LISA

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 18.4.2018

COM(2018) 193 final ANNEX 4 – PART 1/3

XXXX

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: nõukogu otsus

Euroopa Liidu ja Jaapani vahelisele majanduspartnerluslepingule Euroopa Liidu nimel allakirjutamise kohta

ET ET

8-A XXXX

ÕIGUSALANE KOOSTÖÖ SEOSES FINANTSREGULATSIOONIGA

Õigusalane koostöö

1. Lepinguosalised teevad koostööd kahepoolselt ja rahvusvahelistes organisatsioonides, eesmärgiga tugevdada veelgi ülemaailmset finantsstabiilsust, õiglaseid ja tõhusaid turge ning investorite, hoiustajate, kindlustusvõtjate või nende isikute kaitset, xxxxx suhtes finantsteenuse osutajal on usalduskohustus (käesolevas lisas edaspidi „õigusalane koostöö“).

2. Õigusalases koostöös tuginevad lepinguosalised mitmepoolsel tasandil kokkulepitud põhimõtetele ja usaldatavusstandarditele ning järgivad lõigetes 5–12 sätestatud põhimõtteid, nagu on rakendatud lõigetes 19–21 kavandatud raamistikus.

Õigusalase koostöö kohaldamisala

3. Õigusalane koostöö hõlmab kogu finantsteenuste valdkonna, mille hulka kuuluvad ka raamatupidamis- ja auditeerimisraamistikud, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti.

4. Käesolev xxxx xx xxxxx lepinguosaliste reguleerivate ja järelevalveasutuste pädevuse jaotust ega rakendamist. Lepinguosalised tunnistavad, et nende õigusalane koostöö peaks põhinema turustruktuuride ja ärimudelite selliste erinevuste asjakohasel arvestamisel, mis võivad lepinguosaliste vahel finantsteenuste valdkonnas esineda.

Õigusalase koostöö põhimõtted

5. Iga lepinguosaline teeb kõik endast oleneva, et tagada oma territooriumil rahvusvaheliselt kokkulepitud finantsteenuste reguleerimise ja järelevalve standardite rakendamise ja kohaldamise. Need rahvusvaheliselt kokkulepitud standardid hõlmavad muu hulgas Baseli pangajärelevalve komitee, Rahvusvahelise Kindlustusjärelevalve Assotsiatsiooni, Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni ja finantsstabiilsuse nõukogu väljastatud standardeid ja põhimõtteid.

6. Lepinguosalised teevad kõik endast oleneva, et saavutada oma finantsteenustele vastavate õigus- ja järelevalveraamistike vastastikune ühilduvus viisil, mis toetab lõigetes 1 ja 2 nimetatud eesmärke.

7. Xxxx et see piiraks lepinguosalise enda seadusandlikke menetlusi, teeb iga lepinguosaline kõik endast oleneva, et pakkuda teisele lepinguosalisele võimalust saada varajases etapis teavet ja esitada märkusi selliste kavandatavate õiguslike algatuste kohta finantsteenuste valdkonnas, mis võivad tähtsust omada teise lepinguosalise seisukohalt.

8. Lepinguosalised saavad võimaluste piires tugineda üksteise eeskirjadele ja järelevalvele. Eelöeldu xx xxxxx ühegi lepinguosalise õigust hinnata oma eeskirjade, eelkõige usaldusväärsuse kriteeriumide alusel teise lepinguosalise õigus- ja järelevalveraamistiku usaldusväärsust . Sellise hindamise eesmärgil ei või lepinguosaline nõuda, et teise lepinguosalise eeskirjad ja järelevalve oleks identne tema enda eeskirjade ja järelevalvega, xxxx xx tugineb hindamisel õigusloometulemustele.

9. Lepinguosalised hoiavad üksteist kursis sellega, kuidas nad näevad ette rahvusvaheliselt kokkulepitud standardite või muude eeskirjade rakendamiseks vajaliku tõhusa järelevalve ja täitmise tagamise, eelkõige valdkondades, kus üks lepinguosalistest tugineb teise lepinguosalise õigus- ja järelevalveraamistikule.

10. Iga lepinguosaline võtab finantsteenuste valdkonnas kavandatud õiguslike algatuste kujundamisel nõuetekohaselt arvesse selle algatuse mõju turuosalistele xx xxxxx lepinguosalise jurisdiktsioonile.

11. Iga lepinguosaline vaatab läbi meetme, mis saanud talle teatavaks teise lepinguosalise esitatud kirjaliku konkreetse taotluse kaudu ning mis võib mõjutada turuosaliste suutlikkust osutada finantsteenuseid lepinguosaliste territooriumidel, eesmärgiga muuta meede võimaluste piires vastastikku ühilduvaks.

12. Iga lepinguosaline võib xxxx xxxx tühistada oma otsuse tugineda teise lepinguosalise õigus- ja järelevalveraamistikule ning pöörduda tagasi oma eeskirjade kohaldamise ja täitmise tagamise juurde juhul, xxx xxxxx lepinguosalise eeskirjad ja järelevalve ei ole enam tulemuste suhtes samaväärsed, kui teine lepinguosaline ei taga oma eeskirjade täitmist tõhusalt või xxx xxxxx lepinguosalisega puudub finantsasutuste järelevalves piisav koostöö. Lepinguosalised konsulteerivad üksteisega nõuetekohasel viisil enne, kui nad pöörduvad tagasi oma eeskirjade kohaldamise ja täitmise tagamise juurde.

Euroopa Liidu ja Jaapani ühine finantsregulatsiooni foorum

13. Käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval asutavad lepinguosalised käesolevaga Euroopa Liidu ja Jaapani ühise finantsregulatsiooni foorumi (käesolevas lisas edaspidi „foorum“).

14. Foorum vastutab lepinguosaliste vahelise õigusalase koostöö juhtimise eest. Eelkõige hindab foorum tehtud edusamme ja kavandab edasist õigusalast koostööd. Foorum järgib lõigetes 5– 12 sätestatud õigusalase koostöö põhimõtteid, nagu on rakendatud lõigetes 19–21 kavandatud raamistikus.

15. Foorumisse kuuluvad nii Euroopa Komisjoni kui ka Jaapani valitsuse esindajad (sealhulgas finantsteenuste ametist), xxxxx vastutusalas on finantsteenuste regulatiivsete küsimustega tegelemine tehnilisel tasandil. Xxxx et see piiraks ühegi lepinguosalise õigust otsustada oma esindajate koosseisu üle foorumis, võivad lepinguosalised taotleda, et teine lepinguosaline kutsub osalema esindajaid teise lepinguosalise territooriumil asuvatest muudest finantsregulatsiooni- või järelevalveasutustest, et aidata xxxxx foorumi aruteludele ja ettevalmistustöödele finantsregulatsiooni- või järelevalveasutuste tegevusega seotud küsimuste kohta. Teine lepinguosaline peaks sellisesse taotlusse suhtuma positiivselt.

16. Foorumi kohtumisi juhivad ühiselt Euroopa Komisjoni ja Jaapani finantsteenuste ameti kõrgemad ametnikud.

17. Foorumi lepinguosalised määravad kontaktpunkti, et hõlbustada õigusalast koostööd. Foorum võib konkreetsete küsimuste analüüsimiseks luua ekspertide töörühmi.

18. Foorumi kohtumised toimuvad vaheldumisi kas Tokyos, Jaapanis, ja Brüsselis, Belgias, vähemalt kord aastas ja siis, kui foorumi liikmed peavad seda vajalikuks.

Õigusalase koostöö raamistik

19. Foorum töötab välja ja kohaldab õigusalase koostöö raamistikku, et rakendada lõigetes 5–12 sätestatud põhimõtteid.

20. Õigusalase koostöö raamistik hõlmab järgmist:

a) teise lepinguosalisega nõuetekohasel xxxxx peetava teabevahetuse ja konsultatsiooni mehhanism kavandatud õiguslike algatuste xxxxx, xxxx et see piiraks lepinguosaliste seadusandlikku ja haldusmenetlust;

b) suunised üksteise õigus- ja järelevalveraamistikule tuginemiseks, võimalusel kohandatud finantsregulatsiooni iga konkreetse valdkonna suhtes;

c) lõikes 11 osutatud sellise meetme läbivaatamise kord, millele on ühe lepinguosalise konkreetse taotlusega juhitud teise lepinguosalise tähelepanu;

d) foorumi juhtimise suunised;

e) lõigetes 22–26 osutatud tehnilise vahendamise protsess ning

f) kokkuleppel muu õigusalase koostöö tõhustamise kord.

21. Õigusalase koostöö raamistik võib ette näha ka erikorra piiriülese järelevalve ja täitmise tagamisega seotud koostöö hõlbustamiseks.

Tehniline vahendamine

22. Käesoleva xxxx sätete suhtes ei kohaldata 21. peatüki kohast vaidluste lahendamise korda.

23. Xxxx et see piiraks lõike 22 kohaldamist, võivad lepinguosalised taotleda kirjalikult teiselt lepinguosaliselt lõigetes 5–12 sätestatud õigusalase koostöö põhimõtetega seotud tehnilise vahendamise menetluse algatamist. Tehnilise vahendamise menetlust võib algatada üksnes juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku selle kasutamise konkreetse küsimuse korral.

24. Kui lepinguosalised on jõudnud kokkuleppele algatada menetlus vastavalt lõikele 23, moodustab foorum tehnilise vahendamise töörühma. Sellesse töörühma kuuluvad lepinguosaliste esindajad xx xxxx juhib asjakohaste ekspertteadmistega vahendaja, kes on mõlemast lepinguosalisest sõltumatu xx xxxxx määrab ametisse foorum.

25. Vastavalt lõikele 24 ametisse määratud esimees esitab foorumi kaasesimeestele aruande tehnilise vahendamise tulemuste kohta.

26. Lepinguosalised tegutsevad heauskselt, kui püüavad lahendada käesoleva xxxx raames tekkivaid vaidlusi.

8-B XXXX

8. PEATÜKI LOENDID

I XXXX

KEHTIVATE MEETMETE RESERVATSIOONID

Euroopa Liidu loend

Märkused

1. Euroopa Liidu loendis sätestatakse vastavalt artiklitele 8.12 ja 8.18 Euroopa Liidu poolt võetud reservatsioonid seoses kehtivate meetmetega, mis xx xxxxx järgmiste artiklitega kehtestatud kohustustele:

a) artikkel 8.7 või 8.15;

b) artikkel 8.8 või 8.16;

c) artikkel 8.9 või 8.17;

d) artikkel 8.10; või

e) artikkel 8.11.

2. Lepinguosalise reservatsioonid xx xxxxx lepinguosaliste teenustekaubanduse üldlepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.

3. Iga reservatsioon hõlmab järgmisi osi:

a) sektor osutab üldisele sektorile, kus reservatsioon tehakse;

b) allsektor osutab konkreetsele sektorile, kus reservatsioon tehakse;

c) tegevusala liigitus osutab vajadusel reservatsiooniga hõlmatud CPC või ISIC rev 3.1 vastavale tegevusele või selles reservatsioonis sõnaselgelt teisiti kirjeldatud tegevusele;

d) reservatsiooni liik tähendab lõikes 1 osutatud kohustust, mille suhtes reservatsioon tehakse;

e) valitsustasand näitab, millisel valitsustasandil juhitakse meedet, mille suhtes reservatsioon tehakse;

f) meetmed hõlmavad õigusakte või muid meetmeid, mille suhtes reservatsioon tehakse, vastavalt sellele, kuidas neid kirjelduses esitatakse. Osas meetmed kirjeldatud meede:

i) tähendab meedet nagu see on muudetuna, jätkatuna või uuendatuna käesoleva lepingu jõustumiskuupäeval;

ii) hõlmab võimalikke allmeetmeid, mis võetakse vastu või mis kehtivad kõnealuse meetme alusel ja on sellega kooskõlas; ning

iii) hõlmab kõiki õigusakte või muid meetmeid, millega rakendatakse direktiivi liikmesriigi tasandil ning

g) kirjelduses esitatakse kehtiva meetme nõuetele mittevastavad aspektid, mille suhtes reservatsioon tehakse. Kirjelduses võib esitada ka liberaliseerimist käsitlevaid kohustusi.

4. Reservatsiooni tõlgendamisel võetakse arvesse reservatsiooni kõiki osi. Reservatsiooni tõlgendatakse nendes jaotistes esitatud asjaomaste kohustuste valguses, mille suhtes reservatsioon tehakse. Kui:

a) meetmete osas määratletakse kirjelduse osas esitatud liberaliseerimiskohustus, on meetmete osa ülimuslikum kõigi teiste osade suhtes ning

b) meetmete osa ei ole selliselt määratletud, on meetmete osa ülimuslik kõigi teiste osade suhtes, kui meetmete osa ja teiste osade vaheline lahknevus ei ole nii suur ja märkimisväärne, et oleks põhjendatud järeldada, et meetmete osa ei ole ülimuslik, mille korral on teised osad ülimuslikud lahknevuse piires.

5. Euroopa Liidu loendis osutab „ISIC Rev. 3.1“ rahvusvahelisele majanduse tegevusalade klassifikaatorile, mis on esitatud ÜRO Statistikaametis (Statistical Papers, M seeria, nr 4, ISIC Rev. 3.1, 2002).

6. Euroopa Liidu tasandil võetud reservatsioon kehtib Euroopa Liidu ja Euroopa Liidu liikmesriigi meetme suhtes riiklikul tasandil või valitsuse meetme suhtes Euroopa Liidu liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu liikmesriik on reservatsiooni kohaldamisalast välja jäetud. Euroopa Liidu liikmesriigi reservatsiooni kohaldatakse selle liikmesriigi tsentraalse, piirkondliku või kohaliku tasandi valitsuse meetme suhtes. Reservatsioonide kohaldamisel Belgias hõlmab tsentraalne valitsemistasand föderaalvalitsust ning piirkondade ja kogukondade valitsusi, sest xxxx kõigil on võrdsed seadusandlikud volitused. Euroopa Liidu xx xxxxx liikmesriikide reservatsioonide kohaldamisel tähendab piirkondlik valitsemistasand Soomes Ahvenamaad.

7. Loendit kohaldatakse üksnes Euroopa Liidu territooriumi xx XXx toimimise lepinguga hõlmatud territooriumide suhtes vastavalt artikli 1.3 lõigu 1 punktile a ning kehtib üksnes Euroopa Liidu xx xxxxx liikmesriikide ning Jaapani vaheliste kaubandussuhete kontekstis. See ei mõjuta Euroopa Liidu õigusest tulenevaid liikmesriikide õigusi ja kohustusi.

