KÖITE SISUKORD
KÖITE SISUKORD
1. TEKSTILINE OSA
SELETUSKIRI | ||
1. ÜLDOSA | lk. | 2 |
2. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA ULATUS | lk. | 2 |
3. PLANEERINGUALA XX XXXXX KONTAKTVÖÖNDI | ||
OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS | lk. | 2 |
4. PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE | lk. | 3 |
5. KRUNDI HOONESTUSALA MÄÄRAMINE | lk. | 3 |
6. KRUNDI EHITUSÕIGUSE JA EHITISTE EHITUSLIKE | ||
TINGIMUSTE MÄÄRAMINE | lk. | 3 |
7. ARHITEKTUURI JA KUJUNDUSLIKUD TINGIMUSED
EHITISTELE lk. 3
8.DETAILPLANEERINGU KOHUSTUSLIKE HOONETE JA RAJATISTE TOIMIMISEKS VAJALIKE AVALIKULE XXXXX JUURDEPÄÄSUTEE VÕIMALIKU ASUKOHA NING LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUSE PÕHIMÕTETE MÄÄRAMINE. lk. 4
9.DETAILPLANEERINGU KOHUSTUSLIKE HOONETE JA RAJATISTE TOIMIMISEKS VAJALIKE EHITISTE, SEALHULGAS TEHNOVÕRKUDE
JA –RAJATISTE VÕIMALIKE ASUKOHTADE MÄÄRAMINE | lk. | 4 |
10. HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTETE MÄÄRAMINE | lk. | 5 |
11. EHITISTE VAHELISTE KUJADE MÄÄRAMINE | lk. | 5 |
12. KURITEGEVUSE XXXXX VÄHENDAVATE TINGIMUSTE MÄÄRAMINE | lk. | 5 |
13. MÜRA-, VIBRATSIOONI-, SAASTERISKI- JA INSOLATSIOONI- | ||
TINGIMUSI NING MUID KESKKONNATINGIMUSI | ||
TAGAVATE NÕUETE MÄÄRAMINE | lk. | 6 |
14. ETTEPANEKUD MAA-ALADE KAITSEALLA VÕTMISEKS | lk. | 6 |
15. SERVITUUTIDE JA NAABRUSÕIGUSTE VAJADUS | lk. | 6 |
16. MUUD SEADUSTEST TULENEVAD PIIRANGUD | lk. | 6 |
17. PLANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED | lk. | 7 |
GRAAFILINE OSA
1. SITUATSIOONISKEEM DP- 1
2. TUGIPLAAN DP- 2
3. PÕHIJOONIS DP- 3
4. LISAJOONIS(NÄHTAVUSKOLMNURK) DP- 4
5. ILLUSTREERIV JOONIS DP- 5
LISAD
ALGATAMISE KORRALDUS
OÜ TÕRVA VEEJÕUD TEHNILISED TINGIMUSED nr. TVJ 4-3/2020/48-2 17.06.2020 MAANTEEAMETI SEISUKOHAD nr. 15-2/20/42832-2 12.10.2020
VÄLJAVÕTE ELEKTRILEVI LIITUMISPUNKTI TEHNILISEST PROJEKTIST
SELETUSKIRI
Valga maakonna, Tõrva valla, Roobe küla, Kastani(kat.20302:003:1860) ja Väike-Kastani, (kat.82401:001:0154)ning lähiala detailplaneeringu juurde.
1. Üldosa
Detailplaneeringu koostamise vajaduse tingis omaniku soov liita krundid ning uuele hoonestuseta krundile määrata ehitusõigus, planeeringulised ja arhitektuursed tingimused autode tehnoülevaatuspunkti, autode selvepesula(rajatis) ning elamu-ärihoone püstitamiseks. Detailplaneering on koostatud vastavalt kinnistu omanikuga sõlmitud kokkuleppele. Koostatud detailplaneering on kooskõlas kehtiva ja arvestab koostatava üldplaneeringuga.
Planeeringu koostamise alused
Tõrva Vallavalitsuse korraldus nr. 2-3/2020/376 27.08.2020 detailplaneeringu koostamise algatamise xxxxx xx detailplaneeringu lähteseisukohtade andmine.
