TR 20071
Reisikindlustuse tingimused
TR 20071
if p&c insurance as. äriregistri kood 10100168
Sisukord
Kindlustuse eesmärk 1
Kindlustuslepinguga seotud isikud 1
Kindlustuskaart 2
Xxxx 2
Kindlustuse kehtivusaeg. 2
Kindlustuse kehtivuspiirkond 3
Kindlustuse kehtivus sportimisel 3
Spordialade riskiastmed 3
Kindlustuse kehtivus tööl ja teenistuses 4
Meditsiiniabi kindlustus 4
Meditisiiniabi kindlustuse välistused 6
Reisitõrke kindlustus 6
Reisitõrke kindlustuse välistused 8
Pagasikindlustus 8
Pagasikindlustuse välistused 10
Õigusabi kindlustus. 10
Üldised välistused 10
Kindlustusvõtja kohustused kahjujuhtumi korral 11
Kindlustushüvitise taotlemiseks vajalikud tõendid 11
Kindlustussumma 12
Kindlustushüvitis 12
Kindlustustuslepingu dokumendid ja tingimuste kohaldamine 13
Kindlustusandja kohustus teavitada kindlustusvõtjat 13 Teadete saatmine 13
Lepingu lõpetamine 13
Erikokkulepete tabel 13
Hüvitislimiitide tabel 14
Kindlustuse eesmärk
1. Erakliendi reisikindlustuse eesmärk on kindlustada kindlustuslepinguga piiritletud ulatuses kahju, mis tekib seoses reisimisega Eestist teise riiki ja tagasi. Kindlustuskaitsed (meditsiiniabi kindlustus, paga- sikindlustus, reisitõrke kindlustus, õigusabi kind- lustus), mille osas kindlustus kehtib, märgitakse kindlustuspoliisile.
2. Xxx xxxxx alguspunkt on väljaspool Eestit (sh reisi- mine välismaalt Eestisse), kohaldatakse käesolevate kindlustustingimustega ette nähtud kindlustuskait- set ainult juhul, kui kindlustuspoliisile on nii eraldi märgitud.
3. Käesolevaid kindlustustingimusi kohaldatakse mootorrattareisidele üksnes juhul, kui kindlustus- poliisile on nii eraldi märgitud.
ALALISELT TEISE RIIKI ELAMA ASUMINE: ÜHE AASTA REEGEL
4. Käesolevate kindlustustingimuste alusel ei hüvitata kahju, mis on seotud alaliselt teise riiki elama asumise- ga või alaliselt teises riigis elamisega (sh alaliselt teises riigis elava isiku ravikulud).
5. Kui kindlustatu on väljaspool Eestit viibinud üle ühe aasta (sh elanud, töötanud, reisinud), loetakse käesole- vate kindlustustingimuste tähenduses, et ta on teise riiki elama asunud.
6. Eelmises punktis toodud lihtsat ühe-aasta-reeglit kohaldatakse sõltumata sellest, kas ja kuidas on õigus- aktidega reguleeritud isiku maksukohustused, koda-
kondsus, elukoha või aadressi registreerimine, elamis- luba või tööluba.
Näide 1. Kindlustusvõtja viibib seoses õpingutega teises rii- gis 8 kuud järjest. Käesolevate kindlustustingimuste tähenduses on tegemist reisiga.
Näide 2. Kindlustusvõtja kolib seoses tööülesannetega Rumeeniasse, xxx xx viibib 18 kuud järjest. Tege- mist ei ole reisiga käesolevate kindlustingimuste tähenduses.
Kindlustuslepinguga seotud isikud
7. Kindlustusvõtja on isik, kes on sõlminud If P&C Insurance AS-iga (kindlustusandja) kindlustusle- pingu.
8. Kindlustatud isik (edaspidi ka „kindlustatu“) on kindlustuspoliisile märgitud kuni 80-aastane xxxx, xxxxx tervis, xxxxx, kulud või rahalised kohustused on kindlustatud.
9. Xxxxxxxxxxxx vastutab järgmiste isikute käitumise eest: kindlustatu, kindlustatuga koos elavad pere- konnaliikmed, kindlustatud vara seaduslik valdaja, samuti isik, kellele seaduslik valdaja on valduse vaba- tahtlikult üle andnud. Kindlustusvõtja peab eel- nimetatud isikutele selgitama kindlustuslepingust tulenevaid nõudeid.
1
Reisikindlustuse tingimused TR 20071
10. Kui eelmises punktis nimetatud isikud ei ole kind- lustuslepingu nõudeid täitnud, siis loetakse, et kind- lustusvõtja on lepingut rikkunud.
Kindlustuskaart
11. Kindlustusvõtja soovil edastab kindlustusandja kind- lustusvõtjale kindlustuskaardi(d) või voldiku(d) xxxxx- xxxx kindlustatute arvule. Kindlustuskaardil või voldi- kul on üksnes informatiivne tähendus: sellel on toodud kontaktandmed, kuhu kahjujuhtumi korral pöörduda, samuti on kahjukäsitluse hõlbustamiseks kindlustus- kaardile märgitud kindlustuspoliisi number.
12. Kindlustuskaart või voldik ei ole kindlustuspoliis ega muu tõend kindlustuse kehtivuse kohta.
Xxxx
13. Reisiks loetakse kindlustatu reisimist Eestist teise riiki eesmärgiga viibida seal ajutiselt. Xxxxxxx ei loeta kindlustatu alalist teise riiki elama asumist või alali- selt teises riigis elamist.
REISI ALGUS
14. Reisi alguspunkt asub Eestis.
15. Reisi alguseks loetakse kindlustatu sisenemist regu- laarliini transpordivahendisse (lennuk, rong, buss, laev), millega ta kavatseb Eestist lahkuda.
16. Kui kindlustatu lahkub Eestist transpordivahendi- ga, mis ei ole regulaarliini transpordivahend (auto, tellitud xxxx), jalgsi või jalgrattaga loetakse reisi alguseks Eesti piiripunkti läbimist.
REISI SIHTPUNKT JA TRANSIITPUNKT
17. Reisi sihtpunkt on koht väljaspool Eestit, kuhu jõud- mine on reisi eesmärgiks. Reisi transiitpunkt on koht väljaspool Eestit, mille kaudu kindlustatu reisib järg- misesse transiitpunkti, reisi sihtpunkti või Eestisse.
18. Kui ei ole võimalik määrata, kas tegemist on siht- punkti või transiitpunktiga, loetakse, et tegemist on transiitpunktiga (nt ringreiside korral).
Näide 1. Kindlustatu reisib laevaga Helsingisse. Helsingi on reisi sihtpunkt.
Näide 2. Kindlustatu reisib Helsingi kaudu Kairosse. Kai- ro on reisi sihtpunkt, Helsingi transiitpunkt.
Näide 3. Kindlustatu reisib Euroopas, külastades Riiat, Vilniust, Varssavit, Berliini, Frankfurti, Stockholmi ja Helsingit. Kuivõrd ühte kindlat sihtpunkti ei ole, loetakse kõik linnad transiitpunktideks.
XXXXX XXXX
19. Xxxxx xxxx-punkt on Eestis. Xxxxx lõpuks loetakse kindlustatu saabumist Eesti piiripunkti.
20. Pagasikindlustuses loetakse reisi lõpuks xxxxx, mil transpordiettevõte annab pagasi kindlustatule Eestis üle või teeb pagasi kindlustatule Eestis kättesaadavaks.
Kindlustuse kehtivusaeg
21. Kindlustus (v.a reisitõrke kindlustus) kehtib ainult nende juhtumite suhtes, mis leiavad aset kindlustus- perioodi jooksul toimunud reisi ajal.
22. Kindlustusandjal ei ole kohustust maksta kindlus- tushüvitist nende juhtumite eest, mis on toimunud pärast kindlustusperioodi lõppu. Kindlustusperiood märgitakse kindlustuspoliisile.
23. Kindlustusperiood ei tohi olla lühem reisi kestvu- sest, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui kindlustatu on juba enne kindlustuslepingu sõlmimist Eestist
lahkunud, peab kindlustusvõtja sellest kindlustus- andjale kindlustuslepingu sõlmimisel teatama.
24. Reisikindlustuses tagasiulatavat kindlustuskaitset ei ole.
25. Meditsiiniabikindlustus, pagasikindlustus ja õigusabi kindlustus ei kehti enne reisi algust ega pärast reisi lõppemist.
26. Reisitõrke kindlustus ei kehti pärast reisi lõppemist. Enne reisi algust kehtib reisitõrke kindlustus punk- tides 29–31 toodud tingimustel.
KAHE PÄEVA REEGEL REISITÕRKE KINDLUSTUSES
27. NB! Kindlustusandja soovitab sõlmida xxxxx- xxxxx kindlustust sisaldava lepingu võimalikult varakult enne reisi algust!
28. Reisitõrke kindlustus ei kehti kahel kindlustuspo- liisi väljastamisele järgneval päeval, kui reisitõrke põhjuseks on:
28.1. kindlustatu või tema abikaasa, elukaaslase, lapse, vanema, vana-vanema, lapselapse, venna, õe, ämma, äia, väimehe, minia ootamatult tekkinud eluohtlik seisund, xxxxx kehavigastus või surm;
28.2. kindlustatule ettenähtav sündmus.
REISITÕRKE KINDLUSTUS KEHTIB KOGU KINDLUSTUSPERIOODI JOOKSUL
29. Reisitõrke kindlustus kehtib kogu kindlustuspe-
rioodi jooksul, sh enne reisi algust, (v.a punktis 28 toodud kahe päeva jooksul), tingimusel, et reisitõr- ke kindlustuse alusel hüvitatavad kulutused tehti või kahju tekkis enne reisitõrke põhjustanud asjaolude ilmnemist.
REISITÕRKE KINDLUSTUS KEHTIB XX XXXX KINDLUSTUSPERIOODI ALGUST
30. Reisitõrke kindlustus kehtib kindlustusperioodi
reisidega seotud kahjude suhtes lisaks kindlustus- perioodile ka kindlustuslepingu sõlmimise ja kind- lustusperioodi alguse vahelisel ajal, v.a kahe päeva reegli rakendamise korral (vt p 28).
Näide 1. Kindlustusleping sõlmitakse 01.09.2007. Kind- lustusperiood algab 01.10.2007. Kindlustatu xxxxxx- tus ootamatult ja ägedalt 15.09.2007 ja ei saa reisile minna. Kindlustusandja hüvitab reisitõrke kahju. Kui kindlustatu oleks haigestunud 02.09.2007, ei oleks kindlustusandja reistõrke kahju hüvitanud (“kahe päe- va reegel”).
