KODUKINDLUSTUSE TINGIMUSED KREDIIDIASUTUSTE LAENUKLIENTIDELE 004

KODUKINDLUSTUSE TINGIMUSED KREDIIDIASUTUSTE LAENUKLIENTIDELE 004

1 KINDLUSTUSANDJA

1.1 Kindlustusandja on QBE Insurance (Europe) Limited Eesti filiaal.

1.2 Kindlustusandja kohustused:

1.2.1 tagama Kindlustuslepingust tuleneva täitmise kohustuse;

1.2.2 tutvustama enne Kindlustuslepingu sõlmimist Kindlustusvõtjale kindlustustingimusi, kindlustuskaitse ulatust ja kehtivusaega, kindlustusmaksete suurust ja tasumise korda;

1.2.3 kindlustusjuhtumi toimumisel fikseerima kindlustuskoha olukorra ning andma Kindlustusvõtjale ja Kindlustatud isikule juhiseid kahju edasise leviku tõkestamiseks ja/või selle suuruse vähendamiseks;

1.2.4 tutvustama Kindlustusvõtjale kindlustusjuhtumi käsitlemise ja kindlustushüvitise väljamaksmise korda;

1.2.5 hoidma saladuses Kindlustusvõtja ja Kindlustatud isiku varalise seisundi ning ärilise tegevuse kohta saadud teavet. Kindlustusandja võib Kindlustusvõtja või Kindlustatud isiku kohta saadud teavet edastada ainult edasikindlustusfirmadele; isikutele ja organisatsioonidele, kes osutavad Kindlustusandjale abi Kindlustuslepingute sõlmimisel või kindlustusjuhtumite käsitlemisel (nt. eksperdid, õigusspetsialistid); selleks volitatud õiguskaitseorganitele õigusaktidega ettenähtud juhtudel.

2 KINDLUSTUSVÕTJA

2.1 Kindlustusvõtja on kindlustatava eseme omanik, seaduslik valdaja (volikirja alusel) või krediidiasutus.

3 KINDLUSTATUD ISIK

3.1 Kindlustatud isik on Kindlustusvõtja või nimeliselt määratletud või määratlemata kolmas isik, kellega seotud kindlustusriski on kindlustatud.

3.2 Kindlustatud isikule laienevad kõik Kindlustuslepingust tulenevad Kindlustusvõtja õigused ja kohustused, v.a. kindlustusmaksete tasumise kohustus, kindlustushüvitise vastuvõtmise, vara taastamise õigus xxxx Kindlustusvõtja kirjaliku nõusolekuta ning ekspertide nimetamise õigus.

4 KINDLUSTATUD ISIKU TEADMISE JA KÄITUMISE VÕRDSUSTAMINE KINDLUSTUSVÕTJA OMAGA

4.1 Kui kindlustusvõtja teadmine ja käitumine omavad Kindlustusepingu või seaduse

kohaselt õiguslikku tähendust, loetakse kolmanda isikuga seotud kindlustusriski kindlustamisel kolmanda isiku teadmine ja käitumine võrdseks kindlustusvõtja teadmise ja käitumisega.

4.2 Kolmanda isiku teadmist mingist asjaolust ei loeta Kindlustusvõtja teadmisega võrdseks, kui Kindlustusleping sõlmiti kolmanda isiku teadmata või tema tahte vastaselt.

4.3 Isikud, xxxxx eest vastutab Kindlustusvõtja või Kindlustatud isik:

• kindlustatud eseme kaasomanikud ja seaduslikud valdajad ning isikud, kes on vara omaniku või seadusliku valdaja nõusolekul kindlustatud eseme kasutajad;

• nimetatud isikute perekonnaliikmed.

5 KINDLUSTUSLEPING

5.1 Kindlustusleping on Kindlustusandja ja Kindlustusvõtja vahel kirjalikult sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt Kindlustusandja kohustub hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju ja Kindlustusvõtja kohustub tasuma Kindlustusandjale kindlustusmakseid ja täitma muid Kindlustuslepinguga ettenähtud kohustusi (edaspidi Kindlustusleping). Kindlustuslepingu alusel väljastab Kindlustusandja Kindlustusvõtjale kindlustuspoliisi.

5.2 Käesolevad Kodukindlustuse üldtingimused krediidiasutuse laenuklientidele (edaspidi Tingimused) on Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks.

5.3 Kindlustusleping jõustub kindlustuspoliisil märgitud kindlustusperioodi alguskuupäeval ning lõpeb kindlustusperioodi lõppkuupäeval.

5.4 Kindlustuslepinguga võib ette näha, et kindlustuskaitse algab tagasiulatuvalt enne Kindlustuslepingu sõlmimist.

6 KINDLUSTUSMAKSE

6.1 Kindlustusvõtjal on kindlustusmakse tasumise kohustus.

6.2 Kindlustusvõtja peab tasuma kindlustusmakse või perioodiliste kindlustusmaksete tasumise korral esimese kindlustusmakse Kindlustusandja poolt esitatud xxxxx näidatud tähtajaks.

6.3 Kui kindlustusvõtja ei ole kolmekümne päeva (30 päeva) jooksul xxxxxx xxxxx näidatud maksetähtaja möödumist tasunud kindlustusmakset või esimest osamakset, võib Kindlustusandja kuni makse tasumiseni Kindlustuslepingust taganeda. Kindlustusandja on Kindlustuslepingust taganenud, kui ta ei esita kindlustusmakse sissenõudmiseks hagi kolme kuu (3 kuu) jooksul makse sissenõutavaks muutumisest.

Kui sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või selle esimene osamakse ei ole tasutud kindlustusjuhtumi toimumise algmomendiks, vabaneb Kindlustusandja oma täitmise kohustusest, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

7 KINDLUSTATUD ESE

Kindlustatud ese on Kindlustuslepingus määratletud ese, millega seotud kindlustusriski on kindlustatud.

Kindlustatud esemeks on kindlustuspoliisil nimetatud kindlustuskohas asuv Ehitis.

Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi xx xxxxx olulised osad. Ehitise olulised osad on esemed, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud xx xxxx ei saa eraldada Ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata.

