SISUKORD
Eesti Jalgpalli Liidu mängijate staatust ja üleminekuid reguleeriv kord
Kinnitatud EJL juhatuse poolt 10.05.2010
Artikkel 1 – Reguleerimisala 3
Artikkel 3 – Mängijate staatus: amatöörmängija ja mitteamatöörmängija. 4
III MÄNGIJATE REGISTREERIMINE 5
Artikkel 4 – Registreerimine 5
IV MITTEAMATÖÖRMÄNIJATE JA KLUBIDE VAHELISED LEPINGULISED SUHTED 5
Artikkel 5 – Nõuded lepingutele 5
Artikkel 6 – Lepingust kinnipidamine 6
Artikkel 7 – Lepingu lõpetamine õiguslikul alusel 6
Artikkel 8 – Lepingu lõpetamine spordiõiguslikul alusel 6
Artikkel 9 – Lepingu lõpetamise piirang hooaja xxxxxx 6
Artikkel 10 – Lepingu õigusliku aluseta lõpetamise tagajärjed 6
Artikkel 11 – Vaidluste lahendamine 7
Artikkel 13 – Amatöörmängijate üleminekud 8
Artikkel 14 – Meistri- ja Esiliiga amatöörmängijate üleminekud. 9
Artikkel 15 – Mitteamatöörmängijate üleminekud 10
Artikkel 16 – Mitteamatöörmängijate laenule andmine 11
Artikkel 17 – Noormängijate üleminekud 11
VI ALAEALISTE MÄNGIJATE RAHVUSVAHELISED ÜLEMINEKUD 13
Artikkel 18 – Alaealiste mängijate kaitse 13
Artikkel 19 – Rakendatavad distsiplinaarmeetmed 14
Artikkel 20 – Ettearvamatud asjaolud 14
Xxxx X: Miinimumnõuded ja põhimõtted mitteamatöörmängija lepingule 15
1. Käesolev kord reguleerib mängijate staatust, registreerimist ja Eesti siseseid amatöör- ja mitteamatöörmängijate üleminekuid organiseeritud jalgpallis, samuti alaealiste mängijate rahvusvahelisi üleminekuid.
2. Mängijate rahvusvahelisi üleminekud toimuvad vastavalt FIFA eeskirjadele mängijate staatuse ja üleminekute kohta (FIFA Regulations on the Status and Transfer of Players).
Käesolevas korras on mõisted defineeritud alljärgnevalt:
Organiseeritud jalgpall FIFA, konföderatsioonide või jalgpalliliitude egiidi all ja
nende poolt korraldatud või tunnustatud jalgpallivõistlused.
Ametlikud kohtumised Organiseeritud jalgpalli raames peetud kohtumised nagu
rahvuslikud meistri- ja karikavõistlused ning rahvusvahelised võistlused, kuid mitte sõprus- ja kontrollmängud.
Jalgpalliklubi Juriidiline isik, kes on Eesti jalgpalli Liidu liige ja/või kes
mängib Eesti jalgpalli meistrivõistlusi.
Mängijaõigused Jalgpalliklubi õigus registreerida mängija Eesti
meistrivõistlustele, anda nõusolek Rahvusvahelise Ülemineku Sertifikaadi ehk transferi väljastamiseks, sõlmida temaga mitteamatöörmängija leping, anda ta lepingu kehtivuse ajal laenule teisele jalgpalliklubile, anda luba tema üleminekuks xx xxxxx tema eest ülemineku registreerimistasu. Mängija mängijaõigused saavad kuuluda xxxx ühele jalgpalliklubile.
Mitteamatöörmängija leping
Mängija ja jalgpalliklubi vaheline leping, kus on sätestatud poolte õigused, kohustused ja vastutus ning lepingu lõpetamise tingimused.
Amatöörmängija Mängija, kellel ei ole jalgpalliklubiga kehtivat
mitteamatöörmängija lepingut või xxxxx mitteamatöörmängija leping jalgpalliklubiga on lõppenud.
Mitteamatöörmängija Mängija, kellel on jalgpalliklubiga mitteamatöörmängija
leping(-ud) ning xxxx xxxxx (nende) lepingu(-te) alusel tasustatakse jalgpallialaseks tegevuseks valmistumise või jalgpallialase tegevuse eest.
Kaitseperiood Alla 28-aastaste mitteamatöörmängijate puhul kolme
aasta või kolme hooaja pikkune periood alates lepingu jõustumise kuupäevast (kumb tähtaeg saabub varem). Üle 28-aastaste mitteamatöörmängijate puhul on kaitseperioodi pikkus kaks aastat või hooaega (kumb tähtaeg saabub varem) arvates lepingu jõustumise kuupäevast.
Uus jalgpalliklubi Jalgpalliklubi, millega mängija liitub. Endine jalgpalliklubi Jalgpalliklubi, millest mängija lahkub.
Ülemineku registreerimistasu
Tasu, mida uus jalgpalliklubi peab maksma mängija endisele jalgpalliklubile tema üleminekul.
Väljamakse Mitteamatöörmängijale jalgpalliklubi poolt lepingu(-te) alusel tehtud väljamaksed koos tasutud maksudega. Siia xxxxx xx arvestata võistkondlikke preemiaid, lepingujärgseid lisatasusid (auto-, korteri-, sidevahendi, kojusõidu jm kompensatsioonid) jms.
Laen Tehing, millega mängijaga kehtivat mitteamatöörmängija lepingut omav jalgpalliklubi lubab mängijat tähtaegselt registreerida teise jalgpalliklubisse.
Noormängija Mängija, kes omab õigust osaleda noorte jalgpalli
meistrivõistlustel xx xxx on amatöörmängija staatuses.
Alaealine mängija Rahvusvaheliste üleminekute mõistes mängija, kes on
alla 18-xxxxx xxxx.
Uus jalgpalliliit Jalgpalliliit, millesse kuulub uus jalgpalliklubi. Endine jalgpalliliit Jalgpalliliit, millesse kuulub endine jalgpalliklubi.
