Ehitus- ja paigaldustööde kindlustuslepingu tingimused 1/2020
Ehitus- ja paigaldustööde kindlustuslepingu tingimused 1/2020
Kehtivad alates 01.07.2020
Käesolevad Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali, mille kaubamärgiks Eestis on Seesam (edaspidi Seesam) ehitus- ja paigaldustööde kindlustustingimused jagunevad varakindlustustingimusteks ja vastutuskindlustuse tingimusteks.
VARAKINDLUSTUSLEPINGU TINGIMUSED
KINDLUSTUSE EESMÄRK
1 Ehitus- ja paigaldustööde varakindlustuslepingu eesmärgiks on hüvitada kindlustusjuhtumi taga- järjel tekkinud kahju käesolevates tingimustes ning hüvitisreeglites sätestatud xxxxxx xx ulatuses.
KINDLUSTUSJUHTUM
2 Kindlustusjuhtum on kindlustatud eseme kahjustu- mine, hävimine või kadumine kindlustusperioodil ja kindlustuskohas põhjustel, mis ei ole käesolevate varakindlustus- tingimuste piirangute kohaselt välistatud.
KINDLUSTUSKOHT
3 Kindlustuskoht on poliisil märgitud või Seesami poolt eraldi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis aktsepteeritud tööobjekti asukoht.
KINDLUSTATUD ISIK
4 Kindlustatud isikuks varakindlustuses loetakse eelduslikult kindlustusvõtjat.
5 Kindlustusvõtja võib kindlustada muuhulgas kolmanda isiku ehitus- ja paigaldustöödest tuleneda võivat vara kahjustumise, hävimise või kadumise riski.
6 Kolmanda isikuga seotud kindlustusriski kindlus- tamisel märgitakse kindlustatud xxxx xxxxxx nimeli- selt või kogumina poliisile.
7 Kogumina mõistetakse alltöövõtjaid, keda kindlus- tusvõtja kasutab kindlustatud ehitus- ja paigaldus- töödel oma kohustuste täitmisel.
KINDLUSTATUD ESE
8 Kindlustatud esemeks on poliisil märgitud tööobjekt ja erikokkuleppel kindlustatud esemed ning xxxx- xxxxx.
9 Aastaseks ehitustööde mahuks sõlmitud lepingu puhul on kindlustatud esemeks poliisil märgitud või Seesami poolt eraldi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis aktsepteeritud tööobjektid, erikokkuleppel kindlustatud esemed ja lisakulud.
Ehitusmaksumuse ulatuses valmistatav, muudetav või paigaldatav tööobjekt
10 Käesolevates tingimustes käsitletakse tööobjektina kindlustatud isiku poolt sõlmitud ehitus– või töö- võtulepinguga (või oma sisult nimetatud lepingu- tega sarnastes lepingutes) kokkulepitud töö teosta- mise eesmärgina valmistatavat, paigaldatavat või muudetavat seadet, hoonet, hoone osa või rajatist.
11 Koos tööobjektiga on automaatselt kindlustatud sellele tööobjektile püsivalt paigaldatavad seadmed, masinad, materjalid ja ehitus- või paigaldustöödel kasutatavad püsivad ja ajutised konstruktsioonid tingimusel, et need sisalduvad tööobjekti ehitus- maksumuses.
11.1 Ajutisteks konstruktsioonideks ei loeta tellinguid ja raketisi, mistõttu kindlustus- kaitse tellingutele ja raketistele automaatselt ei laiene. Tellinguid ja raketisi kindlustatakse ainult poolte erikokkuleppel.
12 Tööobjekt on kindlustatud ainult selle valmista- mise, muutmise või paigaldamise ehitusmaksumu- ses.
13 Xxxx erikokkuleppeta poliisil hüvitatakse kindlustus- juhtumi vahetu ja vältimatu tulemusena tekkinud põhjendatud ja mõistlikud lammutamise ja koristus-
kulud. Nimetatud kulud hüvitatakse maksimaalselt 10% ulatuses kindlustatud eseme kindlustus- summast, kuid mitte rohkem kui 6 500 eurot.
14 Punktis 13 nimetatud koristus- ja lammutustöö kulud võivad ületada kindlustussummat.
Erikokkuleppel valmistatavad, muudetavad või paigaldatavad tööobjektid
15 Xxxx erikokkuleppeta ja sellekohase märketa poliisil ei ole kindlustatud järgmiste tööobjektide valmista- mine, muutmine või paigaldamine:
15.1 sillad;
15.2 raudteeehitised;
15.3 kaljudesse ehitatavad ruumid;
15.4 tunnelid;
15.5 paisude konstruktsioonid;
15.6 veejõujaamad;
15.7 sadamaseadmed;
15.8 sadamaehitised;
15.9 prügilad;
15.10 veekogu all või selle peal valmistatavad paigaldatavad või muudetavad tööobjektid;
15.11 kui sõlmitud ehitus– või töövõtulepinguga (või oma sisult nimetatud lepingutega sarnastes lepingutes) kokkulepitud töö teos- tamise eesmärgiks on üksnes tööobjekti lammutamine;
15.12 petrokeemiatööstuse või naftatöötlemisega seotud tööobjektid.
ERIKOKKULEPPEL KINDLUSTATAVAD ESEMED
Töövahendid
16 Erikokkuleppel on võimalik kindlustada töövahen- deid, mille kohta tehakse xxxxx poliisile.
17 Töövahendid on kindlustatud tööobjekti valmista- mise, muutmise või paigaldamise ajal kindlustatud isiku kasutuses ja tööobjektil olevad käsitöö- vahendid, teisaldatavad tellingud ja raketised.
17.1 Töövahenditena ei ole kindlustatud tööobjekti valmistamiseks kasutatavad töömasinad. Töömasinateks loetakse näiteks liikur- või tornkraanasid, lifte, mootorsõidukeid, mootori jõul liikuvaid masinaid või nende järel- veetavaid seadmeid. Töömasinaid on võima- lik kindlustada eraldi varakindlustusega.
17.2 Töövahenditena ei ole kindlustatud pontoo- nid, õhu- või veesõidukid ning xxxxxx aset- sevad konstruktsioonid või seadmed.
18 Töövahendite kahjustumise või hävimise korral hüvitatakse nende taastamise mõistlikud kulud poliisil märgitud töövahendite kindlustussummani.
Ajutised ehitised
19 Erikokkuleppel on võimalik kindlustada ajutisi ehitisi, mille kohta tehakse xxxxx poliisile.
20 Ajutised ehitised on ehitustööde ajal xx xxxxx kind- lustatud isiku kasutuses olevad teisaldatavad kon- tori-, lao- või muud ehitised.
21 Ajutiste ehitiste kahjustumise või hävimise korral hüvitatakse nende taastamise mõistlikud kulud, kuid mitte rohkem, kui poliisil märgitud ajutiste ehitiste kindlustussummani.
Kontoritehnika ja mööbel
22 Erikokkuleppel on võimalik kindlustada ajutises ehitises asuv kindlustatud isiku poolt ehitustööde ajal xx xxxxx kasutatav kontoritehnika ja mööbel, mille kohta tehakse xxxxx poliisile.
23 Kontoritehnika ja mööbli kahjustumise või hävi- mise korral hüvitatakse nende taastamise mõistli- kud kulud, kuid mitte rohkem, kui poliisil märgitud kontoritehnika ja mööbli kindlustussummani.
Plaanid ja dokumendid
24 Erikokkuleppel on võimalik kindlustada plaane ja dokumente, mille kohta tehakse xxxxx poliisile.
25 Plaanid ja dokumendid on kindlustatud isiku poolt ehitustööde ajal xx xxxxx kasutatavad plaanid, töö- joonised, dokumendid, käsikirjad, failid ja arvuti- salvestised.
26 Plaanide ja dokumentide kahjustumise või hävimi- se korral hüvitatakse nende taastamise mõistlikud kulud poliisil märgitud plaanide- ja dokumentide kindlustussummani.
ERIKOKKULEPPEL KINDLUSTATAVAD LISAKULUD
Kulud xxxx- xx ületunnitööle ning transpordile
27 Erikokkuleppe ja sellekohase märke olemasolul poliisil hüvitatakse kindlustusjuhtumi vahetu ja vältimatu tulemusena tekkinud põhjendatud kulud xxxx- xx ületunnitööle, mille eesmärgiks on xxx xxxxx või vähendada viivitust ehitus- või töövõtulepingu täitmisel.
28 Kulud xxxx- xx ületunnitööle on tavapärase töötasu ning ületunnitöö, nädalavahetuste või riiklike pühade tõttu makstud töötasu vahe ja samuti tava- transpordi ning kiirtranspordi maksumuse xxxx.
29 Xxxx- xx ületunnitööde kindlustuskaitse xx xxxxx kulutusi, mis on kantud projekti, kasutatud või kasutamiseks kavandatud materjalide või teostuse muutmiseks või parendamiseks.
30 Xxxx- xx ületunnitöö kulud hüvitatakse maksimaal- selt poliisil märgitud xxxx- xx ületunnitööde kindlus- tussummani.
KINDLUSTUSJUHTUMI PIIRANGUD
31 Kindlustusjuhtumi piirangud kehtivad nii ehitus- aegse kindlustusperioodi, laiendatud hooldus- perioodi kui ka hooldusperioodi kindlustuskaitse kehtivuse ajal.
Tööviga
32 Ei hüvitata kahju ja kulu, mis tekib kindlustatud isiku mittekohase või ebakvaliteetse ehitustöö ümbertegemiseks või parandamiseks.
33 Punktis 32 nimetatud välistus ei laiene nõuete- kohaselt ehitatud kindlustatud ehitise osale. Mitte- kohase või ebakvaliteetse ehitustöö tagajärjel nõuetekohaselt ehitatud kindlustatud ehitise osale tekkinud kahjustuste ümbertegemise või paranda- mise kulud hüvitatakse.
Puudusega toode või mittekohane materjal
34 Ei hüvitata kahju või kulu, mis tekib puudusega toote, mittekohase või ebakvaliteetse materjali asendamiseks kohase või kvaliteetse toote või materjaliga.
35 Punktis 34 nimetatud välistus ei laiene nõuete- kohaselt ehitatud kindlustatud ehitise osale. Puudu- sega toote, mittekohase või ebakvaliteetse mater- jali tagajärjel nõuetekohaselt ehitatud kindlustatud ehitise osale tekkinud kahjustuste ümbertegemise või parandamise kulud hüvitatakse.
Projekti või plaani xxxx
36 Ei hüvitata kahju või kulu, mis tekib puuduliku või mittekohase projekti, pinnaseuuringu, plaani, joonise, arvutuse või spetsifikatsiooni vigade ümber tegemiseks või parandamiseks.
37 Ei hüvitata punktis 36 nimetatud põhjustel kindlus- tatud tööobjekti või selle osa ümbertegemise või parandamise kulusid.
38 Punktis 37 nimetatud välistus ei laiene nõuetekoha- selt ehitatud kindlustatud tööobjekti osale. Projekti või plaani vea tagajärjel nõuetekohaselt ehitatud kindlustatud ehitise osale tekkinud kahjustuste ümbertegemise või parandamise kulud hüvitatakse.
Pikaajaline protsess
39 Ei hüvitata kahju, mis on tingitud kulumisest, rooste- tamisest, sööbimisest, riknemisest, mädanemisest, hallitamisest, seenhaigusest, oksüdeerumisest, materjali väsimisest, kõdunemisest, niiskusest, materjali värvuse ja lõhna muutumisest, materjali kuivamisest ja muutustest struktuuris ja viimistlu- ses või muust sarnasest pikaajalisest protsessist.
