SISUKORD

KOMISJONI TEATIS

Suunised Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 kohaldatavuse kohta tehnosiirde kokkulepete suhtes

(2014/C 89/03)

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5

2. ÜLDPÕHIMÕTTED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5

2.1. XXx toimimise lepingu artikkel 101 ja intellektuaalomandiõigused . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5

2.2. Xxxxxx raamistik artikli 101 kohaldamiseks . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6

2.3. Turu mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8

2.4. Konkurentide ja mittekonkurentide erinevus 10

3. TTBERi KOHALDAMINE 12

3.1. TTBERi mõju 12

3.2. TTBERi kohaldamisala ja kestus 12

3.2.1. Tehnosiirde kokkulepete mõiste 12

3.2.2. Siirde mõiste 13

3.2.3. Kahe osapoole vahelised lepingud 14

3.2.4. Lepinguliste toodete tootmise lepingud 14

3.2.5. Kestus 16

3.2.6. Suhe muude grupierandi määrustega 16

3.2.6.1. Grupierandi määrused spetsialiseerumis- ning uurimis- ja arendustöökokkulepete kohta 16

3.2.6.2. Vertikaalsete kokkulepete grupierandi määrus 17

3.3. Turuosa künnised grupierandi kaitse kohaldamiseks 17

3.4. Raskekujulised konkurentsipiirangud vastavalt grupierandi määrusele 20

3.4.1. Üldpõhimõtted 20

3.4.2. Konkurentide vahelised lepingud 20

3.4.3. Mittekonkurentide vahelised lepingud 25

3.5. Välja jäetud piirangud 27

3.6. Grupierandi määruse tühistamine ja kohaldamata jätmine 30

3.6.1. Tühistamismenetlus 30

3.6.2. Grupierandi määruse kohaldamata jätmine 31

4. ARTIKLI 101 LÕIGETE 1 JA 3 KOHALDAMINE VÄLJASPOOL TTBERi KOHALDAMISALA 31

4.1. Analüüsi xxxxxx raamistik 31

4.1.1. Olulised tegurid 32

4.1.2. Piiravate litsentsilepingute negatiivne mõju 33

4.1.3. Piiravate litsentsilepingute positiivsed mõjud ja selliste mõjude analüüsimise raamistik 34

4.2. Artikli 101 kohaldamine erinevat tüüpi litsentsimispiirangute suhtes 36

4.2.1. Litsentsitasuga seotud kohustused 36

4.2.2. Ainuõiguslik litsentsimine ja müügipiirangud 37

4.2.2.1. Ainuõiguslikud ja ainulitsentsid 37

4.2.2.2. Müügipiirangud 38

4.2.3. Tootmismahu piirangud 39

4.2.4. Kasutusalapiirangud 40

4.2.5. Oma tarbeks kasutamise piirangud 41

4.2.6. Seosmüük ja müük komplektidena 42

4.2.7. Konkurentsikeelud 43

4.3. Vahenduskokkulepped 44

4.4. Tehnoloogiapuulid 45

4.4.1. Tehnoloogiapuulide moodustamise ja toimimise hindamine 46

4.4.2. Puuli xx xxxxx litsentsisaajate vaheliste lepingute üksikute piirangute hindamine 49

1. SISSEJUHATUS

1. Käesolevates suunistes sätestatakse põhimõtted tehnosiirde kokkulepete hindamiseks vastavalt Euroopa Liidu toimi­ mise lepingu artiklile 101 (1) (edaspidi „artikkel 101”). Tehnosiirde kokkulepped on seotud tehnoloogiaõiguste litsentsimisega, mille puhul litsentsiandja lubab litsentsi­ xxxxxx kasutada litsentsitavat tehnoloogiaõigust kaupade või teenuste tootmiseks, nagu on määratletud komisjoni

21. märts 2014, määruse (EL) nr 316/2014 (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta tehnosiirde kokkulepete liikide suhtes (edaspidi

„TTBER”)) (2) artikli 1 lõike 1 punktis c.

2. Käesolevate suuniste eesmärk on juhendada TTBERi xxxxxx xxxxxx ning Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi

„XXx toimimise leping”) artikli 101 kohaldamist TTBERi kohaldamisalast väljajäävate tehnosiirde kokkulepete suhtes. TTBER ja suunised ei xxxxx XXx toimimise lepingu artikli 102 võimalikku paralleelset kohaldamist tehnosiirde kokkulepete suhtes (3).

3. Suunistes sätestatud standardeid tuleb kohaldada vastavalt konkreetse juhtumi asjaoludele. Suuniseid ei tohi kohal­ dada mehaaniliselt. Iga juhtumit tuleb hinnata selle asjaolude kohaselt ning kohaldada käesolevaid suuniseid mõistusepäraselt ja paindlikult. Toodud näited on ainult illustreerivad ega ole ammendavad.

4. Käesolevad suunised xx xxxxx artikli 101 ja TTBERi tõlgen­ damist Euroopa Kohtu ja Üldkohtu poolt.

2. ÜLDPÕHIMÕTTED

2.1. XXx toimimise lepingu artikkel 101 ja intellek­ tuaalomandiõigused

5. Artikli 101 üldsiht on konkurentsi kaitsmine turul, et edendada tarbijate heaolu ja ressursside tõhusat jaotamist.

(1) Alates 1. detsembrist 2009 on EÜ asutamislepingu artiklist 81 saanud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 101 ja EÜ asuta­ mislepingu artiklist 82 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 102. Kõnealused artiklipaarid on sisult identsed. Käesolevas määruses tuleb viiteid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 101 vajaduse korral lugeda viiteks EÜ asutamislepingu artiklile 81. Euroopa Liidu toimimise lepinguga tehti terminoloogiasse teatavaid muudatusi:

„ühendus” asendati „liiduga” ja „ühisturg” „siseturuga”. Suunistes kasutatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu termineid.

(2) ELT L 93, 28.3.2014, lk. 17. TTBER asendab komisjoni 27. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 772/2004 asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta tehnosiirde kokkulepete liikide suhtes (ELT L 123, 27.4.2004, lk 11).

(3) Analoogia põhjal vt liidetud kohtuasjad C-395/96 P ja C-396/96 P: Compagnie Maritime Belge, EKL 2000, lk I-1365, punkt 130, ja komisjoni EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise suuniste punkt 106, ELT C 101, 27.4.2004, lk 97.

Artikli 101 lõikes 1 keelatakse kõik sellised ettevõtjateva­ helised kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja kooskõlastatud tegevused (4), mis võivad mõjutada liik­ mesriikidevahelist kaubandust (5) ning mille eesmärgiks või tagajärjeks on takistada, piirata või kahjustada konku­ rentsi (6). Erandina sellest reeglist on artikli 101 lõikes 3 sätestatud, et sama artikli lõikes 1 sisalduv keeld võidakse kuulutada mittekohaldatavaks ettevõtjate vaheliste kokku­ lepete suhtes, mis aitavad parandada kaupade tootmist või turustamist või edendada tehnilist või majanduslikku progressi, võimaldades xxxxx xxxx tarbijail tekkivatest hüve­ dest osa xxxxx, xx mis ei sea nende sihtide saavutamiseks ebavajalikke piiranguid ega võimalda kõnealustel ettevõt­ jatel kõrvaldada konkurentsi olulise osa asjaomaste toodete suhtes.

6. Intellektuaalomandi seadused annavad patentide, autori­ õiguste, tööstusdisainilahenduste õiguste, kaubamärkide ja muude seadusega kaitstud õiguste omanikele ainuõigusi. Intellektuaalomandi omanikul on intellektuaalomandi seaduste kohaselt õigus takistada talle kuuluva intellek­ tuaalomandi volitamata kasutamist ja sellest kasu saamist, näiteks litsentsides seda kolmandatele pooltele. Kui intel­ lektuaalomandi õiguse omanik on toonud Euroopa Majan­ duspiirkonna (EMP) turule intellektuaalomandi õigust (välja arvatud avaliku esitamise õigusi (7)) kätkeva toote või seda on tehtud tema nõusolekul, on intellektuaal­ omandi õigus ammendatud selles mõttes, et omanik ei saa seda enam kasutada toote müügi kontrollimiseks (õiguste liidu territooriumil ammendumise põhimõte) (8). Õiguste omanikul ei ole intellektuaalomandi seaduste kohaselt õigust takistada litsentsitavat tehnoloogiat sisal­ davate kaupade müüki litsentsisaajate või ostjate poolt. Liidu territooriumil ammendumise põhimõte on koos­ xxxxx intellektuaalomandi õiguste olemusliku ülesandega, milleks on anda omanikule õigus välistada kasu saamine tema intellektuaalomandi xxxxx xxxx tema nõusolekuta.

(4) Allpool kasutatud mõiste „kokkulepe” hõlmab ettevõtjate ühenduste kooskõlastatud tegevust ja otsuseid.

(5) Vt komisjoni suuniseid EÜ asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätes­ tatud kaubandusmõju mõiste kohta, ELT C 101, 27.4.2004, lk 81.

(6) Allpool kasutatud mõiste „piiramine” hõlmab konkurentsi takistamist ja moonutamist.

(7) Mis hõlmab rentimisõigusi. Vt selle kohta kohtuasja 158/86, Warner Brothers ja Metronome Video, EKL 1988, lk 2605, ning kohtuasja C-61/97, Foreningen af danske videogramdistributører, EKL 1998, lk I-5171.

(8) Nimetatud liidu territooriumil ammendumise põhimõtet kinnitatakse näiteks direktiivi 2008/95/EÜ (kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, ELT L 299, 8.11.2008, lk 25) artikli 7 lõikes 1, milles on sätestatud, et kaubamärk ei xxxx omanikule õigust keelata selle kasutamist seoses selle kaubamärgi all omaniku poolt või tema nõusolekul liidu turule toodud kaupadega; ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/24/EÜ (arvutiprogrammide õiguskaitse kohta (ELT L 111, 5.5.2009, lk 16)) artikli 4 lõikes 2, milles on sätestatud, et programmi koopia esmamüük liidus õiguse valdaja poolt või tema nõusolekul ammendab kõnealuse koopia levitamisõiguse liidus, välja arvatud õiguse kontrollida programmi või selle koopia edasist laenu­ tamist. Vt selle kohta kohtuasi C-128/11, UsedSoft Gmbh vs. Oracle International Corp., EKL [2012], veel avaldamata.

7. Asjaolu, et intellektuaalomandi seadused annavad kasuta­ mise ainuõiguse, ei tähenda, et intellektuaalomandi õigus­ aktid oleksid immuunsed konkurentsiõiguse alusel toimu­ vate sekkumiste suhtes. Artikkel 101 on eriti kohaldatav kokkulepete suhtes, millega omanik annab teisele ettevõt­ jale litsentsi oma intellektuaalomandi õiguste kasutami­ seks. Samuti ei tähenda see intellektuaalomandi õiguste ja liidu konkurentsieeskirjade vahelist olemuslikku vastuolu (9). Mõlema õigusnormistiku põhieesmärk on sama – tarbijate heaolu ja ressursside tõhusa jaotamise edendamine. Innovatsioon kätkeb avatud ja konkurentsi­ võimelise turumajanduse olulist ja dünaamilist elementi. Intellektuaalomandi õigustega edendatakse dünaamilist konkurentsi, õhutades ettevõtjaid investeerima uute või uuendatud toodete ja protsesside arendamisse. Ka konku­ rents ise tekitab ettevõtjates vajaduse tegeleda innovatsioo­ niga. Seetõttu on innovatsiooni soodustamiseks xx xxxxx konkurentsivõimelise kasutamise tagamiseks olulised nii intellektuaalomandi õigused kui ka konkurents.

8. Litsentsilepingute artikli 101 kohasel hindamisel tuleb meeles pidada, et intellektuaalomandi õiguste loomisega kaasnevad sageli kaalukad investeeringud ning et see on sageli riskantne ettevõtmine. Et mitte vähendada dünaa­ milist konkurentsi ja selleks, et säilitada stiimul uuendus­ teks, ei tohi uuendajat väärtuslike intellektuaalomandi õiguste kasutamisel ülemäära piirata. Xxxx põhjustel peaks uuendajal olema vabadus saada edukate projektide eest investeerimisstiimuli säilitamiseks piisavat asjakohast tasu, arvestades sealjuures ka vajadust katta ebaõnnes­ tunud projektide kahjumid. Tehnoloogia litsentsimine võib litsentsisaajalt samuti nõuda märkimisväärseid pöör­ dumatuid investeeringuid (st lahkudes kõnealuselt konk­ reetselt tegevusalalt ei saa litsentsisaaja investeeringut kasutada muudeks tegevusteks ega müüa muudmoodi xxx xxxx märkimisväärse kahjumiga) litsentsitavasse tehno­ loogiasse xx xxxxx ärakasutamiseks vajalikesse tootmis­ vahenditesse. Artiklit 101 ei saa kohaldada, võtmata arvesse osapoolte selliseid eelnevaid investeeringuid ning nendega seotud xxxxx. Osapoolte risk ning vajalikud pöör­ dumatud investeeringud võivad seega viia artikli 101 lõike

1 raamest välja või muuta selle hoopis investeeringute tagasisaamiseks vajalikuks perioodiks artikli 101 lõike 3 tingimustele vastavaks.

9. Litsentsilepingute artikli 101 kohasel hindamisel on olemasolev analüütiline raamistik piisavalt paindlik, et

piira konkurentsi, xxxx tõhustavad seda. Litsentsimine iseenesest on konkurentsi soodustav, sest see aitab tehno­ loogiat levitada ning edendab litsentsiandja ja litsentsisa­ aja(te) uuenduslikkust. Lisaks tuleks öelda, et konkurentsi võivad tõhustada isegi konkurentsi piiravad litsentsilepin­ gud, millist asjaolu tuleb arvesse xxxxx vastavalt artikli 101 lõikele 3 ning kaaluda seda konkurentsile avaldatava nega­ tiivse mõju suhtes (10). Seetõttu on suur enamik litsentsi­ lepingutest artikliga 101 kooskõlas.

2.2. Xxxxxx raamistik artikli 101 kohaldamiseks

10. Artikli 101 lõikes 1 on keelatud kokkulepped, mille eesmärk või tagajärg on konkurentsi piiramine. Artikli

101 lõige 1 kehtib nii kokkuleppe osapoolte vaheliste kui xx xxxx osapoole ja kolmandate poolte vaheliste konkurentsipiirangute kohta.

11. Seda, kas litsentsileping piirab konkurentsi, tuleb hinnata tegelikus kontekstis, kus konkurents toimuks, kui ei oleks väidetavaid piiranguid sisaldavat kokkulepet (11). Xxxxxx xxxxx on xxxx xxxxx arvesse kokkuleppe tõenäolist mõju tehnoloogiate vahelisele konkurentsile (st võistlusele võist­ levaid tehnoloogiaid kasutavate ettevõtjate vahel) ning tehnoloogiasisesele konkurentsile (st võistlusele sama tehnoloogiat kasutavate ettevõtjate vahel) (12). Artikli 101 lõikega 1 on keelatud nii tehnoloogiate vahelise kui ka tehnoloogiasisese konkurentsi piiramine. Seetõttu on vajalik hinnata, mil määral kokkulepe mõjutab või mõju­ taks konkurentsi kahte nimetatud aspekti turul.

12. Kaks järgnevat küsimust moodustavad selle hindamise jaoks vajaliku raamistiku. Esimene küsimus on seotud kokkuleppe mõjuga tehnoloogiate vahelisele konkurentsile ning teine selle mõjuga tehnoloogiasisesele konkurentsile. Et piirangud võivad mõjutada samaaegselt nii tehnoloo­ giate vahelist kui ka tehnoloogiasisest konkurentsi, võib piirangut xxxx xxxx analüüsida punktides a ja b esitatud kahe küsimuse kontekstis, et otsustada, kas konkurentsi on artikli 101 lõike 1 tähenduses piiratud:

xxxxx vajalikul määral arvesse tehnoloogiaõiguste litsentsi­  

mise dünaamilisi aspekte. Puudub eeldus, et intellektuaal­ omandi õigused ja litsentsilepingud kui niisugused põhjus­

(10) Artikli 101 lõike 3 kohaldamise metoodika on sätestatud komisjoni suunistes EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta,

taksid konkurentsiprobleeme. Enamik litsentsilepinguid ei

(11

mida on tsiteeritud joonealuses märkuses 3.

) Vt kohtuasi 56/65, Société Technique Minière, EKL 1966, lk 337, ja kohtuasi C-7/95 P, John Deere, EKL 1998, lk I-3111, punkt 76.

(9) Vt näiteks liidetud kohtuasju 56/64 ja 58/64, Xxxxxxx ja Grundig, EKL 1966, lk 429.

(12) Vt selle kohta näiteks kohtuasi Xxxxxxx ja Grundig lahendit, mida tsiteeritakse joonealuses märkuses 9.

a) Kas litsentsileping piirab tegelikku või potentsiaalset konkurentsi, mis eksisteeriks, kui kõnealust kokkulepet ei oleks? Kui piirab, siis võib leping kuuluda artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse. Selle hindamise läbiviimiseks on vaja xxxxx arvesse konkurentsi osapoolte vahel ning kolmandate pooltega. Kui näiteks kaks erinevates liik­ mesriikides tegutsevat ettevõtjat litsentsivad vastastikku konkureerivad tehnoloogiad ja kohustuvad mitte müüma xxxxx teineteise koduturgudel, on enne kokkulepet eksisteerinud (potentsiaalset) konkurentsi piiratud. Samuti kui litsentsiandja paneb litsentsisaajaile kohustusi mitte kasutada konkureerivaid tehnoloogiaid ning need kohustused tõrjuvad kolmandate poolte tehnoloogiad välja, on piiratud tegelikku või potent­ siaalset konkurentsi, mis oleks eksisteerinud lepingu puudumisel.

b) Kas litsentsileping piirab tegelikku või potentsiaalset konkurentsi, mis eksisteeriks lepingulis(t)e piirangu(te) puudumisel? Kui piirab, siis võib leping kuuluda artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse. Kui näiteks litsentsiandja piirab litsentsisaajate (kes ei olnud enne kokkulepet tegelikud ega potentsiaalsed konkurendid) omavahelist konkureerimist, on piiratud (potentsiaalset) konku­ rentsi, mis võinuks litsentsisaajate vahel piirangute puudumisel eksisteerida. Selliste piirangute hulka kuuluvad hinna vertikaalne fikseerimine või müügi piiramine litsentsisaajate hulgas territooriumide või klientide xxxxx. Mõnel juhul võivad teatud piirangud jääda artikli 101 lõike 1 rakendusalast välja, kui piirang on objektiivsetel põhjustel vajalik antud tüüpi või antud olemusega kokkuleppe eksisteerimiseks. Sellise erandi artikli 101 lõike 1 kohaldamisest võib xxxx xxxx osapoolte väliste objektiivsete tegurite, mitte aga subjektiivsete seisukohtade ja osapoolte omaduste alusel (13). Küsimus ei xxx xxxxxx, kas osapooled oma konkreetses olukorras ei oleks nõustunud vähem piirava lepingu sõlmimisega, xxxx kas samalaadses olukorras olevad ettevõtjad ei oleks sõlminud vähem piirava lepingu, arvestades lepingu olemust ja turutin­ gimusi (14). Väited, et tarnija kasutaks piirangu puudumisel vertikaalset integratsiooni, ei ole piisavad. Otsused, kas kasutada vertikaalset integratsiooni või mitte, sõltuvad suurest hulgast keerukatest majandus­ likest teguritest, millest paljud on asjaomase ettevõtja sisesed.

13. Käesolevate suuniste punktis (12) sätestatud analüütilise raamistiku kohaldamisel peab arvestama, et artikli 101 lõikes 1 tehakse vahet lepingutel, mille eesmärk on

(13) Vt selle kohta kohtuasja Société Technique Minière lahend, mida tsiteeritakse joonealuses märkuses 11, ja kohtuasi 258/78, Nunges­ ser, EKL 1982, lk 2015.

(14) Näited vt punktides (126)–(127).

konkurentsi piiramine, ning lepingutel, mille puhul konkurentsi piiramine on tagajärg. Artikli 101 lõikega 1 on leping või lepinguline piirang keelatud xxxx juhul, xxx xxxxx eesmärk või tagajärg on tehnoloogiate vahelise või tehnoloogiasisese konkurentsi piiramine.

14. Konkurentsipiirangud eesmärgina on sellised piirangud, mis piiravad konkurentsi juba olemuslikult. Need on piirangud, millel võib liidu konkurentsieeskirjade eesmärke arvestades olla konkurentsile nii suur negatiivne mõju, et artikli 101 lõike 1 kohaldamiseks ei ole turumõjusid vaja tõendadagi (15). Pealegi, kui piirangud on eesmärgiks, ei ole artikli 101 lõike 3 tingimuste täitmine tõenäoline. Selle hindamine, kas konkurentsi piiramine on lepingu eesmärk, põhineb mitmel teguril. Nende tegurite hulka kuuluvad eelkõige lepingu sisu xx xxxxx eesmärgid. Samuti võib olla vajalik arvestada konteksti, milles lepingut kohal­ dataks(e), ning turuosaliste tegelikku käitumist (16). Xxxxxx xxxx võib xxxx xxxx otsustamist, kas konkreetse piirangu eesmärgiks on konkurentsipiirang, vaja uurida lepingu aluseks olevaid asjaolusid ning tingimusi, milles lepingut kohaldatakse. Viis, kuidas kokkulepet tegelikkuses raken­ datakse, võib paljastada eesmärgiks oleva piirangu, ehkki kokkuleppes sellised ilmsed tingimused puuduvad. Tõendid osapoolte subjektiivsetest kavatsustest konku­ rentsi piirata on oluline tegur, kuid mitte hädavajalik tingi­ mus. Kokkuleppe eesmärgiks võib pidada konkurentsi piiramist isegi siis, xxx xxxxx ainus eesmärk ei ole konku­ rentsi piiramine, xxxx sellel on xx xxxxx, õiguspäraseid eesmärke (17). Komisjon on litsentsilepingute suhtes xxxxxx xxxxx, et TTBERi artiklis 4 sätestatud raskekujuliste konku­ rentsipiirangute nimekirjas loetletud piirangud on just nimelt oma eesmärgilt piiravad (18).

15. Kui leping ei ole eesmärgilt konkurentsi piirav, on vaja uurida, kas selle mõju on konkurentsi piirav. Arvesse

(15) Vt selle kohta näiteks kohtuasi C-49/92 P, Anic Partecipazioni, EKL 1999, lk I-4125, punkt 99.

(16) Vt liidetud kohtuasjad 29/83 ja 30/83, XXXX xx Rheinzink, EKL 1984, lk 1679, punkt 26 ning liidetud kohtuasjad 96/82 ja teised, ANSEAU-NAVEWA, EKL 1983, lk 3369, punktid 23–25. Kohtuasi T-491/07: Groupement des cartes bancaires vs. komisjon,

29. novembri 2012. aasta otsus, punkt 146.

(17) Kohtuasi C-209/07: Beef Industry Development Society xx Xxxxx Brothers, EKL 2008, lk I-8637, punkt 21.

(18) Edasisi suuniseid eesmärgilt konkurentsi piiramise mõiste kohta võib saada joonealuses märkuses 3nimetatud komisjoni suunistest asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta. VT ka liidetud kohtuasjad C-501/06 P, C-513/06 P, C-515/06 P ja C- 519/06 P: GlaxoSmithKline Services jt vs. komisjon jt, EKL 2009, lk I-9291, punktid 59–64; kohtuasi C-209/07: Beef Industry Deve­ lopment Society xx Xxxxx Brothers, EKL 2008, lk I-8637, punktid 21-39; kohtuasi C-8/08: T-Mobile Netherlands jt, EKL 2009, lk I- 4529, punktid 31 ja 36-39 ning kohtuasi C-32/11: Allianz Hungária Biztosító jt, 14. märtsi 2013. aasta otsus, punktid 33-38.

tuleb xxxxx xxx tegelikku kui ka võimalikku mõju (19). Teisisõnu peab lepingul olema tõenäoline konkurentsivas­ tane mõju. Et litsentsilepingud oleksid mõjult konkurentsi piiravad, peavad need mõjutama tegelikku või potent­ siaalset konkurentsi sellisel määral, et asjaomasel turul võib piisava tõenäosusega oodata negatiivset mõju xxxxxx dele, tootmismahule, innovatsioonile või kaupade ja teenuste mitmekesisusele või kvaliteedile. Tõenäoline negatiivne mõju konkurentsile peab olema arvestatav (20). Arvestatav konkurentsivastane mõju võib tekkida juhul, kui vähemalt ühel osapoolel on mingi turuvõim või ta omandab selle ning leping aitab xxxxx xxxxx turuvõimu loomisele, säilitamisele või tugevdamisele või võimaldab osapooltel seda turuvõimu oma huvides ära kasutada. Turuvõim on võime xxxxx olulise ajavahemiku jooksul hindu konkurentsivõimelisest tasemest kõrgemal või toot­ mist konkurentsivõimelisest tasemest madalamal kas toodete koguse, kvaliteedi ja tootevaliku või uuenduslik­ xxxx tähenduses (21). Turuvõimu tase, mida on tavaliselt vaja artikli 101 lõikega 1 vastuolu tuvastamiseks, on xxxxxxx tasemest, mida on vaja turgu valitseva seisundi tuvastamiseks artikli 102 tähenduses (22).

16. Konkurentsi piirava mõju analüüsimiseks on tavaliselt vaja määratleda asjaomane turg ning jälgida ja hinnata eelkõige asjaomaste kaupade ja tehnoloogiate olemust, osapoolte turuseisundit, konkurentide turuseisundit, ostjate turusei­ sundit, võimalike konkurentide olemasolu ja turutõkete taset. Mõnedel juhtudel on aga võimalik tõestada konku­ rentsivastast mõju otseselt, analüüsides kokkuleppe osapoolte käitumist turul. Võib näiteks olla võimalik kind­ xxxx xxxx, et xxxxxx on viinud hindade tõusuni.

17. Litsentsilepingutel on aga ka oluline potentsiaal konku­ rentsi tugevdada ja valdav enamik neid lepinguid tõesti soodustab konkurentsi. Litsentsilepingud võivad edendada innovatsiooni, võimaldades uuendajail teenida tulu, et katta vähemalt osa oma uurimis- ja arendustöö kuludest. Litsentsilepingud põhjustavad ka tehnoloogiate levikut, mis võib luua väärtust, vähendades litsentsisaaja tootmis­ kulusid või võimaldades tal toota uusi või täiustatud

(19) Vt kohtuasja John Deere lahend, 1998, mida tsiteeritakse joonealuses märkuses 11.

(20) Juhtnööre hindamaks, kui arvestatavat mõju kokkulepe avaldab, antakse komisjoni teatises vähetähtsate kokkulepete kohta, mis xx xxxxx märgatavalt konkurentsi Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 81 lõike 1 kohaselt (EÜT C 368, 22.12.2001, lk 13). Xxxxx olevas teatises on arvestatavus määratletud negatiivselt. Kokkulepe­

xxxxx. Litsentsisaaja tõhususe kasv tuleneb tihtipeale litsentsiandja tehnoloogia ühendamisest litsentsisaaja xxxxxx xx tehnoloogiatega. Selline täiendavate xxxxxx xx tehnoloogiate integreerimine võib tekitada muidu võimatu kulude/väljundi suhte. Näiteks võib litsentsiandja täius­ tatud tehnoloogia kombinatsioon litsentsisaaja tõhusamate tootmis- või jaotusvahenditega vähendada tootmiskulusid või viia kõrgema kvaliteediga toodete tootmiseni. Litsent­ simine võib teenida ka konkurentsi soodustavat eesmärki kõrvaldada takistused litsentsisaaja oma tehnoloogia aren­ damise ja kasutamise teelt. Eriti sektorites, kus kehtib palju patente, kasutatakse litsentsimist tihti selleks, et luua töös­ tusdisainilahenduste vabadus, sest litsentsimine kõrvaldab ohu, et litsentsiandja võiks esitada rikkumissüüdistusi. Kui litsentsiandja nõustub mitte kasutama oma intellektuaal­ omandi õigusi litsentsisaaja toodete müügi takistamiseks, kõrvaldab leping takistuse litsentsisaaja toodete müügilt ning soodustab seetõttu konkurentsi üldiselt.

18. Juhul kui litsentsileping kuulub artikli 101 lõike 1 kohal­ damisalasse, peab selle konkurentsi soodustav mõju tasa­ kaalustama selle piiravat mõju artikli 101 lõike 3 tähen­ duses. Kui on täidetud xxxx xxxx artikli 101 lõike 3 tingi­ must, siis piirav litsentsileping kehtib ning see on raken­ datav xxxx, et xxxxx suhtes tuleks teha eelotsus (23). Tõsised piirangud ei täida tõenäoliselt artikli 101 lõike 3 tingi­ musi. Sellised lepingud ei täida tavaliselt (vähemalt) ühte kahest artikli 101 lõike 3 tingimusest. Üldjuhul xx xxx need ei objektiivseid majanduslikke eeliseid ega eeliseid tarbijatele. Lisaks ei täida sellist tüüpi lepingud enamasti kolmanda tingimuse kohast hädavajalikkuse nõuet. Kui osapooled näiteks lepivad kokku hindades, millega litsentsi kohaselt valmistatud tooteid tuleb müüa, on selle tulemu­ seks põhimõtteliselt väiksem toodang, ressursside ebarat­ sionaalne paigutamine ja kõrgemad tarbijahinnad. Hinna­ piirang ei ole hädavajalik ka selleks, et saavutada võimalik tõhususvõit, mis tuleneb kahe tehnoloogia kättesaadavu­ sest mõlemale konkurendile.

2.3. Turu mõiste

19. Komisjoni asjaomase turu määratlemise meetod on sätes­ tatud tema teatises asjakohase turu mõiste kohta ühenduse konkurentsiõiguses (24). Käesolevates suunistes käsitletakse

tel, mis jäävad vähese tähtsusega kokkulepete teatise kohaldamisa­  

last välja, ei ole tingimata arvestatavat piiravat mõju. Seda tuleb hinnata igal juhul eraldi.

(21) Juhtum T-321/05: Astra Zeneca vs. komisjon, EKL 2010, xx XX- 2805, punkt 267.

(22) Komisjoni suunised asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta, punkt 26, viidatud joonealuses märkuses 3.

(23) Vt nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 (asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (ELT L 1, 4.1.2003, lk 1), viimati muudetud nõukogu 25. septembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1419/2006 (ELT L 269, 28.9.2006, lk 1)) artikli 1 lõiget 2.

(24) EÜT C 372, 9.12.1997, lk 5.

ainult neid turu määratlemise aspekte, mis on tehnoloo­ giaõiguste litsentsimise valdkonna jaoks eriti olulised.

20. Tehnoloogia on sisend, mis integreeritakse kas tootesse või tootmisprotsessi. Tehnoloogiaõiguste litsentsimine võib seetõttu mõjutada konkurentsi nii ülenevatel sisend- kui ka alanevatel väljundturgudel. Näiteks võib leping kahe osapoole vahel, kes müüvad konkureerivaid tooteid järg­ neval turul ning ka litsentsivad vastastikku eelneval turul nende toodete tootmisega seotud tehnoloogiaõigusi, piirata konkurentsi asjaomasel järgneval toote- ja teenuste turul. Vastastikku litsentsimine võib piirata konkurentsi ka eelneval tehnoloogiaturul ning võimalik, et muudelgi eelnevatel sisendturgudel. Litsentsilepingute konkurentsi­ mõju hindamiseks võib seetõttu xxxx xxxx määratleda nii asjaomane/asjaomased tooteturg/tooteturud kui ka tehno­ loogiaturg/tehnoloogiaturud (25).

21. Asjaomane tooteturg hõlmab ka lepingulisi tooteid (mis hõlmavad litsentsitavat tehnoloogiat) ja tooteid, mida ostjad peavad vahetatavateks või asendatavateks lepingu­ liste toodetega, toodete omaduste, hindade ja sihtkasutuse tõttu. Lepingulised tooted võivad kuuluda xxxx- ja/või vahetoodete turgudele.

22. Asjaomased tehnoloogiaturud koosnevad litsentsitavatest tehnoloogiaõigustest ja nende asendajatest, st muudest tehnoloogiatest, mida litsentsisaaja peab litsentsitavate tehnoloogiaõigustega vahetatavaks või seda asendavaks tehnoloogiate omaduste, litsentsitasude ja sihtkasutuse tõttu. Litsentsiandja poolt turustatava tehnoloogia määrat­ xxxx põhjal on vaja määratleda muud tehnoloogiad, millele litsentsisaajad saaksid ümber lülituda vastusena suhteliste hindade, st litsentsitasude aeglasele, kuid pidevale tõusule. Alternatiivina võib tooteturgu käsitleda litsentsitavaid tehnoloogiaõigusi hõlmavana (vrd punktiga (25)).

23. TTBERi artiklis 3 kasutatud ja artikli 1 lõike 1 punktis m sõnastatud mõiste „asjaomane turg” viitab asjaomasele

(25) Vaata näiteks komisjoni otsus COMP/M.5675 Syngenta/Monsanto, milles komisjon analüüsis kahe vertikaalselt integreeritud päevalille­ seemnete aretaja ühinemist, analüüsides nii i) sortidega (emaliinide

tooteturule ja asjaomasele tehnoloogiaturule nii nende toote- kui ka geograafilises ulatuses.

24. „Asjaomane geograafiline turg” on määratletud TTBERi artikli 1 lõike 1 punktis l ning hõlmab piirkonda, kus asjaomased ettevõtjad tegelevad toodete tarnimise xx xxxxxx misega või tehnoloogia litsentsimisega, kus konkurentsi­ tingimused on piisavalt homogeensed xx xxxx on võimalik naaberpiirkondadest eristada, kuna konkurentsitingimused on xxxx oluliselt erinevad. Asjaomas(t)e tehnoloogia­ tur(g)u(de) geograafiline turg võib asjaomas(t)e tootetur(g)u(de) geograafilisest turust erineda.

25. Kui asjaomased turud on määratletud, saab määrata turu­ osad erinevatele konkurentsiallikatele turul ning kasutada neid turuosaliste suhtelise tugevuse näitajana. Tehnoloo­ giaturgude puhul on üheks turuosade arvutamise võima­ luseks tugineda iga tehnoloogia osale litsentsitasudena laekunud kogutuludes, mis esindaks tehnoloogia osa turul, kus litsentsitakse konkureerivaid tehnoloogiaid. Kuid see meetod võib osutuda sageli xxxx teoreetiliseks xx xxxxx eriti teostatavaks litsentsitasude kohta selge teabe puudumise jms tõttu. Teiseks lähenemisviisiks, mida on selgitatud TTBERi artikli 8 punktis d xx xxxx kasutatakse grupierandi kaitse arvutamiseks, oleks arvutada tehnoloogiaturu turu­ osad litsentsitavat tehnoloogiat sisaldavate toodete turus­ tusahelas madalamal asuvatel turgudel toimuva müügi alusel (vt täpsemalt alates punktist (86)). TTBERi kaitse väliste üksikjuhtumite puhul võib xxxx xxxx kohaldada, kus võimalik, mõlemat kirjeldatud lähenemisviisi, et hinnata litsentsiandja turuvõimu täpsemalt ning et xxxxx arvesse teisi kasutatavaid asjaolusid, mis annavad hea pildi kasutatavate tehnoloogiate suhtelisest tugevusest (vt täien­ davaid asjaolusid punktis (157) ja alates punktist (159)) (26).

26. Mõned litsentsilepingud võivad mõjutada innovatsiooni valdkonna konkurentsi. Ometi piirdub komisjon sellise mõju analüüsimisel mõjuga, xxxx xxxxxx avaldab konku­ rentsile olemasolevatel toote- ja tehnoloogiaturgudel (27). Konkurentsi võivad xxxx turgudel mõjutada lepingud, mis pidurdavad selliste täiustatud või uute toodete kasutusele­ võttu, mis aja jooksul asendaksid olemasolevad tooted. Sellistel juhtudel on innovatsioon potentsiaalse konku­ rentsi allikas, mida tuleb arvesse xxxxx, hinnates lepingu mõju toote- ja tehnoloogiaturgudele. Mõningail juhtudel võib aga olla kasulik ja vajalik analüüsida mõju innovat­ siooni valdkonna konkurentsile eraldi. Eriti on see nii, xxx

xx hübriididega) kauplemise (nii vahetamise kui ka litsentsimise)  

eelnevat turgu ning ii) hübriidide turustamise järgnevat turgu. Otsuses COMP/M.5406 IPIC/MAN Ferrostaal AG määras komisjon lisaks kõrgkvaliteetse melamiini tootmise turule kindlaks ka mela­ miini tootmistehnoloogia tarnimise eelneva tehnoloogiaturu. Vt ka COMP/M.269 Shell/Montecatini.