31. Reisitõrke kindlustuskaitse kehtib ainult kindlustus- perioodi reisiga seotud kahjude suhtes. Väljaspool kindlustusperioodi toimuva reisiga seotud kahju suhtes reisitõrke kindlustuskaitse ei kehti.
Näide. Kindlustusperiood on 01.11.2007 kuni 01.12.2007. Sel ajal soovib kindlustatu reisida Islan- dile. Enne kindlustusperioodi algust 10.10.2007 reisib kindlustu Helsingisse, satub liiklusõnnetusse ja saab raskelt vigastada. Islandi xxxx jääb ära. Tege- mist on reisitõrke kindlustusjuhtumiga, kindlustus- andja hüvitab Islandi-reisiga seotud kahju, kuid ei hüvita Helsingi-reisiga seotud kahju, sest Helsingi- xxxx toimus väljaspool kindlustusperioodi.
KINDLUSTUSPERIOODI PIKENEMINE 48 TUNNI VÕRRA
32. Kui reisilt Eestisse naasmine hilineb reisitõrke kindlus- tusjuhtumi tõttu, pikeneb kõigi vastava kindlustusle- pingu kindlustuskaitsete kehtivuse periood automaat- selt 48 tunni võrra, tingimusel, et kindlustusleping sisaldab reisitõrke kindlustust.
Näide. Kindlustatu on xxxx Pekingist koju. Kindlustuspe- rioodi viimasel päeval lennukid ilmastikuolude tõttu ei välju, tegemist on reisitõrke kindlustusjuhtumiga. Kindlustuslepingus on ka reisitõrke kindlustuse kait- se ning kindlustusperiood pikeneb automaatselt 48 tunni võrra. Järgmisel päeval, lennuliikluse taastumist oodates, haigestub kindlustatu raskelt ja vajab arstiabi. Meditsiiniabi kindlustus kehtib ning kindlustusandja hüvitab kahju.
KORDUVUSREISIDE KINDLUSTUS
33. Korduvreiside kindlustus tähendab, et kindlustus kehtib teatud arvu reisi esimeste päevade jooksul, kuid kindlustusperioodi reiside arv ei ole piiratud. Korduvreiside kindlustuse kohta tehakse xxxxx kindlustuspoliisile. (Korduvreiside kindlustuse kind- lustussumma rakendamisest vt p 232)
Näide. kindlustuspoliisil märgitud „365/45“ tähendab, et kindlustusperiood on üks aasta ja kindlustus kehtib iga reisi ajal mitte rohkem kui esimesed 45 päeva.
34. Kahjujuhtumi korral on kindlustusandjal õigus nõuda tõendit välismaal viibimise xxx xxxxx.
Kindlustuse kehtivuspiirkond
35. Kindlustuse kehtivuspiirkond on kindlustuspo- liisil märgitud territoorium, kus kindlustus kehtib. Kehtivuspiirkonnad on:
35.1. Piirialad − kindlustus kehtib Leningradi, Pihkva ja Novgorodi oblastis ning Xxxxx xx Leedus;
35.2. Venemaa Euroopa-osa, s.o Vene Föderatsiooni osa, mis jääb Uurali mäestikust lääne xxxxx;
35.3. Põhjamaad − kindlustus kehtib Põhjamaades, s.o Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island;
35.4. Euroopa − kindlustus kehtib kõikjal Euroopas, sh Venemaa Euroopa-osas, samuti Türgis, Kanaari saartel, Iisraelis, Tuneesias ja Marokos, Egiptuses ja Araabia Ühendemiraatides;
35.5. Kogu maailm − kindlustus kehtib kõikjal maailmas.
36. Kindlustus (v.a reisitõrke kindlustus kindlustustin- gimustes toodud juhtudel) ei kehti Eestis ega kind- lustatu alalise elukoha riigis.
Kindlustuse kehtivus sportimisel
Tabelis on ülevaatlik kokkuvõte kindlustuse kehtivusest sportimisel. Lisaks tabelis toodule kehtivad ka punktides 37–49 toodud tingimused.
37. Kindlustuse kehtivus sportimisel sõltub sportimise eesmärgist (tervisesport, võistlussport) ja spordiala riskiastmest.
38. Kindlustus kehtib sportimisel xxxx erikokkuleppeta:
38.1. xxxxxx xx keskmise riskiastmega spordialadega tegele- xxxxx tervisespordina;
38.2. kuni 16-aastastel lastel xxxxxx xx keskmise riski- astmega spordialadega tegelemisel nii tervise- kui võistlusspordina.
39. Kindlustus kehtib sportimisel ainult juhul, kui kind- lustuspoliisile on tehtud xxxxxx xxxxx spordiala või selle riskiastme kohta:
39.1. üle 16-aastaste kindlustatute tegelemisel võistlusspor- diga;
39.2. kõigi kindlustatute tegelemisel kõrge riskiastmega spordialadega nii tervise- kui võistlusspordina.
40. Eriti ohtlike aladega (vt p 48) tegelemisel kehtib kind- lustus ainult juhul, kui eriti ohtliku ala nimetus on märgitud kindlustuspoliisile.
41. Talvespordialadel (v.a murdmaasuusatamine) kehtib kindlustus ainult selleks ettenähtud talispordiradadel, talispordiväljakutel või talispordihallides.
Spordialade riskiastmed
TERVISESPORT JA VÕISTLUSSPORT
42. Üldisi välistusi kohaldatakse koos teistes kindlustusle- pingu dokumentides toodud välistustega.
42. Tervisesport on liikumisharrastus, mille eesmärk on tervise hoidmine ja tugevdamine.
43. Võistlussport on sportlik tegevus, mis on suunatud edu saavutamisele avalikus sportlikus konkurentsis.
44. Avalikuks sportlikuks konkurentsiks loetakse osale- mist liiga-, meistri- ja rahvusvahelistel võistlustel ja nendeks võistlusteks ettevalmistumist.
SPORDIALADE RISKIASTMED
45. Xxxxxx xx keskmise riskiastmega spordialad on:
45.1 aerutamine
45.2. ammulaskmine
45.3. golf
45.4. sõudmine
45.5. sulgpall
45.6. murdmaasuusatamine
45.7. ujumine
45.8. vehklemine
45.9. vibulaskmine
45.10.võistlustants 45.11.jahilaskmine
45.12. jalgrattasõit 45.13.kergejõustik
45.14.korvpall 45.15.kulturism 45.16.laskesuusatamine
45.17. laskmine 45.18.lauatennis
45.19. orienteerumine
Kindlustuse kehtivus sportimisel | |||
lapsed kuni 16.a | 17.a ja vanemad kindlustatud | ||
tervise-ja võistlussport | tervisesport | võistlussport | |
Xxxxxx xx keskmise riskiastmega spordialad Kõrge riskiastmega spordialad Eriti ohtlikud alad | Xxxxxx xxxxxx ei ole xxxx Xxxxx poliisil Erikokkuleppel | Xxxxxx xxxxxx ei ole xxxx Xxxxx poliisil Erikokkuleppel | Xxxxx poliisil Xxxxx poliisil Erikokkuleppel |
45.20. purjetamine
45.21. rulluisutamine
45.22. saalihoki
45.23. squash
45.24. tennis
45.25. uisutamine
45.26. veepall
45.27. võimlemine
45.28. võrkpall
46. Kõrge riskiastmega spordialad on:
46.1. jalgpall
46.2. jäähoki
46.3. jääpurjetamine
46.4. karate
46.5. sportkelgutamine
46.6. käsipall
46.7. lumelauasõit
46.8. maahoki
46.9. mäesuusatamine (sh slaalom, sööstlaskumine jms)
46.10. viievõistlus
46.11. pesapall
46.12. purjelauasõit
46.13. ragbi
46.14. xxxxxxxxxxx, traavisõit
46.15. suusahüpped
46.16. tõstmine
46.17. triatlon
46.18. sukeldumine (vt ka punktis 47 toodud piirang)
47. NB! Sukeldumisega/allveespordiga tegelemisel tervisespordina kehtib kindlustus ainult juhul, kui kindlustatu tegeleb allveespordiga vastavat litsentsi omava instruktori järelvalve all.
48. Eriti ohtlikud alad on:
48.1. alpinism, kaljuronimine
48.2. auto- ja motosport sh veemotosport
48.3. mootorkelgusport
48.4. avamerel purjetamine
48.5. kardisport
48.6. ekspeditsioonid
48.7. lennusport (sh langevarjuhüpped, sõitmine delta- plaaniga, paraplaaniga, purilennukiga, õhu-palliga)
48.8. mägimatkad ja mägi-ronimised, kui tõustakse kõr- gemale kui 2000 m merepinnast
48.9. jalgrattaga mägedest laskumine (mägirattasport)
48.10. jalgrattatrikid
48.11. rulatrikid 48.12.xxxxx-xxxxxx
48.13. rafting
48.14. poks, maadlus, karate, judo, kickbokxing, muu võitlusspordiga tegelemine.
49. Eriti ohtlikeks aladeks loetakse ka muud eelmises punktis nimetamata alad (sh ekstreemspordialad), mis ei ole loetletud xxxxxx, keskmise või kõrge ris- kiastmega alade hulgas xx xxxxx käigus esineb tava- pärasest kõrgem risk ära eksida, haigestuda, surra või saada kehavigastusi.
Kindlustuse kehtivus tööl ja teenistuses
50. Kindlustus kehtib tööl ja teenistuses (sh autojuhid),
v.a punktides 51–54 toodud juhtudel.
51. Füüsilise palgatöö tegemisel kehtib kindlustus ainult juhul, kui kindlustuspoliisile on tehtud vas- tav xxxxx.
52. Füüsiliseks palgatööks loetakse tasu eest töötamist füüsilist pingutust nõudvatel töödel nagu ehitus-, metalli-, metsamajandus-, põllumajandus-, töös- tus- ja töötleva tööstuse töölisena, samuti sanitari või hotelliteenijana, kullerina, postiljonina, lapse- hoidjana või koduabilisena jms.
53. Kindlustus ei kehti töötamisel riskiohtlikel töö- del või ametites nagu kaevuri, xxxxxx, meremehe, politseiniku, turvatöötaja, laeva- või lennuki- meeskonna liikmena, samuti kaitseväeteenistuse tegevteenistuses, piirivalveteenistuses, sõjalisest tegevusest, õppustest ja harjutustest osavõtmisel, osalemisel rahuvalvemissioonidel.
