MÄRJAMAA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD JA
XXXXXXXX XXXXX ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD JA
KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS
MÄRJAMAA 2020
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE KORRALDAJA JA KEHTESTAJA NING ÜLDPLANEERINGU JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KOOSTAJA 4
2. ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 5
2.1. Üldplaneeringu koostamise eesmärgid ja ülesanded 5
2.2. Xxxxxxxx xxxxx üldandmed 8
2.3. Üldplaneeringu valdkonnad 10
3. ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS 15
3.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk 15
3.2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ja põhimõtted 15
3.3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise ajakava 18
4. SEOSED STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA 19
4.1. Üleriigiline planeering Eesti 2030+ 19
4.2. Rapla maakonnaplaneering 2030+ 19
4.3. Tallinn-Pärnu-Ikla maantee (Via Baltica) teemaplaneering 19
4.4. Kehtivad üldplaneeringud 20
4.5. Xxxxxxxx xxxxx strateegilised arengudokumendid 20
5. KAASATAVAD OSAPOOLED JA KAASAMINE 21
5.1. Infokanalid 21
5.2. Kaasatavad osapooled 21
6. TEGEVUS- JA AJAKAVA 25
7. ÜLDPLANEERINGU VORMISTUS 28
8. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEKS VAJALIKUD ANALÜÜSID NING KOOSTATAVAD TEEMAJOONISED 29 XXXX 1. LÄHTEMATERJALID 30
XXXX 2. KOOSTÖÖ KÄIGUS LAEKUNUD ETTEPANEKUD
XXXX 3. LAEKUNUD ETTEPANEKUTE-VASTUSTE KOONDTABEL
SISSEJUHATUS
Ruumiline planeerimine, mis toimub üldplaneeringute ja detailplaneeringute kaudu ning hõlmab keskkonnahoidlike, kultuuriliste, majanduslike ja sotsiaalsete huvide tasakaalustamist, on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja planeerimisseaduse järgi kohaliku elu küsimus ja kohaliku omavalitsuse ainupädevuses. Hea elu- ja majanduskeskkonna xxxxxxx xx kestmise üks oluline eeldus kohalikus omavalitsuses on kvaliteetse ja toimiva üldplaneeringu olemasolu ning eesmärgipärane koostöö planeeringuga kavandatu elluviimiseks.
Käesolev dokument koondab üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) väljatöötamise kavatsuse. Üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus on koostatud ühise dokumendina, et vältida dubleerimist ja tagada parem seos üldplaneeringuga kavandatava arengu ning selle mõjude hindamise vahel.
Üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus annavad ülevaate üldistest põhimõtetest, xxxxxxx xxxxx ruumilise arengu koostamisel lähtutakse, peamistest valdkondadest, mida üldplaneeringu koostamise vältel analüüsitakse, olulistest mõjudest, mis üldplaneeringuga kavandatavate tegevustega kaasneda võib ning on suunisteks üldplaneeringu edasisel koostamisel ning selle elluviimisega kaasneva mõju hindamisel. Lisaks kirjeldavad üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus protsessi koostamise korraldust, et kõigil huvitatud osapooltel oleks selge, millises ajagraafikus liigutakse ning kuidas on tagatud töös osalemine.
Üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus on esialgne ülesandepüstitus järgnevaks üldplaneeringu ja KSH koostamise protsessiks. Dokumendis toodud valdkonnad ja hinnatavad mõjud võivad edasise üldplaneeringu koostamise käigus, kaasamise ja koostöö ning täiendavate analüüside tulemusel täieneda.
Xxxxxxxx xxxxx üldplaneeringu (edaspidi üldplaneeringu) koostamine ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud Märjamaa Vallavolikogu 18.12.2018 otsusega nr 112.
Üldplaneeringut menetletakse 01.07.2015. a kehtima hakanud planeerimisseaduse alusel.
Üldplaneering tuleb kehtestada (Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse täienduses) xxxx +1 aasta jooksul algatamisest arvates. Peatükis 6 tabelis 2 kajastatud ajakava kohaselt on üldplaneeringu võimalik kehtestamise aeg märts 2023. a.
1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE KORRALDAJA JA KEHTESTAJA NING ÜLDPLANEERINGU JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KOOSTAJA
Üldplaneeringu koostamise algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Märjamaa Vallavolikogu. Üldplaneeringu ja KSH koostamise korraldaja on Xxxxxxxx Vallavalitsus. Planeeringu koostamist konsulteerib Märjamaa Vallavalitsust OÜ Entec Eesti. Keskkonnamõju strateegilise hindamist viib läbi Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ).
2. ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD
2.1. Üldplaneeringu koostamise eesmärgid ja ülesanded
Üldplaneeringu eesmärgiks on haldusterritoriaalse reformi järgsetes piirides ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste kujundamine, ruumilise arenguga kaasneda võivate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine, maa-aladele jätkusuutlikuma kasutusviisi leidmine, võttes aluseks olemasolevate ja perspektiivsete ressursside parima rakendamise.
Xxxxxxxx xxxxx uue üldplaneeringu koostamise peamised eesmärgid on valla praegustest ruumilistest vajadustest lähtuvalt järgmised:
ruumilise arengu põhimõtete kujundamine;
planeeringuala kasutamis- ja ehitustingimuste, sh projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste määramine;
maakasutuse juhtotstarvete määramine;
taristu valdkonna suuniste xxxxxxx;
xx xxxxx arenguks vajalike teemade lahendamine üldplaneeringu kontekstis.
Üldplaneeringu koostamisel on põhifookus valla ruumilise arengu põhimõtete ja visiooni kujundamisel: määratakse maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused ning maakasutuse tasakaalustatud juhtotstarbed, antakse suunised detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste väljastamiseks piirkondlikest eripäradest lähtuvalt, määratakse tingimused teede, tehnovõrkude jm rajatiste kavandamiseks ja lahendatakse muud Xxxxxxxx xxxxx spetsiifikast tulenevad vajadused.
Üldplaneeringuga kavandatakse xxxxxx võimalikult ühtsed põhimõtted hoonestusalade ja detailplaneeringu kohustusega alade määramiseks, maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramiseks ning määratletakse ühtsed nõuded kohaliku teede võrgu arendamiseks. Reserveeritakse maa-alad vabaaja aktiivseks veetmiseks ja sportimiseks, täpsustatakse xxx- xx tootmispiirkondi, määratletakse väärtuslikud põllumajandusmaad, rohealad, väärtuslikud loodusmaastikud, miljööväärtuslikud alad ning seatakse nende kaitse ja kasutustingimused, täpsustakse ranna xx xxxxx ehituskeelu vööndi ulatust.
Eesmärk on soodustada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi, eelistades olemasoleva hoonestatud keskkonna laiendamist või tihendamist, varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist. Xxxxxxxx xxxxx üldplaneeringu koostamisel lahendatakse planeerimisseaduse § 75 lõikes 1 sätestatud ülesanded. Üldplaneering koostatakse lähtudes asjakohastest õigusaktidest, planeeringutest, arengukavast jms dokumentidest, mis suunavad Xxxxxxxx xxxxx ruumilist arengut. Samuti on lahenduse aluseks hea planeerimise tava, asutuste ja isikute põhjendatud seisukohad ning töögrupi kaalutlusotsused.
Üldplaneeringu põhimõtted annavad kaalutluse piirid kõikide üldplaneeringus käsitletavate ülesannete lahendamiseks. Üldised printsiibid ja lähenemised, mis üldplaneeringu koostamisel ja hilisemal elluviimisel aluseks võetakse:
Püüelda ruumilise terviknägemuse suunas, mis hõlmab erinevaid tasandeid, valdkondi ning loob ühtse seostatud arengutee;
Kehtiva üldplaneeringuga võrreldes on vajadused elukeskkonnale ja sellega seoses ka maakasutusele osaliselt muutunud. Arvestada tuleb elanike vanuselise struktuuri ja rahvastiku üldiste suundumuste muutumisega;
Soodustada mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamist, kuid säilitada olemasoleva keskkonna väärtused;
Väärtustada olemasolevat loodus- ja elukeskkonda ning planeerida seda jätkusuutlikult ning erinevaid huvisid tasakaalustatult. Ehitatava keskkonna loomisel soodustada ja eelistada jätkusuutlikke, kaasaegseid ja innovatiivseid lahendusi;
Pöörata tähelepanu olemasolevate hoonete ja hoonekomplekside taastamise ja/või asendamise võimalustele. Soodustada olemasoleva ehitatud keskkonna taaskasutamist ja tihendamist ning olemasoleva tehnilise taristu lahendustele tuginemist;
Toetada ettevõtluse arengut, töökohtade loomist ning külades lähiteenust pakkuvate ettevõtete säilimist, taasavamist ja lisandumist. Luua piisavalt paindlikud tingimused ettevõtluse arendamiseks kuid säilitades olemasoleva elukeskkonna väärtused.
