Maksekindlustus
Kindlustustoote teabedokument ERGO Insurance SE
A. H. Xxxxxxxxx xxx 00, 00000 Xxxxxxx Xxxxxxxx Xxxxx
Teabedokumendis on seadmekindlustuse xxxxxx ülevaade. See ei kajasta Xxxx kindlustushuvist ja nõudmistest lähtuvaid kindlustuslepingu tingimusi. Lepingu tingimused on muudes dokumentides, näiteks kindlustustingimustes, kindlustuspoliisil ja elektrilepingu kindlustuskaitse osas.
Mis liiki kindlustusega on tegemist?
ERGO maksekindlustusega kindlustame Elektrum Eesti OÜ ja kindlustatud isiku vahel sõlmitud elektrilepinguga seotud fi¬nantsriski, mis
on seotud kindlustatud isiku töövõimetuse või töötuks jäämise tõttu sissetuleku vähenemisega. Kindlustusjuhtumi korral kannab ERGO kindlustuslepingus märgitud hüvitise kindlustatud isiku kontole kindlaksmääratud perioodi jooksul. ERGO xx xxxx siiski endale kohustust tasuda kindlustatud isiku elektriarve Elektrum Eesti OÜ-le.
Mida kindlustatakse?
Kindlustuslepinguga on kaetud:
sissetuleku kaotus töövõimetuse tagajärjel sissetuleku kaotus töötuks jäämise tagajärjel
Kindlustussumma
Kindlustussumma on märgitud kindlustuspoliisil ja elektrilepingus ja see on maksimaalne väljamaksusumma ühe kindlustusjuhtumi kohta.
Lepingus on märgitud ka hüvitise kuumäär, mille alusel ERGO maksab hüvitist kindlustusjuhtumi ajal iga kuu, kuid mitte rohkem kui 12 kuud.
Maksimaalne kindlustussumma on 3 000 eurot.
Xxxx xx kindlustata?
Töövõimetuse kindlustusjuhtumiks ei ole näiteks: :
enne kindlustuslepingu sõlmimist alanud haigus, haiguslik seisund või tekkinud vigastus;
ravist, sh kirurgilisest ravist tulenenud tervisekahjustused,
v.a kindlustusjuhtumist tingitud ravivajaduse puhul;
psüühilised haigused ja seisundid (sh stress, depressioon, ärevushäire);
kui juhtum toimus tegelemisel järgmiste spordialadega (sh harrastussport): õhusport (sh xxxxx- xx langevarjuhüpped), poks (sh kikkpoks, Tai poks jms), alpinism jm mägironimise vormid (v.a mägimatkamine), kiir- ja sööstlaskumine, mäesuusatamine radadeta nõlvadel või väljaspool suusaradu, kärestikuparvesõit, auto- ja motosport (sh veemootorisport), igasugune ekstreemsport;
kui juhtum toimus mis tahes õhusõiduki meeskonna liikmena töötamise, kaitsejõududes suure riskiga ülesannete täitmisel, aja- või tegevteenistuses või sõjalisel missioonil viibimisel.
Töötuks jäämine ei ole kindlustusjuhtumiks, kui näiteks:
töötuks jäämisest xxxxx xxxxx enne kindlustuskaitse jõustumist;
töösuhe lõpetatakse kindlustatud isikust tuleneval põhjusel, kindlustatud isiku algatusel või poolte kokkuleppel;
töösuhe lõpeb katseajal, tähtajalise töölepingu lõppemisel või ajutise töö lõppemisel.
Kas kindlustuskaitsel on piiranguid?
Kindlustuskaitse ei rakendu, kui kindlustatud isik on:
füüsilise või vaimse puudega isik, kes vajab hooldust või järelevalvet; alla 18-aastane ja vanem kui 65-aastane.
Kus ma xxxx kindlustatud?
✓ Töövõimetuse kindlustuskaitse kehtib kogu maailmas. Töökaotuse kindlustuskaitse kehtib Eestis.
Millised on minu kohustused?
• Lugeda põhjalikult kindlustustingimusi.
• Tasuda õigeaegselt kindlustusmakset.
• Kindlustusjuhtumi korral esimesel võimalusel teavitada Elektrum Eesti OÜ-d, kes omakorda teavitab ERGOt.
€ €
Xxxxxx ja kuidas ma maksan?
Kindlustusmakse suurus ja tasumise kord märgitakse elektrilepingus.
Millal kindlustuskaitse algab ja lõpeb?
Sõlmides elektrilepingu koos kindlustuskaitsega jõustub töövõimetuse kindlustuskaitse elektrilepingu sõlmimisel ja töökaotuse kindlustuskaitse 60 päeva pärast elektrilepingu sõlmimist. Kindlustuskaitsed lõpevad elektrilepingu lõpetamisega.
Kuidas ma lepingu lõpetan?
Kindlustuslepingu saab lõpetada vahetades elektrilepingu paketti või lõpetades elektrilepingu.
Kehtivad alates 01.03.2022.a.
ERGO Insurance SE
ERGO maksekindlustuse tingimused
Hea klient! ERGO maksekindlustuse tingimustes selgitame põhimõtteid, millest juhindume teenuse osutamisel.
Käesolevad tingimused kehtivad kindlustuslepingute suhtes, millega on kindlustatud töövõimetuse või töötuks jäämise tõttu elektrilepingust tulenevate kohustuste täitmine, vähendades tagasilööke pere majandusliku seisundi järsust muutusest.
See, millised kindlustustingimused konkreetse teenuse ja kindlustuslepingu suhtes kehtivad, on märgitud kindlustuspoliisil. Palun võtke aega süvenemiseks ja lugege kindlustustingimused läbi.
SISUKORD
1. Kes on kindlustusandja, kindlustusvõtja ja kindlustatud isik? 3
2. Mida kindlustame? 3
3. Mis on kindlustushüvitis ja kindlustussumma? 3
4. Millised on kindlustusvõtja ja kindlustatu kohustused? 3
5. Millised on hüvitamise põhimõtted? 4
1. Kes on kindlustusandja, kindlustusvõtja ja kindlustatud isik?
1.1. Kindlustusandja on ERGO Insurance SE (edaspidi meie).
1.2. Kindlustusvõtja on Elektrum Eesti OÜ (edaspidi Elektrum), kes on sõlminud meiega kindlustuslepingu ja kohustub tutvustama kindlustatud isikule kindlustuslepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.
1.3. Kindlustatud isik on eraisik, kes on sõlminud elektrilepingu Elektrum’iga (edaspidi kindlustatu). Kindlustatu ei või olla füüsilise või vaimse puudega isik, kes vajab hooldust või järelevalvet, ning peab olema kindlustusperioodi alguseks vähemalt 18-aastane ja lõpuks mitte vanem kui 65-aastane.
2. Mida kindlustame?
2.1. Töövõimetus
2.1.1. Kindlustusjuhtumiks on õnnetusjuhtumist või haigusest põhjustatud kindlustatu ajutine või püsiv töövõimetus. Töövõimetust tõendab arsti väljastatud töövõimetusleht või töövõime hindamises otsus.