54. Kindlustus ei kehti töötamisel mistahes töödel või ametites, mille täitmisel kindlustatu kannab või kasutab relva.
Meditsiiniabi kindlustus
KINDLUSTUSJUHTUM
55. Meditsiiniabi kindlustuse kindlustusjuhtumiks on õnnetus-juhtumist või kindlustatu ootamatust hai- gestumisest tingitud:
55.1. kindlustatu surm
55.2. kindlustatu tervisliku seisundi ootamatu halve- nemine.
56. Haigestumine on kindlustatu tervisliku seisundi ootamatu halvenemine, mis saab alguse reisi ajal või mille esmased sümptomid ilmnevad reisi ajal xx xxxxx ravimiseks vajab kindlustatu vältimatut arstiabi.
57. Õnnetusjuhtum on ootamatu, äkiline, välismõ- just tingitud ja kindlustatu tahtest sõltumatult reisi ajal toimunud sündmus, mis toob xxxxx kindlusta- tu kehavigastuse või xxxxx.
58. Õnnetusjuhtumiks loetakse samuti kindlustatu tahtest sõltumatut ootamatult tekkinud kind- lustatu kehavigastust (nt venitus, nihestus), mille on põhjustanud kindlustatu liikumine või jõupingutus, mis leidis aset reisi xxxx xx mis ilmneb maksimaalselt ühe ööpäeva jooksul ning mille tõttu kindlustatu on pöördunud arsti xxxxx seitsme päeva jooksul arvates tekkinud vigastusest.
59. Õnnetusjuhtumiks loetakse samuti reisi ajal aset leidnud kuuma-rabandust, päikesepistet, gaasimür- gitust, uppumist, külmumist ja ekslikult tarvitatud ainest tekkinud mürgitust.
HÜVITATAVAD RAVIKULUD, KULUTUSED RETSEPTIRAVIMITELE
60. Meditsiiniabi kindlustuse kindlustusjuhtumi korral hüvitatakse ambulatoorse ja statsionaarse ravi kulud, kui ravi on toimunud 60 päeva jook- sul arvates kindlustusjuhtumi toimumisest.
61. Meditsiiniabi kindlustuse kindlustusjuhtumi korral hüvitatakse kulutused arsti poolt määratud retsepti alusel ostetud ravimitele.
HÜVITATAVAD HAMBARAVIKULUD
62. Meditsiiniabi kindlustuse alusel hüvitatakse oota- xxxx xxxxx hambavalu kõrvaldamiseks hädavaja- likud kulud ainult järgmiste protseduuride ning nende protseduuridega seotud ravimite eest:
62.1. põletikukolde avamine
62.2. juurekanali puhastamine
62.3. ajutine plombeerimine
62.4. hamba eemaldamine
62.5. õnnetusjuhtumist (nt kukkumine, liiklusõnnetus, peksmine) tingitud hambaravi esmaabi kulud.
63. Kindlustusjuhtumiks ei loeta ühelgi juhul jäävham- maste või proteeside vigastamist või kahjustamist (sh hambamurd) hammustamise või närimise xxx- xxx.
64. Kui kindlustusperiood on kuni 3 kuud, hüvitatakse kõigi kindlustusperioodil toimunud kindlustusjuh- tumite eest kokku hambaravikulusid maksimaalselt 2000 krooni.
65. Kui kindlustusperiood on pikem kui 3 kuud, hüvita- takse kõigi kindlustusperioodil toimunud kindlustus- juhtumite eest kokku hambaravikulusid maksimaalselt 3000 krooni.
LAST OOTAV EMA
66. Meditsiiniabi kindlustuse alusel hüvitatakse esime- se 12 rasedusnädala jooksul ootamatult tekkinud raseduse komplikatsioonide tõttu tehtud vältimatud meditsiiniabi kulutused.
67. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada rasedusest või raseduse komplikatsioonidest tingitud kulu, kui rasedus on meditsiiniabi kindlustuse kindlustusjuhtu- mi toimumise hetkeks kestnud enam kui 12 nädalat.
68. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada sünnitusest või sünnituse komplikatsioonidest tingitud kulutusi, samuti sünnitusjärgse ravi või hoolduse kulu. Käesole- vas punktis toodud välistust kohaldatakse nii ema kui ka lapsega seotud kulutustele.
PROTEESID, PRILLID, KUULDEAPARAAT, KARGUD JA RATASTOOL
69. Meditsiiniabi kindlustuse alusel hüvitatakse õnne- tusjuhtumi tõttu hävinud või kahjustunud proteesi, kuuldeaparaadi või prillide parandamise või soetamise kulutused kuni 1200 krooni iga kindlustusjuhtumi kohta.
70. Meditsiiniabi kindlustuse alusel hüvitatakse kindlus- tusjuhtumist tingitud kulutused karkude soetamiseks ja ratastooli vms kasutamiseks.
TRANSPORDIKULUD JA REPATRIEERIMINE
71. Repatrieerimine tähendab käesolevates kindlustustin- gimustes:
71.1. haige või kehavigastusega kindlustatu Eestisse toime- tamist;
71.2. kindlustatu surnukeha Eestisse toimetamist;
71.3. kindlustatu surnukeha teises riigis tuhastamise korral toimetatakse Eestisse urn kindlustatu tuhaga.
72. Meditsiiniabi kindlustuse kindlustusjuhtumi korral hüvitatakse kindlustusjuhtumiga kaasnevad väl- timatud transpordikulud kohapeal ja kindlustatu repatrieerimise kulud või matmiskulud teises riigis.
73. Kindlustatu surnukeha Eestisse toimetamise, teises riigis matmise või tuhastamise kulud hüvitatakse sõltumata xxxxx põhjusest, v.a enesetapu korral või kui kindlustatu xxxxx põhjustas või kui kindlustatu surmale aitas xxxxx kindlustatu joobeseisund.
74. Kui kindlustatu tuhastatakse või maetakse teises riigis, ei ole kindlustusandjal kohustust hüvitada kindlustatu matusel või tuhastamistseremoonial osalevate isikute reisikulutusi (transport, ööbimine jms).
SAATJA KULUTUSED RAPATRIEERIMISE KORRAL
75. Meditsiiniabi kindlustuse kindlustusjuhtumi korral hüvitatakse kindlustatu repatrieerimisel ühe kindlus- tatut saatva reisikaaslase täiendavad transpordikulud
ja majutusteenuse kulud tagasipöördumiseks Eestis- se, kui ta ei saa kasutada esialgselt selleks ette nähtud transpordivahendeid ja/või majutusteenust. Eelnime- tatud kulutused hüvitatakse kindlustatu reisikindlus- tuse lepingu alusel sõltumata sellest, kas saatja ise oli kindlustatud.
76. Meditsiiniabi kindlustuse kindlustusjuhtumi korral hüvitatakse ühe kindlustatuga koos välismaale jääva reisikaaslase mõistlikud ja vajalikud majutusteenuse kulud tingimusel, et reisikaaslase välismaale jäämine on mõistlik ja vajalik (eelkõige alaealise juurde jääv lapsevanem).
77. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kulutusi, mida kindlustatut saatev reisikaaslane oleks teinud või oleks pidanud tegema ka juhul, kui kindlustatuga ei ole toimunud kindlustusjuhtumit.
78. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kulutusi, mis tehti haige, vigastatud või surnud kindlustatu juurde reisimiseks.
TEGEVUS MEDITSIINIABI KINDLUSTUSJUHTUMI KORRAL
79. Meditsiiniabi vajaduse tekkimisel tuleb kindlustatul pöörduda litsentseeritud arsti või raviasutuse xxxxx.
80. Haiglaravi ja repatrieerimise kulud hüvitatakse ainult juhul, kui need on eelnevalt kindlustusandja kahju- käsitluspartneriga (edaspidi „kahjukäsitluspartner“) kooskõlastatud.
81. Haiglaravi või repatrieerimise korraldamiseks tuleb pöörduda kahjukäsitluspartneri xxxxx kindlustuspo- liisil toodud telefoninumbril.
82. Meditsiiniabi kindlustusjuhtumi tõttu tehtud telefo- nikulud kahjukäsitluspartnerile või If P&C Insurance AS-ile hüvitatakse kuni 1000 krooni ulatuses.
83. Kui kindlustatu xx xxxx haiglaravi ega repatrieerimist, on kindlustatul ise õigus otsustada, kas ta pöördub ravi korraldamiseks kahjukäsitluspartneri xxxxx või iseseisvalt litsentseeritud arsti või raviasutuse xxxxx.
84. If P&C Insurance AS-i või kahjukäsitluspartneri esin- dajatele tuleb võimaldada juurdepääs kahjujuhtumit puudutavale informatsioonile ja dokumentidele, sh meditsiinilisele teabele.
TEGEVUS REPATRIEERIMISE KORRAL
85. Haige või kehavigastusega kindlustatu repatrieerimise Eestisse korraldab kahjukäsitluspartner. Kindlustatu surmajuhtumi korral korraldab kahjukäsitluspartner surnu matmise või tuhastamise teises riigis või repatri- eerimise Eestisse.
86. Kahjukäsitluspartneri poolt aktsepteeritud arstid otsustavad repatrieerimise vajalikkuse xx xxxxx teosta- mise viisi üle.
REPATRIEERIMISE KORRALDAMISE EESKIRJADE RIKKUMINE
87. NB! Kindlustusandjal on õigus keelduda kindlus- tushüvitise maksmisest, kui kindlustatu pöördus reisilt tagasi enne repatrieerimisvajaduse hindamist kahjukäsitluspartneri poolt aktsepteeritud arstide poolt.
88. Kui kahjukäsitluspartneri poolt aktsepteeritud arstid peavad repatrieerimist vajalikuks ja kindlustatu sel- lest keeldub, ei ole kindlustusandjal mistahes edasiste kulutuste osas hüvitamis-kohustust.
89. Kui kahjukäsitluspartneri poolt aktsepteeritud arstid ei pea repatrieerimist või ennetähtaegset tagasi- pöördumist meditsiiniliselt põhjendatuks, ei ole kindlustusandjal repatrieerimiskulude hüvitamise kohustust.
90. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada repatriee- rimisega seotud kulutusi, kui repatrieerumine toimus xxxx kahjukäsitluspartneri poolt aktsepteeritud arstide nõusolekuta või nende juhiseid eirates.