Paralleelselt üldplaneeringu koostamisega viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille eesmärgiks on arvestada erinevaid keskkonnast tulenevaid kaalutlusi üldplaneeringu koostamisel ja tagada jätkusuutlik areng. KSH koostamisel kirjeldatakse ja hinnatakse üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võivaid olulisi looduskeskkonna-, sotsiaal-majanduslikke- ning kultuurilisi mõjusid. KSH aruanne on osa üldplaneeringu dokumentatsioonist.
Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumile (Joonis 1) järgmise 10-15 aasta perspektiivis.
Xxxxxxxx xxxxx üldplaneeringuga tuleb lahendada planeerimisseaduses § 75 määratud ülesanded, mis on Xxxxxxxx xxxxx arengu seisukohalt olulised ja asjakohased ning tuginevad valla ruumilistele eesmärkidele ja vajadustele. Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist.
Üldplaneering on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise ja detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel projekteerimistingimuste andmise alus.
Xxxxxxxx xxxxx üldplaneeringus määratakse, lähtudes planeerimisseaduse kohastest ülesannetest maakasutus- ja ehitustingimusi, mis oma koosmõjus annavad suunised nii detailplaneeringute koostamisele, projekteerimistingimuste välja andmisele kui xx xxxxxx ehitustegevusele. Üldplaneeringus toodud maakasutus- ja ehitusreeglid ei puuduta varem kehtestatud teemaplaneeringus ja detailplaneeringutes määratud ehitusõigust.
Üldplaneeringu kehtestamisega läbi maakasutus- ja ehitustingimuste seadmise soovitakse viia ellu valla arengukavaga kehtestatud strateegilisi eesmärke ja tagada üldiste huvide ja eesmärkide arvesse võtmine.
Joonis 1. Üldplaneeringuga hõlmatav ala – Xxxxxxxx xxxxx asustusüksused.
2.2. Xxxxxxxx xxxxx üldandmed
Xxxxxxxx xxxx moodustati 21. oktoobril 2017. aastal endise Xxxxxxxx xxxxx (01.01.2017 seisuga 6551 elanikku) ja Vigala valla (01.01.2017 seisuga ca 1248 inimest) vabatahtliku ühinemise tulemusel. Ühinemise käigus ühendati elanike soovil Xxxxxxxx vallaga endise Raikküla valla Riidaku, Pühatu ja Kõrvetaguse külad (01.01.2017 seisuga kokku 66 elanikku). Xxxxxxxx xxxxx xx Vigala valla ühinemise põhimõtted ja eesmärgid on fikseeritud ühinemislepingus, mille alusel kuulub Xxxxxxxx xxxxx koosseisu Vigala osavald.
Xxxxxxxx xxxxx haldusreformi järgne pindala on 1163,52 km2, olles Rapla maakonnas territooriumilt suurim vald. Kogu Eesti kontekstis on Xxxxxxxx xxxx pindala poolest seitsmendal kohal. Elanike arv 01.05.2019 seisuga oli 7553 inimest, xxxxxxx Xxxxxxxx alevis 2613 inimest.
Xxxxxxxx xxxx asub Rapla maakonna lääneosas. Vald piirneb põhjast Xxxxx maakonna Saue valla, idast Rapla maakonna Rapla xxxxx xx Kehtna valla, lõunast Pärnu maakonna Põhja-Pärnumaa ja Lääneranna valla, läänest Lääne-Nigula vallaga.
Xxxxxxxx xxxx paikneb Rapla maakonnas kahel pool Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed (Via Baltica) ja ulatub Harjumaast Pärnumaani. Märjamaal ristuvad põhja-lõuna suunaline Tallinn-Pärnu-Ikla maantee (põhimaantee nr 4) ja xxx-lääne suunal Rapla-Märjamaa maantee (tugimaantee nr 28) ning Xxxxxxxx-Koluvere maantee (tugimaantee nr 29). Maakonnakeskusesse Raplasse on Märjamaalt ligikaudu 30 km, Tallinna ja Pärnu ~65 km ning Haapsallu ja Türile ~ 80 km.
Asukohast lähtuvalt mõjutab valla arengut oluliselt Tallinn-Pärnu-Ikla maantee, mis avaldab transiitliiklusest ning heast ühendusest Tallinna ja Pärnuga valla arengule positiivset mõju. Samas võivad trassikoridoriga seatud piirangud saada elanikele ja maaomanikele oluliseks takistuseks.
Xxxxxxxx xxxxxx on 113 asustusüksust – vallakeskus Xxxxxxxx xxxx ja 112 küla. Suuremad piirkonnakeskused on Xxxxxxxx xxxx, Xxxx-Vigala, Xxxx-Vigala, Varbola, Sipa, Laukna, Valgu, Xxxxx xx Teenuse. Asustusüksuste suurest arvust ja pindalast lähtuvalt on võimalik Xxxxxxxx xxxx jaotada kümneks piirkonnaks (Joonis 2):
• Varbola piirkond
• Xxxxxxxx piirkond
• Sipa piirkond
• Laukna piirkond
• Haimre-Kasti piirkond
• Teenuse piirkond
• Konuvere-Paeküla piirkond
• Valgu-Velise piirkond
• Vana-Vigala piirkond
• Xxxx-Vigala piirkond
Valla administratiivkeskus on Xxxxxxxx xxxx, Vigala osavalla administratiivkeskus on Xxxx- Vigala küla.
Joonis 2. Xxxxxxxx xxxxx piirkonnad
Maastikuliselt kuulub Xxxxxxxx xxxx suuremas osas Lääne-Eesti madaliku alla, maastikutüübilt pae- ja moreentasandiku klassi. Maa-ala on tasane. Piirkonna põhiosa on kergelt lainjas paemaa, loometsade ja karstialadega maastik, lõunapiirkond jõeorgudega savimaa. Loodus on väga mitmekesine: siin leidub soid ja rabasid, karsti, loometsi ning viljakaid põllumaid.
Loodusvaradest leidub kruusa lubja- ja paekivi, liiva ning turvast. Maavarade kaevandamine toimub pae- ja dolokivimaardlates, kruusamaardlates, maa-ainese maardlates ja turbamaardlates.
Xxxxx läbivad olulisemad vooluveekogud on Kasari, Vigala ja Velise jõgi.
Xxxxxxxx xxxxxx on keskkonnaregistri (xxxx://xxxxxxxx.xxxxxxxxxxxxx.xx) andmetel 22 hoiuala, 34 kaitseala (nende hulgas 3 puistut) ja 33 kaitsealust üksikobjekti (seisuga 23.03.2020). Xxxxxxxx xxxxxx on kokku 27 Natura loodus- ja linnuala.
Kultuurimälestiste riiklikku registrisse (xxxxx://xxxxxxxx.xxxxxx.xx) on Xxxxxxxx xxxxxx kantud 16 ajaloomälestist, 67 arheoloogiamälestist, 58 ehitismälestist, 12 kunstimälestist andmetel (seisuga 23.03.2020). Xxxxxxxx xxxxxx XXXXX e-andmekogusse (xxxx://xxx.xxxxx.xx/) on registreeritud (seisuga 23.03.2020) 841 pärandkultuuriobjekti.
Xxxxxxxx xxxxxx osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (edaspidi ka ÜVK) teenust AS Matsalu Veevärk. ÜVK on välja ehitatud kõikides suuremates tihedama asustusega keskustes (Xxxxxxxx xxxx, Orgita, Kasti, Valgu, Varbola, Sipa, Laukna, Teenuse, Vana-Vigala, Xxxx-Vigala), detailsemad andmed on kättesaadavad Keskkonnaregistri avaliku teenuse portaalist.
Xxxxxxxx xxxxxx on xxxx kaugküttepiirkonda: Märjamaa alevi Tehnika tänava kaugküttepiirkond, Märjamaa xxxxx Xxxxx tänava kaugküttepiirkond, Märjamaa keskalevi kaugküttepiirkond ja Orgita küla kaugküttepiirkond.
2.3. Üldplaneeringu valdkonnad
Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete loetelu ja käsitlus lähtub käesolevas etapis teadaolevast informatsioonist. Üldplaneeringu väljatöötamise etapis võib ülesannete loetelu ja käsitlus täpsustuda.