Artikkel 3 – Mängijate staatus: amatöörmängija ja mitteamatöörmängija
1. Ametlikes kohtumistes osalevad mängijad jagunevad amatöörmängijateks ja mitteamatöörmängijateks.
2. Jalgpalliklubi (edaspidi klubi) registreerib Eesti Jalgpalli Liidus (edaspidi EJL) mängija kas amatöörmängijana või mitteamatöörmängijana esitades EJL-ile mitteamatöörmängija lepingu (edaspidi leping).
III MÄNGIJATE REGISTREERIMINE
1. Mängijate registreerimine EJL-is klubisse/võistkonda on võrdsustatud mängijate registreerimisega Eesti meistrivõistlustele, mille tähtajad xx xxxx on kehtestatud võistusjuhenditega.
2. Ametlikes kohtumistes tohivad osaleda ainult registreeritud mängijad. Registreeritud mängijad kohustuvad täitma EJL-i, FIFA ja UEFA põhikirju, juhendeid, direktiive ning nende alusel ja nendega kooskõlas vastu võetud otsuseid. EJL-is registreeritakse ainult litsentseeritud mängijaid.
3. Mitteamatöörmängija registreerimise aluseks on leping, amatöörmängija registreerimise aluseks on tema nõusolek ning noormängija registreerimise aluseks lapsevanema/hooldaja kirjalik nõusolek.
4. Mängijate, kes oma tegevuse jalgpallurina lõpetavad, mängijaõigused kuuluvad nende viimasele klubile/võistkonnale 36 kuud arvates päevast, mil mängija klubi/võistkonda viimast korda ametlikus kohtumises esindas.
IV MITTEAMATÖÖRMÄNIJATE JA KLUBIDE VAHELISED LEPINGULISED SUHTED
Artikkel 5 – Nõuded lepingutele
1. Lepingud peavad vastama käesolevas artiklis ja lisas I toodud nõuetele.
2. Leping tuleb EJL-is registreerida esitades lepingu koopia mängija registreerimisel. Teisest jalgpalliliidust tuleva lepingu koopia tuleb esitada EJL-ile koos Rahvusvahelise Ülemineku Sertifikaadi ehk transferi (edaspidi transfer) taotlusega. Kui leping sõlmitakse xxxxx mängija registreerimist EJL-is, tuleb lepingu koopia EJL-ile esitada 14 päeva jooksul arvates selle allkirjastamisest.
3. Kui leping ei ole nõuetekohaselt EJL-is registreeritud või kui see xx xxxxx käesolevas korras toodud nõuetele, siis omab antud mängija amatöörmängija staatust ja tema üleminekul teise klubisse lähtutakse artiklist 13.
4. Lepingut tohib sõlmida mängijaga, kes on saanud vähemalt 16-aastaseks. Alla 16-aastaste mängijatega või nende lapsevanemate/hooldajatega sõlmitud lepingud on kehtetud.
5. Lepinguga peab üle 18-aastastele mängijatele olema tagatud pensioni- ja riiklik ravikindlustus.
6. Alla 18-aastase mängijaga ei tohi sõlmida lepingut, mis on pikem kui 3 aastat.
7. Lepingut ei tohi sõlmida lühemaks perioodiks kui 1 aasta ja pikemaks perioodiks kui 5 aastat. Erandina on lubatud sõlmida leping lühemaks perioodiks kui 1 aasta, juhul kui leping sõlmitakse hooaja keskel. Sellisel juhul peab olema leping sõlmitud vähemalt hooaja lõpuni.
8. Lepingut sõlmida sooviv uus klubi peab enne mängijaga läbirääkimistesse astumist tema endist klubi sellest kirjalikult informeerima. Mitteamatöörmängija tohib teise klubiga lepingu sõlmida xxxx juhul, kui tema leping endise klubiga on lõppenud või lõppeb kuue kuu jooksul, v.a punktis 10 kirjeldatud juhul.
9. Lepingu kehtivus ei tohi olla seotud arstliku kontrolli eduka läbimise või tööloa saamisega.
10. Mängija ei tohi omada xxxxx xxxx kehtivat lepingut mitme erineva klubiga, v.a juhul kui teine leping on sõlmitud klubiga samanimelise mittetulundusühingust jalgpallikooliga, kui see jalgpallikool on klubiga samade isikute kontrolli all ja tema põhikirjas on ühe eesmärgina kirjas klubile noormängijate kasvatamine.
Artikkel 6 – Lepingust kinnipidamine
Leping lõppeb selle tähtaja möödumisel ning seda saab ennetähtaegselt lõpetada xxxx poolte omavahelisel kokkuleppel, v.a artiklites 7, 8 ja 10 sätestatu.
Artikkel 7 – Lepingu lõpetamine õiguslikul alusel
2. Lepingu lõpetamise aluse vaidlustamisel moodustab EJL-i peasekretär komisjoni, mis hindab, kas leping lõpetati õiguslikul alusel ja määrab vajadusel kompensatsiooni või sanktsioonid.
3. Õiguslikul alusel on võimalik lepingut lõpetada ka hooaja xxxxxx.
Artikkel 8 – Lepingu lõpetamine spordiõiguslikul alusel
1. Mitteamatöörmängija, kes on hooaja jooksul mänginud vähem kui 10% oma klubi ametlikest kohtumistest, võib oma lepingu ennetähtaegselt lõpetada spordiõiguslikul alusel.
2. Vastavalt FIFA eeskirjadele mängijate staatuse ja üleminekute kohta lahendab spordiõiguslikul alusel lõpetatud lepingutest tulenevaid vaidlusi xxxx FIFA Vaidluste Lahendamise Koda (FIFA Dispute Resolution Chamber).
3. Mitteamatöörmängija tohib oma lepingu spordiõiguslikul alusel lõpetada 15 päeva jooksul xxxxx klubi, xxxxxx xx registreeritud on, hooaja viimast ametlikku kohtumist.
Artikkel 9 – Lepingu lõpetamise piirang hooaja xxxxxxx
Lepingut ei saa ennetähtaegselt hooaja xxxxxx ühepoolselt lõpetada, v.a õiguslikul alusel lõpetamine.
