EHITUSE ÜHTSE KLASSIFIKATSIOONISÜSTEEMI LOOMINE

Hankelepingu eesmärgiks on luua ehituse ühtne klassifitseerimissüsteem, mis arvestab kaasaegsete suundumustega BIM (ehitusinfo modelleerimise) tehnoloogia ja digitaalehituse xxxxxx ning loob ühtse ja arusaadava keele ehitusinfo juhtimiseks. Ühtne klassifitseerimissüsteem (ÜKS) peab:

• hõlmama ehitise kogu elukaart, alates lähteülesandest ja lõpetades keskkonnateadliku lammutamisega;

• olema kasutatav nii hoonete kui ka infrastruktuuri rajatiste puhul;

• võimaldama ühise ja arusaadava digitaalse inforuumi teket kõikidele ehitise elukaares osalejatele;

• tagama selge, läbipaistva ja ratsionaalse struktuuri, mille loomise tulemusel on võimalik rakendada BIM tehnoloogiat ja sellel põhinevat töökorraldust, lihtsustada infovahetust, infotöötlemist ja tegevuste organiseerimist ehk ehitusalast kommunikatsiooni.

Ajakava ‌

Hankelepingu ajakavast xx xxxxx täitmisest annab lühiülevaate Tabel 1 ja Joonis 1 illustreerib seda ajateljel tegevusliikide ja väljundite xxxxx.

Tabel 1 Planeeritud ajakava xx xxxxx täitmise lühiülevaade

	Planeeritud tegevused (vastavalt Hankelepingu tehnilistele tingimustele)	Tähtaeg	Täitmine	Aruandlus
1	Stardiolukorra kirjeldamine, sh:	30.11.18	Vahearuanne 01 esitatud 30.11.2018	Vahearuanne 01
	• ülevaade hetkel Eestis kasutusel olevatest erinevatest		Viidud läbi küsitlus Eesti ettevõtetes
	ehitusvaldkonna klassifikaatoritest • lähiriikide hetkeseis seoses		Viidud läbi seminarid
	• teavitustegevuse alustamisest		Moodustatud töögrupid
	• edasine tegvuskava		Tegevuskava koostatud
2	Süsteemi loomine ja piloteerimine, sh	30.06.19	Vahearuanne 02 esitatud 26.06.2019	Vahearuanne 02
	• Süsteemi algversiooni tutvustamine hankijale ja tagasiside kogumine		Pidevalt on toimunud koosolekud, seminarid ja etapi xxxxx rahvusvaheline konverents	Ptk 3, 5
	• Pilootprojektide analüüs		Viidud läbi esmane pilootimine CoClass klassifitseerimissüsteemiga	Ptk 6
	• Tagasiside analüüs		Küsimustiku tulemused analüüsitud	Ptk 2
	• Süsteemi lõpliku versiooni loomine		Allkirjastatud “Heade kavatsuste kokkulepe” 28.05.2019 CoClassi kasutamiseks	Xxxx 1
3	Süsteemi juurutamine	30.11.19		Vahearuanne 03
• Süsteemi juurutamise tegevuskava koostamine • Juhendite ja tutvustavate materjalide loomine. • Süsteemi edasise ülalhoidmise organisatsioonilise korralduse kokku lep (vastavalt tehnipimine
4	Lõpparuanne	30.09.20		Lõpparuanne
• süsteemi ja juhendite viimistlemine

klassifikaatoritega

Joonis 1 Hankelepingu ajakava

Meeskond ‌

Uuringus osalevad Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ), Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) ja ET Infokeskuse AS eksperdid:

• xxxx Xxxxx Xxxxx – projektijuht, valdkonna ekspert, süsteemiinsener (TTÜ);

• xxxx Xxxxx Xxxx – põhitäitja, valdkonna ekspert, süsteemiinsener (TTÜ);

• xxxx Xxxxx Xxxxx – põhitäitja, valdkonna ekspert, BIM insener (TTÜ);

• Xxxxxx Alt – põhitäitja, valdkonna ekspert, BIM insener (TTK);

• Pille Hamburg – põhitäitja, valdkonna ekspert, süsteemiinsener (TTK);

• Xxx Xxxxxxx – põhitäitja, valdkonna ekspert, ehitusinfo spetsialist (TTK);

• Kea Siidirätsep – põhitäitja, valdkonna ekspert, ehitusinfo spetsialist (ET Infokeskus)

1. Töörühma tegevused 2019. aasta esimesel poolaastal ‌

Tabel 2 annab detailsema ülevaate töörühma tegevustest 2019. aasta esimesel poolaastal. Kõnealuse töökava koostamisel lähtuti sellest, et Rootsis ehitusvaldkonna väljatöötatud klassifitseerimissüsteemi CoClass juhtkonnaga oli saavutatud esialgne kokkulepe koostöö alustamiseks.

Tabel 2 Töörühma tegevuste detailsem ülevaade 2019. aasta esimesel poolaastal

#	Tegevused ja nende lühikirjeldus	Ajahorisont
1	2018. novembris korraldatud küsitluse tulemuste süvaanalüüs	jaanuar
2	Läbirääkimised CoClass esindajatega	al 2018 detsembrist
3	CoClass klassifikaatori kasutamise juhendmaterjalide hankimine, vajadusel nende tõlkimine, süsteemi tundmaõppimine ja vajalike teabe- ja õppematerjalide ettevalmistamine kohaliku turu jaoks	I kvartal
• jätkuvalt töö ka teistes suundades o rahvusvahelise teaduskirjanduse uurimine o CCS juhendmaterjalide hankimine ja nendega vajalikus mahus tutvumine
4	Konkreetse (CoClass põhise) Eesti ehitussektorile suunatud teavituse ja koolitusega alustamine	xx XX kvartalist
• kokkulepped erinevate koolitajatega vastavate moodulite sisseviimiseks ja koolitusgraafikute kavandamine, mis saab alguse erialaliitudega suhtlemisest jõudmaks nendele oluliste huvigruppideni • teavitamine nõupidamistel, konverentsidel ja kirjutavas meedias; vastava tegevuskava koostamine • sobiliku avaliku juurdepääsuga kodulehe loomine • klassifitseerimistemaatiliste lõputööde juhendamine kõrgkoolides (TTÜ, TTK)
5	Pilootimise metoodika täpsustamine klassifitseerimissüsteemile CoClass	al I kvartalist
• objektide täpsustamine ja tudengite kaasamine: o Tallinna linn, Maleva tn elamu o TTÜ katsemaja o Maanteameti objektid
6	ISO 81346-2 tõlkimine; vajadusel täiendavate ISO ja/või CEN standardite hankimine ja tõlkimine	al I kvartalist
7	Rahvusvaheline suhtlemine ja teavitamine	pidevalt
• osalemine Soome klassifitseerimise töögrupi aruandekoosolekul Helsingis 5.veebruar 2019 • pilootimise käigust teavitamine erinevatel nõupidamistel ning teavitusüritustel (eelkõige Rootsi, Soome, Taani, Läti, Leedu ja Tšehhi suunal, kuid võimalusel xx xxxxx)
8	Iganädalased töögrupi koosolekud	Kolmapäeviti, kl14:00 TalTech-is
9	Teise vahearuande materjalide ettevalmistamine ja koostamine	alates maist

Käesoleva ühtse klassifitseerimissüsteemi (ÜKS) projekti teine vahearuanne on üles ehitatud vastavalt eelmises vahearuandes (nov 2018) esitatud tööplaanile. Seega – käesoleva vahearuande peatükkides kirjeldatakse vastava tööplaani punkti alusel läbiviidud tegevusi.

2. KÜSITLUSE TULEMUSTE SÜVAANALÜÜS ‌

2018. aasta novembris korraldati veebipõhine klassifitseerimissüsteemi kasutamist käsitlev küsitlus, mis koosnes kolmest osast:

• ettevõtte taustinformatsioon;

• klassifitseerimissüsteemi kasutamine xx xxxxx olulisus ettevõttes;

• vastajate mõtted ja ettepanekud.

Esmalt tehti küsitluste lühikokkuvõte ning selle tulemused on esitatud projekti esimeses vahearuandes. Järgnes täpsem analüüs veendumaks, kas tõepoolest pooled vastanutest ei kasuta üldse klassifikaatorit. Uurimismeeskond arvas, et tegelikkuses enamik ettevõtteid siiski kasutab mingisugust klassifikaatorit. Järgnevalt analüüsiti põhjalikumalt vastustega kaasnenud kommentaare, mis esimeses vahearuandes jäid läbi töötamata. Vaatluse all olid kommentaarid, mis kaasnesid vastustega kõsimustele:

• „Palun lisage üldiseid kommentaare/ettepanekuid, millele küsitluse koostaja piisavalt tähelepanu ei pööranud!“ ning

• „Milles näeksite kõige suuremat efekti ühtse klassifitseerimissüsteemi kasutusele võtmisel?“ Küsimustikule saabus kokku 116 vastust, milledest oma kontakte jagasid 62 ettevõtet (Joonis 2).

Kontakte ei jätnud 54

Kontaktid on jätnud 62

Joonis 2 Vastanute koguarvust kontaktid edastanud ettevõtted

58 vastanut andsid eitava vastuse klassifikaatori kasutamisele oma ettevõttes xx xxxx 27 vastajat olid nõus jagama oma kontaktandmeid (Joonis 3). Seega, ei saa 31-l juhul täiendavaid järelpärimist teha. Pärast täiendavaid täpsustusi saab väita, et 116-st vastajast enamus xxxxx mingit klassifikaatorit kasutab.

Eitavalt vastanud, kes ei edastanud oma kontakte

Eitavalt vastanud, kes edastasid oma kontaktid

Joonis 3 Eitavalt vastanute kontaktid edastanud ettevõtted

Ei tegutse

Korrashoid

Tootmine

Ehitamine

Projekteerimine

Projekteerimiseelne tegevus

Juhtimine

Eesti

Välismaa (Eksport)

Vastanute arv

Valdkond

Joonis 4 on esitatud 27 eitavalt vastanud ettevõtte tegevusvaldkonnad, kes oma kontaktid esitasid. Kõikidel vastanutel on üks kuni mitu tegevusvaldkonda.

Joonis 4 Ettevõtete tegevusvaldkonnad, kus osalejate kontaktid on teada

Joonis 5 näitab tegevuste valdkondlikku jagunemist 31-s eitavalt vastanud ettevõttes, kes oma kontakte ei esitanud. Kõikidel vastanutel on üks kuni mitu tegevusvaldkonda.

Ei tegutse

Korrashoid

Tootmine

Ehitamine

Projekteerimine

Projekteerimiseelne tegevus

Juhtimine

Eesti

Välismaa (Eksport)

Vastanute arv

Valdkond

58 vastanu hulgas oli tegevusvaldkonnaks põhiliselt projekteerimine ja projekteerimiseelne tegevus.

Joonis 5 Ettevõtete tegevusvaldkonnad, kus osalejate kontaktid puudusid

Esimest vahearuannet koostades oli uurimismeeskond seisukohal, et igal ettevõttel on tõenäoliselt olemas mingi liigitamise struktuur või -süsteem. Kuid küsitluses kasutatud termin „klassifikaator“ võis olla vastajatele võõras, mistõttu ei saa lugeda vastust, et 50% (so pooltes) ettevõtetest üldse mingit

liigitamist ei toimu, usaldusväärseks. Järelpärimisel selguski, et nt projekteerimistööde süstematiseerimiseks klassifikaatorit xxxx xx kasutata, kuid erinevaid ehitusprojektdokumente hoitakse paljudel juhtudel süsteemselt kaustades, esmalt aastate xxxxx xx siis omakorda ehitusprojektide aadresside järgi. Osal ettevõtjatel on süsteem loodud oma unikaalse klassifikaatori alusel. Kõik korrashoiu, tootmise, ehitamise või juhtimisega tegelevad ettevõtted mingisugust klassifikaatorit ikkagi kasutavad.

Küsitluses jagasid 36 ettevõtet oma mõtteid ja nägemusi klassifitseerimissüsteemi arendamise ohtudest, kellest xxxx xxxx vastasid anonüümselt.

Järgnevalt refereerime vastanute erinevaid seisukohti:

• küsitluse eesmärk ja küsimused on xxxx arusaadavad, kuid kas nende küsimuste põhjal on võimalik teha õigeid otsuseid süsteemi loomiseks. Näiteks, ei olnud küsimustikus piisavalt kirjeldatud, milles näeb uurimismeeskond erinevate süsteemide puudujääke, kõrvutades neid tegelike funktsioonidega, mida vajatakse ehituses ja kas funktsioone, mille jaoks klassifikaatorit vajatakse ning milliste reaalsete protsesside jaoks peaks neid kohandama, on üldse piisavalt detailselt ja selgelt uuritud;

• vastavalt ettevõtte spetsiifikale võib kõigile sobiliku lahenduse väljatöötamine olla keeruline väljakutse. Ühine xx xxxx põhjalik klassifitseerimissüsteem, mis sobiks igasse ehitusvaldkonda, teeb tabelid väga pikaks ja nende toimimise halvasti jälgitavaks. Pakutud klassifikaatorite koosseis on xxxx otstarbekohane, kuid seda saab kasutada ja tohib seadusega reguleerida ainult avalike hoonete ja rajatiste ehitamisel, korrashoiul jne. Eraisiku oma tarbeks hoone püstitamisel ei ole sisuliselt vaja klassifitseerimist, kuna Ehituseadustik piirab piisavalt eraomanike tegevust oma maal/krundil;

• ohuna nähakse bürokraatia kasvu ning süsteem saab olema liiga ehitusettevõttekeskne. Arvati, et küsitluse käigus tuleks uurida xx xxxx, millist süsteemi ikkagi soovitakse ja millisest tuntakse kõige rohkem puudust. Oluliseks peeti tulevikuvaadet, nt milliseid lisatooteid või teenuseid saaks lisaks ühtsele klassifitseerimissüsteemile mõni tubli hakkaja ettevõtja pakkuda. Süsteem peab olema lihtsalt ühildatav ka ettevõtetes kasutusel oleva finantstarkvaraga, et tulude, kulude ja investeeringute üle arvestuse pidamine oleks samuti süstematiseeritud ja seotud klassifitseerimissüsteemiga;

• kuidas xxxxx rahvusvaheliselt üldkasutatav ja vabalt kättesaadav klassifitseerimissüsteem, mis kataks standardite EVS 885: Ehituskulude liigitamine ja EVS 807: Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid vajadused. Näiteks on standardis EVS 885 tehnosüsteemide osa liiga xxxxxx. Klassifitseerimissüsteem peaks hõlmama ka ehitusuuringuid, projekteerimistöid suurema detailsusega kui see on esitatud EVS 885-s;

• süsteem peaks olema sobilik ka teede projekteerimisele;

• küsitlus ei ole suunatud kõigile ehituse elukaare osalejatele, xxxx eelkõige teenuse pakkujatele, mis ei lähtu tellija vaatest. Samuti uuriti kavandatava süsteemi seost Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) kasutusel oleva Ehitusregistriga/Ehitisregistriga;

• ohuna nähakse ka kaasnevat lisatööd klassifikaatori sidumisel andmebaasidega, samuti leitakse, et uus süsteem peab olema funktsionaalne;

• tunti huvi, kas süsteemi arendamisse on kaasatud Rahandusministeerium, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), kohalikud omavalitsused jne, kuna Eestis peaksid hanked olema selged ja läbipaistvad;

• küsiti, kas on kaalutud Eurostati klassifkaatorite kasutamiselevõttu. Mitme vastaja hinnangul ei tasu Eestil xxxxxx xxx süsteemi luua, kuna oleme osa suuremast majandusruumist. Orienteeruda soovitati rohkem Põhjamaadele;

• seni kuni Eestis on alltöövõtu põhine ühikhindade loogika, mis kohati ei sõltu materjalikulust ega tööjõudlusest, xxxx nõudluse ja pakkumise vahekorrast, ei pruugi tellija klassifitseerimissüsteemi rakendamisest kasu saada.

Projekti meeskonna hinnangul tundub uue klassifitseerimissüsteemi arendamise idee paljudele võõras ja nähakse ohte, mille põhjuseks võib olla ulatuslik teadmiste puudumine. Erinevaid süsteeme on

paljudes riikides uuritud ning selle kohta on põhjalik ülevaade ka kõigile avalikus 2018. xxxxx xxxxx valminud klassifikaatorite uuringu esimeses vahearuandes. Erinevate süsteemide plusside ja miinuste analüüsi tulemusel on uurimismeeskond valinud ühe süsteemi põhjalikumalt testimiseks.

Kokku analüüsiti 58 vastaja kommentaare ühtse klassifitseerimissüsteemi kasutuselevõtu eelistest, kellest 23 oma kontakte ei jätnud.

Järgnevalt anname lühiülevaate vastustest ja seisukohtadest:

• ühtne süsteem, mis toimib ehitise elukaareüleselt, peab andma ka ühtse arusaama tellija soovidest, tegelikult küsitust, pakutust ja tehtust. Loodetakse, et süsteem tuleb ka tellijate seas kasutusse, kuna nähakse, et see vähendaks segadust tellijate seas. Kõik ehituses osalejad (tellijad, järelevalve, peatöövõtjad, alltöövõtjad, allhankijad, projekteerijad, korrashoidjad jne) saaksid objektiga seotud dokumentidest (ehitusprojekt, ehitusdokumendid, eelarve, muud tehnilised dokumendid) ühtse vaate. Tekib ühine xxxx xx mõistete süsteem. Kui see süsteem katab vajalikud funktsioonid, siis muutub asjaajamine erinevates protsessides ja nende ühtlustamises võrreldamatult kergemaks ja info ümbertöötlemise vajadus väheneb eksponentsiaalselt. Praegu on see kunstlikult kõrgendatud just tänu sellele, et kohustuslikuks saanud süsteem tagab xxxx xxxx vajaliku funktsiooni täitmise, xxxxx xxxxx ajal vastuolus teiste sama vajalike funktsioonide täitmisega. Tulemusena kulutatakse arutult palju ressurssi info siirdamiseks ja ümbertöötlemiseks ning ühtlustamiseks, mille käigus tekib ka palju inimlikke vigu;

• oodatakse, et pakkumiste koostamine saab olema kõigile ühtselt arusaadav ja tellijatel saab olema kergem neid võrrelda. Kulude ja maksumuse analüüs toimuks samadel alustel ja võimaldaks võrrelda samatüübilisi ehitisi. Loodetakse täpsemate kuluprognooside ja eelarvete koostamist ja infovahetuse efektiivsemaks muutumist ehitise elukaare osaliste vahel;

• pakuti välja, et kulude arvestamine peab minema tööjõudluse ja materjalide tasemele ning tasustamine peaks tellija jaoks sellele vastama, mis annab lootust, et süsteemi kasutuselevõtt aitaks kõiki osapooli;

• peab tekkima ehitise osade ühene mõistmine ja võimalus otsida ja selekteerida ainult antud ajahetkel vajaminevat infot. Kõik tegevused muutuvad lihtsamalt hinnatavaks, nt tellija akteerimise lihtsustumine, mudelist mahtude saamine, sh toodete spetsifitseerimine projekteerimise faasis. Sellega loodetakse xxx xxxxx hulga segadust ja topelt tabeleid ning vähendada vaidluste hulka;

• loodetakse, et ehitusturg ühtlustub rohkem kui praegu. Ühtsetel alustel tegutsemine annab võimaluse erinevate tegevuste võrdlusteks ja analüüsiks. Tulevane lahendus peaks olema kuluefektiivne, st vähem tööaega kulub kõikides elukaareetappides, mis omakorda parandab konkurentsivõimet. Süsteem peab xxxxx xxxxx, lihtne ja arusaadav. See eeldab automatiseeritud infovoogusid. Samuti loodetakse ekspordivõimaluste suurenemist. Tegevus BIM-is lihtsustuks, tekiks nt mudelipõhised e-hanked ning riigihangetel muutuksid läbipaistvamaks.

ÜKS projekti meeskond on kogunud huvitatute kontaktid ning on valmis põhjalikumalt selgitama elukaareülese vaate süsteemi arendamise põhimõtet ning edastab infot erinevatele seminaridele ning koolitustele.

Kommentaarid, kus kirjeldati võimalikke ohtusid, näitavad selgelt, et vastajate arusaam klassifitseerimisest ning selle kohast ehitussektoris on väga erinev. Samas näitavad vastused, et koos ühtse klassifitseerimissüsteemiga tuleb tegeleda ka koolitamisega, et loodud süsteemi saaks efektiivselt kasutada.

K o k k u v õ t t e d j a ü l d i s t u s e d ‌

• Klassifikaatorit nähakse kui suletud lõplikku süsteemi ning harjumatuna tundub, et klassifikaatorit saab pidevalt täiendada. Oluline on teha vahet mõistetel täiendamine ning

muutmine. Esmalt süsteem defineeritakse olemuslikult tulenevalt kasutuseesmärgist ning kujundatakse põhiline liigitus ja süsteemi kasutamise protseduurid. Süsteemi kasutamise käigus lisanduvad uued olulised aspektid, mis ei muuda süsteemi olemust ega põhistruktuuri

– seega süsteem täieneb, mitte ei muutu.

• Kaasaegsed klassifikaatorid on eelkõige aluseks masintöötlemisele. Suur osa erinevates riikides praegu kasutusel olevaid klassifikaatoreid on algselt mõeldud manuaalseks kasutamiseks ning käsitöö lihtsustamiseks on need kantud üle MS Excel’isse.

• Loomulikult ei taheta ühtset klassifitseerimissüsteemi kellelegi xxxxx xxxxxx, pigem loodetakse, et loogiline süsteem võetakse kasutusele vabatahtlikult. Näiteks, ostes viimistlusmaterjale, ei otsita neid üldehitusmaterjalide hulgast ning müüritööde tellimiseks ei pöörduta puitkonstruktsioone monteeriva ettevõtja xxxxx. Nii on see juba praegu, kuid ühtne klassifitseerimissüsteem tagab, et ka erinevate valdkondade piirimail olevad tegevused ja ressurssid on selgelt ning üheselt määratletud ning seetõttu ka lihtsamalt leitavad.

• Oluline on mõista, et ei ole olemas sellist klassifitseerimise süsteemi, mis haaraks absoluutselt kõike. Statistika on valdkond, kus juhtimisotsuste tegemiseks üldistatakse lähteandmeid – statistiliste andmete alusel ei korraldata töömeeste tööd ehitusplatsil ega juhinduta üldjuhul lepingu läbirääkimisel. Igal klassifitseerimissüsteemil on oma kindlad kasutuseesmärgid.

3. KOOSTÖÖ ARENDAMINE XxXxxxx ESINDAJATEGA ‌

3.1. Ülevaade sündmuste arengust ‌

ÜKS xxxxx/projekti käivitamisel oli olulise tähtsusega 2018. oktoobri xxxxx Tallinna Tehnikaülikoolis toimunud klassifitseerimise seminar. Seminaril esitlesid ČSA (Česká agentura pro standardizaci – Tšehhi Standardimise Agentuur) ja ČVUT (České vysoké učení technické v Praze – Tšehhi Kõrgem Tehnikakool Prahas) esindajad argumenteeritult rahvusvahelist ehituse klassifitseerimissüsteemide uuringut xx xxxxx järeldusi ning lõid põhjendatud eelduse selleks, et alustada xxxx Xxxxxx CoClass- süsteemi põhjalikumaks tundmaõppimiseks.

8.novembril 2018 saadeti ÜKS töögrupi xxxxx Xxxx Xxxxxxxxxxxx (CoClass süsteemiinsener) info Eesti huvidest seoses CoClassiga, kus olid kirjas järgmised põhipunktid:

• meenutus kevadisest (maikuu 2018) CoClass’i loengust TTÜ-s;

• lühiinfo sellest, et Rail Baltic kavandab kasutada süsteemi UNICLASS 2015;

• viide, et Eestis on MKM ja Tallinna linn huvitatud klassifitseerimisalasest koostööst, potentsiaalselt xx Xxxx, Leedu, Soome ja Tšehhi;

• küsimus, kuidas xxxxx xxxxx?

Juba järgmisel päeval saabus Xxxx Xxxxxxxxx’i positiivne vastus, mis toetas koostöö võimalikkust.

Paraku aga juba nädal aega hiljem (14.novembril 2018) xxxx Rootsist Xxxx Xxxxxxxxxxxx abipalve – pöördumine xxx Xxxxx Liiase (TTÜ) kui Xxxxxxxx Xxxxxxx (ČSA) xxxxx.

Põhiline probleem – CoClass-i tahetakse (omanike poolt) sisse viia olulisi muudatusi, mis xx xxxxx aga [IEC/ISO] 81346 osade 2 ja 12 põhimõtetele/olemusele. Selline tegevus toob xxxxx xxxxx, et kaob ära kogu CoClass’i süsteemi terviklik loogika ning seni tugeva küljena rõhutatud põhimõte (ülesehitus põhineb rahvusvahelistel standarditel) kaob ning väheneb rahvusvaheline usaldusväärsus.

Abipalve väljendus selles, et aidata veenda Trafikverket (üks CoClass’i omanikest) oma kavatsust muutma, rõhutades, et just rahvusvahelistest standarditest ning aktsepteeritud põhimõtetest juhindumine on CoClass süsteemi usaldusväärsusele tagatis.

Koheselt (16.novembril 2018.a.) saadeti toetuskiri ÜKS töögrupi nimel hr. Xxxx Xxxxxxxxx’ile (CoClass nõukogu esimees). Xxxxxx toetuskirja saatis ka ČSA-s.

Hr. Xxxx Xxxxxxxxx’i vastuskiri oli igati positiivne selleks, et jätkata juba alustatud kontakte.