Ehitis on käesolevate Tingimuste mõistes Hoone (s.h. Hooneosa xx Xxxxxx) ning Xxxxxxx (s.h. Rajatiseosa).

7.1 Hoone

7.1.1 Kindlustatud esemeks on xxxxxx, välispiirete ja siseruumidega Ehitis xx xxxxx olulised osad (edaspidi Hoone). Hoone olulisteks osadeks on:

• vundament;

• katus;

• sise- ja välisseinad;

• välisviimistlus;

• vahelaed ja põrandad;

• trepid;

• uksed ja aknad;

• siseviimistlus s.h. statsionaarselt paigaldatud vannid, dušikabiinid, sanitaartehnika, sisseehitatud mööbel, ripplaed;

• korstnad;

• liftid;

• Hoonesisesed statsionaarsed elektripaigaldised, kütte-, veevarustus-, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni-, jahutus-, ja gaasivarusutussüsteemid;

• side- (v.a. selle teisaldatavad osad, nagu telerid, raadiod, telefonid, raadiosaatjad jms.), tulekahjusignalisatsiooni-, valvesignalisatsiooni- ja tulekustutussüsteemid;

• Hoone väliskülgedele paigaldatud TV-antennid, valgustid xx Xxxxx kliimaseadmete osad;

• muud esemed, xxxxxxx Xxxxx on ehitatud.

7.1.2 Kindlustatud esemeks on ridaelamuboks. Nimetatud juhul käsitletakse ridaelamuboksi Hoonena vastavalt Tingimuste punktile 7.1.1, mille koosseisu kuulub ka ridaelamuboksi naaber ridaelamuboksist eraldav vahesein. Ridaelamu ühised tehnoseadmed (s.h. küttesüsteem), mis ei paikne Kindlustatud esemeks olevas ridaelamuboksis, on käsitletavad Kindlustatud esemena osas, mis vastab ridaelamuboksi omaniku mõttelisele osale ridaelamus.

7.1.3 Koos Hoonega on kindlustatud ka kindlustuskohas asuvad rajatised. Rajatis on maapinnaga püsivalt ühendatud Ehitis, mis ei xxx Xxxxx vastavalt Tingimuste punktile

7.1.1 (xxxxxxxx Xxxxxxx). Rajatiste kindlustussumma on 10% (kümme protsenti) Hoone kindlustussummast, kuid mitte enam kui 100 000 krooni. Hoone alakindlustuse korral hüvitab Kindlustusandja Xxxxxxxxxxx tekkinud kahju samas proportsioonis kui hüvitatakse Hoonele tekkinud kahju.

7.2 Hooneosa

7.2.1 Kindlustatud esemeks on tegelikkuses piiritlemata ehk mõtteline osa Hoonest (edaspidi Hooneosa).

7.2.2 Xxx Xxxxx on jaotatud reaalosadeks (Korteriteks), saab Hooneosa olla kindlustatud esemeks xxxx xxxx Xxxxxxxxx. Sellisel juhul võib Hooneosa olla kindlustatud mahus, mis on määratletav Korteri reaalosa üldpinna xx Xxxxx üldpinna suhtega kui ei ole kokku lepitud teisiti.

7.2.3 Kui Hoonel on olemas kirjalik kasutuskord, on kindlustatud esemeks Ehitise omaniku poolt vastavalt kirjalikule kasutuskorrale kasutatav Hoone osa koos siseviimistlusega ning kasutuskorra kohaselt kasutatavale Hooneosale xxxxxx Xxxxx mõtteline osa.

7.2.4 Koos Hooneosaga on kindlustatud ka kindlustuskohas asuvad Rajatised. Rajatiste kindlustussumma on 10% (kümme protsenti) Hoone kindlustussummast, kuid mitte enam kui 100 000 krooni. Hooneosa alakindlustuse korral hüvitab Kindlustusandja Xxxxxxxxxxx tekkinud kahju samas proportsioonis kui hüvitatakse Hooneosale tekkinud kahju.

7.3 Kindlustatud esemeks Hoone xx Xxxxx osa korral ei ole:

• sidesüsteemide teisaldatavad osad, nagu telerid, raadiod, telefonid, raadiosaatjad jms.;

• teisaldatavad küttekehad, valgustid, kardinapuud, külmikud, pesumasinad, ventilaatorid, sidevahendid ja mööbel (v.a. sisseehitatud mööbel);

• Hoone väliskülgedele paigaldatud markiisid, reklaamsildid või teised sinna paigaldatud esemed, mis ei xxx Xxxxx ekspluatatsiooniks otseselt vajalikud;

• Hoonevälised kommunikatsioonitrassid.

7.4 Korter

7.4.1 Kindlustatud esemeks on ehituslikult tegelikkuses piiritletud omaette kasutamist võimaldav eluruum xx xxxxx olulised osad.

7.4.2 Kindlustatud eseme olulisteks osadeks on eluruumi piires olevad Hoone osad, mida saab muuta või eemaldada, xxxx et kahjustataks Hoone püsivust, teiste korteriomanike õigusi ning muudetakse Hoone välisilmet, nagu:

• mittekandvad vaheseinad;

• põrandad;

• xxxxx- xx põrandakattematerjalid v.a. vaibad;

• ehitustööde käigus statsionaarselt paigaldatud klaastarindid;

• eluruumi uksed ja aknad k.a. korteri välisuks;

• xxxx xx lodža;

• siseviimistlus s.h. statsionaarselt paigaldatud vannid, dušikabiinid, sanitaartehnika, sisseehitatud mööbel, ripplaed;

• statsionaarsete elektripaigaldiste, veevarustus-, kütte-, kanalisatsiooni-, jahutus-, ventilatsiooni-, side-, tulekahju- ja valvesignalisatsioonisüsteemide need osad, millest on sõltuv ainult eluruumi valdaja;

7.4.3 Kindlustatud esemeks Korteri korral ei xxx Xxxxx osad, mis on vajalikud Hoone püsimiseks, ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks, nagu:

• vundament;

• katus;

• välisseinad;

• vahelaed;

• muud ehitustarindid, mis piiritlevad eluruumi omaette kasutamist võimaldavaks ruumiks v.a. Korteri välisuks;

• vaibad;

• teisaldatavad küttekehad valgustid, kardinapuud, külmikud, pesumasinad, ventilaatorid, sidevahendid ja mööbel (v.a. sisseehitatud mööbel);

• statsionaarsete elektripaigaldiste, veevarustus-, kütte-, kanalisatsiooni-, jahutus-, ventilatsiooni-, side- (v.a. selle teisaldatavad osad, nagu telerid, raadiod, telefonid, raadiosaatjad jms.), tulekahju- ja valvesignalisatsioonisüsteemide need osad, mille korrasolekust sõltub rohkem kui üks Korter.