Artikkel 10 – Lepingu õigusliku aluseta lõpetamise tagajärjed
1. Lepingu õigusliku aluseta lõpetamise puhul kehtivad järgnevad tingimused:
a) Lepingut rikkunud osapool maksab kompensatsiooni.
b) Kompensatsiooni ei tohi määrata kolmandatele isikutele. Kui mitteamatöörmängija peab kompensatsiooni maksma, vastutavad selle maksmise eest nii mängija kui ka tema uus klubi. Summa võib määrata lepingus või osapoolte vahel kokku leppida.
c) Lisaks kohustusele maksta kompensatsiooni kehtivad kaitseperioodi jooksul lepingut rikkunud mängijale sportlikud sanktsioonid. Sportlikud sanktsioonid tähendavad neljakuist ametlikes mängudes osalemise keeldu. Xxxxx rikkumise korral kehtib mängukeeld kuus kuud. Sportlikud sanktsioonid rakenduvad alati uue hooaja alguses uues klubis. Ühepoolne lepingu rikkumine väljaspool kaitseperioodi ei too endaga xxxxx sportlikke sanktsioone. Sanktsioone võidakse rakendada ka juhul, kui lepingu ühepoolsest lõpetamisest väljaspool kaitseperioodi ei informeerita teist osapoolt 15 päeva jooksul pärast hooaja viimast ametlikku kohtumist (sh karikavõistlused). Kaitseperiood algab uuesti, kui kehtivat lepingut uuendatakse ning selle raames pikendatakse.
d) Lisaks kohustusele maksta kompensatsiooni rakendatakse kaitseperioodi xxxxxx lepingut rikkunud klubi suhtes sportlikke sanktsioone. Klubi, mis sõlmib lepingu mängijaga, kes on oma lepingu endise klubiga õigusliku aluseta lõpetanud, loetakse automaatselt lepingu rikkumise agiteerijaks, kui ei tõestata vastupidist. Klubil on sellejärgselt keelatud kahe registreerimisperioodi jooksul uusi mängijaid registreerida – xxxx xxx Eesti siseselt kui ka rahvusvaheliselt.
e) Sanktsioone rakendatakse kõigi FIFA põhikirjale ja regulatsioonidele alluvate isikute (klubi ametnikud, agendid, mängijad jne) suhtes, kes agiteerivad klubi ja mitteamatöörmängija vahelise lepingu rikkumist.
Artikkel 11 – Vaidluste lahendamine
Lepingutest tulenevate vaidluste lahendamiseks kohaldatakse EJL-i põhikirja artiklit 6, juhul kui käesolev kord ei sätesta teisiti.
1. Enne mängija registreerimist uude klubisse/võistkonda peab mängija, noormängija puhul lapsevanem/hooldaja või uus klubi, endist klubi/võistkonda üleminekust informeerima ning täitma endise klubi/võistkonna ees kõik kohustused, sh tagastama talle klubi poolt kasutamiseks antud varustuse. Kohustuste täitmise aluseks on klubi/võistkonna poolt peetud arvestus liikmemaksu, treeningtasude ja varustuse kohta.
2. Vaidluse korral saadab EJL uue klubi/võistkonna taotluse alusel mängija endisele klubile/võistkonnale päringu, mille kohaselt peab endine klubi/võistkond 3 tööpäeva jooksul EJL-i poolse päringu saamisest esitama dokumendid, mis tõendavad, et mängija ei ole oma kohustusi klubi/võistkonna ees täitnud. Juhul, kui klubi/võistkond nõutud dokumente tähtajaks ei esita, registreeritakse mängija uude klubisse/võistkonda, kuid endisel klubil/võistkonnal jääb õigus esitada tõendid 30 päeva jooksul arvates registreerimisest.
3. Mängijate registreerimine Eesti meistrivõistlustele ei ole seotud ülemineku registreerimistasu maksmisega.
4. Klubidel/võistkondadel on õigus mängija ülemineku registreerimistasu suurus omavahel kokku leppida teisiti, kui käesolevas peatükis sätestatud. Sellisel juhul peavad klubid sõlmima mängija ülemineku registreerimistasu suuruse kohta kirjaliku kokkuleppe ja esitama selle koopia EJL-ile mängija registreerimisel.
Artikkel 13 – Amatöörmängijate üleminekud
1. Käesolev artikkel reguleerib nende amatöörmängijate üleminekuid, kes ei ole noormängijad ega Eesti meistrivõistluste Meistri- ja Esiliigasse registreeritud mängijad.
2. Amatöörmängija võib vahetada klubi/võistkonda omal soovil, kui ta on oma endise klubi/võistkonna ees täitnud kõik artikli 12 punktis 1 toodud kohustused ning kui see on võistlusjuhendiga lubatud.
3. Amatöörmängija ülemineku korral ülemineku registreerimistasu ei rakendu.
4. Amatöörmängija üleminekul tuleb mängija registreerimisel esitada EJL-ile mängija xxxxxx, millel on mängija endise klubi/võistkonna ametliku esindaja allkiri, mis tõendab, et mängija on kõik artikli 12 puntktis 1 nimetatud kohustused oma endise klubi/võistkonna ees täitnud.
5. Meesmängija, kes on väljunud noormängija staatusest, üleminekul teise klubi Meistri- või Esiliiga võistkonda rakenduvad järgmised ülemineku registreerimistasud:
a) kui üleminek teise klubisse toimub järgmisel aastal xxxxx noormängija staatusest väljumist, siis peab uus klubi tasuma endisele klubile 12 miinimumpalga suuruse ülemineku registreerimistasu;
b) kui üleminek teise klubisse toimub teisel aastal xxxxx noormängija staatusest väljumist, siis peab uus klubi tasuma endisele klubile 8 miinimumpalga suuruse ülemineku registreerimistasu;
c) kui üleminek teise klubisse toimub kolmandal aastal xxxxx noormängija staatusest väljumist, siis peab uus klubi tasuma endisele klubile 4 miinimumpalga suuruse ülemineku registreerimistasu;
d) kui üleminek teise klubisse toimub neljandal või mistahes järgneval aastal xxxxx noormängija staatusest väljumist, siis ülemineku registreerimistasu ei rakendu.
