Swedbank Pensionifond V2 (Kasvustrateegia)
Swedbank Pensionifond V2 (Kasvustrateegia)
30. november 2013
Investeerimispõhimõtted
Swedbank Pensionifond V2 (Kasvustrateegia) on vabatahtliku kogumispensioni võimaldamiseks loodud
Riskiaste
Xxxxxxx risk Kõrgem risk
lepinguline investeerimisfond. Fondi eesmärgiks on saavutada vara väärtuse pikaajaline kasv ja seeläbi täiendava sissetuleku võimaldamine Fondi investoritele pärast nende pensionile jäämist. Fond investeerib kuni 60% oma varadest aktsiariskiga väärtpaberitesse ning ülejäänud osa võlakirjadesse,
Väiksem võimalik tulu
Kõrgem võimalik tulu
1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |
rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisasjadesse xx xxxxxx xxxxxxx.
Skaalal toodud kategooriad põhinevad Fondi vara väärtuse
kõikumisele viimase viie aasta jooksul.
Üldandmed
Fondivalitseja Swedbank Investeerimisfondid AS
Tootluse standardhälve (viimase 3 a põhjal) 6.6%
Portfell varaklasside järgi
Fondijuht Xxxxxx Xxxx
Asutamisaasta 2003
1.4%
3.9%
Kinnisvara
Fondiosaku puhasväärtus (NAV) Xxxxx xxxxxx puhasväärtus
0.94535 EUR
17 797 021 EUR
Võlakirjad ja deposiidid
Haldustasu aastas 1.3%
Sisenemistasu 1.0%
Väljumistasu 1.0%
Fondi tootlus*
Fondiosaku puhasväärtus (NAV)
1.20
Aktsiad
39.4%
55.4%
Raha
Aktsiaportfell regioonide järgi
2.2%
1.08
Arenenud turud
6.1%
6.5%
29.6%
13.9%
20.4%
21.3%
Arenevad turud Aasias USA
0.96 Kesk- ja Xxx-Euroopa
0.84
Ladina-Ameerika Venemaa
Baltikum
0.72
Võlakirjaportfell regioonide järgi
0.60
15.1%
16.6%
68.4%
11.2003 11.2004 11.2005 11.2006 11.2007 11.2008 11.2009 11.2010 11.2011 11.2012 11.2013
Arenenud turud
aasta algusest 1 kuu 3 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat 5 aastat loomisest
Tootlus* | 4.8% | 0.5% | 5.0% | 5.5% | 20.1% | 15.1% | 37.9% | 47.8% |
Aasta baasil | 5.5% | 9.6% | 4.8% | 6.6% | 4.0% | |||
2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | |
Tootlus* | 22.5% | 12.9% | 6.1% | -39.0% | 15.0% | 10.5% | -4.6% | 12.4% |
Suurimad investeeringud
Aktsiaportfell Osakaal
Baltikum
Arenevad turud
13.5%
5.5%
2.3%
Portfell valuutade järgi
Swedbank Robur Indexfond USA 6.9% db x-trackers MSCI AC Asia ex Japan Index UCITS ETF 6.2% Swedbank Robur Indexfond Asien 5.5%
Xxxxxx Xxxxxxx Europe Equity Alpha Fund 4.8%
DB x-Trackers MSCI EM Latin Index ETF 3.6%
Võlakirjaportfell Osakaal
PIMCO Global Inv Grade Credit Fund 7.7%
iShares Markit iBoxx € Corporate Bond Fund | 2.3% | LVL | 0.4% |
Blackrock Global High Yield Bond Fund | 2.0% | DKK | 0.1% |
Bluebay Inv Grade Bond Fund 6.3% iShares Barclays Euro Corporate Bond Interest Rate Hedged 2.5%
EUR
SEK USD JPY
78.2%
Swedbank Pensionifond V2 (Kasvustrateegia)
30. november 2013
Fondijuhi kommentaar
Swedbank Pensionifond V2 tootlus oli novembris 0.5% ning tootlus aasta algusest on 4.8%.
Turuülevaade
November oli positiivne kuu arenenud turgude aktsiatele ja võlakirjavaraklassidele meie fondis. Arenevate regioonide aktsiate jaoks osutus kuu xxxxx keerukamaks. Neid turge mõjutas taas fookusesse tõusnud Föderaalreservi finantsvarade ostuprogrammi võimalik vähendamine, samuti on arenevate riikide blokis majanduskasv nõrgem. Globaalne majandus tervikuna püsis selgelt kasvufaasis. XX Xxxxxxx globaalse tööstussektori PMI indeks tõusis novembris 53.2-ni. Jätkus USA kinnisvarasektori tugev taastumine – S&P/Case-Shiller’i kinnisvarahindade indeks tõusis septembris eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 13.3%.
Taas diskuteeriti palju Föderaalreservi poliitika üle ehk esmajoones finantsvarade ostuprogrammi vähendamise algusaja üle. Turuosalistel ajastuse osas hetkel liiga selget konsensust pole – ootused jagunevad käesoleva aasta detsembrist järgmise aasta juunini. Ostuprogrammi mahu vähendamine väga tõenäoliselt suurendab volatiilsust finantsturgudel, eriti just arenevate turgudega seotud varaklassides. Samas on meie hinnangul vähetõenäoline, et kordub käesoleva aasta mais-juunis aset leidnud müügilaine kogu oma sügavuses.
