SISUKORD

„Mängijate staatust ja üleminekuid reguleeriv kord“ (xxxxxxxx Xxxx) mängijate staatust, registreerimisi, elukutselise jalgpalluri lepinguga seonduvat ja siseriiklikke harrastus- ja elukutseliste mängijate üleminekuid organiseeritud jalgpallis.

1.2 Mängijate rahvusvahelised üleminekud toimuvad vastavalt FIFA „Mängijate staatust ja üleminekuid reguleerivale korrale“ (FIFA Regulations on the Status and Transfer of Players; edaspidi FIFA kord).

1.3 Kord reguleerib ka saali- ja rannajalgpalli mängijate staatust, registreerimisi ja Eesti- siseseid üleminekuid. Saalijalgpalli mängijate rahvusvahelisi üleminekuid reguleerib FIFA korra xxxx 7.

1.4 Kord reguleerib ka mängija rahvuskoondise kogunemisele vabastamise tingimusi, mis on toodud lisas I ning professionaalse klubi ja peatreeneri vahelise lepingu tingimusi, mis on toodud xxxxx XXX.

Artikkel 2 – Lühendid ja mõisted

2.1 Korras kasutatakse lühendeid:

ECA	European Club Association ehk Euroopa jalgpalliklubisid ühendav organisatsioon.
EPFL	European Professional Football Leagues ehk Euroopa profiliigasid ühendav organisatsioon.
ERIS	Internetipõhine süsteem klubidele, mängijatele ja teistele jalgpallis tegutsevatele isikutele EJL-i andmebaasis olevate jalgpallialaste andmete ja õiguste (sh litsents) haldamiseks ning info andmiseks, vahetamiseks ja saamiseks.
IFAB	Ehk International Football Association Board ehk IFAB, eesti keeles Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu.
FIFA	Fédération Internationale de Football Association ehk Rahvusvaheline jalgpalliföderatsioon.
FIFPro	Federation Internationale de Footballeurs Professionels Division Europe ehk Euroopa elukutselisi jalgpallureid ühendav organisatsioon.
ITC	International Transfer Certificate ehk rahvusvaheline ülemineku sertifikaat
UEFA	Union des Associations Européennes de Football ehk Euroopa jalgpalliliitusid ühendav organisatsioon.

2.2 Korras on mõisted defineeritud alljärgnevalt:

Alaealine mängija	Rahvusvaheliste üleminekute ja esmakordsete registreerimiste mõistes mängija, kes on alla 18-aastane.
Amatöörklubi	Klubi, kellel ei ole õiguslikke, finantsilisi ega de facto seoseid professionaalse klubiga xx xxx:

		- võib registreerida xxxx harrastusjalgpallureid; või - ei oma elukutselisi registreeritud mängijaid; või - ei ole viimase kolme aasta jooksul teatud kuupäevast registreerinud ühtegi elukutselist jalgpallurit.
Ametlik mäng		Organiseeritud jalgpalli raames peetud klubidevaheline mäng, nt rahvuslik meistri- ja karikavõistluste mäng ning rahvusvaheline võistlusmäng, kuid mitte sõprus- ja testmäng.
„Eestis treenitud mängija“		Mängija, kes on kas Eesti kodanik või mängija, kellel on
ehk ETM		määramata kodakondsus ja tal on Eestis välja antud
		välismaalase pass. Lisaks loetakse ETM-ks mängija, kes on
		sündinud Eestis või kes on mänginud Eesti jalgpalli
		meistrivõistlustel vähemalt seitse (7) hooaega, sõltumata tema
		rahvusest ja kodakondsusest. Mängija puhul, kes on Eesti
		jalgpalli meistrivõistlustele olnud üles antud pool hooaega
		(hooaja algusest kuni suvise ülesandmisperioodini või
		suvisest ülesandmisperioodist kuni hooaja lõpuni) läheb
		kõnealune pool hooaega arvesse juhul, kui mängija on selle
		perioodi jooksul osalenud vähemalt ühes Eesti jalgpalli
		meistrivõistluste xxxxxx.
Elektrooniline	mängija	Elektrooniline dokument, mis sisaldab mängija registreerimise
pass		infot kokku liidetuna tema karjääri jooksul, hõlmates teavet
		alaliidu, staatuse (harrastaja, elukutseline), registreerimise
		tüübi (alaline või laen) ja klubi(sid) (koos
		treeningkategooriaga), kus mängija on olnud registreeritud
		alates kalendriaastast, mil ta sai 12-aastaseks.
Elektrooniline mängija		ERIS-es asuv veebipõhine süsteem, mis võimaldab kõigi
registreerimise süsteem		mängijate registreerimise (vt „Mängija registreerimine“) EJL-is.
		Elektrooniline mängija registreerimise süsteem on
		informatsiooni elektrooniliseks vahetamiseks integreeritud
		FIFA Connect ID teenusega ning FIFA Connect
		kasutajaliidesega. Elektrooniline mängija registreerimise
		süsteem sisaldab kõigi mängijate kohta informatsiooni alates
		12 eluaastast ning määrab igale mängijale FIFA ID kasutades
		FIFA Connect ID teenust.
Elektrooniline siseriiklik üleminekute süsteem		ERIS-es asuv veebipõhine süsteem, mis võimaldab administreerida ja jälgida kõiki siseriiklike üleminekuid EJL-is xx xxxxx põhimõtted on kooskõlas FIFA TMS-iga. Minimaalselt sisaldab süsteem mängija täisnime, sugu, kodakondsust, sünnikuupäeva, mängija FIFA ID-d, staatust (harrastaja või elukutseline), transferis osalevate klubide xxxxxxx ja FIFA ID- sid ning olemasolul transferiga seotud makseid.
		Kooskõlas FIFA Korraga on ERIS-e siseriiklik üleminekute süsteem seotud siseriikliku registreerimise süsteemiga ning FIFA Connect liidesega informatsiooni elektroonseks vahetamiseks.
Elukutseline jalgpallur		Xxxxxxx, kellel on kirjalik leping, ning xxxx xxxxx lepingu alusel tasustatakse jalgpallialaseks tegevuseks valmistumise või jalgpallialase tegevuse eest, ja kellele tasutakse tema jalgpallialase tegevuse eest enam kui ta sellele tegevusele kulutab. Elukutselise jalgpalluri staatus on ka mängijal, kes

	saab EJL-i noormängija arengustipendiumi või on EJL-i solidaarsusfondi mängija.
Elukutselise jalgpalluri leping	Mängija ja jalgpalliklubi vaheline kirjalik leping (edaspidi Leping), mis vastab elukutselise jalgpalluri mõistes toodud tingimustele xx xxx on sätestatud poolte õigused, kohustused ja vastutus ning Lepingu lõpetamise tingimused.
Endine klubi	Jalgpalliklubi, millest mängija lahkub.
Endine jalgpalliliit	Jalgpalliliit, millesse kuulub endine klubi.
FIFA TMS	FIFA Transfer Matching System. Veebipõhine infosüsteem, mille peamine eesmärk on lihtsustada mängijate rahvusvaheliste üleminekute protsessi ja parandada informatsiooni liikumise läbipaistvust.
FIFA ID	Ülemaailmne unikaalne identifikaator, mis määratakse FIFA Connect ID teenuse poolt igale klubile, alaliidule ja mängijale.
FIFA Clearing House	Eesti keeles FIFA Arvelduskoda. Asutus, kes tegutseb vahendajana seoses konkreetsete maksetega, mis tehakse transferite süsteemis.
FIFA Connect ID teenus	FIFA poolt pakutav teenus, mis määrab ülemaailmselt kehtiva unikaalse identifikaatori (FIFA ID) isikutele, organisatsioonidele ja rajatistele, koostab duplikaadi sama üksuse teistkordsel registreerimisel ja peab keskregistrit kõigist üksustest, millele on FIFA ID määratud.
FIFA Connect kasutajaliides	FIFA poolt loodud tehniline kasutajaliides FIFA Connect programmis, mida kasutatakse alaliidu ja alaliitude ning FIFA vahel elektroonilise otsast lõpuni krüptitud sõnumite vahetamiseks.
Harrastusjalgpallur	Xxxxxxx, kellel ei ole jalgpalliklubiga kehtivat elukutselise jalgpalluri lepingut.
Hooaeg	12 kuu pikkune järjestikune EJL-i poolt määratud ajavahemik, millal toimuvad EJL-i ametlikud võistlused, näiteks meistri- ja karikavõistlused.
Jalgpalliagent	Füüsiline isik, kellel on FIFA litsents jalgpalliagendi teenuste osutamiseks.
Jalgpalliklubi	Klubi, mis ei ole amatöörjalgpalliklubi.
Kaitseperiood	Alla 28-aastase elukutselise jalgpalluri puhul kolme aasta või kolme hooaja pikkune periood alates Lepingu jõustumise kuupäevast (kumb tähtaeg saabub varem). Üle 28-aastase elukutselise jalgpalluri puhul on kaitseperioodi pikkus kaks aastat või hooaega (kumb tähtaeg saabub varem) arvates Lepingu jõustumise kuupäevast.
Klubi	Eestis registreeritud mittetulundusühing, kes on EJL-i liige või xxxxx võistkond osaleb ametlikel mängudel xx xxxxx põhitegevus on seotud jalgpalli arendamise, harrastajate koondamise, jalgpallivõistluste korraldamise jms jalgpallilise

	tegevusega; kes asub EJL-i territooriumil, mängib oma kodumängud Eestis; omab õigust klubi xxxx xx atribuutika kasutamiseks.
FIFA KTM ehk rahvusvaheline klubis treenitud mängija mõiste	Mängija, kes eluaastatel 15 (või alates hooaja algusest, mil mängija saab 15-aastaseks) kuni 21 (või kuni hooaja lõpuni, mis mängija sai 21-aastaseks) ning olenemata tema kodakondsusest ja vanusest, on olnud registreeritud oma praegusesse klubisse katkematult või mitte, vähemalt xxxx tervet hooaega või 36 kuud.
Kolmas osapool	Lepingu osapool, kes ei ole üleminekuga seotud xx xxx ei ole mängija, mängija üleminekus osalev klubi või klubi, kuhu mängija on olnud registreeritud.
Testperiood ehk trial	Ajutine periood, mille jooksul klubi hindab mängijat, kes ei ole klubisse registreeritud,
Laenuleping	Mängija ja klubidevaheline kokkulepe elukutselise jalgpalluri tähtajaliseks registreerimiseks teise klubisse. Laenulepingu alusel on laenule võtval klubil õigus mängija üles anda oma klubi võistkonda ning mängijal on kohustus osaleda laenule võtva klubi võistkonna treeningutel ja mängudel.
Mängija registreerimine	Kande tegemine EJL-i elektroonilisse andmebaasi mängija kohta, mis sisaldab minimaalselt: - registreerimise alguskuupäeva; - mängija täisnime(sid); - sünnikuupäeva, sugu, kodakondsust ja staatust (harrastaja või elukutseline); - jalgpalli distsipliin, mida mängija hakkab mängima (muru-, saali- või rannajalgpall); - klubi nime, kus mängija hakkab mängima (mis sisaldab klubi FIFA ID-d); - mängija FIFA ID; - EJL-i FIFA ID.
Mängija siseriiklik üleminek	Mängija registreerimine ühest Eesti klubist teise Eesti klubisse.
Mängija rahvusvaheline üleminek ehk transfer	Mängija registreerimine ühe riigi jalgpalliliidust teise riigi jalgpalliliitu. Transferi peab xxxxxx xx saama 10-aastase ja vanema mängija registreerimiseks teises jalgpalliliidus xx xxxxx taotlemine käib vastavalt FIFA Korra artiklile 9.
ITC	Sertifikaat, mis tõendab mängija rahvusvahelist transferi.
Mängija üleminek	Mängija registreerimine ühest klubist teise klubisse.
Noormängija	Mängija, kellel on oma vanuse järgi õigus osaleda Noorte Võistlustel, olenemata sellest, kas mängija osaleb täiskasvanute või noorte meistrivõistlustele.

Noorte võistlused	EJL-i poolt organiseeritud ametlikud noorte meistri- ja klubidevahelised ning Eliitliigade võistlused.
Organiseeritud jalgpall	Jalgpalliliidu poolt korraldatud jalgpall, mis toimub FIFA, konföderatsioonide või jalgpalliliitude egiidi all või nende poolt tunnustatud.
Rannajalgpall	Jalgpall, mida mängitakse vastavalt FIFA kinnitatud Rannajalgpalli reeglitele (Beach Soccer Laws of the Game).
Rahvusvaheline aken	Ajavahemik FIFA poolt kinnitatud rahusvahelises mängukalendris rahvuskoondise kogunemiseks, sh ametlikeks mängudeks, milliseks klubi on kohustatud mängija Korra Lisas 1 toodud põhimõtete alusel vabastama.
Registreerimise periood	Jalgpalliliidu poolt fikseeritud periood mängijate registreerimiseks kooskõlas artikliga 9 (Registreerimisperioodid).
Sildüleminek, -transfer	Mängija kaks järjestikkust üleminekut, sh nii siseriikliku ja/või rahvusvahelist, mis on omavahel seotud ning mille olemuseks on mängija registreerimine keskmisesse klubisse, et ära kasutada või xxxxx kõrvale rakenduva korra kohaldamisest või seadusest ja /või xxxxx teist isikut või firmat.
Sportlasestipendium	Spordiseaduse alusel xx xxxxxx sportlasele makstav tulevikku suunatud toetus, mida makstakse spordiga seotud teadmiste või oskuste omandamise ning võimete arendamise soodustamiseks. Stipendiumina ei käsitata väljamakset, millega tunnustatakse või tasustatakse mingit tegevust (preemia või töötasu).
Sportlasetoetus	Spordiseaduse alusel xx xxxxxx makstav toetus sportlasele, kellel on Spordiandmekogusse kantud klubiga sõlmitud tööleping vähemalt kuu töötasu alammäära ulatuses; kes omab kehtivat jalgpallurilitsentsi; ning kes osaleb EJL-i poolt korraldatavatel ametlikel mängudel.
Treener	Jalgpalliklubi või alaliiduga jalgpallispetsiifilisel ametikohal töösuhtes olev xxxx, xxxxx: i) töökohustused sisaldavad vähemalt ühte või mitut loetletud tegevust: mängijate treenimine ja juhendamine, mängijate valik mängudeks ja võistlusteks, mängudel ja võistlustel taktikaliste valikute tegemine; ja/või ii) töösuhe eeldab treeneri kvalifikatsiooni olemasolu kooskõlas kohaliku või konföderatsiooni (EJL-i puhul UEFA) klubide litsentseerimise nõuetega.
Saalijalgpall	Jalgpall, mida mängitakse vastavalt FIFA ja IFAB-i alamkomitee poolt kinnitatud Saalijalgpalli reeglitele (Futsal Laws of the Game).
Tavajalgpall	Xxxx, xxxx mängitakse vastavalt IFAB-i poolt vastu võetud Mängureeglitele.

FIFA treeninghüvitis	Mehhanism, millega kompenseeritakse klubidele noormängijate treenimist ja harimist, näiteks FIFA Korra artiklitega 20 ja 21 reguleeritud treening- ja solidaarsuskompensatsioonid.
Ülemineku Treening- kompensatsioon	Tasu vastavalt käesolevale Korrale, mida uus klubi peab tasuma endisele klubile elukutselise või harrastusjalgpalluri, xxxxx xxxxxx on lõppenud või lõpetatud, registreerimisel uude klubisse või tema ülesandmisel või osalemisel meeste Premium või Esiliiga või naiste Meistriliiga võistkonda.
Uus jalgpalliliit	Jalgpalliliit, millesse kuulub uus jalgpalliklubi.
Uus klubi	Jalgpalliklubi, millega mängija liitub.
Väljamakse	Elukutselisele jalgpallurile jalgpalliklubi poolt EJL-is registreeritud Lepingu(-te) ja seaduse alusel tehtud väljamaksed koos tasutud maksudega, k.a sotsiaalmaks jt palgamaksud. Siia xxxxx xx arvestata võistkondlikke preemiaid, lepingujärgseid lisatasusid (auto-, korteri-, sidevahendi, kojusõidu jm kompensatsioonid) jms. Väljamakse on ka EJL-i poolt mängijale tasutud arengustipendium.
Ülemineku registreerimistasu	Tasu vastavalt käesolevale Korrale, mida uus jalgpalliklubi peab maksma harrastusjalgpalluri endisele klubile mängija registreerimisel uude klubisse, v.a juhul kui pooled ei lepi kokku teisiti. Ülemineku registreerimistasule lisanduvad seaduses ettenähtud maksud.
Üleminekuperiood	Jalgpalliliidu poolt fikseeritud periood mängijate võistkonda ülesandmiseks vastavalt asjakohasele võistlusjuhendile.
Üleminekutasu	Kokkulepitud tasu, mida uus jalgpalliklubi tasub endisele jalgpalliklubile elukutselise mängija ülemineku korral vastavalt üleminekulepingule.
Lapsehoolduspuhkus	Töölepingu seaduse §-s 62 sätestatud puhkus, mida saab kasutada lapse kolmeaastaseks saamiseni.
Rasedus- ja sünnituspuhkus	Töölepingu seaduse §-s 59 sätestatud kuni 140 päevane puhkus.

II PEATÜKK – MÄNGIJA STAATUS

Artikkel 3 – Mängija staatus: harrastus- ja elukutseline jalgpallur

3.1 Ametlikes mängudes osalevad mängijad jagunevad harrastusjalgpalluriteks ja elukutselisteks jalgpalluriteks.

3.2 Elukutseline jalgpallur on mängija, kellel on klubiga sõlmitud kirjalik leping, kellele makstakse tema jalgpallilise tegevuse eest rohkem kui mängija poolt selleks tehtavad kulutused. Kõik teised mängijad on harrastusjalgpallurid.

Artikkel 4 – Harrastusjalgpalluri staatuse taasomandamine

4.1 Elukutselise jalgpallurina registreeritud mängijat ei ole lubatud ümber registreerida harrastusjalgpalluriks enne 30 päeva möödumist tema viimasest ametlikust mängust elukutselise jalgpallurina.

4.2 Harrastusjalgpalluri staatuse taasomandamisel ei maksta mängija eest hüvistist, v.a artiklis 21 toodud juhtudel. Kui mängija registreeritakse uuesti elukutseliseks jalgpalluriks 30 kuu jooksul tema harrastusjalgpalluri staatuse omandamisest, peab uus klubi tasuma treeninghüvitist Korra artikkel 22 alusel.

Artikkel 5 – Tegevuse lõpetamine

5.1 Mängija, xxxxx elukutselise jalgpalluri leping lõpeb või mängija, kes lõpetab oma tegevuse mängijana, jääb oma klubisse registreerituks 30 kuuks pärast tema viimast ametlikku mängu. Pärast 30-kuulist perioodi, mil mängija ei ole osalenud mitte üheski ametlikus xxxxxx, xx ole mängija enam klubisse registreeritud.

