõlmimisel rikkunud olulistest asjaoludest teavitamise kohustust (teatamiskohustust), võib kindlustusandja nõuda mõistlikult suurema kindlustusmakse tasumist alates jooksva kindlustusperioodi algusest.

3.2.2. Kindlustusandjal on õigus nõuda suurema kindlustusmakse tasumist, kui kindlustusperioodi jooksul suureneb kindlustusrisk ja suurem kindlustusmakse on suuremat kindlustusriski arvestades mõistlik.

3.2.3. Kui kindlustusvõtja ei nõustu kindlustusmakse suurendamisega, siis on tal õigus kindlustusleping üles öelda. Eelnimetatud alusel kindlustuslepingu ülesütlemisel lõppevad kindlustuslepingust tulenenud õigused ja kohustused (sh kindlustusandja vastutus) kindlustusriski suurenemisel sellele vahetult eelnevast hetkest.

4. KINDLUSTATAV VARA

4.1. Korter

4.1.1. Korteri kindlustamisel on kindlustuskaitsega kaetud üksnes kivimajas (betoon, xxxx, telliskivi) asuva korteri omaniku ainuomandis olev reaalosa, mis koosneb reaalosa piires olevatest hoone olulistest osadest, mida ei saa eemaldada xxxx, et kahjustataks ehitise kaasomandis olevaid osi või teiste korteriomanike õigusi ja/või muudetaks hoone välist kuju.

4.1.2. Korteri kindlustamisel ei ole kindlustatud korteris või selle ümbruses asuvad vallasasjad.

4.1.3. Korteri kindlustamisel on kindlustuskaitsega kaetud üksnes ehitusloa alusel ehitatud, kohaselt projekteeritud ja vastuvõetud hoone konstruktsiooni- ja sisustuselemendid, mis on alaliselt kasutusel ja moodustavad hoone olulise osa. Need on ehitises asuvad veevarustuse-

, kanalisatsiooni-, gaasi-, külmutus- ja küttetorud, ventilatsioonisüsteemid, statsionaarsed soojaveeboilerid, vannid, radiaatorid, kraanid, elektrikilbid, paigaldatud juhtmestik, lülitid.

5. KINDLUSTAMISELE MITTEKUULUV VARA

5.1. Xxxx erikokkuleppeta xx xxxxxxx märketa poliisil ei anta kindlustuskaitset:

5.1.1. vallasasjadele ja rajatistele;

5.1.2. vundamentidele ja vaialustele, mis kannavad ehitise põhikonstruktsioonide hulka mittekuuluvaid osi, seadmeid ja rajatisi;

5.1.3. küttesüsteemidele (väljaspool korterit asuvad soojatorustikud ja nende juurde kuuluvad konstruktsioonid ja seadmed);

5.1.4. väljaspool korterit asuvatele kaablitele ja torudele;

5.1.5. korteri (korteriomandi) reaalosale vastavale mõttelisele osale ehitisest.

5.2. Kindlustuslepinguga ei ole kindlustatud ja kindlustuskaitset ei anta muuhulgas:

5.2.1. korterile või korteri osale, mis on ehitatud xxxx ehitusloata;

5.2.2. korterile või korteri osale, mille projekteerimisel või ehitamisel ei ole järgitud sellistele ehitistele kehtestatud kohustuslike norme;

5.2.3. korterile või korteri osale, mida kasutatakse xxxx kehtiva kasutusloata, kui kasutusluba on ehitise kasutamiseks kohustuslik;

5.2.4. korterile, mis asub puust või põhkmajas, sh krohvitud palkmajas;

5.2.5. korterile, milles kasutatakse lahtist tulekollet (näiteks pliitahi, xxxxx, ahi, biokamin).

