Vastu võetud 15.02.1995
Väljaandja: Riigikogu
Akti liik: välisleping
Teksti liik: algtekst
Jõustumise kp: 04.11.1995
Avaldamismärge: XX XX 1995, 15, 70
Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina valitsuse vaheline investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping
Vastu võetud 15.02.1995
(õ) 8.01.2009 9:30
Lepingu ratifitseerimise seadus
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Eesti Vabariigi valitsus ja Ukraina valitsus (edaspidinimetatud Lepingupooled), soovides süvendada majanduslikku koostööd mõlema riigivastastikuse kasu eesmärgil,
püüdes luua ja säilitada soodsaid tingimusi kummagi riigiinvesteerijate investeeringutele teise riigi territooriumil,
tõdedes, et investeeringute soodustamine ja vastastikunekaitse vastavalt käesolevale Lepingule stimuleerib majanduslikkuerainitsiatiivi sel alal,
leppisid kokku järgnevas:
Artikkel 1. Definitsioonid
Käesoleva Lepingu tähenduses:
1. Mõiste «investeering» hõlmab igat liiki varasid, mis oninvesteeritud ühe Lepingupoole investeerija poolt seoses temamajandustegevusega teise Lepingupoole territooriumile kooskõlasselle seaduste ja määrustega, hõlmates sealhulgas eelkõige, kuidmitte ainult:
a) vallas- ja kinnisvara, samuti kõiki muid asjaõigusi naguhüpoteegid, pandid ning muud sarnased õigused;
b) ettevõtete osakuid, aktsiaid ja obligatsioone ning teisiettevõtluses osalemise liike;
c) nõudeid rahale või mis tahes majanduslikku väärtustomavale investeeringutega seotud tegevusele;
d) õigusi intellektuaalsele omandile, sealhulgasinvesteeringutega seotud autoriõigusi, kauba- ja teenindusmärke,patente, tööstuslikke disainilahendusi, tehnilisi protsesse,oskusteavet, ärisaladusi, kaubanimetusi ja ettevõtteäriväärtust;
e) kõiki seadusega või lepingu alusel antud õigusi ja kõikiseaduslikke litsentse ja lube, sealhulgas kontsessiooneloodusvarade otsimiseks, kaevandamiseks, kultiveerimiseks jakasutamiseks.
Varaliste väärtuste investeerimise vormi muutus ei muudanende investeeringute olemust tingimusel, et selline muutus ontehtud kooskõlas Lepingupoole seadustega, xxxxx territooriumilinvesteering on tehtud.
2. Mõiste «investeerija» tähendab igat füüsilist võijuriidilist isikut, kes investeerib teise Lepingupooleterritooriumile.
a) Mõiste «füüsiline isik» tähendab igat füüsilist isikut,kes on ükskõik kumma Lepingupoole kodanik vastavalt temaseadustele.
b) Mõiste «juriidiline isik» tähendab kummagi Lepingupoolesuhtes igat selle Lepingupoole seadustega kooskõlas ühinemiseteel või muul viisil moodustatud ja juriidilise isikunatunnustatud üksust.
3. Mõiste «tulu» tähendab investeeringust saadud summasidja hõlmab eelkõige, kuid mitte ainult, kasumit, intresse,kapitali juurdekasvu, osakuid, dividende, rojalteid ja tasusid.
4. Mõiste «territoorium» tähendab kummagi Lepingupoolesuhtes tema võimu alla kuuluvat territooriumi ning merd jamerealuseid alasid, mille suhtes Lepingupool teostab kooskõlasrahvusvahelise õigusega võimu, suveräänseid õigusi võijurisdiktsiooni.
Artikkel 2. Investeeringute soodustamine ja kaitse
1. Kumbki Lepingupool edendab ning loob oma territooriumilteise Lepingupoole investeerijate investeeringutele soodsadtingimused ja lubab selliseid investeeringuid vastavalt omaseadustele ja määrustele.
2. Kummagi Lepingupoole investeerijate investeeringuteleantakse teise Lepingupoole territooriumil xxxx xxxx õiglane javõrdne käsitlus ning tagatakse nende täielik kaitse jajulgeolek.
Artikkel 3. Rahvuslik ja enamsoodustatud riigi käsitlus
1. Kumbki Lepingupool võimaldab oma territooriumil teiseLepingupoole investeerijate investeeringutele ja tuludeleõiglase ja võrdse käsitluse, mis ei ole vähem soodus kui temaenda investeerijate investeeringutele ja tuludele või mis taheskolmanda riigi investeerijate investeeringutele ja tuludeleantav käsitlus, olenevalt kumb neist on soodsam.