8. Reservatsioonide loendis ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast turulepääsu või võrdse kohtlemise piirangut artiklite 8.7, 8.8, 8.15 ja 8.16 tähenduses. Neid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, universaalteenuse osutamise kohustused, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatud eksamid, sealhulgas keeleeksamid, ning mittediskrimineeriv nõue, et teatavaid tegevusi ei tohi teostada kaitsealadel või -piirkondades) kohaldatakse igal juhul, isegi xxx xxxx ei ole loendis nimetatud.

9. Suurema kindluse huvides lepitakse kokku, et Euroopa Liidu puhul ei kaasne võrdse kohtlemise kohustusega nõue laiendada Jaapani kodanikele või juriidilistele isikutele kohtlemist, mida liikmesriigis kohaldatakse teise liikmesriigi kodanike ja juriidiliste isikute suhtes vastavalt XXx toimimise lepingule või selle lepingu kohaselt võetud meetmetele, xxxxx arvatud nende rakendusaktidele liikmesriikides:

i) liikmesriigi füüsilised isikud või residendid või

ii) Euroopa Liidu teise liikmesriigi või Euroopa Liidu õiguse alusel asutatud või organiseeritud juriidilised isikud, xxxxx registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht paikneb liikmesriigis.

Selline riiklik kohtlemine saab osaks juriidilistele isikutele, kes on asutatud või organiseeritud liikmesriigi või Euroopa Liidu õiguse alusel xx xxxxx registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht asub liikmesriigis, sealhulgas need, mis on Jaapani füüsiliste või juriidiliste isikute omanduses või kontrolli all.

10. Suurema kindluse huvides ei kujuta mittediskrimineerivad meetmed endast turulepääsu piirangut artiklite 8.7 ja 8.15 tähenduses järgmise kohta:

a) meede, mis nõuab taristu omandiõiguse eraldamist selle taristu kaudu pakutavate kaupade või osutatavate teenuste omandiõigusest, et tagada aus konkurents, näiteks energeetika, transpordi ja telekommunikatsiooni valdkonnas;

b) meede, mis piirab ausa konkurentsi tagamiseks omandiõiguse koondumist;

c) meede, mille eesmärk on tagada loodusvarade ja keskkonna kaitse ja säilitamine, sealhulgas antavate kontsessioonide kättesaadavuse, arvu ja ulatuse piirang ning moratooriumi või keelu kehtestamine;

d) meede, mis piirab tehniliste või füüsiliste piirangute tõttu antud lubade arvu, näiteks telekommunikatsiooni spektrid ja sagedused või

e) meede, millega nõutakse, et teatud protsentuaalsel osal ettevõtja aktsionäridest, omanikest, partneritest või juhatajatest oleks teatud kutsealane kvalifikatsioon või nad tegutseksid teatud kutsealal, nagu advokaadid või raamatupidajad.

11. Meretranspordi kabotaaži mõjutavad meetmed ei ole sellesse loendisse kantud, kuna need on

8. peatüki B osa kohaldamisalast välja jäetud vastavalt artikli 8.6 lõigu 2 alapunktile a ning 8. peatüki C osa kohaldamisalast vastavalt artikli 8.14 lõigu 2 alapunktile a.

12. Alljärgnevas loendis kasutatakse järgmisi lühendeid:

Euroopa Liit Euroopa Liit, sealhulgas kõik selle liikmesriigid AT Austria

BE Belgia BG Bulgaaria CY Küpros CZ Tšehhi DE Saksamaa DK Taani

EE Eesti

EL Kreeka ES Hispaania

FI Soome

FR Prantsusmaa HR Horvaatia XX Xxxxxx

IE Iirimaa

IT Itaalia

LT Leedu

LU Luksemburg LV Läti

MT Malta

NL Madalmaad XX Xxxxx

PT Portugal RO Rumeenia SE Rootsi

SI Sloveenia SK Slovakkia

UK Ühendkuningriik

Reservatsioonide loend

Reservatsioon nr 1 – kõik sektorid

Reservatsioon nr 2 – kutseteenused (kõik kutsealad, välja arvatud tervishoiuga seotud kutsealad) Reservatsioon nr 3 – kutseteenused (tervishoiuga seotud kutsealad ja farmaatsiatoodete jaemüük) Reservatsioon nr 4 – teadus- ja arendusteenused

Reservatsioon nr 5 – kinnisvarateenused Reservatsioon nr 6 – äriteenused Reservatsioon nr 7 – sideteenused Reservatsioon nr 8 – turustusteenused Reservatsioon nr 9 – haridusteenused Reservatsioon nr 10 – keskkonnateenused Reservatsioon nr 11 – finantsteenused

Reservatsioon nr 12 – tervishoiu- ja sotsiaalteenused Reservatsioon nr 13 – turismi- ja reisiteenused

Reservatsioon nr 14 – meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused Reservatsioon nr 15 – transporditeenused ja transpordi abiteenused Reservatsioon nr 16 – energeetikaga seotud tegevusalad Reservatsioon nr 17 – põllumajandus, kalapüük ja tootmine

Reservatsioon nr 1 – kõik sektorid
Sektor:	kõik sektorid
Reservatsiooni liik:	turulepääs
	võrdne kohtlemine
	enamsoodustusrežiim tulemuslikkuse nõuete keeld
Jaotis:	investeerimise liberaliseerimine ja piiriülene teenustekaubandus
Valitsustasand:	EL/liikmesriik (kui ei ole sätestatud teisiti)

Kirjeldus:

a) ettevõtte tüüp

Seoses investeerimise liberaliseerimisega – võrdne kohtlemine:

Euroopa Liit: kõikidel äriühingutel ja ettevõtetel, mis on asutatud Euroopa Liidu või Euroopa Liidu liikmesriigi õigusnormide kohaselt xx xxxxx registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht asub Euroopa Liidus, sealhulgas äriühingutel ja ettevõtetel, mille on asutanud Euroopa Liidu liikmesriikides Jaapani investorid, on õigus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 54 ette nähtud kohtlemisele. Sellist kohtlemist ei võimaldata väljaspool Euroopa Liitu asutatud äriühingute või ettevõtete filiaalidele või agentuuridele.

Kohtlemine, mis tagatakse äriühingutele või ettevõtetele, mille on asutanud Euroopa Liidu liikmesriigi õiguse kohaselt Jaapani investorid xx xxxxx registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht asub Euroopa Liidus, ei mõjuta ühtegi B osa kohast tingimust või kohustust, mida võidi kohaldada selliste äriühingute või ettevõtete suhtes ajal, mil need Euroopa Liidus asutati, xx xxxxx kohaldamist jätkatakse.

Meetmed:

Euroopa Liit: Euroopa Liidu toimimise leping.

Seoses investeerimise liberaliseerimisega – turulepääs, võrdne kohtlemine ja piiriülene teenustekaubandus – turulepääs, võrdne kohtlemine:

Euroopa Liit (kohaldatakse ka piirkondlikul valitsustasandil): iga liikmesriik võib oma tervishoiu-, sotsiaal- või haridusteenuseid (CPC 93, 92) pakkuvasse olemasolevasse riigiettevõttesse või olemasolevasse valitsusasutusse paigutatud omakapitali või sellise ettevõtte või asutuse vara müümisel või võõrandamisel kehtestada Jaapani ettevõtjatele või ettevõtetele või seoses nende investeeringutega piirangud sellise omakapitali või vara omamisele ning sellise omakapitali xx xxxx omanike suutlikkusele kontrollida ükskõik millist selle tulemusel asutatavat ettevõtet või kehtestada Jaapani ettevõtjatele või ettevõtetele sellise omakapitali või vara omamise keelu. Seoses sellise müügi või muu võõrandamisega võib iga Euroopa Liidu liikmesriik vastu xxxxx või säilitada meetmed, mis on seotud kõrgema juhtkonna või juhatuse liikmete kodakondsusega, ning meetmed, millega piiratakse tarnijate arvu.

Käesolevas reservatsioonis :

i) käsitatakse pärast käesoleva lepingu jõustumist säilitatud või vastu võetud meedet, millega müügi või muu võõrandamise hetkel keelatakse omakapitali või vara omamine või kehtestatakse sellele piirangud või kodakondsusnõuded või kehtestatakse piirangud tarnijate arvule, nagu on kirjeldatud käesolevas reservatsioonis, kehtiva meetmena ning

ii) tähendab „riigiettevõte“ ettevõtet, mida omab või kontrollib oma osaluse kaudu ükskõik milline Euroopa Liidu liikmesriik, sealhulgas ettevõte, mis on asutatud pärast käesoleva lepingu jõustumist üksnes selleks, et müüa või võõrandada olemasolevasse riigiettevõttesse või valitsusüksusesse paigutatud omakapitali või sellise ettevõtte või üksuse vara.

Meetmed:

Euroopa Liit: vastavalt kirjelduse osale, nagu on osutatud eespool.

Seoses investeerimise liberaliseerimisega – võrdne kohtlemine ja piiriülene teenustekaubandus – turulepääs:

AT: filiaali käitamiseks peavad väljastpoolt Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) pärit äriühingud määrama ennast esindama vähemalt ühe isiku, kes elab Austrias. Austria kaubandus- ja tööstusseadustiku (Gewerbeordnung) järgimise eest vastutavate juhtivtöötajate (tegevdirektorid, füüsilised isikud) elukoht peab olema Austrias.

Meetmed:

AT: Aktiengesetz, BGBL. Nr. 98/1965, § 254 (2); GmbH-Gesetz, RGBL. Nr. 58/1906, § 107 (2) ning Gewerbeordnung, BGBL. Nr. 194/1994, § 39 (2a).

BG: välisriikide juriidilised isikud, kes ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigi või EMP liikmesriigi õigusaktide alusel, võivad tegeleda äritegevusega, kui nad on registreeritud äriühinguna Bulgaaria Vabariigi äriregistris. Filiaalide asutamiseks on nõutav luba.

Välisriigi ettevõtete esinduskontorid tuleb registreerida Bulgaaria kaubandus- ja tööstuskojas. Sellised kontorid ei tohi tegeleda majandustegevusega – xxxx on üksnes õigus reklaamida oma omanikku ja tegutseda esindaja või agendina.

Meetmed:

BG: äriseadus, artikkel 17a ning investeerimise elavdamise seadus, artikkel 24.

EE: välisriigi äriühing peab määrama filiaalile juhataja või juhatajad. Filiaali juhataja peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt ühe juhataja elukoht peab olema EMP riigis või Šveitsi Konföderatsioonis.

Meetmed:

EE: äriseadustik, § 385.

FI: vähemalt üks täis- või usaldusühingu partneritest peab omama elukohta EMP riigis või – kui partner on juriidiline isik – asuma EMP riigis (filiaalid ei ole lubatud).

Registreerimisasutus võib teha erandeid.

Eraettevõtjana tegutsemiseks on nõutav elukoht EMP riigis.

Kui organisatsioon, mis on pärit mõnest EMPsse mittekuuluvast riigist, kavatseb tegeleda äritegevuse või kaubandusega Soome filiaali asutamise kaudu, on nõutav kauplemisluba.

Vähemalt üks juhatuse xxxx- xx asendusliikmetest ning tegevdirektor peavad elama EMP riigis. Registreerimisasutus võib teha äriühingutele erandeid.

Meetmed:

FI: laki elinkeinon harjoittamisen oikeudesta (ettevõtlusega tegelemise õiguse seadus) (122/1919), § 1;

osuuskuntalaki (ühistuseadus) (1488/2001);

osakeyhtiölaki (piiratud vastutusega äriühingu seadus) (624/2006) ning laki luottolaitostoiminnasta (krediidiasutuste seadus) (121/2007).

SE: välisriigi äriühing, kes ei ole asutanud Rootsis juriidilist isikut või kes tegeleb ettevõtlusega kaubandusagendi vahendusel, teostab kommertstehingud Rootsis registreeritud filiaali kaudu, millel on sõltumatu juhatus xx xxxxxx raamatupidamine. Filiaali tegevdirektor ja vajaduse korral asetegevdirektor peavad elama EMP riigis. Väljaspool EMPd elav füüsiline isik, kes teostab Rootsis kommertstehinguid, peab ametisse määrama ja registreerima residendist esindaja, kes vastutab äritegevuse eest Rootsis. Rootsis toimuva äritegevuse kohta peetakse eraldi raamatupidamisarvestust. Pädev asutus võib üksikjuhtumitel teha filiaali- ja elukohanõudest erandeid. Alla aasta kestvate ehitusprojektide puhul, mida teostab väljaspool EMPd asuv äriühing või füüsiline isik, tehakse filiaali asutamise või residendist esindaja määramise nõudest erand.

Rootsi piiratud vastutusega äriühingu võib asutada EMP riigis elav füüsiline isik, Rootsi juriidiline isik või juriidiline isik, mis on asutatud EMP riigi õigusaktide alusel xx xxxxx registrijärgne asukoht, peakontor või peamine tegevuskoht asub EMP riigis. Asutajaks võib olla partnerlus, ent xxxx juhul, xxx xxxx piiramatu isikliku vastutusega omanikud elavad EMP riigis. Väljaspool EMPd asuvad asutajad võivad taotleda luba pädevalt asutuselt.

Piiratud vastutusega äriühingute ning majandusühistute puhul peab vähemalt 50 % juhatuse liikmetest, vähemalt 50 % juhatuse asendusliikmetest, tegevdirektor, asetegevdirektor ja vähemalt üks äriühingu nimel allkirjastamise õigust omav isik (kui sellised isikud on olemas) elama EMP riigis. Pädev asutus võib teha sellest nõudest erandeid. Kui ükski äriühingu või ühistu esindajatest ei ela Rootsis, peab juhatus määrama ja registreerima Rootsis elava isiku, kellel on volitused tegutseda äriühingu või ühistu nimel.

Vastavad tingimused kehtivad xx xxxxx muud liiki juriidiliste isikute asutamise korral.

Meetmed:

SE: lag om utländska filialer m.m (välisfiliaalide seadus) (1992:160); aktiebolagslag (äriühingute seadus) (2005:551);

majandusühistute seadus (1987:667) ning

Euroopa majandushuviühingute seadus (1994:1927).