Planeerimisseadus, EPN, teised kehtivad seadused, määrused ja normid ning hea planeerimistava. Olemasolevad uurimismaterjalid ja kehtivad planeeringud:
Planeeringuala on varem kehtestatud Kastani maaüksuse xx xxxxx lähiümbruse detailplaneering, kehtestatud Helme Vallavolikogu otsusega nr.1 28.01.2009.
Xxxxx xxxxx üldplaneering(kehtestatud Helme Vallavolikogu määrusega nr.12 31.08.2009.) Tõrva valla üldplaneering (koostamisel)
Tõrva valla arengukava ja eelarve strateegia 2020-2025(vastu võetud Tõrva Vallavolikogu määrusega nr.14 17.11.2020.)
Pädevuse delegeerimine(vastu võetud Tõrva Vallavolikogu määrusega nr.12 20.02.2018.) Tugiplaanina on kasutatud OÜ Otepää Maamõõdubüroo poolt 2020 a. augustis mõõdistatud digitaalset geodeetilist alusplaani(töö nr 1/8.20). Geoloogilised uuringud puuduvad.
2. Detailplaneeringu eesmärk ja ulatus
Detailplaneeringu eesmärgiks on liita kinnistud Xxxxxxx xx Väike-Kastani üheks krundiks, määrata krundi ehitusõigus, planeeringulised ja arhitektuursed tingimused uuele hoonestuseta krundile autode tehnoülevaatuspunkti, autode selvepesula(rajatis) ning elamu-ärihoone püstitamiseks.
Planeeringu ala hõlmab ainult krunte Xxxxxxx xx Väike-Kastani, säilitades ülejäänud piikonnas olemasoleva situatsiooni. Joonistel on parema loetavuse huvides planeeringuala piiri leppemärk nihutatud krundi piiridest välja.
3. Planeeringuala xx xxxxx kontaktvööndi olemasoleva olukorra iseloomustus
Planeeringuala asub Tõrva valla keskosas, vahetult Tõrva linna lõunapiiril, koostatava üldplaneeringu järgi linnas. Geograafiliselt asub planeeringuala Tõrva linna kaguosas. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt ei ole antud alale juhtfunktsiooni määratud. Tõrva linna üldplaneeringu järgi asuvad üle Valga maantee, vahetult planeeringuala vastas korruselamu- ja ärifunktsiooniga(kaubandus- ja teenindushoonete maa) alad, samuti on vahetusläheduses tootmismaa. Vastavalt üldplaneeringule on linnalise koosluse piires hoonestustihedus suhteliselt homogeenne ja linnaruum moodustab ühtse väljakujunenud tänavapildiga terviku. Korruselamud ning äri ja tootmishooned on valdavalt 3 korruselise elamu kõrgusega, eristub endine KEK kontorihoone, mis on kõrgem. Planeeritav krunt asub loode-kagu suunalisest Valga-Uulu maanteest edelas, vahetult maantee ääres. Planeeritav ala piirneb lõunast, läänest ja loodest naaberkinnistutega, kirdest Valga-Uulu riigimaanteega nr.6. Lõunapoolsel naaberkrundil asuvad asfaltkattega platsid ja haljasalad, teistel neeberkruntidel hoonestus puudub, need on kaetud metsaga. Planeeritava ala suurus on 2200 m², mis koosneb kahest kinnistust. Maakasutuse sihtotstarve on Kastani kinnistul 100% elamumaa ja Väike-Kastani kinnistul transpordimaa. Planeeritav ala on hetkel hoonestamata, korrastatud, osalise vähese kõrghaljastusega ala. Kehtiva detailplaneeringuga on lubatud kasvavad puud eemaldada. Planeeringuala maanteeäärset osa läbivad erinevad linnalised kommunikatsioonid.
Planeeritav ala on antud piirkonnale iseloomulik loopealne. Reljeefilt on ala tasane ühtlase vähese põhjapoolse kaldega, kõrgused jäävad vahemikku 58.37- 60.15.
Planeeringualale ulatub riigitee kaitsevöönd. Planeeringualal ei paikne kaitstavaid objekte. Planeeringuala on väga hea ligipääsetavusega – asub vahetult maantee ääres, sissesõiduga Valga xxxxx suunduvalt sõidurajalt. Planeeritavale alale on projekteeritud elektrivõrguga liitumine ja samuti vee- ja kanalisatsioonivõrguga liitumine.
