ELISA EESTI REISIKINDLUSTUSE TINGIMUSED
ELISA EESTI REISIKINDLUSTUSE TINGIMUSED
1. TINGIMUSTES KASUTATAVAD MÕISTED
1.1. Kindlustatud isik – mobiilsideteenuste tarbija, täpsemalt eraklient, xxxxx mobiiltelefoni number on aluseks Eesti Vabariigi kodanikele või alalise elamisloaga isikutele ja nendega kaasasolevatele pereliikmetele pakutavale kindlustusele.
1.2. Perekonnaliikmed – Eesti Vabariigi kodanikud – kindlustatud isiku abikaasa ja nende alaealised lapsed.
1.3. Kontoritöö (vaimne töö) – istuv töö, mida teeb kindlustatud isik seoses vaimsete pingutustega, mille eesmärk on luua materiaalset tulu (xxxxx, litsentsitasu jne) (nt kontoritöö arvutiga), välja arvatud füüsiline töö.
1.4. Kindlustusvõtja – Elisa Eesti AS, registrikood 10069659, aadress Xxxxxxx xxx 000, 00000 Xxxxxxx, Xxxxx.
1.5. Kindlustusandja – Compensa Vienna Insurance Group ADB, registrikood 304080146, aadress Ukmergės St. 280, Vilnius, Leedu.
1.6. Kindlustustunnistus – kindlustusvõtja poolt väljastatav dokument, mis kinnitab kindlustuskaitse kehtivust.
1.7. Kindlustusleping – kindlustusandja ja kindlustusvõtja xxxxx xx vahel sõlmitud leping. Kindlustuslepingu allkirjastamisega võtab kindlustusvõtja endale kohustuse tasuda kindlustusmakseid. Kindlustusjuhtumi korral kohustub kindlustusandja maksma kindlustatud isikule või kindlustuslepingus märgitud kasusaajale vastavalt käesolevaga sätestatud korrale kindlustuslepingus arvutatud väljamakse. Kindlustusleping hõlmab käesolevaid tingimusi, kindlustusvõtja taotlust kindlustuslepingu sõlmimiseks (vajaduse korral), kindlustuspoliisi, kindlustuslepingu nummerdatud lisasid xx xxxx kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahelisi kirjalikke dokumente, mis kajastavad kokkuleppeid täiendavates kindlustustingimustes.
1.8. Suits (nõgi) – aine, mis tekib täielikult lõpuni põlemata tahketest, vedelatest või gaasilistest ainetest, mis vabaneb kindlustuskohas äkitselt, kuid etteplaneerimata põlevast, elektrilisest, kütte- või muust koldest või seadmest. Mõiste hõlmab ka tulest tingitud suitsu tekitatud kahjustusi.
1.9. Ekstreemsport – spordialad, mida seostatakse võrreldes muude spordialadega kõrgema riskiga, mis nõuavad tegutsemist ebatavaliselt riskantsetes olukordades ning eeldavad teatud füüsilisi ja vaimseid oskusi, xxxxx arvatud, kuid mitte ainult:
1.9.1. mägironimine, koopauurimine, mägedes ronimine, mis hõlmab xxxxx- xx jääronimist, sisetingimustes ronimine, kõik parkuuriliigid, kanjonironimine;
1.9.2. süstasõit ja/või palgiparvetus, jõelauasõit (hydrospeed), lohesurf, purjelauasõit ja surfamine;
1.9.3. igasugune sukeldumine, xxxxx arvatud vabasukeldumine;
1.9.4. merel purjetamine enam kui 1 km kaldast;
1.9.5. suusahüpped;
1.9.6. xxxxx-xxxxxx, x.x. xxxx xxxxx variatsioonid, ning langevarjuhüpped;
1.9.7. lendamine ja muud tegevused, mis on seotud liuglangevarjude, deltaplaanide ja motoriseeritud lennumasinatega, purilendamine, lennukite või helikopterite juhtimine;
1.9.8. jalgratta-, mootorratta- või maastikurattasõit spetsiaalsetel radadel või maastikul, ületades arvukaid takistusi (nt rattaroopad, vaod, vallid, hüpped jne);
1.9.9. osalemine ja/või treenimine osalemiseks maantee-, vee- ja õhuvõidusõitudeks;
1.9.10. võitluskunstid, poks ja mitmesugused enesekaitsealad;
1.9.11. reisid äärmusliku kliima või karmi loodusega paikadesse (nt polaaraladele nagu Alaska, Siber, Kamtšatka, Põhja-Kanada jmt) ning reisimine kõrbesse.
