TAHKURANNA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA
K i n n i t a t u d Tahkuranna Vallavolikogu
22.jaanuari 2001
määrusega nr 2
TAHKURANNA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA
-KANALISATSIOONIGA LIITUMISE NING NENDE KASUTAMISE EESKIRI
1.ÜLDOSA
1.1. Eeskirja ülesanne
1.1.1 Käesolev Tahkuranna valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib suhteid veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid osutava ettevõtja (edaspidi vee-ettevõtte) ning ühisveevärgiga ja kanalisatsiooniga liitunud veekasutajate vahel Tahkuranna valla territooriumil.
1.1.2 Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile Tahkuranna xxxxxx asuvatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.
1.2. Mõisted
1.2.1 arvestusperiood – veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve;
1.2.2 avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme (olmevee võtu koht, paak-autode täitmise seade jms) koht koos teenindamiseks vajalike ehitistega;
1.2.3 fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed;
1.2.4 heitvesi – kasutusel olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi samuti kanalisatsiooni kaudu ärajuhitav sademete- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi;
1.2.5 kanaliseerimine – heitvee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu;
1.2.6 klient – kinnistu xxxxxx, xxxxx veevärk ja kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga xx xxx on sõlminud vee-ettevõtjaga lepingu veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse kasutamiseks;
1.2.7 kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand ja korterihoonestusõigus;
1.2.8 kinnistu kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste sisekanalisatsioon) kinnistult heitvee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni;
1.2.9 kinnistu omanik – kinnisasja omanik, hoonestusõiguse omanik, korteriomanik ja korterihoonestusõiguse omanik ning kuni nende kinnistamiseni ka krundi õiguspärane valdaja ning ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa omanik või valdaja, samuti erastatavate elamute puhul kuni korteriühistu moodustamiseni kohustatud subjekt;
1.2.10 kinnistu veevärk – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste siseveevärk) kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist;
1.2.11 liitumine – kinnistu veevärgi torustikuühendamine ühisveevärgi torustikuga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooni rajatistega veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste kasutamiseks;
1.2.12 liitumistasu – ühekordne tasu, mis tuleb kinnistu omanikul maksta kinnistu veevärgi ühendamiseks ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga;
1.2.13 peakraan – viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu veevärki;
1.2.14 peatoru – ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt heitvee kanaliseerimine;
1.2.15 purgimine – tekkekohast äraveetud heitvee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine;
1.2.16 reovee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed ainult reovee kanaliseerimiseks;
1.2.17 sademevete kanalisatsioon – rajatised ja seadmed sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase-, pinnavee ja puhta heitvee kanaliseerimiseks;
1.2.18 sisendustoru – kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
1.2.19 vaatluskaev – avatava luugi ja põhjasasuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul;
1.2.20 vee-ettevõtja – ettevõtja, kes osutab veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni abil;
1.2.21 vee- või heitvee mõõtesõlm – vee või heitvee mõõtmiseks ettenähtud vee- või heitveearvesti ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm;
1.2.22 vee- või heitvee mõõtekaev – kaev, kus asub vee- või heitveemõõtesõlm;
1.2.23 ühenduskraan – veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks;
1.2.24 ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist heitvett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini;
1.2.25 ühiskanalisatsioon – ehitiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu heitvee kanaliseerimiseks;
1.2.26 ühisveevärk – ehitiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu veega varustamiseks ning vee kasutamiseks kahjutule tõrjumisel, kui selleks ei ole ette nähtud muid veevõtukohti;
1.2.27 ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikkiminek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja nende heitvee kanaliseerimine, või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond;
1.2.28 ühisvoolne kanalisatsioon – rajatised reovee ning seadmete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiseks kanaliseerimiseks.
1.3. Üldnõuded
1.3.1. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendatus peab tagama ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavaga määratud alal kõigi kinnistute nõuetekohase veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise.
1.3.2. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise eest vastutab selle omanik, nõuetekohase toimimise eest vee-ettevõtja.
1.3.3. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni väljaehitamine ja hooldamine peab toimuma selliselt, et oleks tagatud võrdsed tingimused sellega liitujatele ning klientidele.
1.3.4. Ühisveevärgi vesi on mõeldud kasutamiseks olme, tootmise ja kastmise vajadusteks ning kahjutule kustutamiseks. Vee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 15.märtsi 1996.a. määrusega nr 8 “Joogivee kvaliteedinõuete kehtestamine” (RTL 1996, 39, 253) kehtestatud nõuetele.