III PEATÜKK – MÄNGIJATE REGISTREERIMINE

Artikkel 6 – Mängija registreerimine klubisse

6.1 ERIS määrab igale mängijale tema esmakordsel registreerimisel FIFA ID. Mängija peab olema EJL-is klubisse registreeritud, et mängida klubi eest elukutselise või harrastusjalgpallurina vastavalt artiklile 3. Ainult FIFA ID-ga elektrooniliselt registreeritud mängijad, võivad osaleda organiseeritud jalgpallis. Registreerimisega kinnitab mängija, et ta kohustub kinni pidama EJL-i, UEFA ja FIFA põhikirjast ning teistest jalgpalli reguleerivatest dokumentidest.

6.2 Mängijat võib registreerida klubisse xxxx organiseeritud jalgpalli mängimise eesmärgil. Erandina võib registreerida mängijat tehniliselt põhjustel eesmärgiga tagada üksikute järjestikuste tehingute selgus. Testmängul osalevat mängijat ei xxx xxxx registreerida osalemiseks testmänguna peetavatel sõpruskohtumistel.

6.3 Klubi peab pidama arvestust kõigi klubisse registreeritud mängijate liikmemaksude, treeningtasude ning xxxxx xxxxx antud varustuse kohta.

6.4 Mängija registreeritakse ERIS-e kaudu klubisse:

a) esmakordsel registreerimisel – jalgpalluri taotluse alusel;

b) riigisisesel üleminekul – uue klubi taotlusel, mis on osapoolte poolt allkirjastatud;

c) rahvusvahelisel üleminekul – ITC alusel.

6.5 Registreerimisel EJL-ile esitatud dokumentide õigsuse ja mängija vastavuse eest registreerimistingimustele vastutab klubi.

6.6 EJL registreerib uue klubi taotlusel mängijate üleminekuid vastavalt Korra peatükile VII.

6.7 Mängija tohib olla registreeritud korraga xxxx xxxx klubisse.

6.8 Mängija võib ühe hooaja jooksul olla registreeritud maksimaalselt kolme klubisse, kuid selle perioodi jooksul tohib ta osaleda ametlikes mängudes xxxx kahe klubi eest. Erandina tohib mängija, kes teeb rahvusvahelise ülemineku kattuva hooajaga klubide vahel, sellel hooajal mängida ametlikes mängudes kolmanda klubi võistkonna eest, kuid seda tingimusel, et ta on täitnud oma endise klubi ees kõik lepingust tulenevad kohustused. Sellise mängija registreerimisel tuleb kinni pidada registreerimistähtaegadest ja lepingu pikkust reguleerivatest sätetest.

6.9 Iga kord tuleb kaaluda, et registreerimine ei rikuks Võistluste Ausa Mängu põhimõtet. Mängija ei tohi kindlasti osaleda ühel hooajal ametlikes mängudes xxxxx xxx kahe klubi eest, kes osalevad rahvuslikel samadel meistri- ja/ või karikavõistlustel. EJL-il on õigus võistlusjuhendiga sätestada ka rangemaid piiranguid osalemisele.

Artikkel 7 – Mängija võistkonda ülesandmine

7.1 Mängija ülesandmist võistkonda osalemiseks ametlikes mängudes reguleerib EJL-i xxxxxx võistlusjuhend.

7.2 Mängija võistkonda ülesandmine toimub ainult vastava võistlusjuhendiga kehtestatud ülesandmisperioodil.

7.3 Ametlikus xxxxxx tohib osaleda klubisse registreeritud mängija, kellel vastavalt võistlusjuhendile on õigus selle võistkonna eest xxxxxx osaleda.

Artikkel 8 – Sildüleminek, - transfer

8.1 Ükski klubi ei tohi olla seotud sildülemineku k.a. - transferiga.

8.2 Kui sama mängijaga toimub 16 nädala jooksul kaks järjestikkust üleminekut, s.h nii siseriiklikku ja/või rahvusvahelist, eeldatakse, v.a. kui tõendatakse vastupidist, et nendes kahes transferis osalenud pooled (klubid ja mängija) on seotud sildtransferiga.

8.3 EJL-i distsiplinaarorgan sanktsioneerib kõiki siseriiklikes ning FIFA distsiplinaarkomisjon kõiki rahvusvahelises sildtransferis osalejaid vastavalt EJL-i Distsiplinaarmäärusele või FIFA distsiplinaarkoodeksile.

Artikkel 9 – Registreerimisperioodid

9.1 Artiklis 6 nimetatud mängija klubisse registreerimine toimub ERIS-es mängijat registreerida sooviva klubi taotluse alusel kooskõlas käesoleva artikliga ning vastava võistlusjuhendiga kehtestatud registreerimisperioodil. Mängija registreerimisel elukutselise jalgpallurina peab klubi taotlusele xxxxxx xx elukutselise jalgpalluri lepingu. Peadirektoril on õigus xxxxx arvesse iga lepingu muudatust või lisakokkulepet, mis ei ole nõuetekohaselt talle esitatud.

9.2 Mängijaid võib registreerida üksnes ühel kahest iga-aastasest registreerimisperioodist, mis on määratletud vastavas võistlusjuhendis. Naiste ja meeste võistlustele võib EJL määrata erinevad registreerimisperioodid.

9.3 Esimene registreerimisperiood võib alata järgmisel päeval pärast eelmise hooaja lõppemist ning mitte hiljem kui uue hooaja esimesel päeval. Esimene registreerimisperiood ei või olla lühem kui 8 nädalat ning pikem kui 12 nädalat. Teine registreerimisperiood on hooaja keskel ning ei tohi olla lühem kui 4 nädalat ning pikem kui 8 nädalat. Kahe registreerimisperioodi pikkus kokku ei tohi olla pikem kui 16 nädalat. Hooaja mõlemad registreerimisperioodid sisestab EJL FIFA TMS-i vähemalt 12 kuud enne nende jõustumist. Kõik siseriiklikud või rahvusvahelised üleminekud toimuvad üksnes nende registreerimisperioodide jooksul, võttes arvesse käesolevas artiklis toodud erandeid. Kui jalgpalliliit ei teavita FIFA-t registreerimiskuupäevadest õigeaegselt, kehtestab FIFA need ise.

9.4 Väljaspool registreerimisperioodi võib registreerida ja üles anda mängijaid järgmistel erijuhtudel:

9.4.1 Kui elukutseline jalgpallur on lõpetanud lepingu ühepoolselt mõjuval põhjusel või kui klubi on lõpetanud temaga lepingu ühepoolselt mõjuva põhjuseta, hindab uue klubi taotlusel EJL-i peadirektor esmapilgul usutavatele tõenditele (prima facie)

toetudes, kas lepingu ühepoolne lõpetamine toimus mõjuval põhjusel või mõjuva põhjuseta ning sellest tulenevalt: kas lubada või mitte lubada mängija registreerimine ja ülesandmine väljaspool registreerimisperioodi. EJL-i peadirektori poolt läbi viidud esmapilgul usutavate tõendite alusel hindamine xx xxxxx pädevatel organitel langetada otsust lepingu ühepoolse lõpetamise tagajärgede kohta.

9.4.2 Kui elukutselise jalgpalluri leping endise klubiga on lõppenud või poolte kokkuleppel ennetähtaegselt lõpetatud pärast üle-eelviimase, kuid enne viimase ülesandmisperioodi lõppu, võib mängija registreerida ja üles anda pärast registreerimisperioodi lõppu, võttes arvesse vastavas võistlusjuhendis toodud piiranguid (kui on).

9.4.3 Naisjalgpallur, kes ajutiselt asendab rasedus- ja sünnituspuhkusele ja/või lapsehoolduspuhkusele läinud naisjalgpallurit võib EJL registreerida väljaspool registreerimisperioodi. Ajutiselt mängijat asendava mängija elukutselise jalgpalluri leping peab jõustuma alates registreerimise päevast ning kehtima kuni lapsehoolduspuhkusel oleva mängija naasmisele järgneva registreerimisperioodi algusele eelneva päevani, v.a kui poolte vahel on kokkulepitud teisiti.

9.4.4 Naisjalgpallur, kes naaseb rasedus-ja sünnitus- või lapsehoolduspuhkuselt, võib registreerida väljaspool registreerimisperioodi sõltuvalt tema lepingu staatusest.

9.4.5 elukutselist mängijat, xxxxx xxxxxx lõppes või lõpetati COVID-19 tõttu võib registreerida ja üles anda väljaspool ülesandmisperioodi, hoolimata lepingu lõppemise kuupäevast.

9.5 Mängija registreerimisel ja võistlustele ülesandmisel väljapool registreerimisperioodi, peab EJL alati võtma arvesse Võistluste Ausa mängu põhimõtteid.

9.6 Punktides 9.4.2 ja 9.4.3 toodud erandite puhul tuleb Võistlustel osalemisel anda eesõigus alati naisjalgpallurile, kes naaseb rasedus- sünnitus või lapsehoolduspuhkuselt.

9.7 Mängijaid võib klubisse registreerida üksnes registreerimise perioodil, võttes arvesse punktis 9.4 toodud erandeid, uue klubi taotluse alusel.

9.8 Registreerimisperioodi sätteid ei kohaldata võistluste suhtes, kus osalevad ainult harrastusjalgpallurid. EJL määrab registreerimisperioodid sellistele võistlustele võistlusjuhendiga, tagades võistluse Ausa mängu põhimõtted.

Artikkel 10 – Registreerimata mängija

10.1 EJL-is registreerimata mängijat, kes osaleb klubi eest ametlikul mängul, loetakse osalenuks ebaseaduslikult. Lisaks sportlikele tagajärgedele, mida sellise mängija kasutamine xxxxxx endaga juhendi kohaselt xxxxx toob, on EJL-i distsiplinaarorganil õigus määrata mängijale ja/ või klubile lisasanktsioone.

IV PEATÜKK – LEPINGULISED SUHTED ELUKUTSELISE JALGPALLURI JA KLUBI

VAHEL

Artikkel 11 – Nõuded elukutselise jalgpalluri lepingule

11.1 Klubi on kohustatud esitama EJL-ile registreerimiseks nii harrastus- kui elukutselise jalgpalluriga sõlmitud lepingu(d) hiljemalt 14 päeva jooksul lepingu sõlmimisest. Elukutselise jalgpalluri lepingu korral tuleb esitada EJL-ile originaalleping. Xxx

elukutselise jalgpalluri leping ei ole nõuetekohaselt EJL-is registreeritud või kui see xx xxxxx Korras toodud nõuetele, omab mängija harrastusjalgpalluri staatust.

11.2 Elukutselise jalgpalluri lepingut (edaspidi Leping) saab sõlmida ainult klubi, kes omab EJL-i klubide litsentseerimise korra alusel väljastatud litsentsi osalemiseks Premium liigas, Esiliigades ja/või naiste Meistriliigas. Saalijalgpalluriga on õigus elukutselise jalgpalluri lepingut sõlmida xxxx EJL juhatuse poolt kinnitatud Eesti saalijalgpalli kõrgeimas liigas (uuel hooajal) osaleval klubi.

11.3 Spordiseaduse alusel xx xxxx toodud tingimustel mängijaga sõlmitud sportlasestipendiumi leping (Sportlasestipendium) on võrdsustatud elukutselise jalgpalluri lepinguga ning mängija omab elukutselise jalgpalluri staatust, xxxx juhul kui lepingus on selgelt välja toodud, et stipendium on määratud spordiga seotud oskuste omandamiseks ja võimete arendamiseks, mitte töötamiseks jalgpallurina (s.t mängija põhitegevus on õppimine või töötamine mujal) ning leping on kooskõlas punktis 11.6 toodud tingimustega.

11.4 Elukutselise jalgpalluri lepinguga on võrdustatud lepingud, mis on sõlmitud klubi ja mängija vahel Noormängija arengustipendiumi statuudi ja Premium liiga solidaarsusfondi tingimustel.

11.5 Lepingu miinimumnõuded on sätestatud käesolevas artiklis ning lisas 2 toodud

„Elukutselise jalgpalluri tüüplepingus“. Tüüpleping on koostatud Eesti Vabariigi tööseadusandluse, Spordiseaduse ja UEFA, EPFL, ECA ning FIFPro vahel sõlmitud kokkuleppe „Agreement regarding the minimum requirements for standard player contracts in the professional football sector in the European Union and the rest of the UEFA territory“ alusel.

11.6 Lepingu(te)ga peab olema mängijale1 tagatud vähemalt:

11.6.1 400€ (neljasaja euro) suurune neto kuusissetulek, mis võib olla tasutud sportlasestipendiumina kuni 19- aastasele jalgpallurile (k.a);

11.6.2 500€ (viiesaja euro) suurune neto kuusissetulek, mis võib olla tasutud sportlasestipendiumina 20-aastasele jalgpallurile (k.a);

11.6.3 600€ (kuuesaja euro) suurune neto kuusissetulek, mis võib olla tasutud sportlasestipendiumina 21-aastasele jalgpallurile;

11.6.4 1-kordne Eesti Vabariigis kehtiva töötasu alammäära suurune brutokuupalk mis on tasutud töölepingu alusel ja 250€ (kahesaja viiekümne euro) suurune sportlasetoetus, 22-aastase jalgpallurile;

11.6.5 1-kordne Eesti Vabariigis kehtiva töötasu alammäära suurune brutokuulpalk, mis on tasutud töölepingu alusel ja 350€ (kolmesaja viiekümne euro) suurune sportlasetoetus, 23-aastasele jalgpallurile;

11.6.6 1-kordne Eesti Vabariigis kehtiva töötasu alammäära suurune brutokuupalk, mis on tasutud töölepingu alusel ja neljasaja viiekümne euro (450€) suurune sportlasetoetus, 24-aastasele või vanemale jalgpallurile.

11.7 Lepingut tohib sõlmida mängijaga, kes on vähemalt 16-aastane. Alla 16-aastase mängijaga või tema lapsevanema/hooldajaga sõlmitud Leping on kehtetu.

1 Punktides 11.6.1 – 11.6.6 arvestatakse mängija vanust hooajapõhiselt – s.o. xxx xxxx on mängija hooaja xxxxx 31.12 seisuga.

11.8 Alla 18-aastase mängijaga sõlmitud Lepingul peab olema mängija lapsevanema/hooldaja allkiri Lepinguga nõusoleku märgiks.

11.9 Lepingut ei või sõlmida lühemaks perioodiks xxx xxxxx jõustumise päevast hooaja lõpuni. Lepingu maksimaalne pikkus võib olla viis (5) aastat, sh võib sõlmida viie aasta jooksul järjestikuseid tähtajalisi töölepinguid korduvalt või pikendada viie aasta jooksul tähtajalisi töölepinguid korduvalt. Pärast viie aasta möödumist sõlmitud tähtajaline leping loetakse tähtajatuks, xxx xxx töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. Alla 18-aastase mängijaga sõlmitud Leping ei või olla pikem xxx xxxx (3) aastat. Lepingu sätted, mis viitavad pikemale perioodile, on kehtetud.

11.10 Kui Lepingu läbirääkimistel on kasutanud mängija ja/või jalgpalliagendi teenust, peab Xxxxxx sisaldama tema nime, FIFA litsentsi numbrit, kontaktandmeid ning allkirja.

11.11 Lepingut sõlmida sooviv uus klubi peab enne mängijaga läbirääkimistesse astumist tema endist klubi sellest kirjalikult informeerima. Elukutseline jalgpallur tohib teise klubiga Xxxxxxx sõlmida, kui tema Leping endise klubiga on lõppenud või lõpeb kuue

(6) kuu jooksul. Punkti rikkumist sanktsioneeritakse.

11.12 Lepingu kehtivus ei tohi olla seotud tervisekontrolli eduka läbimise või elamisloa saamisega.

11.13 Mängija ei tohi omada samaks perioodiks kehtivat Xxxxxxxx mitme erineva klubiga. Punkti rikkumist sanktsioneeritaks vastavalt artiklis 19 toodule (Mõjuva põhjuseta ühepoolse lepingu lõpetamise tagajärjed).

11.14 Lepingusätted, mis annavad klubile lisaaega summade tasumiseks, mille tähtaeg elukutselise jalgpalluri lepingu kohaselt on saabunud (nn ajapikendussätted), on kehtetud. Ajapikendussätted, mis sisalduvad töötajate ja tööandjate esindajate poolt kehtiva õiguse kohaselt läbiräägitud kollektiivlepingutes, on õiguslikult siduvad ja tunnustatud.

11.15 Elukutselistel naisjalgpalluritel on õigus jääda lepingu kehtivuse jooksul rasedus- ja sünnitus- ning lapsehoolduspuhkusele kooskõlas Eesti Vabariigi seadusandlusega.

Artikkel 11bis – Eritingimused elukutselistele naisjalgpalluritele

11.16 Elukutselise jalgpalluri lepingu kehtivus ei tohi olla sõltuv mängija rasedusest või rasedaks jäämisest lepingu kehtivuse ajal või emadusega seotud õiguste kasutamisest üldisemalt.

11.17 Klubi-poolset lepingu lõpetamist seoses mängija rasedaks jäämisega, rasedus- ja sünnituspuhkusel või lapsehoolduspuhkusel viibimisega või emadusega seotud õiguste kasutamisega üldisemalt leotakse lepingu lõpetamiseks mõjuva põhjuseta.

a) klubi algatusel lepingu ühepoolsel lõpetamisel raseda või rasedus- ja sünnituspuhkusel või lapsehoolduspuhkusel viibiva mängijaga, loetakse lepingu lõpetamiseks mõjuva põhjuseta seoses mängija raseduse või rasedaks jäämisega,

v.a. kui Klubi tõendab vastupidist.

11.18 Erandina artiklile 19 (Mõjuva põhjuseta ühepoolse lepingu lõpetamise tagajärjed) kui leping lõpetatakse seoses mängija raseduse või rasedaks jäämisega:

a) arvutatakse mängijale kompensatsiooni:

i) kui mängija ei sõlminud uut lepingut pärast eelmise klubi poolt lepingu lõpetamist, siis tavaliselt arvestatakse kompensatsiooniks summa, mis on võrdne ennetähtaegselt lõpetatud lepingu jääkväärtusega;

ii) kui kompensatsiooni määramise otsuse tegemise ajaks on mängija sõlminud uue klubiga lepingu, siis arvestatakse kompensatsiooni arvestamisel ennetähtaegselt lõpetatud lepingu jääkväärtusest maha uue lepingu väärtus ulatuses mis vastab lõppenud lepingu järelejäänud ajale.

iii) Mõlemal ülalkirjeldatud juhul on mängijal õigus lisakompensatsioonile, mis on võrdne ennetähtaegselt lõpetatud lepingu mängija kuue (6) kuu keskmise palgaga.

b) lisaks kohustusele maksta kompensatsiooni, rakendatakse sportlike sanktsioone klubile, kes lõpetas ühepoolselt lepingu seoses mängija raseduse või rasedaks jäämisega, rasedus- ja sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel viibimisega või kes kasutas emadusega seotud teisi õigusi. Sellisel klubil on keelatud Eesti- siseste kui ka transferiga tulnud uute naismängijate ülesandmine kahe järjestikuse registreerimisperioodi jooksul. Klubil on õigus uusi mängijad üles anda alates järgmisest üleminekuperioodist pärast sanktsiooni täielikku kandmist. Sealjuures ei saa klubi pärast sportlike sanktsioonide kandmise lõppu anda erandkorras üles mängijad väljaspool ülesandmisperioodi vastavalt artiklile 9.

c) alampunktis b) sätestatud sanktsiooni võib rakendada kumulatiivselt koos rahatrahviga.