2.1.2. Õnnetusjuhtum on kindlustuslepingu kehtivuse xxxx xx kindlustatu vaba tahte vastaselt toimunud äkiline ja ettenägematu juhtum, mille tagajärjel xxxxxx xx/või vägivaldne jõud tekitab kindlustatule tervisekahjustuse.
2.1.3. Haigus on organismi ootamatu ja ettenägematu xxxxx, mille esmased tunnused ilmnevad kindlustuslepingu kehtivuse ajal xx xxxx ei ole kindlustatul enne kindlustusperioodi algust diagnoositud.
2.1.4. Sõlmides elektrilepingu koos kindlustuskaitsega jõustub töövõimetuse kindlustuskaitse elektrilepingu sõlmimisel.
2.1.5. Kindlustushüvitist maksame juhul, kui õnnetusjuhtumi või haiguse tagajärjel tekib kindlustatul üle 30 päeva kestev töövõimetus. Kindlustushüvitist maksame alates 31. töövõimetuspäevast.
2.1.6. Kindlustushüvitist maksame ka juhul, kui kindlustatul on vaja töölt eemal viibida alaealise lapsega kindlustuslepingu ajal toimunud õnnetusjuhtumi või haiguse tõttu. Hüvitamise aluseks on kindlustatule väljastatud hooldusleht, mille kestus on üle 30 päeva. Kindlustushüvitist maksame alates 31. hoolduslehe päevast.
2.1.7. Kindlustushüvitist maksame maksimaalselt 12 kuu eest iga kindlustusjuhtumi kohta.
2.1.8. Sama töövõimetuse põhjuse puhul on kindlustatul õigus saada kindlustushüvitist kokku maksimaalselt 12 kuu eest. Kindlustatu võib vahepeal töötada, kuid töötamise ajal me kindlustushüvitist xx xxxxx.
2.2. Töötuks jäämine
2.2.1. Kindlustusjuhtumiks on kindlustatu töösuhte lõppemine tööandja algatusel kindlustatust mittetuleneval põhjusel või kindlustatu terviseseisundi tõttu. Töötuks jäämise määratlemisel lähtume Eesti Vabariigi töölepingu seadusest või avaliku teenistuse seadusest.
2.2.2. Töösuhe on töö- või teenistuslepingu alusel tasustatud suhe, mida reguleerib Eesti Vabariigi töölepingu või avaliku teenistuse seadus ning mis näeb ette vähemalt 20-tunnise töönädala.
2.2.3. Sõlmides elektrilepingu koos kindlustuskaitsega jõustub töötuks jäämise kindlustuskaitse 60 päeva möödumisel elektrilepingu sõlmimisest.
2.2.4. Kindlustushüvitist maksame juhul, kui kindlustusjuhtumi tagajärjel tekib kindlustatul üle 30 päeva kestev töökaotus. Kindlustushüvitist maksame alates 31. töötuspäevast tingimusel, et kindlustatu on end Eesti Töötukassas töötuna arvele võtnud.
2.2.5. Kindlustushüvitist maksame maksimaalselt 12 kuu eest iga kindlustusjuhtumi kohta.
3. Mis on kindlustushüvitis ja kindlustussumma?
3.1. Kindlustushüvitise kuumäär on summa, mis võrdub kindlustusjuhtumi korral makstavale hüvitisele ühe terve kuu eest. Kindlustushüvitise kuumäära suurus on märgitud elektrilepingus.
3.2. Kindlustussumma on maksimaalne väljamaksusumma ühe kindlustatu ja kindlustusjuhtumi kohta. Kindlustussumma on 12-kordne elektrilepingus märgitud hüvitise kuumäär, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot.
4. Millised on kindlustusvõtja ja kindlustatu kohustused?
4.1. Kahjude ennetamise eesmärgil tuleb xxxx xxxx endast olenev, et võimalikku kindlustusjuhtumit ära xxxxx xx kahju vähendada.
4.2. Töövõimetuse korral tuleb pöörduda esimesel võimalusel arsti xxxxx, täita arsti ettekirjutisi ja xxxx xxxx endast sõltuv, et xxxxx xxx vigastuste suurenemist.
4.3. Juhtunust tuleb viivitamata teatada politseile, kui kehavigastuse tekitas kolmas isik.
4.4. Töötuks jäämise korral tuleb pöörduda Eesti Töötukassa xxxxx xx täita nende juhiseid.
4.5. Kindlustatud isik peab kindlustusjuhtumist teavitama kindlustusvõtjat esimesel võimalusel ja esitama andmed juhtunu kohta, kindlustusvõtja teavitab juhtumist ERGOt.
4.6. Juhtumi menetlemisel tuleb täita ERGO juhiseid.
5. Millised on hüvitamise põhimõtted?
4.7. Kindlustusjuhtumi toimumise tõendamise kohustus lasub kindlustatul isikul. Kindlustatu on kohustatud esitama meile teavet ja dokumente, mis on vajalikud meie lepingukohustuste täitmise kindlaksmääramiseks või vajadusel volitama meid neid taotlema.
Kindlustushüvitis on rahasumma, mille maksame välja pärast kindlustusjuhtumit. Kindlustushüvitise maksmisel lähtume elektrilepingus märgitud kindlustushüvitise kuumäära suurusest.
5.1. Kindlustushüvitise maksmise kord
5.1.1. Kindlustushüvitist maksame kindlustusjuhtumi aluseks oleva asjaolu ära langemiseni, kuid mitte kauem kui 12 kuud. Kindlustushüvitist maksame perioodilise väljamaksena.
5.1.2. Lõpetame kindlustushüvitise maksmise, kui:
• töövõimetusleht lõpeb ja kindlustatu asub tööle;
• kindlustatu ei ole Eesti Töötukassas töötuna arvele võetud;
• oleme välja maksnud kogu kindlustussumma.
5.1.3. Kindlustushüvitist maksame kindlustatule
5.1.4. Kui kindlustushüvitist ei kasutata eesmärgipäraselt oma elektrilepingust tuleneva kohustuse katmiseks on Elektrum’il õigus nõuda makset otse Elektrum’ile.
5.2. Kindlustushüvitist mõjutavad asjaolud
5.2.1. Me xx xxxxx töövõimetuse kindlustushüvitist, kui kindlustusjuhtum on põhjuslikus seoses vähemalt ühe alljärgneva punktiga:• enne kindlustuslepingu sõlmimist alanud haigus, haiguslik seisund või tekkinud vigastus;
• ravist, sh kirurgilisest ravist tulenenud tervisekahjustused, v.a kindlustusjuhtumist tingitud ravivajaduse puhul;
• HI-viirus või AIDS, B- või C-hepatiit;
• nakkushaiguse puhang, epideemia või pandeemia, samuti nende tõkestamiseks kasutusele võetud meetmed (sh kehtestatud piirangud);
• vabatahtlikult manustatavatest tahketest ainetest või vedelikest (nt alkohol või narkootilised ained) põhjustatud mürgistused;
• psüühilised haigused ja seisundid (sh stress, depressioon, ärevushäire);
• enesetapukatse või enesetapp;
• kindlustatu viibimine kinnipidamisasutuses kinnipeetavana.