6. Naismängija, kes on väljunud noormängija staatusest, üleminekul teise klubi Meistri- või Esiliiga võistkonda rakenduvad järgmised ülemineku registreerimistasud:
a) kui üleminek teise klubisse toimub järgmisel aastal xxxxx noormängija staatusest väljumist, siis peab uus klubi tasuma endisele klubile 3 miinimumpalga suuruse ülemineku registreerimistasu;
b) kui üleminek teise klubisse toimub teisel aastal xxxxx noormängija staatusest väljumist, siis peab uus klubi tasuma endisele klubile 2 miinimumpalga suuruse ülemineku registreerimistasu;
c) kui üleminek teise klubisse toimub kolmandal aastal xxxxx noormängija staatusest väljumist, siis peab uus klubi tasuma endisele klubile 1 miinimumpalga suuruse ülemineku registreerimistasu;
d) kui üleminek teise klubisse toimub neljandal või mistahes järgneval aastal xxxxx noormängija staatusest väljumist, siis ülemineku registreerimistasu ei rakendu.
7. Noormängija staatusest väljunud mängijad võivad kahe klubi/võistkonna ja mängija vahel sõlmitud kokkuleppe alusel 3 aasta jooksul minna mängima üheks hooajaks Teise või madalama liiga klubisse/võistkonda. Sellisel juhul ei lähe mängija mängijaõigused üle uuele klubile/võistkonnale ja ülemineku registreerimistasu ei rakendu.
8. Ülemineku registreerimistasu maksmise kohustus tekib uuel klubil/võistkonnal mängija registreerimisel ja see tuleb tasuda 30 päeva jooksul arvates registreerimisest. Vastasel korral rakendatakse artiklis 19 toodud sanktsioone.
Artikkel 14 – Meistri- ja Esiliiga amatöörmängijate üleminekud
1. Käesolev artikkel reguleerib Eesti meistrivõistluste Meistri- ja Esiliigas osalevate amatöörmängijate üleminekuid.
2. Meistri- või Esiliiga võistkonda registreeritud amatöörmängija võib üle xxxxx Xxxxx või madalama liiga klubisse/võistkonda, kui ta on oma endise klubi ees täitnud kõik artikli 12 punktis 1 toodud kohustused ning kui see on võistlusjuhendiga lubatud.
3. Meistri- ja Esiliiga võistkonda registreeritud amatöörmängija ülemineku korral Teise või madalama liiga klubisse/võistkonda ülemineku registreerimistasu ei rakendu.
4. Meistri- ja Esiliiga võistkonda registreeritud amatöörmängija üleminekul tuleb mängija registreerimisel esitada EJL-ile mängija xxxxxx, millel on mängija endise klubi ametliku esindaja allkiri, mis tõendab, et mängija on kõik artikli 12 punktis 1 nimetatud kohustused oma endise klubi ees täitnud.
5. Meistri- või Esiliiga võistkonnast maharegistreeritud meesamatöörmängija registreerimisel amatöör- või mitteamatöörmängijana teise klubi Meistri- või Esiliiga võistkonda või tema osalemisel Meistri- või Esiliiga xxxxxx duubelvõistkonna mängijana enne 12 kuu möödumist tema maharegistreerimisest, peab Meistri- või Esiliiga klubi, kuhu ta registreeriti või mille xxxxxx xx osales, maksma selle mängija eest endisele Meistri- või Esiliiga klubile ülemineku registreerimistasu 12 miinimumpalga suuruse summa, millest on maha arvestatud 1 miinimumpalk iga 30 päeva kohta, mil mängija ei mänginud või ei olnud Meistri- või Esiliiga klubisse registreeritud.
6. Meistri- või Esiliiga võistkonnast maharegistreeritud naisamatöörmängija registreerimisel amatöör- või mitteamatöörmängijana teise klubi Meistri- või Esiliiga võistkonda või tema osalemisel Meistri- või Esiliiga xxxxxx duubelvõistkonna mängijana enne 12 kuu möödumist tema maharegistreerimise hetkest, peab Meistri- või Esiliiga klubi, kuhu ta registreeriti või mille xxxxxx xx osales, maksma selle mängija eest endisele Meistri- või Esiliiga klubile ülemineku registreerimistasu 3 miinimumpalga suuruse summa, millest on maha arvestatud
0,25 miinimumpalka iga 30 päeva kohta, mil mängija ei mänginud või ei olnud Meistri- või Esiliiga klubisse registreeritud.
7. Punktides 5 ja 6 kirjeldatud ülemineku registreerimistasu korrutatakse läbi vanusekoefitsiendiga vastavalt alljärgnevale loetelule:
a) kuni 28-aastased mängijad – koefitsient 1;
b) 28 – 30-aastased mängijad – koefitsient 0,75;
c) 31 – 33-aastased mängijad – koefitsient 0,5;
d) üle 33-aastased mängijad – koefitsient 0,25.
8. Ülemineku registreerimistasu maksmise kohustus tekib uuel klubil mängija registreerimisel või mängija osalemisel Meistri- või Esiliiga xxxxxx xx see tuleb tasuda 30 päeva jooksul arvates registreerimisest või xxxxxx osalemisest. Vastasel korral rakendatakse artiklis 19 toodud sanktsioone.
Artikkel 15 – Mitteamatöörmängijate üleminekud
1. Käesolev artikkel reguleerib mitteamatöörmängijate ja mängijate, xxxxx xxxxxx on lõppenud, üleminekuid.
2. Mängijaga kehtivat lepingut omav klubi võib mängija mängijaõigused müüa uuele klubile kokkulepitud tingimustel ja müüja klubil ei ole õigust saada ülemineku registreerimistasu selle mängija järgnevate üleminekute eest.
3. Mitteamatöörmängija üleminek teise klubisse on võimalik xxxx klubidevahelise kirjaliku kokkuleppe alusel, mis tuleb esitada EJL-ile mängija registreerimisel.
4. Kui mitteamatöörmängija leping on lõppenud, võib ta xxxxx xxx amatöörmängijaks Teise või madalama liiga klubisse/võistkonda xxxx ülemineku registreerimistasu maksmata.