11.19 Kui mängija jääb rasedaks, võib ta oma lepingu kehtivuse jooksul:

a) jätkata sportliku töö tegemist (s.t mängimist ja treenimist), kui tema raviarst (või ämmaemand) ning sõltumatu pädev arst (kes on valitud klubi ja mängija konsensuse alusel) kinnitavad, et see on turvaline. Sellisel juhul peab klubi aktsepteerima otsust ning vormistama kava mängija sportliku tegevuse turvaliseks jätkamiseks, tähtsustades esmalt mängija ning tema sündimata lapse tervist;

b) jätkata töötamist alternatiivsel viisil, kui tema raviarst (või ämmaemand) leiab, et sportliku töö jätkamine ei ole turvaline või kui mängija otsustab ise mitte jätkata sportliku tööga. Klubil on kohustus mängija otsust austada ning koostöös mängijaga koostada alternatiivseks tööks kava. Mängijal on õigus saada alternatiivse töö eest xxxxx täies mahus kuni rasedus- ja sünnituspuhkuse alguseni;

c) määrata iseseisvalt kooskõlas seadusandlusega oma rasedus- ja sünnituspuhkuse algus ning lapsehoolduspuhkuse xxxx. EJL-i distsiplinaarorgan sanktsioneerib klubi, kes survestab mängijat võtma rasedus- ja sünnituspuhkust ja/või lapsehoolduspuhkust teatud kindlal ajal;

d) pärast rasedus- ja sünnitus- ja/või lapsehoolduspuhkuse lõppemist naasta jalgpallilise tegevuse juurde kui tema raviarst (või ämmaemand) ja sõltumatu pädev arst (kes on valitud klubi ja mängija konsensuse alusel) kinnitavad, et see on turvaline. Klubi kohustub austama sellist otsust ning taaslülitama mängija jalgpallilisse tegevusse (näiteks registreerima mängija kooskõlas artikliga 9) ning tagama talle vajaliku meditsiinilise toetuse. Mängijal on jalgpallilise tegevuse juurde naastes õigus saada lepingulist tasu täies ulatuses.

11.20 Mängija naasmisel jalgpallilise tegevuse juurde tuleb talle sel ajal tagada võimalus rinnaga toitmiseks ja/ või rinnapiima välja pumpamiseks. Klubil on kohustus tagada mängijale Eesti Vabariigi seadusandluses toodud töötingimused.

V PEATÜKK – KOLMANDA OSAPOOLE MÕJU JA MÄNGIJAÕIGUSTE OMANDIÕIGUSED

Artikkel 12 – Kolmanda osapoole mõju ja keeld kolmandatel osapooltel omandada

mängijaõigusi

12.1 Klubi on kohustatud EJL-ile esitama kõik kolmandate osapooltega sõlmitud kokkulepped, mis on seotud mängija ülemineku ja/või klubis mängimise finantseerimisega (sh mitterahalisega).

12.2 Klubil on keelatud sõlmida Lepingut, mis võimaldaks Lepingu teiseks osapooleks oleval klubil ja vastupidi või ükskõik millisel kolmandal osapoolel või isikul mõjutada klubi iseseisvust tööjõu ja/või üleminekutega seonduvates küsimustes, tema strateegilises juhtimises või võistkonna esitluses.

12.3 EJL-i distsiplinaarorganil on õigus sanktsioneerida klubi, kes ei järgi artiklis sätestatud kohustust.

Artikkel 13 – Kolmandate osapoolte mängijaõiguste omandiõigused

13.1 Klubil ja mängijal on keelatud sõlmida kokkulepet kolmanda osapoolega, millega kolmas osapool osaliselt või täielikult omandaks õiguse saada kompensatsiooni mängija tulevikus toimuvast üleminekust või millega ta omandaks mängija mängijaõigused tema tulevikus toimuva ülemineku korral või tulevikus makstava üleminekutasu eest.

13.2 EJL-i distsiplinaarorganil on õigus määrata sanktsioone klubile, kes ei järgi artiklis sätestatud kohustust.

VI PEATÜKK – ELUKUTSELISE JALGPALLURI LEPINGU STABIILSUS

Artikkel 14 – Lepingust kinnipidamine

14.1 Leping lõppeb selle tähtaja möödumisel ning seda saab ennetähtaegselt lõpetada xxxx poolte omavahelisel kokkuleppel.

Artikkel 15 – Lepingu lõpetamine mõjuval põhjusel

15.1 Mõlemal poolel on õigus ühepoolselt Leping ennetähtaegselt lõpetada mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks loetakse, kui üks pooltest rikub tõsiselt ja/või korduvalt Lepingu tingimusi. Lepingu ühepoolsel lõpetamisel mõjuval põhjusel ei rakendata lepingu lõpetanud xxxxx suhtes mittemingisuguseid sanktsioone (kompensatsiooni tasumist ega sportlikke sanktsioone).

15.2 Igasugune Lepingu xxxxx survestav käitumine eesmärgiga sundida teist poolt lepingut lõpetama või selle tingimusi muutma, annab poolele (klubile või mängijale) õiguse lepingu mõjuval põhjusel lõpetamiseks.

15.3 Mõjuval põhjusel on võimalik Lepingut lõpetada ka hooaja xxxxxx.

Artikkel 16 – Lepingu lõpetamine töötasu võlgnevuse tõttu

16.1 Kui klubi ei tasu sõlmitud lepingu(te) alusel mängijale vähemalt kahe (2) kuu töö- jm lepingulist tasu lepingus toodud tähtajal, on mängijal õigus lõpetada leping ühepoolselt mõjuval põhjusel töötasu võlgnevuse tõttu. Enne lepingu ühepoolset lõpetamist töötasu võlgnevuse tõttu peab mängija klubi lepingu lõpetamise alusest ja soovist kirjalikult teavitama ning andma vähemalt 15 päeva kõigi lepinguliste kohustuste täitmiseks.

16.2 Tasude korral, mida lepingu kohaselt ei maksta igakuiselt, arvestatakse xxxxxx kuule xxxxxx väärtus. Hilinemine maksmisega, mis on võrdne vähemalt kahe (2) kuu tasuga, annab mängijale õiguse lepingu lõpetamiseks töötasu võlgnevuse tõttu, tingimusel, et

samaselt punktiga 1 on mängija klubi kirjalikult teavitanud ning andnud 15 päeva kohustuste täitmiseks.

Artikkel 17 – Lepingu lõpetamine spordiõiguslikul alusel

17.1 Elukutseline jalgpallur, kes on hooaja jooksul mänginud vähem kui 10% oma klubi ametlikest mängudest, võib oma Lepingu ennetähtaegselt lõpetada spordiõiguslikul alusel. Spordiõigusliku aluse olemasolu hinnatakse iga juhtumi puhul eraldi. Kui lepingu ühepoolne lõpetamine spordiõiguslikul alusel on tõendatud, ei kehtestata mängija suhtes sportlikke sanktsioone, kuid mängijalt võib nõuda kompensatsiooni maksmist.

17.2 Elukutseline jalgpallur tohib oma Lepingu spordiõiguslikul alusel lõpetada 15 päeva jooksul pärast võistkonna, millesse ta on üles antud, hooaja viimast ametlikku mängu.

Artikkel 18 – Lepingu lõpetamise piirang hooaja xxxxxx

18.1 Lepingut ei saa ennetähtaegselt hooaja xxxxxx ühepoolselt lõpetada, v.a mõjuval põhjusel lõpetamine.

Artikkel 19 – Mõjuva põhjuseta ühepoolse lepingu lõpetamise tagajärjed

19.1 Lepingu lõpetamiseks mõjuva põhjuseta loetakse Lepingu lõpetamist, mis ei ole kooskõlas artiklitega 15, 16 ja 17.

19.2 Lepingut rikkunud pool on alati kohustatud tasuma kompensatsiooni. Arvestades FIFA korra artiklis 20 ja lisas 4 treeningkompensatsiooni kohta käivaid sätteid ning juhul kui Xxxxxx ei ole lepinguga kokku leppinud teisiti, võetakse kompensatsiooni määramisel arvesse EV seadusandlust, spordiõiguslikke põhimõtteid ning teisi objektiivseid asjaolusid. Sellisteks asjaoludeks on kehtiva ja/ või uue lepingu alusel mängijale makstav töötasu ja muud kokkulepitud tasud; kehtiva lepingu järelejäänud aeg kuni viis aastat, eelmise klubi poolt makstud või kantud tasusid ja kulusid (amortiseerituna vastavalt lepingu pikkusele); ning asjaolu, kas lepingu rikkumine leidis aset kaitseperioodil. Kokkuleppe, milline sätestab mängijale väiksema hüvitise xxx xxxx ette kord, on tühine.

19.3 Eelmises punktis toodud põhimõtetel arvestatakse mängijale kompensatsiooni järgmiselt:

a) kui mängija ei sõlminud uut lepingut pärast eelmise klubi poolt lepingu lõpetamist, siis tavaliselt arvestatakse kompensatsiooniks summa, mis on võrdne ennetähtaegselt lõpetatud lepingu jääkväärtusega.

b) kui kompensatsiooni määramise otsuse tegemise ajaks on mängija sõlminud uue klubiga lepingu, siis arvestatakse kompensatsiooni arvutamisel ennetähtaegselt lõpetatud lepingu jääkväärtusest maha uue lepingu väärtus ulatuses mis vastab lõppenud lepingu järelejäänud ajale (nö vähendatud hüvitis). Kui leping lõpetati ennetähtaegselt töötasu võlgnevuse tõttu, on lisaks vähendatud hüvitisele mängijal õigus saada kolme (3) kuu töötasu suurune kompensatsioon (nö lisahüvitis). Xxxxx rikkumise korral võib lisahüvitist suurendada kuni kuue (6) kuu töötasuni. Kogu kompensatsioon ei tohi kunagi olla suurem ennetähtaegselt lõpetatud lepingu jääkväärtusest.

19.4 Kompensatsiooni ei tohi määrata kolmandatele isikutele. Kui elukutseline jalgpallur peab kompensatsiooni maksma, vastutavad selle maksmise eest nii mängija kui ka tema uus klubi. Summa võib määrata Xxxxxxxx või poolte vahel kokku leppida.

19.5 Lisaks kohustusele maksta kompensatsiooni kehtivad kaitseperioodi jooksul Lepingut rikkunud mängijale sportlikud sanktsioonid. Sportlikud sanktsioonid tähendavad neljakuist (4) ametlikes mängudes osalemise keeldu. Xxxxx rikkumise korral kehtib mängukeeld kuus (6) kuud. Sportlikud sanktsioonid jõustuvad kohe kui mängijat on vastavast otsusest teavitatud. Sportlike sanktsioonide rakendamine peatub hooaja viimase ja uue hooaja esimese ametliku mängu vahelisel perioodil, k.a. rahvusliku karikavõistluste ja rahvusvahelise klubide võistluste viimase ja esimese ametliku mängu vahel. Sportlike sanktsioonide peatumist ei rakendata mängija suhtes, kes on kindlakskujunenud rahvuskoondise mängija ning tema rahvuskoondis, mida ta esindab osaleb rahvusvahelisel finaalturniiril, mis toimub hooaja viimase ja esimese ametliku mängu vahel.

19.6 Ühepoolne Lepingu rikkumine või lepingu sportlikul alusel lõpetamine väljaspool kaitseperioodi, ei too endaga xxxxx sportlikke sanktsioone. Sanktsioone aga võidakse rakendada, kui Lepingu ühepoolsest lõpetamisest väljaspool kaitseperioodi ei informeerita teist poolt 15 päeva jooksul pärast hooaja viimast ametlikku mängu (sh karikavõistlused). Kaitseperiood algab uuesti, kui kehtivat Lepingut uuendatakse ning selle kehtivuse aega pikendatakse.

19.7 Lisaks kohustusele maksta kompensatsiooni rakendatakse kaitseperioodi xxxxxx Lepingut rikkunud klubi või klubi, kes põhjustab lepingu rikkumise suhtes sportlikke sanktsioone. Klubi, kes sõlmib Lepingu mängijaga, kes on oma Lepingu endise klubiga mõjuva põhjuseta lõpetanud, loetakse automaatselt Lepingu rikkumise põhjustajaks, kui ei tõestata vastupidist. Sellisel klubil on keelatud siseriiklike kui ka rahvusvaheliste uute mängijate registreerimine kahe (2) järjestikuse registreerimisperioodi jooksul. Klubil on õigus uusi mängijad registreerida alates järgmisest registreerimisperioodist pärast sanktsiooni täielikku kandmist. Sealjuures, ei saa klubi pärast sportlike sanktsioonide kandmise lõppu anda erandkorras üles mängijad väljaspool registreerimisperioodi vastavalt artiklile 9.

19.8 Sanktsioone rakendatakse kõigi FIFA ja EJL-i põhikirjale ja regulatsioonidele alluvate isikute (klubi ametnikud, vahendajad, mängijad jne) suhtes, kes agiteerivad klubi ja elukutselise mängija vahelise lepingu rikkumist.

VII PEATÜKK – MÄNGIJATE ÜLEMINEKUD JA ÜLEMINEKUKOMPENSATSIOONID

Artikkel 20 – Üldsätted

20.1 Mängija üleminekul tema registreerimiseks esitab uus klubi Taotluse (edaspidi Taotlus). Endine Klubi ja mängija või lapsevanem/ hooldaja peavad Taotluse allkirjastama 7 päeva jooksul selle saamisest.

20.2 Mängijate üleminekud toimuvad poolte (klubide ja mängija/lapsevanema või hooldaja vahelisel) kokkuleppel.

20.3 Juhul, kui poolte kokkulepe on sõlmitud eraldi lepinguna, on uus klubi kohustatud selle esitama koos Taotlusega EJL-ile. Kui kokkuleppe läbirääkimistel kasutas mõni pool vahendajat, peab tema nimi olema kokkuleppes märgitud.

20.4 Juhul kui pooled kokkulepet ei saavuta, rakenduvad käesolevas peatükis kehtestatud sätted ning ülemineku registreerimistasud.

20.5 Enne mängija registreerimist uude klubisse peab mängija täitma endise klubi ees poolte vahel sõlmitud lepingu alusel võetud viimase 12 kuu treening-, liikme- vms mängija igakuise treenimise tasu maksmise kohustused ja tagastama või hüvitama talle klubi poolt tasuta kasutamiseks antud varustuse. Kohustuste täitmise aluseks on klubi poolt

esitatud dokumentaalselt tõendatud nõue mängijale, mille mängija peab täitma seitsme

(7) päeva jooksul.

20.6 Juhul kui mängijal on endise klubi ees täitmata kohustusi, märgib endine klubi selle Taotlusel ning kohustub esitama asjakohased tõendid EJL-ile seitsme (7) päeva jooksul arvates Taotluse saamisest. Juhul kui klubi dokumente tähtajaks ei esita, registreeritakse mängija uude klubisse ajutiselt ning endisel klubil jääb õigus esitada tõendid 30 päeva jooksul arvates registreerimisest. Kui endine klubi dokumente 30 päeva jooksul ei esita, muutub ajutine registreerimine alaliseks.

20.7 Kui klubide ja/või mängija vahelisel kokkuleppel või tulenevalt käesolevast korrast on endisel klubil õigus mängija ülemineku eest saada ülemineku registreerimistasu, on uus klubi kohustatud selle endisele klubile tasuma hiljemalt 30 päeva jooksul alates kohustuse tekkimisest (st näiteks mängija ülemineku taotluse allkirjastamisest, mängijaga lepingu sõlmimisest, tema registreerimisest, ülesandmisest või osalemisest). Vajadusel peab uus klubi kontakteeruma endise klubiga arve saamiseks.

20.8 Mängija registreerimine klubisse ja ülesandmine osalemiseks meistrivõistlustel ei ole seotud ülemineku registreerimistasu maksmisega.

Artikkel 21 – Harrastusjalgpallurite, sh noormängijate üleminekud ja ülemineku

registreerimistasud

21.1 Artikkel reguleerib harrastusjalgpallurite, sh noormängijate üleminekuid uude klubisse ja ülemineku registreerimistasusid. Artikkel ei reguleeri saali- ja rannajalgpalli harrastusjalgpallurite üleminekuid ja registreerimistasusid.

21.2 Harrastusjalgpallur võib vahetada klubi omal soovil kooskõlas artikliga 20, täites punktis

20.6 toodud kohustused endise klubi ees.

21.3 Harrastusjalgpalluri ülemineku korral ülemineku registreerimistasu ei rakendu, v.a punktides 21.4 ja 1.5 toodud juhul.

21.4 Kui vastavalt Korra punktile 20.4 ei ole uue klubi poolt esitatud Taotluse kohaselt klubid mängija üleminekuks kokkulepet saavutanud, registreeritakse taotluse alusel meesharrastusjalgpallur uude klubisse ning endisel klubil on õigus tema eest uuelt klubilt nõuda ülemineku registreerimistasu:

a) 10-aastane ja noorem mängija – 0 eurot;

b) 11–12-aastane mängija – 900 eurot;

c) 13–14-aastane mängija – 1800 eurot;

d) 15–16-aastane mängija – 2700 eurot;

e) 17–18-aastane mängija – 3600 eurot;

f) 19 – aastane mängija – 3600 eurot;

g) 20–21-aastane mängija – 1800 eurot;

h) 22–23-aastane mängija – 0 eurot / 1800 eurot2;

i) 24-aastane ja vanem mängija – 0 eurot.

2 Vaata punkti 21.9.

21.5 Kui vastavalt Korra punktile 20.4 ei ole uue klubi poolt esitatud Taotluse kohaselt klubid mängija üleminekuks kokkulepet saavutanud, registreeritakse taotluse alusel naisharrastusjalgpallur uude klubisse ning endisel klubil on õigus tema eest uuelt klubilt nõuda ülemineku registreerimistasu:

a) 10-aastane ja noorem mängija – 0 eurot;

b) 11–12-aastane mängija – 225 eurot;

c) 13–14-aastane mängija – 450 eurot;

d) 15–16-aastane mängija – 675 eurot;

e) 17–22-aastane mängija – 900 eurot;

f) 23 - aastane mängija – 600 eurot;

g) 24-aastane ja vanem mängija – 0 eurot.

21.6 Punktides 21.4 ja 21.5 toodud ülemineku registreerimistasu arvestamisel võetakse aluseks mängija xxxxx xxxxx lõpu seisuga, mil mängija osales viimases ametlikus xxxxxx mistahes klubi eest või oma klubi rahvaliiga või aastalõputurniiri xxxxxx.

