Contract
1. TINGIMUSTES KASUTATUD TERMINID Kindlustusandja – AAS „CBL Life“, registrikood nr 40003786859, juriidiline aadress: 2A Republikas laukums, Riia, Läti, LV-1010.
Kindlustusvõtja – isik, kes sõlmib kindlustuslepingu enda või teise isiku kasuks.
Kindlustussumma – kindlustuslepingus rahaliselt täpsustatud kindlustusandja kohustuste summa või selle arvutamise eeskirjad.
Kindlustushüvitis – kindlustuslepingu sätete kohaselt kindlustusjuhtumi korral makstav rahasumma.
Kindlustusjuhtum – kindlustusriskiga põhjuslikult seotud sündmus, mille korral makstakse kindlustuslepingu kohaselt kindlustushüvitist.
Kindlustusaasta – 12 (kaheteistkümne) kuu pikkune periood, mida arvestatakse igal aastal alates poliisis täpsustatud kindlustusperioodi algusest.
Kindlustusleping/leping – kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud leping, mille alusel:
– kindlustusvõtja kohustub maksma kindlustusmakseid poliisis täpsustatud viisil, tingimustel ja ulatuses ning täitma muid lepingus sätestatud kohustusi,
– kindlustusandja kohustub kindlustusjuhtumite korral maksma lepingu alusel kindlustushüvitist poliisis täpsustatud ulatuses ning täitma muid lepingus sätestatud kohustusi.
Leping koosneb siinsetest tingimustest (edaspidi: tingimused), avaldusest, poliisist ja nende lisadest, muudatustest ja täiendustest.
Kindlustuskuu – periood, mis algab kindlustusperioodi alguskuupäevast ühes xxxx xx kestab sama kuupäevani (välja arvatud) järgmises kuus.
Kindlustusobjekt – kindlustatud isiku xxx xx tervis. Kindlustusperiood – kokkulepitud periood, mille eest makstakse kindlustusmakseid xx xxxxx jooksul õnnetusjuhtumikindlustus kehtib.
Kindlustuspoliis/poliis – dokument, mis kinnitab lepingu sõlmimist.
Kindlustusmakse – lepingus märgitud makse, mille kindlustusvõtja teeb kindlustusandjale õnnetusjuhtumikindlustuse eest.
Kindlustatud isik – kindlustuslepingus märgitud füüsiline xxxx, xxxxx kasuks on sõlmitud õnnetusjuhtumikindlustuse leping xx xxx on poliisis märgitud kindlustusperioodi alguskuupäeval vähemalt 3 (xxxx) aastat xxxx xx viimase kindlustusaasta lõppkuupäeval noorem kui 70 (seitsekümmend) aastat.
Kindlustusrisk – lepingus ette nähtud kindlustatu tahtest sõltumatu sündmus, mis võib tulevikus aset xxxxx.
Pank - AS Citadele banka, registreerimisnumber 40103303559, juriidiline aadress: Republikas laukums 2A, Riia, Läti, LV-1010; AS „Citadele banka“ Leedu filiaal, registreerimisnumber 304940934 Upės g. 21-1, LT-08128 Vilnius; AS „Citadele banka“ Eesti filiaal, registrikood 11971924 Narva mnt. 63/1, Tallinn 10120.
Hobi – kehalised tegevused, mida kindlustatu teeb individuaalselt, rühmas või osaledes regulaarsetel treeningutel ja võistlustel ning mis vastavad tingimuste lisas nr 3 nimetatud hobidele.
Internetipank – panga pakutav internetipank, millele kindlustusvõtjal on ligipääs, kui kindlustusvõtja xx xxxx on sõlminud vastava lepingu.
Soodustatud isik – poliisis täpsustatud isik(ud), kellel on õigus kindlustushüvitisele või selle osale, mis makstakse, kui kindlustatud isik saab õnnetusjuhtumi tulemusena xxxxx.
Veebisait – kindlustusandja veebisait internetis aadressil xxx.xxx.xx/xxxx. Veebisaidi aadressi võib muuta, avaldades veebisaidil vastava xxxxx vähemalt 30 (kolmkümmend) päeva enne aadressi muutmist.
Mobiilirakendus – teenus, mis on kättesaadav panga mobiilirakenduses mobiilseadme vahendusel teatavat liiki ja teatava mahuga tehingute tegemiseks, samuti panga teatavate teenuste saamiseks, rakendades nõudeid, mis on alternatiiviks turvalisele autentimisele.
Õnnetusjuhtum – ootamatu ettenägematu ja kindlustatu tahtest sõltumatu sündmus, mille tagajärjel saab kahjustada kindlustatud isiku kehaline tervis või leiab aset kindlustatud isiku surm.
Õnnetusjuhtumikindlustuse pakett – kindlustusandja pakutav standardne õnnetusjuhtumikindlustuse pakett, mis sõltub riskidest ja kindlustussummadest.
Tingimused – siinsed õnnetusjuhtumikindlustuse tingimused ja nende lisad, mis on lepingu lahutamatu osa ja kättesaadavad veebisaidil.
Riskantsed spordialad – riskantsed kehalised tegevused, hobid või spordialad, mille puhul esineb suurenenud risk kindlustatu elule või tervisele. Tingimuste tähenduses on riskantsed spordialad näiteks järgmised: mägironimine (sh kõrgtööd), Ameerika jalgpall, BMX, bobisõit, sportlik vabavõitlus, downhill, freeriding, freestyle, heliboarding, mägirattasõit, mägedes matkamine kõrgemal kui 3000 m üle merepinna, kelgutamine, kaljuronimine, benji-hüpped, langevarjuhüpped või wingsuiting, mountain boarding, lohelend, kuumaõhupalliga lendamine, langevarjulend, purilend, autožiiroga lendamine, motoriseeritud pinna-, õhu- ja veesport, koopasukeldumine, parkuur, mootorsaani watercross, kärestikusõit, rulluisutamine, rooftopping, liivalauatamine, skeletonisõit, speleoloogia, suusahüpped, veelauatamine, ratta-trials, sukeldumine sügavamale kui 30 meetrit.
Avaldus – dokument või teave, mille kindlustusvõtja või kindlustatu esitab kindlustusandjale, et teatada talle kindlustuslepingu sõlmimiseks vajalikest faktidest ja asjaoludest.
Professionaalne sport – tingimuste tähenduses loetakse, et kindlustatu tegeleb spordiga professionaalselt, kui ta osaleb rahvusvahelise tähtsusega spordivõistlustel või rahvusvaheliste liigade spordivõistlustel sellel spordialal või kui ta kuulub võistkonda, mis osaleb kõrgeima taseme riiklikel meistrivõistlustel või kuulub rahvuskoondisse, samuti kui see on kindlustatu peamine sissetulekuallikas. Sport I – kehaline tegevus, mida kindlustatu teeb individuaalselt rühmas või osaledes regulaarsetel treeningutel ja võistlustel, samuti hobid, mis vastavad tingimuste lisas nr 3 toodud kategooria sport I liikidele ja hobidele.
Sport II – kehaline tegevus, mida kindlustatu teeb individuaalselt rühmas või osaledes regulaarsel treeningul ja võistlustel, samuti hobitegevus ja kategooria sport I tegevused, mis vastavad tingimuste lisas nr 3 täpsustatud hobidele ning kategooriate sport I ja sport II liikidele.
2. ÕNNETUSJUHTUMIKINDLUSTUSE JÕUSTUMINE JA KEHTIVUS
2.1. Leping sõlmitakse avalduses esitatud teabe alusel. Avalduse saamine ei kohusta kindlustusandjat sõlmima lepingut.
2.2. Õnnetusjuhtumikindlustus jõustub poliisil märgitud kindlustusperioodi alguskuupäeval eeldusel, et kindlustusmakse (esimene makse) on tasutud kokkulepitud tähtaja jooksul xx xxxxxx. Xxxxxx kehtib ainult poliisil märgitud kindlustusriskide suhtes.
2.3. Leping jõustub kindlustusperioodi esimesel kuupäeval ja kehtib kuni kindlustusperioodi lõpuni xxxx 24:00.
2.4. Kui kindlustusvõtja on avalduses märkinud kaks või enam kindlustatud isikut, loetakse, et iga kindlustatud isiku kohta on sõlmitud xxxxxx xxxxxx.
2.5. Õnnetusjuhtumikindlustus kehtib kogu maailmas ööpäevaringselt.
2.6. Õnnetusjuhtumikindlustus kehtib ühe aasta xx xxxx pikendatakse automaatselt igaks järgnevaks kindlustusaastaks, välja arvatud juhul, kui:
2.6.1. kindlustusvõtja ei ole õnnetusjuhtumikindlustuse taotlemisel valinud automaatset pikendamist;
2.6.2. kindlustusvõtja on keeldunud automaatsest pikendamisest ega xxx xxxx kindlustuslepingu kehtivusaja jooksul uuesti taotlenud;
2.6.3. kindlustusandja on 30 (kolmekümne) päeva jooksul enne õnnetusjuhtumikindlustuse automaatset pikendamist teatanud kindlustusvõtjale, et õnnetusjuhtumikindlustust ei pikendata;
2.6.4. kindlustusvõtja on teatanud kindlustusandjale lepingu lõpetamisest tingimuste punktis 11.2. või 11.4. täpsustatud korra kohaselt;
2.6.5. õnnetusjuhtumikindlustust ei saa pikendada terveks kindlustusaastaks, sest kindlustatu saab järgmisel kindlustusaastal 70 (seitsmekümne) aastaseks.
2.7. Kui õnnetusjuhtumikindlustuse automaatne pikendamine kehtib ja kindlustusandja on kindlustusvõtjat õnnetusjuhtumikindlustuse muudatustest teavitanud tingimuste punktis 10.5 täpsustatud korra kohaselt ning kindlustusvõtja ei esita pikendamise kuupäevaks õnnetusjuhtumikindlustuse lõpetamise teatist, loetakse, et kindlustusvõtja on nõustunud õnnetusjuhtumikindlustuse muudatustega ja õnnetusjuhtumikindlustust pikendatakse uueks kindlustusaastaks, kohaldades uusi õnnetusjuhtumikindlustuse eeskirju.
3. LEPINGU VALUUTA
3.1. Lepingu valuuta on EUR (euro). Kõik lepinguga seotud maksed ja kulud ning kindlustussumma määratakse kindlaks ja makstakse eurodes panga ülekandega.
4. KINDLUSTUSMAKSE
4.1. Kindlustusvõtja peab kindlustusmakseid tasuma lepingus täpsustatud tähtaja jooksul xx xxxxxx.
4.2. Kindlustusmakse loetakse makstuks alates hetkest, mil see laekub kindlustusandja kontole. Kindlustusvõtja peab maksekorraldusse märkima poliisi numbri. Kindlustusandja ei vastuta lepingu täitmata jätmise eest, xxx xxxxx tingib makse tegemisel valesti märgitud poliisi number.