2. Kumbki Lepingupool võimaldab oma territooriumil teiseLepingupoole investeerijatele nende investeeringute haldamisel,hooldamisel, kasutamisel, nendest kasu saamisel või nendekäsutamisel õiglase ja võrdse ning mitte vähem soodsa käsitluse,kui on tema enda investeerijate investeeringutele ja tuludelevõi mis tahes kolmanda riigi investeerijate investeeringutele jatuludele antav käsitlus, olenevalt kumb neist on soodsam.
3. Käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 sätted ei oletõlgendatavad ühe Lepingupoole kohustusena laiendada teiseLepingupoole investeerijatele soodustust, mis tulenebkäsitlusest, eelistusest või privileegist, mida esimeneLepingupool võib anda, lähtudes:
a) mis tahes tolliliidu-, vabakaubanduspiirkonna-,rahandusliidu- või mõnest muust samalaadsest rahvusvahelisestkokkuleppest, mille alusel on moodustatud taolised liidud võiinstitutsioonid, või mõnest muust piirkondliku koostöö vormist,mille liikmeks ükskõik kumb Lepingupool on või võib saada;
b) mis tahes täielikult või põhiliselt maksustamistkäsitlevast rahvusvahelisest lepingust või kokkuleppest.
Artikkel 4. Kahjude kompenseerimine
1. Ühe Lepingupoole investeerijatele, xxxxx investeeringudon kannatanud kahju sõja, relvastatud konflikti, riigiskehtestatud eriolukorra, ülestõusu, vastuhaku, mässu või muudesarnaste sündmuste tõttu teise Lepingupoole territooriumil,tagab teine Lepingupool tagasimaksmisel, hüvitamisel,kompenseerimisel või muude lahenduste puhul käsitluse, mis eiole vähem soodus kui see, mille Lepingupool tagab omainvesteerijatele või mis tahes kolmanda riigi investeerijatele.
2. Kahjustamata käesoleva artikli lõiget 1 võimaldatakseühe Lepingupoole investeerijatele, kes kannavad teiseLepingupoole territooriumil mõnes nimetatud lõikes viidatudolukorras kahju, mille põhjuseks on:
a) nende vara rekvireerimine selle Lepingupoole jõudude võivõimude poolt;
b) nende vara hävitamine selle Lepingupoole jõudude võiametivõimude poolt, mis ei olnud põhjustatud lahingutegevusestvõi ei olnud tingitud olukorra vajadusest,
õiglane ja adekvaatne kompensatsioon rekvireerimise ajalvõi vara hävitamise tulemusel kantud kahjude eest. Vastavadmaksed peavad olema vabalt ülekantavad ning need teostatakseilma viivituseta vabalt konverteeritavas valuutas.
Artikkel 5. Eksproprieerimine
1. Kummagi Lepingupoole investeerijate investeeringuid eitohi teise Lepingupoole territooriumil natsionaliseerida,eksproprieerida või rakendada nende suhtes muid oma toimeltnatsionaliseerimise või eksproprieerimisega (edaspidi nimetatudekrpoprieerimine) samaväärseid meetmeid, välja arvatudühiskondlikes huvides.Eksproprieerimine peab toimuma seadusealusel xx xxxxx-diskrimineerivatel põhimõtetel ja sellega peabkaasnema kohene, adekvaatne ja efektiivne kompensatsioon.Selline kompensatsioon peab vastama eksproprieeritudinvesteeringu turuväärtusele vahetult enne eksproprieerimist võieelseisva eksproprieerimise avalikku teatavakssaamist, hakkabkandma LIBOR'i alusel arvestatud intresse alateseksproprieerimise päevast, peab olema tasutud viivituseta, peabolema efektiivselt realiseeritav ning vabalt ülekantav vabaltkonverteeritavas valuutas.
2. Kahju kandnud investeerijatel on õigus lastaeksproprieerimist teostanud Lepingupoole seaduse järgi,kooskõlas käesolevas artiklis sätestatud põhimõtetega, selleLepingupoole kohtuvõimudel või mõnel muul sõltumatul ametkonnaloma juhtum koheselt läbi vaadata ja investeeringu väärtus ärahinnata.
3. Käesoleva artikli lõike 1 sätted kehtivad ka juhul, kuiLepingupool eksproprieerib sellise ettevõtte xxxxx, mis onühinemise xxxx või xxxxx xxxx viisil moodustatud tema endaterritooriumi mis tahes osas kehtivate seaduste alusel ningmilles teise Lepingupoole investeerijad omavad osakuid.