(26) Vt ka komisjoni otsus COMP/M.5675 Syngenta/Xxxxxxxx xx otsus COMP/M.5406 IPIC/MAN Ferrostaal AG.

(27) Vt ka suuniste (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 kohal­ datavuse kohta horisontaalkoostöö kokkulepete suhtes („horison­ taalsed suunised”), ELT C 11, 14.1.2011, lk 1) punkte 119–122.

leping mõjutab uute toodete loomise xxxxx püüdlevat innovatsiooni ning kui on võimalik juba varases staa­ diumis tuvastada uurimis- ja arendustöökeskused (28). Sellistel juhtudel võib analüüsida, kas lepingu sõlmimise järel jääks alles piisav arv konkureerivaid uurimis- ja aren­ dustöökeskuseid, et säilitada tõhus innovatsioonialane konkurents.

2.4. Konkurentide ja mittekonkurentide erinevus

27. Üldjuhul ohustavad konkurentsi rohkem konkurentide kui mittekonkurentide vahelised lepingud. Sellegipoolest on sama tehnoloogiat kasutavate ettevõtjate vaheline konku­ rents (litsentsisaajate vaheline tehnoloogiasisene konku­ rents) oluliseks täienduseks konkurentsile konkureerivaid tehnoloogiaid kasutavate ettevõtjate vahel (tehnoloogiate vahelisele konkurentsile). Näiteks võib tehnoloogiasisene konkurents viia kõnealust tehnoloogiat sisaldavate toodete hindade alanemisele, mis võib xxxxx otsese ja kohese kasu nende toodete tarbijatele kannustada ka konkurentsi konkureerivaid tehnoloogiaid kasutavate ettevõtjate vahel. Litsentsimise kontekstis tuleb ka arvesse xxxxx, et litsent­ sisaajad müüvad oma tooteid. Nad ei müü edasi teise ettevõtja tarnitud tooteid. Seega võib toodete eristamise ja kvaliteedi põhise litsentsisaajate vahelise konkurentsi võimalus olla suurem kui toodete edasimüümiseks sõlmitud vertikaallepingute puhul.

28. Et teha kindlaks osapoolte vahelised konkurentsisuhted, on vaja vaadelda, kas osapooled oleksid lepingu puudumisel tegelikud või potentsiaalsed konkurendid. Kui osapooled ei oleks lepingu puudumisel tegelikud või potentsiaalsed konkurendid ühelgi asjaomasel turul, xxxx xxxxxx mõjutab, loetakse nad mittekonkurentideks.

29. Põhimõtteliselt ei loeta kokkuleppeosalisi konkurentideks juhul kui nad on ühe- või kahepoolses blokeeritud seisun­ dis. Ühepoolne blokeeritud seisund on see, kui tehnoloo­ giaõigust ei saa kasutada teist kehtivat tehnoloogiaõigust rikkumata või kui üks osapool ei saa olla asjaomasel turul äriliselt jätkusuutlikul viisil aktiivne, rikkumata seejuures teise osapoole kehtivat tehnoloogiaõigust. Nii on olukord näiteks juhul, kui üks tehnoloogiaõigus hõlmab teise tehnoloogiaõiguse täiustust ning täiustust ei ole võimalik õiguspäraselt kasutada xxxx esmase tehnoloogiaõiguse litsentsita. Kahepoolne blokeeritud seisund on see, kui kumbagi tehnoloogiaõigust ei saa kasutada teist kehtivat tehnoloogiaõigust rikkumata või kui kumbki osapool ei saa olla asjaomasel turul äriliselt jätkusuutlikul viisil aktiivne, rikkumata seejuures teise osapoole kehtivat

(28) Vt ka punkt (157).

tehnoloogiaõigust ning kui osalised peavad seega oman­ dama teineteiselt litsentsi või nõuetest loobumist kinnitava dokumendi (29). Tegelikkuses saab aga olema juhtumeid, mil pole selge, kas konkreetne tehnoloogiaõigus on kehtiv ja kas seda on rikutud.

30. Osapooled on tooteturul tegelikud konkurendid, kui mõlemad tegutsevad xxxxx asjaomasel tooteturul juba enne kokkulepet. Asjaolu, et osapooled juba tegutsevad xxxxx asjaomasel tooteturul, olemata seejuures sõlminud litsentsilepingut, on xxxxxx xxxx, et osapooled ei blokeeri üksteist. Sellisel juhul võib osapooli pidada tegelikeks konkurentideks, välja arvatud xx xxxx blokeeritud seisundi tõendamiseni (eelkõige lõpliku kohtuotsusega).

31. litsentsisaajat võib lugeda potentsiaalseks konkurendiks tooteturul, kui ta lepingu puudumisel tõenäoliselt teeks vajalikke täiendavaid investeeringuid, et tulla asjaomasele turule vastuseks tootehindade aeglasele, kuid pidevale tõusule. Tõenäolist sisenemist tuleks hinnata realistlikult, st asjaomase juhtumi tehiolude põhjal. Turule sisenemine on tõenäolisem siis, kui litsentsisaajal on varasid, mida on võimalik hõlpsasti kasutada turule sisenemiseks, kandmata märkimisväärseid pöördumatuid kulusid, või kui tal on juba koostatud turule sisenemise kavad või ta on hakanud selleks tegema muid investeeringuid. Litsentsisaajal peab olema reaalne konkreetne võimalus asjaomasele turule siseneda xx xxxx kanda kinnitanud ettevõtjatega konkuree­ rida (30). Nii ei saa litsentsisaajat lugeda võimalikuks konkurendiks, kui tema turule sisenemine xx xxxxx elujõu­ lisele majandusstrateegiale (31).

32. Intellektuaalomandiõiguste spetsiifilises kontekstis on täiendavaks faktoriks selle hindamisel, kas osapooled on konkreetsel turul võimalikud konkurendid, võimalus, et nende intellektuaalomandiõigused on blokeeritud seisun­ dis, st et litsentsisaaja ei saa asjaomasele turule siseneda teise osapoole intellektuaalomandiõigusi rikkumata.

33. Kui blokeeritud seisundi olemasolus puudub kindlus näiteks lõpliku kohtuotsuse näol, peavad osapooled potentsiaalse konkureerimise küsimuse lahendamisel tugi­ nema kõigile sellal kättesaadavatele tõenditele, sealhulgas võimalusele, et intellektuaalomandiõigusi rikutakse xx xxxxx musele, kas on tõhusaid võimalusi kehtivatest intellek­ tuaalomandiõigustest mööda hiilida. Isegi kui blokeeritud

(29) Stsenaariumi puhul, mil ettevõtjad on võtnud üldise kohustuse litsentsida teatavaid intellektuaalomandiõigusi, näiteks õiguse litsentsi või kohustuse litsentsida oma intellektuaalomandiõigusi kolmandatele isikutele õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel (FRAND-kohustuse), ei saa kõnealuste intellektuaal­ omandiõiguste alusel lugeda osapooli blokeeritud seisundis olevaiks.

(30) Liidetud kohtuasjad T-374/94, T-375/94, T-384/94 ja T-388/94: European Night Services jt vs. komisjon, EKL 1998, xx XX- 3141, punkt 137.

(31) Kohtuasi T-461/07: Visa Europe Ltd ja Visa International Service vs.

Euroopa Komisjon, EKL 2011, xx XX-1729, punkt 167.

seisundit ei ole võimalik välistada, võivad juba tehtud mahukad investeeringud või ulatuslikud konkreetsele turule sisenemise plaanid toetada seisukohta, et osapooled on vähemalt potentsiaalsed konkurendid. Eriti veenvaid tõendeid blokeeritud seisundi olemasolu kohta võib nõuda juhul, kui blokeeritud seisundi olemasolu väitmine on kummagi osapoole huvides, sest nii kuulutataks nad mittekonkurentideks, näiteks juhul, kui väidetav blokee­ ritud seisund on seotud teineteist asendavate tehnoloogia­ tega (vt punkt (22)) või kui rahaline stiimul litsentsiandjalt litsentsisaajale on märkimisväärne.

34. Selleks et konkurentsisurve oleks reaalne, peaks turule­ tulek toimuma lühikese aja jooksul (32). Tavaliselt on kohane arvestada ühe kuni kahe aastaga. Siiski võib üksik­ juhtumitel arvestada pikema ajavahemikuga. Selle ajavahe­ miku määramiseks võib mõõdupuuna kasutada ajavahe­ mikku, mida on juba turul tegutseval ettevõtjal xxxx xxx tootmisvõimsuse korrigeerimiseks. Näiteks võidakse pooli pidada potentsiaalseteks konkurentideks tooteturul, kui litsentsisaaja toodab ühel geograafilisel turul oma tehno­ loogia põhiselt, kuid teisel geograafilisel turul hakkab tootma litsentsitava konkureeriva tehnoloogia põhiselt. Sellistes olukordades on tõenäoline, et litsentsisaaja oleks suutnud tulla teisele geograafilisele turule ka oma tehno­ loogiale toetudes, v.a juhul, kui sellist tulekut takistaksid objektiivsed tegurid, sealhulgas blokeerivate intellektuaal­ omandiõiguste olemasolu.

35. Xxxxxx on tegelikud konkurendid tehnoloogiaturul, kui nad mõlemad kas annavad juba välja litsentse asendatava­ tele tehnoloogiaõigustele või kui litsentsisaaja annab juba välja litsentse oma tehnoloogiaõigustele ning litsentsiandja siseneb turule, andes litsentsisaajale litsentsi konkuree­ rivate tehnoloogiaõiguste kasutamiseks.

36. Pooli peetakse potentsiaalseteks konkurentideks tehnoloo­ giaturul, kui nad omavad asendatavaid tehnoloogiaid ja litsentsisaaja ei xxxx konkreetsel juhul välja litsentse oma tehnoloogia kasutamiseks, kuid tõenäoliselt hakkaks seda tegema tehnoloogia hindade aeglase, kuid pideva tõusu korral. Tehnoloogiaturgude puhul on osapoolte võimaliku konkureerimise hindamine üldjuhul raskem. Sel põhjusel ei võeta TTBERi rakendamisel arvesse võima­ xxxxx konkurentsi tehnoloogiaturul (vt punkt (83)) ja osapooli käsitletakse mittekonkurentidena.

(32) Kohtuasi T-461/07: Visa Europe Ltd ja Visa International Service vs.

Euroopa Komisjon, EKL 2011, xx XX-1729, punkt 189.

37. Mõnel juhul võib olla võimalik järeldada, et kuigi litsent­ siandja ja litsentsisaaja toodavad konkureerivaid tooteid, ei ole nad asjaomasel toote- ja tehnoloogiaturul konkuren­ did, sest litsentsitav tehnoloogia kujutab endast nii xxxxxx xxxxx uuendust, mis muudab litsentsisaaja tehnoloogia iganenuks või konkurentsivõimetuks. Sellistel juhtudel loob litsentsiandja tehnoloogia kas uue turu või jätab litsentsisaaja tehnoloogia olemasolevalt turult välja. Kuid sageli ei ole võimalik lepingu sõlmimise ajal sellist järel­ dust teha. Tavaliselt ilmneb vana tehnoloogia iganemine või konkurentsivõime kaotamine alles juhul, kui uus tehnoloogia või seda sisaldavad tooted on xxxx xxxxx aega tarbijatele kättesaadavad olnud. Näiteks, kui arendati CD-tehnoloogiat ning turule ilmusid mängijad ja plaadid, ei olnud ilmne, et see uus tehnoloogia vahetaks välja vinüülplaaditehnoloogia. See sai selgeks alles mitu aastat hiljem. Osapooli loetakse seetõttu konkurentideks, kui lepingu sõlmimise ajal ei ole ilmne, et litsentsisaaja tehno­ loogia on iganenud või konkurentsivõimetu. Kuid arves­ tades, et nii artikli 101 lõiget 1 kui ka artikli 101 lõiget 3 tuleb kohaldada konkreetsete asjaolude kohaselt, millel leping põhineb, mõjutab asjaolude oluline muutumine hinnangut. Osapooled liigitatakse seega ümber mittekon­ kurentideks juhul, kui litsentsisaaja tehnoloogia muutub hiljem turul iganenuks või konkurentsivõimetuks.

38. Mõnel juhul võivad pooled konkurentideks muutuda pärast lepingu sõlmimist, sest litsentsisaaja arendab välja või omandab konkureeriva tehnoloogia ning hakkab seda kasutama. Sellistel juhtudel tuleb arvesse xxxxx asjaolu, et osapooled ei olnud lepingu sõlmimise hetkel konkurendid ning leping sõlmiti sellel eeldusel. Komisjon keskendub seetõttu peamiselt sellele, kuidas mõjutab leping litsentsi­ saaja suutlikkust kasutada oma (konkureerivat) tehnoloo­ giat. Täpsemalt ei kohaldata selliste lepingute suhtes konkurentide vaheliste lepingute suhtes kehtivat raskeku­ juliste piirangute nimekirja, juhul kui lepingut pärast osapoolte konkurentideks saamist olulises osas ei täien­ data (vt TTBERi artikli 4 lõige 3).

39. Lepingupooltest ettevõtjad võivad saada konkurentideks xx xxxxxx lepingu sõlmimist, juhul kui litsentsisaaja oli asjaomasel turul, kus lepingulist toodet müüakse, tegev juba enne litsentsi saamist xx xxx litsentsiandja tuleb lepingu sõlmimise järel asjaomasele turule kas litsentsitava tehnoloogiaõiguse või uue tehnoloogia alusel. Samuti kehtib edasi mittekonkurentide vaheliste lepingute suhtes kohaldatav raskekujuliste piirangute nimekiri, juhul kui lepingut pärast olulises osas ei täiendata (vt TTBERi artikli 4 lõige 3). Oluline muudatus hõlmab osapoolte vahel uue tehnosiirde kokkuleppe sõlmimist konkureerivate tehno­ loogiaõiguste kohta, mida on võimalik kasutada lepingu­ liste toodetega konkureerivate toodete tootmiseks.

3. TTBERI KOHALDAMINE

3.1. TTBERi mõju

40. TTBERis sätestatud tingimusi täitvate tehnosiirde kokkule­ xxxx liikide suhtes ei kohaldata artikli 101 lõikes 1 sätes­ tatud keeldu. Grupierandi alla kuuluvad lepingud on õiguslikult kehtivad ja täitmisele pööratavad. Selliseid kokkuleppeid saab keelata ainult tulevikus, kui komisjon või liikmesriikide konkurentsiasutused grupierandi tühis­ tavad. Riiklikel kohtutel ei ole õigust grupierandi alla kuuluvaid lepinguid eraõigusliku kohtumenetluse raames artikli 101 alusel keelata.

41. Tehnosiirde kokkulepete kategooriate grupierand põhineb eeldusel, et sellised lepingud – niivõrd kui nad kuuluvad artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse – täidavad neli artikli

101 lõike 3 tingimust. Seega eeldatakse, et lepingud põhjustavad majandusliku tõhususe kasvu, et lepinguis sisalduvad piirangud on selle tõhususe kasvu saavutami­ seks vältimatud, et mõjutatud turgude tarbijad saavad õiglase osa tõhususe kasvust ning et lepingud ei xxxx asjaomastele ettevõtjatele võimalust kõrvaldada konku­ rentsi kõnealuste toodete olulise osa suhtes. TTBERis sätestatud turuosa künniste (artikkel 3), raskekujuliste piirangute nimekirja (artikkel 4) xx xxxxx jäetud piirangute (artikkel 5) eesmärk on tagada, et grupierandi alla kuuluksid ainult need piiravad lepingud, mille puhul võib põhjendatult eeldada, et need täidavad artikli 101 lõike 3 neli tingimust.

42. Nagu kirjeldatud käesolevate suuniste jaotises 4, jäävad paljud litsentsilepingud artikli 101 lõike 1 kohaldamisalast välja kas seepärast, et need xx xxxxx konkurentsi üldse, või ei ole nende konkurentsi piirav mõju arvestatav (33). Niivõrd kui need lepingud kuuluvad igal juhul TTBERi kohaldamisalasse, puudub vajadus määrata, kas need kuuluvad artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse (34).

43. Väljaspool grupierandi kohaldamisala on asjakohane uurida, kas leping kuulub konkreetsel juhul artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse ning kas artikli 101 lõike 3 tingimused on täidetud. Ei saa eeldada, et grupierandi kohaldamisalast välja jäävad tehnosiirde kokkulepped kuuluksid artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse või ei täidaks artikli 101 lõike 3 tingimusi. Eriti ei ole pelgalt fakt, et osapoolte turuosad ületavad TTBERi artiklis 3 sätestatud turuosa künniseid, piisav alus väita, et leping

(33) Vt selle kohta teatis vähetähtsate kokkulepete kohta, mida tsitee­ ritakse joonealuses märkuses 20.

(34) Vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 3 lõikele 2 ei saa riikliku konkurentsiõigusega keelata ka lepinguid, mis mõjutavad liikmes­ riikide vahelist kaubandust, kuid mida ei xxxxx artikkel 101.

kuulub artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse. Iga kokku­ leppe tõenäolist mõju tuleb eraldi hinnata. Ainult juhul, kui lepingud sisaldavad raskekujulisi konkurentsipiiran­ guid, võib tavaliselt eeldada, et need on artikliga 101 keelatud.

3.2. TTBERi kohaldamisala ja kestus

3.2.1. Tehnosiirde kokkulepete mõiste

44. TTBER ja käesolevad suunised käsitlevad tehnosiirde kokkuleppeid. TTBERi artikli 1 lõike 1 punkti b kohaselt hõlmavad „tehnoloogiaõigused” järgmist: oskusteave ning patendid, kasulikud mudelid, õigused disainilahendustele, pooljuhttoodete topoloogiad, ravimite täiendava kaitse tunnistused ja muude toodete täiendava kaitse tunnistused, sordiaretajate tunnistused ning tarkvara autoriõigused või nende kombinatsioon ja nende õiguste taotlused või nende õiguste registreerimise taotlused. Litsentsitavad tehnoloogiaõigused peavad võimaldama litsentsisaajal toota lepingulisi tooteid koos täiendava sisendiga või xxxx selleta. TTBERi kohaldatakse xxxx liikmesriikides, kus litsentsiandjal on asjaomased tehnoloogiaõigused. Muidu puuduvad TTBERi tähenduses siirdatavad tehnoloo­ giaõigused.

45. Oskusteave on määratletud TTBERi artikli 1 lõike 1 punktis i kui praktilise teabe kogum, mis tuleneb tarnija kogemustest ja katsetustest ning mis on salajane, oluline ja määratletud.

a) „Salajane” tähendab, et oskusteave ei ole üldteada ega hõlpsasti juurdepääsetav.

b) „Oluline” tähendab, et oskusteave hõlmab teavet, mis on oluline ja kasulik litsentsilepinguga kaetud toodete tootmiseks või litsentsilepinguga kaetud protsessi rakendamiseks. Teisisõnu peab teave oluliselt xxxxx aitama lepinguliste toodete tootmisele või seda võimal­ dama. Juhul kui litsentsitav oskusteave on seotud xxxxx xx mitte protsessiga, tähendab see tingimus, et oskus­ teave on kasulik lepingulise toote tootmiseks. See tingimus ei ole täidetud, kui lepingulist toodet saab toota vabalt kättesaadava tehnoloogia alusel. Siiski ei nõua see tingimus, et lepinguline toode oleks kõrgema väärtusega kui vabalt kättesaadava tehnoloogia alusel toodetavad tooted. Protsessitehnoloogiate puhul tähendab see tingimus, et oskusteave on kasulik selles mõttes, et sellelt võib lepingu sõlmimise kuupäeval põhjendatult oodata litsentsisaaja konkurentsiposit­ siooni parandamist, näiteks tema tootmiskulude xxxxxx xxxxxx xxxx.

c) „Määratletud” tähendab, et on võimalik kontrollida, kas litsentsitav oskusteave vastab salajasuse ja olulisuse kriteeriumidele. See tingimus on täidetud, kui litsentsi­ tavat oskusteavet on kirjeldatud käsiraamatuis või muul kirjalikul xxxxx. Kuid mõnikord ei ole see mõistlikkuse piires võimalik. Litsentsitav oskusteave võib koosneda litsentsiandja töötajate praktilistest teadmistest. Näiteks võib litsentsiandja töötajail olla salajasi ja olulisi tead­ misi teatava tootmisprotsessi kohta, mis antakse litsentsisaajale edasi viimase töötajate väljaõpetamise xxxx. Sellistel juhtudel piisab, kui kirjeldada lepingus oskusteabe üldist olemust ning esitada nimekiri töötajatest, kes hakkavad seda litsentsisaajale edastama või on seda teinud.

46. Litsentsisaaja poolt toodete ostmisega seonduvad tehno­ siirde kokkulepete sätted on TTBERiga hõlmatud xxxx juhul ja sel määral, mil kõnealused sätted on otseselt seotud lepinguliste toodete tootmise või müügiga. Nii ei kohaldata TTBERi tehnosiirde kokkulepete nende osade suhtes, mis seonduvad sisendi ja/või seadmetega, mida kasutatakse muul eesmärgil kui lepinguliste toodete toot­ mine. Näiteks kui piima müüakse koos juustutoomisteh­ noloogia litsentsiga, on TTBERiga hõlmatud xxxx litsent­ situd tehnoloogiaga juustu tootmiseks kasutatav piim.

47. Muu intellektuaalomandi, näiteks kaubamärkide xx xxxxxxx õiguse, välja arvatud tarkvara autoriõiguse (selle kohta vaata punktid (44) ja (62)), litsentsimisega seonduvad tehnosiirde kokkulepete sätted on TTBERiga hõlmatud xxxx juhul ja sel määral, mil need on otseselt seotud lepin­ guliste toodete tootmise või müügiga. See tingimus tagab, et muud liiki intellektuaalomandi õigusi käsitlevad sätted kuuluvad grupierandi alla niivõrd, kuivõrd need muud intellektuaalomandi õigused aitavad litsentsisaajal litsentsi­ tavaid tehnoloogiaõigusi paremini kasutada. Näiteks kui litsentsiandja lubab litsentsisaajal kasutada litsentsitavat tehnoloogiat sisaldavatel toodetel oma kaubamärki, võib kõnealune kaubamärgi litsents võimaldada litsentsisaajal litsentsitavat tehnoloogiat paremini kasutada, kui tarbijatel tekib otsene seos xxxxx xx omaduste vahel, mille litsentsi­ tavad tehnoloogiaõigused sellele annavad. Litsentsisaaja kohustus kasutada litsentsiandja kaubamärki võib aidata xxxxx tehnoloogia levikule, võimaldades litsentsiandjal näidata end aluseks oleva tehnoloogia allikana. TTBER hõlmab tehnosiirde kokkuleppeid antud juhul isegi siis, kui osapoolte põhiliseks huviks on eelkõige kaubamärgi, mitte tehnoloogia kasutamine (35).

48. TTBERis ei käsitleta muude autoriõiguste litsentsimist xxxxx tarkvara omade (välja arvatud punktis (47) kirjel­ datud olukorras). Komisjon kohaldab lepinguliste toodete tootmiseks autoriõiguste litsentsimise artikli 101 kohasel hindamisel üldjuhul siiski TTBERis ja käesolevates suunistes sätestatud põhimõtteid.

49. Teisest küljest arvatakse, et eelkõige filmide ja muusika autoriõigustega kaitstud rentimisõiguste ja avaliku esita­ mise õiguste litsentsimine tekitab erilisi probleeme ning sellise litsentsimise hindamine käesolevates suunistes välja­ töötatud põhimõtete alusel ei pruugi olla õigustatud. Artikli 101 kohaldamisel tuleb arvesse xxxxx teose xx xxxxx kasutamise spetsiifikat (36). Komisjon ei kohalda seetõttu TTBERi ja käesolevaid suuniseid analoogia põhjal nimetatud õiguste litsentsimise suhtes.

50. Komisjon ei laienda TTBERis ja käesolevates suunistes väljaarendatud põhimõtteid ka kaubamärkide litsentsimi­ sele (välja arvatud punktis (47) kirjeldatud olukorras). Kaubamärkide litsentsimine toimub sageli kaupade ja teenuste turustamise ja edasimüügi kontekstis ning sarnaneb üldjuhul rohkem turustuslepingute kui tehno­ loogia litsentsimisega. Kui kaubamärkide litsentsimine on otseses seoses kaupade ja teenuste kasutamise, müügi või edasimüügiga ega ole lepingu peamiseks sisuks, kuulub litsentsimisleping komisjoni määruse (EL) nr 330/2010 (37) kohaldamisalasse.

3.2.2. Siirde mõiste

51. Mõiste „siire” tähendab, et tehnoloogia peab liikuma ühelt ettevõtjalt teisele. Sellised siirded toimuvad tavaliselt litsentsimisena, mille puhul litsentsiandja annab litsentsi­ tasu eest litsentsisaajale õiguse kasutada oma tehnoloogia­ õigusi.

52. Vastavalt TTBERi artikli 1 lõike 1 punktile c loetakse tehnosiirde kokkuleppeks ka õiguste loovutamine, mille puhul osa tehnoloogiaõiguste kasutamisega seonduvast riskist jääb õiguste loovutaja kanda. Nii on see eelkõige juhul, kui õiguste uue omaniku poolt nende loovutajale makstav summa sõltub uue omaniku käibest seoses loov­ utatud tehnoloogia alusel toodetud toodetega, selliselt toodetud toodete kogusest või loovutatud tehnoloogiat kasutades teostatud toimingute arvust.

(35) TTBER võiks nüüd hõlmata komisjoni otsuses Moosehead/Whit­  

bread (EÜT L 100, 20.4.1990, lk 32) hinnatud tehnosiirde kokku­ lepet, vt täpsemalt kõnealuse otsuse punkt 16.

(36) Vt selle kohta kohtuasi 262/81: Coditel (II), EKL 1982, lk 3381. (37) ELT L 102, 23.4.2010, lk 1.

53. Tehnoloogiaõiguste siirdena võib käsitleda ka kokkulepet, mille raames litsentsiandja kohustub mitte kasutama oma tehnoloogiaõigusi litsentsisaaja vastu. Puhta patendilit­ sentsi sisuks ongi õigus tegutseda patendi ainuõiguse raames. Sellest tuleneb, et TTBERi kohaldamisalasse kuuluvad ka nn nõudmiste esitamisest loobumise ja vahenduskokkulepped, mille kohaselt litsentsiandja lubab litsentsisaajal patendi raames toota (38).

3.2.3. Kahe osapoole vahelised lepingud

54. Nagu on sätestatud TTBERi artikli 1 lõike 1 punktis c, käsitletakse määruses xxxx kahe ettevõtja vahelisi kokku­ leppeid. Rohkem kui kahe ettevõtja vahelisi tehnosiirde kokkuleppeid TTBERis ei käsitleta (39). Otsustav tegur kahe ettevõtja vahelise ja mitmepoolse lepingu vahel xxxx tegemiseks on see, kas kõnealune leping on sõlmitud rohkem kui kahe ettevõtja vahel.

55. Kahe ettevõtja vahel sõlmitud leping kuulub TTBERi kohaldamisalasse isegi juhul, kui lepingus on sätestatud tingimused rohkem kui ühele kaubanduse tasandile. Näiteks kehtib TTBER litsentsilepingu suhtes, mis on seotud mitte ainult tootmis-, xxxx xx jaotamisetapiga xx xxxxxx on kindlaks määratud kohustused, mida litsentsi­ saaja litsentsi alusel toodetud toodete edasimüüjatele peab panema või võib panna (40).

56. Tehnoloogiapuulide loomise xx xxxxx litsentsimise kokku­ lepped on üldiselt mitmepoolsed kokkulepped, mistõttu neid TTBERis ei käsitleta (41). Tehnoloogiapuuli mõiste hõlmab lepinguid, millega kaks või enam ettevõtjat lepivad kokku oma tehnoloogiate ühendamises ja litsent­ xxxxx xxxx paketina. Tehnoloogiapuuli mõiste hõlmab ka lepinguid, millega kaks või enam ettevõtjat lepivad kokku litsentsi andmises kolmandale osapoolele ning volitavad teda tehnoloogiate paketti litsentsima.

57. Rohkem kui kahe ettevõtja vahel sõlmitud litsentsile­ pingud tekitavad sageli samu probleeme kui samalaadsed

(38) Kui leiab aset käesolevas jaotises kirjeldatud tehnoloogiaõiguste siire, hõlmavad käesolevates suunistes kasutatavad mõisted „litsentsimine” ja „litsentsitud” ka nõudmiste esitamisest loobumise ja vahendus­ kokkuleppeid. Vt täpsemalt vahenduskokkulepete kohta alates punktist (234).

(39) Vastavalt nõukogu 2. märtsi 1965. aasta määrusele (EMÜ) nr 19/65 asutamislepingu artikli 85 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, EÜT eriväljaande seeria I 1965-1966, lk 35, ei ole komisjonil õigust kohaldada grupierandit rohkem kui kahe osapoole vahel sõlmitud tehnosiirde kokkulepete suhtes.

(40) Vt TTBERi põhjendus 6 ja käesoleva dokumendi jaotis 3.2.6.

(41) Vt täpsemalt punkt (247).

kahe ettevõtja vahel sõlmitud lepingud. Hinnates konk­ reetseid rohkem kui kahe ettevõtja vahel sõlmitud litsent­ silepinguid, mis on oma olemuselt sarnased grupierandi alla kuuluvatega, kohaldab komisjon analoogia järgi TTBERis sätestatud põhimõtteid. Tehnoloogiapuule xx xxxxx litsentsimist käsitletakse aga täpsemalt jaotises 4.4.

3.2.4. Lepinguliste toodete tootmise lepingud

58. TTBERi artikli 1 lõike 1 punktist c tuleneb, et litsentsile­ pingud peavad määruse kohaldamisalasse kuulumiseks olema sõlmitud „lepinguliste”, st litsentsitavaid tehnoloo­ giaõigusi sisaldavate või neid kasutades toodetud toodete tootmiseks. Litsents peab lubama litsentsisaajal ja/või tema alltöövõtja(te)l kasutada litsentsitavat tehnoloogiat kaupade või teenuste tootmise eesmärgil (vt ka TTBERi preambuli põhjendus 7).

59. Kui kokkuleppe eesmärgiks ei ole lepinguliste toodete tootmine, xxxx näiteks ainult konkureeriva tehnoloogia väljatöötamise takistamine, ei kuulu litsentsileping TTBERi kohaldamisalasse ning kokkuleppe hindamiseks ei pruugi sobida ka käesolevad suunised. Üldisemalt: kui osapooled hoiduvad litsentsitud tehnoloogiaõiguste kasutamisest, ei suurenda see tõepoolest tõhusust kuidagi ning grupie­ randil kaob xxxx. Kuid kasutamine ei pea toimuma xxxxxx ühendamise kaudu. Kasutamine leiab aset ka juhul, kui litsents annab saajale tööstusdisainivabaduse, mis võimaldab tal kasutada oma tehnoloogiat xxxx ohuta, et litsentsiandja võiks esitada rikkumissüüdistusi. Konkuren­ tide vahelise litsentsimise puhul võib asjaolu, et osapooled litsentsitavat tehnoloogiat ei kasuta, olla märgiks, et leping on varjatud kartellikokkulepe. Seepärast uurib komisjon kasutamisest hoidumise juhtumeid väga hoolikalt.

60. TTBERi kohaldatakse litsentsilepingute suhtes, mille eesmärk on toota lepingulisi tooteid litsentsisaaja ja/või tema alltöövõtja(te) poolt. Seetõttu ei kohaldata TTBERi tehnosiirdelepingute (nende osade) suhtes, millega luba­ takse edasilitsentsimist. Siiski kohaldab komisjon TTBERis ja käesolevates suunistes sätestatud põhimõtteid analoogia järgi ka litsentsiandja ja litsentsisaaja vaheliste „ülemlitsent­ silepingute” (st lepingute, millega litsentsiandja lubab litsentsisaajal tehnoloogiat edasi litsentsida) suhtes. Litsent­ sisaaja ja alamlitsentsisaajate vahelised lepingud lepingu­ liste toodete tootmiseks kuuluvad TTBERi kohaldamisa­ lasse.

61. Mõiste „lepingulised tooted” hõlmab litsentsitavate tehno­ loogiaõigustega toodetavaid xxxxx xx teenuseid. See kehtib nii juhul, kui litsentsitavat tehnoloogiat kasutatakse toot­ misprotsessis, kui ka juhul, kui see tehnoloogia sisaldub tootes. Käesolevates suunistes hõlmab termin „litsentsi­ tavat tehnoloogiat sisaldavad tooted” mõlemat olukorda. TTBER kehtib kõikide juhtude puhul, mil tehnoloogia­ õigusi litsentsitakse kaupade ja teenuste tootmiseks. TTBERi ja käesolevate suuniste raamistik põhineb litsent­ sitavate tehnoloogiaõiguste ja lepingulise toote vahelise otsesideme olemasolu eeldusel. Sellise sideme puudumise korral, st kui lepingu eesmärk ei ole võimaldada lepingu­ xxxx xxxxx tootmist, ei pruugi TTBERi ja käesolevate suuniste analüütiline raamistik kasutatav olla.

62. Autoriõiguste litsentsimist kaitstud teose reprodutseerimi­ seks ja turustamiseks, st koopiate tootmiseks nende edasi­ müügi eesmärgil, ei loeta „tootmiseks” TTBERi tähenduses, nii ei ole see hõlmatud TTBERi ega käesolevate suunistega. Selline reprodutseerimine levitamiseks on analoogia põhjal hõlmatud hoopis nõukogu määrusega (EL) nr 330/2010 (42) ja suunistega vertikaalsete piirangute kohta (43). Reprodutseerimisega levitamiseks on tegu siis, kui litsents antakse tarkvara reprodutseerimiseks andme­ kandjal, hoolimata tehnilistest vahenditest, millega xxxxx xxxx levitatakse. TTBER ja käesolevad suunised xx xxxxx näiteks tarkvara autoriõiguse litsentsimist, mille raames antakse litsentsisaajale tarkvara originaal tarkvara repro­ dutseerimiseks xx xxxxx edasimüümiseks lõppkasutajatele. Samuti xx xxxxx need ei tarkvara autoriõiguse litsentsimist ega tarkvara levitamist nii, et lõppkasutaja loetakse pakendi avamisega nõustunuks sellega kaasas olevate tingimustega ega tarkvara autoriõiguse litsentsimist ega tarkvara levitamist allalaadimisega võrgus.

63. Kui litsentsisaaja lisab litsentsitud tarkvara lepingulisele tootele, ei ole tegu üksnes reprodutseerimise, xxxx xx produtseerimisega. Näiteks TTBER ja käesolevad suunised hõlmavad tarkvara autoriõiguse litsentsimist juhul, kui litsentsisaajal on õigus tarkvara reprodutseerida, lisades selle seadmesse, millega tarkvara suhtleb.

(42) Komisjoni määrus (EL) nr 330/2010, 20. aprill 2010, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, ELT L 102, 23.4.2010, lk 1.

(43) ELT C 130, 19.5.2010, lk 1.

64. TTBER hõlmab alltöövõttu, mille puhul litsentsiandja litsentsib tehnoloogiaõigused litsentsisaajale, kes kohustub tootma teatavaid tooteid selle alusel ainult litsentsiandjale. Alltöövõtt võib sisaldada seadmete tarnimist litsentsiandja poolt lepingu sisuks olevate kaupade ja teenuste tootmi­ seks. Et viimati nimetatud alltöövõtu tüüp kuuluks tehno­ siirde lepingu osana TTBERi kohaldamisalasse, peavad tarnitavad seadmed olema otseselt seotud lepinguliste toodete tootmisega. Alltöövõttu käsitletakse ka komisjoni teatises alltöövõtulepingute kohta (44). Vastavalt kõnealu­ sele teatisele, mis kehtib ka praegu, jäävad alltöövõtulepin­ gud, milles alltöövõtja kohustub tootma teatud tooteid ainult peatöövõtjale, väljapoole artikli 101 lõike 1 kohal­ damisala. Ka alltöövõtulepingud, milles peatöövõtja määrab alltöövõtu väärtusahelas kindlaks lepingulise xxxxx xxxxx alltöövõtjate vahelise siirdehinna, ei kuulu tavaliselt artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse, tingimusel, et lepin­ gulisi tooteid toodetakse üksnes peatöövõtjale. Kuid muud alltöövõtjale pandud piirangud, nagu keeld tegelda oma uurimis- ja arendustegevusega, võivad jäära artikli 101 kohaldamisalasse (45).