4.3. Kui kindlustusmakse pole tehtud lepingus täpsustatud tähtaja jooksul xx xxxxxx, saadetakse kindlustusvõtjale
teade hilinenud kindlustusmakse kohta, milles täpsustatakse tähtaeg, mille jooksul kindlustusvõtja peab sooritama tähtajaks tasumata makse. Kui kindlustusvõtja ei soorita makset täpsustatud tähtaja jooksul, loetakse leping lõpetatuks xxxx xxxxxx teatamiseta alates esimesest päevast, mis järgneb tähtajaks tasumata kindlustusmakse tasumise kuupäevale.
4.4. Kui kindlustusvõtja on sõlminud mobiilirakenduse abil kindlustuslepingu, milles kindlustusvõtja xx xxxx lepivad kokku kindlustusmaksete püsimaksmises kindlustusvõtja pangakontolt pangas, vahetavad kindlustusandja xx xxxx iseseisvalt kindlustusmaksete tegemiseks vajalikku teavet
– poliisi number, samuti püsimaksete töötlemiseks vajalik teave – püsimakse kuupäev, igakuine lepingujärgne kindlustusmakse ja kindlustusandja kontonumber, millele kindlustusmaksed tuleb teha.
5. KINDLUSTUSJUHTUM
5.1. Siinsete tingimuste tähenduses peetakse alltoodud kindlustusriske kindlustusjuhtumiteks.
5.1.1. Surm õnnetusjuhtumi tagajärjel – õnnetusjuhtumi otsese tagajärjena tekkinud kahju kindlustatud isiku kehalisele tervisele, mis toimus kindlustusperioodi jooksul ja mis põhjustas kindlustatud isiku xxxxx 1 (ühe) aasta jooksul alates õnnetusjuhtumi toimumise kuupäevast.
5.1.2. Püsiv puue õnnetusjuhtumi tagajärjel – kindlustatud isiku püsivad kehalised tervisehäired, millele on viidatud tingimuste lisas nr 1 toodud tabelis „Kindlustushüvitise määramise põhimõtted püsiva puude korral“ ja mis on otsene tagajärg kindlustusperioodi jooksul toimunud õnnetusjuhtumile, mis on toimunud 1 (ühe) aasta jooksul alates õnnetusjuhtumi toimumise kuupäevast. Maksimaalne kindlustushüvitis ühe kindlustusjuhtumi või mitme kindlustusjuhtumi eest kokku ei tohi ületada kindlustuslepingus määratud riski kindlustussummat.
5.1.3. Luumurrud ja vigastused – kindlustatud isiku kehaline tervisehäire, millele on viidatud tingimuste xxxx nr 2 toodud tabelis „Kindlustushüvitise määramise põhimõtted luumurdude ja vigastuste korral“, mis on tekkinud õnnetusjuhtumi otsese tagajärjena kindlustusperioodi jooksul. Maksimaalne kindlustushüvitis ühe kindlustusjuhtumi või mitme kindlustusjuhtumi puhul kokku ei tohi ületada kindlustuslepingus riski kohta määratud kindlustussummat.
5.2. Kindlustuskaitse kehtib ka kindlustatu hobi kohta, kui kindlustatu ei osale rahvusvahelise tähtsusega spordivõistlustel või rahvusvahelistel liigavõistlustel sellel spordialal.
5.3. Kindlustatu tegevus sport I või sport II kategooriate alla liigituvatel spordialadel kuulub kindlustuskaitse alla ainult juhul, kui see on märgitud poliisis.
5.4. Tingimuste kohaldamisel ei peeta kindlustusjuhtumiks tingimuste lisas nr 4 loetletud õnnetusjuhtumeid ega nende tagajärgi.
6. MITTEKINDLUSTATAVAD ISIKUD
6.1. Õnnetusjuhtumikindlustus ei kehti järgmiste isikute suhtes ja nad ei ole kindlustatud isegi siis, kui nad on tasunud kindlustusmakse:
6.1.1 vaimuhaigustega isikud ja ööpäevaringset hooldust vajavad isikud. Ööpäevaringset hooldust vajavad isikud on
need, kes vajavad igapäevaselt teise isiku abi igapäevastes toimingutes ja enda eest hoolitsemisel või järelevalvet;
6.1.2. isikud, kes on seaduslikult kinni peetud, viibivad vanglas või paigutatakse vanglasse lepingu kehtivuse ajal.
6.2. Kui kindlustatu muutub lepingu kehtivuse ajal isikuks, xxxxx suhtes kohaldatakse tingimuste punkti 6.1., muutub õnnetusjuhtumikindlustuse leping tema suhtes kohe kehtetuks ja see isik ei ole enam õnnetusjuhtumikindlustusega kaetud.
7. KINDLUSTUSHÜVITISE KINDLAKSMÄÄRAMINE
7.1. Kindlustatud on ainult lepingus nimetatud õnnetusjuhtumite kindlustusriskid, mille eest on tasutud poliisil määratud kindlustusmaksed vajalikus summas.
7.2. Kindlustushüvitis kindlustusriski „Surm õnnetusjuhtumi tagajärjel“ korral:
7.2.1. kui leiab aset surm õnnetusjuhtumi tagajärjel (nagu sätestatud tingimuste punktis 5.1.1) on lepingus täpsustatud soodustatud isikul õigus saada kindlustatu xxxxx korral kindlustushüvitist või, xxx xxxx ei ole täpsustatud, siis on kindlustatu pärimistunnistuse esitanud pärijatel õigus saada kindlustushüvitist, mis on võrdne lepingus sätestatud kindlustussummaga, kui kindlustatu sureb õnnetusjuhtumi tagajärjel;
7.2.2. kui kindlustusriskide „Püsiv puue“ või „Luumurrud ja vigastused“ eest on makstud kindlustushüvitist ja kindlustatu sureb sama õnnetusjuhtumi tagajärjel 1 (ühe) aasta jooksul pärast õnnetusjuhtumi toimumist, makstakse kindlustushüvitist surmajuhtumi eest lepingus märgitud riskikindlustuse summa ulatuses.
7.3. Kindlustushüvitis püsiva puude korral:
7.3.1. püsiva puude korral (nagu sätestatud tingimuste punktis 5.1.2) on kindlustatul õigus nõuda kindlustushüvitist, mille summa ei tohi ületada lepingus püsiva puude riski jaoks ettenähtud kindlustussummat;
7.3.2. kindlustushüvitise summa on väljendatud protsendina lepingus märgitud kindlustussummast tingimuste lisas nr 1 toodud tabeli „Kindlustushüvitise määramise põhimõtted püsiva puude korral“ kohaselt;
7.3.3. kui õnnetusjuhtumi tagajärjel esineb püsivaid kehalisi tervisehäireid mitmes kehaosas, elundis, meeleelundi toimimises, liidetakse mitme vigastuse kindlustushüvitis kokku püsiva puude riski kindlustussumma ulatuses, kuid mitte üle selle;
7.3.4. kui kindlustushüvitis luumurru või vigastuse eest on välja makstud xx xxxx õnnetusjuhtumi tagajärjel on tekkinud püsiv puue, vähendatakse püsiva puude kindlustushüvitist, eelnevalt luumurru või vigastuse eest makstud kindlustushüvitise summa võrra
7.4. Kindlustushüvitis luumurru ja vigastuse korral:
7.4.1. kindlustushüvitise summa on väljendatud protsendina luumurru või vigastuse kindlustussummast tingimuste lisas nr 2 esitatud tabeli „Kindlustushüvitis luumurru või vigastuse korral“ kohaselt;
7.4.2. kui luumurd või vigastus vastab mitmele punktile tingimuste lisas nr 2 toodud tabelis „Kindlustushüvitise määramise põhimõtted luumurdude ja vigastuse korral“ või kui kindlustatul tekib kindlustusaasta jooksul mitu luumurdu või vigastust, summeeritakse kindlustuskindlustuse hüvitis summas, mis ei ületa lepingus luumurru ja vigastuse riski jaoks ettenähtud kindlustussummat;
7.4.3. kui tingimuste lisas nr 2 esitatud tabeli
„Kindlustushüvitise määramise põhimõtted luumurru ja vigastuse korral ühele punktile vastab mitu luumurdu või vigastust, makstakse kindlustushüvitis kõige raskema luumurru või vigastuse kohta;
7.4.4. Kui vigastus xx xxxxx ühelegi lisas nr 1
„Kindlustushüvitise määramise põhimõtted püsiva puude korral“ või lisas nr 2 „Kindlustushüvitise määramise põhimõtted luumurru ja vigastuse korral“ toodud tabelites märgitud vigastuse liigile, võib kindlustusandja kahjukäsitluse spetsialist lugeda õnnetusjuhtumi korral saadud vigastuse sarnaseks mõne lisas nr 1 või lisas nr 2 loetletud vigastusega;
7.4.5. kindlustushüvitist ei maksta korduva luumurru puhul, kui luumurd tekkis ajal, mil eelmine ei olnud veel paranenud. See määratakse kindlaks raviasutuse dokumentide alusel;
7.4.6. Luumurru või vigastusekindlustushüvitist ei maksta juhul, kui sama õnnetusjuhtumi tagajärjel tekib püsiv puue või saabub surm.
7.5. Kui kindlustatu varasem haigus või kehaline puue mõjutab õnnetusjuhtumist põhjustatud tervisehäiret, võib kindlustusandja vähendada kindlustushüvitist, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses arvutatud hüvitisest.
8. ÜLDISED KOHUSTUSED PÄRAST KINDLUSTUSJUHTUMI TOIMUMIST JA KINDLUSTUSHÜVITISE MAKSMINE
8.1. Kindlustusjuhtumi toimumisel peab kindlustatu:
8.1.1. võtma kõik mõistlikud meetmed õnnetusjuhtumi tagajärgede vähendamiseks, sealhulgas pöörduma esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 24 tunni jooksul arsti xxxxx, saama arstiabi ja järgima arsti juhiseid;
8.1.2. liiklusõnnetuse või kolmandate isikute ebaseadusliku tegevuse korral teatama õnnetusest politseile või muule pädevale asutusele;
8.1.3. viivitamatult teatama kirjalikult kindlustusandjale kindlustusriski tekkimisest ja järgima kindlustusandja juhiseid. Kindlustusnõue tuleb esitada kindlustusandjale kirjalikult kohe, kuid hiljemalt 3 aasta jooksul alates kindlustusjuhtumi toimumise kuupäevast. Kui kindlustusandja teatab kindlustatud isikule kirjalikult nõude rahuldamata jätmisest, vabastatakse kindlustusandja täitmiskohustusest, kui kindlustusvõtja ei xxxxx xxxx xxx xxxxx jooksul alates nõude rahuldamata jätmise xxxxx saamisest;
8.1.4. tegema kindlustusandjaga koostööd õnnetusjuhtumi asjaolude ja põhjuste väljaselgitamisel, tõestama õnnetusjuhtumi toimumist ja tagajärgi, esitama dokumendid, mis kinnitavad kindlustusjuhtumi toimumist, toimumise kohta, aega ja tekkinud kahju suurust.