5. Kui mitteamatöörmängija leping on lõppenud ja ta registreeritakse amatöörmängijana teise Meistri- või Esiliiga võistkonda või ta osaleb Meistri- või Esiliiga xxxxxx duubelvõistkonna mängijana 12 kuu jooksul arvates lepingu lõppemisest, peab Meistri- või Esiliiga klubi, kuhu ta registreeriti või mille xxxxxx xx osales, maksma selle mängija eest klubile, kellel oli temaga leping, ülemineku registreerimistasu, mis võrdub mängijale endise klubi poolt uude võistkonda registreerimise või xxxxxx osalemise hetkest viimase 12 kuu jooksul lepingu(-te) alusel tehtud väljamaksete summaga.
6. Kui mitteamatöörmängija leping on lõppenud ja mängija sõlmib 12 kuu jooksul uue lepingu, peab uus klubi tasuma endisele klubile ülemineku registreerimistasu, mis võrdub mängijale endise klubi poolt uue lepingu sõlmimise hetkest viimase 12 kuu jooksul lepingu(-te) alusel tehtud väljamaksete summaga. Kui uus leping sõlmitakse enne vana lepingu lõppemist vastavalt artikli 5 punktile 8, võetakse ülemineku registreerimistasu arvutamise aluseks vana lepingu lõppemise tähtaeg.
7. Lepingu lõpetamisel õiguslikul alusel, kui klubi jääb mängijale võlgu lepingujärgsed väljamaksed (artikkel 7 punkt 1), ei võeta mängija ülemineku registreerimistasu arvutamisel arvesse väljamakseid, mis klubi võlgnes mängijale lepingu lõpetamise hetkel.
8. Punktides 5 ja 6 kirjeldatud ülemineku registreerimistasu korrutatakse läbi vanusekoefitsiendiga vastavalt alljärgnevale loetelule:
a) kuni 28-aastased mängijad – koefitsient 1;
b) 28 – 30-aastased mängijad – koefitsient 0,75;
c) 31 – 33-aastased mängijad – koefitsient 0,5;
d) üle 33-aastased mängijad – koefitsient 0,25.
9. Kui mängija leping on lõppenud ja ta sõlmib uue lepingu, tekib uuel klubil ülemineku registreerimistasu maksmise kohustus lepingu jõustumisel ja see tuleb tasuda 30 päeva jooksul arvates jõustumisest. Vastasel korral rakendatakse artiklis 19 toodud sanktsioone.
10. Kui mängija leping on lõppenud ja ta xx xxxxx uut lepingut, tekib uuel klubil ülemineku registreerimistasu maksmise kohustus mängija registreerimisel või mängija osalemisel Meistri- või Esiliiga xxxxxx xx see tuleb tasuda 30 päeva jooksul arvates registreerimisest või xxxxxx osalemisest. Vastasel korral rakendatakse artiklis 19 toodud sanktsioone.
11. Kui mängija lepingu lõppemisest klubiga on möödas enam kui 12 kuud, võib mängija sõlmida lepingu uue klubiga xxxx ülemineku registreerimistasu tasumiseta.
Artikkel 16 – Mitteamatöörmängijate laenule andmine
1. Mitteamatöörmängija tohib kahe klubi vahel sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel teise klubisse laenule minna.
2. Mitteamatöörmängija laenule andmise korral jäävad tema mängijaõigused klubile, kes ta laenule andis, mis tähendab, et mängija laenule võtnud klubil pole õigust xxxx mängija laenule andnud klubi ja mängija kirjaliku nõusolekuta mängijat kolmandasse klubisse anda.
3. Mitteamatöörmängija leping peatub mängija laenul olemise xxxx xx mängija laenule võtnud klubi peab temaga sõlmima uue lepingu laenuperioodi ajaks.
4. Miinimum laenuperiood on võistlusjuhenditega sätestatud registreerimisperioodide vahele jääv periood.
Artikkel 17 – Noormängijate üleminekud
1. Käesolev artikkel reguleerib noormängijate üleminekuid.
2. Noormängijate üleminek toimub lapsevanema/hooldaja sooviavalduse ja klubidevahelise kokkuleppe alusel.
3. Noormängija üleminekul peab uus klubi mängija registreerimisel esitama EJL-i noorteosakonnale taotluse mängija üleminekuks, kus endise klubi ametlik esindaja kinnitab oma allkirjaga, et teda on mängija üleminekust informeeritud ning lapsevanem/hooldaja oma allkirjaga, et ta on üleminekuga nõus ning millel on xxxxx xxxxx kohta, kas klubid on mängija ülemineku osas saavutanud kokkuleppe. Nimetatud taotlus on kehtiv 30 päeva arvates selle allkirjastamisest.
4. Kui uue klubi poolt esitatud taotluse kohaselt ei ole klubid kokkulepet saavutanud, registreeritakse mängija uude klubisse, kuid uus klubi on kohustatud tema eest endisele klubile tasuma ülemineku registreerimistasu alljärgnevalt:
a) E klassi mängija eest – 1 miinimumpalk;
b) D klassi mängija eest – 3 miinimumpalka;
c) C klassi mängija eest – 6 miinimumpalka;
d) B klassi mängija eest – 9 miinimumpalka;
e) A klassi mängija eest – 12 miinimumpalka.
Tütarlaste üleminekute korral rakendatakse ülemineku registreerimistasu määrasid 25% ulatuses.
5. Esimese ülemineku korral rakendub ülemineku registreerimistasu juhul, kui mängija on klubis treeninud vähemalt ühe aasta. Iga järgneva ülemineku korral rakendub ülemineku registreerimistasu sõltumata klubis oldud ajast.
6. Kui noormängija lahkub klubist ja ei osale Eesti meistrivõistlustel xxxx aastat ning siirdub alles neljandal aastal uude klubisse, siis ülemineku registreerimistasu ei rakendu. Kui noormängija siirdub uude klubisse kolmandal aastal, rakendub 1/3 ülemineku registreerimistasust ning kui noormängija siirdub uude klubisse teisel aastal, rakendub 2/3 ülemineku registreerimistasust. Klubist lahkumise ajaks loetakse aega, millal mängija viimati xxxxxx klubi eest või tema eest tasuti klubile viimati treeningmaksu (arvestatakse seda, mis toimus hiljem) xx xxxx on võimalik dokumentaalselt tõestada.