5.2.2. Me xx xxxxx töövõimetuse kindlustushüvitist, kui:
• juhtum toimus tegelemisel järgmiste spordialadega (sh harrastussport): õhusport (sh xxxxx- xx langevarjuhüpped), poks (sh kikkpoks, Tai poks jms), alpinism jm mägironimise vormid (v.a mägimatkamine), kiir- ja sööstlaskumine, mäesuusatamine radadeta nõlvadel või väljaspool suusaradu, kärestikuparvesõit, auto- ja motosport (sh veemootorisport), igasugune ekstreemsport;
• juhtum toimus mis tahes õhusõiduki meeskonna liikmena töötamise, kaitsejõududes suure riskiga ülesannete täitmisel, aja- või tegevteenistuses või sõjalisel missioonil viibimisel.
5.2.3. Me xx xxxxx töötuks jäämise kindlustushüvitist, kui töösuhe lõpeb:
• kindlustatu algatusel, v.a juhul, kui töösuhte lõppemise aluseks on kohustuste täitmata jätmine tööandja poolt;
• poolte kokkuleppel;
• vanadus- või töövõimetuspensionile jäämisel;
• katseajal, tähtajalise töösuhte lõppemisel või ajutise töö lõppemisel;
• kriminaalmenetluse või süüdimõistva ja jõustunud kohtuotsuse tõttu;
• usalduse kaotuse, vääritu või korruptiivse teo tõttu.
5.2.4. Me xx xxxxx töötuks jäämise kindlustushüvitist, kui kindlustatu sai töötuks jäämisest teada 60 päeva jooksul pärast elektrilepingu sõlmimist koos kindlustuskaitsega.
5.2.5. Töötuks jäämise kindlustuskaitse ei kehti, kui kindlustatu on füüsilisest isikust ettevõtja või kui kindlustatul on võimalus mõjutada töölepingu lõpetamise otsust. Sealhulgas juhul, kui ta on tööandja xxxx xxxxx põlvkonna alaneja või üleneja sugulane või hõimlane, on oma tööandja ettevõttes partner (aktsionär, osanik vms) või juhtimis- või kontrollorgani liige.
5.3. Me xx xxxxx samaaegselt töövõimetuse ja töötuks jäämise kindlustushüvitist.
5.4. Me ei hüvita kahju juhtumite tagajärgi, millistele ei laiene kindlustuskaitse vastavalt ERGO kindlustuslepingute üldtingimustele (välistused).
KINDLUSTUSLEPINGUTE ÜLDTINGIMUSED
KT.0948.18
1. Sissejuhatus
1.1. ERGO Insurance SE kindlustuslepingute üldtingimused reguleerivad ERGO Insurance SE ja kliendi vahelisi suhteid.
1.2. Kindlustuslepingute üldtingimustes on määratletud kindlus- tuslepingutes kasutatavad terminid ning sõnastatud ERGO Insurance SE ja kliendi õigused ja kohustused lepingu sõlmi- xxxxx xx täitmisel. ERGO Insurance SE kohaldab kindlustus- lepingute üldtingimusi ka liikluskindlustuslepingutele niivõrd, kuivõrd üldtingimused ei ole vastuolus liikluskindlustuse seadusega.
1.3. Kindlustuslepingute üldtingimused on kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel sõlmitava kindlustuslepingu lahutamatu osa.
2. Terminid
• Kindlustusandja on ERGO Insurance SE.
• Kindlustusvõtja on isik, kel on kindlustushuvi xx xxx on sõlminud kindlustusandjaga kindlustuslepingu.
• Klient (kindlustusvõtja, kindlustatud isik, soodustatud isik, kahjusta- tud isik) on isik, kellele kindlustusandja osutab kindlustusteenust või kes on selle sooviga pöördunud kindlustusandja xxxxx.
• Kliendiandmed on igasugune informatsioon, sh isikuandmed, mida kindlustusandja kliendi kohta teab.
• Isikuandmed on tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku andmed. Xxxxxxxxxxxx vastutav töötleja on kindlustusandja, volitatud xxxxxx- jad on kindlustusandja määratud isikud.
• Kindlustuslepingu dokumendid on poliis, kindlustuslepingute üld- tingimused, valitud kindlustusliigi tingimused, kindlustuslepingu sõlmimise sooviavaldus ja teised dokumendid, millele on viidatud kindlustuslepingus.
• Kindlustuspakkumus on kindlustusandja ettepanek kindlustusle- pingu sõlmimiseks.
• Kindlustusleping on kokkulepe, mille kindlustusvõtja ja kindlustus- andja sõlmivad. Kindlustusandja kohustub kindlustusjuhtumi korral hüvitama kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil. Kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusmakseid.
• Tähtajaline kindlustusleping on leping, mis lõpeb pärast kindlustus- perioodi lõppu.
• Tähtajatu kindlustusleping kehtib xxxx xxxxx ülesütlemiseni.
• Kindlustustingimused on tingimused, mida kindlustusandja kohal- dab konkreetsele kindlustussuhtele. Kindlustustingimusteks xxx- takse käesolevaid üldtingimusi, iga kindlustusliigi tingimusi ning riski- ja eritingimusi.
• Poliis ehk kindlustuspoliis on kindlustuslepingu sõlmimist tõendav dokument, mille väljastab kindlustusandja.
• Makseteatis on kindlustusandja saadetav teade, mis tuletab meelde kindlustusmakse tasumise tähtpäeva.
• Kindlustatud isik ehk kindlustatu on isik, kellega seotud kindlustus- risk on kindlustatud. Eeldatakse, et kindlustatud on kindlustusvõt- jaga seotud kindlustusrisk.
• Soodustatud isik on kindlustuslepingus nimetatud isik, kel on kind- lustusjuhtumi korral õigus saada kindlustuslepingust tulenev hüvitis.
• Kindlustatud ese ehk kindlustusobjekt on ese, millega seotud risk on kindlustatud.
• Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse.
• Kindlustusperiood on ajavahemik, mille alusel arvutatakse kindlus- tusmakseid. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, on kindlustusperiood üks aasta.
• Kindlustuskoht ehk kindlustusterritoorium on piirkond või ala, kus kindlustusleping kehtib.
• Kindlustusjuhtum on ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma kohustuse, mis lepingust tuleneb.
• Kindlustushüvitis on summa, mille kindlustusandja maksab välja
kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju hüvitamiseks. Kindlus- tushüvitis võib olla ka kindlustatud eseme asendamine või taasta- mine.
• Omavastutus on kokkulepitud summa, mille võrra vähendatakse kindlustusandja makstavat hüvitist. Omavastutust kohaldatakse iga kindlustusjuhtumi korral, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
• Kindlustusväärtus on kindlustushuvi väärtus kindlustusjuhtumi toi- mumise ajal.
• Kindlustussumma ehk hüvitispiir on maksimaalne väljamakse ühe kindlustusjuhtumi kohta.
• Finantssanktsioon on rahvusvaheline sanktsioon, millega tõkesta-
ja majandusressursside kasutamine ja käsutamine täielikult või osa- liselt. Finantssanktsioonina ehk rahvusvahelise sanktsioonina käsi- tatakse käesolevate tingimuste tähenduses sanktsioone, mille on kehtestanud Vabariigi Valitsus, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Euroopa Liit, Suurbritannia või Ameerika Ühendriigid.