7.5 Kindlustatud esemeks ei ole:

• esemed, mis ei ole defineeritud kui Ehitise olulised osad (Kodune vara);

• sõidukid;

• kasvav mets, põllukultuurid ja taimed;

• kunstiteosed;

• väärismetallid ja -kivid ning neist valmistatud esemed;

• maapinnas, xxxxx- xx sõiduteede teekate;

• vesi või mõni muu vedelik torustikes ja basseinides;

• kaevurake ja –piire, kaevus või basseinis või veekogus asuv sukelpump;

• paadisild või muu analoogne veekogu ääres asuv Rajatis, kai;

• sularaha;

• lõpetamata Ehitised, v.a. Hooned, millede xxxxxx ehitustööd on lõpetatud, uksed ja aknad on paigaldatud ning kõik muud avaused, mis võimaldaksid kõrvalistel isikutel xxxx abivahendeid kasutamata Hoonesse sisse tungida on kindlalt suletud;

• avariiseisukorras või elamis- või kasutuskõlbmatuks või ebaseaduslikult püstitatuks tunnistatud Ehitis.

8 KULUDE HÜVITAMINE

8.1 Üürikulud

8.1.1 Hüvitamisele kuuluvad põhjendatud kulud, mis kaasnevad Kindlustatud esemeks xxxxx Xxxxx, Hooneosa või Korteri elamiskõlbmatuks muutumise tõttu ja milleks võivad olla:

• samaväärse asenduseluruumi üürikulud;

• kolimiskulud.

8.1.2 Hüvitamisele ei kuulu asenduseluruumi kommunaalmaksed; mistahes viivised või leppetrahvid; kulutused asenduselamispinna leidmiseks, s.h. vahendus-, maakleri- või konsultatsioonitasud.

8.1.3 Hoone, Hooneosa või Korteri elamiskõlbmatusest tingitud kulud hüvitatakse kindlustusjuhtumi toimumisest kuni Kindlustatud esemeks xxxxx Xxxxx, Hooneosa või Korteri taastamiseni kuni 10% ulatuses Hoone, Hooneosa või Korteri kindlustussummast, kuid maksimaalselt kuni 50 000 krooni.

8.2 Lammutus-, koristus- ja puhastuskulud

8.2.1 Hüvitamisele kuuluvad kindlustusjuhtumi tagajärjel kahjustatud Kindlustatud esemetega seotud lammutus-, koristus- ja puhastuskulud, s.h. jäänuste eemaldamise kulud, kuni 10

% ulatuses Kindlustatud eseme kindlustussummast, kuid maksimaalselt kuni 100 000 krooni.

8.3 Muud kulud

8.3.1 Ainult juhul, kui Kindlustusandja peab hüvitama tekkinud kahju, peab ta hüvitama sealhulgas Kindlustusvõtja või Kindlustatud isiku poolt kahju kindlakstegemise xx xxxxx suuruse määramisega seoses kantud vajalikud kulud.

8.3.2 Kindlustusandja peab hüvitama Kindlustusvõtjale või Kindlustatud isikule nende poolt kantud kahju ärahoidmise või vähendamisega seotud kulud, mida Kindlustusvõtja või Kindlustatud isik pidas vastavalt asjaoludele vajalikuks, isegi kui nende kandmine ei andnud soovitud tulemust. Kindlustusandja peab vastavalt tema juhistele kantud kulud hüvitama ka juhul, kui need ületavad koos muu hüvitisega kindlustussumma. Kindlustusvõtja nõudmisel peab kindlustusandja tema juhiste kohaselt tegemisele kuuluvate kulude tegemiseks vajaliku summa ette tasuma.

8.4 Hoone, Hooneosa või Korteri alakindlustuse korral peab kindlustusandja hüvitama

punktis 8.1 – 8.3 toodud xxxxx xxxxx suhtes kui hüvitatakse Hoonele, Hooneosale või Korterile tekkinud kahju.

9 KINDLUSTUSVÄÄRTUS

9.1 Ehitise kindlustusväärtuseks on ehituse taastamise väärtus (edaspidi Taastamisväärtus).

9.2 Taastamisväärtuseks on vähimad võimalikud kulutused Ehitise esialgsel xxxxx taastamiseks selle täieliku hävimise korral.

9.3 Kahjude hüvitamisel lähtutakse vahetult kindlustusjuhtumile eelnenud kindlustatud eseme kindlustusväärtusest.

10 KINDLUSTUSSUMMA

10.1 Kindlustussumma on kokkulepitud ja Kindlustuslepingus määratletud rahasumma, mis on iga üksiku kindlustusjuhtumi toimumisel maksimaalseks väljamaksusummaks.

10.2 Kindlustuslepingu järgseks kindlustussummaks on Hoone (s.h. Xxxxxxxxx), Xxxxxxxx (s.h. Xxxxxxxxx) ja Xxxxxxx kindlustussumma, millele lisanduvad kindlustuslepingu järgi täiendavalt hüvitamisele kuuluvad kulud vastavalt Tingimuste punktile 8.

10.3 Kindlustussumma kindlustushüvitise väljamaksmisel ei vähene.

11 OMAVASTUTUS

11.1 Omavastutus on Kindlustuslepingus määratletud rahasumma või osa kahjust, mille võrra väheneb Kindlustusandja täitmise kohustus iga kindlustusjuhtumi korral. Omavastutuse suurus on märgitud kindlustuspoliisil.

12 ALA- JA ÜLEKINDLUSTUSE KOHALDAMINE

12.1 Alakindlustusega on tegemist juhul, xxx Xxxxx, Hooneosa või Korteri kindlustussumma on kindlustusväärtusest xxxxxxx rohkem kui 30% (kolmkümmend protsenti).