8.2. Luumurru või vigastuse või püsiva puude kindlustushüvitise saamiseks tuleb kindlustusandjale esitada järgmised dokumendid:
8.2.1. kindlustushüvitise avaldus kindlustusandja kehtestatud vormis;
8.2.2. koopia avalduse esitaja passist või muust tunnustatud isikut tõendava dokumendist; näost-näkku tuvastamise korral tuleb esitada originaaldokument;
8.2.3. koopia notariaalselt kinnitatud volikirjast, kui dokumendid esitab volitatud isik;
8.2.4. raviasutuse väljastatud dokumendid (väljavõte haigusloost, mis sisaldab teavet õnnetusjuhtumi kohta xx xxxxxx on täpsustatud täielik diagnoos, anamnees, ravikuur, määratud uuringud ja nende tulemused, teave ajutise töövõimetuse kohta);
8.2.5. püsiva puude korral kindlustusandja nõudmisel koopia pädeva asutuse otsusest puude tuvastamise xxxxx xx koopia tervisekontrolli aruandest või muust hindamisdokumendist;
8.2.6. tööõnnetuse toimumisel tööandja või asjakohase asutuse väljastatud tööõnnetuse teatis, mis kinnitab tööõnnetuse toimumist;
8.2.7. liiklusõnnetuse või kolmanda isiku ebaseadusliku tegevuse toimumisel politseilt või muudelt õiguskaitseasutustelt saadud tõend.
8.3. Kindlustushüvitise saajaks määratud isik (xxxxxx või soodustatud isik) peab teatama kirjalikult kindlustusandjale kindlustatu surmast kohe, kui ta sellest teada saab.
8.4. Õnnetusjuhtumi tagajärjel saabunud xxxxx eest kindlustushüvitise saamiseks peab soodustatud isik, või kui sellist isikut pole lepingus märgitud siis kindlustatu xxxxxx esitama kindlustusandjale punktides 8.4.1 - 8.4.6 loetletud dokumente. Kui soodustatud isik on surnud, siis dokumente esitab soodustatud isiku xxxxxx.
8.4.1. kindlustushüvitise avaldus kindlustusandja kehtestatud vormis;
8.4.2. koopia avalduse esitaja passist või muust isikut tõendavast dokumendist; näost-näkku tuvastamise korral tuleb esitada originaaldokument;
8.4.3. koopia notariaalselt kinnitatud volikirjast, kui dokumendid esitab volitatud isik;
8.4.4. koopia kindlustatu surmatunnistusest;
8.4.5. raviasutuse väljastatud xxxxx põhjuse teatis;
8.4.6. kui avalduse esitab xxxxxx, siis esitatakse pärimisõigust tõendava originaaldokumendi.
8.5. Kui kindlustusandjale esitatakse dokumendi koopia, peab dokumentide esitaja esitama kindlustusandjale viimase nõudmisel vastava dokumendi originaaleksemplari.
8.6. Kindlustushüvitise määramiseks võib kindlustusandja lisaks nõuda vajalikke dokumente ja kirjalikku teavet järgmistelt isikutelt:
8.6.1. arstid, kes kindlustatut õnnetusjuhtumi tõttu või muudel põhjustel ravisid või kontrollisid;
8.6.2. riigi- ja kohaliku omavalitsuse, asutused ja teised kindlustusseltsid.
8.7. Kindlustusandja võib nõuda, et kindlustatu läbiks täiendava tervisekontrolli. Tervisekontrolli kulud katab kindlustusandja. Kui kindlustatu keeldub tervisekontrollist, võib kindlustusandja vähendada kindlustushüvitist või keelduda selle maksmisest.
8.8. Kui kindlustusjuhtumi kindlakstegemiseks ja kindlustushüvitise väljamaksmisotsuse otsuse tegemiseks on vaja täiendavat teavet või dokumente, teatab kindlustusandja sellest hiljemalt 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kindlustushüvitise avalduse kättesaamisest soodustatud isikule või kindlustatu pärijatele kirjalikult.
8.9. Kindlustusandja teeb 30 (kolmekümne) päeva jooksul pärast kõigi dokumentide saamist otsuse kindlustushüvitise maksmise või sellest keeldumise kohta. Kui kindlustusandja ei suuda objektiivsetel põhjustel sellest
tähtajast kinni pidada, võib kindlustusandja seda tähtaega pikendada kuni 6 (kuue) kuu võrra alates kindlustushüvitise väljamaksmisavalduse kättesaamise kuupäevast, andes kindlustatule (soodustatud isikule) kirjalikku teavet kindlustusjuhtumi uurimise kohta.
8.10. Kindlustusandja ei ole kohustatud maksma kindlustushüvitist enne, xxx xxxx vajalikud dokumendid on esitatud.
8.11. Kindlustushüvitis makstakse kindlustushüvitise saajale (kindlustatule, soodustatud isikule või kindlustatu pärijale) 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kindlustusandja teeb otsuse kindlustushüvitise väljamaksmise kohta.
8.12. Kuni kindlustushüvitise kogusumma ei ole veel välja arvutatud, maksab kindlustusandja välja osa kindlustushüvitisest, mille suhtes ei ole vaidlust xx xxxx on võimalik välja arvutada.
8.13. Kindlustusandjal on õigus keelduda kindlustushüvitise maksmisest, kui kindlustatule tekkinud kahju xx xxxxx kindlustusriskile või ei ole loetletud tabelis
„Kindlustushüvitise määramise põhimõtted püsiva puude korral“ või tabelis „Kindlustushüvitise määramise põhimõtted luumurru ja vigastuse korral“.
8.14. Kindlustatu kohustuste täitmata jätmise tagajärjed:
8.14.1. kindlustusandja võib keelduda kindlustushüvitise maksmisest, kui kindlustatu jätab tahtlikult või xxxxx hooletuse tõttu täitmata mõne lepingus täpsustatud kohustuse;
8.14.2. kui kindlustatu jätab tahtlikult või xxxxx hooletuse tõttu täitmata mõne lepingus täpsustatud kohustuse, võib kindlustusandja vähendada kindlustushüvitist, kuid mitte rohkem kui 50% võrra.
8.15. Kui kindlustatu surm on seotud soodustatud isiku tahtliku kuriteoga, mida kinnitavad kindlustusandjale enne kindlustushüvitise maksmist esitatud uurimisasutuse või kohtu dokumendid, lükatakse kindlustushüvitise maksmine edasi, kuni kriminaalmenetluses on tehtud lõplik otsus. Kui soodustatud isik tunnistatakse süüdi, makstakse kindlustushüvitis kindlustatu pärijatele, kes esitasid pärimistunnistuse xx xxx ei ole kuriteoga seotud.
8.16. Kindlustusandja võib keelduda kindlustushüvitise maksmisest, kui on ilmnenud võltsimine, valeandmete esitamine või teabe varjamine, mis mõjutab kindlustushüvitise määramist.
8.17. Kindlustushüvitise saaja tagastab alusetult saadud kindlustushüvitise kindlustusandjale 30 (kolmekümne) päeva jooksul pärast vastava nõude saamist kindlustusandjalt.
9. TEABE ANDMINE
9.1. Xxxxxxxxxxxxxxx teatab kindlustatule tema kindlustamisest ning veendub, et kindlustatu on lepingu ja tingimused läbi lugenud ja kannab hoolt selle eest, et kindlustatu täidab oma lepingust tulenevaid kohustusi.
9.2. Kindlustusvõtja teatab soodustatud isiku(te)le sõlmitud lepingust xx xxxxx tingimustest, mis soodustatud isikule kohalduvad.
9.3. Lepingu sõlmimisel esitavad kindlustusvõtja ja kindlustatud isik kogu teabe, mida kindlustusandja nõuab.
9.4. Kindlustusvõtja, kindlustatu, soodustatud xxxx xx kindlustatu pärijad peavad esitama kindlustusandjale tõesed ja täielikud andmed.
9.5. Kindlustusandja töötleb isikuandmeid kindlustusteenuse osutamiseks ja lepinguliste kohustuste täitmiseks kooskõlas veebisaidil kättesaadavate isikuandmete töötlemise reeglitega.
9.6. Kui kindlustusvõtja edastab kindlustusandjale teiste isikute isikuandmeid (näiteks soodustatud isiku või kindlustatu xxxxx korral), siis kindlustusandja eeldab, et tal on õigus neid andmeid edastada.
9.7. Lepinguga seotud teave, teated ja dokumendid tuleb esitada kindlustusandjale viisil xx xxxxx, mis võimaldab kindlustusandjal tuvastada nende esitaja. Kindlustusvõtja võib esitada kindlustusandjale kirjalikke avaldusi internetipanga või mobiilirakenduse kaudu.
9.8. Kindlustusandja võib saata kindlustusvõtjale isiklikke või avalikke teateid.
9.9. Avalikud teated või teave avalikustatakse meedias või veebisaidil.
9.10. Kindlustusandja kasutab järgmisi lepinguga seotud sidekanaleid:
9.10.1. internetipank või mobiilirakendus;
9.10.2. kasutades järgmisi kindlustusvõtja esitatud andmeid:
9.10.2.1. e-posti aadress;
9.10.2.2. postiaadress;
9.10.2.3. mobiiltelefoni number (tekstisõnumi saatmiseks).
9.11. Lepinguga seotud teave internetipangas ja mobiilirakenduses koostatakse ja saadetakse kindlustusvõtjale internetipangas ja mobiilirakenduses valitud keeles.
9.12. Posti xxxx saadetud isiklik teade loetakse kättesaaduks 5. päeval pärast postiasutusse toimetamist. Muu sidekanali kaudu saadetud isiklik teade loetakse kättesaaduks xxxxx päeval.
9.13. Lepingu kehtivuse ajal avaldab kindlustusandja veebisaidil asjakohast teavet, et kindlustusvõtja ja kindlustatu saaksid ajakohast teavet kindlustusandja õigusliku vormi, nime, kontaktandmete ja muu teabe muutuste kohta, mis on vajalik kindlustusvõtja ja kindlustatu lepinguliste kohustuste täitmiseks.