3. Kindlustushuvi olemasolu
3.1. Xxxxxxxxxxxxxx on kindlustusvõtja huvi kindlustada ennast kindla riski vastu.
3.2. Kindlustusandja selgitab enne kindlustuslepingu sõlmimist ja vajaduse korral xx xxxx sõlmitud lepingu muutmist välja kliendi kindlustushuvi ja nõudmised kindlustuslepingule, soovitab kliendi kindlustushuvile ja nõudmistele kõige paremini vastavat kindlustuslepingut ning annab kliendile piisavaid selgitusi, et klient saaks teha kindlustuslepingu sõlmimise kohta teadliku otsuse.
3.3. Kui kindlustusvõtjal puudub kindlustushuvi, on kindlustusandjal õigus keelduda lepingu sõlmimisest. Kui kindlustusvõtja kindlus- tushuvi puudumine selgub kindlustusjuhtumi menetlemisel xx xxxx, kellel on tegelik kindlustushuvi, ei ole nõus, et hüvitise saab kindlustusvõtja, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest.
-
lepingu sõlmimine
4.1. Kindlustusandjal on õigus küsida kliendilt või tema esindajalt isiku tuvastamiseks või esindusõiguse tõendamiseks isikut või esindusõigust tõendavat dokumenti ning teha nendest koopiad.
4.2. Kui kindlustusandja kahtleb isiku samasuses või esitatud dokumentide õigsuses, on tal õigus jätta tehing tegemata või nõuda lisadokumentide esitamist.
kliendiandmete töötlemise põhimõtetes (xxx.xxxx.xx/xxxxx- teada). Kindlustusandja aktsepteerib lihtkirjalikku volikirja, kui see on koostatud kindlustusandja esindaja juuresolekul. Muul juhul peab esindusõigust tõendav volikiri olema digitaalselt allkirjastatud või notariaalselt tõendatud.
4.4. Kindlustusleping loetakse sõlmituks, kui kindlustusvõtja on täitnud ühe järgmistest tingimustest:
4.4.1. tasunud kindlustusandjale esimese kindlustusmakse;
4.4.2. kinnitanud kindlustuslepingu sõlmimist oma allkirjaga kindlustuspakkumusel või poliisil;
4.4.3. teinud mõne muu, kindlustuslepingus kokkulepitud teo.
4.5. Kindlustusandja väljastab kindlustuslepingu sõlmimise tõenduseks poliisi. Kindlustusandja esindaja kinnitus poliisil
4.6. Lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt on kindlustusandjal vabatahtliku kindlustuse korral õigus otsustada, kellega ja mis tingimustel ta sõlmib lepingu või jätab sõlmimata.
4.7. Kindlustuslepingu sõlmimist taotlev isik on oma sõlmimisaval- dusega seotud ühe kuu jooksul, alates selle esitamisest teisele poolele.
ja uuendamine
5.1. Kindlustusleping jõustub selle sõlmimisel, kui ei ole kokku lepitud muud tähtaega või tingimust.
5.2. Kindlustuskaitse kehtib kindlustuspoliisil märgitud perioodil.
5.3. Kindlustusleping võib olla tähtajaline või tähtajatu.
5.4. Kindlustuslepingu muutmiseks peab kindlustusvõtja esitama kindlustusandjale avalduse. Kindlustusleping loetakse muudetuks, kui pooled on asjas kokku leppinud ja kindlustus- võtja on täitnud selle kokkuleppe tingimuse(d).
5.5. Tähtajaline kindlustusleping loetakse järgmiseks perioodiks uuendatuks, kui kindlustusandja on esitanud kindlustusvõtjale uue ettepaneku ja kindlustusvõtja on sellega nõustunud.
5.6. Tähtajatu kindlustuslepingu korral edastab kindlustusandja kindlustusvõtjale poliisi igaks algavaks kindlustusperioodiks, kui kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
5.7. Tähtajatu kindlustuslepingu muutmise või lõpetamise soovist tuleb teisele poolele ette teatada vähemalt üks kuu enne aastase kindlustusperioodi lõppu.
7. Arveldused
7.1. Kindlustusandja esitab kindlustusvõtjale paberil või elektrooni- liselt makseteatise, kus on kirjas maksetähtpäev, kindlustus- andja arvelduskonto ning viitenumber.
7.2. Kui kindlustusandja xx xxxxx makseteatist või kindlustusvõtja ei saa xxxx xxxxx, ei vabasta see kindlustusvõtjat makse tasumise kohustusest.
7.3. Kui kindlustusmakse on tasutud ebakorrektselt ja kindlustus- andjal ei ole võimalik olemasoleva teabe põhjal otsustada, mis kindlustuslepingu makse on laekunud, loetakse kindlus- tusmakse tasumata jäetuks niikaua, kui ei ole tuvastatud, mis kindlustuslepingu maksega on tegemist.
7.4. Kui kindlustusvõtja tasub ettenähtust vähem, võtab kindlustus- andja temaga ühendust. Kindlustusmakse loetakse laekunuks alles siis, kui kogu ettenähtud summa on laekunud.
7.5. Kui kindlustusvõtja tasub ettenähtust rohkem, tagastab kindlus- tusandja talle ülejäägi. Selleks võtab kindlustusandja kindlus- tusvõtjaga ühendust ja täpsustab vajalikku teavet.
-
6.1. Kindlustusmakse määramisel võtab kindlustusandja arvesse kindlustussummat, omavastutust, kindlustusperioodi pikkust, varasemat kahjude statistikat ning muid kindlustusriski mõjutavaid asjaolusid.
6.2. Kindlustusvõtja on kohustatud tähtajaks tasuma kindlustusle- pingus ettenähtud kindlustusmakse. Kindlustusmakse tasumise ajaks loetakse xxxxx, xxx xxxxxx xxxxx laekub kindlustusandja arvelduskontole või makstakse kindlustusandja esindajale sularahas või maksekaardiga.
6.3. Esimese kindlustusmakse tasumisega hilinemine või maksmata jätmine.
6.3.1. Kui kindlustusvõtja ei ole 14 päeva jooksul pärast kind- lustuslepingu sõlmimist tasunud kindlustusmakset või esimest kindlustusmakset, võib kindlustusandja kuni makse tasumiseni lepingust taganeda.
6.3.2. Eeldatakse, et kindlustusandja on lepingust tagane- nud, kui ta ei esita kindlustusmakse sissenõudmiseks hagi kolme kuu jooksul pärast makse sissenõutavaks muutumist.
6.3.3. Kui sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või esi- mene kindlustusmakse ei ole tasutud kindlustusjuhtumi toimumise ajaks, vabaneb kindlustusandja xxx xxxxx- tusest.
