ARENGUVESTLUSE KORRALDAMISE TINGIMUSED JA KORD
Kinnitatud Jüri Gümnaasiumi direktori 30.08.2019 käskkirjaga nr 1-1/353
ARENGUVESTLUSE KORRALDAMISE TINGIMUSED XX XXXX
Kord kehtestatakse „Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus“ §37 alusel.
Läbi arutatud ja arvamus antud Jüri Gümnaasiumi hoolekogu koosolekul 28. augustil 2019. Läbi arutatud ja arvamus antud Jüri Gümnaasiumi õppenõukogu koosolekul 29. augustil 2019.
I ÜLDSÄTTED
1. Arenguvestluse mõiste
Arenguvestlus on usalduslik jutuajamine õpilase, piiratud teovõimega õpilase puhul tema vanemate ja klassijuhataja vahel, mille käigus leitakse parimad võimalused õpilase arenguks soodsate tingimuste loomisel ja otsustatakse, kuidas saavad kool ja kodu toetada püstitatud eesmärkide saavutamist. Teovõimelise õpilase arenguvestlusele kaasatakse vajadusel ja õpilase nõusolekul ka tema vanem(ad). Kõigi osapoolte nõusolekul kaasatakse vajadusel xx xxxxx koolitöötajaid, tugispetsialiste ning õpilase elukohajärgse valla- või linnavalitsuse esindajaid.
2. Arenguvestluste läbiviimise põhjendus
Lähtuvalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37 lõige 3 õpilase arengu toetamiseks korraldatakse temaga koolis vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku edasises xxxxx xx arengu eesmärkides.
3. Arenguvestluse eesmärk
Arenguvestluse eesmärk on õpilase arengu toetamine kodu ja kooli vahelises koostöös. Arenguvestlus on kasvatusprotsessi osa, mille kaugem eesmärk on intelligentse, väärika inimese kujunemine, kes mõistab ennast xx xxxxx, võtab vastutust inimsuhetes, tuleb iseseisvalt toime reaalses elukeskkonnas, oskab lahendada probleeme, tasakaalustada emotsioone xx xxxx avatud.
Arenguvestluse kitsamad eesmärgid:
• xxxxxx õpilasel analüüsida ning hinnata oma edusamme, õpitulemusi ja käitumist;
• leppida õpilasega kokku tema järgneva õppeperioodi eesmärkides, s.h kooli ja kodu xxxxx täpsustamine;
• aidata õpilasel koostada järgmiseks õppeperioodiks plaan võimalike raskuste ennetamiseks/ületamiseks, ande arendamiseks;
• aidata õpilasel kujundada adekvaatset enesehinnangut ja väärikustunnet;
• luua xx xxxxx xxxx suhteid kooli, õpilase ning lapsevanemate vahel;
• ennetada tekkida võivaid probleeme õpilase käitumises, õppimises ja arengus;
• nõustada ja aidata õpilast ning lapsevanemaid õppimise, õpetamise valdkondades;
• õpetada õpilast ise vastutama ja oma õppetööd jälgima;
• toetada õpilast edasise haridustee kavandamisel.
4. Konfidentsiaalsusnõuded
Arenguvestluse materjalid, samuti vestlusel räägitu, on konfidentsiaalsed xx xxxx ei avaldata kolmandatele isikutele xxxx xxxxx osapoolte eelneva nõusolekuta. Klassijuhataja on kohustatud arenguvestluse dokumente xx xxxx nende juurde kuuluvaid materjale hoidma kooliruumides kohas, kus need pole kõrvalistele isikutele kättesaadavad.
Klassijuhataja vahetumisega kehtivad kõik õpilasega tehtud kokkulepped kuni järgmise arenguvestluseni. Klassijuhataja edastab kokkulepete sisu uuele klassijuhatajale. Uus klassijuhataja on kohustatud aktsepteerima kõiki õpilase arenguga seotud kokkuleppeid.
Õpilase lahkumisel koolist kehtivad edasi kõik arenguvestlust puudutavad konfidentsiaalsuse nõuded.
II PROTSEDUURIREEGLID
1. Arenguvestluste läbiviimise aeg
Arenguvestlus viiakse läbi vähemalt üks kord õppeaastas. Arenguvestluse läbiviija on klassijuhataja. Arenguvestluse aeg lepitakse eelnevalt kokku, arenguvestluse pikkus ei ületa üldjuhul 45 minutit.
Vajadusel või raskuste ilmnemisel võib arenguvestlusi korraldada sagedamini. Arenguvestluse võib olukorrast tingitud vajadusel läbi viia mitmeosalisena: vesteldakse nii õpilase kui lapsevanemaga eraldi.
Kui klassijuhataja ei ole saanud koolikohustusliku õpilase vanemaga kontakti, et leppida kokku arenguvestluse aeg või vanem ei ole teistkordselt ilmunud arenguvestlusele kokkulepitud ajal, teavitab klassijuhataja sellest tugikeskust sellest hiljemalt 5. maiks, kes korraldab vajadusel õpilaste õiguste kaitsmiseks vajalike meetmete rakendamise.
