TALLINNA KUNSTIGÜMNAASIUMI TÖÖTASUJUHEND
KINNITATUD
Tallinna Kunstigümnaasiumi direktori
20.märtsi 2015 käskkirjaga nr 3-3/1-2
Xxxx
TALLINNA KUNSTIGÜMNAASIUMI TÖÖTASUJUHEND
I. Üldsätted
§ 1. Töötasujuhendi eesmärk
(1) Töötasujuhend määrab kindlaks Tallinna Kunstigümnaasiumi (edaspidi kool) töötajate töö tasustamise, täiendava xxxx xx toetuse maksmise põhimõtted ning neile töötasuga seotud tagatiste andmise ja hüvituste maksmise korralduse.
(2) Töötasustamise põhimõtted toetavad koolijuhi iseseisvat otsustusõigust koolieesmärke toetava ja tulemustele suunatud töötasukorralduse rakendamisel.
(3) Kooli töötajate töö tasustatakse vastavalt töölepingu seadusele, Vabariigi Valitsuse 28.novembri 2013 määruse nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine”, Tallinna Linnavolikogu 05.märtsi 2009 määruse nr 6 „Tallinna Haridusameti hallatavate asutuste töötajate töötasustamise alused”, Tallinna linnapea 07.märtsi 2014 käskkirja nr PO-1/51 „Tallinna linna ametiasutuste hallatavate asutuste töötajate töö tasustamise põhimõtted” ning pedagoogide töö tasustamist reguleerivatele õigusaktidele ja kokkulepetele.
§ 2. Mõisted
Tööandja on kooli direktor.
Töö vahetu korraldaja on kooli direktori kui tööandja volitatud isik (õppealajuhataja, majandusjuhataja), kes täidab tööandja kohustusi ja teostab tööandja õigusi.
Töötaja on isik, kes töötab koolis töölepingu alusel.
Xxxxxx on töötaja ja tööandja.
Töötasu on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule, samuti muudel õigusaktis ettenähtud juhtudel.
Põhipalk ja kokkulepitud tasud on põhipalk, kõik puhkusetasud (sh õppepuhkus), puhkusehüvitis, väljateenitud puhkusepäevade eest arvestatud kohustuse muutus, kõik põhipalga asemel keskmise palga alusel arvestatud tasud (tööandja koolitus jms tagatistasud).
Regulaarsed lisatasud on lisatasud, mis tulenevad seadustest (tasu öötöö, riigipühadel töötamise ning valveaja eest) või on määratud vähemalt aastaks, põhipalga suurendus öötöö või töö eripära eest, lisatasu klassijuhatamise eest jms).
Ebaregulaarsed lisatasud on lisatasud, mis on määratud lühemaks periooduks kui aasta (asendamistasu, tasu täiendavate tööülesannete eest, tasu ületunnitöö eest).
Boonused on preemia kauaaegse töötamise eest, sünnitoetus, matusetoetus, toetus õnnetuse, varguse jm juhul, kokkuleppelised hüvitised töösuhte lõppemisel; kõik toetused ja hüvitised, mis ei tulene seadusest ja määratakse asutusesiseselt.
Preemiad ja tulemustasud on tasud, mida makstakse seatud eesmärkidest kõrgemate tööalaste saavutuste eest (tulemuspreemiad ja preemiad ühekordsete töötulemuste eest).
Hüvitised ja toetused on seadusest tulenevad hüvitised töösuhte lõppemisel (sh etteteatamata aja eest), tervisekahju hüvitis vms seaduslikud hüvitised, toetused.
Haigushüvitised on tööandja poolt makstav haigushüvitis vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 4. – 9. haiguspäev.
Keskmine töötasu on töötajal teatud aja jooksul teenitud töötasu kogusummast arvutatav keskmine tasu mingi ajaühiku (tunni, päeva, kuu vms.) kohta. Keskmise töötasu arvutamise xxxx xx tingimused sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.
Töötasutingimused on töötaja töötasu ja täiendava tasu summa, mille hulka on arvutatud seaduse alusel kinnipidamisele kuuluvad maksud, töötasu arvutamise viis ja maksmise kord.
Töötasu alammäär on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule (tunnile, kuule vms.) xxxxxx töötasu suurus, millest madalamas ei ole lubatud kokku leppida töötamisel täistööajaga.
II. Töötasutingimuste kindlaksmääramine ja muutmine
§ 3. Töötaja töötasumäärad ja nende muudatused lepitakse kokku töölepingus.
§ 4. Tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus, igale palgaarvestusajale järgneva kuu 10.kuupäevaks.
§ 5. Kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval.
§ 6. Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud xxxxxx xx maksed (üksikisiku tulumaks ja töötuskindlustusmakse).