9.14. Kindlustusvõtja, kindlustatu, soodustatud isiku või muu isiku, kellel on õigus nõuda kindlustushüvitist, taotlusel edastab kindlustusandja taotlejale kirjalikult ja tasuta oma teated, taotlused ja teabe, mis on esitatud püsival andmekandjal, veebisaidil või muu sidevahendi vahendusel.
9.15. Lepingu kehtivuse ajal teatab kindlustusvõtja kindlustusandjale viivitamatult kirjalikult kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatud isiku kontaktandmete või isikuandmete muutumisest.
9.16. Xxxxxxx kindlustushüvitise saamiseks ja raviasutuse dokumendid tuleb esitada:
9.16.1. elektrooniliselt panga koduleheküljel kahjust teatamise ja hüvitise avalduse jaotises: xxxxx://xxx.xxxxxxxx.xx/xx/xxxxxxx/xxxxxxxx- insurance/compensation/
9.16.2. internetipangas;
9.16.3. mobiilirakenduses, xxx xxxxxx võimalus on loodud.
10. LEPINGU MUUDATUSED
10.1. Kindlustusvõtja võib lepingu kehtivuse ajal teha muudatusi soodustatud isikute osas – lisada uue
soodustatud isiku, xxxxx tagasi juba määratud soodustatud isiku või muuta soodustatud isikut. Soodustatud isikut puudutavad muudatused jõustuvad pärast nende kajastamist poliisis.
10.2. Lepingu kehtivuse ajal on kindlustusvõtjal õigus keelduda õnnetusjuhtumikindlustuse automaatsest pikendamisest või seda taotleda. Kui kindlustusvõtja keeldub õnnetusjuhtumikindlustuse automaatsest pikendamisest, kehtib õnnetusjuhtumikindlustus jooksva kindlustusaasta lõpuni xx xxxx ei pikendata järgmiseks kindlustusaastaks. Kui kindlustusvõtja esitab avalduse õnnetusjuhtumikindlustuse automaatseks pikendamiseks, pikendatakse õnnetusjuhtumikindlustust igaks järgmiseks kindlustusaastaks pärast jooksva kindlustusaasta lõppu.
10.3. Kindlustusandjal on õigus otsustada, milliseid lepingu muudatusi võib teha sidevahendite abil. Xxxxxx teave tehakse kättesaadavaks veebisaidil. Lepingu suulised muudatused on kehtetud.
10.4. Kindlustusvõtja teatab kindlustatule lepingu muudatustest.
10.5. Kindlustusandjal on õigus ühepoolselt muuta tingimusi või kindlustusmaksete arvutamise põhimõtteid, avaldades teavet muudatuste kohta veebisaidil vähemalt 30 (kolmkümmend) päeva enne muudatuste jõustumist ja saates kindlustusvõtjale xxxxx muudatuste kohta vähemalt 30 (kolmkümmend) päeva enne uute tingimuste või uute kindlustusmakse arvutamise põhimõtete jõustumist. Kehtiva lepingu muudatused jõustuvad järgmisel kindlustusaastal. Kui kindlustusvõtja ei ole muudatustega nõus, on kindlustusvõtjal õigus keelduda õnnetusjuhtumikindlustuse automaatsest pikendamisest või lõpetada xxxxxx xxxx kindlustusaasta lõppu. Kui kindlustusvõtja ei ole järgmise kindlustusaasta alguseks keeldunud õnnetusjuhtumikindlustuse automaatsest pikendamisest ja ei ole lepingut lõpetanud, loetakse kindlustusvõtja muudatustega nõustunuks.
10.6. Kindlustusandjal on õigus muuta sõlmitud lepingu tingimusi või kindlustusmaksete arvutamise põhimõtteid kindlustusvõtjat eelnevalt teavitamata, kui muudatuste eesmärk on vältida kindlustusandja klientide huvide kahjustamist. Kindlustusandja saadab kindlustusvõtjale xxxxx käesolevas punktis nimetatud muudatuste kohta koheselt (esimesel võimalusel) pärast vastavate muudatuste jõustumist. Kui kindlustusvõtja ei nõustu nimetatud muudatustega, on tal õigus leping ühepoolselt lõpetada 60 (kuuekümne) päeva jooksul alates kindlustusandja xxxxx saatmisest. Sellisel juhul kohaldatakse lepingu eelmisi sätteid kuni lepingu lõpetamiseni.
10.7. Kindlustusvõtja kasutab mobiilirakenduse funktsioone, et teha muudatusi, täiendusi xx xxxx kohandusi lepingus, mis on sõlmitud mobiilirakenduse abil, sh lepingu lõpetamiseks. Internetipanga või muude sidekanalite kaudu sõlmitud lepingus muudatuste, täienduste ja muude kohanduste tegemiseks, sh lepingu lõpetamiseks, peab kindlustusvõtja kasutama lepingu sõlmimiseks kasutatud sidekanalit.
11. LEPINGU LÕPETAMINE
11.1. Õnnetusjuhtumikindlustus lõpeb:
11.1.1. kehtiva kindlustusaasta viimasel päeval;
11.1.2. järgmisest päevast pärast päeva, kui kindlustatu saab 70 (seitsmekümne) aasta vanuseks;
11.2. kindlustatu xxxxx korral. Õnnetusjuhtumikindlustus lõpeb järgmisest päevast pärast xxxx, xxx kindlustusandja saab kindlustatu surmatõeni;
11.3. kui kindlustusvõtja on sõlminud kindlustuslepingu sidevahendi abil (k.a. mobiilrakenduses), siis on tal õigus kasutada taganemisõigust ja kindlustuslepingust ühepoolselt taganeda 14 (neljateistkümne) päeva jooksul alates kindlustuslepingu sõlmimisest tingimuste punktis
10.7. täpsustatud korra kohaselt. Sellisel juhul loetakse kindlustusleping mitte sõlmituks ja tasutud kindlustusmakse tagastatakse täies ulatuses. Kui kindlustusvõtja esitab eraldi kirjaliku taotlusel, tagastab kindlustusandja kindlustusvõtja tasutud kindlustusmakse.
11.4. Kindlustusvõtjal on õigus lõpetada leping tingimuste punktis 10.7 täpsustatud korra kohaselt. Leping lõpeb järgmisest kindlustusmakse tasumise tähtajast.
11.5. Kindlustusvõtjal on õigus muuta õnnetusjuhtumikindlustuse paketti lõpetades lepingu tingimuste punktis 10.7 täpsustatud korra kohaselt ja sõlmides uue lepingu. Leping lõpeb järgmisest kindlustusmakse tasumise tähtajast.
11.6. Kindlustusandjal on õigus kindlustusleping lõpetada:
11.6.1. tingimuste punktis 4.3 täpsustatud juhul xx xxxxxx;
11.6.2. muudel Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides täpsustatud juhtudel.
11.7. Kindlustusandjal on õigus lõpetada leping kehtivate seaduste ja määruste kohaselt, saates kindlustusvõtjale selle kohta xxxxx, xxxx kindlustushüvitist maksmata ja tasutud kindlustusmakseid tagastamata, kui kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatud isik tahtlikult või xxxxx hooletuse tõttu:
11.7.1. on teinud või jätnud tegemata midagi, mis suurendab kindlustusriski tekkimise tõenäosust;
11.7.2. ei ole kindlustusandjale esimesel võimalusel teatanud kindlustusriski tekkimisest, ei ole võtnud kõiki mõistlikke meetmeid kahju vähendamiseks või ei ole järginud kindlustusandja juhiseid (kui need on antud);
11.7.3. ei ole kindlustusandjale andnud võimalust õnnetusjuhtumi asjaolude ja kahjuhüvitise suuruse kindlakstegemiseks ja hindamiseks;
11.7.4. ei ole kindlustusandja nõudmisel esitanud kõiki tema käsutuses olevaid dokumente ja tõeseid andmeid kindlustusjuhtumi toimumise ja sellest tekkinud kahju kohta, või ei ole pärast kindlustusjuhtumi toimumist täitnud muid kindlustuslepingus määratletud kohustusi.
11.8. Kindlustusandjal on õigus lõpetada leping kehtiva õiguse kohaselt, saates kindlustusvõtjale selle kohta xxxxx, xxxx kindlustushüvitist maksmata ja tasutud kindlustusmakseid tagastamata, kui kindlustusrisk tekib kindlustusvõtja, kindlustatud isiku või soodustatud isiku tahtluse tõttu.
11.9. Kindlustusandjal on õigus lõpetada leping kehtiva õiguse kohaselt, saates kindlustusvõtjale selle kohta xxxxx, xxxx tasutud kindlustusmakseid tagastamata:
11.9.1. kui kindlustusvõtja või kindlustatu on kindlustusandjat tahtlikult või xxxxx hooletuse tõttu eksitanud kindlustusriski tõenäosuse hindamiseks vajalike asjaolude osas;
11.9.2. kui kindlustusleping on sõlmitud xxxx kindlustushuvita kindlustusvõtja või kindlustatu tahtluse või xxxxx hooletuse tõttu;
11.9.3. kui kindlustuslepingu jõustumise hetkel ei eksisteeri kindlustusriski või kui kindlustusrisk on juba realiseerunud ja kindlustusleping on sõlmitud kindlustusvõtja või kindlustatud isiku tahtluse või xxxxx hooletuse tõttu.
11.10. Kindlustusandjal on õigus leping lõpetada leping xxxx kindlustusvõtjat eelnevalt teavitamata, kui kindlustusandjal on põhjendatud kahtlus, et kindlustusvõtja on sõlminud lepingu rahapesu eesmärgil.
11.11. Kui kindlustusteenuste osutamine kindlustusvõtjale, kindlustatule või soodustatud isikule ei ole kooskõlas rahvusvaheliste või siseriiklike sanktsioonide või piirangutega (sealhulgas Euroopa Liidu või Ameerika Ühendriikide kehtestatud sanktsioonide või piirangutega), kaotab õnnetusjuhtumikindlustuse kaitse kehtivuse alates nende sanktsioonide või piirangute jõustumiskuupäevast. Sellisel juhul on kindlustusandjal õigus keelduda kindlustushüvitise või muude lepingust tulenevate summade maksmisest.
11.12. Lepingu lõpetamisel lõpeb kindlustusriskide kindlustuskaitse (kindlustusperiood).
11.13. Kindlustuslepingu lõpetamisel tagastab kindlustusandja kindlustusvõtja vastavate kirjalike taotluste saamisel kindlustusvõtjale selle osa saadud kindlustusmaksest, mille suuruse määramisel lahutatakse ülejäänud kindlustusmaksest kindlustuslepingu kehtivusaja eest tasutud osa. Kindlustusandja teeb selle makse 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates vastava taotluse kättesaamisest. Kindlustusandja ei tagasta makstud kindlustusmakse osa, kui kindlustushüvitis on makstud kindlustusaasta jooksul.