Sisuliselt oli kahe nädalaga (8.- 20.november 2018) loodud eeldus pikemaajaliseks koostöö arendamiseks CoClass’iga. Lepiti kokku kohtuda 2019.aasta esimesel tööpäeval Rootsis (esmaspäeval, 7.jaanuaril) Stockholmis.

Paralleelselt nende kokkulepete saavutamisega toimus Eestis üritus „Ehitus 2019+“, kus Xxxxx Xxxxx esinemisega „Meie ühine keel – Ehituse ühtne klassifitseerimissüsteem“ tutvustas avalikkusele nii klassifitseerimise üldpõhimõtteid, kuid viidati ka CoClass’ile kui võimalikule klassifitseerimisvaldkonna koostööpartnerile tulevikus.

3.2. Kohtumine Stockholmis (7.jaanuaril 2019)‌

Xxxxx Xxxxxx kohtumine XxXxxxx esindajatega toimus AB Svensk Byggtjänst, ruumides 113 87

Stockholm, Xxxxxxxxx 00.

CoClass’i esindasid:

• Xxxxxx Xxxxxxxxx – toote juht/manager;

• Xxxx Xxxxxxxxx – süsteemi juht/manager.

Kohtumise päevakava kujunes töö käigus ning oleks struktureeritav alljärgnevalt:

• sissejuhatus, poliitilised arengud;

• süsteemi tutvustus;

• mis edasi hakkab/hakkaks toimuma.

Alustatud sai ülevaatega Eestis ehituse klassifitseerimise valdkonnas toimuvaga, so MKM ÜKS xxxxx tutvustus, selle eesmärkide kirjeldamine ning potentsiaalsed rahvusvahelised koostöövõimalused lähiriikidega.

Rootsi esindajad tutvustasid viimaseid arenguid seoses võimaliku koostööga tulevikus. Nende xxxxx on pöördunud tšehhid (ČSA), Xxx Veier (Norra Uute Teede Amet), samuti ka Taani Teedeamet. Seega rahvusvaheline huvi süsteemi vastu on suurenemas.

Kohtumisel ei olnud juttu sellest, mis maksab CoClass’i kasutamisõigus ning eelarve kujunemise põhimõtetest. Siiski viidati sellele, et süsteemi kasutajale Rootsis oleks aastane (arvestuslik) osalemistasu ca 2.5 tuh.€. Rõhutati seda, et tegemist on MTÜ-ga, mistõttu tekkiv kasum tuleb investeerida süsteemi arengusse. Kuid põhimõtteliselt on tegemist kasumit mitte-taotleva organisatsiooniga.

Ligikaudu tunniajase kestusega üldarutelu lõppes seisukohaga, et koostööhuvi on olemas ja CoClass poolne toetus saab olema, kui me soovime xxxxx süsteemi Eestis kasutusele.

Seejärel pöörati põhitähelepanu CoClass süsteemi sisule. Sisuliselt oli tegemist koolitusega algajatele nagu Xxxx Xxxxxxxxx xxxx xx erinevates Rootsi linnades ja asutustes läbi on viinud.

Klassifitseerimise aluseks on ehitiste xx xxxxx osade kasutusfunktsioonid ehk asjade esmane/primaarne kasutusotstarve, so milleks ehitiste ja/või selle osa kasutatakse. Tegemist on küllaltki uudse ning harjumatu põhimõttega ning seetõttu vajab sellest põhimõttest juhindumine nii harjumist kui ka õppimist ning süsteemi kasutamise eelduseks on xxxxxx koolitamine. Kokkusaamisel jaanuari alguses oli XxXxxxx’i käsiraamat veel koostamisel ja see pidi valmima kuu lõpuks, kuid läbirääkimistel sai ÜKS töögrupp loa tõlkida valmiva raamatu käsikirja eesti keelde.

Järgmine oluline teema: ühtsed põhimõtted ja laiem/rahvusvaheline arusaadavus. Selle tagamiseks lähtutakse seisukohast, et kõik klassifitseerimise ja kodeerimise põhimõtted peavad olema rahvusvaheliselt aktsepteeritavad. Selle tagamiseks juhindutakse kas siis ISO standarditest või nendega samaväärsetest muudest rahvusvahelistest juhendmaterjalidest (eelkõige IEC standardid). Kohtumisel ei olnud eesmärgiks nende dokumentide põhjalik tundmaõppimine, pigem oli oluline rõhutada nendest ühe või teise xxxxx süsteemi ülesehitamisel.

Üheks selliseks ühtset arusaama eeldav mõiste/termin on ka näiteks elukaar/eluiga/lifecycle. Seda mõistet kasutatakse üha enam kirjanduses ja esinemistes ning kõik saavad põhimõttest aru, xxx xxxx läheks aga piiride määratlemisele, so millal üks etapp xxxxx xxx järgmiseks, siis on arusaamad erinevad.

Rõhutati kaseda, et CoClass süsteem ei ole absoluutselt lõplikult fikseeritud/determineeritud, pigem on paindlik klassifikaator. Läbi „omaduste“ (properties) nimetuse all loodavatele tabelitele on võimalik klassifikaatorisse lisada unikaalseid/erilisi parameetreid, mis võimaldavad edaspidi kujundada ja kasutusele xxxxx xx rahvuslikke liides-klassifikaatoreid.

Arutelu teemaks olid xx xxxx- ja abimaterjalid. Süsteemi edukaks kasutamiseks tuleb alustada kõige lihtsamatest näidetest/ehitistest (nt eramu) ning sealt edasi minna keerulisemate ehitiste (hooned, rajatised) juurde.

Algatuseks anti ÜKS töögrupile kasutamiseks üle:

• õppematerjal Villa Xxxxxxx, mille abil alustatakse ka süsteemi koolitust Rootsis;

• süsteemi tabelid Excel xxxxx, xxx on mõisted nii rootsi kui inglise keeles;

• lubadus saada raamatu käsikiri selle valmimisel ning tõlkida see eesti keelde.

CoClassi puhul kasutatava tarkvara ei olnud nõupidamisel teemaks – see oleks eeldanud ikkagi IT valdkonna alaseid põhjalikemaid teadmisi.

3.3. Tulevikuväljavaated ‌

Xxxxxx Xxxxxxxxx rõhutas nõupidamise xxxxx, et eriti oluline on kohe alguses mõelda läbi ka süsteemi käigushoidmise (maintenance) korraldus. See on olnud CoClass’i arendamise suurim puudus – esmalt loodi süsteem xx xxxxx seejärel hakati mõtlema sellele, kuidas seda süsteemi tuleb ja saab kõige ratsionaalsemalt ning milliste kuludega käigus xxxxx ning vajadusel regulaarselt uuendada. Seega majandus-terminites tuleb kohe tegeleda ka „ärimudeli“ (business model) loomisega.

Rootsi partner on nende teemade puhul nõus jagama oma (positiivseid ja negatiivseid) kogemusi.

Kohtumise lõpuks jõuti arusaamisele, et hiliskevadel (mais-juunis 2019.a.) oleks mõistlik korraldada üks CoClass’i-xxxxx rahvusvaheline seminar, et kutsuda kokku süsteemist huvitatud riikide ja organisatsioonide esindajaid ning arutada süsteemi koos edasiarendamise võimalusi.

Kirjeldatud tegevused olid esimesteks olulisteks sammudeks selleks, et jätkata edasiste tegevustega CoClass süsteemi kasutuselevõtmisele Eestis.

4. CoClass KLASSIFIKAATORI KASUTAMISE JUHENDMATERJALIDE HANKIMINE ‌

2019. aasta jaanuaris sai töögrupp (tasuta) õppematerjali „Villa Persson“ rootsikeelse versiooni. Tegemist on õppematerjaliga, mis visuaalselt esitab XxXxxxx’i klassifitseerimise põhitõed ja kontseptsiooni. Loogiline skeem kirjeldab ühepereelamut xx xxxxx osade klassifitseerimise põhimõtteid (vt Joonis 6 ja Joonis 7). Joonisega koos on ca 40-leheline selgitav tekst, mis on tänaseks tõlgitud eesti keelde.

Kuna kõnealune juhendmaterjal on seotud Rootsi juhenddokumentidega, siis on kavas süsteemi tundmaõppimiseks koostada sarnane Eesti olusid arvestav väikemaja klassifitseerimise mudel.

Joonis 6 Objekti (Xxxxx Xxxxxxx) põhiline liigitus funktsioonide alusel

Joonis 7 Objekti põhiliigituse alajaotused (struktuur esitatud xxxx osaliselt)

Toodud joonistel on esitatud osaliselt samm-sammuline objekti (Xxxxx Xxxxxxx) osade liigitamine: esimesel joonisel xxxx põhigruppideks, järgmisel joonisel juba edasine (toodud joonisel siiski xxxx xxxxxxx) liigitamine alagruppideks. Iga põhi- ja alagrupi kohta on juhendmaterjalis antud selgitav info.

Nimetatud materjali alusel on kavas edaspidi, so pärast pilootimise kogemuse saamist, koostada esmased eestikeelsed õppematerjalid erinevate objektitüüpide jaoks.

ÜKS kasutusele võtmine eeldab kõigi kasutajate vastavat koolitust. Läbiviidud küsitlus paraku aga kinnitas, et arusaamine klassifitseerimisest xx xxxxx vajadustest ehituses on tagasihoidlik, pigem isegi puudulik.

Seetõttu on töögrupil kavas valmistada ette ka erinevat ehituse klassifitseerimise õppevara nii akadeemilistele kui rakenduskõrgkoolidele, aga ka kutsekoolidele ning täiendusõppes kasutamiseks.

Esimesed täiendusõppe loengud ehitusinseneridele (á 2 akadeemilist tundi) on juba koostatud ning koolitus läbi viidud nii eesti xxx xxxx keeles. Need koolitused toimusid TTÜ Avatud ülikoolo kursustena maikuus 2019.a. Loengute põhimõtteline struktuur on alljärgnev:

• klassifitseerimise koht ühiskonnas

• klassifitseerimise põhimõtted

• klassifitseerimine ehituses (näiteid Eestist ja naaberriikidest)

• lühikäsitlus EVS, Talo, CoClass klassifikaatoritest

Kõnealuse loengu põhieesmärgiks on anda sissejuhatus klassifitseerimise valdkonda ja selgitada selle olulisust ehituses. Edaspidi koostatav õppevara detailiseerib klassifitseerimise erinevaid aspekte ehitusvaldkonna jaoks.

Kõrgkoolide õppematerjalides saab hakata kasutama xx Xxxx Xxxxxxxxx’i peetud avaloengut 28.mail 2019 toimunud seminaril1, mis on huvilistele vabalt kättesaadav.

Veebruarikuu lõpul saime CoClass’i käsiraamatu „CoClass. Informationshantering för byggd miljö“ rootsikeelse käsikirja. Raamatu operatiivne tõlkimine eesti keelde toimus xxxx sellises mahus, mis oli vajalik pilootimiseks. Raamatu avaldamiseks elektroonilise raamatuna on vaja tõlgitud tekst tervikuna korrigeerida ja toimetada.

Oluline erinevus, mida klassifitseerimise õpetamisel tuleb hakata silmas pidama on see, et ükski klassifikaator ei ole absoluutne ega ka vankumatu/lõplik tõde. Iga klassifitseerimise süsteem areneb/täieneb pidevalt koos inimeste teadmiste hulga suurenemisega, aga xx xxxx tehnoloogia ja ühiskonna arenguga. Seni meil enim tuntud klassifikaatorid on olnud formaalselt rahvuslikud standardid (EVS), millede ülevaatus on ette nähtud toimuma 4-5 aastase intervalliga. Selline korrigeerimise välp on aga kaasaegsete klassifikaatorite jaoks juba liiga pikk. Reaalselt toimub CoClass’i täiendamine (mitte segi ajada sõnaga „muutmine“) praegu igakuiselt.

Väikeste täienduste pidev haldamine ning süsteemi sisestamine on igal juhul mugavam, samas on aga sellega kindlasti tagatud ka operatiivsus. Reaalselt tähendab see seda, et süsteemi viiakse sisse vajalikud täpsustused siis, kui need on kasutajatele ka tegelikult vajalikud. Selline süsteemi operatiivne uuendamine tekitab usaldust kasutajates ja suurendab kasutajaskonda – süsteem seob ennast uute kasutajatega, kui viimsed tunnetavad, et regulaarsed täpsustused on igale kasutajale ka kasulikud ning vajalikud.

Täpsustuste sisseviimiseks peavad tegelikud kasutajad tegema/vormistama/põhjendama vastavad ettepanekuid süsteemi haldavale töökomisjonile. See on ka põhjuseks, miks süsteemi iga kasutaja peab tundma klassifitseerimissüsteemi olemust, et aktiivselt osaleda selle kaasajastamisel.

1 Xxxx Xxxxxxxxx, CoClass: issues of develpoing the contemporary classification system in Sweden, xxxxx://xxxxx.xx/XxXX0xxXxx0

5. EESTI EHITUSSEKTORILE SUUNATUD TEAVITUS JA KOOLITUS ‌

5.1. Heade kavatsuste kokkuleppe allkirjastamine ‌

Aruandeperioodi ning ilmselt ka projekti ÜKS jaoks oli tippsündmuseks 28. mail 2019 Tallinnas toimunud rahvusvaheline seminar „Koostöö CoClass’i kaasabil“. Seminaril osalesid Põhja- ja Baltimaade ning Tšehhi ehitusvaldkonna klassifitseerimisega tegelevad spetsialistid. Toimus paneeldiskussioon ehituse ühtsete klassifitseerimissüsteemide kasutamiskavadest.

Põhitähelepanu oli seminaril pööratud Rootsis väljaarendatud CoClass süsteemile, selle rahvusvahelisele kasutuskorralduse väljaarendamisele ning süsteemi pilootimiskogemustele Eestis. Seminaril toimunut on kajastatud e-ehituse teemaveebis2 ja see on leidnud meediakajastust Äripäevas3.

Seminarile eelnes sama päeva hommikul rahvusvaheliste partnerite koosolek, mille tulemusena allkirjastati heade kavatsuste kokkulepe (vt Xxxx 1) ja jäädvustati kohalviibijad (Joonis 8). (Kokkuleppe allkirjastamiseni jõudmiseks toimusid huvipoolte nõupidamised Stockholmis xx Xxxxxx ning rida Skype nõupidamisi – lähemalt vt. käesoleva aruande peatükk 8; lk.42.)

Joonis 8 Heade kavatsuste kokkuleppe allkirjastamise allkirjastajad ja „tunnistajad“

Lähtudes allkirjastatud kokkuleppest xx xxxx osapooled endile xxxx individuaalseid kohustusi, kuid ollakse nõus, et vajalik on ühine tegevus selleks, et edendada ja arendada ühtsete klassifitseerimispõhimõtete kasutuselevõtmist partner-riikides. Nimetatu eesmärgiks on arendada ehituse klassifitseerimissüsteemi, tagades selle stabiilne toimimine ja pidev täiustamine, mis aitaks

2„Koostöö CoClass’i kaasabil“, Rahvusvaheline seminar 28.mai 2019, xxxxx://xxxxxxx.xx/xxxxxxxx-xxxx/xxxxxxx_xxxxxxx/ 3 Xxx Xxxxxxx. Suur samm: Eesti alustas väliskoostööd ühtse klassifitseerimissüsteemi loomiseks Äripäev, 29.mai 2019.‌

xxxxx://xxx.xxxxxxxxxxxxx.xx/xxxxxxx/0000/00/00/xxxx-xxxx-xxxxx-xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx-xxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxx

suurendada meie ehitus- ja kinnisvarasektorite rahvusvahelist konkurentsivõimet, parandades koostööd ja suurendades digitaalseid töömeetodeid ehituses ja kinnisvaraturgudel.

Samas lepiti kokku, et arendatav ühtne klassifitseerimissüsteem peaks järgima järgmisi põhimõtteid:

• põhineb asjakohastel rahvusvahelistel standarditel;

• katab kogu ehitatud keskkonda, nii hooneid kui ka infra-ehitust, so iga liiki rajatisi;

• tagatud on juurdepääs klassifitseerimissüsteemi kasutamiseks;

• toetab varahalduse ja kulude arvestust elukaareüleselt.

Eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks püüavad allkirjastanud partnerid:

• xxxxx aluseks ühise tuumik-klassifitseerimissüsteemi, mis seostub rahvusvaheliste standarditega;

• töötada välja ühised juhised klassifitseerimissüsteemi kasutamiseks;

• töötada välja ühised eeskirjad tuumiksüsteemi rahvuslikuks laiendamiseks;

• teha koostööd ühise tehnilise lahenduse loomiseks;

• pakkuda tarkvara müüjatele suuniseid ja stiimuleid selleks, et kõnealust klassifitseerimissüsteemi kasutataks nende lahendustes kogu maailmas;

• jagada teadmisi klassifitseerimissüsteemi arendamisest.

Lepiti kokku, et 1. jaanuariks 2020 töötatakse ühiselt välja rahvusvahelise klassifitseerimissüsteemi (eeldatavasti: CoClass International nime all) haldus- ja juhtimismudel.

Kõnealune kokkulepe mõjutab otseselt ka ÜKS töögrupi tegevuskava eelolevatel perioodidel. Kokkuleppe allkirjastanud partnerid kohtuvad sügisel (10. septembril 2019.a.) Helsingis, et ühiselt jätkata tegevusi loeteltud eesmärkide saavutamiseks.

5.2. Ühtne klassifitseerimissüsteem (ÜKS)‌

5 M I KS – i ‌

Juhtimissüsteemide kaasajastamisel on edumeelsed uurimisrühmad võtnud kasutusele uurimismeetodi 5 MIKS–i. Luues raporti lugejale vajalikku taustsüsteemi, püüab meie uurimisrühm vastata samuti 5–xx XXXX–ile xx xxx avada avalikkusele ühtse klassifitseerimissüsteemiga seotut. Samas üritame jõuda nende MIKS küsimuste kaudu ka ühtse klassifitseerimissüsteemi loomist tingivate juurpõhjusteni.

1) MIKS vajame ühtset klassifitseerimissüsteemi (ÜKS)? Vajame seda selleks, et selle süsteemi kaasabil saame anda edasi üheselt mõistetavat informatsiooni robotitele (so arvutitele), millised oskavad kiiresti, meie poolt etteantud diferentseerimis- ja integreerimisülesannetele tuginedes, koostada ja viia läbi juhtimisotsuste tegemiseks vajalikke ning erinevalt eesmärgistatud analüüse. Juhtimisotsuste madal kvaliteet on üks seni ehituses valitseva xxxxxx tootlikkuse ja kvaliteedi põhjustest.

2) MIKS on just praegu õige aeg ÜKS rakendamiseks? Selleks, et kümnekonna viimase aasta jooksul on ehituse infomudelite (BIM) sisenemine ehituse juhtimisse olnud jõuline. Xxxx ÜKS rakendamiseta kujunevad aga ehituse infomudelid erinevates riikides ja regioonides erisisulisteks ning seetõttu kõigile mitte ühtselt loetavateks. Eesti ehitusturg on väike, Eesti ehitusvaldkonna ettevõtted (projekteerimisettevõtted, ehitusmaterjale ja -komponente tootvad ettevõtted, ehitusettevõtted, korrashoidjad jne) on tempokalt liikumas rahvusvahelistele turgudele ja nende töö välisturgudel on palju edukam ja konkreetsem, kui tegutsemisel lähtutakse ÜKS põhimõtetest.

3) MIKS peab ÜKS olema rahvusvahelise haardega? Lisaks eelöeldule (vt punkt 2) peame arvestama oma naabrite pikaajalise kogemuse ja ka võimekusega. Tihedas koostöös juba esimesi samme edukalt teinud ettevõtetega, lisades xxxxx xxx teadmised ja kogemused, suudame

kiiresti luua esimesteks pilootprojektideks vajalikud platvormid xx xxxx esimeste eksimuste neid platvorme rahvusvahelise koostöö käigus täiustada ning lihvida.

4) MIKS peame aga rahvusvahelise ÜKS kõrval hoidma ka rahvuslikku ÜKS-i? Ennekõike selleks, et kasutada seda rahvuslike ülikoolide, kõrgkoolide ja kutseõppekeskuste õppekavades ning rahvuslikes mikro- ja väikeettevõtetes. Eestile omaste väikeprojektide elluviimisel saab toetuda ÜKS rahvuslikele liidestele xx xxxx selliselt tegus ka kodumaal.

5) MIKS rõhutame vajadust teha tihedat koostööd ÜKS loomisel ja pilootimisel ülikoolidega, kõrgkoolidega ja kutseõppekeskustega? Seda seetõttu, et ehituse juhtimise valdkonda viimastel aastael sisenenud kaasaegsete ehitusmeetodite (KEM) tutvustamine on toimunud Eesti ülikoolide ja kõrgkoolide eestvedamisel. Xxxx on võimekas suhtevõrgustik maailma eri paigus asuvate xxx- xx kõrgkoolidega ja ka nende ülikoolidega sisukat koostööd tegevate ehitusvaldkonna ettevõtetega.

Kutseõppekeskuste kaasamise vajadus on aga lausa hädavajalik, sest kiired otsused tuleb ka kiiresti ja täpselt ellu viia ning xxxx ÜKS põhimõtteid tundmata ei suuda tööline BIM keskkonda sisestatud informatsioonist tööde kavandamisel, ettevalmistamisel ja läbiviimisel aru saada. Tootliku töö võtmeisik ehitusel on tark, arusaav ja kogemustega tööline.

Ü h t se kl a ssi f i t se e r i m i ssü st e e m i ( Ü K S ) s i h t e e sm ä r g i d ‌

1) ÜKS sihteesmärgiks on kujundada olukord, kus ehitise kavandamise algusest alates koostatakse klassifitseerimissüsteemist nopitud koodide alusel ehitise infomudel, kus infokärje infokannudesse nopitud informatsioon (seda kavandamise, projekteerimise, ehitamise ning ehitise korrashoiu käigus analüüsides, analüüsile tuginedes seda vahetades) säilitatakse kuni ehitise likvideerimiseni ja ehitisest tagastuva utiliseerimiseni.

2) ÜKS eesmärgiks on infokärge koondatud info kiire korduvkasutamine (automatiseeritud pistikprogrammide abil) kavandamise käigus tehtavate investeerimisotsuste langetamiseks, ehitise sihtväärtuse saavutamisel vajalike muudatusettepanekute võrdlusanalüüside koostamiseks projekteerimise staadiumide läbimisel. Samale teabele tuginevate ehitushangete ettevalmistamiseks, hangete võrdlusanalüüside koostamiseks, ehitustegevuse juhtimiseks ning teostusmudelite koostamiseks ning ehitise korrashoidu tagavatele organisatsioonidele üle andmiseks.

3) ÜKS eesmärgiks on iga ehitise korrashoiu korraldamiseks vajalike korrashoiukavade koostamise automatiseerimine tuginedes ehitise teostusmudeli infokärge kantud andmetele (korrashoiurutiini kirjeldus, hooldusjuhendid, kriitilise varu arvutused, hankijate infopank, alternatiivide kasutusvõimalused jne).

T ee s i h t ee s m ä r g i n i ‌

1) ÜKS töörühma esimene eesmärk on see, et ei kavandataks „tupikteed“, st ei loodaks kitsalt rahvuslikku ÜKS–i xxxx käsitletaks xxxx, xxx üht osa suuremast rahvusvahelisest süsteemist. (Põhjamaad + Baltimaad + Kesk-Euroopa).

2) Töörühma teine eesmärk on xxxxx ÜKS loomine avatuna, kaasates kõikide osalevate riikide ja institutsioonide innovaatilisi ringkondi ning persoone, et sünniks kaasaegne, kergesti täiendatav ja modifitseeritav süsteem.

3) Töörühma kolmas eesmärk on luua ÜKS jaoks sobilik rahvusvaheline terminoloogia ja mõistete seletav sõnaraamat aga ka rahvuslik analoog, mis saab olla aluseks kõikide vormide taseme- ja täiskasvanute koolitustele.

Ü K S t e m a a t i k a i n t e g r e er i m i n e e r i n e va t e t a s e m et e õ p p e k a v a d e s s e ‌

1) Töörühma seisukoht on, et tasemekoolitustes (kutseõpe, rakenduskõrgharidus, ülikooliharidus) ei xxx xxxx luua iseseisvaid klassifitseerimise distsipliine xxxx ÜKS tuleb sujuvalt integreerida, nii nagu ka BIM, LEAN/timmimine, energiatõhusus jt. kaasaegsete ehitusmeetodite (KEM) tööriistad on liidetud juba toimivatesse õppekavadesse lisamoodulitena.

2) ÜKS tuleb loogiliselt ja eluliselt liita materjali- ja konstruktsiooniõpetuse, ehituse juhtimise, ehitustehnoloogia, ehitushinna kujundamise jt ainete koosseisu.

3) EAL, EEL, EEEL, EKEL, EETL, EKKL, EKVÜ, EVKIS jt kolmanda sektori institutsioonide poolt korraldatavate täiskasvanute koolituste xxxxxx tuleb riiklike toetuste abil täpsustada ning koostada vajalik terminoloogia, ÜKS temaatikat selgitav sõnaraamat ja õppevara, mis on harmoniseeritud sarnaste rahvusvaheliste mõistete süsteemidega.

Ü K S e l lu v iim in e l äb i h ar itu d i n s e n e r id e j a tö ö l is te ‌

1) Koostöös TTÜ, EMÜ ja TTK ehitusvaldkonna instituutide, erialaliitude ja kutseõppekeskustega luua kõikide tasemeõpete xxxxxx vajalik õppevara.

