ERALDISE KASUTAMISE LEPINGU NR 4-7/125 MUUTMISE KOKKULEPE NR 4-7/1251

Tallinn,

Eesti Vabariik, Justiitsministeeriumi kaudu, registrikood 70000898, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn, keda esindab seaduse ja põhimääruse alusel xxxxxxxx Xxxxx Xxxx (edaspidi nimetatud

„Eraldiseandja“), ja

Xxxxxxx Xxxxxx Instituut, registrikood 70006292, asukoht Hiiu 42, 11619, Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Xxxxxx Xxxxxx (edaspidi nimetatud „Eraldisesaaja“ või „TAI“),

edaspidi koos nimetatud „Pooled“ xx xxxxxx „Pool“,

leppisid kokku Poolte vahel 30.12.2016 sõlmitud eraldise kasutamise lepingu nr 4-7/226 (edaspidi nimetatud „Leping“) muutmises alljärgnevalt:

1. Muudetakse Lepingu punkti 2 ja sõnastatakse see järgnevalt:

„2. Eraldise kasutamise lõpptähtpäev on 30.12.2019 ning aruandeperioodid on järgmised: 2.1. 30.12.2016 – 31.07.2017;

2.2. 1.08.2017 – 31.12.2017;

2.3. 01.01.2018 - 30.09.2018;

2.4. 01.10.2018 - 31.12.2018.

2.5. 1.01.2019 – 30.4.2019;

2.6. 1.05.2019 – 30.09.2019;

2.7. 1.10.2019 – 31.12.2019.“.

2. Muudetakse Lepingu punkti 4.3 ja sõnastatakse see järgnevalt:

„4.3. Eraldisesaaja piloteerib Programmi kuni 200 (kahesaja) isiku seas.“.

3. Muudetakse Lepingu punkti 5.2 ja sõnastatakse see

„5.2. Eraldisesaaja esindajaks Xxxxxxx täitmisega seotud küsimustes on Xxxxx Xxxxx, 6593 826, e- post xxxxx.xxxxx@xxx.xx.“.

4. Muudetakse lepingu xxxx 1 „Eraldise kasutamise kirjeldus“ ning loetakse see õigeks käesoleva kokkuleppe lisas 1 toodud sõnastuses.“.

5. Jätta Xxxxxxx ülejäänud punktid muutmata.

6. Leping jõustub selle allkirjastamisest xxxxxx Xxxxx poolt.

7. Leping allkirjastatakse digitaalselt.

Eraldiseandja Eraldisesaaja

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Xxxxx Xxxx Xxxxxx Xxxxxx

Justiitsministeeriumi xxxxxxxx Xxxxxxx Xxxxxx Instituudi direktor

Tel:	0000 000	Tel:	000 0000
Faks:	6208 109	Faks:	631 1735
E-post:	xxxx@xxxx.xx	E-post:	xxx@xxx.xx

XXXX 1: ERALDISE KASUTAMISE LEPINGULE NR 4-7/226

ERALDISE KASUTAMISE KIRJELDUS

1. ERALDISESAAJA ANDMED

1) nimi ja juriidiline vorm: Xxxxxxx Xxxxxx Instituut

2) registrikood: 70006292

3) postiaadress: Hiiu 42, 11619 Tallinn

4) arvelduskonto number, pank: XX000000000000000000, AS SEB PANK

5) telefon, e-post: 000 0000, xxx@xxx.xx

2. PROJEKTIJUHI ANDMED

1) nimi: Xxxxx Xxxxx

2) telefon, e-post: 0000000; xxxxx.xxxxx@xxx.xx

3. PROJEKTI KIRJELDUS

1) projekti nimetus;

VALIK

Lühisekkumine ja raviteenus politsei ja/või prokuratuuri poolt identifitseeritud ja vabatahtlikult pöördunud kanepitarvitajatele.

Projekti nimi rõhutab inimese enda vastutust oma käekäigu ja tuleviku ees. Kuigi projekti raames toimub isikute nõustamine, juhendamine ning toetamine, tuleb enda elu puudutavad otsused vastu xxxxx xxxx poolt.