1.10. Füüsiline (manuaalne) töö – kindlustatud isiku tegevus palga teenimiseks, sõltumata töösuhte õiguslikust alusest, välja arvatud vaimne töö (kontoritöö, uurimistegevus jne).
1.11. Tulekahju – äkiline ja ootamatu kokkupuude tulega, mis puhkeb isesüttimiste tagajärjel või kolmanda xxxxx teadliku tegevuse tulemusel selleks mitte ette nähtud paigas, või liigub sellest väljapoole ning on võimeline levima.
1.12. Otsingu- ja päästekulud – kulud seoses otsingu- ja päästetegevusega päästemeeskondade poolt, et päästa kindlustatud isiku elu või tervis.
1.13. Pagas – isiklikud esemed, mida kindlustatud isik võtab reisile xxxxx või mis talle kuuluvad, xxxxx arvatud suveniirid ja erinevat tüüpi spordivarustus.
1.14. Rahe – meteoroloogiline nähtus, mille käigus xxxxx xxxxxx hooajal sademetena alla 10 mm või suurema diameetriga jääosakesi.
1.15. Xxxx – kindlustatud isiku ärasõit või viibimine väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi.
1.16. Laviin – ettenägematu suure lume-, jää-, muda- või kivimassiivi langemine või libisemine mäekülgedelt.
1.17. Kihlvedu – võistlustega seotud isikutevaheline kokkulepe, mis võib hõlmata kehavigastust või terviseriket, mis toob xxxxx vigastatud isiku tervisekahjustuse või xxxxx.
1.18. Krooniline haigus – tasapisi halvenev või kauakestev haigus, mis hõlmab enne kindlustusjuhtumit toimunud püsivat või perioodilist ravi.
1.19. Tugev vihm – lühiajaline intensiivne (eriti tugev) vihm, mille sadememäär on vähemalt 15 (viisteist) mm 6 (kuue) tunni või lühema xxx xxxxx.
1.20. Kaasasolev isik – kindlustatud isikuga koos reisiv isik, kes kindlustusjuhtumi korral hoolitseb kindlustatud isiku eest (hooldab teda) viimase ravimise või transpordi ajal.
1.21. Kaasasoleva isikule määratud asendaja – kindlustatud isiku määratud isik juhuks, kui kaasasolev isik puudub. Asendaja ülesandeks on kindlustatud isiku eest hoolitseda (teda hooldada) ajal, mil teda ravitakse või transporditakse.
1.22. Kasusaaja – kindlustuslepingus märgitud ja/või kindlustatud isiku poolt määratud isik, kel on õigus kindlustusjuhtumi korral saada kindlustushüvitist. Kui kindlustatud isik ei ole kasusaajat märkinud, makstakse kindlustushüvitis välja kindlustatud isikule või (kindlustatud isiku xxxxx korral) tema pereliikmetele pärandiga seotud juriidilisi suhteid reguleerivates õigusaktides sätestatud korras.
1.23. Õnnetusjuhtum – ootamatu sündmus, mille põhjustavad väli-
sed jõud, mille füüsilist mõju kindlustatud isik kontrollida ei saa ning mis toob xxxxx viimase kehavigastuse, terviserikke või xxxxx. Xxxxxx- või ajuinfarkti ega muid haigusi õnnetusjuhtumiks ei loeta.
1.24. Puue – kindlustusjuhtumist tulenev tervise pikaajaline ja püsiv halvenemine, kahjustunud füüsilistest ja/või vaimsetest funktsioonidest tingitud vähenenud võimekus osaleda sotsiaalelus ning tegevustes. Puue xx xxxxx aste (kahjutuse ja/või füüsiliste ja/või vaimsete funktsioonide kadumise ulatus) peab olema kinnitatud pädeva asutuse väljastatud tõendi alusel. Puude korral makstakse kindlustushüvitis välja ning määratakse maksemäär vastavalt tingimustes sätestatud eeskirjadele.
1.25. Ootamatu haigestumine – kindlustuskaitse kehtivuse xxxx xx kindlustuslepingu kehtivuspiirkonnas aset leidev ootamatu haigestumine, mis ohustab otseselt kindlustatud isiku tervist või elu ning
nõuab enne reisi lõppu erakorralist meditsiinilist abi või ravi, mida ei ole võimalik edasi lükata kuni kindlustatud isiku naasmiseni Eesti Vabariiki või püsivasse elukohta.