1.3.5. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kliendil on õigus saada ühisveevärgist xxxx xx juhtida ühiskanali- satsiooni heitvett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule (edaspidi teenusleping).
1.3.6. Kinnistu omanikega, kus elamu juurde kuuluv maa on kaasomandis, vee-ettevõte lepinguid xx xxxxx. Xxxxx vahendatakse teenuseid kliendi poolt vastavalt omavahelisele kokkuleppele.
1.3.7 Füüsilisest isikust kliendil on keelatud oma veevärgi kaudu varustada veega juriidilist isikut ja/või juhtida juriidilise isiku heitvett ühiskanalisatsiooni.
1.3.8 Kui mitme kinnistu varustamine veega toimub ühe liitumispunkti kaudu ja/või mitme kinnistu heitvesi juhitaks xxx xxx liitumispunkti kaudu, loetakse xxxxx liitumispunkti asuv vee-ja kanalisatsioonitorustik kinnistu veevärgiks ja kanalisatsiooniks.
1.3.9 Vee-ettevõttel on õigus ette teatamata katkestada täielikult või osaliselt vee andmine klientidele:
- loodusõnnetuse korral;
- energiavarustuse katkemise korral;
- veevärgi avarii korral.
1.3.10 Vee-ettevõttel on õigus 3 päeva ette teatada ajutiselt katkestada vee andmine või piirata xxxx, xxx see on vajalik veevärgi torustiku või veeseadmete remondiks.
1.3.11 Vee katkestuse korral üle 24 tunni peab vee-ettevõte tagama ajutise veevõtu võimaluse.
1.3.12 Kliendile vee andmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemine võib toimuda pärast kliendi sellekohast kirjalikku teavitamist vee-ettevõtja poolt, omades selleks vallavalitsuse kirjalikku seisukohta. Kui vallavalitsus ei ole kahe nädala jooksul pärast vee-ettevõtja esitatud taotlust vee andmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemise kohta esitanud oma seisukohta, on vee-ettevõtjal õigus kliendile vee andmine ja heitvee kanaliseerimine sulgeda. Erandjuhtudel, vastavalt käesolevas eeskirjas toodule on vee-ettevõtjal õigus kliendile vee andmine ja heitvee kanaliseerimine sulgeda ette teatamata.
1.4. Omandi piiritlemine
1.4.1 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab ära liitumispunkt.
1.4.2 Liitumispunkt asub kuni kaks meetrit kinnistu piirist väljaspool, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti.
1.4.3 Veevärgil liitumispunktis on peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Kui torustikul vahetult enne kinnistu piiri puudub sulgemisvahend, asub liitumispunkt kaks meetrit väljaspool kinnistu piiri. Krundistamata hoonestuse puhul asub liitumispunkt kahe meetri kaugusel hoone välisseinast.
1.4.4 Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on kinnistupoolseim vaatluskaev tänava maa-alal enne kinnistu piiri. Vaatluskaev kuulub ühiskanalisatsiooni hulka. Nõuetekohase kaevu puudumisel xxxx xxxxx
väljaehitamiseni on liitumispunktiks ühenduskoht peatorul. Xxx xxxxx kanalisatsiooni väljalaskude kogumistorustik on kinnistu hoonestamata alal piiratuse tõttu paigaldatud väljapoole kinnistut tänavale, loetakse litumispunktiks vaatluskaev, millest toimub äravool peatorusse. Krundistamata hoonestuse puhul on liitumispunktiks elamute puhul viimane vaatluskaev, kuhu juhitakse hoonest heitvett.
1.4.5 Kui ühisveevärgi või –kanalisatsiooni peatoru xxxxx kinnistut ja sellest hargneb torustik ehitisse, on peakraaniks ühenduskraan või peatorule kõige lähem sulgur, kanalisatsiooni liitumispunktiks aga peatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev.
1.4.6 Kui vee-ettevõte või kinnistu omanik või klient taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul.
1.4.7 Liitumispunktid fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on teenuslepingu lahutamatu osa.
1.5 Teenuste hinnad
1.5.1 Veevarustuse ja heitvee ärjuhtimise teenuste hind moodustub abonent-tasust, tasust võetud vee eest ning tasust heitvee ärajuhtimise eest.
1.5.2 Vee ja heitvee ärajuhtimise eest võetava teenuse hinna reguleerimise korra kinnitab Tahkuranna valla volikogu. Hinnad kehtestatakse vallavalitsuse poolt ning avalikustatakse vähemalt xxxx kuud enne nende muutmist.