2) Tuginedes loodud õppevarale koostada kõikide haridustasemete kursuse- ja lõputöid.

3) Tuginedes nendele akadeemilistele „harjutustele“ ning töörühma poolt läbi viidud pilootprojektide tulemuste analüüsile viia teave ehitusvaldkonna ettevõteteni ning erialaliitudeni ning nii kinnistada teave ÜKS kohta Eestis.

Ü K S j u u r u t am in e r i ik l ik e , a v a l ik e j a e r a t e l l i j a t e e h it u s p r ak t ik as s e ‌

1) Koostöös riigi, avaliku sektori ja erakapitalil toimetavate kinnisvaraarendajatega tuleb valida pilootprojektideks näiteid erinevatest valdkondadest. Kõnealuste projektide puhul saab lähtuda juba IPT filosoofiast, mis loob osapooltele eelduse luua ning kasutada kõige paremini ühtseid andmebaase nii avaliku sektori erinevate institutsioonide kui ka avaliku ning erasektori vaheliseks suhtlemiseks ehitus- ja kinnisvara projektide arendamisel. See omakorda võimaldab xxxx ühtse metoodika alusel üheaegselt harjutada uue klassifitseerimissüsteemi kasutamist.

2) Tuleb analüüsida lõppraportite alusel pilootprojektide majandustulemusi koos kõikide huvitatud institutsioonidega. Analüüsi tulemused tuleb avalikustada ning saadud kogemusi nii taseme- kui ka täiskasvanute koolitustel jagada.

BIM on xxxx rahvusvaheliselt kuum teema, samas mitte xxxxx xx tajuta selle kasutusele võtmisega seotud mõjusid. Esmalt on tegemist xxxx tehnoloogilise muutusega, samas on tegemist ka olulise sotsiaalse muutusega nendele, xxxxx tegevus on seotud ehitus- ja kinnisvarasektoriga. Samas BIM-ga kaasnevad digitaliseerimise hüved ning selguse ja läbipaistvuse kasv ning samaaegselt arusaamatuste ja raiskamise vähendamine eeldab ühtsete süstematiseerimise lähtepõhimõtete kasutuselevõtmist.

Kõik eelloetletu mõjutab oluliselt kogu avaliku sektori töökorraldust ning asjaajamist.

4. märtsil 2019.a. toimus MKM initsiatiivil järjekordne avaliku sektori tellijatele (AST) korraldatud kokkusaamine, kus Xxxxx Xxxxx tutvustas osalejatele ÜKS projekti püüdlusi ettekandes „Ehituse ühtse klassifitseerimissüsteemi juurutamine“.

6. PILOOTIMISE METOODIKA XX XXXXX RAKENDAMINE ‌

6.1. Pilootimise eesmärk ja metoodika ‌

Eesti ühtse klassifitseerimissüsteemi arendamise pakkumisdokumentides oli nõue testida uut süsteemi, eesmärgiga selgitada võimalikke puudusi ja eeliseid ning xxxxx xxxxxx tagasiside loodava klassifitseerimissüsteemi kasutatavusest. Loodav süsteem peab töötama iga projekti puhul elukaareüleselt, olema kasutatav BIM tehnoloogiatega, st peab olema kasutusvõimalus alates kavandamisest, ehituskulude arvutamisest, ehitusjuhtimisest ja kinnisvara korrashoiu kavandamisest kuni ehitise lammutamiseni. Pilootimiseks valitud ehitis oli ette nähtud võimalikult lihtsa arhitektuuriga vähemalt 1 000 m2 netopinnaga ning pidi hõlmama nii xxxxx xxx infrastruktuuri elemente.

Pilootimise probleemiks võib siiski lugeda asjaolu, et ehitamise pakkumispõhised tegevused lõpetatakse 2020. aasta sügisel, kuid ehitusprojektide arendustegevusel on palju pikem eluiga. Seetõttu ei pruugi ühe ehitise katsetamine vastata kõigile võimalikele küsimustele või tekkivatele probleemidele. Valitud klassifitseerimissüsteemi katsetamine peaks toimuma ka hiljem erinevatele ehitusprojektidele, järgides sarnaseid metoodilisi lähenemisviise.

Pilootimise põhiväljund:

• eesmärk on selgitada välja süsteemi toimivus elukaareüleselt alates esmastest ideedest kuni projekti lõppfaasini;

• testida ja analüüsida klassifikaatorit valitud objekti näitel;

• kohandada Eestile sobiliku klassifitseerimissüsteemi algversiooni;

• süsteem peab olema kasutatav/ühilduv 3D tarkvaradega. Järgnevalt on esitatud pilootimise aluseks olnud teabematerjalide loetelu.

• Koostöös Tallinna Linnavalitsusega valiti pilootimiseks korterelamu Maleva tn 18 (Joonis 9). Ehitatav hoone on viiekorruseline, suletud netopinnaga 4 302,1 m2, kuhu on kavandatud väikekorterid ja sotsiaalse suunitlusega ühiskondlikud ruumid.

• Aluseks on 2D projektdokumendid tööprojekti staadiumis. 3D mudelid on üldisema detailsustasemega, mis võimaldavad 3D tarkvara kasutamisel klassifitseerimist xxxx üldisema detailsuse tasemega klassifikaatori osi.

• Käesoleva vahearuande koostamise ajaks on ehitushange xxxx lõppenud, kuid ehitaja ei ole veel selgunud. Ehitise valmimise aeg on kavandatud 2020.a. mais.

• Pilootimisel kasutatavad CoClass’iga seotud teave:

o CoClass koduleht;

o 2019. aasta alguse seisuga CoClass arendajate poolt saadud tabelid Excelis;

o CoClass rootsikeelne käsiraamat koos selle 5. ja 6. osa valminud eestikeelse tõlkega;

o klassifitseerimisega seotud vajalikud standardid.

• Klassifitseerimine viidi läbi Excel tarkvaraga.

• Tekkinud küsimuste korral toimis koostöö süsteemi arendajaga Rootsist.

Joonis 9 Pilootimiseks valitud ehitis

Ü x x is e lt C o C l as s is t ‌

Järgnev ülevaade refereerib CoClass kodulehel4 kirjeldatud süsteemi üldiseid põhimõtteid ja väärtusi.

Tegemist on Rootsis arendatud digitaalse klassifitseerimissüsteemiga kõigi ehitatud keskkondade jaoks. Kontseptsioonimudel on mõeldud kasutamiseks ehitise elukaareüleselt kõigi ehitussektori osaliste jaoks, kes saavad ligipääsu ühisele standarditud keelele, st samale kontseptsioonile ja terminitele kõikides etappides, programmides ja teabetarnetes. CoClass võib aidata xxxxx olulisele säästmisele läbi tõhusa kommunikatsiooni ja varahalduse platvormi ehitussektori erinevate osaliste vahel. CoClass kasutab digitaalset keelt, mis on nii inim- kui masinloetav. Katkematut infovoogu on võimalik kasutada elukaare eri osades. Oma tugevusteks loevad arendajad seda, et nad arvestavad kasutajapoolset tagasisidet. Oma väärtused on CoClass koondanud joonisele 10:

• digitaalne – näeb ette digiinfo kasutamise;

• ühtne – sama struktuur ja loogika kõigil etappidel xx xxxxx osalejate jaoks;

• kogu ehitatud keskkond – kõikide ehitiste tüüpide jaoks;

• kogu elukaar – kõik ehitisega seotud protsessid;

• rahvusvaheline – põhineb rahvusvahelistel standarditel;

• vaatega tuleviku – ülesehitus on avatud ning paindlik erinevate vajaduste jaoks.

Joonis 10 CoClass väärtused

CoClass klassifitseerimissüsteemi aluseks on:

• ISO 12006-2:2015 Building construction – Organization of information about construction works – Part 2: Framework for classification (eesti keeles: Ehitamine. Ehitusinfo korraldamine. Osa 2: Klassifitseerimisraamistik), millest tulenevad kasutamise üldpõhimõtted;

• IEC 81346-1:2009 Industrial systems, installations and equipment and industrial products – Structuring principles and reference designations – Part 1: Basic rules, mille järgi määratakse struktureerimise põhimõtted ja viitetähiste põhireeglid;

• IEC FDIS 81346-2:2019 Industrial systems, installations and equipment and industrial products

-- Structuring principles and reference designations – Part 2: Classification of objects and codes for classes, millest tulevad ruumide ning komponentide loetelu, mida CoClass arendajad on täiendanud;

• ISO 81346-12:2018 Industrial systems, installations and equipment and industrial products – Structuring principles and reference designations – Part 12: Construction works and building services, millest tulevad konstruktiivsete ning funktsionaalsete süsteemide tabelid, mida CoClass arendajad on täiendanud;

• ehitiste komplekside ning ehitiste tabelid on CoClass arendajad välja töötatud;

• omadused on osaliselt CoClass enda tuletatud, osaliselt põhineb standardil ISO 12006-2:2015;

• tegevused on täies mahus CoClass arendajate poolt määratletud;

• ehitamise tulemused on otseselt üle võetud Rootsi klassifitseerimissüsteemist BSAB 96.

S t ru k t u u r ‌

CoClass süsteemi osad põhinevad standardil ISO 12006-25 (vt joonis 11). Antud klassifitseerimissüsteemi xxxxxx struktuuri kirjeldus ja töötamise põhimõtted on refereeritud juhendmaterjali „CoClass Informationshantering för byggd miljö“ rootsikeelse käsikirja 5. osa tõlke alusel6. Osad kirjeldused on saadud e-kirja xxxx süsteemi arendaja7 poolt antud vastustest. Näiteid on võetud CoClass kodulehelt8.

Süsteemi loomisel on lähtepunktiks olnud oma tegevuse jaoks ruumi vajavad kasutajad, kes määratlevad nõuded omadustele, mille järgi tuleb ehitada. Ehitustegevus toimub kas nö ruumis või tuleb xxxxxx ruum alles luua. Ruumide saamiseks tuleb määratleda ehitustulemus, mis tähendab, et tuleb midagi ehitada, mis jaguneb omakorda kolmeks erineva keerukusastmega tüübiks:

• esmalt määratakse ehitiste kompleks, näiteks lennujaam, elamupiirkond või kiirtee. Viimased teenindavad vähemalt ühte funktsiooni või kasutaja tegevust;

• seejärel ehitised, mis on teatud funktsiooni või kasutaja tegevust toetavad terviklikud iseseisvad üksused, näiteks üksikelamu;

• viimasena konstruktsioonielemendid, mis on konkreetse funktsiooni, vormi ja asukoha kombinatsioonina ehitise osad.

Tegevuste tabel on mõeldud ehitamise ja ehitiste järelevalve jaoks, mida saab ühendada ruumide ja konstruktsioonielementidega. Konstruktsioonielemendid jagunevad kolmeks:

• osaliselt ruume moodustavad ning teenuste ja täiendustega varustatud funktsionaalsed, so kasutusotstarbega süsteemid, nagu seinad, xxxx xx plaatide süsteemid;

• need koosnevad ühest või mitmest konstruktsioonisüsteemist, mis moodustavad omavahel seotud tehnilisi lahendusi, millel on üks xxxxxx kasutusfunktsioon, nt erinevad välisseina tüübid;

5 ISO 12006-2, Building construction - Organization of information about construction works - Part 2: Framework for classification, Genf, Šveits, 2015

6 CoClass, CoClass Informationshantering för byggd miljö. Käsikirja 5. osa tõlge. ÜKS töödokument., 2019

7 CoClass, Questions and answers from Xxxx Xxxxxxxxx through e-mail, 2019

• kõik konstruktsioonisüsteemid koosnevad ühest või mitmest komponendist, nt sisemine betoonikiht või soojustusmaterjal välisseinas.

Joonis 11 ISO 12006-2 elukaareülese klassifitseerimise põhimõtted

Joonisel 11 on näidatud CoClassi kodulehel9 kirjeldatud CoClassi tabelite struktuur, kus on olemas kõik kättesaadavad osad üldisemast tasemest detailsemani. Kõigil soovijatel on võimalik kasutajaks registreerunult neid kasutada.

Ringiga on tähistatud osad, mida oli võimalik käesoleva aruande kirjutamise ajaks testida. Ülejäänud osade testimine jääb sellest aruandest välja, kuna süsteemi arendaja esitas xxxx osa tabeleid, milleks

9 CoClassi tabelite struktuur xxxxx://xxxxxxx.xxxxxxxxxx.xx

olid: ehituskompleks, hoone tüüp, ruum, element ning täiendavalt CoClass’i arendajate poolt koostatud omaduste tabel.

Joonis 12 CoClass tabelid

Süsteemi erinevate tabelite tähekoodid koosnevad ühest kuni neljast tähest ja on valitud selliselt, et nendega saaks klassi tuvastada (Tabel 3). Tähtedest kasutatakse tähti A–Z, kuid välditakse tähti I ja O, kuna need võivad segi minna vastavate numbritega üks ja null. Ehitamise tulemuse korral kasutatakse siiski tähte I.

Tabel 3 CoClass klassikoodid

Lühend	Pealkiri eesti ja inglise keeles	Tähtede arv koodis
BX	ehitiste kompleks, construction complex	3
BV	ehitis, construction entity	3
UT	ruum, built space	3
FS	kasutusfunktsiooni süsteem, functional system	1
KS	konstruktsiooni süsteem, constructive system	2
KO	komponent, component	1-3
PR	ehitamise tulemus, work result	1-3, lisaks numbrid
PP	omadus, property	4, täiendavalt omaduste nimetuste lühendid
FA	tegevused, maintainance activities	3, lisaks võimalik elutsükli eluetappi näitav eesliide

Ehitiste kompleksid on kas sarnase kasutusfunktsiooniga suuremaid alad või komplekssed ja ulatuslikud infrastruktuuriobjektid. Näiteks BAA hotellikompleks, BDH põllumajanduskinnistu, CAB torustik, DAB raudteevõrk ja EBG golfiväljak. Teiste koodide lisamine on kokkuleppeliselt lubatud. Objekti klassid tuleks määrata vastavalt põhilisele kasutusotstarbele, näiteks AAA väikeelamupiirkond.

Samas võivad olla ka kompleksid, mille kasutusfunktsioonide vahel ei ole selgeid piire. Näiteks teatud linnaosade määratlemisel on valida, kas klass määratakse olulisima tunnuse alusel või antakse kaks klassi, nt AAD segakasutusega elamupiirkond xx XXX ostukeskus.

Ehitiste liigituse aluseks on tavaliselt nende kasutusfunktsioon, mis ei sõltu vormist ega suurusest, nt AEA büroohoone võib olla kas väike soojak või ka pilvelõhkuja.

Ruumide liigitus põhineb standardil ISO 12006-2:2015, mis eeldab ruumi mõiste jaotamist kaheks alamvariandiks:

• ehitatud ruum, nt maantee;

• tegevusruum, nt sõidutee, sõidurada ja teepeenar.

Kui tekib vajadus eristada ehitatud ruumi osi, mis on mõeldud kasutatamiseks erinevatele tegevustele, käsitletakse klasse lihtsalt tegevusruumidena. Xxx xxxxxxx vajadus puudub, liigitatakse ainut ehitatud ruume. Mitme tegevusruumi puhul on võimalik viitetähises jaotada need mitmele tasandile. Üks ruum võib sisaldada mitut tegevusruumi. Näiteks ülemklassiks on BA tööruum, mis sisaldab kahte erinevat kontoriruumi, lisaks vastuvõturuumi ja müügiruumi. Kaks kattuvat esimest tähte näitavad, et tegu on sama kategooria ruumidega ning pikema tähisega alad on lühema tähisega ala osad (vt tabel 4) .

Tabel 4 Näide ehitatud ruumi jaotamise kohta mitmeks tegevusruumiks

Xx	Xxxxx	kasutusala
101	BAA	Kontoriruum
102	BAA	Kontoriruum
103:1	BA.BAC	Tööruum > vastuvõturuum
103:2	BA.BAD	Tööruum > müügiruum

Konstruktsioonielementidest määratakse esmalt koht kasutusfunktsionaalses süsteemis, seejärel konstruktsiooni süsteemis ning viimasena komponendid. Kasutusfunktsionaalne süsteem jagatakse neljaks rühmaks, millest neljas on CoClass arendajate täiendus. Esimene on ruumi moodustav süsteem, nt A xxxxxx xx maapind või B seinasüsteem, teine võimaldab teenust pakkuda, nt tehnosüsteemidest J ventilatsioonisüsteem, kolmas varustab ruume, nt S varustussüsteem ning neljandal puudub füüsiline väljund, nt Z virtuaalsüsteem. Konstruktsiooni süsteemi klass tähistab konkreetset konstruktsiooni, st tehnilist lahendust, kuid ei määra kuidas tarind välja näeb. Neid võib olla mitu ühes kasutusfunktsionaalses süsteemis. Näiteks võib G kanalisatsiooni- ja jäätmesüsteem koosneda JD kanalisatsiooni transpordisüsteemist, KC puhastussüsteemist, KD eraldussüsteemist ja KF pumbasüsteemist. Viimased koosnevad erinevatest koostoimivatest osadest ehk komponentidest. Iga komponenti võib käsitleda kui tervikut, nt QQA aken (vt joonis 13), mis võib omakorda koosneda mitmest väiksemast komponendist, nt akna puhul UNC aknaraam, UNA aknaleng, NAA klaas, UPB hing, SGD käepide ja KJB lukukorpus.

Joonis 13 Komponendi näide

Ehitustulemuse ehk standardi ISO 12006-2 alusel töötulemuste tabel on süsteemis kõige ulatuslikum, ca 16 000 koodi ja on hetkel otse üle võetud Rootsi varasemast siseriiklikust ehitusinformatsiooni süsteemist BSAB 96. Selle all mõistetakse, et ehitatakse midagi füüsiliselt, nt ettevõtja tegeleb ehitustegevusega ja kasutab selleks ressursse: ehitustooteid, abivahendeid ja informatsiooni. Töötulemuseks on näiteks projekteerija poolt kavandandatud ehitusinfo mudel. Vahearuande koostamise ajal on olemas rootsikeelsed tabelid, mille tõlkimisel inglise keelde on leitavad infrastruktuuri osad, mille tõlketööde xxxx xx xxx xxxxx. Samuti ei ole hetkel teada, millal hoonete osad saab tõlgitud inglise keelde.

Tegevuste tabel hõlmab kõiki tegevusi, mida viiakse ellu ehitatud keskkonna ehitamiseks, kasutamiseks ja korrashoidmiseks. Praegustes väljaannetes on tegevused jaotatud viieks põhiklassiks: A haldamine, B uuringute tegemine, C andmete töötlemine, D projekteerimine ja konstrueerimine ning E tehnilised tegevused. Praegune tabel on rootsikeelne. Eesmärk on tõlkida see 2019 suve lõpuks inglise keelde.

Ressursside tabeleid CoClass arendajate hinnangul ei tehta, kuna seda plaanitakse arendada koostöös tootjatega ning vastavalt rahvusvahelisele standardile ETIM (European Technical Information Model).

Omadus iseloomustab objekti seisundit, selle abil saavutatakse seosed tegevuse ja konstruktsioonielemendi vahel. Eristatakse materiaalseid omadusi, mis on inimkogemusest sõltumatud xx xxxx saab väljendada objektiivsel viisil, ning kultuurilisi omadusi, mis sõltuvad inimtõlgendusest või -kogemusest xx xxxxx eesmärk ei ole materiaalsete omaduste väljendamine. Koodi neljast tähest kaks on esimest omaduse rühma nimetuse lühend ja kaks järgmist omaduse nimetus, nt ThermHeatConductivity (soojusläbivus), mille kood on THHC.

Co Cl a s s ’ i k as u t am in e ‌

CoClass kasutamise põhimõtted on refereeritud juhendmaterjali „CoClass Informationshantering för

byggd miljö“ rootsikeelse käsikirja 6. osa tõlke alusel10.

Süsteemi arendaja xxxxx võib CoClass’i kasutada kõikidel ehituse elukaare etappidel. Järgnevalt on näiteid XxXxxxxx erinevate kasutusvaldkondade kohta, mille eesmärk on illustreerida elukaareülest toimivust:

• teabe struktureerimiseks, nt kataloogistruktuuride, andmefailide, jooniste, CAD-failide alamhulkade jpm haldamiseks. Xxxxxxx omavalitsus saab korraldada oma dokumente ehitise

10 CoClass, CoClass Informationshantering för byggd miljö. Käsikirja 5. osa tõlge. ÜKS töödokument., 2019

klasside baasil, kus iga klass võib saada klassikoodi jaoks täiendava identimisnumbri, st on võimalik lisada täiendavalt ehitiste kompleks (näiteks linnaosa), ehitis, haldusala, omanik, üürnik xx xxx edasi. CoClass’is on see kirjeldatud kas objektiklasside või omadustena;

• planeerimisel, kus digitaalsetel andmetel peab olema võimalus liikuda üldplaneeringust detailplaneeringu kaudu ehitusloa menetlemiseni, st võimaldama digitaalseid linnamudeleid, detailplaneeringuid ja ehituslube. Digitaalseid kaarte kasutatakse kõikidel detailiseerimise tasanditel xx xxxxx võiks saada projekteerimiseks vajaliku alusmaterjali osa;

• kasutusfunktsionaalsusest tulenevate nõuete esitamiseks, kus soovi korral saab esitada hoonetele ja rajatistele teatud tegevusteks vajalikke funktsionaalseid nõudeid ehitatud keskkonna etapiliseks liigendamiseks. Vajadusel saaks spetsiifilisele teostusvariandile viidata konkreetse tehnilise lahenduse xxxxx;

• tooteinfo haldamisel, kus toodete kokkumonteerimise käigus ehitusplatsil tekivad konstruktsioonielemendid, mis üheskoos moodustavad ehitise. Selle käigus saab lisada täiendavat infot omaduste, nõuete ja alamkategooriate näol;

• konstruktsioonielementide rakendusstruktuuride ehitamine, st kasutusfunktsioonil põhinevate süsteemide, konstruktsiooniliste süsteemide ja komponentide tabelid on formaalselt üksteisest sõltumatud. Kõiki kolme on võimalik kasutada ehitise kasutusfunktsionaalsete osade identimiseks ja on vabalt kombineeritavad (kuigi seda praktikas ei tehta); ventilaator ei saa olla elektrisüsteemi osa, sest see tekitab õhuvooge; elektrimootoril pole üldjuhul midagi ühist tee pealisehitisega. Selle asemel moodustatakse konstruktsioonid vastavalt kasutusfunktsioonile. Kodeerimisel on võimalik liikuda kas ülevalt alla, või lähtuda komponentidest ja kombineerida need kõigepealt konstruktsiooniliseks süsteemiks, mis moodustab osa funktsionaalsest süsteemist;

• kuluarvestuse koostamiseks ehitusprojekti kõigil etappidel üldisemast detailsemaks;

• projekteerimisel, kus digitaalsete objektide elukaar algab sageli hetkel, kui projekteerija koostab mudeli, mida saab varustada atribuutidega, nt mõõtmed, materjal, tuleklass, õhu vooluhulk, keskkonnamärgistus, mass, pindala, omanik, tootja, garantiiaeg, maksumus, paigutus ja tekstuur jm. Teoreetiliselt ei ole selleks mingeid piire, kuid takistuseks võivad osutuda nii tehnoloogia piirang kui kogu sellise põhjalikkuse tegelik vajadus. Mudeliga seotud objektid vajavad minimaalseid andmed: kasutusfunktsiooni tähistavat klassikoodi ja järjekorranumbrit siis, kui samast klassist leidub xx xxxx objekte. Ei ole mõeldav, et andmeid salvestatakse ainult CAD-keskkonnas. Iga projekti erineva osa koostaja kasutab erinevat tarkvara, mistõttu andmeid tuleb analüüsida ja esitada paljudel eri viisidel. Vaja on meetodeid erinevate andmeallikate sidumiseks objektidega, milleks on pakutud viitetähised, mis võimaldavad objektid asjakohasel tasandil üheselt tuvastada;

• tootmisel, kuigi selle aruande koostamise ajaks pole ükski projekt sellesse staadiumisse veel jõudnud, mistõttu on konkreetseid soovitusi xxxxx xxxx;

• korrashoiul, kus CoClass võib olla varahalduse kasutuselevõtmisel ja elluviimisel olulisel kohal. Varahalduse IT-toe põhinõudeks on, et loodav teabemudel peab võimaldama: tuvastada olulisi objekte ja määrata nende asukohta, xxxxx objektide kohta muud olulist teavet ja jälgida muudatusi ajas, alates nõude esitamisest xxxx xxxxx tühistamiseni;

• viitetähiseid saab kasutada mistahes objektitüüpide kohta alates tervetest ehitiste kompleksidest kuni kõige väiksema koostisosani ehitise elukaareüleselt. Objektile saab anda üheti mõistetava tähise, mis kirjeldab selle olemust ja asukohta. Viitetähised määratlevad objekti esinemiskordasid, näiteks võib erinevateks esinemiskordadeks pidada igal korrusel paiknevat ventilatsioonisüsteemi, samuti iga toru, õhuklappi, ventilaatorit ja muud, millest süsteem koosneb. Viitetähis on numbreid xx xxxxx sisaldav kood, mis eristab üht objekti või objektide rühma ühetähenduslikult teisest objektist või objektide rühmast (vt tabel 5).

• kui ehitis seoses muutunud oludega tuleb lammutada, siis tänu elukaareülesele mudeldamisele ning kogutud infole on juba varakult teada need xxxxx xx ressursid, mis konkreetsest ehitisest vabanevad. Sellise teabe olemasolu võimaldab kujundada ühtset ringmajanduse strateegiat kogu ühiskonnas.