40 Punktis 39 nimetatud protsessi tagajärjel valmista- tava tööobjekti muule osale või muule kindlustatud varale, mis ei ole kahjustunud punktis 39 nimetatud põhjustel, tekkinud kahjustused hüvitatakse.
Hoolduse kulud
41 Ei hüvitata kulusid, mis on tingitud kindlustatud masina või seadme seadistamis- või hooldus- töödest, hooldusega seotud detailide vahetamisest või remontimisest.
Süütegu
42 Ei hüvitata kahju, mille on põhjustanud kolmanda isiku poolt toime pandud süütegu, v.a xxxxxx, rööv või asja tahtlik kahjustamine või hävitamine.
43 Varguse, röövimise ja asja tahtliku kahjustumise mõistete tõlgendamisel ja sisustamisel lähtutakse karistusseadustikus nimetatud mõistetele antud sisust.
44 Punktis 43 nimetud süütegude puhul lähtub kindlustusandja kriminaalmenetluses neile antud kvalifikatsioonist.
Kadumine
45 Ei hüvitata kahju, mis on põhjustatud kindlustatud eseme või selle osa kadumisest, välja arvatud xxxxxx xx rööv.
Lõhkamistööd
46 Ei hüvitata kahju, mille on põhjustanud lõhkamis- või sellega kaasnevad kaevetööd või lõhkeaine- ladudes toimunud plahvatus.
Üleujutus
47 Ei hüvitata kahju, mille on põhjustanud mistahes üleujutus, sh veekogu veepinna tõus, lainetus tormituule tagajärjel, jää liikumine või kuhjumine, kevadine kõrgvesi lume sulamisel, paduvihm.
48 Üleujutus on ajutine veepinna tõus ja vee kandu- mine tavapäraselt kuivale maale, samuti ajutine vee kogunemine või vee poolt kantud esemete või ainete kuhjumine tavapäraselt kuivale maale.
49 Erikokkuleppel ja sellekohase märke olemasolul poliisil hüvitatakse üleujutuse tagajärjel tekkinud kahju kuni poliisil märgitud üleujutuse kindlustus- summani.
Trahvid ja viivised
50 Kindlustuslepingu alusel ei hüvitata kahju, mis tuleneb lepingulise kohustuse rikkumisest või ei ole käsitletavad otsese varalise kahjuna, sh saamata jäänud tulu, leppetrahvid, viivised, intressid, maksud.
Töövahendite seadmerike
51 Ei hüvitata töövahendite või nende osade xxxxxxx või asendamise kulusid, mis on otseselt põhjusta- tud töövahendite mehaanilisest või elektrilisest rikkest või häirest, sisemisest plahvatusest või ekspluatatsioonilisest veast.
KINDLUSTUSSUMMA
52 Tööobjekti ehitusmaksumus on võrdsustatud tööobjekti kindlustussummaga, mis on märgitud poliisile.
53 Erikokkuleppel kindlustatavate esemete ja xxxx- kulude kindlustussumma märgitakse poliisile.
54 Aastaseks ehitustööde mahuks sõlmitud lepin- xxx märgitud kindlustussummad kehtivad kõigi kindlustatud tööobjektide, erikokkuleppel kindlus- tatavate esemete ja lisakulude kindlustusperioodi kohta kokku.
55 Kindlustussumma on kindlustuslepingus kokku- lepitud summa, mis on kõigi kindlustusperioodil ja hooldusperioodil väljamakstavate kindlustus- hüvitiste maksimaalseks väljamakse summaks.
56 Kui jooksva kindlustusperioodi jooksul tasub Seesam kindlustushüvitise kogu kindlustussumma ulatuses, loetakse kindlustusleping kindlustus- summani ulatuva kindlustushüvitise väljamakse hetkest üles öelduks kindlustatud isiku kindlustus- huvi lõppemise tõttu.
57 Kindlustussumma väheneb kindlustusperioodil väljamakstud kindlustushüvitise võrra.
Kindlustussumma suuruse määramine
58 Kindlustussumma määratakse kindlustusvõtja poolt esitatud andmete alusel ning kindlustusvõtja vastutab andmete õigsuse eest.
59 Xxxxx, kui kindlustusvõtja esitab Seesamile eba- õigeid või ebapiisavaid andmeid tööobjekti kindlus- tussumma määramiseks, on Seesamil õigus kohal- dada kahju hüvitamisel hüvitisreeglites nimetatud ala- või ülekindlustuse sätteid.
KINDLUSTUSKAITSE NING SELLE AJALINE JA RUUMILINE KEHTIVUS
Kindlustusperiood
60 Ehitustöödeaegne kindlustuskaitse kehtib üksnes kindlustuskohas ja poliisil märgitud kindlustus- perioodil.
Hooldusperiood
61 Hooldusperioodiks loetakse tööobjekti valmimisele järgnevat ajavahemikku (24 kuud), mille jooksul on kindlustatud isikul kohustus parandada ehitus- perioodil ilmnenud xxxx xx puudused.
62 Hooldusperiood jaguneb hooldusperioodi laienda- tud kaitse perioodiks ja hooldusperioodi põhikaitse perioodiks.
63 Pärast kindlustusperioodi lõppu algab hooldus- perioodi laiendatud kindlustuskaitse periood (hool- dusperioodi laiendatud kaitse) ja seejärel hooldus-
perioodi põhikaitse periood (hooldusperioodi põhi- kaitse) tingimusel, et on täidetud käesolevate tingi- muste punktides 67-68 sätestatud eeldused.
64 Pärast ehitusaegse kindlustusperioodi lõppu algab hooldusperioodi laiendatud kaitse, mis kehtib kind- lustuskohas esimesed 12 kuud, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
65 Hooldusperioodi põhikaitse algab pärast hooldus- perioodi laiendatud kaitse kehtivuse lõppu ja kehtib kindlustuskohas 12 kuud, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
Hooldusperioodi laiendatud kaitse
66 Hooldusperioodi laiendatud kaitse perioodiks loetakse tööobjekti valmimisele järgnevat ajavahe- mikku (12 kuud), mille jooksul on kindlustatud isikul kohustus parandada ehitusperioodil ilmne- nud xxxx xx puudused.
67 Hooldusperioodi laiendatud kaitse algab ainult järgmiste tingimuste koosesinemisel:
67.1 kindlustatud tööobjekti ehitus- või paigaldus- tööd on tervikuna lõppenud ehitustööde- aegse kindlustusperioodi ajal;
67.2 kindlustatud tööobjekti maksumuses ehitus- või paigaldustööd on tervikuna omanikule või tellijale üle antud ehitustöödeaegse kindlustusperioodi ajal.
68 Kui tööobjekti ehitustööd ei ole tervikuna lõppenud ja kindlustatud isiku poolt tervikuna omanikule või tellijale kindlustusperioodi lõpuks üle antud, siis hooldusperioodi laiendatud kaitse periood ei alga.
Hooldusperioodi laiendatud kaitse kindlustusjuhtum
69 Kindlustatud esemele hooldusperioodi laiendatud kaitse perioodil tekkinud kahjustused hüvitatakse juhul kui:
69.1 kindlustatud isik on tekitanud hooldus- perioodi laiendatud kaitse perioodil kahju põhjusel, et parandas ehitustöödeaegsel kindlustusperioodil tehtud ning hooldus- perioodi laiendatud kaitse perioodil avaldu- nud ehitustööde viga;
69.2 kindlustatud isik on põhjustanud ehitus- töödeaegsel kindlustusperioodil teostatud puuduliku ehitustöö käigus kahju, mis ilmneb hooldusperioodi laiendatud kaitse perioodil.
70 Hooldusperioodi laiendatud kaitse kindlustusjuh- tumi toimumise korral hüvitatakse kahju üksnes järgmiste tingimuste koosesinemisel:
70.1 esineb põhjuslik seos puuduliku ehitustöö ja hooldusperioodi laiendatud kaitse perioo- dil ilmnenud ehitustööde vea või tekkinud kahju vahel;
70.2 kahjustunud on ehitustöödeaegsel perioodil nõuetekohaselt valmistatud või muudetud tööobjekt.
Hooldusperioodi laiendatud kaitse kindlustusjuhtumi välistused
71 Tingimuste punktis 69 nimetatud juhul ei hüvitata kahju, mis on põhjustatud või mis tuleneb:
71.1 toote või materjali puudusest, sobimatusest või veast;
71.2 projektis, pinnaseuuringus, plaanis, joonises või spetsifikatsioonis esinevast veast;
71.3 kindlustatud isiku mittekohaselt või eba- kvaliteetselt valmistatud, paigaldatud või muudetud tööobjekti või selle osa ümber- tegemisest või parandamisest.
72 Punktis 71 nimetatud välistused ei laiene nõuete- kohaselt ehitatud kindlustatud ehitise osale. Punktis 71 nimetatud sündmuste tagajärjel nõuete- kohaselt ehitatud kindlustatud ehitise osale tekki- nud kahjustuste ümbertegemise või parandamise kulud hüvitatakse.
73 Punktis 71 sätestatud mõistete tõlgendamisel lähtu- takse antud mõistetele käesolevate tingimuste punktides 34-35, 36-38 ja 32-33 antud sisust.
Hooldusperioodi põhikaitse
74 Hooldusperioodi põhikaitse perioodiks loetakse hooldusperioodi laiendatud kaitse perioodile järgnevat ajavahemikku (12 kuud), mille jooksul on kindlustatud isikul kohustus parandada ehitus- perioodil ilmnenud xxxx xx puudused.
75 Hooldusperioodi põhikaitse periood ei alga juhul, kui sellele ei ole eelnenud kehtivat hooldusperioodi laiendatud kaitse perioodi.
Hooldusperioodi põhikaitse kindlustusjuhtum
76 Kindlustatud esemele hooldusperioodi põhikaitse perioodil tekkinud kahjud hüvitatakse järgmiste tingimuste koosesinemisel:
76.1 kindlustatud isik on põhjustanud hooldus- perioodi põhikaitse perioodil kahju ning kahju tekkis ajal, mil kindlustatud isik parandas ehitustöödeaegsel kindlustus- perioodil tehtud ning hooldusperioodi põhi- kaitse perioodil avaldunud ehitustööde viga;
76.2 kahjustunud on nõuetekohaselt ehitustööde- aegsel perioodil valmistatud või muudetud tööobjekt.
Hooldusperioodi põhikaitse kindlustusjuhtumi välistused
77 Hooldusperioodi põhikaitse kindlustusjuhtumiks ei loeta ehitustöödeaegsel kindlustusperioodil teosta- tud puuduliku ehitus- või paigaldustöö tagajärjel hooldusperioodil avaldunud kahju.
Kindlustusmakse arvestamine
78 Ehitusaegse kindlustusperioodi lõppedes on kind- lustusvõtja kohustatud 14 päeva jooksul teatama Seesamile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööobjekti ehitus- ja paigaldustööde tegeliku ehitusmaksumuse ja ehitusperioodi tegeliku kestuse, mille põhjal arvestatakse lõplik kindlustus- makse.
78.1 Kui tööobjekti tegeliku ehitusmaksumuse ja Seesamile esitatud tööobjekti ehitusmaksu- muse erinevus ei ole rohkem kui 10% töö- objekti ehitusmaksumusest, siis kindlustus- makse ei muutu ning punktis 78 nimetatud teatamine ei ole vajalik.
79 Seesam xx xxxxx tagasi rohkem kui 50% Seesamile esialgselt esitatud tööobjekti ehitusmaksumuselt arvestatud kindlustusmaksest.
80 Kindlustusmakse arvestatakse kindlustusvõtja poolt Seesamile esitatud tööobjekti ehitusmak- sumuse alusel ning kindlustusvõtja vastutab eel- nimetatud andmete õigsuse eest.