Aktsiaturgudest esinesid parima tootlusega USA aktsiad (+2,9%, kõik tootlused on eurodes). Järgnesid Jaapan (+1,6%) ning Euroopa (+1.0%). Samas jeenides oli Jaapani turu kuutootlus muljetavaldav (+5,8%), jeen nõrgenes novembris euro suhtes üle 4,2%. Pensionifondi portfellis oli Jaapani aktsiaid neutraalse osakaaluga võrreldes rohkem ja Euroopa aktsiaid samavõrra vähem. Samas valuutana olime jeeni alakaalunud, s.t. positsioneerunud valuuta languse suunas. Baltikumi aktsiaturud tõusid 0,7%.
Arenevate turgude seas paistsid eriti nõrga tootlusega xxxxx Xxxxxx-Ameerika (-4,4%) ja Venemaa (-4,2%). Venemaa turgu mõjutas negatiivselt USA ning Iraani vahel sõlmitud kokkulepe ning ootus, et see võib pikemas perspektiivis xxxxx xxxx Xxxxxx naftatarnete suurenemise ning sellest tulenevalt nafta hinna languse. Lisaks muutus Bank of America Xxxxxxx Xxxxx xxxx aktsiate suhtes senisest ettevaatlikumaks ning kuu xxxxx oligi näha raha väljavoolu Venemaa suunalistest fondidest.
Areneva Aasia aktsiate xxxx xxxx paremini – regionaalne indeks tõusis kuuga 0,3% võrra. Novembri üheks suursündmuseks oli Hiina kompartei kolmas pleenum ning sellele järgnenud reformikavade avalikustamine. Olulisemate muudatustena on kavas suurendada erakapitali võimalusi investeerida riigiettevõtesse, tugevdada maalt linna kolinud tööliste sotsiaalseid garantiisid ning täiendada oluliselt farmerite maaomandi regulatsiooni, suurendades nende omandi kaitset ning xxxxx xxxxx suuremad õigused maa müümiseks.
Euroopas oli terve sügise suurimaks üllatuseks Euroopa Keskpanga baasintressimäära langetamine novembri alguses. Sellel võib näha otsest seost oktoobri oodatust märgatavalt madalama euroala inflatsiooninumbriga. Intressimäära langetamist võib samas pidada pigem sümboolseks sammuks, mitte niivõrd reaalset majanduslikku mõju omavaks tegevuseks. Euroala pankadevaheliste üleöölaenude intressimäärad on juba pikka aega olnud oluliselt madalamal tasemel, kui Euroopa Keskpanga refinantseerimismäär. Siiski viis baasintressimäära ootamatu langetamine vähemalt lühiajaliselt langusesse nii euro kursi kui ka euroala valitsuse võlakirjade intressimäärad. Kuu lõikes jäid euro kurss dollari suhtes ning Saksamaa valitsuse intressikõver sisuliselt samale tasemele.
Võlakirjaturgudel ei olnud hinnaliikumised kuu kokkuvõttes suured. Fondi portfelli kõige kõrgema kvaliteediga – AAA-A reitinguga valitsuste võlakirjade indeks tugevnes kuuga 0.1% Prantsusmaa, Hollandi ja Belgia valitsuse võlakirjade intresside languse tõttu. Euroala investeerimisjärgu reitinguga ettevõtete võlakirjade indeks tugevnes 0,1% xxxxx xx eurodes denomineeritud arenevate riikide valitsuste võlakirjade indeks tõusis 0,3%. Parima tootlusega võlakirjade varaklassiks olid taas ettevõtete madalama kvaliteediga võlakirjad – fondi portfellis oleva spekulatiivse reitinguga võlakirjadesse investeeriva fondi osaku hind kerkis 1,3%.
Lähiaja väljavaade
Detsembris jätkame neutraalsel aktsiariski tasemel. Aktsiate hinnatase on valitsuse võlakirjadega võrreldes xxxx atraktiivne, ent analüütikute ootuste allapoole korrigeerimine mõjutab turusentimenti negatiivselt. Samuti on mõnevõrra nõrgemaks muutunud keskpankadest lähtuvad likviidsusvood.
Regionaalselt eelistame endiselt Jaapani aktsiaid. Vähendasime Euroopa aktsiaturgude osakaalu neutraalsest madalamaks. Kui Jaapanis on likviidsusvood keskpanga stimuleeriva poliitika tõttu tugevad, siis Euroopas on likviidsus suhteliselt xxxx. Jaapani aktsiaid toetab ka kasumiootuste tõstmine analüütikute poolt, aga Euroopas on suund pigem vastupidine. Arenevate turgude seas eelistame Venemaa aktsiaid Ladina-Ameerika omadele.
Võlakirjaportfellis hoiame võlakirjade keskmist lõpptähtaega neutraalsest lühemana, st oleme kaitsvalt positsioneeritud intressimäärade tõusu vastu. Samuti oleme positiivsed globaalse spekulatiivse reitinguga ettevõtete võlakirjade varaklassi osas. Kiirenev majanduskasv arenenud riikides ning madal intressitase on madalama krediidikvaliteediga ettevõtetele soodne. Samas ei oota me järgmiselt aastalt olulist riskimarginaalide langust.