TÕENDID MEDITSIINIABI KINDLUSTUSE KORRAL
91. Meditsiiniabi kindlustuse korral tuleb sõltuvalt kah- jujuhtumist esitada arstitõendid (sh diagnoos), xxxx- xx ravimite arved, transpordiarved, vajadusel tõend välis- maal viibimise xxx xxxxx ning muud kahju toimumist, kahjujuhtumi asjaolusid ja kahju suurust tõendavad dokumendid.
MEDITSIINILISED DOKUMENDID
92. Meditsiiniabi kindlustuse alusel hüvitatakse järgmised mõistlikud ja vajalikud kulutused kindlustusjuhtumi asjaolusid tõendavate dokumentide (diagnoos, haigus- lugu, arstitõendid jms) hankimiseks:
92.1. täiendav visiiditasu
92.2. dokumentide vormistamise, paljundamise või saatmi- se kulu.
93. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada meditsiini- liste dokumentide hankimisega seotud majutusteenu- xx- xx transpordikulusid.
Meditisiiniabi kindlustuse välistused
94. Lisaks peatükis “Meditsiiniabi kindlustuse välistu- sed” toodud välistustele kuuluvad kohaldamisele “Üldised välistused” (vt p 189−216).
KINDLUSTATU OTSIMINE
95. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada eksinud või kadunuks jäänud kindlustatu otsingu kulutusi.
EESTIS VÕI ELUKOHARIIGIS TEHTUD KULU
96. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada Eestis või kindlustatu alalise elukoha riigis osutatud meditsiiniabi- teenuste kulu (sh taastusravi Eestis või elukohariigis).
MUUL ALUSEL HÜVITATAVAD KULUD
97. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kulutusi, mis kuuluvad hüvitamisele õigusaktide, rahvusva- xxxxxxx lepingute vm õigusaktide, kohustusliku- või sundkindlustuse alusel (nt Haigekassa poolt).
ETTENÄHTAVAD KULUD
98. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada plaanilise ravi kulu, samuti sünnitusega, raseduse või raseduse komplikatsioonidega seonduvaid kulutusi (v.a punk- tis 66 toodud erandjuhul).
ENNE REISI ALGUST ILMNENUD HAIGUSTEGA VÕI TEKKINUD VIGASTUSTEGA SEOTUD KULUD
99. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada enne
kindlustuslepingu sõlmimist või reisi algust ilmne- nud haiguste (sh krooniliste haiguste) või tekkinud vigastustega seotud kulutusi. Eeltoodud välistust ei kohaldata kroonilise haiguse eluohtliku ägenemise korral antava esmaabi suhtes.
TÄTOVEERINGUD, KOSMEETILISED JA PLASTILISED OPERATSIOONID
100. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kulutusi, mis on seotud kosmeetiliste operatsioonide, plasti- liste operatsioonide, tätoveerimise või tätoveeringu
eemaldamisega või eelnimetatud toimingutest põh- justatud tüsistustega.
MUUD VÄLISTUSED
101. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kulu- tused ületavad hädavajaliku ravi piiri või ei ole vältima- tud.
102. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada:
102.1. kulu psüühiliste haiguste ja seisundite (k.a depressiivne seisund) diagnostikale ja ravile;
102.2.kulu suguhaiguste, HIV-viiruse ja AIDS-i diagnosti- xxxx xx ravile;
102.3.ebateaduslike ja mittemeditsiiniliste ravimeetodite rakendamise kulu;
102.4.kulu arsti ettekirjutuseta ostetud ravimitele, protseduu- xxxxxx xx raviteenustele;
102.5.xxxx retseptita ostetud ravimite kulu; 102.6.kaitsesüstide ja vaktsineerimise kulu, v.a vaktsineerimi-
ne ja kaitsesüstid meditsiiniabi kindlustusega hõlmatud ravi käigus.
Reisitõrke kindlustus
105. Reisitõrge on reisi ärajäämine või juba alanud reisi reisigraafikust kõrvalekaldumine.
106. Xxxxx ärajäämine on broneeritud või välja ostetud reisi täielik mittetoimumine.
107. Xxxxx ärajäämiseks loetakse ka reisilt ennetähtaegset tagasipöördumist reisitõrke kindlustusjuhtumi tõt- tu, kui kindlustatu pöördus reisilt tagasi reisi esime- se 36 tunni jooksul esimeses transiitpunktis.
108. Kindlustusandjal on hüvitamiskohustus ainult sel juhul, kui reisitõrge on tingitud kindlustusjuhtumist.
109. Reisi ärajäämise korral hüvitatakse kahju tingimusel, et reisi või reisiga seotud teenuste eest on makstud või maksmise kohustus on võetud enne kindlustus- juhtumi saabumist.
110. Hüvitamisele kuuluvad üksnes kindlustatu reisitõr- kega seotud kahju ja kulutused. Hüvitamisel lähtu- takse sellest, xxxxx huvides kulutus on tehtud, mitte sellest, kes kulutuse tegi.
111. Kui reisitõrkest tulenevat kahju ja kulutusi ei ole võima- lik seostada konkreetse kindlustatuga (nt viieliikmeline reisseltskond üürib xxxxx xxxxx xxx xxxx), loetakse, et iga kindlustatu osa ühistes kuludes on võrdne.
HAIGESTUMINE, ÕNNETUSJUHTUM VÕI SURM ENNE REISI
112. Kindlustusjuhtumiks on reisi ärajäämine, mille põhjuseks on ootamatult enne reisi algust tekkinud kindlustatu eluohtlik seisund, äge haigestumine, xxxxx kehavigastus või surm.
113. Kindlustusjuhtumiks on reisi ärajäämine, mille põh- juseks on järgmised ootamatult enne reisi tekkinud asjaolud: kindlustatu reisikaaslase eluohtlik seisund, äge haigestumine, xxxxx kehavigastus või surm.
114. Eelmises kahes punktis toodud sündmused on kindlustusjuhtumiks tingimusel, et need takistavad reisile minekut (lein, reisi eesmärgi äralangemine, matuste korraldamine, reisikaaslane vajab kindlusta- tu abi jms).
HAIGESTUMINE, ÕNNETUSJUHTUM, SURM ENNE REISI VÕI REISI AJAL
115. Kindlustusjuhtumiks on reisitõrge, mille põhjustas järgnevalt nimetatud kindlustatu lähedase ootama- tult tekkinud eluohtlik seisund, xxxxx kehavigastus või surm:
115.1. abikaasa või elukaaslane
115.2. laps või lapselaps
115.3. ema või isa
115.4. vanaema või vanaisa
115.5. vend või õde
115.6. ämm või äi
115.7. väimees või minia.
116. Eelmises punktis toodud sündmused on kindlus- tusjuhtumiks tingimusel, et need takistavad reisile minekut või reisi graafiku-järgset jätkamist (lein, reisi eesmärgi äralangemine, matuste korraldami- ne, lähedane vajab kindlustatu abi jms).
117. NB! Reisigraafikust kõrvalekaldumine reisi ajal toimunud kindlustatu haigestumise, kehavigastu- se või xxxxx tõttu ei ole reisitõrke kindlustuse kind- lustusjuhtum. Eelnimetatud kahju on kindlustatud meditsiiniabi kindlustusega kindlustustingimustes toodud ulatuses.
118. NB! Käesolevate kindlustustingimuste alusel ei hüvitata kahju ja kulutusi, mis on tingitud sellest, et kindlustatu kaldub reisigraafikust kõrvale ja rei- sib välisriiki, kus abivajav lähedane elab või asub.
Näide. Kindlustatu elab Eestis, tema õde aga Dublinis. Kindlustatu reisib Riiga. Saanud xxxxx xx xxxxx kehavigastuse katkestab kindlustatu reisi ning lendab Riiast Dublinisse. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada Dublinisse reisimise xxxxxx- si.
KINDLUSTATU VARA KAHJUSTUMINE
119. Kindlustusjuhtumiks on reisitõrge, mille põh- justas kindlustatu Eestis asuvale varale 7 päeva jooksul enne reisi algust või reisi ajal ootamatult tekkinud tõsised kahjustused, mille tõttu on vältimatult vajalik kindlustatu isiklik kohalolek (elukohta sissemurdmine, tulekahju, veeavarii, loodusõnnetus vms).
HÄIRED REGULAARLIINIDEL
120. Kindlustusjuhtumiks on reisitõrge, mille põh- justas asjaolu, et hilines või ei väljunud regulaa- rliinil sõitev transpordivahend (v.a tiiburlaev või Eesti-sisesel liinil sõitev laev), millega kindlustatu kavatses sõita reisi algus-, siht- või transiitpunkti, kui hilinemise või mitteväljumise põhjuseks oli:
120.1. transpordivahendi tehniline xxxx;
120.2. liiklusõnnetus;
120.3. ilmastikuolud.
121. Regulaarliinil sõitvaks transpordivahendiks loetak- se sõiduplaani alusel liikuvat lennukit, rongi, bussi või laeva (sh ühistransport), samuti tšarterreisi soo- ritavat lennukit.
122. Kui transpordivahendi hilinemise või mittevälju- mise põhjustas punktis 120 märkimata asjaolu, ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga (nt lennukite ummikud lennuväljal, lennukorraldaja xxxx, xxx- nureisi ümberkorraldamine lennuettevõtte poolt jms).
AUTOAVARII
123. Kindlustusjuhtumiks on reisitõrge, mille põh- justas asjaolu, et auto (sh takso), millega sõide- takse reisi algus-, siht- või transiitpunkti, sattus liiklusõnnetusse.
124. Auto sattumine liiklusummikusse ei ole kindlus- tusjuhtum, v.a juhul, kui ummiku põhjuseks on liiklusõnnetus.
HÜVITATAV KAHJU REISI ÄRAJÄÄMISE KORRAL
125. Reisi ärajäämisel hüvitatakse see osa reisi mak- sumusest, mida reisikorraldaja või reisiga seotud teenuse pakkuja (majutus-asutus, transpordiette- võte, ekskursiooni korraldaja, kontserdikorraldaja jms) ei tagasta.
HÜVITATAV KAHJU REISIGRAAFIKUST KÕRVALEKALDUMISE KORRAL
126. Reisigraafikust kõrvalekaldumisel hüvitatakse
ainult järgmised kulud:
126.1. reisi sihtpunkti või transiitpunkti jõudmiseks vaja- likud täiendavad pileti ümbervahetamise kulud või alternatiivse transpordivahendi kasutamise kulud odavaimas saada olnud hinnaklassis ning mõistli- kud ja vajalikud majutusteenuse kulud;
126.2. reisilt ennetähtaegse tagasipöördumisega kaasne- vad mõistlikud ja vajalikud transpordi- ja majutus- teenuse kulud.
127. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada trans- pordi- ja majutusteenuse kulusid ulatuses, mida kindlustatu oleks pidanud tegema, kui kindlustatu ei oleks reisigraafikust kõrvale kaldunud.
Näide. Kindlustatu läheb esmaspäeval reisile ning plaanib naasta laupäeval. Teisipäeval peab kindlustatu kind- lustusjuhtumi tõttu koju tagasi pöörduma. Kindlus- tatul õnnestub laupäevaks ostetud lennupilet (hind 5000 krooni) vahetada kolmapäevase lennupileti (hind 7500 krooni) vastu ning ta peab juurde maks- ma 2500 krooni. Kindlustusandja hüvitab täienda- va makse (2500 krooni), mitte kogu kolmapäevase pileti maksumust (7500 krooni).
128. Kindlusandjal ei ole kohustust hüvitada kindlusta- tu transpordivahendi (nt sõiduauto, jaht) või selle jäänuste xxxxxxx, hoidmise ega transpordi (sh Ees- tisse tagasitoomise) kulu.
129. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kulutusi toidule, joogile ega muudele punktis 126 nimeta- xxxx kaupadele või teenustele.
3 PÄEVA PIIRANG REISIGRAAFIKUST KÕRVALEKALDUMISE KORRAL
130. Kui kindlustatul ei ole reisitõrke kindlustusjuh- tumi tõttu võimalik jätkata reisi graafikukoha- xxxx xx ta peab seetõttu jääma reisi sihtpunkti või transiitpunkti kauemaks kui 3 (kolmeks) xxx- xxxx, hüvitatakse majutusteenuse kulud ainult juhul, kui need on kindlustusandjaga eelnevalt kooskõlastatud.
TEGEVUS REISITÕRKE KORRAL
131. Reisitõrke korral tuleb reisikorraldajat või rei- siga seotud teenuseid osutavaid ettevõtjaid (nt hotell, lennukompanii) reisitõrkest viivitamata informeerida, et reisitõrkega kaasneksid kõige väiksemad võimalikud kulud.
132. Eelmises punktis toodud teatamiskohustuse rikku- xxxxx xx hüvita kindlustusandja viivitusest tekkinud täiendavaid kulusid
133. Kui reisitõrke põhjustas transpordiettevõtte tegevus või tegevusetus, tuleb võimaluse korral xxxxx sellelt ette- võttelt tõend, millest nähtub reisitõrke põhjus.
TÕENDID REISITÕRKE KINDLUSTUSE KORRAL
134. Reisitõrke kindlustuse korral tuleb sõltuvalt kahjujuh- tumist esitada arstitõendid, tõend sugulussuhte koh- ta, politsei tõend liiklusõnnetuse kohta, transpordiet- tevõtte tõend hilinemise ja hilinemise põhjuse kohta.
135. Samuti tuleb reisitõrke kindlustuse korral esitada esi- algsed ja täiendavad xxxxx xxxxx maksumuse xxxxx xx tõend selle kohta, kui palju reisi maksumusest kuu- lub tagastamisele reisikorraldaja või reisiteenust osu- tava ettevõtte poolt, reisi esialgsed ja asendus-piletid, hotelliarved ning vajadusel muud kindlustusjuhtumi toimumist ja kahju suurust tõendavad dokumendid.
Reisitõrke kindlustuse välistused
136. Lisaks peatükis “Reisitõrke kindlustuse välistused” toodud välistustele kuuluvad kohaldamisele “Üldi- sed välistused” (vt p 189−216).
TERVISLIK SEISUND
137. Kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui reisitõrke põhjustas enne kindlustuslepingu sõl- mimist alanud haiguse või tekkinud vigastuse taga- järgede ägenemine või kestmine.
138. Kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui reisitõrke põhjustas kindlustatu, kindlustatu reisikaaslase, abikaasa, elukaaslase, lapse, lapselapse, õe või minia rasedus või sellest tingitud komplikat- sioonid või sünnitus.
139. Kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui reisitõrke põhjustab kindlustatu kroonilise hai- xxxx ägenemine.
VALESTI PLANEERITUD AJAGRAAFIK
140. Kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise xxxxx- xxxx, xxx reisitõrke põhjustab valesti planeeritud reisi ajagraafik, xxxxxx xx arvestata ümberistumisteks ettenähtud vajalikku aega, tavapäraseid ilmastiku- olusid jms. Seejuures peab kindlustatu arvestama täiendavaks turvakontrolliks (pagasi läbivaatus, salongi kaasavõetavate esemete kontroll jms) kulu- vat aega.
TIIBURLAEVAD JA EESTI-SISENE LAEVALIIKLUS
141. Kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui reisitõrke põhjustab ilmastikuolude tõttu tekki- nud kõrvalekalle tiiburlaeva või Eesti-sisese laeva- liikluse sõidugraafikust.
MUUL ALUSEL HÜVITATAV KAHJU
142. Kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui kulutuste eest on võimalik hüvitist xxxxx xxxxx- xxxxx eest vastutavalt isikult, transpordiettevõttelt, reisikorraldajalt vms.
MITTEHÜVITATAVAD KAHJUD
143. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada:
143.1. reisitõrke tõttu saamata jäänud tulu
143.2. kahju, mis on tingitud planeeritud reisiga seo- tud võimaluste äralangemisest (sõlmimata leping, saamata jäänud kontaktid, loodetud kogemuste või elamuste ärajäämine jms)
143.3. kahju ja kulutusi, kui reisitõrge ei olnud tingitud kindlustusjuhtumist (nt ilm muutub külmaks ja kindlustatu soovib kuurordist ennetähtaegselt taga- si pöörduda; lennukartus; ebastabiilne olukord reisi sihtpunktis jms)
143.4. kahju ja kulutusi, kui reisitõrke põhjuseks on dokumentide puudumine või puudulikud doku- mendid (pass aegunud, viisa puudumine, vaktsinee- rimistõendi puudumine jms).
Pagasikindlustus
KINDLUSTUSOBJEKT
144. Pagasikindlustuse kindlustusobjektiks on kindlus- tatuga reisil kaasas olnud isiklikud xxxxx (pagas), v.a punktis 184 nimetatud xxxxx, millele pagasikindlus- tus ei laiene.
KINDLUSTUSJUHTUM
145. Pagasikindlustuse kindlustusjuhtumiks on pagasi:
145.1. xxxxxx või röövimine;
145.2. hilinemine transpordiettevõtte süül; 145.3.kaotsiminek või kahjustumine transpordiettevõtte
süül.
Transpordiettevõte on isik, kes veab tasu eest kindlustatu pagasit.
XXXXX, MIS PEAVAD OLEMA KÕRGENDATUD JÄRELEVALVE ALL
146. Kõrgendatud järelevalve tähendab, et xxxxx peavad olema kindlustatu katkematu ja vahetu järelevalve all või valvega pagasi-hoiuruumis. Valvega pagasi- hoiuruumiks loetakse käesolevates kindlustustingi- mustes:
146.1. majutusettevõtte seifi või seifi majutusettevõtte numbritoas
146.2. hoiuruumi, mis on vahetult ja katkematult valvu- ri, turvamehe või hoiukoha töötaja järelevalve all.
147. Järgnevate asjade suhtes kehtib pagasikindlustus ainult siis, kui need xxxxx on kindlustatu katkematu ja vahetu järelvalve all või valvega pagasihoiuruu- mis:
147.1. elektroonilised seadmed (sh arvutid, foto-, filmi-, videokaamerad, mobiiltelefonid ja eelnimetatud seadmete lisaseadmed)
147.2. väärisesemed, kellad 147.3.tulirelvad
147.4.muusikariistad
147.5.pass või muud isikut tõendavad dokumendid, vii- sad, vaktsineerimist tõendavad dokumendid.
148. Punktis 147 loetletud asjad ei ole kindlustatud, kui need asuvad auto kastis, järelvalveta jäetud autos või auto pagasiruumis.
149. Pagasikindlustuse kindlustuskaitse ei kehti punktis 147 loetletud asjade suhtes, kui need asuvad lennu- ki, bussi, rongi või laeva pagasiruumis või pagasiva- gunis.
150 NB! Eelmises punktis toodud piirang kehtib isegi juhul, kui tulenevalt transpordieeskirjadest või tur- vanõuetest ei ole lubatud punktis 147 nimetatud asju transpordivahendi salongi xxxxx xxxxx.
SÕIDUKISSE JÄETUD XXXXX
151. Punktis 147 nimetatud xxxxx on autos asumise ajal kindlustatud varguse ja röövimise vastu ainult sel juhul, kui kindlustatu viibib xxxxx xxxx samas autos.
152. Sõidukisse jäetud xxxxx on kindlustatud varguse vastu ainult juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
152.1. xxxxx asuvad sõiduki pagasiruumis ja
152.2. xxxxxx toimub sõidukisse sissemurdmise xxxx päevasel ajal kella 7–22-ni ja
152.3. kõik sõiduki uksed olid lukustatud ja sõiduki aknad ning xxxxxx-luuk suletud ja
152.4. sõidukil olemasolevad turvaseadmed (signalisat- sioon, immobilaiser) olid sisse lülitatud.
153. Kindlustusvõtja peab varguse sooritamise kellaaja tõendama politsei tõendiga.
154. Sõidukisse sissemurdmiseks loetakse sõidukisse tungimist sõiduki luku lõhkumise, muukimise, esiklaasi, salongiklaaside, katuseluugi või muude sõiduki piirete purustamise xxxx xx xxxxx kohta on esitatud avaldus kriminaalmenetluse algatamiseks.
155. Sõiduki luku muukimiseks ei loeta lukustuse ava- mist originaalvõtme, -puldi või selle jäljendiga, s.h juhul, kui võti või pult varastati riietuseseme tas- xxxx (sh lukustatud, kinninööbitud või muul viisil suletud taskust), käe-, vöö- või seljakotist, kohvrist, mapist vms.
156. Sõidukisse nähtavale xxxxxx jäetud xxxxx hüvitami- sele ei kuulu.
157. Xxxxx, mis asusid sõiduki lahtises kastis või presen- di, xxxx, riide vms materjaliga (sh tent) kaetud kastis, hüvitamisele ei kuulu.