2.3.1. Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine
Planeerimisel ja ehitustegevuses soodustatakse energiat ja ressurssi säästvaid lahendusi, eelistatakse olemasoleva ehitatud keskkonna laiendamist, tihendamist või taaskasutusele võtmist, olemasoleva taristu ära kasutamist uute asustamata alade kasutuselevõtmise asemel. Eelistatakse vanade talukohtade taastamist ja uuesti kasutusele võtmist. Lähtuda tuleb ajaloolise asustuse paiknemise struktuurist.
Arengukavas on välja toodud ühe probleemkohana elamispindade vähesus ja kindlustunde puudumine, piirkond ei ole pankadele atraktiivne. Üldplaneeringus vaadatakse üle potentsiaalsed ühiskondike ehitiste maa-alad.
Üldplaneeringuga määratakse aiandusmaa (kortermajade piirkonnas oma tarbeks aiasaaduste kasvatamise maa) asukohad reformimata riigimaadel, säilitades aianduseks vajalike tegevuste võimaldamine.
2.3.2. Maakasutuse kavandamine
Valla maakasutus- ja ehitustingimuste määramisel arvestatakse erinevate piirkondade iseloomu xx xxxxx üldise arendusvajadusega. Soodustatakse väljakujunenud asustusmustri säilimist. Uute
elamualade määramisel analüüsitakse Xxxxxxxx xxxxx tegelikku vajadust ja vastavalt sellele korrigeeritakse eelnevate üldplaneeringutega kavandatud maakasutust. Elamuehituses määratakse tingimused eraldi hajaasustuse ja kompaktse asustusega aladele.
Maakondliku tähtsusega ettevõtlus- ja tootmisalad asuvad Orgital, kuhu on planeeritud uue ettevõtlus- ja tootmisala rajamine. Lisaks tuleks kaardistada ka teised potentsiaalsed tööstusalad ning ettevõtluspiirkonnad, et antud piirkonda oleks võimalik planeerida ettevõtjasõbralik taristu. Puudus on ettevõtluseks ettevalmistatud aladest, kus oleksid kvaliteetsed kommunikatsioonid, hea teede kvaliteet jne.
Tootmis- ja tööstusalade planeerimisel lähtutakse olemasolevate tootmisalade lähedusest (Orgita xxxxx xx Xxxxxxxx alevi edela osas), et võimaldada ühtsete komplekside tekkimist ning vältida maastiku killustumist. Tootmisalade planeerimisel eelistatakse paiknemist eemal senistest/planeeritavatest rekreatsiooni/elamualadest, et vältida inimesi häirida võivat xxxx xx õhusaastet ning visuaalset reostust. Samuti kaalutakse olemasolevate tootmis- ja tööstusalade laiendamist.
Üldplaneeringus analüüsitakse olemasolevat maakasutust, sealjuures krundi suuruseid ning vajadusel seatakse tingimused krundi suurusele vastavalt maakasutuse juhtotstarbele.
Üldplaneeringuga analüüsitakse vajadust detailplaneeringu kohustusega xxxxx xx juhtude määramiseks.
Üldplaneeringuga käsitletakse maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramist. Täpsustatakse seadustest tulenevat tiheasustusala mõistet ja regulatsioone.
2.3.3. Miljööväärtuslike xxxxx xx väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine
Üldplaneeringu raames kaalutakse miljööväärtuslike alade määramise vajadust ning neile maakasutus- ja ehitustingimuste seadmist.
2.3.4. Väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine
Üldplaneeringu koostamisel vaadatakse xxx xx täpsustatakse Rapla maakonnaplaneeringus välja toodud väärtuslike põllumajandusmaade piirid. Lisaks kasutatakse Maaeluministeeriumi poolt koostatud mulla boniteedi ja suuruse põhjal koostatud väärtuslike põllumajandusmaade analüüsi kaardikihti. Vajadusel täpsustatakse üldplaneeringuga rohealade, kaitsealade, väärtuslike veealade ja maastike vm olulise looduskeskkonnana käsitletud piirkondades alade piire. Aladele määratakse olenevalt piirkonnast ja maastiku iseloomust ehitustegevuse, maakasutuse, kaitse- ning kasutustingimused.
2.3.5. Puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine
Suure osa valla territooriumist moodustab looduslik keskkond. See võimaldab puhke- ja virgestusalana kasutada väga suurt osa. Xxxxxxxx xxxxxx asub erinevaid RMK hooldatavaid matkaradasid, telkimisalasid, lõkkekohti ja vaateplatvorme. Valla silmapaistvamateks puhkealadeks ja matkaradadeks on Järta tervisespordikeskus, Niidiaia tammik, Vana-Vigala looduse õpperada koos Hirvepargiga ning Velise looduse ja kultuuri õpperada.
Valla arengukavas on välja toodud vajadus korrastada spordihooneid, spordirajatisi, terviseradu ja virgestusalasid ning uusi rajada. Laiendada sportimiseks xx xxxx aja veetmiseks vajalikku taristut. Üldplaneeringuga analüüsitakse ja vajadusel reserveeritakse maa-alad aktiivseks vabaaja
veetmiseks ja sportimiseks Xxxxxxxx xxxxx aladel. Lisaks hinnatakse puhkeotstarbeliste objektide parklate seisukorda ja uute parklate rajamise vajadust, et tagada parem ning ohutum ligipääs.
2.3.6. Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine
Xxxxxxxx xxxxx puhul on tegemist pigem maalise piirkonnaga koos ühe linnalise asustusega alaga (Xxxxxxxx xxxx). Probleemiks on nii elektrivarustatuse kui ka andmeside ühenduse väga erinev kvaliteet valla piires. Kogu valla ulatuses tuleks tagada tõrgeteta elektrivarustus ning kvaliteetne andmesideühendus, mis võimaldaks kaugtöö tegemist ja ettevõtluse arendamist piirkonnas. Elamu- ja tootmisalade laienemisega suureneb tehnovõrkude ja -rajatiste vajadus xx xxxxx xxxxxx.
Xxxxxxxx xxxxxx osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) teenust AS Matsalu Veevärk. ÜVK on välja ehitatud kõikides suuremates tihedama asustusega keskustes (Xxxxxxxx xxxx, Orgita, Kasti, Valgu, Varbola, Sipa, Laukna, Teenuse, Vana-Vigala, Xxxx-Vigala). Xxxxxxxx xxxxx aladel vaadatakse üle reoveekogumisalad ning perspektiivsed ÜVK alad. Piirkondades, kus puudub ühisveevärk ja -kanalisatsioon, on veevarustus ja heitveekäitlus lahendatud lokaalselt. Lokaalsete heitveekäitlussüsteemide rajamisel tuleb arvestades piirkonna põhjavee kaitstust. Suur osa Xxxxxxxx xxxxx territooriumist on nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alad.
Xxxxxxxx xxxxxx on tänavavalgustus kasutusel Xxxxxxxx xxxxxx ja kaheteistkümnes väiksemas keskuses (Haimre, Kasti, Xxxx-Vigala, Laukna, Luiste, Moka, Orgita, Sipa, Teenuse, Vana-Vigala, Varbola, Valgu). Valla arengukavas on tähelepanu juhitud tänavavalgustuse kaasajastamise ja säästlikumaks muutmise vajadusele, et kõik suuremad keskused ja kompaktse asustusega alad oleks tänavavalgustusega varustatud.
Uute energiatootmise rajatiste (päikese-elektrijaamad, maakütte ja tuuleenergia) kavandamiseks määrata tingimused, arvestada elanikkonda mõjutavate teguritega (müra, varjustus), rakendada vastavaid leevendusmeetmeid.
2.3.7. Transpordivõrgu ja muu taristu analüüs ning nendest tekkivate kitsenduste määramine
Märjamaa xxxxx xxxxx põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla ja kaks tugimaanteed Rapla-Märjamaa (nr 28), Märjamaa-Koluvere (nr 29), mis on lisaks sõiduautodele kasutuses ka raskeveokite poolt. Maakonnaplaneeringus tehakse ettepanekud üle vaadata avalikult kasutatavate teede kaitsevööndite ulatus xx xxxx vajadusel täpsustada, normdokumentide alusel määrata teede ristumiskohtade ja kogujatee rajamise üldised põhimõtted, et tagada juurdepääs avalikult kasutatavatele teedele, sh riigimaanteedele. Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee uut trassikoridori käsitleda vastavalt Rapla maakonna teemaplaneeringule xx xxxxx maantee ruumilisest mõjust tulenevad tingimused. Riigimaanteede edasisel kavandamisel arvestada turvaliste kogujateede- ja kergliiklusteede ehitamise ning müra leevendavate meetmete rakendamise vajadusega.