SK: välismaine füüsiline isik, kes kantakse äriregistrisse ettevõtja esindajana, peab esitama Slovakkia elamisloa.

Meetmed:

SK: seadus nr 513/1991 äriseadustiku kohta (artikkel 21) ning seadus nr 404/2011 välismaalaste elamise kohta (artiklid 22 ja 32).

Seoses investeerimise liberaliseerimisega – võrdne kohtlemine, tulemuslikkuse nõuete keeld:

BG: Asutatud äriühingud võivad palgata kolmanda riigi kodanikke üksnes nendele ametikohtadele, kus puudub Bulgaaria kodakondsusnõue, tingimusel et viimase 12 kuu jooksul töölevõetud kolmanda riigi kodanike koguarv ei ületa 10 % Bulgaaria kodanike keskmisest arvust, Euroopa Liidu muude liikmesriikide kodanike keskmisest arvust, Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriikide keskmisest arvust ega Šveitsi Konföderatsiooni töölepingu alusel palgatud isikute keskmisest arvust. Kolmandate riikide kodanikke ei saa tööle xxxxx ametikohtadele, kus nõutakse Bulgaaria kodakondsust. Enne kolmandate riikide kodanike töölevõtmist on vaja sooritada majandusvajaduste test.

Meetmed:

BG: töörände ja tööjõu liikuvuse seadus (artikkel 7)

Seoses investeerimise liberaliseerimisega – turulepääs, võrdne kohtlemine:

PL: esinduse majandustegevus võib hõlmata üksnes välisriigi emaettevõtja reklaamimist ja edendamist. Kõikides sektorites võivad väljastpoolt Euroopa Liitu pärit investorid tegeleda majandustegevusega üksnes usaldusühingu, piiratud vastutusega kapitaliühingu, piiratud vastutusega äriühingu ja kapitaliühingu vormis; kohalikud äriühingud võivad kasutada ka mitteäriliste partnerlusettevõtjate vorme (täisühing ja piiramatu vastutusega äriühing).

Meetmed:

PL: 2. juuli 2004. aasta seadus majandustegevusvabaduse kohta, artiklid 13.3 ja 95.1.

b) Kinnisvara omandamine

Seoses investeerimise liberaliseerimisega – võrdne kohtlemine:

AT (kohaldatakse ka piirkondlikul valitsustasandil): väljastpoolt Euroopa Liitu pärit füüsilised isikud ja ettevõtjad peavad kinnisvara omandamiseks, ostmiseks, rentimiseks või kasutusrendiks saama loa pädevatelt piirkondlikelt asutustelt (Länder). Luba antakse üksnes juhul, kui kinnisvara omandamine leitakse olevat avalikes huvides (silmas pidades eeskätt majandus-, sotsiaal- ja kultuurihuve).

Meetmed:

AT: Burgenländisches Grundverkehrsgesetz, LGBL. Nr. 25/2007; Kärntner Grundverkehrsgesetz, LGBL. Nr. 9/2004;

NÖ – Grundverkehrsgesetz, LGBL. 6800;

OÖ – Grundverkehrsgesetz, LGBL. Nr. 88/1994; Salzburger Grundverkehrsgesetz, LGBL. Nr. 9/2002;

Steiermärkisches Grundverkehrsgesetz, LGBL. Nr. 134/1993; Tiroler Grundverkehrsgesetz, LGBL. Nr. 61/1996; Voralberger Grundverkehrsgesetz, LGBL. Nr. 42/2004; ning Wiener Ausländergrundverkehrsgesetz, LGBL. Nr. 11/1998.

Seoses investeerimise liberaliseerimisega – võrdne kohtlemine ja piiriülene teenustekaubandus – turulepääs:

CZ: põllumajandus- ja metsamaad saavad omandada välisriikide füüsilised isikud, xxxxx alaline elukoht on Tšehhi Vabariigis, ja Tšehhi Vabariigis asutatud ettevõtjad.

Riigi omandis oleva põllumajandus- xx xxxxxxxx suhtes kehtivad erieeskirjad. Riigile kuuluvat põllumajandusmaad saavad omandada ainult Tšehhi kodanikud, omavalitsused ja avalik-õiguslikud ülikoolid (koolitus- ja teadustegevuseks). Juriidilised isikud (sõltumata nende vormist või asukohast) saavad riigile kuuluvat põllumajandusmaad omandada üksnes juhul, kui xxxxx xxxx kuuluv hoone on ehitatud sellisele maale või kui kõnealune maa on hädavajalik xxxxx xxxx kuuluva hoone kasutamiseks. Riigimetsa saavad omandada üksnes omavalitsused ja avalik-õiguslikud ülikoolid.

Meetmed:

CZ: seadus nr 95/1999 Coll. (põllumajandusmaa ja metsade riigi omandist muude üksuste omandisse ülemineku tingimuste kohta) ning

seadus nr 503/2012 Coll. (riikliku maa-ameti kohta).

DK: füüsilised isikud, kes ei ela Taanis xx xxx ei ole varem elanud Taanis vähemalt viis aastat, peavad Taani omandamise seaduse kohaselt saama justiitsministeeriumilt loa, et omandada õigus Taanis asuvale kinnisasjale. See kehtib ka juriidilistele isikutele, kes ei ole Taanis registreeritud. Füüsilised isikud võivad kinnisasja omandada juhul, kui taotleja kavatseb kinnisasja kasutada oma peamise elukohana. Taanis registreerimata juriidilistel isikutel on üldjuhul lubatud kinnisasja omandada juhul, kui omandamine on eelduseks ostja äritegevusele.

Luba on xxxx xx juhul, kui taotleja kavatseb kinnisasja kasutada sekundaarse elukohana. Selline luba antakse üksnes siis, kui üldise ja konkreetse hindamise xxxx leitakse, et taotlejal on eriti tugev side Taaniga.

Omandamise seaduse xxxxxx xxxx antakse üksnes konkreetse kinnisasja omandamise korral.

Põllumajandusmaa eraisikute või juriidiliste isikute poolset omandamist reguleerib ka Taani seadus põllumajandusliku kinnisvara kohta (lov om landbrugsejendomme), millega on kehtestatud põllumajandusliku kinnisvara omandamisel piirangud kõikidele isikutele, nii taanlastele kui ka välismaalastele. Seega peavad kõik füüsilised või juriidilised isikud, kes soovivad omandada põllumajanduslikku kinnisasja, vastama ka käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

Meetmed:

DK: Taani kinnisvara omandamise seadus (31. märtsi 2014. aasta konsolideeritud seadus nr 265 kinnisvara omandamise kohta);

omandamise täitekorraldus (18. septembri 1995. aasta täitekorraldus nr 764) ning põllumajandusettevõtete seadus (14. jaanuari 2015. aasta konsolideeritud seadus nr 26).

HR: välisriikide äriühingud tohivad omandada teenuste osutamiseks kinnisvara üksnes juhul, kui nad on asutatud ja registreeritud Horvaatias juriidilise isikuna. Et omandada kinnisvara, mida vajavad teenuste osutamiseks filiaalid, on nõutav justiitsministeeriumi heakskiit.

Välismaalased ei saa omandada põllumajandusmaad.

Meetmed:

HR: omamist xx xxxx materiaalseid õigusi käsitlevad õigusaktid (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 91/96, nr 68/98, nr 137/99, nr 22/00, nr 73/00, nr 114/01, nr 79/06, nr 141/06,

nr 146/08, nr 38/09 ja nr 153/09);

põllumajandusmaa seadus (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 152/08, nr 25/09, nr 153/09, nr 21/10, nr 31/11 ja nr 63/11), artikkel 2;

omandiõiguse ja muu omandiõiguse seadus, artiklid 354–358b; põllumajandusmaa seadus ning

üldise haldusmenetluse seadus.

Seoses investeerimise liberaliseerimisega – turulepääs, võrdne kohtlemine ja piiriülene teenustekaubandus – turulepääs, võrdne kohtlemine

CY: küproslased, Küprose päritolu isikud ja Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud saavad omandada Küprosel mis tahes xxxx xxxx piiranguteta. Ükski välismaalane ei saa omandada (välja arvatud xxxxx tõttu) kinnisvara xxxx ministrite nõukogu loata. Kui välismaalase omandatav kinnisvara on suurem kui krunt, mis on vajalik maja ehitamiseks või ametipinna rajamiseks, või ületab muul xxxx xxxx donumit (2,676 ruutmeetrit), kohaldatakse ministrite nõukogu loa väljastamisel tingimusi, piiranguid ja kriteeriume, mis on sätestatud ministrite nõukogu koostatud ja esindajatekoja heakskiidetud määrustes. Välismaalane on iga isik, kes ei ole Küprose Vabariigi kodanik, sh välismaalase kontrollitav äriühing. Mõiste xx xxxxx Küprose päritolu välismaalasi ja Küprose Vabariigi kodanike Küprose kodakondsuseta abikaasasid.

Meetmed:

CY: kinnisvara omandamise (välismaalased) seadus (109. peatükk), mida on muudetud 1969. aasta seadusega nr 52, 1972. aasta seadusega nr 55, 1990. aasta seadusega nr 50, 2003. aasta seadusega nr 54(I) ja 2011. aasta seadusega 161(I)/2011.

EL: välisriikide füüsilised või juriidilised isikud vajavad kaitseministri kaalutlusõigusel põhinevat luba, et omandada piirialadel kinnisvara kas otse või osaledes Kreeka börsil noteerimata ja asjaomases piirkonnas kinnisvara omava äriühingu aktsiakapitalis või muudatuste kaudu sellise äriühingu aktsionäride seas.

Meetmed:

EL: seadus nr 1892/1990, mida on muudetud seaduse nr 3978/2011 artikliga 114, taotluse huvides koos kaitseministeeriumi otsusega 110/3/330340/Σ.120/7-4-14.

HU: mitteresidendid peavad saama kinnisvara omandamiseks loa haldusasutuselt, mis vastutab asjaomase kinnisvara geograafilise asukoha eest.

Meetmed:

HU: valitsuse dekreet nr 251/2014 (X.2.) välisriigi kodanike poolt kinnisvara, välja arvatud põllumajanduslikel või metsanduslikel eesmärkidel kasutatava maa, omandamise kohta ning 1993. aasta seadus nr LXXVIII (lõige 1/A).

MT: isikud, kes ole Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud, ei saa omandada kinnisvara kaubanduslikel eesmärkidel. Äriühingud, mille aktsiatest 25 % (või rohkem) kuulub isikutele väljastpoolt Euroopa Liitu, peavad saama kaubanduslikel või ärilistel eesmärkidel kinnisvara ostuks pädevalt asutuselt (rahandusministrilt) loa. Pädev asutus otsustab, kas kavandatav omandamine toob Malta majandusele puhaskasu.

Meetmed:

MT: kinnisvaraseadus (omandamine mitteresidentide poolt), 246. peatükk, ning XXx ühinemislepingu protokoll nr 6 lisaeluasemete omandamise kohta Maltal.

PL: välismaalased vajavad kinnisvara otseseks või kaudseks omandamiseks luba. Luba antakse siseministri haldusotsusega kaitseministri nõusolekul ning põllumajandusliku kinnisvara puhul ka põllumajanduse ja maaelu arengu ministri nõusolekul.

Meetmed:

PL: 24. märtsi 1920. aasta seadus kinnisvara omandamise kohta välismaalaste poolt (2016. xxxxx Xxxxx ametlik väljaanne nr 1061, mida on muudetud).

Seoses investeerimise liberaliseerimisega – turulepääs, võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim:

LV: Jaapani kodanikul on lubatud omandada linnamaad Lätis või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud äriühingu kaudu:

i) xxx xxx 50 % äriühingu omakapitalist kuulub Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele, Läti valitsusele ja/või omavalitsusele;

ii) xxx xxx 50 % äriühingu omakapitalist kuulub sellise kolmanda riigi füüsilistele isikutele ja äriühingutele, kellega Läti on sõlminud investeeringute edendamist ja vastastikust kaitset käsitleva kahepoolse lepingu, mille Läti Parlament on heaks kiitnud enne 31. detsembrit 1996;

iii) xxx xxx 50 % äriühingu omakapitalist kuulub sellise kolmanda riigi füüsilistele isikutele ja äriühingutele, kellega Läti on sõlminud investeeringute edendamist ja vastastikust kaitset käsitleva kahepoolse lepingu pärast 31. detsembrit 1996, kui kõnealuses lepingus on kindlaks määratud Läti füüsiliste isikute ja äriühingute õigused maa omandamisel asjaomases kolmandas riigis;

iv) xxx xxx 50 % äriühingu omakapitalist kuulub ühiselt alapunktides i)–iii) osutatud isikutele; või

v) mis on riigile kuuluv piiratud vastutusega äriühing, xxx xxxxx kuuluvad äriühingu aktsiad on noteeritud börsil.

Kui Jaapan lubab Läti kodanikel ja ettevõtjatel osta oma territooriumil asuvates linnades kinnisvara, lubab Läti Jaapani kodanikel ja ettevõtjatel osta Läti linnades kinnisvara samadel tingimustel xxx Xxxx kodanikel.

Meetmed:

LV: Läti Vabariigi linnade maareformi seadus, jaotised 20 ja 21.

RO: välisriikide kodanikud, kodakondsuseta isikud ja juriidilised isikud (väljastpoolt Euroopa Liitu ja EMPd) võivad omandada maa omandiõiguse rahvusvahelistes lepingutes kindlaksmääratud tingimustel vastastikkuse põhimõtte alusel. Välisriikide kodanikud, kodakondsuseta isikud ja juriidilised isikud ei tohi omandada maa omandiõigust soodsamatel tingimustel kui tingimused, mida kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike ja Euroopa Liidu liikmesriigi õiguse alusel asutatud juriidiliste isikute suhtes.

Meetmed:

RO: seadus nr 17/2014 teatavate meetmete kohta, millega reguleeritakse väljaspool linna asuva põllumajandusmaa müümist ja ostmist (muutmisel), ning

seadus nr 268/2001 nende äriühingute erastamise kohta, mis omavad riigi omandis olevat maad, ja riigi erahalduse kohta põllumajandusettevõtete omandamiseks ja riigi domeenide agentuuri asutamise kohta, koos hilisemate muudatustega.

Seoses investeerimise liberaliseerimisega – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim:

DE: kinnisvara omandamise suhtes võidakse kohaldada teatavaid vastastikkuse tingimusi.