12.2 Alakindlustuse olemasolu korral hüvitatakse tekkinud kahju võrdeliselt kindlustussumma suhtega kindlustusväärtusesse kindlustusjuhtumi toimumise ajal.

12.3 Ülekindlustusega on tegemist juhul, xxx Xxxxx, Hooneosa või Korteri kindlustussumma ületab oluliselt kindlustusväärtust.

12.4 Ülekindlustuse olemasolu korral ei ületa kindlustushüvitis kahju tegelikku suurust.

12.5 Kindlustusjuhtumi toimumisel määratakse üle- või alakindlustuse olemasolu kindlaks iga kindlustatud eseme kohta eraldi.

13 KINDLUSTUSHÜVITIS

13.1.1 Kindlustushüvitis on kahjusumma osa, mille ulatuses Kindlustusandja hüvitab kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud varalise kahju ja sellega seotud punktis 8 nimetatud hüvitatavad kulud.

14 KINDLUSTUSJUHTUM

14.1 Kindlustatud ese on kindlustatud koguriskikindlustuse alusel.

Kindlustusjuhtumiks loetakse kindlustatud esemele mõjunud mistahes ootamatut ja ettenägematut sündmust, mille tagajärjel tekib Kindlustatud esemele kahju, välja arvatud Tingimuste punktis 14.2 toodud juhtumid (edaspidi Välistused).

14.2 Kindlustusandja ei hüvita kahjusid ja kulusid, mille otseseks või kaudseks tekkepõhjuseks on:

• loomulik kulumine, tavaline igapäevane kasutus ja hooldus, järk-järguline riknemine, tuhmumine, kriimustamine, mõranemine, pragunemine;

• erosioon, settimine, maalihe, maakoore ja maapinna liikumine (välja arvatud juhul, xxx xxxxx põhjuseks on kolmandate isikute poolt teostatavad ehitustööd ja maavärin);

• Ehitise või selle vundamendi, seinte või muude konstruktsioonielementide pikaajaline järk-järguline vajumine, kerkimine, liikumine, paisumine, materjali kulumine, vibratsioon;

• xxxx xx teised putukad ning kahjurid, jahukaste, kõdunemine, hallitus, majavamm, mädanemine, seenhaigused, korrodeerumine, rooste või oksüdeerumine, reostus ja

saastumine, aurumine, niiskus, suits, tahm või nõgi, värvuse muutumine, lõhna muutumine, muutused materjali struktuuris ja viimistluses (v.a. juhtumid kui kahjustunud eseme tõttu tekib ootamatult ja ettenägematult kahju teistele Kindlustatud esemetele);

• pikaajaline temperatuuri kõikumine, pikaajaline atmosfääritingimuste või kemikaalide mõju, liigne katlakivi moodustumine, liigne rooste, muda ja muu saasteaine settimine;

• ebakvaliteetsed või mittesobivad ehitusmaterjalid või ebakvaliteetne ehitus- ja hooldustöö või selle tagajärg;

• vee- või elektrivarustuse katkemine, kui sellest katkestusest on eelnevalt informeeritud ning Kindlustatud isik oleks pidanud sellest teada saama ning tal oleks olnud võimalik kahju xxx xxxxx või xxxx vähendada;

• tehnoloogilise süsteemi või xxxxxx xx seadme hooldustöö, tehnoloogilise süsteemi või xxxxxx xx seadme osa väljavahetamine;

• testid, masina või seadme ettekavatsetud ülekoormamine, eksperimentide läbiviimine, tavapäratu või tavapäratutes tingimustes kasutamine;

• ettekavatsetud ja tahtlikud, raskest hooletusest tingitud tegevused vara omaniku või isikute xxxxx, xxxxx eest Kindlustatud isik vastutab;

• projekteerimis-, planeerimis-, arvutusviga;

• Kindlustatud eseme ebaõige paiknemine (asetus krundil erinevalt ehitusprojektist või väljaantud ehitusloast);

• riikliku, kohaliku omavalitsuse või avaliku organisatsiooni korraldusel läbiviidavad lammutustööd, kui see on ajendatud Vara omaniku või tema esindaja tegevusest või tegevusetusest (näit. seadusega ettenähtud lubade puudumine);

• tsunami, merealune maavärin;

• tuumakütusest või -jäätmetest lähtuv ioniseeriv radiatsioon ja radioaktiivne saastumine, tuumaenergia kasutamine ükskõik millisel eesmärgil või selle kontrolli alt väljumine ja nende tagajärjed;

• sõda, terrorism (vt. punkt 23 Eritingimus).

14.3 Kindlustusjuhtumi toimumisel peab Kindlustusandja vastavalt Kindlustuslepingule hüvitama Kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kindlustatud esemega seotud varalise kahju ja punktis 8 nimetatud hüvitatavad kulud.

14.4 Hüvitamisele mittekuuluvad kahjud:

Lisaks Tingimuste punktis 14.2 nimetatud Välistustele ei kuulu Kindlustuslepingu alusel hüvitamisele järgmised kahjud:

• kulutused ehitise olulisteks osadeks olevate tehnoloogiliste süsteemide ja masinate ning seadmete vahetatavatele osadele nagu varuosad, rihmad, trossid, tihendid, kaitsmed, ventiilid, silindrid, klaasist, portselanist, keraamikast osad, ühenduskonstruktsioonid ja pakendid, tuldtakistav vooderdis, kütus, jahutusvedelik, määrdeõlid, küttekatla põletid, välja arvatud juhtumid, kui need osad kahjustusid kindlustusjuhtumi tagajärjel, mis leidis aset väljaspool nimetatud tehnoloogilist süsteemi, masinat või seadet;

• kahjud ja vigastused, mis olid aset leidnud juba kindlustuslepingu sõlmimise momendiks ning kindlustusvõtja oleks pidanud olema nende olemasolust teadlik;

• kahjud ja defektid, mis kuuluvad hüvitamisele tootja või tarnija poolt ning tootja või tarnija on nende eest vastutav kas seaduse või lepingu alusel (näit. Garantiileping);

• igasugune kaudne kahju, saamata jäänud tulu, keskkonnale tekitatud kahju;

• ekspertide kulu (v.a. punktis 17.6 nimetatud juhtumil), kulud, mis on seotud trahvidega või muude karistustega;

• kulud riiklike ja omavalitsusorganite poolt finantseeritavatele teenustele (päästeamet jne);

• kolmandatele isikutele tekitatud kahjud;

• isikukahjud;

• kindlustatud eseme säilinud osa kindlustusväärtus.