81 Juhul, kui kindlustusvõtja esitab Seesamile eba- õigeid või ebapiisavaid andmeid kindlustusmakse arvestamiseks, on Seesamil õigus kohaldada kahju hüvitamisel hüvitisreeglites nimetatud ala- või ülekindlustuse sätteid.
Kindlustushüvitise suuruse arvutamine
82 Kindlustushüvitise suuruse arvutamine toimub käesolevates tingimustes ja hüvitisreeglites toodud tingimuste alusel.
83 Juhul kui hüvitisreeglid on vastuolus käesolevates kindlustustingimustes sätestatud hüvitise suuruse arvestamise alustega, lähtutakse kahju hüvitamisel käesolevates tingimustes sätestatust.
Varakindlustuslepingu omavastutus
84 Omavastutus on kindlustuslepingus määratud osa kahjust, mis kindlustuslepingu alusel ei kuulu hüvi- tamisele.
85 Omavastutus arvestatakse maha kindlustuslepingu alusel hüvitamisele kuuluvast kahjusummast.
86 Omavastutust kohaldatakse igas kindlustus- juhtumis poliisil märgitud kindlustatud eseme kohta. Omavastutuse suurus on märgitud poliisile. Seesam hüvitab omavastutust ületava osa.
87 Mitme varakindlustuse omavastutuse samaaegse rakendamise korral lahutatakse hüvitisest xxxx suurim omavastutus.
88 Juhul kui kindlustusriski realiseerumisele või kind- lustatud eseme kohta on poliisil määratud erioma- vastutus, kohaldatakse omavastutusena erioma- vastutust.
VASTUTUSKINDLUSTUSE ÜLDOSA
KINDLUSTUSE EESMÄRK
89 Xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx eesmärgiks on kaitsta kindlustatud isikut kahjustatud isiku poolt esitatud nõuete eest käesolevates tingimustes sätestatud xxxxxx xx ulatuses.
KINDLUSTUSJUHTUM
90 Kindlustusjuhtumiks loetakse kindlustatud töö- objekti valmistamise, paigaldamise või muutmise käigus kindlustatud isiku poolt kolmandale isikule (kahjustatud isikule) hooletusest põhjustatud isiku- või asjakahju, mis on tekkinud kindlustusperioodi ajal xx xxxxx suhtes kindlustatud isikul on tekkinud tsiviilvastutus.
91 Ehitus- ja paigaldustööd on kindlustatud isiku poolt sõlmitud ehitus- või töövõtulepingus (või oma sisult nimetatud lepingutega sarnastes lepingutes) kokku- lepitud töö teostamine, millest on kindlustuslepingu sõlmimisel või selle kestel Seesamit teavitatud.
Kindlustatud isik
92 Kindlustatud isik on füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) või juriidiline xxxx, xxxxx ehitus- ja paigaldus- töödest tulenevat vastutuse tekkimise riski on kind- lustatud.
93 Kindlustatud isiku ehitus- ja paigaldustöödega loetakse automaatselt kindlustatuks kindlustatud isiku töötajad ning tema seaduslikud esindajad.
94 Töötaja käesolevate tingimuste mõistes on füüsiline isik, kellega kindlustatud isik on sõlminud töö- lepingu või töövõtulepingu, ning kes kohustub tegema kindlustatud xxxxx juhtimisel ja korraldustel viimase määratud tööd.
95 Kindlustatud isiku seaduslikeks esindajateks xxxx- olevate tingimuste mõistes on kindlustatud isiku juhatuse liikmed või neid asendava organi liikmed.
96 Eeldatakse, et kindlustuslepinguga on kindlustatud kindlustuslepingu sõlminud isiku (kindlustusvõtja) ehitus- ja paigaldustöödest tulenevat vastutuse riski.
97 Kindlustusvõtja võib kindlustada muuhulgas kolmanda isiku ehitus- ja paigaldustöödest tulene- vat kolmanda isiku vastutuse tekkimise riski.
98 Kindlustatud isik märgitakse nimeliselt või kogumina poliisile.
99 Kogumina mõistetakse alltöövõtjaid, keda kindlus- tusvõtja kasutab kindlustatud ehitus- ja paigaldus- töödel oma kohustuste täitmisel.
100 Kui kindlustusvõtja kindlustab kolmanda isiku- ga seotud riski, on kindlustatud xxxx xx kindlustus-
võtja vaadeldavad kindlustuslepingu pooltena ning nende poolt üksteisele tekitatud kahju ei kuulu kindlustuslepingu alusel hüvitamisele, välja arvatud ristvastutuse (tingimuste p 114-115) korral.
101 Kindlustuslepinguga ei loeta automaatselt kindlus- tatuks neid juriidilisi või füüsilisi isikuid, keda kind- lustatud isik kasutab oma kohustuse täitmisel ning xxxxx põhjustatud kahju eest vastutab kindlustatud isik seaduse alusel nagu xxxx xxxxx tekitatud kahju eest (näiteks alltöövõtjad).
Kolmas isik
102 Kolmas isik (kahjustatud isik) – on isik, kes ei ole kindlustusvõtja, kindlustatud isik ega Seesam.
103 Kui tellija ei ole kindlustusvõtjaks ega kindlustatud isikuks, siis loetakse teda kolmandaks isikuks.
Tööobjekt
104 Tööobjektina käsitletakse käesolevate tingimuste mõistes ehitus- või töövõtulepinguga (või oma sisult nimetatud töövõtulepinguga sarnastes lepingu- tes) kokkulepitud töö teostamise (ehitamise) ees- märgina valmistatavat, paigaldatavat või muudeta- vat seadet, hoonet, hoone osa või rajatist.
Süü vormid
105 Süü vormid on hooletus, xxxxx hooletus ja tahtlus, mille tõlgendamisel lähtutakse võlaõigusseadusega nimetatud mõistetele antud tähendusest.
106 Erinevalt tingimuste punktist 90 loetakse kindlus- tusjuhtumiks muuhulgas olukorda, kus kindlusta- tud isik põhjustab vastutuskindlustuse kindlustus- juhtumi (tingimuste p 90) xxxxx hooletuse tõttu tingimusel, et kindlustatud isik ei põhjustanud kindlustusjuhtumit käesolevates tingimustes sätes- tatud ohutusnõudeid rikkudes.
Isikukahju
107 Isikukahju – on käesolevate tingimuste mõistes kahju tekkimine isiku tervise kahjustumise, kehavigastuste tekkimise või xxxxx tõttu.
Asjakahju
108 Asjakahju – on käesolevate tingimuste mõistes kahju tekkimine asja kahjustumise, hävimise või kadumise tõttu.
Vastutuskindlustusperioodi ajaline kehtivus
109 Kui poliisil ei ole kokku lepitud teisiti, kehtib kind- lustusperiood üksnes tööobjekti ehitamise (ehitus- töödeaegne kindlustusperiood) ajal.
Tsiviilvastutus
110 Tsiviilvastutuseks loetakse käesolevate tingimuste mõistes vastutuse tekkimist õigusvastaselt tekita- tud lepinguvälise kahju eest ning kahjustatud isiku nõude alus tuleneb seadusest.
Kindlustusjuhtumi toimumise aja vastutuskindlustuse kaitse
111 Õigusvastase kahju tekitamise ajaks loetakse xxx- xxxxx, mil kahjustatud isikul tekkis kindlustatud isiku vastu seadusest tulenev kahju hüvitamise nõue. Kahju hüvitamise nõue tekib vahetult pärast kahju tekitanud sündmust.
112 Kahjustatud isiku kahju hüvitamise nõue kindlus- tatud isiku vastu peab olema tekkinud kindlustus- perioodil või punktides 61-65 nimetatud juhul hool- dusperioodil ning kahjustatud isikul peab olema võimalik kahju hüvitamise nõuet kindlustatud isiku vastu seaduse alusel maksma panna.
113 Kahjustatud isiku poolt kindlustatud isikule nõude esitamist kindlustusperioodil ei võrdsustata kahju tekkimise ajaga.
VASTUTUSKINDLUSTUSE ERIOSA
Erikokkuleppel on võimalik sõlmida kindlustusleping järgmiste kindlustuskaitse variantide osas
Ristvastutus
114 Kui poliisile on tehtud xxxxx ristvastutuse kohta, siis loetakse kõik kindlustatud isikud üksteise suhtes kolmandateks isikuteks ning nende kindlustusperioodil üksteisele põhjustatud ehitus- ja paigaldustöödest põhjustatud asjakahjud kuulu- vad hüvitamisele käesolevates tingimustes sätesta- tud alustel, xxxxxx xx ulatuses.
115 Kindlustatud isikute poolt üksteisele põhjustatud isikukahju hüvitatakse ka xxxx ristvastutuseta.
Hooldusperioodi vastutuskindlustus
Hooldusperioodi ajaline kehtivus
116 Hooldusperioodiks loetakse tööobjekti valmimisele järgnevat ajavahemikku (24 kuud), mille jooksul on kindlustatud isikul kohustus parandada ehitus- perioodil ilmnenud xxxx xx puudused.
117 Hooldusperioodi vastutuskindlustuskaitse ei kehti automaatselt koos kindlustusvõtja xxxx- xx/või vastutuskindlustuskaitsega.
118 Hooldusperioodi vastutuskindlustuskaitse näol on tegemist eraldi juurde ostetava kindlustuskaitsega, mille suhtes sõlmitakse kindlustuslepingu poolte vahel eraldi kokkulepe.
119 Hooldusperioodi vastutuskindluskaitse olemasolu ja kehtivuse perioodi kohta tehakse xxxxxx xxxxx poliisile.
Hooldusperioodi vastutuskindlustuse kindlustusjuhtum
120 Hooldusperioodi vastutuskindlustuse kindlustus- juhtumiks on kindlustatud isiku poolt hooldus- perioodil parandustööde teostamise käigus xxxxxx- xxxx isikule põhjustatud isiku- või asjakahju, mille eest kindlustatud isik vastutab seaduses sätestatud alustel.
121 Hooldusperioodi vastutuskindlustuse kindlustus- juhtumiks ei loeta ehitusperioodil teostatud puudu- liku ehitus- või paigaldustöö tagajärjel kolmandale isikule hooldusperioodil või hiljem tekkinud kahju.
122 Hooldusperioodi vastutuskindlustuse korral xxx- takse kindlustusjuhtumi toimumise ajaks kahju põhjustanud õigusvastase teo toimepanemise aega ning Seesamil tekib kindlustushüvitise maksmise kohustus ainult juhul, kui kindlustatud isik põhjus- tab hooldusperioodi ajal kindlustusperioodil tehtud töövea parandamise käigus tööobjektil või selle lähiümbruses kolmandale isikule hooletusest isiku- või asjakahju, mille suhtes on tal tekkinud tsiviil- vastutus.
123 Hooldusperioodi vastutuskindlustuse punktides 116-122 reguleerimata küsimustes kohaldatakse käesolevate vastutuskindlustuse üldosas sätestatud põhimõtteid.
Peatöövõtja vastutuskindlustus
124 Peatöövõtja vastutuskindlustus on peatöövõtjast kindlustusvõtjale mõeldud erilahendus, milles tuleb eraldi kokku leppida.
125 Peatöövõtja vastutuskindlustuskaitse olemasolu ja kehtivuse perioodi kohta tehakse xxxxxx xxxxx poliisile.
126 Peatöövõtja on juriidiline isik, kes korraldab kõiki tööobjekti valmistamise, paigaldamise ja muutmi- sega seotud töid ning hangib selleks vastavad alltöö- võtjad.
127 Alltöövõtja on isik, kellega peatöövõtjast kindlustus- võtja on sõlminud töövõtulepingu tööobjekti valmis- tamiseks, muutmiseks või paigaldamiseks.