Meetmed:

DE: tsiviilseadustikku sissejuhatav seadus (Einführungsgesetz zum Bürgerlichen Gesetzbuche, EGBGB).

ES: selleks et teha välisinvesteeringuid tegevusse, mis on otseselt seotud Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide diplomaatiliste esinduste jaoks tehtavate kinnisvarainvesteeringutega, on vaja Hispaania ministrite nõukogu haldusluba, välja arvatud juhul, kui on sõlmitud vastastikune liberaliseerimisleping.

Meetmed:

ES: 23. aprilli 1999. aasta kuninglik dekreet nr 664/1999 välisinvesteeringute kohta.

Reservatsioon nr 2 – kutseteenused (kõik kutsealad, välja arvatud tervishoiuga seotud kutsealad)
Sektor – allsektor:	kutseteenused – õigusteenused; patendivolinik, tööstusomandi volinik, intellektuaalomandi volinik; majandusarvestus- ja raamatupidamisteenused; auditeerimisteenused, maksualase nõustamise teenused, arhitektuuri ja linnaplaneerimise teenused, inseneriteenused ja integreeritud inseneriteenused
Tegevusala liigitus:	CPC 861, 862, 863, 8671, 8672, 8673, 8674, 879 osa
Reservatsiooni liik:	turulepääs
	võrdne kohtlemine
	enamsoodustusrežiim
	kõrgem juhtkond ja juhatus
Jaotis:	investeerimise liberaliseerimine ja piiriülene teenustekaubandus
Valitsustasand:	EL/liikmesriik (kui ei ole sätestatud teisiti)

Kirjeldus:

a) õigusteenused (CPC 861 osa)

Suurema kindluse huvides ja kooskõlas märkusega, eelkõige punktiga 9, võivad advokatuuri registreerimise nõuded hõlmata nõuet omandada õigusteaduse diplom vastuvõtvas riigis või selle ekvivalent või nõuet läbida koolitus litsentseeritud advokaadi juures või nõuet omada tegevuskohta või postiaadressi advokatuuri jurisdiktsioonis. Juhul kui need nõuded ei ole diskrimineerivad, siis xxxx xx loetleta.

Seoses investeerimise liberaliseerimisega – turulepääs, võrdne kohtlemine ja piiriülene teenustekaubandus – turulepääs, võrdne kohtlemine:

AT: õigusteenuste osutamiseks seoses riigisisese (Euroopa Liidu xx xxxxx liikmesriigi) õigusega, sealhulgas kohtus esindamiseks, nõutakse EMP riigi või Šveitsi kodakondsust ja elukohta (kaubanduslik kohalolek). Rahvusvahelise avaliku õiguse ja päritoluriigi õigusega seotud õigusteenuseid lubatakse osutada üksnes piiriülesel alusel. Üksnes EMP riigi või Šveitsi Konföderatsiooni advokaadid võivad õigusteenuseid pakkuda kaubandusliku kohaloleku kaudu. Välisriigi advokaatide (kes peavad olema saanud oma päritoluriigis

täieliku erialase väljaõppe) osalus mis tahes õigusbüroo aktsiakapitalis ja tegevustulemustes ei tohi ületada 25 %; ülejäänud peavad olema täielikult kvalifitseeritud EMP riigi või Šveitsi advokaadid ning üksnes viimatinimetatud võivad otsustavalt mõjutada advokaadibüroo otsustamisprotsessi.

Meetmed:

AT: Rechtsanwaltsordnung (advokatuuriseadus) – XXX, RGBl. Nr 96/1868, artiklid 1 ja 21c.

BE: õigusteenuste osutamiseks seoses Belgia riigisisese õigusega, sealhulgas kohtus esindamiseks, on nõutav advokatuuri täisliikmeks olemine. Välisriigi advokaadi saamiseks advokatuuri täisliikmeks peab advokaat olema elanud Belgias vähemalt kuus (teatud tingimustel xxxx) aastat alates registreerimistaotluse esitamisest. Vajalik on Belgia välisministri väljastatud tõend, mille alusel võimaldatakse riigisisese õiguse või rahvusvahelise konventsiooni kohaselt vastastikkust (vastastikkuse tingimus).

Kassatsioonikohtus (Cour de Cassation) esindamise suhtes kohaldatakse kvooti.

Meetmed:

BE: Belgia kohtuseadustik (artiklid 428–508); 24. augusti 1970. aasta kuninglik dekreet.

BG (seoses ka enamsoodustusrežiimiga): riigisisese (Euroopa Liidu xx xxxxx liikmesriigi) õigusega seotud õigusteenuste osutamise, sealhulgas kohtus esindamine, õigus on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikel või välisriigi kodanikel, kes on kvalifitseeritud advokaadid ja on saanud diplomi, mis xxxxx xxxxx pädevuse töötada oma kutsealal Euroopa Liidu liikmesriigis. Kohaldatakse mittediskrimineerivaid õigusliku vormi nõudeid. Välisriikide advokaadid tuleb advokaadina tegutsemiseks heaks kiita advokatuuri kõrgeima nõukogu otsusega ja registreerida välisriikide advokaatide ühtses registris. Ettevõtted tuleb registreerida Bulgaarias kas advokaatide partnerlusettevõttena (advokatsko sadrujie) või õigusbüroona (advokatsko drujestvo). Õigusbüroo nimi võib sisaldada üksnes registreeritud partnerite xxxxxxx. Kohtutes esindamisel peab välisriigi advokaadiga olema kaasas Bulgaaria advokaat. Vahendusteenuste puhul on nõutav alaline elukoht. Bulgaarias võib äriühingute asutamise korral ja nende tegutsemisel ning teenuste osutamisel võimaldada täielikku võrdset kohtlemist üksnes äriühingutele, mis on asutatud riikides, kellega on sõlmitud või sõlmitakse kahepoolsed vastastikuse õigusabi lepingud, ja selliste riikide kodanikele.

Meetmed:

BG: advokaadiseadus, vahendamist käsitlev seadus, ja notarite tegevust käsitlev seadus.

CY: õigusteenuste osutamiseks, sealhulgas kohtus esindamiseks, nõutakse EMP riigi või Šveitsi kodakondsust ja elukohta (kaubanduslik kohalolek). Küprosel võivad õigusbüroo partneriteks, aktsionärideks või juhatuse liikmeteks olla üksnes advokatuuri kuuluvad advokaadid. Kohaldatakse mittediskrimineerivaid õigusliku vormi nõudeid.

Meetmed:

CY: advokaadiseadus (2. peatükk), mida on muudetud seadustega nr 42/1961, nr 20/1963, nr 46/1970, nr 40/1975, nr 55/1978, nr 71/1981, nr 92/1983, nr 98/1984, nr 17/1985,

nr 52/1985, nr 9/1989, nr 175/1991, nr 212/1991, nr 9(I)/1993, nr 56(I)/1993, nr 83(I)/1994, nr 76(I)/1995, nr 103(I)/1996, nr 79(I)/2000, nr 31(I)/2001, nr 41(I)/2002, nr 180(I)/2002, nr 117(I)/2003, nr 130(I)/2003, nr 199(I)/2004, nr 264(I)/2004, nr 21(I)/2005, nr 65(I)/2005, nr 124(I)/2005, nr 158(I)/2005, nr 175(I)/2006, nr 117(I)/2007, nr 103(I)/2008,

nr 109(I)/2008, nr 11(I)/2009, nr 130(I)/2009, nr 4(I)/2010, nr 65(I)/2010, nr 14(I)/2011, nr 144(I)/2011, nr 116(I)/2012 ja nr 18(Ι)/2013.

CZ: Kohaldatakse mittediskrimineerivaid õigusliku vormi nõudeid. Euroopa Liidu xx xxxxx liikmesriigi õigusega seotud õigusteenuste osutamiseks, sealhulgas kohtus esindamiseks, on nõutav advokatuuri täisliikmeks olemine. Õigusteenuste osutamiseks seoses riigisisese (Euroopa Liidu xx xxxxx liikmesriigi) õigusega, sealhulgas kohtus esindamiseks, nõutakse EMP riigi või Šveitsi kodakondsust ja elukohta Tšehhi Vabariigis.

Meetmed:

CZ: seadus nr 85/1996 Coll., õiguselukutsete seadus.

DE: advokatuuri võib vastu xxxxx üksnes EMP riigi ja Šveitsi kodanikke, kes saavad sellega õiguse osutada õigusteenuseid seoses riigisisese õigusega. Kaubanduslik kohalolek on nõutav selleks, et saada advokatuuri täisliikmeks. Pädev advokatuur võib teha erandeid. Välisriigi

advokaadid (välja arvatud EMP riigi või Šveitsi kodanikud) võivad omandada üksnes vähemusaktsiad, kui nad soovivad kaubanduslikku kohalolekut Anwalts-GmbH või Anwalts- AG vormis. Välisriigi advokaadid võivad osutada õigusteenuseid välisriigi õiguse alusel, kui nad tõendavad erialaste teadmiste olemasolu; Saksamaal on õigusteenuste osutamiseks vajalik registreerimine.

Meetmed:

DE: § 59e, § 59f, § 206 Bundesrechtsanwaltsordnung (BRAO; föderaalne advokaadiseadus); Gesetz über die Tätigkeit europäischer Rechtsanwälte in Deutschland (EuRAG) ning

§ 10 Rechtsdienstleistungsgesetz (RDG).

DK: ametinimetuse „advokat“ („advokaat“) all õigusteenuste osutamise suhtes kohaldatakse nõudeid. Õigusbüroode suhtes kohaldatakse mittediskrimineerivaid õigusliku vormi nõudeid. Lisaks sellele peab 90 % Taani õigusbüroo aktsiatest kuuluma Taani litsentsiga advokaatidele, Euroopa Liidu liikmesriigis kvalifitseeritud ja Taanis registreeritud advokaatidele või Taanis registreeritud õigusbüroodele.

Meetmed:

DK: lovbekendtgørelse nr. 1257 af 13. Oktober 2016 (13. oktoobri 2016. aasta määrus nr 1257 õigusemõistmise kohta).

EE: õigusteenuste osutamiseks seoses riigisisese (Euroopa Liidu xx xxxxx liikmesriigi) õigusega, sealhulgas Riigikohtus esindamiseks seoses kriminaalmenetlusega, tuleb täita elukohanõue (kaubanduslik kohalolek). Kohaldatakse mittediskrimineerivaid õigusliku vormi nõudeid.

Meetmed:

EE: advokatuuriseadus; notariaadiseadus;

kohtutäituri seadus, tsiviilkohtumenetluse seadustik; halduskohtumenetluse seadus;

kriminaalmenetluse seadustik ning väärteomenetluse seadustik.

EL: õigusteenuste osutamiseks seoses siseriikliku (Euroopa Liit ja liikmesriik) õigusega, sealhulgas kohtus esindamiseks, nõutakse EMP riigi või Šveitsi kodakondsust ja elukohta (kaubanduslik kohalolek).

Kohaldatakse mittediskrimineerivaid õigusliku vormi nõudeid.

Meetmed:

EL: uus advokaatide seadustik nr 4194/2013.

ES: õigusteenuste osutamiseks seoses riigisisese (Euroopa Liidu ja liikmesriigi) õigusega, sealhulgas kohtus esindamiseks, nõutakse EMP riigi või Šveitsi kodakondsust. Pädevad asutused võivad teha kodakondsusega seotud erandeid. Kohaldatakse mittediskrimineerivaid õigusliku vormi nõudeid.

Meetmed:

ES: Estatuto General de la Abogacía Española, aprobado por Real Decreto 658/2001, article 13.1ª.

FI: kutsenimetuse „advokaat“ (soome keeles „asianajaja“ xx xxxxxx keeles „advokat“) kasutamiseks on nõutud EMP riigi või Šveitsi kodakondsus ning advokatuuri liikmelisus.

Õigusteenuseid, sealhulgas seoses Soome riigisisese õigusega, võivad osutada ka isikud, kes ei ole advokatuuri liikmed.

Meetmed:

FI: laki asianajajista (advokaadiseadus) (496/1958), § 1 ja § 3 ning oikeudenkäymiskaari (4/1734) (kohtumenetluse seadustik).

FR: advokatuuri täisliikmeks saamiseks tuleb täita elukoha- või tegevuskohanõue ning advokatuuri täisliikmeks on xxxx xxxxx õigusteenuste osutamiseks seoses Prantsusmaa riigisisese õigusega, sealhulgas kohtus esindamiseks. Kohaldatakse mittediskrimineerivaid õigusliku vormi nõudeid. Advokaadibüroos, mis osutab teenuseid Prantsusmaa või Euroopa Liidu õiguse alusel, võidakse osaluse ja hääleõiguse suhtes kohaldada koguselisi piiranguid, mis on seotud partnerite kutsetegevusega. Kassatsioonikohtus (Cour de Cassation) ja riiginõukogus (Conseil d'Etat) esindamise suhtes kohaldatakse kvoote.

Meetmed:

FR: Loi du 31 décembre 1971, article 56, Loi 90-1258 relative à l'exercice sous forme de société des professions libérales, Loi 90- 1259 du 31 décembre 1990, article 7.

HR: õigusteenuste osutamiseks seoses riigisisese (Euroopa Liidu xx xxxxx liikmesriigi) õigusega, sealhulgas kohtus esindamiseks, nõutakse EMP või Tšehhi Vabariigi kodakondsust ja elukohta Tšehhi Vabariigis. Rahvusvahelist õigust hõlmavate menetluste korral võivad pooli esindada vahekohtus ning ad hoc kohtus oma päritoluriigi advokatuuri kuuluvad välisriigi advokaadid.

Meetmed:

HR: õiguselukutsete seadus (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 9/94, nr 51/01, nr 117/08, nr 75/09 ja nr 18/11).

HU: õigusteenuste osutamiseks seoses riigisisese (Euroopa Liit ja liikmesriik) õigusega, sealhulgas kohtus esindamiseks, nõutakse EMP riigi või Šveitsi kodakondsust ja elukohta (kaubanduslik kohalolek).

Välisriigi advokaadid võivad anda õigusnõu päritoluriigi ja rahvusvahelise õiguse kohta koostöös Ungari advokaadi või advokaadibürooga. Kaubanduslik kohalolek peab toimuma partnerlusena Ungari advokaadi (ügyvéd) või õigusbürooga (ügyvédi iroda).

Meetmed:

HU: 1998. aasta seadus nr XI advokaatide kohta.