15 TEGUTSEMINE KINDLUSTUSJUHTUMI KORRAL

15.1 Kindlustatud isik on kohustatud kindlustusjuhtumi toimumisel:

15.1.1 teavitama Kindlustusjuhtumist koheselt Kindlustusandjat, kuid mitte hiljem kui

3 tööpäeva jooksul. Teavitamine peab toimuma kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (s.h. interneti kaudu, e-posti, faksi või tavaposti xxxx);

15.1.2 tegutsema vastavalt õigusaktidega sätestatud korrale ning olenevalt juhtumi asjaoludest teatama sellest viivitamata tuletõrje- ja päästeametile, kui tegemist on tulekahjuga; politseile, kui tegemist on murdvarguse, röövimise või vandalismiga või eeldatakse kolmandate isikute süülist käitumist; muule vastavaid päästetöid või juhtumi asjaolude uurimist läbiviivale organile;

15.1.3 rakendama võimalikke meetmeid kahju ärahoidmiseks ja/või vähendamiseks, kooskõlastades selle tegevuse võimaluse korral Kindlustusandjaga;

15.1.4 võimaluse korral säilitama sündmuskoha puutumatuna kuni Kindlustusandja vastava korralduseni;

15.1.5 säilitama kahjustunud vara või selle jäänused ning andma need ekspertiisi läbiviimiseks Kindlustusandja valdusesse;

15.1.6 esitama kahju hüvitamise taotluse;

15.1.7 esitama Kindlustusandjale kindlustusjuhtumi tagajärjel kahjustatud, hävinud või kaotsiläinud kindlustatud esemete nimekirja;

15.1.8 esitama Kindlustusandjale kahju tekkepõhjuste ja suuruse kindlakstegemiseks vajalikku informatsiooni ja tõendusmaterjali;

15.1.9 lubama Kindlustusandjal, tema esindajatel ja ekspertidel läbi viia kahju tekkepõhjuste ja suuruse kindlakstegemiseks vajalikke toiminguid;

15.1.10 abistama Kindlustusandjat kahju toimumise, selle asjaolude ja suuruse kindlakstegemisel;

15.1.11 teatama Kindlustusandjale viivitamata kaotsiläinud Kindlustatud eseme tagasisaamisest või selle asukoha teadasaamisest.

15.2 Kindlustusjuhtumi toimumisel peab Kindlustatud isik niivõrd, kuivõrd see on võimalik, püüdma kahju xxx xxxxx xx xxxx vähendada, järgides seejuures kindlustusandja juhiseid. Kui asjaolud seda võimaldavad, peab selliseid juhiseid kindlustusandjalt küsima.

15.3 Kindlustatud isik ei või enne kahju kindlakstegemist teha xxxx Kindlustusandja nõusolekuta kahjustatud asja suhtes mingeid muudatusi, mis raskendavad kahju tekkimise põhjuse või kahju suuruse kindlakstegemist või muudavad selle võimatuks, välja arvatud juhul, kui muudatus osutub vajalikuks kahju vähendamise eesmärgil või avalikes huvides.

16 KAHJU KINDLAKSTEGEMINE JA KINDLUSTUSHÜVITISE VÄLJAMAKSMINE

16.1 Kindlustusandja peab viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse.

16.2 Kindlustusandjal on õigus teostada kahju hüvitamine rahaliselt, taastada või asendada kahjustunud, hävinud või kaotsiläinud kindlustatud ese samaväärsega.

16.3 Kui üks lepingupool keeldub osalemast kahju suuruse kindlakstegemises või kui lepingupooled ei suuda tekkinud kahju suuruses kokku leppida, võib nõuda kahju

suuruse määramist kohtu poolt.

16.4 Kindlustushüvitis makstakse välja kohe, kui selleks on vajalik teave, kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul.

16.5 Kui kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju suurus või Kindlustusandja hüvitamiskohustus on osaliselt kindlaks tehtud, hüvitab Kindlustusandja selle osa, mis on kindlaks tehtud.

16.6 Kui Kindlustusandja hüvitamiskohustus või selle suurus sõltub seoses kindlustusjuhtumi asjaoludega algatatud kriminaal- või tsiviilmenetlusest ja sellel on hüvitamise otsuse tegemisel oluline tähtsus, on Kindlustusandjal õigus kindlustushüvitist mitte välja maksta enne vastava menetluse peatamist või lõpetamist.

16.7 Kui kindlustushuvi lõpeb kindlustusjuhtumi toimumise tõttu, on Kindlustusandjal õigus kindlustushüvitisest kinni pidada tasumata kindlustusmakse osa(d) Poliisile märgitud kindlustusperioodi eest.

16.8 Kui Kindlustusandja viivitab alusetult kindlustushüvitise väljamaksmisega, maksab Kindlustusandja viivist 0,1% hüvitamisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva kohta.

16.9 Kindlustatud eseme või selle osade, mis on asendatud või mille eest on hüvitatud nende kindlustusväärtusele xxxxxx rahasumma, omandiõigus xxxxx xxx Kindlustusandjale. Kindlustatud isik peab nimetatud vara Kindlustusandjale üle andma kahe nädala jooksul pärast kindlustushüvitise väljamaksmist.

16.10 Kui Kindlustusvõtja või Kindlustatud Isik saab kaotsiläinud kindlustatud eseme enda valdusesse pärast kindlustushüvitise väljamaksmist, on ta kohustatud tagastama kindlustushüvitise või loovutama valduse Kindlustusandjale.

16.11 Kindlustusandja ei kaota kahju kindlakstegemises osalemise tõttu kindlustusvõtja hüvitamise nõude vaidlustamise õigust.