12. KAEBUSTE JA VAIDLUSTE MENETLUS
12.1. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi õigust.
12.2. Lepinguga seotud vaidlused või vastuolud lahendatakse läbirääkimiste xxxx. Kindlustusvõtjal on oma huvide kaitsmiseks õigus esitada vaidlus kohtuväliseks lahendamiseks kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kindlustusandjale saab kaebuse esitada järgmisel aadressil: AAS „CBL Life“, registrikood nr 40003786859, juriidiline aadress: 2A Republikas laukums, Riia, LV–1010; E-post: xxxx@xxx.xx
12.3. Kindlustusandja vastab kaebustele 20 (kahekümne) päeva jooksul pärast kaebuse saamist. Kui objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik ettenähtud tähtaja jooksul vastust anda, esitab kindlustusandja põhjenduse vastuse andmise tähtaega pikendamiseks ja nimetab mõistliku tähtaja, mille jooksul vastus antakse.
12.4. Kindlustusandjale kaebuse esitamisel tuleb esitada järgmised andmed:
- kaebuse esitaja ees- ja perekonnanimi;
- telefoninumber ja e-posti aadress;
- probleemi sisu;
- millal probleem tekkis;
- kuidas xxxxxxx xxxxxx asja lahendada.
12.5. Ettepanekute ja kaebuste läbivaatamise kord on täismahus kättesaadav kindlustusandja kontoris ja veebisaidil. Kui kindlustusandja ja kindlustusvõtja ei suuda vaidlust lahendada läbirääkimiste xxxx, lahendatakse see
pädevas Eesti Vabariigi kohtus. Sellises vaidluses kohaldatakse Eesti Vabariigi õigust.
12.6. Kui kindlustusandja vastus ettepanekule või kaebusele ei ole rahuldav, on kaebajal õigus pöörduda järgmiste asutuste xxxxx:
12.6.1. Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutsev kindlustuse lepitusorgan;
12.6.2. Eesti Vabariigi tarbijakaitseamet.
13. MUUD SÄTTED
13.1. Xxxxxx kohustuvad mitte avaldama kindlustuslepingu raames saadud teavet kindlustuslepingu osaliste või kolmandate isikute kohta ning mitte kasutama seda teiste kindlustuslepingu osaliste huvide vastaselt, välja arvatud Eesti Vabariigi õigusaktides täpsustatud juhtudel. Kindlustusandjal on õigus anda kindlustuslepinguga seotud teavet ekspertidele, edasikindlustusandjatele, kindlustusandja tõttu
kindlustuslepingu täitmisest huvitatud isikutele, samuti säilitada seda kindlustusandja andmebaasides.
13.2. Kui tingimuste ja poliisis täpsustatud tingimuste vahel esineb lahknevusi, kehtivad pooltele poliisi tingimused.
13.3. Kui tuvastatakse vastuolu tingimuste ingliskeelse xxxxx xx originaalkeelsete tingimuste vahel, lähtutakse originaalkeelsetest tingimustest (antud juhul eestikeelsetest tingimustest).
13.4. Alltoodud lisad moodustavad tingimuste lahutamatu osa:
Xxxx 1. Kindlustushüvitise määramise põhimõtted püsiva puude korral;
Xxxx 2. Kindlustushüvitise määramise põhimõtted luumuru vigastuse korral;
Xxxx 3. Kehalised tegevused ja spordialad;
Xxxx 4. Sündmused, mida ei peeta kindlustusjuhtumiks.
Xxxx nr 1
Kindlustushüvitise määramise põhimõtted püsiva puude korral* Kehtiv alates 5. juulist 2024 | |
Pöördumatu kahju | Kindlustushüvitis % kindlustussummast |
1. Õlavöötme, õlavarre, küünarvarre, randme ja sõrmede vigastused | |
1.1. Õlavarre amputeerimine: | |
1.1.1. ükskõik milliselt õlavarre kõrguselt | 70 |
1.1.2. sh abaluu, rangluu või selle osa | 75 |
1.2. Rinnavöö liikumisulatuse piirangud. Pseudoartroos: | |
1.2.1. rinnavöötme piiratud liikuvus. Pseudoartroos | 20 |
1.2.2. rinnavöötme anküloos (jäikus) | 30 |
1.2.3. õlaliigese ebatavaline liikuvus pärast õlaluu või abaluu resektsiooni | 30 |
1.2.4. õlaliigese kontraktuur (piiratud liikumisulatus) | 20 |
1.3. Õlavarreluu pseudoartroos | 40 |
1.4. Küünarliigese piiratud liikumisulatus: | |
1.4.1. küünarliigese ebanormaalne liikumine pärast küünarliigeseid moodustavate luude resektsiooni | 45 |
1.4.2. Küünarliigese anküloos (jäikus) | 30 |
1.4.3. Küünarliigese kontraktuur (piiratud liikumisulatus) | 20 |
1.5. Küünarvarre amputeerimine. Pseudoartroos: | |
1.5.1. küünarvarre amputeerimine ükskõik milliselt kõrguselt | 60 |
1.5.2. amputeerimine küünarliigese kõrguselt | 65 |
1.5.3. mõlema küünarvarre luude pseudoartroos | 25 |
1.6. Küünarnuki ja randmeliigese piiratud liikumisulatus | 20 |
1.7. Kämbla amputeerimine | 55 |
1.8. Randme piiratud liikumisulatus. Pseudoartroos: | |
1.8.1. randmeliigese anküloos (jäikus) | 30 |
1.8.2. randmeliigese kontraktuur (piiratud liikumisulatus) | 15 |
1.8.3. randme luude või kämblaluude pseudoartroos | 10 |
1.9. Käe esimese sõrme amputeerimine: | |
1.9.1. kaugmise lüli kõrguselt | 8 |
1.9.2. lülide vahepeal (kaugmise lüli kaotus) | 10 |
1.9.3. lähimine sõrmelüli, kämblaluu – lähimise sõrmelüli kõrguselt | 15 |
1.9.4. sh kämblaluu või selle osa | 20 |
1.10. Xxx xxx sõrme amputeerimine (teine, kolmas, neljas, viies sõrm): | mitte rohkem kui 30 |
1.10.1. kaugmise lüli kõrguselt (lüli kaotus) | 5 |
1.10.2. keskmise lüli kõrguselt (kahe lüli kaotus) | 7 |
1.10.3. lähimise lüli kõrguselt (sõrme kaotus) | 12 |
1.10.4. sh osa kämblaluudest | 15 |
2. Vaagna-, puusa-, sääre-, xxxx- xx varbavigastused | |
2.1. Puusa amputeerimine | 75 |
2.2. Puusaliigese piiratud liikumisulatus: | |
2.2.1. vaagna funktsioonihäired pärast luumurdu või sidemete rebenemist | 40 |
2.2.2. puusa anküloos (jäikus) | 40 |
2.2.3. puusa kontraktuur (piiratud liikumisulatus) | 40 |
2.3. Jala amputeerimine ülevaltpoolt põlve | 70 |
2.4. Reie pseudoartroos | 50 |
2.5. Põlveliigese piiratud liikumisulatus: | |
2.5.1. põlveliigese anküloos (jäikus) | 35 |
2.5.2. põlveliigese kontraktuur (piiratud liikumisulatus) | 25 |
2.6. Sääre amputeerimine: | |
2.6.1. põlveliigese juurest | 50 |
2.6.2. amputatsioonitüvi | 55 |
2.7. Sääreluu pseudoartroos | 25 |
2.8. Jala amputeerimine: | |
2.8.1. pöia-faalanksi liigese kõrguselt (kõigi varvaste kaotus) | 20 |
2.8.2. pöialuude või jalatalla kõrguselt | 30 |
2.8.3. xxxx-xxx, xxxxx xxx kõrguselt (jala kaotus) | 40 |
2.9. Jalaliigese piiratud liikumisulatus: | |
2.9.1. jalaliigese ebanormaalne liikumine | 15 |
2.9.2. xxxxx xxx anküloos (jäikus) | 20 |
2.9.3. xxxxx xxx kontraktuur (piiratud liikumisulatus) | 15 |
2.10. Jalgade deformatsioon koos mõõdukate muskuloskeletaalsete häiretega | 15 |
2.11. Esimese varba amputeerimine: | |
2.11.1. kaugmise lüli kõrguselt (kaugmise lüli kaotus) | 5 |
2.11.2. lähimise lüli kõrguselt (varba kaotus) | 8 |
2.12. Ühe varba amputeerimine (teine, kolmas, neljas, viies varvas): | mitte rohkem kui 10 |
2.12.1. kaugmise või keskmise lüli kõrguselt | 3 |
2.12.2. lähimise lüli kõrgusel (varvaste kaotus) | 5 |
3. Närvisüsteemi kahjustus (traumast, mürkainest), mille tagajärjel tekib parees, ühe või mitme jäseme (xxxx, jalgade) halvatus, koordinatsioonihäired või vaagnapõhja häired | |
3.1. Ülemise või alumise jäseme monoparees | 20 |
3.2. Paraparees või hemiparees (mõlema ülemise või mõlema alajäseme või mõlema parema või vasaku jäseme parees) | 35 |
3.3. Monopleegia (ühe jäseme halvatus) | 50 |
3.4. Tetraparees (mõlema üla- xx xxxxxx alajäseme parees), koordinatsioonihäired, dementsus | 60 |
3.5. Hemipleegia, parapleegia või tetrapleegia, vaagnapõhja häired | 80 |
4. Silmavigastused | |
4.1.Täielik pimedus ühes silmas | 50 |
4.2. Vigastusest põhjustatud nägemisteravuse vähenemine ühes silmas Märkus. Korrigeeritud nägemisteravus enne vigastust – viimane dokumenteeritud nägemisteravus enne vigastust. Kui vigastusele eelnenud nägemisteravust ei ole võimalik dokumentaalselt tõestada, eeldatakse, et korrigeeritud nägemisteravus enne vigastust oli 1,0). | 10-40 (iga järgmise nägemisvõime vähenemise astme puhul 10) |
4.3. Xxx xxxxx akommodatsiooni halvatus | 15 |
5. Täielik kuulmisnõrkus ühes kõrvas | 25 |
6. Ühe jäseme kaotus, nägemise, kuulmise või kõnevõime täielik kaotus | 100 |
7. Hingamisteede vigastused (nina, xxxx, xxxx, kopsud) | |
7.1. Nasaalne ummistumine (xxx, kõhred ja pehme kude) | 60 |
7.2. Vigastusest tingitud xxxxx- või kõrifunktsiooni häired: püsiv trahheostoom ja afoonia (häälekadu) | 50 |