128 Peatöövõtja vastutuskindlustuse eriosas reguleeri- xxxx küsimustes kohaldatakse käesolevate vastu- tuskindlustustingimuste üldosas sätestatud põhi- mõtteid.
Kindlustusjuhtum
129 Peatöövõtja vastutuskindlustuse variandi korral xxx- takse kindlustusjuhtumiks kindlustatud tööobjekti
valmistamise, paigaldamise või muutmise käigus kolmandale isikule (kahjustatud isikule) kindlus- tusperioodil kindlustusvõtja kasutatud alltöövõtjate põhjustatud isiku- või asjakahju, mille põhjustami- se eest vastutab peatöövõtjast kindlustusvõtja sea- duse alusel.
130 Lisaks vastutuskindlustuse üldosa regulatsioonis toodud tingimustele (näiteks üldosas sätestatud välistused) on peatöövõtja vastutuskindlustuse kindlustusjuhtumi toimumise korral kindlustus- hüvitise maksmiseks vajalik järgmiste eelduste koosesinemine:
130.1 kahjustatud isik nõuab kahju hüvitamist otse kindlustusvõtjalt;
130.2 kindlustusvõtjal on seadusest või lepingust tulenev õigus nõuda täies ulatuses kahju hüvitamist kahju põhjustanud alltöövõtjalt;
130.3 kindlustusvõtja loovutab kahju hüvitise nõude Seesamile.
VASTUTUSKINDLUSTUSE
ÜLD- JA ERIOSA VÄLISTUSED
131 Kindlustusjuhtumi välistused, mille kehtivuses võivad kindlustuslepingu pooled lepingu xxxxx- xxxxx eraldi kokku leppida erinevalt käesolevates tingimustes sätestatust.
Kui poliisil ei ole kokkulepitud teisiti, ei hüvitata:
132 kahju, mis tuleneb kolmanda isiku (v.a tellija) asja hävimisest, kahjustumisest või kadumisest ajal, mil kindlustatud isik xxxx xxxxxx, xxxxxx, hoidis, vedas, üüris, rentis, laenas, kasutas või töötles (käsitletav xxxxx). Eeltoodud välistust kohaldatakse sõltu- xxxx sellest, kas kindlustatu valdus oli seaduslik või ebaseaduslik;
133 kahju, mis on põhjustatud kolmandale isikule kind- lustatud ehitustööde tagajärjel tekkinud vajumise, varisemise, pragunemise, murdumise, vibratsiooni, toestuse puudumise, ebapiisavus või eemaldamise tõttu;
134 asjakahju, mida kindlustatud isikud põhjustavad üksteisele, v.a ristvastutuse korral (p 114-115);
135 kahju, mis tekib puudulikust või mittekohasest projektist, pinnaseuuringust, plaanist, joonisest, arvutusest või spetsifikatsioonist;
136 kahju, mille kindlustatud isik on põhjustanud kolmandale isikule kindlustusperioodil tehtud töövea tõttu, kuid kahju tekib hooldusperioodil või hiljem;
137 kahju, mis on seotud laevade ehituse xx xxxxxx- töödega.
Kindlustusjuhtumi absoluutsed välistused, mille kehtivust kindlustuslepingu pooled lepingu sõlmimisel mõjutada ei saa
Ei hüvitata:
138 kahju, kui tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga;
139 kahju, mille kindlustatud isik on põhjustanud kahjustatud isikule tahtlikult;
140 kahju, mis põhineb sündmusel, millest kindlusta- tud isik oli või pidi olema teadlik enne kindlustus- lepingu sõlmimist;
141 kahju, mis kuulub hüvitamisele liikluskindlustuse või muu kohustusliku vastutuskindlustuse alusel;
142 kahju, mis on põhjustatud liikluskindlustuse seaduse alusel kindlustamisele mitte kuuluva sõiduki kasutamisest, v.a juhul, kui nimetatud sõidukiga on tekitatud kahju tööobjektil;
143 kahju, mis on põhjustatud ükskõik millise vee- või õhusõiduki valdamisest või kasutamisest;
144 kahju, mis tuleneb kindlustatud isiku lepingulise kohustuse rikkumisest, sh intressid, viivised ja leppetrahvid;
145 kahju, mille eest kindlustatud isik vastutab kahjus- tatud isiku ees lepingust või seadusest tuleneva garantii alusel;
146 kahju, mis on põhjustatud tööobjektil või selle lähi- ümbruses kolmandale isikule, kuid mille tekkimine ei ole seotud kindlustatud ehitus- või paigaldus- töödega;
147 kahju, kui kindlustatud isiku vastu esitatud nõue on aegunud;
148 kahju, mis on tingitud kindlustatud isiku pankrotist või maksejõuetusest;
149 kahju, mille eest vastutab kindlustatud isik alusetu rikastumise sätete alusel;
150 kahju, mille eest vastutab kindlustatud xxxx xxxxx- dita asjaajamise sätete alusel;
151 kahju, mille eest vastutab kindlustatud isik ohtliku ehitise või asja omanikuna;
152 kahju, mille eest vastutab ehitise või ehitisealuse maa omanik seaduse alusel;
153 kahju, mille eest vastutab kindlustatud isik tootja vastutuse sätete alusel.
VASTUTUSKINDLUSTUSE ALUSEL HÜVITAMISELE KUULUVA KAHJU LIIGID JA ULATUS
154 Kindlustuslepingu alusel kuulub hüvitamisele isiku- ja asjakahju arvestades punktides 131-153 nimetatud välistusi.
155 Kindlustatud isiku poolt kahjustatud isikule põhjustatud isiku- või asjakahju suuruse xxxxxxx- xxxxx võetakse aluseks selle asukohariigi seaduse vastavasisulised sätted, mille alusel kindlustatud isik on kohustatud kahjustatud isikule kahju hüvi- tama, arvestades käesolevas kindlustuslepingus toodud erisusi.
156 Kindlustuslepingu alusel ei kuulu hüvitamisele kindlustatud isiku õigusvastase teo tagajärjel kahjustatud isikule tekkinud:
156.1 saamata jäänud tulu nõue. Saamata jäänud tulu käesolevate tingimuste mõistes on tulu, mida kahjustatud isik oleks vastavalt asja- oludele, eelkõige tema tehtud ettevalmistus- te tõttu, tõenäoliselt tulevikus saanud, kui õigusvastast kahju ei xxxxx xxxxx tekitatud;
156.2 mittevaralise kahju nõue. Mittevaraline kahju on käesolevate tingimuste mõistes kahju, mis tekib juhul, kui kahjustatud isikule on põhjustatud füüsilist või hingelist valu ja kannatusi.
156.3 puhtmajandusliku kahju nõue. Puhtmajan- duslikuks kahjuks käesolevate tingimuste mõistes on varakahju, mis ei ole otseselt seo- tud isiku või asjakahjuga. Puhtamajandus- xxxxx kahju ei teki isikul, kellele kindlustatud isik asja- või isikukahju otseselt põhjustab.
157 Kahju hüvitamine keskkonnakahju tekkimisel.
158 Keskkonnakahju all mõistetakse keskkonnaohtliku tegevusega tekitatud kahju käesolevates tingimus- tes sätestatud xxxxxx xx ulatuses.
159 Keskkonnakahju tekkimisel hüvitatakse kesk- konnareostuse koristamise kulud juhul, kui kesk- konnakahju tekkimise põhjuse ning avaldumise xxxx ei ole pikem kui 72 tundi.
160 Hüvitamisele ei kuulu:
160.1 keskkonna kvaliteedi halvenemisega seotud kahju;
160.2 taimede, aia- või põllukultuuride, loomade, lindude, kalade vms hävimisest või kahjus- tumisest tekkinud kahju.
161 Seesamil on õigus kindlustushüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, v.a juhul, xxx xxxxxxx mahaarvamine on vastuolus kahju hüvitamise ees- märgiga.
162 Isikukahjude korral kuulub kindlustushüvitisest mahaarvamisele pensioni- või muu sotsiaalkindlus- tuse korras hüvitamisele kuuluvad nõuded.
ÕIGUSABIKULUD
163 Kindlustuslepingu alusel kuuluvad muuhulgas hüvitamisele kahjustatud isiku poolt kantud kohtu- ning kohtuvälised kulutused õigusabile, kui need olid põhjendatud ja vajalikud oma nõuete maksma- panekul kindlustatud isiku vastu.
164 Kindlustatud isiku vastu suunatud nõuete tõrjumi- seks vajalikud õigusabikulud kuuluvad hüvitamise- le järgmiste tingimuste koosesinemisel:
164.1 kindlustatud isik vajab õigusabi enda ehitus- ja paigaldustööde käigus kolmandale isikule põhjustatud õigusvastasest teost tulenevate nõuete tõrjumiseks;
164.2 ei esine ühtegi käesolevates tingimustes ja poliisil nimetatud piirangut, mis välistavad Seesami täitmise kohustuse;
164.3 kindlustatud isikule õigusabi osutav isik on Seesamiga eelnevalt vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koos- kõlastatud.
165 Hüvitamisele kuuluvad nii kohtu- kui ka kohtu- välised õigusabikulud, mis on tehtud kindlustatud isiku kaitseks, isegi juhul, kui tema vastu esitatud nõue osutub hiljem alusetuks.
166 Hüvitamisele kuuluvad ka kriminaalmenetluses ja haldusmenetluses kindlustatud isiku huvide kaitseks kantavad kulud, kui menetluses tuvasta- tavad asjaolud võivad saada aluseks kindlustatud isiku õigusvastasest teost tulenevale tsiviilõigus- likule vastutusele kahjustatud isiku ees.
167 Seesam kohustub hüvitama kindlustatud isikule tekkinud õigusabikulud kahe nädala jooksul ajast, mil kindlustatud isik on Seesamile esitanud tõendid õigusabikulude suuruse kohta.
168 Kindlustatud isikul on õigus nõuda Seesamilt õigus- abikulude eelnevat tasumist.
169 Juhul, kui Seesam on kindlustatud isikule ettemak- suna tasunud õigusabikulud ning kohtuotsusega mõistetakse kahjustatud isikult kindlustatud isiku kasuks välja õigusabikulud, on kindlustatud isik kohustatud Seesamile tagasi maksma õigusabi- kulude selle osa, mis kindlustatud isikul on xxxxx- xxxx kohtuotsusele õigus saada kahjustatud isikult.
170 Kui kohtuotsusega on kindlustatud isikul õigus tagasi saada õigusabikulusid suuremas ulatuses kui Seesam neid kohtumenetluse eelselt kindlus- tatud isikule tasus, on kindlustatud isik kohusta- tud Seesamile tagastama rahasumma, mis vastab kohtumenetluse eelselt Seesami poolt tasutud õigusabikulude summale.
171 Hüvitamisele ei kuulu kindlustatud isiku õigusabi- kulud, mis ei ole seotud õigusvastasest teost tulene- vate nõuete tõrjumisega ning nõuete osas, mis ei ole seotud kindlustatud isiku ehitus- ja paigaldus- töödega.
172 Hüvitamisele ei kuulu õigusabikulud, mis ei ole seotud asja- või isikukahjuga.
173 Hüvitamisele ei kuulu õigusabikulud, mis on seotud käesolevate tingimuste piirangutes nime- tatud sündmuse esinemise või kindlustatud isiku tegevusega. Eeltoodut ei kohaldata olukorras, kus piirangutes toodud sündmuse esinemine või kind- lustatud isiku tegevus selgub alles kohtumenet- luses. Sellisel juhul hüvitab Seesam kindlustatud isiku kohtumenetluses kantud õigusabikulud kuni Seesami täitmiskohustust välistava piirangu selgu- miseni.