6. KINDLUSTATAVAD RISKID

Poliisile tehtud märke korral on kindlustatud järgmised riskid:

6.1. Tulekahju

6.1.1. Kindlustusjuhtumiks loetakse kahju xxx xxxxx põhjustas: tulekahju - kontrollimatu põlemisprotsess, mida iseloomustab tule iseeneslik levimine, kuumuse ja/ või suitsu (tahma) eraldumine;

6.1.1.1. plahvatus - mahutites (auru-, gaasi-, või vedelikumahutis, boileris, katlas, torujuhtmes jms.) gaaside või aurude paisumisel momentaanselt tekkiv jõud (lööklaine), mis põhjustab purustusi või tulekahju;

6.1.1.2. välgulöök - vara vahetult tabanud välgulöök või keravälk, mis põhjustab purustusi või tulekahju; otsese välgulöögi poolt tabatud objekti (puu, post jms) langemine kindlustusobjektile;

6.1.1.3. lennuavarii - piloteeritava lennuaparaadi, tema osade või laadungi langemine objektile.

6.1.2. Tulekahju kindlustusjuhtumina ei käsitleta ja hüvitamisele ei kuulu kahju:

6.1.2.1. mis tekkis kindlustatud vara töötlemisel või muul viisil mõjutamisel tule või soojusega;

6.1.2.2. mis tekkis suitsu ja tahma väljumisel suitsulõõridest;

6.1.2.3. mis tekkis sisepõlemismootoriga mehhanismidele põlemiskambris toimunud plahvatus(t)e tagajärjel;

6.1.2.4. mis sai alguse elektriseadmest üle- või alapinge, ülekoormuse, lühise või pikselöögi tulemusena;

6.1.2.5. mis tekkis lõhkamis- ja kaevetöödest;

6.1.2.6. mis tekkis lõhkeainete, lõhkekeha plahvatusest.

6.1.3. Hüvitamisele kuuluvad ka mõistlikud kulud kustutus-, lammutus- ja koristustööde käigus kindlustusobjektile tekitatud kahju likvideerimiseks.

6.2. Loodusõnnetus

6.2.1. Kindlustusjuhtumiks loetakse kahju, xxx xxxxx põhjustas:

6.2.1.1. Torm - loomulikest atmosfääriprotsessidest esile kutsutud õhumasside liikumine, kui tuule kiirus on vähemalt 21 m/s.

6.2.1.2. Rahe

6.2.1.3. Lumi

6.2.1.4. Üleujutus - kindlustusobjekti kahjustumine tormi või sademete tagajärjel tekkinud veekogu või pinnasevee tõusuga kaasneva loodusliku üleujutuse tõttu.

6.2.2. Hüvitamisele kuuluvad mõistlikud kulud, mis on vajalikud kindlustatud vara kindlustusjuhtumile eelnenud seisukorra taastamiseks.

6.2.3. Loodusõnnetuse puhul ei käsitleta kindlustusjuhtumina ja hüvitamisele ei kuulu kahju:

6.2.3.1. mis tekkis vee (sh sademete), lume, rahe või pori tungimisest kindlustatud ruumidesse läbi avatud akende, uste;

6.2.3.2. mis tekkis lume xx xxx sulamisest või nende raskuse tõttu;

6.2.3.3. kui kindlustatud hoonete või rajatiste kahjustumise või purunemise üheks põhjuseks oli nende vanusest tingitud halb seisukord, osaline purunemine või kahjustumine eelneva pikaajalise ekspluatatsiooni tagajärjel;

6.2.3.4. ehitisele, mis on ehitusjärgus või ümberehituseks ettevalmistamisel;

6.2.3.5. hoonete ja ehitiste välispiiretele kinnitatud antennidele, mastidele, lahtistele elektrijuhtmetele, valgustitele, kaitsesirmidele, kui ei ole teisiti kokku lepitud.

6.2.4. Loodusõnnetuse toimumist tõendab kindlustusobjektile lähim riiklik meteoroloogiakeskus.

6.3. Veekahju

6.3.1. Kindlustusjuhtumiks loetakse kahju, kui see on tekkinud vee, veeauru ettearvamatu väljatungimise poolt:

6.3.1.1. vee- või küttesüsteemi või torustiku purunemise, sh külmumise tagajärjel;

6.3.1.2. kindlustatud seadme või eseme (pesu- või nõudepesumasina, nende ühendusdetailide, pumpade, anumate, mahutite, radiaatorite vms) paikse süsteemi või torustiku purunemise tagajärjel;

6.3.1.3. kolmandatele isikutele kuuluva süsteemi või torustiku purunemise, sh külmumise tagajärjel;

6.3.1.4. kolmandatele isikutele kuuluvatest ruumidest avatud kraanidega torustikest, akvaariumidest, vannidest, boileritest, basseinidest, pesumasinatest, pumpadest jt seadmetest.