4. Planeeringuala kruntideks jaotamine
Käesolev detailplaneering ei muuda kinnistute välispiire, krundid liidetakse kokku, kaob ära kruntide vaheline piir.
MAA - ALA BILANSS
KRUNDI PLANEER. PLANEER. PLANEER. PLANEER. AADRESS EELNE JÄRGNE EELNE JÄRGNE MAAKASUTUS MAAKASUTUS P INDALA PINDALA
Kastani(POS.1) 100%E 70%Ä-30%EK 1540 m² 2140 m²
Väike-Kastani 100%L - 600 m² - m²
5. Krundi hoonestusala määramine
Käesolev planeering määratleb krundi hoonestusala asukoha arvestades looduslikku reljeefi, väljakujunenud hoonestuslaadi, krundi piiride asukohti, ilmakaari, ol.olevaid kommunikatsioone, juurdepääsu võimalusi, piiranguvööndeid ning tuleohutuskujasid, omaniku soove xx xxxx ehituslikke nõudeid. Krundi hoonestusala piir paikneb krundi piiridest valdavalt 4,0 m kaugusel, loodepiiri läänepoolses osas 2,0m kaugusel, maanteepoolse loodepiiri tagasiastuvast osast 6,0 m kaugusel, maantee äärmise sõiduraja servast 20,0m kaugusel. Hoonestusalade nurkade koordinaadid on kantud põhijoonisele.
6. Krundi ehitusõiguse ja ehitiste ehituslike tingimuste määramine
Kruntide ehitusõigus määratakse vastavalt Planeerimisseadusele. Kruntide kasutamise sihtotstarve on 70% ärimaa ja 30% korruselamumaa. Krundi planeeringujärgne suurim lubatud ehitistealune pind kokku on kuni 860 m². Suurima lubatud ehitisealuse pinna xxxxx xx ole arvestatud võim alikku hoone küljes olevat vihmaveesüsteemi, päikesekaitsevarjestust, terrassi, kaldteed ning treppi, tehnosüsteemi ja -seadmeosa j.m.s. vastavas õigusaktis nimetatud hooneosi. Krundil paiknevate hoonete arv on 3. Samuti on õigus rajada parkla ning krundisisesed xxxx ning platsid hoonete teenindamiseks, vajalikud juurdepääsud ja kommunikatsioonid. Minimaalne hoonete kõrgus on määramata. Hoonete max kõrgus on 12 m(Abs. 71.50) maapinnast. Hoonete maapealne korruselisus on max 3. Harjajoone- ja põhimahu paiknemise suund on kas risti või paralleelne krundi piiridega. Kohustuslikku ehitusjoont ei määratleta.Hoone tuleohutusklass tuleb määrata ehitusprojektiga. Kõik rajatavad hooned seotakse linnaliste tehnovõrkudega.
7. Arhitektuuri ja kujunduslikud tingimused ehitistele
Hoonete välisilme kujundamisel peab lähtuma antud piirkonnas väljakujunenud miljööst. Parim on kujundada hoone välisilme rahulike, soliidsete, piirkonda sobivate arhitektuuri kaanonite järgi.
Ehitusloa kohustuslikud hooned ehitatakse ainult hoonestusalale. Üle hoonestusala piiri võib ulatuda katuseräästas, päikesekaitsevarjestus, terrass, kaldteed ning trepid. Hoonestusviis lahtine, s.t, et hooned ei pea olema omavahel blokeeritud. Katusekalded peavad olema vahemikus 0-25°. Konstruktsioonipiiranguid ei seata. Välisviimistlusele kohustuslikku piirangut ei seata, välisseinte viimistlusmaterjalina on lubatud kasutada tehis- ja looduslikku kivivoodrit, laudist ja krohvi. Piirdeaedu rajatakse ainult kinnistute piiridele, kasutada võib võrkaeda ning vertikaalset lippaeda, keelatud on läbipaistmatu plangu rajamine. Lubatud on koos aiaga kasutada ka hekki või puuderivi. Piirdeaia kõrgus on kuni 1,8 m.
8. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike avalikule xxxxx juurdepääsutee võimaliku asukoha ning liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine.
Liiklus- ja parkimiskorralduslahenduse väljatöötamisel on lähtutud Maanteeameti lähteseisukohtadest(Kiri nr. 15-2/20/42832-2 12.10.2020). Lahenduse väljatöötamisel on kasutatud konsultandina insener Xxxxxx Xxxxxxxxx(kutsetunnistus nr.131208)abi. Detailplaneering ei muuda olemasolevat liikluskorraldust avalikel teedel. Planeeringuala jääb osaliselt riigimaantee nr.6 kaitsevööndisse(30m), koostatava üldplaneeringuga muutub Tõrva linna piir nii, et edaspidi asub planeeritav kinnistu linnas. Kavandatavad hooned rajatakse riigitee kaitsevööndist välja. Kaitsevööndisse on võimalik rajada selveautopesula(rajatis), soovitav on pesula xxxxxx xxxxx uue üldplaneeringu kehtestamist. Kavandatav ehitusala jääb väljaspoole nähtavuspiiranguid. Pääs kinnistule on Valga-Uulu riigimaanteelt, kinnistu kirdeservast. Ristumiskoht on väljaehitatud, planeeringuga uusi ristumisi ei ole kavandatud. Tagatud on naaberkinnistule juurdepääs(servituut) samalt ristumiselt. Kavandatav arendus xx xxxxx liiklussagedust. Nõutav nähtavuskolmnurk on kantud planeeringu põhijoonisele, nähtavuskolmnurgas ei paikne ega ole ka kavandatud ühtegi nähtavust piiravat objekti. Ehitusala ulatuse kavandamisel on arvestatud nõuetekohase külgnähtavusega, mis käesoleval ajal on on 12m. Parkimine on lahendatud kinnistusiseselt, täpne parkimiskohtade arv ja suurus antakse ehitusprojektidega vastavalt kavandatava hooneotstarbele ja brutopinnale. Kinnistusisesed platsid kaetakse kõva, tolmuvaba kattega. Krundisisesed läbipääsud ja ühendusteed peavad laiuselt vastama tuleohutusnõuetele. Krundisisene liiklusskeem lahendatakse ehitusprojektiga. Katenditelt ärajuhitav sademevesi hajutatakse omal krundil, sadevee juhtimine teemaale ja naaberkinnistutele on keelatud. Riigimaanteede ääres on parkimine keelatud, koostöös tee valdajaga tuleb paigaldada vastavad liikluskorraldusvahendid. Riigimaantee ääres paiknev kergliiklustee jääb teisele teepoolele xx xxxxx jalakäijate ohutu juurde- ja möödapääsu, ehitusala planeerimisel on jäetud võimalus tulevikus rajada krunti läbiv kergliiklustee maantee äärde. Kavandatava arenduse kasutusala on tehnoülevaatuse hoone ning elamu-ärihoone, normidele xxxxxx vajalik müratase tagatakse hoone ehitamisel(ehitusprojektiga). Maanteeamet on planeeringu koostajat teavitanud võimalikest maanteeliiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei xxxx xxxxxx kohustusi rakendada leevendusmeetmeid maanteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. Arendusega seotud tehnovõrke ei ole arendaja riigimaantee teemaa kinnistule kavandatud. Sadevesi hajutatakse omal kinnistul, sadevee juhtimine teemaale on keelatud. Liikluskorralduse lahendus tuleb krundile projekteerida xx xxxxx ehitada esimese ehitusprojektiga. Transpordiamet ei xxxx xxxxxx kohustusi planeeringuga seotud liiklusrajatiste väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud tehnilised projektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigimaantee kaitsevööndis, tuleb kooskõlastada Transpordiametiga. Teeprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (TeeS
§25¹, §254). Projekteerimise tehnilised nõuded väljastab Transpordiamet vastava taotluse alusel.
9. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine.