Tabel 5 Viitetähised järgmiste põhimõtted

Reegel

Näide

Silmas peetava aspekti näitamiseks kasutatav prefiks.

= kasutusfunktsioon

- toode

+ paigutus

++ asukoht

% tüüp

# muu aspekt

Konstruktsioonielemendi koodis esitatakse funktsionaalne süsteem ühe tähega, konstruktsiooni süsteem kahe tähega ja

komponent kolme tähega.

B seinasüsteem

AD seinakonstruktsioon

QQA aken

Komponendil säilitatakse xxxx märgikohta, st koodi lihtsustamisel ühe või kahe täheni, kasutatakse kolme märgikoha säilitamiseks

tähisena trelle ”#”.

K## infot töötlev objekt

KE# elektriline signaali töötlev objekt KEA arvuti

Konstruktsioonielementidel kasutada mitmetasandilist tähist ja vahemärgiks

kasutada punkti.

=B01.AD02.QQA03

Kasutusfunktsiooni aspekti ja tüübiaspekti saab kasutada kombineeritult. Selguse suurendamiseks võib aspektide vahel kasutada kaldkriipsu.

Üks rida iga tasandi kohta:

-B01/%B10 Seinasüsteem nr 1 / Tüüp välissein

-AD02/&AD10 Seinakonstruktsioon nr 2 / Monoliitkarkassiga tüüp

-QQA03/%QQA12 Xxxx xx 3, tüüp 12 Mitu tasandit mitmel real:

-B01.AD02.QQA03

%B10.AD10.QQA12

Mitu tasandit ühel real:

-B01.AD02.QQA03/%B10.AD10.QQA12

Teise alternatiivina kasutatakse tüübi ja järjekorranumbri esitamiseks lisaks ehituskonstruktsiooni koodile veel numbreid: tavaliselt 2+2, vajadusel rohkem. Sel juhul ei pea tüübiaspekti eraldi esitama.

=B1001 Seinasüsteem tüüp välissein, nr 1

=AD1002 Seinakonstruktsioon, monoliitkarkassiga tüüp, nr 2

=QQA1203 Aken tüüp 12, nr 3 Kokkuvõtlikult:

=B1001.AD1002.QQA1203

Kokkuvõtlikult, koos vahemärkidega:

=B10_01.AD10_02.QQA12_03

Kui kasutatakse alternatiivi nr 2 ja objekti tüüpi ei ole täpsustatud, täidetakse xxxxx

trellidega ”#”.

=B##01Seinasüsteem määratlemata tüüp, nr 1

=AD##02 Seinasüsteem määratlemata tüüp, nr 2

=QQA##03 Aken määratlemata tüüp, nr 3

Asukoha määramiseks kasutatakse vabalt valitud geograafilise identifitseerimise meetodit. Ehitise korral tuleb lähtuda tähisesüsteemi standardist, ruumide korral CoClass’i tabelist. Hoone nime võib kasutada ülemsõlmena ja see paigutatakse nurkade

vahele.

<Maja1>++UT:BAA221 Maja 1, kontoriruum 221

Paigutuse jaoks kasutatakse vabalt valitud kohamääramise meetodit. Ehitise korral tuleb lähtuda tähisesüsteemi standardist, ruumide

korral CoClass’i tabelist.

++UT:BAA221/+B01.AD03 Kontoriruum 221 / Seinasüsteem nr 1 > ktsioon nr 3

Täieliku viitetähise korral tuleb näidata asukohaaspekt, seejärel järgnevad toote- ja/või kasutusfunktsiooniaspekt ning siis

tüübiaspekt.

<Maja1>++UT:BAA221

-B01.AD02.QQA003

%B10.AD10.QQA123

Täieliku viitetähise alternatiivina võib näidata asukohaaspekti, millele järgnevad toote- ja/või kasutusfunktsiooniaspekt koos nummerdatud tüüpidega. Vajadusel kasutada tüübinumbri ja järjekorranumbri vahel

vahemärki.

<Maja1>++UT:BAA221

-B1001.AD1002.QQA12003

Vahemärkidega:

-B10_01.AD10_02.QQA12_003

Üks viitetähis saab sisaldada mitut konstruktsioonilist süsteemi ja mitut

komponenti.

-X00.XX00.XX00.XX#00.XXX00 Vee- ja vedelikusüsteem nr 1 > üsteem nr 2.Pumbasüsteem nr 1 > Pump nr 3.Elektrimootor nr 1

Põhieesmärgiks on teabe haldamine ehitiste ja konstruktsioonielementide xxxxx eksisteerivate füüsiliste xxxxxx xxxxx. Joonis 14 kirjeldab osaliselt idealiseeritud infovoogu.

Joonis 14 Ehitusprojekti käigus tekkiva infovoo koondpilt

1. Esmalt esitatakse ruumide projekteerimise andmemallide kaudu nõuded, mida tegevuse ja lõpptulemuse jaoks vaja.

2. Ruumidele (sh infrastruktuurile) esitatavad nõuded esitatakse kasutusfunktsiooni kirjelduses.

3. Nõuded võidakse koondada ehitise tasandile, näiteks täistöövõtu hankekirjeldusse.

4. Tootetüüpidele esitatavad nõuded dokumenteeritakse ehitustoodete määruste kohaselt.

5. Dokumenteeritakse riiklikud täiendused, mis tehakse vastavalt Euroopa standarditele.

6. Tootetüüpidele luuakse tooteandmemallid.

7. Loodavaid malle kasutavad tootjad oma ehituskaupade kirjeldamiseks. Malli puudumisel on tootjal võimalik see ise kujundada.

8. Kõik ehituskaubad lisatakse kaupade andmebaasi.

9. Konstruktsioonielementidele koostatakse projekteerimise andmemallid, mis on vajalikud ruumile esitatud nõuete täitmiseks. Need on osalt projektispetsiifilised ja osalt tooteandme-spetsiifilised.

10. Tuginedes ühele või mitmele projekteerimise andmemallile, teostatakse ja määratletakse konstruktsioonielement.

11. Konstruktsioonielemendi andmeid kasutatakse andmebaasides kehtestatud nõuetele vastavate ehituskaupade otsimiseks.

12. Nõuetele vastavatele ehituskaupadele võib teha hinnapäringu ja need sisse osta.

13. Tootja tarnib identifitseeritud artikli, partii või üksikeksemplarina ehituskaubad koos kõigi tegelike tooteandmetega.

14. Kogu info konstruktsioonielementide ja artiklite kohta koondatakse projektiteabe mudelisse.

15. Andmed muutuvad pärast ehituse lõppemist ning pärast töötlemist varateabemudeliks.

6.2. Pilootimise maht ‌

Esimeseks pilootimiseks oli võimalik kasutada klassifitseerimissüsteemi arendajate poolt edastatud tabeleid Excelis ning kuna puudus võimalus kasutada 3D mudelil baseeruvaid digilahendusi, valiti ehitisest testimiseks väiksem maht. Valitud ehitise osad on:

• hoone üldehituse osad (viimistluseta): o välisseinad

o sisesein

o katused

o põrand

o aknad

o uksed

• ventilatsioon;

• sissesõidu tee ja parkimisala.

Kava järgi oli ette nähtud testida klassifitseerimise tabeleid, mis on esitatud Tabel 6, kuna aasta alguses oli loota süsteemi arendajatelt Joonis 11 toodud klassifikaatori osi.

Tabel 6 Pilootimise esmane ajakava

Aeg	Tegevus
101	Kontoriruum
xxx xxxx 2019	1. Pilootimise esimesed tulemused:
	1.1. Ehitustulemus • Ehituskompleks • Hoone tüüp • Ruum • Element
	1.2 Ehitusprotsess • Ehitusmaksumus (PTV) • Ehitustegevuse juhtimine (PTV) • Alltöövõtt – detailselt üksiku valitud tarindi näitel • Tarnijad/tootjad – detailselt üksiku valitud tarindi näitel
	1.3 Ehitusressurss
	1.4 Kinnisvara korrashoiu kava
juuni xxxx 2019	2. Süsteemi analüüs, esmaste tulemuste tutvustamine tellijale

6.3. Klassifitseerimise käik ‌

Enamus klassifitseerimise käigu kirjeldusest ja järeldustest on tehtud koostöös kahe üliõpilase – Xxxxx Xxxxxxxxxxxx xx Xxxxxx Xxxxxxxx, xxxxx xxxxx valmis Pille Hamburg’i juhendamisel lõputöö11.

Xxxxxxx oli testida valitud klassifikaatorit elukaareüleselt, võttes arvesse kõiki rahvusvahelises standardis ISO 12006-2 soovitatut. Selle alusel koostas uurimismeeskond tegevusplaani (vt tabel 6). Tegelikkuses esitas süsteemi arendaja xxxx osa tabeleid, milleks olid: ehituskompleks, hoone tüüp, ruum, element ning täiendavalt CoClass’i arendatud omaduste tabel (vt joonis 11). Kuna töö tulemuste ja ehitusprotsessi tabeleid ei olnud, siis nende osade testimine käesoleva vahearuande koosseisu ei kuulunud.

Kasutati CoClass versiooni, mille tabelid meile edastati, samuti samu CoClass kodulehe versioone, mis olid aasta alguses saadud Exceli tabelites. Täiendusi ja korrigeerimisi on CoClass erinevates osades tehtud pidevalt, mistõttu mingil hetkel otsustati, et esimene pilootimine viiakse läbi aasta alguses esitatud tabelitega. Olulisi erinevusi aasta alguses esitatud tabelite ja testimise ajal kodulehel toimunud täienduste vahel ei olnud.

Valitud ehitise osade klassifitseerimine viidi põhimahus läbi Excelis ning osaliselt tasuta kättesaadava Autodesk Revit klassifitseerimise pistikprogrammiga Classification Manager12. Esialgne soov kogu testimine selle tarkvaraga läbi viia siiski ei täitunud, sest pilootimiseks kättesaadad mudelid ei olnud piisava detailsusega ühtse läbivalt ühtse pilootimismalli kasutamiseks.

11 Kaljumets, T. ja Xxxxx, X. Ehitusinformatsiooni klassifitseerimissüstemi analüüs ja testimine CoClass näitel, Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019.

12 Autodesk, U.K. Classification Systems Database, 2018. Classification Manager. xxxxx://xxx.xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.xxx/xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.xxx

CoClass’is on ette antud struktuur, kuidas süsteemi kasutada kuid puuduvad ühesed ranged klassifitseerimisreeglid. Igale ehitise osale antakse kood, mis tuleb elementide eristamise vajadusel nummerdada, et tekiks kordumatu ja unikaalne kood. Number näitab elemendi tüübi numbrit. Kuigi XxXxxxx võimaldab nummerdada ka esinemiskordasid, kuid antud projektis lihtsustamise eesmärgil xxxx xx tehta. Näiteks, kui hoonel on viit (5) erinevat tüüpi välisseina paneele ja iga tüüpi paneele on 20, siis nummerdatud on tüüpide arv, milleks on kahekohalised numbrid.

Loodud struktuur on üldisemalt üksikule (vt joonis 15), kus ehitise osade koodid koosnevad kolmest osast – kasutusfunktsiooni süsteemi, konstruktsiooni süsteemi ja komponendi tähisest. Soovi korral saab koodi detailsust suurendada, lisades näiteks info hoones paiknemise kohta (nt ehitatud ruum) või lisades omaduste info.

KOMPLEKS

ÜKSUS

EHITATD RUUM

FUNKTSIONAALNE

SÜSTEEM

KONSTRUKTIIVNE

SÜSTEEM

KOMPONENT

OMADUS

Tüüp

Number

Tüüp

Number

Tüüp

Number

Joonis 15 Klassifikaatori struktuur

M õ n e d n ä i te d k l as s if i ts e e r im is e e r in e v ate s t v õ im a lu s t e s t v äl is s e i n a n ä i te l. ‌

Hoonele on projekteeritud kolmekihilised raudbetoonpaneelidest välisseinad, tähistusega nt üks tüüp VS-01. Välisseina konstruktsiooni koodi saab koostada mitmeti. Üheks võimaluseks on kõikidele välisseintele anda üks nummerdamata kood, kuna kõik välisseinad oma sama konstruktsiooni põhimõttega mitmekihilised raudbetoonpaneelid. Alternatiiviks on seina konstruktsiooni süsteemide nummerdamine ja nende sidumine arhitektuurses projektis näidatud välisseina tüüpidega. Viimast varianti kasutati pilootimisel. Täiendavalt on vaja määrata, kas konstruksiooni süsteemina tähistada

„AD“ (wall construction) või „BD“ (wall structure). Seinapaneeli kihtidele koodi andmisel kasutatakse

„BD“, kuid avatäidete puhul „AD“.

Omadusi on võimalik märgistada neljatäheliselt lisades koodi järgi sulgudesse lühidalt kirjeldused. Võrdusmärk koodi ees tähistab funktsiooni. Koos omaduste kirjeldustega oleks eelpooltoodud kood järgnev =B10.BD40_01.NCB01 (MLML:betoon; EVCL:XC4+XF1; METK:100; BLPR:impregneeritud; SFPT:Penosil Premium Watersil; SFCO:natural). MLML tähistab materjali, mis antud juhul on betoon. EVCL tähistab keskkonnaklassi, mis betoonist väliskihil on XC4+XF1. METK tähistab, et kihi paksus on 100 mm. BLPR tähistab, et pind on impregneeritud. SFPT on värvitüüp, mis antud juhul on Penosil Premium Watersil. SFCO tähistab värvi tooni, mis antud juhul on naturaalne. Pilootimisel ei ole omadusi lühidalt sulgudes välja toodud, xxxx xxxxxx real antud kirjeldus. Klassikoodi järgi on võimalik positsioneerida, millisele komponendile ja asukohale omadus on määratud (Joonis 16). Näiteks kui omadus METK tähistab paksust, siis see kehtib nii paneeli välimise kui sisemise betooni kihi kui nende vahel oleva soojustuse kohta. Koodi =B10.BD40_01.NCB01.METK järgi saab aru, et tegemist on välise betoonikihi paksusega, koodi =B10.BD40_01.RQA06.METK järgi saab aru, et tegemist on kahe betooni vahel asuva soojustuse kihi pauksusega ning koodi =B10.BD40_01.UFC01.METK järgi saab aru, et tegemist on sisemise betoonikihi paksusega.

Klassifitseerides komponente võib tekkida arusaam, et välisseina VS-01 mõlemad betoonikihid võiksid olla sama koodiga, nt UFC, kuid nii see ei ole. XxXxxxx käsitleb välist betoonkihti ja sisemist krohvitud sisepinda samaväärsetena, tähistades koodiga NCB, neid eraldab xxxx tüübinumber. Kandev betoonikiht koodiga UFC. Alternatiivseks võimaluseks on kasutada mittekandvate osade komponentidena FSA – krohv ja FSB – värv ning sellega saab krohvitud ja värvitud seina igale kihile eraldi koodi anda. Teiseks alternatiivseks võimaluseks on kasutada komponenti FSZ – pinnakate ning läbi omaduste saab täpsustada materjali xx xxxxx viimistluse.

FUNKTS. SÜSTEEM		KONSTRUKTIIVNE SÜSTEEM			KOMPONENT			OMADUS <PP>	KIRJELDUS	KOOD
<FS>	Tüüp	<KS>	Tüüp	Number	<KO>	Tüüp	Number	OMADUS <PP>	EST	KOOD
									Ei kohaldata
									Kortermaja
									EI kohaldata
B	10								Väliseina süsteem
		BD	40	01					Välissein VS-01	=B10.BD40_01
					UF#	01			Välisseina panleel VS-01	=B10.BD40_01.UF#01
								THTH	Soojusjuhtivus 0,12 W/m²K	=B10.BD40_01.UF#01.THTH
								MSMQ	Kaal 720 kg/m²	=B10.BD40_01.UF#01.MSMQ
								FRRG	Tulepüsivusklass REI 60	=B10.BD40_01.UF#01.FRRG
								ACSU	Õhumürapidavus ≥57dB	=B10.BD40_01.UF#01.ACSU
								NESN	VS-	=B10.BD40_01.UF#01.NESN
								NENR	01	=B10.BD40_01.UF#01.NENR
					NCB	01			Välisseina betoonist väliskiht	=B10.BD40_01.NCB01
								MLML	Materjal betoon	=B10.BD40_01.NCB01.MLML
								EVCL	Keskkonnaklass XC4+XF1	=B10.BD40_01.NCB01.EVCL
								METK	Paksus 100 mm	=B10.BD40_01.NCB01.METK
								BLPR	Impregneeritud	=B10.BD40_01.NCB01.BLPR
								SFPT	Värvi tüüp Penosil Premium Watersil	=B10.BD40_01.NCB01.SFPT
								SFCO	Värvitoon naturaalne	=B10.BD40_01.NCB01.SFCO
					RQA	06			SPU soojustus	=B10.BD40_01.RQA06
								MLML	Materjal SPU
								METK	Paksus 180 mm	=B10.BD40_01.RQA06.METK
					UFC	01			Välisseina kandev betoonkiht	=B10.BD40_01.UFC01
								MLML	Materjal betoon
								EVCL	Keskkonnaklass XC4+XF1	=B10.BD40_01.UFC01.EVCL
								METK	Paksus 180 mm	=B10.BD40_01.UFC01.METK
					NCB	03			Krohvitud sisepind	=B10.BD40_01.NCB03
								MLML	Materjal krohv
								METK	Paksus 10 mm
								SFML	Pinnakate värv
								SFCO	Värvitoon hele, valkjas

Joonis 16 Välissein VS-01 klassifitseerimine CoClass näitel

Kuna välisseina paneel tarnitakse ühe elemendina, on võimalik see defineerida ühe komponendina, mis sisaldab omakorda teisi komponente või omadusi. Vertikaalset struktuurset objekti tähistab lühend UF. Konkreetse projekti puhul võib projekti algfaasis nimetada tervet paneeli üheks komponendiks xx xxxx sellele näiteks tähise UF#01 (vt joonis 17). Paneeli kogu elukaart kattev viitetähis ei muutu lahenduste edasisel täpsustamisel, lisanduvad xxxx omadused, mis on piisavad nii peatöövõtjale kui paneelitootjale.

Joonis 17 Komponendi klassifitseerimine CoClass näitel

Täiendavalt on võimaluseks anda välisseina paneelile eraldiseisva komponendi viitetähis, näiteks UFC01. Tervikliku paneelina käsitletav komponent sisaldaks omakorda alakomponente, nagu välisseina betoonist väliskiht, soojustus, kandev kiht, siseviimistluskiht. Kui komponendi xx xxxxxx oleval alakomponentidel kattuvad kolmetähelised viitetähised, siis tuleb nad eristada tüübi numbriga. Xxx

näiteks VS-01 oleks tähistatud UFC01, siis paneeli sees olev kandev betoonikiht peaks olema tähistatud erinevalt, näiteks UFC02.

CoClassis klassifitseeritakse kõik välisseintes paiknev, näiteks aknad ja uksed. Kui seinapaneeli tootjale piisab ukse koodist, millele on lisatud omadustena xxx xxxxx, ava kõrgus ja paiknemine, siis uksetootjale on vajalik detailne info ukse enda omaduste kohta (vt joonis 18). Kui koodina näidatakse toodet, mitte kasutusfunktsiooni, siis kasutatakse koodi ees sidekriipsu -B10.AD40_02.QQC01.

FUNKTS. SÜSTEEM		KONSTRUKTIIVNE SÜSTEEM			KOMPONENT			OMADUS <PP>	KIRJELDUS	KOOD
<FS>	Tüüp	<KS>	Tüüp	Number	<KO>	Tüüp	Number	OMADUS <PP>	EST	KOOD
B	10								Väliseina süsteem
		AD	40	02					Ukseava uksele VU-01	=B10.AD40_02
					QQC	01			Uks VU-01	-B10.AD40_02.QQC01
								NESN	VU-
								NENR	01
								MEWD	Xxx xxxxx 4600 mm
								MEHE	Ava kõrgus 2500 mm
								MEWO	Avatava xxx xxxxx 2000 xx
								XXXX	Avatava ava kõrgus 2500 mm
								ACSU	Helikindlus Rw≥35 dB
								THTH	Soojusjuhtivus U≤0,8 W/m²K
					UNA	02			Ukseraam, fikseeritud	-B10.AD40_02.UNA02
								MLML	Materjal alumiinium, teras
								SFCO	Värvitoon RAL6005
								SFML	Pinnakate pulbervärv
					NAA	02			Klaaspakett	-B10.AD40_02.NAA02
								MLML	3x Ar klaaspakett, turvaklaasid
								NETP	Tüüp SGG COOL-LITE
								NETP	Tüüp klaaspaketi vaheliist Swisspacer Ultimate
								NETD	Tüübikirjeldus g≤0,3
					QSA	01			Lukk- elektriline SL500
					SGD	02			Käepide elektriline	-B10.AD40_02.SGD02
					UPB	01			Hinged	-B10.AD40_02.UPB01
		AD	40	03					Ukseava uksele VU-02	=B10.AD40_03

Joonis 18 Ukse klassifitseerimine välisseinas CoClass näitel

6.4. Järeldusi ja tähelepanekuid pilootimisest ‌

Vahearuande teise etapi koostamise ajaks oli võimalus pilootida elukaareülesust tabelis 4 toodud osades ehitustulemuse osi ning täiendavalt klassifitseeriti CoClass arendajate poolt koostatud tabelit

„omadused“, kuid puudusid töö tulemuste ja ehitusprotsessi tabelid. Seetõttu ei ole võimalik lõplikult ja üheselt hinnata elukaareülest toimivust. Ehitusressursside tabeli koostamine on jäetud iga riigi enda arendada koostöös ettevõtjatega.

CoClass on mahukas, sisaldab hulga erinevaid tabeleid, on laiahaardeline ja kasutatav erinevates valdkondades, mistõttu selle käsitsi kasutamine on raskesti hoomatav ja ajamahukas. Oluline xxxx saab tulla kasutades erinevaid tarkvarasid info automaatseks töötlemiseks. Autodesk Revit tarkvarale on vabalt saadaval klassifitseerimise pistikprogramm, millesse pilootimise käigus lisati CoClass klassifikaatorid. Selle kasutamine eeldab aga originaalfaili kasutamist, kuna IFC importimise käigus võib kaduda üksjagu komponentide põhist infot, mis tähendab, et sihipäraseks klassifitseerimiseks (alamkomponendi tasandil) tuleb esmalt mudelit oluliselt täpsustada (nt seina/põranda/xxxxxx element ei sisaldanud IFC-st importimisel enam alamkomponente ja elementide filtreerimist ühiste tunnuste alusel, mis oluliselt kiirendaks klassifitseerimist, ei olnud võimalik teostada).

Suur erinevus võrreldes teiste klassifitseerimissüsteemidega on kindlate tähistega omaduste kasutamine. Igale komponendile luuakse individuaalne xxxxx, mille kaudu on ühe süsteemiga võimalik saavutada ehitise elukaareülesus. Konkreetsete viitetähiste loomine loob võimaluse filtreerida infot vastavalt tähisele. Vajadusel peaksid individuaalsed elemendipõhised koodid võimaldama viidata konkreetsele elemendile hoones. Koodid on oma olemuselt mõeldud masinloetavatena, mille pikkus ei ole ehitusinfo mudeleid kasutades probleemiks. Näiteks on projekti kavandamise faasis xxxxx xxxxxx info välisseina kohta, mis on viitetähiseks lähteülesandes B10. Projekti arenedes täpsustuvad erinevate välisseinte tüübid ning nende koostisosad, millele tuleb anda omadused, mis määratlevad kõike, alates

materjalidest ja füüsikalistest omadustest kuni hooldusnõueteni, mis on nt koodiga B10.BD40_01.NCB01.MLML. See võimaldab projektisuhtluses viidata konkreetsetele elementidele ja ruumidele hoones. Näiteks võib omanikujärelevalve detailse koodiga viidata kehvasti paigaldatud soojustusele seinas, andes ehitajale vastava viitetähise.

CoClass võimaldab automatiseerida, st mudelist saadav info on masintöödeldav. Määratud parameetrite nimetused omadustele võimaldavad kasutada programmide vahel sidemeid info kogumiseks ja filtreerimiseks.

Süsteem põhineb valdavalt rahvusvahelistel standarditel ning on lisaks paralleelselt inglisekeelne, mis loob soodsa võimaluse riikidevaheliseks koostööks.

Antud klassifitseerimissüsteem on pidevalt arenev, kus arvestatakse kasutajate tagasisidet. Seetõttu saab eeldada, et see on pidevalt kaasajastatud koos ehitusturu muutustega.

Kasutamise võimalus alates suurest mastaabist (nagu linnaosa) kuni väikese detailini (nagu kruvi). Süsteemi saab kasutada näiteks kohaliku omavalituse tasandil ehitise määratlemisest, tellija soovide hindamisest kuni alltöövõtja poolt paigaldatud ehitusmaterjali või tooteni välja. Ehitusinfomudelit saab projekti arenedes pidevalt täiendada ja laiendada. Eestis on hetkel tööprojektide jooniste nimetamisel kasutusel Ehitisregistri juhend, mis kirjeldab ehitusloa digitaalsel taotlemisel esitatavate jooniste, dokumentide ning failide nimetamise loogikat. Antud süsteemi saaks asendada CoClass arendajate poolt pakutud koodide ja nummerdamise loogikaga, integreerides selle ehitusinfo modelleerimisega tekitatud failide kogumiga.