2. VEEVARUSTUS JA HEITVEE ÄRAJUHTIMINE
2.1 Veega varustamise nõuded ja tingimused
2.1.1 Vee-ettevõtja peab tagama nii ühisveevärgi kui ka seal oleva vee kvaliteedi kontrolli vastavalt tervisekaitse talituse kehtestatud vee kvaliteedi kontrolli nõuetele. Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest kinnistu veevärgis.
2.1.2 Peatorus tagatava veerõhu määrab vee-ettevõtja piirkonniti, lähtudes valdavast hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest. Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma rõhutõstmise seadmetega ja oma kulul.
2.1.3 Ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks võib vee-ettevõtja piirata, kui see põhjustab häireid klientide olmeveega varustamisel.
2.1.4 Sisendustoru xxxxx xxxxx maa-ala peab klient kontrollimiseks ja remondiks hoidma juurdepääsetavana.
2.1.5 Sisendustorul ei tohi olla veevõttu võimaldavat ühendust.
2.1.6 Sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse korral peab klient sellest koheselt teatama vee-ettevõttele.
2.1.7 Eeskirja punktid 2.1.4 ja 2.1.5 rikkumisel on vee-ettevõttel xxxx etteteatamata õigus vee andmine sulgeda.
2.2 Heitvee ärajuhtimise nõuded ja tingimused
2.2.1 Ühiskanalisatsioon on ette nähtud heitvee kanaliseerimiseks teenuslepingus ettenähutud tingimustel
2.2.2 Ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja tekkinud kahju hüvitab vee-ettevõtja, välja arvatud eeskirja punktides 2.3.1. ja 2.3.2 toodud juhtudel. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool heitvee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu.
2.2.3 Heitvett ja fekaale võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat luba omavad ettevõtjad ja ainult vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades. Purgimiskohtade hooldust korraldab vee-ettevõtja.
2.2.4 Ühiskanalisatsiooni on lubatud kanaliseerida ainult sellist heitvett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav.
2.2.5 Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lokaalsete puhastite jäätmeid jms. Samuti on keelatud kanaliseerida heitvett, mis sisaldab:
- xxxxxxx xx plahvatusohtlike aineid;
- torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid
- inimesele ja keskonnale ohtlikult mõjuvaid aineid ja bioloogiliselt raskesti lagundatavaid aineid.
2.2.6 Reoainete piirkontsentratsioonid ja proovivõtu tingimused lepitakse kokku teenuslepingus.
2.3 Omavoliline veekasutus ja heitvee kanaliseerimine
2.3.1 Mistahes torustiku ühendust (ka ajutist voolikühendust) ühisveevärgi ja/või kanalisatsiooniga, mis on tehtud xxxx liitumis- või teenuslepinguta ja vee-ettevõtte tehnilise järelvalveta, loetakse omavoliliseks ühenduseks.
2.3.2 Omavolilisteks veekasutusteks ja heitvee kanaliseerimiseks loetakse juhtumid, mil:
- ei ole vee-ettevõtjaga sõlmitud teenuslepingut;
- on rikutud sulguritele,veemõõtjatele või torustikule vee-ettevõtte poolt paigaldatud plomme;
- on rikutud veearvesti (ka külmumise ja kuumenemise tõttu), arvesti näitu on moonutatud või arvesti omavoliliselt eemaldatud;
-on omavoliliselt avatud vee-ettevõtja poolt suletud pea- või ühenduskraan või eemaldatud sulgur;
-kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
-vaatluskaevu kaudu toimub heitvee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni.
2.3.3 Omavoliline ühenduse või veekasutuse ilmnemisel kuulub see koheselt xxxx xxxx teatamata sulgemisele.
2.3.4 Omavolilise ühenduse või veekasutuse ilmnemisel maksab klient või kinnistu omanik vee-ettevõttele hüvitist rikkumiskoha toruristlõike järgi, arvestusega, et toru töötab 24 tundi ööpäevas ja voolukiirus torus on 0,5 m/s. Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühikanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu selle kanaliseerimise eest.
2.3.5 Kui ei ole võimalik määrata omavolilise veekasutuse täpset algust, loetakse kestuseks üks aasta.
2.3.6 Eeskirja punktis 2.3.4 toodud hüvitise määrasid võib vee-ettevõtja lähtudes tehnilistest tingimustest ja asjaoludest vähendada.
2.4 Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile
2.4.1 Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses nende kohta käivate õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega, samuti õigusaktide alusel vee-ettevõtja poolt kehtestatud nõuetega.
