Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia)
Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia)
30. november 2013
Investeerimispõhimõtted
Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia) on kohustusliku kogumispensioni võimaldamiseks loodud lepinguline investeerimisfond. Fondi eesmärgiks on saavutada vara väärtuse pikaajaline kasv, investeerides kuni 50% varadest aktsiatesse, aktsiafondidesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse ning ülejäänud osa võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisasjadesse xx xxxxxx xxxxxxx.
Riskiaste
Xxxxxxx risk Kõrgem risk
Väiksem võimalik tulu Kõrgem võimalik tulu
1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |
Skaalal toodud kategooriad põhinevad Fondi vara väärtuse kõikumisele viimase viie aasta jooksul.
Üldandmed
46.3%
48.9%
Fondivalitseja Swedbank Investeerimisfondid AS
Tootluse standardhälve (viimase 3 a põhjal) 5.5%
Portfell varaklasside järgi
Fondijuht Xxxxxx Xxxx
Asutamisaasta 2002
2.4%
2.4%
Fondiosaku puhasväärtus (NAV) Xxxxx xxxxxx puhasväärtus
1.06279 EUR
446 819 349 EUR
Kinnisvara
Võlakirjad ja deposiidid
Keskmine haldustasu aastas** 1.33%
Sisenemistasu 0.0%
Väljumistasu 1.0%
Fondi tootlus*
Aktsiad
Raha
1.20
1.10
Fondiosaku puhasväärtus (NAV)
Aktsiaportfell regioonide järgi
2.5%
5.6%
5.6%
29.9%
18.9%
19.4%
18.1%
Arenenud turud Kesk- ja Xxx-Euroopa
1.00
0.90
0.80
USA
Arenevad turud Aasias Ladina-Ameerika Venemaa
Baltikum
0.70
Võlakirjaportfell regioonide järgi
0.60
16.2%
18.1%
65.7%
06.2002 06.2003 06.2004 06.2005 06.2006 06.2007 06.2008 06.2009 06.2010 06.2011 06.2012 06.2013
aasta algusest 1 kuu 3 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat 5 aastat loomisest
Tootlus* | 4.3% | 0.5% | 4.2% | 5.0% | 18.5% | 13.8% | 32.8% | 66.3% |
Aasta baasil | 5.0% | 8.8% | 4.4% | 5.8% | 4.6% | |||
2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | |
Tootlus* | 17.2% | 8.9% | 5.7% | -29.1% | 12.2% | 9.9% | -3.2% | 10.9% |
Suurimad investeeringud
Aktsiaportfell Osakaal
Arenenud turud
Arenevad turud
Baltikum
11.0%
6.1%
1.6%
0.7%
0.2%
0.1%
Portfell valuutade järgi
db x-trackers MSCI AC Asia ex Japan Index UCITS ETF 4.6% Swedbank Robur Indexfond Asien 3.7%
Xxxxxx Xxxxxxx Europe Equity Alpha Fund 3.6%
DB x-Trackers MSCI EM Latin Index ETF 2.6%
Swedbank Robur Indexfond Europa 2.4%
Võlakirjaportfell Osakaal
Bluebay Inv Grade Bond Fund 7.4%
PIMCO Global Inv Grade Credit Fund 6.6%
iShares Markit iBoxx € Corporate Bond Fund 4.1% iShares Barclays Euro Corporate Bond Interest Rate Hedged 2.1% Blackrock Global High Yield Bond Fund 2.0%
EUR
USD SEK JPY TRY DKK LVL
80.1%
Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia)
30. november 2013
Fondijuhi kommentaar
Swedbank Pensionifond K3 tootlus oli novembris 0.5% ning tootlus aasta algusest on 4.3%.
Turuülevaade
November oli positiivne kuu arenenud turgude aktsiatele ja võlakirjavaraklassidele meie fondis. Arenevate regioonide aktsiate jaoks osutus kuu xxxxx keerukamaks. Neid turge mõjutas taas fookusesse tõusnud Föderaalreservi finantsvarade ostuprogrammi võimalik vähendamine, samuti on arenevate riikide blokis majanduskasv nõrgem. Globaalne majandus tervikuna püsis selgelt kasvufaasis. XX Xxxxxxx globaalse tööstussektori PMI indeks tõusis novembris 53.2-ni. Jätkus USA kinnisvarasektori tugev taastumine – S&P/Case-Shiller’i kinnisvarahindade indeks tõusis septembris eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 13.3%.
Taas diskuteeriti palju Föderaalreservi poliitika üle ehk esmajoones finantsvarade ostuprogrammi vähendamise algusaja üle. Turuosalistel ajastuse osas hetkel liiga selget konsensust pole – ootused jagunevad käesoleva aasta detsembrist järgmise aasta juunini. Ostuprogrammi mahu vähendamine väga tõenäoliselt suurendab volatiilsust finantsturgudel, eriti just arenevate turgudega seotud varaklassides. Samas on meie hinnangul vähetõenäoline, et kordub käesoleva aasta mais-juunis aset leidnud müügilaine kogu oma sügavuses.