Teise vahearuande valmimise ajaks ei olnud kättesaadavad tööde tulemuste ning tegevuste tabelid, mistõttu puudus võimalus võrrelda standardiga EVS 807:2016 Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid. Puudub ühene vastus, xxx xxxxx CoClass’i korrashoiu osa katab ning enne lõpliku otsuse tegemist tuleb teha põhjalik võrdlus. Esmase järeldusena ei saa välistada kehtiva standardi andmete lisamist CoClass süsteemi, kuna omadused selle info mudeli objektidele lisamiseks on olemas. Mõningad näited kasutus omadustest:

• TOMI - Korrashoiu intervall (Maintanance interval);

• TOMD - Viimase hooldamise aeg (Maintanance date);

• ECMT - Korrashoiu maksumus (Maintanance cost);

• ECRP - Vahetamise maksumus (Replacement cost);

• MEIN - Hooldusjuhendid (Maintanance Instruction);

• MEAC - Korrashoiutegevus (Maintanance activity).

Projekteerimise lähteülesandes on vajalik esitada nõue klassifikaatorit kasutada, samuti on vajalik detailsus ehitusinfo mudelite loomisel. See tähendab lisanduvat ajakulu kavandamisfaasis ning sellega ka arvestatavat lisanduvat rahakulu tellijale. Samas olulist ajavõitu ehitamise kavandamisel, ehitamisel ja ehitise kasutamisel on võimalik saavutada juhul, kui kasutada klassifitseerimissüsteemi mudelites (3D joonistel). Hetkel koostatakse mudeleid, kus ehitusinfo on pigem illustratiivne, esitatakse üldised konstruktsioonide ja elementide xxxxx, xxxx millele on neid edukalt võimalik kasutada süsteemide omavaheliste ebakõlade leidmiseks. CoClass’i kasutamiseks (nagu hetkel kavandatud), peab mudel olema koostatud sellise detailsusega, mida soovitakse klassifitseerida xx xxxx alltöövõtja tasemeni välja. Praegu levinud praktika kohaselt teeb üks osapool oma töö ära ning pärast seda puudub tal kohustus täiendada mudelit vastavalt reaalselt tarnitud toodetele ja viia sisse muudatusi, mis ei sõltu temast. Samas CoClass kasutamine eeldab, et mudelitesse kantakse ka reaalselt kasutatud toodete andmed, alates partiinumbritest kuni toote tarnijani. Lahenduseks oleks redigeeritava formaadi/lahenduse kasutamine kogu ehitise elukaare jooksul, mis võimaldaks dünaamiliselt lisada parameetreid või neid muuta/täpsustada. Siinkohal tuleb arvestada asjaoluga, et IFC ei ole selleks parim lahendus, kuna puudub võimalus täpsustuste sisestamiseks.

Süsteemi digitaalne kasutuselevõtt võib jääda sõltuvusse erinevatest tarkvara platvormidest, nende arendustest, informatsiooni jagamise põhimõtetest ning koostööle suunatud töökultuurist.

Pilootimisel kasutatud 3D mudelid ei olnud piisava detailsusega, et läbi viia klassifitseerimist täies mahus mudeli põhiselt. Kuna mudelpõhine pilootimine eeldab lisarakenduste ja/või infonõuete täpsustamist, siis ei olnud selle täies mahus läbimine antud staadiumi eesmärk. Xxxxxxx oli demonstreerida klassifitseerimise põhimõtteid ning võimalusi ühe valitud platvormi näitel. Samas on oluline rõhutada, et ühe platvormi kasutamine ei ole piisav, et seeläbi teha kõikehõlmavat analüüsi, mistõttu jääb iga kasutaja ülesandeks kasutada siintoodud näiteid oma platvormil nii hoonete kui infrastruktuuri projekte silmas pidades.

Oluline on kokku leppida eestikeelse terminoloogia kasutamises.

Oluline on kasutusjuhendi olemasolu ning selle sisu ja näited peavad olema kasutajale süsteemi arendamisel kaasajastatud. Paljud süsteemi kasutamise omapärad on seda kasutava organisatsiooni määrata. Pilootimise käigus oli mitmeid olukordi, kus puudus alus mõnele elemendile klassikoodi määramiseks või viitetähise koostamiseks, kuna näited varieerusid ning lähenemine oli vabalt valitav sõltuvalt vajadusest. Xxxxx on valida õiget klassikoodi ning orienteeruda mahukas süsteemis. Samas tuleb xxxxx xx teatav vabadus, et kasutada objektipõhist lähenemist.

CoClass kasutusele võtmine eeldab osapooltele pidevat info jagamist ja tutvustamist (ehk teavitustööd), samuti selle positiivse efekti ja saadava lisandväärtusega tutvustamist. Kuna konkreetse klassifikaatori kasutamine ei saa olla kohustuslik, saab motiveerivalt suunata selle kasutamist riigihangetes, kus riik xxxx xxxxx kasutamise kohustuslikuks.

6.5. Pilootimise jätkamisest ‌

Kuna senine pilootimine ei ole veel andnud ühest vastust süsteemi elukaareülesele toimivusele, tuleb testimisega jätkata. Seni ei ole saanud testida joonisel 11 toodud skeemist tulenevalt ei töö tulemusi ega ehitusprotsessi, kuna need ei ole olnud kättesaadavad.

CoClass’i arendajad ei kavatse välja arendada rahvusvahelist ressursside tabelit ning on jätnud selle iga riigi koostada koostöös ettevõtjatega. ÜKS uurimismeeskonnal on plaanis välja pakkuda põhimõtteline struktuur, kus iga tootja saab selle sisuga ise täita.

Pilootimist jätkatakse Maleva 1813 näitel, kus seni on testitud hoone üldehituse osi xxxx viimistluseta (välisseinad, siseseinad, katused, põrand, aknad ja uksed, lisaks ventilatsioon) ning infrastruktuuri osas sissesõidu tee ja parkimisala.

Senine testimine on tehtud manuaalselt Excelis, mis oli väga ajamahukas. Tarkvaraga testimist katsetati xxxx väikeses mahus, kuna edastatud IFC mudeli baasil ei olnud võimalik luua terviklikku hoone mudelit projekteerimise lähteprogrammis (antud näites Autodesk Revit) See oleks vajanud ümbermodelleerimist, mis ei olnud aga selle projekti eesmärk. Kuna loodav süsteem peab ühilduma enamlevinud 3D projekteerimistarkvaradega, on oluline, et tarkvara tootjatel (või edasimüüjatel) oleks võimekus välja arendada klassifitseerimist lihtsustavaid pistikprogramme või projekti malle. Uurimismeeskonnale on raporti koostamise hetkeks teada, et XxXxxxx arendajad on xxxxxx enamlevinud 3D rakendustele vastavaid pistikprogramme ning uurimismeeskond on tundnud huvi nende proovilitsentside saamiseks. Kuna valminud 3D mudelid ei ole koostatud klassifikaatori kõikide tabelite kasutamiseks sobiva detailsusega, siis antud ehitise näitel ei pruugi tekkida kindlat veendumust CoClassi toimivusest elukaareüleselt. Edaspidi, uute projektide testimisel, tuleks eelistada kavandamise faasis olevaid ehitisi, kus tuleb klassifitseerimise põhimõtteid arvesse xxxxx juba projekteerimise lähteülesande koostamisel.

Erinevate projekti osade koostajad kasutavad erinevat tarkvara, kus tellijale edastatakse IFC vormingus failid ning töö paremaks tegemiseks on hea kasutada alusena originaalfaile.

Pilootimise näited kirjeldab Xxxx 2.

00 Xxxxxx xxxxx 00 korterelamu. Arhitektuuri tööprojekt, Tallinn: Esplan OÜ, 2018.

7. TÖÖ RAHVUSVAHELISTE STANDARDITEGA ‌

CoClass’i puhul peetakse üheks tema oluliseks väärtuseks seda, et süsteemi koostamisel on kõrvalekaldumatult järgitud erinevaid rahvusvahelisi standardeid. Enim levinuteks on ISO standardid, xxxxx xx IEC (Rahvusvaheline Elektrotehnika Komisjon ehk IEC on rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb elektrotehnikaalase standardimisega).

CoClass klassifitseerimissüsteemi väljatöötamise aluseks on olnud järgnevad standardid:

• ISO 12006-2:2015 Building construction – Organization of information about construction works – Part 2: Framework for classification (eetsi keeles: Ehitamine. Ehitusinfo korraldamine. Osa 2: Klassifitseerimisraamistik), millest tulenevad kasutamise üldpõhimõtted;

• IEC 81346-1:2009 Industrial systems, installations and equipment and industrial products – Structuring principles and reference designations – Part 1: Basic rules, mille järgi määratakse struktureerimise põhimõtted ja viitetähiste põhireeglid;

• IEC FDIS 81346-2:2019 Industrial systems, installations and equipment and industrial products

– Stru cturing principles and reference designations – Part 2: Classification of objects and codes for classes, millest tulevad ruumide ning komponentide loetelu, mida CoClass’i arendajad on täiendanud;

• ISO 81346-12:2018 Industrial systems, installations and equipment and industrial products – Structuring principles and reference designations – Part 12: Construction works and building services, millest tulevad konstruktiivsete ning funktsionaalsete süsteemide tabelid, mida CoClass’i arendajad on täiendanud;

Lisaks loetletud põhilistele dokumentidele on veel terve rida standardeid, millele viidatakse, samas ei ole need aga olnud määravad süsteemi aluste kujundamisel:

• EVS-EN ISO 4157-1:2001 Construction drawings – Designation systems – Part 1: Buildings and parts of buildings

• EVS-EN ISO 4157-2:2001 Construction drawings – Designation systems – Part 2: Room names and numbers

• ISO 14025:2006 Environmental labels and declarations – Type III environmental declarations – Principles and procedures

• EVS-EN ISO 29481-1:2017 Building information models – Information delivery manual – Part

1: Methodology and format (ISO 29481-1:2016)

• EVS-EN ISO 13567-1:2017 Technical product documentation – Organization and naming of

layers for CAD – Part 1: Overview and principles (ISO 13567-1:2017)

• EVS-EN ISO 13567-2:2017 Technical product documentation – Organization and naming of layers for CAD – Part 2: Concepts, format and codes used in construction documentation (ISO 13567-2:2017)

• EVS-ISO 55000:2015 Varahaldus. Ülevaade, põhimõtted, terminoloogia

Algselt oli plaanis tõlkida vajalikud rahvusvahelised standardid, samas on praeguseks hetkeks saanud selgeks tõsiasi, et CoClass’iga seotud standardite hulk on väga suur ning ainult mõned nendest on üle võetud Eesti standarditeks (omavad nimetuses lühendit EVS), samas veel vähem on standardeid, mis on juba tõlgitud eesti keelde. Kõigi eelpool loetletud standardite tõlkimine osutub ilmselt ka mittevajalikuks, sest üldjuhul klassifitseerimissüsteemi kasutaja xx xxxx lähtedokumente. Kasutaja jaoks on vaja koostada sobilikud ning usaldusväärsed kasutusjuhendid.

Samas tuleb arvestada ka sellega, et suur osa loetletud standarditest ei ole seotud ehitusvaldkonnaga, seega kõnealuste standardite (kui need ka tõlkida) kasutamise legaliseerimine sõltuks väga mitmete Standardikeskuse erinevate töökomiteede operatiivsest koostööst. Tervikuna tooks selline ulatuslik tõlkimine xxxxx suuri kulutusi, selle töö ja pingutuste mõju ÜKS projekti eesmärkide täitmisele on aga tagasihoidlik (80:20 põhimõte).

8. RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE JA TEAVITAMINE ‌

MKM ÜKS xxxxx põhiidee on eelkõige suunatud sellele, et luua ja/või xxxxx Eestile sobilik klassifitseerimissüsteem. Kuigi xxxxx tingimustes oli viidatud ka vajadusele/kohustustele teha rahvusvahelist koostööd (käesoleva projekti xxxxx tehnilises kirjelduses oli metoodika osas vaja kirjeldada: „Planeeritav koostöö lähiriikide analoogsete töögruppidega (vähemalt 1-2 töötuba aastas), eelkõige Soome ja Skandinaaviamaad. Kirjeldada koostöövormi, eesmärke ning oodatavat tulemust töö lõppeesmärgi saavutamiseks.“), polnud see ilmselt siiski mitte esimene prioriteet (see ei olnud ka puht formaalselt loetletud esimesena). Mitmeid xxxxx varasemates faasides toimunud kohtumisi silmas pidades oli MKM-s laual eelkõige Soome-Eesti koostöö suund. Soomet on näinud potentsiaalse partnerina ka mitmed küsitlusele vastanud.

Suhteliselt ootamatult (juba oktoobris 2018.a.) xxxx lauale aga MKM vahendatud ČSA poolt tellitud ČVUT-is läbiviidud uuring, milles tulid esile Rootsi CoClass süsteemi olulised eelised. Selline olukord xxx xxxxx nii vajaduse kui ka võimaluse korrigeerida rahvusvahelise koostöö suunitlust. CoClass ei ole tegelikult meie jaoks täielik „leidlaps”, sest maikuus 2018 toimus TTÜ ja ehituse Digiklastri ühiskorraldusel Klas Eckerbergi ühepäevane loeng, mille lõppedes nii mõnigi kuulaja ütles – „selle ma võtaksin”. Samas ČVUT analüüsi tulemused olid siiski ootamatud just setõttu, et Põhjamaade (Xxxxxx xx Taani) sõsarsüsteeme on konkurentsitult hinnatud maailma parimateks.

Käesoleva aruande peatükis „Koostöö arendamine CoClass esindajatega“ on kirjeldatud rootsisuunalise koostöö algust.

29.märtsil 2019.a. toimus kohtumine Stockholmis, kus MKM esindajad ütlesid välja ametliku seisukoha seoses sooviga uurida CoClass tausta põhjalikumalt ning alustada pikaajalist koostööd eesmärgiga xxxxx süsteem kasutusele ka Eestis. Samas oli nõupidamisel esindatud Soome ning MKM esindajatel voli rääkida ka Tšehhi ja Leedu nimel.

Stockholmi kohtumisele järgnevalt on toimunud MKM eestvedamisel (Xxxx Xxxx’e isikus) viis (5) Skype

koosolekut huvitatud partneritega eesmärgiga jõuda huvipooltele sobiva koostöö-kokkuleppeni:

1. 16.aprill

2. 30.aprill

3. 21.mai

4. 10.juuni

5. 14.juuni

Käesoleva aruande koostamise hetkeks on kavandatud ka edasised nõupidamised juba 2019.a. sügiseks (10.september Helsingis).

Rahvusvahelise koostöö raames oli märgilise tähendusega ČSA poolt korraldatud kokkusaamine Prahas 6.-7.mail 2019.a. 7.mai seminaril tutvustati Tšehhi spetsialistidele CoClass’i süsteemi, selle seminari käigus anti lühiülevaade ka CoClassi pilootimise käigust ning esialgsetest tulemustest Eestis (ettekanne: “Piloting CoClass classification system“). Ürituse tšehhikeelne kokkuvõte on leitav internetis14.

17.mail 2019.a toimus Tallinnas CEEC igaastane kevadseminar, mille avaettekande “Construction Classification in Estonia” tegi Xxxxx Liias15. Ettekanne pälvis ootamatult rahvusvahelise publiku/kuulajaskonna suure huvi. Selle ettekande järgselt tõstatati küsimus ka mahtude mõõtmise standardimise vajadusest koos klassifitseerimisega. Hetkel on rahvusvaheliselt suurt toetust kogunud IMCS süsteem16.

14 Xxxxxxx Xxxxxxxxxxx. CoClass – seznámení odborné veỉejnosti s klasifikačním systémem. xxxxx://xxx.xxxxxxxxxxx.xx/000-xxxxxxx- seznameni-odborne-verejnosti-s-klasifikacnim-systemem

15 Xxxxx Xxxxx. Construction Classification in Estonia, CEEC ettekanne xxxxx://xxx.xxxxxxx.xx/

16 IMCS süsteem (xxxxx://xxxx-xxxxxxxxx.xxx/)

8.1. Soome ehitusvaldkonna klassifitseerimissüsteemide võrdluse kokkuvõte ‌

U u r in g u v a j a d u s , läb i v i im in e j a o l e m as o le v ad l i ig i tu s e d ‌

Soome Keskkonnaministeeriumi tellimusel viidi 2019.a. sügisel läbi uuring, mille eesmärk oli selgitada olemasolevate ehitus- ja kinnisvara korrashoiu valdkonna klassifitseerimissüsteemide koostoimevõimet ning nende sobivust mudelprojekteerimiseks.17 Projekti täitmist juhtis koos partneritega Soome Rakennustietosäätiö RTS (Ehitusteabe Fond), kuid uuringu käigus tehti koostööd välispartneritega ning TTÜ-s 31.oktoobril 2018.a. toimunud koostööseminaril osalesid xx Xxxx, Leedu ja Tšehhi ehitusvaldkonna spetsialistid. Eelnimetatud projekti tulemustest anti ülevaade Helsingis,

5. veebruaril 2019. Seminaril osalesid ka MKM ja ÜKS töögrupi esindajad.

Meie lähiriikideski teatakse, et digitaalsetel protsessidel ja andmehaldusel on oluline roll ehitusvaldkonna tõhusamaks muutmisel. Infomudelite ja digitaalse andmeinfo kasutamise laiendamiseks tulevikus ka planeerimisse ning ehituslubadega seotud info haldamiseks, järelevalveks ja arhiveerimiseks, peab see olema masinloetav. Uued nutikad teenused peavad põhinema rahvuslikel ja rahvusvahelistel standarditel ning edendama tarkvarade ja teenusepakkujate tegevust ning eksporti. Neid eesmärke ei saa täita xxxx ühtsete klassifitseerimissüsteemideta.

Suur osa Soome klassifitseerimissüsteemidest on liigitused, mille abil erineva detailsusastmega rühmitatakse näiteks ehitise osi, süsteeme või ehitustöid. Liigitus võib olla hierarhiline, modulaarne (liigituse üksikuid osi võib rühmitada) või põhineda mingitel omadustel. Nii Rootsi CoClass kui ka Taani CCS on modulaarse liigituse näited, mis kasutavad ära ka ISO/IEC 81346-12 standardi liigituspõhimõtteid. Omaduspõhiseks liigituseks on näiteks ETIM (European Technical Information Model).

Soome klassifitseerimissüsteemide uuring toimus neljas etapis:

• olemasolevate liiguituste kaardistamine ja võrdlus;

• arutelud laiemates töörühmades;

• tutvumine rahvusvaheliste klassifikatsioonisüsteemidega;

• tulemuste analüüs ja kokkuvõte.

Töörühmades arutati nii klassifitseerimissüsteemide kasutajate eesmärke kui ka arenguvõimalusi. Rohkem rahul oldi nendes sihtgruppides, mis koosnesid ainult üldehitusvaldkonna esindajatest (eelkõige projekteerijatest). Hoone- ja infraehituse segarühmades oli kriitikat rohkem ning peeti oluliseks ühtse klassifitseerimissüsteemi olemasolu tulevikus. Praegused liigitused osaliselt kattuvad või siis on probleemiks, et ühelt liigituselt teisele üle minna pole võimalik, kuna tekivad nn infota tühjad sektorid (siilud). Olukord on parem infravaldkonnas, kus mudelprojekteerimisel ja andmehaldusel on abiks InfraBIM-liigitus. InfraBIM loomise eesmärgiks oli luua ühtne kodeerimise ja nimetuste süsteem elukaareüleselt just infraehitiste mudelite loomiseks. Siiski on uue liigituse kasutusmugavuse takistuseks asjaolu, et selle loomise algstruktuur valiti hierarhiline maksumus- ja mahuarvutustel põhinev, mis on osaliselt vastuolus ehitise osadel põhinevate liigitustega. InfraBIM haldamist juhib buildingSMART Finland Infra (bSF Infra) töörühm.

Kõige laiemalt Soomes kasutatavad klassifitseerimissüsteemid on Talo-liigitused, mille loomise juured ulatuvad 1940-date aastate lõppu, kui võeti kasutusse esimene Rootsi SfB-süsteemil põhinev liigitus. Talo liigituste uusim versioon on TALO 2000, mis omakorda jaguneb viieks osaks:

• ruumide liigitus

• hankeliigitus

• ehitustööde liigitus

• ehitustoodete liigitus

17 Kiinteistö- ja rakentamisalan nimikkeistövertailu. Rakennustietosäätiö RTS. Loppuraportti 31.1.2019

• sisustusliigitus

Kahjuks on xxxx Xxxx 80 just paljude ehitusettevõtjate poolt endiselt kasutusel; isegi ühe ettevõtte siseselt võib kasutuses olla mitu erinevat Talo-versiooni. Sellises keerulises olukorras pole loomulikult võimalik täita info masinloetavuse kriteeriumit.

Teised Soomes tuntumad ja enamkasutatavad klassifitseerimissüsteemid on näiteks:

• S2010 elektrivaldkonna liigitus kinnisvaraga seotud elektri- ja tehnosüsteemide liigitamiseks

ja struktureerimiseks, haldaja Sähkötieto ry;

• LVI2010 – seotud hoone tehnosüsteemidega, sisaldab nii kattuvusi kui vastuolusid;

• Korrashoiuliigitus 2009 – koostatud kinnisvara korrashoiuteenuste kvaliteedinõuete hindamiseks, põhineb eelkõige Talo90 ja S2000-liigitustel.

TTÜ-s toimunud ühisseminaril arutati, et kui mitmed lähiriikide tuntud klassifitseerimissüsteemid põhinevad näiteks standarditel ISO/IEC 81346-12 ja/või ISO 12006-2, siis nende põhimõtted on erinevad Soomes kasutatavatest süsteemidest. Seetõttu leiti, et enne edaspidiste otsuste tegemist selgitatakse, kes on Soomes peamised klassifitseerimissüsteemide sihtgrupid, millised on nende süsteemide kasutuseesmärgid ning kuidas on korraldatud liigituste sisu haldamine/juhtimine.

Soomes on klassifitseerimissüsteemide kasutamisel xxxx peamist sihtrühma:

• info tootjad – eelkõige projekteerijad, ehitustööstus ja ehitustulemus ehk ehitised. Projekteerijad on praeguste liigitustega suhteliselt rahul, kuid kattuvused tekitavad keerukaid olukordi eelkõige juhtudel, kui on vaja ühendada infra- ja hooneehitus;

• info ärakasutajad (ehk kasusaajad) – tellijad, eelarvestajad, ehitusplatsidel tegutsejad, ametnikud, kinnisvara korrashoidjad jne. Xxxxx xxxxx kasutajad pole praeguste liigitustega rahul, sest info lugemine on manuaalne, osa infost jääb kasutamata, olemasolevate liigituste põhimõtted on kohati ebaselged või pole sisu transkribeeritud kindlakskujunenud koodidega;

• kasutamist parandavad teenusepakkujad. Siia kuuluvad tarkvaraarendajad ja teenustepakkujad erinevatest valdkondadest. Xxxxx xxxxx esindajate vaatekohast killustatud liigitused raskendavad infohaldust ning mitmekordistavad tööd.

Klassifitseerimissüsteemide kasutuseesmärgid on erinevad – plaanimine, projekteerimine, mahuarvutused, hanked, ehitusjuhtimine, eelarvestamine, kinnisvara korrashoid, tooteinfo haldus jne. Vaatamata puudustele, tuleb neid klassifitseerimissüsteeme siiski kasutada.

Xxxxx xxxx, kui Soomes arutatakse ning otsitakse võimalusi paremate klassifitseerimissüsteemide väljatöötamiseks, jätkub arendustegevus olemasolevatega. BuildingSMART Finland (bSF) jätkab koordineerimist ja koostööprojekte ka väljaspool (näiteks Soome Geoloogiauuringute keskusega) ning bSF toel valminud mudelprojekteerimise juhendeid on plaanis kaasajastada. Terminoloogiavaldkonnas plaanitakse täiendada olemasolevaid sõnastikke, heaks koostööpartneriks on Sanastokeskus TSK.

8.2. Liigituste sobivusest infomudeli koostamiseks ja digitaalseks infohalduseks ‌

N õ u d e d i n f o d i g i t a a l s ek s l u g e m i s e k s ‌

Digilugemiseks vajalikud nõuded on muuhulgas:

• üheselt mõistetavus

• kindlakskujunenud mõisted

• ühtsed nimetused/ liigitused

o standardne teave omadustest

o sõnastikud

o info tüüp ja mõõtühik

o info asukoht andmestruktuuris

• standardne modelleerimisviis

Infomudelites oleva teabe efektiivseks kasutamiseks, peavad liigitused katma kogu omaduste info ja laienema xx xxxxx omadusteni. Kogu teave ei pea sisalduma projekteerija infomudelis xxxx mudelis olevatele komponentidele võib lisada lingid välistele infopankadele. Sellega tekib mõistlik modelleerimise viis ja välditakse kattuva info sisestamist erinevatesse kohtadesse. Modelleerimisnõudeid koostades tuleb arvestada, et mida rohkem on omadusi kirjeldavaid liigitusi, seda keerulisem on nende tehniline teostus xx xxxx enam võib mudelisse tekkida vigu. Liigitustesse ei xxx xxxx lisada ka laiendeid (nt mõõtmed), mis sisalduvad modelleerimise infovahetuse standardites (IDM, IM3, IM4, CML).

Uuritud liigitustest on xxxx InfraBIM-liigitus ja buildingSMART poolt koostatud omaduste üldmääratlused sobivad just info modelleerimiseks. Muudest liigitustest sobib teatud ulatuses xxxx Xxxx 2000. Automaatse infovahetuse seisukohast tekitavad probleeme eri liigituste vastuolud ja kattuvused ning Talo 80 omal ajal kohaldatud liigituse alusel ei ole digitaalne infovahetus võimalik.