7.3. Järelmõju pärast hingamispuudulikkusega kopsukahjustust. Pneumektoomia. | 50 |
7.4. Rindkere deformatsioon koos hingamispuudulikkusega pärast vigastust | 70 |
8. Seedeelundkonna vigastused (lõualuud, söögitoru, magu, soolestik, maks) | |
8.1. Ülemise või alumise lõualuu täielik kaotus koos närimisfunktsiooni kahjustusega | 60 |
8.2. Keele kaotus | 60 |
8.3. Kurgu või söögitoru ahenemine pärast põletusi või vigastusi | 60 |
8.4. Seedekulgla häired: sooleliited; sooleuurised, stoomid | 60 |
8.5. Traumaatiline maksavigastus koos maksakahjustusega | 60 |
8.6. Maokahjustus koos sellele järgneva maoresektsiooniga (gastrektoomia) | 60 |
8.7. Peen- või jämesoole resektsioon vigastuse tagajärjel | 60 |
9. Urogenitaalsüsteemi vigastused (kuseelundid, neerud, suguelundid) | |
9.1. Nefrektoomia koos neeruasendusraviga (dialüüs) | 90 |
9.2. Kuseelundite või kuseteede obstruktsioon (regulaarne kateeterdamine) või urogenitaalfistul (uriinipidamatus), püsikateeter | 65 |
9.3. Mõlema munasarja, ühe munasarja, mõlema munajuha, ühe munajuha, mõlema munandi või ühe munandi kaotamine või osaline/täielik penektoomia | 100 |
9.4. Emaka amputeerimine vigastuse tõttu | 80 |
10. Armid näo või kaela esiküljel või külje peal, näo moonutamine | |
Armid näo või kaela esiküljel või külje peal (näo moonutamine) Märkus. Näo deformatsioon on inimese näo välimuse märgatav muutus mehaanilise, keemilise, termilise või muu kokkupuute tagajärjel | 20 |
* Kindlustushüvitis määratakse kindlaks AAS „CBL Life“ asjaomastes kindlustustingimustes täpsustatud kindlustussumma %
piires
Xxxx nr 2
Kindlustushüvitise määramise põhimõtted luumurru ja vigastuse korral* Kehtiv alates 5. juulist 2024 | |
Luumurrud ja vigastused | Kindlustushüvitis % kindlustussummast |
1. Seljaaju ja rindkere vigastused | |
1.1. Selgroomurrud: | |
1.1.1. ristjätke või ogajätke murd | 5 |
1.1.2. xxxxxxxx, lülikaare, liigesejätke (kuni kaks lüli) murd | 10 |
1.1.3. lülikeha, lülikaare, iga järgmise lüli liigesejätke murd | 5, kuid mitte rohkem kui 40 |
1.1.4. sabalüli murd | 5 |
1.2. Rindkere murd | 10 |
1.3. Rinnaku murd | 5 |
1.4. Xxxxx/roiete murd (sõltuvalt murdunud roiete arvust. Iga murtud roide kohta + 1%) | 5–10 |
1.5. Läbistav ja traumaatiline rindkere vigastus | |
1.5.1. Rindkere elundeid kahjustamata | 5 |
1.5.2. Kahjustades üht rindkere elundit | 5 |
1.5.3. Kahjustades kahte või enamat rindkere elundit | 10 |
2. Rinnavöötme, õlavarre, küünarvarre, randme/xxxxxx xx sõrmede vigastused | |
2.1. Rinnavöötme murd, dislokatsioon, õlaliigese moodustavate luude dislokatsioon | |
2.1.1. Abaluu murd, rangluu murd | 5 |
2.1.2. Õlavarreluu suure köbrukese murd, abaluu murd koos õlaliigese dislokatsiooniga | 10 |
2.1.3. Murd – abaluu liigeseõõnsuse dislokatsioon; õlavarre pea, anatoomiline ja kirurgiline kael | 12 |
2.2. Õlavarreluu murd | |
2.2.1. Õlavarreluu murd ükskõik millisel kõrgusel (v.a liigese piirkonnas) | 10 |
2.2.2 Segmentaalne õlavarreluu murd ükskõik millisel kõrgusel | 15 |
2.3. Küünarliigese moodustavate luude murd, dislokatsioon | |
2.3.1. Õlavarreluu, kodarluu põndapealse murd, küünarnuki murd | 5 |
2.3.2. Kodarluu ja küünarnuki murd, küünarvarre dislokatsioon | 10 |
2.3.3. Küünarliigese moodustavate kolme xxx xxxx | 15 |
2.4 Küünarluu murd, dislokatsioon | |
2.4.1. Küünarvarre ühe xxx xxxx (v.a liigese piirkonnas) | 5 |
2.4.2. Küünarvarre ühe xxx xxxx liigese piirkonnas | 7 |
2.4.3. Küünarvarre mõlema xxx xxxx (v.a liigese piirkonnas) | 10 |
2.4.4. Küünarvarre xxx kahekordne murd ükskõik millisel kõrgusel | 10 |
2.4.5. Mõlema küünarvarre xxx xxxx, randme dislokatsioon küünarluu lähedal | 10 |
2.5. Randmeluude murd, dislokatsioon | |
2.5.1. Randme ühe xxx xxxx dislokatsioon (v.a lodiluu) | 3 |
2.5.2. Randme ühe xxx xxxx (v.a lodiluu) | 5 |
2.5.3. Randme kahe või xxxxx xxx dislokatsioon, murd (sh lodiluu) | 7 |
2.6. Randme sõrmeluude murd, dislokatsioon (iga sõrme puhul) | |
2.6.1. Esimese sõrme dislokatsioon | 3 |
2.6.2. Esimese sõrme murd | 5 |
2.6.3. Teise, kolmanda, neljanda ja viienda sõrme dislokatsioon | 2 |
2.6.4. Teise, kolmanda, neljanda ja viienda sõrme murd | 3 |
2.6.5. Kämblaluude dislokatsioon | 2 |
2.6.6. Kämblaluude murd | 4 |
3. Vaagna-, reie-, sääre-, xxxx- xx varbavigastused | |
3.1. Vaagnaluu murd | |
3.1.1. Niudeluutiiva murd | 5 |
3.1.2. Ühe xxx xxxx vaagnas | 10 |
3.1.3. Kahe xxx xxxx vaagnas, ühe luu kahekordne murd, ühe liigese rebend | 15 |
3.1.4. Mitme xxx xxxx vaagnas, liigeste rebend | 25 |
3.2. Puusavigastus | |
3.2.1. Reieluu murru avulsioon | 5 |
3.2.2. Reieluu ühe või mõlema suure pööreli isoleeritud avulsioon | 8 |
3.2.3. Puusa dislokatsioon, puusanapi murd | 10 |
3.3. Reieluu murd | |
3.3.1. Reieluu pea, xxxxx xxxx | 25 |
3.3.2. Reieluu murd ükskõik millisel kõrgusel (v.a liigese piirkonnas) | 25 |
3.3.3. Segmentaalne reieluu murd | 30 |
3.4. Põlve dislokatsioon, sidemete kahjustus, meniski kahjustus, luumurd | |
3.4.1. Artikulaarsete luufragmentide kahjustus, meniski kahjustus, külgsidemete kahjustus, dislokatsioon | 3 |
3.4.2. Liigese luufragmentide killustumine | 5 |
3.4.3. Põndapealse (Epicondylus) murd või põntade-vaheline jätke, ristatisidemete kahjustus | 6 |
3.4.4. Ristatisideme kahjustus koos meniski kahjustusega | 8 |
3.4.5. Põlveluu (Patella) murd | 8 |
3.4.6. Põnda (condilus) murd | 10 |
3.4.7. Reie distaalne metafüüs, põnda murd koos mis tahes sääres xxxxx xxx proksimaalse murruga | 15 |
3.5. Sääreluu murd | |
3.5.1. Pindluu murd, luufragmendi avulsioon (v.a liigese piirkonnas) | 5 |
3.5.2. Sääreluu murd (v.a liigese piirkonnas), ükskõik millisel kõrgusel esinev segmentaalne pindluu murd | 8 |
3.5.3. Mõlemad luumurrud (v.a liigese piirkonnas) või sääreluu segmentaalne murd ükskõik millisel kõrgusel | 12 |
3.6. Hüppeliigese dislokatsioon, sidemete kahjustus, kõõluste kahjustus, luumurd | |
3.6.1. Hüppeliigese sidemete kahjustus, liigese dislokatsioon | 3 |
3.6.2. Hüppeliigese murd | 5 |
3.6.3. Achilleuse kõõluse kahjustus | 5 |
3.6.4. Achilleuse kõõluse rebend | 7 |
3.6.5. Kahe hüppeliigese murd, mõlema hüppeliigese või ühe hüppeliigese xxxxx xx sääreluu murd, luudevahelise sündesmoosi isoleeritud rebend | 10 |
3.6.6. Mõlema hüppeliigese murd koos sääreluu piirikoha murruga (kolmepeksemurd), sääreluu liigesesisene murd | 15 |
3.7. Jalalaba luude dislokatsioon, sidemete kahjustus, luumurd | |
3.7.1. Jalalaba sidemete kahjustus, dislokatsioon | 3 |
3.7.2. Ühe xxx xxxx xxxxx (v.a kanna xxx xx kontsluu) | 5 |
3.7.3. Kontsluu murd, kaks luud, dislokatsioon | 7 |
3.7.4. Jala subtalaarne dislokatsioon, dislokatsioon jalalaba luude liigeste kõrgusel | 10 |
3.7.5 Xxxxx või xxxxx xxx murd xxxxx, xxxxx xxx murd | 12 |
3.7.6. Jalalaba pöialuude murd, pitsmurd | 6 |
3.7.7. Jala pöialuude dislokatsioon | 8 |
3.8. Varba/varvaste murrud, dislokatsioonid, kõõluste kahjustused | |
3.8.1. Jala esimese kuni viienda varba dislokatsioon | 2 |
3.8.2. Jalgade varvaste kõõluste kahjustus | 3 |
3.8.3. Jala esimese varba murd | 5 |
3.8.4. Jala teise kuni viienda varba murd | 4 |
4. Kolju, kesk- ja perifeerse närvisüsteemi vigastused | |
4.1. Koljuluude luumurrud, dislokatsioonid | |
4.1.1 Aju ümbritseva xxx xxxx | 20 |
4.1.2. Lõualuu anterioorse seina, põseluu, silmakoopa, otsmikuõõne (siinus) murd | 8 |
4.1.3. Ninaluu murd, ninaluu xxxxx xxxx | 3 |
4.1.4. Alalõualuu dislokatsioon | 3 |
4.1.5. Alalõualuu murd | 5 |
4.2. Hambavigastus (iga hamba puhul) | 1 |
Märkus. 1. Hambakaotuseks peetakse seda, xxx xxx xxxxx hambakroonist on kadunud või hamba juur on murdunud. 2. Piimahammaste vigastuse korral makstakse hüvitist ainult alla 5-aastastele lastele. | |
4.3. Koljusisene traumaatiline verejooks | |
4.3.1. Epiduraalne või subduraalne | 15 |
4.3.2. Epiduraalne ja subduraalne | 20 |
4.3.3. Epiduraalne, subduraalne ja subarahnoidaalne | 25 |
4.4. Ajuvigastused | |
4.4.1. Ambulatoorselt ravitud ajuvapustus | 2 |