2) projekti elluviimise koht (omavalitsus või omavalitsused);

Eesti Vabariik

3) projekti partnerid (nimetus, registrikood, postiaadress, esindaja xxxx xxxx e-xxxxx xx telefoniga);

1. Põhja prefektuur; 70008747; Xxxxx xxx 000, 00000, Xxxxxxx; Prefekt Xxxxxxxx Xxxxx xxxxx@xxxxxxxx.xx;

Kontakt: Xxxxxxx-Xxxx Xxxxxxxxx, Xxxxxxx-Xxxx.Xxxxxxxxx@xxxxxxxx.xx, 612 3116.

1.1. Kesklinna politseijaoskond,

1.2. Xxx-Xxxxx politseijaoskond,

1.3. Xxxxx-Xxxxx politseijaoskond.

Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH); 90006399; J. Xxxxxxx xxx 00, 00000, Xxxxxxx; xxxx@xxxxxxxxxxxxxxx.xx;

Kontakt: Ants Kask, Xxxx.Xxxx@xxxxxxxxxxxxxxx.xx, 617 2572.

3) projekti eesmärk – määratleda lühidalt ja konkreetselt projekti xxxxxx eesmärk. Projekti eesmärk peab olema saavutatav projektis kavandatud tegevuste kaudu. Kui projekti üldise eesmärgi saavutamiseks on seatud alaeesmärgid, siis anda ülevaade ka nendest (kuni 1000 tähemärki);

Eesmärk:

Projekti eesmärk on pakkuda lühisekkumist xx xxxxx vajalikke toetavaid raviteenuseid politsei ja/või prokuratuuri poolt identifitseeritud ja vabatahtlikult pöördunud kanepitarvitajatele (kes võivad samaaegselt tarvitada ka alkoholi xx xxxxx uimasteid).

Selle tulemusena:

• on läbi viidud lühisekkumine ja/või suunatud ravile kuni 200 isikut,

• uimastitarvitajad saavad nõustatud kanepitarbimise kahjulikest mõjudest ja tagajärgedest (lühisekkumine),

3) projekti taust – kirjeldada, kuidas aitavad valitud tegevused projekti eesmärke saavutada (kuni 3000 tähemärki);

Eestis on elu jooksul narkootikume tarvitanud hinnanguliselt ligi 20% rahvastikust ning see ei ole aastatega oluliselt muutunud (2015. a 17%, 2013. a 19%). Kõige kõrgem on narkootikumide tarvitajate osakaal vanuserühmas 18-34 ning peamine tarvitatav aine on kanep.1 Kanepi regulaarsetest tarvitajatest tekib igal 6-ndal kanepi tarvitamise xxxxx, xxxx 10-ndal sõltuvus.2

Kuigi nii väärteo- kui kriminaalmenetluse raames on tänaseks olemas võimalus suunata inimene karistuse asemel tema vabatahtlikul nõusolekul sotsiaalprogrammi, on seda võimalust kasutatud xxxx. Põhjuseks on teadmatus, millised on sobilikud programmid, ning sobivate teenuste vähesus.

Antud projekti raames viiakse läbi mitmeid kohtumisi ning teabeüritusi, et selgitada ametnikele erinevate osapoolte võimalusi, töötatakse välja ning viiakse läbi narkoainete tarvitamise riskitest (nt DUDIT) ning lühisekkumine kuni 200 kanepi tarvitajale. Selle tulemusel paraneb isikute sotsiaalne toimetulek ning väheneb riskikäitumine.

4) sihtrühm – isikud, kellele projekti tegevused on suunatud xx xxxxx käitumist soovitakse projektiga mõjutada. Määratleda tuleb sihtrühma minimaalne suurus, xxxxx osas projekt läbi viiakse. Kirjeldada tuleb sihtgrupi potentsiaalset suurust, olukorda ning vajadusi projekti tööpiirkonnas. Vajadusel võib eristada sihtgruppe lähtuvalt Teenusele jõudmise alusest (vabatahtlikud ning karistuse alternatiivina Teenusele jõudnud isikud), (kuni 3000 tähemärki);

Projekti sihtrühmaks on alates 18a isikud, kes on toime pannud narkootikumide alase süüteo. Projekti raames xxxxx lühisekkumise ja/või suunatakse ravile kuni 200 isikut. Neist 75% on suunatud teenusele politsei või prokuratuuri poolt karistuse alternatiivina.