1.26. Lennuõnnetus – mootoriga või mootorita õhusõiduki või muu lendava objekti allakukkumine või hädamaandumine või selle osade või transporditava lasti, välja arvatud väljalastava kütuse allakukkumine.
1.27. Rööv – kindlustatud isikule kuuluva vara seadusevastane omastamine, kasutades või ähvardades kasutada füüsilist vägivalda või pannes isiku muul viisil teadvusetusse ja abitusse olukorda või võttes temalt võimaluse osutada vastupanu.
1.28. Tõusulaine – veetaseme järsk kerkimine jõgedes, järvedes või muudes veekogudes, mis tõenäoliselt kahjustab veemahutusseadmeid ja
-rajatisi, erodeerib tamme ning ujutab üle madalamad linnaosad ja asulad, viljapõllud, teelõigud või kahjustab hooneid ja muud vara.
1.29. Lööklaine – helilaine, mis tekib siis, kui õhusõiduk ületab helibarjääri.
1.30. Sportlik tegevus – osalemine ametlikult korraldatud spordivõistlustel ja treeningutel, spordiorganisatsioonide, ühinenud spordiklubide, spordikoolide, spordikeskuste, spordirajatiste, spordiharude föderatsioonide, ühingute ja liitude ning muude füüsiliste treeningute ja sportliku tegevusega seotud organisatsioonide ja asutuste korraldatavatel üritustel, samuti üritustel, mille on korraldanud asutused, millel on volitused luua sportimiseks soodsad tingimused, arendada füüsilist treeningut, treenida tulevasi sportlasi, korraldada spordivõistlusi ning muid treening- ja spordiüritusi. Ametlikud spordivõistlused toimuvad vastavalt kehtestatud spordimäärustele, mis reguleerivad vastava spordiharu põhialuseid. Määrus peab sätestama võistluse korraldajad, tingimused ja võistluste korraldamise korra, samuti võistlustele kehtivad turvanõuded.
1.31. Plahvatus – gaasist või aururõhu järsust suurenemisest tingitud kiire suure energiahulga vabanemine piiratud ruumis. Plahvatuse põhjustatav kahju hõlmab ka mahutites või vaakummahutites toimunud plahvatustest tingitud kahjustusi.
1.32. Statsionaarne ravi – tervishoiu- ja raviteenused, mida osutatakse kindlustatud isikule eraldiseisvas tervishoiuasutuses, millel on teenuste osutamise päeva seisuga xxxxxx litsents. Käesolevate tingimuste tähenduses ei võeta statsionaarse xxxxxx arvesse sanatooriumides, pansionites ja sotsiaalhoolekandeasutustes viibimist.
1.33. Seotud isikud –kindlustatud isiku või kasusaaja sugulased: abikaasa või samas majapidamises elav elukaaslane, lapsed (kasulapsed) ja nende abikaasad (elukaaslased), lapselapsed, vanemad (kasuvanemad), vennad, õed ja vanavanemad, samuti töötajad või muud isikud, keda on kindlustatud isik või kasusaaja juhendanud või muul viisil juriidiliselt volitanud kindlustatud objekti kaitsma xx xxxxx eest hoolt kandma, ning muud vastavate õigusaktide alusel volitatud isikud.
1.34. Õiglane väärtus – asendusväärtus (uus väärtus), millest on lahutatud amortisatsioon.
1.35. Mootorsõidukiõnnetus/kokkupõrge – kindlustatud vara mis tahes hävimine või kahjustumine kokkupõrke tagajärjel mootorsõidukiga, mis kuulub või mida juhib isik, kes ei ole kindlustusvõtja, kindlustatud isik, kasusaaja seotud isik.
1.36. Kolmas pool – isik, kes ei ole käesolevate tingimuste alusel koostatud kindlustuslepingu kohaselt kindlustussuhte kaudu seotud kindlustusandja ega kindlustatud isikuga või kasusaajaga). Kolmandate poolte hulka kuuluvad ka välismaised meditsiiniasutused, arstid, muud isikud, kellel tekib käesolevate tingimuste alusel õigus kindlustushüvitisele antud meditsiinilise abi, ravi, surnukeha
transportimise alusel, või kolmanda xxxxx vastutuskindlustuse korral kahju hüvitamisele kindlustatud isiku poolt. Kindlustatud isiku juures töölepingu või tsiviilõigusliku lepingu alusel töötavaid isikuid või kindlustatud isiku (kindlustatud isiku, kasusaaja) sugulasi kolmandateks poolteks ei loeta.