16.12 Kindlustusandja vabaneb täitmise kohustusest, kui:

16.12.1 Kindlustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult või xxxxx hooletuse tõttu;

16.12.2 Kindlustusvõtja või Kindlustatud isik püüab Kindlustusandjat kindlustusjuhtumi asjaolude, tekkepõhjuste või suuruse kindlakstegemisel xxxxx;

16.12.3 Kindlustusvõtja või Kindlustatud isik on võtnud mitmekordse kindlustuse kavatsusega xxxxx xxxxxx õigusvastane varaline eelis ja kahju hüvitatakse teise kindlustuslepingu alusel;

16.12.4 Soodustatud isiku õigus kindlustushüvitisele ei ole leidnud tõendamist.

16.13 Kui Kindlustusvõtja rikub tahtlikult punktis 15 nimetatud kohustusi ja Kindlustusandjal tekib seetõttu kahju, on viimasel õigus vähendada hüvitist tekkinud kahju võrra;

16.14 Kindlustusvõtjale või Kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu suunatud kahju hüvitamise nõue läheb hüvitatava kahju ulatuses üle Kindlustusandjale.

16.15 Kui Xxxxxxxxxxxxxxx või Kindlustatud isik loobub oma nõudest kolmanda isiku vastu või õigusest, mis xxxx xxxxx tagab, vabaneb Kindlustusandja oma täitmise kohustusest niivõrd, kuivõrd ta oleks saanud nõuda hüvitist selle nõude või õiguse alusel.

17 EKSPERDIHINNANG

17.1 Kindlustusandja ja Kindlustusvõtja võivad kokku leppida, et kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju suuruse või kindlustushüvitise väljamaksmisega seotud asjaolud määrab kindlaks ekspert.

17.2 Kui kokkulepet eksperdi suhtes ei saavutata, nimetavad Kindlustusandja ja Kindlustusvõtja ühe eksperdi. Mõlemad eksperdid valivad kolmanda eksperdi eesistujaks.

17.3 Kui ekspertide arvamused erinevad ja eksperdid kokkulepet ei saavuta, esitatakse ekspertide arvamused eesistujale. Eesistuja esitab vaidlusalastes küsimustes omapoolse arvamuse, lähtudes ekspertide arvamustest ning edastab selle Kindlustusandjale ja

Kindlustusvõtjale.

17.4 Kindlustusandja ega Kindlustusvõtja ei või tugineda Kindlustusandja hüvitise maksmise kohustusele või kahju suuruse kindlaksmääramisele eksperdi poolt, kui see erineb ilmselt oluliselt tegelikest asjaoludest.

17.5 Kindlustusandja ja Kindlustusvõtja kannavad oma eksperdi kulud. Eesistuja kulud kannavad Kindlustusandja ja Kindlustusvõtja võrdselt.

17.6 Kindlustusandja ei pea Kindlustusvõtjale hüvitama eksperdi või nõuandja palkamise kulusid, kui Kindlustusvõtja ei olnud lepingu järgi eksperdi või nõuandja palkamiseks kohustatud. Eksperdi kulud kuuluvad hüvitamisele, kui Kindlustusandja ja kindlustusvõtja omavahel eksperdi määramises ja kulude hüvitamises kokku lepivad.

18 KINDLUSTUSLEPINGU LÕPPEMINE JA LÕPETAMINE

18.1 Kindlustusleping lõpeb kindlustusperioodi möödumisel, kindlustushuvi lõppemisel kindlustusjuhtumi toimumise tõttu, kindlustusmakse tasumisega hilinemisel vastavalt punktile 6.3 või Kindlustuslepingu lõpetamisel Kindlustusandja ja Kindlustusvõtja kokkuleppel.

18.2 Kindlustusleping lõpeb ennetähtaegselt Kindlustusvõtja kindlustushuvi lõppemisel kindlustusjuhtumi tõttu, Kindlustusvõtja kirjaliku tahteavalduse alusel ning kindlustuslepingu lõpetamisel kindlustuslepingu poolte poolt.

18.3 Kindlustusandjal on õigus Kindlustusleping lõpetada kirjaliku ühekuulise etteteatamisega, kui:

18.3.1 Kindlustusvõtja hilineb kindlustusmakse tasumisega vastavalt punktile 6.3;

18.3.2 Kindlustusvõtja või tema vastutusel xxxx xxxx rikub temast tulenevate asjaolude tõttu Kindlustuslepinguga ettenähtud kohustust;

18.3.3 Kindlustusvõtja, Kindlustatud xxxx xx tema vastutusel xxxx xxxx või Soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult või xxxxx hooletuse tõttu;

18.3.4 Kindlustusvõtja, Kindlustatud xxxx xx tema vastutusel xxxx xxxx või Soodustatud isik on petnud või püüdnud xxxxx Kindlustusandjat Kindlustuslepingu või kindlustusjuhtumi asjaolude suhtes;

18.3.5 Kindlustusandja on teada saanud mitmekordse kindlustamise olemasolust;

18.3.6 on toimunud kindlustusjuhtum. Teade Kindlustuslepingu lõpetamise kohta tuleb edastada ühe kuu jooksul kahju kindlakstegemise toimingute lõppemisest. Kui Kindlustusleping lõpetatakse pärast kindlustusjuhtumi toimumist jääb Kindlustusandja täitmise kohustus toimunud kindlustusjuhtumi(te) suhtes püsima;

18.3.7 on rikutud punktis 15 nimetatud kohustusi;

18.3.8 kindlustusrisk suureneb pärast Kindlustuslepingu sõlmimist Kindlustusvõtjast või Kindlustatud isikust sõltumata;

18.3.9 Kindlustusandja on teada saanud Kindlustatud eseme võõrandamisest.

18.4 Punktides 18.3.1 – 18.3.9 nimetatud juhtudel võib Kindlustusandja Kindlustuslepingu lõpetada xxxx xxx kuu (1 kuu) jooksul, arvates ajast, mil ta xxx xxxxx vastavast asjaolust või rikkumisest.

18.5 Kindlustuslepingu lõpetamisel on Kindlustusandjal õigus kindlustusmaksele kuni Kindlustuslepingu lõppemiseni kulgenud aja eest.

19 KINDLUSTUSLEPINGUST TULENEVATE NÕUETE AEGUMINE

19.1 Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on xxxx aastat. Aegumistähtaeg hakkab kulgema kalendriaasta, mil nõue muutub sissenõutavaks, lõpust.