7. Mängija vanuselist kuuluvust arvestatakse ülemineku aasta vanuseklassi põhisünniaastate järgi vastavalt Eesti noorte meistrivõistluste juhendile.
8. Ülemineku registreerimistasu maksmise kohustus tekib uuel klubil mängija registreerimisel ja see tuleb tasuda 30 päeva jooksul arvates registreerimisest. Vastasel korral rakendatakse artiklis 19 toodud sanktsioone.
9. Klubi, kellele kuuluvad noormängija mängijaõigused, võib osapoolte (mõlemad klubid ja lapsevanem/hooldaja) kirjaliku kokkuleppe alusel lubada mängijal tähtajaliselt kuni hooaja lõpuni mängida teise noorte või täiskasvanute klubi/võistkonna eest Eesti meistrivõistlustel või muudel võistlustel ja turniiridel, xxxx et mängija mängijaõigused läheksid üle uuele klubile. Sellisel juhul ülemineku registreerimistasu ei rakendu.
10. 16-aastased ja vanemad tütarlapsed võivad kuni noormängija staatusest väljumiseni xxxxx xxxxxxx üheks hooajaks teise täiskasvanute klubisse/võistkonda, kui mängija klubil Eesti meistrivõistlustel osalev täiskasvanute võistkond puudub. Sellisel juhul ei lähe mängija mängijaõigused üle uuele klubile/võistkonnale ja ülemineku registreerimistasu ei rakendu.
11. Noormängija, kes mängib paralleelselt nii Eesti noorte kui ka täiskasvanute meistrivõistlustel, mängijaõigused kuuluvad klubile, kes mängib Eesti noorte meistrivõistlustel, v.a juhul kui noormängija sõlmib täiskasvanute klubiga lepingu vastavalt artiklis 5 ja lisas I toodud nõuetele.
12. Enne kui uus klubi on alustanud läbirääkimisi mängija või tema vanemaga/hoodajaga mängija üleminekuks või enne kui mängija soovib osaleda uue klubi treeningutel, peab uus klubi sellest endist klubi informeerima.
Noormängijate ülemeelitamine ühest klubist teise on keelatud ning selliste asjaolude ilmnemisel rakendatakse käesoleva korra artiklis 19 toodud sanktsioone.
13. Kui mängija kolib jalgpallist sõltumatutel põhjustel teise elukohta ja tal ei ole võimalik endise klubi treeningutel osaleda, võib uus klubi taotleda EJL-ilt ülemineku registreerimistasu mitterakendamist.
VI ALAEALISTE MÄNGIJATE RAHVUSVAHELISED ÜLEMINEKUD
Artikkel 18 – Alaealiste mängijate kaitse
1. Rahvusvahelised üleminekud on lubatud xxxx xxx 18-aastate mängijate puhul.
2. Elmises punktis kirjeldatud reeglil on xxxx erandit:
a) Mängija vanemad kolivad uue klubi asukohariiki jalgpallist sõltumatutel põhjustel;
b) Üleminek toimub Euroopa Liidu (EL) või Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) piires ning mängija on 16-18-aastane. Sel juhul peab uus klubi täitma järgmised miinimumtingimused:
i. Klubi peab tagama mängijale adekvaatse jalgpallihariduse ja/või treeningud vastavuses kõrgeimate riiklike standarditega;
ii. Klubi peab tagama mängijale akadeemilise ja/või kooli- ja/või kutsehariduse ja/või väljaõppe lisaks jalgpalliharidusele ja/või treeningutele. See annab mängijale karjäärialternatiivi, kui ta peaks professionaalsest jalgpallimängust loobuma;
iii. Klubi peab tagama mängija heaolu (optimaalsed elamistingimused kasupere või klubi juures, isiklik mentor klubis jne);
iv. Klubi peab mängijat registreerides esitama jalgpalliliidule tõendid, et eelpool loetletud kohustused on täidetud.
c) Mängija elab kuni 50 km kaugusel riigipiirist ja klubi, mille juures mängija end välisriigis registreerida soovib, asub samast riigipiirist samuti kuni 50 km kaugusel. Maksimumvahemaa mängija kodu ja klubi vahel ei tohi olla enam kui 100 km. Sellisel juhul peab mängija jätkuvalt elama kodus ja kaks jalgpalliliitu peavad üleminekuks üheselt loa andma.
3. Need tingimused ei kehti mängijale, kes pole kunagi ühessegi klubisse kuulunud, kuid ei xxx xxxxx riigi kodanik, mille klubi teda esmakordselt registreerida soovib.
4. Iga punktis 2 mainitud üleminek ja punktis 3 mainitud esmakordne registreerimine peavad saama kinnituse FIFA Mängijate Staatuse Komitee poolt (FIFA Players’ Status Committee) volitatud alakomiteelt. Avalduse ülemineku heakskiitmiseks peab esitama jalgpalliliit, xxxxx juures mängijat registreerida soovitakse. Endisele jalgpalliliidule antakse võimalus seisukohavõtuks. Alakomitee heakskiit on vajalik enne transferi saamist või esmakordse registreerimise kinnitamist. Selle tingimuse rikkumise korral kehtivad FIFA Distsiplinaarkomitee (FIFA Disciplinary Committee) meetmed vastavalt FIFA Distsiplinaarkoodeksile (FIFA Disciplinary Code). Lisaks alakomiteele avaldust mitte esitanud jalgpalliliidule on võimalik meetmete rakendamine ka endise
jalgpalliliidu suhtes alakomitee heakskiiduta transferi andmise tõttu, ja alaealise ülemineku kokku leppinud klubide suhtes.
Artikkel 19 – Rakendatavad distsiplinaarmeetmed
1. Käesoleva korra rikkumise puhul klubide/võistkondade või füüsiliste isikute poolt rakendab EJL-i distsiplinaarkomisjon rikkujate suhtes sanktsioone.
2. Põhilised rikkumised, mille puhul rakendatatakse sanktsioone:
a) ülemineku registreerimistasu tähtajaks mittemaksmine;
b) noormängijate ülemeelitamine;
c) mängija endise klubi mitteteavitamine mitteamatöörmängijaga läbirääkimistesse astumisest uue lepingu sõlmimiseks;
d) klubi/võistkonna ees kohustuste mittetäitmine mängija poolt;
e) tähtaegadest mittekinnipidamine;
f) valeandmete esitamine;
g) muud rikkumised.