Käesoleval ajal krundil võimalikke ehitisi teenindavad kommunikatsioonid puuduvad. Krunti läbivaid kommunikatsioone liitumisel tehnovõrkudega ei kasutata xx xxxx ka juurde ei planeerita. Projekti ja tehniliste tingimustega on määratud liitumispunktid tehnovõrkudega. Planeeringu koosseisus kavandatud riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb kavandada kinnisel meetodil Veevarustus ja kanalisatsioon
Krundi varustamiseks puhta joogi- ja tarbeveega on planeeritud ühendus linnavõrguga. Planeeringu elluviimise käigus ehitatakse välja liitumispunkt (maakraan) krundil, tänavapoolse piiri lähedal ja maa-alused veetrassid kuni hooneteni. Reoveed juhitakse planeeritud kanalisatsioonitrassi, mis ühendatatakse ülepumpamisega linnavõrku(survekanalisatsioon) kinnistul, piiri lähedal paiknevas liitumispunktis (liitumiskaev). Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumiseks projekteeritakse
trassid, liitumispunktid ja veemõõdusõlmed vastavalt OÜ Tõrva Veejõud poolt väljastatud tehnilistele liitumistingimustele(kiri nr.TVJ 4-3/2020/48-2 17.06.2020) ja uute ühenduspunktide skeemile. Sademeveekanalisatsiooni ei ole planeeritud. Sademeveed hajutatakse ja immutatakse oma krundil kasutades erinevaid pinnakatteid. Vajadusel rajatakse sademevee imbkaev. Sademevee juhtimine ühiskanalisatsiooni on keelatud. Täpsemad katete ja trasside lahendused ning asukohad antakse ehitusprojekti koosseisus.
Vastavalt normidele on esmane tulekustutusvesi tagatud läheduses tootmisalal asuvate hüdrantide(numbrita ja nr.32) baasil. Lähim veevõtukoht asub planeeringualast ca 160 m kaugusel. Planeeringualast 200m kaugusele jääb kokku 3 hüdranti.
Hüdrantide asukohad on kantud planeeringu situatsiooniskeemile.
Elektri- ja telekommunikatsioonivarustus
Krundi varustamiseks elektrienergiaga sõlmitakse liitumisleping EE Jaotusvõrguga, liitumispunkt ehitatakse välja vastavalt liitumislepingule. Kavandatav liitumispunkti asukoht on võetud võrguvaldaja esindaja poolt väljastatud projekti väljavõttelt. Liitumispunktiks on arvestiga xxxx. Sisestused hoonetesse on planeeritud maakaabliga. Planeeringu elluviimise käigus on õigus kinnistusiseste, kinnistut teenindavate elektrikaablite paigaldamiseks, samuti on õigus kavandatavatele hoonetele paigaldada päikesepaneele. Täpsemad lahendused antakse ehitusprojektiga. Telekommunikatsioonidega varustamine toimub vastavalt sõlmitavale liitumislepingule. Täpsemad lahendused antakse ehitusprojekti vastavate eriosade projektidega. Soojavarustus
Planeeringuala ei kuulu kaugkütte piirkonda. Kavandatavate hoonete kütmine on planeeritud lokaalse kütte baasil, tsentraalset küttevõrku ei ole planeeritud. Täpsemad lahendused antakse ehitusprojekti vastavate eriosade projektidega. Eelistada tuleb energia- ja loodussäästlikke lahendusi.
10. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine
Kavandatava haljastuse ja kinnistu heakorra rajamisel tuleb arvestada piirkonna looduslikku omapäraga. Planeeringualale ei ole planeeritud keskkonnaohtlikke objekte. Olmejäätmed tuleb sorteerida, koguda krundil paiknevatesse kinnistesse vastavatesse konteineritesse. Jäätmete käitlemine toimub vastavalt Tõrva valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmekonteinerite asukoht määratakse ehitusprojektiga. Krundil olev kõrghaljastus säilitatakse valikuliselt, kehtiva detailplaneeringuga on õigus suured puud likvideerida. Krundile on planeeritud rajada lisaks kõrghaljastust ning hoonestusest ja parkimisest vabaks jäävad krundiosad tuleb haljastada. Täpsem haljastuse lahendus antakse hoone ehitusprojektiga või eraldi koostatava haljastusprojektiga. Keelatud on olemasolevate pinnavormide ulatuslik muutmine. Haljastuse osakaal peab olema vähemalt 20% krundi pinnast.