65. TTBER kehtib ka lepingute kohta, mille puhul litsentsisaaja peab enne kommertskasutuseks valmis toote või protsessi saamist tegelema arendustööga, seda tingimusel, et lepin­ guline toode on määratletud. Lepingu sisuks on määrat­ letud lepingulise toote, st litsentsitud tehnoloogiaõigustega toodetavate toodete tootmine, isegi kui selleks on vaja sellist täiendavat xxxx xx investeeringuid.

66. TTBERis ega käesolevates suunistes ei käsitleta lepinguid, millega tehnoloogiaõigusi litsentsitakse selleks, et võimal­ dada litsentsisaajal tegelda täiendava uurimis- ja arendus­ tööga mitmesugustes valdkondades, sealhulgas sellisest uurimis- ja arendustööst sündiva toote edasiarendamise­ ga (46). Näiteks ei käsitleta ei TTBERis ega suunistes täien­ dava uurimistegevuse käigus kasutatava tehnoloogilise uurimise vahendi litsentsimist. Xxxx xx käsitleta ka uurimis- ja arendustöö alast alltöövõttu, mille puhul litsentsisaaja

(44) Komisjoni 18. detsembri 1978. aasta teatis tema hinnangu andmise kohta teatavatele alltöövõtulepingutele vastavalt EMÜ asutamis­ lepingu artikli 85 lõikele 1, EÜT C 1, 3.1.1979, lk 2.

(45) Vt alltöövõtulepinguid käsitleva komisjoni teatise (mida tsiteeritakse joonealuses märkuses 44) punkt 3.

(46) Vt ka jaotis 3.2.6.1.

kohustub tegelema uurimis- ja arendustööga litsentsitava tehnoloogia valdkonnas ning tagastama litsentsiandjale täiustatud tehnoloogiapaketi (47). Selliste lepingute põhi­ sisu on uurimis- ja arendusteenuste osutamine, mille eesmärk on tehnoloogia täiustamine, mitte aga litsentsi­ tava tehnoloogia alusel kaupade ja teenuste tootmine.

3.2.5. Kestus

67. Grupierand kehtib niikaua, kuni litsentsitava omandi õigused ei ole kehtivust kaotanud, aegunud või kehtetuks kuulutatud, sõltuvalt TTBERi kestusest, mis kaotab kehti­ vuse 30. aprillil 2026. Oskusteabe puhul kehtib grupie­ rand niikaua, kuni litsentsitav oskusteave püsib salajasena, välja arvatud juhul, kui oskusteave saab üldteatavaks litsentsisaaja tegevuse tagajärjel. Sel juhul kehtib grupie­ rand lepingu kestuse lõpuni (vt TTBERi artikkel 2).

68. Grupierand kehtib iga lepinguga hõlmatud litsentsitava tehnoloogiaõiguse suhtes ning lakkab kehtimast päeval, mil tehnoloogiaõigus TTBERi tähenduses lõpeb, kehtetuks tunnistatakse või üldkättesaadavaks muutub.

3.2.6. Suhe muude grupierandi määrustega

69. TTBERis on käsitletud kahe ettevõtja vahelisi lepinguid, mis on seotud tehnoloogiaõiguste litsentsimisega lepingu­ liste toodete tootmise eesmärgil. Tehnoloogiaõigused võivad olla aga ka muud liiki lepingute osaks. Lisaks müüakse litsentsitavat tehnoloogiat sisaldavaid tooteid hiljem turul. Seetõttu on vajalik käsitleda seost TTBERi ja komisjoni määruse (EL) nr 1218/2010 (48) (spetsialisee­ rumiskokkulepete kohta), komisjoni määruse (EL) nr 1217/2010 (teadus- ja arenduskokkulepete kohta) (49) ning komisjoni määruse (EL) nr 330/2010 (50) (vertikaal­ sete kokkulepete kohta) vahel.

3.2.6.1. G r u p i e r a n d i m ä ä r u s e d s p e t s i a l i ­ s e e r u m i s - n i n g u u r i m i s - j a a r e n ­ d u s t ö ö k o k k u l e p e t e k o h t a

70. TTBERi ei kohaldata spetsialiseerumiskokkulepete litsentsi­ mise suhtes, mida käsitletakse määruses (EL) nr 1218/2010 ega teadus- ja arenduskokkulepete litsentsi­ mise suhtes, mida käsitletakse määruses (EL) nr 1217/2010 (vt TTBERi põhjendus 7 ja artikkel 9).

(47) Viimane näide on hõlmatud aga määrusega (EL) nr 1217/2010 (mida tsiteeritakse joonealuses märkuses 49), vt ka jaotis 3.2.6.1 allpool.

(48) Komisjoni määrus (EL) nr 1218/2010, 14. detsember 2010, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatud spetsialiseerumiskokkulepete liikide suhtes, ELT L 335, 18.12.2010, lk 43.

(49) Komisjoni määrus (EL) nr 1217/2010, 14. detsember 2010, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki teadus- ja arenduskokkuleppe liikide suhtes, ELT L 335, 18.12.2010, lk 36.

(50) Tsiteeritud joonealuses märkuses 42.

71. Spetsialiseerumiskokkuleppeid käsitleva määruse (EL) nr 1218/2010 artikli 1 lõike 1 punkti d kohaselt käsitleb see määrus eelkõige ühise tootmise lepinguid, millega kaks või rohkem osapoolt lepivad kokku teatavate toodete ühises tootmises. Määrus laieneb intellektuaalomandi õiguste määramise või kasutamise kohta käivatele sätetele, tingimusel et need ei ole lepingu peamiseks sisuks, kuid on sellega otseselt seotud ning vajalikud selle rakendami­ seks.

72. Kui ettevõtjad asutavad ühise tootmisettevõtte ning annavad sellele litsentsi sellise tehnoloogia kasutamiseks, mida kasutatakse ühisettevõttes toodetavate toodete toot­ xxxxx, xx kuulu selline litsentsimine TTBERi, xxxx spetsia­ liseerumiskokkuleppeid käsitleva määruse (EL) nr 1218/2010 kohaldamisalasse. Sellest tulenevalt loetakse litsentsimine ühise tootmisettevõtte kontekstis tavaliselt määruse (EL) nr 1218/2010 kohaldamisalasse kuuluvaks. Kui ühisettevõte aga hakkab tegelema tehnoloogia litsent­ simisega kolmandatele osapooltele, ei seostu see ühisette­ võtte tootmistegevusega ega kuulu seepärast määruse kohaldamisalasse. Sellised litsentsilepingud, mis ühendavad osapoolte tehnoloogiad, kujutavad endast tehnoloogia­ puule, mida käsitletakse käesolevate suuniste jaotises 4.4.

73. Uurimis- ja arenduskokkuleppeid käsitlev määrus (EL) nr 1217/2010 hõlmab lepinguid, millega kaks või enam ette­ võtjat lepivad kokku ühises uurimis- ja arendustegevuses ning selle tulemuste ühises kasutamises. Nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 punkti m kohaselt toimub uurimis- ja arendustegevus ning selle tulemuste kasuta­ mine ühiselt juhul, xxx xxxx xxxx viib läbi ühine mees­ kond, organisatsioon või ettevõte või kolmas osapool lepingu osapoolte ühiselt antud ülesandel või see on jagatud osapoolte vahel ülesannete liikide järgi, nagu uurimistegevus, arendustegevus, tootmine ja turustamine, sealhulgas litsentsimine. Kõnealuses määruses käsitletakse ka tasustatavaid teadus- ja arendustegevuse kokkuleppeid, mille raames kaks või enam ettevõtjat lepivad kokku, et teadus- ja arendustegevusega tegeleb üks osapool xx xxxx rahastab teine osapool, tegevuse tulemuste ühise kasuta­ misega või xxxx selleta (vt määruse (EL) nr 1217/2010 artikli 1 lõike 1 punkti a alapunkt vi).

74. Sellest järeldub, et teadus- ja arenduskokkuleppeid käsitlev määrus (EL) nr 1217/2010 hõlmab litsentsimist osapoolte vahel ning osapooltelt ühisettevõttele teadus- ja arendus­ kokkuleppe raames. Sellist litsentsimist käsitletakse xxxx määruses (EL) nr 1217/2010, mitte TTBERis. Selliste lepingute raames saavad osapooled määrata kindlaks ka uurimis- ja arendustegevuse tulemuste kolmandatele osapooltele litsentsimise tingimused. Kuid et litsentsi

saanud kolmandad osapooled ei osale uurimis- ja arendus­ tegevuse lepingus, ei kuulu kolmandate osapooltega sõlmitud üksikud litsentsilepingud määruse (EL) nr 1217/2010 kohaldamisalasse. Kõnealune litsentsileping on TTBERi grupierandiga hõlmatud juhul, xxx xxxxx tingi­ mused on täidetud.

3.2.6.2. V e r t i k a a l s e t e k o k k u l e p e t e g r u p i e ­

r a n d i m ä ä r u s

75. Vertikaalseid kokkuleppeid käsitlev komisjoni määrus (EL) nr 330/2010 hõlmab kahe või enama tootmis- või turus­ tusahela eri tasanditel tegutseva ettevõtja vahelisi lepin­ guid, mis käsitlevad tingimusi, mille alusel osapooled võivad teatud xxxxx või teenuseid osta, müüa või edasi müüa. Seega hõlmab see tarne- ja turustuslepinguid (51).

76. Arvestades, et TTBERis on käsitletud xxxx kahe osapoole vahelisi lepinguid ja et litsentsisaaja, müües litsentsitavat tehnoloogiat sisaldavaid tooteid, on määruse (EL) nr 330/2010 tähenduses tarnija, on kõnealused kaks xxxxxxx xxxxx määrust tihedas seoses. Litsentsiandja ja litsentsisaaja vaheline leping kuulub TTBERi kohaldamisalasse, xxxxx xxxx kui litsentsisaaja ja lepinguliste toodete ostjate xxxxx xxxxx lepingud kuuluvad määruse (EL) nr 330/2010 kohal­ damisalasse ning vertikaalsete piirangute kohta antud suuniste kohaldamisalasse (52).

77. TTBER võimaldab erandit ka litsentsiandja ja litsentsisaaja vahelistele lepingutele, mis panevad litsentsisaajale xxxxxx tusi xxxxx kohta, kuidas ta peab litsentsitavat tehnoloogiat sisaldavaid tooteid müüma. Eelkõige võidakse litsentsi­ saajat kohustada looma teatavat liiki turustussüsteemi, näiteks ainuturustust või valikulist turustust. Et selliste kohustuste rakendamiseks sõlmitavad turustuslepingud käiks grupierandi alla, peavad need vastama määruse (EL) nr 330/2010 nõuetele. Näiteks võib litsentsiandja kohustada litsentsisaajat looma erieeskirjade alusel ainutu­ rustusel põhineva süsteemi. Kuid määruse (EL) nr 330/2010 artikli 4 lõikest b tuleneb, et turustajatel peab üldiselt olema vabadus müüa passiivselt litsentsisaaja muude ainuturustajate territooriumidele.

78. Lisaks peavad turustajad olema vertikaalseid kokkuleppeid käsitleva määruse (EL) nr 330/2010 kohaselt põhimõtte­ liselt vabad müüma nii aktiivselt kui passiivselt territoo­ riumidele, mis on kaetud muude tarnijate, st muude

(51) Vt ka brošüüri „Euroopa konkurentsipoliitika – Tarne- ja turustus­ lepingute kohta kehtivad konkurentsieeskirjad”, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus 2012, Luxembourg.

(52) Vastavalt ELT L 102, 23.4.2010, lk 1 ja ELT C 130, 19.5.2010,

lk 1.

litsentsitavate tehnoloogiaõiguste alusel oma tooteid toot­ vate litsentsisaajate turustussüsteemidega. Seda seepärast, et määruse (EL) nr 330/2010 tähenduses on iga litsentsi­ saaja eraldi tarnija. Siiski võivad kõnealuses määruses sisal­ xxxx tarnija turustussüsteemi aktiivse müügi piirangu grupierandi aluseks olevad põhjused kehtida ka juhul, kui erinevad litsentsisaajad müüvad litsentsitavat tehnoloo­ giat sisaldavaid tooteid litsentsiandjale kuuluva ühise tootemargi all. Kui litsentsitavat tehnoloogiat sisaldavaid tooteid müüakse ühise tootemargi identiteedi all, võivad litsentsisaajate turustussüsteemide vaheliste piirangute kohaldamiseks xxxx xxxxx tulemuslikkusega seotud põhjused kui üheainsa vertikaalse turustussüsteemi siseste piirangute puhul. Kui määruse (EL) nr 330/2010 tingi­ mused on täidetud, siis tõenäoliselt ei nõua komisjon selliste piirangute kõrvaldamist. Et ühise tootemargi iden­ titeet saaks eksisteerida, tuleb tooteid müüa ja turustada ühise tootemargi all, mis domineerib kvaliteedi- ja muu vajaliku teabe edastamisel tarbijale. Ei piisa, kui toode kannab lisaks litsentsisaajate tootemargile litsentsiandja tootemarki, mis määratleb seda litsentsitava tehnoloogia allikana.

3.3. Turuosa künnised grupierandi kaitse kohaldami­ seks

79. TTBERi artikli 3 kohaselt sõltub konkurentsi piiravate lepingute grupierand turuosa ehk TTBERi grupierandi kaitse künnistest, mis piiravad grupierandi kohaldamisala lepingutega, mille puhul võib vaatamata sellele, et need võivad konkurentsi piirata, eeldada, et need täidavad artikli

101 lõike 3 tingimused. Väljaspool turuosa künnistega loodud kaitset tuleb kohaldada individuaalset hindamist. Asjaolu, et turuosad ületavad künniseid, xx xxx eeldust, et leping jääb artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse või et leping ei täida artikli 101 lõike 3 tingimusi. TTBERi artikli

4 kohaste raskekujuliste piirangute puudumisel on xxxx xxxx turu analüüs.

Asjaomased turuosa künnised

80. Turuosa künnis, mida tuleb rakendada TTBERi kohase grupierandiga kaitsmise rakendamiseks, sõltub sellest, kas lepingu osapooled on konkurendid või mittekonkurendid.

81. Turuosa künniseid kohaldatakse nii litsentsitud tehnoloo­ giaõiguste asjaomas(t)e tur(g)u(de) kui ka lepinguliste toodete asjaomas(t)e tur(g)u(de) puhul. Kui kohaldatavat turuosa ületatakse ühel või mitmel toote- või tehnoloo­ giaturul, ei kehti grupierand lepingu suhtes sellel (xxxxxx) asjaomas(t)el tur(g)u(de)l. Kui näiteks litsentsileping käsitleb kahte eraldi tooteturgu, võib juhtuda, et grupie­ rand kehtib ühel turul, kuid mitte teisel.

82. TTBERi artikli 3 lõike 1 kohaselt kohaldatakse TTBERi artikliga 2 ettenähtud kaitset konkurentide vaheliste kokkulepete suhtes tingimusel, et osapoolte ühine turuosa ei ületa 20 % ühestki asjaomasest turust. TTBERi artikli 3 lõikes 1 sätestatud turuosa künnist kohaldatakse siis, kui osapooled on tootetur(g)u(de)l tegelikud või potentsiaalsed konkurendid ja/või tehnoloogiaturul tegelikud konku­ rendid (erinevus konkurentide ja mittekonkurentide vahel, vt alates punktist (27)).

83. Turuosa künnise või konkurentide vaheliste kokkulepete raskekujuliste konkurentsipiirangute nimekirja kohaldami­ seks tehnoloogiaturu potentsiaalset konkurentsi arvesse ei võeta. Väljaspool TTBERis sätestatud grupierandi kaitse raame võetakse tehnoloogiaturu potentsiaalset konkurentsi arvesse, kuid see ei vii konkurentide vaheliste lepingute suhtes tehtavate raskekujuliste konkurentsipiirangute nimekirja kohaldamisele.

84. Kui litsentsilepingu sõlminud osapooled ei ole konkuren­ did, kohaldatakse TTBERi artikli 3 lõikes 2 sätestatud turu­ osa. Seega on mittekonkurentide vaheline kokkulepe hõlmatud siis, kui ühegi osapoole turuosa ei ületa mõju­ tatud asjaomastel tehnoloogia- ega tooteturgudel 30 %.

85. Kui osapooltest saavad TTBERi artikli 3 lõike 1 tähenduses konkurendid hilisemal ajahetkel, näiteks kui litsentsisaaja oli asjaomasel lepinguliste toodete müügi turul esindatud juba enne litsentsimist ning litsentsiandjast saab seejärel sama asjaomase turu tegelik või võimalik tarnija, kohalda­ takse alates ajahetkest, mil neist said konkurendid, turuosa künnist 20 %. Sel juhul kehtib aga edasi mittekonkuren­ tide vaheliste lepingute suhtes kohaldatav raskekujuliste piirangute nimekiri, kui lepingut pärast olulises osas ei täiendata (vt TTBERi artikli 4 lõige 3 ja käesolevate suuniste punkt (39)).

Turuosade arvutamine tehnoloogiatur(g)u(de)l grupierandi kaitse kohaldamiseks

86. TTBERi kohane turuosade arvutamine asjaomastel turgu­ del, kus tehnoloogiaõigused on litsentsitud, lahkneb tava­ pärasest viisist käesolevate suuniste punktis (87) selgitatud põhjustel. Tehnoloogiaturu puhul tuleneb TTBERi artikli 8 punktist d, et nii asjaomase turu toote- kui ka geograafilise ulatuse puhul tuleb litsentsiandja turuosa arvutada litsent­ siandja xx xxxxx litsentsisaajate litsentsitavat tehnoloogiat

sisaldavate toodete ühendatud müüginäitajate alusel. Sellise lähenemisviisi korral arvutatakse litsentsiandja ja litsentsisaajate lepingujärgsete toodete kogumüük protsen­ xxxx konkureerivate toodete kogumüügist, olenemata sellest, kas need konkureerivad tooted on toodetud litsent­ situd tehnoloogiat kasutades.

87. See lähenemisviis, kus litsentsiandja turuosa tehnoloogia­ turul arvutatakse tema „jalajäljena” toodete tasandil, on valitud nende praktiliste raskuste tõttu, mis on seotud litsentsiandja turuosa arvutamisega litsentsitasude alusel (vt punkt (25)). Litsentsitasude kohta on xxxxx xxxxx usal­ dusväärseid andmeid, ning lisaks võivad tegelikud litsent­ sitasud tõsiselt alahinnata ka tehnoloogia positsiooni turul, kui litsentsitasud vähenevad vastastikuse litsentsimise või seotud toodete tarnimise tulemusena. Kui litsentsiandja turuosa tehnoloogiaturul arvutatakse kõnealuse tehno­ loogia abil toodetud toodete, mitte konkureerivate tehno­ loogiate abil toodetud toodete põhjal, see oht kaob. Selline

„jalajälg” toote tasandil peegeldab tehnoloogia turuosa üldiselt hästi.

88. Ideaalis eraldataks sellise jalajälje arvutamisel tooteturust oma tehnoloogia abil valmistatud tooted, mida ei ole litsentseeritud teistele, kuna sellised oma tehnoloogiad kujutavad endast xxxx kaudset piirangut litsentseeritud tehnoloogiale. Kuna litsentsiandjal ja litsentsisaajatel võib aga olla keeruline teada, kas sama tooteturu muid tooteid toodetakse litsentsitud või oma tehnoloogia abil, põhineb tehnoloogiaturu turuosa arvutamine TTBERi mõistes litsentsitud tehnoloogia abil toodetud toodete osal kõigist kõnealusel tooteturul müüdud toodetest. Sellise lähenemis­ viisi tõttu, mis põhineb tehnoloogia jalajäljel toote kogu­ tur(g)u(de)l, väheneb eeldatavasti arvutatud turuosa, kuna kaasatakse oma tehnoloogia abil toodetud tooted, samas annab see ikkagi tavaliselt hea pildi tehnoloogia tugevu­ sest. Esiteks haarab see võimalikku konkurentsi ettevõtjate poolt, kes toodavad oma tehnoloogiat kasutades, ning kes hakkaksid tõenäoliselt litsentsima, kui litsentside hinnad aeglaselt, kuid pidevalt tõuseksid. Teiseks, isegi kui on vähetõenäoline, et teised tehnoloogiaomanikud hakkaksid litsentsima, ei ole litsentsiandjal tingimata turuvõimu tehnoloogiaturul, isegi kui ta saab endale suure osa litsent­ situludest. Kui järgnev tooteturg on konkurentsivõimeline, võib konkurents sellel tasandil litsentsiandjale tõhusat survet avaldada. Litsentsitasude suurenemine turustusa­ helas kõrgemal mõjutab litsentsisaaja kulusid: see vähendab tema konkurentsivõimet xx xxxxx võib xxxxxx xxxx ka läbimüüki. Seda tegurit sisaldab ka tehnoloogia­ turu osa tooteturul ning see on tavaliselt hea näitaja litsentsiandja turuvõimust tehnoloogiaturul.

89. Tehnoloogia tugevuse hindamiseks tuleb arvesse xxxxx xx tehnoloogiaturu geograafilist ulatust. See võib mõnikord erineda vastava järgneva tooteturu geograafilisest ulatusest. TTBERi kohaldamisel määrab/määravad tooteturg/-turud ära ka asjaomase tehnoloogiaturu geograafilise ulatuse. TTBERi kohase grupierandi kaitse kohaldamisalast väljas­ pool võib siiski olla asjakohane vaadata ka potentsiaalselt suuremat geograafilist ala, kus konkureerivate tehnoloo­ giate litsentsiandja ja litsentsisaajad tegelevad nende tehno­ loogiate litsentsimisega, kus konkurentsitingimused on piisavalt sarnased xx xxxx saab naaberaladest eristada viimati nimetatute märgatavalt erinevate konkurentsitingi­ muste tõttu.

90. Uute tehnoloogiate puhul, mis ei genereerinud eelnenud kalendriaastal mingit müüki, määratakse turuosaks null. Tehnoloogia hakkab turuosa koguma, kui müük algab. Kui turuosa ületab seejärel asjaomase künnise (20 % või 30 %), kohaldatakse grupierandi kaitset kahe järjestikuse kalendriaasta jooksul pärast aastat, mil künnis ületati (vt TTBERi artikli 8 punkt e).

Turuosade arvutamine tootetur(g)u(de)l grupierandi kaitse kohal­ damiseks

91. Asjaomaste lepinguliste toodete müügi turu puhul tuleb litsentsisaaja turuosa arvutada tema litsentsiandja tehno­ loogiat sisaldavate toodete ja konkureerivate toodete müügi alusel, st litsentsisaaja kogu müügi alusel asjaomasel turul. Kui litsentsiandja on ka toodete tarnija asjaomasel turul, tuleb arvesse xxxxx xx litsentsiandja müüki kõnealusel tooteturul. Tooteturu turuosade arvu­ tuses ei võeta aga litsentsisaaja ja/või litsentsiandja turuosa arvutamisel arvesse muude litsentsisaajate müüke.

92. Turuosad tuleb arvutada eelnenud aasta müügiväärtuse andmete alusel, kui sellised andmed on kättesaadavad. Sellised andmed annavad tavaliselt täpsema ülevaate tehnoloogia tugevusest kui mahuandmed. Kuid kui väär­ tusepõhiseid andmeid ei xxx xxxxx, võib kasutada muud usaldusväärset turuteavet, xxxxx arvatud müügimahu andmed.

93. Käesolevate suuniste jaotises 3.3 esitatud põhimõtteid saab illustreerida järgmiste näidetega:

Mittekonkurentide vaheline litsentsimine

Näide 1

Biotehnoloogiliste toodete ja tehnikate väljatöötamisele spetsialiseerunud firma A on töötanud välja uue toote Xeran. Ta ei tegele Xerani tootmisega, tal ei ole selleks ei tootmis- ega turustusvõimalusi. Firma B on üks nendest firmadest, kes toodab konkureerivaid tooteid vabalt kätte­ saadavate ja litsentsivabade tehnoloogiate alusel. Aastal 1 xxxx B vabalt kättesaadavate tehnoloogiate alusel toodetud tooteid 25 miljoni EUR väärtuses. Aastal 2 andis firma A firmale B Xerani tootmise litsentsi. Sel aastal xxxx B vabalt kättesaadavate tehnoloogiate alusel

toodetud tooteid 15 miljoni EUR väärtuses ning 15 miljoni EUR väärtuses Xerani. Aastal 3 ning järgnevatel aastatel tootis B ainult Xxxxxx ning xxxx xxxx aastas 40 miljoni EUR väärtuses. Aastal 2 annab firma A litsentsi ka firmale C. C ei tegutsenud varem sellel tooteturul. C toodab ja müüb ainult Xerani – aastal 2 tootis xx xxxx 10 miljoni euro väärtuses, aastal 3 ja edaspidi 15 miljoni EUR väärtuses. On kindlaks tehtud, et kogu Xerani xx xxxxx asendajate turu koguväärtus, kus tegutsevad firmad B ja C, on 200 miljonit EUR aastas.

Aastal 2, mil litsentsilepingud sõlmitakse, oli firma A osa tehnoloogiaturul 0 %, sest tema turuosa xxxx arvutada Xerani eelnenud aasta kogumüügi alusel. Aastal 3 oli firma A osa tehnoloogiaturul 12,5 %, mis peegeldas firmade B ja C aastal 2 toodetud Xerani väärtust. Aastal 4 ja edaspidi oli firma A osa tehnoloogiaturul 27,5 %, mis peegeldas firmade B ja C eelnenud aastal toodetud Xerani väärtust.

Aastal 2 oli firma B osa tooteturul 12,5 %, mis peegeldas firma 25 miljoni EUR suurust müüki aastal 1. Aastal 3 oli firma B turuosa 15 %, sest aastal 2 kasvas tema müük 30 miljoni euroni. Aastal 4 ja edaspidi oli firma B turuosa 20 %, sest ta läbimüük oli 40 miljonit EUR aastas. Firma C osa tooteturul oli 0 % aastatel 1 ja 2, 5 % aastal 3 ning

seejärel 7,5 %.

Et A ja B ning A ja C vahelised litsentsilepingud on sõlmitud mittekonkurentide vahel ning firmade A, B ja C üksikud turuosad olid kõigil aastatel alla 30 %, kuulub iga leping TTBERis sätestatud grupierandi kaitse alla.

Näide 2

Olukord on sama, mis näites 1, kuid firmad B ja C tegut­ sevad erinevatel geograafilistel turgudel. On kindlaks tehtud, et Xxxxxx xx xxxxx asendajate turu koguväärtus kummalgi geograafilisel turul on 100 miljonit EUR aastas.

Sellisel juhul tuleb firma A turuosa asjaomastel tehnoloo­ giaturgudel arvutada kahe eraldi geograafilise tooteturu toodete müügiandmete põhjal. Et käesolevas näites võetakse kogu turu väärtuseks 100 miljonit eurot, st pool näite 1 turu suurusest, on firma A turuosa aastal 2 0 %, aastal 3 15 % ja edaspidi 40 %. Firma B turuosa on aastal 2 25 %, aastal 3 30 % ja edaspidi 40 %. Aastatel 2 ja 3 ei ületa ei firma A ega B turuosa 30 % künnist. Alates

aastast 4 künnis siiski ületatakse ning see tähendab, et pärast aastat 6 ei saa firmade A ja B vaheline litsentsile­ ping, kooskõlas TTBERi artikli 8 punktiga e, enam xxxxxxx xxxxx kaitse alla kuuluda, xxxx xxxx tuleb hinnata üksik­ juhtumina.

Firma C eelnenud aasta müügi alusel on firma A osa tehnoloogiaturul aastal 2 0 %, aastal 3 10 % ja edaspidi 15 %. Firma C osa tooteturul on sama: aastal 2 0 %, aastal 3 10 % ja edaspidi 15%. Seega jääb firmade A xx X xxxxx line litsentsileping kogu perioodi xxxxxx grupierandi kaitse alla.

Konkurentide vaheline litsentsimine

Näide 3

Firmad A ja B tegutsevad teatava keemiatoote xxxxx asjaomasel toote- ja geograafilisel turul. Xxxx kummalgi on erinevate, selle toote tootmiseks kasutatavate tehnoloo­ giate patent. Aastal 1 sõlmivad firmad A ja B litsentsile­ pingud, mis lubavad xxxx kasutada vastastikku teineteise tehnoloogiaid. Aastal 1 kasutavad firmad A ja B tootmi­ seks ainult oma tehnoloogiat, ning firma A müüb oma toodet 15 miljoni EUR väärtuses ja firma B müüb oma toodet 20 miljoni EUR väärtuses. Alates aastast 2 kasu­ tavad mõlemad lisaks oma tehnoloogiale ka vastaspoole oma. Alates sellest aastast müüb firma A 10 miljoni EUR väärtuses oma tehnoloogial põhinevat toodet ja 10 miljoni EUR väärtuses firma B tehnoloogial põhinevat toodet. Alates aastast 2 müüb firma B 15 miljoni EUR väärtuses oma tehnoloogial põhinevat toodet ja 10 miljoni euro väärtuses firma A tehnoloogial põhinevat toodet. On kindlaks tehtud, et toote xx xxxxx asendajate kogu turu väärtus on 100 miljonit eurot aastas.

Et hinnata TTBERi kohast litsentsilepingut, tuleb arvutada firmade A xx X xxxx nii tehnoloogia- kui ka tooteturul. Firma A osa tehnoloogiaturul sõltub eelnenud aastal firmade A xx X xxxxx müüdud firma A tehnoloogial põhi­ xxxx xxxxx kogusest. Aastal 2 on firma A osa tehnoloo­ giaturul seega 15 %, mis peegeldab tema oma tootmist ja müüki 15 miljoni EUR ulatuses aastal 1. Alates aastast 3 on firma A osa tehnoloogiaturul 20 %, mis peegeldab firma A tehnoloogial põhineva toote tootmist ja müüki firmade A xx X xxxxx 20 miljoni EUR ulatuses (kumbki 10 miljonit EUR). Samamoodi on firma B osa tehnoloogia­ turul aastal 2 20 % ning seejärel 25 %.

Firmade A xx X xxxx tooteturul olenevad nende toodete müügist eelnenud aastal, sõltumata kasutatud tehnoloo­ giast. Firma A osa tooteturul on aastal 2 15 % ning seejärel 20 %. Firma B osa tooteturul on aastal 2 20 % ning seejärel 25 %.

Et leping on sõlmitud konkurentide vahel, peab nende summaarne turuosa nii tehnoloogia- kui ka tooteturul jääma grupierandi kaitse alla kuulumiseks allapoole 20 % turuosa künnist. On selge, et kõnealusel juhul asi nii ei ole. Firmade summaarne osa tehnoloogia- ja tooteturul on aastal 2 35 % ning seejärel 45 %. Seetõttu tuleb kõnealust konkurentide vahelist lepingut hinnata üksikjuhtumina.

3.4. Raskekujulised konkurentsipiirangud vastavalt grupierandi määrusele

3.4.1. Üldpõhimõtted

94. TTBERi artikkel 4 sisaldab raskekujuliste konkurentsipii­ rangute nimekirja. Piirangu liigitamine raskekujuliseks põhineb piirangu olemusel ning kogemusel, mis näitab, et sellised piirangud on peaaegu alati konkurentsivastased. Euroopa Kohtu ja Üldkohtu pretsedendiõiguse (53) koha­ selt võivad sellised piirangud tuleneda lepingu selgest eesmärgist või konkreetse juhtumi asjaoludest (vt punkt (14)). Raskekujulised piirangud võivad üksikjuhtudel siiski osutuda objektiivselt vajalikeks teatavat liiki või laadi kokkuleppe jaoks (54) ning jääda artikli 101 lõike 1 kohal­ damisalast välja. Lisaks sellele võib ettevõtja alati kasutada üksikjuhtudel tõhususel põhinevat kaitset artikli 101 lõike 3 alusel (55).

95. TTBERi artikli 4 lõigetest 1 ja 2 tuleneb, et kui tehnosiirde kokkulepe sisaldab raskekujulist konkurentsipiirangut, jääb leping tervikuna väljapoole grupierandi kohaldamisala. TTBERi tähenduses ei saa raskekujulisi konkurentsipiiran­ guid ülejäänud lepingust eraldada. Lisaks arvab komisjon, et üksikjuhtumite hindamise kontekstis ei ole tõenäoline, et raskekujulised konkurentsipiirangud täidaksid artikli 101 lõike 3 tingimused (vt punkt (18)).

96. TTBERi artiklis 4 tehakse vahet lepingutel konkurentide ja mittekonkurentide vahel.

3.4.2. Konkurentide vahelised lepingud

97. TTBERi artikli 4 lõikes 1 loetletakse konkurentide vahelise litsentsimisega seotud raskekujulised konkurentsipiiran­ gud. Vastavalt artikli 4 lõikele 1 ei käsitleta TTBERis lepin­ guid, mille eesmärgiks on otseselt või kaudselt, üksikult või poolte kontrolli all olevate muude teguritega kombi­ neeritult midagi alljärgnevast:

a) osaleva ettevõtja võimaluse piiramine määrata hindu toodete müümisel kolmandatele isikutele;

(53) Vt nt joonealuses märkuses 16 osutatud pretsedendiõigus.

(54) Vt EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise suuniste punkt 18, mida on tsiteeritud joonealuses märkuses 3.

(55) Kohtuasi T-17/93: Matra, EKL 1994, xx XX-595, punkt 85.

b) tootmismahu piiramine, välja arvatud lepinguliste toodete tootmismahu piiramine, mis on litsentsisaajale kehtestatud mittevastastikuse kokkuleppega või mis on kehtestatud ainult ühele litsentsisaajale vastastikuse kokkuleppega;

c) turgude või klientide jaotamine, välja arvatud:

i) mittevastastikuse kokkuleppe alusel litsentsiandja ja/või litsentsisaaja kohustus mitte toota litsentsita­ vate tehnoloogiaõiguste alusel ainuõiguslikul xxxxxx tooriumil, mis on reserveeritud teisele kokkulep­ peosalisele ja/või mitte müüa aktiivselt ja/või passiivselt või ainult aktiivselt ainuõiguslikul xxxxxx tooriumil või ainuõiguslikule kliendirühmale, mis on reserveeritud teisele kokkuleppeosalisele;

ii) mittevastastikuse kokkuleppe alusel litsentsisaaja aktiivse müügi piiramine ainuõigusliku territoo­ riumi või ainuõigusliku kliendirühmaga, mille litsentsiandja on määranud teisele litsentsisaajale, tingimusel et viimane ei olnud selle litsentsilepingu sõlmimise ajal litsentsiandja suhtes konkureeriv ettevõtja;

iii) litsentsisaaja kohustus toota lepingulisi tooteid ainult oma tarbeks, tingimusel et litsentsisaajal ei keelata aktiivselt ega passiivselt müüa lepingulisi tooteid kasutamiseks oma toodete varuosadena;

iv) mittevastastikuse kokkuleppe alusel litsentsisaaja kohustus toota lepingulisi tooteid ainult teatavale konkreetsele kliendile, kui litsents anti eesmärgiga luua kõnealusele kliendile alternatiivne tarneallikas;

d) litsentsisaaja võimaluse piiramine kasutada oma tehno­ loogiaõigusi või mis tahes kokkuleppeosalise võimaluse piiramine tegelda uurimis- ja arendustegevusega, välja

K o n k u r e n t i d e v a h e l i s t e v a s t a s t i k u s t e j a m i t t e v a s t a s t i k u s t e k o k k u l e p e t e e r i s ­ t a m i n e

98. Mitme raskekujulise piirangu puhul tehakse TTBERis vahet vastastikustel ja mittevastastikustel lepingutel. Raskekuju­ liste konkurentsipiirangute nimekiri on konkurentide vaheliste vastastikuste lepingute puhul rangem kui mitte­ vastastikuste lepingute puhul. Vastastikused lepingud on vastastikuse litsentsimise lepingud, mille puhul litsentsi­ tavad tehnoloogiad konkureerivad või neid saab kasutada konkureerivate toodete tootmiseks. Mittevastastikune leping on leping, millega üks osapool annab teisele litsentsi oma tehnoloogiaõigustele või, vastastikuse litsent­ simise puhul, litsentsitavad tehnoloogiaõigused ei konku­ reeri ning xxxx xx saa kasutada konkureerivate toodete tootmiseks. Leping ei ole TTBERi mõistes veel vastas­ tikune, kui ta sisaldab tagasiloovutamise kohustust või kui litsentsisaaja litsentsib litsentsitava tehnoloogia omapoolsed täiustused tagasi. Kui mittevastastikune leping muutub seejärel vastastikuseks xxxx xxxxx litsentsilepingu sõlmimisele samade osapoolte vahel, võivad nad esimest litsentsilepingut täiendada, et vältida raskekujulise konku­ rentsipiiranguga lepingut. Üksikjuhtumi hindamisel võtab komisjon arvesse esimese lepingu sõlmimisest teise lepingu sõlmimiseni kulunud aega.