IE: õigusteenuste osutamiseks seoses Iirimaa riigisisese õigusega, sealhulgas kohtus esindamiseks, tuleb täita elukohanõue (kaubanduslik kohalolek). Kohaldatakse mittediskrimineerivaid õigusliku vormi nõudeid.

Meetmed:

IE: 1954.–2011. aasta õigusnõustajate seadused.

IT: õigusteenuste osutamiseks seoses riigisisese (Euroopa Liidu xx xxxxx liikmesriigi) õigusega, sealhulgas kohtus esindamiseks, tuleb täita elukohanõue (kaubanduslik kohalolek). Kohaldatakse mittediskrimineerivaid õigusliku vormi nõudeid.

Meetmed:

IT: kuninglik dekreet nr 1578/1933, õiguselukutsete seaduse artikkel 17.

LT: (seoses ka enamsoodustusrežiimiga) õigusteenuste osutamiseks seoses riigisisese (Euroopa Liidu xx xxxxx liikmesriigi) õigusega, sealhulgas kohtus esindamiseks, nõutakse EMP riigi või Šveitsi kodakondsust ja elukohta (kaubanduslik kohalolek).

Kohaldatakse mittediskrimineerivaid õigusliku vormi nõudeid. Välisriikide advokaadid võivad tegutseda kohtus advokaadina üksnes vastavalt kahepoolsetele vastastikuse õigusabi lepingutele.

Euroopa Liidu xx xxxxx liikmesriigi õigusega seotud õigusteenuste osutamiseks, sealhulgas kohtus esindamiseks, on nõutav advokatuuri täisliikmeks olemine. Riigisisese (Euroopa Liit xx xxxxx liikmesriigid) õigusega seotud õigusteenuste osutamiseks võidakse nõuda, et kaubanduslik kohalolek toimuks ühes riigisiseses õiguses mittediskrimineerivalt ette nähtud õiguslikus vormis. Mõni õiguslik vorm võib olla mittediskrimineerivatel alustel ette nähtud üksnes advokatuuri liikmetele. Advokatuuri võib vastu xxxxx üksnes EMP riikide ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikke, kes saavad sellega õiguse osutada õigusteenuseid seoses riigisisese õigusega. Välisriikide advokaadid võivad tegutseda kohtus advokaadina üksnes vastavalt kahepoolsetele õigusabilepingutele.

Meetmed:

LT: Leedu Vabariigi 18. märtsi 2004. aasta advokatuuriseadus nr IX-2066, mida on viimati muudetud 17. novembri 2011. aasta seadusega nr XI-1688.

LU: õigusteenuste osutamiseks seoses Luksemburgi riigisisese õigusega, sealhulgas kohtus esindamiseks, nõutakse EMP riigi või Šveitsi kodakondsust ja elukohta (kaubanduslik kohalolek).

Advokatuuri juhatus võib olla vastastikkuse põhimõtte alusel nõus loobuma välisriigi kodaniku puhul kodakondsusnõudest. Kohaldatakse mittediskrimineerivaid õigusliku vormi nõudeid.

Meetmed:

LU: Loi du 16 décembre 2011 modifiant la loi du 10 août 1991 sur la profession d'avocat.

LV (seoses ka enamsoodustusrežiimiga): õigusteenuste osutamiseks seoses Läti riigisisese kriminaalõigusega, sealhulgas kohtus esindamiseks, nõutakse EMP riigi või Šveitsi kodakondsust. Välisriikide advokaadid võivad tegutseda kohtus advokaadina üksnes vastavalt kahepoolsetele vastastikuse õigusabi lepingutele.

Euroopa Liidu või välisriigi advokaatide suhtes kohaldatakse erinõudeid. Näiteks on xxxx lubatud osaleda kriminaalmenetluses üksnes koos Läti vandeadvokaatide kolleegiumi liikmeks oleva advokaadiga. Kohaldatakse mittediskrimineerivaid õigusliku vormi nõudeid.

Meetmed:

LV: kriminaalmenetluse seadus, § 79; Läti Vabariigi advokatuuriseadus, § 4.

MT: õigusteenuste osutamiseks seoses Malta riigisisese õigusega, sealhulgas kohtus

esindamiseks, nõutakse EMP riigi või Šveitsi kodakondsust ja elukohta (kaubanduslik kohalolek).

Kohaldatakse mittediskrimineerivaid õigusliku vormi nõudeid.

Meetmed:

MT: kohtukorraldus- ja tsiviilkohtumenetluse seadustik (12. peatükk).

NL: ametinimetust „advocate“ võivad kasutada üksnes Madalmaade registrisse kantud kohalikul tasandil litsentseeritud advokaadid. Välisriigi (registreerimata) advokaadid peavad ametinimetuse „advocate“ kasutamise asemel nimetama Madalmaades tegutsemise korral oma koduriigi kutseorganisatsiooni.

Kohaldatakse mittediskrimineerivaid õigusliku vormi nõudeid.

Meetmed:

NL: advocatenwet (advokaadiseadus).

PL: Välisriigi advokaadid võivad kuuluda üksnes registreeritud ühingusse, usaldusühingusse või piiratud vastutusega kapitaliühingusse.

Meetmed:

PL: 5. juuli 2002. aasta seadus välisriikide advokaatide poolse õigusabi andmise kohta Poola Vabariigis, artikkel 19.

PT (seoses ka enamsoodustusrežiimiga): Portugali õiguse praktiseerimiseks peab olema täidetud riigisisene elukohanõue (kaubanduslik kohalolek). Kohtutes esindamiseks peab olema advokatuuri täielik liige. Portugalis õigusteaduskonna diplomi omandanud välisriigi kodanikud võivad registreerida end Portugali advokatuuris (Ordem dos Advogados) samadel tingimustel nagu Portugali kodanikud, kui nende asjaomane riik taga Portugali kodanikele samaväärse kohtlemise.

Muud välisriigi kodanikud, kellel on õigusteaduse diplom, mida tunnustab Portugali õigusteaduskond, võivad end registreerida advokatuuri liikmetena, tingimusel, et nad läbivad nõutud koolituse ning lõpliku hindamise ja sooritavad vastuvõtueksami. Õigusteenuste osutamisel võidakse nõuda kaubanduslikku kohalolekut ühes riigisiseses õiguses mittediskrimineerivalt ette nähtud õiguslikus vormis. Portugalis võivad tegutseda üksnes õigusbürood, mille kõik aktsiad kuuluvad Portugali advokatuuri liikmetele.

Meetmed:

PT: seadus nr 15/2005, artiklid 203 ja 194;

Advokatuuri põhikiri (Estatuto da Ordem dos Advogados) ja dekreet-seadus nr 229/2004, artiklid 5 ja 7–9;

dekreet-seadus nr 88/2003, artiklid 77 ja 102;

Advokaatide kodade põhikiri (Estatuto xx Xxxxxx dos Solicitadores), mida on muudetud seadustega nr 49/2004 ja nr 14/2006 ning dekreet-seadusega nr 226/2008;

seadus nr 78/2001, artiklid 31 ja 4;

Perelepituse ja tööalase lepituse korraldus (määrus nr 282/2010); seadus nr 21/2007 vahenduse kohta kriminaalasjades, artikkel 12;

seadus nr 32/2004 pankrotihaldurite kohta (muudetud dekreet-seadusega nr 282/2007 ja seadusega nr 34/2009), artiklid 3 ja 5, ning

muu hulgas dekreet-seadus nr 54/2004 (regime jurídico das sociedades de administradores de insolvência), artikkel 1.

RO: Kohaldatakse mittediskrimineerivaid õigusliku vormi nõudeid. Välisriigi advokaat ei tohi koostada kohtutele ja muudele õigusasutustele suulisi ega kirjalikke järeldusi, välja arvatud rahvusvahelise vahekohtumenetluse korral.

Meetmed:

RO: advokaadiseadus; vahendusseadus; ning

notareid ja notarite tegevust käsitlev seadus.

SE: advokatuuri liikmeks saamiseks ja tiitli „advokat“ kasutamiseks on nõutav elukoht EMP riigis või Šveitsis.

Rootsi advokatuuri juhatus võib teha erandeid. Rootsi riigisisese õiguse praktiseerimiseks ei ole vastuvõtmine advokatuuri vajalik. Rootsi advokatuuri liiget tohivad palgata üksnes teised advokatuuri liikmed või advokatuuri liikmete äriasju ajavad äriühingud. Advokatuuri liikme võib siiski palgata ka advokaadiülesandeid täitev välisriigi äriühing, tingimusel et asjaomane äriühing asub Euroopa Liidu liikmesriigis, EMP riigis või Šveitsis. Rootsi advokatuuri juhatuse erandit silmas pidades võib Rootsi advokatuuri liige töötada ka advokaadibüroos, mis ei asu Euroopa Liidus. Äriühingu või partnerluse vormis tegutsevatel advokatuuri liikmetel ei tohi olla muud eesmärki ega äritegevust kui advokaadielukutse praktiseerimine. Koostöö teiste advokaadibüroodega on lubatud, kuid koostööks välisriikide büroodega on vaja Rootsi advokatuuri juhatuse luba.

Xxxx advokatuuri liige võib otseselt või kaudselt või äriühingu kaudu töötada advokaadi kutsealal, omada äriühingu aktsiaid või olla partner. Xxxx advokatuuri liige võib olla äriühingu või partnerluse juhatuse liige või asendusliige, asetegevdirektor, allkirjaõigusega isik või sekretär.

Meetmed:

SE: rättegångsbalk (kohtumenetluste seadustik) (1942:740) ning

29. augustil 2008 vastu võetud Rootsi advokatuuri tegevusjuhend.

SI: klientide esindamisel kohtus tasu eest kohaldatakse Sloveenia Vabariigis kaubandusliku kohaloleku nõuet. Välisriigi jurist, kellel on õigus praktiseerida välisriigis, võib osutada õigusteenuseid või praktiseerida advokaatide seaduse artiklis 34a sätestatud tingimustel, juhul kui on täidetud tegeliku vastastikkuse nõue. Vastastikuse nõude täitmist kontrollib justiitsministeerium. Sloveenia advokatuuri määratud advokaatide kaubanduslik kohalolek saab toimuda üksnes ühe osanikuga äriühingu, piiratud vastutusega õigusbüroo (partnerluse) või piiramatu vastutusega õigusbüroo (partnerluse) vormis. Õigusbüroo tegevus piirdub õiguse praktiseerimisega. Õigusbüroo partneriteks võivad olla üksnes advokaadid.

Meetmed:

SI: zakon o odvetništvu (Neuradno prečiščeno besedilo-ZOdv-NPB2 Državnega Zbora RS z dne 21.5.2009) (advokaadiseadus) (Sloveenia parlamendi mitteametlik konsolideeritud tekst, 21. mai 2009)

SK: õigusteenuste osutamiseks seoses riigisisese õigusega, sealhulgas kohtus esindamiseks, nõutakse EMP riigi või Slovakkia kodakondsust ja elukohta (kaubanduslik kohalolek).

Kohaldatakse mittediskrimineerivaid õigusliku vormi nõudeid.

Meetmed:

SK: seadus nr 586/2003 advokatuuri kohta, artiklid 2 ja 12.

UK: Teatavate Ühendkuningriigi õigusteenuste osutamiseks võib asjakohane kutseühendus või reguleeriv asutus nõuda elukohanõude täitmist (kaubanduslik kohalolek). Kohaldatakse mittediskrimineerivaid õigusliku vormi nõudeid.

Meetmed:

UK: Inglismaal ja Walesis 1974. aasta advokaadiseadus, 1985. aasta õigusemõistmise seadus ja 2007. aasta õigusteenuste seadus. Šotimaal 1980. aasta Šotimaa advokaadiseadus ja 2010. aasta Šotimaa õigusteenuste seadus. Põhja-Iirimaal 1976. aasta korraldus Põhja-Iirimaa advokaatide kohta. Lisaks hõlmavad igas jurisdiktsioonis kohaldatavad meetmed mis tahes nõudeid, mille on kehtestanud kutseühendused ja reguleerivad asutused.

b) Patendivolinikud, tööstusomandi volinikud, intellektuaalomandi volinikud (CPC 879 osa, 861, 8613)

Seoses investeerimise liberaliseerimisega – turulepääs, võrdne kohtlemine ja piiriülene teenustekaubandus – turulepääs, võrdne kohtlemine:

BG, CY, EE ja LT: patendiameti teenuste osutamiseks peab olema EMP riigi või Šveitsi kodakondsus.

DE: advokatuuri võib vastu xxxxx üksnes Saksamaa patendivolinikke, kes saavad sellega õiguse osutada õigusteenuseid Saksamaal seoses riigisisese õigusega. Välisriigi patendivolinikud võivad osutada õigusteenuseid välisriigi õiguse alusel, kui nad tõendavad erialaste teadmiste olemasolu; Saksamaal on õigusteenuste osutamiseks vajalik registreerimine. Välisriigi (välja arvatud EMP riigi või Šveitsi) patendivolinikud ei tohi asutada bürood koos riigisiseste patendivolinikega.

Välisriigi (välja arvatud EMP riigi või Šveitsi) patendivolinikud võivad saada kaubandusliku kohaloleku üksnes Anwalts-GmbH või Anwalts-AG vormis ning omandada üksnes vähemusaktsiad.

EE, FI xx XX: patendiameti teenuste osutamiseks peab olema täidetud EMP riigi elukohanõue; Eestis peab selleks olema alaline elukoht.

ES ja PT: tööstusomandi volinike teenuste osutamiseks nõutakse EMP riigi kodakondsust.

IE: patendi- või intellektuaalomandivoliniku teenuste osutamiseks peavad olema EMP riigi elukoht ja kaubanduslik kohalolek, samuti ettenähtud haridus- ja kutsekvalifikatsioonid.

Õigusliku vormiga nõutakse, et vähemalt üks äriühingu juhatajatest, partneritest, juhtidest või töötajatest oleks Iirimaal registreeritud patendivoliniku või intellektuaalomandi volinikuna.

Piiriülene alus eeldab EMP riigi kodakondsust ja kaubanduslikku kohalolekut, peamist tegevuskohta EMP riigis, kvalifikatsiooni EMP riigi õiguse alusel.

SI: registreeritud õiguste (patendid, kaubamärgid, tööstusdisainilahenduste kaitse) omajal või taotlejal, kes ei ole Sloveenia resident, peab olema peamiselt dokumentide, teadete jm kättetoimetamiseks Sloveenias registreeritud patendi-, kaubamärgi- või tööstusdisainilahenduse volinik.