6.3.2. Hüvitamisele kuuluvad mõistlikud kulud, mis on vajalikud kindlustatud vara viimiseks kindlustusjuhtumile eelnenud seisukorda.

6.3.3. Kindlustusjuhtumiks ei loeta:

6.3.3.1. kõdunemise, korrosiooni, kulumise, vammi, hallitamise, vms protsessi tulemusena tekkinud kahju;

6.3.3.2. tehnosüsteemi sulgemata avadest väljunud vee, veeauru tekitatud kahju;

6.3.3.3. kindlustuskohas tehtavate remont-, ehitus- või hooldustööde käigus vee või veeauru tekitatud kahju;

6.3.3.4. kanalisatsioonisüsteemi, seinte, lagede, põrandate või muude konstruktsioonide kaudu sisse tunginud vee või veeauru tekitatud kahju.

6.3.4. Veekahju puhul ei kaeta kahju põhjustanud tehnosüsteemi remonti ega selle taassoetamise kulusid.

6.4. Vandalism

6.4.1. Kindlustuskaitsega on kaetud juhtum, kui kindlustatud vara rikutakse või hävitatakse kolmanda isiku poolt ning juhtumi kohta on esitatud seaduses sätestatud korras avaldus politseile.

6.4.2. Hüvitamisele kuulub üksnes vandalismi tagajärjel rikutud või hävitatud vara, sh uste ning akende purunemine.

6.4.3. Hüvitamisele ei kuulu uste ning akende pinnale tekkinud praod ja vigastused, mis on jätnud uksed ja aknad terveks.

6.5. Transpordivahendi otsasõit

6.5.1. Kindlustusjuhtum on kindlustatud vara otsene kahjustumine või hävinemine vahetu kontakti tagajärjel transpordivahendiga.

6.5.2. Hüvitamisele ei kuulu kahjud, mis:

6.5.2.1. on tekitatud kindlustatud vara omaniku või valdaja poolt;

6.5.2.2. on tekitatud transpordivahenditele;

6.5.2.3. on tekitatud piirdeaedadele, tänavatele või teedele, kui ei xxx xxxxxx kokku lepitud;

6.5.2.4. hüvitatakse liikluskindlustuse lepingute alusel.

7. KINDLUSTUSVÕTJA KOHUSTUSED KINDLUSTUSJUHTUMITE VÄLTIMISEL

7.1. Kindlustusvõtja kohustub kindlustusjuhtumite vältimiseks järgima käesolevates tingimustes sätestatud nõudeid, täitma muude ohutuseeskirjadega ning õigusaktidega kehtestatud ohutusnõudeid. Kindlustusvõtja kohustub tagama, et eelnimetatud nõudeid ja eeskirju täidaksid ka kindlustuskohas viibivad kolmandad isikud.

7.2. Kindlustusvõtja kohustub tagama kindlustatud korteris veevarustuse-, kütte- ja kanalisatsioonisüsteemide normaalse ekspluatatsiooni, õigeaegse tehnilise teenindamise xx xxxxxxx, kusjuures suitsulõõrid ja korstnad tuleb puhastada vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini xxx xxxx aastas.

7.3. Kindlustusvõtja kohustub tagama, et elektri-, kütte-, gaasi- või muude tehnosüsteemide seadistus- või hooldustöid teevad xxxx xxxxxxx kvalifikatsiooniga spetsialistid.

7.4. Kindlustusvõtja kohustub tagama, et elektri-, kütte-, gaasi- või muud tehnosüsteemid on kohaselt projekteeritud, seadistatud, hooldatud ja ekspluateeritud.

7.5. Kindlustusvõtja kohustub tagama, et õigeaegselt lülitakse välja ja tühjendatakse veest ja veeaurust tehnosüsteemid juhul, kui temperatuur langeb nende vahetus ümbruses madalamale kui 0° C; või kui tehakse tehnosüsteemide remont- ja/või ehitustöid; või kui tehnosüsteemid jäävad mis tahes põhjusel pikemalt kui 30. päeva ekspluateerimata.