11. Ehitistevaheliste kujade määramine
Ehitistevaheliste kujade planeerimisel on lähtutud siseministri 30.03. 2017 määrus nr. 17, „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” nõuetest. Hoonete kavandamisel tuleb silmas pidada naaberhoonete kujade ulatust xx xxxx ette vastavad tuleohutuslikud arhitektuursed lahendused. Hoonestusala on planeeringualal määratud vastavalt normidele ja lähtudes: piirkonnas väljakujunenud hoonestustihedusest, kaugusest kruntide piirideni, ol.olevate ja planeeritavate kommunikatsioonide asukohtadest ning kaitsevöönditest ja parkimisvajadustest. Tagatud on nõuetekohased päästetehnika juurdepääsud.
12. Kuritegevuse xxxxx vähendavate tingimuste määramine
Ala tsoneeritakse ja vajadusel eriotstarbega alad eraldatakse piirdeaiaga. Hoonete välisustele ja aiaväravatele paigaldatakse lukud. Hooaja välisel ja öisel ajal hoitakse hooned ja väravad suletuna. Soovitav on välja ehitada välisvalgustus, sõlmida vajalikud valvelepingud turvafirmaga ning paigaldada valvatavale territooriumile ning valvatavatesse ruumidesse häiresignalisatsioon.
Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine
Krundi kasutamise sihtotstarved on keskkonda mittehäirivad(xxx- xx elamumaa). Krundi sihtotstarbeline kasutamine ei kujuta otsest ohtu keskkonnale. Olemasolevad ja kavandatavad ehitised xx xxxxx reostuskoormust ol.olevale keskkonnale. Võimalike liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks ei ole planeeringuga abinõusid kavandatud, kuna kavandatav lahendus xx xxxxx liikluskoormust ja sellest tulenevat saastet, vajadusel näha abinõud ette ehitusprojektidega. Planeeringuala ei asu Natura 2000- ja rohevõrgustiku alal ega ka nende vahetusläheduses. Planeeringualal ei ole kaitstavaid taime- ega loomaliike. Eesti Geoloogiakeskuse esialgse radooniriski levilate kaardi kohaselt jääb planeeringuala piirkonda, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Rajatavate hoonete siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond. Vajadusel rakendada ehituslikke meetmeid vastavalt EVS 840:2017. Planeeringuga kavandatavad ehituslikud tingimused võimaldavad püstitada hooned, kus on tagatud normatiivne insolatsioon päevas, nii planeeritud hoonetes kui naaberhoonetes. Ehitustegevuses kasutatavad tehnoloogilised lahendused peavad tagama võimaliku tekkiva xxxx xx vibratsiooni nõutaval tasemel. Planeeringu elluviimisel kavandatavad hooned peavad vastama kehtivatele energiatõhususe miinimumnõuetele. Hoonete kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele ja alternatiivsete energiaallikate kasutamisele. Kuna energiasäästlikkus hoones kompenseeritakse optimeeritud energiakasutust taastuvenergia allikatest lokaalse soojuse ja elektri tootmisega, tuleb hoonete kavandamisel arvestada ka vastavate soojuse ja elektri tootmise süsteemidega. Päikesepaneelide kasutamisel tuleks eelistada ehitisintegreeritud paneele, mille saab paigaldada katusele,fassaadile või päikesevarjuna xxxxxx xxxxxx. Mistahes tüüpi päikesepaneelide ja -kollektorite kasutamisel peavad olema tagatud vastavad ohutusnõuded.
Tekkivad jäätmed sorteeritakse, kogutakse ja käideldakse vastavalt kehtivatele normidele. Reoveed
juhitakse linnavõrku, reovee koostis peab vastama kehtivatele nõuetele. Täpsemad lahendused antakse ehitusprojektide koosseisus. Keelatud on olemasolevate pinnavormide ulatuslik muutmine.
13. Ettepanekud maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks
Planeeritaval alal ei asu kaitsealuseid objekte ja planeeringuga ei ole tehtud ettepanekuid midagi kaitse xxxx xxxxx.