Meetmed:

BG: intellektuaalomandi esindajate määruse artikkel 4.

CY: advokaadiseadus (2. peatükk), mida on muudetud seadustega nr 42/1961, nr 20/1963, nr 46/1970, nr 40/1975, nr 55/1978, nr 71/1981, nr 92/1983, nr 98/1984, nr 17/1985,

nr 52/1985, nr 9/1989, nr 175/1991, nr 212/1991, nr 9(I)/1993, nr 56(I)/1993, nr 83(I)/1994, nr 76(I)/1995, nr 103(I)/1996, nr 79(I)/2000, nr 31(I)/2001, nr 41(I)/2002, nr 180(I)/2002, nr 117(I)/2003, nr 130(I)/2003, nr 199(I)/2004, nr 264(I)/2004, nr 21(I)/2005, nr 65(I)/2005, nr 124(I)/2005, nr 158(I)/2005, nr 175(I)/2006, nr 117(I)/2007, nr 103(I)/2008,

nr 109(I)/2008, nr 11(I)/2009, nr 130(I)/2009, nr 4(I)/2010, nr 65(I)/2010, nr 14(I)/2011, nr 144(I)/2011, nr 116(I)/2012 ja nr 18(Ι)/2013.

DE: § 52e, § 52 f, § 154a und § 154 b Patentanwaltsordnung (PAO).

EE: patendivoliniku seadus, § 2, § 14.

ES: Ley 11/1986, de 20 de marzo, de Patentes de Invención y Modelos de utilidad, artiklid 155–157.

FI: tavaramerkkilaki (kaubamärgiseadus) (7/1964); volitatud tööstusomandi advokaatide seadus (22/2014); ning

laki kasvinjalostajanoikeudesta (sordiaretajate seadus) (1279/2009) ning mallioikeuslaki (disainilahenduste seadus) nr 221/1971.

HU: 1995. aasta seadus nr XXXII patendivolinike kohta.

IE: 1996. aasta kaubamärgiseaduse jaotised 85 ja 86, mida on muudetud; 1996. aasta kaubamärgieeskirjade punkt 51, mida on muudetud;

1992. aasta patendiseaduse jaotised 106 ja 107, mida on muudetud, ning 2015. aasta patendiametnike eeskirjade register, S.I. 580.

LT: 10. oktoobri 2000. aasta seadus nr VIII-1981 kaubamärkide kohta;

7. novembri 2002. aasta seadus nr IX-1181 disainilahenduste kohta;

18. jaanuari 1994. aasta seadus nr I-372 patentide kohta;

16. juuni 1998. aasta seadus pooljuhttoodete topoloogia suhtes kohaldatava õiguskaitse kohta; ning

Patendivolinike määrus, mis on heaks kiidetud Leedu Vabariigi valitsuse 20. mai 1992. aasta määrusega nr 362 (viimati muudetud 8. novembri 2004. aasta määrusega nr 1410).

PT: dekreet-seadus nr 15/95, mida on muudetud seadusega nr 17/2010, Portaria 1200/2010, artikkel 5, xx Xxxxxxxx 239/2013, ning

Seadus nr 9/2009.

SI: zakon o industrijski lastnini (tööstusomandi seadus), Uradni list RS, št. 51/06 – uradno prečiščeno besedilo in 100/13 (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 51/06 – ametlik konsolideeritud tekst ja nr 100/13).

c) Majandusarvestus- ja raamatupidamisteenused (CPC 8621, välja arvatud auditeerimisteenused, 86213, 86219, 86220)

Seoses investeerimise liberaliseerimisega – turulepääs, võrdne kohtlemine ja piiriülene teenustekaubandus – turulepääs, võrdne kohtlemine:

AT: asjaomase välisriigi õiguse alusel kvalifitseeritud välisriigi arvepidajate, raamatupidajate kapitaliosalus ja hääleõigus Austria ettevõtjas ei tohi ületada 25 %. Teenuseosutajal peab olema kontor või registreeritud asukoht EMP riigis (CPC 862).

FR: selleks et välisriigi teenuseosutaja saaks pakkuda majandusarvestus- ja raamatupidamisteenuseid, on vajalik majandus-, rahandus- ja tööstusministri otsus, mis on tehtud kokkuleppel välisministriga. Osutamiseks saab kasutada üksnes selliseid õiguslikke vorme, nagu SEL (anonyme, à responsabilité limitée ou en commandite par actions), AGC (association de gestion et comptabilité) või SCP (société civile professionnelle) (CPC 86213, 86219, 86220).

IT: kutseregistrisse kandmiseks, mis on vajalik xxxx- xx raamatupidamisteenuste pakkumiseks, peab olema täidetud elukohanõue või ettevõtte asukohanõue (CPC 86213, 86219, 86220).

Seoses investeerimise liberaliseerimisega – turulepääs ja piiriülene teenustekaubandus – turulepääs:

CY: juurdepääs on üksnes füüsilistel isikutel. Nõutava loa väljastamisel kohaldatakse majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: tööhõive olukord allsektoris. On lubatud füüsiliste isikute moodustatud kutseliidud (partnerlused).

Seoses piiriülese teenustekaubandusega – turulepääs:

SI: arvepidamis- ja raamatupidamisteenuste osutamiseks on nõutav tegevuskoht Euroopa Liidus (CPC 86213, 86219, 86220).

Meetmed:

AT: Wirtschaftstreuhandberufsgesetz (avaliku sektori raamatupidaja ja audiitori elukutset käsitlev seadus, BGBl. I Nr. 58/1999), § 12, § 65, § 67, § 68 (1) 4, ning Bilanzbuchhaltungsgesetz (BibuG), BGBL. I Nr. 191/2013, §§ 7, 11, 28.

CY: seadus nr 42(I)/2009.

FR: Ordonnance 45-2138 du 19 septembre 1945, articles 3, 7, 7 ter, 7 quinquies, 27 et 42 bis.

IT: seadusandlik dekreet nr 139/2005; ning seadus nr 248/2006.

SI: auditeerimisseadus (ZRev-2), Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 65/2008; äriühingute seadus (ZGD-1), Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 42/2006 ning siseturu teenuste seadus, Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 21/10.

d) Auditeerimisteenused (CPC – 86211, 86212, välja arvatud majandusarvestus- ja raamatupidamisteenused)

Seoses investeerimise liberaliseerimisega – võrdne kohtlemine ja piiriülene teenustekaubandus – võrdne kohtlemine:

Euroopa Liit: Euroopa Liidu liikmesriigi pädevad asutused võivad vastastikkuse põhimõtte alusel tunnustada Jaapani või mis tahes kolmanda riigi kodanikust audiitori kvalifikatsiooni samaväärsust, et lubada tal tegutseda Euroopa Liidus vannutatud audiitorina (CPC 8621).

Seoses investeerimise liberaliseerimisega – turulepääs:

BG: kohaldada võidakse mittediskrimineerivaid õigusliku vormi nõudeid.

Seoses investeerimise liberaliseerimisega – turulepääs, võrdne kohtlemine, kõrgem juhtkond ja juhatus ning piiriülene teenustekaubandus – turulepääs, võrdne kohtlemine:

SK: auditite tegemise loa võib anda Slovaki Vabariigis üksnes ettevõttele, kus Slovaki või Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike kapitaliosalus või hääleõigus on vähemalt 60 %.

Seoses investeerimise liberaliseerimisega – turulepääs, võrdne kohtlemine ja piiriülene teenustekaubandus – turulepääs, võrdne kohtlemine:

AT: asjaomase välisriigi õiguse alusel kvalifitseeritud välisriigi audiitorite kapitaliosalus ja hääleõigus Austria ettevõtjas ei tohi ületada 25 %. Teenuseosutajal peab olema kontor või registreeritud asukoht EMP riigis.

DE: audiitorühingud (Wirtschaftsprüfungsgesellschaften) võivad olla üksnes sellises õiguslikus vormis, mis on vastuvõetav Euroopa Liidus ja EMP riigis. Täisühinguid ja usaldusühinguid võib tunnustada audiitorühingutena, kui nad on kantud oma usaldusel põhineva tegevuse alusel äriregistrisse kaubandusliku partnerlusena (WPO artikkel 27). WPO artikli 134 kohaselt registreeritud kolmandast riigist pärit audiitor, xxxxx peakontor asub väljaspool Euroopa Liitu, võib siiski teha raamatupidamise aastaaruannete kohustuslikku auditit või koostada äriühingu konsolideeritud finantsaruandeid, kui tema vabalt võõrandatavate väärtpaberitega kaubeldakse reguleeritud turul.

DK: kohustusliku auditi tegemiseks peab audiitor olema Taanis tunnustatud. Heakskiit eeldab elukohta kas Euroopa Liidu liikmesriigis või EMP riigis. Hääleõigused tunnustatud audiitorühingus ja kohustuslikku auditit käsitlevat nõukogu 10. aprilli 1984. aasta kaheksandat direktiivi 84/253/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g, rakendava määruse kohaselt mittetunnustatud audiitorühingus ei tohi ületada 10 % hääleõigustest.

FI: Soome piiratud vastutusega äriühingu audiitoritest ja auditi teostamise kohustusega äriühingute audiitoritest vähemalt üks peab elama EMP riigis. Audiitor peab olema kohalikul tasandil litsentsitud audiitor või kohalikul tasandil litsentsitud audiitorühing.

FR: kohustuslike auditite teostamisel: võib kasutada mis tahes äriühingu vormi, välja arvatud SNC (société en nom collectif) ja SCS (société en commandite simple).

HR: Auditeerimisteenuseid võivad osutada üksnes juriidilised isikud, kes on asutatud Horvaatias, või füüsilised isikud, xxxxx elukoht on Horvaatias.

SE: kohustuslikku auditit võivad teha üksnes Rootsis tunnustatud audiitorid või Rootsis registreeritud audiitorühingud. Samuti kohaldatakse EMP riigi või Šveitsi elukohanõuet. Nimetust „tunnustatud audiitor“ ja „volitatud audiitor“ võivad kasutada üksnes Rootsis tunnustatud või volitatud audiitorid. Majandusühistute ja teatavate muude ettevõtjate audiitorid, kes ei ole sertifitseeritud või tunnustatud raamatupidajad, peavad elama EMP riigis, välja arvatud juhul, kui valitsus või valitsuse määratud valitsusasutus otsustab konkreetse juhtumi puhul teisiti.

Seoses investeerimise liberaliseerimisega – võrdne kohtlemine ja piiriülene teenustekaubandus – võrdne kohtlemine:

ES: kohustuslike auditite tegemisel kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsuse nõuet. Reservatsiooni ei kohaldata Hispaania reguleeritud turul noteeritud väljastpoolt Euroopa Liitu pärit äriühingute auditeerimisel.

Seoses investeerimise liberaliseerimisega – turulepääs ja piiriülene teenustekaubandus – turulepääs:

CY: juurdepääs on üksnes füüsilistel isikutel. Nõutava loa väljastamisel kohaldatakse majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: tööhõive olukord allsektoris. On lubatud füüsiliste isikute moodustatud kutseliidud (partnerlused).

PL: auditeerimisteenuste osutamiseks on nõutav tegevuskoht Euroopa Liidus. Kohaldatakse õigusliku vormi nõudeid.

Seoses piiriülese teenustekaubandusega – turulepääs, võrdne kohtlemine:

BE: Belgias asuva tegevuskoha suhtes nõutakse kutsetegevuse toimumise aadressi ja sellega seotud aktide, dokumentide ja kirjavahetuse säilitamise asukohta ning seal peab olema vähemalt üks administraator või juht, kes on audiitori poolt heaks kiidetud.

SI: nõutav on kaubanduslik kohalolek. Kolmanda riigi auditeeriv üksus võib omada aktsiaid või moodustada Sloveenia audiitorühinguga partnerluse tingimusel, et selle riigi õiguse kohaselt, kus kolmanda riigi auditeeriv üksus on asutatud, võivad Sloveenia audiitorühingud omada aktsiaid või moodustada selles riigis auditeeriva üksusega partnerluse. Vähemalt üks Sloveenias asutatud audiitorühingu juhatuse liige peab olema Sloveenia alaline elanik.

Seoses piiriülese teenustekaubandusega – turulepääs:

IT: füüsiliste isikute auditeerimisteenuste osutamise suhtes kohaldatakse elukohanõuet.

LT: auditeerimisteenuste osutamiseks on nõutav asukoht EMP riigis.

Meetmed:

Euroopa Liit: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit, ning

direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit.

AT: Wirtschaftstreuhandberufsgesetz (avaliku sektori raamatupidaja ja audiitori elukutset käsitlev seadus, BGBl. I Nr. 58/1999), § 12, § 65, § 67, § 68 (1) 4.

BE: 22. juuli 1953. aasta seadus, millega luuakse ettevõtete audiitorite instituut ja nähakse ette riiklik järelevalve ettevõtete audiitori kutsealal töötamise üle (seadust on kooskõlastatud

30. aprillil 2007)

BG: sõltumatu finantsauditi seadus.

CY: audiitorite ning raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustusliku auditi 2009. aasta seadus (seadus nr 42(I)/2009), mida on muudetud seadusega nr 163(I)/2013.

DE: Handelsgesetzbuch (HGB) (äriseadustik) ja Wirtschaftsprüferordnung (WPO) (raamatupidajate määrus).

DK: Revisorloven, 17. juuni 2008. aasta seadus nr 468 (tunnustatud audiitorite ja audiitorühingute kohta).

ES: Ley 22/2015, de 20 de xxxxx, de Auditoría de Cuentas (uus auditeerimisseadus: seadus nr 22/2015 auditeerimisteenuste kohta).

FI: tilintarkastuslaki (auditeerimisseadus) (459/2007), valdkondlikud õigusaktid, milles nõutakse kohalikul tasandil litsentsitud audiitorite kasutamist.

FR: Ordonnance 45-2138 du 19 septembre 1945, articles 3, 7, 7 ter, 7 quinquies, 27 et 42 bis.

HR: auditeerimisseadus (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 146/05, nr 139/08 ja nr 144/12), artikkel 3.

IT: seadusandlik dekreet nr 58/1998, artiklid 155, 158 ja 161;

Vabariigi Presidendi dekreet nr 99/1998 ning seadusandlik dekreet nr 39/2010, artikkel 2.