7.6. Kindlustusvõtja kohustub tagama, et hoonete katused oleksid hooldatud xx xxxxxx.

7.7. Kindlustatud vara peab olema lukustatud töökorras lukuga.

7.8. Kindlustusvõtja kohustub tagama, et väravad, uksed, aknad ja muud luugid oleksid kohaselt suletud ja lukustatud ning et võtmeid, koode, magnetkaarte vms hoitakse kõrvalistele isikutele kättesaamatus kohas.

7.9. Kindlustusvõtja kohustub tagama, et valvesignalisatsioon, kui see on olemas või kui see peab lepingu kohaselt olema olemas, on kohaselt sisselülitatud kui inimesi ei viibi kindlustatud korteris. Kindlustusvõtja kohustub tagama valvesüsteemi kohast hooldust tagamaks valvesüsteemi tõrgeteta töö.

8. KAHJU HÜVITAMISE PÕHIMÕTTED

8.1. Kindlustusväärtused

8.1.1. Korteri taastamisväärtuseks loetakse korteri kindlustusjuhtumi eelse seisukorra taastamise maksumust.

8.1.2. Taastamisväärtuse moodustavad:

8.1.2.1. ehitustööde maksumus;

8.1.2.2. projekteerimistööde ja ehitusjärelvalve maksumus;

8.1.2.3. ehitisesiseste insener-tehniliste süsteemide maksumus;

8.1.2.4. siseviimistluse maksumus korteri piires asuvatele ehitise osadele (sh kaasomandis olevad ehitise osad) kuni naaberkorteri siseviimistluseni.

8.1.3. Taastamisväärtuse alla ei kuulu:

8.1.3.1. korteri välistrasside maksumus;

8.1.3.2. korteri juurde kuuluvate rajatiste (sh tarad, müürid jne) maksumus;

8.1.3.3. maa xx xxxxx oluliste osade (va kindlustatud korter) maksumus;

8.1.3.4. võimalikud liitumis- ja osamaksud;

8.1.3.5. haljastustööde maksumus;

8.1.3.6. vara, mis ei xxx xxxxx oluline osa, näiteks mööbel, köögimööbel (sh sisse-ehitatud mööbel, teisaldatavad pliidid, külmikud, pesumasinad, kardinapuud, siinid, vaibad, valgustid.

8.1.4. Korteri jääkväärtus

Jääkväärtuseks loetakse korteri esialgsel xxxxx taastamise maksumust, millest on maha arvatud korteri seisundit, eelkõige selle vanust ja amortisatsiooni (e kulumit) väljendav summa.

8.2. Hüvitamine taastamisväärtuse alusel. Kui ei ole teisiti kokku lepitud, siis hüvitab kindlustusandja korteri kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju taastamisväärtuse alusel alljärgnevalt:

8.2.1. xxx xxxxxx on hävinenud, siis hüvitab kindlustusandja mõistlikud kulutused, mis tehakse korteri samaväärsena taastamiseks, kuid mitte rohkem kui seisukorrani, millises hävinenud korter oli enne kindlustusjuhtumit;

8.2.2. xxx xxxxxx on kahjustunud, siis hüvitab kindlustusandja mõistlikud kulutused remondile, kuid mitte rohkem xxx xxxxx, mis oleks tulnud hüvitada, xxx xxxxxx oleks hävinenud.

8.2.3. Kindlustusvõtja kaotab õiguse hüvitisele, kui ta ei alusta korteri taastamistöödega ühe aasta jooksul kindlustusjuhtumi toimumisest.

8.3. Kahju ei kuulu hüvitamisele taastamisväärtuse alusel järgmistel juhtudel:

8.3.1. korteri osas, mille kindlustusväärtus lepingu sõlmimise ajahetkel ei ole määratud taastamisväärtust arvestades;

8.3.2. korteri osas, mille kulum ületab 30 % taastamisväärtusest.

8.4. Hüvitamine jääkväärtuse alusel

8.4.1. Kui kindlustusväärtus on väiksem kui taastamisväärtus või kahju ei kuulu taastamisväärtuse alusel hüvitamisele, siis toimub kahju hüvitamine jääkväärtuse alusel.