19.2 Kui kindlustuslepingust tulenevast nõudest on Kindlustusandjale teatatud, peatub aegumistähtaja kulgemine Kindlustusandja poolt selle nõude kohta tehtud otsuse kättesaamiseni Kindlustusvõtja poolt. Sel juhul aegub nõue siiski kümne aasta möödumisel kalendriaasta, mil nõue muutub sissenõutavaks, lõpust.

19.3 Kui Xxxxxxxxxxxxxxx on esitanud Kindlustusandjale taotluse Kindlustusandja Kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks ja Kindlustusandja teatab Kindlustusvõtjale või kirjalikult taotluse rahuldamata jätmisest, vabaneb Kindlustusandja täitmise kohustusest, kui Kindlustusvõtja ei xxxxx xxxx kohustuse täitmisele sundimiseks ühe aasta (1 aasta) jooksul taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest. Kindlustusandja ei vabane täitmise kohustusest, kui ta ei teata oma vastuses Kindlustusvõtjale üheaastase tähtaja möödumise õiguslikust tagajärjest.

20 MUUD SÄTTED

20.1 Kui Tingimustes on antud sõnale eritähendus, siis lähtutakse Kindlustuslepingu täitmisel ja tõlgendamisel Tingimustes toodud eritähendusest.

20.2 Kõiki Tingimustes ainsuses nimetatud termineid käsitletakse ka mitmusena ja vastupidi.

20.3 Lepingupoolte vahelised Kindlustuslepinguga seotud teated tuleb teisele lepingupoolele esitada kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis Kindlustuslepingus näidatud aadressile.

20.4 Kindlustusvõtja ei ole vastutav Kindlustatud isiku poolt antud ebaõige informatsiooni või petturliku tegevuse eest.

20.5 Tingimustes reguleerimata asjaolude suhtes juhindutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.

21 KINDLUSTUSJÄRELVALVE

21.1 Pädevaks kindlustusjärelvalve organiks on Finantsinspektsioon. Finantsinspektsiooni aadress on Sakala 4, 15030 Tallinn.

22 OHUTUSNÕUDED

22.1 Kindlustatud xxxx xx tema vastutusel xxxx xxxx on kohustatud kinni pidama kõigist ohutusnõuetest, mis tulenevad Eestis kehtivatest õigusaktidest ning käesolevatest ohutusnõuetest. Kui õigusaktiga on kehtestatud rangemad nõuded, kui käesolevate ohutusnõuetega, tuleb järgida rangemaid ohutusnõudeid.

22.2 Territoorium

22.2.1 Kindlustuskoha territoorium tuleb xxxxx puhas ja pidevalt koristada prahist ja muudest põlevjäätmetest.

22.2.2 Prüginõud tuleb territooriumil paigaldada nii, et xxxx xxxxx nende süttimise korral oleks välistatud.

22.2.3 Kindlustuskohale peab olema tagatud vaba juurdepääs. Hoonetevahelistesse kujadesse ei ole lubatud ladustada põlevmaterjale.

22.2.4 Kindlustuskoha territooriumil xx xxxxx läheduses on keelatud:

• teha lõkkeid, põletada kulu või xxxxx kustutamata süsi või tuhka;

• püstitada omavoliliselt ehitisi või juurdeehitisi.

22.3 Eluruumid, keldrid, pööningud ja tehnilised ruumid

22.3.1 Eluruumides on keelatud xxxxx põlevvedelikke.

22.3.2 Rõdudel ja lodžadel ei tohi xxxxx mööblit või muid põlevmaterjale.

22.3.3 Keldriruumides, tehnilistes ruumides, v.a. omaette tuletõkkesektsiooniks eraldatud katlaruumis ja pööningutel ei tohi xxxxx põlevvedelikke.

22.3.4 Üldkasutatavate keldrite, pööningute ja tehniliste korruste uksed peavad olema lukustatud.

22.4 Saunad, kütte-, soojendus- ja gaasiseadmed

22.4.1 Xxxxxx xx suitsulõõride poolt põhjustatud tuleohu vähendamiseks peavad põlevmaterjalist pinnad olema süttimise eest kaitstud piisavate ohutusvahemaadega või mittepõlevast materjalist ekraanidega.

22.4.2 Korstnad peavad süttivatest vahelagedest läbiminekul olema ümbritsetud tuleohutusnormidele vastavate katikutega.

22.4.3 Kütteseadmeid tuleb regulaarselt kontrollida, küttekollete suitsulõõre ja korstnaid peab puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini xxx xxxx aastas.

22.4.4 Keelatud on:

• kasutada tuleohutusnormidele mittevastavat kütteseadet;

• kasutada pragunenud seina, mittekorras koldeukse või muu tulekahju põhjustada võiva defektiga kütteseadet.

22.4.5 Põlevmaterjalist põrand kaitstakse küttekolde ees tihedalt xxxxxxx xx küttekoldega liituva metall-lehega. Uksega küttekolde ees on kaitstava ala ulatus vähemalt 100 xx xxxxx külgedele ja vähemalt 400 xx xxxxx ette. Lahtise küttekolde ees on kaitstava ala ulatus vähemalt 150 xx xxxxx külgedele ja vähemalt 750 xx xxxxx ette xxxxx esiservast mõõdetuna.

22.4.6 Põlevmaterjalist seinaviimistlus peab jääma müüritud küttekolletest ja korstnatest vähemalt 100 mm kaugusele.

22.4.7 Kütte- ja soojendusseadmete kasutamisel on keelatud:

• süüdata tuld põlevvedeliku abil;

• kütta kütteseadet koldeust sulgemata;

• kütta küttekoldeid selle kasutusalale mitte ettenähtud kütuseliigiga;

• kasutada ventilatsioonilõõri suitsu juhtimiseks.

22.4.8 Välikaminate, samuti roo- või muu kergestisüttiva katusekattega ehitise korsten tuleb varustada sädemepüüdjaga.

22.4.9 Tuletikke xx xxxx süütevahendeid tuleb xxxxx lastele kättesaamatus kohas.

22.4.10 Külmunud torustike ülessoojendamiseks ei ole lubatud kasutada lahtist tuld.

22.5 Katlaruumid ja garaažid

22.5.1 Omaette tuletõkkesektsioonina katlaruumis tohib xxxxx xxxx 0,5 m3 tahket kütust või kuni 3 m3 põlevvedelikku leekpunktiga üle 55°C.