LT: 15. juuni 1999. aasta seadus nr VIII-1227 auditeerimise kohta (muudetud 3. juuli 2008. aasta seadusega nr X-1676).

PL: 11. mai 2017. aasta seadus vannutatud audiitorite, audiitorühingute ja riigi järelevalve kohta (Poola ametlik väljaanne nr 2017, punkt 1089).

SE: revisorslag (audiitorite seadus) (2001:883); revisionslag (auditeerimisseadus) (1999:1079); aktiebolagslag (äriühingute seadus) (2005:551);

lag om ekonomiska föreningar (majandusühistute seadus) (1987:667) ning

muud õigusaktid, millega reguleeritakse tunnustatud audiitorite kasutamise nõudeid.

SI: auditeerimisseadus (ZRev-2), Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 65/2008; ning äriühingute seadus (ZGD-1), Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 42/2006.

SK: seadus nr 423/2015 kohustusliku auditi kohta.

e) Maksualase nõustamise teenused (CPC 863, välja arvatud maksualased õigusabi- ja esindusteenused, mis on õigusabiteenused)

Seoses investeerimise liberaliseerimisega – turulepääs, võrdne kohtlemine ja piiriülene teenustekaubandus – turulepääs, võrdne kohtlemine:

AT: asjaomase välisriigi õiguse alusel kvalifitseeritud välisriigi maksunõustajate kapitaliosalus ja hääleõigus Austria ettevõtjas ei tohi ületada 25 %. Teenuseosutajal peab olema kontor või registreeritud asukoht EMP riigis.

BG: maksunõustajatel peab olema Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsus.

CY: juurdepääs on üksnes füüsilistel isikutel. Nõutava loa väljastamisel kohaldatakse majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: tööhõive olukord allsektoris. On lubatud füüsiliste isikute moodustatud kutseliidud (partnerlused).

FR: osutamine üksnes õiguslikku vormi SEL (anonyme, à responsabilité limitée ou en commandite par actions) või SCP (société civile professionnelle) kasutades.

IT: kohaldatakse elukohanõuet.

Seoses investeerimise liberaliseerimisega – võrdne kohtlemine ja piiriülene teenustekaubandus – võrdne kohtlemine:

HU: Ungari territooriumil viibiva füüsilise isiku korral peab olema täidetud EMP riigi elukohanõue, et pakkuda maksualase nõustamise teenuseid.

Meetmed:

AT: Wirtschaftstreuhandberufsgesetz (avaliku sektori raamatupidaja ja audiitori elukutset käsitlev seadus, BGBl. I Nr. 58/1999), § 12, § 65, § 67, § 68 (1) 4.

BG: raamatupidamisseadus; sõltumatu finantsauditi seadus;

füüsiliste isikute tulumaksu seadus ning äriühingu tulumaksu seadus.

CY: seadus nr 42(I)/2009.

FR: Ordonnance 45-2138 du 19 septembre 1945, articles 3, 7, 7 ter, 7 quinquies, 27 et 42 bis.

HU: 2003. aasta seadus nr XCII maksustamise eeskirjade kohta ning rahandusministri dekreet nr 26/2008 maksualase nõustamise teenuste litsentsimise ja registreerimise kohta.

IT: seadusandlik dekreet nr 139/2005; ning seadus nr 248/2006.

f) Arhitektuuri- ja linnaplaneerimise teenused, inseneri- ja integreeritud inseneriteenused (CPC 8671, 8672, 8673, 8674)

Seoses investeerimise liberaliseerimisega – turulepääs:

FR: arhitekt võib osutada Prantsusmaal arhitektiteenuseid, kasutades (mittediskrimineerivatel alustel) üht järgmistest õiguslikest vormidest): SA et SARL (sociétés anonymes, à responsabilité limitée), EURL (entreprise unipersonnelle à responsabilité limitée), SCP (en commandite par actions), SCOP (société coopérative et participative), SELARL (société d'exercice libéral à responsabilité limitée), SELAFA (société d'exercice libéral à forme anonyme), SELAS (société d'exercice libéral) või SAS (société par actions simplifiée), või üksikisikuna või arhitektibüroo partnerina (CPC 8671).

Seoses investeerimise liberaliseerimisega – turulepääs, võrdne kohtlemine ja piiriülene teenustekaubandus – turulepääs, võrdne kohtlemine:

BG: riikliku või piirkondliku tähtsusega arhitektuuri- ja inseneriprojektide korral peavad välisriigi investorid tegutsema koostöös kohalike investoritega või nende alltöövõtjatena (CPC 8671, 8672, 8673). välisriigi spetsialistidel peab olema vähemalt kaheaastane kogemus ehitusvaldkonnas. Linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenuste korral peab olema täidetud EMP riigi kodakondsusnõue (CPC 8674).

CY: arhitektuuri- ja linnaplaneerimise teenuste, inseneri- ja integreeritud inseneriteenuste suhtes kohaldatakse kodakondsus- ja elukohanõuet (CPC 8671, 8672, 8673, 8674).

HU: Ungari territooriumil viibiva füüsilise isiku puhul peab olema täidetud EMP riigi elukohanõue, et pakkuda järgmisi teenuseid: arhitektuuriteenused, inseneriteenused (kohaldatakse üksnes kõrgharidusega praktikantide suhtes), integreeritud inseneriteenused ja maastikuarhitektiteenused (CPC 8671, 8672, 8673, 8674).

Seoses piiriülese teenustekaubandusega – turulepääs, võrdne kohtlemine:

CZ: nõutav on elukoht EMP riigis.

HR: välisriigi arhitekti, inseneri või linnaplaneerija loodud disainlahenduse või projekti vastavust Horvaatia õigusele peab kinnitama Horvaatias volitatud füüsiline või juriidiline isik (CPC 8671, 8672, 8673, 8674).

IT: kutseala registreerimisel registris, mis on vajalik arhitekti- ja inseneriteenuste osutamiseks, peab olema elukoht või kutsealane tegevuskoht / registreeritud aadress Itaalias (CPC 8671, 8672, 8673, 8674).

SK: kutseala registreerimisel kojas, mis on vajalik arhitektuuri- ja inseneriteenuste osutamiseks, on peab olema elukoht EMP riigis (CPC 8671, 8672, 8673, 8674).

Seoses piiriülese teenustekaubandusega – võrdne kohtlemine:

BE: arhitektiteenuste osutamine hõlmab kontrolli tööde teostamise üle (CPC 8671, 8674). Oma asukohariigis pädevaks tunnistatud välisriikide arhitektid, kes soovivad töötada oma kutsealal ajutiselt Belgias, peavad saama arhitektide liidu nõukogult eelneva loa geograafilises piirkonnas, kus nad kavatsevad tegutseda.

Meetmed:

BE: 20. veebruari 1939. aasta seadus arhitekti ametinimetuse kaitse kohta ning

26. juuni 1963. aasta seadus, millega loodi arhitektide liit; arhitektide liidu nõukogu kehtestatud 16. detsembri 1983. aasta eetikanormid (heaks kiidetud 18. aprilli 1985. aasta kuningliku dekreedi artikliga 1 (Moniteur belge, 8. mai 1985)).

BG: ruumilise arengu seadus; ehitajate koja seadus ning

arhitektide ja inseneride kojad projekteerimisseaduses.

CY: seadus nr 41/1962; seadus nr 224/1990 ning seadus nr 29(I)/2001.

CZ: seadus nr 360/1992 Coll. ehituskonstruktsioonide valdkonnas töötavate volitatud arhitektide ja volitatud inseneride ja tehnikute kutsealal tegutsemise kohta.

FR: Loi 90-1258 relative à l'exercice sous forme de société des professions libérales; Décret 95-129 du 2 février 1995 relatif à l'exercice en commun de la profession d'architecte sous forme de société en participation;

Décret 92-619 du 6 juillet 1992 relatif à l'exercice en commun de la profession d'architecte sous forme de société d'exercice libéral à responsabilité limitée SELARL, société d'exercice libéral à forme anonyme SELAFA, société d'exercice libéral en commandite par actions SELCA; ning

Loi 77-2 du 3 janvier 1977, artiklid 12, 13 ja 14.

HR: seadus arhitekti- ja inseneritegevuse kohta füüsilise planeerimise ja ehituse valdkonnas (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 152/08, nr 49/11 ja nr 25/13) ning

12. detsembri 2013. aasta ruumilise planeerimise seadus (011-01/13-01/291).

HU: 1996. aasta seadus nr LVIII arhitektide ja inseneride kutsekodade kohta.

IT: kuninglik dekreet nr 2537/1925 arhitekti ja inseneri elukutse reguleerimise kohta; seadus nr 1395/1923 ning

Vabariigi Presidendi dekreet nr 328/2001.

SK: seadus nr 138/1992 arhitektide ja inseneride kohta, artiklid 3, 15, 15a, 17a ja 18a.

Reservatsioon nr 3 – kutseteenused (tervishoiuga seotud kutsealad ja farmaatsiatoodete jaemüük)
Sektor – allsektor:	kutseteenused – meditsiini- (sealhulgas psühholoogi-) ja hambaraviteenused; ämmaemanda-, meditsiiniõe-, füsioterapeudi- ja parameedikuteenused; veterinaarteenused; ravimite ning meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüük ning muud apteekriteenused
Tegevusala liigitus:	CPC 9312, 93191, 932, 63211
Reservatsiooni liik:	turulepääs
	võrdne kohtlemine
	enamsoodustusrežiim
	kõrgem juhtkond ja juhatus
Jaotis:	investeerimise liberaliseerimine ja piiriülene teenustekaubandus
Valitsustasand:	EL/liikmesriik (kui ei ole sätestatud teisiti)

Kirjeldus:

a) meditsiini-, hambaravi-, ämmaemanda-, meditsiiniõe-, füsioterapeudi- ja parameedikuteenused (CPC 852, 9312, 93191)

Seoses piiriülese teenustekaubandusega – turulepääs, võrdne kohtlemine:

IT: psühholoogiteenuste osutamisel kohaldatakse Euroopa Liidu kodakondsuse nõuet; välisriigi spetsialistidel võidakse lubada töötada oma kutsealal vastastikkuse tingimusel (CPC 9312 osa).

Meetmed:

IT: seadus nr 56/1989 psühholoogi elukutse kohta.

Seoses investeerimise liberaliseerimisega – turulepääs, võrdne kohtlemine ja piiriülene teenustekaubandus – turulepääs, võrdne kohtlemine:

CY: meditsiini-, hambaravi-, ämmaemanda-, meditsiiniõe-, füsioterapeudi- ja parameedikuteenuste osutamise suhtes kohaldatakse Küprose kodakondsus- ja elukohanõuet.

Meetmed:

CY: arstide registreerimise seadus (250. peatükk); hambaarstide registreerimise seadus (249. peatükk); seadus nr 75(I)/2013 – podoloogid;

seadus nr 33(I)/2008 – meditsiinifüüsika; seadus nr 34(I)/2006 – töötervishoiu terapeudid; seadus nr 9(I)/1996 – hambatehnikud;

seadus nr 68(I)/1995 – psühholoogid;

seadus nr 16(I)/1992; seadus nr 23(I)/2011 – radioloogid/kiiritusraviarstid; seadus nr 31(I)/1996 – dieedi-/toitumisnõustajad;

seadus nr 140/1989 – füsioterapeudid ning seadus nr 214/1988 – meditsiiniõed.

DE (kohaldatakse ka piirkondlikul valitsustasandil): seoses kutsealal registreerimisega võidakse kehtestada geograafilised piirangud, mis kehtivad nii kodanikele kui ka mittekodanikele.

Arstid (sealhulgas psühholoogid, füsioterapeudid ja hambaarstid) peavad registreerima end kohustusliku tervisekindlustusega hõlmatud teenuseid pakkuvate arstide või hambaarstide piirkondlikes liitudes (kassenärztliche või kassenzahnärztliche Vereinigungen), kui nad soovivad xxxxxx haigekassa kindlustatud patsiente. Sellel registreerimisel võidakse kohaldada kvantitatiivseid piiranguid, lähtudes arstide piirkondlikust jaotumisest. Hambaarstidele see piirang ei kehti. Registreerimine on vajalik xxxx riiklikus tervishoiusüsteemis tegutsevatele arstidele. Kõnealuste teenuste osutamiseks nõutava õigusliku vormi suhtes võidakse kohaldada mittediskrimineerivaid piiranguid (SGB V § 95).

Meditsiini-, hambaravi- ja ämmaemandateenuseid võivad osutada üksnes füüsilised isikud. Võidakse kohaldada tegevuskohanõudeid.

Telemeditsiiniteenuseid võib osutada üksnes seoses baasraviga, mille raames patsient kohtub eelnevalt arstiga. Info- ja kommunikatsiooniteenuste pakkujate arv võib olla piiratud, et tagada koostalitlus, ühilduvus ja vajalikud ohutusstandardid. Seda kohaldatakse mittediskrimineerival viisil (CPC 9312, 93191).