8.4.2. Jääkväärtuse alusel hüvitamise korral on kindlustusandjal omal valikul õigus:

8.4.2.1. hüvitada tekkinud kahju rahas;

8.4.2.2. tasuda vara remondikulud;

8.4.2.3. remontida või asendada kahjustunud vara;

8.4.2.4. kindlustusandjal on õigus hüvitisest maha xxxxxx xxxx amortisatsioonist tulenev asja väärtuse vähenemine.

9. KOHUSTUSED KINDLUSTUSJUHTUMI KORRAL

9.1. Kindlustusjuhtumi saabumisel

9.1.1. Kindlustusjuhtumi saabumisel on kindlustusvõtja või soodustatud isik muuhulgas kohustatud:

9.1.1.1. teatama kindlustusjuhtumist ühe (1) tööpäeva jooksul kindlustusandjale ning kahe

(2) tööpäeva jooksul edastama vastava kirjaliku xxxxx;

9.1.1.2. vara rikkumise ja hävitamise või mis tahes muu väär- või kuriteo korral, kui see on otseselt või kaudselt seotud kindlustusjuhtumiga, teatama sellest viivitamatult ka politseisse ning edastama politsei vastavasisulise kinnituse kindlustusandjale;

9.1.1.3. teatama tulekahjust või muust hädaolukorrast viivitamatult päästeametile ning edastama päästeameti vastavasisulise kinnituse kindlustusandjale;

9.1.1.4. teatama viivitamatult kindlustusandjale, kui politsei või päästeamet ei ilmu mõistliku aja jooksul sündmuskohale.

9.1.2. Kui kindlustusvõtja või soodustatud isik rikub punktis 9.1 märgitud kohustust ning sellel rikkumisel on mõju kahju suuruse ja või kahjujuhtumi asjaolude tuvastamisel, siis võib kindlustusandja välja makstavat kahjuhüvitist vähendada.

9.2. Hüvitisavalduse esitamine

9.2.1. Hüvitatava kahju kindlakstegemise aluseks on kindlustusvõtja või soodustatud isiku kirjalik hüvitisavaldus.

9.2.2. Hüvitisavaldus tuleb esitada kindlustusandjale esimesel võimalusel xxxxx kindlustusjuhtumi toimumist, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast kindlustusjuhtumi toimumist.

9.2.3. Hüvitisavalduses kohustub hüvitisavalduse esitaja tegema kindlustatud varast nimekirja, xxxxxxxx xxx kahjustatud eseme väärtuse enne kindlustusjuhtumit.

9.2.4. Hüvitisavaldusega kohustub hüvitisavalduse esitaja esitama oma nõude tõendamiseks ammendava teabe ning lisama hüvitisavaldusele kviitungid, lepingud, arved ja muud tõendid, mida kindlustusvõtja omab ning mis tõendab kindlustusandja vastutuse ja hüvitatava kahju ulatust.

9.2.5. Kindlustusandja nõudmisel on hüvitisavalduse esitaja kohustatud oma hüvitisavaldust täpsustama ja esitama täiendavaid tõendeid. Hüvitisavalduses toodud asjaolude tõendamise kohustus lasub hüvitisavalduse esitajal, kes on kohustatud koguma tõendeid olenemata asjaolust, kas temalt võib mõistlikult oodata nende esitamist.

9.2.6. Kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik peab tõendama oma õiguslikku seost kindlustatava varaga ning esitama vara omaniku kirjaliku kinnituse selle kohta, et xxxx xx olnud kindlustuskaitse tähtajaga kattuvaks ajaks juba kindlustatud.

9.2.7. Kui hüvitisavalduse esitaja rikub punktides 9.2.1 kuni 9.2.6 märgitud kohustust, siis vabaneb kindlustusandja oma täitmise kohustusest.

9.2.8. Kui hüvitisavalduse esitaja on esitanud hüvitisavalduse xxxx, et oleks toimunud kindlustusjuhtumit, siis kohustub ta hüvitama hüvitisavalduse käsitlemise mõistlikud kulud.