EKSPERTIISIKULUD
174 Hüvitamisele kuuluvad ka kindlustatud isiku vastu esitatud nõuete tõrjumiseks vajalikud ekspertiisi- kulud, mis on Seesamiga eelnevalt kooskõlasta- tud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
175 Ekspertiisikulud kuuluvad hüvitamisele järgmiste tingimuste koosesinemisel:
175.1 kindlustatud isik vajab ekspertiisi enda ehitus- ja paigaldustööde käigus kolmandale isikule põhjustatud õigusvastasest teost tulenevate nõuete tõrjumiseks;
175.2 ekspertiisi teostamine on vajalik kahju tekkimise, ulatuse või suurusega seotud asjaoludega;
175.3 ei esine ühtegi käesolevates tingimustes nimetatud piirangut.
176 Seesam kohustub hüvitama kindlustatud isikule tekkinud ekspertiisikulud kahe nädala jooksul ajast, mil kindlustatud isik on Seesamile esitanud tõendid ekspertiisikulude suuruse kohta.
177 Kindlustatud isikul on õigus nõuda Seesamilt eks- pertiisikulude eelnevat tasumist.
178 Juhul, kui Seesam on kindlustatud isikule ette- maksuna tasunud ekspertiisikulud ning kohtuot- susega mõistetakse kahjustatud isikult ekspertiisi- kulud kindlustatud isiku kasuks välja, on kindlus- tatud isik kohustatud tagastama Seesamile tema poolt tasutud ekspertiisikulude summa.
179 Juhul, kui ekspertiisiga leiab tuvastamist, et kahju on põhjustatud mõne käesolevates tingimustes nimetatud piirangu tõttu, on Seesamil õigus nõuda kindlustatud isikult eelnevalt tasutud ekspertiisi- kulud tagasi.
NÕUDEÕIGUS JA NÕUETE ESITAMISE AEG
180 Kindlustushüvitise saamise õigus on ainult isikul, kellega seotud kindlustusriski on kindlustatud. Kahjustatud isikul ei ole õigust nõuda Seesamilt kindlustushüvitise maksmist xxxxxx xxxx kindlustusvõtja sellekohase nõusolekuta.
181 Kui kindlustatud on kolmanda isikuga seotud kind- lustusriski, on kolmandal isikul (kindlustatud isik) õigus nõuda Seesamilt kindlustushüvitise tasumist xx xxxxx sellega seotud õigusi. Kindlustatud isik ei või neid õiguseid käsutada xxxx kindlustusvõtja nõusolekuta.
182 Kindlustusvõtja võib kindlustatud isikule kindlus- tuslepingust tulenevaid õigusi oma nimel käsutada, muu hulgas kindlustatud isiku nõude Seesami vastu sisse nõuda või nõudest loobuda. Seesam peab oma kohustuse kindlustusvõtjale täitma üks- nes juhul, kui viimane tõendab, et kindlustatud isik andis kindlustuslepingu sõlmimiseks nõusoleku.
183 Kindlustatud isikul on õigus esitada Seesamile kind- lustushüvitise nõue xxxx aastat pärast kindlustus- perioodil kahju toimumist, mille eest kahjustatud isikul tekkis kindlustatud isiku vastu kahju hüvi- tamise nõue. Aegumistähtaeg hakkab kulgema kindlustusperioodil toimunud kahju kalendriaasta lõpust.
184 Kindlustatud isiku kindlustushüvitise nõue Seesami vastu peatub kohtumenetluse ajaks olukorras, kus kahjustatud isik esitab kindlusta- tud isiku vastuhagi kohtusse. Kindlustushüvitise nõude peatumise eeldused on:
184.1 vastutust tekitava kahju toimumine kindlus- tusperioodil;
184.2 kindlustatud isik on Seesamit kohtumenet- lusest õigeaegselt teavitanud;
185 Kui kahjustanud isiku nõue kindlustatud isiku vastu aegub, siis lõppeb aegumise hetkest ka kindlustatud isiku nõue Seesami vastu.
ASJAOLUDEST TEATAMISE KOHUSTUS
186 Kindlustatud isik kohustub Seesamile teatama asjaoludest, mille tagajärjeks võib olla kindlustus- juhtumi toimumine ning sellest, kui kahjustatud isik esitab kindlustatud isiku vastu nõude. Kindlus- tatud isik peab eelnimetatud asjaoludest Seesamile teatama ühe nädala jooksul, arvestades ajast, mil kindlustatud isik sai asjaolust või nõude esitami- sest teada.
187 Kindlustatud isik peab Seesamile viivitamata teatama tema suhtes vastutust põhjustada võiva kohtu- või muu menetluse algatamisest või asja- olust, mis võib olla aluseks kindlustatud isiku vastu nõude esitamisel.
188 Kui kindlustatud isik rikub punktides 186 või 187 nimetatud kohustust ning selle rikkumise taga- järjel tekib Seesamil kahju, võib Seesam kohustuse rikkumisena tekkinud kahju ulatuses oma täitmise kohustust vähendada.
189 Kui kindlustatud isik rikub punktides 186 või 187 nimetatud kohustust tahtlikult, vabaneb Seesam täitmise kohustusest täielikult.
KINDLUSTATUD ISIKU KOHUSTUSED KAHJU TOIMUMISEL
190 Kindlustatud isik kohustub esitama Seesamile vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selgitusi ning tõendeid, mis on olulised kind- lustatud isiku võimaliku vastutuse tekkimise aluste hindamiseks.
191 Kindlustatud isik kohustub esitama Seesamile xxxx- malt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selgitusi ning tõendeid, mis on olulised kahju tekki- mise asjaolude, kahju ulatuse või selle suuruse hindamiseks.
192 Kui kindlustatud isik rikub punktides 190 ja 191 nimetatud kohustusi ning rikkumisel on mõju kindlustusjuhtumi asjaolude ja Seesami täitmis- kohustuse kindlakstegemisele, vabaneb Seesam täitmise kohustusest osaliselt või täielikult.
KINDLUSTUSHÜVITISE MAKSMINE
193 Kahju hüvitamisel lähtutakse kahju tekkimise ajal kehtinud kindlustuslepinguga kokkulepitud tingi- mustest, kindlustussummast ja omavastutusest.
194 Seesam kohustub tasuma kindlustushüvitise viivitamata, kuid mitte hiljem kui kahe nädala jook- sul ajast, mil kahjustatud isiku nõue kindlustatud isiku poolt rahuldati, või ajast, mil kahjustatud isiku nõue on tuvastatud kohtuotsuse, nõude tunnusta- mise või kompromisslepinguga.
195 Kui Seesam rikub punktis 194 nimetatud kohustust, on kindlustatud isikul õigus nõuda Seesamilt viivi- tamise tagajärjel temale tekkinud kahju hüvitamist.
196 Seesam vabaneb kindlustushüvitise maksmisest juhul, kui kindlustatud isik hüvitab kahjustatud isikule kahju või tunnustab kahjustatud isiku nõuet olukorras, kus kindlustatud isiku vastutus või selle ulatus ei xxx xxxxx.
KINDLUSTUSSUMMA
197 Kindlustussumma on kindlustuslepingus kokku- lepitud ja poliisile märgitud summa, mis on kõigi kindlustusperioodil väljamakstavate kindlustus- hüvitiste, sh ekspertiisikulud ja õigusabikulud, maksimaalseks väljamakse summaks.
198 Kui jooksva kindlustusperioodi jooksul tasub Seesam kindlustushüvitise kogu kindlustussum- ma ulatuses, loetakse kindlustusleping kindlustus- hüvitise väljamakse hetkest üles öelduks kindlusta- tud isiku kindlustushuvi lõppemise tõttu.
199 Kui kindlustatud isiku vastutust põhjustanud asja- olust tuleneb mitme kahjustatud isiku nõue ja nende nõuete kogusuurus ületab kindlustussum- ma, rahuldab Seesam esitatud nõuded kindlustus- summa ulatuses võrdsete suurustena.
OMAVASTUTUS
200 Omavastutus on kindlustuslepingus määratud osa kahjust, mis kindlustuslepingu alusel ei kuulu hüvi- tamisele.
201 Omavastutus arvestatakse maha kindlustuslepingu alusel hüvitamisele kuuluvast kahjusummast.
202 Kindlustatud isikul on omavastutus igas kindlustus- juhtumis. Omavastutuse suurus on märgitud poliisi- le. Seesam hüvitab omavastutust ületava osa.
203 Omavastutust ei kohaldata ekspertiisi- ja õigusabi- kulude hüvitamisel.
204 Juhul, kui poliisil on märgitud eriomavastutus, siis kohaldatakse omavastutusena eriomavastutust.
KINDLUSTUSRISKI MÕJUTAVAD OLULISED ASJAOLUD JA NENDEST TEATAMINE
205 Kindlustusriski mõjutavad olulised asjaolud ja nen- dest teatamine kehtivad nii varakindlustuse kui ka vastutuskindlustuse korral.
Kindlustusriski võimalikkuse suurendamine
206 Kindlustusriski võimalikkuse suurenemisena käsit- letakse kindlustusjuhtumi realiseerumise tõenäo- suse suurenemist.
207 Kindlustusriski realiseerumise tõenäosust mõjuta- vad tegevused on sätestatud käesolevate tingimuste ohutusnõuetes, mida kindlustusvõtja on kohustatud järgima.
208 Kindlustusvõtja ei või pärast lepingu sõlmimist xxxx Seesami nõusolekuta suurendada kindlustusriski ega lubada selle suurendamist isikute xxxxx, xxxxx eest ta vastutab.
209 Kui kindlustusvõtja rikub kohustust, mille eesmär- giks oli kindlustusriski realiseerumise võimalikku- se vähendamine, siis on Seesamil õigus vähendada kindlustushüvitist või keelduda kindlustushüviti- se maksmisest juhul, kui kohustuse rikkumisel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele ning Seesami täitmise kohustusele.
Kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest teatamise kohustus
210 Kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest tuleb Seesamile viivitamatult teatada, välja arvatud juhul, kui kindlustusriski võimalikkuse suurenemise on põhjustanud üldteada asjaolu.
211 Seesamit tuleb kindlustuslepingu kehtivuseajal teavitada järgmistest kindlustusriski mõjutavatest olulistest asjaoludest:
1 tööseisak, mis kestab üle 30 kalendripäeva;
2 ehitus- ja paigaldustööde kestuse muutumi- ne (lõpetamise aeg);
3 valvest loobumine.
212 Kindlustusvõtja on kohustatud viivitamatult teavi- tama Seesamit kindlustusriski mõjutavatest asja- oludest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vor- mis, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva pärast kind- lustusriski mõjutavast asjaolust teadasaamist.
213 Kui kindlustusvõtja rikub kindlustusriski võimalik- xxxx suurenemisest teatamise kohustust, vabaneb Seesam kindlustuslepingu täitmisest täies ulatu- ses, kui kindlustusjuhtum toimub pärast ühe kuu möödumist ajast, mil Seesam oleks pidanud vastava xxxxx xxxxx saama.
Kindlustusvõtja tõendamiskohustus
214 Kindlustusvõtjal on kohustus tõendada kindlustus- juhtumi toimumist, kahju tekkimist ning kahju suurust.
215 Kindlustusvõtja tõendamiskohustuse rikkumise korral puudub kindlustusandjal kindlustushüvitise maksmise kohustus.
Kindlustusvõtja kohustus pärast kindlustusjuhtumi toimumist
Juurdepääs ja ülevaatus
216 Kindlustusvõtja on pärast kindlustusjuhtumi toimu- mist kohustatud tagama Seesami esindajale juurde- pääsu kindlustatud esemele, andma vajalikku infor- matsiooni ja avaldama ehitusega seotud omavahe- xxxx lepinguid. Seesami esindajal on õigus kindlusta- tud ese üle vaadata ning vajadusel anda juhiseid.