2015. aastal registreeriti Põhja prefektuuri teenistusterritooriumil 977 isikut, vanuses 18-34 e.a, kes panid toime narkoväärteo. Seeläbi on potentsiaalne abivajajate hulk hinnanguliselt 1000 inimest aastas.

Antud projekti raames väljatöötatud lühisekkumist kaalutakse eelkõige isikute puhul, kellel pole väljakujunenud sõltuvust narkootikumidest (registreeritud süütegude arv ja isiku ütlused).

Politseil või prokuratuuril on kohustus enne isiku teenusele suunamist ja väärteomenetluse lõpetamist veenduda, et isik ei ole rohkem xxx xxxxx korral karistatud narkoväärteo eest. Lühisekkumisele suunatakse isikud, kes on näidanud üles soovi xx xxxxx muuta enda käitumist ning aru saanud oma süüteost. Suunata võib isikut, kes enda kinnituse kohaselt ei ole läbinud võõrutust või rehabilitatsiooniteenust (mis viitab sõltuvusele muudest ainetest, ennekõike opioididest, ja eeldab alternatiivset lahendust). Programmi pakkumisel ei tohi isikut survestada või hirmutada karistusega, kuna sellisel juhul ei oleks programm mõjus.

1 Avaliku arvamuse ja riskikäitumise uuring 2015, xxxxx://xxx.xxxxxxxx.xx/xx/xxxxxxx/xxxxxxxxxxxxxx-xxxxxx.xxx

2 Hasin DS, Xxxx XX, Xxxxxxxx XX, et al. Prevalence of Marijuana Use Disorders in the United States Between 2001-2002 and 2012-2013. JAMA Psychiatry. 2015;72(12):1235-1242. doi:10.1001/jamapsychiatry.2015.1858.

5) projekti tegevused – kirjeldada projekti peamisi tegevusi ning seejuures kasutatavaid meetodeid. Kirjeldus peab andma projekti hindajale ülevaate nendest tegevustest, millega püütakse määratletud probleeme lahendada ja eesmärke saavutada (kuni 4000 tähemärki);

I etapp: projekti ettevalmistamine

• narkoainete tarvitamise riskitesti väljatöötamine (instrumendi tõlkimine ja toimetamine),

• lühisekkumise ja/või raviteenuse kirjelduse koostamine (juhisdokument) - kuna hetkel Eestis vastavat teenust xx xxxxxx, töötatakse täpne teenuse sisu välja projekti käigus,

• projekti osapoolte rollide läbirääkimine ning vajadusel lepingute sõlmimine ja/või koostöö kokkuleppe kooskõlastamine projekti läbiviimiseks (sh Tervise Arengu Instituudi ja SA PERH vahel sõlmitud lepingu muutmine),

• kohtumiste ja ümarlaudade läbiviimine ühiste seisukohtade kujundamiseks (minimaalselt 6 kohtumist),

• programmi läbiviijate koolitamine sh osalemine rahvusvahelistel kohtumistel.

II etapp: tegevuste elluviimine

• Teenuseosutajaga (MTÜ Peaasjad Nõustamine) lepingu sõlmimine.

• Veebilahenduse loomine riskitesti täitmiseks – lahendus xxxxx.xx uuendatud kodulehel,

• narkoainete tarvitamise riskitesti rakendamine

o Kõikidele projektis osalejatele viiakse läbi narkoaine tarvitamise riskitest. Selle abil selekteeritakse välja, kas tegemist on narkootikumide tarvitamise, kuritarvitamise või sõltuvuse kahtlusega. .

o Lühisekkumise ja /või ravile suunamine kuni 200 inimesele

o Sõltuvusele viitavate näitajatega isik suunatakse teise etappi ehk viiakse läbi täishindamine. Juhul, kui isikul diagnoositakse sõltuvushäire, suunatakse ta riiklikule raviteenustele.