Artikkel 6. Ülekanded
1. Kumbki Lepingupool tagab teise Lepingupooleinvesteerijate investeeringute ja tulude piiramatuks ülekandekskõik õigused ja eelised, mis kehtisid investeeringu tegemiseajal, kuid tingimusel, et investeerija on täitnud kõik rahalisedkohustused xx xxxx vahetuskorra nõuded. Ülekanded peavad toimumavabalt
konverteeritavas valuutas xxxx mingite kitsendusteta jaliigse viivituseta. Sellised ülekanded hõlmavad eelkõige, kuidmitte ainult:
a) kapitali ja lisasummade ülekandeid investeeringusäilitamiseks või suurendamiseks;
b) tulude, intresside, dividendide ja teiste jooksvatesissetulekute ülekandeid;
c) ülekandeid laenude tagasimaksmiseks;
d) rojaltide või tasude ülekandeid;
e) investeeringu müügist või likvideerimisest saadava summaülekandeid;
f) teise Lepingupoole territooriumil investeeringuga seosestöötavate füüsiliste isikute töötasude ülekandeid;
g) artiklites 4 ja 5 näidatud kompenstasioonide ülekandeid.
2. Käesoleva Lepingu mõistes on vahetuskursiks ülekandekuupäeval jooksvate tehingute suhtes kehtiv kommertskurss, kuiei ole teisiti kokku lepitud.
Artikkel 7. Subrogatsioon
1. Kui üks Xxxxxxxxxxx või tema poolt määratud asutus teeboma investeerijatele makse teise Lepingupoole territooriumiltehtud investeeringule antud garantii alusel, tunnustabviimatimainitud Lepingupool:
a) inveseerijate kõigi õiguste või nõuete üleminekutnimetatud Lepingupoolele või tema määratud asutusele seaduse võiõigusliku tehingu alusel, samuti
b) et esimesena nimetatud Lepingupoolel või selle määratudasutusel on õigus kasutada subrogatsiooni alusel selleinvesteerija õigusi ja rakendada tema nõudeõigusi ning et tavõtab xxxx xxxxx investeeringuga seotud kohustused.
2. Ülekantud õigused või nõuded ei tohi ületadainvesteerija algseid õigusi või nõudeid.
Artikkel 8. Investeeringutega seotud vaidluste lahendamine ühe Lepingupoole xx xxxxx Lepingupoole ühe investeerija vahel
1. Kõik vaidlused, mis võivad tekkida ühe Lepingupooleinvesteerija xx xxxxx Lepingupoole vahel seoses investeeringugateise Lepingupoole territooriumil, lahendatakse vaidluspooltevahel läbirääkimiste xxxx.
2. Xxx xxx Lepingupoole investeerija xx xxxxx Lepingupoolevahelist vaidlust ei ole võimalik lahendada sel xxxx kuue kuujooksul, võib investeerija esitada vaidluse:
a) Rahvusvahelisele Investeeringualaste VaidlusteLahendamise Keskusele (ICSID), võttes arvesse Washingtonis 18.märtsil 1965 allakirjutamiseks avatud Riikide ja teiste riikidekodanike vaheliste investeeringualaste vaidluste lahendamisekonventsiooni kehtivaid sätteid juhul, kui mõlemad Leingupooledon selle konventsiooniga ühinenud; või
b) vahekohtunikule või Rahvusvahelisele ad hocArbitraažikohtule, mis on moodustatud ÜRO RahvusvaheliseKaubandusõiguse Komisjoni (UNCITRAL) arbitraažireeglite alusel.Vaidluspooled võivad kirjalikult kokku leppida nende reeglitemuutmise suhtes. Arbitraažiotsused on lõplikud ja siduvadmõlemale vaidluspoolele.
Artikkel 9. Lepingupoolte vahelised vaidlused
1. Vaidlused Lepingupoolte vahel seoses käesoleva Lepingutõlgendamise või tema rakendamisega lahendatakse võimalusekorral diplomaatiliste kanalite kaudu.
2. Kui vaidlus ei leia sel xxxx lahendust kuue kuu jooksul,edastatakse see ükskõik kumma Lepingupoole palvel kooskõlaskäesoleva artikli sätetega arbitraažikohtule.