§ 7. Tööandja maksab töötaja töötasult sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse.
§ 8. Tööandja kannab töötaja töötasu ülekandega Töötaja määratud pangakontole.
§ 9. Töötaja kuutöötasumäära kindlaksmääramisel lähtutakse Eesti Vabariigi ametite klassifikaatoris kehtestatud ametikohtade liigitusest ja ametikoha nimetusele vastavast kuutöötasu alammäärast (xxxx Tallinna Kunstigümnaasiumi töötasujuhendile).
§ 10. Töötasu korraldavate seaduste, valitsuse määruste või töölepingu muutumisel on tööandja kohustatud muutma töötaja töötasutingimusi hiljemalt ühe kuu möödumisel, kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamise päevast.
§ 11. Töölepingus võib tööandja töötajale ette näha seaduses kehtestatuga võrreldes soodsamad töötasutingimused.
III. Täiendavad tasud
§ 12. Töötajale võib määrata ja maksta kooli eelarves ette nähtud töötasuvahendite piires järgmisi tasusid: lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise eest, individuaalne lisatasu, asendustasu, preemia, tulemustasu ja toetus.
§ 13. Xxxxxxxx täiendavate tööülesannete täitmise eest
(1) Töötajale võib määrata ja maksta kooli eelarves ette nähtud töötasuvahendite piires lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise eest.
(2) Xxxxxxxx täiendavate tööülesannete täitmise eest on töötaja xxxxxxxxxxx või ametijuhendis sätestamata tööülesannete täitmise eest makstav tasu.
(3) Kui töötaja teeb talle kindlaksmääratud töö ajal töötaja ja tööandja kokkuleppel töölepingus või ametijuhendis ettenähtuga võrreldes lisatööd, võidakse talle määrata ja maksta lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise eest, välja arvatud ajavahemikul 01.juunist kuni 31.augustini, järgmises suuruses:
Klassiõpetajale, põhikooli aineõpetajale, gümnaasiumi aineõpetajale ja õpiabirühma õpetajale ühe õppetunni eest nädalas, mis ületab 24 õppetundi nädalas:
a) noorempedagoog 36,00 eurot,
b) pedagoog 36,00 eurot,
c) pedagoog-metoodik 39,60 eurot.
(4) Klassijuhataja ülesandeid täitvate õpetajate täiendava tasu alammäär kalendrikuus, välja arvatud ajavahemikul 01.juunist kuni 31.augustini, on põhikoolis 130 eurot ja gümnaasiumis 100 eurot.
(5) Xxxxxxxx täiendavate tööülesannete täitmise eest määramisel tuleb kirjalikus kokkuleppes või käskkirjas nimetada selle maksmise põhjendus ning periood, mille eest tasu määratakse. Nimetatud tasu kuulub töötasu xxxxx xx makstakse välja asutuse palgapäeval.
(6) Tasu täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest kokku võib xxxx xxxx 50 % ametikohale määratud kuutöötasumäärast.
§ 14. Asendustasu
(1) Töötajale võib määrata ja maksta kooli eelarves ette nähtud töötasuvahendite piires asendustasu.
(2) Asendustasu on ajutiselt äraoleva töötaja asendamise või ajutiselt vaba töökoha ülesannete täitmise eest makstav tasu, kui asendamine ei ole ette nähtud töölepingus või ametijuhendis.
(3) Asendustasu määramisel tuleb kirjalikus kokkuleppes või käskkirjas nimetada selle maksmise põhjendus ning periood, mille eest tasu määratakse. Nimetatud tasu kuulub töötasu xxxxx xx makstakse välja asutuse palgapäeval.
§ 15. Individuaalne lisatasu, preemia ja tulemustasu
Töötajale võib määrata ja maksta kooli eelarves ette nähtud töötasuvahendite piires järgmisi tasusid:
individuaalne lisatasu - tasu töötaja silmapaistvate teadmiste, kogemuste, oskuste või võimekuse eest ehk tasu nõutavast tulemuslikuma töö eest;
preemia – töökohustuste silmapaistvalt hea täitmise või kauaaegse tööpanuse eest makstav ühekordne tasu;
tulemustasu – perioodi tulemuste hindamise alusel püstitatud eesmärkide saavutamisel tehtud töö või märkimisväärse tulemuse või asutusele olulise projekti tulemusliku lõpetamise eest makstav tasu.
Lõike 1 punktides 1 – 3 loetletud tasude määramisel tuleb kirjalikus kokkuleppes või käskkirjas nimetada selle maksmise põhjendus ning periood, mille eest tasu määratakse. Nimetatud tasud kuuluvad töötasu xxxxx xx makstakse välja asutuse palgapäeval.