K o n k u r e n t i d e v a h e l i s e d h i n n a p i i r a n g u d

99. TTBERi artikli 4 lõike 1 punktis a sisalduv raskekujuline konkurentsipiirang on seotud konkurentide vaheliste lepingutega, mille eesmärgiks on kolmandatele osapooltele müüdavate, sealhulgas litsentsitavat tehnoloogiat sisalda­ vate kaupade hindade kinnitamine. Konkurentide vahelised hinnakokkulepped on xxxx xxx eesmärgilt konkurentsi piiravad. Hinnakokkulepe võib olla otsese lepinguna täpse hinna kohta või hinnakirja kohta koos teatavate maksimaalselt lubatavate allahindlustega. Ei ole oluline, kas lepingus käsitletakse kindlaksmääratud, minimaalseid, maksimaalseid või soovitatavaid hindu. Hinnakokkulep­ peid saab rakendada ka kaudselt, kohaldades tingimusi, mis peavad pärssima huvi kokkulepitud hinnatasemest hälbida, näiteks nähes ette, et litsentsitasu määr tõuseb, kui toodete hindu langetatakse allapoole teatavat taset. Xxxxx xxxx litsentsisaaja kohustus maksta teatavat mini­ maalset litsentsitasu ei tähenda hinnakokkulepet.

100. Kui litsentsitasud arvutatakse üksiktoodete müügi alusel, mõjutab litsentsitasu suurus otseselt toote marginaalkulu ning seega ka xxxxx xxxxx (56). Konkurendid võivad seetõttu kasutada turustusahelas madalamal asuvatel turgudel hindade kooskõlastamiseks ja/või tõstmiseks vastastikust litsentsimist koos vastastikku makstavate

arvatud juhul, kui kõnealune piirang on hädavajalik  

selleks, et xxxxx xxx litsentsitud oskusteabe avalikus­ tamine kolmandatele isikutele.

(56) Vt selle kohta EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise suuniste punkt 98, mida on tsiteeritud joonealuses märkuses 3.

litsentsitasudega (57). Komisjon kohtleb vastastikust litsent­ simist koos vastastikuse litsentsitasude maksmisega hinna­ kokkuleppena xxxx juhul, kui lepingul ei ole mingit konkurentsi soodustavat sihti ning see ei ole seega heauskne litsentsileping. Juhtudel, kui leping xx xxx mingit väärtust ning sellel ei ole seetõttu mingit põhjendatud ärilist õigustust, on leping silmakirjalik ning seda tuleb pidada kartellileppeks.

101. TTBERi artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud raskekujuline konkurentsipiirang hõlmab ka lepinguid, mille puhul litsentsitasusid arvutatakse kõikide toodete müügi alusel, sõltumata sellest, kas nende tootmisel kasutatakse litsent­ sitavat tehnoloogiat. Selliste lepingute suhtes kohaldatakse samuti artikli 4 lõike 1 punkti d, mille kohaselt ei tohi piirata litsentsisaaja võimalust kasutada oma tehnoloogia­ õigusi (vt käesolevate suuniste punkt (116)). Üldiselt sellised lepingud piiravad konkurentsi, sest leping suurendab litsentsisaaja jaoks tema oma konkureerivate tehnoloogiaõiguste kasutamise kulusid ning piirab enne lepingut eksisteerinud konkurentsi (58). See kehtib nii vastastikuste kui ka mittevastastikuste lepingute kohta.

102. Leping, mille kohaselt litsentsitasusid arvutatakse kõikide toodete müügi alusel, võib erandlikult siiski täita artikli

101 lõike 3 tingimused üksikjuhtumil, kui objektiivsete tegurite alusel võib järeldada, et piirang on konkurentsi soodustava litsentsimise toimumiseks hädavajalik. Nii võib olla juhul, kui piirangu puudumisel oleks litsentsi­ saaja tasutavat litsentsitasu võimatu või liiga xxxxx arvu­ xxxx xx jälgida, näiteks seetõttu, et litsentsiandja tehno­ loogia ei jäta lõpptootele mingit nähtavat jälge ning alter­ natiivsed jälgimismeetodid puuduvad.

K o n k u r e n t i d e v a h e l i s e d t o o t m i s m a h u p i i r a n g u d

103. TTBERi artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud raskekujuline konkurentsipiirang on seotud osapoolte vastastikuste toot­ mismahu piirangutega. Tootmismahu piiranguga määra­ takse kindlaks, kui palju osapool võib toota ja müüa. Artikli 4 lõike 1 punkti b ei kohaldata litsentsisaaja toot­ mismahu piiramise suhtes mittevastastikuse lepingu puhul ega ühe litsentsisaaja tootmismahu piiramise suhtes vastas­ tikuse lepingu puhul tingimusel, et tootmismahu piirangut kohaldatakse ainult litsentsitava tehnoloogia abil toodeta­ vate toodete suhtes. Artikli 4 lõike 1 punkt b määratleb

(57) Sama kehtib ka juhul, kui üks osapool annab litsentsi teisele osapoolele ning nõustub ostma litsentsisaajalt füüsilist sisendit. Ostuhinnal võib olla litsentsitasuga sama funktsioon.

(58) Vt sellega seoses kohtuasi 193/83: Windsurfing International, EKL 1986, lk 611, punkt 67.

niisiis raskekujuliste konkurentsipiirangutena osapoolte vastastikused tootmismahu piirangud ning litsentsiandja kohta kehtivad tema oma tehnoloogial põhineva tootmis­ mahu piirangud. Kui konkurendid lepivad kokku vastas­ tikustes tootmismahu piirangutes, on lepingu eesmärgiks ja tõenäoliseks tulemuseks turule jõudva tootmismahu vähendamine. Sama kehtib lepingute kohta, mis xxxxxx xxxxx osapoolte huvi tootmismahtu laiendada, näiteks kohaldades ühiku kohta vastastikku makstavaid litsentsita­ susid, mis tootmismahu suurenedes suurenevad, või kohustades kumbagi osapoolt teatava tootmismahu xxxxxx xxxxx leppetrahve maksma.

104. Mittevastastikuste kogusepiirangute leebem kohtlemine põhineb kaalutlusel, et ühepoolne piirang ei põhjusta tingimata turule jõudva toodangu mahu vähenemist, xxxxx xxxx kui oht, et leping ei ole heauskne litsentsileping, on mittevastastikuse piirangu puhul samuti väiksem. Kui litsentsisaaja on ühepoolse piiranguga nõus, võib leping tõenäoliselt viia üksteist täiendavate tehnoloogiate tõelise integratsioonini või tõhusust suurendava integratsioonini litsentsiandja parema tehnoloogia ja litsentsisaaja tootmis­ vahendite vahel. Samamoodi võib vastastikuses lepingus xxxx xxx litsentsisaaja tootmismahu piiramine tõenäoliselt peegeldada ühe osapoole poolt litsentsitava tehnoloogia suuremat väärtust ning võib nii edendada konkurentsi soodustavat litsentsimist.

T u r u j a k l i e n t i d e j a g a m i n e k o n k u r e n t i d e v a h e l

105. TTBERi artikli 4 lõike 1 punktis c sätestatud raskekujuline konkurentsipiirang on seotud turgude ja klientide jaotami­ sega. Selliste lepingute eesmärk, millega konkurendid jagavad turge ja kliente, on piirata konkurentsi. Kokku­ xxxx, xxxxxx konkurendid nõustuvad vastastikuse lepinguga mitte tootma teatavatel territooriumidel või mitte müüma aktiivselt ja/või passiivselt või ainult aktiivselt vastasosa­ poolele reserveeritud territooriumidele või teatavatele klientidele, kujutab endast raskekujulist konkurentsipiiran­ gut. Seetõttu loetakse turu jagamiseks näiteks vastastikune ainuõiguslik litsentsimine konkurentide vahel.

106. Artikli 4 lõike 1 punkt c kehtib sõltumata sellest, kas litsentsisaajale jääb vabadus kasutada oma tehnoloogia­ õigusi. Kui litsentsisaaja on end varustanud litsentsiandja tehnoloogia kasutamiseks konkreetse toote tootmiseks, võib olla kulukas säilitada piirangutega hõlmatud klientide teenindamiseks muud tehnoloogiat kasutavat eraldi toot­ misliini. Pealegi võib litsentsisaajal, arvestades piirangute konkurentsivastast potentsiaali, xxxx xxxx huvi toota oma tehnoloogia alusel. Samuti on sellised piirangud konku­ rentsi soodustava litsentsimise jaoks harva vältimatud.

107. Artikli 4 lõike 1 punkti c alapunkti i kohaselt ei ole raskekujuline konkurentsipiirang see, kui litsentsiandja annab mittevastastikuse lepinguga ainuõigusliku litsentsi tootmiseks litsentsitava tehnoloogia alusel konkreetsel territooriumil ning nõustub seega ise mitte tootma seal lepingulisi tooteid ega tarnima neid sellelt territooriumilt. Sellised ainuõiguslikud litsentsid kuuluvad grupierandi alla, sõltumata territoriaalsest kohaldamisalast. Kui litsents on ülemaailmne, tähendab ainuõigus seda, et litsentsiandja hoidub turule tulemast või sinna jäämast. Grupierandit kohaldatakse ka siis, kui mittevastastikuse kokkuleppega ei lubata litsentsisaajale toota litsentsiandjale reserveeritud ainuõiguslikul territooriumil. Selliste lepingute otstarve võib olla tekitada litsentsiandjas ja/või litsentsisaajas huvi investeerida litsentsitavasse tehnoloogiasse ning seda aren­ dada. Seega ei ole lepingu eesmärk tingimata turgude jaga­ mine.

108. Artikli 4 lõike 1 punkti c alapunkti i kohaselt ning xxxxx põhjusel kuuluvad grupierandi kohaldamisalasse ka mitte­ vastastikused lepingud, millega osapooled lepivad kokku mitte müüa aktiivselt või passiivselt teisele osapoolele reserveeritud ainuõiguslikule territooriumile või ainuõigus­ likule kliendirühmale. TTBERi kohaldamisel tõlgendab komisjon „aktiivset” ja „passiivset” müüki vertikaalsete piirangute kohta antud suuniste tähenduses (59). Litsentsi­ andjale või litsentsisaajale kehtestatud piirangud aktiivselt ja/või passiivselt müüa teise osapoole territooriumile või kliendirühmale kuuluvad grupierandi xxxx xxxx siis, kui kõnealune territoorium või kliendirühm on eksklusiivselt reserveeritud kõnealusele teisele osapoolele. Kuid teatavatel juhtudel lepingud, mis sisaldavad nimetatud liiki müügipii­ ranguid, võivad üksikjuhul samuti täita artikli 101 lõike 3 tingimused ka siis, kui ainuõigust jagatakse ajutiselt, näiteks juhul, kui see on vajalik ajutise puuduse leevenda­ miseks selle litsentsiandja või litsentsisaaja tootmises, kellele territoorium või kliendirühm on eksklusiivselt reserveeritud. Sellistel juhtudel on litsentsiandja või litsent­ sisaaja tõenäoliselt ikka veel piisavalt kaitstud aktiivse ja passiivse müügi eest, et tal oleks stiimul oma tehnoloogia litsentsida või investeerida litsentsitud tehnoloogia kasuta­ miseks. Seega sellised konkurentsipiirangud edendaks konkurentsi toetavat tehnoloogia levikut ning sellise tehnoloogia integreerimist litsentsisaaja tootmisvahendi­ tesse.

109. Ühtlasi ei ole raskekujuline konkurentsipiirang ka see, kui litsentsiandja nimetab litsentsisaaja konkreetsel territoo­ riumil oma ainsaks litsentsisaajaks, mis tähendab, et kolmandad isikud ei saa kõnealusel territooriumil litsentsi litsentsiandja tehnoloogia alusel tootmiseks. Selliste ainu­ litsentside puhul kehtib grupierand sõltumata sellest, kas leping on vastastikune, tingimusel et see ei mõjuta osapoolte võimet oma tehnoloogiaõigusi vastavatel xxxxxx tooriumidel täielikult kasutada.

(59) ELT C 130, 19.5.2010, lk 1, punkt 51.

110. Artikli 4 lõike 1 punkti c alapunkti ii kohaselt jäetakse raskekujuliste konkurentsipiirangute nimekirjast välja ja paigutatakse seega grupierandi xxxx xxxx turuosa künnise saavutamiseni olukorrad, mille puhul mittevastastikuse lepinguga piiratakse litsentsisaaja õigust müüa aktiivselt litsentsiandja poolt teisele litsentsisaajale määratud xxxxxx tooriumil või kliendirühmale. Eeltingimuseks on aga see, et kaitstav litsentsisaaja ei olnud enne lepingu sõlmimist litsentsiandja konkurent. Sellises olukorras ei ole selliste piirangute tõlgendamine raskekujuliste konkurentsipiiran­ gutena põhjendatud. Kui litsentsiandja võimaldab litsentsi­ saajale, keda enne lepingu sõlmimist turul ei olnud, kaitset nende litsentsisaajate aktiivse müügi eest, kes on litsentsi­ andja konkurendid ning olid seetõttu juba turul kanda kinnitanud, ajendavad sellised piirangud litsentsisaajat litsentsitavat tehnoloogiat tõenäoliselt tõhusamalt kasu­ tama. Teisest küljest, kui litsentsisaajad lepiksid omavahel kokku mitte müüa aktiivselt või passiivselt teatavatel xxxxxx tooriumidel või teatavatele kliendirühmadele, oleks tegu litsentsisaajate vahelise kartellikokkuleppega. Tingimusel, et selline kokkulepe xx xxxxx mingit tehnosiiret, jääks see ühtlasi TTBERi kohaldamisalast välja.

111. Artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis iii on veel üks artikli

4 lõike 1 punkti c kohase raskekujulise konkurentsipii­ rangu erand, nimelt oma tarbeks kasutamise piirangud, st nõuded, mille kohaselt litsentsisaaja võib toota litsent­ sitavat tehnoloogiat sisaldavaid tooteid ainult oma tarbeks. Kui lepinguline toode on xxxxx xxxxx toote komponent, võib litsentsisaajale olla pandud kohustus toota seda komponenti kasutamiseks ainult oma toodetes ning mitte müüa seda muudele tootjatele. Litsentsisaaja peab siiski tohtima müüa komponente oma toodete varuosa­ xxxx ning seega varustada kolmandaid osapooli, et need saaks teostada tema toodete müügijärgset teenindust. Oma tarbeks kasutuse piirangud võivad olla vajalikud, et kannustada tehnoloogia levikut, eriti konkurentide vahel, ning need kuuluvad grupierandi alla. Selliseid piiranguid käsitletakse ka jaotises 4.2.5.

112. Ja lõpuks välistatakse artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktiga iv raskekujuliste konkurentsipiirangute nimekirjast mitte­ vastastikuse lepinguga litsentsisaaja kohustus toota lepin­ gulisi tooteid ainult konkreetsele kliendile, eesmärgiga xxxx xxxxx alternatiivne tarneallikas. Seega on artikli 4 lõike 1 punkti c alapunkti iv kohaldamise tingimuseks, et litsents piirduks alternatiivse tarneallika loomisega sellele konk­ reetsele kliendile. Tingimuseks ei ole siiski ainult ühe sellise litsentsi andmine. Artikli 4 lõike 1 punkti c alapunkt iv hõlmab ka olukordi, kus rohkem kui üks

ettevõtja on saanud litsentsi sama kliendi varustamiseks. Artikli 4 lõike 1 punkti c alapunkti iv kohaldatakse sõltu­ matult litsentsilepingu kestusest. Nii hõlmab see erand näiteks ühekordset litsentsi konkreetse kliendi projekti nõuete täitmiseks. Kui litsents on antud xxxx xxx kliendi varustamiseks, on selliste lepingute turujaotamispotentsiaal piiratud. Eelkõige ei saa sellistes tingimustes eeldada, et litsentsisaaja loobuks lepingu tõttu oma tehnoloogia kasu­ tamisest.

113. Raskekujulised ei ole need konkurentide vahelistes lepin­ gutes sisalduvad piirangud, mis piiravad litsentsi ühe või mitme tooteturu või tehnilise kasutusalaga (60). Sellised piirangud kuuluvad grupierandi xxxx xxxx 20 % turuosa künnise saavutamiseni, sõltumata sellest, kas leping on vastastikune. Selliste piirangute eesmärgiks ei peeta turgude ega klientide jaotamist. Kuid grupierandi kohalda­ mise tingimuseks on, et kasutusala piirangud ei väljuks litsentsitavate tehnoloogiate raamest. Näiteks kui ka litsentsisaajatel on piiranguid tehnilistes valdkondades, milles nad saavad oma tehnoloogiaõigusi kasutada, on leping võrdväärne turgude jagamisega.

114. Grupierand kehtib sõltumata sellest, kas kasutusala piirang on sümmeetriline või asümmeetriline. Asümmeetriline kasutusala piirang vastastikuses litsentsilepingus tähendab, et mõlemad osapooled võivad kasutada vastavaid tehno­ loogiaid, mida nad litsentsivad ainult erinevate kasutus­ alade piires. Kuni osapooltel ei piirata nende oma tehno­ loogiate kasutamist, ei eeldata, et osapooled lepingu tõttu hülgaksid ala, mida hõlmab teisele osapoolele antud litsents, või hoiduksid sellele tulemast. Isegi kui litsentsi­ saajad varustavad end litsentsitava tehnoloogia kasutami­ seks litsentsitaval kasutusalal, ei pruugi sel olla mõju väljaspool litsentsi raame tootmiseks kasutatavatele ressurssidele. Selles mõttes on oluline, et piirang oleks seotud erinevate tooteturgude, tööstussektorite või kasu­ tusaladega xx xxxxx klientidega, kes on jaotatud territoo­ riumi või rühma järgi xx xxx ostavad sama tooteturu või tehnilise kasutusala raamesse jäävaid tooteid. Viimasel juhul peetakse turu jagamise riski oluliselt suuremaks (vt punkt (106) eespool). Lisaks võivad kasutusala piirangud olla vajalikud konkurentsi soodustava litsentsimise eden­ damiseks (vt punkt (212) allpool).

(60) Kasutusalapiiranguid käsitletakse põhjalikumalt alates punktist (208).

P i i r a n g u d o s a p o o l t e v õ i m e l e t e g e l e d a u u r i m i s - j a a r e n d u s t e g e v u s e g a

115. Artikli 4 lõike 1 punktis d sätestatud raskekujuline konku­ rentsipiirang hõlmab ükskõik kummale osapoolele tehta­ xxxx uurimis- ja arendustegevuse piiranguid. Mõlemad osapooled peavad saama vabalt tegeleda sõltumatu uurimis- ja arendustegevusega. See reegel kehtib sõltumata sellest, kas piirang kehtib litsentsialuses valdkonnas või muudes valdkondades. Kuid paljas asjaolu, et osapooled kohustuvad pakkuma teineteisele tulevikus oma tehnoloo­ giate täiustusi, ei tähenda sõltumatu uurimis- ja arendus­ tegevuse piiramist. Selliste lepingute mõju konkurentsile tuleb hinnata konkreetse juhtumi asjaolude järgi. Artikli 4 lõike 1 punkt d xx xxxxx osapoolele tehtavaid piiran­ guid, mis käsitlevad koos kolmandate osapooltega läbivii­ davat uurimis- ja arendustööd, kui sellised piirangud on vajalikud litsentsiandja oskusteabe kaitsmiseks avalikus­ tamise eest. Selleks et kuuluda erandi alla, peavad litsent­ siandja oskusteabe avalikustamise eest kaitsmiseks kehtes­ tatud piirangud olema sellise kaitse tagamiseks vajalikud ja proportsionaalsed. Kui näiteks litsentsisaaja teatavad töötajad määratakse lepinguga väljaõppele ning vastuta­ xxxx litsentsitava oskusteabe kasutamise eest, võib olla küllaldane keelata litsentsisaajal xxxxxx xxxx töötajail osaleda koos kolmandate osapooltega läbiviidavas uurimis- ja arendustöös. Muud kaitseabinõud võivad olla sama kohased.

L i t s e n t s i s a a j a o m a t e h n o l o o g i a k a s u t a ­

m i s e p i i r a n g u d

116. Vastavalt artikli 4 lõike 1 punktile d ei tohi litsentsisaajat piirata tema oma konkureerivate tehnoloogiaõiguste kasu­ tamisel tingimusel, et xx xxxx tehes ei kasuta litsentsiandja litsentsitavaid tehnoloogiaõigusi. Litsentsisaajal ei tohi olla tema oma tehnoloogiaõiguste suhtes tootmis- või müügikoha, tehniliste kasutusalade või tooteturgude, xxx xx toodab, tootmis- või müügimahu ega müügihinna piiranguid. Samuti ei tohi teda kohustada maksma litsent­ sitasusid tema oma tehnoloogiaõiguste alusel toodetud toodete pealt (vt punkt (101)). Lisaks ei tohi litsentsisaajat piirata tema oma tehnoloogiaõiguste litsentsimisel kolmandatele osapooltele. Kui piiratakse litsentsisaaja õigust kasutada tema oma tehnoloogiaõigusi või tegeleda uurimis- ja arendustegevusega, on tegu litsentsisaaja tehnoloogia konkurentsivõime vähendamisega. Selle mõjul väheneb konkurents olemasolevatel toote- ja tehno­ loogiaturgudel ning litsentsisaaja motivatsioon investeerida oma tehnoloogia arendamisse ja täiustamisse. Artikli 4 lõike 1 punkt d ei laiene piirangutele, mille kohaselt litsentsisaaja ei või kasutada litsentsitud tehnoloogiaga

konkureerivat kolmanda isiku tehnoloogiat. Ehkki sellised mittekonkureerimise kohustused võivad avaldada väljatõr­ juvat mõju kolmandate isikute tehnoloogiatele (vt jaotis 4.2.7), ei ole tavaliselt nende mõjuks vähendada litsentsi­ saajate stiimulit investeerida oma tehnoloogiate arenda­ xxxxx xx parandamisse.

3.4.3. Mittekonkurentide vahelised lepingud

117. TTBERi artikli 4 lõikes 2 loetletakse mittekonkurentide vahelise litsentsimisega seotud raskekujulised konkurentsi­ piirangud. Kõnealuse sätte kohaselt ei käsitleta TTBERis lepinguid, mille eesmärgiks on otseselt või kaudselt, üksikult või poolte kontrolli all olevate muude teguritega kombineeritult midagi alljärgnevast:

a) piirata kokkuleppeosalise võimet määrata hindu toodete müümisel kolmandatele osapooltele, xxxx et see piiraks tarnija võimalust kehtestada maksimaalne müügihind või soovituslik müügihind tingimusel, et kokkuleppeosaliste survel või nende pakutud stiimulite põhjal ei ulatu see fikseeritud või minimaalse müügihinnani;

b) seada piiranguid territooriumide või klientide suhtes, kellele litsentsisaaja võib lepingulisi xxxxx passiivselt müüa, välja arvatud:

i) passiivse müügi piiramine ainuõiguslikule territoo­ riumile või ainuõiguslikule kliendirühmale, mis on reserveeritud litsentsiandjale;

ii) kohustus toota lepingulisi tooteid ainult oma tarbeks, tingimusel et litsentsisaajal ei keelata müüa aktiivselt ega passiivselt lepingulisi tooteid oma toodete varuosadena kasutamiseks;

iii) kohustus toota lepingulisi tooteid ainult teatavale kliendile, kui litsents on antud eesmärgiga luua kõnealusele kliendile alternatiivne tarneallikas;

iv) hulgimüügi tasandil tegutsevate litsentsisaajate lõppkasutajatele toimuva müügi piiramine;

v) valikulise turustussüsteemi liikmete volitamata turustajatele müügi piiramine;

c) piirata jaemüügitasandil tegutsevate valikulise turustus­ süsteemi liikmeks olevate litsentsisaajate aktiivset või passiivset müüki lõppkasutajatele, xxxx et see piiraks võimalust keelata süsteemi liikmetel tegutseda asuko­ has, mille kohta puudub luba.

H i n n a k o k k u l e p p e d

118. Artikli 4 lõike 2 punktis a sätestatud raskekujuline konku­ rentsipiirang on seotud hindade fikseerimisega kolmanda­ tele osapooltele müümiseks. Täpsemalt hõlmab kõnealune säte piiranguid, mille otsene või kaudne eesmärk on sellise fikseeritud või minimaalse müügihinna või fikseeritud või minimaalse hinnataseme kehtestamine, mida litsentsiandja või -saaja peab järgima toodete müümisel kolmandatele osapooltele. Lepingute puhul, millega otseselt kehtes­ tatakse müügihind, on piirang selgepiiriline. Kuid müügihindade fikseerimiseks on ka kaudseid vahendeid. Selle näideteks on lepingud, millega fikseeritakse kasumi­ marginaalid või allahindluste maksimaalne tase, seotakse müügihind konkurentide müügihinnaga, ähvardused, hirmutamine, hoiatused, karistused või lepingu katkes­ tamine, kui ettenähtud hinnatasemest ei ole kinni peetud. Hinna fikseerimise saavutamise otseseid või kaudseid vahendeid saab tõhustada, kombineerides neid xxxxx xxxxx damise tuvastamise meetmetega, nagu hinnajälgimise süsteemi rakendamine või litsentsisaaja kohustus anda teada hinnahälvetest. Samamoodi saab otsest või kaudset hinnafikseerimist tõhustada, kombineerides seda meetme­ tega, mis vähendavad litsentsisaaja motivatsiooni alandada oma müügihinda, näiteks võib litsentsiandja kohustada litsentsisaajat kohaldama eelistatuima kliendi sätet, st kohustustust määrata ühele kliendile soodsamad tingi­ mused kui ühelegi teisele kliendile. Samu vahendeid saab kasutada, et panna maksimaalsed või soovitatavad hinnad toimima fikseeritud või minimaalsete müügihindadena. Ometi ei arvata, et see, kui litsentsiandja annab litsentsi­ saajale soovitatava hinnakirja või määrab xxxxx xxxxxx maalse hinna, põhjustaks iseenesest fikseeritud või mini­ maalseid müügihindu.

L i t s e n t s i s a a j a p a s s i i v s e m ü ü g i p i i r a n g u d

119. Artikli 4 lõike 2 punktis b nimetatakse raskekujulise konkurentsipiiranguna lepinguid või kooskõlastatud xxxxx xxxx, mille otsene või kaudne eesmärk on piirata litsent­ sitavat tehnoloogiat sisaldavate toodete passiivset müüki (61) litsentsisaajate poolt (62). Litsentsisaaja passiivse müügi piiramine võib olla selliste otseste kohustuste tulemus nagu kohustus mitte müüa teatavatele klientidele

(61) Vt passiivse müügi mõiste käesolevate suuniste punkt (108) ja verti­ kaalsete piirangute kohta käivad suunised, mida on tsiteeritud joonealuses märkuses 52, punkt 51.

(62) Nimetatud raskekujuline konkurentsipiirang kehtib liidusisest kaubandust käsitlevate tehnosiirdelepingute kohta. Tehnosiirdelepin­ gute kohta, mis käsitlevad eksportimist ühendusest välja või impor­ ti/reimporti ühendusse, vt Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C- 306/96: Javico vs. Xxxx Xxxxx Xxxxxxx, EKL 1998, lk I-1983. Kõne­ aluse otsuse punktis 20 sätestas Euroopa Xxxxx, et „sellise kokku­ leppe eesmärgiks, mille alusel edasimüüja annab tootjale lubaduse müüa lepingujärgseid tooteid ühendusest väljaspool asuval turul, ei saa pidada eesmärki mõjutada oluliselt konkurentsi ühisturul; samuti ei saa eeldada, et selline kokkulepe saaks mõjutada liikmes­ riikidevahelist kaubandust”.

või teatavate territooriumide klientidele või kohustus edas­ tada nimetatud klientide tellimused muudele litsentsisaa­ jatele. See võib tuleneda ka kaudsetest meetmetest, mille eesmärk on panna litsentsisaajat sellisest müügist loobuma, näiteks finantsiline motiveerimine ja litsentsita­ vate toodete sihtkoha kindlakstegemiseks mõeldud jälgi­ missüsteemide rakendamine. Kaudseks passiivse müügi piiramise vahendiks võivad olla ka kogusepiirangud. Komisjon ei ole seisukohal, et kogusepiirangud kui sellised teeniksid tingimata seda eesmärki. Seisukoht on aga teine, kui kogusepiiranguid kasutatakse nende aluseks oleva turujaotuskokkuleppe rakendamiseks. Selle tunnusteks on koguste muutmine aja jooksul, et need kataks xxxx koha­ liku nõudluse, kogusepiirangute kombineerimine xxxxxx tusega müüa territooriumidel minimaalseid koguseid ning territooriumil müümisega seotud minimaalse litsent­ sitasu kohustus, toodete sihtpunktist sõltuvad erinevad litsentsitasu määrad ning üksikute litsentsisaajate poolt müüdavate toodete sihtpunkti jälgimine. Litsentsisaajate passiivset müüki hõlmaval üldisel raskekujulisel konku­ rentsipiirangul on mitu erandit, mida käsitletakse punk­ tides (120) kuni (125).

120. Erand 1: Artikli 4 lõike 2 punkt b xx xxxxx litsentsiandjale pandavaid müügipiiranguid (ei aktiivseid ega passiivseid). Kõik litsentsiandjale pandavad müügipiirangud kuuluvad grupierandi alla, kui turuosa künnis ei ületa 30 %. Sama kehtib kõigi litsentsisaaja aktiivse müügi piirangute kohta, välja arvatud see, mida on öeldud aktiivse müügi kohta punktis (125). Aktiivse müügi piirangute grupierand põhineb eeldusel, et sellised piirangud edendavad investee­ ringuid, hinnavälist konkurentsi ning litsentsisaajate paku­ xxxxxx teenuste kvaliteedi paranemist tasuta kasutamise ja viivitusprobleemide lahendamise kaudu. Litsentsisaajate territooriumide või kliendirühmade vahelise aktiivse müügi piirangute puhul ei ole isegi vajalik, et kaitstud litsentsisaajale oleks antud ainuõiguslik territoorium või kliendirühm. Grupierand kehtib ka aktiivse müügi xxxxxxx xxxx suhtes, kui konkreetsele territooriumile või kliendi­ rühmale on kinnitatud mitu litsentsisaajat. Kui litsentsi­ saaja võib xxxx xxxxxx, et tal tuleb konkureerida aktiivses müügis xxxx piiratud arvu sama piirkonna teiste litsentsi­ saajatega xx xxxxx lisaks litsentsisaajatega väljaspool xxxxxx tooriumi, edendab see tõenäoliselt tõhusust parandavate investeeringute tegemist.

121. Erand 2: Litsentsisaajate aktiivse ja passiivse müügi piiramine litsentsiandjale reserveeritud ainuõigusliku xxxxxx tooriumi või kliendirühmaga ei ole raskekujuline konku­ rentsipiirang (vt artikli 4 lõike 2 punkti b alapunkt i) ja kuulub grupierandi alla. Eeldatakse, et sellised piirangud, kui nad on konkurentsi piiravad, edendavad kuni turuosa künnise saavutamiseni konkurentsi soodustavat tehno­ loogia levikut ning sellise tehnoloogia integreerimist litsentsisaaja tootmisvahenditesse. Selleks et territoorium või kliendirühm oleks reserveeritud litsentsiandjale, ei pea litsentsiandja tegelikult tootma litsentsitavat tehnoloo­ giat kasutades kõnealusel territooriumil või kõnealusele

122. Erand 3: Artikli 4 lõike 2 punkti b alapunkti ii kohaselt kuulub grupierandi alla piirang, mille puhul litsentsisaaja on kohustatud tootma litsentsitavat tehnoloogiat sisalda­ xxxx tooteid ainult oma tarbeks. Kui lepinguline toode on xxxxx xxxxx toote komponent, võib litsentsisaajale olla pandud kohustus kasutada seda ainult oma toodetes ning mitte müüa seda muudele tootjatele. Litsentsisaaja peab siiski tohtima müüa tooteid aktiivselt ja passiivselt oma toodete varuosadena ning seega varustada xxxxxxx xxxx osapooli, et need saaks teostada tema toodete müügijärgset teenindust. Oma tarbeks kasutamise piiran­ guid käsitletakse ka jaotises 4.2.5.

123. Erand 4: Nagu konkurentide vaheliste lepingute puhul (vt punkt (112) eespool), kehtib grupierand ka lepingute suhtes, mille puhul litsentsisaaja on kohustatud tootma lepingulisi tooteid ainult konkreetsele kliendile, et tagada talle alternatiivne tarneallikas, sõltumatult litsentsilepingu kestusest (vrd artikli 4 lõike 2 punkti b alapunkt iii). Mittekonkurentide vaheliste lepingute puhul ei kuulu sellised piirangud tõenäoliselt artikli 101 lõike 1 kohalda­ misalasse.

124. Erand 5: Artikli 4 lõike 2 punkti b alapunkti iv kohaselt kuulub hulgimüüjast litsentsisaaja kohustus mitte müüa lõppkasutajatele, seega müüa xxxx hulgimüüjatele, xxxxxxx xxxxx xxxx. Selline kohustus võimaldab litsentsiandjal määrata litsentsisaajale hulgimüügi funktsiooni ning see jääb enamasti artikli 101 lõike 1 kohaldamisalast välja (63).

125. Erand 6: Ja lõpuks kuulub artikli 4 lõike 2 punkti b alapunkti v kohase grupierandi alla litsentsisaaja piirang mitte müüa volitamata edasimüüjatele. See erand võimaldab litsentsiandjal panna litsentsisaajale kohustuse osaleda valikulises turustussüsteemis. Sellisel juhul peavad litsentsisaajad aga artikli 4 lõike 2 punkti c kohaselt tohtima müüa nii aktiivselt kui ka passiivselt lõpptarbija­ tele, mis ei välista võimalust piirata litsentsisaaja tegevust artikli 4 lõike 2 punkti b alapunktis iv sätestatud hulgi­ müügi funktsiooniga (vt punkt (124)). Piirkonnas, kus litsentsiandja kasutab valikulist turustussüsteemi, ei või kõnealust süsteemi kombineerida ainuõiguslike territooriu­ mide või kliendirühmadega, kui see tooks xxxxx artikli 4 lõike 2 punkti c tähenduses raskekujuliste konkurentsipii­ rangute hulka kuuluva lõppkasutajatele aktiivse või passiivse müügi piirangu, xxxx et see piiraks võimalust keelata litsentsisaajal tegutseda asukohas, mille kohta puudub luba.

kliendirühmale. Territooriumi või kliendirühma võib xxxxxx  

veerida litsentsiandjale ka hilisemaks kasutamiseks.

(63) Vt selle kohta kohtuasi 26/76: Metro (I), EKL 1977, lk 1875.

126. Ehkki litsentsisaajate eksklusiivsele territooriumile või teisele litsentsisaajale eraldatud kliendirühmale passiivse müügi piirangud kujutavad endast tavaliselt raskekujulisi konkurentsipiiranguid, võivad need jääda teatud ajaks artikli 101 lõike 1 kohaldamisalast välja, kui kaitstud litsentsisaajal on neid piiranguid uuele turule pääsemiseks objektiivselt vaja. Nii võib see olla juhul, kui litsentsisaajad peavad uue turu kasutuselevõtmiseks ja arendamiseks tegema suuri investeeringuid tootmisvahenditesse ja reklaamimeetmetesse. Uut litsentsisaajat varitsevad ohud võivad seetõttu olla tõenäoliselt suured, eriti seetõttu, et reklaamikulud ja konkreetse tehnoloogia alusel tootmiseks vajalikud investeeringud on sageli pöördumatud, st lahkudes kõnealuselt konkreetselt tegevusalalt ei saa litsentsisaaja investeeringut kasutada muudeks tegevusteks ega müüa muudmoodi xxx xxxx märkimisväärse kahju­ miga. Näiteks võib litsentsisaaja esimesena toota ja müüa uut liiki toodet või esimesena kohaldada uut tehnoloogiat. Sellistes olukordades on sageli nii, et litsentsisaaja xx xxxxx litsentsilepingut, kui ta ei saa teatavaks ajavahemikuks kaitset muude litsentsisaajate (aktiivse ja) passiivse müügi eest tema territooriumil või tema kliendirühmadele. Kui litsentsisaaja peab uue turu avamiseks ja arendamiseks tegema märkimisväärseid investeeringuid, jäävad teiste litsentsisaajate sellisel territooriumil või sellisele kliendi­ rühmale passiivse müügi piirangud artikli 101 lõike 1 kohaldamisalast välja ajavahemikuks, mida litsentsisaaja vajab kõnealuste investeeringute tasuvaks muutmiseks. Enamikel juhtudel loetaks litsentsisaaja poolt tehtud inves­ teeringute tasuvaks muutmise ajavahemikuks kuni kaks aastat alates päevast, mil kõnealune litsentsisaaja xxx xxxxxx gulise toote esmakordselt ainuõigusliku territooriumi turule või xxxx xxx ainuõiguslikule kliendirühmale. Üksikjuhtudel võib xxxx xxxx kaitsta litsentsisaajat pikemalt, et litsentsisaaja saaks muuta tema poolt tehtud investee­ ringud tasuvaks.