6.4. Järgmiste kindlustusmaksete tasumisega hilinemine või maksmata jätmine.
6.4.1. Kui kindlustusvõtja ei tasu teist või mõnd järgmist kindlustusmakset ettenähtud ajaks, võib kindlustus- andja määrata kindlustusvõtjale maksmiseks vähemalt kahenädalase uue maksetähtaja, ehitise kindlustamise korral aga vähemalt ühekuulise uue maksetähtaja. Kindlustusandja peab uuest maksetähtajast kindlus- tusvõtjale teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
6.4.2. Kui kindlustusvõtja ei tasu kindlustusmakset uue mak- setähtaja jooksul, on kindlustusandjal õigus xxxxxx xxxx teatamata üles öelda. Kindlustusandja võib uue makse- tähtaja xxxxxx avaldada, et xx xxxx lepingu ülesöelduks, kui kindlustusvõtja ei xxx xxxxx tähtaja jooksul makseid tasunud.
6.4.3. Kui kindlustusjuhtum toimub pärast uue maksetähtaja lõppu ja kindlustusvõtja ei ole selleks ajaks makset tasunud, vabaneb kindlustusandja oma kohustusest.
6.4.4. Kui kindlustusvõtja tasub võlgu jäänud kindlustusmakse(d) ühe kuu jooksul pärast lepingu üle- sütlemist või uue maksetähtaja lõppu ja kindlustusjuh- tumit ei ole enne tasumist toimunud, ei loeta lepingut ülesöelduks.
6.4.5. Kui kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse ja tal on võlgnevus, siis katab kindlustusandja sellega kõige varem tekkinud võlgnevuse selle kindlustuslepingu alu- sel.
6.5. Kindlustusandjal on õigus xxxxx xxxxx, mis kindlustusvõtja talle võlgneb, kindlustushüvitisest maha. See kehtib ka juhul, kui kindlustusandjal on kohustus maksta hüvitis kolmandale isikule, mitte kindlustusvõtjale.
gust taganemine
8.1. Kindlustusleping lõpeb:
8.1.1. pärast kindlustusperioodi lõppu;
8.1.2. pärast kindlustuslepingu ülesütlemist;
8.1.3. pärast kindlustuslepingust taganemist;
8.1.4. muudel seaduses ettenähtud alustel.
8.2. Pooltel on õigus kindlustusleping üles öelda seaduses ettenähtud xxxxxx xx alustel ning poolte kokkuleppel. Tähtajatu kindlustuslepingu muutmise või lõpetamise soovist tuleb teisele poolele ette teatada vähemalt üks kuu enne aastase kindlustus- perioodi lõppu.
8.3. Kindlustusandjal on õigus kindlustusleping üles öelda, kui:
8.3.1. kindlustusvõtja ei ole täitnud kindlustuslepingut;
8.3.2. kindlustusvõtja või soodustatud isik on petnud või ürita- nud xxxxx kindlustusandjat kindlustuslepingu või kind- lustusjuhtumi asjaolude suhtes;
8.3.3. pärast kindlustusjuhtumi toimumist;
8.3.4. kindlustusrisk on suurenenud;
8.3.5. kindlustusvõtja on jätnud tasumata teise või mõne järg- mise kindlustusmakse.
8.4. Kindlustuslepingu ülesütlemisel järgib kindlustusandja võlaõi- gusseadust.
8.5. Kindlustuslepingu ülesütlemise korral on kindlustusvõtjal õigus saada tagasi kindlustusperioodi lõpuni jääva aja eest tasutud kindlustusmakse, millest on maha arvatud kindlustusandja asjaajamiskulud ehk 15% aastasest kindlustusmaksest. Kui kindlustusobjekt on kindlustusjuhtumi tagajärjel hävinud, ei tagasta kindlustusandja makset, mis kindlustusvõtja on kindlus- tusperioodi lõpuni jääva aja eest tasunud.
8.6. Kindlustusandjal on õigus lepingust taganeda, kui kindlus- tusvõtja ei ole lepingu sõlmimisel teatanud kindlustusandjale kindlustusriski mõjutavatest olulistest asjaoludest või on esitanud teadlikult valeandmeid. Kindlustusandja võib lepingust taganeda ühe kuu jooksul pärast xxxx, xxx ta xxx xxxxx või pidi teada saama teatamiskohustuse täitmata jätmisest.
8.7. Kui kindlustusvõtja ei ole tasunud esimest kindlustusmakset
14 päeva jooksul pärast kokkulepitud tähtpäeva ja kindlus- tusandja ei ole andnud kindlustusvõtjale xxxxx xxx jooksul uut maksetähtaega, eeldatakse, et kindlustusandja on lepingust taganenud.
8.8. Kindlustuslepingust taganemise korral tagastab kindlustusandja kindlustusvõtjale kindlustusmakse, millest on maha arvatud kindlustusandja asjaajamiskulud ehk 15% aastasest kindlustus- maksest.
9.1. Soodustatud isik määratakse xx xxxx muudetakse kindlustus- võtja ettepanekul. Kui kindlustuslepingus on määratud kindlus- tatud isik, on soodustatud isiku määramiseks xxxx xx kindlus- tatud isiku nõusolekut.
9.2. Pärast füüsilisest isikust kindlustusvõtja xxxxx võivad tema pärijad soodustatud isikut muuta ainult kindlustatud isiku nõusolekul.
9.3. Pärast füüsilisest isikust kindlustatu xxxxx xx ole või- malik soodustatud isikut muuta.
9.4. Kui soodustatud isik kaotab temast olenevate asja- olude tõttu õiguse kindlustushüvitisele või kui soodus- tatud isik on surnud enne kindlustusjuhtumi toimumist, loetakse, et soodustatud isikut ei ole määratud.
9.5. Vastutuskindlustuse lepingu sõlmimisel soodustatud isikut ei määrata.
10.1. Kindlustuslepingu täitmisel võrdsustatakse kindlustusvõtjaga:
10.1.1. kindlustatu (v.a vastutuskindlustuse lepingu puhul);
10.1.2. kindlustatu või kindlustusvõtjaga koos elavad perekon- naliikmed (v.a vastutuskindlustuse lepingu puhul);
10.1.3. soodustatud isikud (v.a vastutuskindlustuse lepingu puhul);
10.1.4. kindlustusobjekti seaduslikud valdajad;
10.1.5. isikud, kes kasutavad kindlustusobjekti selle omaniku või seadusliku valdaja nõusolekul;
10.1.6. kindlustusvõtja juures töötavad isikud ja isikud, keda kindlustusvõtja kasutab oma majandustegevuses või oma kohustuste täitmisel.
10.2. Kindlustusvõtja on kohustatud eelnimetatud isikutele selgitama kindlustusvõtja kohustusi, mis tulenevad kindlustuslepingust.
10.3. Kui eelnimetatud isikud ei täida kindlustuslepingut, loetakse, et kindlustusvõtja on jätnud lepingu täitmata.
11.1. Kindlustusandja edastab xxxxx, avalduse või muu info kindlus- tusvõtjale või muule kokkulepitud isikule kindlustuslepingus esitatud postiaadressil, mobiiltelefoni numbril, elektronposti aadressil või muul kontaktaadressil. Xxxxx, avalduse või muu info edastamisega nimetatud viisil loetakse xxxxxx info kättetoi- metatuks.