3. Klubide/võistkondade ja füüsiliste isikute suhtes rakendatakse järgmisi sanktsioone:
a) hoiatus;
b) rahatrahv;
c) tähtajaline mängijate juurderegistreerimise keeld;
d) mängu- või muu jalgpallilise tegutsemise keeld;
e) muud sanktsioonid.
4. EJL-i distsiplinaarkomisjoni poolt langetatud otsuseid saab vaidlustada EJL-i apellatsioonikomisjonis.
Artikkel 20 – Ettearvamatud asjaolud
Kõikides küsimustes, mida käesolevas juhendis ei ole käsitletud või mis on seotud vääramatu jõuga, langetab otsused EJL-i peasekretär ning need otsused on lõplikud.
Kõik lisad moodustavad käesoleva juhendi lahutamatu osa.
1. Käesolev kord jõustub selle heakskiitmisel EJL-i juhatuse poolt.
2. Käesoleva korra vastuvõtmine muudab kõik teised EJL-i juhendid ja juhatuse otsused mängijate staatuse ja üleminekute kohta kehtetuks.
Xxxx X: Miinimumnõuded ja põhimõtted mitteamatöörmängija lepingule
1. Leping ja lepinguosalised
1. Leping peab olema kirjalik ja allkirjastatud mõlema lepinguosalise allkirjaõigust omava isiku poolt.
2. Leping peab sisaldama xxxxxx xxxxx kohta, xxx xx mis kuupäeval leping allkirjastati. Alla 18-aastaste mängijate puhul peab lepingu allkirjastama lisaks mängijale ka lapsevanem või hooldaja.
3. Iga lepinguosaline peab saama lepingust ühe eksemplari ning selle koopia tuleb registreerida EJL-is vastavalt käesoleva korra artikli 5 punktile 2.
4. Lepingus tuleb ära märkida mängija ees- ja perekonnanimi, sünnikuupäev, kodakondsus ja alalise elukoha aadress. Kui tegemist on alla 18-aastase mängijaga, tuleb xxxxx andmed esitada lapsevanema või hooldaja kohta.
5. Lepingus tuleb ära märkida klubi juriidiline nimi (sh registri kood) ja täielik aadress, samuti klubi seaduslikult esindava isiku ees- ja perekonnanimi ning aadress. Mitteamatöörmängijaga saab lepingu sõlmida üksnes jalgpalliklubi. Mitte ükski teine juriidiline isik ei või mängijaga lepingut sõlmida xxxx EJL-i ja/või FIFA kirjaliku nõusolekuta.
6. Lepingus määratletakse konkreetne lepingu jõustumise kuupäev (päev/kuu/aasta) ja lõppemise kuupäev (päev/kuu/aasta). Lisaks võidakse määratleda selles klubi ja mängija võrdväärne õigus lepingu tähtaega varem pikendada ja/või lühendada. Lepingu ühepoolne lõpetamine peab olema põhjendatud (õiguslik alus). Õigusliku alusena tuleb viidata FIFA eeskirjadele mängijate staatuse ja üleminekute kohta.
7. Vajaduse korral tuleb ära märkida ka teised läbirääkimistesse või lepingu sõlmimise protsessi kaasatud isikud (nt alla 18-aastase mängija lapsevanem/hooldaja, mängija seadusjärgne esindaja, mängija litsentseeritud agent, xxxx xx).
2. Lepinguline suhe
1. Leping peab sisaldama Eesti Vabariigi vastavate seaduste kohustuslikke sätteid.
2. Leping peab sisaldama sätteid lepinguosaliste õiguste ja kohustuste kohta. Lepinguga seotud lisalepingud ja lepingu täiendused/parandused tuleb EJL-is registreerida sarnaselt lepinguga.
3. Klubi kohustused
1. Lepingus määratletakse klubi kohustused mängija ees järgmiselt.
2. Lepingus määratletaks klubi finantskohustused, mille hulka kuuluvad muu hulgas:
a) xxxx, stipendium jm tasud (regulaarne, kuupalk, nädalapalk, tulemuspõhine);
b) muud tasud (preemiad, tasu kogemuste eest, rahvusvahelised etteasted);
c) muud lisatasud (mittefinantsilised, näiteks auto, majutus jne);
d) sotsiaalmaks, v.a Eesti Vabariigi Töölepingu seaduse alusel sõlmitud lepingu korral;
e) tervisekindlustus õnnetusjuhtumite/traumade puhul.
3. Lepingus peab olema määratletud kõikide summade vääring, suurus ja maksetähtaeg (näiteks iga kuu lõpuks).
4. Lepinguga reguleeritakse ka klubi tuludes toimuvate suurte muutuste (nt edasipääs/väljakukkumine) finantsilist mõju.
5. Noormängijate puhul tagatakse lepinguga, et mängijal on õigus jätkata oma (jalgpalliga mitteseotud) haridust (koolikohustus). See võib kehtida ka jalgpallile järgnevaks karjääriks (pärast mitteamatöörmängija karjääri lõpetamist) valmistumise puhul.
6. Klubi ja mängija lepivad kokku maksude maksmise kooskõlas seadustega.
7. Lepingus määratakse kindlaks tasuline puhkus.
8. Leping sisaldab sätteid inimõiguste kaitse kohta (nt mängija sõnavabadus) ja mängija mittediskrimineerimise kohta.
9. Lepingus antakse ülevaade klubi tervise- ja ohutuspoliitikast, sh kohustuslik kindlustuskate mängijale haigestumise ja õnnetuste korral. Leping hõlmab ka dopingu kasutamise keeldu.
10. Klubid kohustuvad täitma EJL-i, FIFA ja UEFA põhikirju, juhendeid, direktiive ning nende alusel ja nendega kooskõlas vastu võetud otsuseid.