Preemia ja tulemustasu makstakse välja asjaomasele tööperioodile järgneval palgapäeval.
Kooli töötajale preemia ja tulemustasu määramine tuleb eelnevalt kooskõlastada Tallinna Haridusameti juhatajaga.
Preemia ja tulemustasu määratakse kooli direktori käskkirjaga töötaja töö vahetu korraldaja ettepanekul.
Preemiat ja tulemustasu ei maksta katseajal ja töökohustuste rikkumise korral.
§ 16. Öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamine
(1) Kui tööaeg langeb ööajale (xxxx 22:00 xxxx xxxx 06:00), maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest.
Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu.
Riigipühal töötamist võib töötaja soovil hüvitada vaba aja andmisega, arvestusega ühe tunni töö eest üks tund vaba aega.
§ 17. Ületunnitöö hüvitamine
Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema xxxx xxx kokkulepitud tööaja (ületunnitöö).
Tööandja võib töötajalt nõuda ületunnitöö tegemist tööandja tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu.
Tööandja hüvitab töötajale ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses üks tund ületunnitööd hüvitatakse ühe tunni vaba ajaga), kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas.
(4) Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu.
IV. Boonused
§ 18. Puhkusetoetus
(1) Töötajale ei maksta puhkusetoetust.
§ 19. Lapse sünnitoetus
(1) Kooli töötajale võib maksta kooli eelarves ettenähtud töötasuvahendite olemasolu korral lapse sünnitoetust ühe lapse kohta kuni 55% Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuutasu alammäärast.
(2) Lapse sünnitoetust makstakse töötaja avalduse ja lapse sünnitõend alusel.
§ 20. Matusetoetus
Töötajale võib maksta matusetoetust vanema, abikaasa, lapse xxxxx korral kuni 70% Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuutasu alammäärast.
Matusetoetuse maksmiseks esitab töötaja kooli direktori nimele vastava põhjendatud taotluse koos surmatunnistuse koopiaga.
Töötaja töösuhte lõppemisel seoses tema surmaga makstakse töötaja lähedasele avalduse alusel matuse korraldamisega seonduvate kulude osaliseks katmiseks toetust (näidates käskkirjas toetust saava isiku nime, isikukoodi, aadressi ja pangakonto numbri, kellele toetus üle kantakse) kuni Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuutöötasu alammäära kahekordses ulatuses.
§ 21. Toetus õnnetuse, varguse või muudel erakorralistel juhtudel
(1) Toetust õnnetuse, varguse või muudel erakorralistel juhtudel võib maksta töötajale tema avalduse või töötaja töö vahetu korraldaja ettepanekul, kui töötaja materiaalne olukord on oluliselt halvenenud töötaja tegevusest või tahtest sõltumatu sündmuse tagajärjel.
(2) Töö vahetu korraldaja lisab töötaja avaldusele oma põhjendatud seisukoha.
(3) Toetust õnnetuse, varguse jm juhul makstakse kuni Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud töötasu alammäära kahekordse määra ulatuses, arvestades iga konkreetset juhtumit eraldi.
Toetust õnnetuse, varguse jm juhul makstakse koolile kinnitatud töötasuvahendite piires.
V. Tagatised ja hüvitised
§ 22. Puhkusetasu
Puhkusetasu arvutamise algdokument on tööandja kinnitatud puhkuse ajakava või direktori käskkiri.
Puhkusetasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra alusel. Olenemata puhkusetasu väljamakse hetkest võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks puhkuse algusele eelnevale eelviimasele tööpäevale eelneval kuuel kalendrikuul töötaja poolt teenitud töötasu. Puhkusetasu arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse rahvus- ja riigipühade võrra.
Puhkusetasu makstakse töötajale proportsionaalselt puhatud ajaga puhkuse kasutamise kuule järgneva kuu palgapäeval koos vastava arvestuskuu töötasuga. Juhul kui töötaja soovib saada puhkusetasu hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, esitab ta tööandjale vähemalt 14 kalendripäeva enne puhkuse algust sellekohase avalduse.
§ 23. Õppepuhkuse tasu
Töötajale antakse koolituses osalemiseks õppepuhkust.
Koolitusel osalemiseks antakse töötajale koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul.
Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest.
Tasemekoolituse lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töötajale töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär.
Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 kuni 4 sätestatut kohaldatakse töötajatele, kes osalevad ka tasemekoolituse päevases õppevormis ja täiskoormusega õppes.
Tööandja võib õppepuhkuse andmist edasi lükata juhul, xxx xxx 10 protsendi töötajatest või teenistujatest on samaaegselt õppepuhkusel.