4.4.2. 24-tunnises haiglas kuni 7 päeva vältel ravitud ajuvapustus | 5 |
4.4.3. 24-tunnises haiglas kauem kui 7 päeva ravitud ajuvapustus | 7 |
4.4.4. Ajupõrutus, subarahnoidaalne verejooks | 15 |
4.4.5. Võõrkehad koljuõõnsuses (v.a kirurgilised materjalid) | 20 |
4.5. Kesknärvisüsteemi traumaatilised vigastused | |
4.5.1. Traumaatiline kesknärvisüsteemi vigastus, mille tulemuseks on traumajärgne entsefaliit, arahnoidiit, epilepsia, ühe jäseme parees | 15 |
4.5.2. Traumaatiline kesknärvisüsteemi vigastus, mille tagajärjel tekib paraparees või hemiparees, ühe jäseme halvatus, tetraparees | 45 |
4.5.3. Traumaatiline kesknärvisüsteemi vigastus, mille tagajärjel tekib hemipleegia, parapleegia või tetrapleegia, afaasia (kõne kaotamine), dekortikatsioon, vaagnapõhja düsfunktsioon | 80 |
4.6.Traumaatiline seljaaju trauma (ajuvapustus, ekhümoos, kompressioon, vigastus) | |
4.6.1. Seljaaju vapustus, ekhümoos | 4 |
4.6.2. Seljaaju kompressioon, hematomüeelia | 15 |
4.6.3. Mittetäielik seljaaju vigastus | 35 |
4.6.4. Täielik seljaaju vigastus | 80 |
4.7. Traumaatiline närvikahjustus (rebendid) | |
4.7.1. Ühe või mitme kraniaalnärvi perifeerne vigastus | 5 |
4.7.2. Närvipõimiku traumaatiline pleksiit (kaela, õla, lumbaalne, ristluu) | 8 |
4.7.3. Närvipõimiku mittetäielik rebend (kaela, õla, lumbaalne, ristluu) | 30 |
4.7.4. Närvipõimiku täielik rebend (kaela, õla, lumbaalne, ristluu) | 50 |
4.7.5. Üks närvirebend sõrmeliigese tasandil | 3 |
4.7.6. Närviharu rebend käe, jala tasandil | 5 |
4.7.7. Närvi või närvide rebend jala või randmeliigese tasandil | 10 |
4.7.8. Närvi või närvide rebend küünarvarre, säärelihase tasandil | 15 |
4.7.9. Õlavarre, küünarnuki või puusa tasandil oleva närvi või närvide rebend | 25 |
5. Silmavigastused | |
5.1. Silmakahjustus, mis ei põhjustanud nägemisteravuse kaotust – võõrkeha põhjustatud silmaosa vigastus; punktsioon, lõikehaav, tömp vigastus, silmaosade põletus | 3 |
5.2. Xxx xxxxx pisarakanalite traumaatiline vigastus koos düsfunktsiooniga | 5 |
5.3. Xxx xxxxx pulseeriv eksoftalmoos (punnsilmsus) | 15 |
5.4. Traumaatiline silma hematoom | 2 |
6. Kuulmiselundite vigastused | |
6.1. Aurikulaarne kahjustus (vigastus, põletus, külmakahjustus) | 2 |
6.2. Aurikulaarse xxxxx xxxx | 3 |
6.3. Ühe või mõlema kõrva trummikile rebend vigastuse tagajärjel | 5 |
7. Hingamisteede süsteemi (xxxx, hingetoru, kopsu) traumaatilised vigastused | |
7.1. Xxxx, hingetoru kahjustus xxxx hingamis- ja kõnehäireteta, keeleluu murd, trahheostoom (tehakse vigastuse tõttu) | 5 |
7.2. Võõrkeha rinnaõõnsuses, traumaatiline kopsukahjustus, subkutaanne emfüseem, hemotooraks, pneumotooraks, traumaatiline pleuriit | 8 |
7.3. Xxxx või hingetoru kahjustus, mis põhjustab hingamis- ja kõnehäireid | 15 |
7.4. Xxxx kahjustus koos hingetoru kahjustusega, mis põhjustab hingamis- ja kõnehäireid | 20 |
8. Kardiovaskulaarsüsteemi (süda, suured veresooned) traumaatilised vigastused | |
8.1. Xxxxxx, südamepauna ja suurte veresoonte kahjustus (xxxx funktsioonihäireteta) | 25 |
8.2. Xxxxxx, südamepauna ja suurte veresoonte kahjustus (millega kaasneb südamekahjustus ja vereringehäired) | 35 |
8.3. Suurte perifeersete veresoonte kahjustus (xxxx vereringehäireteta) | 7 |
8.4. Suurte perifeersete veresoonte kahjustus, mis on põhjustanud südamepuudulikkuse ja vereringe puudulikkuse | 20 |
9. Seedeelundkonna (suu, kurgu, söögitoru, mao, seedekulgla, kõhunäärme, maksa, sapipõie, põrna) traumaatilised vigastused | |
9.1. Traumaatiline suu limaskesta, keele kahjustus (vigastus, põletus, külmakahjustus) | 3 |
9.2. Xxxxx, söögitoru, seedekulgla vigastus, traumaatiline rebend | 5 |
9.3. Xxx, kõhunäärme, seedekulgla, kõhukelme traumaatiline vigastus koos operatsiooniga | 30 |
9.4. Traumaatiline maksavigastus xxxx operatsioonita | 10 |
9.5. Traumaatiline maksa, sapipõie vigastus koos kirurgilise raviga | 25 |
9.6. Subkapsulaarne põrnarebend xxxx kirurgilise xxxxxx | 5 |
10. Urogenitaalsüsteemi (neerud, põis, kusiti, suguelundid) traumaatilised vigastused | |
10.1. Xxxxx ekhümoos, kihnu rebend xxxx kirurgilise sekkumiseta | 5 |
10.2. Kusejuha, põie, kusiti traumaatiline kahjustus: | |
10.2.1. xxxx funktsioonihäireta | 5 |
10.2.2. funktsioonihäirega | 20 |
10.3. Suguelundite traumaatiline kahjustus (vigastus, rebend, põletus) xxxx funktsioonihäireta | 5 |
10.4. Suguelundite traumaatiline kahjustus (vigastus, rebend, põletus) koos funktsioonihäirega | 25 |
11. Pehmete kudede ja muud vigastused | |
11.1. Torkehaavad, rebenemised, lõikehaavad, punktsioonhaavad (2 cm ja rohkem), võõrkeha eemaldamine lõikega ja haava õmblemine | |
11.1.1. Pea karvadega kaetud piirkonnas | 2 |
11.1.2. Keha ja jäsemete piirkonnas | 1 |
11.1.3. Näo esiküljel ja külgede, kaelal, lõua piirkonnas | 3 |
11.2. Torkehaavad, rebenemised, lõikehaavad, punktsioonhaavad (5 cm ja rohkem), võõrkeha eemaldamine lõikega ja haava õmblemine | |
11.2.1. Pea karvadega kaetud piirkonnas | 4 |
11.2.2. Keha ja jäsemete piirkonnas | 2 |
11.2.3. Näo esiküljel ja külgede, kaelal, lõua piirkonnas | 5 |
11.3. Naha ulatuslik abrasioon (üle 1% kehapinnast), sõrme küüneplaadi lõtvumine | 1 |
11.4. Liigese, kõõluse vigastus, liigesekihnu rebend, luufragmendi avulsioon, liigese dislokatsioon, hemartroos | |
11.4.1. Liigese distorsioonid, mis on põhjustanud funktsioonihäireid xx xxxxx xxxx xxxx ette liikumatuks muutmist | 2 |
11.4.2. Liigeskihnu rebend, luufragmendi murd, hemartroos (kinnitatakse punktsiooniga) | 5 |
11.4.3.Liigese dislokatsioon, sidemete, kõõluste kahjustus (täielik või osaline rebend) | 3 |
11.4.4.Lihase või kõõluse distorsioon koos liikumatuks tegemisega | 1 |
11.5. Lihassongad, lihasrebendid, avamata võõrkehad, kirurgiliselt ravitud hematoomid, traumajärgne perioostiit | 4 |
11.6.1. Juhuslik äge mürgistus, asfüksia (lämbumine), kokkupuude atmosfäärilise elektriga, teetanus (elundeid kahjustamata), eeldusel, et statsionaarne ravi kestab kauem kui 24 tundi | 4 |
11.6.2. Kokkupuude atmosfäärilise elektriga, teetanuskrambid (elundeid kahjustamata), eeldusel, et ravi kestus ööpäevaringses haiglas kestab kauem kui 24 tundi | 9 |
11.7. Traumaatiline šokk või traumaatiline hemorraagiline šokk | 5 |
11.8. Puukentsefaliit (eeldusel, et isik on läbinud täieliku vaktsineerimiskuuri), lastehalvatus | 5 |
11.9. Haavad loomahammustustest: | |
11.9.1. seotud haav | 3 |
11.9.2. õmmeldud haav | 5 |
11.9.3. marutaudiga nakatunud looma hammustus | 20 |
11.10. inimese vägistamine | 30 |
12. Põletushaavad, külmakahjustus, põletushaigus | |
12.1. Kerged kahjustused: II aste (1–15%), III aste (˂ 2%) xxxx funktsionaalse või kosmeetilise defektita | 2 |
12.2. Mõõdukad kahjustused: II aste (15–25%), III aste (˂ 10%) xxxx funktsionaalse või kosmeetilise defektita | 3 |
12.3. Rasked kahjustused: III, IV aste (˂ 25%) funktsionaalsete või kosmeetiliste defektidega. Kõrgepinge elektrilised põletused või kõik põletushaavad koos inhalatsioonikahjustusega | 5 |
12.4. Põletushaigus | 10 |
* Kindlustushüvitis määratakse kindlaks AAS „CBL Life“ asjaomastes kindlustustingimustes täpsustatud kindlustussumma % piires
Xxxx nr 3
Kehalised tegevused ja spordialad
Hobi Kehalised tegevused ja spordialad, mis on alati kindlustusega kaetud. | Sport I Kehalised tegevused ja spordialad, mis kuuluvad kindlustuskaitse alla ainult juhul, kui kindlustuspoliisil on märgitud, et Sport I kuulub kindlustuskaitse alla. Sport I hõlmab selle kategooria alla kuuluvaid tegevusi ja hobisid. | Sport II Kehalised tegevused ja spordialad, mis kuuluvad kindlustuskaitse alla ainult juhul, kui kindlustuspoliisil on märgitud, et Sport II kuulub kindlustuskaitse alla. Sport II hõlmab hobisid ja kategooriate Sport I ja Sport II alla kuuluvaid tegevusi. |