11.2. Kindlustusandja on kohustatud kindlustuslepingu tähtajal teatama kindlustusvõtjale kindlustuslepingute üld- ja eritingi- muste muudatustest, kindlustusandja nime, õigusliku vormi, aadressi muudatustest, samuti kindlustusjärelevalve aadressi või selle kontori aadressi, kus kindlustusleping sõlmiti, muutu- misest. Kindlustusandja teatab muudatustest oma kodulehe xxx.xxxx.xx või massiteabevahendite kaudu.
11.3. Kui kindlustusvõtja ei nõustu kindlustustingimuste muuda- tustega, on tal õigus leping erakorraliselt üles öelda.
12.1. Kindlustusvõtja peab lepingu sõlmimisel teatama kindlustus- andjale kõigist xxxxx xxxxx olevatest asjaoludest, millel võib olla mõju kindlustusandja otsusele leping sõlmida või xxxx xxxx muudel kokkulepitud tingimustel.
12.2. Kindlustusvõtja on kohustatud andma tõeseid ja täpseid vastuseid ka juhul, kui ta eeldab, et xxxxxx asjaolu võib olla kindlustusandjale teada.
12.3. Olulised on asjaolud, mida on küsitud kindlustusvõtjalt lepingu
poliisil.
12.4. Kindlustusvõtja peab kindlustuslepingu tähtajal kindlustus- andjale viivitamatult ja kirjalikult teatama:
12.4.1. kindlustusriski suurenemisest, sh juhul, kui kindlustus- riski suurenemise on põhjustanud üldteada asjaolu, mis mõjutab ka teiste kindlustusvõtjate riski;
12.4.2. lepingus kokkulepitud oluliste asjaolude muutumisest;
12.4.3. kindlustatud eseme võõrandamisest;
12.4.4. kinnisasjale hüpoteegi seadmisest, kui kindlustatav ese on selle kinnisasja lahutamatu osa.
13.1. Kui kindlustusvõtja ei ole teatanud kindlustusandjale kindlustus- lepingu sõlmimiseks olulistest asjaoludest ja on sellega jätnud täitmata üldtingimuste punkti 12 või on tahtlikult vältinud olulise asjaolu teatavaks saamist või andnud selle kohta ebaõiget
teavet, võib kindlustusandja lepingust taganeda ühe kuu jooksul pärast xxxx, xxx ta xxx xxxxx või pidi teada saama üldtingimuste punkti 12 täitmata jätmisest.
13.2. Kindlustusandja ei või lepingust taganeda, kui:
13.2.1. ta teadis teabe ebaõigsust või asjaolu, millest kindlus- tusvõtja ei olnud talle teatanud;
13.2.2. kindlustusvõtja ei olnud süüdi teatamata jätmises või ebaõige teabe andmises;
13.2.3. asjaolu, millest ei teatatud või mille kohta anti ebaõiget teavet, langes ära enne kindlustusjuhtumi toimumist;
13.3. Kui kindlustusvõtja peab kindlustusandjale teatama olulistest asjaoludest kindlustusandja esitatud küsimuste põhjal, kuid kindlustusandja ei xxx xxxx asjaolusid temalt otse küsinud, võib kindlustusandja lepingust taganeda üksnes siis, kui kindlustus- võtja on asjaolusid tahtlikult varjanud.
13.4. Kui kindlustusandjal ei ole üldtingimuste punkti 13 kohaselt õigus lepingust taganeda, võib xx xxx kuu jooksul pärast xxxx, xxx ta xxx xxxxx asjaolust, millest kindlustusvõtja ei olnud talle teatanud, nõuda kindlustusvõtjalt kindlustusmakse suuren- damist alates kehtiva kindlustusperioodi algusest.
13.5. Üldtingimuste punkt 14 ei välista kindlustusandja õigust tühistada leping pettuse tõttu.
-
tus
14.1. Alakindlustus on olukord, kui kindlustussumma on väiksem kui kindlustusobjekti kindlustusväärtus. Alakindlustuse korral makstakse kindlustushüvitist võrdeliselt kindlustussumma ja kindlustusväärtuse suhtega kindlustusjuhtumi toimumise ajal.
14.2. Ülekindlustus on olukord, kui kindlustussumma või kokkulepitud kindlustushüvitise ülempiir ületab kindlustusobjekti kindlus- tusväärtust. Ülekindlustuse puhul ei hüvita kindlustusandja rohkem, kui on tegelik kahjusumma.
14.3. Mitmekordne kindlustus on olukord, kui kindlustusobjekt on kas osaliselt või täielikult kindlustatud sama kindlustusriski vastu sama või mitme kindlustusandja juures ja kindlustusandjate makstavate hüvitiste kogusumma ületaks kahju suurust või kindlustussummad kokku ületaksid kindlustusväärtust.
14.4. Mitmekordse kindlustuse puhul vastutavad kindlustusandjad solidaarvõlgnikena.
15. Kindlustatud asja võõrandamine
15.1. Kindlustatud asja võõrandaja või omandaja peab sellest kindlus- tusandjale viivitamatult teatama.
15.2. Kui kindlustusandjale ei teatata asja võõrandamisest õigel ajal, vabaneb kindlustusandja oma kohustusest juhul, kui kindlus- tusjuhtum toimub hiljem xxx xxx kuu jooksul pärast xxxx, xxx kindlustusandja oleks pidanud vastava xxxxx saama.
15.3. Kindlustatud asja võõrandamise korral lähevad asja omandajale üle kõik kindlustusvõtja õigused ja kohustused, mis lepingust tulenevad.
15.4. Kindlustusandja suhtes ei lähe kindlustusvõtja õigused ja kohustused, mis lepingust tulenevad, üle enne, kui kindlustus- andja on kindlustatud asja võõrandamisest teada saanud.
15.5. Kindlustatud asja võõrandamise korral võib kindlustusandja lepingu üles öelda ühe kuu jooksul pärast asja võõrandamisest teadasaamist, kui ta teatab ülesütlemisest vähemalt üks kuu ette.
16.1. Kindlustusriski suurenemine on kindlustusjuhtumi tõenäosuse suurenemine. Kindlustusvõtja ei tohi pärast lepingu sõlmimist xxxx kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski ega lubada selle suurendamist isikutel, xxxxx eest ta vastutab.
16.2. Kui kindlustusvõtja ei täida kindlustusriski suurenemisest teatamise kohustust (üldtingimuste punkt 12.4.1), vabaneb kindlustusandja lepingu täitmise kohustusest juhul, kui kindlus- tusjuhtum toimub pärast ühe kuu möödumist ajast, mil kindlus- tusandja oleks pidanud xxxxx xxxxx saama.
16.3. Kui kindlustusvõtja suurendab kindlustusriski ja kindlustus- juhtum toimub pärast kindlustusriski suurenemist, vabaneb kindlustusandja lepingu täitmise kohustusest suurenenud kindlustusriski ulatuses.
16.4. Üldtingimuste punkte 16.2 ja 16.3 ei kohaldata, kui:
16.4.1. kindlustusjuhtumi toimumise ajaks oli tähtaeg, mille jooksul kindlustusandja oleks võinud lepingu kindlus- tusriski suurenemise tõttu üles öelda või nõuda selle muutmist, lõppenud, xxxx et kindlustusandja oleks lepingut üles öelnud või selle muutmist nõudnud;
16.4.2. kindlustusriski suurenemisel ei olnud mõju kindlustus- juhtumi toimumisele;
16.4.3. suurem kindlustusrisk ei oleks mõjutanud kindlustus- andja kohustuse kehtivust ega ulatust;
16.4.4. kindlustusrisk on suurenenud kindlustusandja süül.