Xxxxxx puudub terviklik kergliiklusteede võrgustik. Vajalik on jätkata tervikliku kergliiklusteede võrgustiku väljaarendamist. Rapla maavanem kehtestas 20.12.2016 korraldusega nr 1-1/16/975 Raplamaa maakonnaplaneeringu kergliiklusteede ja jalgrattamarsruutide teemaplaneeringu. Üldplaneeringuga täpsustada perspektiivsete kergliiklusteede võrgustikku. Kergliiklusteede võrgustiku planeerimisel tuleb alevist/keskustest väljuvad suunad ühendada omavahel radiaalselt. Samaaegselt kergliiklusteede võrgustiku väljaarendamisega oleks otstarbekas tihedamalt asustatud külakeskustes ja suuremate teede/tänavate ääres lahendada ka tänavavalgustuse põhimõtted.
2.3.8. Teede ja tänavate kaitsevööndi määramine
Koostöös Maanteeametiga vaadatakse xxx xx vajadusel täpsustatakse Xxxxxxxx xxxxx teede ja tänavate kaitsevööndite ulatus ning maanteede või tihedama liiklussagedusega teeäärsete alade ehitustingimused.
2.3.9. Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine
Üleriigiline planeering Eesti 2030+ määratleb rohelise võrgustiku suured tuumalad. Xxxxxxxx xxxxxx üleriigilisi tuumalasid ei asu, xxxx aga on Raplamaa rohevõrgul oluline roll üleriigiliste tuumalade ühendajana. Rohevõrgustiku analüüsil võetakse aluseks Rapla maakonnaplaneering 2030+. Analüüsitakse rohevõrgustiku koridoride toimimist, tugialade paiknemist, konfliktalasid ning lahendusvariante antud piirkonnas. Rohelise võrgustiku piire ja kasutustingimusi täpsustatakse üldplaneeringu koostamise käigus.
2.3.10. Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine
Xxxxxxxx xxxxxx on üks avalik jäätmejaam: Märjamaa jäätmejaam. Xxxxxxxx xxxxx jäätmekavas planeeritakse jäätmejaama asukoha vahetust, kuna praegune jaam asub rendimaal ning kulutused platsi rendile on üsna kõrged. Jäätmejaam koos kompostimisväljakuga planeeritakse Jäätmekeskuse maaüksusele (50301:001:0170) Orgita xxxxx. Üldplaneeringus käsitletakse antud teemat lähtuvalt uuest jäätmekavast.
2.3.11. Sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine
Koostöös Keskkonnaametiga tehakse kindlaks sanitaarkaitsealaga veehaarete asukohad ja määratakse nendest tekkivad kitsendused.
2.3.12. Supelranna ala määramine
Üldplaneeringus analüüsitakse võimalike supluskohtade ja supelrandade paiknemist/ planeerimist Xxxxxxxx xxxxxx.
2.3.13. Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine
Vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 1 on kallasrada kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks xx xxxxx ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Veekogude kasutamisvõimaluste suurendamiseks ja veeäärsete alade väärtustamiseks on oluline avada juurdepääs veekogude kallasrajale. Üldplaneeringus näidatakse ära suuremate veekogude perspektiivsed kallasradadele juurdepääsud.
2.3.14. Ranna xx xxxxx ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine
Koostöös Keskkonnaametiga vaadatakse xxx xx vajadusel täpsustatakse Xxxxxxxx xxxxx veekogude äärsete alade ehitustingimused ning ehituskeeluvööndite vähendamise vajadust. Siinkohal pööratakse tähelepanu ja analüüsitakse avalike veekogude äärsetele vanadele talukohtadele ehitamise võimaldamist. Jõeäärsetel kallastel on suur potentsiaal elamu- ja puhkefunktsioonide arendamiseks, mistõttu on vaja määrata vajalikud tingimused, et neid tegevusi võimaldada, kuid xxxxx xxxx tagada ühised väärtused ning avalik juurdepääs.
2.3.15. Kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine
Vajadusel määrata kohalikul tasandil kaitstavad loodusobjektid. Antud aladele määratakse olenevalt piirkonnast ja maastiku iseloomust kaitse- ning kasutustingimused. Analüüsitakse kompaktsete aladega kattumist.
2.3.16. Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine
Analüüsitakse olemasolevaid alasid ning vajadusel tehakse ettepanekud uute kultuuripärandi objektide määramiseks. Kultuurimälestiste riiklikku registrisse (xxxxx://xxxxxxxx.xxxxxx.xx) on Xxxxxxxx xxxxxx kantud 16 ajaloomälestist, 67 arheoloogiamälestist, 58 ehitismälestist, 12 kunstimälestist andmetel (seisuga 23.03.2020). Xxxxxxxx xxxxxx XXXXX e-andmekogusse (xxxx://xxx.xxxxx.xx/) on registreeritud (seisuga 23.03.2020) 841 pärandkultuuriobjekti. Oluline on tagada juurdepääs kultuuriobjektidele ning tagada nende vaadeldavus.
2.3.17. Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine Valla territooriumil asub Orgita Haimre dolokivimaardla, Illaste turbatootmisala, Tõnumaa turbatootmisala, Õmma turbatootmisala, Kuislemma turbatootmisala, Orgita turbatootmisala, Orava lubjakivikarjäär, Orgita paekarjäär, Orgita II paekarjäär, Orgita III paekarjäär, Orgita V dolokivikarjäär, Tika kruusakarjäär, Xxxxxx xxxxxxxxxxxxx, Vanakubja liivakarjäär. Üldplaneeringus vaadatakse xxx xx vajadusel täpsustatakse maakonnaplaneeringus seatud põhimõtteid.
2.3.18. Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine
Maakonnaplaneeringuga kavandatakse riigikaitseliseks ehitiseks Xxxxxxxx xxxxxx Kaitseliidu Pendi lasketiir. Xxxxxxxx xxxxxx asub ka taktikaala.
2.3.19. Asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine
Asulate ümber seatakse metsa majandamisel piirangud, kus määratakse ära raieliik, langi xxxxx xx vajadusel lageraie tegemisel langi ulatus. Müra leevendamiseks välditakse planeerimisel kaevandusobjektide ning müratundlike alade vahelistel aladel raieid, mis põhjustaks otsese nähtavuse teket ning müra levimist.
2.3.20. Müra normtasemete kategooriate määramine
Üldplaneeringu raames määratakse müra normtasemete kategooriad vastavalt õigusaktidele.
2.3.21. Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Planeeringuga seatakse tingimused olemasolevate maaparandussüsteemide toimimise tagamiseks (kraavide korrashoid, võsast puhastamine jms).
3. ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS
3.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk
Planeerimisseaduse § 74 lõike 4 alusel on üldplaneeringu koostamisel kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgiks on keskkonnakaalutlustega arvestamine üldplaneeringu koostamisel ning seeläbi sotsiaalse- ja looduskeskkonna mõjusid arvestava tasakaalustatud lahenduse leidmine, tagades kõrgetasemelise keskkonnakaitse ning jätkusuutliku arengu.
Keskkonnamõju strateegiline hindamine peab toetama üldplaneeringu lahendust ning minimeerima võimalused arenguteks, millega kaasneb oluline ebasoodne mõju keskkonnale.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus analüüsitakse ja kirjeldatakse üldplaneeringu rakendamisega kaasneda võivaid olulisi keskkonnamõjusid, tehakse ettepanekuid soodsaima lahendusvariandi valikuks ning vajadusel ebasoodsate keskkonnamõjude leevendusmeetmete rakendamiseks.
Käesolev KSH väljatöötamise kavatsus on aluseks keskkonnamõjude strateegilise hindamise läbi viimisele xx xxxxxxx aruande koostamisele. Väljatöötamise kavatsuses esitatakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja ajakava ning tuuakse välja üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju.
3.2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ja põhimõtted
Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsitlusalaks on üldplaneeringu ala ehk kogu haldusreformi järgne Xxxxxxxx xxxxx territoorium. Vajadusel, sõltuvalt mõjutatavast keskkonnaelemendist ja mõju ulatusest, arvestatakse keskkonnamõju ilmnemisega ka väljaspool planeeringuala.
Arvestades planeerimisdokumendi iseloomu ning Xxxxxxxx xxxxx asukohta, ei ole ette näha, et Xxxxxxxx xxxxx üldplaneeringu rakendamisega võiks kaasneda piiriülene keskkonnamõju ehk mõju mõne naaberriigi keskkonnaseisundile.
Xxxxxxxx xxxxx üldplaneeringu KSH käigus viiakse läbi järgmised tegevused:
hinnatakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid tagajärgi ning võimalikke muutusi keskkonnas, sh nii positiivseid kui ka negatiivseid;
pakutakse välja negatiivsete mõjude vältimise ja leevendamise ning positiivsete mõjude suurendamise võimalusi.