127. Samuti ei pruugi kõigile litsentsisaajatele kehtestatud teata­ vatele lõpptarbijate kategooriatele müümise keeld olla konkurentsi piirav, kui sellist piirangut on objektiivselt vaja ohutuse või tervishoiuga seotud põhjustel kõnealuse toote ohtliku olemuse tõttu.

3.5. Välja jäetud piirangud

128. TTBERi artiklis 5 on loetletud xxxx liiki piiranguid, mis ei kuulu grupierandi alla ning mille puhul on seega vaja individuaalselt hinnata nende konkurentsivastaseid ja konkurentsi soodustavaid mõjusid. Artikli 5 eesmärk on vältida grupierandi kohaldamist lepingute suhtes, mis võiksid kahandada motivatsiooni uuendusteks. Artiklist 5

tuleneb, et selles sisalduvate piirangute kaasamine litsent­ silepingusse ei takista grupierandi kohaldamist lepingu ülejäänud osa suhtes, kui ülejäänud osa on välja jäetud piirangu(te)st eraldatav. Grupierandi kohaldamisalast jääb välja ainult üksikpiirang, mis tähendab, et on vaja indivi­ duaalset hindamist.

Tagasiloovutamise ainukohustused

129. TTBERi artikli 5 lõike 1 punktis a on käsitletud tagasiloo­ vutamise ainukohustusi (st litsentsisaaja täiustuste ainu­ õiguslikku tagasi litsentsimist litsentsiandjale) või litsentsi­ tava tehnoloogia täiustustega seotud õiguste loovutamist litsentsiandjale. Kohustus anda litsentsiandjale ainuõiguslik litsents litsentsitava tehnoloogia täiustuste osas või loov­ utada täiustusega seotud õigused litsentsiandjale vähendab tõenäoliselt litsentsisaaja motivatsiooni uuendusteks, sest see takistab tal täiustusi kasutada, sealhulgas litsentsida neid kolmandatele osapooltele. Ainuõiguslik tagasi litsent­ simine on tagasi litsentsimine, mis takistab litsentsisaajal (antud juhul uuendajal ja täiustuse litsentsiandjal) täiustust kasutada (kas enda tootmiseks või litsentsimiseks xxxxxxx datele osapooltele). Xxxx xxx juhul, kui täiustus on seotud sama rakendusalaga kui litsentsitaval tehnoloogial, kui ka juhul, kui litsentsisaaja töötab välja litsentsitava tehno­ loogia uue rakendusala. Artikli 5 lõike 1 punkti a kohaselt ei kuulu sellised kohustused grupierandi kohaldamisalasse.

130. Artikli 5 lõike 1 punkti a kohaldamine ei sõltu sellest, kas litsentsiandja tasub täiustuse saamise või ainuõigusliku litsentsi omandamise eest või mitte. Xxxxx xxxx võib sellise tasu olemasolu xx xxxx olla oluline tegur artikli 101 kohasel individuaalsel hindamisel. Kui tagasiloovutamine toimub tasu eest, on vähem tõenäoline, et see pärsiks litsentsisaaja motivatsiooni uuendusteks. Hinnates xxxxxxx xxxxx kohaldamisel välja jäävaid tagasiloovutamise ainuko­ hustusi, on litsentsiandja positsioon tehnoloogiaturul samuti oluline tegur. Mida tugevam on litsentsiandja positsioon, seda tõenäolisem on, et tagasiloovutamise ainukohustustel on innovatsioonikonkurentsile piirav mõju. Mida tugevam on litsentsiandja tehnoloogia posit­ sioon, seda tähtsam on, et litsentsisaaja võiks saada oluli­ seks uuenduste ja tulevase konkurentsi allikaks. Tagasiloo­ vutamise kohustuste negatiivset mõju võib suurendada selliseid kohustusi sisaldavate paralleelsete litsentsilepin­ gute võrkude olemasolu. Kui olemasolevaid tehnoloogiaid kontrollib piiratud arv litsentsiandjaid, kes panevad litsent­ sisaajatele tagasiloovutamise ainukohustused, on konku­ rentsivastase mõju oht suurem kui juhul, kui tehnoloo­ giaid on palju ning ainult mõned neist on litsentsitud tagasiloovutamise ainukohustuse tingimusega.

131. Tagasiloovutamise mitteainukohustused kuuluvad TTBERi grupierandi kaitse kohaldamisalasse. See on nii ka juhul, kui need ei ole vastastikused, st kohustus on xxxx litsent­ sisaajal, ning kui litsentsiandjal on lepingu kohaselt õigus täiustused muudele litsentsisaajatele edastada. Mittevastas­ tikune tagasiloovutamise kohustus võib soodustada uue tehnoloogia levikut, võimaldades litsentsiandjal vabalt määrata, kas ja mil määral anda oma täiustusi edasi litsentsisaajatele. Ka edastamisklausel võib soodustada tehnoloogia levikut, eelkõige kui iga litsentsisaaja teab lepingu sõlmimisel, et tal on muude litsentsisaajatega võrdsed tingimused tehnoloogia suhtes, millel ta tootmine põhineb.

132. Tagasiloovutamise mitteainukohustused võivad mõjuda uuendustele negatiivselt eriti konkurentide vahelise vastas­ tikuse litsentsimise korral, xxx xxxxxx osapoole tagasiloo­ vutamise ainuõigus on kombineeritud mõlema osapoole kohustusega jagada teise osapoolega oma tehnoloogia täiustusi. Kõigi täiustuste jagamine konkurentide vahel võib takistada konkurentidel saavutada üksteise ees konkurentsieeliseid (vt ka punkt (241) allpool). Kuid kui litsentsi eesmärk on xxxxxx xxxx arendada oma tehnoloo­ giaid ning see ei nõua neilt sama tehnoloogilise baasi kasutamist oma toodete konstrueerimisel, siis tõenäoliselt ei takista see osapooli üksteise ees konkurentsieeliseid saavutamast. Nii on see juhul, kui litsentsi eesmärk on luua tööstusdisainivabadus, mitte parandada litsentsisaaja tehnoloogilist baasi.

Mittevaidlustamis- ja lõpetamisklauslid

133. TTBERi artikli 5 lõike 1 punktis b sätestatud välja jäetud piirang on seotud mittevaidlustamisklausliga, st otsese või kaudse kohustusega mitte vaidlustada litsentsiandja intel­ lektuaalomandi kehtivust, xxxx et see piiraks litsentsiandja võimalust ainuõigusliku litsentsi puhul tehnosiirde kokku­ xxxx lõpetada juhul, kui litsentsisaaja vaidlustab litsentsitud tehnoloogiaõiguste kehtivuse.

134. Mittevaidlustamisklauslite grupierandi kohaldamisalast välja jätmise põhjuseks on asjaolu, et litsentsisaajad suudavad tavaliselt kõige paremini määrata, kas intellek­ tuaalomandiõigus kehtib. Moonutamata konkurentsi huvides ning kooskõlas intellektuaalomandi kaitse alus­ põhimõtetega tuleb kehtetud intellektuaalomandiõigused kõrvaldada. Kehtetu intellektuaalomandiõigus pigem lämmatab innovatsiooni, kui soodustab seda. Artikli 101 lõige 1 kehtib tõenäoliselt mittevaidlustamisklauslite suhtes, kui litsentsitav tehnoloogia on väärtuslik ning vähendab seetõttu nende ettevõtjate konkurentsivõimet, xxxxxx xxxx tehnoloogiat kasutada ei lasta või kes saavad

seda xxxx xxxx litsentsitasu eest. Sellistel juhtudel ei ole artikli 101 lõike 3 tingimused tõenäoliselt täidetud. Kui litsentsitud tehnoloogia on aga seotud tehniliselt vana­ nenud protsessiga, mida litsentsisaaja ei kasuta või mille litsents on tasuta, siis konkurentsipiirangut ei teki (64). Vt mittevaidlustamise klauslite kohta vahenduskokkulepete kontekstis punktid (242) ja (243).

135. Klausel, millega kohustatakse litsentsisaajat mitte vaidlus­ tama tehnoloogiaõiguste omandiõigust, ei kujuta endast tavaliselt konkurentsipiirangut artikli 101 lõike 1 tähen­ duses. Kas tehnoloogiaõigused kuuluvad litsentsiandjale või mitte, tehnoloogia kasutamine litsentsisaaja xx xxxxx teiste isikute poolt, sõltub igal juhul litsentsi saamisest ning konkurentsi seega üldiselt ei mõjutataks (65).

136. TTBERi artikli 5 lõike 1 punktiga b jäetakse mitteainuõi­ guslike litsentside kontekstis grupierandi kaitse alt välja ka litsentsiandja õigus lõpetada kokkulepe juhul, kui litsent­ sisaaja vaidlustab litsentsiandjale Euroopa Liidus kuuluvate intellektuaalomandiõiguste kehtivuse. Sellise lõpetamis­ õiguse mõju võib olla samasugune kui mittevaidlustamisk­ lauslil, eelkõige juhul, kui litsentsiandja tehnoloogiast loobumine tooks litsentsisaajale xxxxx märkimisväärse kahjumi (näiteks kui litsentsisaaja on juba investeerinud eritehnikasse või -vahenditesse, mida ei saa kasutada toot­ miseks muu tehnoloogiaga) või kui litsentsiandja tehno­ loogia on litsentsisaaja toodangu oluline sisend. Näiteks standardsete oluliste patentide puhul peab standardile vastavat toodet valmistav litsentsisaaja tingimata kasutama kõiki standardile tuginevaid patente. Sellisel juhul võib asjaomaste patentide kehtivuse vaidlustamine tehnosiirde kokkuleppe lõpetamisel xxxxx xxxx märkimisväärse kahjumi. Kui litsentsiandja tehnoloogia ei ole standardi seisukohast oluline, kuid tema turupositsioon on väga oluline, võib ka stiimul seda mitte vaidlustada olla suur, võttes arvesse litsentsisaaja raskusi sisselitsentsimiseks elujõulise alternatiivse tehnoloogia leidmisel. Küsimust, kas litsentsisaaja kasumi kadu oleks märkimisväärne ning see toimiks seetõttu olulise stiimulina mitte vaidlustada, tuleks hinnata üksikjuhtumite xxxxx.

137. Punktis (136) kirjeldatud juhtudel võib intellektuaaloman­ diõiguste kehtivuse vaidlustamine olla litsentsisaaja seisu­ kohast takistatud, kui ta riskiks litsentsilepingu lõpetami­ sega ja kannaks seega märkimisväärseid xxxxx, mis lähevad oluliselt kaugemale tema litsentsitasu kohustustest. Tuleks aga märkida xx xxxx, et väljaspool nende stsenaariumide konteksti ei paku lõpetamisklausel tihtipeale märkimis­ väärset stiimulit mitte vaidlustada, mistõttu ei xxx xxxxx mõju samasugune kui mittevaidlustamisklauslil.

(64) Vt selle kohta kohtuasi 65/86: Bayer vs. Xxxxxxxxx, EKL 1988, lk 5249.

(65) Vt kaubamärgi omandiõiguse vaidlustamise kohta komisjoni otsus Moosehead/Xxxxxxxxx kohta (EÜT L 100, 20.4.1990, lk 32).

138. Avalik huvi suurendada litsentsiandja huvi anda litsentse, mitte olles sunnitud jätkama koostööd litsentsisaajaga, kes vaidlustab litsentsilepingu sisu, tuleb tasakaalustada üldsuse huviga kõrvaldada majandustegevuse takistused, mis võivad esile kerkida siis, kui intellektuaalomandiõigus anti ekslikult (66). Nende huvide tasakaalustamisel tuleks arvesse xxxxx xxxx, kas litsentsisaaja täidab vaidlustamise ajal kõiki lepingust tulenevaid kohustusi, sealhulgas kohustust tasuda kokkulepitud litsentsitasusid.

139. Ainuõiguslike litsentside puhul on lõpetamisklauslite konkurentsivastane mõju tavaliselt vähem tõenäoline. Pärast litsentsi andmist võib litsentsiandja xxxxx end erili­ sest sõltuvuse olukorrast, kuna litsentsisaaja on tema ainus litsentsitud tehnoloogiaõigustega seonduv sissetulekualli­ kas, kui litsentsitasud sõltuvad tootmisest litsentsitud tehnoloogiaõiguste alusel, milline võib tihti olla tõhus viis litsentsitasude struktureerimiseks. Selles olukorras võivad uuendustegevuse ja litsentside andmise stiimulid sattuda ohtu näiteks juhul, kui litsentsiandja satuks „lepin­ gulõksu” ainuõigusliku litsentsisaajaga, kes ei tee enam märkimisväärseid pingutusi litsentsitud tehnoloogiaõiguste alusel toodetud/toodetava toote arendamiseks, tootmiseks ega turustamiseks (67). See on ka põhjus, miks TTBERiga nähakse ette ainuõiguslike litsentsilepingute lõpetamisk­ lauslite grupierand kui ka muud grupierandi kaitse tingi­ mused, näiteks kinnipidamine turuosa künnisest, on xxxxxx tud. Väljaspool grupierandi kaitset tuleb hinnata üksikjuh­ tumeid, võttes arvesse punktis (138) kirjeldatud erinevaid huvisid.

140. Lisaks suhtub komisjon soosivamalt oskusteabega seotud mittevaidlustamis- ja lõpetamisklauslitesse, xxx xxxx juba avaldatud litsentsitavat oskusteavet on tõenäoliselt võimatu või väga xxxxx tagasi saada. Sellistel juhtudel soodustab litsentsisaaja kohustus mitte vaidlustada litsent­ sitavat oskusteavet uue tehnoloogia levikut, eelkõige võimaldades nõrgematel litsentsiandjatel litsentsida tugeva­ maid litsentsisaajaid, kartmata vaidlustamist niipea, kui litsentsisaaja on oskusteabe omandanud. Seetõttu ei jäeta TTBERi kohaldamisalast välja üksnes oskusteabega seotud mittevaidlustamis- ja lõpetamisklausleid.

(Mittekonkurentide vahel) litsentsisaaja xxxxx xxx tehnoloogia kasutamise ja väljatöötamise piiramine

141. Artikli 5 lõige 2 jätab mittekonkurentide vahelise lepingu korral grupierandi kohaldamisalast välja kõik otsesed või kaudsed kohustused, mis piiravad litsentsisaaja võimalust kasutada oma tehnoloogiaõigusi või piiravad kokkuleppe

(66) Kohtuasi 193/83: Windsurfing International, EKL 1986, lk 611, punkt 92.

(67) Seoses lepinguga, mis tehniliselt võttes ei ole ainuõiguslik leping xx xxxxx lõpetamisklausel ei kuulu seega TTBERi kohase grupierandi kaitse alla, võib litsentsiandja olla konkreetsel juhul samasuguses

osapoolte võimalust tegelda uurimis- ja arendustegevu­ sega, välja arvatud juhul, xxx xxxxxxx piirang on hädavajalik selleks, et xxxxx xxx litsentsitava oskusteabe avalikustamine kolmandatele osapooltele. Selle tingimuse sisu on sama, mis konkurentide vahelistes lepingutes sisalduvaid raskekujulisi konkurentsipiiranguid käsitleval artikli 4 lõike 1 punktil d, mida käsitleti käesolevate suuniste punktides (115) ja (116). Kuid mittekonkurentide vaheliste lepingute puhul ei saa selliseid piiranguid üldiselt konku­ rentsile kahjulikeks pidada või eeldada, et artikli 101 lõike

3 tingimused ei ole üldiselt täidetud (68). Seetõttu tuleb seda hinnata igal juhul eraldi.

142. Mittekonkurentide vaheliste lepingute puhul ei oma litsentsisaaja tavaliselt konkureerivat tehnoloogiat. Siiski võib olla juhtumeid, mille puhul osapooli loetakse xxxxxxx xxxxx kohaldamiseks mittekonkurentideks, vaatamata asjaolule, et litsentsisaaja omab konkureerivat tehnoloo­ giat. Olukord on selline, kui litsentsisaaja omab tehnoloo­ giat, kuid ei litsentsi seda ning litsentsiandja ei ole ei tegelik ega potentsiaalne tooteturu varustaja. Grupierandi kohaldamisel ei ole osapooled sellises olukorras konku­ rendid ei tehnoloogia- ega järgneval tooteturul (69). Sellistel juhtudel on oluline tagada, et ei piirataks litsentsisaaja võimalust kasutada oma tehnoloogiat ning arendada seda. See tehnoloogia põhjustab turul konkurentsisurvet, mis tuleks säilitada. Sellises olukorras peetakse litsentsi­ saaja oma tehnoloogiaõiguste kasutamise või uurimis- ja arendustegevuse piiramist tavaliselt konkurentsi piiravaks ning artikli 101 lõike 3 tingimustele mittevastavaks. Näiteks litsentsisaaja kohustamine litsentsitasu maksma mitte ainult tema litsentsitava tehnoloogia alusel toodeta­ vate toodete, xxxx xx ainult ta oma tehnoloogia alusel toodetavate toodete pealt piirab üldiselt tema võimalusi kasutada oma tehnoloogiat ning tuleb seega grupierandi kohaldamisalast välja jätta.

143. Juhtudel, kui litsentsisaaja ei oma konkureerivat tehnoloo­ giat ega arenda veel sellist tehnoloogiat, võib osapoolte sõltumatu uurimis- ja arendustegevuse võimaluse piiramine olla konkurentsi piirav, xxx xxxxx on xxxx xxxxx xxxx tehnoloogiaid. Sellisel juhul võivad osapooled olla turu olulised (potentsiaalsed) innovatsiooniallikad. See on eriti nii, kui osapooltel on vajalikud vahendid ja oskused uurimis- ja arendustegevuseks. Sellisel juhul ei ole artikli

101 lõike 3 tingimused tõenäoliselt täidetud. Kui aga saadaval on mitmeid tehnoloogiaid ning osapooltel ei ole vajalikke vahendeid ja oskusi, jääb uurimis- ja arendus­ tegevuse piirang tõenäoliselt artikli 101 lõike 1 kohalda­ misalast välja, sest puudub märkimisväärne piirav mõju või ei ole täidetud artikli 101 lõike 3 tingimused. Piirang võib soodustada uue tehnoloogia levikut, tagades litsent­ siandjale, et litsents xx xxx uut konkurenti, ning innustades

sõltuvuse olukorras litsentsisaaja puhul, kellel on märkimisväärne  

ostja võim. Sellist sõltuvust võetakse arvesse üksikjuhtumi hindami­ sel.

(68) Vt punkt (14) eespool.

(69) Vt punkt (36) eespool.

litsentsisaajat keskenduma litsentsitava tehnoloogia kasu­ tamisele ja arendamisele. Lisaks kehtib artikli 101 lõige 1 ainult juhul, kui leping vähendab litsentsisaaja motivat­ siooni täiustada ja kasutada oma tehnoloogiat. See on näiteks ebatõenäoline juhul, kui litsentsiandjal on õigus litsentsileping katkestada, kui litsentsisaaja hakkab tootma oma konkureeriva tehnoloogia alusel. Selline õigus ei vähenda litsentsisaaja motivatsiooni uuenduste tegemiseks, sest lepingu saab lõpetada ainult juhul, kui on välja töötatud majanduslikult tasuv tehnoloogia ning selle alusel toodetavad tooted on turule viimiseks valmis.

3.6. Grupierandi määruse tühistamine ja kohaldamata jätmine

3.6.1. Tühistamismenetlus

144. Vastavalt TTBERi artiklile 6 võivad komisjon ja liikmes­ riikide konkurentsiasutused tühistada grupierandi üksikute lepingute suhtes, mis on tõenäoliselt konkurentsivastase mõjuga (arvesse tuleb xxxxx xxx tegelikku kui ka potent­ siaalset mõju) ega täida artikli 101 lõike 3 tingimusi. Liik­ mesriikide konkurentsiasutuste pädevus grupierandit tühis­ tada on piiratud juhtudega, mille puhul asjaomane geograafiline turg ei ole suurem kui asjaomase liikmesriigi territoorium.

145. Artikli 101 lõike 3 neli tingimust on kumulatiivsed ning peavad erandieeskirja kohaldamiseks täidetud olema (70). Seetõttu saab grupierandit tühistada, kui konkreetne leping ei täida üht või mitut neljast tingimusest.

146. Kui kohaldatakse tühistamismenetlust, on tühistava asutuse xxxxx tõendada, et leping on artikli 101 lõike 1 kohaldamisalas ning et see ei täida artikli 101 lõike 3 kõiki nelja tingimust. Tingimusel, et tühistamine tähendab, et kõnealune leping piirab konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses ega täida artikli 101 lõike 3 tingimusi, peab tühistamisega kaasnema negatiivne otsus, mis põhineb määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklil 5, 7 või 9.

147. Vastavalt TTBERi artiklile 6 võib tühistamine olla eriti põhjendatud järgmistel asjaoludel:

(70) Vt selle kohta EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise suuniste punkt 42, mida on tsiteeritud joonealuses märkuses 3.

a) kui kolmandate isikute turulepääs on piiratud näiteks samalaadsete piiravate kokkulepete, millega keelatakse litsentsisaajatel kasutada kolmandate isikute tehnoloo­ giaid, paralleelsete võrgustike kumulatiivse mõju tõttu;

b) kui potentsiaalsete litsentsisaajate turulepääs on piiratud näiteks samalaadsete, litsentsiandjatel teistele litsentsisaajatele litsentside andmist takistavate kokku­ lepete paralleelsete võrgustike kumulatiivse mõju tõttu või kuna ainus asjaomaseid tehnoloogiaõigusi litsentsiv tehnoloogiaomanik sõlmib ainuõigusliku litsentsi litsentsisaajaga, kes juba tegutseb tooteturul asendata­ vate tehnoloogiaõiguste alusel. Asjaomastena kvalifit­ seerumiseks peavad tehnoloogiaõigused olema asenda­ tavad nii tehniliselt kui ka kaubanduslikult, et litsentsi­ saaja saaks asjaomasel tooteturul aktiivne olla.

148. Raskekujuliste konkurentsipiirangute xx xxxxx jäetud xxxxxxx xxxx nimekirja sisaldavate TTBERi artiklite 4 ja 5 eesmärk on tagada, et grupierandi alla kuuluvad lepingud ei xxxxxx xxxx uuendusmotivatsiooni, ei lükkaks edasi tehnoloogia levikut ega takistaks liigselt konkurentsi litsentsiandja ja litsentsisaaja või -saajate vahel. Ometi xx xxxx raskekuju­ liste konkurentsipiirangute xx xxxxx jäetud piirangute nime­ kiri arvesse litsentsilepingute kõiki võimalikke mõjusid. Näiteks ei arvesta grupierand litsentsilepingute võrgus sisalduvate samalaadsete piirangute kumulatiivset mõju. Litsentsilepingud võivad viia kolmandate osapoolte välja­ tõrjumiseni nii litsentsiandja kui ka litsentsisaaja tasandil. Muude litsentsiandjate väljatõrjumine võib tuleneda nende litsentsilepingute kumulatiivsest mõjust, millega litsentsi­ saajatel keelatakse konkureerivate tehnoloogiate kasuta­ mine ja mis viib muude (potentsiaalsete) litsentsiandjate väljatõrjumiseni. Litsentsiandjate väljatõrjumise oht võib kergesti tekkida juhul, kui enamik turul tegutsevatest ette­ võtjatest, kes võiks samahästi xxxxx konkureeriva litsentsi, ei saa seda piiravate lepingute tõttu teha xx xxx tõkked potentsiaalsete litsentsisaajate turuletulekuks on kõrged. Litsentsisaajate väljatõrjumine võib tuleneda selliste litsent­ silepingute kumulatiivsest mõjust, millega litsentsiandjatel keelatakse litsentside andmine muudele litsentsisaajatele ja takistatakse potentsiaalsete litsentsisaajate juurdepääsu tehnoloogiale. Väljatõrjumise küsimust käsitletakse üksik­ asjalikumalt jaotistes 4.2.2 ja 4.2.7. Xxxxx xxxxx võib

komisjon grupierandi tõenäoliselt tühistada, kui oluline arv konkureerivate tehnoloogiate litsentsiandjaid sunnib oma litsentsisaajaid üksiklepingutega pakkuma xx xxxxx teiste litsentsiandjatega kokkulepitud soodsamaid tingi­ musi.

3.6.2. Grupierandi määruse kohaldamata jätmine

149. TTBERi artikkel 7 võimaldab komisjonil jätta samalaadsete lepingute paralleelsed võrgud TTBERi kohaldamisalast välja juhul, kui need hõlmavad üle 50 % asjaomasest turust. Sellised meetmed ei ole suunatud üksikettevõtjatele, xxxx kõigile ettevõtjatele, xxxxx lepingud on määratletud määruses, millega deklareeritakse, et TTBERi ei kohaldata.

150. Võttes arvesse, et TTBERist tulenevate soodustuste tühis­ tamine komisjoni poolt artikli 6 alusel tähendab otsuse vastuvõtmist määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 7 või 9 alusel, on TTBERi artikli 7 kohase komisjonipoolse määruse (TTBERi mittekohaldamise kohta) tulemuseks ainult TTBERi soodustuste kõrvaldamine ja artikli 101 lõigete 1 ja 3 täiemahulise kohaldamise taastamine asjaomaste piirangute ja turgude osas. Kui võetakse vastu määrus, millega TTBERi kohaldamine lõpetatakse konk­ reetsel turul teatavaid piiranguid sisaldavate lepingute suhtes, leiab juhiseid artikli 101 kohaldamiseks üksiklepin­ gute suhtes Euroopa Liidu kohtute asjaomase pretsedendi­ õiguse ning komisjoni teatiste ning varasemate otsustega väljatöötatud kriteeriumidest. Vajaduse korral teeb komisjon üksikjuhtumi kohta otsuse, millest kõik asjaomasel turul tegutsevad ettevõtjad saavad juhinduda.

151. 50 % turuhõive suhte arvutamiseks tuleb arvesse xxxxx iga üksikut turule samalaadset mõju omavat piirangut või piirangute kombinatsiooni sisaldavate litsentsilepingute võrku.

152. TTBERi artiklis 7 ei ole sätestatud komisjoni kohustust xxxxx meetmeid, kui 50 % turuhõlmavuse piir on ületatud. Üldjuhul on artikli 7 kohase määruse vastuvõtmine asjakohane, kui on tõenäoline, et pääs asjaomasele turule või konkurents sellel on oluliselt raskendatud. Artikli 7 kohaldamise vajaduse määramiseks kaalub komisjon kõigepealt, kas oleks asjakohasem erandi tühistamine üksikjuhtumi puhul. See võib eelkõige sõltuda sellest, kui palju on neid konkureerivaid ettevõtjaid, kes konku­ rentsile avalduvale kumulatiivsele mõjule xxxxx aitavad, või neid geograafilisi turge Euroopa Liidus, millele see mõju avaldab.

153. Igas artikli 7 kohaselt vastuvõetavas määruses tuleb selge­ sõnaliselt määrata kindlaks selle kohaldamisala. Seetõttu peab komisjon esiteks määratlema asjaomase xxxxx xx geograafilise(d) turu(d), ja teiseks tuvastama litsentsimisega kaasneva piirangu, mille suhtes TTBERi enam ei kohaldata. Mis puutub viimasesse, siis võib komisjon viia määruse kohaldamisala kooskõlla konkurentsiküsimusega, mida ta

määruse kohaldamisala ainult teatavat kehtivusaega ületa­ vate konkurentsikeeldudega. Nii võivad lühemaajalised või vähem piiravad lepingud välja jääda seetõttu, et nende piirangute väljatõrjumise tase on xxxxxxx. Vajaduse korral võib komisjon samuti anda selgitusi, täpsustades, kui suurt turuosa võib asjaomase turu kontekstis pidada liiga väikeseks, et üks ettevõtja saaks konkurentsile aval­ duvale kumulatiivsele mõjule olulisel määral xxxxx aidata. Üldiselt kui üksiku litsentsiandja poolt litsentsitud tehno­ loogiat sisaldavate toodete turuosa ei ületa 5 %, ei arvata, et selle tehnoloogiaga seotud leping või lepingute võrk annaks olulise panuse kumulatiivsesse väljatõrjuvasse mõjusse (71).

154. Vähemalt kuuekuune üleminekuperiood, mille komisjon peab artikli 7 lõike 2 kohaselt määrama, peaks võimal­ dama asjaomastel ettevõtjatel kohandada oma lepinguid nii, et nendes võetaks arvesse määrust, millega deklaree­ ritakse, et TTBERi ei kohaldata.

155. Määrus, millega deklareeritakse, et TTBERi ei kohaldata, ei mõjuta grupierandi aluseid lepinguid enne selle jõustumist.

4. ARTIKLI 101 LÕIGETE 1 JA 3 KOHALDAMINE VÄLJASPOOL TTBERI KOHALDAMISALA

4.1. Analüüsi xxxxxx raamistik

156. Lepingud, mis jäävad grupierandi kohaldamisalast välja näiteks seetõttu, et on ületatud turuosa künnised või lepingul on üle kahe osapoole, kuuluvad individuaalsele hindamisele. Kokkulepped, mis xx xxxxx konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses või mis täidavad artikli 101 lõike 3 tingimused, on õiguslikult kehtivad ja kuuluvad täitmi­ sele. Tuleb meenutada, et grupierandi kohaldamisalast välja jäävate lepingute puhul ei eeldata nende seadusevas­ tasust tingimusel, et nad ei sisalda raskekujulisi konkurent­ sipiiranguid. Eelkõige xx xxxxx eeldada, et artikli 101 lõiget 1 kohaldatakse ainult sellepärast, et turuosa künnis on ületatud. Alati on vajalik eraldi hindamine käesolevates suunistes kirjeldatud põhimõtete alusel.

Grupierandi kaitse piisava sõltumatult kontrollitava tehno­ loogia olemasolu korral

157. Et oleks võimalik suurendada prognoositavust xx xxxxxxx pool TTBERi kohaldamisala ning piirata detailset analüüsi juhtumitega, mis tõenäoliselt põhjustaksid tõelisi konku­ rentsiprobleeme, on komisjon seisukohal, et väljaspool

käsitleda kavatseb. Kui ka näiteks 50 % turuhõive suhte  

jaoks võetakse arvesse paralleelseid konkurentsivastaste lepingute võrke, võib komisjon sellegipoolest piirata

(71) Vt selle kohta komisjoni vähetähtsate kokkulepete teatise punkti 8, mida tsiteeritakse joonealuses märkuses 20.

raskekujuliste konkurentsipiirangute valdkonda on artikli

101 rikkumine vähetõenäoline juhul, kui lisaks lepingu osapoolte kontrollitavatele tehnoloogiatele on olemas vähemalt neli sõltumatult kontrollitavat tehnoloogiat, millega litsentsitava tehnoloogia saaks asendada kasutajate jaoks võrreldavate kuludega. Hinnates, kas tehnoloogiad on piisavalt vastastikku asendatavad, tuleb xxxxx arvesse kõnealuste tehnoloogiate kommertstugevust. Tehnoloogia tekitatav konkurentsipiirang on piiratud, kui see ei kujuta endast litsentsitavale tehnoloogiale äriliselt rakendatavat alternatiivi. Kui tarbijad eelistavad mõju tõttu, xxxx xxxx turule avaldab, litsentsitavat tehnoloogiat sisaldavaid tooteid, ei pruugi muud juba turul olevad või mõistliku lühikese aja jooksul turule tulla võivad tehnoloogiad olla tõeline alternatiiv ning need võivad tekitada xxxx piiratud konkurentsisurve.

158. Asjaolu, et leping jääb punktis (157) kirjeldatud xxxxxxx xxxxx kaitse alt välja, ei tähenda, et xxxxxx xxxxx artikli 101 lõike 1 kohaldamisalas, või kui xx xxxx oleks, et ta siis täidaks artikli 101 lõike 3 tingimused. Nii nagu TTBERi kohane turuosal põhinev grupierandi kaitse, loob ka see täiendav grupierandi kaitse ainult eelduse, et leping ei ole keelatud artikliga 101. Väljaspool grupierandi kaitset on vaja hinnata iga üksiklepingut käesolevates suunistes välja­ töötatud põhimõtete alusel.

4.1.1. Olulised tegurid

159. Artikli 101 kohaldamisel üksikjuhtumite suhtes on vajalik xxxxx piisavalt arvesse, kuidas toimib konkurents asjaomasel turul. Selles mõttes on eriti olulised järgmised tegurid:

a) lepingu olemus;

b) osapoolte positsioon turul;

c) konkurentide positsioon turul;

d) ostjate turupositsioon asjaomastel turgudel;

e) tõkked turuletulekul ja

f) turu küpsus.

160. Mõnede tegurite tähtsus võib eri olukordades olla erinev ning sõltub ülejäänud teguritest. Näiteks on poolte suur turuosa turuvõimu hea näitaja, kuid madalate turuletuleku tõkete korral ei pruugi see turuvõimu näidata. Seetõttu ei ole võimalik üksiktegurite tähtsuse kohta kindlaid eeskirju ette näha.

161. Tehnosiirde kokkulepped võivad olla mitmel erineval xxxxx. Seetõttu on oluline analüüsida lepingute olemust osapoolte konkurentsisuhte ning selles sisalduvate xxxxxxx xxxx seisukohast. Viimaste puhul tuleb minna kaugemale lepingu täpsetest tingimustest. Otseselt väljendamata

162. Osapoolte, sealhulgas osapoolte de facto või de jure kont­ xxxxx all olevate ettevõtjate positsioon turul annab märku litsentsiandja, litsentsisaaja või mõlema võimaliku turu­ võimu määrast. Mida suurem on turuosa, seda suurem on tõenäoliselt nende turuvõim. See kehtib eriti juhul, kui turuosa peegeldab väiksemaid kulusid või muid konkurentsieeliseid konkurentide ees. Need konkurentsiee­ lised võivad tuleneda näiteks esimesena turuletulekust, oluliste patentide või parema tehnoloogia omamisest. Turuosad kujutavad aga endast xxxxx xxxx üht faktorit turu­ positsioonide hindamisel. Näiteks tehnoloogiaturgude puhul ei kujuta turuosad endast alati kõnealuse tehno­ loogia suhtelise tugevuse head näitajat ja turuosanäitajad võivad erinevatest arvutusmeetoditest sõltuvalt märkimis­ väärselt erineda.

163. Turuosi ning võimalikke konkurentsieeliseid ja halvemusi kasutatakse ka konkurentide turupositsiooni hindamiseks. Mida tugevamad on tegelikud konkurendid ning mida rohkem neid on, seda väiksem on oht, et osapooled suudaksid turgu üksikult valitseda. Kui aga konkurentide arv on üsna väike ja nende positsioon turul (suurus, kulud, uurimis- ja arendustegevuse potentsiaal jne) on üsna samalaadne, võib turu selline struktuur kokkumängu ohtu suurendada.

164. Ostjate turupositsioon annab märku sellest, kas ühel või mitmel ostjal on ostja võim. Esimene ostja võimu xxxx on ostja osa ostuturul. See osa peegeldab tema nõudmise olulisust võimalike tarnijate seisukohast. Muud märgid keskenduvad ostja positsioonile edasimüügiturul, seal­ hulgas sellised tunnusjooned nagu tema müügivõrgu lai geograafiline xxxxx xx tema tootemargi kuvand lõpptarbi­ jate hulgas. Mõnes olukorras võib ostujõud takistada litsentsiandjal ja/või litsentsisaajal turgu valitseda ning lahendab sellega konkurentsiprobleemi, mis vastasel juhul tekkinud oleks. See on eriti tõene, kui tugevatel ostjatel on võimu ja stiimuleid tuua suhteliste hindade aeglase, kuid pideva tõusu korral turule uusi tarneallikaid. Kui tugevad ostjad pressivad tarnijalt xxxx soodsaid tingi­ musi välja või suunavad kõik hinnatõusud edasi oma tarbijaile, ei ole ostjate positsioon selline, et nad suudaksid takistada litsentsisaaja poolset tooteturu valitsemist, ja on seega ebapiisav konkurentsiprobleemi lahendamiseks sel turul (72).