16.5. Kui kindlustusandja vabaneb punkti 16.2 või 16.3 kohaselt oma kohustusest üksnes mõne kindlustatud eseme või isiku suhtes, vabaneb ta kogu täitmiskohustusest juhul, kui võib eeldada, et ta ei oleks lepingut samadel tingimustel üksnes selle osa suhtes sõlminud.
16.6. Kindlustusandjal on õigus kindlustusperioodi jooksul kindlus- tusobjekti üle vaadata xx xxxxx kindlustusvõtjalt suurenenud kindlustusriski vähendamiseks lisaturvameetmete võtmist või suuremat kindlustusmakset. Eeltoodu ei välista kindlustusandja õigust vajaduse korral leping üles öelda.
17.1. Kindlustusvõtja on kohustatud kahju vältimiseks hoidma ja kasutama xxx xxxx heaperemehelikult ning hoolsalt.
17.2. Kindlustusvõtja ja temaga võrdsustatud isikud on kohustatud kinni pidama kõigist ohutusnõuetest, mis tulenevad kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, juhenditest jms, samuti kindlustus- lepingus määratud ohutusnõuetest.
17.3. Kui kindlustusvõtja ei täida kindlustusobjekti kohta kehtivaid ohutusnõudeid, on kindlustusandjal õigus nõuda kindlustus- võtjalt ohutusnõuete täitmist või kehtestada lisaohutusnõuded, teatades sellest kindlustusvõtjale.
17.4. Kui kindlustusvõtja ei nõustu lisaohutusnõuetega, on kindlus- tusandjal õigus leping üles öelda, teatades sellest üks kuu ette.
18.1. Kahjujuhtumi korral peab kindlustusvõtja käituma ja tegutsema sama hoolsalt nagu siis, kui tal ei oleks kindlustuslepingut.
18.2. Kindlustusvõtja peab tegema kõik endast oleneva, et säiliksid tõendid kahju toimumise asjaolude kohta, samuti peab ta ära hoidma edasise kahju tekkimise või olemasoleva kahju suure- nemise.
19.1. Kindlustusandja käsitleb kahju võimalikult kiiresti ja hüvitab kindlustuslepingus kokkulepitud tingimuste järgi.
19.2. Kindlustusandja on kohustatud kokku koguma xx xxxxx selgitama kõik asjasse puutuvad olulised asjaolud ning kindlustusvõtja on kohustatud esitama kõik vajalikud andmed ja tõendid kahju toimumise ja suuruse tuvastamiseks.
19.3. Kindlustusandja on kohustatud lõpetama kahjukäsitluse ja tegema juhtumi kohta otsuse 10 päeva jooksul pärast kõigi vajalike tõendite ja dokumentide saamist.
19.4. Vajalik tõend on üldtingimuste punktide 19.2 ja 19.3 mõistes ka kahjujuhtumiga seoses algatatud tsiviil-, kriminaal- või väärteo- menetluse järel tehtav otsus, kui menetluse käigus tuvas- tatavatel asjaoludel on tähtsust kindlustusandja kohustuse kindlaksmääramisel.
19.5. Kui kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju suurus või põhjus on tõendamata, hüvitab kindlustusandja xxxx xxxxx osa, mis on tõendatud.
19.6. Kahju hüvitamisel on kindlustusandjal õigus nõuda hävinud või kahjustatud eseme üleandmist, samuti kadunud (varas- tatud, röövitud jne) eseme nõudeõiguse endale üleandmist. Kuni ese või nõudeõigus ei ole üle antud, võib kindlustusandja vähendada hüvitist vastava eseme või õiguse väärtuse võrra.
19.7. Kui kindlustusvõtja või soodustatud isik saab varastatud asja oma valdusesse tagasi, tuleb see vara loovutada kindlustus- andjale või tagastada kindlustushüvitis.
19.8. Kui kindlustusandja viivitab kindlustushüvitise väljamaks- misega, on ta kohustatud tasuma seaduse kohaselt viivist, kui kindlustushüvitist saama õigustatud xxxx xxxx nõuab.
20.1. Kahju hüvitamise viisid on:
20.1.1. rahaline hüvitis;
20.1.2. kahjustada saanud eseme taastamine;
20.1.3. kahjustatud, hävinud või kadunud (varastatud, röövitud jne) eseme asendamine samaväärse esemega.
20.2. Kahju hüvitamise viisi otsustab kindlustusandja.
20.3. Kahjustada saanud, hävinud või kadunud eseme asendamise või taastamise korral on kindlustusandjal õigus määrata taastamise või asendamise viis xx xxxx, kes selle teostab.
20.4. Kahju hüvitades on kindlustusandjal õigus hüvitisest kinni pidada:
20.4.1. kindlustuslepingus määratud omavastutus;
20.4.2. kindlustuslepingu järgi tasumata kindlustusmakse osa kuni kindlustusperioodi lõpuni (kindlustusobjekti hävi- mise korral) või sissenõutavaks muutunud kindlustus- makse.
20.5. Kindlustusandja ei hüvita makse, mis tuleb kindlustusvõtjale tagastada käibemaksuseaduse alusel.
21.1. Kui kindlustuslepingus pole kokku lepitud teisiti, ei hüvitata:
21.1.1. tuumarelva, tuumaenergia või radioaktiivsuse tõttu tek- kinud kahju;
21.1.2. keemilise, bioloogilise, biokeemilise või elektromagne- xxxxxx xxxxx kasutamisel ja käitlemisel tekkinud kahju;
21.1.3. sõja, kodusõja, invasiooni, rahvarahutuse, riigipöörde, streigi, töökatkestuse, erakorralise seisukorra, terro- rismi, ülestõusu, massilise korratuse, sundvõõranda- mise tõttu tekkinud kahju;
21.1.4. maavärina, maapinna liikumise või maalihke tõttu tekki- nud kahju;
21.1.5. küberintsidendi tõttu tekkinud kahju.
21.2. Küberintsident punkti 21.1.5 tähenduses on arvuti-, võrgu- või infosüsteemis toimuv sündmus, mis ohustab või kahjustab süsteemi turvalisust. Küberintsidendiks loetakse muu hulgas:
21.2.1. ründed, sh. erinevad teenustõkkeründed infosüsteemi, arvutivõrgu või nende osade vastu
21.2.2. xxxxxxxx (viirused, ussid, lunavara, tagauksed, vms.) tõttu toimuvad intsidendid;
21.2.3. programmeerimisviga, mille on põhjustanud kindlustus- võtja või kolmas isik;
21.2.4. igasugust tahtmatut ja täielikult või osaliselt planeeri- matut arvuti-, võrgu- või infosüsteemi katkestust, mis ei ole tekkinud välise füüsilise jõu või varalise kahju taga- järjel, kuid mis mõjutab osaliselt või täielikult ligipääsu digitaalsetele andmetele ja/või arvuti-, võrgu- või info- süsteemidele.