2.4.2 Kinnistu xxxxxx xx klient on kohustatud:
- tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ja vastavuse tehnilistele standarditele;
- kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii,et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni ohutus ning ei oleks häiritud teiste klientide teenuslepingu järgsete nõuete täitmine;
- tagama vee-ettevõtte esindajale teenuslepingus ettenähud tingimustel vaba juurdapääsu kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile.
2.4.3 Kinnistu veevärgil on keelatud :
- ühendused, mis võimaldavad ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustus süsteemidest;
- ühendused, mis võimaldavad sademete- ja drenaažvee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimise ühiskanalisatsiooni.
2.5 Liitumine ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga
2.5.1 Kui ühisveevärgi või –kanalisatsiooni peatoru xxxxx kinnistut ja sellest hargneb torustik ehitisse, on peakraaniks ühenduskraan või peatorule kõige lähem sulgur, kanalisatsiooni liitumispunktiks aga peatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev.
2.5.2 Liitumise aluseks on liitumistaotlus, mille kinnistu omanik esitab vee-ettevõttele, kellele kuulub ühisveevärk ja/või -kanalisatsioon. Taotluse vormid väljastab vee-ettevõtjale ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omanik.
2.5.3 Koos liitumistaotlusega esitab kinnistu omanik lähteandmed, kus on ära näidatud olemasolev ja kavandatav hoonestus, xxxxxx veevajadus ööpäevas, maksimaalne veevajadus tunnis, kinnistu plaan, kus on ära näidatud olemasolevad tehnovõrgud.
2.5.4 Vee-ettevõte vaatab liitumistaotluse läbi 15 päeva jooksul. Ühinemisega nõustumisel väljastatakse tehnilised tingimused.
2.5.5 Vee-ettevõttel on õigus liitumisest keelduda kui:
- veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada selle nõuetekohast toimimist kahjustamata;
- heitvesi sisaldab ohtlike aineid üle piirnormide.
2.5.6 Tehniliste tingimuste alusel koostatud projektdokumentatsiooni kooskõlastamise järel sõlmib vee- ettevõte kinnistu omanikuga liitumislepingu, kus näidatakse ära:
- liitumispunktid;
- liitumistähtaeg;
- liitumistasu ja tasumis tähtaeg
2.5.7 Liitumisprojekti koostamine, ühendustorustiku ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitamine ja kasutuselevõtmine toimub Tahkuranna valla ehitusmääruse kohaselt.
2.5.8 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni valdajal on õigus xxxxx liitujalt liitumistasu. Liitumistasu arvutamise alused ja suuruse kehtestab Tahkuranna Vallavalitsus.
3. XXX JA HEITVEE MÕÕTMINE JA ARVESTUS
3.1 Vee mõõtmine
3.1.1 Kinnistu veevärk, mis on ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõdusõlmega.
3.1.2 Kinnistu piires tarbitav vesi peab tulema üldjuhul ühe veemõõdusõlme kaudu. Vee-ettevõtte loal võib teha ka erandeid.
3.1.3 Veemõõdusõlm peab asuma hoones selle peatorupoolsel küljel, kohe xxxxx sisendustoru suubumist hoonesse.
3.1.4 Veemõõdusõlme, kui see nõutaval xxxxx puudub, peab ehitama kinnistu omanik, võttes selleks eelnevalt vee-ettevõtelt tehnilised tingimused.
3.1.5 Veearvesti monteerib omal kulul vee-ettevõte, kui klient ja vee-ettevõte ei ole kokku leppinud teisiti.
3.1.6 Xxxxx arvesti paigaldamist koostatakse kahepoolne akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel klient vastutab nende nõuetekohase toimimise eest.
3.1.7 Klient peab tagama:
- plommide säilimise;
- veearvesti säilimise vigastamatuna;
- veemõõdu ruumi korrasoleku ja juurdepääsu veearvesti kontrolliks.
3.1.8 Rikutud (ka külmunud, kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul, pärast kliendi poolt vee-ettevõtjale tekitatud kulude tasumist. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendab arvesti vee-ettevõtja tasuta.
3.1.9 Veearvesti rikkest, vigastusest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja veemõödusõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõttele.
3.1.10 Klient võib nõuda veearvesti täpsuse kontrollimist enne taatluse tähtaega. Kui kontrollimisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab taatlemise kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõte.
3.2 Vee arvestus
3.2.1 Üldjuhul kliendi veetarvidus mõõdetakse veearvestiga.
3.2.2 Veearvesti puudumisel arvestatakse veetarvidus arvestuslikult, vastavalt kehtivatele normidele. Alates 2002.a.1. jaanuarist peab klientidele antav vesi olema mõõdetud.