1.37. Kolmanda xxxxx xxxx – kolmandale poolele kuuluv vara.
1.38. Kohustuslikud tagasitoimetamiskulud – kindlustatud isiku edasiseks xxxxxx või ta surnukeha matmiseks tagasi Eesti Vabariiki transportimise kulud või isiku matmiskulud riigis, xxx xx suri.
1.39. Orkaan – tuul, mille kiirus ületab 17,5 m/s. Kui kahjustuskohas tuule kiiruse mõõtmiseks vajalikud seadmed puuduvad, tuleb arvesse xxxxx faktilisi asjaolusid ja kahjustuste ulatust toimumiskohas, mis annavad tunnistust orkaani mõjust.
1.40. Murdvargus – vara seadusevastane omandamine või xxxxxx valvatud või lukustatud valdustest, hoidlatest, seifidest, valvega territooriumidelt, kui kehtib vähemalt üks allpool toodud tingimustest:
1.40.1. valduste häiresüsteemi volitamata lahtiühendamine mehaaniliste, tehnoloogiliste, keemiliste, bioloogiliste või muude vahendite abil, xxxxx arvatud füüsilise jõu abil, valdustesse tungimine eritööriistade ja -seadmete, kohandatud, võltsitud või originaalvõtmete abil, xxxxx arvatud eelnevalt varastatud (elektroonilised, magnetilised) koodlukud, mille vargusest on teada antud;
1.40.2. kurjategija peidab end valdustes, hoones või ehitises, kuni nende sulgemiseni. Ülalmainitud asjaolu peab leidma kohtueelses uurimises tõestust;
1.40.3. kindlustatud isiku vara (pagasi) xxxxxx tema mootorsõidukist või koos mootorsõidukiga, kui see ei ole kindlustatud, eemaldades eelnevalt ülaltoodud punktis 1.40.1 kirjeldatud viisil turvaseadmed, tingimusel, et turvasüsteem on mootorsõidukisse sisse ehitatud, või kasutades mootorsõiduki võtit, mille kurjategija sai valdustesse, hoonesse või ehitisse sisse murdes või murdvarguse käigus.
1.41. Väärtuslikud esemed – fotovarustus, arvutid, audio- ja videoseadmed, mobiiltelefonid, video-, audio- või andmesalvestusseadmed.
1.42. Välgutabamus – otsene elektrilöök Maa atmosfäärist xxxx xxxx, st kindlustatud isiku vara kahjustumine või hävimine, mille on põhjustanud tulekahju puhkemine või levimine või lokaalne tulekahju. Kindlustus katab xxxx otsese välgutabamusest põhjustatud kahju.
1.43. Karstilehtrid – maapinna vajumine, mille on põhjustanud looduslike tühimike teke pinnakihi alla.
1.44. Maalihe – maapinna liikumine mäekülgedelt alla, tingituna muust kui inimtegevusest.
ÜLDSÄTTED
2. KAETUD KINDLUSTUSRISKID
2.1. Meditsiinikulude kindlustus (xxxxx arvatud hambaravikulud)
2.2. Transpordi- ja tagasitoimetamiskulude kindlustus
2.3. Abikindlustus
2.4. Otsingu- ja päästekulude kindlustus
2.5. Kaasasoleva isiku majutus- ja transpordikulude kindlustus
2.6. Kaasasoleva isiku määratud asendaja majutus- ja transpordikulude kindlustus
2.7. Erakorralise elukohta naasmise kulude hüvitis
2.8. Kindlustus õnnetusjuhtumist tingitud tagajärgede vastu
2.9. Pagasikindlustus
2.10. Xxxxx ärajäämise ja transpordivahendist mahajäämise kindlustus
3. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
3.1. Mis tahes kindlustusjuhtumi toimumise korral peab kindlustatud isik tegema järgmist:
3.1.1. võimaldama kindlustusandjal või tema esindajal läbi viia toiminguid, mis on vajalikud toimunud kahju põhjuste, nõude kehtivuse ja suuruse kindlaks määramiseks;
3.1.2. täitma kindlustusandja või tema esindaja soovitusi ning esitama teavet vajalike volituste kohta;
3.1.3. esitama kogu kindlustusandja nõude ülemineku jaoks vajaliku teabe.