-
mine
22.1. Kindlustusandja vabaneb kindlustuslepingu täitmise xxxxx- tusest osaliselt või täielikult, kui:
22.1.1. kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isik on jätnud täitmata vähemalt ühe kindlustuslepingus nimetatud kohustustest ning kohustuse täitmata jätmise ja kind- lustusjuhtumi toimumise või selle tagajärjel tekkinud kahju suuruse vahel on põhjuslik seos;
22.1.2. kindlustusvõtja ei ole tasunud kindlustusmakset kok- kulepitud tähtpäevaks (järgmakse korral hiljemalt kind- lustusandja määratud uueks tähtpäevaks) xx xxx kind- lustusjuhtum toimub pärast kindlustusmakse tasumise tähtpäeva möödumist;
22.1.3. kindlustusjuhtum on toimunud kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isiku xxxxx hooletuse või tahtluse tõttu;
22.1.4. kindlustusjuhtum on põhjustatud kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isiku tegevusest alkoholijoobes, narkootikumide või muude psühhotroopsete ainete mõju all;
22.1.5. kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isik on eksi- tanud või püüdnud eksitada kindlustusandjat kahju toi-
mumise asjaolude või suuruse asjus või püüdnud kind- lustusandjat muul viisil xxxxx kindlustuslepingu või selle täitmise asjaolude suhtes;
22.1.6. kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik on kasutanud kindlustatud eset kuriteo toimepanemiseks, kuriteole kaasaaitamiseks või kuriteo varjamiseks ning xxxxxx põhjustel on tekkinud sellele esemele kahju.
22.2. Kindlustuslepingu täitmisest vabanemise ulatuse otsustab kindlustusandja.
28.1. Eestikeelse kindlustuslepingu dokumentide juurde võidakse poolte kokkuleppel lisada tõlge võõrkeelde. Tõlkel on üksnes selgitav tähendus. Xxxxx xx eestikeelse dokumendi vastuolu korral juhindutakse eestikeelsest dokumendist.
28.2. Kui on kokku lepitud, et võõrkeelne dokument (rahvusvahelised klauslid jms) on kindlustuslepingu osa, lisatakse lepingule selle dokumendi tõlge eesti keelde.
23.1. Kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses xxx xxx, mis kindlustusvõtjal või kindlustatud isikul on kolmanda isiku vastu.
23.2. Kui kindlustusvõtja, soodustatud isik või kindlustatud isik loobub oma nõudest kolmanda isiku vastu või loobub õigusest, mis xxxx xxxxx, vabaneb kindlustusandja oma kohustusest samas ulatuses, milles kindlustusvõtja on loobunud oma nõudest või õigusest.
23.3. Kui kindlustusvõtjal on nõue oma üleneja või alaneja sugulase või abikaasa vastu, samuti mõne teise temaga koos elava perekonnaliikme vastu, on kindlustusandjal nõudeõigus üksnes niivõrd, kuivõrd vastutava isiku vastutus on kindlustatud.
23.4. Kindlustusandjale üle läinud nõuet tõendavad dokumendid, andmed ja muud kindlustusvõtja valduses olevad materjalid tuleb üle anda kindlustusandjale.
24. Nõuete aegumine
24.1. Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on xxxx aastat. Aegumistähtaega hakatakse lugema selle kalendriaasta lõpust, millal nõue muutub sissenõutavaks.
24.2. Kui kindlustusandja on kirjalikult teatanud kahju hüvitamata jätmisest või hüvitise vähendamisest, vabaneb ta xxx xxxxx- tusest juhul, kui kindlustushüvitist saama õigustatud isik ei xxxxx xxxx kohtusse ühe aasta jooksul pärast kindlustusandjalt kahju hüvitamata jätmise või hüvitise vähendamise otsuse saamist ning kindlustusandja on teatanud oma vastuses kindlustus- võtjale üheaastase aegumistähtaja möödumise õiguslikust tagajärjest.
Kindlustuslepingu sõlmimisel ja täitmisel kohaldab kindlustus-
mistahes riskidele ega hüvita mistahes nõuded, mille kindlustamine või hüvitamine oleks vastuolus kaubanduspiirangute, keeldude või sanktsioonidega, mille on kehtestanud Vabariigi Valitsus, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Euroopa Liit, Suurbritannia või Ameerika Ühendriigid.
29.1. Kliendil on õigus esitada kindlustusandja tegevuse kohta kaebus, kasutades kindlustusandja ametlikke kontaktkanaleid ja sidevahendeid (e-post, telefon, kontor).
29.2. Kindlustusandja annab kliendile kaebuse menetlusse võtmise kohta tagasisidet ühe tööpäeva jooksul.
29.3. Kindlustusandja vastab kliendi kaebusele viie tööpäeva jooksul. Kui kaebust ei ole võimalik lahendada xxxxx xxx jooksul, teatab kindlustusandja kliendile menetluse pikenemise põhjuse ning uue vastamistähtaja.
29.4. Kindlustusandja teatab kliendile kaebuse menetlemise tulemused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
29.5. Kliendikaebuste menetlemise lisainformatsioon on kättesaadav ERGO Insurance SE kodulehel xxx.xxxx.xx.
30.1. Kindlustusvõtjal on õigus pöörduda kindlustusandjaga tekkinud vaidluse lahendamiseks kindlustuse lepitusorgani xxxxx, mis tegutseb Eesti Kindlustusseltside Liidu juures. Enne lepitusme- netlust tuleb vaidlusküsimuses esitada nõue kindlustusandjale ja tagada kindlustusandjale võimalus nõudele vastata. Kui klient ei ole kindlustusandja vastusega rahul, on tal võimalik pöörduda kindlustuse lepitusorgani xxxxx. Lisateave on Eesti Kindlustus- seltside Liidu kodulehel xxx.xxxx.xx.
30.2. Kindlustuslepingutest tulenevad vaidlused, sh vaidlused, xxxxxx xx ole saavutatud kokkulepet kindlustuse lepitusorganis, lahen- datakse Harju Maakohtus.
30.3. Kindlustuslepingule kohaldatakse Eesti õigust.
30.4. Kindlustusvõtjal on õigus esitada kaebus kindlustusandja tegevuse kohta Finantsinspektsiooni (Sakala 4, 15030 Tallinn).
Kindlustusandja töötleb kindlustusvõtja, soodustatud isiku ja kindlus- tatud isiku andmeid kooskõlas kliendiandmete töötlemise põhimõ- tetega, mis on avaldatud kindlustusandja veebilehel xxxxx://xxx. xxxx.xx/xxxxxxxxxxxx/xxxxxxxxxxxx-xxxxxx. Kliendiandmete töötlemise põhimõtetes on kindlustusandja esitanud kliendile kogu informat- siooni, mis seaduse ja Euroopa Liidu andmekaitse määruse kohaselt tuleb kliendile esitada.
Kui üldtingimused ja kindlustusliigi tingimused on vastuolus, juhindu- takse kindlustusliigi tingimuste sõnastusest. Kui kindlustusliigi tingi- mused xx xxxxx- või eritingimused on vastuolus, juhindutakse riski- või eritingimuste sõnastusest.