22.5.2 Põlevvedeliku laialivalgumise takistamiseks peab kütusemahutit ümbritsema xxxx xx hoiuruumil olema 150 mm kõrgune ukse lävepakk või xxxxxx ruumi süvistus.

22.5.3 Katlaruumi uksed peavad olema tuldtõkestavad.

22.5.4 Garaaž peab moodustama omaette tuletõkkesektsiooni.

22.5.5 Garaažis on keelatud:

• suitsetada ja kasutada lahtist tuld;

• xxxxx põlevvedelikke üle 50 liitri (leekpunktiga üle 55°C rohkem kui 200 liitrit).

22.5.6 Põlevvedelikke on lubatud xxxxx ainult tihedalt suletud korgiga taaras.

22.5.7 Katlaruum ja garaaž on soovitav varustada vähemalt ühe 6-kg pulberkustutiga.

22.6 Elektriseadmed ja -paigaldised

22.6.1 Elektriseadmete ja -paigaldiste montaažitöid on lubatud teha ainult kvalifitseeritud isikutel.

22.6.2 Elektriseadmetes ja -paigaldistes esinevad xxxx tuleb viivitamatult kõrvaldada.

22.6.3 Elektriseadmete kasutamisel on keelatud kasutada vigastatud isolatsiooniga elektrijuhtmeid, mittekorras olevaid seinakontakte ja lüliteid ning mittestandardseid sulavkaitsmeid.

22.6.4 Tolmuste, põlevvedelikke ja –materjale sisaldavate hoiuruumide valgustid peavad olema kinnist tüüpi (kuplitega).

22.7 Suitsetamine ja tuletööd

22.7.1 Eluruumides suitsetamisel ja lahtise tule kasutamisel tuleb rakendada kõiki tulekahju teket vältivaid ettevaatusmeetmeid. Suitsetamine ja lahtise tule kasutamine on keelatud tolmustes või kergesti süttivaid esemeid või materjale sisaldavates ruumides ning kohtades, kus hoitakse põlevvedelikke, -gaase või muid tule- või plahvatusohtlikke aineid.

22.7.2 Tuletöid võivad teha nõuetekohase kooskõlastuse olemasolul ainult vastava kvalifikatsiooniga isikud. Tuletööde teostamisel, samuti töötamisel sädemeid eraldavate tööriistadega tuleb vältida sädemete langemist kergestisüttivatele ainetele või materjalidele, samuti peavad töökohas olema esmased tulekustutusvahendid. Kergesti süttivad ained tuleb katta tulekindla kattega.

22.8 Lukustamine ja võtmete (koodide) hoiustamine

22.8.1 Kindlustuskohast lahkumise korral on kindlustusvõtja kohustatud sulgema ja lukustama kõik kindlustuskohaks xxxxx xxxxx või ruumi kõik sisse- ja väljapääsud (uksed, aknad, luugid jms.).

22.8.2 Lukkude võtmeid ja avamise koode, samuti valvesignalisatsiooni võtmeid ja koode ei tohi xxxxx xxxxx xx viisil, mis võimaldaks kolmandatel isikutel neile juurdepääsu. Võtmetele ei tohi xxxxxxx xxxx või aadressi, mis viitavad kindlustuskoha asukohale.

22.8.3 Võtme või koodi kaotamisel või sattumisel võõrasse ebaseaduslikku valdusesse peab kindlustusvõtja viivitamata vahetama luku või koodi.

22.9 Veevarustus-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteem

22.9.1 Kindlustusvõtja on kohustatud:

• hoolitsema veevarustus-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemi korrashoiu eest;

• sulgema, tühjendama ja hoidma tühjana kasutamata või kütmata hoonetes või hoone osades asuvad veevarustus-, kanalisatsiooni- või küttesüsteemid.

23 ERITINGIMUS – SÕDA JA TERRORISM

Erinevalt käesolevatest Tingimustest või kindlustuslepingu koosseisu kuuluvatest teistest eritingimustest on Kindlustusandja ja Kindlustusvõtja kokku leppinud, et Kindlustusandja ei hüvita kahju, hävingut, kulusid ja kulutusi, mis on otseselt või kaudselt põhjustatud alljärgnevatest sündmustest, hoolimata sellest, et võisid kaasneda ükskõik millised teised põhjused või sündmused, mis aitasid xxxxx kahju tekkimisele:

(1) sõda, invasioon, välisvaenlase tegevus, vaenutegevus või sõjale sarnased operatsioonid (sõltumata sellest kas sõda on välja kuulutatud või ei ole), kodusõda, mäss, revolutsioon, ülestõus, tsiviilrahutused, eeldusel, et kasutatakse või võidakse kasutada sõjalist jõudu või vägivalda;

(2) terrorismiakt.

Käesolevas eritingimuses mõistetakse terrorismiaktina poliitilistel, religioossetel, ideoloogilistel või samalaadsetel eesmärkidel läbiviidavat tegevust, milles kasutatakse jõudu või vägivalda ja/või tegutsetakse selle kasutamise ähvardusel üksinda või ühenduses ükskõik millise organisatsiooni või valitsuse eest, xxxxx arvatud kavatsused mõjutada ükskõik millist valitsust ja/või hirmutada avalikkust või osa sellest.

Käesoleva eritingimuse alusel ei hüvitata kahju, hävingut, kulu või kulutusi, mis on põhjustatud või on tekkinud tegevuste käigus või tagajärjel, mida tehakse eelpool käesoleva eritingimuse punktides (1) ja (2) loetletud sündmuste ärahoidmise, vaoshoidmise eesmärgil.

Kui Kindlustusandja avaldab, et hüvitamist ei toimu käesolevas eritingimuses toodud põhjustel, siis vastupidise tõendamise kohustus lasub Kindlustusvõtjal või Kindlustatud isikul.

Juhul, kui ilmneb, et käesolev eritingimus on xxxxxx osas ekslik või mittekasutatav, siis ülejäänud osas jääb eritingimus kehtima.