3.2. Meditsiinikulude kindlustuse, Õnnetusjuhtumist tingitud tagajärgede kindlustuse või Abikindlustuse tingimustes sätestatud kindlustusjuhtumi toimumisel on kindlustatud isik kohustatud:
3.2.1. teavitama kindlustusandjat või tema esindajat asjatu viivituseta ning mitte hiljem kui 24 tunni jooksul kahju toimumisest. Kui kindlustatud isik tasus hüvitamisele kuuluvad kulud oma vahenditest vastavalt ülaltoodud täpsustatud kindlustustingimustele ning ei teavitanud kindlustusandjat kindlustusjuhtumist eelmises lauses märgitud tähtaja jooksul, siis kohaldatakse käesoleva jaotise punkti 3.5;
3.2.2. edastama abi andmiseks vajalikud üksikasjad: ees- ja perekonnanime, kindlustuspoliisinumbri, sündmuse kirjelduse, vajaliku abi liigi, oma viibimiskoha ning esitama muud teavet, mille alusel saaks kindlustusandja või selle esindaja kindlustatud isikuga ühendust xxxxx, mis on kindlustusandja kohustuste täitmiseks vajalik;
3.2.3. esitama kindlustusandja nõudmisel dokumendid, mis kinnitavad kindlustuskattega seotud sündmuse toimumist, ning tõendama kantud kulusid originaalarvete ja maksekviitungitega;
3.2.4. üritama sündmuse tagajärgi leevendada, pöörduma põhjendamatult viivitamata seaduslikult tegutseva meditsiiniasutuse xxxxx xx järgima meditsiinipersonali juhiseid;
3.2.5. hankima kindlustusjuhtumiga seotud meditsiinilised ja muud dokumendid ning esitama need kindlustusandjale;
3.2.6. vabastama end ravinud arstid, tervishoiuasutused ja sotsiaalkindlustusameti saladuse hoidmise kohustusest ning lubama kindlustusandjale või tema esindajale edastada enda ravi puudutavaid meditsiiniandmeid xx xxxx dokumente;
3.2.7. pöörduma kindlustusandja (tema esindaja) soovituste alusel kindlustusandja poolt määratud meditsiiniasutuse või arsti xxxxx meditsiiniliseks läbivaatuseks või kliinilisteks testideks, eesmärgiga selgitada välja pikaajalised tervisekahjustused;
3.2.8. kindlustatud isiku xxxxx korral tuleb esitada surmatunnistus.
3.3. Juhul kui kindlustusjuhtumile kehtivad pagasikindlustuse tingimused, on kindlustatud isik kohustatud:
3.3.1. tegema kõiki jõupingutusi, et leevendada kahjustuste mõju ja kaitsta kindlustusobjekti, mida vahetult ohustab jätkuv kahjustumine;
3.3.2. teavitama kiiresti ning mitte hiljem kui 1 (ühe) päeva jooksul pärast kahju toimumist murdvargusest või röövist politseid ning võtma selle kohta kirjaliku kinnituse;
3.3.3. kui murdvargus toimub ajal, xxx xxxxx oli kindlustatud isiku hoole all organiseeritud transpordivahenditega reisimise ajal või majutusasutuses, tuleb kahjust teavitada ka transporditeenuse pakkujat või majutusasutuse administratsiooni ning xxxxx xxxxx kohta kirjalik kinnitus; samuti on vaja kindlustusandjale esitada kantud kahju aruanne, pagasikviitung või selle koopia, pileti koopia, tõend transporditeenuse pakkuja või majutusasutuse poolt tasutud hüvitise kohta;
3.3.4. teavitama põhjendamatute viivitusteta ning mitte hiljem kui 7 (seitsme) päeva jooksul pärast Eesti vabariiki naasmist kahjust
kindlustusandjat või selle esindajat ning esitama kaotatud või hävinenud esemete nimekirja, milles on märgitud nende xxxxx xx väärtus.
3.3.5. väärtuslike esemete kahjustumise või kadumise korral (st kui esemete väärtus ületab 150 eurot), esitama originaaldokumendid, mis tõendavad vastavate esemete ostu või muud dokumentaalsed tõendid esemete omandamise kohta;
3.4. Kui kindlustatud isik ei kasuta kindlustusandja esindaja soovitatud teenuseid (nt kindlustusandja poolt soovitatud haiglaid) põhjustel, mis xx xxxxx kindlustatud isikust, peab kindlustatud isik viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 (seitsme) päeva jooksul pärast Eesti Vabariiki naasmist teavitama kindlustusandja esindajat kindlustusjuhtumist ning esitama kindlustusjuhtumiga seotud kulusid tõendavad dokumendid.