4. Mängija kohustused
1. Lepingus määratletakse kõik mängija kohustused klubi ees. Need kohustused on järgmised:
a) xxxxxx osalemise korral anda endast parim;
b) osaleda treeningutel xx xxxxx ettevalmistuses treeneri juhiste kohaselt;
c) järgida tervislikke eluviise xx xxxxx ennast füüsilises tippvormis;
d) järgida klubi ametiisikute juhiseid ja käituda nendele vastavalt;
e) osaleda klubi üritustel (nii spordi- kui ka reklaamiüritustel);
f) täita klubi eeskirju (sh vajaduse korral klubi distsiplinaarmäärust, millest teda on õigel ajal enne lepingu allkirjastamist teavitatud);
g) käituda mängudesse ja treeningutesse kaasatud inimestega sportlaslikult, õppida tundma Mängureegleid ja järgida neid ning aktsepteerida mänguga seotud ametiisikute otsuseid;
h) hoiduda osalemast teistes jalgpalliga seotud ja mitteseotud tegevustes ning võimalikes ohtlikes tegevustes, mida klubi ei ole eelnevalt heaks kiitnud ja mis ei ole klubi kindlustusega kaetud;
i) xxxxx klubile kuuluvat vara heas xxxxxx xx tagastada see pärast lepingu lõppemist;
j) teavitada klubi viivitamata haigustest või õnnetustest xx xxxxx xxxxx xxxx enne, kui sellest on teavitatud klubi arsti (v.a hädaolukorras), ning esitada töövõimetuse korral arstitõend;
k) läbida klubi arsti nõudmise korral korrapärane arstlik läbivaatus xx xxxxx vajalikku ravi;
l) mitte tuua klubile ega jalgpallile halba mainet (nt väljaütlemistega meedias);
m) mitte mängida hasartmänge ega tegeleda sellesarnase tegevusega jalgpalliga seoses.
2. Mängija järgib EJL-i, FIFA ja UEFA põhikirju, juhendeid, direktiive ning nende alusel ja nendega kooskõlas vastu võetud otsuseid.
5. Mängija kohta koostatud audiovisuaalsete ja visuaalsete materjalide kasutamine
Klubi ja mängija peavad omavahel kokku leppima mängijate kohta koostatud audiovisuaalsete ja visuaalsete materjalide kasutamises.
6. Mängija laenule andmine
Klubi ja mängija peavad mõlemad olema nõus mängija laenule andmisega teisele klubile vastavalt käesoleva korra artiklile 16.
7. Distsiplinaareeskirjad ja karistuste vaidlustamine
1. Klubi kehtestab kirjalikult klubisisesed distsiplinaareeskirjad koos sanktsioonide/karistuste ja vajalike menetluskordadega, millest mängija peab kinni pidama. Klubi on kohustatud reegleid mängijale selgitama.
2. Kui mängija rikub ükskõik millist oma lepingujärgset kohustust, võib klubi olenevalt rikkumise raskusastmest tema suhtes rakendada erinevaid distsiplinaareeskirjadega ette nähtud karistusi.
3. Mängijal on õigus karistus vaidlustada.
8. Doping
1. Mängija ja klubi kohustuvad täitma kõiki asjakohaseid jalgpalliasutuste dopinguvastaseid eeskirju.
2. Dopinguks nimetatakse keelatud ainete nimekirjas olevate ainete tarvitamist ja keelatud meetodite nimekirjas olevate meetodite kasutamist.
3. Doping on keelatud. Kõik, kes kasutavad ebaseaduslikke aineid või õhutavad mingil moel teisi dopingule, antakse üle EJL-i või UEFA distsiplinaarorganitele.
4. Klubi xxxxx xxxxxx õiguse kasutada dopingus süüdi mõistetud mängija vastu xx xxxx meetmeid, lähtudes samas põhimõttest, mis käsib iga juhtumit vaadelda eraldi.
9. Vaidluste lahendamine
1. Lepingus nähakse ette vaidluste lahendamise kord lepingus sätestamata jäänud küsimuste suhtes.
2. Mängija ja klubi kohustuvad järgima kõikides lepingutest tulenevates vaidlustes EJL-i mängijate staatust ja üleminekuid reguleerivas korras ning muudes EJL-i dokumentides ette nähtud vaidluste lahendamise korda; vaidlusalases küsimuses lõpliku (viimase astme) lahendi saamiseks, samuti nende Eesti- siseste jalgpallialaste vaidluste korral, mille lahendamiseks puudub EJL-il pädevus, mitte pöörduma tavakohtusse, xxxx edastama küsimuse lahendamiseks sõltumatule, erapooletule, Eesti seaduse alusel asutatud ja Eestis tegutsevale jalgpallialasele vahekohtule, tunnustades vahekohtu otsust lõplikuna ja kohustudes seda tingimusteta täitma.
10. Jalgpalli reguleerivad dokumendid
1. Jalgpalli reguleerivad dokumendid on FIFA, konföderatsioonide ja jalgpalliliitude põhikirjad, juhendid, direktiivid ning nende alusel ja nendega kooskõlas vastu võetud otsused.
2. Klubi ja mängija peavad järgima kõiki jalgpalli reguleerivaid dokumente kinnitades xxxx xxx allkirjadega.
3. Klubi ja mängija on teadlikud, et jalgpalli reguleerivad dokumendid võivad aeg- ajalt muutuda.
11. Lõppsätted
1. Klubi ja mängija peavad kokku leppima järgmiste lõppsätete sisus:
a) kohaldatavad õigusaktid;
b) vaidluste lahendamine;
c) algversioon, juhul kui leping tõlgitakse (juhul, kui kasutatakse enam xxx xxxx keelt);
d) nõuetekohaselt allkirjastatud lepingu konfidentsiaalsus;
e) ühe sätte kehtetus ei mõjuta ülejäänud lepingu kehtivust;
f) lepingusätete tõlgendamine peab olema kindlaks määratud (nt kes vastutab);
g) lepingu koopiate arv ja isikud, kellele need antakse;
h) lepingu lahutamatuks osaks olevate ja mängijale antavate lisade loetelu;
i) lepingusse muudatuste tegemine, selle täiendamine või selle osade kustutamine on kehtiv üksnes siis, kui see on kirjalik.
2. Lepinguosalised lepivad kokku asjakohastes lisades (mida mõlemad lepinguosalised kohaldavad ja millele mõlemad on allkirja andnud).