Lähtudes üldplaneeringu ruumilisest ja ajalisest ulatusest ning lahendatavatest valdkondadest, kaasnevad üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt muutused olemasolevates looduslikes ja/või sotsiaalsetes funktsioonides ning protsessides. Üldplaneeringu lahendused on üldjuhul pikaajaliste mõjudega ning põhjustavad keskkonnas püsivaid muutusi.
Planeeringualal asub Natura 2000 võrgustiku alasid ja kaitstavaid loodusobjekte, kultuuriväärtusi ning muid tundlikke alasid (nt rohevõrgustik, kaitsmata põhjaveega alad) ja väärtuslikke keskkonnakomponente, mille puhul võivad muutused keskkonnas ohustada nende säilimist ja
väärtust ning avaldada seeläbi ebasoodsat mõju nii looduskeskkonnale kui ka sotsiaal- majanduslikule keskkonnale.
Keskkonnamõju hindamisel juhindutakse asjakohaste õigusaktide nõuetest ja juhendmaterjalidest. Peamised KSH menetlust ja sisu suunavad õigusaktid on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) ning planeerimisseadus (PlanS). Hindamise läbiviimisel kasutatakse Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjali „Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhend“ jt asjakohaseid metoodilisi juhendeid.
KSH läbi viimisel keskendutakse KeHJS mõistes olulistele keskkonnamõjudele, otstarbekusel tuuakse välja ka n-ö mitteolulisi negatiivseid ja positiivseid mõjusid, kuid selle juures on käsitlusulatuseks eelkõige mõjud, mis avalduvad läbi füüsilise keskkonna muutuste. Käsitletavate mõjude piiritlemisel lähtutakse KSH üldeesmärkidest (keskkonnakaitse tagamine ja säästlik areng).
KSH viiakse läbi kvalitatiivse hindamisena. Eksperthinnangute andmisel kasutatakse töövõtetena muuhulgas olemasolevate andmete ja taustamaterjalide läbi töötamist, sisend-väljund analüüse, ruumilisi analüüse, välitöid ning konsulteerimist osapooltega. Üldplaneeringu koostamiseks ja KSH läbi viimiseks vajalike analüüside ülevaade on esitatud ptk 8. Seal toodutele lisaks täiendavate alusuuringute koostamist KSH raames ette nähtud ei ole.
Hindamisel arvestatakse nii otseseid kui ka kaudseid mõjusid, mõjude iseloomu, suurust, ulatust, pöörduvust, toimet jms. Muuhulgas arvestatakse võimalikke koosmõjusid, mõjude kumuleerumist ning väljastpoolt planeeringuala tulenevaid olulisi mõjusid. Analüüsitakse ja hinnatakse nii negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid..
KSH läbiviimisel juhindutakse (loodus)keskkonna säilitamise, inimeste tervise ja heaolu kaitse ning loodusressursside kaalutletud ja mõistliku kasutamise põhimõtetest.
Keskkonnamõju hindamine viiakse läbi järgmiste valdkondade osas:
mõju looduskeskkonnale, sh Natura 2000 aladele, kaitstavatele loodusobjektidele, taimestikule ja loomastikule, rohevõrgustikule, pinna- ja põhjaveele, maavaradele, pinnasele (mullastikule);
mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale, sh asustusele ja rahvastikule, ettevõtluskeskkonnale ja turismile, teenuste kättesaadavusele, puhkevõimalustele, inimeste tervisele, heaolule xx xxxxxx;
mõju kultuurikeskkonnale, sh kultuuriväärtustele ja maastikele.
Mõju looduskeskkonnale
Analüüsitakse kavandatava tegevusega kaasnevat mõju kaitstavatele loodusobjektidele (kaitsealadele, hoiualadele, kaitsealuste liikide elupaikadele ja kasvukohtadele, püsielupaikadele, kaitstavatele looduse üksikobjektidele, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavatele loodusobjektidele) ning nende soodsa seisundi säilimisele. Tähelepanu pööratakse planeeringulahenduse vastavusele looduskaitseseadusest tulenevatele nõuetele, kaitse-eeskirjades sätestatud eesmärkide täitmisele ja kaitsekorralduskavades seatud ülesannete rakendamisele.
Analüüsitakse arendatavate alade kattuvust looduslike ja looduslähedaste aladega ning hinnatakse kaasnevaid mõjusid. Maastikupildi muutmisel hinnatakse kaasnevaid häiringuid loomastikule, sh nende elupaikadele ja liikumisteedele. Samuti hinnatakse võimalike maastikumuutuste mõju laiemalt bioloogilisele mitmekesisusele.
Hinnatakse rohevõrgustiku toimimist, pöörates tähelepanu võrgustiku (tugialad ja koridorid) terviklikkusele. Vajadusel esitatakse soovitused rohelise võrgustiku sidususe ja toimivuse parandamiseks.
Analüüsitakse planeeringulahenduse mõju põhjavee seisundile ja joogivee kättesaadavusele, samuti pinnavee seisundile ning pinnaveekogudega seotud liikidele ja nende elupaikadele. Pinna- ja põhjavee reostuse vältimiseks ning põhjaveevarude tagamiseks nähakse vajadusel ette täiendavad meetmed. Muuhulgas arvestatakse üleujutosohuga. Analüüsitakse, kas ja kuivõrd mõjutab üldplaneeringuga kavandatu veemajanduskavas sätestatud eesmärkide saavutamist.
Analüüsitakse, kas ja kuivõrd mõjutab planeeringulahendus maavarasid (s.h maavarade kaevandamisväärsena säilimist ja juurdepääsu maavaradele).
Hinnatakse mõju mullastikule, sh väärtuslike põllumajandusmaade säilimisele.
Uute puhkealade planeerimisel pööratakse tähelepanu keskkonnataluvuse tagamisele, lähtutakse ala eripärast ning loodusliku mitmekesisuse säilimisest.
Tähelepanu pööratakse planeeringulahenduse vastavusele asjakohastest keskkonnaalastest õigusaktidest tulenevatele nõuetele.
Eraldiseisvalt hinnatakse mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Üldplaneeringu võib kehtestada juhul, xxx xxxx lubab Natura 2000 võrgustiku alade kaitsekord xx xxx planeeringu alusel kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt nende alade kaitse-eesmärke. KSH käigus hinnatakse mõju Natura 2000 võrgustiku aladele esmalt eelhindamise etapis. Eelhindamise käigus selgitatakse välja, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et üldplaneeringuga ei kaasne olulist negatiivset mõju Natura aladele. Kui oluline negatiivne mõju ei ole välistatud, jätkatakse vajadusel asjakohase hindamise etapiga ulatuses, mis on võimalik üldplaneeringu täpsusastme juures. Asjakohasusel tuuakse välja Natura hindamise vajadus järgmisel planeerimistasemel (detailplaneeringud, projektid).
Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale
Hinnatakse planeeringulahendusega kaasnevat mõju inimeste heaolule, pidades silmas nii sotsiaalseid kui majanduslikke aspekte.
Inimeste tervist ja heaolu silmas pidades hinnatakse planeeringu rakendamisega kaasnevat võimalikku mõju välisõhu kvaliteedile ja müratasemele, keskendudes eelkõige tootmisaladest ja liiklusest tulenevale. Samuti pööratakse tähelepanu võimaliku valgusreostuse vältimisele ja teistele asjakohastele häiringutele.
Ühe võimaliku elanike tervist mõjutava tegurina arvestatakse radooniriski ning KSH käigus analüüsitakse vastavate meetmete rakendamise vajadust.
Arvestatakse ohtlike ja/või olulise ruumilise mõjuga ettevõtete paiknemisest tulenevate riskide ja mõjudega. KSH väljatöötamise kavatsuse koostamise hetkel ei ole ette näha selliste objektide planeerimist üldplaneeringuga, kuid asjakohasusel esitatakse ettepanekuid riskide maandamiseks ka järgmistele planeerimisetappidele.
Võttes arvesse rahvastiku protsesse ning elanikkonna perspektiivseid võimalikke muutusi, antakse hinnang asustuse, elamu- ja ettevõtlusalade jm seonduva maakasutuse kavandamise plaanidele ning vajadusel esitatakse täiendavad ettepanekud.
Hinnatakse teede jm planeeritava taristu mõju liikuvusele ja teenuste kättesaadavuse tagamisele ja/või muid seonduvaid teemasid.
Mõju kultuurikeskkonnale
• Hinnatakse planeeringulahendusega kaasnevat mõju kultuurimälestistele (kinnis- mälestistele) ja nende kaitsevöönditele ning mälestiste vaadeldavuse säilimisele.
Analüüsitakse, kas planeeringulahendus arvestab mälestistele sobiliku keskkonna säilitamisega.