3.5. Kindlustusandjal on õigus kindlustusmakset vähendada või selle tasumisest keelduda, kui kindlustatud isik (kes oli teadlik asjaolust, et kindlustusleping on sõlmitud tema kasuks) ei teavitanud kindlustusandjat tahtlikult või xxxxx hooletuse tõttu kindlustusjuhtumi toimumisest ülalmärgitud aja jooksul ning see suurendas kahjusid või takistas kindlustusandjal sündmuse asjaolude ja tagajärgede väljaselgitamist. Üldjuhul tuleb kindlustusjuhtumist teavitada 24 tunni jooksul, kui see ei ole võimalik, siis hiljemalt 7 päeva jooksul.
3.6. Kindlustusandjal on õigus kindlustusmakse summat vähendada või selle väljamaksmisest keelduda, kui kindlustatud isik ei ole tahtlikult või raskest hooletusest astunud samme, mis oleks võinud tekkinud kahjusid vähendada.
4. KINDLUSTUSSUMMA
4.1. Kindlustussumma – kindlustuslepingus (xxxxx arvatud käesolevates tingimustes märgitud rahasumma, mida ei tohi ületada kindlustusandja poolt välja makstav kindlustushüvitis, kindlustussumma või nende kogusumma ning mille kindlustusandja võib välja maksta. vastavalt kindlustusvõtja valitud sättele. Kui kindlustuslepingus ei ole sätestatud teisiti, määratakse kindlustussumma iga kindlustatud isiku kohta eraldi.
4.2. Kindlustussumma määratakse iga kindlustatud isiku ja kindlustusjuhtum kohta eraldi. Xxxxx kui kindlustatud isik reisib xxxx xxx pereliikmetega, on märgitud kindlustussumma kõikidele isikutele ühine.
4.3. Kindlustussummat vähendatakse iga kindlustatud isiku puhul väljamakstud summa võrra. Pärast kõikide kindlustuslepingus sätestatud kindlustussummade tasumist lõppeb kindlustuslepingu kehtivus.
5. KINDLUSTUSHÜVITISE MAKSMINE
5.1. Kindlustusandjal on õigus kindlustushüvitist vähendada järgmistel juhtudel:
5.1.1. enne kindlustuslepingu sõlmimist on kindlustusvõtja esitanud kindlustusandjale väärinfot kindlustusobjekti ning kindlustusriskide ja/või võimalike kahjusummade (kulude) hindamise seisukohalt oluliste asjaolude kohta;
5.1.2. kindlustatud isik või kasusaaja ei teavitanud pädevaid asutusi ega institutsioone kindlustusjuhtumist ning pagasikindlustuse korral jätsid teavitamata ka transporditeenuse pakkuja ja majutusasutuse administratsiooni;
5.1.3. kindlustatud isik või kasusaaja ei teavitanud kindlustusandjat kindlustusjuhtumist ning seetõttu ei ole kindlustusandjal võimalik välja selgitada täpset kantud kulude summat;
5.1.4. kindlustatud isik või kasusaaja jätab tahtlikult täitmata kõik või osa oma kohustustest või kindlustusandja seaduslikest nõuetest;
5.1.5. kindlustatud isik või kasusaaja sai täieliku või osalise hüvitise kahju eest vastutavalt isikult, kui seadus ei sätesta teisiti;
5.1.6. kindlustuslepingus või vastavates õigusaktides sätestatakse muud tingimused.
5.2. kindlustushüvitis jäetakse välja maksmata järgmistel juhtudel:
5.2.1. kulud tekkisid sündmuse tagajärjel, mis ei olnud kindlustusjuhtum;
5.2.2. kindlustatud isik või kasusaaja, kindlustatud isiku või kasusaaja sugulased esitasid kindlustusandjale teadlikult valeandmeid või võltsitud teavet või dokumente, mis on kindlustusriskide ja/või võimaliku kahju hindamisel olulise tähtsusega, või suurendasid lubamatul viisil kahjusummat;
5.2.3. kindlustuslepingus või vastavates õigusaktides sätestatakse muud tingimused kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumiseks.
5.3. Kindlustusandja kohustub kindlustushüvitise välja maksma 30 (kolmekümne) päeva jooksul pärast kogu vajamineva teabe saamist, et välja selgitada kindlustusjuhtumi toimumine, asjaolud ja tagajärjed ning määrata tasumisele kuuluv kindlustushüvitis.