O ma d u s e d j a n e n d e ü h t l u s t a mi n e ‌

Liigitused peavad toetama ehitatud keskkonna füüsilist ja funktsionaalsest modelleerimist.

Infomudel koosneb asjadest ehk objektidest, mis kujutavad füüsilist ehitatud keskkonda. Ka nimetused (koodid) peavad kirjeldama füüsilisi objekte. Objektidel on atribuudid, mis on teave objektide omadustest. Näiteks materjaliteave ei pea sisalduma koodis, kuna see on üks atribuutidest.

Hooneehitamise liigitused ei määra infomudelis oleva teabe sisu. Digitaalse loetavuse võimaldamiseks tuleks teabe sisu ühtlustada. Üksikprojektidele on standardid koostatud, kuid xxxx xxxx osale infomudeli teabest. Tooteobjektina modelleeritavad ehitisosad (nt aknad, uksed, varustus) modelleeritakse tavaliselt tootekataloogide (raamatukogude) alusel. Nendes olev objektide teabe struktuur ja sisu erineb, kuna üldomadused ja tooteteave ei ole standarditud ja katalooge toodab heterogeenne hulk sobivuse arendajaid xx xxxxx valmistajaid. Probleemi on üritatud lahendada mh Suurbritannias, kus ehitusalase teabe eest vastutav NBS (National British Specification) on arendanud keskse, riiklikult rahastatud genealoogilise BIM- ehk infomudeleid sisaldava raamatukogu.

Ehitusfirmade elamuehituse arendustegevuses on standardimine kaugemale arenenud kui töövõtupõhisel ehitamisel, kuid objektikataloogide mitmekülgsusest põhjustatud probleemid ei ole lahendatud. Soovi korral on võimalus xxxxx xxx standardse teabesisaldusega objektikataloogide (raamatukogude) kasutamisele, mille teave oleks digitaalselt loetav. Objektikataloogide pakkumine on ebaühtlane ja ühtlustumise puudumisel ei xxxx projekteerimiseks vajalik komplekt ühtset teavet.

Projekteerijad kasutavad sageli üheaegselt erinevaid katalooge ja tulemuseks on objektitasandi mudeli keerukas teave. Standardsele tooteinfole on xxxxxx tellimus ja rahvusvaheliselt on käsil mitmeid projekte olukorra parandamiseks (mh CEN TC442/WG4, ETIM, NBS BIM Object Standard).

Käesoleval ajal kasutatakse liigitustes ja registrites palju tüüpjaotusi, mis on kindlaks kujunenud mõisted, nagu eri käsipuu- ja valgustipostide tüübid. Need eri „tüübid“ on rohkem nimetused või nende täiendav eritlus, mis modelleerimiseks ei sobi. Modelleerimisel peab objekti nimetus xxxxx xxxx käsipuu või valgustipost. Kasutusel olevad „tüübid“ tuleb jagada mitmeks iseseisvaks objektiga seotud atribuudiks, et need sobiksid ka modelleerimiseks. Näiteks Soome klassifikatsioonisüsteemi InfraBIM järgi objekti „kaev“ nimetus on näiteks vihmaveekaev xx xxxxx omadused, nagu kaane kõrgusmärk, materjal, maht, kaane koormusklass ja läbimõõdud, on kaevu atribuudid.

Elektrivarustuse projekteerimisel oleks näiteks valgustid praegusest S2010 liigitusest kasutuskohtadest olenevalt jagatud füüsiliselt eri tüüpi valgustiklassidesse (nagu seinavalgusti ETIM-liigituses) xx xxxx

oleksid omadused, mis vastaksid eri kasutuskohtade nõuetele (nt välisvalgustid leitakse andmebaasist nõutavate omaduste abil, nagu standardne pritsmeveekindlus).

8.3. Kokkuvõte, järeldused ja arendusettepanekud ‌

Soome klassifitseerimissüsteemide uuringu tulemusel tehti allolevad järeldused18:

• Liigitused ei sobi digitaalse lugemise nõuetega.

• Liigituste haldamise hajusus on viinud liigituste omavahelisele sobimatusele.

• Liigituste lahknemine kahjustab eri valdkondade teabevahetust.

Märkimisväärselt erinevad hooneehituse ja infrasektori liigitused. Liigituste erinevus ja kattuvad nimetused põhjustavad jätkuvalt probleeme projekteerimisel ning ehitamisel. Praegused liigitused sobivad suhteliselt hästi üksikutele infotootjatele, nagu projekteerijad, kuid eri valdkondades tegutsevad või eri valdkondade teavet vajavad osalejad peavad olukorda keeruliseks. Valdav osa töörühmades osalejaid pidas liigituste ühtlustamist vajalikuks. Ühtsete klassifitseerimissüsteemiga saaks info liikuda sujuvalt ja digitaalselt loetavalt ühest protsessist teise, mille tulemusena muutuksid efektiivsemaks mahtude loendi koostamine, ehitamine ja muud info kasutusvaldkonnad.

• Elektrialal on kattev ja sobiv liigitus.

• Infraehituse xx xxxxx omadusi haldava liigituse olukord on suhteliselt hea. Infra-valdkonna esimene ühtne liigitus avaldati 2006. aastal. Seda on jätkuvalt arendatud ja teatud määral arvestatud ka mudelprojekteerimise vajadusi.

• Hooneehitus on jagatud erinevateks funktsionaalseteks liigitusteks. Lisaks on kasutusel mitmed paralleelsed liigituste versioonid. Hoonete esimesed liigitused avaldati 1940-ndate aastate lõpul xx xxxx on korduvalt ajakohastatud. Kuna põhijaotus on jäänud peaaegu samaks, on aastate jooksul kogunenud ajaloolist taaka ning uute versioonide kasutuselevõtt pole olnud hallatud ja kõikehõlmav.

• Ehitisosadele ei ole standardseid katvaid liigitusi. Ainult väike osa ehitisosade üldomadusi on harmoniseeritud. Info lugemine on manuaalne ja pole mõisted ei ole kirjendatud püsivate nimetustega.

Soomes korraldatud laiematel aruteludel ning töörühmades otsustati püstitada peamiseks eesmärgiks ühe, ühtse klassifitseerimissüsteemi ajakohastamine. Eesmärk peab olema paindlik liigitus, mis sobib mitme eri kasutuseesmärgiga xx xxxxxx sisalduvad kõik osavaldkonnad: liigitused, üldomadused ja tooteomadused. Liigitus peab olema ka paindlikult hallatav ja täiendatav. Selleks pakuti allpool loetletud tegevussmudeleid.

• Esimene alternatiiv on koostada uus rahvuslik klassifitseerimissüsteem, mille aluseks on mingi rahvusvaheline süsteem. ČSA koostatud aruande kohaselt sobivad info modelleerimiseks Rootsi CoClass ja Taani CCS. Samalaadsetele järeldustele on jõutud ka Soome proovitöödes. Rahvusvahelise süsteemi kohaldamine Soome tingimustega võib nõuda kompromisse ja haldusmudelis tuleb arvestada rahvusvahelise koostööga. Kulutusi võib kaasneda ka litsentsidega.

• Teine alternatiiv on jätkata praeguste liigituste arendamist nii, et avastatud puudused ja kattuvused parandatakse ning eri liigitused ühtlustatakse. Pikaajalise eesmärgi võimalik arengusuund on Talo- ja Infra-liigituste ühendamine.

• Kolmas alternatiiv on alustada valgelt lehelt ja koostada täiesti uus rahvuslik liigituste süsteem, mille aluseks on rahvusvahelised standardid. See alternatiiv on kõige ressursimahukam.

Soome uuringu lõppraportis sisalduvad ka järeldused ja ettepanekud:

18 Kiinteistö- ja rakentamisalan nimikkeistövertailu. Rakennustietosäätiö RTS. Loppuraportti 31.1.2019

Enne liigitussüsteemi uue arengusuuna valimist, tuleb koostada rahvusvaheliste liigituste võrdlus ja tutvuda lähemalt parimate välismaiste süsteemidega, nagu CoClass ja CCS. Töörühm soovitab koostööd näiteks Svensk Byggtjänst’i ja Tšehhi Standardiametiga (ČAS).

Heast uuest klassifitseerimissüsteemist ei piisa xxx xxxx ei hakata ulatuslikult kasutama. Uue süsteemi koostamisprotsessi ja eelkõige kasutuselevõtule tuleb kaasata kõik osalejad.

Arendamisel tuleb senisest enam arvestada ehitamise vaatenurka. Kuigi ehitamine on infovoo seisukohast xxxx vaheetapp, on sellel liigituste kasutuselevõtus oluline osa. Kui liigitused ei sobi ehitamiseks, on nende kasutuselevõtt ähmane ja teave ei täiene ehitamise ajal.

Liigituste arendamine tuleb sobitada terminoloogia ja sõnastike koostamisega (nagu KIRA- sõnastikega). Praegu ei ole liigituste terminoloogia ühtlustatud KIRA-sõnastikuga. Liigitustes vajatakse mõnevõrra rohkem termineid, xxx xxxx on tehnoloogilistes terminoloogiasõnastikes. Liigitustega koos tekib ka vajadus sõnastike koostamiseks.

Ehitisosade ja süsteemide üldiste, infomudelis kasutatavate omaduste teabe harmoniseerimisega tuleb koheselt alustada. Kuna olemasolevaid määratlusi on xxxxx xxxx ja nende kasutamine peaaegu olematu, ei ole tugevaid sektoreid veel tekkinud. Kõikidele sektoritele ja tegutsejatele ühtsete mõistete väljatöötamine võib seega alata peaaegu puhtalt lehelt ja seejuures on võimalik lähtuda rahvusvahelistest määratlustest. Töös võib kasutada olemasolevaid xxxx eeskujusid nagu BEC (betoonelementide modelleerimisjuhend) xx XXXX.

Vahetuid meetmeid nõuab ka tooteinfo harmoniseerimine, mille aluseks peab olema CEN TC442 töögrupis koostatav Product Data Template-standard ja muud rahvusvahelised tooteinfo standardid, nagu buildingSMART DataDictionary (bSDD).

Lisaks märgiti uuringu lõppraportis, et olenemata sellest, milline klassifitseerimissüsteemi arendustee valitakse, tuleb tegelda ka muude lähiaja arendustega, nagu BIM-liigituste ja LVI2010-liigituste koordineeritud laiendamine.

8.4. Uuringu lõppraporti järgsed tegevused Soomes ja liitumine CoClass koostööprojektiga ‌

Soome klassifitseerimissüsteemide uuringu tulemuste avalik tutvustus toimus 5.02.2019 Helsinkis Rakennustieto OY-s. Arvuka kuulajaskonna hulgas olid erinevate ehitusvaldkondade esindajad, kes kõik kasutavad igapäevaselt erinevaid klassifitseerimissüsteeme ning kes kindlasti olid huvitatud, milliseid arenguteid on võimalik valida, et saada senistele liigitustele mugavam kasutusviis. Uuringu lõppraportis pakutud kolmest võimalikust tegevusmudelist oli esimeseks mõne rahvusvahelise süsteemi kohandamine ja kasutuselevõtt (näiteks Rootsi CoClass või Taani CCS). Selle tee valimisel pakkus soomepoolne uuringurühm välja lisauuringu läbiviimise nende süsteemide eraldi testimiseks.

Toimunud seminaril osalenud uuringu tellija ehk Soome Keskkonnaministeeriumi esindaja sõnas, et iga uus uuring lisaks täiendavatele kuludele lükkab oluliselt edasi klassifitseerimissüsteemidega seotud valikuid ning Soome lähiriigid on oma sammude tegemisel otsustavamad olnud.

Seminaril osalenud Eesti klassifitseerimissüsteemi töörühma esindajad tutvustasid oma seniseid töötulemusi ning esitasid väljakutse nn Eesti-Soome-Rootsi kolmikliidu moodustamiseks, et alustada CoClass klassifitseerimissüsteemi arendamist ja kasutust ka lähiriikides. Seda arenguteed toetavad klassifitseerimissüsteemide spetsialistid ka Tšehhi Vabariigis ning neilgi läbiviidud põhjaliku uuringu tulemus erinevate maailmas tuntud ja rahvuslike süsteemide vahel näitas, et CoClass reiting oli kõige kõrgem. Sama tulemuseni jõudis ka Eesti töörühm, sest xxxx XxXxxxx vastab MKM ÜKS xxxxx peamistele kriteeriumitele – uus süsteem peab hõlmama kõiki ehitisi (nii hooneid kui ka rajatisi) ning olema elukaareülene.

Soomes toimunud seminari järgselt võtsid põhjanaabrid mõtlemisaega edaspidiste sammude astumiseks. Sealse Keskkonnaministeeriumi spetsialistid xxxx toetasid CoClass süsteemi ülevõtmist ning ministeeriumi esindajad osalesid ka mitmepoolsetel kohtumistel, kuid esialgu polnud selge, kes

reaalselt püstitatud eesmärki realiseerima hakkab. Soomes läbiviidud uuring oli nö ühekordne projekt selleks komplekteeritud meeskonnaga, kuid uue klassifitseerimissüsteemi ülevõtmiseks ning ühiseks arendamiseks koostöös lähiriikidega on vaja juhtivat ettevõtet või organisatsiooni, kellel oleks valdkonnas pikaajaline kogemus, usaldus ja võimekus suuri projekte ellu viia. Pärast pikki arutelusid jõuti veendumusele, et parim partner CoClass International süsteemi väljaarendamisel ja edaspidisel haldamisel on Rakennustietosäätiö RTS (Soome Ehitusteabe Fond), kes oli juhtpartner ka toimunud klassifikaatorite uuringus.

Koostöö sai ametliku heakskiidu, kui 28. mail 2019.a. allkirjastasid Eesti, Rootsi, Soome ja Tšehhi esindajad ühiste kavatsuste kokkuleppe ehituse ühtse klassifitseerimissüsteemi CoClass International välja arendamiseks ja edaspidiseks haldamiseks. Kokkuleppega lubavad riigid 1. jaanuariks 2020.a. välja arendada CoClass International haldus- ja arendusmudeli. Xxxxx 1 on toodud allkirjastatud kokkuleppe koopia.

9. TÖÖRÜHMA EDASINE TEGEVUSKAVA KUNI 2020 SEPTEMBRI LÕPUNI ‌

Tabel 7 annab detailsema ülevaate töörühma planeeritud tegevustest 2019. aastal. Käesoleva töökava koostamisel on lähtutud sellest, et on saavutatud esialgne kokkulepe CoClass juhtkonnaga koostöö alustamiseks.

Tabel 7 Töörühma planeeritud tegevused kuni 2020.aasta septembri lõpuni

#	Tegevused ja nende lühikirjeldus	Ajahorisont
1	ühtsete põhimõtete väljatöötamine koostöös erialaliitudega klassifitseerimise moodulite õpetamiseks erinevates õppekavades xx xxxxx arvestamiseks standardites	2019 II p-a
• kõrgkoolides • kutsehariduses • kutsestandardites
2	klassifitseerimisalased täienduskoolituse ja teavitusseminaride kavandamine ja läbiviimine Eesti ehitussektori erinevatele huvigruppidele
	• Ehituskeskuses	algavad oktoober 2019
	• TTÜ avatud ülikoolis	alates jaan.2020
3	klassifitseerimisalase õppe- ja juhendvara koostamine ja publitseerimine	pidevalt
• CoClass käsiraamatu elektroonse versiooni toimetamine sügis 2019
4	CoClass Eesti ärimudeli kontseptsiooni loomine	nov 2019
5	töö ehitusvaldkonna terminoloogiaga	pidevalt
6	pilootimise jätkamine	pidevalt, sõltub eelduste täitmisest
• CoClass tarkvaralise toe hankimine/proovilitsents • valmistada ette eeldused pilootimise läbiviimiseks digikeskkonnas
7	CoClass’il põhineva töökeskkonna põhimõtete kujundamine Eestis	pidevalt
• süsteemi juurutamisega kaasnev mõju kirjeldamine erinevatele õigusaktidele, juhendmaterjalidele, tegevusvaldkondadele • rahvuslike „tabelite“ defineerimine ja eelduste loomine nende pidevaks kaasajastamiseks
8	koostöö rahvusvaheliste partneritega	pidevalt vastavalt erikokkulepetele

10.KASUTATUD KIRJANDUS ‌

Kirjandusallikate kasutamine on dubleeritud vastava lehekülje joonealustes viidetes

• Autodesk, U.K. Classification Systems Database, 2018. xxxxx://xxx.xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.xxx/xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.xxx

• Xxxxxxx Xxxxxxxxxxx. CoClass – seznámení odborné veřejnosti s klasifikačním systémem. xxxxx://xxx.xxxxxxxxxxx.xx/000-xxxxxxx-xxxxxxxxx-xxxxxxx-xxxxxxxxxx-x-xxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxx

• CoClass koduleht: xxxxx://xxxxxxx.xxxxxxxxxx.xx/xxxxx

• CoClass, CoClass Informationshantering för byggd miljö. Käsikirja 5. osa tõlge. ÜKS töödokument., 2019.

• CoClass, CoClass Informationshantering för byggd miljö. Käsikirja 6. osa tõlge. ÜKS töödokument., 2019.

• CoClass, Questions and answers from Xxxx Xxxxxxxxx through e-mail, 2019.

• Xxxxxxxxx, Xxxx CoClass: issues of develpoing the contemporary classification system in Sweden, xxxxx://xxxxx.xx/XxXX0xxXxx0

• Xxx Xxxxxxx. Suur samm: Eesti alustas väliskoostööd ühtse klassifitseerimissüsteemi loomiseks Äripäev, 29.mai 2019. xxxxx://xxx.xxxxxxxxxxxxx.xx/xxxxxxx/0000/00/00/xxxx-xxxx-xxxxx-xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx-xxxxx- klassifitseerimissusteemi-loomiseks

• ISO 12006-2, Building construction - Organization of information about construction works - Part 2: Framework for classification, Genf, Šveits, 2015.

• Kaljumets, T. Ulmas, H, Ehitusinformatsiooni klassifitseerimissüstemi analüüs ja testimine CoClass näitel, Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019.

• Kiinteistö- ja rakentamisalan nimikkeistövertailu. Rakennustietosäätiö RTS. Loppuraportti 31.1.2019

• Koostöö CoClass’i kaasabil, Rahvusvaheline seminar 28.mai 2019, xxxxx://xxxxxxx.xx/xxxxxxxx-xxxx/xxxxxxx_xxxxxxx/

• Xxxxxx xxxxx 00 korterelamu. Arhitektuuri tööprojekt, Tallinn: Esplan OÜ, 2018.

Xxxx 1 ‌

Kirjavahetus CoClass esindajatega

8.november 2018.a. xxxx Xxxx Xxxxxxxxx’ile

Much has changed since we had the contact last time – it was in May in Tallinn.

In June our Ministry of Economic Affairs published the tender for construction classification system to be developed/prepared/proposed for Estonia.

And we (our university academic team) won this two year tender/contract. We started our activities in September as we wanted to have our summer-holidays.

For couple of months we have worked with the existing information and we have been consulting also the local stakeholders, but also the interested bodies in our neighbouring countries.

It is clear from the very beginning that we in Estonia would not create our own, unique classification system. The question is – which one from the existing ones will suit the best for us.

The international project Rail Baltic (high-speed railway line from Europe through Latvia and Lithuania up to Tallinn) announced that they will start using UNICLASS 2015.

By today we have come to the point that CoClass is the most suitable for us, for a small community and for our small construction market. And this is the reason why I am writing now…

How to go on from this point?! This is the question…

First of all – would this proposal be attractive and acceptable for you, or in fact, for the owner of CoClass – who is the owner of this system/product?

Talking to our Ministry top-management representatives they have showed up their full support. They have promised me to support this initiative also on the state level (when Government/Ministry representatives will meet, or our Embassy may also be involved when negotiations will start).

Of course, currently the decision is not 100% done. We have not ‘touched’ the system yet. As you yourself said during your lectures – there are no use cases yet.

We as well will need to try the system. Currently we have even the possible projects available for testing. A municipal house in Tallinn (City Government as the owner/client) and several road/highway reconstruction projects our Road Administration has proposed. And we can start with the case studies right now – in fact from the beginning of the next (2019) year.

As I mentioned, we have been working/discussing with our neighbours (Latvia, Lithuania, Finland, Czeck) about this topic as well. They all have the similar interest, but it seems we are couple of steps ahead of them. And we have chosen much quicker programme for us as they. Though they have no clear national authority decisions, they are still looking on us – can we manage the situation and what will be the results. If we will be lucky and happy, quite probably they will follow – perhaps not all of them. Of course, nobody can guarantee what the national politicians will say and decide and there are also some elections in the air…

Therefor now – what are your first impressions and thoughts related to this topic.

If fully negative – then there is nothing to do and we have to go for some different scheme.

If the idea has some value for you (but generally for us all), so we can go on discussing it in more detail.

On Dec 13 we have the national construction sector forum ‘Build 2019+’ here in Tallinn when all the national key actors are here and the Ministry representatives will inform them about the further steps in the sector. And for me as well – there is a 30 min slot booked for me to inform about classification.

Can we cooperate on CoClass topic?

I would be ready to make a trip to Stockholm to discuss the general background for this joint project, if it is attractive and interesting.

My regards Xxxxx

9.november 2018.a. Xxxx Xxxxxxxxx’i vastuskiri

Hi Xxxxx,

This is great news! We would love to assist you in testing CoClass in a real project, and hopefully from there come to a long-term agreement on Estonian use of CoClass.

Xxxxxx Xxxxxxxxx, the product manager of CoClass, has a day off today. I will discuss your interest with him on Monday, and we will get back to you. It sounds like a good idea to have you and perhaps some more people coming to Stockholm, and then us visiting you on Build19+ in December. Perhaps first a Skype meeting to get acquainted with each other as a first step?

We’ll be back! Klas

Regards,

Xxxx Xxxxxxxxx

Head of Systematics, CoClass

AB Svensk Byggtjänst, 113 87 Stockholm Visitin address: Xxxxxxxxx 00

Mobile: x00 00-000 00 00

14.november 2018.a. Xxxx Xxxxxxxxx’i abipalve

Dear Xxxxx and Xxxxxxxx,

I am writing to you in hope of your support in an urgent and important matter. You have both shown a serious interest in using CoClass in your country. Such a cooperation around the use of the IEC/ISO 81346 series of standards could greatly benefit all of us.

However, there is a significant risk that CoClass will make some seemingly small but in my view serious deviations from 81346 Part 2 and Part 12. This is due to a proposal from Trafikverket (the Swedish Transport Administration), based on their interpretation of the use of 81346-1 in long-term asset management.

I attach a PowerPoint file showing what they are after, which can be summarized like this:

1. Classes of components are listed in 81346-2. In the current version from 2010, functional objects are classified in two levels. Example: M Providing mechanical energy for driving purposes, with subclass

e.g. MA Driving by electromagnetic force. In the proposed new version, the two levels are revised, and a third level is added, e.g. MAA Electric motor and MAB Stepper motor.

2. Trafikverket has now decided that in reference designation of objects, you must use a two-letter class, since this would show a “basic function”. As they see it, the third level is a technical solution to the function, and this might be replaced during the long period of use. This is in my view wrong. As you can see in the example, class MA is a technical solution (electromagnetic force), which can be substituted by e.g. class ML Driving by mechanical force. Both of these designate the function of “providing mechanical energy for driving purposes”, but use different technical solutions.

3. Classes of functional and technical systems for construction are listed in 81346-12. Classes for the basic space creating structures of the construction entities are A Ground system, B Wall system, C Slab system and D Roof system. Class C includes all vertical systems; walls as well as columns. In CoClass, we are establishing types of these systems for different kinds of construction entities. For a bridge, we propose A20 Foundation, B70 Column system and C51 Fixed bridge superstructure system (the “bridge slab”).

4. Trafikverket has now decided that a bridge construction shall have just one “asset system” called C51 Fixed bridge, including columns and foundation. This is a deviation from the principles of 81346- 12.

5. In the proposed new 81346-2, the class U Holding object has a subclass UL Structural support object, which has subclasses such as ULD Column, ULE Beam and ULC Slab plate. For a bridge, the column would typically be used in the column system; the beam would be used in a fixed bridge superstructure system; the base plate would be used in the foundation.

6. Since Trafikverket has decided to use only the two-letter code for components, and since the bridge in their view is only one functional system, they have proposed to IEC that class UL in the coming version of 81346-2 should be split into five different classes, e.g. UE Structural object in ground, UF Vertical structural object, and UG Horizontal structural object. This was rejected by IEC, since the position and orientation of the object is shown by its connection to a specific functional system.

My problem now is that Trafikverket has convinced the CoClass steering committee that we must change CoClass in order to satisfy Trafikverket’s way of thinking. My organization Svensk Byggtjänst (the Swedish Building Centre) had to agree to this, since Trafikverket is a big sponsor, and their use of CoClass is an important driving force for the rest of the Swedish market.

In my view, this decision needs to be reversed. CoClass must not change the classification of 81346 Part 2 and 12; it should simply make useful additions to it. If 81346 is to be used as “the” international language for construction classification, then national deviations must be avoided!

If you agree with me, and if the situation I have described would affect your view on the usefulness of CoClass, then I urge you to get in contact with Xxxx Xxxxxxxxxx, CEO of BIM Alliance Sweden and chair of the CoClass steering committee. It is not too late to put things right!