• Tähelepanu pööratakse traditsioonilise ajaloolise asustusstruktuuri ja väljakujunenud külade struktuuri säilimisele ning väärtuslikele maastikele omaste kultuurilis-ajalooliste, esteetiliste, looduslike, rekreatsiooniliste ja identiteediväärtuste säilimisele.
• Tähelepanu pööratakse pärandkultuuriobjektidele, looduslikele pühapaikadele jm kohalikku asustust, maastikku, ajalugu ja identiteeti rikastavatele objektidele.
Eelnimetatud valdkonnad on ühtlasi valdkonnad, milles üldplaneeringu rakendamisega seonduvalt võib oodata keskkonnamõjude avaldumist. Sõltuvalt planeeringulahendusest saavad need mõjud olla kas positiivsed või negatiivsed.
KSH aruandes käsitletakse ka kliimamuutuste mõju planeeringualale ning vastavaid kohanemismeetmeid. Kliimamuutustega seoses on näiteks ette näha intensiivsemaid ja sagedasemaid ekstreemseid sademeid ning tugevamaid xxxxx. KSH aruandes kirjeldatakse, milliseid kohanemismeetmeid tuleks rakendada näiteks sademevee ärajuhtimiseks vms.
Mõjude hindamise ulatus sõltub reaalsest planeeringulahendusest (planeeringu alusel kavandatud maakasutusest ja objektidest), mistõttu see täpsustub üldplaneeringu koostamise käigus. Samuti võib üldplaneeringu koostamise käigus selguda täiendavaid mõjusid, mida põhjendatud vajaduse korral hinnatakse.
3.3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise ajakava
Keskkonnamõju strateegiline hindamine on üldplaneeringu koostamise sidus paralleelprotsess ning selle ajakava on seega otseses sõltuvuses üldplaneeringu koostamise ajavakavast. Ühine ajakava on esitatud ptk 6.
4. SEOSED STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA
4.1. Üleriigiline planeering Eesti 2030+
Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ annab suunised asustusstruktuuri ja üleriigiliste võrgustike terviklikule arendamisele, arvestades sealhulgas piirkondade eripäradega. Peamine püstitatud eesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas. Selleks on vajalikud kvaliteetne elukeskkond, head ja mugavad liikumisvõimalused ning varustatus oluliste võrkudega.
Eesti ruumilise arengu visioonis on sõnastatud et hajalinnastunud ruum seob tervikuks kompaktsed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad, väärtustades kõiki neid elamisviise võrdselt ühepalju. Hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane keskkond xx xxxxx sidustatud asulate võrgustik.
Üleriigilise planeeringu põhisuunad ja eesmärgid on tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng, head ja mugavad liikumisvõimalused, varustatus energiataristuga ning rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine. Üleriigilises planeeringus seatud eesmärgid tuleb üldplaneeringus aluseks xxxxx ning neid kohalikus kontekstis täpsustada.
4.2. Rapla maakonnaplaneering 2030+
Rapla maakonnaplaneeringu peamine eesmärk on toetada maakonna ruumilist arengut, mis tagab tasakaalustatud ruumilise asustusstruktuuri ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv pikemas perspektiivis kahaneb ja vananeb ning tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike arenguvajaduste ja -võimalustega.
Rapla maakonna näeb ette kvaliteetse ja mitmekesise elukeskkonnaga, sidusa ruumistruktuuriga, kultuuriliselt ning majanduslikult hästi arenevat maakonda. Kvaliteetse elukeskkonna tagavad maakonnakeskus ja teised suuremad asulad, kus on avar elu- ja töökohtade ning teenuste valik ning elujõuline loodusliku elukeskkonnaga maaline asustus. Ruumiline mitmekesisus ja piirkondlikud eripärad annavad inimestele vabaduse valida sobiva elu- ja töökoha ning nendega sobituva elustiili. Kasvanud ühenduskiirused (nii andmeside kui ka elanike mobiilsuse mõistes) on sidunud Tallinna ja maakonna keskused ning maa-asustuse. Pendelränne ja kaugtöö võimaldavad paljude inimeste jaoks ühitada maaelu töökohaga pealinnas.
Maakonnaplaneeringus välja töötatud tingimused tuleb üldplaneeringus aluseks xxxxx ning neid vajadusel täpsustada. Tingimused on toodud järgmiste olulisemate teemade osas: asustusstruktuur, keskuste võrgustik ja toimepiirkonnad, ruumilised väärtused, tehniline võrgustik ja riigikaitse.
4.3. Tallinn-Pärnu-Ikla maantee (Via Baltica) teemaplaneering
Teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0-92,0" käsitleb riigi põhimaantee trassi koridori muudatustega seotud teemasid.
Trassi koridoriga nähakse Xxxxxxxx xxxxxx ette järgmised muudatused: Kernu ümbersõit, Varbola ümbersõit, Vaimõisa õgvendus, Xxxxxxxx õgvendus, Konuvere ja Päärdu ümbersõit, Jädivere õgvendus, Kernu-Käbiküla ümbersõit. Trassi koridori muudatustega kaasnevad uued ristmikud,
risted, ökoduktid, tunnelid, sillad, jalg- ja jalgrattateed, bussipeatused, parklad, puhkekohad jm teega seotud elemendid, olemasolevate mahasõitude sulgemise vajadused, maanteega piirnevate kinnistute ligipääsu ja ühistranspordi liikumisskeemi muudatused.
Üldplaneeringus tuleb arvestada maantee, ennekõike õgvenduste rajamisega kaasneva ruumimõjuga ning vajadusel teha täpsustused teemaplaneeringuga määratud maanteega seotud rajatiste asukohtadele ning maakasutustingimustele trassikoridoris xx xxxxx lähialadel.
4.4. Kehtivad üldplaneeringud
Hetkel kehtib Xxxxxxxx xxxxx territooriumil xxxx üldplaneeringut:
1. Märjamaa alevivolikogu 19.12.2000 määrusega nr 13 kehtestati üldplaneering Märjamaa alevi osale.
2. Xxxxxxxx vallavolikogu 20.06.2000 määrusega nr 11 kehtestati üldplaneering Xxxxxxxx xxxxx osale, mis oli eraldiseisev haldusüksus enne Loodna vallaga ühinemist.
3. Xxxxxxxx Xxxxxxxxxxxxx poolt kehtestati Raikküla valla üldplaneering 17.06.2002 määrusega nr 63 ja muudeti 17.12.2003 määrusega nr 19.
Xxxxxxxx xxxxx Loodna osal ning endisel Vigala vallal üldplaneering puudub.
Uue üldplaneeringu koostamisel tuleb kriitiliselt üle vaadata kehtivate üldplaneeringute maakasutus ja ehitustingimused, et tagada arengute järjepidevus. Samuti tuleb kriitiliselt analüüsida ja hinnata, mida väärtuslikku ja asjakohast saab kehtivast üldplaneeringust üle xxxxx ning mida tuleb muuta, lähtudes uutest planeeringutest, muutunud seadustest jt dokumentidest, praeguseks välja kujunenud olukorrast ning tänastest arenguvajadustest.
4.5. Xxxxxxxx xxxxx strateegilised arengudokumendid
Xxxxxxxx xxxxx arengukava suunised on kajastatud Xxxxxxxx xxxxx arengukavas 2018-2030. Samuti arvestatakse Xxxxxxxx xxxxx või xxxxx endiste haldusüksuste kohta käivate valdkondlike arengukavadega, millest olulisemad on:
Raplamaa arengustrateegia tegevuskava 2021 – 2024
Xxxxxxxx xxxxx jäätmekava 2018-2023
Xxxxxxxx xxxxx energiamajanduse arengukava 2014-2024
Xxxxxxxx xxxxx ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028
Vigala valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava aastateks 2012-2024
Üldplaneeringu koostamisel lähtutakse xxxxx- xx sektorarengukavades seatud strateegilistest eesmärkidest ning luuakse ette nähtud tegevustele ruumiline väljund. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavad vajavad 2020. aastal ülevaatamist.
5. KAASATAVAD OSAPOOLED JA KAASAMINE
Üldplaneering on kokkulepe ning selle saavutamiseks tuleb see koostada avatult ja läbipaistvalt. Üldplaneeringu koostamise korraldaja on Xxxxxxxx vallavalitsus, kuid kuna üldplaneering mõjutab paljusid Märjamaa vallaga seotud isikuid ja asutusi, siis on oluline anda kõigile võimalus osaleda neid puudutavate otsuste tegemisel.