III etapp: jälgimine ja järelkontroll

• Monitooring ja hindamine

o Juhul, xxx xxxx ei ilmu programmi ning ei ole sellest eelnevalt teada andnud või selle järgselt esitanud mõjuvaid põhjuseid puudumiseks, annab sellest teenuseosutaja politseile või prokuratuurile teada.

• Iga tegevus ning selle mõju dokumenteeritakse. Lühisekkumise läbiviimisel koostatakse hinnang selle kohta, kas xx xxx palju on muutunud sekkumise läbinud isiku hoiakud, motivatsioon ja käitumine. Sekkumise efektiivsust hinnatakse järgmiselt: 1) viiakse läbi lühisekkumise saanutele 6 kuud xxxxx sekkumist veebi põhine küsitlus 2) xxxx narkootikumideta püsitud aja pikkus vastavalt isiku tagasisidele sekkumisele järgneva kuue kuu jooksul

IV etapp: Hindamine ja lõpparuande koostamine

• Lõppraport, milles tuuakse välja koondandmed sekkumise läbinud isikute kohta ning

tulemused. Lisaks tehakse ettepanek, kuidas oleks mõistlik antud lühisekkumisega riigi üleselt edasi liikuda (Tervise Arengu Instituut).

• Lõppseminari või infopäeva läbiviimine, mille käigus tutvustatakse tulemusi projekti partneritele ning teistele huvitatud osapooltele (ca 50 osalejat).

6) kasusaaja vaade – kirjeldada pakutava Teenuse läbimist vähemalt kahe tüüpjuhtumi (sealhulgas esmatarvitaja ja sõltlane) näitel, tuues välja tegevuste eesmärgi, Teenusele jõudmise faasi, läbitavate tegevuste kogemise ning Teenuse lõppemise faasi. Iga tegevuse juures xxxx xxx projektipartner, kellega isik antud etapis kokku puudub (kuni 5000 tähemärki);

Juhtumi xxxx xx lahendus (juhtum nr 1)

1) Politsei tabab 19-aastase isiku, kellel on kanepi tarvitamise tundemärgid.

2) Politseiametnik viib läbi esmased menetlustoimingud, sh narkokiirtesti ja kontrollib isiku tausta. Xxx xxxx ei ole varasemalt narkoväärtegusid toime pannud, või on toime pannud narkoväärteo kuni kahel korral, viib politseiametnik temaga läbi motiveeriva vestluse ja pakub isikule võimalust karistuse asemel osaleda projekti poolt väljatöötatud programmis.

3) Isiku nõusoleku korral viib politseiametnik läbi menetlusealuse isiku ülekuulamise ja edastab talle kutse ilmuda politseijaoskonda kokkuleppe sõlmimiseks.

3.1 Kui kiirtesti tulemus on negatiivne, aga isikul on joobetunnused, toimetatakse ta politseijaoskonda uriiniproovi tegemiseks. Uriiniproovi tulemuse saabumiseni on isik nn ootel.

3.2 Kui kiiresti tulemus on positiivne, jätkuvad tegevused p. 4 väljatoodu kohaselt.

4) Politseijaoskonnas selgitatakse isikule karistuse alternatiivina programmis osalemise võimalust ja tingimusi.

4.1 Juhul, xxx xxxx on nõus programmis osalema, koostab politseiametnik menetlusaluse isiku nõusoleku kaks xxxx xxxxx kuud kestvas programmis osalemise kohta. Ametnik edastab infoteatise teenuse osutajale hiljemalt kolme tööpäeva jooksul süüteo toimepannud isiku nõusoleku andmisest programmis osalemise kohta. Isiku allkiri võetakse järgmistele dokumentidele: nõusolek programmis osalemiseks; programmi raames isikuandmete töötlemiseks; nõusolek toimepandud väärteo kohta; nõusolek karistuse täitmisele pööramiseks programmi nõuete mittetäitmise korral.