3. Arbitraažikohus moodustatakse iga juhtumi jaoks eraldijärgmisel viisil. Kumbki Lepingupool määrab kahe kuu jooksularvates arbitraažitaotluse laekumise kuupäevast ühearbitraažikohtu liikme. Need kaks liiget valivad kolmanda riigikodaniku, kes määratakse mõlema Lepingupoole nõusolekul kohtuesimeheks (edaspidi nimetatud eesistuja). Eesistuja määratakseametisse kolme kuu jooksul arvates ülejäänud kahe liikmemääramise päevast.
4. Kui käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud ajavahemikujooksul ei ole tehtud vajalikke määramisi, siis võib paluda tehamääramised Rahvusvahelise Kohtu presidendil. Kui RahvusvaheliseKohtu president juhtub olema ükskõik kumma Lepingupoole kodanikvõi kui ta mingil muul põhjusel ei saa nimetatud funktsioonetäita, palutakse teha määramised Rahvusvahelise Kohtuasepresidendil. Kui ka asepresident juhtub olema ükskõik kummaLepingupoole kodanik või kui ta mingil muul põhjusel ei saanimetatud funktsioone täita, siis palutakse määramised tehaRahvusvahelise Kohtu ametiastmelt järgmisel liikmel, kes ei olekummagi Lepingupoole kodanik.
5. Arbitraažikohus võtab oma otsused vastu häälteenamusega.Need otsused on siduvad mõlemale Lepingupoolele. KumbkiLepingupool kannab ise oma vahekohtuniku kulud ning temaesinduskulud arbitraažiprotsessil. Eesistuja kulud ja ülejäänudkulud kannavad mõlemad Lepingupooled võrdses osas.Arbitraažikohus võib määrata oma otsusega, et üksLepingupooltest kannab suurema osa kuludest ning see otsus onsiduv mõlemale Lepingupoolele. Arbitraažikohus määrab ise omaprotseduurireeglid.
Artikkel 10. Muude reeglite ja erikohustuste täitmine
1. Xxx xxxx küsimust reguleerib samaaegselt nii käesolevLeping kui ka mõni teine rahvusvaheline leping, millega mõlemadLepingupooled on ühinenud, ei xxx xxxxx käesolevas Lepingustakistuseks kummalegi Lepingupoolele või tema territooriumilinvesteeringuid omavale investeerijale rakendamaks reegleid, mistalle tema olukorras on soodsamad.
2. Xxx xxx Lepingupoole poolt vastavalt tema seadustele jamäärustele või teiste lepingute spetsiifilistele sätetele teiseLepingupoole investeerijatele antav käsitlus on soodsam kuisätestatakse Lepingus, siis rakendatakse soodsamat käsitlust.
Artikkel 11. Käesoleva Lepingu kehtivus
Käesoleva Lepingu sätted kehtivad tulevikus Lepingupooleinvesteerijate poolt teise Lepingupoole territooriumiletehtavate investeeringute suhtes ning ei kehtiinvesteeringualaste vaidluste või investeeringuga seotud nõuetesuhtes, mis tekkisid või mis tehti enne käesoleva Lepingujõustumist.
Artikkel 12. Jõustumine, kestus ja lõpetamine
1. Kumbki Lepingupool teatab kirjalikult teiseleLepingupoolele käesoleva Lepingu jõustamiseks siseriiklikuseadusandlusega nõutavate protseduuride täitmisest.KäesolevLeping jõustub teise teate laekumise kuupäeval.
2. Käesolev Leping jääb jõusse kümneks aastaks. Seejärel onta jätkuvalt jõus kuni kaheteistkümne kuu möödumiseni päevast,mil ükskõik kumb Lepingupooltest on teisele edastanud kirjalikuteate Lepingu lõpetamise kohta.
3. Käesoleva Lepingu kehtimise ajal tehtud investeeringutesuhtes kehtivad käesoleva Lepingu sätted edasi kümme aastatalates selle lõpetamise päevast, mis ei takista aga üldisterahvusvahelise õiguse reeglite jätkuvat kehtimist pärast seda.
Eeltoodu kinnituseks on käesolevale Lepingule allakirjutanud selleks oma valitsuste poolt täielikult volitatudisikud.
Koostatud kahes eksemplaris Kiievis 15. veebruaril 1995eesti, ukraina ja inglise keeles, kusjuures kõik tekstid onvõrdselt autentsed. Lahknevuste korral tõlgendamisel prevaleeribingliskeelne tekst.
Eesti Vabariigi valitsuse nimel
X. XXXXXX
Ukraina valitsuse nimel
A. MASOL
Õiend
Akti avaldamisandmed täiendatud, akt tehniliselt korrastatud.