Ettepaneku kolmanda osapoole kaasamiseks võivad teha klassijuhataja, õpilane või lapsevanem, millest tuleb teavitada teisi vestluse osapooli.
2. Arenguvestluste ettevalmistamine
Klassijuhataja kavandab töökavas arenguvestluste perioodi. Vestluse toimumise kuupäev ja kellaaeg lepitakse osapooltega kokku.
Klassijuhataja otsustab, missuguseid alusmaterjale õpilane arenguvestlusele xxxxx võtab: eneseanalüüsileht, õpimapp, vihikud, õppematerjalid, kirjalikud tööd, nende analüüs ja tagasiside õpetajalt ning teistelt õpilastelt (näidislehed asuvad Avalik kaust>Abiks õpetajale>Klassijuhatajale>Arenguvestlused).
Arenguvestluse sisu lähtub õpilasest, tema õppetöö tulemustest, eelmisel arenguvestlusel fikseeritud kokkulepetest.
3. Rõhuasetused Klassiõpetus
1. klassis on arenguvestluse eesmärgiks saada tagasisidet lapse kohanemisest kooliga ning seada eesmärgid I klassi õpitulemuste saavutamiseks ja vajadusel määratleda tegevused lapse kohanemiseks oma klassi kollektiivis. I klassi arenguvestluse üheks aluseks on koolivalmiduskaart selle olemasolul.
2. klassi arenguvestlusel keskendutakse õppimisele ja õppimisharjumustele nii xxxxxx xxx ka kodus, samuti suhetele klassikaaslastega.
3. klassi arenguvestluse fookuses on õppija toimetulek ja edusammud aineõpetuse tundides, samuti arutletakse võimaluste üle toetada õpilase tugevaid külgi.
4. klassi arenguvestlusel lähtutakse õpilase individuaalsusest lähtumine, s.h nii õpiabi vajadus kui ka andekuse toetamine ning edusammud huvitegevuses.
5. klassi arenguvestluse fookuses on eelneva viie aasta kokkuvõte (nii klassi kui ka iga õpilase tugevused ja kitsaskohad aineõpetuse süsteemi üleminekul – suurema vabadusega kaasnev vastutus).
Põhikooli aineõpetus
Arenguvestluse aluseks on lisaks õpilaste eneseanalüüsile ka aineõpetajate tagasiside.
6. klassis on arenguvestlusel fookuses õpilase võimetekohane õppimine, käitumine ainetundides ning toimetulek õpiülesannetega. Analüüsitakse hariduslike erivajadustega õpilaste toetamist (sh andekus) xx xxxxx tõhusust ning muudatusvajadusi.
7. klassis on rõhuasetus õpilase õpitulemustel, erinevatel raskustel õppetöös. Analüüsitakse hariduslike erivajadustega õpilaste toetamist (sh andekus) xx xxxxx tõhusust ning muudatusvajadusi.
8. klassis on rõhuasetus õpitulemustel ja õpilase iseseisval tööl (loovtöö sooritamine). Analüüsitakse hariduslike erivajadustega õpilaste toetamist (sh andekus) xx xxxxx tõhusust ning muudatusvajadusi.
9. klassis analüüsitakse õpilase karjäärivõimalusi ja seostatakse kutsevaliku testide tulemustega.
Gümnaasium
10. klassis on esimeseks vestluseks sisseastumisvestlus, mis on aluseks edasistele arenguvestlustele. Alaealise õpilase puhul kaasatakse arenguvestlusele lapsevanem(ad). 10. klassis selgitatakse välja õpilase õpimotivatsioon ning püstitatud eesmärgid. Edaspidi jälgitakse ning suunatakse nende täitmist.
11. klassis on olulisel kohal õppekoormuse suurenemine. 11. klassides korraldatakse õpilastele eneseanalüüs, mis annab ülevaate õpilase eesmärgistatud liikumisest ja muutuste põhjustest/ajenditest.
12. klassis jätkub karjääri toetamine. Viiakse läbi teste ja vajadusel toimub nõustamine. Kolmest õppeaastast tehakse kokkuvõtte eelnevate vestluste/analüüside põhjal.
4. Arenguvestluste dokumenteerimine
Arenguvestlusel fikseeritakse kokkulepped, mis kinnitatakse õpilase, piiratud teovõimega õpilase lapsevanema ja klassijuhataja allkirjaga.
Klassijuhataja säilitab arenguvestluste kokkulepped vähemalt järgmise arenguvestluseni. Arenguvestluse registreerimislehel (xxxx 1) kinnitavad allkirjaga oma osalemise õpilane ja piiratud teovõimega õpilase lapsevanem. Klassijuhataja esitab allkirjastatud registreerimislehe õppeperioodi lõpuks õppedirektorile, kus on välja toodud õpilaste nimed, kellega ei toimunud arenguvestlust ja lisatud põhjused ning kasutusele võetud meetmed.
Klassijuhataja vastutab arenguvestluse läbiviimise ja dokumenteerimise nõuete järgimise eest.