3.2.3 Veearvesti rikke korral, kui klient ei xxx xxxxxx süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimuse järgi. Nimetatud arvlemise kord kehtib kuni uue arvesti paigaldamiseni.
3.2.4 Kui klient ei ole võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku hoiatust juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja punkti 2.3 sätteid.
3.2.5 Kastmisveele võib xxxx xxxxxx ehitatud väljund, mis on varustatud omaette veemõõdusõlmega.
3.3 Heitvee mõõtmine ja arvestus
3.3.1 Kliendi ühiskanalisatsiooni ärajuhitava heitvee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega välja arvatud punktis 3.2.5 toodu.
3.3.2 Kui klient saab kogu vee või osa veest muudest veeallikatest kui ühisveevärk või teiselt vee-ettevõttelt, määratakse ühiskanalisatsiooni juhitud vee kogus heitvee arvestiga või võrdsutatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega. Kõik heitvee mõõdusõlme või muudest veallikatest tarvitatud vee veemõõdusõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
4. ARVELDAMINE VEEVARUSTUSE JA HEITVEE ÄRAJUHTIMISE TEENUSTE EEST
4.1 Arvlemine veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest sh vee-(heitvee-) arvesti näidu registreerimine ja nende teatamine toimub teenuslepingu alusel. Kasutatud vee ja/või heitvee kogust arvestatakse kuupmeetri (m3) täpsusega.
4.2 Arve saanud klient on kohustatud tasuma vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud aja jooksul. Xxx xxxx tasumise tähtaega ei ole kokku lepitud, siis on klient kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul. Nimetatud tähtaegade ületamisel tasub klient viivist tasumata arve summast iga tasumise tähtaega ületava päeva eest.
4.3 Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla rohkem kui 0,5% ja elanikele kuni 0,15% tasumata summalt päevas.
4.4 Pretensioone arvete õigsuse suhtes võib klient esitada vee-ettevõtele kümne tööpäeva jooksul xxxx xxxxx saamise päevast. Pretensioonid lahendatakse kümne tööpäeva jooksul arvates pretensiooni kättesaamisest.
4.5 Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste xxxx xx muude maksekohustuste tähtajaks täitmata jätmisel on vee-ettevõtjal õigus esitada kliendile viie tööpäeva möödumisel kirjalik hoiatus veeandmise ja/või heitvee kanaliseerimise sulgemiseks. Sulgemine toimub käesoleva eeskirja punkti 1.3.12 kohaselt.
5. TEENUSLEPINGU SÕLMIMINE, LÕPETAMINE JA UUENDAMINE
5.1 Teenusleping sõlmitakse määramata või määratud ajaks. Määramata ajaks juhul, kui on täidetud käesoleva eeskirja, liitumislepingu ja muude sedusandlike aktide tingimused. Määratud ajaks juhul, kui toimub ajutine veekasutus või heitvee ärajuhtimine. Otsuse, mille alusel veekasutus ja heitvee ärajuhtimine loetakse ajutiseks teeb ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni valdaja.
5.2 Teenusleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud tingimustel. Kinnistu üleminekul on klient kohustatud kirjalikult teatma lepingu lõpetamisest viisteist tööpäeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel kinnistu uue omaniku poolt on viimane kohustatud seitsme tööpäeva jooksul xxxxx kinnistu omandamist esitama avalduse lepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõte lugeda veekasutuse ja/või heitvee kanaliseerimise omavoliliseks.
5.3 Vee-ettevõttel on õigus lõpetada leping:
- kui klient ei ole ettenähtud tähtajaks kõrvaldanud põhjuseid, mis tingisid vee andmise ja/või heitvee kanaliseerimise lõpetamise;
-ehitise lammutamisel;
-juriidilise isiku likvideerimisel, kui tal pole õiglusjärglast;
-kinnistuomaniku xxxxx korral, kui tal pole xxxxxxx;
-muudel teenuslepingust tulenevatel põhjustel.
5.4 Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.
6. LÕPPSÄTTED
6.1 Enne käesoleva eeskirja jõustumist sõlmitud teenuslepingud kehtivad edasi niivõrd, kuivõrd nad ei ole vastuolus käesoleva eekirja ja teiste kehtivate õigusaktidega. Kõigi lepingute asendamine ja ümbervormistamine tuleb lõpetada hiljemalt 31.detsembriks 2001.aastaks.
6.2 Käesoleva eeskirja täitmisel tekkivad lahkarvamused lahendatakse kliendi ja vee-ettevõtte vaheliste läbirääkimiste xxxx või kohaliku omavalitsuse poolt või vastavalt kehtivatele seadusandlikele aktidele.