HÜVITATAV PAGASIKAHJU
158. Kindlustusjuhtumi tagajärjel pagasile tekkinud kahju hüvitamine toimub kahjustunud asja taasta- miskulutuste hüvitamise xxxx või xxxx turuväärtuse hüvitamise xxxx. Kindlustusandjal on õigus otsus- tada, millisel viisil kahju hüvitamine toimub.Kind- lustusandjal ei ole kohustust korraldada vara taasta- mist.
159. Turuväärtuse hüvitamisel on aluseks on samalaadse asja turuhind (harilik väärtus) Eestis.
160. Xxx xxxxx puudub Eestis käive, mistõttu ei ole või- malik määrata asja keskmist turuhinda Eestis, on kindlustushüvitise määramise aluseks asja soetamis- hind. Soetamishinnast arvestatakse maha asja väär- tuse vähenemine arvestusega mitte vähem kui 10% xx xxxxx rohkem kui 30% asja soetamishinnast iga kalendriaasta kohta.
161. Ühe asja eest makstava kindlustushüvitise maksi- maalne suurus (piirmäär) on 50% pagasikindlustuse kindlustussummast.
SPORDIVARUSTUS
162. Spordivarustuse eest (sh spordirõivad, spordijala- xxxx, kepid, suusad, lumelauad, jalgratas, pesapal- likurikas, langevari jms) makstava kindlustushüviti- se maksimaalne suurus on 2500 krooni kõigi sama kindlustusjuhtumi tõttu kahjustunud, hävinud või kaotsi läinud esemete kohta kokku.
HÄDAVAJALIKUD XXXXX, XXX XXXXX HILINEB
163. Pagasikindlustuse alusel hüvitatakse reisi ajal välti- matult vajalike tarbekaupade soetamise (ostmine, üürimine, rentimine) kulutused, xxx xxxxx hilineb välisriigis transpordiettevõtte süül rohkem kui 4 tundi.
164. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kaupade soetamise kulutusi, mida kindlustatu oleks teinud ka juhul, xxx xxxxx ei oleks hilinenud.
165. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kulutusi söögi ja joogi eest.
166. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kaupade soetamise kulutusi, xxx xxxxx hilines Eestisse saa- bumisel.
167. Kindlustusandja hüvitab käesolevate kindlustus- tingimustega ette nähtud tarbekaupade soetami- se kulutused vastavate kulu-dokumentide alusel maksimaalselt 500 krooni päeva kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 25% pagasikindlustuse kindlus- tussummast.
168. Kuni 500-kroonine hüvitis ei ole valuraha pagasi
hilinemise eest. Hüvitist makstakse üksnes tegelike kulude tegemist tõendavate dokumentide alusel.
DOKUMENTIDE XXXXXX VÕI RÖÖVIMINE
169. Xxxxx, isikutunnistuse või muu isikut tõendav doku- xxxxx, viisa või vaktsineerimist tõendava dokumen- di varguse või röövi korral hüvitatakse järgmised kulutused asendusdokumentide soetamiseks Eestis või Eesti välisesinduses:
169.1. riigilõiv;
169.2. koopiate tegemise kulu;
169.3. dokumendifoto tegemise kulu.
170. Eelmises punktis nimetatud kulud hüvitatakse kuni 1200 krooni ulatuses.
171. Punktis 169 nimetatud kulutused hüvitatakse tingi- xxxxx, et pass, isikutunnistus või muu isikut tõendav dokument, viisa või vaktsineerimist tõendav doku- ment on kindlustatu katkematu ja vahetu järelvalve all või valvega pagasihoiuruumis (vt p 146).
172. Muude, punktis 169 nimetamata dokumentide (sh piletid) vargusest, röövimisest või kaotsiminekust, hävimisest või kahjustumisest tingitud kahju ja kulutusi ei hüvitata.
173. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada asen- dusdokumentide soetamisega seotud transpordi- või majutusteenuse kulusid ega kulutusi kadunud dokumentide otsimiseks.
PAGASIKINDLUSTUSE OMAVASTUTUS
174. Pagasikindlustuse omavastutus on 300 krooni iga kindlustusjuhtumi kohta. Kui pagasikindlustuse kahju on väiksem kui 300 krooni, ei ole kindlustus- andjal hüvitamise kohustust. Kui pagasikindlustuse kahju on suurem kui 300 krooni, hüvitab kindlus- tusandja kahju täies ulatuses.
175. Pagasikindlustuse kahju määramisel ei arvestata kahju, mida käesolevate kindlustustingimuste alu- sel ei hüvitata.
Näide 1. Transpordiettevõtte süül lähevad kaotsi kindlus- xxxx pagasis olnud pudel kallist veini (5000 krooni) ja hügieenitarbed (175 krooni). Kindlustatu kahju on 5175 krooni. Kuivõrd veini kahju kindlustus- andja ei hüvita (vt p 184.12) ning hügieenitarvete kahju on väiksem kui 300 krooni, ei ole kindlustus- andjal kahju hüvitamise kohustust.
Näide 2. Transpordiettevõtte süül muutuvad kasutamis- kõlbmatuks kindlustatu pagasis olnud kampsun (250 krooni), karvamüts (900 krooni) ja soojad käpikud (200 krooni). Kuivõrd kahju kokku on suurem kui 300 krooni, kuulub kahju hüvitamisele täies ulatuses (1350 krooni).
176. Pagasikindlustuse omavastutust ei rakendata punk- tidega 167 (hädavajalikud xxxxx, xxx xxxxx hilineb), 162 (spordivarustus) ja 169 (dokumendid) kindlaks määratud kahju hüvitamisel.
TEGEVUS PAGASIKAHJU KORRAL
177. Pagasi varguse või röövimine kohta tuleb esitada viivitamatult avaldus lähimasse politseijaoskonda. Kindlustusandjale tuleb esitada politsei tõend juh- tumi asjaolude kohta.
178. Võimaluse korral tuleb esmajärjekorras pöörduda pagasikahju eest vastutava isiku (hotell, transpor- diettevõte jms) xxxxx ning esitada avaldus kahju hüvitamiseks. Kindlustusandja hüvitab pagasikahju ulatuses, milles hüvitist ei ole võimalik saada paga- sikahju eest vastutavatelt isikutelt.
179. Transpordiettevõtte või isiku, xxxxx xxxxx pagas on hoiule antud, süül toimunud pagasikahju korral tuleb juhtumi kohta esitada kindlustusandjale xxxxx- va ettevõtte või isiku kirjalik tõend, millest nähtub pagasikahju põhjus.
Tõendid pagasikindlustuse korral
180. Pagasikindlustuse korral tuleb sõltuvalt kahjujuhtu- mist esitada transpordiettevõtte tõend vara kahjustu- mise või kadumise kohta, politsei tõend, vältimatute tarbekaupade ostmise arved, asjade parandamise arved, kahjustunud asjad, mida pole võimalik paran- dada ning vajadusel muud kindlustusjuhtumi toi- mumist ja kahju suurust tõendavad dokumendid.
Pagasikindlustuse välistused
181. Lisaks peatükis “Pagasikindlustuse välistused” toodud välistustele kuuluvad kohaldamisele “Üldised välistused” (vt p 189–216).
182. Kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise xxxxx- xxxx, xxx kahju on tekkinud:
182.1. asjade tavapärase kasutamise käigus;
182.2. asjade kokkupuutel kindlustatu pagasis olevate vedelikega;
182.3. pagasi järelvalveta jätmisest, kaotamisest või maha unustamisest.
183. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kahju, mis on tekkinud klaasist, portselanist, keraami- lisest vms haprast materjalist eseme purunemise tõttu.
XXXXX, MILLELE TEKKINUD KAHJU EI HÜVITATA
184. Pagasikindlustus ei laiene järgmistele asjadele:
184.1. töövahendid, tööriistad;
184.2. kaubad, toote- või kaubanäidised;
184.3. piletid (piletid transpordivahendi kasutamiseks, kontserdipiletid jms);
184.4. raha, väärtpaberid, pangakaardid;
184.5. prillid, päikeseprillid, kontaktläätsed;
184.6. dokumendid (käsikirjad, joonised, fotod, reklaam- ja koolitus-materjal) välja arvatud pass, muud isi- kud tõendavad dokumendid, viisa ja vaktsineeri- mist tõendavad dokumendid (vt p 169);
184.7. xxxxxxxx ja andmebaasid;
184.8. kunsti- ja antiikesemed;
184.9. kollektsioonid;
184.10. mööbel, kolimise eesmärgil transporditavad xxxxx;
184.11. mootorsõidukid, haagised, autosuvilad, paadid, nende varuosad, lisavarustus ning sisustus;
184.12. toiduained, joogid;
184.13. xxxxxx, taimed.
Õigusabi kindlustus
185. Teises riigis kindlustatu poolt mittetahtlikult toimepandud õigusvastasest teost tuleneva tsivii- lõigusliku nõude korral hüvitatakse kindlustatu- le mõistlikud ja vajalikud kulutused õigusabile, arvestades juhtumi asjaolusid, õigusliku vaidluse keerukust, nõude suurust ning õigusteenuse tava- xxxxxx xxxxx õigusteenuse osutamise riigis.
186. Hüvitamisele ei kuulu kulutused õigusabile, mis on seotud:
186.1. kindlustatu kriminaalkorras karistatava teoga;
186.2. kindlustatu poolt tööülesannete täitmise;
186.3. kauba müügi või teenuste osutamisega;
186.4. kindlustatu poolt sõiduki juhtimise või kasuta- misega.
187. Lisaks eelmises punktis toodud välistustele kuu- luvad kohaldamisele “Üldised välistused” (vt p 189–216).
TÕENDID ÕIGUSABIKINDLUSTUSE KORRAL
188. Õigusabi kindlustuse korral tuleb sõltuvalt kahju- juhtumist esitada tsiviilvastutuse tekkimist või ära- langemist tinginud asjaolude kirjeldus, kolmanda isiku nõue, kindlustatule õigusteenust osutanud isiku poolt koostatud kirjad, avaldused, pöördu- mised vms, nimekiri osutatud õigusteenustest, õigusabi kulude arved ja maksekviitungid.
Üldised välistused
189. Üldisi välistusi kohaldatakse kõigi kindlustusjuh- tumite korral.
190. Kahju või kulutus ei kuulu hüvitamisele, kui kahju või kulutuse põhjustanud sündmus xx xxxxx kind- lustusjuhtumi tunnustele.
191. Kahju või kulutus ei kuulu hüvitamisele, kui see xx xxxxx kindlustustingimustes toodud hüvitatavate kahjude või kulutuste tunnustele.