21.7 Punktides 21.4 a) – e) ja 21.5 a) – d) toodud ülemineku registreerimistasu:

i. rakendub 100% ulatuses kui mängija üleminek uude klubisse toimub 12 kuu jooksul tema viimasest osalemisest EJL ametlikul mängul;

ii. rakendub 2/3 ulatuses kui mängija üleminek uude klubisse toimub 13- 24 kuu jooksul tema viimasest osalemisest EJL ametlikul mängul;

iii. rakendub 1/3 ulatuses kui mängija üleminek uude klubisse toimub 25- 30 kuu jooksul tema viimasest osalemisest EJL ametlikult mängul;

iv. ei rakendata kui mängija üleminek uude klubisse toimub 31. kuul või hiljem mängija viimasest osalemisest EJL ametlikul mängul.

21.8 Punktides 21.4 e) – h) ja 21.5 e) – f) toodud ülemineku registreerimistasu ei rakendu mängija üleminekul, kui ta antakse üles ainult meeste Teise või madalama liiga või naiste Esi- või madalama liiga võistkonda, v.a juhul kui mängija osaleb duubelvõistkonna mängijana meeste Premium või Esiliiga või naiste Meistriliiga võistkonna xxxxxx.

21.9 Punktis 21.4 h) toodud ülemineku registreerimistasu rakendub xxxx juhul, kui endine klubi on vähemalt kuuskümmend (60) päeva enne järgmise üleminekuperioodi algust teinud mängijale elukutselise jalgpalluri lepingu pakkumise vähemalt käesoleva Korra artiklis 11 toodud miinimumtingimustel ja mängija on sellest keeldunud. Lepingu pakkumine ja sellest keeldumine peavad olema fikseeritud taasesitamist võimaldavas vormis.

21.10 Esimese ülemineku korral rakendub ülemineku registreerimistasu juhul, kui mängija on klubis treeninud vähemalt ühe aasta ja klubi on seda EJL-ile dokumentaalselt tõestanud. Iga järgneva ülemineku korral rakendub ülemineku registreerimistasu sõltumata klubis oldud ajast.

21.11 Klubide ja mängija kokkuleppel võib mängija registreerida hooaja lõpuni (Mängija hooajaline registreerimine) teise klubisse osalemiseks noorte või täiskasvanute meistrivõistlustel. Pärast hooaja lõppu liigub mängija registreerimine automaatselt

tagasi. Sellist kokkulepet ei saa sõlmida kuni 11-aastase ja 24-aastase või vanema harrastusjalgpalluri kohta.

21.12 Kui noormängija klubil puudub noorte võistlustel osalev võistkond, kus mängija oma sünniaasta järgi saaks mängida, on klubi kohustatud mängija lubama üheks hooajaks teise klubi noorte võistlustel osalevasse võistkonda. Punktis kirjeldatud juhtudel ülemineku registreerimistasu ei rakendu ning uuel klubil ei teki mitte mingisugust finantsilist kohustust alaliselt mängija registreerimist omava klubi ees.

21.13 Mängija, keda ei anta üles Noorte võistlustele, võib xxxx tema registreerimist omava klubi nõusolekuta minna mängima mistahes noorte rahvaliiga võistkonda. Sellisel juhul ei lähe mängija registreerimine üle uuele klubile ja ülemineku registreerimistasule õigust ei ole.

21.14 Enne kui uus klubi on alustanud läbirääkimisi mängija või tema vanemaga/hooldajaga mängija üleminekuks või enne kui mängija soovib osaleda uue klubi treeningutel, peab uus klubi sellest endist klubi kirjalikult informeerima. Mängija ülemeelitamine ühest klubist teise on keelatud ning selliste asjaolude ilmnemisel rakendatakse Korra artiklis 39 toodud sanktsioone.

Ülemeelitamine on muuhulgas eetika, sportlikkuse ja ausameelsuse printsiipe mittejärgiv tegevus, mille otseseks või kaudseks eesmärgiks on suunata mängijat/mängijaid vahetama klubi, võistkonda, treenerit jms. Ülemeelitamisena võidakse käsitleda ka mängijale ja/või temaga seotud isikutele soodustuste pakkumist ja/või tema või nende survestamist üleminekuks vms tehingu tegemiseks.

21.15 Kui Noorte võistlustel osalev mängija kolib jalgpallist sõltumatutel põhjustel teise elukohta või kui klubi vahetab treeningute läbiviimise asukohta ja mängijal ei ole mõistlikult võimalik endise klubi treeningutel osaleda, võib uus klubi taotleda EJL-ilt ülemineku registreerimistasu rakendamata jätmist.

21.16 Kui Noorte võistlustel osaleva mängija klubivahetuse põhjuseks on treeneri või klubi hoolimatu või ebaväärikas käitumine või treeneri distsiplinaarmääruse xxxxx rikkumine, on uuel klubil õigus EJL-ilt taotleda ülemineku registreerimistasu rakendamata jätmist.

21.17 Kui Noorte võistlustel osalev mängija või tema lapsevanem/hooldaja on klubile tasunud klubi liikme- vms maksu või mistahes muu tasuna summa (v.a turniiridel osalemise ja varustuse kulud), mis on suurem xxx xxxxx piirkonna tavapärane tasu, on uuel klubil õigus EJL-ilt taotleda ülemineku registreerimistasu rakendamata jätmist või vähendamist.

21.18 Punktides 21.15 – 21.17 kirjeldatud alustel ei ole ülemineku registreerimistasu rakendamata jätmist või vähendamist võimalik EJL-ilt taotleda mistahes rahvuskoondise mängija või EJL Jalgpalliakadeemia õpilase puhul.

21.19 Punktides 21.4 ja 21.5 toodud ülemineku registreerimistasu maksmise kohustus on klubil, kes sõlmib mängijaga Lepingu, xxxxx meeste Premium või Esiliiga võistkonda või naiste Meistriliiga võistkonda mängija esmakordselt üles antakse või xxxxx meeste Premium või Esiliiga võistkonna või naiste Meistriliiga xxxxxx xx esmakordselt osaleb.

Artikkel 22 – Elukutselise jalgpalluri siseriiklik üleminek ja ülemineku

kompensatsioonid

22.1 Artikkel reguleerib elukutselise jalgpalluri staatuses olevaid või üleminekut tehes elukutselise jalgpalluri staatust omandavaid mängijaid, k.a mängija, xxxxx Xxxxxx on 12 kuu jooksul lõppenud või lõpetatud, üleminekuid.

22.2 Endisel klubil on käesoleva artikli alusel õigus nõuda ülemineku treeningkompensatsiooni, kui Leping mängijaga lõppes tähtaegselt või ennetähtaegselt klubi algatusel mõjuval põhjusel.

22.3 Mängijaga kehtivat Xxxxxxxx omav klubi võib mängija registreerimise õiguse müüa uuele klubile kokkulepitud tingimustel, mis on fikseeritud üleminekulepingus, ja endisel klubil ei ole õigust saada ülemineku registreerimistasu artikli 21 kohaselt.

22.4 Kui Leping on lõppenud või lõpetatud, võib mängija xxxxx xxx harrastusjalgpallurina Teise või madalama liiga võistkonda kooskõlas artikliga 21 ning endisel klubil puudub õigus ülemineku registreerimistasule.

22.5 Esmakordse elukutselise jalgpalluri lepingu sõlmimisel on endisel klubil õigus uuelt klubilt nõuda ülemineku kompensatsiooni:

a) 16–19-aastase mängija eest 3600 eurot;

b) 20–21-aastase mängija eest 1800 eurot;

c) 22–23-aastase mängija eest 0 eurot / 1800 eurot 3;

d) 24-aastase ja vanema mängija eest 0 eurot.

22.6 Punktis 22.5 ja 22.9 toodud ülemineku registreerimistasu arvestamisel võetakse aluseks mängija xxxxx xxxxx lõpu seisuga, mil mängija osales viimases ametlikus xxxxxx mistahes klubi eest või oma klubi rahvaliiga või aastalõputurniiri xxxxxx.

22.7 Punktis 22.5 c) toodud ülemineku registreerimistasu rakendub xxxx juhul, kui endine klubi on vähemalt kuuskümmend (60) päeva enne järgmise üleminekuperioodi algust teinud mängijale elukutselise jalgpalluri lepingu pakkumise vähemalt käesoleva Korra artiklis 11 toodud miinimumtingimustel ja mängija on sellest keeldunud. Lepingu pakkumine ja sellest keeldumine peavad olema fikseeritud taasesitamist võimaldavas vormis (sh. e-post, sms või vestluskeskkond).

22.8 Juhul kui punktis 22.5 toodud endine klubi on omandanud mängija registreerimise xxxx ülemineku registreerimistasuta või mistahes muu kokkulepitud kompensatsioonita, on uus klubi kohustatud ülemineku registreerimistasu tasuma proportsionaalselt klubidele, kuhu mängija oli registreeritud alates aastast, mil mängija sai 12-aastaseks. Ülemineku registreerimistasuna treeningkompensatsioonina väljamaksmisele kuuluvad summad arvutab klubi artiklis 28 kirjeldatud mängijapassi alusel ning on kohustatud treeningkompensatsiooni ülemineku registreerimistasu maksma 30 päeva jooksul arvates mängijaga Lepingu sõlmimisest.

22.9 Elukutselise jalgpalluri eest, xxxxx xxxxxx on lõppenud või lõpetatud xx xxx sõlmib uue klubiga lepingu või ta antakse üles või ta osaleb harrastusjalgpallurina teise klubi meeste Premium või Esiliiga võistkonnas, on endisel klubil õigus nõuda treeningkompensatsiooni uuelt klubilt, kuhu ta registreeriti või üles anti või mille xxxxxx xx osales ülemineku kompensatsiooni. Ülemineku kompensatsioon võrdub mängijale endise klubi poolt uude klubisse registreerimise või uue lepingu sõlmimise või võistkonna xxxxxx osalemise hetkest (sõltuvalt milline toimub varem) viimase 12 kuu jooksul tehtud väljamaksete summaga, mis rakendub järgmiselt:

3 Vaata punkti 22.7

a) 164 – 21aastase mängija puhul 100%-lt;

b) 165 – 23-aastase mängija puhul 100%-xx xxxx juhul, kui endine klubi on vähemalt kuuskümmend (60) päeva enne lepingu tähtaegset lõppemist teinud mängijale kehtiva Lepinguga vähemalt samaväärse, aga minimaalselt punktis 11.6 toodud väärtusega elukutselise jalgpalluri lepingu pakkumise ja mängija on sellest keeldunud. Lepingu pakkumine ja sellest keeldumine peavad olema fikseeritud taasesitamist võimaldavas vormis (sh. e-post, sms või vestluskeskkond). Lepingu pakkumise nõue ei kehti ning klubil on õigus ülemineku kompensatsioonile juhul, kui klubi lõpetas lepingu mängijaga ühepoolselt ennetähtaegselt mõjuval põhjusel.

c) 24-aastase ja vanema mängija puhul ei rakendu.

22.10 Kui klubi jääb Lepingu lõpetamisel mängijale võlgu lepingujärgsed väljamaksed (artiklid 15 ja/ või 16), ei võeta mängija ülemineku kompensatsiooni arvutamisel arvesse klubi võlgnevust mängijale Lepingu lõpetamise hetkel.

22.11 Juhul kui elukutseline jalgpallur, xxxxx ülemineku eest on endisel klubil vastavalt Korra artiklitele 21 ja 22 õigus nõuda üleminekuga seotud kompensatsiooni, registreeritakse xxxx üleminekutasuta teise jalgpalliliitu kuuluvasse klubisse ja ta siirdub 16 nädala jooksul tagasi EJL-i kuuluvasse klubisse, säilib endisel klubil õigus saada tema eest ülemineku kompensatsiooni vastavalt Korrale.

22.12 Kui mängija Lepingu lõppemisest klubiga on möödas enam kui 12 kuud, rakenduvad artiklis 21 toodud sätted.

Artikkel 23 – Elukutselise jalgpalluri laenule andmine

23.1 Elukutselist jalgpallurit võib endise klubi poolt anda ettemääratletud perioodiks laenule teise (uude) klubisse kirjaliku lepingu alusel. Elukutselise jalgpalluri laenule kehtivad tingimused:

23.1.1 klubide peavad sõlmima kirjaliku lepingu, määratledes laenu tingimused (Laenuleping), eelkõige, selle pikkuse ja finantstingimused. Elukutseline jalgpallur võib olla Laenulepingu pool.

23.1.2 Elukutseline jalgpallur ja uus klubi peavad sõlmima lepingu, mis hõlmab kogu laenu perioodi. Lepingus peab olema välja toodud, et tegemist on laenul oleva mängijaga.

23.1.3 Kokkulepitud laenuperioodi jooksul endise klubi ja elukutselise jalgpalluri lepingulised kohustused peatuvad, v.a. kui kirjalikult on kokkulepitud teisiti.

23.1.4 Laenulepingu lühem periood võib olla artiklis 9 toodud kahe registreerimisperioodi vaheline aeg ning pikim üks (1) aasta. Laenulepingu lõpu kuupäev peab langema endise klubi alaliidu registreerimisperioodile. Lepingu säte, mis viitab pikemale laenuperioodile on kehtetu.

23.1.5 Laenulepingut saab pikendada, võttes arvesse sätteid selle lühema ja pikimale kestusele, elukutselise jalgpalluri kirjalikul nõusolekul.

23.1.6 Uuel klubil on keelatud mängijat kolmandasse klubisse edasi laenata või üleminekut lubada.

4 Kehtib kuni 30.06.2024 (k.a), vaata Artikkel 41 - Üleminekumeetmed

5 Jõustub alates 01.07.2024, vaata Artikkel 41 - Üleminekumeetmed

23.2 Juhul kui uue klubi ja elukutselise jalgpalluri vaheline leping on ühepoolselt lõpetatud enne Laenulepinguga kokkulepitud tähtaega:

23.2.1 on elukutselisel jalgpalluril õigus siirduda endisesse klubisse;

23.2.2 peab elukutseline jalgpallur viivitamatult teavitama xxx xxxxxx klubi ennetähtaegset lepingu lõppemisest ning oma kavatsusest naasta või mitte naasta oma endisesse klubisse;

23.2.3 juhul kui elukutseline jalgpallur otsustab naasta endisesse klubisse, peab endine klubi ta viivitamatult integreerima ning eelkõige peab endine klubi elukutselist jalgpallurit tasustama;

23.3 Punkti 23.2 sätted xx xxxxx:

a) artikli 19 kehtivust seoses lepingu lõpetamisega elukutselise ja uue klubi vahel;

b) artikli 19 kehtivust kui endine klubi ei suuda elukutselist jalgpallurit viivitamatult klubisse integreerida; ja

c) endise klubi õigust pöörduda kompensatsiooni saamiseks, mis on seotud elukutselise jalgpalluri klubisse integreerimisega. Minimaalne makstav kompensatsioon on tasu, mida endine klubi peab elukutselise maksma alates tema integreerimisest kuni Laenulepingu esialgse lõppemise kuupäevani.

23.4 Laenude piirangud:

a) klubil võib olla maksimaalselt kuus (6) elukutselist jalgpallurit välja laenatud igal ajaperioodil hooaja jooksul;

b) klubil võib olla maksimaalselt kuus (6) elukutselist jalgpallurit klubisse laenatud igal ajaperioodil hooaja jooksul.

23.5 Elukutselise jalgpalluri laenu piirangut ei rakendata kui:

a) laen toimub enne endise klubi hooaja lõppu, mil mängija saab 21-aastaseks; ja

b) elukutseline on endise klubi KTM.

23.6 Elukutselise jalgpalluri laenule rakenduvad piirangud olenemata mängija vanusest või klubis treenitud mängija staatusest:

a) klubil võib olla maksimaalselt xxxx (3) elukutselist jalgpallurit laenatud välja konkreetsesse klubisse igal ajaperioodil hooaja jooksul;

b) klubil võib olla maksimaalselt xxxx (3) elukutselist jalgpallurit klubisse laenatud igal ajaperioodil hooaja jooksul.

23.7 Mängija saab laenul olla korraga ainult ühes klubis.

23.8 Laenu osapoolte kokkulepped, millega kehtestatakse tingimusi, mis piiravad mängija osalemist mängudes, on kehtetud.

VIII PEATÜKK – SAALI- JA RANNAJALGPALLI MÄNGIJATE STAATUS, REGISTREERIMINE KLUBISSE JA ÜLEMINEKUD

Artikkel 24 – Üldsätted

24.1 Mängija saab xxxx xxxxx ajal registreeritud ühes saali-, ühes ranna- xx xxxx tavajalgpalli klubis ning neid registreerimis käsitletakse eraldi.

24.2 Saali- ja rannajalgpalli mängijate staatusele ja üleminekutele kehtivad Korra sätted, v.a käesolevas peatükis toodud erisused.

Artikkel 25 – Saali- ja rannajalgpalli mängijate staatus

25.1 Saali- ja rannajalgpalli mängija, kes omab Lepingut tavajalgpalli klubiga, tohib sõlmida teise Lepingu saali- või rannajalgpalli klubiga xxxx tavajalgpalli klubi kirjalikul nõusolekul ja vastupidi.

25.2 Elukutseline on jalgpallur, xxxxx EJL-is registreeritud leping vastab Korra artiklis 11 toodud tingimustele, kõigi teiste mängijate staatus on harrastusjalgpallur.

Artikkel 26 – Saali- ja rannajalgpalli mängijate registreerimine klubisse

26.1 Eesti jalgpalli meistrivõistlustel viimase 12 kuu jooksul Esiliigas osalenud 196- aastase või noorema mängija registreerimisel saalijalgpalli klubisse ning 207-aastase või noorema mängija registreerimisel rannajalgpalli klubisse, tuleb EJL-ile esitada tavajalgpalli klubi kirjalik luba, kuhu mängija on registreeritud. Kui mängija tavajalgpalliklubi keeldub eelnimetatud loa andmisest, peab see olema põhjendatud. Loast keeldumise põhjendust hindab EJL ja teeb lõpliku otsuse mängija ülesandmise kohta saalijalgpalli meistrivõistlustele.

26.2 EJL registreerib klubi taotlusel saali- ja rannajalgpalli mängijaid vastavalt Korrale.

26.3 Saali- ja rannajalgpalli mängija tohib olla registreeritud korraga xxxx xxxx saalijalgpalli ja/või ühte rannajalgpalli klubisse. Xxxxx xxxx võib mängija lisaks olla registreeritud ühte tavajalgpalli klubisse, kusjuures need klubid ei pea kuuluma samasse jalgpalliliitu.

26.4 Vastavalt Korra punktile 6.8 võib mängija olla registreeritud hooaja jooksul kolmes klubis, kuid osaleda ametlikel mängudel xxxx kahe eest. Sama põhimõte kehtib ka xxxxx- xx saalijalgpallis.