5.4. Kui kindlustatud isikul / kasusaajal on õigus saada kindlustushüvitist, mis kompenseerib samasid kulusid mitme kindlustuslepingu raames, on kindlustusandjal õigus väljamakstavat kindlustushüvitise summat vähendada proportsionaalselt vastava kindlustuslepingu kohase kindlustussumma vähendamisega. Igal juhul vähendatakse igalt kindlustusettevõtjalt tasumisele kuuluvat kindlustushüvitist proportsionaalselt vastavalt igale kindlustuslepingule, nii et kogu kindlustushüvitis ei ületaks kindlustuse alusel hüvitamisele kuuluva kahju kogusummat.
6. VÄLISTUSED
6.1. Kindlustusandja ei vastuta nende sündmuste tagajärgede eest, mis toimuvad enne kindlustuslepingu jõustumist või pärast selle kehtivuse lõppu või väljaspool kindlustusterritooriumit.
6.2. Kindlustusandja ei vastuta ning ei hüvita kahjusid, mis tulenevad otseselt või kaudselt allpoolnimetatud asjaoludest, isegi kui kahju tekkimises või ulatuses võis olla roll ka muudel põhjustel ja asjaoludel:
6.2.1. kindlustatud isiku või kasusaaja tahtlik tegevus, välja arvatud juhul, kui niisugune tegevus või tegevusetus on sotsiaalse väärtusega (enesekaitse, hädavajadus jne);
6.2.2. kindlustatud isiku epilepsiahoog, patoloogilised luumurrud, vaimsed häired või depressioon;
6.2.3. kindlustatud isiku alkoholi-, narko- või muu psühhotroopse aine joove;
6.2.4. alkoholi ja/või psühhotroopsete ainete kasutamisest tulenevad tervisehäired;
6.2.5. kindlustatud isiku enesetapukatse või enesetapp, tahtlik enesevigastamine;
6.2.6. mootorsõiduki juhtimine kindlustatud isiku xxxxx xxxx juhtimisõiguseta või alkoholi-, narko- või muu psühhotroopse aine joobes, või xxxx juhtimisõiguseta või alkoholi-, narko- või muu psühhotroopse aine joobes oleva isiku lubamine mootorsõiduki rooli;
6.2.7. kahju, mis on tekkinud kindlustatud isiku kinnipidamises kuriteokatse või kuriteo eest või haldusõiguse ettekavatsetud rikkumine niisuguste seaduste tulemusel või kinnipidamiskohas. Tühistamine ei kehti abikindlustusteenusele, kui kindlustusandja peab kindlustuslepingu kohaselt kindlustatud isiku vabastamiseks väljastama laenulepingu tingimustele vastava laenu;
6.2.8. tulirelva kasutamine kindlustatud isiku või tema sugulaste poolt;
6.2.9. sõja, sissetungi, välisriikide vaenuliku tegevuse, sõjategevuse (olenemata sellest, kas sõda on välja kuulutatud), kodusõja, mässu, revolutsiooni, mässuliste, meeleavalduste, streikide, üldise seiskamise,
sabotaaži, siseriiklike rahutuste, sõjalise riigipöörde, tsiviilrahutuste, poliitiliste organisatsioonide nimel või nendega seoses tegutsevate isikute organiseeritud ja teadliku tegevuse, vandenõude, vara konfiskeerimise, natsionaliseerimise, hävitamise või kahjustamise tagajärjed riigiasutuste või tolli korraldusel;
6.2.10. terrorismiaktid (mitmesugused aktid, mis hõlmavad jõu või vägivalla kasutamist või selle kasutamisega ähvardamist ning mille paneb toime inimene või inimgrupp, mis tegutseb sõltumatult või mis tahes organisatsiooni või valitsuse nimel poliitilisel, majanduslikul, religioossel, ideoloogilisel või muul sarnasel eesmärgil selleks, et avaldada mõju valitsusele või terroriseerida avalikkust või selle mis tahes osa);
6.2.11. mis tahes tuumareaktsioonide, kiirituse, radioaktiivse saaste tagajärjed ning kiiritusmõjud (elektromagneetilised, termilised, optilised jne) ning keemiliste või bioloogiliste ainete väärkasutus;
6.2.12. kahju, mille on põhjustanud ülal punktides 6.2.8 kuni 6.2.10 kirjeldatud tegevustele ja olukordadele reageerimise käigus või katsetes neid ennetada või xxxx xxxxxx;
6.2.13. osalemine füüsilises töös, sportlikus tegevuses või ekstreemspordis, välja arvatud juhtudel, kus kindlustus niisuguste olukordade puhul on sätestatud kindlustuslepingus ja vastavaid kindlustusmakseid on tasutud käesolevate tingimuste üldsätete punktis
6.3 sätestatud viisil. Reisikindlustus katab talvesporti ning rulaga sõitmist juhul, xxx xxxx on tehtud talvespordi tegemiseks ettenähtud kohtades kasutades korralikku varustust;
6.2.14. kaasasündinud ja/või krooniliste haiguste ja/või nende ägenemise põhjustatud tervisehäirete ravi ning sellega seotud otsesed või kaudsed kulud;
6.2.15. raseduse tagajärjel tekkinud meditsiinikulud (sh raseda ja/või loote tervisehäired, sünnitus, raseduse katkemine, sünnitusjärgsed komplikatsioonid, sünnituse ja sünnitusjärgse perioodiga seotud haigused jne), välja arvatud pärast kindlustuslepingu jõustumist tekkinud vajalikud kulud rasedusest tingitud tüsistuste xxxxxx, ületamata kogu kindlustuslepingu kehtivusaja jooksul 150 eurot;
6.2.16. tööohutusnõuete rikkumine kindlustatud isiku xxxxx hooletuse tõttu.