4.2 Juhul, xxx xxxx ei ole nõus programmis osalema, viiakse menetlus lõpuni vastavalt seaduses ette nähtule.

5) Menetleja kinnitab kolme tööpäeva jooksul isiku programmi suunamise ning edastab teenuse osutajale ettenähtud kontaktile info isiku kohta. Programmis osalemise info lisatakse MIS infosüsteemis väärteomenetluse lahendi lahtrisse selgitusena ning juhtumi ning juhtumi all olevasse haldusmenetlusse lisatakse koostatud dokumendid sotsiaalprogrammis osalemise kohta.

6) Menetlusalune isik võtab ise ühendust programmi läbiviijatega vastavalt politseiametniku poolt antud juhisele (telefoninumber) ning ütleb, et soovib programmis osaleda. Isikule antakse teada, kuhu ja millal ta minema peab ning xxxx xxxxx võtma (dokumendid).

7) Xxxx xxxxx lühisekkumise ja/või raviteenuse.

8) Teenuse läbiviija annab tagasiside programmi läbimise või katkestamise kohta menetlejale ametnikule.

Positiivse tulemuse korral jääb isik karistamata ning tal paranevad sotsiaalsed oskused ja motivatsioon narkootikumide tarvitamisest hoiduda.

7) projekti teostamise ajakava – kui projekt viiakse ellu etappidena, märkida etapid eraldi (kuni 3000 tähemärki);

I etapp: detsember 2016 – juuli 2017 II etapp: juuli 2017 – august 2019

III etapp: august 2019 – oktoober 2019 IV etapp: november – detsember 2019

8) projektimeeskonna kogemused – tutvustada projektijuhi varasemaid kogemusi projektide juhtimisel ja meeskonna liikmete kogemusi ja pädevust valdkonnas tegutsemisel (kuni 2000 tähemärki);

• Projektijuht (Xxxxx Xxxxx, Xxxxxxx Xxxxxx Instituut) -

• XXX xxxxx juhitud rahvusvahelise projekti "Empowering civil society and public health system to fight tuberculosis epidemic among vulnerable groups – TUBIDU" assisteerimise ja projektijuhtimise kogemus 2011-2014a. Projekti „Kainem ja tervem Eesti“ ALVALi (alkoholi liigtarvitamise varajane avastamine esmatasandi meditsiinis) algatamises osalemine 2015a. Erivajadustega laste nõustamine psühholoogina, mh nende tugiisikutega koostöö tegemine 2016-2018. Alates novembrist 2018 töötab TAI-s vanemspetsialistina ning ühe ülesandena vastutab VALIK programmi lühisekkumise arendamise eest.

• Projekti elluviija (Ants Kask, XX Xxxxx-Eesti Regionaalhaigla) – töötanud viimased xxxx aastat PERH-is kaksikdiagnoosiga patsientide päevaravi osakonna juhatajana (CV lisatud).

• Projekti koostööpartner (Kristel-Liis Kaunismaa, Põhja Prefektuur) – 20-aastane politseitöö kogemus, millest viimased 12 aastat koordineerinud Põhja prefektuuri ülest ennetustööd Harjumaal. Projekti “Puhas Tulevik” ellukutsuja ja koordineerija (CV lisatud).

9) projektipartnerite rollijaotus projektis – kirjeldada partnerite vastutust ja tegevusi projekti raames ning partnerite kaasatust projekti juhtimisse (kuni 2000 tähemärki);

1) Politsei- ja Piirivalveamet Põhja Prefektuuri Kristel-Liis Kaunismaa ülesandeks on koordineerida politseipoolseid projektiga seonduvaid tegevusi. Kaasata politseipoolne projektimeeskond,

nõustada politseijaoskondi. Osaleda koostöökohtumistel ja ümarlaudades.

2) Põhja prefektuuri politseiametnikud – esmane kontakt ja hinnang kliendi sobilikkusele projekti, taustainfo kogumine, menetlus xx xxxxx lõpetamine, vajadusel menetluse uuendamine. kontakt teenuse osutaja poolse esindajaga, tagasiside.

3) Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) – narkoainete tarvitamise riskitesti ja lühisekkumise väljatöötamine

10) projekti tulemuste mõõtmine – määratleda oodatav ja mõõdetav tulemus, analüüsida nii sihtrühma käitumisele avaldatavat mõju kui ka planeeritud tegevuste realiseerumist/mitterealiseerumist, xx xxxx välja sihtgruppi iseloomustavad näitajad, mida plaanitakse hinnata enne xx xxxxxx projekti tegevusi (kuni 4000 tähemärki);

Projekti tulemusel:

1. On valminud narkoainete tarvitamise riskitest. Instrument avaldatakse xxx.xxxxx.xx kodulehel ning on soovi korral kasutatav ka enda probleemide ulatuse hindamiseks.

2. Kuni 200 isikut on läbinud lühisekkumise ja/või ravi, mille tulemusel:

2.1. 50% lühisekkumise läbinud isikutest ei tarvita kanepit ega pane toime uut narkootikumidega seotud süütegu ühe aasta jooksul xxxxx programmi läbimist (aine tarvitamise test, küsitlustulemused, politsei statistika);

11) projekti jätkusuutlikkus - kirjeldada projekti jätkusuutlikkust ja kasutatavust projekti lõppedes

( kuni 3000 tähemärki).

Juhul, kui projekt on edukas ning täidab seatud eesmärgid, laiendab Tervise Arengu Instituut lühisekkumist üle Eesti vastavalt vajadustele ja võimalustele ning katab sellega seotud kulud riigieelarvest.

4. PROJEKTI EELARVE*

Projekti üldmaksumus	66082€
Justiitsministeeriumi toetus (JuM)	49968€
Omafinantseering (OF)	16114€				TAI OF moodustab kogu eelarvest 24%.
Kaasfinantseering (KF)					Projektiga kaasnevad administratiivkulud katavad projekti läbiviija ja partnerid oma eelarvest (ruumid, telefon, töövahendid).
Projekti eelarve kuluartiklite xxxxx	Kokku	JuM	XXX	XX	Selgitused
1. Palgafond kokku	12 864€		12 864€
1.1. Projektijuht	12 864€		12 864€		Projektijuhi ülesandeid täidab TAI töötaja. Hinnanguliselt kulub projekti läbiviimiseks 40 h kuus.
2. Programmi läbiviimisega seotud tegevuskulud	52 718€	49 968€	3250€
2.2. Koolitused	3 238€	3238€			Projekti meeskonna ja teiste projekti elluviimisesse kaasatud spetsialistide koolitused, sh rahvusvaheline väljaõpe (visiidid ja kohtumised Hispaanias, Portugalis jne). Kulu: lennupiletid, majutus, jms.
2.3. Koostöökohtumised partneritega	330€	330€			Vähemat 6 siseriikliku korralise koostöökohtumise läbiviimine projektipartnerite vahel. Ette nähtud kulud: kohvipauside kulu.
2.4. Trükised ja jaotusmaterjalid (nt infolehed)	1 750€		1 750€		Infolehed (ca 500), eesti xx xxxx keelsed, et anda kliendile info programmis osalemise kohta.
2.5. Narkoainete tarvitamise riskitesti läbiviimine, lühisekkumise ja /või ravi ning järelkontrolli läbiviimine (PERH)	46 400€	46 400€			Lühisekkumise ja/või xxxx xxxx 200 isikule 2 aasta jooksul vastavalt projekti raames välja töötatud teenuse kirjeldusele.
2.6. Narkoainete tarvitamise riskitesti väljatöötamine	1000€		1000€		Hindamisinstrumendile veebilahenduse loomine, mis pannakse üles uuele xxxxx.xx leheküljele ning mida on võimalik online kasutada.

2.7. Lõppseminari/ infopäeva läbiviimine	500€		500€
3. Administratiivkulud (üldkulud)				XX
Xxxx kokku	65 582€	49 968€	15 614€

* Jätta alles ainult read konkreetse projektiga seotud tegevuskulude kohta.

5. ÜLEVAADE SENISEST TEGEVUSEST

Kirjeldada taotleja ja projektipartnerite varasemat tegevust uimastitarvitajatega seoses (kuni 3500 tähemärki).