Kaasamiskava on koostatud selleks, et üldplaneeringu ja KSH käigus erinevaid osapooli efektiivsemalt ja sisulisemalt kaasata. Suurem eesmärk on üldplaneeringu koostamise protsessi laiemalt teadvustada ning sellega seotud otsuseid mitmekülgsemalt käsitleda.
5.1. Infokanalid
Järgnevalt on loetletud peamised infokanalid, et huvitatud osapooled teaksid arvestada, milliste allikate kaudu edaspidi üldplaneeringu ja KSH kohta infot levitatakse.
Xxxxxxxx xxxxx poolne kontaktisik on abivallavanem Xxx Xxxxxx, xxx.xxxxxx@xxxxxxxx.xx.
Xxxxxxxx xxxxx veebileht: xxxx://xxxxxxxx.xxxxx.xx/xxxxxxxxxxxxx
Valla Facebook-i leht: xxxxx://xxx.xxxxxxxx.xxx/xxxxxxxxxxxx/
Märjamaa Nädalaleht, toimetaja xxxx.xxxx@xxxxxxxx.xx
Ametlikud teadaanded: xxx.xxxxxxxxxxxxxxxxxxx.xx
Avalikud väljapanekud või arutelud plaanitakse korraldada Xxxxxxxx xxxxxx xx Xxxx-Vigala xxxxx. Täpsemad asukohad ning vajadused selguvad üldplaneeringu käigus ning sellekohane info edastatakse jooksvalt vastavates teadetes.
Paberil kuulutused avaldatakse valla raamatukogudes ning haruraamatukogudes.
Olulisemate planeeringuetappide teema-artiklid kohalikus lehes koostöös ajakirjanikuga.
Huvitatud isikute list, elektrooniliste teadete jaoks (vt tabel 1). Sinna nimekirja lisatakse koostamise käigus need osapooled, kes enda kaasamisest on huvitatud.
5.2. Kaasatavad osapooled
Tabelis 1 on kaardistatud planeeringu elluviimisega seotud asutused ning puudutatud ja huvitatud isikud, keda koostatava üldplaneeringu alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi üldplaneeringu vastu.
Osapoolte nimekiri täpsustub planeeringu koostamise käigus.
Tabel 1. Kaasatavad osapooled.
Osapool | Kaasamise põhjendus | kontaktandmed |
Kaitseministeerium | Julgeoleku- ja kaitsepoliitika suunamine ja elluviimine | |
Rahandusministeerium | Üldplaneeringu järelevalve teostaja | |
Maaeluministeerium | Soovib olla kaasatud üldplaneeringu koostamisse |
(kiri nr 7-1.2/1921), väärtuslikud põllumajandusmaad | ||
Keskkonnaministeerium | Kaasamise kiri 2. juuli 2020 | |
Majandus- ja Kommunikatsiooniministe erium | Kaasamise kiri 2. juuli 2020 | |
Kaitseliit | valla territooriumile jääb Kaitseliidule kuuluv ala. | |
Keskkonnaamet | KSH piisavuse hindamine vastavalt ametkonna pädevusele | |
Lennuamet | Lennunduse arenguks võimaluste ja õhuturvalisuse tagamine | |
Maa-amet | Riigi omandis oleva maa valitsemine; MaaPS § 15 lg 7 volitatud asutusena üldplaneeringu kooskõlastamine (maardlad) | |
Maanteeamet | Riigi huvi esindamine maanteede ehitamisel, liiklusturvalisuse tagamine, riigimaanteede läbilaskevõime tagamine | |
Muinsuskaitseamet | Kultuuripärandi kaitsmine | |
Politsei- ja Piirivalveamet | Kodanike kaitse ja turvalisuse tagamine | |
Põllumajandusamet | Väärtuslike põllumajandusmaade sihipärase kasutamise tagamine, maaparandushoiukava järgimine | |
Päästeamet | Päästesündmuste ennetamine, päästetöö tegemine | |
Riigimetsa Majandamise Keskus | Valla territooriumile jääb riigimetsa alasid | |
Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve amet | Tööstusohutuse tagamine, avalikku veekokku ehitamine | |
Terviseamet | Rahvatervise, tervisekaitse järelevalve tegemine (müra, vibratsioon jm) | |
Veeteede amet | Üldplaneeringu koostamisega seotud koostööst soovib välja jääda, kiri nr 7-1.7/5607-3 | |
Kehtna Vallavalitsus | Planeeringualaga piirnev KOV, võib olla põhjendatud huvi kavandatava tegevuse suhtes. |
Rapla Vallavalitsus | Planeeringualaga piirnev KOV, võib olla põhjendatud huvi kavandatava tegevuse suhtes. | |
Lääne-Nigula Vallavalitsus | Planeeringualaga piirnev KOV, võib olla põhjendatud huvi kavandatava tegevuse suhtes. | |
Lääneranna Vallavalitsus | Planeeringualaga piirnev KOV, võib olla põhjendatud huvi kavandatava tegevuse suhtes. | |
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus | Planeeringualaga piirnev KOV, võib olla põhjendatud huvi kavandatava tegevuse suhtes. | |
Saue Vallavalitsus | Planeeringualaga piirnev KOV, võib olla põhjendatud huvi kavandatava tegevuse suhtes. | |
Xxxxxxx Xxxxxxx AS | VK teenuse osutaja | |
N.R. Energy OÜ | Kaugkütte operaator | |
Elering AS | Elektripaigaldised planeeringualal | |
Elektrilevi OÜ | Elektripaigaldised planeeringualal | |
Telia Eesti AS | Sidepaigaldised planeeringualal | |
Xxxxx Xxxxx AS | Sidepaigaldised planeeringualal | |
Tele2 Eesti Aktsiaselts | Sidepaigaldised planeeringualal | |
Eesti Lairiba Arenduse AS | Sidepaigaldised planeeringualal | |
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) | Kvaliteetse elu- ja looduskeskkonna tagamine | |
Eesti Erametsaliit | Metsaomanike esindusorganisatsioon | |
Märjamaa Xxxxx Külavanemate Xxxxxxx | Xxxxxxxxx | |
Vigala Külade Ümarlaud | Külaselts | |
Märjamaa Ettevõtjate Piirkondlik Ühendus | Kohalik ettevõtlus | |
XX Xxxxxxxx Xxxxx Spordikeskus | Kohalikud spordiklubid | |
OÜ Metsagrupp (kiri nr 7-1.2/1649) | ||
OÜ Valga Puu (kiri nr 7-1.2/1503) | ||
Metsatervenduse OÜ (kiri nr 7-1.2/1278) | ||
Karo Mets OÜ Eremka OÜ (kiri nr 7-1.2/1762) | ||
Tornator Eesti OÜ | Metsamajandus |
Xxxxxx Xxxxxxx | ||
Xxxxx Xxxxxxxxxx (kiri nr 7-1.2/700) | ||
AS Xxxxx Xxxx (kiri nr 7- 1.2/2386) | ||
Raplamaa Loodushoiu MTÜ (kiri nr 7-1.2/1083) | ||
MTÜ Eesti metsa abiks | ||
Ingka Investments Estonia OÜ ja Haanja Forests OÜ (kiri 7-1.2/3492) | ||
Kertu Xxxxxxxxx | Pajaka külavanem | |
Maire Xxxxxx xx Xxxx-Xxxxxx Veske | ||
Xxxxx Xxxx | ||
Laiem avalikkus (piirkonna elanikud) | Võimalikud asjast huvitatud või mõjutatud isikud | Teavitatakse kohalike infokanalite kaudu |
6. TEGEVUS- JA AJAKAVA
Tabel 2. Üldplaneeringu ja KSH tegevuskava
Üldplaneeringu ja KSH etapp | Toimumise aeg/ täitmine | |
Üldplaneeringu ja KSH algatamine | 18.12.2018 | |
Riigihanke" Xxxxxxxx xxxxx üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine" läbiviimine | Oktoober 2019 | |
Lepingu sõlmimine ÜP ja KSH koostamiseks (sisuline töö algus) | Xxxxxxx sõlmimine 8. jaanuar 2020 | |
Analüüside koostamine (rahvastiku analüüs, ettevõtluse ja tööhõive analüüs); Algandmete kogumine | Veebruar - märts 2020 | |
Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse täiendamine/koostamine | Veebruar – juuli 2020 | |
ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu kohta Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine 1 | august - september 2020 | |
Laekunud ettepanekute läbivaatamine, ettepanekute alusel üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse täiendamine | oktoober 2020 | |
Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse tutvustamine volikogule | detsember 2020 | |
Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse avalikustamine Märjamaa Vallavalitsuse veebilehel (lisaks avalikustatakse isikute ja asutuste esitatud ettepanekud) | detsember 2020 | |
ÜP ja KSH aruande eelnõu koostamine | Üldplaneeringu eelnõu (eskiislahendus) ja KSH aruande eelnõu väljatöötamine ja KSH aruande eelnõu koostamine (maakasutuse ja ehitustingimuste läbi töötamine töörühmades; maa-alade reserveerimise üle vaatamine; kaartide koostamine) | Jaanuar – juuli 2021 |
Üldplaneeringu eelnõu (eskiislahenduse) esitamine vallavalitsusele heakskiitmiseks | august 2021 | |
ÜP ja KSH aruande menetlemine | Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust teavitamine (hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust) | september 2021 |
ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek 2 | september - oktoober 2021 | |
ÜP ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu 3 | november 2021 | |
Avalikustamise käigus arvamuste analüüs ja täienduste sisse viimine. Vastuskirjade koostamine | detsember2021 | |
1 Asjakohastel asustustel (PlanS §76 lg 1, 2) on ettepanekute esitamiseks aega vastata 30 päeva
2 Kestab vähemalt 30 päeva; sellele eelneb avalikust väljapanekust teatamine planeerimisseaduse §76 lg 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust.