14. Servituutide ja naabrusõiguste vajadus
Sissesõidule Valga-Uulu maanteelt on kavandatud servituudi vajadusega ala tagamaks juurdepääsu naaberkinnistule(Metskastani kat.82401:001:0153). Käesoleval ajal kulgevad läbi planeeritava ala maantee kaitsevööndis paralleelselt teega erinevad linnalised kommunikatsioonid, mille kaitsetsooni ulatus on 1,0 m trassist kaablitel ning 2,0m trassist torustikel. Kaitsetsooni ulatuses on trassi valdajal õigus hooldustööde teostamiseks. Muud servituudid krundil puuduvad ja nende vajadust ka ei planeerita. Naaberkinnistutele võivad ulatuda planeeritavate hoonete tuleohutuskujad. Krunti läbivaid kommunikatsioone planeeringualale juurde ei planeerita. Samuti ei paikne kinnistul kaitstavaid objekte. Planeeringu elluviimisel tekkivad võimalikud naabrusõigused asjaõigusseaduse järgi lahendatakse omanike vaheliste lepete alusel, mis kinnitatakse kannetega kinnisturaamatusse.
15. Muud seadustest tulenevad piirangud
Planeeritav ala lähedusse jääb Olerex AS Tõrva tankla. Tankla asub planeeringualast ca 200m kagus, ohuala raadius on teadmata, kuna tankla ei ole kantud Maa-ameti kaardiserverisse „Ohtlikud ettevõtted“. Ettevõtte ohu tüüpideks on soojuskiirgus ja ülerõhk. C- kategooria ehk ohtliku ettevõtte puhul koostab ettevõtte käitaja järgmised dokumendid: teabeleht,
riskianalüüs ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan (Kemikaaliseadus §22 lg2 p1). Õnnetuse ennetamisel ja õnnetuse korral tuleb rakendada riskianalüüsis, ohutusaruandes, ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanis ja ohutuse tagamise süsteemi kirjelduses kajastatud abinõusid (Kemikaaliseadus §22 lg3). Ohtlikus ettevõttes toimuva õnnetuse korral teavitab käitaja õnnetuse mõju piirkonda jäävaid isikuid õnnetusest viivitamata (Kemikaaliseadus §24 lg2).
Planeeringu alusel territooriumil muud seadustest tulenevad piiravad tingimused ja kitsendused puuduvad. Planeeringuala ei asu Natura 2000 loodus- ja linnualade kaitsevõrgustiku territooriumil ning roheala võrgustiku territooriumil. Tegevuse piirangud elektripaigaldiste kaitsevööndis: maakaabelliinidel 1 m kaablist; Tegevuse piirangud vee– ja kanalisatsioonitorustike kaitsevööndis: maa-alustel survetorustikel telgjoonest mõlemale xxxxx: xxxx 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; maa-alustel vabavoolsetel torustikel telgjoonest mõlemale xxxxx: xxxx 250mm siseläbimõõduga torustikul, m is on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2m
16. Planeeringu rakendamise võimalused
Vastavalt krundiomanike huvidele algab xxxxx planeeringu kehtestamist selle elluviimine krundiomanike vahendite ja võimaluste piires. Krundi omanik tellib ehitusprojekti(d) ning ehitab hooned ja rajatised ning vajaliku infrastruktuuri ning haljastuse. Avalike teede ja tänavate ning tsentraalsete tehnovõrkude rekonstrueerimine ja uuendamine toimub vastavalt Tõrva valla arengukavale ning Vallavalitsuse ja krundiomaniku vahel sõlmitavatele lepetele. Krundipiiridele rajatavate ühiste piirdeaedade projekteerimise ja ehitamise finantseerivad oma kruntide piires kruntide omanikud vastavalt omavahel sõlmitavatele lepetele. Planeeringu elluviimisel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kruntidel toimuv ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (xxxxx arvatud haljastus) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahjusid kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama krundi igakordne omanik. Tehnovõrgud ehitatakse välja vastavalt tehnilistele tingimustele liitumislepingute alusel, kus näidatakse tehnovõrkude väljaehitamise ulatus. Planeeringualal oleva haljastuse rajamine ja likvideerimine toimub ehitusprojekti alusel, igakordse krundiomaniku kulul. Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavate ehituslikele ja tehnilistele projektidele.
Koostas: X.Xxxxxxx