EPIDEEMIA, LOODUSÕNNETUS
192. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju põhjustab:
192.1. maavärin
192.2. laviin
192.3. üleujutus
192.4. metsatulekahju
192.5. orkaan
192.6. keeristorm
192.7. vulkaanipurse
192.8. hiidlaine (tsunami)
193. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju põhjustab epideemia. Epideemia on nakkus- haiguse puhang, mis nõuab nakkustõrjemeetmete laiaulatuslikku rakendamist.
TERRORISM
194. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju põhjustab terrorism.
195. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju põhjuseks on terroriaktide vältimiseks rakendatud piirangud või abinõud (sh liikluse peatamine või ümbersuunamine, täiendav kont- roll, piirangud esemete transpordil jms).
196. Terrorismiks loetakse käesolevates eritingimustes mistahes ebaseaduslikku tegu, mis on suunatud ini- meste elu või tervise ohustamisele või xxxxx põhjus- tamisele või vara hävitamisele või kahjustamisele või muu kahju tekitamisele (sh infosüsteemide blokeeri- mine või nende töö takistamine), kui teol on poliiti- line, usuline või ideoloogiline eesmärk, sh valitsuse mõjutamine või avalikkuses hirmu tekitamine polii- tilisel, usulisel või ideoloogilisel eesmärgil.
MORAALNE KAHJU
197. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada moraa- lset (mitte-varalist) kahju.
EESTIS VÕI KINDLUSTATU ELUKOHARIIGIS TOIMUNUD JUHTUM
198. Kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui kahju tekkimise aluseks olev sündmus toimus Eestis või kindlustatu elukohariigis. Käesolevat välistust ei kohaldata kindlustustingimustega mää- ratud reisitõrke kindlustuse juhtumite korral.
TUUMAENERGIA JA RADIOAKTIIVSUS
199. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju põhjustab tuumarelv, tuumaenergia või radio- aktiivsus.
MASSILISED KORRATUSED, SÕDA, RELVAKOKKUPÕRGE
200. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju põhjustab sõda või sõjalise operatsiooni taoline olukord, relvakokkupõrge, mäss, ülestõus, kodusõda või massilised korratused.
201. Kindlustusandja soovitab enne reisi algust tutvuda ohupiirkondi (kriisipiirkondi) puudutava informat- siooniga Eesti Vabariigi välisministeeriumi kodu- leheküljel ning võimalusel vältida reisimist ohupiir- kondadesse.
STREIK, TÖÖSULG
202. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju põhjustab või kui kahju tekkimisele aitab xxxxx streik või töösulg.
203. Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või tööta- jate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seadus- likes tööalastes nõudmistes. Töösulg on töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes.
AVALIKU VÕIMU TEOSTAMINE
204. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju põhjustab politsei, piirivalve, tollitöötajate või muude avalikku võimu teostavate ametiisikute tege- vus.
205. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju põhjustab vara arestimine, kinnipidamine, konfiskeerimine või sundvõõrandamine.
KINDLUSTUSVÕTJA JA KINDLUSTATU TEGEVUS
206. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju põhjustab kindlustatu enesetapp või enesetapu katse.
207. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju põhjustab kindlustatu kihlvedudes osalemine või kakluse algatamine kindlustatu poolt.
208. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju põhjustab tahtliku kuriteo tunnustega teo toi- mepanemine (v.a hädakaitse) või selle varjamine.
209. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kindlustatu põhjustab kindlustusjuhtumi saabumise tahtlikult või xxxxx hooletuse tõttu.
210. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kindlustusvõtja või kindlustatu esitab kindlustus- andjale kahjukäsitluse käigus ebaõigeid andmeid.
211. Kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui kindlustusleping on sõlmitud pärast kahjujuhtu- mi põhjustava asjaolu ilmnemist.
212. Kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui kahju põhjustav sündmus oli kindlustuslepingu sõlmimise ajal kindlustatule või kindlustusvõtjale ettenähtav.
SÕIDUKI JUHTIMISEGA SEOTUD VÄLISTUSED
213. Kui kindlustatu põhjustab sõidukit juhtides kindlus- tusjuhtumi, ei ole kindlustusandjal hüvitamise xxxxx- xxxx, xxx kahju põhjustas on või sellele aitas xxxxx:
213.1.kindlustatu joobeseisud. Kindlustatu joobeseisundi määramisel lähtutakse kindlustusjuhtumi toimumi- se riigis kehtivatest lubatud alkoholisisalduse määra- dest;
213.2. sõiduki juhtimine xxxx juhtimisõiguseta;
213.3. rikkega sõiduki kasutamine, xxx xxxxx olemasolu oli kindlustatule teada.
214. Xxx xxxx kindlustuslepingus on mitu kindlustatut, siis kohaldatakse eelmises punktis toodud välistust üksnes selle kindlustatu suhtes, xxxxx süüline tegevus põhjustas liiklusõnnetuse. Teiste kindlustatute kulu- tused ja kahju kuuluvad hüvitamisele käesolevates kindlustustingimustes toodud ulatuses.
JOOBESEISUND
215. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju põhjustab või kahju tekkimisele aitab xxxxx kindlustatu joobeseisund (alkoholijoove, narkojoove, toksiline joove jms) või joobeseisundi järelnähud.
MUU ISIKU POOLT HÜVITATUD KAHJU
216. Kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui kahju on hüvitanud muu isik.
Kindlustusvõtja kohustused kahjujuhtumi korral
217. Kindlustusvõtja on kohustatud tarvitusele võtma abinõud kahju edasiseks piiramiseks, võimalike xxxx- kahjude vältimiseks ja kindlustusandja õiguste taga- miseks.
218. Kindlustusvõtja on kohustatud abistama kindlustus- andjat kahju käsitlemisel ja regressnõude esitamisel, esitades vajalikke andmeid, dokumente, seletusi jms.
219. Kindlustusandjale edastatav dokument peab olema eesti, vene, saksa, prantsuse, hispaania või inglise keeles või tõlgitud eelnimetatud keelde. Diagnoos jm meditsiinilised dokumendid võivad olla xxxxxx xxx- les.
220. Kindlustatu peab kahjujuhtumi toimumisest viivita- matult teatama If P&C Insurance AS-ile või If P&C Insurance AS-i kahjukäsitluspartnerile välisriigis kir- jalikult, e-kirja või kindlustusandja interneti kodule- he kaudu.
221. If P&C Insurance AS-i välisriigis tegutsevate kahjukäsitluspartnerite (käesolevates kindlustus- tingimustes ka “kahjukäsitluspartner”) kontakt-and- med on märgitud kindlustuspoliisile.
222. Lisaks eeltoodud kohustustele on vastava kindlustus- kaitsega seotud kohustused toodud vastava kindlus- tuskaitse peatükis.
Kindlustushüvitise taotlemiseks vajalikud tõendid
223. Kahjujuhtumi korral on kindlustusvõtjal kohustus anda kindlustusandjale õiget ja täielikku informat- siooni kahjujuhtumi asjaolude, kahju suuruse ja või- malike vastutavate isikute kohta.
224. Kahjuavalduse ning sellele lisatud dokumentide alu- sel peab olema võimalik kontrollitavalt kindlaks teha kahjujuhtumi toimumise asjaolusid ning kulutuste suurust.
225. Kindlustusvõtja kohustub kindlustusandjale esitama dokumente, kirjalikke seletusi, vastama suuliselt ja kirjalikult kindlustusandja küsimustele. Kui kindlus- tusvõtja on esitanud ärakirjad, on kindlustusandjal õigus nõuda originaaldokumente.
226. Kindlustusvõtja kohustub kindlustusandja nõudel esitama tõendid reisi alguse, lõpu, transiitpunktides viibimise aja xx xxxxx marsruudi kohta.
227. Kindlustusandjal on õigus saada kolmandatelt isiku- telt kahju-juhtumiga seotud informatsiooni (sh deli- kaatseid isikuandmeid).
228. Lisaks eeltoodud sätetele on vastava kindlustuskait- sega seotud tõendeid reguleerivad punktid toodud vastava kindlustuskaitse peatükis.
Kindlustussumma
229. Kindlustusandjal ei ole kohustust maksta kindlus- tushüvitist rohkem kui kindlustuspoliisile märgitud kindlustussumma.
230. Kindlustussummad määratakse meditsiiniabi kind- lustusele, reisitõrke kindlustusele, pagasikindlustuse- le ja õigusabi kindlustusele eraldi.
231. Kui kindlustuspoliisile on märgitud mitu kindlusta- tut, kehtivad kindlustussummad ja kindlustustingi- mustes märgitud piirlimiidid iga kindlustatu kohta eraldi.
KINDLUSTUSSUMMA KORDUVREISIDE KINDLUSTUSLEPINGU KORRAL
232. Kui kindlustuspoliisil on xxxxx korduvreiside kind-
lustuse kohta (vt p 33), kehtivad kindlustussummad iga reisi kohta. Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kõigi sama reisi jooksul toimunud kindlus- tusjuhtumite eest kokku rohkem kui kindlustussum- ma. Üheks reisiks loetakse reisimist reisi alguspunk- tist Eestis (vt p 14−16) xxxxx xxxx-punkti Eestis (vt p 19−20).
Näide 1. Reisitõrke kindlustussumma on 20 000 krooni. Kindlustusandja hüvitab esimese reisi reisitõrke eest 15 000 krooni. Järgmise reisi reisitõrke kahju on 20 000 krooni. Et kindlustussummat arvestatakse iga reisi kohta eraldi, hüvitatakse selle reisi reisitõrke kahju summas 20 000 krooni.
Näide 2. Reisitõrke kindlustussumma on 15 000 krooni. Reisi alguses tekkis reisitõrge, mille eest hüvitatakse 10 000 krooni. Sama xxxxx xxxxx tekis järgmine rei- sitõrge, reisitõrke kahju on 10 000 krooni. Et kind- lustussumma on 15 000 krooni, hüvitab kindlustus- andja 15 000 krooni.
KINDLUSTUSSUMMA MUUDE REISIKINDLUSTUSE LEPINGUTE KORRAL
233. Kui kindlustuspoliisil ei xxx xxxxxx korduvreiside
kindlustuse kohta (vt p 33), kehtivad kindlustus- summad kõigi sama kindlustuslepingu kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumite kohta kokku. Kind- lustusandjal ei ole kohustust hüvitada rohkem kui kindlustussumma.