Artikkel 27 – Saali- ja rannajalgpalli mängijate üleminekud

27.1 Saali- ja rannajalgpallurite üleminekud toimuvad kooskõlas artikliga 20 (v.a. punktid 20.4 ja 20.78), ülemineku registreerimistasud ja/või kompensatsioonid saali- ja rannaharrastusjalgpallurite üleminekul puuduvad. Elukutseliste saali- ja rannajalgpallurite üleminekud toimuvad kooskõlas artikliga 22.

IX PEATÜKK – MÄNGIJATE RAHVUSVAHELISED ÜLEMINEKUD

Artikkel 28 – Mängijapass

28.1 Õigustele, mis on seotud FIFA treeninghüvitistega ning mis ei ole reguleeritud FIFA Arvelduskoja korraga, kehtivad mängijapassiga seotud kohustused muutmata xxxxx, s.t. mängijat registreeriv jalgpalliliit on kohustatud koostama klubile, kuhu mängija on registreeritud mängijapassi, mis sisaldab asjakohaseid andmeid. Mängijapassis märgitakse klubi(d), kus mängija on olnud registreeritud alates kalendriaastast, mil ta sai 12-aastaseks.

6 Mängija vanus 31.detsembri seisuga

7 Mängija vanus 31.detsembri seisuga

28.2 Õigustele, mis on seotud FIFA treeninghüvitistega ning mida reguleerib FIFA Arvelduskoja kord, luuakse elektrooniline mängijapass ning seda kasutatakse allpool kirjeldatud viisil.

28.3 Elektrooniline mängijapass on elektrooniline dokument, mis sisaldab kokku koondatuna teavet mängija registreerimise kohta tema karjääri jooksul, hõlmates teavet alaliidu, staatuse (harrastaja, elukutseline), registreerimise tüübi (alaline või laen) ja klubi(de) (koos treeningkategooriaga) kohta, kus mängija on olnud registreeritud alates kalendriaastast, mil ta sai 12-aastaseks. Elektrooniline mängijapass tekitatakse FIFA Arvelduskoja korras määratletud asjaoludel.

28.4 Elektroonilise mängijapassi loomiseks peab jalgpalliliit tagama, et usaldusväärne, täpne ja täielik teave mängija registreerimise kohta on elektrooniliselt FIFA-le saadaval läbi FIFA Connect liidese, millal iganes FIFA sellise päringu liidese kaudu teeb.

Artikkel 29 – Distsiplinaarsanktsioonide rakendamine

29.4 Uus jalgpalliliit peab jõustama mängijale endise jalgpalliliidu poolt määratud kuni nelja

(4) mängulise või kolme (3) kuulise distsiplinaarsanktsiooni, mis ei ole transferi ajaks (täielikult) kantud, et mängija kannaks määratud sanktsiooni kohalikul tasandil lõpuni. ITC-d väljastades peab endine jalgpalliliit teavitama uut jalgpalliliitu TMS-is igast sellisest (täielikult) kandmata distsiplinaarsanktsioonist.

29.5 Iga distsiplinaarsanktsioon, mis on määratud enamaks kui neljaks (4) mänguks või enamaks kui kolmeks (3) kuuks, tuleb uue jalgpalliliidu poolt jõustada, kui FIFA Distsiplinaarkomisjon on selle distsiplinaarsanktsiooni laiendanud ülemaailmseks. Endine jalgpalliliit peab ITC väljastamisel uut jalgpalliliitu sellisest kehtivast distsiplinaarsanktsioonist teavitama.

Artikkel 30 – Rahvusvahelise ülemineku sertifikaat

30.1 Mängijat, kes on registreeritud ühte jalgpalliliitu võib registreerida uude jalgpalliliitu alles pärast xxxx, xxx uus jalgpalliliit on saanud rahvusvahelise ülemineku sertifikaadi (International Transfer Certificate ehk ITC) eelmiselt alaliidult. ITC tuleb väljastada tasuta, xxxx tingimuste või ajapiiranguta. Kõik vastupidised sätted on kehtetud ja tühised. ITC-d väljastav jalgpalliliit peab esitama koopia FIFA-le. ITC väljastamise protseduurid on reguleeritud FIFA Korra Lisaga 3.

30.2 Jalgpalliliitudel on keelatud küsida ITC-d mängijate osalemiseks sõpruskohtumisteks või testmängudeks.

30.3 Välja arvatud juhtudel, mis on kaetud FIFA Arvelduskoja korraga, peab uus jalgpalliliit kirjalikult teavitama klubi(de) jalgpalliliitu/jalgpalliliite, kes treenisid ja harisid mängijat eluaastatel 12 kuni 23, tema registreerimisest elukutselise jalgpallurina pärast ITC vastu võtmist.

30.4 ITC-d ei xxx xxxx küsida mängija kohta, kes on alla 10-aastane.

Artikkel 31 – Alaealise mängija rahvusvaheline üleminek

31.1 Alaealiste mängijate rahvusvahelisi üleminekuid reguleerib FIFA Korra Artikkel 19.

31.2 Rahvusvahelised üleminekud on lubatud xxxx 18-aastaste ja vanemate mängijate puhul.

31.3 Punktis 31.1 kirjeldatud reeglil on viis erandit:

a) mängija vanemad kolivad uue klubi asukohariiki jalgpallist sõltumatutel asjaoludel;

b) 16-18-aastase mängija üleminek toimub:

i. Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna piires; või

ii. kahe sama riigi jalgpalliliidu vahel.

Sel juhul peab uus klubi täitma järgmised miinimumtingimused:

iii. klubi tagab mängijale adekvaatse jalgpallihariduse ja/või treeningud vastavuses kõrgeimate riiklike standarditega;

iv. klubi peab tagama mängijale akadeemilise ja/või kooli- ja/või kutsehariduse ja/või väljaõppe lisaks jalgpalliharidusele ja/või treeningutele, et anda mängijale karjäärialternatiiv, kui ta peaks professionaalsest jalgpallimängust loobuma;

v. klubi teeb kõik, mis tema võimuses, et tagada mängija heaolu (optimaalsed elamistingimused kasupere või klubi juures, isiklik mentor klubis jne);

vi. klubi esitab mängijat registreerides jalgpalliliidule tõendid, et eespool loetletud kohustused on täidetud;

c) mängija elab kuni 50 km kaugusel riigipiirist ja klubi, mille juures mängija end välisriigis registreerida soovib, asub samast riigipiirist samuti kuni 50 km kaugusel (vahemaa mängija kodu ja klubi vahel ei tohi olla enam kui 100 km). Sellisel juhul peab mängija jätkuvalt elama kodus ja kaks jalgpalliliitu peavad üleminekuks üheselt loa andma;

d) mängijal on vähemalt ajutiselt lubatud viibida saabumisriigis ja/või on pädeva riigiasutuse poolt tunnistatud täiendava kaitse saajaks ning vajab rahvusvahelist kaitset pärast päritoluriigist (või varasemast elukohariigist) põgenemist humanitaarsetel põhjustel, xxxx vanemateta:

h) sest tema elu või vabadus on ohus xx xxxxx põhjuseks on usutunnistus, rass, rahvuslik kuuluvus, poliitilised tõekspidamised; või

i) muudel asjaoludel, kus tema ellujäämine on tõsises ohus.

Kui alaealisel on pagulase staatus või ta on rahvusvahelise kaitse saaja, võib teda registreerida nii jalgpalliklubisse- kui amatöörjalgpalli klubisse. Puuduvad piirangud alaealise järgenvatele siseriiklikele üleminekutele enne tema 18- aastaseks saamist.

Kui alaealine on varjupaigataotleja või on tunnistatud haavatavaks isikuks kooskõlas punktiga 31.2d), võib teda registreerida xxxx amatöörjalgpalli klubisse. Xxxxx xx ole keelatud järjestikkused siseriiklikud üleminekud, kuid teda ei ole lubatud registreerida professionaalsesse klubisse enne 18-aastaseks saamist.

e) mängija on õpilane, kes kolib xxxx vanemateta ajutiselt teise riiki õpilasvahetuse programmi raames. Mängija registreerimine uues klubis kuni tema 18 aastaseks saamisen või kooli lõpuni ei või kesta kauem kui üks (1) aasta. Mängijat tohib registreerida täielikult amatöörklubisse, millel puudub elukutseliste jalgpalluritega võistkond või mis ei ole juriidiliselt, finantsilised ega faktiliselt seotud professionaalse klubiga.

31.4 Ülaltoodud tingimused laienevad ka mängijale, kes pole kunagi olnud ühessegi klubisse registreeritud (nn. esmaregistreerimine) ning kes ei xxx xxxxx riigi kodanik, mille

jalgpalliliidus ta soovib xx xxx ei ole viimased viis (5) aastat järjestikku selles riigis elanud, n.ö. mängija esmakordne registreerimine.

31.5 Iga punktis 31.2 nimetatud 10-aastase ja vanema alaealise mängija üleminekul peab FIFA jalgpallikohtu Mängijate Staatuse Koda andma oma nõusoleku:

a) alaealise mängija rahvusvahelise ülemineku kooskõlas punktiga 31.2;

b) alaealise mängija esmakordse registreerimise kooskõlas punktida 31.3; või

c) mängija esmakordse registreerimise, kui mängija ei xxx xxxxx riigi kodanik, mille jalgpalliliidus ta soovib registreerimist ja on elanud selles riigis vähemalt viimased viis aastat järjestikku

31.6 Punktis 31.4 nimetatud nõusolek tuleb saada enne jalgpalliliidu poolset ITC päringut ja/või esmaregistreerimist.

31.7 Alla 10-aastase alaealise mängija rahvusvahelise ülemineku korral transferi ei nõuta. Klubi taotluse alusel alaealist mängijat registreeriv jalgpalliliit peab kontrollima ning tagama, et mängijaga registreerimine on xxxx igasuguse kahtluseta seotud asjaoludega, mis on toodud punktides 31.3, 31.4 ja 31.5c). Jalgpalliliit peab kontrolli teostama enne igat alla 10-aastase noormängija registreerimist.

31.8 Jalgpalliliit võib FIFA jalgpallikohtu Mängijate Staatuse Kojalt taotleda piiratud erandit (LME).

a) LME, kui see on väljastatud, vabastab jalgpalliliidu punktis 31.4 toodud nõusoleku taotlemise kohustusest konkreetsetel tingimustel ning ainult harrastusjalgpalluritele, keda soovitakse registreerida amatöörklubisse.

b) sellisel juhul, peab jalgpalliliit enne ITC päringut ja/või esmaregistreerimist kontrollima ning tagama, et mängija registreerimine on xxxx igasugusega kahtluseta seotud asjaoludega, mis on toodud punktides 31.3, 31.4 või 31.5 c).

31.9 Pärast alaealise mängija transferi vastuvõtmist või tema esmaregistreerimist kohustub Klubi:

a) tema eest hoolt kandma;

b) võtma tarvitusele mõistlikud meetmed, et kaitsta alaealist ükskõik millise võimaliku ära kasutamise eest;

c) tagama, et alaealisele võimaluse saada akadeemilist kooliharidust (kooskõlas kõrgeimate siseriiklike standarditega), mis võimaldab xxxx jätkata karjääri ka väljaspool jalgpalli.

31.10 Artiklis kirjeldatud küsimustes FIFA Jalgpallikohtu Mängijate Staatuse Koja xxxxx pöördumise protseduurid on sätestatud FIFA Jalgpallikohtu menetluskorras.

Artikkel 32 – Harrastusjalgpalluri rahvusvaheline üleminek

32.1 Harrastusjalgpallurite rahvusvahelisi üleminekuid reguleerib FIFA Kord.

32.2 Harrastusjalgpalluri rahvusvaheline üleminek toimub FIFA TMS kaudu.

32.3 Harrastusjalgpalluri rahvusvaheliseks üleminekuks peab klubi, kes soovib mängijat registreerida, esitama EJL-ile koos mängija isikut tõendava dokumendi koopiaga harrastusjalgpalluri rahvusvahelise ülemineku avalduse ja mängija poolt allkirjastatud kinnituse kas mängija on viimase 30 kuu jooksul osalenud ametlikus xxxxxx xxxx teise

klubi eest. Ülemineku avaldusel peab olema mängija, xxxxx üleminekut taotletakse ja klubi esindaja allkiri.

Artikkel 33 – Elukutselise jalgpalluri rahvusvaheline üleminek

33.1 Elukutselise jalgpalluri rahvusvahelisi üleminekuid reguleerib FIFA Kord.

33.2 Elukutselise jalgpalluri rahvusvaheline üleminek toimub FIFA TMS kaudu.

X PEATÜKK – VAIDLUSTE LAHENDAMINE JA DISTSIPLINAAREESKIRJAD

Artikkel 34 – Üldsätted

34.1 Kõik korrast tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste xxxx. Juhul kui kokkulepet ei saavutata, lahendab vaidlused EJL peadirektor.

34.2 Peadirektori otsuse saab vaidlustada EJL-i apellatsioonikomisjonis EJL-i Apellatsioonikomisjoni reglemendi alusel.

Artikkel 35 – Tähtaja ületanud võlgnevused

35.1 Klubid on kohustatud täitma oma rahalisi kohustusi mängijate ja teiste klubide ees vastavalt elukutseliste jalgpallurite lepingutes ja klubidega sõlmitud üleminekute lepingutes sätestatud tingimustele.

35.2 EJL distsiplinaarorganil on õigus sanktsioneerida klubi, kes on lepingust või Korrast tuleneva võlgnevuse tasumisega viivitanud enam kui 30 päeva.

35.3 Tähtaja ületanud võlgnevuse kohta peab kreeditor (elukutseline jalgpallur või klubi) olema võlgnikku kirjalikult võlgnevuse saabumise tähtajast teavitanud ning olema andnud vähemalt kümnepäevase (10) lisatähtaja kohustuse täitmiseks.

35.4 Artiklis sätestatu xx xxxxx artiklis 19 toodud sanktsioonide rakendamist ühepoolse lepingulise suhte lõpetamise korral.

35.5 Kui tuvastatakse, et klubi on viivitanud tähtaja ületanud maksega enam kui 30 päeva xxxx esmapilgul (prima facie) lepingust tuleneva põhjuseta, võib teda sanktsioneerida kooskõlas punktiga 35.7.

35.6 Käesoleva artikli mõttes on Klubil tähtaja ületanud võlgnevusi, kui kreeditor (mängija või klubi) on klubi kirjalikult võlgnevusest teavitanud ning andnud võlgnikule vähemalt 10- päevase lisatähtaja oma rahaliste kohustuste täitmiseks.

35.7 EJL-i distsiplinaarorganil on oma kohaldamisalas õigus määrata sanktsioone:

i. Hoiatus

ii. Noomitus

iii. Rahatrahv

iv. Keeld registreerida uus mängijaid rahvuslikult või rahvusvaheliselt üheks või kaheks täielikuks järjestikuseks registreerimisperioodiks.

35.8 Punktis 35.7 toodud sanktsioone võidakse rakendada kumulatiivselt.

35.9 Korduvat rikkumist käsitletakse raskendava asjaoluna ning see viib xxxxx sanktsiooni määramiseni.

35.10 Artikli sätted xx xxxxx täiendavate meetmete rakendamist kooskõlas artikliga 19 lepingu ühepoolse lõpetamise korral.

Artikkel 36 – Elukutselise jalgpalluri lepingust tulenevate vaidluste lahendamine

36.1 Korra artiklitest 15 kuni 17 ja 19 tulenevaid vaidlusi lahendab EJL-i peadirektor (edaspidi Peadirektor), kes teeb kindlaks Lepingu lõpetamise aluse ning määrab vajadusel kompensatsiooni ja/või teeb distsiplinaarorganile ettepaneku sanktsioonide rakendamiseks.

36.2 Mängija ja Klubi vahel tööseadusandlusest tekkivad vaidlused lahendatakse vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele.

Artikkel 37 – Mängija üleminekust tulenevate vaidluste lahendamine

37.1 Mängijate üleminekutest tulenevaid klubidevahelisi vaidlusi lahendab Peadirektor.

37.2 Mängija üleminekuga tekkivate kohustuste mittetäitmisel esitatakse asi menetlemiseks Distsiplinaarorganile.

Artikkel 38 – Mängija ülemineku kompensatsioonide lahendamise ad hoc komisjon

38.1 EJL põhikirja punkti 41.2 alusel on EJL-il õigus luua komisjon, xxxxx pädevuses on Korra üleminekute registreerimistasudega seotud otsuse tegemine. Komisjon teeb otsuseid näiteks järgnevatel juhtudel (loetelu ei ole lõplik):

a) kui mängija kolib jalgpallist sõltumatutel põhjustel teise elukohta või kui klubi vahetab treeningute läbiviimise asukohta ja mängijal ei ole võimalik endise klubi treeningutel osaleda;

b) kui mängija klubivahetuse põhjuseks on treeneri või klubi hoolimatu või ebaväärikas käitumine või treeneri xxxxx distsiplinaarmääruse rikkumine;

c) kui Noorte võistlustel osalev mängija või tema lapsevanem/hooldaja on klubile tasunud klubi liikme- vms maksu või mistahes muu tasuna summa (v.a turniiridel osalemise ja varustuse kulud), mis on suurem xxx xxxxx piirkonna tavapärane tasu;

d) muud erijuhtumid.

38.2 Komisjon koosneb viiest (5) liikmest, xxxxx määrab EJL juhatus ad hoc komisjoni reglemendi alusel. Kui komisjoni liige mingil põhjusel ei saa olla erapooletu, on ta kohustatud taotluse läbivaatamiselt taanduma. Kui komisjoni liige xxxx xx tee, võib taotluse esitaja või muu asjast huvitatud isik esitada taandamisavalduse. Selle lahendavad ülejäänud komisjoniliikmed.

38.3 Komisjonile võib kirjaliku taotluse üleminekuga seotud kompensatsiooni rakendamata jätmiseks või osaliseks rakendamiseks esitada mängija, tema lapsevanem/hooldaja või uus klubi.

38.4 Kirjalik taotlus peab olema EJL-i poolt etteantud vormil ja sisaldama:

a) mängija xxxx xx isikukoodi, xxxxx ülemineku suhtes taotlus on esitatud;

b) endise ja uue klubi xxxx xx kontaktandmeid;

c) kinnitust, et taotlusest on informeeritud asjaga seotud teisi pooli;

d) taotluse aluseks olevaid faktiliselt tõestatud asjaolusid;

e) taotluse esindaja allkirja.

38.5 Taotlus esitatakse komisjonile EJL sekretariaadi (Võistluste osakonna) kaudu. Kui taotluse esitamisel esinevad selles puudused, annab EJL tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

38.6 Komisjon vaatab taotluse läbi hiljemalt kolmekümne (30) päeva jooksul selle EJL-i saabumisest ning teeb selle suhtes otsuse.

38.7 Komisjon võtab otsuseid vastu ühehäälselt.

38.8 Komisjoni otsus vormistatakse kirjalikult ning sellele kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija.

38.9 Otsusest teavitatakse kaebuse esitajat xx xxxx puudutatud isikuid kolme (3) tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemisest.

38.10 Komisjoni otsust on õigus edasi kaevata EJL-i apellatsioonikomisjonile Apellatsioonikomisjoni reglemendis sätestatud alustel xx xxxxxx.