165. Turuletuleku tõkkeid mõõdetakse sellega, kui palju võivad turul juba tegutsevad ettevõtjad xxxx uustulnukaid turule meelitamata suurendada xxxxx xxx konkurentsivõimelise taseme. Turuletuleku tõkete puudumisel muudaks kerge

piirangute olemasolu võib järeldada sellest, kuidas  

osapooled on lepingut rakendanud ning mis neid motivee­ rib.

(72) Sellega seoses vt kohtuasi T-228/97: Irish Sugar, EKL 1999, xx XX- 2969, punkt 101.

ja kiire turuletulek hinna suurendamise kasutuks. Xxx xxx või kahe aasta jooksul võib tõenäoliselt toimuda tule­ muslik turuletulek, turu valitsemise takistamine või vähen­ damine, võib üldreeglina väita, et turuletuleku tõkked on madalad.

166. Turuletuleku tõkked võivad tuleneda erinevatest teguritest, nagu kokkuhoid mahult või kaubavalikult, valitsuse määrused, eriti kui valitsus kehtestab ainuõigusi, riigiabi, impordimaksud, intellektuaalomandiõigused, ressursside omamine, kui varustamine on piiratud näiteks looduslike piirangute tõttu, olulised tootmisrajatised, esimese turule­ tulija eelised või pika aja jooksul reklaamimisega loodud tarbijate ustavus tootemargile. Ettevõtjate vahelised piiravad lepingud võivad samuti toimida turuletuleku tõkkena, muutes juurdepääsu raskemaks ning välistades (potentsiaalsed) konkurendid. Turuletuleku tõkked võivad olla olemas uurimis- ja arendustegevuse, tootmise xx xxxxxx tamise kõigis staadiumides. Kas xxxxx xxxxx teguritest tuleks kirjeldada turuletuleku tõkkena, sõltub sellest, kas nendega kaasneb pöördumatuid kulusid. Pöördumatud kulud on kulud, mis tuleb turuletulekuks või seal aktiiv­ seks tegutsemiseks teha, kuid millest ollakse turult välju­ xxxxx xxxx. Mida rohkem kulusid on pöördumatud, seda rohkem peavad võimalikud turuletulijad kaaluma sellega seotud ohte ning seda usutavamalt võivad seda turgu valit­ sevad ettevõtjad ähvardada, et vastavad uue ettevõtja konkurentsile, sest pöördumatute kulude tõttu on xxxx kulukas turult lahkuda. Üldjuhul kaasnevad turuletulekuga pöördumatud kulud, mõnikord suuremad, teinekord väik­ semad. Seetõttu on tegelik konkurents üldiselt tõhusam hindamisvahend ning sel on juhtumi hindamisel suurem kaal kui potentsiaalsel konkurentsil.

167. Küpsel turul, st turul, mis on eksisteerinud xxxx xxxxx aega, xxx kasutatav tehnoloogia on tuntud ning laialt levinud ega muutu palju xx xxx nõudlus on suhteliselt stabiilne või langev, on konkurentsipiiranguil tõenäolise­ malt negatiivne mõju kui dünaamilistel turgudel.

168. Konkreetsete piirangute hindamisel võib arvesse xxxxx muidki tegureid. Selliste tegurite hulka kuuluvad kumula­ tiivsed mõjud, st turu kaetus samalaadsete lepingutega, lepingute kestus, regulatiivkeskkond ja käitumine, mis võib viidata kokkumängule või seda võimaldada, nagu hinnaliidrid, etteteatatud hinnamuutused ja vaidlused

„õige” xxxxx xxx, hinna paindumatus vastuseks ülemää­ rasele tootmismahule, hinnadiskrimineerimine ja kokku­ leppeline käitumine minevikus.

4.1.2. Piiravate litsentsilepingute negatiivne mõju

169. Piiravatel tehnosiirde kokkulepetel võib olla turukonku­ rentsile järgmine negatiivne mõju:

a) tehnoloogiate vahelise konkurentsi vähendamine tehnoloogiaturul või kõnealuseid tehnoloogiaid kasuta­

b) konkurentide väljatõrjumine nende kulude suurendami­ sega, nende olulistele allikatele juurdepääsu piiramine või muul moel turutõkete suurendamine ning

c) tehnoloogiasisese konkurentsi vähendamine ettevõtjate vahel, kes toodavad tooteid sama tehnoloogia alusel.

170. Tehnosiirde kokkulepped võivad vähendada tehnoloogiate vahelist konkurentsi, st konkurentsi ettevõtjate vahel, kes litsentsivad või toodavad üksteist asendavate tehnoloogiate alusel. Seda eriti juhul, kui pannakse vastastikuseid xxxxxx tusi. Kui näiteks konkurendid siirdavad teineteisele konku­ reerivaid tehnoloogiaid ning panevad vastastikuseid kohustusi jagada vastaspoolega vastavate tehnoloogiate tulevasi täiustusi ning kui see litsentsileping takistab ükskõik kumba konkurenti saavutamast teise ees tehno­ loogilist edumaad, on innovatsioonikonkurents osapoolte vahel takistatud (vt ka punkt (241)).

171. Konkurentide vaheline litsentsimine võib soodustada ka kokkumängu. Kokkumängu oht on eriti suur kontsentree­ ritud turgudel. Kokkumänguks on vaja, et asjaomastel ette­ võtjatel oleks sarnane arusaamine ühisest huvist xx xxxxx dinatsioonimehhanismide toimimisest. Et kokkumäng toimiks, peavad ettevõtjad saama jälgida teineteise turukäi­ tumist ning peavad olemas olema piisavad hoiatusvahen­ did, et tagada piisav motivatsioon mitte taganeda ühisest turupoliitikast. Xxxxx xxxx peavad turuletuleku tõkked olema piisavalt kõrged, et piirata väljastpoolt tulijate sise­ nemist või laienemist. Lepingud võivad kokkumängu soodustada, suurendades turu läbipaistvust, juhtides teatavat käitumist ning suurendades turuletuleku tõkkeid. Kokkumängu võivad erandkorras soodustada litsentsile­ pingud, mis viivad kulude ühtlustamisele, sest samalaad­ sete kuludega ettevõtjatel on tõenäolisemalt sarnased vaated koordinatsioonisätetele (73).

172. Litsentsilepingud võivad mõjutada ka tehnoloogiasisest konkurentsi, luues konkurentidele tõkked turuletulekuks ja laienemiseks. Sellised väljatõrjuvad mõjud võivad xxxxx xxxx piirangutest, mis takistavad litsentsisaajail anda litsentse kolmandatele osapooltele või loovad tingimused, mis võtavad neilt motivatsiooni xxxx xxxx. Näiteks võidakse kolmandad osapooled välja tõrjuda, kui turul

vate toodete turul tegutsevate firmade vahel, sealhulgas  

nii ilmse kui ka otseselt väljendamata kokkumängu võimaldamine;

(73) Vt selle kohta vertikaalsete piirangute kohta antud suuniste punkt 36, mida on tsiteeritud joonealuses märkuses 27.

juba tegutsevad litsentsiandjad panevad litsentsisaajatele nii rangeid konkurentsikeelde, et kolmandatele osapooltele ei jätku litsentsisaajaid ning litsentsisaajail on xxxxx turule tulla. Üksteist asendavate tehnoloogiate tarnijad võidakse samuti välja tõrjuda, kui piisava turuvõimuga litsentsiandja ühendab tehnoloogia erinevad osad ning litsentsib neid paketina, kuigi teatava toote tootmiseks on vaja ainult osa paketist.

173. Litsentsilepingud võivad vähendada ka tehnoloogiasisest konkurentsi, st konkurentsi sama tehnoloogia alusel toot­ vate ettevõtjate vahel. Leping, milles pannakse litsentsisaa­ jatele territoriaalseid piiranguid, mis ei xxxx xxxx müüa üksteise territooriumile, vähendab nendevahelist konku­ rentsi. Litsentsilepingud võivad samuti vähendada tehno­ loogiasisest konkurentsi, soodustades litsentsisaajate xxxxx list kokkumängu. Xxxxx xxxxx võivad tehnoloogiasisest konkurentsi vähendavad litsentsilepingud soodustada kokkumängu konkureerivate tehnoloogiate omanike vahel või vähendada turuletuleku tõkete suurendamise kaudu tehnoloogiate vahelist konkurentsi.

4.1.3. Piiravate litsentsilepingute positiivsed mõjud ja selliste mõjude analüüsimise raamistik

174. Isegi piiravatel litsentsilepingutel on tihti ka konkurentsi soodustav mõju tõhususe tõusu näol, mis võib üles kaaluda nende konkurentsivastase mõju. Võimaliku konkurentsi soodustava mõju hindamine leiab aset artikli 101 lõike 3 raames, mis sisaldab erandit artikli 101 lõikes

1 sätestatud keelust. Et seda erandit kohaldada, peab litsentsileping pakkuma objektiivseid majanduslikke eelis­ eid, konkurentsipiirang peab olema hädavajalik tõhususe suurendamiseks, tarbijad peavad saama õiglase osa tõhu­ susvõidust ning leping ei tohi võimaldada osapooltel kõrvaldada konkurentsi seoses olulise osa asjaomaste toodetega. Ettevõtja, kes tugineb artikli 101 lõikele 3, peab veenvate argumentide ja tõenditega tõestama, et erandi saamise tingimused on täidetud (74).

(74) Liidetud kohtuasjad C-501/06 P, C-513/06 P, C-515/06 P ja C- 519/06 P: GlaxoSmithKline Services jt vs. komisjon jt, EKL 2009, lk I-9291, punkt 82.

175. Konkurentsi piiravate kokkulepete mõju hinnatakse artikli

101 lõike 3 alusel selles kontekstis, kus see tegelikult avaldub (75), ja faktide alusel, mis on antud hetkel kätte­ saadavad. Kui olukorras toimub olulisi muutusi, avaldab see seega mõju ka hindamise tulemusele. Artikli 101 lõikes 3 esitatud erandi reegel kehtib kokkuleppe kohta nii kaua, kui kokkulepe vastab kõigile neljale tingimusele xx xxxxx kehtivus lakkab hetkest, mil mõni tingimus enam täidetud ei ole (76). Artikli 101 lõike 3 rakendamisel tuleb aga arvesse xxxxx iga osapoole algseid pöördumatuid investeeringuid ning aega ja piiranguid, mida on vaja efek­ tiivsust suurendava investeeringu sidumiseks ja tasuvaks muutmiseks. Artiklit 101 ei saa kohaldada xxxx eelinves­ teeringuid ja nendega seotud ohte arvestamata. Osapoolte võetav risk ja kokkuleppe elluviimiseks vajalik pöördu­ matu investeering võib tingida, et kokkulepe ei kuulu artikli 101 lõike 1 rakendusalasse või täidab artikli 101 lõike 3 tingimused selle perioodi vältel, mis kulub inves­ teeringu tasuvaks muutmiseks.

176. Artikli 101 lõike 3 esimene tingimus nõuab, et hinnataks, millised on objektiivsed eelised lepingust tuleneva tõhu­ suse kasvu seisukohast. Selles suhtes võivad litsentsile­ pingud ühendada üksteist täiendavaid tehnoloogiaid xx xxxx ressursse, võimaldades tuua turule uusi või täius­ tatud tooteid või toota olemasolevaid tooteid väiksemate kuludega. Väljaspool tõsiseid kartelle toimub litsentsimine sageli seepärast, et litsentsiandjale on tõhusam tehnoloo­ giat litsentsida xxx xxxx ise kasutada. Seda eriti juhul, kui litsentsisaajal on juba olemas juurdepääs vajalikele toot­ misvahenditele. Seejärel xxxxx xxxxxx litsentsisaajale juur­ depääsu tehnoloogiale, mida ta saab ühendada nende toot­ misvahenditega ning kasutada seepärast uusi või täiustatud tehnoloogiaid. Veel üheks tõhusust suurendada võiva litsentsimise näiteks on see, kui litsentsisaajal on juba tehnoloogia, mille kombineerimine litsentsiandja tehno­ loogiaga loob sünergia. Kui kaks tehnoloogiat ühendada, võib litsentsisaaja saavutada sellise kulu ja toodangu suhte, mis oleks muul juhul olnud võimatu. Litsentsileping võib suurendada tõhusust ka turustusfaasis – samamoodi kui vertikaalsed turustuslepingud. Selline tõhususe kasv ilmneb kulude vähendamise või tarbijaile väärtuslike teenuste pakkumisena. Vertikaallepingute positiivseid mõjusid on kirjeldatud vertikaalsete piirangute kohta antud suunistes (77). Veel üheks tõhususe kasvu näiteks on lepingud, millega tehnoloogia omanikud koostavad tehnoloogiapaketi, et litsentsida seda kolmandatele osapooltele. Sellised vahendite ühendamise lepingud võivad eriti vähendada tehingukulusid, sest litsentsisaajad

(75) Vt liidetud kohtuasjad 25/84 ja 26/84: Ford, EKL 1985, lk 2725; liidetud kohtuasjad C-501/06 P, C-513/06 P, C-515/06 P ja C- 519/06 P: GlaxoSmithKline Services jt vs. komisjon jt, EKL 2009, lk I-9291, punkt 103.

(76) Vt selle kohta näiteks komisjoni 3. märtsi 1999. aasta otsus xxxxxx xxxx TPS kohta (EÜT L 90, 2.4.1999, lk 6). Samamoodi kehtib artikli 101 lõike 1 keeld ainult kokkulepete kohta, mille eesmärgiks või tagajärjeks on konkurentsi piiramine.

(77) Tsiteeritud joonealuses märkuses 52. Vt eelkõige alates punktist 106.

ei pea sõlmima eraldi litsentsilepinguid iga litsentsiandjaga. Konkurentsi soodustav litsentsimine võib toimuda ka tööstusdisainivabaduse tagamiseks. Valdkondades, kus eksisteerib suur hulk intellektuaalomandiõigusi ning kus üksiktooted võivad rikkuda paljusid olemasolevaid xx xxxxx vasi omandiõigusi, on litsentsilepingud, millega osapooled lepivad kokku mitte esitada üksteisele nõudeid oma omandiõiguse suhtes, sageli konkurentsi soodustavad, sest nad võimaldavad osapooltel oma vastavaid tehnoloo­ giaid arendada rikkumissüüdistusi kartmata.

177. Artikli 101 lõikes 3 sisalduva hädavajalikkustesti kohalda­ xxxxx uurib komisjon eriti, kas üksikpiirangud võimal­ davad kõnealust tegevust sooritada tõhusamalt kui asjaomase piirangu puudumisel. Nimetatud hindamise juures tuleb arvesse xxxxx turul valitsevaid tingimusi ja tegelikku olukorda, milles osapooled tegutsema peavad. Ettevõtjad, kes soovivad, et nende suhtes kohaldataks artikli 101 lõikes 3 sätestatud erandit, ei pea otsima oma kokkuleppele hüpoteetilisi ja teoreetilisi alternatiive. Nad peavad aga selgitama ja näitama, miks pealtnäha realistlikud ja oluliselt vähem piiravad alternatiivid oleksid oluliselt vähem tõhusad. Kui äriliselt realistliku ja vähem piiravana näiva alternatiivi rakendamine toob xxxxx tõhu­ suse olulise languse, vaadeldakse kõnealust piirangut kui hädavajalikku. Mõnel juhul võib xxxx xxxx uurida, kas xxxxxx xxx selline on tõhususe kasvu saavutamiseks häda­ vajalik. See võib olla nii näiteks tehnoloogiapuulide puhul, mis sisaldavad täiendavaid, kuid vähem olulisi tehnoloo­ giaid (78). Sellisel juhul tuleb uurida, mil määral nende tehnoloogiate kaasamine tõhusust suurendab ning kas puuli oleks võimalik xxxx olulise tõhususkaota piirata asendamatute tehnoloogiatega. Lihtsa kahepoolse litsentsi­ mise korral ei ole tavaliselt xxxx xxxxx üksikpiirangute hädavajalikkuse uurimisest kaugemale. Tavaliselt ei ole sel juhul litsentsilepingule kui sellisele vähem piiravaid alternatiive.

178. Tingimus, et tarbijad peavad saama õiglase osa eelistest, tähendab, et litsentsi alusel toodetud toodete tarbijad

(78) Vt nende mõistete kohta jaotis 4.4.1.

peavad saama vähemalt kompensatsiooni lepingu negatiiv­ sete mõjude eest (79). See tähendab, et tõhususe suurene­ mine peab täielikult korvama tõenäolise negatiivse mõju hindadele, tootmismahule või muudele lepingust tuleneva­ tele olulistele teguritele. Tõhususe tõus võib xxxx xxxx, muutes asjaomast ettevõtjate kulustruktuuri, motiveerides xxxx xxxxx alandama või võimaldades tarbijaile uusi või täiustatud tooteid, korvates iga võimaliku hinnatõusu (80).

179. Artikli 101 lõike 3 viimane tingimus, mille kohaselt leping ei tohi anda võimalust kõrvaldada konkurentsi oluline osa asjaomaste toodete suhtes, eeldab, et analüü­ sitaks turule jäävat konkurentsisurvet ja mõju, xxxx xxxxxx avaldab sellistele konkurentsi allikatele. Artikli 101 lõike 3 viimase tingimuse kohaldamisel tuleb xxxxx arvesse artikli 101 lõike 3 ja artikli 102 suhet. Vastavalt väljakujunenud pretsedendiõigusele ei saa artikli 101 lõike 3 kohaldamine takistada XXx toimimise lepingu artikli 102 kohalda­ mist (81). Kuna nii artikli 101 kui ka artikli 102 eesmärk on tõhusa konkurentsi alalhoidmine turul, peab artikli

101 lõiget 3 järjepidevuse huvides tõlgendama nii, et oleks välistatud erandi kohaldamine turgu valitsevat seisundit kuritarvitavate, konkurentsi piiravate kokkulepete suhtes (82).

180. Asjaolu, et leping vähendab oluliselt konkurentsi üht mõõdet, ei tähenda tingimata, et konkurents oleks artikli

101 lõike 3 tähenduses kõrvaldatud. Tehnoloogiapuul võib näiteks tekitada tööstusharu standardi, mis tekitab olukorra, kus tehnoloogilise formaadi raames on xxxx konkurentsi. Kui turu põhiosalised võtavad teatava formaadi omaks, võivad võrgustiku mõjud muuta alterna­ tiivsete formaatide säilimise väga keeruliseks. See ei tähenda aga, et de facto tööstusharu standardi loomine kõrvaldaks alati konkurentsi artikli 101 lõike 3 viimase tingimuse tähenduses. Standardi piires võivad tarnijad võistelda hindades, kvaliteedis xx xxxxx omadustes. Siiski peab selleks, et leping täidaks artikli 101 lõike 3 tingimu­ sed, olema tagatud, et leping ei piiraks liigselt konkurentsi ega tulevast innovatsiooni.

(79) Vt EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise suuniste punkt 85, mida on tsiteeritud joonealuses märkuses 3.

(80) Idem, punktid 98 ja 102.

(81) Analoogia põhjal vt liidetud kohtuasjade C-395/96 P ja C-396/96 P: Compagnie Maritime Belge, mida tsiteeritakse joonealuses xxxxxx ses,3 punkt 130. Samuti ei välista artikli 101 lõike 3 kohaldamine lepingus sätestatud kaupade, teenuste, isikute ja kapitali vaba liikumise põhimõtte kohaldamist. Need kehtivad mõnel juhul kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste kohta artikli 101 tähenduses, millega seoses vaata kohtuasja C-309/99: Wouters, EKL 2002, lk I-1577, punkt 120.

(82) Vt selle kohta otsus kohtuasjas T-51/89: Tetra Pak (I), EKL 1990, xx XX-309. Vt ka EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise suuniste punkt 106, mida on tsiteeritud eespool joonealuses märkuses 3.

4.2. Artikli 101 kohaldamine erinevat tüüpi litsentsi­ mispiirangute suhtes

181. Käeolevas jaotises käsitletakse eri liiki piiranguid, mida litsentsilepingud tavaliselt sisaldavad. Arvestades nende sagedast esinemist, on kasulik anda juhiseid, kuidas neid hinnatakse väljaspool TTBERi grupierandi kaitset. Piiran­ guid, mida on käsitletud käesolevate suuniste muudes osades, eriti jaotistes 3.4 ja 3.5, käsitletakse käesolevas jaotises xxxx lühidalt.

182. Käesolevas jaotises käsitletakse nii mittekonkurentide kui ka konkurentide vahelisi lepinguid. Viimaste puhul tehakse vajadust mööda vahet vastastikuste ja mittevastastikuste lepingute vahel. Sellist vahetegemist ei nõuta mittekonku­ rentide vaheliste lepingute puhul. Kui ettevõtjad ei ole asjaomasel tehnoloogiaturul või litsentsitavat tehnoloogiat sisaldavate toodete turul tõesti tegelikud ega potentsiaalsed konkurendid, ei erine vastastikune litsents millegi poolest kahest eraldi litsentsist. Olukord on erinev lepingute puhul, millega osapooled koostavad tehnoloogiapaketi, mis seejärel litsentsitakse kolmandatele osapooltele. Sellised lepingud on tehnoloogiapuulid, mida käsitletakse jaotises 4.

183. Käesolevas jaotises ei käsitleta litsentsilepingutes sisaldu­ xxxx kohustusi, mis xx xxxxx üldjuhul konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses. Nende kohustuste hulka võivad kuuluda järgmised, kuid loetelu pole ammendav:

a) konfidentsiaalsuskohustus;

b) litsentsisaajate kohustus mitte litsentsida edasi;

c) kohustus mitte kasutada litsentsitavaid tehnoloogia­ õigusi pärast lepingu lõppemist, tingimusel et litsentsi­ tavad tehnoloogiaõigused jäävad jõusse;

d) kohustus aidata litsentsiandjat litsentsitavate intellek­ tuaalomandiõiguste rakendamisel;

e) kohustus maksta minimaalseid litsentsitasusid või toota minimaalses koguses litsentsitavat tehnoloogiat sisalda­ xxxx tooteid ning

f) kohustus kasutada litsentsiandja kaubamärki või märkida tootele litsentsiandja nimi.

4.2.1. Litsentsitasuga seotud kohustused

184. Litsentsilepingu osapooled võivad määrata litsentsisaaja tasutava litsentsitasu suuruse ja tasumisviisi üldjuhul vabalt, xxxx et see jääks artikli 101 lõike 1 kohaldamisa­

lasse. See põhimõte kehtib nii mittekonkurentide kui ka konkurentide vaheliste lepingute puhul. Litsentsitasu maksmise kohustus võib olla määratud kas kindla summana, protsendina müügihinnast või kindla summana iga litsentsitavat tehnoloogiat sisaldava toote pealt. Juhul kui litsentsitav tehnoloogia on seotud sisendiga, mis kaas­ atakse lõpptootesse, ei peeta üldreeglina konkurentsi piiravaks, et litsentsitasud arvutatakse lõpptoote hinna alusel, tingimusel et lõpptoode sisaldab litsentsitavat tehnoloogiat (83). Kasutajate arvul põhinevad ja masinate arvu alusel arvutatud tarkvara litsentsitasud on üldjuhul kooskõlas artikli 101 lõikega 1.

185. Konkurentide vaheliste litsentsilepingute puhul tuleb meeles pidada (vt punkte (100) kuni (101) ning (116) eespool), et teatavate piiratud asjaolude korral võivad litsentsitasuga seotud kohustused võrduda hinnakokkulep­ pega, mida peetakse raskekujuliseks konkurentsipiiranguks (vt artikli 4 lõike 1 punkt a). Artikli 4 lõike 1 punkti a järgi on raskekujuline konkurentsipiirang, kui konku­ rendid nõuavad fiktiivse litsentsilepingu alusel teineteiselt xxxxxx põhinevaid litsentsitasusid, mille eesmärk on mitte lubada täiendavate tehnoloogiate integreerimist või muul viisil konkurentsi soodustada. Artikli 4 lõike 1 punktide a ja d kohaselt on raskekujuline konkurentsipiirang ka see, kui litsentsitasud puudutavad ainult litsentsisaaja tehno­ loogiaõiguste alusel toodetavaid tooteid.

186. Muud konkurentide vahelised litsentsitasukokkulepped kuuluvad grupierandi xxxx xxxx 20 % turuosa künnise saavutamiseni, isegi kui need piiravad konkurentsi. Artikli 101 lõiget 1 võib kohaldada väljaspool grupierandi kaitset juhul, kui konkurendid sõlmivad vastastikku litsentsilepin­ guid ning nõuavad käibe pealt litsentsitasusid, mis on litsentsi turuväärtust arvestades ilmselgelt ebaproportsio­ naalselt suured, ning kui sellised litsentsitasud mõjutavad oluliselt turuhindu. Hinnates, kas litsentsitasud on ebapro­ portsionaalsed, on vaja analüüsida teiste tooteturul olevate litsentsisaajate poolt sama tehnoloogia või asendavate tehnoloogiate eest makstavaid litsentsitasusid. Sellistel juhtudel on ebatõenäoline, et artikli 101 lõike 3 tingi­ mused oleksid täidetud.

187. Vaatamata asjaolule, et grupierand kehtib xxxx xxx kaua, kuni kehtivad tehnoloogiaõigused, võivad osapooled tava­ liselt kokku leppida litsentsitasukohustuse pikendamises üle litsentsitava intellektuaalomandiõiguse kehtivusaja, rikkumata artikli 101 lõike 1 nõudeid. Kui nende õiguste kehtivusaeg lõpeb, võivad kolmandad osapooled kõnealust tehnoloogiat seaduslikult kasutada ning lepingu osapool­ tega konkureerida. Tavaliselt piisab sellisest tegelikust ja potentsiaalsest konkurentsist tagamaks, et kõnealusel kohustusel ei oleks olulist konkurentsivastast mõju.

(83) See ei xxxxx XXx toimimise lepingu artikli 102 võimalikku rakenda­ mist litsentsitasude määramise suhtes (vt kohtuasi 27/76, United Brands, punkt 250, vt ka kohtuasi C-385/07 P, Der Grüne Punkt

– Duales System Deutschland GmbH, EKL 2009, lk I-6155, punkt 142).

188. Mittekonkurentide vahelistest lepingutest kuuluvad xxxxxxx xxxxx kohaldamisalasse need, mille kohaselt arvutatakse litsentsitasud nii litsentsitava tehnoloogia alusel toodeta­ vate toodete kui ka kolmandatelt osapooltelt litsentsitavate tehnoloogiate alusel toodetavate toodete põhiselt. Sellised lepingud võivad hõlbustada litsentsitasude määramist. Kuid need võivad põhjustada ka väljatõrjumise, suuren­ dades kolmandate osapoolte sisendi kasutamise kulukust, ning seetõttu võib xxxx xxxx samalaadne mõju, mis konku­ rentsikeelulgi. Kui litsentsitasusid ei maksta xxxx litsentsi­ tavat tehnoloogiat sisaldavate toodete, xxxx xx kolmandate osapoolte tehnoloogial põhinevate toodete pealt, suuren­ davad litsentsitasud kulusid viimati nimetatutele ning vähendavad nõudlust kolmandate osapoolte tehnoloogia järele. Seetõttu tuleb väljaspool grupierandi kohaldamisala uurida, kas piirangul on väljatõrjuvaid mõjusid. Selleks on otstarbekohane kasutada allpool jaotises 4.2.7 sätestatud analüütilist raamistikku. Oluliste väljatõrjumismõjude korral kuuluvad sellised lepingud artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse ega täida tõenäoliselt artikli 101 lõike 3 tingimusi, välja arvatud juhul, kui puuduvad muud xxxxx tilised võimalused litsentsitasude arvutamiseks ja jälgimi­ seks.

4.2.2. Ainuõiguslik litsentsimine ja müügipiirangud

189. Käesolevates suunistes on kasulik teha vahet teataval xxxxxx tooriumil tootmise piiranguil (ainuõiguslikud või ainulit­ sentsid) ning litsentsitavat tehnoloogiat sisaldavate toodete teatavale territooriumile ja teatavale kliendirühmale müümise piirangute (müügipiirangud) vahel.

4.2.2.1. A i n u õ i g u s l i k u d j a a i n u l i t s e n t s i d

190. Ainuõiguslik litsents tähendab, et litsentsiandja ise ei tohi litsentsitud tehnoloogiaõiguste alusel toota ega litsentsida litsentsitud tehnoloogiaõigusi kolmandatele isikutele üldiselt ega konkreetseks kasutusalaks ega konkreetsel territooriumil. See tähendab, et üldiselt ja konkreetsel kasutusalal ja konkreetsel territooriumil on litsentsisaaja ainus, kes litsentsitud tehnoloogiaõiguste alusel toota tohib.

191. Kui litsentsiandja kohustub mitte tootma ise teataval xxxxxx tooriumil ega andma selleks litsentse teistele, võib see territoorium hõlmata kogu maailma või selle osa. Kui litsentsiandja kohustub ainult mitte andma litsentse kolmandatele osapooltele kõnealusel territooriumil toot­ miseks, on tegu ainulitsentsiga. Sageli kaasnevad ainu­

192. Konkurentide vahelise vastastikuse ainuõigusliku litsentsi­ mise suhtes kohaldatakse TTBERi artikli 4 lõike 1 punkti c, milles käsitletakse konkurentide vahelist turu ja klientide jagamist raskekujulise konkurentsipiiranguna. Konkuren­ tide vaheline vastastikune ainulitsentsimine kuulub aga grupierandi kohaldamisalasse kuni 20 % turuosa künnise saavutamiseni. Selliste lepingute kohaselt kohustuvad osapooled mitte litsentsima oma konkureerivaid tehnoloo­ giaid kolmandatele osapooltele. Kui osapooltel on arves­ tatav turuvõim, võivad sellised lepingud soodustada kokkumängu, sest nendega saab tagada, et osapooled on ainsad tootjad litsentsitaval tehnoloogial põhineval turul.

193. Konkurentide vaheline mittevastastikune ainuõiguslik litsentsimine kuulub grupierandi kohaldamisalasse kuni 20 % turuosa künnise saavutamiseni. Turuosa künnise ületamisel on vaja analüüsida sellise ainuõigusliku litsent­ simise tõenäolisi konkurentsivastaseid mõjusid. Kui ainu­ õiguslik litsents on ülemaailmne, tähendab see litsentsi­ andja lahkumist turult. Juhtudel, kui ainuõiguslikkus on piiratud konkreetse territooriumiga, nagu liikmesriik, tähendab leping, et litsentsiandja hoidub kaupade ja teenuste tootmisest kõnealusel territooriumil. Artikli 101 lõike 1 kontekstis tuleb eelkõige hinnata litsentsiandja tähtsust konkurentsis. Kui litsentsiandjal on tooteturul piiratud positsioon või tal puudub võimalus tehnoloogiat litsentsisaaja territooriumil tulemuslikult kasutada, ei kuulu leping tõenäoliselt artikli 101 lõike 1 kohaldamisa­ lasse. Erijuhtumiks on olukorrad, kus litsentsiandja ja

-saaja konkureerivad ainult tehnoloogiaturul ning litsent­ siandjal, kelleks on näiteks uurimisinstituut või väike

uurimistööle pühendunud ettevõtja, ei ole tootmis- ja turustusvahendeid litsentsitavat tehnoloogiat sisaldavate toodete tulemuslikuks turuletoomiseks. Sellistel juhtudel on artikli 101 lõike 1 rikkumine ebatõenäoline.

194. Mittekonkurentide vaheline ainuõiguslik litsentsimine, kui see kuulub artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse, (84) täidab tõenäoliselt artikli 101 lõike 3 tingimused. Õigus anda ainuõiguslikke litsentse on üldjuhul vajalik, et motiveerida litsentsisaajat investeerima litsentsitavasse tehnoloogiasse ning xxxxx tooted turule aegsasti. Seda eriti juhul, kui litsentsisaaja peab tegema suuri investeeringuid litsentsi­ tava tehnoloogia edasiarendamiseks. Ainuõiguslikkuse vastane sekkumine pärast xxxx, xxx litsentsisaaja on saavutanud litsentsitava tehnoloogiaga kaubandusliku edu, jätaks litsentsisaaja xxxx oma edu viljadest ning kahjustaks ka konkurentsi, tehnoloogia levikut ja innovat­ siooni. Komisjon sekkub seetõttu xxxx erandjuhtudel mittekonkurentide vahelistesse ainuõiguslikesse litsentsile­ pingutesse, olenemata litsentsi kohaldamisalast.

õigusliku või ainulitsentsimisega müügipiirangud, mis  

seavad osapooltele piiranguid, kus nad võivad litsentsitavat tehnoloogiat sisaldavaid tooteid müüa.

(84) Vt kohtuasja Xxxxxxxxx lahendit, mida tsiteeritakse joonealuses märkuses 13.

195. Kui litsentsisaaja aga juba omab ettevõtjasiseseks tootmi­ seks kasutatavat asendatavat tehnoloogiat, ei pruugi litsentsisaaja innustamiseks tuua toode turule olla vajalik ainuõiguslik litsents. Sellisel juhul võib ainuõiguslik litsents kuuluda hoopis artikli 101 lõike 1 kohaldamisa­ lasse, eelkõige juhul, kui litsentsisaajal on tooteturul turu­ jõud. Peamine olukord, kus sekkumine oleks õigustatud, on juhul, kui domineeriv litsentsisaaja saab ühe või mitme konkureeriva tehnoloogia ainuõigusliku litsentsi. Sellised lepingud kuuluvad tõenäoliselt artikli 101 lõike 1 kohal­ damisalasse ning tõenäoliselt ei täida artikli 101 lõike 3 tingimusi. Artikli 101 lõike 1 kohaldamise eelduseks on aga, et tehnoloogiaturule tulek peab olema xxxxx xx litsent­ sitav tehnoloogia peab olema tõeline turukonkurentsi alli­ kas. Sellises olukorras võib ainuõiguslik litsents tõrjuda välja kolmandatest osapooltest litsentsisaajad, suurendada turuletuleku tõkkeid ning võimaldada litsentsisaajal xxxxxx xxxx oma turuvõim.

196. Lepingud, millega kaks või rohkem osapoolt üksteist vastastikku litsentsivad ning kohustuvad mitte litsentsima kolmandaid osapooli, põhjustavad erilist xxxxx, xxx vastas­ tikuse litsentsimise tulemusel tekkiv tehnoloogiapakett loob de facto tööstusharu standardi, millele kolmandatel pooltel peab turul tulemuslikuks konkureerimiseks juurde­ pääs olema. Sellistel juhtudel loob leping osapooltele reserveeritud suletud standardi. Komisjon hindab selliseid lepinguid samade põhimõtete alusel, kui kohaldatakse tehnoloogiapuulide puhul (vt jaotis 4.4). Tavaliselt nõutakse, et sellist standardit toetavaid tehnoloogiaid litsentsitaks kolmandatele osapooltele ausatel, põhjendatud ja diskrimineerimist välistavatel tingimustel (85). Kui lepingu osapooled konkureerivad kolmandate osapooltega olemasoleval tooteturul ning leping on seotud selle tooteturuga, on suletud standardil tõenäoliselt arvestatav välistav mõju. Seda negatiivset mõju konkurentsile saab vältida ainult kolmandatele osapooltele litsentsimisega.

4.2.2.2. M ü ü g i p i i r a n g u d

197. Ka müügipiirangute puhul on oluline vahet teha konku­ rentide ja mittekonkurentide vahelisel litsentsimisel.

198. Konkurentide vahelises vastastikuses lepingus sisalduvad ühe või mõlema osapoole poolt tehtavad aktiivse ja passiivse müügi piirangud on TTBERi artikli 4 lõike 1 punkti c kohaselt raskekujulised konkurentsipiirangud. Sellised müügipiirangud kuuluvad artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse ning tõenäoliselt ei täida artikli 101 lõike 3 tingimusi. Selliseid piiranguid loetakse üldjuhul turu jagamiseks, sest need takistavad mõjustatud osapoole

(85) Vt selle kohta komisjoni teatis kohtuasja Canon/Kodak kohta, EÜT C 330, 1.11.1997, lk 10, ja kohtuasja IGR Stereo Television, mida on nimetatud XI konkurentsipoliitika alases aruandes, punkt 94.

aktiivset või passiivset müüki territooriumidele või xxxxxx dirühmadele, mida ta tegelikult teenindas või oleks võinud lepingu puudumisel reaalselt teenindada.