Näide 1. Reisitõrke kindlustussumma on 20 000 krooni. Kindlustusandja hüvitab esimese reisi reisitõrke eest 15 000 krooni. Järgmise reisi reisitõrke kahju on jälle
20 000 krooni. Et kindlustussummat arvestatakse kõigi kindlustuslepingu alusel hüvitatavate kahjude kohta kokku, lahutab kindlustusandja kindlustus- summast juba makstud hüvitised (20 000–15 000) ning hüvitab 5000 krooni.
Näide 2. Reisitõrke kahju esimeses transiitpunktis on 5000 krooni. Reisitõrke kahju sama reisi järgmises transiitpunktis on 30 000 krooni. Reisitõrke kind- lustussumma on 20 000 krooni. Kindlustusandja hüvitab 20 000 krooni.
Hüvitislimiidid
234. Kui kindlustusandja kahju hüvitamise kohustus on piiratud kindlustustingimustega (hüvitislimiidid), ei ole kindlustusandjal kohustust maksta kindlustushü- vitist rohkem kui kindlustus-tingimustes ette nähtud (vt spordivarustuse kahju, dokumentide kahju, ham- baravi, proteesi parandamine jms).
235. Kindlustussummaga on hõlmatud ka need kahjud ja kulutused, mille kohta on kehtestatud eraldi hüvi- tislimiit. Eraldi hüvitis-limiidid sisalduvad vastavas kindlustussummas. Eraldi hüvitis-limiidid ei lisandu kindlustussummale.
Näide. Pagasikindlustuse kindlustussumma on 10 000 krooni. Spordivarustuse hüvitislimiit on 2500 kroo- ni. Pagas läheb kaotsi, pagasikahju kokku on 15 000 krooni, sealhulgas spordivarustuse kahju 3000 kroo- ni. Kindlustusandja hüvitab spordivarustuse kah- ju 2500 krooni ulatuses ja muu pagasi kahju 7500 krooni ulatuses (kokku 10 000 krooni).
Kindlustushüvitis
236. Kindlustusandja peab täitma oma lepingust tuleneva kohustuse, kui ta on lõpetanud kindlustusjuhtumi tuvastamiseks ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud.
237. Kui kindlustusandja teostab hüvitamise raha maks- mise xxxx, xx ole kindlustusandjal kindlustushüvitise väljamaksmise kohustust enne, kui kindlustushüviti- se saamiseks õigustatud isik on kirjalikult teatanud arvelduskonto numbri ja kontoomaniku nime.
238. Kindlustusandjal on õigus nõuda andmeid xx xxxx- xxxxx hüvitise saamiseks õigustatud isiku ja tema esindaja isikusamasuse tuvastamiseks. Kindlustus- andjal ei ole hüvitise väljamaksmise kohustust enne, xxx xxxxx on need andmed ja dokumendid esitatud.
239. Kui kindlustusandja täitmise kohustuse ulatus sõltub tsiviil-, kriminaal-, haldus- või väärteo asja menetle- mise käigus tuvastatavatest asjaoludest, on kindlus- tusandjal õigus teha kindlustushüvitise maksmise või sellest keeldumise otsus pärast menetluse peatamist, lõpetamist või kohtu- või vastava ametiisiku otsuse jõustumist.
240. Kui kindlustusandja viivitab oma kohustuste täitmi- sega, on kindlustusandja kohustatud maksma kind- lustushüvitise saamiseks õigustatud isiku nõudmisel viivist vastavalt seadusandluses ette nähtud määrale.
241. Kui kindlustusvõtja on rikkunud kindlustuslepingust tulenevat kohustust (sh tõendite esitamise xxxxx- xxxx), on kindlustusandjal õigus kindlustushüvitise maksmisest keelduda või kindlustus-hüvitist vähen- dada, kui rikkumine omas mõju kahju tekkimisele või kahju suurusele või kindlustusandja täitmise kohustuse ulatuse kindlakstegemisele.
242. Kui kindlustuslepingu rikkumine saab kindlustus-
andjale teatavaks pärast kindlustushüvitise maks- mist, on kindlustusandjal õigus makstud kindlustus- hüvitis osaliselt või täielikult tagasi nõuda, vastavalt sellele, kas kindlustusandja oleks kindlustus-lepingu rikkumisest teades kindlustushüvitise maksmisest keeldunud või kindlustushüvitist vähendanud.
243. Kindlustusandjal on õigus pagasikahju või medit- siiniabivahendite hüvitamisel nõuda hävinud vara jäänuste või asendatud vara, samuti hilinenud, varas- tatud või röövitud vara nõude-õiguse üleandmist kindlustusandjale. Kuni eelnimetatud vara või vara nõudeõiguse kindlustusandjale üleandmiseni on kindlustusandjal õigus peatada kindlustushüvitise maksmine või kindlustushüvitist eelnimetatud vara hariliku väärtuse (turuväärtuse) võrra vähendada.
244. Kui kindlustusandja on hüvitanud hilinenud, varas- tatud või röövitud asja, on kindlustusvõtjal kohustus asja kättesaamisest, leidmisest või selle asukohast teadasaamisest kindlustusandjale viivitamatult kirja- likult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatada. Kindlustusandjal õigus nõuda asja üleand- mist.
Kindlustustuslepingu dokumendid ja tingimuste kohaldamine
245. Kindlustuslepingu tingimused on märgitud või vii- datud kindlustuspoliisil või teistes kindlustuslepingu osaks olevates dokumentides.
246. Kindlustusandja allkiri kindlustuspoliisil on tiražee- ritud.
247. Kui kindlustuslepingus on antud sõnale eritähendus, siis lähtutakse kindlustuslepingu täitmisel ja tõlgen- damisel kindlustus-lepingus toodud eritähendusest.
248. Vaidluste korral lähtutakse kindlustuslepingu doku- mentide eestikeelsest tekstist, kui kindlustuslepingus ei ole märgitud teisiti.
Kindlustusandja kohustus teavitada kindlustusvõtjat
249. Kui kindlustusperioodi jooksul muutub kindlustus- andja nimi või õiguslik vorm, kindlustusandja aad- ress või kindlustusandja struktuuriüksuse aadress, mille vahendusel leping sõlmiti, või pädeva kind- lustusjärelevalve aadress, teavitab kindlustusandja kindlustusvõtjat sellest kindlustusandja veebilehel või massi-teabevahendite kaudu.
Teadete saatmine
250. Kui kindlustuslepingu või seadusega on ette näh- tud kindlustusvõtja teatamiskohustus, tuleb xxxxxx xxxxx edastada kirjalikult kindlustuspoliisil xxxxx- tud kindlustusandja struktuuriüksuse aadressile või kindlustusandja äriregistrisse kantud aadressile.
Lepingu lõpetamine
251. Pärast kindlustusjuhtumi toimumist võib kumbki kindlustus-lepingu pool 31 päeva jooksul arvates
kindlustushüvitise maksmise või kindlustushüvitise maksmisest keeldumise otsusest kindlustuslepingu üles öelda, teatades sellest teisele lepingu poolele kir- jalikult 31 päeva ette.
252. Kindlustusandjal või kindlustusvõtjal on õigus kind- lustusleping ühepoolselt lõpetada õigusaktides või eelmises punktis nimetatud juhtudel.
Teata kahjust:
Kindlustustelefonil 1211 (tööpäeviti xxxx 8:00-22:00),
välismaalt helistades telefonil (x000) 000 0000 e-posti xxxx: xxxxxx@xx.xx, xxx.xx.xx
Puhkepäevadel või öötundidel palume pöörduda firmasse SOS-International, telefonil (x00) 0000 0000
Kindlustusandja:
If P&C Insurance AS
Pronksi 19, 10124 Tallinn, EESTI Kahjukäsitlus
Tel: 1211 (välismaalt helistades x000 000 0000)
Faks: (x000) 000 0000
Kahjukäsitluspartner (ööpäevaringne meditsiiniabi korraldus):
SOS-International
Xxxxxxx 00000 Xxxxxxxxxxxxx, XXXXX (Denmark)
Tel: (x00) 0000 0000, Faks: (x00) 0000 0000
Erikokkulepete tabel
Erikokkulepete tabelis on toodud lühikokkuvõte juhtu- mistest, mil kindlustusandja ja kindlustusvõtja kokkulep- pel on võimalik kindlustuskaitset laiendada või täpsustada. Kokkuleppe kohta tehakse xxxxx kindlustuspoliisile.
Erikokkulepped Viide kindlus- tustingimuste
punktile
Xxxx, mille alguspunkt on väljaspool Eestit 2
Mootorrattareis 3
Kindlustusperiood on lühem xxx xxxxx kestvus 23
Eriti ohtlike aladega tegelemine 40, 48, 49
Füüsilise palgatöö tegemine 50–54
Hüvitislimiitide tabel
Hüvitislimiitide tabelis on toodud lühikokkuvõte kindlustustingimustega kindlaks määratud hüvitislimiitidest viidetega punkti- dele, millega limiit on kehtestatud.
14 Reisikindlustuse tingimused TR 20071
NB! Hüvitislimiidid sisalduvad vastavas kindlustussummas. Hüvitislimiidid ei lisandu kindlustussummale (vt ka p 235)
objekt või hüvitis meditsiiniabi kindlustus | hüvitislimiit | viide kindlustust- ingimustele punktile |
Statsionaarse ja ambulatoorse ravi kulud | 60 päeva jooksul arvates | 60 |
kindlustusjuhtumist | ||
Hambaravikulud (kindlustusperiood kuni 3 kuud) | 2000 krooni | 64 |
Hambaravikulud (kindlustusperiood pikem kui 3 kuud) | 3000 krooni | 65 |
Raseduse komplikatsioonide kulud | kuni 12 rasedusnädalani | 66 |
Proteesi, kuuldeaparaadi või prillide kulud | 1200 krooni | 69 |
Telefonikulud Ifile või Ifi kahjukäsitluspartnerile | 1000 krooni | 82 |
reisitõrke kindlustus | ||
Majutusteenuse kulud kindlustusjuhtumi korral xxxx kindlustusandjaga kooskõlas- tamata pagasikindlustus | 3 päeva | 130 |
Ühe asja eest makstav maksimaalne hüvitis | Kuni 50% pagasikindlustuse | 161 |
kindlustussummast | ||
Spordivarustus | 2500 krooni | 162 |
Kulutused vältimatult vajalikele tarbekaupadele, xxx xxxx hilineb üle 4 h | 500 krooni päevas / 25% pagasi- | 167 |
kindlustuse kindlustussummast | ||
Asendusdokumentide kulud | 1200 krooni | 169, 170 |
Pagasikindlustuse omavastutus | 300 krooni | 174 |
Kindlustustelefon 1211 xxx.xx.xx