217 Kui kindlustusvõtja rikub tahtlikult või raskest hooletusest kohustust, mida ta pidi täitma pärast kindlustusjuhtumi toimumist ning rikkumisel on mõju kindlustusjuhtumi asjaolude ja Seesami täitmisekohustuse kindlakstegemisele, vabaneb Seesam täitmise kohustusest osaliselt või täielikult.
218 Seesamil on õigus kindlustuslepingust taganeda või see üles öelda, teatades sellest ette 20 päeva, xx xxxx kindlustatud eseme või isiku suhtes, kui kindlustusrisk suureneb pärast lepingu sõlmimist kindlustusvõtjast sõltumata ning suurenenud kind- lustusriski korral ei oleks Seesam selle kindlustatud eseme või isiku suhtes lepingut sõlminud. Kui kind- lustusriski võimalikkus on suurenenud kindlustus- võtjast tulenevatel asjaoludel, võib Seesam kindlus- tuslepingu ette teatamata üles öelda.
OHUTUSNÕUDED
Ohutusnõuete eesmärk
219 Käesolevate ohutusnõuete näol on tegemist kind- lustusvõtjale lepinguga pandud kohustustega, mille eesmärgiks on vähendada kindlustusriski realiseerumise tõenäosust.
Üldised ohutusnõuded
220 Ohutusnõuded kehtivad nii varakindlustuse kui ka vastutuskindlustuse korral.
221 Kindlustusvõtja on kohustatud tagama, et ohutus- nõuete sisu on teatavaks tehtud kindlustatud isiku- tele.
222 Kindlustusvõtja ja kindlustatud isikud peavad ehitustööde teostamisel olema hoolikad ja järgima käesolevates tingimustes sätestatud ohutusnõu- deid.
223 Ohutusnõuete rikkumisel xxxxx hooletuse tõttu on kindlustusandjal õigus vähendada kindlustus- hüvitist juhul, kui ohutusnõuete rikkumisel oli olu- line mõju kindlustusjuhtumi toimumisele, kahju suurusele või Seesami täitmiskohustusele.
224 Ehitustöid tuleb teha vastavalt ehitusloas või koha- liku omavalitsuse kirjalikus nõusolekus toodud tingimustele, järgides projekti, pinnaseuuringuid, plaane, jooniseid, arvutusi, spetsifikatsioone ning head ehitustava.
225 Ehitus- ja paigaldustööde teostamisel tuleb lisaks Xxxxxxx poolt kehtestatud ohutusnõuetele järgida õigusaktidega kehtestatud nõudeid vastavate tööde teostamisele, nt «Tuleohutuse seadus», «Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded», «Kantavale tule- kustutile ja tuletõrje voolikusüsteemile esitatavad nõuded». Õigusaktidega on võimalik tutvuda Riigi Teataja veebilehe kaudu xxx.xxxxxxxxxxxx.xx
226 Kindlustusvõtja ja isikud, xxxxx eest kindlustus- võtja vastutab, peavad täitma poliisil ja kindlus- tustingimustes toodud ohutusnõudeid (vt ka üldised lepingutingimused ÜL), sealhulgas:
226.1 juhinduma tuletöö tegemisel tuletööde ohu- tusnõuetest (vt punktid 281-315);
226.2 sulgema ruumide aknad, uksed ja muud avad süütegude eest kaitsvalt;
226.3 hoidma töövahendeid väljaspool tööaega lukustatud ruumis. Kui antud ruumi(de) aknad on tänava tasandil, peavad akendel olema seespool trellid;
226.4 viima kaasaskantavad seadmed ja töövahen- did tööväliseks ajaks autost, muudest trans- pordivahenditest või lukustamata ruumidest lukustatud ruumidesse;
226.5 ladustama keldrikorrusel säilitatavat materjali, xxxxx või seadmeid vähemalt 10 cm kõrgusel põrandapinnast. Keldrikorrus on ruum, mille põrand asetseb täielikult või osaliselt vähemalt ühe meetri võrra maapinnast allpool;
226.6 hooldama ehitise torustikku hoolikalt ja kaitsma seda külmumise eest. Kui ehitis jäetakse külmal aastaajal xxxx piisava kütte või järelevalveta, tuleb torustik vedelikust tühjen- dada;
226.7 tagama kindlustatud vara paigaldus-, kasutus- ja hooldustingimuste (sh tarbitav voolutugevus, õhu niiskus, temperatuur) vastavuse maale- tooja või valmistaja poolt etteantud juhistele.
Xxxxxx heakord
227 Projektis tuleb näidata töövahendite ja ehitus- materjalide ladustamise ja ajutiste ehitiste asu- xxxxx, liikumisteed ning lähima telefoni, esmaabi- vahendite ja elektri peakaitsme asukoht. Liikumis- teede planeerimisel tuleb tagada päästeteenistuse sõidukite pääs territooriumile.
228 Ladustamiskohtade valikul tuleb arvestada ehitus- materjalide tuleohtlikkust ja tulekahju levimise võimalikkust.
229 Ajutise ehitise asukoha valikul tuleb arvestada tule- ohutuse ja töötajate ohutuse tagamise nõudeid. Territooriumil asuvatele tuletõrje-hüdrantidele peab olema tagatud vaba ligipääs.
230 Territoorium tuleb xxxxx korras, jäätmed tuleb koguda nende jaoks mõeldud kottidesse, konteineri- tesse või alustele nende regulaarseks äraveoks.
Ehitusplats
231 Ehitusplats peab olema tähistatud ja ümbritsetud piirdeaiaga nii, et oleks takistatud kõrvaliste isikute pääs tööobjektile.
232 Kindlustatud isik peab tegema kõik endast oleneva, et ehitustööde käigus kolmandad isikud ei saaks kahjustada.
Hoiuruumid ja valve ehitusplatsil
233 Süütegude ärahoidmiseks tuleb ehitusplatsil asuvat vara väljaspool tööaega xxxxx siseruumides (sh konteiner ja soojak). Sellist vara, mis oma omadus- te (nt mõõdu, vormi, kaalu) tõttu on raskesti teisal- datav, võib xxxxx väljas või lahtises hoones.
234 Hoiuruumide konstruktsioonid ja uksed peavad olema tugevast ja vastupidavast materjalist (nt xxxx, betoon, tugev puit, metall või klaasikiudmaterjal), mis kaitseb sissemurdmise eest.
235 Hoiuruumide aknad ja uksed peavad olema tööväli- sel ajal lukustatud.
236 Ehitusplats peab olema valvatud.
237 Valve all mõistetakse vähemalt ühte alljärgnevatest tingimustest:
237.1. füüsilist valvet (valvur) ehitusplatsil ööpäev läbi;
237.2 füüsilist valvet (valvur) ehitusplatsil tööväli- sel ajal;
237.3 töökorras, turvaettevõttega ühendatud ja töövälisel ajal sisselülitatud valvesignalisat- siooni hoiuruumides (sh konteiner, soojak);
237.4 töökorras ja töövälisel ajal sisselülitatud valvesignalisatsioon ehitusplatsi perimeetril.
238 Valve – tegevus valveobjekti xx xxxxx ümbruse jälgimisel ohuolukorra või xxxxx avastamiseks ja kõrvaldamiseks ning objekti puutumatuse taga- miseks sissetungihäire süsteemi abil.
239 Töökorras valvesignalisatsioon – tähendab süsteemi olekut, xxxxxx xx esine puudusi (s.o mittevastavust ettenähtud tingimustele sh kokkulepetele ja/või kohustustele) ega rikkeid (s.o seisund, mil süsteem seiskub või jätkab tööd nõuetele mittevastavalt või mitteusaldusväärselt).
240 Valvur – isik, kellel lasub vastavalt kirjalikule kokkuleppele kohustus teostada valveobjekti xx xxxxx ümbruse jälgimist ohuolukorra või xxxxx avastami- seks ning objekti puutumatuse tagamist.
241 Turvaettevõte – äriregistrisse kantud äriühing, kellel on litsents ja tegevusluba turvateenuste osutamiseks.
242 Valvesignalisatsioon – valveobjektile spetsialisti poolt paigaldatud tehniliste seadmete kogum isikule või varale suunatud ohu või xxxxx avastamiseks ja häireteate edastamiseks.
Sademed ja pinnasevesi
243 Ehitise osad, töövahendid, seadmed ja materjalid, mida sademed võivad kahjustada, tuleb kaitsta vastupidavast veekindlast materjalist kattega. Katte liitekohad ei tohi vett läbi lasta, katte kinni- tused peavad olema olusid arvestades küllaldaselt tugevad ning tuleb tagada sademete eemaldumine kattelt.
244 Töö tegemise ajaks eemaldatud xxxx tuleb paigal- dada tagasi sademete ajaks või pärast töö tegemise lõpetamist.
245 Veeisolatsiooni paigaldamisel, remontimisel või veeisolatsiooniga konstruktsioonide xxxxx uue ehitise ehitamisel tuleb tagada veeisolatsiooni nõuetekohane paigaldamine ja säilimine.
Torustiku leke
246 Hoones ja ehitusplatsil olevate torude ja mahutite asukohad tuleb välja selgitada, et vältida nende
kahjustamist või ummistumist ning tagada nende kaitse külmumise vastu.
247 Torustiku täitmisel ja katsetustöödel tuleb tagada piisav järelevalve ning kohene reageerimine võima- liku lekke korral. Ehitise osad, töövahendid, xxxx- med ja materjalid, mida vedelikud võivad kahjusta- da, tuleb võimaliku lekke eest kaitsta.
Ladustamine ja materjalide teisaldamine
248 Ehitusdetailid ja -materjalid tuleb ladustada nende jaoks ettenähtud ladustamiskohas, mille alus peab kannatama ilmastikuolusid ja ladustatavate eseme- te raskust. Lähtuvalt ladustatavate esemete oma- dustest tuleb tagada neile piisav ligipääs.
249 Ehitusmaterjali ladustamisel tuleb arvestada materjali tuleohtlikkuse ja tulekahju levimise võimalikkusega.
250 Ehitusmaterjale tuleb ladustada nii, et need oleksid kaitstud ilmastikuolude ja maapinna niiskuse eest.
251 Ehitusmaterjali, mida ladustatakse välitingimustes ja mis võib kahjustuda ilmastikuolude tõttu, tuleb katta kinni sademekindla kattega ning tagada tuu- lutus.
Tolmu levimise takistamine
252 Tolmu tekitavate tööde tegemisel tuleb takistada tolmu levimist, kasutades vastavalt vajadusele näiteks järgmisi meetodeid:
252.1 ajutiste kaitseseinade ehitamine;
252.2 uste xx xxxxxx tihendamine;
252.3 ümbritsevate ruumide rõhu kõrgendamine;
252.4 tõhus kohalik väljatõmbesüsteem;
252.5 konstruktsioonide niisutamine;
252.6 ruumi ventilatsiooni sulgemine.
253 Enne tööde alustamist tuleb selgitada, kas konst- ruktsioonides on asbesti. Asbesti olemasolul järgida sellekohaseid nõudeid.
Kaevetööde ohutusnõuded
254 Kindlustatud isik peab enne tööde alustamist plaani järgi kindlaks tegema maa all asuvate kommunikat- sioonide või rajatiste asukohad ning tööde teosta- mised kooskõlastama vastavate maa all asuvate kommunikatsioonide või rajatiste omanikuga või valdajaga ja järgima kõiki õigusaktidega kehtestatud vastavate tööde teostamise kohustuslikke nõudeid.
Vibratsioon
255 Tööde tegemiseks, millega kaasneb vibratsioon (näiteks vaiade rammimine) või lööklaine, tuleb valida sellised töömeetodid, millega ei tekitata kahju tööobjektile või muule varale.