Meetmed:

Bundesärzteordnung (föderaalne arstiseadus); Gesetz über die Ausübung der Zahnheilkunde;

Gesetz über die Berufe des Psychologischen Psychotherapeuten und des Kinder- und Jugendlichenpsychotherapeuten (16. juuli 1998. aasta seadus psühhoteraapiateenuste pakkumise kohta);

Gesetz über die berufsmäßige Ausübung der Heilkunde ohne Bestallung; Gesetz über den Beruf der Hebamme und des Entbindungspflegers; Gesetz über die Berufe in der Krankenpflege;

§ 7 Absatz 3 Musterberufsordnung fuer Aerzte (arsti kutse-eetika koodeks);

§ 95, § 99 et seq. Sozialgesetzbuch V (SGB V, sotsiaalkindlustusseadustiku V raamat) (kohustuslik tervisekindlustus);

§ 1 Absatz 2 xx Xxxxxx 5 Hebammengesetz (ämmaemandaseadus), § 291b Sozialgesetzbuch V (SGB V, sotsiaalkindlustusseadustiku V raamat) e-tervishoiuteenuste osutajate kohta; Heilberufekammergesetz des Xxxxxx Baden-Württemberg in der Fassung of 16. 03. 1995 (GBl. BW of 17.05.1995 S. 314);

Gesetz über die Berufsausübung, die Berufsvertretungen und die Berufsgerichtsbarkeit der Ärzte, Zahnärzte, Tierärzte, Apotheker sowie der Psychologischen Psychotherapeuten und der Kinder- und Jugendlichenpsychotherapeuten (Heilberufe-Kammergesetz – HKaG) Bayern, 06.02.2002 (BAY GVBl 2002, lk 42);

Gesetz über die Kammern und die Berufsgerichtsbarkeit der Ärzte, Zahnärzte, Apotheker, Psychologischen Psychotherapeuten und Kinder- und Jugendpsychotherapeuten (Berliner Kammergesetz), 04.09.1978 (Berliner GVBl. lk 1937, rev. lk 1980);

§ 31 Heilberufsgesetz Brandenburg (XxxxXxxX), 28.04.2003;

Bremisches Gesetz über die Berufsvertretung, die Berufsausübung, die Weiterbildung und die Berufsgerichtsbarkeit der Ärzte, Zahnärzte, Psychotherapeuten, Tierärzte und Apotheker (Heilberufsgesetz – HeilBerG), 12.05.2005;

§ 29 Heilberufsgesetz (HeilBG NRW), 09.05.2000;

§ 20 Heilberufsgesetz (HeilBG Rheinland-Pfalz), 07.02.2003;

Gesetz über Berufsausübung, Berufsvertretungen und Berufsgerichtsbarkeit der Ärzte, Zahnärzte, Tierärzte, Apotheker sowie der Psychologischen Psychotherapeuten und der Kinder und Jugendlichenpsychotherapeuten im Freistaat (Sächsisches Heilberufekammergesetz – SächsHKaG), 24.05.1994 (SächsGVBl., lk 935);

Gesetz über die öffentliche Berufsvertretung, die Berufspflichten, die Weiterbildung und die Berufsgerichtsbarkeit der Ärzte/ Ärztinnen, Zahnärzte/ Zahnärztinnen, psychologischen Psychotherapeuten/ Psychotherapeutinnen und Kinder- und Jugendlichenpsychotherapeuten/- psychotherapeutinnen, Tierärzte/Tierärztinnen und Apotheker/Apothekerinnen im Saarland (Saarländisches Heilberufekammergesetz – SHKG), 19.11.2007; ning

Xxxxxxxxx Heilberufegesetz of 29. Januar 2002 (GVBl 2002, 125).

b) Veterinaarteenused (CPC 932)

Seoses investeerimise liberaliseerimisega – võrdne kohtlemine:

PL: Poola territooriumil viibiva veterinaararsti kutsealal tegutsemiseks peavad isikud, kes ei ole Euroopa Liidu kodanikud, läbima Poola veterinaararstide koja poolt korraldatud poolakeelse eksami.

Seoses investeerimise liberaliseerimisega – turulepääs, võrdne kohtlemine,

enamsoodustusrežiim ja piiriülene teenustekaubandus – turulepääs, võrdne kohtlemine:

FR: veterinaarteenuste osutamiseks on vaja täita EMP riigi kodakondsusnõue, ent asjaomasest nõudest võib vastastikkuse põhimõtte rakendamisel loobuda. Veterinaarteenuseid osutavate äriühingute puhul on lubatud xxxx õiguslikku vormi (SEP (société en participation)); SCP (Société civile professionnelle); ja SEL (Société d'exercice liberal).

Seoses investeerimise liberaliseerimisega – turulepääs, võrdne kohtlemine ja piiriülene teenustekaubandus – turulepääs, võrdne kohtlemine:

CY: veterinaarteenuste osutamise suhtes kohaldatakse kodakondsus- ja elukohanõuet.

EL: veterinaarteenuste osutamiseks peab olema EMP riigi või Šveitsi kodakondsus.

ES: ametiühingu liikmeks astumine on vajalik kutsealal tegutsemiseks xx xxxxx suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu kodakondsusnõuet, millest võib kahepoolse töölepingu alusel loobuda. Veterinaarteenuseid võivad osutada üksnes füüsilised isikud.

HR: Horvaatia Vabariigis tohivad piiriüleseid veterinaarteenuseid osutada üksnes füüsilised ja juriidilised isikud, kes on asutatud veterinaartegevuseks mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis.

Üksnes Euroopa Liidu kodanikel on lubatud luua veterinaaripraksis Horvaatia Vabariigis.

HU: Veterinaarteenuste osutamiseks peab xxxxx Xxxxxx veterinaararstide koja liige, mille suhtes kohaldatakse EMP riigi kodakondsusnõuet. Asutamisloa väljastamisel kohaldatakse majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: sektoris valitsevad tööturutingimused.

Seoses investeerimise liberaliseerimisega – turulepääs ja piiriülene teenustekaubandus – turulepääs:

CZ: Veterinaarteenuste osutamiseks on nõutav füüsiline kohalolek territooriumil.

DE (kohaldatakse ka piirkondlikul valitsustasandil): Veterinaarteenuseid võivad osutada üksnes füüsilised isikud. Telemeditsiiniteenuseid võib osutada üksnes seoses baasraviga, mille raames patsient kohtub eelnevalt veterinaariga.

DK ja NL: Veterinaarteenuseid võivad osutada üksnes füüsilised isikud.

IE: Veterinaarteenuseid võivad osutada üksnes füüsilised isikud või partnerlused.

IT ja PT: Veterinaarteenuste osutamiseks peab olema täidetud elukohanõue.

LV: Veterinaarteenuseid võivad osutada üksnes füüsilised isikud.

SI: Sloveenia Vabariigis tohivad piiriüleseid veterinaarteenuseid osutada üksnes füüsilised ja juriidilised isikud, kes on asutatud veterinaartegevuseks mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis.

SK: Kutseala registreerimise suhtes kojas, mis on vajalik kutsealal töötamiseks, kohaldatakse EMP riigi elukohanõuet. Veterinaarteenuseid võivad osutada üksnes füüsilised isikud.

UK: Veterinaarteenuseid võivad osutada üksnes füüsilised isikud või partnerlused. Veterinaarkirurgia jaoks on nõutav füüsiline kohalolek. Veterinaarkirurgiaga võivad tegeleda need veterinaarid, kes on Kuningliku Veterinaarkirurgide Kolleegiumi liikmed.

Seoses investeerimise liberaliseerimisega – võrdne kohtlemine ja piiriülene teenustekaubandus – võrdne kohtlemine:

AT: Veterinaarteenuseid võivad osutada üksnes EMP riikide kodanikud. EMPsse mittekuuluva riigi kodanike puhul loobutakse kodakondsusnõudest, kui asjaomase EMPsse mittekuuluva riigiga on sõlmitud Euroopa Liidu kokkulepe, millega nähakse veterinaarteenuste valdkonnas ette võrdne kohtlemine investeerimisel ja piiriüleses kaubanduses.

Meetmed:

AT: Tierärztegesetz (veterinaarseadus), BGBl. Nr. 16/1975, §3 (2) (3).

CY: Seadus nr 169/1990.

CZ: seadus nr 166/1999 Coll. (veterinaarseadus), § 58–63, 39; ning

seadus nr 381/1991 Coll. (Tšehhi Vabariigi veterinaarkirurgide koja kohta), § 4.

DE: Föderaalne veterinaararstiseadus (Bundes- Tierärzteordnung in der Fassung der Bekanntmachung vom 20. November 1981 (BGBl. I S. 1193).

Piirkondlik tasand:

liidumaade seadused tervishoiutöötajate ja tervishoiutöötajate kodade kohta (Heilberufs- und Kammergesetze der Länder) ning xxxx põhinevad õigusaktid Baden-Württemberg, Gesetz über das Berufsrecht und die Kammern der Ärzte, Zahnärzte, Tierärzte, Apotheker, Psychologischen Psychotherapeuten sowie der Kinder- und Jugendlichenpsychotherapeuten (Heilberufe-Kammergesetz - HBKG) in der Fassung vom 16.03.1995;

Bayern, Gesetz über die Berufsausübung, die Berufsvertretungen und die Berufsgerichtsbarkeit der Ärzte, Zahnärzte, Tierärzte, Apotheker sowie der Psychologischen Psychotherapeuten und der Kinder- und Jugendlichenpsychotherapeuten (Heilberufe- Kammergesetz – HKaG) in der Fassung der Bekanntmachung vom 06.02.2002;

Berlin, Gesetz über die Kammern und die Berufsgerichtsbarkeit der Ärzte, Zahnärzte, Tierärzte, Apotheker, Psychologischen Psychotherapeuten und Kinder- und Jugendlichenpsychotherapeuten (Berliner Kammergesetz) in der Fassung vom 04.091978 (GVBl. S. 1937);

Brandenburg, Heilberufsgesetz (HeilBerG) vom 28.04.2003 (GVBl.I/03, Nr. 07, S.126);

Bremen, Gesetz über die Berufsvertretung, die Berufsausübung, die Weiterbildung und die Berufsgerichtsbarkeit der Ärzte, Zahnärzte, Psychotherapeuten, Tierärzte und Apotheker (Heilberufsgesetz - HeilBerG) vom 12.05.2005, (Brem.GBl. S. 149);

Hamburg, Hamburgisches Kammergesetz für die Heilberufe (HmbKGH) vom 14.12.2005 Zum Ausgangs- oder Titeldokument (HmbGVBl. 2005, S. 495);

Hessen, Gesetz über die Berufsvertretungen, die Berufsausübung, die Weiterbildung und die Berufsgerichtsbarkeit der Ärzte, Zahnärzte, Tierärzte, Apotheker, Psychologischen Psychotherapeuten und Kinder- und Jugendlichenpsychotherapeuten (Heilberufsgesetz) in der Fassung vom 07.02.2003;

Mecklenburg-Vorpommern, Heilberufsgesetz (HeilBerG) vom 22.01.1993 (GVOBl. M-V 1993, S. 62);

Niedersachsen, Kammergesetz für die Heilberufe (HKG) in der Fassung vom 08.12.2000; Nordrhein-Westfalen, Heilberufsgesetz NRW (HeilBerg) vom 9. Mai 2000 (GV. NRW. 2000 S. 403ff.);

Rheinland-Pfalz, Heilberufsgesetz (HeilBG) vom 20.10.1978;

Saarland, Gesetz Nr. 1405 über die öffentliche Berufsvertretung, die Berufspflichten, die Weiterbildung und die Berufsgerichtsbarkeit der Ärzte/Ärztinnen, Zahnärzte/Zahnärztinnen, Tierärzte/Tierärztinnen und Apotheker/Apothekerinnen im Saarland (Saarländisches Heilberufekammergesetz - SHKG) vom 11.03.1998;

Sachsen, Gesetz über Berufsausübung, Berufsvertretungen und Berufsgerichtsbarkeit der Ärzte, Zahnärzte, Tierärzte, Apotheker sowie der Psychologischen Psychotherapeuten und der Kinder- und Jugendlichenpsychotherapeuten im Freistaat Sachsen (Sächsisches Heilberufekammergesetz – SächsHKaG) vom 24.05.1994;

Sachsen-Anhalt, Gesetz über die Kammern für Heilberufe Sachsen-Anhalt (KGHB-LSA) vom 13.07.1994 (GVBl. LSA 1994, S. 832);

Schleswig-Holstein, Gesetz über die Kammern und die Berufsgerichtsbarkeit für die Heilberufe (Heilberufekammergesetz - HBKG) vom 29. Februar 1996;

Thüringen, Xxxxxxxxx Heilberufegesetz (ThürHeilBG) in der Fassung der Bekanntmachung vom 29.01.2002 (GVBl 2002, S. 125); ning

Veterinaararstide kodade kutse-eetika koodeks (Berufsordnungen der Kammern).

DK: 12. septembri 2015. aasta seadus nr 1149 veterinaarkirurgide kohta.

EL: Presidendi dekreet nr 38/2010, ministri otsus nr 165261/IA/2010 (valitsuse ametlik väljaanne 2157/B).

ES: Real Decreto 126/2013, de 22 de febrero, por el que se aprueban los Estatutos Generales de la Organización Colegial Veterinaria Española; artiklid 62 ja 64.

FR: Code rural et de la pêche maritime articles L241-1; L241-2; L241-2-1.

HR: veterinaarseadus (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 41/07 ja nr 55/11), artiklid 89 ja 106.

HU: 2012. aasta seadus nr CXXVII Ungari veterinaararstide xxxx xx veterinaarteenuste osutamise kohta.

IE: 2005. aasta veterinaarpraksise seadus.

IT: seadusandlik dekreet nr 233/1946, artiklid 7–9, ning Vabariigi Presidendi dekreet nr 221/1950, § 7.

LV: Veterinaaria seadus.

NL: Wet op de uitoefening van de diergeneeskunde 1990 (WUD).

PL: 21. detsembri 1990. aasta seadus veterinaarkirurgi elukutse ja veterinaarkirurgide kodade kohta.

PT: dekreet-seadus nr 368/91 (veterinaararstide liidu põhikiri).

SI: pravilnik o priznavanju poklicnih kvalifikacij veterinarjev (veterinaararstide kutsekvalifikatsioonide tunnustamise eeskirjad), Uradni list RS, št. (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne) nr 71/2008, nr 7/2011, nr 59/2014 ja nr 21/2016, siseturul osutatavate teenuste seadus, Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 21/2010.

SK: seadus nr 442/2004 erasektori veterinaararstide kohta, artikkel 2.

UK: veterinaarkirurgide seadus (1966).

c) Ravimite ning meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüük ning muud apteekriteenused (CPC 63211)

Seoses investeerimise liberaliseerimisega – turulepääs, võrdne kohtlemine, kõrgem juhtkond ja juhatus:

AT: Ravimeid ja teatavaid meditsiinikaupu võib avalikkusele müüa üksnes apteegi kaudu. Apteegi pidamiseks on nõutav EMP riigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodakondsus. Apteegi rentnikel ja apteegi haldamise eest vastutavatel isikutel peab olema EMP riigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodakondsus.

Seoses investeerimise liberaliseerimisega – turulepääs, võrdne kohtlemine:

EL: apteegi pidamiseks on nõutav Euroopa Liidu kodakondsus.

FR: apteegi pidamiseks on nõutav EMP riigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodakondsus. Välisriikide apteekrite suhtes võidakse kohaldada igal aastal kehtestatavat kvooti.

HU: Apteegi pidamiseks on nõutav EMP kodakondsus.

Seoses investeerimise liberaliseerimisega – turulepääs, võrdne kohtlemine ja piiriülene teenustekaubandus – turulepääs:

CY: ravimite ning meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüügi ning muude apteekriteenuste (CPC 63211) osutamise suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.