199. Konkurentide vaheliste mittevastastikuste lepingute puhul kehtib grupierand litsentsisaajale või -andjale tehtavate kolmandale osapoolele reserveeritud ainuõiguslikule xxxxxx tooriumile või kliendirühmale suunatud aktiivse ja/või passiivse müügi piirangute kohta (vt TTBERi artikli 4 lõike 1 punkti c alapunkt i). 20 % turuosa künnise xxxxxx xxxxx kuuluvad litsentsiandja ja -saaja vahelised müügipii­ rangud artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse juhul, kui ühel või mitmel osapoolel on märkimisväärne turuvõim. Sellised piirangud võivad aga olla vältimatud väärtuslike tehnoloogiate levitamiseks ning seega artikli 101 lõike 3 tingimuste täitmiseks. See võib olla nii, kui litsentsiandjal on suhteliselt xxxx turupositsioon territooriumil, xxx xx ise tehnoloogiat kasutab. Sellises olukorras võib eelkõige aktiivse müügi piirang olla vältimatu, et motiveerida litsentsiandjat litsentsi andma. Selliste piirangute puudumisel riskiks litsentsiandja aktiivse konkurentsiga oma peamisel tegutsemisalal. Samuti võivad litsentsiand­ jale pandud aktiivse müügi piirangud olla vältimatud eriti juhul, kui litsentsisaaja turupositsioon talle eraldatud xxxxxx tooriumil on suhteliselt xxxx ning ta peab tegema litsent­ sitava tehnoloogia tõhusaks kasutamiseks märkimisväär­ xxxx investeeringuid.

200. Grupierand hõlmab ka aktiivse müügi piiramist territoo­ riumi või kliendirühmaga, mis on eraldatud teisele litsent­ sisaajale, kes ei olnud litsentsiandja ja -saaja vahelise lepingu sõlmimise ajal litsentsiandja konkurent. Nii on see siiski xxxx juhul, kui kõnealuste osapoolte vaheline leping ei ole vastastikune (vt TTBERi artikli 4 lõike 1 punkti c alapunkt ii). Turuosa künnise ületamisel kuuluvad sellised müügipiirangud tõenäoliselt artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse, kui osapooltel on märkimisväärne turu­ võim. Siiski võib piirang tõenäoliselt olla artikli 101 lõike

3 tähenduses vältimatu aja jooksul, mis on kaitstud litsentsisaajale vajalik uuele turule pääsemiseks ja enda seal sisseseadmiseks talle määratud territooriumi või xxxxxx dirühma suhtes. See aktiivse müügi vastane kaitse aitab litsentsisaajal xxxxx xxx asümmeetriast, mis tekib asjaolust, et mõned litsentsisaajad on litsentsiandjaga konkureerivad ettevõtjad ning sellisena end juba turul sisse seadnud. Litsentsisaajale tehtavad teisele litsentsisaajale eraldatud territooriumile või kliendirühmale suunatud passiivse müügi piirangud on TTBERi artikli 4 lõike 1 punkti c kohaselt raskekujulised konkurentsipiirangud.

201. Mittekonkurentide vaheliste lepingute puhul kuuluvad litsentsiandja ja -saaja vahelised müügipiirangud xxxxxxx xxxxx xxxx xxxx 30 % turuosa künnise saavutamiseni. Ülal­ pool turuosa künnist võivad litsentsisaaja poolse eksklu­ siivselt litsentsiandjale reserveeritud territooriumidele või kliendirühmadele suunatud aktiivse ja passiivse müügi piirangud olla hädavajalikud väärtusliku tehnoloogia levi­ tamiseks, mistõttu ei kuulu need artikli 101 lõike 1 kohal­ damisalasse või täidavad need artikli 101 lõikes 3 sätes­ tatud tingimused. See võib olla nii, kui litsentsiandjal on suhteliselt xxxx turupositsioon territooriumil, xxx xx ise tehnoloogiat kasutab. Sellises olukorras võib eelkõige aktiivse müügi piirang olla vältimatu, et motiveerida litsentsiandjat litsentsi andma. Selliste piirangute puudumisel riskiks litsentsiandja aktiivse konkurentsiga oma peamisel tegutsemisalal. Muudel juhtudel võib litsent­ sisaaja müügi piiramine kuuluda artikli 101 lõike 1 kohal­ damisalasse ega pruugi täita artikli 101 lõikes 3 sätestatud tingimusi. Nii on see tõenäoliselt juhul, kui litsentsiandjal on eraldi oluline turuvõim, kui ka turul koos tugevat positsiooni omavate litsentsiandjate sõlmitud mitmete samalaadsete lepingute kumulatiivse mõju korral.

202. Litsentsiandja müügi piiramine, kui see jääb artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse, täidab tõenäoliselt artikli 101 lõike 3 tingimused, välja arvatud juhul, kui turul ei ole litsentsiandja tehnoloogiale tõelisi alternatiive või on litsentsisaaja saanud selliste alternatiivide litsentsi xxxxxxx datelt osapooltelt. Sellised piirangud, eriti aktiivse müügi piirang, on artikli 101 lõike 3 tähenduses tõenäoliselt vältimatud, et motiveerida litsentsisaajat investeerima litsentsitavat tehnoloogiat sisaldavate toodete tootmisse, turundusse ja müüki. On tõenäoline, et litsentsisaaja moti­ vatsiooni kärbiks oluliselt otsene konkurents litsentsiandja xxxxx, xxxxx tootmiskulusid ei koorma litsentsitasud. Võib- olla hoiaks see investeeringud allpool optimaalset taset.

203. TTBERis sätestatakse grupierand mittekonkurentide xxxxx xxxxxx lepingutes sisalduvatele litsentsisaajate vahelistele territooriumide ja kliendirühmade vahelise aktiivse müügi piirangutele. Ülalpool turuosa künnist 30 % piiravad litsentsisaajate territooriumide ja kliendirühmade vahelise aktiivse müügi piirangud tehnoloogiasisest konkurentsi ning kuuluvad tõenäoliselt artikli 101 lõike 1 kohaldami­ salasse, kui üksiklitsentsisaajal on oluline turuvõim. Ometi võivad need piirangud täita artikli 101 lõike 3 tingimused, kui need on vajalikud tasuta kasusaamise vältimiseks ja litsentsisaaja motiveerimiseks tegema investeeringuid, mis on vajalikud litsentsitava tehnoloogia tõhusaks kasutami­ seks tema territooriumil ja litsentsitava toote müügi eden­

damiseks. Passiivse müügi piirangud kuuluvad TTBERi artikli 4 lõike 2 punktis b sisalduvasse raskekujuliste konkurentsipiirangute nimekirja (vt punktid (119) kuni

(127) eespool).

4.2.3. Tootmismahu piirangud

204. Konkurentide vahelistes lepingutes sisalduvad vastas­ tikused tootmismahu piirangud on raskekujuline konku­ rentsipiirang TTBERi artikli 4 lõike 1 punkti b kohaselt (vt punkt (103) eespool). Artikli 4 lõike 1 punkt b xx xxxxx mittevastastikuse lepinguga litsentsisaajale või ühele litsentsisaajatest pandavaid litsentsiandja tehnoloogia toot­ mismahu piiranguid. Sellised piirangud kuuluvad kuni 20 % turuosa künnise saavutamiseni grupierandi alla. Kui osapooltel on oluline turuvõim, võivad litsentsisaaja toot­ mismahu piirangud ülalpool turuosa künnist piirata konkurentsi. Kuid artikli 101 lõige 3 kehtib tõenäoliselt juhtudel, kui litsentsiandja tehnoloogia on litsentsisaaja omast oluliselt parem ning tootmismaht ületab piirangut arvestades oluliselt litsentsisaaja lepingueelset tootmis­ mahtu. Sel juhul on tootmismahu piirangu mõju piiratud isegi kasvava nõudlusega turgudel. Artikli 101 lõike 3 kohaldamisel tuleb arvesse xxxxx xx xxxx, et sellised piirangud võivad olla vajalikud, et motiveerida litsentsi­ andjat levitama oma tehnoloogiat nii palju kui võimalik. Näiteks võib litsentsiandja mitte tahta litsentsida oma konkurente, kui ta ei saa piirata litsentse konkreetsete kindla võimsusega tootmiskohtadega (tootmiskoha litsents). Kui litsentsileping põhjustab täiendavate xxxxxx tõelise integreerimise, võivad litsentsisaajale pandud toot­ mismahu piirangud täita artikli 101 lõike 3 tingimused. Xxxxx xxxx on see ebatõenäoline juhul, kui osapooltel on oluline turuvõim.

205. Tootmismahu piirangud mittekonkurentide vahelises lepingus kuuluvad grupierandi xxxx xxxx 30 % turuosa künnise saavutamiseni. Peamine konkurentsivastane oht, mis tuleneb litsentsisaajate tootmismahu piiramisest mitte­ konkurentide vahelistes lepingutes, on litsentsisaajate vahelise tehnoloogiasisese konkurentsi piiramine. Selliste konkurentsivastaste mõjude olulisus sõltub litsentsiandja ja -saajate turupositsioonist ning sellest, mil määral toot­ mismahu piirang takistab litsentsisaajat rahuldamast xxxxx lust litsentsitud tehnoloogiat sisaldavate toodete järele.

206. Kui tootmismahu piirangud on kombineeritud ainuõigus­ like territooriumide või kliendirühmadega, suurenevad piiravad mõjud. Kahte liiki piirangute kombinatsioon suurendab tõenäosust, et leping teenib turu jagamise huve.

207. Mittekonkurentide vahelistes lepingutes sisalduvatel litsent­ sisaajale pandud tootmismahu piirangutel võib olla ka konkurentsi soodustav mõju tehnoloogia leviku edenda­ mise kaudu. Litsentsiandjal kui tehnoloogia tarnijal peaks olema tavaliselt vabadus otsustada litsentsisaaja poolt litsentsitava tehnoloogiaga toodetava tootmismahu üle. Kui litsentsiandjal ei oleks vabadust otsustada litsentsisaaja tootmismahu üle, võidakse suur hulk litsentsilepinguid üldse sõlmimata jätta, millel oleks negatiivne mõju uue tehnoloogia levikule. See võib eriti tõenäoliselt nii olla, kui litsentsiandja on ka tootja, sest litsentsisaaja toodang võib jõuda tagasi litsentsiandja peamisele tegevusalale ning mõjutada otseselt tema tegevust. Teisest küljest on vähem tõenäoline, et tootmismahu piiranguid on vaja litsentsi­ andja tehnoloogia levitamiseks, kui sellised piirangud on kombineeritud litsentsisaajale pandud müügipiirangutega, mis keelavad tal müüa litsentsiandja territooriumile või kliendirühmale.

4.2.4. Kasutusalapiirangud

208. Kasutusalapiirangu korral on litsents piiratud ühe või mitme tehnilise rakendusala või ühe või mitme tooteturu või tööstusharuga. Tööstusharu võib hõlmata mitut tooteturgu, kuid ei pruugi hõlmata tooteturu osa. Mitmel puhul saab sama tehnoloogiat kasutada erinevate toodete tootmiseks või erinevatele tooteturgudele kuuluvate toodete juures. Näiteks saab uut vormimistehnoloogiat kasutada plastpudelite ja plasttasside valmistamiseks, millest kumbki kuulub eraldi tooteturule. Xxxxx xxxx võib ka üksik tooteturg hõlmata mitut tehnilist kasutusala. Näiteks saab uut mootoritehnoloogiat kasutada nii nelja- kui kuuesilindrilistes mootorites. Samuti saab kiibistike valmistamise tehnoloogiat kasutada kuni nelja protsessori jaoks või rohkem kui nelja protsessori jaoks mõeldud kiibistike tootmiseks. Litsents, mis piirab litsentsitava tehnoloogia kasutamist näiteks neljasilindriliste mootorite või kuni nelja protsessoriga, ongi tehnilise kasutusala piirang.

209. Võttes arvesse, et kasutusalapiirangud kuuluvad xxxxxxx xxxxx kohaldamisalasse ning teatavad kliendipiirangud on TTBERi artikli 4 lõike 1 punkti c ning lõike 2 punkti b kohaselt raskekujulised konkurentsipiirangud, on oluline neid kahte piirangukategooriat eristada. Kliendipiirang eeldab konkreetsete kliendirühmade määratlemist ning osapooltele pandud piirangut müüa sellistele määratletud rühmadele. Asjaolu, et tehnilise kasutusala piirang võib

vastata teatavatele kliendirühmadele tooteturul, ei tähenda, et piirang tuleb liigitada kliendipiiranguks. Näiteks asjaolu, et teatavad kliendid ostavad peamiselt või ainult rohkem kui nelja protsessori jaoks mõeldud kiibistikke, ei tähenda, et kuni nelja protsessori jaoks mõeldud kiibistikega piiratud litsents oleks kliendipiirang. Siiski tuleb kasutusala määratleda objektiivselt, viidates lepingulise toote määrat­ letud ja olulistele tehnilistele tunnustele.

210. Kuna teatavad kasutusalapiirangud on TTBERi artikli 4 lõike 1 punkti b kohaselt raskekujulised konkurentsipii­ rangud, on oluline xxxxxxx xxxx, et kasutusalapiiranguid ei peeta tootmismahu piiranguteks, kuna kasutusalapii­ rangud xx xxxxx mahtu, mida litsentsisaaja võib toota litsentsitud kasutusalal.

211. Kasutusala piirang piirab litsentsitava tehnoloogia kasuta­ mist litsentsisaaja poolt ühe või mitme konkreetse kasu­ tusalaga, piiramata litsentsisaaja võimalust litsentsitava tehnoloogia kasutamiseks. Lisaks saab neid kasutusalasid, nagu ka territooriume, määrata litsentsisaajale ainuõigus­ liku või ainulitsentsi raames. Kasutusalapiirang koos ainu­ õigusliku või ainulitsentsiga piirab ka litsentsiandja võima­ lust oma tehnoloogiat kasutada, keelates tal kasutada seda ise, sealhulgas ka litsentsida teistele. Ainulitsentsi puhul on piiratud ainult litsentsimine kolmandatele osapooltele. Kasutusalapiiranguid kombinatsioonis ainuõiguslike ja ainulitsentsidega koheldakse samamoodi, kui on koheldud ainuõiguslikke ja ainulitsentse eespool jaotises 4.2.2. Konkurentide vahelise litsentsimise puhul on vastastikune ainuõiguslik litsentsimine artikli 4 lõike 1 punkti c koha­ selt raskekujuline konkurentsipiirang.

212. Kasutusalapiirangutel võib olla konkurentsi soodustav mõju, sest need motiveerivad litsentsiandjat litsentsima oma tehnoloogiat tema peamise tähelepanu alt välja jäävate rakenduste jaoks. Kui litsentsiandja ei suuda xxxxxx xxxx litsentsisaajate tegevust valdkondades, xxx xx ise oma tehnoloogiat kasutab, või valdkondades, kus tehnoloogia väärtus ei ole veel välja kujunenud, põhjustaks see tõenäo­ liselt litsentsiandja litsentsimishuvi languse või paneks ta suuremat litsentsitasu nõudma. Samuti tuleb arvesse xxxxx, et teatavates valdkondades toimub litsentsimine sageli tööstusdisainivabaduse tagamiseks, hoides ära rikkumis­ süüdistused. Litsentsisaaja saab litsentsi raames arendada oma tehnoloogiat, kartmata litsentsiandja rikkumissüüdis­ tusi.

213. Tegelike või potentsiaalsete konkurentide vaheliste lepin­ gutega litsentsisaajale pandud kasutusalapiirangud kuuluvad grupierandi xxxx xxxx 20 % turuosa künnise saavutamiseni. Peamine konkurentsiprobleem selliste piirangute puhul on oht, et litsentsisaaja lakkab olemast konkureeriv jõud väljaspool litsentsitavat kasutusala. Oht on suurem konkurentide vahelise vastastikuse litsentsimise puhul, kui lepingus sätestatakse asümmeetrilised kasu­ tusala piirangud. Kasutusalapiirang on asümmeetriline juhul, kui ühel osapoolel on lubatud kasutada litsentsitavat tehnoloogiat ühes tööstusharus, ühel tooteturul või tehni­ lisel kasutusalal ning teisel osapoolel on lubatud kasutada teist litsentsitavat tehnoloogiat teises tööstusharus, teisel tooteturul või tehnilisel kasutusalal. Konkurentsiprob­ leemid võivad eriti tekkida juhul, kui litsentsisaaja litsent­ sitava tehnoloogia kasutamiseks varustatud tootmisrajatist kasutatakse ka tema oma tehnoloogia põhiste toodete tootmiseks väljaspool litsentsitavat kasutusala. Kui leping võib tõenäoliselt põhjustada litsentsisaaja tootmismahu languse väljaspool litsentsitud kasutusala, kuulub leping tõenäoliselt artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse. Sümmeetrilised kasutusalapiirangud, st lepingud, millega osapooled litsentsivad oma tehnoloogiaid teineteisele kasutamiseks sama(de)l kasutusala(de)l, ei kuulu tõenäoli­ selt artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse. Sellised lepingud tõenäoliselt xx xxxxx enne lepingu sõlmimist eksisteerinud konkurentsi. Artikli 101 lõige 1 ei kehti tõenäoliselt ka lepingute puhul, mis võimaldavad litsentsisaajal xxxx aren­ xxxx xx kasutada tema oma tehnoloogiat litsentsi raames, kartmata litsentsiandja poolseid rikkumissüüdistusi. Sellistes olukordades xx xxxxx kasutusalapiirangud iseene­ sest enne lepingu sõlmimist eksisteerinud konkurentsi. Enne lepingu sõlmimist varitses litsentsisaajat rikkumis­ süüdistuste oht ka väljaspool litsentsitud kasutusala. Kui litsentsisaaja aga oma tegevuse väljaspool litsentsitud kasu­ tusala lõpetab või seda vähendab xxxx ärilise põhjendu­ seta, võib see olla märgiks lepingu aluseks olevast turu jagamise kokkuleppest, mis on TTBERi artikli 4 lõike 1 punkti c kohaselt raskekujuline konkurentsipiirang.

214. Mittekonkurentide vahelistes lepingutes sisalduvad kasu­ tusalapiirangud litsentsisaajale ja -andjale kuuluvad xxxxxxx xxxxx xxxx xxxx 30 % turuosa künnise saavutamiseni. Mitte­ konkurentide vahelistes lepingutes sisalduvad kasutusala­ piirangud, mille puhul litsentsiandja reserveerib xxxxxx xxx või mitu tooteturgu või tehnilist kasutusala, xx xxxxx üldjuhul konkurentsi või parandavad tõhusust. Nad eden­ davad uue tehnoloogia levikut, motiveerides litsentsiandjat litsentsima tehnoloogiat selle kasutamiseks valdkondades, milles xx xxxx ise ei soovi kasutada. Kui litsentsiandja ei saaks takistada litsentsisaajail tegutsemist valdkondades, xxx xx tehnoloogiat ise kasutab, kaotaks ta tõenäoliselt motivatsiooni litsentse välja anda.

215. Mittekonkurentide vaheliste lepingute puhul on litsentsi­ andjal tavaliselt õigus anda erinevatele litsentsisaajatele ühe või mitme kasutusalaga piiratud ainu- või ainuõiguslikke litsentse. Sellised piirangud piiravad litsentsisaajate vahelist tehnoloogiasisest konkurentsi samamoodi kui ainuõiguslik litsentsimine ning neid analüüsitakse xxxxx viisil (vt jaotis

4.2.2.1 eespool).

4.2.5. Oma tarbeks kasutamise piirangud

216. Oma tarbeks kasutamise piiranguid võib määratleda kui litsentsisaajale pandavat kohustust piirata temapoolset litsentsitava toote tootmist tema oma toodete tootmiseks, hoolduseks ja remondiks vajaliku mahuni. Teisisõnu on selle kasutusliigi piirangu vormiks litsentsisaaja xxxxxx xxxxxx kasutada litsentsitavat tehnoloogiat sisaldavaid tooteid ainult sisendina kaasamiseks tema oma toodan­ gusse; see xx xxxxx litsentsitava toote müüki kaasamiseks muude tootjate toodetesse. Oma tarbeks kasutamise piirangud kuuluvad grupierandi alla vastavalt 20 % ja 30 % turuosa künnise saavutamiseni. Väljaspool xxxxxxx xxxxx raame on vaja uurida piirangu konkurentsi soodus­ tavaid ja takistavaid mõjusid. Selleks on vaja eristada konkurentide ja mittekonkurentide vahelisi lepinguid.

217. Konkurentide vaheliste litsentsilepingute puhul takistab litsentsiandjale pandud piirang, mis lubab toota litsentsi alusel xxxx xxx toodetesse kaasamiseks, tal tarnida komponente kolmandatele tootjatele. Kui litsentsisaaja ei olnud enne lepingu sõlmimist tegelik ega tõenäoline potentsiaalne komponentide tarnija muudele tootjatele, ei muuda oma tarbeks kasutamise piirang lepingueelse olukorraga võrreldes midagi. Sellises olukorras hinnatakse piirangut xxxxx viisil kui mittekonkurentide vaheliste lepingute puhul. Kui aga litsentsisaaja on tegelik või tõenäoline komponentide tarnija, on vaja uurida, milline on lepingu mõju sellele tegevusele. Kui litsentsisaaja, olles end varustanud litsentsiandja tehnoloogia kasutamiseks, lõpetab xxxxxx xxx tehnoloogia kasutamise ning seega komponenditarnijaks olemise, piirab xxxxxx xxxx xxxxx sõlmimist eksisteerinud konkurentsi. Kui litsentsiandjal on komponenditurul oluline võim, võib selle mõju turule olla tõsiselt negatiivne.

218. Mittekonkurentide vaheliste litsentsilepingute puhul tuleneb oma tarbeks kasutamise piirangutest kaks peamist ohtu konkurentsile: tehnoloogiasisese konkurentsi piiramine varustussisenditurul ja litsentsisaajate vahelise arbitraaži välistamine, mis suurendab litsentsiandja võima­ lusi määrata litsentsisaajatele diskrimineerivad litsentsita­ sud.

219. Kuid oma tarbeks kasutamise piirangud võivad konku­ rentsi soodustavale litsentsimisele xx xxxxx aidata. Kui litsentsiandja on komponentide tarnija, võib piirang olla vajalik, et toimuks tehnoloogia levik mittekonkurentide vahel. Piirangute puudumisel ei pruugi litsentsiandja litsentsi anda või teeks seda ainult kõrgema litsentsitasu eest, sest vastasel juhul looks xx xxxxxx komponenditurul otsese konkurentsi. Sellisel juhul ei ole oma tarbeks kasu­ tamise piirang tavaliselt konkurentsi piirav ega kuulu artikli 101 lõike 3 kohaldamisalasse. Litsentsisaajal ei tohi aga piirata litsentsitavate toodete müüki tema toodete varuosadena. Litsentsisaaja peab saama teenindada oma toodete järelturgu, sealhulgas tema tooteid hooldavaid ja remontivaid sõltumatuid teenindusorganisatsioone.

220. Kui litsentsiandja ei ole komponentide tarnija asjaomasel tooteturul, siis eespool toodud põhjendus oma tarbeks kasutamise piirangute määramiseks ei kehti. Sellistel juhtudel võivad oma tarbeks kasutamise piirangud põhi­ mõtteliselt edendada tehnoloogia levikut, tagades, et litsentsisaajad ei müüks litsentsiandjaga muudel tootetur­ gudel konkureerivatele tootjatele. Litsentsisaajale xxxxxx piirang mitte müüa teatavatele litsentsiandjale reservee­ ritud kliendirühmadele on tavaliselt siiski vähem piirav alternatiiv. Järelikult ei ole oma tarbeks kasutamise piirang sellistel juhtudel tehnoloogia leviku võimaldamiseks tava­ liselt vajalik.

4.2.6. Seosmüük ja müük komplektidena

221. Tehnoloogia litsentsimise kontekstis toimub seosmüük juhul, kui litsentsiandja paneb litsentsisaajale ühe tehno­ loogia (siduva toote) litsentsi saamise tingimuseks teise tehnoloogia litsentsi omandamise või toote ostmise litsentsiandjalt või kelleltki tema poolt määratult (seotud toode). Müük komplektidena toimub juhul, kui kahte tehnoloogiat või ühte tehnoloogiat ja toodet müüakse komplektina koos. Kuid mõlemal juhul on tingimuseks, et asjaomased tooted ja tehnoloogiad on selles mõttes erinevad, et kummalegi seost või komplekti moodustavale tootele või tehnoloogiale on eraldi nõudlus. See ei ole tavaliselt nii juhul, kui tooted või tehnoloogiad on seotud vajaduse tõttu, nii et litsentsitavat tehnoloogiat ei saa kasutada xxxx seotud tooteta või ei saa komplekti kumbagi osa xxxx teiseta kasutada. Edaspidi peetakse termini „seosmüük” all silmas nii seosmüüki kui müüki komplektina.

222. TTBERi artikkel 3, milles on grupierandite kohaldamist piiratud turuosa künnistega, tagab, et seosmüük ja müük komplektidena ei kuuluks grupierandi kohaldamisalasse konkurentide vaheliste lepingute puhul 20 % turuosa künnise ületamisel ning mittekonkurentide vaheliste lepin­ gute puhul 30 % turuosa künnise ületamisel. Turuosa künnised kehtivad mis tahes litsentsilepingust mõjustatud asjaomase tehnoloogia- või tooteturu, sealhulgas seotud toote turu suhtes. Turuosa künnistest ülalpool on vaja võrrelda seosmüügi konkurentsi takistavaid ja soodus­ tavaid mõjusid.

223. Seosmüügi peamine piirav mõju on konkureerivate seotud toote tarnijate väljatõrjumine. Seosmüük võib võimaldada litsentsiandjal ka seotud toote turul võimu säilitada, suurendades turuletuleku tõkkeid, sest see võib sundida uustulnukaid tulema mitmele turule korraga. Xxxxx xxxxx võib seosmüük võimaldada litsentsiandjal suurendada litsentsitasusid, eriti juhul, kui siduv ja seotud toode on osaliselt teineteist asendavad ning neid kahte toodet ei kasutata kindlas vahekorras. Seosmüük ei võimalda litsent­ sisaajal siduva toote litsentsitasude tõusu korral lülituda ümber alternatiivsetele sisenditele. Need konkurentsiprob­ leemid ei sõltu sellest, kas lepingu osapooled on konku­ rendid või mitte. Et seosmüügil oleks tõenäoline konku­ rentsivastane mõju, peab litsentsiandjal olema oluline turuvõim siduva toote suhtes, et piirata konkurentsi seotud toote suhtes. Turuvõimu puudumisel siduva toote suhtes ei saa litsentsiandja kasutada oma tehnoloogiat seotud toote tarnijate välistamiseks, mis on konkurentsi­ vastane. Lisaks, nagu konkurentsikeeldude puhulgi, peab seos hõlmama arvestatava väljatõrjuva mõju saavutamiseks teatavat osa seotud toote turust. Juhtudel, kui litsentsi­ andjal on turuvõim pigem seotud kui siduva toote turul, analüüsitakse piirangut kui konkurentsi- või kogusepiiran­ gut, mis peegeldab asjaolu, et iga konkurentsiprobleemi allikas on „seotud”, mitte „siduva” toote turul (86).

224. Seosmüük võib põhjustada ka tõhususe kasvu. See on nii näiteks juhul, kui seotud toode on vajalik litsentsitava tehnoloogia tehniliselt rahuldava kasutamise jaoks või selle tagamiseks, et litsentsitav toodang vastaks litsentsi­ andja ja muude litsentsisaajate poolt järgitavatele kvalitee­ dinõuetele. Sellistel juhtudel xx xxxxx seosmüük tavaliselt konkurentsi või kuulub artikli 101 lõike 3 kohaldamisa­ lasse. Kui litsentsisaajad kasutavad litsentsiandja xxxxxx xxxxx või tootemargi nime või kui tarbijatele on litsent­ sitavat tehnoloogiat sisaldava xxxxx xx litsentsiandja seos

(86) Vt kohaldatava analüüsiraamistiku kohta jaotis 4.2.7 ja ning verti­ kaalsete piirangute kohta antud suuniseid alates punktist 129, mida on tsiteeritud joonealuses märkuses 52.

muul moel selge, on litsentsiandja õiguspärastes huvides tagada, et toodete kvaliteet on selline, et see ei õõnestaks tema tehnoloogia väärtust ega tema mainet ettevõtjana. Kui tarbijale on pealegi teada, et litsentsisaajad (ja litsent­ siandja) toodavad sama tehnoloogia alusel, on ebatõenäo­ line, et litsentsisaajad sooviksid litsentsi osta, xxx xxxx ei kasutaks tehnoloogiat tehniliselt rahuldaval viisil.

225. Seosmüük on tõenäoliselt konkurentsi soodustav, kui seotud toode võimaldab litsentsisaajal kasutada litsentsi­ tavat tehnoloogiat palju tõhusamalt. Kui litsentsiandja näiteks litsentsib konkreetse tootmisprotsessi tehnoloogiat, võivad osapooled leppida ka kokku, et litsentsisaaja ostab litsentsiandjalt litsentsitava tehnoloogia jaoks välja töötatud katalüsaatori, mis võimaldab kasutada tehnoloo­ giat tõhusamalt kui muud katalüsaatorid. Kui piirang kuulub sellistel juhtudel artikli 101 lõike 1 kohaldamisa­ lasse, on artikli 101 lõike 3 tingimused tõenäoliselt täidetud ka turuosa künnistest kõrgemal.

4.2.7. Konkurentsikeelud

226. Konkurentsikeelud tehnoloogia litsentsimise kontekstis on litsentsisaajale pandavad kohustused mitte kasutada litsentsitava tehnoloogiaga konkureerivaid kolmandate osapoolte tehnoloogiaid. Sel määral, mil konkurentsikeeld hõlmab litsentsiandja tarnitavat toodet või täiendavat tehnoloogiat, on seda kajastatud seosmüüki käsitlevas jaotises 4.2.6.

227. TTBERi kohaselt kuuluvad konkurentsikeelud grupierandi kohaldamisalasse nii konkurentide kui ka mittekonkuren­ tide vaheliste lepingute puhul vastavalt 20 % ja 30 % turuosa künnise saavutamiseni.

228. Peamine oht konkurentsile, mida põhjustavad konkurent­ sikeelud, on kolmandate osapoolte tehnoloogiate väljatõr­ jumine. Konkurentsikeelud võivad kumulatiivse kasutuse korral võimaldada litsentsiandjate kokkumängu, xxx xxxx litsentsiandjat kasutab xxxx xxxxxx kokkulepetes (st kumu­ latiivse kasutuse korral). Konkureerivate tehnoloogiate väljatõrjumine vähendab konkurentsisurvet litsentsiandja nõutavatele litsentsitasudele ning juba turul olevate tehno­ loogiate vahelist konkurentsi, piirates litsentsisaajate võimalusi konkureerivaid tehnoloogiaid omavahel asen­ dada. Et mõlemal juhul on põhiliseks probleemiks välja­

vastastikuse konkurentide vahelise litsentsimise puhul, kui osapooled lepivad kokku mitte kasutada kolmandate osapoolte tehnoloogiaid, võib leping soodustada nendeva­ helist kokkumängu turul, mis õigustab madalamat, 20 % turuosa künnist.

229. Väljatõrjumine võib tekkida, kui oluline osa potentsiaal­ xxxx litsentsisaajaid on juba seotud ühe või, kumulatiivsete mõjude korral, mitme tehnoloogiaallikaga ega saa seetõttu konkureerivaid tehnoloogiaid kasutada. Väljatõrjumis­ mõjud võivad tuleneda ühe olulise turuvõimuga litsentsi­ andja sõlmitud lepingutest või mitme litsentsiandja sõlmitud lepingute kumulatiivsest mõjust, isegi kui iga üksik leping või lepingute võrk kuulub TTBERi kohalda­ misalasse. Viimati nimetatud juhul ei teki aga tõenäoliselt tõsiseid kumulatiivseid mõjusid enne, kui ei ole seotud vähemalt 50 % turust. Kõnealuse künnise ületamisel tekib oluline väljatõrjumine tõenäoliselt juhul, kui turule­ tuleku tõkked uute litsentsisaajate jaoks on kõrged. Kui turuletuleku tõkked on madalad, saavad uued litsentsi­ saajad tulla turule ning kasutada kolmandatele osapooltele kuuluvaid äriliselt ahvatlevaid tehnoloogiaid ning xxxx xxxxx turul juba tegutsevatele litsentsisaajatele tõeliseks alternatiiviks. Et määrata kindlaks tegelik kolmandate osapoolte võimalus turuletulekuks ning laienemiseks, on vaja arvesse xxxxx, mil määral on turustajad konkurentsi­ keeldudega litsentsisaajate külge seotud. Kolmandate osapoolte tehnoloogiatel on tegelik võimalus turule xxxxx xxxx juhul, xxx xxxx on olemas vajalikud tootmis- xx xxxxxx tusvahendid. Teisisõnu sõltub turuletuleku lihtsus mitte ainult litsentsisaajate olemasolust, xxxx xx sellest, mil määral xxxx on juurdepääs turustusele. Väljatõrjuva mõju hindamisel turustamise tasandil kohaldab komisjon verti­ kaalsete kokkulepete kohta antud suuniste jaos VI.2.1 sätestatud analüütilist raamistikku (87).

230. Kui litsentsiandjal on oluline turuvõim, võib litsentsisaaja kohustamine hankida tehnoloogiat xxxx litsentsiandjalt viia oluliste väljatõrjuvate mõjude tekkimiseni. Mida tugevam on litsentsiandja turupositsioon, seda suurem on konku­ reerivate tehnoloogiate välistamise oht. Arvestatavate väljatõrjuvate mõjude tekkimiseks ei pea konkurentsi­ keelud hõlmama olulist osa turust. Piisab sellest, kui konkurentsikeelud on sihitud ettevõtjatele, kes kõige tõenäolisemalt konkureerivaid tehnoloogiaid litsentsivad. Väljatõrjumise oht on eriti suur juhul, kui potentsiaalsete litsentsisaajate arv on piiratud ning litsentsileping on seotud tehnoloogiaga, mida litsentsisaajad kasutavad sisen­ xxxx oma tarbeks kasutamisel. Sellistel juhtudel on tõkked uue litsentsiandja turuletulekuks tõenäoliselt kõrged. Välja­ tõrjumine võib olla vähem tõenäoline juhtudel, kui tehno­ loogiat kasutatakse kolmandatele osapooltele müüdava toote valmistamiseks. Ehkki sellisel juhul seob piirang samuti kõnealuse sisendi jaoks kasutatavat tootmisvõim­ sust, ei seo see litsentsitava tehnoloogia alusel toodetud

tõrjumine, võib analüüs nii konkurentide kui mittekonku­  

rentide vahelise lepingu puhul olla üldjoontes sama. Kuid

(87) Vt joonealust märkust 52.

sisendit sisaldava toote nõudlust. Viimati nimetatud juhul vajab litsentsiandja turuletulekuks xxxx juurdepääsu ühele või mitmele sobiva tootmisvõimsusega litsentsisaajale. Välja arvatud juhul, xxx xxxx mõnel ettevõtjal on olemas või ta suudab hankida litsentsi omandamiseks vajalikud tootmisvahendid, on ebatõenäoline, et litsentsiandja suudaks litsentsisaajatele konkurentsikeelde pannes xxxxxx xxxx konkurentide juurdepääsu tõsiselt võetavatele litsent­ sisaajatele.

231. Konkurentsikeeldudel võib olla ka konkurentsi soodus­ tavaid mõjusid. Esiteks võivad sellised keelud edendada tehnoloogia levikut, vähendades litsentsitava tehnoloogia, eriti oskusteabe seadusevastase omastamise ohtu. Kui litsentsisaajal on õigus xxxxx kolmandatelt osapooltelt konkureerivate tehnoloogiate litsentse, on oht, et eelkõige litsentsitud oskusteavet kasutataks ära konkureerivate tehnoloogiate kasutamisel ning konkurendid lõikavad sellest kasu. Kui litsentsisaaja kasutab ka konkureerivaid tehnoloogiaid, raskendab see tavaliselt litsentsitasude maksmise jälgimist, mis võib mõjuda litsentsimismotivat­ sioonile pärssivalt.

232. Teiseks võivad konkurentsikeelud, võimalik, et koos ainu­ õigusliku territooriumiga seotud tingimustega, olla vajali­ kud, et tagada litsentsisaaja motivatsioon investeerida litsentsitavasse tehnoloogiasse xx xxxx tõhusalt kasutada. Juhtudel, kui leping kuulub märkimisväärse väljatõrjuva mõju tõttu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse, võib artikli 101 lõike 3 eeliste ärakasutamiseks olla vajalik valida vähem piirav alternatiiv, näiteks kehtestada mini­ maalse tootmismahu või litsentsitasu kohustused, millel on tavaliselt vähem potentsiaali konkureerivate tehnoloo­ giate väljatõrjumiseks.