As for Trafikverket, if they are to stick to their strange view on how to use 81346 for reference designation, they can easily make translations from the standard to their own coding when they add the data to their asset management system.

They will do this anyway, since they will create their own types of functional systems based on the classes for technical systems! For some other strange reason, they will not follow the structure of the designation described in 81346-12, using Functional system > Technical system > Component (F.TT.CCC). Instead, they will skip the technical system level. They will also use letters instead of numbers showing types of systems, so their code will be XXX.XX. (More of this in the PowerPoint file.)

So: if you want so help me, please contact Xxxx Xxxxxxxxx xxxx.xxxxxxxxx@xxx.xx. Just a brief message is sufficient, describing your interest in CoClass and if the proposed deviation from the standard would affect your decision.

This is urgent; the CoClass steering committee meets on Monday 19th of November! Best regards, and please excuse this long e-mail!

Klas

Xxxx Xxxxxxxxx

Head of Systematics, CoClass

AB Svensk Byggtjänst, 113 87 Stockholm Visitin address: Xxxxxxxxx 00

Mobile: x00 00-000 00 00

16.november 2018.x. xxxx Xxxx Xxxxxxxxx’ile

Xx. Xxxx Xxxxxxxxx

The Swedish Centre for Innovation and Quality in the Built Environment

Dear Xx. Xxxxxxxxx,

Currently CoClass is considered as one of the most well-structured classification system for the construction sector in the Baltic Sea Region (BSR). The reason for this from the academic point of view is following reliable international standards and guidelines.

In Estonia our construction sector is interested in introducing a reliable classification system based on international standards. For us the major benefits of CoClass are that it unifies buildings/houses and infra-facilities, but also the system allows to cover the full lifecycle for the built environment.

The main positive value of CoClass is that it follows the framework proposed by ISO 12006-2:2015 and IEC/ISO 81346 series of standards. This will allow at least in the future when these standards will be updated on regular bases to update also the full classification system without great problems. But today

– when following these standards there is the full guarantee for cooperation between these countries and companies (especially in the BSR) who have found and are accepting the benefits of CoClass.

Jointly developed and used software solutions can support the above mentioned cooperation.

As currently the Baltic States (EE, LV, LT) are related to a major infrastructural development – the Rail Baltic railway project – our interest would be to recommend CoClass for this project as well to avoid possible mis-management and low efficiency issues between our national markets generally and the one, but still major project. Shortly – small markets will require a single unified classification system.

Stability and following the international standards will be the greatest guarantees for us when looking for cross-border cooperation possibilities with CoClass.

Based on the activities and intentions described above, international standards should not be modified on national basis as we hope to begin a positive international cooperation in this matter with a number of European countries in BSR.

Sincerely Xxxxx Xxxxx

Professor of Tallinn University of Technology

Project manager for developing construction classification system in Estonia

15. november 2018

20.november 2018.a. Xxxx Xxxxxxxxx’i vastuskiri

Dear Xx Xxxxx,

Thank you for your mail. We are pleased to hear that you have interest in our new classification system CoClass and have plans to implement it in Estonia.

I am chairman of the board for the owner group of CoClass, but the operational work is done by the organization Svensk Byggtjänst, where Xxxxxx Xxxxxxxxx xxxxxx.xxxxxxxxx@xxxxxxxxxx.xx is the manager for the product. I refer to Xxxxxx for further discussion and collaboration between our countries.

Best Regards

/Xxxx Xxxxxxxxx

Xxxx Xxxxxxxxx, VD xxxx.xxxxxxxxx@xxxxxxxxxxx.xx 000-000 00 00

BIM Alliance Sweden Xxxxxxxxxxxxxx 00

111 51 Stockholm

000-000 00 00

xxx.xxxxxxxxxxx.xx

Xxxx 2 ‌

Heade kavatsuste kokkulepe

Xxxx 3 ‌

CoClass klassifikaatoriga klassifitseerimise tulemused

FUNKTS. SÜSTEEM		KONSTRUKTIIVNE SÜSTEEM			KOMPONENT			OMADUS <PP>	KIRJELDUS	KOOD
<FS>	Tüüp	<KS>	Tüüp	Number	<KO>	Tüüp	Number	OMADUS <PP>	EST
									Ei kohaldata
									Kortermaja
									EI kohaldata
B	10								Väliseina süsteem
		BD	40	01					Välissein VS-01	=B10.BD40_01
								THTH	Soojusjuhtivus 0,12 W/m²K	=B10.BD40_01.UF#01.THTH
								MSMQ	Kaal 720 kg/m²	=B10.BD40_01.UF#01.MSMQ
								FRRG	Tulepüsivusklass REI 60	=B10.BD40_01.UF#01.FRRG
								ACSU	Õhumürapidavus ≥57dB	=B10.BD40_01.UF#01.ACSU
								NESN	VS-	=B10.BD40_01.UF#01.NESN
								NENR	01	=B10.BD40_01.UF#01.NENR
					NCB	01			Välisseina betoonist väliskiht	=B10.BD40_01.NCB01
								MLML	Materjal betoon	=B10.BD40_01.NCB01.MLML
								EVCL	Keskkonnaklass XC4+XF1	=B10.BD40_01.NCB01.EVCL
								METK	Paksus 100 mm	=B10.BD40_01.NCB01.METK
								BLPR	Impregneeritud	=B10.BD40_01.NCB01.BLPR
								SFPT	Värvi tüüp Penosil Premium Watersil	=B10.BD40_01.NCB01.SFPT
								SFCO	Värvitoon naturaalne	=B10.BD40_01.NCB01.SFCO
					RQA	06			SPU soojustus	=B10.BD40_01.RQA06
								MLML	Materjal SPU
								METK	Paksus 180 mm	=B10.BD40_01.RQA06.METK
					UFC	01			Välisseina kandev betoonkiht	=B10.BD40_01.UFC01
								MLML	Materjal betoon
								EVCL	Keskkonnaklass XC4+XF1	=B10.BD40_01.UFC01.EVCL
								METK	Paksus 180 mm	=B10.BD40_01.UFC01.METK
					NCB	03			Krohvitud sisepind	=B10.BD40_01.NCB03
								MLML	Materjal krohv

FUNKTS. SÜSTEEM		KONSTRUKTIIVNE SÜSTEEM			KOMPONENT			OMADUS <PP>	KIRJELDUS	KOOD
<FS>	Tüüp	<KS>	Tüüp	Number	<KO>	Tüüp	Number	OMADUS <PP>	EST
								METK	Paksus 10 mm
								SFML	Pinnakate värv
								SFCO	Värvitoon hele, valkjas
		BD	40	02					Välissein VS-02PM	=B10.BD40_02
								THTH	Soojusjuhtivus 0,12 W/m²K
								MSMQ	Kaal 770 kg/m²
								FRRG	Tulepüsivusklass REI 60
								ACSU	Õhumürapidavus ≥57dB
								NESN	VS-
								NENR	02PM
					NCB	02			Välisseina betoonist väliskiht	=B10.BD40_02.NCB02
								MLML	Materjal betoon
								EVCL	Keskkonnaklass XC4+XF1	=B10.BD40_02.NCB02.EVCL
								METK	Paksus 80 mm
								SFML	Pinnakate tellisplaat
								SFCO	Värvitoon tumehall Grafiitti
					RQA	07			Kivivill soojustus	=B10.BD40_02.RQA07
								MLML	Materjal kivivill
								METK	Paksus 250 mm
					UFC	02			Välisseina kandev betoonkiht	=B10.BD40_02.UFC02
								MLML	Materjal betoon
								EVCL	Keskkonnaklass XC4+XF1	=B10.BD40_02.UFC02.EVCL
								METK	Paksus 200 mm
					NCB	03			Krohvitud sisepind	=B10.BD40_02.NCB03
								MLML	Materjal krohv
								METK	Paksus 100 mm
								SFML	Pinnakate värv
								SFCO	Värvitoon hele, valkjas
		BD	40	03					Välissein VS-02PV	=B10.BD40_03
								THTH	Soojusjuhtivus 0,12 W/m²K
								MSMQ	Kaal 770 kg/m²

FUNKTS. SÜSTEEM		KONSTRUKTIIVNE SÜSTEEM			KOMPONENT			OMADUS <PP>	KIRJELDUS	KOOD
<FS>	Tüüp	<KS>	Tüüp	Number	<KO>	Tüüp	Number	OMADUS <PP>	EST
								FRRG	Tulepüsivusklass REI 60
								ACSU	Õhumürapidavus ≥57dB
								NESN	VS-
								NENR	02PV
					NCB	02			Välisseina betoonist väliskiht	=B10.BD40_03.NCB02
								MLML	Materjal betoon
								EVCL	Keskkonnaklass XC4+XF1	=B10.BD40_03.NCB02.EVCL
								METK	Paksus 80 mm
								SFML	Pinnakate tellisplaat
								SFCO	Värvitoon valge Tuchi
					RQA	07			Kivivill soojustus	=B10.BD40_03.RQA07
								MLML	Materjal kivivill
								METK	Paksus 250 mm
					UFC	02			Välisseina kandev betoonkiht	=B10.BD40_03.UFC02
								MLML	Materjal betoon
								EVCL	Keskkonnaklass XC4+XF1	=B10.BD40_03.UFC02.EVCL
								METK	Paksus 200 mm
					NCB	03			Krohvitud sisepind	=B10.BD40_03.NCB03
								MLML	Materjal krohv
								METK	Paksus 100 mm
								SFML	Pinnakate värv
								SFCO	Värvitoon hele, valkjas
		BD	40	04					Välissein VS-03PV	=B10.BD40_04
								THTH	Soojusjuhtivus 0,12 W/m²K
								MSMQ	Kaal 720 kg/m²
								FRRG	Tulepüsivusklass REI 60
								ACSU	Õhumürapidavus ≥57dB
								NESN	VS-
								NENR	03PV
					NCB	02			Välisseina betoonist väliskiht	=B10.BD40_04.NCB02
								MLML	Materjal betoon

FUNKTS. SÜSTEEM		KONSTRUKTIIVNE SÜSTEEM			KOMPONENT			OMADUS <PP>	KIRJELDUS	KOOD
<FS>	Tüüp	<KS>	Tüüp	Number	<KO>	Tüüp	Number	OMADUS <PP>	EST
								EVCL	Keskkonnaklass XC4+XF1	=B10.BD40_04.NCB02.EVCL
								METK	Paksus 80 mm
								SFML	Pinnakate tellisplaat
								SFCO	Värvitoon valge Tuchi
					RQA	06			SPU soojustus	=B10.BD40_04.RQA06
								MLML	Materjal SPU
								METK	Paksus 180 mm
					UFC	01			Välisseina kandev betoonkiht	=B10.BD40_04.UFC01
								MLML	Materjal betoon
								EVCL	Keskkonnaklass XC4+XF1	=B10.BD40_04.UFC01.EVCL
								METK	Paksus 180 mm
					NCB	03			Krohvitud sisepind	=B10.BD40_04.NCB03
								MLML	Materjal krohv
								METK	Paksus 10 mm
								SFML	Pinnakate värv
								SFCO	Värvitoon hele, valkjas
		BD	40	05					Välissein VS-04	=B10.BD40_05
								THTH	Soojusjuhtivus 0,12 W/m²K
								MSMQ	Kaal 740 kg/m²
								FRRG	Tulepüsivusklass REI 60
								ACSU	Õhumürapidavus ≥55dB
								NESN	VS-
								NENR	04
					NCB	01			Välisseina betoonist väliskiht	=B10.BD40_05.NCB01
								MLML	Materjal betoon
								EVCL	Keskkonnaklass XC4+XF1	=B10.BD40_05.NCB01.EVCL
								METK	Paksus 100 mm
								BLPR	Impregneeritud
								SFPT	Värvi tüüp Penosil Premium Watersil
								SFCO	Värvitoon naturaalne
					RQA	07			Kivivill soojustus	=B10.BD40_05.RQA07

FUNKTS. SÜSTEEM		KONSTRUKTIIVNE SÜSTEEM			KOMPONENT			OMADUS <PP>	KIRJELDUS	KOOD
<FS>	Tüüp	<KS>	Tüüp	Number	<KO>	Tüüp	Number	OMADUS <PP>	EST
								MLML	Materjal kivivill
								METK	Paksus 250 mm
					UFC	02			Välisseina kandev betoonkiht	=B10.BD40_05.UFC02
								MLML	Materjal betoon
								EVCL	Keskkonnaklass XC4+XF1	=B10.BD40_05.UFC02.EVCL
								METK	Paksus 200 mm
					NCB	03			Krohvitud sisepind	=B10.BD40_05.NCB03
								MLML	Materjal krohv
								METK	Paksus 10 mm
								SFML	Pinnakate värv
								SFCO	Värvitoon hele, valkjas
		AD	40	01					Seinaava aknale	=B10.AD40_01
					QQA	01			Aken A-01	-B10.AD40_01.QQA01
								NESN	A-
								NENR	01
								MEWD	Xxx xxxxx 3000 mm
								MEHE	Ava kõrgus 2000 mm
								ACSU	Helikindlus Rw≥35 dB
								THTH	Soojusjuhtivus U≤0,8 W/m²K
					UNA	01			Aknaraam, fikseeritud	-B10.AD40_01.UNA01
								MLML	Materjal puit-alumiinium
								SFCO	Värvitoon väljas RAL6005
								SFCO	Värvitoon sees valge
								SFML	Pinnakate väljas pulbervärv
								SFML	Pinnakate sees peits
					UNC	01			Aknaraami avatav osa	-B10.AD40_01.UNC01
								MLML	Materjal puit-alumiinium
								SFCO	Värvitoon väljas RAL6005
								SFCO	Värvitoon sees valge
								SFML	Pinnakate väljas pulbervärv
								SFML	Pinnakate sees peits

FUNKTS. SÜSTEEM		KONSTRUKTIIVNE SÜSTEEM			KOMPONENT			OMADUS <PP>	KIRJELDUS	KOOD
<FS>	Tüüp	<KS>	Tüüp	Number	<KO>	Tüüp	Number	OMADUS <PP>	EST
					NAA	01			Klaaspakett	-B10.AD40_01.NAA01
								MLML	Materjal kolmekordne argoontäidisega klaaspakett
								NETP	Tüüp SGG COOL-LITE
								NETP	Tüüp klaaspaketi vaheliist Swisspacer Ultimate
								NETD	Tüübikirjeldus g≤0,3
					WMC	01			Veeplekk	-B10.AD40_01.WMC01
								METK	Paksus 0,7 mm
								MLML	Materjal - teras
								SFTR	Pinnatöötlus - kuumtsink
								SFML	Pinnakate - värv
								SFCO	Värvitoon - RAL7016 antratsiithall
					SGD	01			Käepide	-B10.AD40_01.SGD01
					UPB	01			Hinged	-B10.AD40_01.UPB01
					NCF	01			Aknalaud	-B10.AD40_01.NCF01
								METK	Paksus 25 mm
								MLML	Materjal - MDF
								SFML	Pinnakate - xxxxx xxxxx lakitud
								SFCO	Värvitoon - naturaalne
		AD	40	02					Ukseava uksele VU-01	=B10.AD40_02
					QQC	01			Uks VU-01	-B10.AD40_02.QQC01
								NESN	VU-
								NENR	01
								MEWD	Xxx xxxxx 4600 mm
								MEHE	Ava kõrgus 2500 mm
								MEWO	Avatava xxx xxxxx 2000 xx
								XXXX	Avatava ava kõrgus 2500 mm
								ACSU	Helikindlus Rw≥35 dB
								THTH	Soojusjuhtivus U≤0,8 W/m²K
					UNA	02			Ukseraam, fikseeritud	-B10.AD40_02.UNA02
								MLML	Materjal alumiinium, teras

FUNKTS. SÜSTEEM		KONSTRUKTIIVNE SÜSTEEM			KOMPONENT			OMADUS <PP>	KIRJELDUS	KOOD
<FS>	Tüüp	<KS>	Tüüp	Number	<KO>	Tüüp	Number	OMADUS <PP>	EST
								SFCO	Värvitoon RAL6005
								SFML	Pinnakate pulbervärv
					NAA	02			Klaaspakett	-B10.AD40_02.NAA02
								MLML	Materjal kolmekordne argoontäidisega klaaspakett, mõlemal välisküljel turvaklaas
								NETP	Tüüp SGG COOL-LITE
								NETP	Tüüp klaaspaketi vaheliist Swisspacer Ultimate
								NETD	Tüübikirjeldus g≤0,3
					QSA	01			Lukk- elektriline SL500
					SGD	02			Käepide elektriline	-B10.AD40_02.SGD02
					UPB	01			Hinged	-B10.AD40_02.UPB01
		AD	40	03					Ukseava uksele VU-02	=B10.AD40_03
					QQC	02			Uks VU-02	-B10.AD40_03.QQC02
								NESN	VU-
								NENR	02
								MEWO	Avatava xxx xxxxx 1600 xx
								XXXX	Avatava ava kõrgus 2500 mm
								ACSU	Helikindlus Rw≥35 dB
								THTH	Soojusjuhtivus U≤0,8 W/m²K
					UNA	02			Ukseraam, fikseeritud	-B10.AD40_03.UNA02
								MLML	Materjal alumiinium, teras
								SFCO	Värvitoon RAL6005
								SFML	Pinnakate pulbervärv
					NAA	02			Klaaspakett	-B10.AD40_03.NAA02
								MLML	Materjal kolmekordne argoontäidisega klaaspakett, mõlemal välisküljel turvaklaas
								NETP	Tüüp SGG COOL-LITE
								NETP	Tüüp klaaspaketi vaheliist Swisspacer Ultimate
								NETD	Tüübikirjeldus g≤0,3

FUNKTS. SÜSTEEM		KONSTRUKTIIVNE SÜSTEEM			KOMPONENT			OMADUS <PP>	KIRJELDUS	KOOD
<FS>	Tüüp	<KS>	Tüüp	Number	<KO>	Tüüp	Number	OMADUS <PP>	EST
					QSA	02			Lukk- SW300	-B10.AD40_03.QSA02
					SGD	03			Käepide Diamantek Stylish SC 1400/38	-B10.AD40_03.SGD03
					UPB	01			Hinged	-B10.AD40_03.UPB01
		AD	40	04					Ukseava uksele VU-03	=B10.AD40_04
					QQC	03			Uks VU-03	-B10.AD40_04.QQC03
								NESN	VU-
								NENR	03
								MEWO	Avatava xxx xxxxx 1600 xx
								XXXX	Avatava ava kõrgus 2500 mm
								ACSU	Helikindlus Rw≥35 dB
								THTH	Soojusjuhtivus U≤0,8 W/m²K
					UNA	02			Ukseraam, fikseeritud	-B10.AD40_04.UNA02
								MLML	Materjal alumiinium, teras
								SFCO	Värvitoon RAL6005
								SFML	Pinnakate pulbervärv
					NAA	02			Klaaspakett	-B10.AD40_04.NAA02
								MLML	Materjal kolmekordne argoontäidisega klaaspakett, mõlemal välisküljel turvaklaas
								NETP	Tüüp SGG COOL-LITE
								NETP	Tüüp klaaspaketi vaheliist Swisspacer Ultimate
								NETD	Tüübikirjeldus g≤0,3
					QSA	03			Lukk- LC302	-B10.AD40_04.QSA03
					SGD	03			Käepide Diamantek Stylish SC 1400/38	-B10.AD40_04.SGD03
					UPB	01			Hinged	-B10.AD40_04.UPB01
		AD	40	05					Ukseava uksele VU-04	=B10.AD40_05
					QQC	04			Uks VU-04	-B10.AD40_05.QQC04
								NESN	VU-
								NENR	04
								MEWD	Xxx xxxxx 2300 mm
								MEHE	Ava kõrgus 2500 mm

FUNKTS. SÜSTEEM		KONSTRUKTIIVNE SÜSTEEM			KOMPONENT			OMADUS <PP>	KIRJELDUS	KOOD
<FS>	Tüüp	<KS>	Tüüp	Number	<KO>	Tüüp	Number	OMADUS <PP>	EST
								MEWO	Avatava xxx xxxxx 1800 xx
								XXXX	Avatava ava kõrgus 2500 mm
								ACSU	Helikindlus Rw≥35 dB
								THTH	Soojusjuhtivus U≤0,8 W/m²K
					UNA	02			Ukseraam, fikseeritud	-B10.AD40_05.UNA02
								MLML	Materjal alumiinium, teras
								SFCO	Värvitoon RAL6005
								SFML	Pinnakate pulbervärv
					NAA	02			Klaaspakett	-B10.AD40_05.NAA02
								MLML	Materjal kolmekordne argoontäidisega klaaspakett, mõlemal välisküljel turvaklaas
								NETP	Tüüp SGG COOL-LITE
								NETP	Tüüp klaaspaketi vaheliist Swisspacer Ultimate
								NETD	Tüübikirjeldus g≤0,3
					QSA	04			Lukk- LE314	-B10.AD40_05.QSA04
					SGD	03			Käepide Diamantek Stylish SC 1400/38	-B10.AD40_05.SGD03
					UPB	01			Hinged	-B10.AD40_05.UPB01
		AD	40	06					Ukseava uksele VU-05	=B10.AD40_06
					QQC	05			Uks VU-05	-B10.AD40_06.QQC05
								NESN	VU-
								NENR	0
								MEWD	Xxx xxxxx 2300 mm
								MEHE	Ava kõrgus 2500 mm
								MEWO	Avatava xxx xxxxx 1800 xx
								XXXX	Avatava ava kõrgus 2500 mm
								ACSU	Helikindlus Rw≥35 dB
								THTH	Soojusjuhtivus U≤0,8 W/m²K
					UNA	02			Ukseraam, fikseeritud	-B10.AD40_06.UNA02
								MLML	Materjal alumiinium, teras
								SFCO	Värvitoon RAL6005

FUNKTS. SÜSTEEM		KONSTRUKTIIVNE SÜSTEEM			KOMPONENT			OMADUS <PP>	KIRJELDUS	KOOD
<FS>	Tüüp	<KS>	Tüüp	Number	<KO>	Tüüp	Number	OMADUS <PP>	EST
								SFML	Pinnakate pulbervärv
					NAA	02			Klaaspakett	-B10.AD40_06.NAA02
								MLML	Materjal kolmekordne argoontäidisega klaaspakett, mõlemal välisküljel turvaklaas
								NETP	Tüüp SGG COOL-LITE
								NETP	Tüüp klaaspaketi vaheliist Swisspacer Ultimate
								NETD	Tüübikirjeldus g≤0,3
					QSA	04			Lukk- LE314	-B10.AD40_06.QSA04
					SGD	03			Käepide Diamantek Stylish SC 1400/38	-B10.AD40_06.SGD03
					UPB	01			Hinged	-B10.AD40_06.UPB01

B	20								Siseseina süsteem
		BD	10	01					Kandev sisesein SS-01	=B20.BD10_01
								MSMQ	Kaal 520 kg/m²
								FRRG	Tulepüsivusklass REI 60
								ACSU	Õhumürapidavus ≥61dB
								NESN	SS-
								NENR	01
					UFC	03			Seinapaneel	=B20.BD10_01.UFC03
								MLML	Materjal betoon
								METK	Paksus 200 mm
					FSA	01			Krohv	=B20.BD10_01.FSA01
								METK	Paksus 10 mm
					FSA	02			Krohv	=B20.BD10_01.FSA02
								METK	Paksus 10 mm
					FSB	01			Värv	=B20.BD10_01.FSB01
								SFCO	Värvitoon: hele, valkjas
					NCB	03			Krohvitud sisepind	=B20.BD10_01.NCB03
								MLML	Materjal krohv
								METK	Paksus 10 mm

FUNKTS. SÜSTEEM		KONSTRUKTIIVNE SÜSTEEM			KOMPONENT			OMADUS <PP>	KIRJELDUS	KOOD
<FS>	Tüüp	<KS>	Tüüp	Number	<KO>	Tüüp	Number	OMADUS <PP>	EST
								SFML	Pinnakate värv
								SFCO	Värvitoon hele, valkjas
		BD	10	02					Kandev sisesein SS-06	=B20.BD10_02
								MSMQ	Kaal 645 kg/m²
								FRRG	Tulepüsivusklass REI 60
								ACSU	Õhumürapidavus ≥61dB
								NESN	SS-
								NENR	06
					UFC	04			Seinapaneel	=B20.BD10_02.UFC04
								MLML	Materjal betoon
								METK	Paksus 300 mm
					FSA	01			Krohv	=B20.BD10_02.FSA01
								METK	Paksus 10 mm
					FSA	02			Krohv	=B20.BD10_02.FSA02
								METK	Paksus 10 mm
					FSB	01			Värv	=B20.BD10_02.FSB01
								SFCO	Värvitoon: hele, valkjas
					NCB	03			Krohvitud sisepind	=B20.BD10_02.NCB03
								MLML	Materjal krohv
								METK	Paksus 10 mm
								SFML	Pinnakate värv
								SFCO	Värvitoon hele, valkjas
		BD	50	01					Mittekandev sisesein SS-02	=B20.BD50_01
								MSMQ	Kaal 115 kg/m²
								FRRG	Tulepüsivusklass EI 60
								ACSU	Õhumürapidavus 47dB
								NESN	SS-
								NENR	02
					UFC	05			Plokksein	=B20.BD50_01.UFC05
								MLML	Materjal kergkruusplokk Fibo 3 või analoog