Tervise Arengu Instituut (TAI) on valitsuse asutatud teadus- ja arendusasutus, mis kogub, ühendab ja pakub erinevatest allikatest pärit usaldusväärset üleriigilist teavet Eesti rahvastiku tervise kohta. TAI missioon on luua xx xxxxxx teadmisi, et tõenduspõhiselt mõjutada tervist toetavaid hoiakuid, käitumist, poliitikat ja keskkonda eesmärgiga suurendada inimeste heaolu Eestis. TAI tegeleb rahvatervishoiu teadustöö ning tervise edenduse ja haiguste ennetusprogrammide ja -tegevuste väljatöötamise ning elluviimisega.

Nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise keskuse peamine eesmärk on narkomaania, HIV ja tuberkuloosi ennetamise tegevusplaanide elluviimine ning riiklike ja rahvusvaheliste koostööprojektide algatamine ja elluviimine.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) põhiülesanneteks on Euroopa välispiiri tagamine; kodakondsuse määratlemine, dokumentide väljastamine; turvalisus ja avalik kord riigi sees ning kuritegude menetlemine ja ennetamine. Politsei ülesandeks on ka süütegude ennetamine3, kui see ülesanne ei ole seadusega antud muu korrakaitseorgani pädevusse, ning avaliku korra kaitse korrakaitseseaduses sätestatud alusel xx xxxxxx.

Xxxxx prefektuur on ameti struktuuriüksus, mille tööpiirkond on Xxxxx maakond. Prefektuuri tegevusvaldkond on teiste ülesannete seas ka avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine ja avaliku korra rikkumise kõrvaldamine.4 Põhja prefektuuri eestvedamisel on käivitatud projekt ”Puhas tulevik”, mille põhiolemuseks on alaealistele väikses koguses narkootikumide omamise või tarvitamise eest karistuse asemel alternatiivi otsimine. Peamiselt tegeleb juhtumiga edasi KOV lastekaitse, vastavalt võimalustele leitakse teenuseid alaealiste tarbimisharjumiste muutmiseks ja lõpetamiseks.

XX Xxxxx-Eesti Regionaalhaigla (PERH) on Eesti tipphaigla, mille põhiväärtused on patsiendikesksus, professionaalsus, uuendusmeelsus ja meeskonnatöö. Regionaalhaiglas töötab patsientide heaks enam kui 3900 inimest – arstid, õed, hooldajad, spetsialistid. Arste on üle 500, haiglas praktiseerib pidevalt ka enam xxx xxxx arsti-residenti. Tegemist on seitsmest kliinikust ning 32 erialakeskusest koosneva kõrgema etapi haiglaga. Regionaalhaigla pakub sarnaselt Euroopa ülikoolihaiglatega raviteenust kõigil arstlikel erialadel, v.a silmakirurgia ja sünnitusabi.

Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik on Eesti suurim psühhiaatrilist abi andev raviasutus. Kliiniku moodustavad statsionaar üheksa osakonnaga ja psühhiaatriapolikliinik, mille koosseisu kuulub ka vaimse tervise uurimise kabinet. Neist üheksast osakonnast üks on kaksikdiagnoosiga patsientide päevaravi osakond, mis võimaldab integratiivravi ja rehabilitatsioonivõimalust nendele patsientidele, kel lisaks psühhiaatrilisele haigusele esineb kaasuv uimastite kasutamise xxxxx (kaksikdiagnoos).

Kaksikdiagnoosiga patsientide päevaravi osakonna põhilise lähtekohana arvestatakse ravivajaduse heterogeenusega ja iga üksiku patsiendi iseärasustega. Õigeaegseid ja asjakohaseid sekkumisi rakendades püütakse tõhustada psüühikahäirega patsiendi toimetulekut, saavutada tema taaslülitumine ühiskonda ja ennetada haiguse uusi ägenemisi, vältida uimastite tarvitamist ning nakkushaiguste levikut. Selleks rakendatakse võimaluste piires kõiki tõenduspõhiseid meetodeid, sh individuaalset ja grupiteraapiat, samuti kaasatakse raviprotsessi patsiendi pere.

3 Politsei- ja Piirivalve seadus, § 3 lg 1 p 1

4 Põhja prefetkuuri põhimäärus § 4 lg 2