Aktsiaturgudest esinesid parima tootlusega USA aktsiad (+2,9%, kõik tootlused on eurodes). Järgnesid Jaapan (+1,6%) ning Euroopa (+1.0%). Samas jeenides oli Jaapani turu kuutootlus muljetavaldav (+5,8%), jeen nõrgenes novembris euro suhtes üle 4,2%. Pensionifondi portfellis oli Jaapani aktsiaid neutraalse osakaaluga võrreldes rohkem ja Euroopa aktsiaid samavõrra vähem. Samas valuutana olime jeeni alakaalunud, s.t. positsioneerunud valuuta languse suunas. Baltikumi aktsiaturud tõusid 0,7%.
Arenevate turgude seas paistsid eriti nõrga tootlusega xxxxx Xxxxxx-Ameerika (-4,4%) ja Venemaa (-4,2%). Venemaa turgu mõjutas negatiivselt USA ning Iraani vahel sõlmitud kokkulepe ning ootus, et see võib pikemas perspektiivis xxxxx xxxx Xxxxxx naftatarnete suurenemise ning sellest tulenevalt nafta hinna languse. Lisaks muutus Bank of America Xxxxxxx Xxxxx xxxx aktsiate suhtes senisest ettevaatlikumaks ning kuu xxxxx oligi näha raha väljavoolu Venemaa suunalistest fondidest.
Areneva Aasia aktsiate xxxx xxxx paremini – regionaalne indeks tõusis kuuga 0,3% võrra. Novembri üheks suursündmuseks oli Hiina kompartei kolmas pleenum ning sellele järgnenud reformikavade avalikustamine. Olulisemate muudatustena on kavas suurendada erakapitali võimalusi investeerida riigiettevõtesse, tugevdada maalt linna kolinud tööliste sotsiaalseid garantiisid ning täiendada oluliselt farmerite maaomandi regulatsiooni, suurendades nende omandi kaitset ning xxxxx xxxxx suuremad õigused maa müümiseks.
Euroopas oli terve sügise suurimaks üllatuseks Euroopa Keskpanga baasintressimäära langetamine novembri alguses. Sellel võib näha otsest seost oktoobri oodatust märgatavalt madalama euroala inflatsiooninumbriga. Intressimäära langetamist võib samas pidada pigem sümboolseks sammuks, mitte niivõrd reaalset majanduslikku mõju omavaks tegevuseks. Euroala pankadevaheliste üleöölaenude intressimäärad on juba pikka aega olnud oluliselt madalamal tasemel, kui Euroopa Keskpanga refinantseerimismäär. Siiski viis baasintressimäära ootamatu langetamine vähemalt lühiajaliselt langusesse nii euro kursi kui ka euroala valitsuse võlakirjade intressimäärad. Kuu lõikes jäid euro kurss dollari suhtes ning Saksamaa valitsuse intressikõver sisuliselt samale tasemele.
Võlakirjaturgudel ei olnud hinnaliikumised kuu kokkuvõttes suured. Fondi portfelli kõige kõrgema kvaliteediga – AAA-A reitinguga valitsuste võlakirjade indeks tugevnes kuuga 0.1% Prantsusmaa, Hollandi ja Belgia valitsuse võlakirjade intresside languse tõttu. Euroala investeerimisjärgu reitinguga ettevõtete võlakirjade indeks tugevnes 0,1% xxxxx xx eurodes denomineeritud arenevate riikide valitsuste võlakirjade indeks tõusis 0,3%. Parima tootlusega võlakirjade varaklassiks olid taas ettevõtete madalama kvaliteediga võlakirjad – fondi portfellis oleva spekulatiivse reitinguga võlakirjadesse investeeriva fondi osaku hind kerkis 1,3%.
Lähiaja väljavaade
Detsembris jätkame neutraalsel aktsiariski tasemel. Aktsiate hinnatase on valitsuse võlakirjadega võrreldes xxxx atraktiivne, ent analüütikute ootuste allapoole korrigeerimine mõjutab turusentimenti negatiivselt. Samuti on mõnevõrra nõrgemaks muutunud keskpankadest lähtuvad likviidsusvood.
Regionaalselt eelistame endiselt Jaapani aktsiaid. Vähendasime Euroopa aktsiaturgude osakaalu neutraalsest madalamaks. Kui Jaapanis on likviidsusvood keskpanga stimuleeriva poliitika tõttu tugevad, siis Euroopas on likviidsus suhteliselt xxxx. Jaapani aktsiaid toetab ka kasumiootuste tõstmine analüütikute poolt, aga Euroopas on suund pigem vastupidine. Arenevate turgude seas eelistame Venemaa aktsiaid Ladina-Ameerika omadele.
Võlakirjaportfellis hoiame võlakirjade keskmist lõpptähtaega neutraalsest lühemana, st oleme kaitsvalt positsioneeritud intressimäärade tõusu vastu. Samuti oleme positiivsed globaalse spekulatiivse reitinguga ettevõtete võlakirjade varaklassi osas. Kiirenev majanduskasv arenenud riikides ning madal intressitase on madalama krediidikvaliteediga ettevõtetele soodne. Samas ei oota me järgmiselt aastalt olulist riskimarginaalide langust.