FUNKTS. SÜSTEEM		KONSTRUKTIIVNE SÜSTEEM			KOMPONENT			OMADUS <PP>	KIRJELDUS	KOOD
<FS>	Tüüp	<KS>	Tüüp	Number	<KO>	Tüüp	Number	OMADUS <PP>	EST
								METK	Paksus 150 mm
					FSA	01			Krohv	=B20.BD50_01.FSA01
								METK	Paksus 10 mm
					FSA	02			Krohv	=B20.BD50_01.FSA02
								METK	Paksus 10 mm
					FSB	01			Värv	=B20.BD50_01.FSB01
								SFCO	Värvitoon: hele, valkjas
					NCB	03			Krohvitud sisepind	=B20.BD50_01.NCB03
								MLML	Materjal krohv
								METK	Paksus 10 mm
								SFML	Pinnakate värv
								SFCO	Värvitoon hele, valkjas
		BD	50	02					Mittekandev sisesein SS-03	=B20.BD50_02
								MSMQ	Kaal 100 kg/m²
								FRRG	Tulepüsivusklass EI 60
								ACSU	Õhumürapidavus ≥43dB
								NESN	SS-
								NENR	03
					UFC	06			Plokksein	=B20.BD50_02.UFC06
								MLML	Materjal kergkruusplokk Fibo 5 või analoog
								METK	Paksus 100 mm
					FSA	01			Krohv	=B20.BD50_02.FSA01
								METK	Paksus 10 mm
					FSA	02			Krohv	=B20.BD50_02.FSA02
								METK	Paksus 10 mm
					FSB	01			Värv	=B20.BD50_02.FSB01
								SFCO	Värvitoon: hele, valkjas
					NCB	03			Krohvitud sisepind	=B20.BD50_02.NCB03
								MLML	Materjal krohv
								METK	Paksus 10 mm

FUNKTS. SÜSTEEM		KONSTRUKTIIVNE SÜSTEEM			KOMPONENT			OMADUS <PP>	KIRJELDUS	KOOD
<FS>	Tüüp	<KS>	Tüüp	Number	<KO>	Tüüp	Number	OMADUS <PP>	EST
								SFML	Pinnakate värv
								SFCO	Värvitoon hele, valkjas
		BD	30	01					Mittekandev sisesein SS-04	=B20.BD30_01
								MSMQ	Kaal 60 kg/m²
								ACSU	Õhumürapidavus ≥44dB
								NESN	SS-
								NENR	04
					UFC	07			Karkassein	=B20.BD30_01.UFC07
								MLML	Materjal metallkarkass Gyproc XR või analoog
								METK	Paksus 95 mm
					RQA	02			Mineraalvill	=B20.BD30_01.RQA02
					NCB	04			Kipsplaat Gyproc Habita	=B20.BD30_01.NCB04
								METK	Paksus 12,5 mm
								NEMF	Tootja Gyproc
								NETP	Tüüp Habita
		BD	50	03					Mittekandev sisesein SS-05	=B20.BD50_03
								MSMQ	Kaal 175 kg/m²
								FRRG	Tulepüsivusklass EI 60
								ACSU	Õhumürapidavus 39+39dB
								NESN	SS-
								NENR	05
					UFC	08			Plokksein	=B20.BD50_03.UFC08
								MLML	Materjal kergkruusplokk Fibo Lux 88
								METK	Paksus 88 mm
								NEMF	Tootja Xxxxx
								NETP	Tüüp Lux 88
					RQA	03			Õhuvahe	=B20.BD50_03.RQA03
								METK	Paksus 24 mm
					NCB	03			Krohvitud sisepind	=B20.BD50_03.NCB03
								MLML	Materjal krohv

FUNKTS. SÜSTEEM		KONSTRUKTIIVNE SÜSTEEM			KOMPONENT			OMADUS <PP>	KIRJELDUS	KOOD
<FS>	Tüüp	<KS>	Tüüp	Number	<KO>	Tüüp	Number	OMADUS <PP>	EST
								METK	Paksus 10 mm
		AD	##	03					Päikesekaitsevari PKV-01	=X00.XX##_03
					RQG	01			Vari	-B10.AD##_03.RQG01
								NESN	PKV-
								NENR	01
								MLML	Materjal UPE terasprofiil
								MEWD	Laius 4100 mm
								MEHE	Kõrgus 2227 mm
								MEDH	Sügavus 1000 mm
								SFML	Pinnakate komposiitplaat
								NEMF	Tootja Fundermax
								NETP	Tüüp Exterior NT
								SFCO	Värvitoon 0798 NT Tambora

D	10								Xxxxxx süsteem
		AE	20	01					Katus põhimaht	=D10.AE20_01
								THTH	Soojusjuhtivus 0,11 W/m²K
								MSMQ	Kaal 460 kg/m²
								FRRG	Tulepüsivusklass REI 60
								NESN	KL-
								NENR	01
					NCE	01			SBS katusekate	=D10.AE20_01.NCE01
					RQA	01			Tuulutussoontega min.villaplaat	=D10.AE20_01.RQA01
								THHR	Soojustakistus λd≤0,037 W/(mK)
								SRDL	Tugevus 40 kN/m²
								METK	Paksus 30 mm
								NEMF	Tootja ISOVER
								NETP	Tüüp OL-TOP
					RQA	02			Vahtpolüstüreen	=D10.AE20_01.RQA02
								THHR	Soojustakistus λd≤0,033 W/(mK)
								SRDL	Tugevus 40 kN/m²

FUNKTS. SÜSTEEM		KONSTRUKTIIVNE SÜSTEEM			KOMPONENT			OMADUS <PP>	KIRJELDUS	KOOD
<FS>	Tüüp	<KS>	Tüüp	Number	<KO>	Tüüp	Number	OMADUS <PP>	EST
								METK	Paksus 100 mm
					RQA	03			Vahtpolüstüreen	=D10.AE20_01.RQA03
								THHR	Soojustakistus λd≤0,033 W/(mK)
								SRDL	Tugevus 40 kN/m²
								METK	Paksus 150 mm
					RQA	04			Vahtpolüstüreen kallete andmiseks	=D10.AE20_01.RQA04
								THHR	Soojustakistus λd≤0,033 W/(mK)
								SRDL	Tugevus 40 kN/m²
								METK	Paksus 50…210 mm
					RQB	01			Aurutõke (bituumenrullmaterjal)	=D10.AE20_01.RQB01
					UGA	01			R/B õõnespaneel	=D10.AE20_01.UGA01
								METK	Paksus 220 mm

		AE	20	02					Parapet	=D10.AE20_02
					NCE	01			SBS katusekate	=D10.AE20_02.NCE01
					NAD	01			Ilmastiku xxxxxx mastiks	=D10.AE20_02.NAD01
					RUF	01			Putukavõrk	=D10.AE20_02.RUF01
								MEWO	Silma suurus 3-5 mm
					XXX	01			Tormiplekk	=D10.AE20_02.NED01
								METK	Paksus 0,7 mm
								MLML	Materjal - teras
								SFTR	Pinnatöötlus - kuumtsink
								SFML	Pinnakate - värv
								SFPT	Värvi tüüp - polüestervärv
								SFCO	Värvitoon - RAL7016 antratsiithall
								EVCL	Keskkonnaklass C4
					NDB	01			Parapetiplekk	=D10.AE20_02.NDB01
								METK	Paksus 0,7 mm
								MLML	Materjal - teras
								SFTR	Pinnatöötlus - kuumtsink
								SFML	Pinnakate - värv

FUNKTS. SÜSTEEM		KONSTRUKTIIVNE SÜSTEEM			KOMPONENT			OMADUS <PP>	KIRJELDUS	KOOD
<FS>	Tüüp	<KS>	Tüüp	Number	<KO>	Tüüp	Number	OMADUS <PP>	EST
								SFPT	Värvi tüüp - polüestervärv
								SFCO	Värvitoon - RAL7016 antratsiithall
								EVCL	Keskkonnaklass C4
					UAE	01			Vineer	=D10.AE20_02.UAE01
								METK	Paksus 15 mm
								WAPF	Veekindel
					UAE	02			Höövellaud	=D10.AE20_02.UAE02
								METK	Paksus 18 mm
								MEWD	Laius 45 mm
								MECC	Samm 200 mm
								BLPR	Antiseptitud
					UAE	03			Peenpruss	=D10.AE20_02.UAE03
								METK	Paksus 85 mm
								MEWD	Laius 85 mm
								MECC	Samm 600 mm
								BLPR	Antiseptitud
					UAE	04			Tugiklots	=D10.AE20_02.UAE04
								METK	Paksus 43 mm
								MEWD	Laius 235 mm
								MECC	Samm 600 mm
								BLPR	Antiseptitud
					UAE	05			Kaldeklots, 50x50 mm	=D10.AE20_02.UAE05
								METK	Paksus 50 mm
								MEWD	Laius 50 mm
								BLPR	Antiseptitud
					UFC	01			Parapetipaneel	=D10.AE20_02.UFC01
								SRCP	Betoon C30/37
								EVEX	Keskkonnaklass XC1
								FRRG	Tulepüsivus R60
								METC	Tolerantsiklass 1
								????	Järelevalve klass 1

FUNKTS. SÜSTEEM		KONSTRUKTIIVNE SÜSTEEM			KOMPONENT			OMADUS <PP>	KIRJELDUS	KOOD
<FS>	Tüüp	<KS>	Tüüp	Number	<KO>	Tüüp	Number	OMADUS <PP>	EST

		AE	20	03					Liftišahti katus	=D10.AE20_03
					NCE	01			SBS katusekate	=D10.AE20_03.NCE01
					RQA	01			Tuulutussoontega mineraalvillaplaat	=D10.AE20_03.RQA01
								THHR	Soojustakistus λd≤0,037 W/(mK)
								SRDL	Survetugevus 40 kN/m²
								METK	Paksus 30 mm
								NEMF	Tootja ISOVER
								NETP	Tüüp OL-TOP
					RQA	02			Vahtpolüstüreen	=D10.AE20_03.RQA02
								THHR	Soojustakistus λd≤0,033 W/(mK)
								SRDL	Survetugevus 40 kN/m²
								METK	Paksus 100 mm
					RQA	03			Vahtpolüstüreen	=D10.AE20_03.RQA03
								THHR	Soojustakistus λd≤0,033 W/(mK)
								SRDL	Survetugevus 40 kN/m²
								METK	Paksus 150 mm
					RQA	04			Vahtpolüstüreen kalleteks	=D10.AE20_03.RQA04
								THHR	Soojustakistus λd≤0,033 W/(mK)
								SRDL	Survetugevus 40 kN/m²
								METK	Paksus 50…210 mm
					RQA	05			Mineraalvill	=D10.AE20_03.RQA05
								METK	Paksus 250 mm
								NEMF	Tootja ISOVER
								NETP	Tüüp FIRE PROTECT
								FRCF	Pinnakatte tulepüsivus A2-s1
					RQB	01			Aurutõke (bituumenrullmaterjal)	=D10.AE20_03.RQB01
					UGA	01			R/B õõnespaneel	=D10.AE20_03.UGA01
								METK	Paksus 220 xx
					XXX	01			Putukavõrk	=D10.AE20_03.RUF01
								MEWO	Silma suurus 3-5 mm

FUNKTS. SÜSTEEM		KONSTRUKTIIVNE SÜSTEEM			KOMPONENT			OMADUS <PP>	KIRJELDUS	KOOD
<FS>	Tüüp	<KS>	Tüüp	Number	<KO>	Tüüp	Number	OMADUS <PP>	EST
								SFTR	Pinnatöötlus - kuumtsink
					WMC	01			Veeplekk	=D10.AE20_03.WMC01
								METK	Paksus 0,7 mm
								MLML	Materjal - teras
								SFTR	Pinnatöötlus - kuumtsink
								SFML	Pinnakate - värv
								SFCO	Värvitoon - RAL7016 antratsiithall
								EVCL	Keskkonnaklass C4
					UAE	01			Tugiklots	=D10.AE20_03.UAE01
								METK	Paksus 30 mm
								MEWD	Laius 250 mm
								MECC	Samm 400 mm
								BLPR	Antiseptitud
					UNA	01			Alusraam	=D10.AE20_03.UNA01
								MLML	Materjal: Puit
								METK	Paksus 75 mm
								MEWD	Laius 250 mm
								MECC	Samm 600 mm
								BLPR	Antiseptitud
					UAE	02			Vineer	=D10.AE20_03.UAE02
								METK	Paksus 12 mm
								WAPF	Veekindel
					UAE	03			Õhkvahe moodustaja	=D10.AE20_03.UAE03
								MLML	Materjal: Puit
								METK	Paksus 50 mm
								MEWD	Laius 50 mm
								MECC	Samm 600 mm
								BLPR	Antiseptitud
		AE	20	04					Katuseluuk	=D10.AE20_04
					FQA	01			Terasrest / allakukkumiskaitse	=D10.AE20_04.FQA01
					NAD	01			Hermeetik	=D10.AE20_04.NAD01

FUNKTS. SÜSTEEM		KONSTRUKTIIVNE SÜSTEEM			KOMPONENT			OMADUS <PP>	KIRJELDUS	KOOD
<FS>	Tüüp	<KS>	Tüüp	Number	<KO>	Tüüp	Number	OMADUS <PP>	EST
					WMC	01			Veeplekk	=D10.AE20_04.WMC01
								METK	Paksus 0,7 mm
								MLML	Materjal - teras
								SFTR	Pinnatöötlus - kuumtsink
								SFML	Pinnakate - värv
								SFCO	Värvitoon - RAL7016 antratsiithall
								EVCL	Keskkonnaklass C4
					UAE	01			Puidust tugiklots kõrguse loodimiseks	=D10.AE20_04.UAE01
								BLPR	Antiseptitud
					UAE	02			Vineer	=D10.AE20_04.UAE02
								METK	Paksus 12 mm
								WAPF	Veekindel
					UAE	03			Puidust kolmnurkliist	=D10.AE20_04.UAE03
								BLPR	Antiseptitud
					UNA	01			Alusraam	=D10.AE20_04.UNA01
								MEHE	Kõrgus 600 mm
								SFCO	Värvitoon väljas RAL7016
								SFCO	Värvitoon sees RAL9010
								SFTR	Pinnatöötlus - kuumtsink
								SFML	Pinnakate - värv
					XSC	01			Metallredel	=D10.AE20_04.XSC01
					QQD	02			Katuseluuk	=D10.AE20_04.QQD02
								XXXX	XX-
								NENR	01
								MEWO	Xxx xxxxx 1000 mm
								MEHO	Ava kõrgus 1000 mm
								ACSU	Helikindlus Rw>=35 dB
								THTH	Soojusjuhtivus U<=0,8 W/m2K
								FRRE	Tulepüsivus B600
								QYCE	XX xxxxxx : Jah
								MLML	Akrüül

FUNKTS. SÜSTEEM		KONSTRUKTIIVNE SÜSTEEM			KOMPONENT			OMADUS <PP>	KIRJELDUS	KOOD
<FS>	Tüüp	<KS>	Tüüp	Number	<KO>	Tüüp	Number	OMADUS <PP>	EST
								QNQY	3-kihiline
								PNLS	Min. 300 mm katusest
								MCDV	Mehhaaniline avamine
								MCAU	Ei - käsitsi avatav
								????	Töökindlusklass Re1000
								????	Avanemine koormatuna klass SL500
								????	Xxxxxx ümbritseva temperatuuri klass T(00)
								????	Tuulekoormusklass WL3000
					NCB	01			Kipsplaat Gyproc GKB	=D10.AE20_04.NCB01
								METK	Paksus 12,5 mm
								NEMF	Tootja Gyproc
								NETP	Tüüp GKB
		KB	10	01					Suitsuluuk	=D10.KB10_01
					NAD	01			Hermeetik	=D10.KB10_01.NAD01
					WMC	01			Veeplekk	=D10.KB10_01.WMC01
								METK	Paksus 0,7 mm
								MLML	Materjal - teras
								SFTR	Pinnatöötlus - kuumtsink
								SFML	Pinnakate - värv
								SFCO	Värvitoon - RAL7016 antratsiithall
								EVCL	Keskkonnaklass C4
					UAE	01			Puidust tugiklots kõrguse loodimiseks	=D10.KB10_01.UAE01
								BLPR	Antiseptitud
					UAE	02			Vineer	=D10.KB10_01.UAE02
								METK	Paksus 12 mm
								WAPF	Veekindel
					UAE	03			Puidust kolmnurkliist	=D10.KB10_01.UAE03
								BLPR	Antiseptitud
					UNA	01			Alusraam	=D10.KB10_01.UNA01
								MEHE	Kõrgus 600 mm

FUNKTS. SÜSTEEM		KONSTRUKTIIVNE SÜSTEEM			KOMPONENT			OMADUS <PP>	KIRJELDUS	KOOD
<FS>	Tüüp	<KS>	Tüüp	Number	<KO>	Tüüp	Number	OMADUS <PP>	EST
								SFCO	Värvitoon väljas RAL7016
								SFCO	Värvitoon sees RAL9010
								SFTR	Pinnatöötlus - kuumtsink
								SFML	Pinnakate - värv
					FMB	01			Katuseluuk	=D10.KB10_01.FMB01
								XXXX	XX-
								NENR	01
								MEWO	Xxx xxxxx 1200 mm
								MEHO	Ava kõrgus 1200 mm
								ACSU	Helikindlus Rw>=35 dB
								THTH	Soojusjuhtivus U<=0,8 W/m2K
								FRRE	Tulepüsivus B600
								QYCE	XX xxxxxx : Jah
								MLML	Akrüül
								QNQY	3-kihiline
								PNLS	Min. 300 mm katusest
								MCDV	Elektriline avanemine
								MCAU	Jah - automaatne avanemine
								????	Töökindlusklass Re1000
								????	Avanemine koormatuna klass SL500
								????	Xxxxxx ümbritseva temperatuuri klass T(00)
								????	Tuulekoormusklass WL3000
					NCB	01			Kipsplaat Gyproc GKB	=D10.KB10_01.NCB01
								METK	Paksus 12,5 mm
								NEMF	Tootja Gyproc
								NETP	Tüüp GKB

		JJ	##	01					Ventilatsioonikorsten	=D10.JJ##_01
					UFC	01			Kergkruusplokk	=D10.JJ##_01.UFC01
								NETP	Tüüp Fibo 5 või analoog

FUNKTS. SÜSTEEM		KONSTRUKTIIVNE SÜSTEEM			KOMPONENT			OMADUS <PP>	KIRJELDUS	KOOD
<FS>	Tüüp	<KS>	Tüüp	Number	<KO>	Tüüp	Number	OMADUS <PP>	EST
								METK	Paksus 150 mm
					FSA	01			Krohv	=D10.JJ##_01.FSA01
								METK	Paksus 10 mm
								NEMF	Tootja: Xxxxx
								NETP	Tüüp: Xxxxx.stuck 313
					FSA	02			Krohv	=D10.JJ##_01.FSA02
								METK	Paksus 10 mm
								NEMF	Tootja: Xxxxx
								NETP	Tüüp: Xxxxx.stuck 313
					FSB	01			Värv	=D10.JJ##_01.FSB01
								SFCO	Värvitoon: Valge
								NEMF	Tootja: Xxxxx
								NETP	Tüüp: Xxxxx.ton 414
					WMC	01			Veeplekk	=D10.JJ##_01.WMC01
								METK	Paksus 0,7 mm
								MLML	Materjal - teras
								SFTR	Pinnatöötlus - kuumtsink
								SFML	Pinnakate - värv
								SFCO	Värvitoon - RAL7016 antratsiithall
								EVCL	Keskkonnaklass C4
					WMC	02			Veeplekk	=D10.JJ##_01.WMC02
								METK	Paksus 0,7 mm
								MLML	Materjal - teras
								SFTR	Pinnatöötlus - kuumtsink
								SFML	Pinnakate - värv
								SFCO	Värvitoon - RAL7016 antratsiithall
								EVCL	Keskkonnaklass C4
					WMC	03			Veeplekk	=D10.JJ##_01.WMC03
								METK	Paksus 0,7 mm
								MLML	Materjal - teras
								SFTR	Pinnatöötlus - kuumtsink

FUNKTS. SÜSTEEM		KONSTRUKTIIVNE SÜSTEEM			KOMPONENT			OMADUS <PP>	KIRJELDUS	KOOD
<FS>	Tüüp	<KS>	Tüüp	Number	<KO>	Tüüp	Number	OMADUS <PP>	EST
								SFML	Pinnakate - värv
								SFCO	Värvitoon - RAL7016 antratsiithall
								EVCL	Keskkonnaklass C4
					XXX	04			Katteplekk	=D10.JJ##_01.NED04
								METK	Paksus 0,7 mm
								MLML	Materjal - teras
								SFTR	Pinnatöötlus - kuumtsink
								SFML	Pinnakate - värv
								SFCO	Värvitoon - RAL7016 antratsiithall
								EVCL	Keskkonnaklass C4
					NAD	01			Tihendusmastiks	=D10.JJ##_01.NAD01
					UAE	01			Puidust tugiklots kalde andmiseks	=D10.JJ##_01.UAE01
								METK	Paksus 25 mm
								MEWD	Laius 100 mm
								BLPR	Antiseptitud
					UAE	02			Puidust tugiklots kalde andmiseks	=D10.JJ##_01.UAE02
								METK	Paksus: 50 mm
								MEWD	Laius: 100 mm
								BLPR	Antiseptitud
					UAE	03			Puidust liist veepleki kinnitamiseks	=D10.JJ##_01.UAE03
								METK	Paksus 30 mm
								MEWD	Laius 50 mm
								BLPR	Antiseptitud
					UAE	04			Puidust tugiklots kõrguse loodimiseks	=D10.JJ##_01.UAE04
								BLPR	Antiseptitud
					UAE	05			Puidust kolmnurkliist	=D10.JJ##_01.UAE05
								BLPR	Antiseptitud
					UAE	06			Vineer	=D10.JJ##_01.UAE06
								METK	Paksus 12 mm
								WAPF	Veekindel
					UAE	07			Puidust tugiklots villa fikseerimiseks	=D10.JJ##_01.UAE07

FUNKTS. SÜSTEEM		KONSTRUKTIIVNE SÜSTEEM			KOMPONENT			OMADUS <PP>	KIRJELDUS	KOOD
<FS>	Tüüp	<KS>	Tüüp	Number	<KO>	Tüüp	Number	OMADUS <PP>	EST
					RQA	01			Tihendusvaht	=D10.JJ##_01.RQA01
					RQA	02			Mineraalvill	=D10.JJ##_01.RQA02
								FRCF	Pinnakatte tulepüsivus A2-s1,d0
					NCE	01			SBS katusekate	=D10.JJ##_01.NCE01
					FSH	01			Hüdroisolatsioon	=D10.JJ##_01.FSH01
					UQA	01			Terasnurgik	=D10.JJ##_01.UQA01
								SFTR	Pinnatöötlus - kuumtsink
								MEWD	Laius 50 mm
								MEHE	Kõrgus 50 mm
								METK	Paksus 3 mm
					NAC	01			Ventilatsioonirest	=D10.JJ##_01.NAC01
								MLML	Materjal: Teras
								EVCL	Keskkonnaklass C4
								SFCO	Värvitoon - RAL7016 antratsiithall
								SFTR	Pinnatöötlus - kuumtsink
								SFML	Pinnakate - värv
					UNA	01			Terasraam	=D10.JJ##_01.UNA01
								MLML	Materjal: Teras
								MEWD	Laius 100 mm
								MEHE	Kõrgus 80 mm
								EVCL	Keskkonnaklass C4
								SFCO	Värvitoon - RAL7016 antratsiithall
								SFTR	Pinnatöötlus - kuumtsink
								SFML	Pinnakate - värv

		JJ	##	02					Alarõhutuuluti	=D10.JJ##_02
					WPA	01			Alarõhutuuluti	=D10.JJ##_02.WPA01
								MEDR	Diameeter 110 mm
								USSV	Teenindatav ala 100 m²
								NEMF	Tootja: Vilpe Alipai

FUNKTS. SÜSTEEM		KONSTRUKTIIVNE SÜSTEEM			KOMPONENT			OMADUS <PP>	KIRJELDUS	KOOD
<FS>	Tüüp	<KS>	Tüüp	Number	<KO>	Tüüp	Number	OMADUS <PP>	EST
		JJ	##	03					Torustiku läbiviik	=D10.JJ##_03
					UHA	01			Pingutusrõngas	=D10.JJ##_03.UHA01
								NEMF	Tootja: SK Tuote OY
					FSG	01			Tihendusäärik	=D10.JJ##_03.FSG01
								NEMF	Tootja: SK Tuote OY
					FSG	02			Tihendusäärik	=D10.JJ##_03.FSG02
					NAD	01			Tihendusmastiks bituumeni baasil	=D10.JJ##_03.NAD01
					NAD	02			Hermeetik	=D10.JJ##_03.NAD02

		AE	20	05					Xxxxxx käigutee	=D10.AE20_05
					UGC	01			Terasplekk	=D10.AE20_05.UGC01
								METK	Paksus 1 mm
								SFTR	Pinnatöötlus - kuumtsink
								MEWD	Laius 800 mm
					NCE	01			SBS katusekate	=D10.AE20_05.NCE01
								MEWD	Laius 900 mm
								SFCO	Värvitoon peab erinema põhikatusest

		JD	10	01					Sademeveelehter	=D10.JD10_01
					NCE	01			SBS katusekate	=D10.JD10_01.NCE01
								MEWD	Laius 900 mm
								MELH	Pikkus 900 mm
					WPA	01			Sademeveelehter	=D10.JD10_01.WPA01
								NEMF	Tootja: Peltitarvike OY
								NETP	Tüüp A

Document Metadata

Table of Contents

EHITUSE ÜHTSE KLASSIFIKATSIOONISÜSTEEMI LOOMINE

Document Metadata