3 Korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist (PlanS §83 lg 1).
Kui avalikul väljapanekul esitati kirjalikke arvamusi, avaldatakse informatsioon avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta ajalehes 4 | jaanuar2022 | |
ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse andmine | veebruar – mai 2022 | |
ÜP materjalide täiendamine kooskõlastusetapi jooksul esitatud ettepanekutega | juuni 2022 | |
Üldplaneeringu ja KSH aruande vastuvõtmine | juuli 2022 | |
Puudutatud isikute teavitamine üldplaneeringu vastu võtmisest ja KSH nõuetele vastavaks tunnistamisest (teavitamine 14 päeva jooksul otsuse tegemisest ) | juuli 2022 | |
ÜP avalikustamine | Üldplaneeringu avalikust väljapanekust ja arutelust teavitamine (hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust) | juuli 2022 |
Üldplaneeringu avalik väljapanek 5 | august 2022 | |
Üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalikust arutelust teavitamine (vajadusel) (hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust) | september 2022 | |
Esitatud arvamuste analüüs ning vajadusel täienduste sisse viimine üldplaneeringusse. Ettepanekute läbitöötamine ja vastuste koostamine | oktoober - november 2022 | |
ÜP avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu 6 | november 2022 | |
ÜP avaliku arutelu tulemiste arvestamine ja informatsiooni avaldamine 7 | detsember 2022 | |
Üldplaneering esitamine heakskiitmiseks Rahandusministeeriumile 8 Üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel valdkonna eest vastutav minister kontrollib keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja planeeringu vastavust õigusaktidele | jaanuar - veebruar 2023 | |
Üldplaneeringu kehtestamine | märts 2023 (lepingu järgne 31.10.2022) | |
Üldplaneeringu kehtestamisest teavitamine (30 päeva jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates) | aprill 2023 | |
Kehtestatud üldplaneeringu esitamine Rahandusministeeriumile ja Maa-ametile (30 päeva jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates) | aprill 2023 | |
Täpsema ajakava koostamisel on lähtutud planeerimisseaduses üldplaneeringu koostamisele esitatud nõuetest. KSH läbiviimise ajakava sõltub peamiselt üldplaneeringu koostamise ajakavast. Ajakava on esialgne xx xxxxxx võib jooksvalt tulla muudatusi. Ajakava muudatused on seotud peamiselt sellega, et ei ole võimalik ette näha üldplaneeringu ja KSH korraldamis- ja menetlustoimingute täpset kestvust, asjaomastelt asutustelt laekuvate seisukohtadega seotud
4 30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates (PlanS § 84 lg 1).
5 Kestab vähemalt 30 päeva.
6 Korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist (PlanS §88 lg 1).
7 Avaldatakse informatsioon 30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast avates (PlanS §89 lg1).
8 Minister kiidab ÜP heaks või keeldub ÜP heakskiitmisest 60 päeva jooksul selle esitamisest arvates. Põhjendatud juhul võib tähtaega pikendada 90 päevani (PlanS §90 lg 1 ja lg 2).
töömahtu ning avalikustamistega kaasnevat töömahtu seoses laekunud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega.
7. ÜLDPLANEERINGU VORMISTUS
Xxxxxxxx xxxxx üldplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest, milles toodu on kehtestatava planeeringu kui haldusakti osad. Lisaks koostatakse üldplaneeringu seletuskirja lisad, mida ei kehtestata. Üldplaneeringu joonistel tuuakse õigusaktidega kindlaks määratud maa- ja veealade kasutamise piirangud, mida pole üldplaneeringuga leevendatud või täiendavalt piiratud. Kehtivate piirangutega arvestatakse maa-alade juhtotstarvete määramisel.
Üldplaneeringu algetapis koostatakse lähteandmetejoonis, mis võetakse töökoosolekute läbiviimise aluseks, mille tulemusena valmivad üldplaneeringu joonised.
Üldplaneeringu põhilahendusena koostatakse järgnevad joonised:
1. Maakasutuskaart;
2. Väärtuslike xxxxx xx piirangute kaart;
3. Tehnilise taristu kaart.
Üldplaneeringu koostamise käigus võib ilmneda vajadus koostada veel xxxxx teemat käsitlev joonis. Lõplik jooniste arv selgub planeeringu koostamise protsessi käigus.
8. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEKS VAJALIKUD ANALÜÜSID NING KOOSTATAVAD TEEMAJOONISED
Üldplaneeringu põhilahenduse väljatöötamise käigus koostatakse alljärgnevad analüüsid või eksperthinnangud:
keskkonnamõjude strateegiline hindamine;
rahvastiku analüüs;
ettevõtluse analüüs;
maakasutuse analüüs;
miljööväärtuslike alade analüüs;
transpordivõrgustiku analüüs, mis käsitleb nii olemasolevate kui ka uute vajadust;
tuletõrje veevõtukohtade olemasoleva olukorra ja vajaduste analüüs;
rohevõrgustiku analüüs paralleelselt toimuva KSH raames;
väärtuslike põllumajandusmaade analüüs;
kaugküttekaardi koostamine kogu valla territooriumile
Üldplaneeringu väljatöötamise käigus võib analüüside loetelu ja käsitlus täpsustuda. Üldplaneeringu põhilahenduse väljatöötamiseks koostatakse järgnevad teemajoonised:
maakasutus;
looduskaitse, roheline võrgustik, väärtuslikud maastikud ja kultuuriväärtused;
kitsendused ja tehnovõrgud;
tiheasustus/kompaktsed alad (eraldi väljavõtted).
Täpsemad väljavõtted antakse Xxxxxxxx xxxx, Kasti, Xxxx-Vigala, Laukna, Orgita, Sipa, Teenuse, Valgu, Vana-Vigala, Varbola keskasula kohta. Üldplaneeringu käigus võib selguda täiendavate teemajooniste koostamise vajadus või teatud teemade koondamine ühele joonisele.
XXXX 1. LÄHTEMATERJALID
Xxxxxxxx xxxxx puudutavad dokumendid:
Xxxxxxxx xxxxxx kehtivad ja koostatavad detailplaneeringud;
Märjamaa alevi üldplaneeringu (kehtiv, kehtestatud Märjamaa alevivolikogu 19.12.2000 määrusega nr 13);
Xxxxxxxx xxxxx üldplaneeringu (kehtiv, kehtestatud Märjamaa vallavolikogu 20.06.2000 määrusega nr 11);
Raikküla valla üldplaneeringu (kehtiv, kehtestatud Raikküla Vallavolikogu 17.06.2002 määrusega nr 63 ja muudeti 17.12.2003 määrusega nr 19;
Raplamaa arengustrateegia tegevuskava 2021 – 2024;
Xxxxxxxx xxxxx arengukava 2018-2030;
Xxxxxxxx xxxxx jäätmekava 2018-2023;
Xxxxxxxx xxxxx energiamajanduse arengukava 2014-2024;
Xxxxxxxx xxxxx ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2028;
Vigala valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava aastateks 2012-2024;
Rapla maakonna tervise- ja heaoluprofiil 2019.
Muud üldisemad või lähialade arenguid käsitlevad dokumendid:
Üleriigiline planeering Eesti 2030+;
Rapla maakonnaplaneering 2030+ ja keskkonnamõju strateegiline hindamine;
Teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0-92,0“;
Raplamaa maakonnaplaneeringu kergliiklusteede ja jalgrattamarsruutide teemaplaneering, kehtestatud maavanema 20.12.2016 korraldusega nr 1-1/16/975;
Märjamaa vallaga piirnevate omavalitsuste üldplaneeringud.