Artikkel 39 – Rakendatavad distsiplinaarmeetmed

39.1 Korra rikkumise puhul rakendab EJL distsiplinaarorgan rikkuja suhtes sanktsioone vastavalt EJL distsiplinaarreeglistikule.

39.2 Põhilised rikkumised, mille korral rakendatakse sanktsioone:

a) ülemineku registreerimistasu tähtajaks mittemaksmine;

b) noormängijate ülemeelitamine;

c) mängija endise klubi mitteteavitamine elukutselise mängijaga läbirääkimistesse astumisest uue Lepingu sõlmimiseks;

d) mängija poolt klubi ees kohustuste mittetäitmine;

e) klubi poolt mängija ees kohustuste mittetäitmine;

f) tähtaegadest mittekinnipidamine;

g) valeandmete esitamine;

h) muud rikkumised.

39.3 Klubi ja füüsilise isiku suhtes rakendatakse EJL-i distsiplinaarreeglistikus loetletud sanktsioone.

XI PEATÜKK – LÕPPSÄTTED

Artikkel 40 – Täpsustav asjaolu

40.1 Korra mõistes loetakse klubiks xx xxxxxxx Eesti meistrivõistlustel osalev iseseisev võistkond, kes ei ole välja pandud ühegi juriidilise isiku poolt, v.a juhul kui see on Korras eraldi välja toodud.

Artikkel 41 – Üleminekumeetmed

41.1 Vaidlused jm juhtumid, mis on toodud EJL-ile lahendamiseks enne käesoleva Korra jõustumist, lahendatakse vastavalt eelmis(t)ele korrale/kordadele.

41.2 Reeglina, lahendatakse kõik muud juhtumid vastavalt käesolevas Korras toodule, v.a vaidlused, mis on seotud treeninghüvitistega, mis lahendatakse vastavalt Korrale, mis kehtis lepingu sõlmimise hetkel, mis on vaidluse aluseks.

41.3 Vaatamata punktis 44.3 toodud Korra jõustumisele alates 01.01.2024, kehtib korra punkt 22.9 a) kuni 30.06.2024.a ning punkt 22.9 b) jõustub alates 01.07.2024.a

Artikkel 42 – Ettearvamatud asjaolud ja erandid

42.1 Korras käsitlemata küsimustes, v.a distsiplinaarasjad, on otsuste tegemise pädevus Peadirektoril. Peadirektori otsuseid saab vaidlustada EJL-i apellatsioonikomisjonis EJL- i Apellatsioonikomisjoni reglemendi alusel.

42.2 Erakorraliste asjaolude ja vääramatu jõuga soetud küsimuste lahendamise ning erandite tegemise pädevus Korra rakendusalas on xxxx EJL-i juhatusel.

Artikkel 43 – Lisad

43.1 Kõik lisad moodustavad Korra lahutamatu osa.

Artikkel 44 – Jõustumine

44.1 Kord on kinnitatud EJL-i juhatuse poolt 04.12.2023.a-l. Punkte 11.3, 22.9 ning 41.3 muudeti 29.12.2023.a.

44.2 Kord asendab EJL-i juhatuse poolt 13.08.2021. a kinnitatud EJL-i „Mängijate staatust ja üleminekuid reguleerivat korda“.

44.3 Kord jõustub pärast selle kinnitamist EJL-i juhatuse poolt alates 01.01.2024.a.

Juhtkonna poolt allkirjastanud:

Xxxxx Xxxxxx Xxxx Xxx

President Peasekretär

XXXX 1: Mängija vabastamine rahvuskoondise kogunemisele

Artikkel 1 – Meeste A- rahvuskoondise mängija vabastamise põhimõtted

1.1 Klubi on kohustatud vabastama oma registreeritud mängija tema kodakondsusjärgse rahvuskoondise kogunemisele, kui ta on selle riigi jalgpalliliidu poolt kutsutud. Keelatud on ükskõik milline vastupidine kokkulepe Mängija ja Klubi vahel.

1.2 Punkti 1.1 alusel peab klubi vabastama mängija, kes on kutsutud rahvuskoondise kogunemisele igas rahvusvahelises aknas, mis on toodud rahvusvahelises mängukalendris, FIFA maailmameistrivõistluste, FIFA konföderatsioonide karika, konföderatsioonide A-rahvuskoondiste meistrivõistlusteks ning EJL-i juhatuse eriotsusega kinnitatud mängudeks.

1.3 Klubi ei ole kohustatud vabastama Mängijat mängudeks, mis ei toimu punktis 1.2 nimetatud päevadel.

1.4 FIFA teatab rahvusvahelise mängukalendri neljaks (4) või kaheksaks (8) aastaks. Mängukalendris on välja toodud ka sama perioodi rahvusvahelised aknad. Rahvusvaheline aken on 9-päevane periood, mis algab esmaspäeva hommikul ning lõpeb järgmise nädala teisipäeva õhtul, mis on ette nähtud rahvuskoondise kogunemiseks. Rahvusvahelise akna jooksul tohib iga rahvuskoondis mängida kaks (2) mängu, sõltumata, kas need on rahvusvahelise turniiri kvalifikatsiooni- või maavõistlusmängud. Vastavad mängud võivad toimuda alates kolmapäevast nädalal, kui rahvusvaheline xxxx xxxxxx ning iga mängu vahele peab jääma vähemalt kaks (2) tervet kalendripäeva.

1.5 Rahvuskoondis peab mängima rahvusvahelises aknas olevad kaks (2) mängu sama konföderatsiooni haldusterritooriumil, mille ainuke erand on mandrite vaheline sõelmäng. Kui vähemalt üks kahest mängust on maavõistlusmäng, võivad mängud toimuda erinevate konföderatsioonide haldusterritooriumitel tingimusel, et mängu kohtade vaheline distants ei ole kokku pikem kui viis (5) lennutundi, võttes arvesse lennuliini ametlikku ajakava, ja kaks ajatsooni.

1.6 Klubi ei ole kohustatud vabastama mängijat rahvuskoondise mängudeks väljaspool rahvusvahelist akent või finaalturniire, mis on loetletud käesoleva xxxx punktis 1.2. Klubi ei ole kohustatud vabastama mängijat A- rahvuskoondise finaalturniirile rohkem kui 1 kord aastas, v.a. kui FIFA täitevkomitee otsustab seoses FIFA konföderatsioonide karikavõistlustega teisiti.

1.7 Rahvusvaheliseks aknaks peab mängija vabastama ning ta peab alustama xxx xxxxx rahvuskoondisega liitumiseks mitte hiljem kui esmaspäeva hommikul ning ta peab alustama xxx xxxxx klubi juurde naasmiseks mitte hiljem kui rahvusvahelise akna lõppemisele järgneva kolmapäeva hommikul. Finaalturniiriks tuleb mängija vabastada ning ta peab alustama reisi oma rahvuskoondise juurde mitte hiljem kui esmaspäeval, mis eelneb esmaspäevale, millal xxxxxx finaalturniir algab, ning peab olema vabastatud rahvuskoondise juurest päev pärast A-rahvuskoondise viimast mängu finaalturniiril.

1.8 Klubi ja jalgpalliliit võivad kokku leppida Mängija vabastamise pikemaks perioodiks või teha muid erikokkuleppeid võrreldes punktiga 1.7.

1.9 Rahvuskoondise eest osalev mängija peab pärast rahvuskoondise mängu jätkama oma kohustusi klubis mitte hiljem kui 24 tundi pärast perioodi lõppu, milliseks ta vabastati. Seda aega pikendatakse kuni 48 tunnini, juhul, xxx xxxx toimub Klubist erineva konföderatsiooni halduspiirkonnas. Jalgpalliliit, xxxxx A- rahvuskoondist mängija

XXXX 1: Mängija vabastamine rahvuskoondise kogunemisele

esindab, peab klubi kirjalikult teavitama Mängija väljasõidu ja saabumise graafikust hiljemalt 10 päeva enne vabastamise perioodi. Jalgpalliliit on kohustatud tagama, et Mängijal on pärast mängu võimalik õigeaegselt Klubisse naasta.

1.10 Kui Mängija xx xxxxx vastavalt käesolevale artiklile Klubisse õigeaegselt, on FIFA mängijate staatuse komisjonil talle selgesõnaliselt esitatud nõude alusel õigus otsustada, et Mängija vabastamise perioodi lühendatakse järgmiselt:

- rahvusvaheliseks aknaks: kaks (2) päeva;

- rahvusvahelise võistluse finaalturniiriks: viis (5) päeva.

1.11 Kui jalgpalliliit ei võimalda mängijal korduvalt naasta klubisse õigeaegselt, on FIFA mängijate staatuse komisjonil õigus määrata EJL-ile sanktsioon ning:

a) vähendada mängija vabastamise perioodi;

b) keelata alaliidul kutsuda mängijat/mängijaid A- rahvuskoondisesse järgnevaks A- rahvuskoondise kogunemiseks.

Artikkel 2 – Naiste A- rahvuskoondise mängija vabastamise põhimõtted

2.1 Klubi on kohustatud vabastama oma registreeritud mängija tema kodakondsusjärgse rahvuskoondise kogunemisele, kui ta on selle riigi jalgpalliliidu poolt kutsutud. Keelatud on ükskõik milline vastupidine kokkulepe Mängija ja Klubi vahel.

2.2 Punkti 2.1 alusel peab klubi vabastama mängija, kes on kutsutud rahvuskoondise kogunemisele igaks rahvusvaheliseks aknas, mis on toodud rahvusvahelises mängukalendris, samuti FIFA naiste maailmameistrivõistlusteks, Olümpiamängude naiste jalgpalliturniiriks, konföderatsioonide A-rahvuskoondiste meistrivõistlusteks ning Olümpiamängude naiste jalgpalliturniiri konföderatsioonide kvalifikatsiooniturniiriks, samuti EJL-i juhatuse eriotsusega kinnitatud mängudeks.

2.3 FIFA teatab naiste rahvusvahelise mängukalendri kaheks (2) või neljaks (4) aastaks. Mängukalendris on välja toodud ka sama perioodi rahvusvahelised aknad.

2.4 Naiste rahvuskoondisel on kolme tüüpi rahvusvahelisi aknaid:

a) Esimene tüüp on 9-päevane periood, mis algab esmaspäeva hommikul ning lõpeb järgmise nädala teisipäeva õhtul ning mis on ette nähtud rahvuskoondise kogunemiseks. Sellises rahvusvahelises aknas tohib iga rahvuskoondis mängida kuni kaks (2) mängu, sõltumata, kas need on rahvusvahelise turniiri kvalifikatsiooni- või maavõistlusmängud. Vastavad mängud võivad toimuda alates kolmapäevast nädalal, kui rahvusvaheline xxxx xxxxxx ning iga mängu vahele peab jääma vähemalt kaks (2) tervet kalendripäeva.

b) Teine tüüp on 9-päevane periood, mis algab esmaspäeva hommikul ning lõpeb järgmise nädala teisipäeva õhtul, mis on ette nähtud konföderatsioonide poolt korraldatavateks rahvuskoondiste miniturniirideks. Sellises rahvusvahelises aknas tohib iga rahvuskoondis mängida xxxx xxxx (3) mängu.

c) Kolmas tüüp on 10- päeva periood, mis algab esmaspäeva hommikul ning lõpeb järgmise nädala kolmapäeva õhtul ning mis on ette nähtud maavõistlusturniirideks, mis toimuvad igal aastal veebruaris/ märtsis. Sellises rahvusvahelises aknas tohib iga rahvuskoondis mängida xxxx xxxx (4) mängu.

2.5 Klubi ei ole kohustatud vabastama mängijat rahvuskoondise mängudeks väljaspool rahvusvahelist akent või finaalturniire, mis on loetletud artikli punktis 2.2.

XXXX 1: Mängija vabastamine rahvuskoondise kogunemisele

2.6 Kõiki tüüpi rahvusvaheliste akende korral peab mängija liituma rahvuskoondisega mitte hiljem kui esmaspäeva hommikul ning peab alustama reisi tagasi klubi juurde mitte hiljem kui järgmise kolmapäeva hommikul (esimese xx xxxxx tüübi korral) või järgmise nädala neljapäeva hommikul (kolmanda tüübi korral). Konföderatsioonide kvalifikatsiooniturniiril Olümpiamängude naiste jalgpalliturniiriks, tuleb mängija vabastada rahvuskoondisega liitumiseks mitte hiljem kui esmaspäeva hommikul enne finaalturniiri esimest mängu ning ta peab naasma klubisse järgmisel päeval pärast finaalturniiri viimast mängu. Punktis 2.2 toodud finaalturniiriks tuleb mängija vabastada mitte hiljem kui 14. päeva hommikul enne vastava finaalturniiri avamängu ning ta peab naasma klubisse järgmisel päeval pärast oma rahvuskoondise viimast mängu finaalturniiril.

2.7 Klubi ja jalgpalliliit võivad kokku leppida Mängija vabastamise pikemaks perioodiks või teha muid erikokkuleppeid võrreldes punktiga 2.6.

2.8 Rahvuskoondise eest osalev mängija peab pärast rahvuskoondise mängu jätkama oma kohustusi klubis mitte hiljem kui 24 tundi pärast perioodi lõppu, milliseks nad vabastati. Seda aega pikendatakse kuni 48 tunnini, juhul, xxx xxxx toimub Klubist erineva konföderatsiooni halduspiirkonnas. Jalgpalliliit, xxxxx A- rahvuskoondist mängija esindab, peab klubi kirjalikult teavitama Mängija väljasõidu ja saabumise graafikust hiljemalt 10 päeva enne vabastamise perioodi algust. Jalgpalliliit on kohustatud tagama, et Mängijal on pärast mängu võimalik õigeaegselt Klubisse naasta.

2.9 Kui Mängija xx xxxxx vastavalt käesolevale artiklile Klubisse õigeaegselt, on FIFA mängijate staatuse komisjonil talle selgesõnaliselt esitatud nõude alusel õigus otsustada, et järgmisel korral lühendatakse mängija vabastamise perioodi järgmiselt:

- rahvusvaheliseks aknaks: kaks (2) päeva;

- rahvusvahelise võistluse finaalturniiriks: viis (5) päeva.

2.10 Kui alaliit ei võimalda mängijal korduvalt naasta klubisse, on FIFA mängijate staatuse komisjonil õigus alaliitu sanktsioneerida muuhulgas:

a) rahatrahviga;

b) vabastamise perioodi lühendamisega;

c) keeluga alaliidul kutsuda mängijat/mängijaid A- rahvuskoondisesse järgnevaks A- rahvuskoondise kogunemiseks.

Artikkel 3 – Saalijalgpalli A- rahvuskoondise mängija vabastamise põhimõtted

3.1 Klubi on kohustatud vabastama oma registreeritud mängija tema kodakondsusjärgse rahvuskoondise kogunemisele, kui ta on selle riigi jalgpalliliidu poolt kutsutud. Keelatud on ükskõik milline vastupidine kokkulepe Mängija ja Klubi vahel.

3.2 Punkti 3.1 alusel peab klubi vabastama mängija, kes on kutsutud rahvuskoondise kogunemisele igaks rahvusvaheliseks aknas, mis on toodud saalijalgpalli rahvusvahelises mängukalendris, samuti FIFA saalijalgpalli finaalturniirile ja konföderatsioonide A-rahvuskoondiste meistrivõistlusteks.

3.3 FIFA teatab saalijalgpalli rahvusvahelise mängukalendri viieks (5) aastaks. Mängukalendris on välja toodud ka sama perioodi rahvusvahelised aknad.

3.4 Saalijalgpallis on kahte tüüpi rahvusvahelisi aknaid:

XXXX 1: Mängija vabastamine rahvuskoondise kogunemisele

a) Esimene tüüp on 10-päevane periood, mis algab esmaspäeva hommikul ning lõpeb järgmise nädala kolmapäeva õhtul, mis on ette nähtud rahvuskoondise võistkondade kogunemiseks. Sellises rahvusvahelises aknas tohib iga rahvuskoondis mängida xxxx xxxx (4) mängu, sõltumata, kas need on rahvusvahelise turniiri kvalifikatsiooni- või maavõistlusmängud. Vastavad mängud võivad toimuda mitte xxxxx xxx kahe konföderatsiooni haldusterritooriumil.

b) Teine tüüp on 4-päevane periood, mis algab pühapäeva hommikul ning lõpeb järgmise nädala kolmapäeva õhtul, mis on ette nähtud rahvuskoondiste kogunemiseks. Sellises rahvusvahelises aknas tohib iga rahvuskoondis mängida kuni kaks (2) mängu, sõltumata, kas need on rahvusvahelise turniiri kvalifikatsiooni- või maavõistlusmängud. Teist tüüpi rahvusvahelises aknas võivad kaks mängu toimuda xxxx sama konföderatsiooni haldusterritooriumil.

3.5 Klubi ei ole kohustatud vabastama mängijat rahvuskoondise mängudeks väljaspool rahvusvahelist akent või finaalturniire, mis on loetletud artikli punktis 2.2.

3.6 Mõlemat tüüpi rahvusvaheliste akende korral peab mängija liituma rahvuskoondisega mitte hiljem kui rahvusvahelise akna alguse päeva (s.o. pühapäeval või esmaspäeval) ning peab alustama reisi tagasi klubi juurde mitte hiljem kui neljapäeva hommikul pärast rahvusvahelise akna lõppu. A- rahvuskoondiste konföderatsiooni finaalturniiriks tuleb mängija vabastada ning ta peab alustama xxx xxxxx rahvuskoondisega liitumiseks mitte hiljem kui 12. päeva hommikul enne vastava finaalturniiri avamängu ning ta peab naasma klubisse järgmisel päeval pärast oma rahvuskoondise viimast mängu finaalturniiril. FIFA saalijalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiriks tuleb mängija vabastada ning ta peab alustama xxx xxxxx rahvuskoondisega liitumiseks mitte hiljem kui 14. päeva hommikul enne vastava FIFA saalijalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiri avamängu ning ta peab naasma klubisse järgmisel päeval pärast oma rahvuskoondise viimast mängu finaalturniiril.

3.7 Klubi ja jalgpalliliit võivad kokku leppida Mängija vabastamise pikemaks perioodiks või teha muid erikokkuleppeid võrreldes punktiga 3.6.

3.8 Rahvuskoondise eest osalev mängija peab pärast rahvuskoondise mängu jätkama oma kohustusi klubis mitte hiljem kui 24 tundi pärast perioodi lõppu, milliseks nad vabastati. Seda aega pikendatakse kuni 48 tunnini, juhul, xxx xxxx toimub Klubist erineva konföderatsiooni halduspiirkonnas. Jalgpalliliit, xxxxx A- rahvuskoondist mängija esindab, peab klubi kirjalikult teavitama Mängija väljasõidu ja saabumise graafikust hiljemalt 10 päeva enne vabastamise perioodi algust. Jalgpalliliit on kohustatud tagama, et Mängijal on pärast mängu võimalik õigeaegselt Klubisse naasta.