Põhja- ja pinnasevesi
256 Ehitustöö tuleb kaitsta põhja- või pinnasevee poolt põhjustatud pinnase liikumis- ja varisemisohu eest
ning ehitustöö alune maapind või konstruktsioonid külmumis- või niiskusekahjustuste eest.
Raketised, tellingud ja ehituselemendid
257 Raketised, tellingud ja ehituselemendid tuleb paigal- dada vastavalt nõuetele ja projektile.
258 Tööde tegemise aegsed raketised, toed ja kinnitused võib eemaldada alles siis, kui konstruktsioon püsib kindlalt xxxx nendeta.
Elektriseadmed
259 Maapinnal ja põrandal paiknevaid elektrijuhtmeid tuleb kaitsta mehaanilise kahjustumise eest.
260 Õhuliini olemasolul tuleb jälgida, et õhuliin oleks piisava kõrgusega ning ei kattuks kraana töö- tsooniga.
261 Valgustite ja kaablite paigaldamisel tuleb arvestada seadmetele esitatavaid kaitsetsoonide ja niiskus- nõudeid ning nende korrasolekut tuleb regulaarselt kontrollida.
262 Elektri peakaitse peab olema märgistatud. Elektri- kilbid tuleb paigutada kahjustumise eest kaitstud kohtadesse.
Töömasinad ja seadmed
263 Töömasinate ja seadmete paigaldamisel, maha- võtmisel ja kasutamisel tuleb järgida nende kasutus- juhendeid xx xxxx nõudeid. Töömasinate ja seadme- te toetuspind peab kannatama koormust kõikides ilmastikuoludes.
Tuleohutuse üldnõuded
Suitsetamine ja lahtise tule kasutamine
264 Suitsetamine on keelatud tolmustes ja tuleohtlike vedelike, gaaside ja lõhkeainete ladustamise või kasutamise kohtades. Suitsetamise keelualad ja suitsetamiskohad tuleb märgistada vastavate silti- dega.
Kütteseadmed
265 Hoone kütmiseks tuleb esmajärjekorras kasutada xxxxx xxx küttesüsteemi.
266 Ajutise kütteseadme kasutamisel tuleb arvestada seadme jaoks ettenähtud kaitseabinõude ja ohutus- vahemaadega. Enne seadme kasutamist peab kont- rollima seadme korrasolekut ja paigaldust.
267 Hõõgpindadega kütteseadmeid või hõõgelementi- dega lahtiseid elektrikütte seadmeid ei tohi paigal- dada tolmustesse, tule- või plahvatusohtlikesse ruumidesse.
Põlevvedelikud, vedelgaasid, kergelt süttivad ained ja lõhkeained
268 Vedelgaasi kasutamisel ja ladustamisel tuleb järgi- da selleks kehtestatud juhiseid xx xxxx nõudeid.
269 Vedelgaaside ladustamisel tuleb arvestada asja- oluga, et vedelgaas on õhust raskem ning seepärast ei tohi vedelgaasi balloone jätta keldriruumidesse ega sellistesse kohtadesse, kus vedelgaas võib voo- lata maapinnast madalamal olevatesse ruumidesse.
270 Värve, lakke, liime, lahusteid, plastmasstooteid, isoleerimismaterjale xx xxxx kergesti süttivaid aineid tuleb säilitada hermeetilistes nõudes, mille alla tuleb lekkekahjude vältimiseks asetada metall- xxxx ning tagada kergesti süttivate ainete säilitus- ja kasutusruumide küllaldane tuulutamine.
271 Kergesti süttivate ainetega töötamise juures on keelatud suitsetamine ja lahtise tule kasutamine.
272 Lõhkematerjali võib lõhketööde tegemise kohas kasutada sihtotstarbeliselt ja ohutusnõudeid järgi- des ettevõtja, kellel on asjakohane käitlemisluba ja nõuetele vastavad lõhkajad.
273 Ladustamiskoht peab olema tähistatud. Ladustamis- kohas tuleb tagada piisav valve ja kaitse.
Tulekustutusvahendid
274 Tööobjektil peab olema piisavalt tulekustutus- vahendeid s.o tulekustuteid, ehitise siseseid tuletõrjekraane, hüdrante jms.
275 Tulekustutid tuleb paigutada tööobjektile selliselt, et kaugus mistahes kohast lähima tulekustutini ei ületa 30 meetrit. Tulekustutusvahendite asukohad tuleb märgistada ja tulekustutitele peab olema tagatud vaba ligipääs.
276 Tulekustutite paigaldamise ja korrashoiu tagab kindlustusvõtja.
277 Töötajad peavad oskama kasutada tulekustutus- vahendeid.
Tööobjekti konstruktsiooniline tuleohutus
278 Ruumid, xxx xx toimu ehitustöid, tuleb eraldada töö- objekti ruumidest konstruktsiooniliste elementi- dega (nt vaheseintega). Eraldamine peab toimuma vähemalt B60 klassi nõuetele vastavalt, kui ruumide kasutamise eesmärgist lähtuvalt ei ole sätestatud teisiti. Eraldavates seintes ja vahelagedes olevad avad, läbiviigud ja praod tuleb sulgeda eraldava konstruktsioonilise elemendi klassinõuetele xxxxx- xxxx.
279 Töötajate evakueerimiseks peab olema vähemalt kaks teineteisest sõltumatut väljapääsu. Ehitises on keelatud tõkestada evakuatsiooniteed või -pääsu seadme, pakendi, taara, eseme, mööbli või muu sisustusega.
280 Ehitustööde tegemise ajaks võib automaatse tule- kahju signalisatsiooni ja tuletõrjevahendi välja lülitada. Automaatse tulekahju signalisatsiooni ja tuletõrjevahendi välja- ja sisselülitamist võib teha ainult seda hooldav isik. Vahetult pärast töö lõpeta- mist tuleb välja- lülitatud automaatne tulekahju signalisatsioon ja tuletõrjevahend sisse lülitada. Kui automaatse tulekahju signalisatsiooni ja tuletõrje- vahendi rakendumise signaal on päästeasutuse häirekeskuse või turvateenistuse juhtimiskeskuse kontrolli all, tuleb välja- ja sisselülitamisest infor- meerida päästeasutuse häirekeskuse või turva- teenistuse juhtimiskeskuse valvetöötajat.
Tuletööde ohutusnõuded
281 Tuletööd on detaili või materjali kuumutamise või kuumenemisega, sädemete tekkimise või lahtise (küttekoldevälise) tule kasutamisega tehtavad all- järgnevad tööd:
281.1 gaaskeevitus- ja gaasleektöö;
281.2 elekterkeevitustöö;
281.3 põlevvedelikuga metalli lõikamine;
281.4 põlevvedelikuga tehtav jootetöö;
281.5 ketaslõikuriga metalli lõikamine;
281.6 bituumeni ja muu põlevmastiksi kuumuta- mine ning kasutamine;
281.7 gaasileegi ja kuumaõhupuhuri kasutamine;
281.8 sepatöö;
281.9 küttekoldevälise tule tegemine.
282 Tuletöö tegemisel tuleb järgida siseministri määrust «Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded», Seesami poolt kehtestatud tuleohutusnõudeid ning muid tuleohutusnõudeid sätestavaid õigusakte ja tuleohutusjärelevalve ettekirjutusi.
Tuletöö luba
283 Tööobjektil tuletöö tegemisel või tööobjekti ehitami- sel vastutavad tuleohutuse eest tööobjekti omanik, valdaja või peatööettevõtja, kui õigusakti või xxxxx- xxxx ei ole sätestatud teisiti. Tööobjekti omanik, valdaja või peatööettevõtja väljastavad nende poolt kehtestatud korras tuletöö tegijale tuletöö xxx xx määravad tuletöö üle järelevalvet teostava isiku.
284 Tuletöö tegemiseks ajutises tuletöö kohas peab olema tuletöö luba.
285 Tuletöö luba koostatakse kirjalikult vähemalt kahes ühesuguses eksemplaris, millest loa väljastajale jääb üks eksemplar ja teine antakse töö tegijale või töö- juhile. Vajadusel võib loa koopia väljastada töö telli- jale või tuletöö üle järelevalvet teostavale isikule.
286 Tuletöö loal peab olema:
287.1 loa väljastanud asutuse nimetus või ettevõtja ärinimi, aadress, registrikood, telefoni number;
287.2 tuletöö tegija ja/või tööjuhi ees- ja perekonna- nimi;
287.3 tuletöö tellija nimi, tuletöö koht xx xxxx;
287.4 loa kehtivuse aeg (kuupäev ja kellaaeg); tule- ohutusmeetmete loetelu;
287.5 tulekustutusvahendite loetelu;
287.6 järelevalvet teostava isiku nimi ja järelevalve kord;
287.7 loa väljastamise kuupäev, loa väljastaja nimi ja allkiri; loa kättesaamise kuupäev xx xxx saaja allkiri;
287.8 lähima hädaabitelefoni asukoht ja kohaliku päästeasutuse häirekeskuse telefoninumber.
287 Xxx xxxx tehakse objektidel, mis on eriti kõrge tule- või plahvatusohtlikkusega või kus on suured vara- lised, ajaloolised, kunstilised vms väärtused, tuleb enne töö alustamist tuletöö luba kooskõlastada kohaliku päästeteenistusega.
Töövõtjad
288 Kindlustusvõtja kohustub tagama, et kõik tuletöid tegevad ehitustöövõtjad, masinate ja seadmete tarnijad ning paigaldajad täidavad ohutusnõudeid ning vastutab nende rikkumise eest.
289 Töö tegijate poolt kasutatavad töövahendid peavad vastama Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide nõuetele ja nende paigaldus- ja kasutusjuhenditele.
290 Töövõtulepingus peavad olema märgitud tööobjektil vajalikud kaitsetoimingud ja nimetatud vähemalt järgmised ohutusnõuete täitmise eest vastutavad isikud:
290.1 tuletöö teostamise eest vastutavad juhtisikud;
290.2 tuletöö loas märgitud kaitsetoimingute teostamise ja vajalike kustutus- ja muude vahendite hankimise eest vastutavad isikud;
290.3 töö teostamise ajal xx xxxxx tuletöö järelevalve eest vastutavad isikud.
Tuletöö teostaja
291 Tuletööd võib teha vastavat kvalifikatsiooni ja kutsetunnistust omav ning tööandjalt tuleohutus- tunnistuse saanud isik.
292 Tuletöö tegemine kehtiva tuleohutustunnistuseta on keelatud.
Alaline tuletöö koht
293 Alaline tuletöö koht on tuletöö tegemiseks projek- teeritud või ehitatud hoone või ruum või muu ots- tarbega ruumist piirdega eraldatud tuleohutus- nõuetele xxxxxx ruum või lahtine märgistatud plats.
294 Tuletöö tuleb xxxxx, xxx see on võimalik, teha alalise tuletööde teostamise kohas.
295 Alaline tuletöö koht peab vastama järgmistele xxxx- xxxxxxx:
295.1 ruumi piirdetarindid või ruumiosa piirded (ekraanid või kilbid) peavad olema mitte- põlevast materjalist. Põlevmaterjalist tarindid peavad olema süttimise eest kaitstud mitte- põleva pinnakihi või materjaliga;
295.2 ruumi või piiretega eraldatud ruumiosa sisus- tus peab olema mittepõlevast materjalist;
295.3 ruumis ei tohi töödelda ega xxxxx mistahes põlevmaterjali;
295.4 ruum peab tule- või plahvatusohtlikust ruumist olema eraldatud tuletõkkeseinaga. Ühendus nende ruumide vahel peab olema rajatud läbi lüüstamburi;
295.5 tuletöö kohal peab olema vähemalt kaks 6 kg laenguga kantavat tulekustutit.