Käesolevate tingimuste tähenduses hõlmab hobi kehalist tegevust ja sporti (sealhulgas amatöörsporti), näiteks: - aeroobika (xx xxxxx alaliigid); - aktiivne puhkus ametlikes, avalikes puhke- ja lõbustusparkides; - piljard; - kulturism; - keegel; - jalgrattaga sõitmine vaba aja veetmiseks (v.a liiklus); - võitluskunstid (nt aikidoo, ju-jutsu, capoeira, kendo, wu-shu jne); - tantsud (sh ballett, sporditantsud, rahvatantsud); - fitness; - frisbi lennutamine; - lauatennis; - golf; - minigolf; - ratsutamine vaba aja veetmiseks ja sportlikult; - ratsutamine; - jooga; - jääkeegel; - kroket; - lõbusõit paadiga; - kalapüük (sisemaal või rannikul); - koroona; - kepikõnd; - orienteerumine (sh rogain); - matkamine (sh mägedes kuni 3000 m kõrgusel merepinnast xxxx erivarustuseta); - värvikuulimäng; - ujumine (sh taliujumine); - petank; - jooksmine (sh maraton, poolmaraton, mägirajad); - uisutamine vaba aja veetmiseks avalikel uisuväljakutel; - snorgeldamine; - snuuker; - spordialad ettevõtte korraldatud spordifestivalil; - sporditegevus üldharidusasutustes (v.a spordikoolid); - rocking, laskmine (sh vibuga, avalikus lasketiirus); - noolemäng; - võimlemistunnid (sh CrossFit, tänavavõimlemine). | Käesolevate tingimuste tähenduses hõlmab sport I kehalist tegevust ja sporti (sealhulgas amatöörsporti), näiteks: - sõudmine (sh kanuusõit, kajakisõit); - sulgpall; - laskesuusatamine; - boulderdamine; - purjetamine (sise- või rannikuvetes); - võitluskunstid (näiteks judo, kreeka-rooma võitlus, karate sumo jne); - takistussõit; - murdmaasuusatamine; - duatlon; - saalihoki; - käsipall; - mäesuusatamine vaba aja veetmiseks; - lumelauasõit vaba aja veetmiseks; - võimlemine; - jahipidamine; - vehklemine; - käsipallivõistlus (käesurumine); - rullsuusatamine; - sünkroonujumine; - rulluisutamine; - seinatennis; - tennis; - veepall; - rattaorienteerumine; - kergejõustik; - võrkpall (sh rannavõrkpall); - jääpüük. Spordialade riskirühma I kuulub: - jalgrattaga liikluses osalemine; - sõitmine elektritõukerattaga, mopeediga, tõukerattaga, kolmerattalise jalgrattaga, neljarattalise jalgrattaga; - navigeerimine sise- või rannikuvetes väikelaevadega: mootorpaadid, jetid, xxxxx (v.a paadid, mille võimsus ei ületa 3,68 kW); - sõitmine mootorsaaniga (v.a kui see toimub üle vee). | Käesolevate tingimuste tähenduses hõlmab sport II kehalist tegevust ja sporti (sealhulgas amatöörsporti), näiteks: - sõudeslaalom; - akrobaatika; - kiiruisutamine; - korvpall (sh tänavakorvpall); - pesapall; - võitluskunstid (näiteks poks, kikkpoks, sambomaadlus, taekwondo); - iluuisutamine; - sukeldumine koos instruktoriga (või kuni 30 m sügavusele vastava PADI või CMAS süsteemi sertifikaadiga); - jalgpall (sh xxxxx- xx sisejalgpall); - hoki (sh palliga); - ratsasport (sh polo); - lohesurf; - mäesuusatamine; - lumelauasõit (koos võistlustel osalemisega); - canyoning ja kärestikusõit (lohesurfi kategooria I-III), - lohesurf; - kahvpall; - moodne viievõistlus; - jõutõstmine; - ragbi; - jalgrattasõit; - surfamine (sh purjelauasõit); - rulasõit; - pehmepall; - jõutõstmine; - võimlemine; - tõstmine; - lühiraja kiiruisutamine; - triatlon. Spordialade riskirühma II kuulub: - mootorrattaga liikluses osalemine . |
Xxxx nr 4
Sündmused, mida ei loeta kindlustusjuhtumiks
1. Selle lõike alapunktides loetletud järgmisi õnnetusjuhtumeid või nende tagajärgi ei käsitleta kindlustusjuhtumina tingimuste tähenduses:
1.1. kui see on juhtunud kindlustatuga tema tahtliku tegevuse tagajärjel: enesetapp, enesetapukatse xx xxxxx tagajärjed, kindlustatu kohatu tegevus suurenenud ohu tingimustes, end äärmusliku ohu kätte panemine, välja arvatud inimelu päästmiseks;
1.2. kui see on põhjustatud kindlustatu vaimsetest või teadvushäiretest, südameinfarktist, insuldist, epilepsiast või muudest krambihoogudest;
1.3. kui see on otseselt või kaudselt põhjustatud sõjast (sõltumata sellest, kas sõjaseisukord on välja kuulutatud või mitte), kodusõjast, terrorismist;
1.4. xxx xxxxx otsene või kaudne põhjus on massirahutused, revolutsioonid, sealhulgas siseriiklike rahutuste tagajärjel toimunud õnnetused, kui kindlustatu osales xxxx korrarikkujate poolel;
1.5. kui see on toime pandud pahatahtlikult või xxxxx hooletuse tõttu seoses kindlustatud isiku toime pandud kuriteoga, samuti kui kindlustatud isik kannab karistust kinnipidamisasutuses;
1.6. kui see toimub ajal, mil kindlustatud isik alustab teenistust või on aktiivses teenistuses sõjaväe või muud tüüpi sõjalise ühenduse koosseisus, rahvusvahelises rahuvalve- või julgeolekuoperatsioonis, humanitaar- või meditsiiniabiorganisatsiooni raames või nimel;
1.7. kui see on põhjustatud loodusõnnetustest või tehnoloogilistest katastroofidest, tuumaenergia otsesest või kaudsest mõjust või kiirgusest (radioaktiivsest, elektromagnetilisest, valgus- või soojuskiirgusest);
1.8. kui see toimub ajal, mil kindlustatu täidab tööülesandeid seoses maa-aluste või veealuste töödega, lõhkeainete tootmise, ladustamise ja transpordiga, kaevandustes töötamisega, meres või ookeanis oleval platvormil töötamisega;
1.9. kui see leiab aset seoses kindlustatud isiku joobeseisundiga, mis on põhjustatud vabatahtlikult kasutatud tahkest või vedelast ainest (näiteks alkoholist või narkootilistest ainetest) või kui kindlustatud isik on alkoholi, narkootiliste ainete või mürkainete mõju all, välja arvatud juhul, kui kindlustatu on läbinud tervisekontrolli ja tema organismis tuvastatud alkoholi kontsentratsioon ei ületa 0,5 promilli või juhul, kui see toimub sõltumata kindlustatud isiku seisundist;
1.10. kui see juhtub kindlustatuga:
1.10.1. tegeledes riskantsete spordialadega;
1.10.2. osaledes professionaalsetel spordivõistlustel ja treeningutel;
1.10.3. osaledes võistlustel mootoriga maismaa-, õhu- või veesõiduki xxxx, tüürimehe või kaassõitjana;
1.10. 4. lennates õhusõidukiga või lennuvahendiga (mootoriga või xxxx), mis ei ole reisija litsentsitud lennuettevõtja õhusõiduk, mis on registreeritud reisijate vedamiseks konkreetsel marsruudil;
1.10.5. sõites väljaspool siseveekogusid või rannikumerd muul viisil kui reisijana laeval, mis on registreeritud reisijate vedamiseks konkreetsel marsruudil;
1.10.6. juhtides sõidukit xxxx xxxxxxx kategooria sõiduki juhtimisõiguseta;
1.10.7. kui see toimub sõites sõidukis, mille juht on tarvitanud alkoholi, narkootilisi, psühhotroopseid või muid joovastavaid aineid, välja arvatud juhul, kui kindlustatud isik reisib ühistranspordis (nt taksos).
2. Järgnevat ei käsitleta õnnetusjuhtumina:
2.3. alkohol ja/või muu joovastav aine, toit;
2.4. putukahammustus, puukentsefaliit, välja arvatud juhul, kui kindlustatu on läbinud täieliku entsefaliidi vastu vaktsineerimise kuuri ettenähtud tähtaegade jooksul ja viisil;
2.5. AIDS ja HIV, sõltumata nakkuse põhjusest ja tüübist;
2.6. alakõhu song (sh naba-, valgejoone ja kubemesong), mis tuleneb raskusest või keha lihasskulptuuri liigsest pingutusest;
2.7. selgroo lülisamba kahjustus, spondüloos, diskogeenne radikuliit, verejooks ajju, välja arvatud juhul, xxx xxxxx põhjustaja (põhjus) on lepinguga hõlmatud õnnetusjuhtum;
2.8. patoloogiline luumurd – luumurd sellise haiguse tagajärjel, mille tõttu luude tugevus on vähenenud;
2.9. korduv luumurd – luumurd, mis on tekkinud eelmise luumurru kohas, kuna eelmine murd pole täielikult paranenud;
2.10. käitumisest tingitud dislokatsioon;
2.11. kui vigastus või luumurd on tekkinud südameinfarkti, insuldi, epilepsia või muude krampide, teadvusekaotuse, afektiseisundi tagajärjel. Kindlustushüvitist makstakse siiski juhul, kui tervisehäire või -rünnak on tingitud õnnetusjuhtumist, mida peetakse käesoleva eeskirja ja sõlmitud kindlustuslepingu kohaselt kindlustusjuhtumiks;
2.12. kui see on põhjustatud meditsiinilisest manipulatsioonist, meditsiinitöötaja ametialasest veast või hooletusest, täiendava ja alternatiivmeditsiini meetoditest, kosmeetilisest protseduurist;
2.13. kui on tekkinud luumurd, võõrkehade (liigeseproteesid, osteosünteesistruktuurid) dislokatsioon;
2.14. kui otsene põhjus on olemasolev haigus, puue või funktsioonihäire.