3.9 Kui Mängija xx xxxxx vastavalt käesolevale artiklile Klubisse õigeaegselt, on FIFA mängijate staatuse komisjonil talle selgesõnaliselt esitatud nõude alusel õigus otsustada, et järgmisel korral lühendatakse mängija vabastamise perioodi järgmiselt:

- rahvusvaheliseks aknaks: kaks (2) päeva;

- rahvusvahelise võistluse finaalturniiriks: viis (5) päeva.

3.10 Kui jalgpalliliit ei võimalda mängijal korduvalt naasta klubisse, on FIFA mängijate staatuse komisjonil õigus jalgpalliliitu sanktsioneerida muuhulgas:

a) rahatrahviga;

b) vabastamise perioodi lühendamisega;

XXXX 1: Mängija vabastamine rahvuskoondise kogunemisele

c) keeluga alaliidul kutsuda mängijat/mängijaid A- rahvuskoondisesse järgnevaks A- rahvuskoondise kogunemiseks.

Artikkel 4 – Kompensatsioon ja mängija kindlustus

4.1 Klubil ei ole õigus nõuda alaliidult rahalist kompensatsiooni Mängija vabastamisel lisas I sätestatud tingimustel rahvuskoondise kogunemiseks.

4.2 Mängija rahvuskoondise kogunemisele saabumise ja Klubisse naasmisega seotud kulud kannab jalgpalliliit.

4.3 Klubi vastutab selle eest, et Mängija on kindlustatud õnnetusjuhtumite ja haiguse vastu kogu vabastamise perioodi jooksul. Kindlustus peab laienema ka vigastustele, mis Mängijal tekivad rahvuskoondise kogunemise ajal.

4.4 Elukutseline tavajalgpalli mängija, kes A- rahvuskoondiseks vabastamise perioodil saab õnnetuses kehavigastuse, mille tulemusena muutub ta ajutiselt töövõimetuks, on klubil, kuhu mängija on registreeritud, õigus saada FIFA-lt hüvitist. Hüvitise saamise tingimused ning kahjukäsitlemise protseduurid on välja toodud FIFA Tehnilises bülletäänis – Klubide kaitse programm.

Artikkel 5 – Mängija rahvuskoondise kogunemisele kutsumine

5.1 Reeglina on Mängija kohustatud vastama oma iga rahvuskoondise kogunemise kutsele jaatavalt.

5.2 Jalgpalliliit, kes soovib mängijat rahvuskoondise kogunemisele kutsuda, peab mängijat sellest kirjalikult teavitama vähemalt 15 päeva enne rahvusvahelise akna esimest päeva, mille kogunemisele mängija kutsuti. Jalgpalliliit, kes soovib mängijat kutsuda rahvuskoondise kogunemisele rahvusvaheliseks finaalturniiriks, peab mängijat kirjalikult teavitama vähemalt 15 päeva enne vabastamise perioodi algust. Samaaegselt mängijaga tuleb rahvuskoondise kogunemisele kutsumisest teavitada klubi, kuhu mängija on registreeritud ning on soovituslik samaaegselt teavitada ka jalgpalliliitu, kuhu mängija klubi on registreeritud. Klubi peab kinnitama mängija vabastamise järgmise kuue (6) päeva jooksul.

5.3 Jalgpalliliit võib pöörduda mängija vabastamiseks FIFA xxxxx xxxx juhul kui on täidetud kaks tingimust:

a) jalgpalliliitu, kuhu mängija on registreeritud on palutud sekkuda, kuid sellega ei ole saavatud tulemust;

b) asi on esitatud FIFA-le vähemalt viis päeva (5) enne mängu, milliseks mängija vabastamist soovitakse.

Artikkel 6 – Vigastatud mängija

6.1 Mängija, kes ei saa osaleda rahvuskoondise kogunemisel haiguse või vigastuse tõttu, peab teda rahvuskoondisesse kutsunud alaliidu ~~EJL~~ nõudel läbima meditsiinilise kontrolli, mille viib läbi alaliidu ~~EJL~~ poolt valitud arst. Mängija soovil peab meditsiiniline kontroll toimuma riigi haldusterritooriumil, kus tema on registreeritud.

Artikkel 7 – Mängimise piirangud klubis kogunemise perioodil

7.1 Mängija, kes on kutsutud oma rahvuskoondise ükskõik millisele kogunemisele, ei tohi osaleda võistlustel Klubi eest, v.a kui klubi ja EJL ei lepi kokku teisiti, selle rahvuskoondise kogunemise perioodil, milliseks ta kutsuti või millisel ta oleks pidanud osalema ning viis (5) päeva pärast selle perioodi lõppu.

XXXX 1: Mängija vabastamine rahvuskoondise kogunemisele

Artikkel 8 – Distsiplinaarmeetmete rakendamine

8.1 Xxxx I tingimuste rikkumise korral rakendab EJL ja/ või FIFA distsiplinaarorgan rikkuja suhtes sanktsioone.

XXXX 2: Elukutselise jalgpalluri tüüpleping

ELUKUTSELISE JALGPALLURI LEPING

Kuupäev
Lepingu sõlmimise koht

Klubi	Nimi: Aadress: Registrikood: Esindaja:
Mängija	Nimi: Isikukood või sünnikuupäev: Kodakondsus(ed):
Mängija seaduslik esindaja	Nimi:
Klubi jalgpalliagent (kui on)	Nimi:	FIFA litsentsi nr:
Mängija jalgpalliagent (kui on)	Nimi:	FIFA litsentsi nr:

1. LEPINGU MÕISTED

EJL	Eesti Jalgpalli Liit.
Elukutseline jalgpallur	(Xxxxxxxx edaspidi Mängija) Mängija, kellel on jalgpalliklubiga elukutselise jalgpalluri leping ning xxxx xxxxx lepingu alusel tasustatakse jalgpallialaseks tegevuseks valmistumise või jalgpallialase tegevuse eest ja kellele tasutakse tema jalgpallialase tegevuse eest enam kui ta sellele tegevusele kulutab.
Elukutselise jalgpalluri vastutus ning leping	Mängija ja jalgpalliklubi vaheline leping, kus on sätestatud poolte õigused, kohustused ja lepingu lõpetamise tingimused.
FIFA	Fédération Internationale de Football Association ehk Rahvusvaheline Jalgpalliföderatsioon.
Laen	Klubidevaheline kokkulepe Mängija tähtajaliseks ülesandmiseks teise klubi võistkonda.
Leping	Klubi ja Xxxxxxx vahel sõlmitud elukutselise jalgpalluri leping. Lepingus reguleerimata suhetele kohaldatakse Eesti Vabariigi tööseadusandlust või kohalikke ning rahvusvahelisi jalgpalliregulatsioone.
Mängija üleminek	Mängija registreerimine ühest klubist teise klubisse. Mängija rahvusvaheline ülemine ehk transfer.
Pooled või Pool	Klubi ja Mängija koos või eraldi.
Klubi	Juriidiline xxxx, xxxxx juhtimisele ja kontrollile füüsiline isik (Mängija) allub ning kellele Klubi jalgpallialase tegevuse eest tasu maksab.
UEFA	Union des Associations Européennes de Football ehk Euroopa jalgpalliliitusid ühendav organisatsioon.
Jalgpalliagent	Füüsiline isik, kellel on FIFA litsents jalgpalliagendi teenuste osutamiseks. Jalgpalliagendi tegevust reguleerib FIFA või EJL-i jalgpalliagentide kord.

1.1 Lepingus otseselt välja toomata mõistete tähendused on määratletud FIFA ja UEFA põhikirjades ja juhendites. Nimetatud regulatsioonid võivad aja jooksul muutuda.

Arvestades Klubi spordispetsiifilisust ja sellest tulenevaid Mängija töö iseärasusi; arvestades, et Mängija ja Klubi suhteid reguleerivad xxxxx käesoleva Lepingu teiste Mängijale siduvate Klubi dokumentide ning Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide ka FIFA, UEFA ja EJL põhikirjad, juhendid, korrad, direktiivid ning muud Lepingu pooltele õiguslikku tähendust omavad dokumendid niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega; sõlmisid Pooled Lepingu alljärgnevatel tingimustel:

2. LEPINGU TÄHTAEG

2.1 Mängija asub tööle: (täpne kuupäev).

XXXX 2: Elukutselise jalgpalluri tüüpleping

2.2 Leping on sõlmitud määratud tähtajaks ning lõpeb: (täpne kuupäev). Töölepingu sõlmimine määratud tähtajaks tuleneb FIFA mängijate staatust ja üleminekuid reguleerivast korrast.

2.3 Nii Mängijal kui Klubil on võrdväärne õigus asuda Lepingu pikendamise läbirääkimistesse, teatades sellest kirjalikult teisele osapoolele ette vähemalt üks (1) kuu enne Lepingu lõppemise tähtaja saabumist.

3. TÖÖ SISU

3.1 Mängija asub tööle elukutselise jalgpallurina vastavalt Xxxxxxxx sätestatud tingimustele.

3.2 Mängija peamiseks tööülesandeks on Klubi poolt ette nähtud treeningprotsessis osalemine ja Klubi eest mängudest osa võtmine.

3.3 Tööülesannete täitmise kohaks on (koht).

3.4 Tööülesandeid annab ning nende täitmist kontrollib (pea)treener.

3.5 Mängija laenule andmine toimub mõlema Xxxxx nõusolekul kirjaliku kokkuleppe alusel vastavalt kohaldatavale jalgpalliregulatsioonile.

4. TÖÖAEG

4.1 Mängija asub tööle täistööajaga. Tööaja kestus summeeritud tööaja arvestuse alusel on nelikümmend (40) tundi nädalas graafiku alusel kolmekuulise arvestusperioodi jooksul.

4.2 Tööaja algus xx xxxx ning tööaja arvestamise alused on sätestatud Klubi kehtestatud töökorralduse reeglites.

5. TÖÖTASU, KINDLUSTUS JA MUUD TASUD

5.1 Mängija igakuine bruto töötasu on number sõnaga (number) Eesti Vabariigis kehtivat töötasu alammäär(a) /VÕI

summa sõnadega eurot (number €)/.

5.2 Mängija igakuine sportlasetoetus, mida tasutakse Spordiseaduse alusel ja sätestatud korras on summa sõnadega eurot (number €) neto. Pooled kinnitavad, et on jõudnud kindluseni, et Klubil on õigus tasuda Mängijale sportlasetoetust ning et mängija ei ole sõlminud enne Lepingu xxxx kehtima hakkamist ja xx xxxxx Lepingu kehtivuse ajal ühegi teise klubi või organisatsiooniga (v.a. EJL) lepingut vm kokkulepet sportlasestipendiumi või sportlasetoetuse saamiseks käesoleva lepingu kehtivuse perioodiks.

5.3 Töötasu makstakse üks (1) kord kuus töötatud kuule järgneva kuu xx. kuupäeval Mängija poolt Klubile teatavaks tehtud arveldusarvele. Sportlasetoetust makstakse üks (1) kord kuus jooksva kuu eest kuu x. kuupäeval Mängija poolt Klubile teatavaks tehtud arveldusarvele.

5.4 Klubi võib Mängijale maksta preemiat näiteks olenevalt mängu tulemusest mängudel osalemise eest ning jalgpalluri töötamise kvaliteedist, rahvusvahelistes mängudes osalemise eest, klubi tuludes toimuvate suurte muutuste korral (nt edasipääs) jms. Preemia maksmise üle otsustab klubi juhtkond.

5.5 Klubi ja Mängija lepivad kokku mitterahaliste hüvede hüvitamises järgmiselt:

5.1.1 auto kasutamine;

5.1.2 majutuse kompenseerimine;

5.1.3 Muu, kui on;

5.6 5.4 punktis nimetatud mitterahaliste hüvede eest tasub Klubi seaduses sätestatud maksud.

5.7 Klubi tagab Mängijale Lepingujärgse töötasu maksmise vigastuse perioodi jooksul.

5.8 Klubi kindlustab Mängija õnnetusjuhtumite vastu kogu lepingu perioodiks, kindlustuspreemia saajaks on Klubi.

5.9 Klubi peab seaduse kohaselt Lepingu punktis 5.1 kokku lepitud töötasult kinni ning maksab Mängija eest seadusjärgsed maksud ning maksed. Lisaks tasub Klubi brutosummalt sotsiaalmaksu vastavalt seadusele. Klubi poolt kinnipeetavate ning Mängija eest makstavate maksude ja maksete suurus ning liik võivad muutuda vastavasisulise seaduse muutumisel.

6 PUHKUS

6.1 Mängija põhipuhkuse kestus on kakskümmend kaheksa (28) kalendripäeva aastas.

6.2 Mängija puhkus toimub jalgpallihooaja välisel ajal, sealjuures vähemalt neliteist (14) kalendripäeva puhkust peab Mängija kasutama järjest.

6.3 Puhkusegraafiku koostamine ja kooskõlastamine Mängijaga toimub vastavalt kehtivale seadusandlusele.

7 KLUBI KOHUSTUSED

7 Klubi kohustub:

7.1.1 maksma Mängijale töötasusid xx xxxx tasusid kooskõlas Lepingu 5. punktiga, sh rahvusvõistkonna esindamise perioodil;

7.1.2 kindlustama Mängija õnnetusjuhtumite vastu kooskõlas Lepingu 5. punktiga;

7.1.3 pidama arvestust Mängija vigastuste kohta (sh rahvusvõistkonnas saadud vigastuste kohta) ning töötlema andmeid konfidentsiaalsetena. Klubi määrab vastutava isiku Mängija vigastuste arvestuse pidamiseks;

7.1.4 kandma Klubi arsti poolt vajalikuks peetavate ravimite, ravi- ning taastumisprotseduuride dokumenteeritud kulud;

7.1.5 tagama Mängijale treeninguteks ja mängudeks vajaliku vormiriietuse ja varustuse;

7.1.6 järgima inimõiguste kaitse sätteid (sh arvestab Mängija õigust end vabalt väljendada) ning vältima Mängija diskrimineerimist.

7.1.7 tagama noormängijaga sõlmitud Lepingu korral viimase õigust jätkata jalgpalliga mitteseotud haridust.

7.1.8 mõlemapoolsel kokkuleppel võimaldama Mängijal valmistuda jalgpallialasele tegevusele järgnevaks karjääriks elukutse omandamise näol;

7.1.9 astuma võimaluse korral läbirääkimistesse ja tegema kõik temast oleneva, et aidata xxxxx Mängija üleminekule teise jalgpalliklubisse, kui see edendab viimase karjääri jalgpallurina ning on kooskõlas Klubi huvidega;

7.1.10 kehtestama kirjalikult klubisisese eeskirja (mis sisaldab vähemalt töökorralduse reegleid, töötervishoiu- ja tööohutuse reegleid, distsiplinaareeskirju koos sanktsioonidega jms) ning neid Mängijale enne Lepingu allkirjastamist arusaadavalt tutvustama. Eeskirjadega peavad olema reguleeritud tingimused Mängija kohustusliku xxxx- xx õnnetusjuhtumikindlustuse ning regulaarse tervisekontrolli läbiviimiseks kvalifitseeritud personali poolt.

XXXX 2: Elukutselise jalgpalluri tüüpleping

Töötervishoiu- ja tööohutuseeskirjad peavad kirjeldama ka riskide hindamist, ennetavaid meetmeid, samuti informatsiooni ja konsultatsiooni andmist, Mängija treeningutel osalemist, dopingu kasutamise ennetamist, jms.

7.1.11 järgima EJL, FIFA ja UEFA põhikirju, juhendeid, direktiive ning nende alusel ja nendega kooskõlas vastu võetud otsuseid. Klubi on teadlik, et jalgpalli reguleerivad dokumendid võivad muutuda.

8 MÄNGIJA KOHUSTUSED

8.1 Mängija kohustub:

8.1.1 osa võtma kõigist graafikujärgsetest ja/või treeneri või Klubi poolt määratud mängudest, treeningutest, treeninglaagritest ja koosolekutest, sh täitma kõiki treeneri juhiseid ning andma xxxxxx osalemise korral endast parima;

8.1.2 kandma Klubi poolt määratud ajal Mängijale antud treening- või võistlusvarustust;

8.1.3 järgima tervislikke eluviise ning hoidma ennast füüsilises tippvormis;

8.1.4 mitte viibima avalikus kohas alkoholi-, narko- või toksilises joobes;

8.1.5 järgima Klubi ametiisikute poolt antud juhiseid;

8.1.6 osa võtma Klubi poolt määratud jalgpalli edendavatest üritustest (nii spordi-, sotsiaal- kui ka reklaamüritused, kohtumised);

8.1.7 järgima Klubi poolt kinnitatud ning Mängijale allkirja vastu tutvustatud töökorralduslikke dokumente, sh ning mitte ainult distsiplinaareeskirju ning sallivuse deklaratsiooni;

8.1.8 käituma sportlaslikult mängude ja treeningutega seotud inimestega, tundma ja järgima Mängureegleid, järgima ning aktsepteerima mänguga seotud ametiisikute otsuseid;

8.1.9 mitte osalema teistes jalgpalliga seotud ja/või teistes võimalikes ohtlikes tegevustes, mida klubi ei ole eelnevalt heaks kiitnud ning mis ei ole Klubi poolt kindlustusega kaetud;

8.1.10 osa võtma kõigist Klubi poolt määratud korralistest arstlikest läbivaatustest ja taastumisprotseduuridest, sh järgima määratud ravi;

8.1.11 informeerima Klubi viivitamatult õnnetusjuhtumist või haigusest xx xxxxx saama xxxx xxxx, kui sellest on teavitatud klubi arsti (v.a hädaolukorras), ning esitama töövõimetuse korral arstitõendi;

8.1.12 klubi arsti arvamusega mittenõustumisel on Mängijal õigus küsida teise sõltumatu meditsiinieksperdi arvamust. Juhul kui klubi arsti ning meditsiinieksperdi arvamused erinevad, nõustuvad Klubi ja Mängija kolmanda sõltumatu meditsiinieksperdi arvamusega, xxxxx otsus jääb Pooltele siduvaks;

8.1.13 hoidma Klubile kuuluvat vara heas xxxxxx xx kasutama seda heaperemehelikult ning tagastama Klubile kuuluva vara lepingu lõppemisel;

8.1.14 hoidma Klubi mainet kokkupuutel ajakirjanike ja jalgpallihuvilistega ning mitte tegema Klubi huve kahjustavaid avaldusi;

8.1.15 omal initsiatiivil ja viivitamatult informeerima treenerit või klubi ametiisikut kõigist temale teatavaks saanud asjaoludest, mis kahjustavad või võivad oluliselt kahjustada Klubi huve või mainet ning teatama koheselt treenerile või klubi ametiisikule kõigist võimalikest asjaoludest, mis võivad mõjutada Mängija valdusse antud xxxxxx säilimist ja seisukorda;

8.1.16 mitte astuma läbirääkimistesse teise jalgpalliklubisse üleminekuks Klubi teavitamata, välja arvatud juhul, kui Klubi ja Mängija vahel sõlmitud Leping lõppeb kuue kuu jooksul;

8.1.17 mitte osalema Klubi kirjaliku nõusolekuta ühelgi moel (mängijana, konsultandina, treenerina, omanikuna) teises jalgpalliklubis;

8.1.18 mitte osalema FIFA ja/või UEFA poolt keelatud jalgpalliorganisatsioonides;

8.1.19 järgima EJL, FIFA ja UEFA põhikirju, juhendeid, direktiive ning nende alusel ja nendega kooskõlas vastu võetud otsuseid. Mängija on teadlik, et jalgpalli reguleerivad dokumendid võivad muutuda.