9.2.9. Hüvitisavalduse esitaja kohustub enne, kui alustatakse kahjustatud või hävinenud vara taastamist või asendamist (sh enne sellega seotud kohustuste võtmist), kirjalikult kooskõlastama kindlustusandjaga taastamise või asendamise kulud ja viisi.

9.3. Kindlustusjuhtumi koha ülevaatus ja kahju kindlakstegemine

9.3.1. Kindlustusandjal on õigus kindlustatud vara üle vaadata ja teha kindlaks tekkinud kahju.

9.3.2. Kindlustusandjal on õigus anda kindlustusvõtjale täitmiseks kohustuslikke juhiseid vara asendamiseks, taastamiseks ja remondiks või kahjustatud vara hooldamiseks enne, xxx xxxxx varaga seoses tehakse midagi muud, kui kahju vähendamiseks või ärahoidmiseks vajalikud toiminguid. Kindlustusvõtja on kohustatud järgima kindlustusandja juhiseid taastamis- või parandustööde teostaja valikul, samuti taastamis-, parandamis- ja muude korrastusviiside kohta. Kui kindlustusvõtja ei täida kindlustusandja eelnimetatud juhiseid, piirdub kindlustusandja vastutus kuludega, mida oleks hüvitatud siis, xxx xxxx juhiseid oleks nõuetekohaselt täidetud.

10. ÜLDISED VÄLISTUSED

10.1. Kindlustusandja vabanemine täitmise kohustusest kindlustusvõtja kohustuse rikkumise korral.

10.1.1. Kindlustusandja vabaneb kindlustusjuhtumi toimumise puhul oma täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja on rikkunud kindlustuslepingust tulenevat mis tahes kohustust, välja arvatud juhul, kui:

10.1.1.1. kindlustusvõtja on rikkunud muud kui kindlustusmakse tasumise kohustust, mis tuleb kindlustusandja suhtes täita enne kindlustusjuhtumi toimumist ja rikkumine toimub muul põhjusel kui kindlustusvõtja süü tõttu või kui rikkumine ei mõjutanud kahju tekkimist või kahju suurust;

10.1.1.2. kindlustusvõtja rikub kohustust, mida ta pidi täitma kindlustusandja suhtes eesmärgiga vähendada kindlustusriski või vältida selle suurenemist ja rikkumisel ei olnud mõju kindlustusjuhtumi toimumisele ega kindlustusandja täitmise kohustusele;

10.1.1.3. kohustus xxxx kindlustusandja suhtes täita pärast kindlustusjuhtumi toimumist ja kindlustusvõtja ei rikkunud kohustust tahtlikult;

10.1.1.4. kohustus xxxx kindlustusandja suhtes täita pärast kindlustusjuhtumi toimumist ja kindlustusvõtja rikkus kohustust xxxxx hooletuse tõttu, kuid rikkumisel ei olnud mõju ei kindlustusjuhtumi kindlakstegemisele ega kindlustusandja täitmise kohustusele.

10.2. Kui kindlustusvõtja on kindlustuslepingu sõlmimisel andnud ebaõiget või puudulikku teavet, ei ole teabe muutumisest kohaselt teavitanud, ei ole kindlustusjuhtumi riski suurenemisest kohaselt teavitanud või kui kindlustusvõtja on rikkunud oma kohustusi kindlustusjuhtumite vältimisel, siis eeldatakse, et kindlustusvõtja kohustuste rikkumine on mõjutanud kindlustusjuhtumi toimumist, kindlustusjuhtumi kindlakstegemist ja kindlustusandja täitmise kohustust.

10.3. Seotud isikute tahtlus xx xxxxx hooletus

10.3.1. Kindlustusandja vabaneb täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi toimumise tahtlikult või xxxxx hooletuse tõttu.

10.3.2. Kui kindlustusvõtja või soodustatud isik on põhjustanud kindlustusjuhtumi alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või jääknähtude mõju all, siis loetakse, et nad on põhjustanud kindlustusjuhtumi tahtlikult. Kui kindlustusjuhtumi tekkimine on otseselt või kaudselt seotud kindlustusvõtja või soodustatud isiku poolt toime pandud õigusrikkumisega, siis loetakse, et kindlustusjuhtum on põhjustatud tahtlikult.