Vabaharidusliku koolituse eest tasub sellest huvitatud füüsiline või juriidiline isik.
Õppepuhkuse tasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra alusel. Keskmise töötasu arvutamisel on aluseks õppepuhkuse alguse päevale eelneval kuuel kalendrikuul töötaja poolt teenitud töötasu. Õppepuhkuse tasu arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse rahvus- ja riigipühade võrra.
§ 24. Haigushüvitis
(1) Haigushüvitise arvutamise algdokument on haigusleht.
(2) Haigushüvitis arvutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra alusel. Hüvitise arvutamisel võetakse aluseks tööandja poolt hüvitamisele kuuluvale esimesele haiguspäevale eelneval kuuel kuul töötaja poolt teenitud töötasu. Haigushüvitise arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu ei vähendata rahvus- ja riigipühade võrra.
VI. Andmete avaldamine töötaja töötasu kohta
§ 25. Töötasu maksmisel on tööandja kohustatud töötaja soovil andma talle elektroonilise teatise töötajale arvutatud töötasu ja täiendavate tasude, samuti tema töötasust kinnipeetud summade, tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja tema nimel tehtud sissemaksete kohta.
§ 26. Tööandja ei avalda xxxx töötaja eelneval vabal tahtel antud kirjaliku nõusolekuta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu, samuti töötasutingimuste (töötasumäärad, töötajale makstavad täiendavad tasud, töötasu arvutamise viis ja maksmise kord) kohta.
§ 27. Töötajal, kellele tööülesannete täitmisel või muul viisil saavad teatavaks tööandja teisele töötajale arvutatud ja väljamaksmisele kuuluv töötasu ning tema töötasutingimused (töötasumäärad, töötajale makstavad täiendavad tasud, töötasu arvutamise viis ja maksmise kord), on keelatud nimetatud andmete avaldamine, et tagada tööandja teise töötaja töötasuandmete kaitse.
Tallinna Kunstigümnaasiumi
töötasujuhendi xxxx
Ametikohtade liigitus ja kuutöötasu alammäärad
( eurodes )
1.Juhid – põhitegevuse juhid ja muude alade juhid (õppealajuhataja) 2.Tippspetsialistid – galerii juhataja, huvijuht, personalijuht |
900
580
|
3.Pedagoogikaspetsialistid 3.1 klassiõpetaja, põhikooli aineõpetaja, gümnaasiumi aineõpetaja, õpiabirühma õpetaja 1) noorempedagoog 2) pedagoog 3) pedagoog-metoodik
3.2 pedagoog (v.a punktis 3.1 nimetatud) 1) noorempedagoog 2) pedagoog 3) vanempedagoog 4) pedagoog-metoodik |
900 900 990
800 800 808 922 |
4.Keskastme spetsialistid ja tehnikud – infojuht, laborant, majandusjuhataja, sekretär, õpetaja abi, raamatukoguhoidja |
418 |
5.Oskus- ja käsitöölised ning lihttöölised – turvamees, remonditööline, koristaja, valvur, majahoidja, riietehoidja |
390 |
Märkused:
Pedagoogidele esitatud töötasu alammäärad kuus on tagatud pedagoogilise kõrgharidusega (nominaalne õppeaeg viis aastat) või magistrikraadi ja õpetajakutsega pedagoogile.
Rakenduskõrgharidusõppe diplomiga või bakalaureuse kraadiga pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele vastava pedagoogi töötasu alammäär kuus võib olla pedagoogilise kõrgharidusega või magistrikraadi ja õpetajakutsega pedagoogi töötasu alammäärast kuni 10 protsenti xxxxxxx.
Gümnaasiumi lõputunnistusega või kutsekeskhariduse lõputunnistusega või keskhariduse baasil kutseõppe tunnistusega või bakalaureuse kraadiga või magistrikraadiga pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele mittevastava pedagoogi töötasu alammäär kuus võib olla kõrgharidusega või magistrikraadi ja õpetajakutsega pedagoogi töötasu alammäärast kuni 15 protsenti xxxxxxx.
Tööandjal on õigus määrata kooli eelarves töötasudeks ette nähtud vahendite piires pedagoogidele kehtestatud töötasu alammäärast kuni 30 protsenti kõrgem töötasumäär kuus, näidates xxx xxxxx suurendamise põhjendused.
Punktides 1-2 sätestatut ei kohaldata õpetajatele ja tugispetsialistidele, kes Haridus- ja teadusministri 29.08.2013 määruse nr 30 jõustumise hetkel töötavad koolis pedagoogina, vastates haridusministri 26.08.2002. a määrusega nr 65 „Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded” vastaval ametikohal töötamiseks esitatud kvalifikatsiooninõuetele.
8