Ajutine tuletöö koht
296 Tuletöö koht on ajutine, kui see xx xxxxx punktis 295 toodud alalise tuletöö koha nõuetele.
297 Sepatöö tegemine ajutises tuletöö kohas on xxxxx- tud.
298 Ajutises tuletöö kohas tuletöö tegemisel tuleb järgi- da punktides 299 - 302 toodud kaitseabinõusid.
299 Enne tuletöö alustamist ajutisel tuletöö kohal:
299.1 tuleb anda kõikidele töötajatele juhised tegutsemisest õnnetusjuhtumi korral (sh päästeasutusele teatamine, tulekustutus- vahendite kasutamine);
299.2 tuleb töökoht xx xxxxx ümbrus vähemalt 3 meetri ulatuses puhastada põlevjäätmetest, kaitsta ja eemaldada süttivad materjalid;
299.3 tuleb tuletöö kohast lähemal kui 2 m asuv põlevmaterjalist tarind kaitsta mittepõleva katte või ekraaniga või veega xxx xxxxxx;
299.4 tuleb konstruktsioonides olevad avad xxxxx xxxxx;
299.5 tuleb kõrvalolevad ruumid üle vaadata, veendumaks, et nendes ruumides ei tekiks tulekahju;
299.6 tuleb vajadusel nendes ruumides korraldada tuletöö järelevalve;
299.7 peab töökohas olema paigaldatud keevitus- xxxx tuletöös tekkivate sädemete kustutami- seks;
299.8 tuleb takistada tuletöös tekkiva soojuse levik torusid, ventilatsioonikanaleid jms mööda muudesse ruumidesse;
299.9 tuleb varustada töökoht tuletöö loas sätestatud esmaste kustutusvahenditega, vähemalt kahe 6 kg laenguga kantava tulekustutiga. Ketas- lõikuriga metalli lõikamisel ja küttekolde-
välise tule tegemisel võib tulekustuti asemel xxxx xxxxx 10 l veega. Tulekustutid võivad paikneda tuletöö kohast kuni 10 m kaugusel;
299.10 tuleb tuletõrjekraani, kui see asub tuletöö koha läheduses, joatoruga varustatud voolik enne töö alustamist töökoha suunas xxxxx xxxxxx;
299.11 tuleb tule- või plahvatusohtlikust ruumist kõrvaldada kõik põlevmaterjal;
299.12 tuleb aparatuur ja ruum põlevmaterjalist ja süttivast tolmust puhastada ning põlevgaas või põlevvedeliku aur täielikult eemaldada;
299.13 tuleb suuremahuliste tuletööde puhul tule- või plahvatusohtlikus kohas võimaliku tule- kahju kustutamiseks kasutada koosseisulist või moodustada ajutine tuletõrjeüksus;
299.14 tuleb mahuti (tsistern, paak või muu sama- laadne kinnine ruum), milles on olnud põlev- vedelik, -gaas vms, enne keevitamist, lõika- mist või jootmist põlevaine jäägist puhas- tada, kuuma vee või muu tuleohutu vahendi- ga xxxxx, aurutada, kuivatada ja ventileerida ning xxxx xxxxxx xxxxx xxx analüüs;
299.15 tuleb vajaduse korral mõõta gaasisisaldust ja töökohta tuulutada;
299.16 võib töötegemise ajaks välja lülitada auto- maatse tulekahju signalisatsiooni ja tuletõrje- vahendi. Automaatse tulekahju signalisat- siooni ja tuletõrjevahendi välja- ja sisselü- litamist võib teha ainult seda hooldav isik. Kui tuletöö tegemise käigus on möödapääs- matu selle vahendi välja- ja sisselülitamine, tuleb tuletöö loale märkida lülitusi tegeva isiku nimi. Kui automaatse tulekahju signa- lisatsiooni ja tuletõrjevahendi rakendumise signaal on päästeasutuse häirekeskuse või turvateenistuse juhtimiskeskuse kontrolli all, tuleb eelseisvast välja- ja sisselülitamisest keskuse valvetöötajat informeerida;
299.17 tuleb veenduda, et tuletöö loas sätestatud ohutuse tagamise abinõud on tarvitusele võe- tud.
300 Tuletöö tegemise ajal ajutisel tuletöö kohal:
300.1 peab selle üle järelevalvet teostav xxxx xxxxx- maatiliselt kontrollima tuleohutusnõuete täitmist. Järelevalvet tuleb teostada ka töö vaheaegadel;
300.2 tuleb mahuti, milles on olnud põlevvedelik,
-gaas vms, töö tegemise ajaks temaga xxxx- xxxxx torustikust avasulguriga isoleerida. Tuletöö tegemise ajal peab mahuti ava, luuk või kork olema avatud ning mahutit venti- leeriv seade töötama. Kui loetletud töid tehakse mahuti sisemuses, peab tuletöö tege- mise ajal mahuti ava juures viibima tuletöö
tegija ohutust tagav töötaja. Kui väljastpoolt keevitamist, lõikamist või jootmist vajav mahuti on enne tuletöö alustamist ja tööta- mise ajal tulekustutusvahuga täielikult xxxxx- tud, ei ole täiendavad ohutusmeetmed xxxxx- tuslikud;
300.3 tuleb gaasitorustiku remontimisel tööruumis olev keevitusaparatuur paigutada võimalikult kaugele tuletöö kohast. Avariialas tuleb gaasi sisaldust õhus kontrollida gaasianalüsaatori või muu samalaadse vahendi abil ja torustiku pihkamiskohad kindlaks määrata seebi või muu pindaktiivse aine vahuga. Lahtist tuld selleks otstarbeks kasutada ei tohi.
301 Tuletöö tegemise järgselt ajutisel tuletöö kohal:
301.1 peab töö tegija töökoha hoolikalt üle vaatama, põlevmaterjalist tarindi vajadusel veega üle valama ja kõrvaldama muud tulekahju põhjus- tada võivad tingimused ning toimetama töö- ja tulekustutusvahendid selleks ettenähtud hoiukohta;
301.2 peab objekti omanik, valdaja või tööettevõtja tagama tuletöö koha jälgimise vähemalt 2-4 tunni vältel. Esimese kahe tunni vältel peab tuletöö xxxx xx vajadusel ka sellega piirnev ala olema pideva ja sellele järgneva aja vältel perioodilise vaatluse all. Tuletöö koha töö- järgse kontrollimise kestuse (tundides) peab määrama xx xxxxxxx märke tuletöö loale tegema seda väljastav isik;
301.3 tuleb väljalülitatud automaatne tulekahju signalisatsioon ja tuletõrjevahend vahetult xxxxx töö lõpetamist sisse lülitada. Kui auto- maatse tulekahju signalisatsiooni ja tuletõrje- vahendi rakendumise signaal on päästeasu- tuse häirekeskuse või turvateenistuse valve- keskuse kontrolli all, tuleb sisselülitamisest informeerida päästeasutuse häirekeskuse või turvateenistuse valvekeskuse valvetöötajat.
302 Tuletöö tegemisel on keelatud:
302.1 alustada või xxxx xxxx mittekorras aparatuuri või seadmega;
302.2 kanda tuletöö tegemisel rõivast või kinnast, millel on õli, rasva, bensiini või muu põlev- vedeliku plekke;
302.3 keevitada, lõigata või joota põleva värviga värskelt värvitud tarindit või toodet enne värvi täielikku kuivamist ning xxxx xxxx töid üheaegselt tööga, mille tegemisel kasutatak- se põlevvedelikku;
302.4 keevitada, lõigata, joota või lahtise tulega soojendada seadet, aparaati ega torustikku, mis on täidetud põlev- või mürkainega, või on mittepõleva vedeliku, gaasi, auru või õhu rõhu all või mis on pingestatud.
Keevitamisseadmed, nende hoidmine ja kasutamine
303 Gaasiballoonide hoidmiseks ette nähtud ladu peab olema paigutatud hästituulutatavasse ja xxxx kütte- koldeta ruumi. Gaasiballoone tuleb xxxxx otsese päikesepaiste eest kaitstult kindlalt kinnitatud riiulis. Täis, tühjad ja erinevaid gaase sisaldavad balloonid tuleb xxxxx xxxxxx ning riiulitel peavad olema vastavasisulised sildid.
304 Kasutusel olevad gaasiballoonid tuleb kinnitada riiulile või balloonivankrile.
305 Gaasivoolikutel peavad olema tagasilöögi- ja leegi peatamise klapid. Balloonivanker tuleb tööaja lõppe- des viia kas eraldi hoiuruumi või võimalikult lähe- dale välisuksele. Hoiuruumi välisuksel peab olema silt «gaasiballoonid».
Ketaslõikuriga metalli lõikamine
306 Ketaslõikuriga metalli lõikamisel peab sädemete võimaliku sattumise kohas paiknev põlevmater- jalist tarind olema kaitstud mittepõleva lauspiirde, ekraani või katte abil või kastetud veega. Muu põlev- materjal või -sisustus peab olema sellest kohast eemaldatud.
307 Metalli lõikamise tagajärjel kuumenenud ketas- lõikuri teral ega sellega lõigatud toru või muu detaili mahajahutamata lõikekohal ei tohi lasta kokku puutuda põlevmaterjali või -tarindiga.
308 Ketaslõikuriga metalli lõikamise lõpetamise järel tuleb sädemete langemise koht veega üle xxxxxx xx töökohast eemaldatud põlevmaterjal või -sisustus kuni detaili kuuma lõikekoha mahajahtumiseni endisse kohta jätta.
Katusetöid ettevalmistavad tööd
309 Enne katusetööde alustamist tuleb tagada xxxxxx xx ülemise lae vahelise ruumi tuleohutus. Süttivad materjalid ja tolm tuleb eemaldada ning xxxxx kasu- tusele vajalikud kaitseabinõud. Põlevate gaaside kogunemise vältimiseks peab xxxxxx xx ülemise lae vaheline ruum olema tuulutatav või sundventileeri- tav.
310 Gaaspõleti leegi või bituumenipritsmete sattumise vältimiseks xxxxxx xx ülemise lae vahelisse ruumi, tuleb katuses olevad läbiviigud hoolikalt sulgeda.
Esmased tulekustutusvahendid
311 Katusel asuva bituumeni kuumutamise kohas peab lisaks ajutise tuletöö kohas ettenähtud tulekustuti- tele olema vähemalt üks 12 kg laenguga kantav tule- kustuti.
Tegevus tulekahju korral
312 Tulekahju puhkemisel põlevgaasi kasutamisega seotud tuletöö kohas tuleb viivitamatult sulgeda töös kasutatava gaasiballooni ventiil ja see tule- koldest eemaldada ning xxx xxxx pole võimalik teha, jahutada gaasiballooni veejoaga. Plahvatusohtu ei ole, kui käsi kannatab välja gaasiballooni tempera- tuuri.
313 Põlevgaasi balloonist väljunud gaasi süttimisel tuleb soojusisolatsiooniga kinnast kasutades sulgeda gaasiballooni ventiil ja xxx xxxx pole võimalik teha, lasta väljunud gaasil täielikult ära põleda, ballooni xxxxx xxxx veejoaga jahutades.
314 Põlevgaasi voolikust väljunud gaasi süttimisel tuleb sulgeda gaasiballooni ventiil ja katkise gaasivooliku kasutamine lõpetada.
315 Bituumeni süttimisel katlas tuleb selle kaas tihe- dalt sulgeda, põlemise jätkumisel kustutada sütti- nud mass tulekustutiga. Xxxxxx xxxxx bituumeni taassüttimise vältimiseks tuleb sellesse lisada tahket bituumenit või muul viisil see maha jahutada. Tule kustutamiseks või bituumeni mahajahuta- miseks katlas ei tohi kasutada vett.