9 DOPING

9.1 Mängija ja Klubi täidavad kehtivaid dopinguvastaseid eeskirju.

9.2 Dopinguks nimetatakse keelatud ainete ja meetodite nimekirjas olevate ainete tarvitamist ja meetodite kasutamist vastavalt EJL Distsiplinaarmäärusele. Xxxxxx on teadlikud, et dopingu kasutamine on keelatud.

9.3 Klubil on õigus dopingu kasutamises süüdimõistetud mängijaga Leping lõpetada lähtudes põhimõttest igat juhtumit eraldi vaadelda.

10 XXXXXX- XX KOKKULEPPEMÄNGUD

10.1 Mängija ja Klubi täidavad kõiki EJL-i ja teiste rahvusvaheliste jalgpalliorganisatsioonide dokumente seoses xxxxxx- xx kokkuleppemängudega.

10.2 Pooled lepivad kokku mitte osalema isikliku või kolmandate isikute kasu eesmärgil otseselt või kaudselt panustamises või sellega sarnases tegevuses ennustusmängudes mängu tulemuse või käigu xxxxx EJL-i või tema poolt korraldavatel võistlustel, milles osaleb tema või tema lähedase isiku võistkond. Kasu saamise all mõistetakse nii finantsilist kui igasugust muud kasu.

10.3 Pooled lepivad kokku otseselt või kaudselt mitte mõjutama või üritada mõjutada ükskõik millise otsese või kaudse tegevusega mängukäiku ja/või eelnevalt fikseerida mängu või võistluse tulemust (kokkuleppeline mängutagajärg) olenemata sellest, kas isiku eesmärgiks on saada sellest isiklikku kasu (varalist või mittevaralist); luua kasu saamise võimalus kolmandale isikule või on vastavaks käitumiseks mistahes muu põhjus. Kasu saamise all mõistetakse nii finantsilist kui igasugust muud kasu sh mittevaralist kasu;

10.4 Mängija kinnitab, et teavitab Klubi, EJL-i ja/või politseid vabatahtlikult ja viivitamatult temale tehtud ettepanekust mõjutada mängu või võistluse käiku ja/või tulemust (kes, kus, millal ja millise ettepanekuga mängijale lähenes jms), sh on teadlik, et teavitamata jätmisel võrdsustatakse mängija otsese või kaudse osalisena.

11 REKLAAMI- JA ESINDUSÕIGUSED

11.1 Mängija kohustub osa võtma Klubi poolt määratud turunduslikest üritustest, mille eesmärk on tutvustada ja reklaamida jalgpalliklubi;

XXXX 2: Elukutselise jalgpalluri tüüpleping

11.2 Mängija kohustub kandma reklaamüritustel Klubi poolt määratud vormiriietust;

11.3 Punktis 11.1 nimetatud üritusel on Mängija kohustatud näitama sihtgrupile oma kuulumist Klubisse ning tegema kõik endast oleneva Klubi maine tõstmiseks.

11.4 Tasu Mängija osalemise eest Lepingu punktis 11.1 nimetatud üritusel sisaldub Lepingu punktis 5.1 fikseeritud tasus, kui Xxxxxx ei lepi kokku teisiti.

11.5 Mängija annab Klubile õiguse tasuta mitteärilisel eesmärgil jalgpalli arendamiseks ja Klubi poolt kindlaks määratud muudel mõistlikel eesmärkidel kasutada ja volitada kolmandaid isikuid kasutama Mängija fotosid ja Mängija kohta koostatud audiovisuaalseid ja visuaalseid materjale (xxxxx arvatud Mängija nime, asjasse puutuv statistika, andmed ja kujutised) koos klubi nime, embleemi ja mängijasärgiga (sh särgisponsorite ja varustuse tootjate reklaamiga).

11.6 Mängijal on keelatud sõlmida individuaalne reklaamileping või osaleda mängijana reklaamüritusel Klubi vahenduse või kirjaliku loata.

12 DISTSIPLINAAREESKIRJAD

12.1 Klubi loob klubisisesed distsiplinaareeskirjad, kus kirjeldatakse mängijate käitumisreeglid, protseduurid ning mis sisaldavad sanktsioone rikkumiste korral. Klubi on kohustatud klubisiseseid distsiplinaareeskirju Mängijale arusaadavalt allkirja vastu tutvustama.

12.2 Juhul, kui Mängija rikub ükskõik millist Lepingust tulenevat kohustust, võib Klubi vastavalt kehtestatud distsiplinaareeskirjadele määrata sanktsiooni või valiku sanktsioonidest arvestades rikkumise raskusastet.

12.3 Mängijal on õigus rikkumine vaidlustada vastavalt seadusandlusele.

13 VARALINE VASTUTUS

13.1 Mängija kannab täielikku varalist vastutust Klubi poolt tema kasutusse antud esemete ja/või vara osas, mille kohta sõlmivad Pooled eraldi kokkuleppe vastavalt tööseadusandluses toodud alustel.

13.2 Kõik Mängijale antud xxxxx kuuluvad Klubile tagastamisele Lepingu lõpetamise päeval kui Xxxxxx ei ole kokku leppinud teisiti.

13.3 Mängija kasutusse antud vara mittetagastamisel kuuluvad need Mängija poolt hüvitamisele antud xxxxx jääkväärtusega kuni XXX (nt 2000) eurot, kuid mitte vähem kui XXX (nt 200) eurot.

14 LEPINGU LÕPPEMINE, PEATUMINE JA LÕPETAMINE

14.1 Leping lõpeb tähtaja möödudes.

14.2 Nii Mängijal kui Klubil on võrdväärne õigus asuda lepingu ennetähtaegse lõpetamise läbirääkimistesse. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada xxxx mõjuval põhjusel.

14.3 Leping lõpetatakse Poolte vahel ennetähtaegselt Eesti Vabariigi töölepingu seaduses sätestatud alustel.

14.4 Klubil on õigus Mängijast tuleneval põhjusel erakorraliselt Leping üles öelda, kui Mängija rikub Lepingu punktides: 8.1.13, 8.1.14, 8.1.16, 9 ja 10 ning 11.6 fikseeritud kohustusi või vastavalt Eesti Vabariigi töölepingu seaduse §88 või vastavalt EJL mängijate staatust ja üleminekuid reguleeriva korrale.

14.5 Mängijal on õigus Leping erakorraliselt üles öelda Klubist tuleneval põhjusel vastavalt Eesti Vabariigi töölepingu seaduse §91 või vastavalt EJL mängijate staatust ja üleminekuid reguleeriva korrale.

14.6 Mängija pikaaegse vigastuse, haiguse või püsiva töövõimetuse korral, mis arsti hinnangul ei võimalda mängijal jätkata elukutselise jalgpallurina, võib Klubi lõpetada töölepingu, teatades sellest Mängijale vähemalt 2 (kaks) kuud ette. Juhul kui Mängija ei nõustu arsti hinnanguga, lähtutakse punktis 8.1.12 kirjeldatud protseduurist.

15 VAIDLUSTE LAHENDAMISE KORD

15.1 Mängija ja Klubi vahelised vaidlused lahendatakse läbirääkimiste xxxx. Juhul kui kokkulepet ei saavutata, lähtutakse vaidluste lahendamisel käesoleva Lepingu punktidest 15.2-15.4.

15.2 Mängija ja Klubi kohustuvad järgima kõikides Lepingust ja/või Lepingu lisadest tulenevates jalgpallialastes vaidlustes EJL põhikirjas, mängijate staatust ja üleminekuid reguleerivas korras ning muudes EJL dokumentides ette nähtud kaheastmelist vaidluste lahendamise korda.

15.3 Pooled kohustuvad mitte pöörduma tavakohtusse vaidlustes, millel puudub EJL-i sisene vaidluste lahendamise kord, samuti nende Eesti-siseste jalgpallialaste vaidluste korral, mille lahendamiseks puudub EJL-i pädevus. Nimetatud vaidlused võib lahendamiseks esitada üksnes sõltumatule, erapooletule, Eesti seaduse alusel ja Eestis tegutsevale spordivahekohtule. Vahekohtu otsus on lõplik ja kuulub täitmisele.

15.4 Mängija ja Klubi vahel tööseadusandlusest tekkivad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste xxxx, lähtudes käesolevast Lepingust, Lepingu lisadest, töökorralduslikest dokumentidest, muudest Mängijale laienevatest Klubi dokumentidest. Kui kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlused vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele.

16 JALGPALLIAGENT

16.1 Lepingu sõlmimisel ei kasutanud kumbki Pool jalgpalliagendi teenust VÕI Leping on sõlmitud jalgpalliagendi teenust kasutades, kelle nimi ja FIFA jalgpalliagendi litsentsi number on toodud lepingu päises ning allkiri ja kontaktinfo lepingu allkirjade sektsioonis.

17 LÕPPSÄTTED

17.1 Pooled lepivad kokku, et Lepingule kohalduvad: Eesti Vabariigi tööseadusandlust reguleerivad aktid, FIFA, UEFA ja EJL põhikirjad, direktiivid, juhendid ja muud jalgpalli reguleerivad dokumendid.

17.2 Pooled lepivad kokku, et juhul kui Leping tõlgitakse, on algversiooniks eestikeelne leping.

17.3 Pooled lepivad kokku, et Xxxxxx ning kõik selle lisad on konfidentsiaalsed ega kuulu avalikustamisele kolmandatele isikutele ei tervikuna ega ositi teise xxxxx kirjaliku nõusolekuta, v.a juhul, kui avalikustamist nõuab seadusandlus või jalgpalli reguleerivad dokumendid.

17.4 Lepingu ühe sätte kehtetus ei mõjuta Lepingu teiste sätete kehtivust, õiguspärasust või rakendatavust.

XXXX 2: Elukutselise jalgpalluri tüüpleping

17.5 Klubi ja Mängija jalgpallialaste lepingusätete erineva tõlgendamise puhul vastutab tõlgendamise eest EJL. Tööalaste lepingusätete erineva tõlgenduse puhul peavad pooled lähtuma Lepingu artiklist 15.

17.6 Leping on sõlmitud 3 identses eksemplaris, millest üks jääb Mängijale, teine Klubile xx xxxxxx EJL-le.

17.7 Lepingu lahutamatuks osaks olevate ja mängijale antavate lisade loetelu:

17.7.1 Xxxx 1 (kui on);

17.7.2 Xxxx 2 (kui on);

17.7.3 Xxxx 3 (kui on).

17.8 Leping, Lepingu muudatused, Lepingu täiendused või Lepingu osade tühistamine on kehtivad xxxx siis, kui need on Poolte poolt allkirjastatud.

17.9 Lepingu ning Lepingu lisad registreeritakse Klubi poolt EJL-s hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul Xxxxxxx või Lepingu lisade allkirjastamisest.

17.10 Lepingu allkirjastamisel on Klubi Mängijale arusaadavalt tutvustatud ning Mängijalt dokumentidega tutvumise kohta allkirja võtnud järgmiste töökorralduslike dokumentide kohta:

17.10.1 Klubisisesed eeskirjad;

17.10.2 Sallivuse deklaratsioon;

17.10.3 Muud dokumendid (kui on).

KLUBI:

Esindaja nimi: Klubi nimi: Aadress: Telefon: Faks:

E-post:

Allkiri:

MÄNGIJA:

Nimi:

Aadress:

Telefon:

E-post: Arveldusarve:

Allkiri:

KOLMAS OSAPOOL:

Nimi:

Aadress:

Telefon:

E-post:

Allkiri:

Allkirjastamise kuupäev:

XXXX 3: Treenerite lepingutele kohaldatavad tingimused

Artikkel 1 – Kohaldamisala

1.1 Xxxx XXX sätestab tingimused lepingutele, mis on sõlmitud treenerite ja professionaalsete klubide (Premium, Esiliiga ja Esiliiga B) vahel.

1.2 Xxxx kehtib esindusvõistkonna treeneritele, kes:

a) teenivad oma treeneritööga rohkem kui nad sellele kulutavad; ja

b) omavad professionaalse klubiga töö- või võlaõiguslikku lepingut.

1.3 Xxxx kehtib xxx xxxx- xxx saalijalgpalli treeneritele.

Artikkel 2 – Treeneri leping

2.1 Treeneril peab olema klubiga kirjalik individuaalne leping.

2.2 Leping peab sisaldama lepingu olulisi tingimusi, näiteks: Lepingu eesmärk, poolte õigused ja kohustused, ametinimetus, kokkulepitud tasu, lepingu kestvus ning poolte allkirjad.

2.3 Kui vahendaja on seotud lepingu läbirääkimistesse, peab ta olema lepingus märgitud.

2.4 Lepingu kehtivus ei tohi olla tingimuslik ning sõltuda:

a) elamis- või tööloa saamisest;

b) nõudest omada teatud kindlat treeneri kvalifikatsiooni; või

c) teistest administratiivsetest tingimustest.

2.5 Treeneri värbamisel peab klubi tegutsema heas usus ja nõuetekohase hoolsusega, et treener vastaks tööle võtmiseks vajalikele nõuetele (näiteks omab ette nähtud treeneri kvalifikatsiooni) ning täidab oma kohustusi.

2.6 Lepingu sätted, millega klubi saab lisaaega võlgnevuse tasumiseks ei ole kehtivad.

Artikkel 3 – Lepingu järgimine

3.1 Lepingut tohib lõpetada xxxx xxxxx tähtaegsel lõppemisel või poolte kokkuleppel.

Artikkel 4 – Lepingu lõpetamine mõjuva põhjuseta

4.1 Mõjuval põhjusel on mõlemal poolel õigus leping ühepoolselt lõpetada kompensatsiooni maksmata.

4.2 Igasugune Lepingu xxxxx käitumine eesmärgiga sundida teist poolt lepingut lõpetama või selle tingimusi muutma, annab teisele poolele õiguse lepingu mõjuval põhjusel lõpetamiseks.

Artikkel 5 – Lepingu lõpetamine töötasu võlgnevuse tõttu

5.1 Kui klubi ei tasu sõlmitud lepingu(te) alusel treenerile vähemalt kahe (2) kuu töötasu lepingus toodud tähtajal, on treeneril õigus lõpetada leping ühepoolselt mõjuval põhjusel töötasu võlgnevuse tõttu. Enne lepingu ühepoolset lõpetamist töötasu võlgnevuse tõttu peab treener klubi lepingu lõpetamise alusest ja soovist kirjalikult teavitama ning andma vähemalt 15 päeva kõigi lepinguliste kohustuste täitmiseks.

5.2 Tasude korral, mida lepingu kohaselt ei maksta igakuiselt, arvestatakse xxxxxx kuule xxxxxx väärtus. Hilinemine maksmisega, mis on võrdne vähemalt kahe (2) kuu tasuga, annab treenerile õiguse lepingu lõpetamiseks töötasu võlgnevuse tõttu, tingimusel, et samaselt punktiga 1 on treener klubi kirjalikult teavitanud ning andnud 15 päeva kohustuste täitmiseks.

Artikkel 6 – Mõjuva põhjuseta ühepoolse lepingu lõpetamise tagajärjed

6.1 Lepingut rikkunud pool on alati kohustatud tasuma kompensatsiooni.

6.2 Kui Lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, siis arvestatakse kompensatsiooni järgmiselt: Treenerile makstav kompensatsioon

a) Kui Xxxxxxx ei sõlminud pärast eelmise lepingu lõpetamist uut lepingut, siis tavaliselt arvestatakse kompensatsiooniks summa, mis on võrdne ennetähtaegselt lõpetatud lepingu jääkväärtusega.

b) Kui kompensatsiooni määramise otsuse tegemise ajaks on treener sõlminud uue lepingu, siis arvestatakse kompensatsiooni arvutamisel ennetähtaegselt lõpetatud lepingu jääkväärtusest maha uue lepingu väärtus ulatuses, mis vastab lõppenud lepingu järelejäänud ajale (nö vähendatud hüvitis). Kui leping lõpetati ennetähtaegselt töötasu võlgnevuse tõttu, on lisaks vähendatud hüvitisele treeneril õigus saada kolme

(3) kuu töötasu suurune kompensatsioon (nö lisahüvitis). Xxxxx rikkumise korral võib lisahüvitist suurendada kuni kuue (6) kuu töötasuni. Kogu kompensatsioon ei tohi kunagi olla suurem ennetähtaegselt lõpetatud lepingu jääkväärtusest.

Klubile makstav kompensatsioon

c) Kompensatsiooni arvutatakse klubi poolt kantud kahju või kulude alusel, mis on seotud lepingu ühepoolse lõpetamisega, võttes arvesse ennetähtaegselt lõpetatud treenerilepingu jääkväärtust xx xxxxx hüvitisi ja/või uue treeneri lepingutasu, eelmise klubi poolt kantud tasusid ja kulusid (mis on amortiseeritud lepingu kehtivuse jooksul) ja spordi spetsiifilisuse põhimõtet.

6.3 Õigust saada kompensatsiooni ei saa määrata kolmandale isikule.

6.4 Kõigi FIFA põhikirjale ja regulatsioonidele alluvate isikute (klubi ametnikud, vahendajad, mängijad jne) suhtes, kes mõjutavad treeneri ja klubi vahelise lepingu rikkumist kohaldatakse sanktsioone.

Artikkel 7 – Võlgnevused

7.1 Klubid peab täitma treeneri ees võetud finantskohustusi vastavalt treeneriga sõlmitud lepingule.

7.2 Klubile, kes hilineb lepingulise tasu maksmisega enam kui 30 päeva xxxx lepingulise aluseta, võib kohaldada sanktsiooni vastavalt Xxxx punktile 7.4.

7.3 Artikli mõttes loetakse võlgnevuseks sellist klubi poolt tasumata summat, mille tasumist on treener kirjalikult nõudnud ning andnud klubile vähemalt 10 päeva võlgnevuse tasumiseks.

7.4 Distsiplinaarkomisjon võib klubi sanktsioneerida:

a) hoiatuse;

b) noomituse;

c) rahatrahviga.

7.5 Distsiplinaarorgan võib punktis 7.4 toodud sanktsioone kohaldada kumulatiivselt.

7.6 Korduvat rikkumist peab distsiplinaarorgan arvestama raskendava asjaoluna ning rakendama rangemat sanktsiooni.

7.7 Artikkel 7 kohaldamine xx xxxx treenerilt õigust saada kompensatsiooni Artikkel 6 alusel lepingu ühepoolse lõpetamise korral.

Document Metadata

Table of Contents

SISUKORD

Document Metadata