233. Kolmandaks, juhtudel, kui litsentsiandja kohustub tegema olulisi kliendikohaseid investeeringuid, näiteks väljaõppeks ja litsentsitava tehnoloogia kohandamiseks litsentsisaaja vajadustele, võib konkurentsikeelde või nende asemel minimaalse tootmismahu või minimaalse litsentsitasuga seotud tingimusi xxxx xxxx litsentsiandja investeerima moti­ veerimiseks ja viivitusprobleemide vältimiseks. Tavaliselt saab litsentsiandja siiski selliste investeeringute eest kindlat summat nõudes otse tasu xxxxx, mis näitab, et on olemas vähem piiravaid alternatiive.

4.3. Vahenduskokkulepped

234. Tehnoloogiaõiguste litsentsimine või vahenduskokkulepete nõudmiste esitamisest loobumise klauslid võivad olla viis lahendada vaidlusi või vältida olukorda, kus üks osapool kasutab oma intellektuaalomandiõigusi, et takistada teisel osapoolel oma tehnoloogiaõigusi kasutada (88).

(88) TTBER xx xxxxx kohaldamise suunised xx xxxxx artikli 101 kohalda­ mist litsentsilepingut mittesisaldavate vahenduskokkulepete puhul.

235. Vahenduskokkulepped kujutavad endast tehnoloogiavaid­ luste nagu ka kaubandusvaidluste paljude muude valdkon­ dade kontekstis põhimõtteliselt õiguspärast viisi xxxxx mitmepoolselt vastuvõetav kompromiss heausksele õigus­ vaidlusele. Osapooled võivad eelistada vaidluse või kohtu­ vaidluse lõpetada, kuna see võib osutuda liiga kulukaks, ajamahukaks ja/või tulemuse seisukohast prognoosima­ tuks. Vahenduskokkulepetega on ka võimalik säästa kohtute ja/või pädevate ametiasutuste energiat küsimuses otsuse tegemisel, misläbi need võivad xxxxx xxxx heaolu suurendavaid eeliseid. Teisest küljest on üldsuse huvides kõrvaldada kehtetud intellektuaalomandiõigused kui põhjendamatud innovatsiooni- ja majandustegevuse tõkked (89).

236. Litsentsimine, sealhulgas vastastikune litsentsimine vahen­ duskokkulepete raames ei ole nii konkurentsi piirav, sest see võimaldab osapooltel oma tehnoloogiaid pärast kokkuleppe sõlmimist kasutada. Juhul kui litsentsi puudumisel on võimalik, et litsentsisaaja võib turult kõrvale jääda, ei kuulu litsentsisaaja juurdepääs kõnealu­ sele tehnoloogiale vahenduskokkuleppe raames üldiselt artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse.

237. Kuid selliste vahenduskokkulepete üksikud tingimused võivad kuuluda artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse. Litsentsimist vahenduskokkuleppe raames käsitletakse samamoodi kui muidki litsentsilepinguid (90). Sellistel juhtudel on eriti vajalik hinnata, kas osapooled on potent­ siaalsed või tegelikud konkurendid.

Tasu piirangu eest vahenduskokkulepetes

238. „Tasu piirangu eest” või „tasu edasilükkamise eest” tüüpi vahenduskokkulepped tavaliselt xx xxxxx tehnoloogia­ õiguste siiret, kuid need tuginevad väärtuse siirdele ühelt osapoolelt vastuseks turule sisenemise ja/või seal laiene­ mise piiramisele teise osapoole xxxxx xx see võib kuuluda artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse (91).

239. Kui sellises vahenduskokkuleppes käsitletakse aga ka käimasolevast vaidlusest puudutatud tehnoloogiaõiguste litsentsimist ja kõnealune kokkulepe toob litsentsisaajale ükskõik millisel asjaomasel turul xxxxx toote turuletoo­ mise hilinemise või muidu piiratud võime xxxx xxxx, võib kokkulepe kuuluda artikli 101 lõike 1 kohaldamisa­ lasse, misjärel tuleks seda hinnata eelkõige TTBERi artikli

(89) Kohtuasi 193/83 Windsurfing vs. Commission, EKL 1986, lk 611, punkt 92.

(90) Vrd kohtuasi 65/86: Bayer vs. Xxxxxxxx, EKL 1988, lk 5259, punkt 15.

(91) Vt nt komisjoni otsus juhtumis Lundbeck, veel avaldamata.

4 lõike 1 punktide c ja d alusel (vt jaotis 3.4.2 eespool). Kui sellise vahenduskokkuleppe osalised on tegelikud või potentsiaalsed konkurendid ning leidis aset märkimis­ väärne väärtuse siire litsentsiandjalt litsentsisaajale, pöörab komisjon turgude jagamise ohule erilist tähelepanu.

Vastastikune litsentsimine vahenduskokkulepetes

240. Vahenduskokkulepped, millega osapooled litsentsivad teineteist ning kehtestavad piiranguid oma tehnoloogiate kasutamisele, sealhulgas kolmandatele osapooltele litsent­ simise piiramine, võivad kuuluda artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse. Kui osapooltel on oluline turuvõim ning lepinguga pannakse piirangud, mis on ilmselgelt suuremad, kui on vajalik tehnoloogia kasutamist takistava olukorra kõrvaldamiseks, kuulub leping tõenäoliselt artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse ka juhul, kui on tõenäoline vastastikuse blokeeritud seisundi olemasolu. Artikli 101 lõige 1 kehtib eriti tõenäoliselt juhul, kui osapooled jagavad turgu või lepivad kokku vastastikustes läbimüügil põhinevates litsentsitasudes, millel on turuhindadele oluline mõju.

241. Kui osapooltel on vahenduskokkuleppe kohaselt õigus kasutada teineteise tehnoloogiat ning leping laieneb tule­ vastele edasiarendustele, on vaja hinnata, kuidas mõjutab leping osapoolte uuendusmotivatsiooni. Juhul kui osapooltel on oluline turuvõim, kuulub leping tõenäoliselt artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse, kui see ei lase osapooltel teineteise ees konkurentsieeliseid saavutada. Lepingud, mis kõrvaldavad või vähendavad oluliselt ühe osapoole võimalusi saavutada teise ees konkurentsieeliseid, vähendavad uuendusmotivatsiooni ning mõjutavad seega negatiivselt konkurentsiprotsessi olulist osa. Sellised lepingud ei täida tõenäoliselt ka artikli 101 lõike 3 tingi­ musi. Eriti ebatõenäoline on, et sellist piirangut saab pidada vältimatuks artikli 101 lõike 3 kolmanda tingi­ muse tähenduses. Lepingu eesmärk on tagada, et osapooled saaksid jätkata oma tehnoloogia kasutamist xxxx, et teine osapool seda blokeeriks, ning see ei nõua, et osapooled lepiksid kokku tulevaste uuenduste jagami­ ses. Kuid kui litsentsi eesmärk on lubada osapooltel aren­ dada nende oma tehnoloogiaid ning see ei nõua neilt samade tehnoloogiliste lahenduste kasutamist, siis tõenäo­ liselt ei takista see osapooli üksteise ees konkurentsiee­ liseid saavutamast. Sellised lepingud loovad xxxx tööstus­ disainivabaduse, välistades tulevikus teise osapoole rikku­ missüüdistused.

Mittevaidlustamisklauslid vahenduskokkulepetes

242. Vahenduskokkulepete kontekstis ei peeta mittevaidlus­ tamise klausleid üldiselt artikli 101 lõike 1 kohaldamisa­ lasse kuuluvateks. Selliste lepingute puhul on olemuslik, et

osapooled lepivad kokku mitte vaidlustada tagantjärele lepinguga kaetud intellektuaalomandiõigusi, mille üle vaieldi. On ju lepingu eesmärk olemasolevate lahkarva­ muste lahendamine ja/või tulevaste vältimine.

243. Vahenduskokkulepete mittevaidlustamisklauslid võivad aga teatavatel tingimustel olla konkurentsivastased ning kuuluda artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse. Intellek­ tuaalomandiõiguse vaidlustamise vabaduse piirang ei kuulu intellektuaalomandiõiguse konkreetse sisu xxxxx xx võib piirata konkurentsi. Näiteks kui intellektuaalomandi­ õigus anti ebaõige või eksitava teabe andmise järel, võib mittevaidlustamisklausel rikkuda artikli 101 lõiget 1 (92). Selliste klauslite analüüs võib olla vajalik ka siis, kui litsentsiandja lisaks tehnoloogiaõiguste litsentsimisele raha­ liselt või muul viisil põhjustab selle, et litsentsisaaja nõustub mitte vaidlustama tehnoloogiaõiguste kehtivust või kui tehnoloogiaõigused on litsentsisaaja toodangu oluline sisend (vt ka punkt (136)).

4.4. Tehnoloogiapuulid

244. Tehnoloogiapuulid on kokkulepped, millega kaks või enam osapoolt koostavad tehnoloogiapaketi, mida ei litsentsita ainult puuli panustanutele, xxxx xx kolmandatele osapooltele. Oma struktuurilt võivad tehnoloogiapuulid olla piiratud arvu osapoolte lihtsad kokkulepped või keerulised organisatsioonilised meetmed, mille juures puuli koondatud tehnoloogiate litsentsimine on usaldatud eraldi üksusele. Mõlemal juhul võib puul lubada litsentsi­ saajail tegutseda turul üheainsa litsentsi alusel.

245. Tehnoloogiapuulide ja standardite vahel ei ole olemuslikku sidet, kuid tihti toetavad puuli tehnoloogiad tervikuna või osaliselt de facto või de jure tööstusstandardit (93). Erinevad tehnoloogiapuulid võivad toetada konkureerivaid standar­ deid (94). Tehnoloogiapuulid võivad konkurentsi soodus­ tada, eriti vähendades tehingukulusid ja piirates kumula­ tiivseid litsentsitasusid, et vältida topeltmarginaali lisamist toote hinnale. Puuli moodustamine võimaldab saada sellesse kuuluvate tehnoloogiate litsentsi ühekorraga. See on eriti oluline valdkondades, kus prevaleerivad intellek­ tuaalomandiõigused ning kus turul tegutsemiseks tuleb hankida litsentse märkimisväärselt paljudelt litsentsiandja­ telt. Juhul kui litsentsisaajad tarbivad pidevalt litsentsitava

(92) Vrd juhtum C-457/10 P: AstraZeneca vs. komisjon, 2012, EKLis veel avaldamata.

(93) Vt standardite ja standardiseerimiskokkulepete kohtlemise kohta joonealuses märkuses 27 tsiteeritud horisontaalsed suunised, alates punktist 257.

(94) Vt selle kohta komisjoni pressiteade IP/02/1651, milles käsitletakse kolmanda põlvkonna (3G) mobiiltelefoniteenuste patentide litsent­ simist. Kõnealuse juhtumiga olid seotud viis tehnoloogiapuuli, mis moodustasid viis erinevat tehnoloogiat, millest igaüht sai kasutada 3G-seadmete tootmiseks.

tehnoloogia rakendamisega seotud teenuseid, võib ühine litsentsimine ja teenindamine xxxx xxxxx täiendavaid kulu­ vähendusi. Patendipuulid võivad osutuda kasulikuks ka konkurentsi soodustavate standardite rakendamisel.

246. Tehnoloogiapuulid võivad konkurentsi ka takistada. Tehnoloogiapuuli moodustamine tähendab vältimatult puuli koondatud tehnoloogiate ühist müümist, mis ainult või peamiselt üksteist asendavatest tehnoloogiatest xxxxx xxxx puuli puhul on kartellikokkulepe hindade fikseerimi­ seks. Lisaks osapoolte vahelise konkurentsi vähendamisele võivad tehnoloogiapuulid, eriti kui nad toetavad tööstus­ standardit või loovad de facto tööstusstandardi, põhjustada innovatsiooni vähenemist alternatiivsete tehnoloogiate välistamise kaudu. Xxxxxxxxx xx sellega seotud tehnoloo­ giapuuli olemasolu võib raskendada uute või täiustatud tehnoloogiate turuletulekut.

247. Lepingud, millega tehnoloogiapuulid moodustatakse ning määratakse nende tegevuse tingimused, ei kuulu osapoolte arvust sõltumata grupierandi alla, kuna puuli moodus­ tamise kokkuleppega ei lubata konkreetselt litsentsisaajal toota lepingulisi tooteid (vt jaotis 3.2.4). Selliseid lepinguid käsitletakse ainult käesolevates suunistes. Puuli moodus­ tamise kokkulepped põhjustavad seoses kaasatud tehno­ loogiate valimise ja puuli juhtimisega mitmeid eriprob­ leeme, mida ei teki seoses muude litsentsimise liikidega. Võttes arvesse, et tavaliselt määravad puulist litsentsimise tingimused kindlaks puuli panustanud, mistõttu ei ole see tegevus hõlmatud ka grupierandiga, on puulist litsentsi­ mise kokkulepe üldiselt mitmepoolne kokkulepe. Puulist litsentsimist käsitletakse punktis (261) ja jaotises 4.4.2.

4.4.1. Tehnoloogiapuulide moodustamise ja toimimise xxxxxx mine

248. Tehnoloogiapuuli moodustamise, korralduse ja juhtimise viis võib vähendada ohtu, et selle eesmärk või mõju oleks konkurentsi piiramine, ning pakkuda tagatisi, et leping on konkurentsi soodustav. Võimalike konkurentsi­ ohtude ja konkurentsi võimaliku tõhustamise hindamisel võtab komisjon muu hulgas arvesse puuli moodustamise protsessi läbipaistvust; puuli koondatud tehnoloogiate valikut ja olemust, sealhulgas seda, millises ulatuses on puuli moodustamisse ja juhtimisse kaasatud sõltumatud eksperdid ning seda, kas on kehtestatud tundliku teabe vahetamise vastased kaitsemeetmed ja sõltumatud vaid­ luste lahendamise mehhanismid.

Vaba osalemine

249. Kui osalemine standardi või puuli moodustamises on vaba kõigile huvitatud osapooltele, on puuli kaasatavate tehno­ loogiate valimine hinna/kvaliteedi kaalutluste alusel tõenäolisem, kui puuli moodustamisel tehnoloogiaoma­ nike piiratud xxxxx xxxxx.

Puuli koondatud tehnoloogiate xxxxx xx olemus

250. Tehnoloogiapuulide konkurentsiriskid ja tõhususe suuren­ damise potentsiaal sõltub suurel määral puuli koondatud tehnoloogiate omavahelisest suhtest ning nende suhtest puuliväliste tehnoloogiatega. Tuleb teha vahet a) üksteist täiendavatel tehnoloogiatel ja üksteist asendavatel tehno­ loogiatel ning b) olulise tähtsusega ja vähem olulistel tehnoloogiatel.

251. Erinevalt teineteist asendavatest tehnoloogiatest täiendavad kaks tehnoloogiat teineteist juhul, xxx xxxx mõlemat on vaja tehnoloogiatega seotud toote tootmiseks või protsessi läbiviimiseks. Ja vastupidi, tehnoloogiad on üksteist asen­ davad, kui üks neist võimaldab omanikul toota toodet või viia läbi protsessi, millega tehnoloogiad on seotud.

252. Tehnoloogia võib olla oluline kas a) konkreetse toote tootmiseks või konkreetse protsessi läbiviimiseks, millega puulitud tehnoloogiad on seotud, või b) sellise toote toot­ miseks või sellise protsessi läbiviimiseks vastavalt standar­ dile, mis hõlmab puuli koondatud tehnoloogiaid. Erinevalt vähem olulisest tehnoloogiast on tehnoloogia esimesel juhul olulise tähtsusega, kui puuli sees või väljaspool puuli ei xxx xxxxx nii majanduslikult kui ka tehniliselt tasu­ xxxx asendajaid ning kõnealune tehnoloogia on puuli eesmärgiks olevate toodete tootmiseks või protsesside läbiviimiseks vajalik tehnoloogiapaketi osa. Teisel juhul on tehnoloogia oluline, kui see kujutab endast vajalikku osa (st puuduvad sobivad asendustehnoloogiad) puuli koondatud tehnoloogiatest, mida on vaja puuli poolt toetatud standardi täitmiseks (standardsed olulised tehno­ loogiad). Olulise tähtsusega tehnoloogiad on samas välti­ matult ka täiendavad. Asjaolu, et tehnoloogia valdaja liht­ salt deklareerib, et tehnoloogia on oluline, ei tähenda, et selline tehnoloogia on oluline käesolevas punktis kirjel­ datud kriteeriumide kohaselt.

253. Kui puulisisesed tehnoloogiad on üksteist asendavad, on litsentsitasud tõenäoliselt suuremad kui vastasel juhul, sest litsentsisaajad ei saa kasu kõnealuste tehnoloogiate konku­ rentsist. Kui puulisisesed tehnoloogiad on üksteist täienda­ vad, vähendab tehnoloogiapuul tehingukulusid, mis võib viia litsentsitasude üldisele alanemisele, sest osapooltel on võimalus leppida kokku ühises litsentsitasus kogu paketi eest, selle asemel et igaüks nõuaks litsentsitasu oma tehno­ loogia eest, arvestamata, et ühe tehnoloogia kõrgem

litsentsitasu vähendab tavaliselt nõudlust täiendavate tehnoloogiate järele. Kui täiendavate tehnoloogiate litsent­ sitasud pannakse paika ühekaupa, võib nende kogusumma tihtipeale ületada summat, mis kujuneks puuli poolt samade täiendavate tehnoloogiate paketi koostamisel. Puuli mittekuuluvate asendustehnoloogiate xxxxx hinnatakse punktis (262).

254. Erinevus üksteist täiendavate ja üksteist asendavate tehno­ loogiate vahel ei ole kõigil juhtudel selge, sest tehnoloo­ giad võivad üksteist asendada või täiendada osaliselt. Kui litsentsisaajad nõuaksid kahe tehnoloogia ühendamisest tekkiva tõhususe kasvu tõttu tõenäoliselt mõlemat tehno­ loogiat, loetakse tehnoloogiaid teineteist täiendavaks, isegi kui nad on osaliselt teineteist asendavad. Sellistel juhtudel on tõenäoline, et litsentsisaajad sooviksid puuli puudumisel omandada mõlema tehnoloogia litsentsi täien­ dava majandusliku eelise tõttu, mis mõlema tehnoloogia korraga kasutamisel on nendest xxxx xxx kasutamise ees. Kui puulitud tehnoloogia täiendavuse kohta puuduvad nõudlusel põhinevad tõendid, tõendab kõnealuste tehno­ loogiate täiendavust see, kui i) tehnoloogiat puuli lisavad osapooled on vabad oma tehnoloogiat litsentsima indivi­ duaalselt, ii) puul on lisaks kõigi osapoolte tehnoloogia­ paketi litsentsimisele valmis litsentsima iga osapoole tehnoloogiat xx xxxxxx ning iii) kõigi puulitud tehnoloo­ giate eraldi litsentsimisel võetavate litsentsitasude kogu­ summa ei ületa puuli poolt terve tehnoloogiapaketi eest küsitavat litsentsitasu.

255. Üksteist asendavate tehnoloogiate kaasamine puuli üldjuhul piirab tehnoloogiate vahelist konkurentsi, kuna see võib võrduda kollektiivse komplektina müügiga xx xxxx xxxxx konkurentide vahelise hinnakokkuleppe. Komisjon käsitleb oluliste üksteist asendavate tehnoloo­ giate kaasamist puuli üldreeglina artikli 101 lõike 1 rikku­ misena. Komisjon on ka seisukohal, et artikli 101 lõike 3 tingimuste täitmine on olulises osas üksteist asendavatest tehnoloogiatest koosnevate puulide puhul ebatõenäoline. Arvestades, et kõnealused tehnoloogiad on alternatiivid, ei teki mõlema kaasamisest puuli mingit tehingukulude kokkuhoidu. Puuli puudumisel ei oleks litsentsisaajate hulgas nõudmist mõlema tehnoloogia järele. Konkurentsi­ probleemide leevendamiseks ei piisa sellest, et osapooltele jääb vabadus litsentsida sõltumatult. Selle põhjuseks on see, et osapooltel tõenäoliselt puudub sõltumatult litsent­ simise stiimul, et mitte õõnestada puuli litsentsimistege­ vust, mis võimaldab xxxx ühiselt turuvõimu kasutada.

Sõltumatute ekspertide valimine ja ülesanded

256. Veel üks oluline tegur tehnoloogiapuulide konkurentsioh­ tude ja tõhususe hindamisel on ekspertide puuli loomisse ja juhtimisse kaasamise ulatus. Näiteks on selle hindamine, kas tehnoloogia on puuli poolt toetatava standardi jaoks hädavajalik või mitte, sageli keeruline ja eriteadmisi nõudev probleem. Sõltumatute ekspertide kaasamisest valiku tegemisse võib olla palju kasu, et realiseerida kohustus kaasata xxxx hädavajalikud tehnoloogiad. Kui puuli kaasatavate tehnoloogiate valiku teeb sõltumatu ekspert, võib ka see edendada konkurentsi saadaolevate tehnoloogiliste lahenduste vahel.

257. Komisjon võtab arvesse seda, kuidas ning milliste funkt­ sioonide jaoks eksperdid valitakse. Ekspert peaks olema puuli moodustanud ettevõtjatest sõltumatu. Kui eksperdid on seotud litsentsiandjatega (või puuli litsentsimistegevu­ sega) või sõltuvad neist muul viisil, on ekspertide kaas­ amisel vähem kaalu. Ekspertidel peavad olema vajalikud tehnilised teadmised neile usaldatud erinevate funktsioo­ nide täitmiseks. Sõltumatute ekspertide funktsioonide hulka võib kuuluda eriti selle hindamine, kas puuli kaas­ amiseks välja pakutud tehnoloogiate intellektuaalomandi­ õigused kehtivad ja kas nad on hädavajalikud.

258. Ja lõpuks on asjakohane arvesse xxxxx puuli moodustamise dokumentides ette nähtud vaidluste lahendamise mehha­ nisme. Mida enam on vaidluste lahendamine usaldatud puulist xx xxxxx liikmetest sõltumatutele organitele või isikutele, seda tõenäolisem on vaidluste lahendamine neut­ raalsel viisil.

Tundliku teabe vahetamise vastased kaitsemeetmed

259. Samuti on oluline kaaluda tundliku teabe osapoolte vahel vahetamise korraldust (95). Oligopoolsetel turgudel võib sellise tundliku teabe nagu hindade ja tootmismahtude vahetamine võimaldada kokkumängu (96). Sellistel juhtudel võtab komisjon arvesse, mil määral on rakendatud kaitse­ abinõusid, mis tagavad, et tundlikku teavet ei vahetataks. Sõltumatu ekspert või litsentsiv organ võib mängida selles mõttes olulist osa, tagades, et litsentsitasude arvutamiseks ja kontrollimiseks vaja minevat tootmismahu ja müügiteavet ei avalikustataks mõjutatud turgudel konku­ reerivatele ettevõtjatele.

(95) Teabe vahetamise kohta vt täpsemalt joonealuses märkuses 27 tsiteeritud horisontaalsed suunised alates punktist 55.

(96) Vt selle kohta kohtuasja John Deere lahendit, mida tsiteeritakse joonealuses märkuses 11.

260. Selliste kaitsemeetmete kehtestamisele tuleb erilist tähele­ panu pöörata siis, kui huvitatud isikud osalevad samaaeg­ selt konkureerivate standardite puulide moodustamises, kui see võib xxxxx xxxx tundliku teabe vahetamise konku­ reerivate puulide vahel.

Grupierandi kaitse

261. Puuli loomine ja toimimine, sealhulgas litsentside andmine, jääb tavaliselt väljapoole artikli 101 lõike 1 kohaldamisala, sõltumata osapoolte turupositsioonist, kui täidetud on järgmised tingimused:

a) osalemine puuli moodustamises on vaba kõigile huvi­ tatud tehnoloogiaõiguste omanikele;

b) võetakse piisavad kaitsemeetmed selle tagamiseks, et puulis osalevad xxxx hädavajalikud tehnoloogiad (mis on samas vältimatult ka üksteist täiendavad);

c) võetakse piisavad kaitsemeetmed selle tagamiseks, et tundliku teabe (näiteks hindade ja tootmismahtude) vahetamine piirdub puuli moodustamiseks ja toimimi­ seks vajalikuga;

d) puulitud tehnoloogiad litsentsitakse puuli mitteainuõi­ guslikult;

e) puulitud tehnoloogiad litsentsitakse kõigile võimalikele litsentsisaajatele õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimi­ neerivatel tingimustel (97);

f) puulis tehnoloogiaga osalevad osapooled ja litsentsi­ saajad võivad vaidlustada puulitud tehnoloogiate kehti­ vuse ja olulisuse ning

g) puulis tehnoloogiaga osalevad osapooled ja litsentsi­ saajad võivad välja töötada konkureerivaid tooteid ja tehnoloogiaid.

Väljaspool grupierandi kaitset

262. Kui puuli on kaasatud olulised üksteist täiendavad, kuid vähem olulised patendid, tekib kolmandate osapoolte tehnoloogiate väljatõrjumise oht. Kui tehnoloogia on puuli kaasatud ning litsentsitud osana paketist, puudub litsentsisaajatel tõenäoliselt stiimul omandada konkuree­ riva tehnoloogia litsents, kui paketi eest tasutav litsentsi­ tasu hõlmab xxxx xxxx asendavat tehnoloogiat. Lisaks sunnib tehnoloogiapuuliga seotud too(de)te tootmiseks või protsessi(de) käitamiseks või puulitud tehnoloogiat sisaldava standardi täitmiseks ebavajalike tehnoloogiate kaasamine litsentsisaajaid tasuma ka tehnoloogia eest, mida nad ei pruugi vajada. Seega võrdub selliste üksteist täiendavate tehnoloogiate kaasamine kollektiivse komplek­ tidena müügiga. Juhul kui puul hõlmab vähem olulisi tehnoloogiaid, kuulub leping tõenäoliselt artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse, juhul kui puulil on asjaomasel turul oluline positsioon.

263. Arvestades, et üksteist asendavaid ja täiendavaid tehnoloo­ giaid võidakse arendada pärast puuli loomist, xx xxx oluli­

(97) XXXXXx xxxxx vt täpsemalt joonealuses märkuses 27 tsiteeritud horisontaalsed suunised alates punktist 287.

suse hindamise vajadus tingimata puuli loomisega. Tehno­ loogia võib pärast puuli loomist uute kolmandate osapoolte tehnoloogiate ilmumise tõttu vähem oluliseks muutuda. Kui puul saab teada, et litsentsisaajatele paku­ takse sellist uut kolmanda osapoole tehnoloogiat ja need seda nõuavad, võib muret väljatõrjumise pärast vältida sellega, et uutele ja olemasolevatele litsentsisaajatele paku­ takse oma olulisuse kaotanud tehnoloogia litsentsi vastavalt vähendatud litsentsitasu eest. Kuid kolmandate osapoolte tehnoloogiate väljatõrjumise vältimiseks võib olla xx xxxx viise.

264. Hinnates tehnoloogiapuule, mis koosnevad vähem olulis­ test, kuid täiendavatest tehnoloogiatest, võtab komisjon oma üldhinnangus arvesse muu hulgas järgmisi tegureid:

a) kas vähem oluliste tehnoloogiate kaasamiseks puuli on mingeid konkurentsi soodustavaid põhjuseid, näiteks kõigi tehnoloogiate olulisuse hindamise kulude tõttu tehnoloogiate arvukuse pärast;

b) kas litsentsiandjaile jääb vabadus litsentsida oma vastavaid tehnoloogiaid sõltumatult: kui puul koosneb piiratud arvust tehnoloogiatest ning väljaspool puuli on neid asendavaid tehnoloogiaid, võivad litsentsisaajad soovida koostada oma tehnoloogilise paketi, mis koos­ neks osaliselt puuli kuuluvatest ja osaliselt selle välistest kolmandate osapoolte tehnoloogiatest;

c) kas puul pakub juhul, kui puuli ühendatud tehnoloo­ giatel on erinevad rakendused, millest osa ei nõua kõigi puuli koondatud tehnoloogiate kasutamist, tehnoloo­ giaid ühtse paketina või pakub ta erinevate rakenduste jaoks eraldi pakette, millest igaüks hõlmab xxxx tehno­ loogiaid, mis seonduvad kõnealuse rakendusega. Viimasel juhul ei seota konkreetse toote või protsessi jaoks ebaolulisi tehnoloogiaid oluliste tehnoloogiate külge;

d) kas puuli koondatud tehnoloogiad on saadaval xxxx ühtse paketina või on litsentsisaajail võimalik oman­ dada litsentse vaid osale paketist koos vastava litsent­ sitasu vähendamisega. Võimalus omandada litsents vaid osale paketist võib vähendada puuliväliste kolmandate osapoolte tehnoloogiate väljatõrjumise ohtu, eriti juhul, kui litsentsisaajal vähendatakse litsentsitasu. See nõuab, et igale puulis olevale tehnoloogiale määrataks osatähtsus üldisest litsentsitasust. Kui puuli ja üksikute litsentsisaajate vahel sõlmitud litsentsilepingud on

suhteliselt kauakestvad ning puuli koondatud tehno­ loogia toetab de facto tööstusstandardit, tuleb arvesse xxxxx xx xxxx, et puul võib välistada uute asendavate tehnoloogiate pääsu turule. Sellistel juhtudel on välja­ tõrjumise ohu hindamisel oluline xxxxx arvesse, kas litsentsisaajad saavad mõistliku etteteatamisaja järel loobuda osast litsentsist ning xxxxx xxxxxxx litsentsitasu vähenduse.

265. Isegi tehnoloogiapuuli kokkulepped, mis piiravad konku­ rentsi, võivad tõhustada konkurentsi (vt punkt (245)), millist asjaolu tuleb arvesse xxxxx vastavalt artikli 101 lõikele 3 ning kaaluda seda konkurentsile avaldatava nega­ tiivse mõju suhtes. Kui tehnoloogiapuulid hõlmavad näiteks vähem olulisi patente, kuid täidavad kõik muud punktis (261) loetletud grupierandi kaitse kriteeriumid ning kui vähem oluliste tehnoloogiate kaasamiseks puuli on konkurentsi soodustavaid põhjuseid (vt punkt (264)) ja litsentsisaajail on võimalik omandada litsentse vaid osale paketist koos vastava litsentsitasu vähendamisega (vt punkt (264)), on artikli 101 lõike 3 tingimused tõenäoli­ selt täidetud.

4.4.2. Puuli xx xxxxx litsentsisaajate vaheliste lepingute üksikute piirangute hindamine

266. Juhul kui tehnoloogiapuuli moodustamise kokkulepe ei riku artiklit 101, on järgmiseks sammuks puuli xxxxx xxx litsentsisaajatega kokku lepitud litsentside konkurent­ simõju hindamine. Litsentside andmise tingimused võivad jääda artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse. Käesoleva jao eesmärk on käsitleda teatavaid piiranguid, mida ühel või teisel viisil tehnoloogiapuulide litsentsilepinguis esineb xx xxxx tuleb puuli üldises kontekstis hinnata. TTBER ei kehti üldjuhul puuli ja kolmandatest osapooltest litsentsi­ saajate vahel sõlmitud litsentsilepingute kohta (vt punkt (247)). Seetõttu käsitletakse käesolevas jaos puuli xxxxxxx xx tehnoloogiapuulide litsentsimisele omaste litsentsimis­ probleemide hindamist üksikjuhtudel.

267. Komisjon juhindub oma hinnangu andmisel puuli xx xxxxx litsentsisaajate vahelistele tehnosiirde kokkulepetele järg­ mistest olulisematest põhimõtetest.

a) Mida tugevam on puuli turupositsioon, seda suurem on konkurentsivastaste mõjude oht.

b) Mida tugevam on puuli turupositsioon, seda tõenäo­ lisem on see, et kokkulepe mitte litsentsida kõiki võimalikke litsentsisaajaid või litsentsida diskriminee­ rivatel tingimustel rikub artiklit 101.

c) Puulid ei tohiks kolmandate osapoolte tehnoloogiaid liigselt välja tõrjuda ega piirata alternatiivsete puulide loomist.

d) Tehnosiirde kokkulepped ei tohi sisaldada TTBERi artiklis 4 loetletud raskekujulisi konkurentsipiiranguid (vt jaotis 3.4).

268. Ettevõtjatel, kes moodustavad tehnoloogiapuule, mis on kooskõlas artikliga 101, on tavaliselt vabadus läbi rääkida ja kinnitada litsentsitasud tehnoloogiapaketile (lähtudes kohustusest litsentsida õiglaselt, mõistlikult ja mittediskri­ mineerivalt) ning iga tehnoloogia osa litsentsitasudes nii enne kui xx xxxxxx standardi määramist. Selline kokkulepe on õiguspärane puuli asutamisel, seda iseenesest ei saa pidada konkurentsi piiravaks. Teatud olukordades võib olla tõhusam, kui puuli litsentsitasudes lepitakse kokku enne standardi valimist, et vältida seda, et standard suurendab litsentsitasu, andes ühele või mitmele olulisele tehnoloogiale olulise turuvõimu. Litsentsisaajaile peab aga jääma vabadus määrata litsentsi alusel toodetud toodete hindu.

269. Kui puulil on turgu valitsev positsioon, peavad litsentsi­ tasud ja litsentsi muud tingimused olema mõõdukad ja mittediskrimineerivad ning litsentsid ei tohi olla ainu­ õiguslikud (98). Need nõuded on vajalikud tagamaks, et puul oleks avatud ega põhjustaks hilisema tootmisetapi turgudel väljatõrjumist või muid konkurentsivastaseid mõjusid. Need nõuded ei välista aga erinevaid litsentsita­ sude määrasid erinevate kasutuste puhul. Erinevate litsent­ sitasumäärade kohaldamist erinevatel tooteturgudel ei peeta üldiselt piiravaks, arvestades asjaolu, et tooteturgudel ei tohi olla diskrimineerimist. Eriti ei tohi puuli litsentsi­ saajate kohtlemine sõltuda sellest, kas nad on ka litsentsi­ andjad või mitte. Seetõttu võtab komisjon arvesse seda, kas litsentsiandjate ja litsentsisaajate kohta kehtib sama litsentsitasu kohustus.

(98) Kui tehnoloogiapuulil puudub aga turuvõim, ei riku puulist litsent­ simine tavaliselt artikli 101 lõiget 1 isegi siis, kui kõnealused tingi­ mused ei ole täidetud.

270. Litsentsiandjail ja -saajail peaks olema vabadus arendada konkureerivaid tooteid ja standardeid. Xxxx peaks olema ka vabadus xxxx xx omandada litsentse väljaspool puuli. Need nõuded on vajalikud, et piirata kolmandate osapoolte tehnoloogiate väljatõrjumise ohtu ning tagada, et puul ei piiraks innovatsiooni ega välistaks konkureerivate tehno­ loogiliste lahenduste loomist. Kui puulitud tehnoloogia kuulub (de facto) tööstusstandardi xxxxx xx kui osapoolte suhtes kehtivad konkurentsikeelud, loob puul uute ja täiustatud tehnoloogiate ja standardite arengu takistamise ohu.

271. Tagasiloovutamise kohustused ei tohiks olla ainuõigus­ likud ega piirduda puuli koondatud tehnoloogia kasutami­ seks hädavajalike või oluliste arengutega. See võimaldab puulil saada osa xx xxxx sellesse koondatud tehnoloogia täiustustest. Osapooltel on seaduspärane õigus tagasiloo­ vutamise kohustusega tagada, et hädavajalikke patente omavad või omandavad litsentsisaajad, sealhulgas litsent­ sisaaja litsentsi alusel töötavad alltöövõtjad, ei takistaks puuli koondatud tehnoloogia kasutamist.

272. Üks seoses tehnoloogiapuulidega tuvastatud probleem on oht, et need võivad kaitsta kehtetuid patente. Puuli xxxxx xxxxxx võib suurendada vaidlustamisega kaasnevaid kulu­ sid/ohte, sest vaidlustamine võib ebaõnnestuda, kui kas või üks puulis sisalduv patent kehtib. Puuli kehtetute patentide kaitsmise tõttu võivad litsentsisaajad xxxx xxxxxx tatud maksma kõrgemaid litsentsitasusid ning see võib samuti takistada innovatsiooni kehtetu patendiga kaetud valdkonnas. Selles kontekstis kuuluvad puuli xx xxxxxxx date isikute vahelise tehnosiirde kokkuleppe mittevaidlus­ tamis-, sealhulgas lõpetamisklauslid (99), artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse.

273. Puul hõlmab tihtipeale nii patente kui ka nende taotlusi. Kui oma patenditaotlusi puulidele esitavad patenditaotlejad kasutavad võimaluse korral patenditaotlusmenetlusi, mis võimaldavad kiiremat taotlemist, on tulemuseks kiirem kindlus kõnealuste patentide kehtivuse ja ulatuse osas.

(99) Vt jaotis 3.5.