10.3.3. Kindlustusandja ei ole kohustatud kindlustuslepingut täitma, kui kindlustusvõtja või soodustatud isiku üleneja või alaneja sugulane või abikaasa või vabaabielu osaline, samuti muu nendega koos elav perekonnaliige põhjustas kindlustusjuhtumi toimumise tahtlikult.

10.3.4. Samuti ei ole kindlustusandja kohustatud kindlustuslepingut täitma, kui kindlustusjuhtumi saabumise põhjustas tahtlikult või xxxxx hooletuse tõttu:

10.3.4.1. kindlustusvõtjaga või soodustatud isikuga seotud isik;

10.3.4.2. kindlustusvõtja või soodustatud isiku juures töö- või teenistuslepingu alusel töötav füüsiline isik;

10.3.4.3. kindlustusvõtja või soodustatud isiku osanik, aktsionär, asutaja või muid sarnaseid õigusi omav isik, juhatuse või seda asendava organi, samuti nõukogu liige või eelnimetatud isikutega otseselt või kaudselt seotud juriidiline isik.

10.4. Vääramatu jõud

10.4.1. Kindlustuskaitse ei laiene kahjujuhtumitele, mille tekkimise põhjus või ulatus on otseselt või kaudselt seotud maavärinaga, katastroofidega, kodu- või muu sõjaga, sõjataoliste sündmustega, revolutsiooni, rahutuse, poliitiliste segaduste ja pööretega, mässu, ülestõusuga, tsiviilrahutustega, sundriigistamisega, erakorralise seisukorraga, sõjaseisukorraga, konfiskeerimisega, sekvestreerimisega, moratooriumiga, agressiooniga, tootmisalaste või teaduslike katsetustega, streigi või töösuluga,

10.4.2. Kindlustuskaitse ei laiene samuti kindlustusjuhtumitele, mille tekkimise põhjus või ulatus on otseselt või kaudselt seotud radioaktiivsusega või tuumareaktsiooniga, sh aatomituumade lõhustumine, muundumine, liitumine ning lagunemine.

10.5. Muud välistused

10.5.1. Kindlustusandja vabaneb täimise kohustusest, kui kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju on hüvitatud kolmanda isiku poolt.

10.5.2. Kindlustusvõtjal või soodustatud isikul ei ole õigust kindlustushüvitisele, kui ta ei ole kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju tegelik kandja.

11. KINDLUSTUSHÜVITIS

11.1. Hüvitamisele kuuluvast summast arvatakse maha rahasumma, mille ulatuses vastutab kindlustusvõtja iga kindlustusjuhtumi korral ise (omavastutus).

11.2. Kindlustusjuhtumi toimumisel hinnatakse alakindlustust iga kindlustatud eseme või kindlustatavate esemete loetelus toodud vara liigi kohta eraldi.

11.3. Kindlustushüvitis makstakse välja kindlustusandja hüvitisotsuse alusel.

11.4. Kindlustusandja maksab kindlustushüvitise välja ühe (1) kuu jooksul, arvates kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisest.

11.5. Kahju hüvitamise korral taastamisväärtuse alusel makstakse kindlustushüvitis välja maksegraafiku alusel vastavalt taastamistööde käigule.

12. KINDLUSTUSANDJA ÕIGUSED RIKUTUD VÕI KAOTATUD VARALE

Jääkväärtuse alusel hüvitamise korral on kindlustusandjal õigus tasuta omandada rikutud vara tervikuna või osaliselt või jätta vara omandamata. Kindlustusvõtja kohustub viivitamatult korraldama vara omandiõiguse ülekandmise. Kuni kindlustusandjalt vastavasisulise kirjaliku nõusoleku saamiseni kohustub kindlustusvõtja rikutud vara mitte võõrandama või koormama mis tahes võla- või asjaõigustega. Xxxx xxxx omandiõiguse ülekandmiseni on kindlustusandjal õigus pidada kinni maksmisele kuuluv hüvitis.

13. VAIDLUSTE LAHENDAMINE

Kindlustuslepingust tulenevad vaidlused lahendatakse Kindlustuse lepitusorganis või kohtus. Kindlustuslepingule kohaldatakse ja vaidluste lahendamisel juhindutakse Eesti Vabariigi seadustest.