6.3. Kui kindlustuskaitse ulatust sõlmitud kindlustuslepingus täiendava kindlustusmakse eest ei laiendatud, kindlustusandja allpool nimetatud asjaoludest tulenevat otsest ega kaudset kahju ei hüvita, olenemata sellest, kas kahju toimumist või ulatust võisid mõjutada mis tahes muud põhjused või asjaolud:
6.3.1. alustatud või poolelioleva füüsilise tööga seotud kahju;
6.3.2. ekstreemspordiga seotud kahju; igal juhul jäetakse välja mägironimine, mägedes ronimine, mis hõlmab xxxxx- xx jääronimist, sisetingimustes ronimine, benji-hüpped, langevarjuhüpped, poks, reisid äärmusliku kliima või oludega paikadesse, kõrbereisid ning suusatamine väljaspool märgistatud radu;
6.3.3. 65-aastase ja vanema kindlustatud isiku tegevusega seotud kahju.
7. LÕPPSÄTTED
7.1. Kõik poolte teated ja avaldused seoses kindlustuslepinguga v.a kahjuteade tehakse kirjalikus vormis ning edastatakse allkirja vastu või tähitud postiga. Pooled on kohustatud teist poolt teavitama mis tahes muudatustest nende asukohas (aadressis).
7.2. Kui pool teist xxxxx xxx asukoha (aadressi) muutumisest ei teavita, loetakse kohustus edastada teateid või avaldusi täidetuks, kui kiri on saadetud viimasele teadaolevale aadressile. Viimasel juhul mõistavad
pooled, et õiguslikud tagajärjed tekivad pärast mõistliku tähtaja möödumist kirja saatmise päevast, isegi kui see adressaadini ei jõua.
7.3. Kindlustusandja peab kaebuse läbi vaatama ja otsuse langetama 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates selle kättesaamisest. Kui vaidlus ei lahene rahumeelselt, võib kindlustatud xxxx xx/või kasusaaja esitada nõude kindlustushüvitise väljamaksmiseks Harju Maakohtusse, samuti võib kindlustatud xxxx xx/ või kasusaaja esitada kindlustusandja tegevuse xxxxx kaebuse Finantsinspektsioonile.
7.4. Kindlustuslepingust tulenevaid vaidlusi võib lahendada tingimuste üldsätete punktis 7.3 sätestatud viisil või Eesti Vabariigi kohtus.
7.5. Käesolevates tingimustes ja kindlustuslepingus reguleerimata küsimused lahendatakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide sätetele.
ERISÄTTED
I. MEDITSIINIKULUDE KINDLUSTUS
1. KINDLUSTUSOBJEKT
1.1. Meditsiinikulude kindlustuse objektiks on kindlustatud isiku varalised huvid, mis on seotud väljaspool Eesti Vabariiki ettenägematult tekkinud haigusest või toimunud õnnetusest tingitud vajalike ravikuludega, kui meditsiinilise abita jäämine oleks kindlustatud isiku tervisele kahjulik ning ravi ei saa edasi lükata kuni ta naaseb Eesti Vabariiki või oma alalisse elukohta.
2. KINDLUSTUSJUHTUMID
2.1. Kindlustusjuhtum hõlmab kindlustatud isiku vaatepunktist vajalikku ravikindlustust kindlustusperioodil tekkinud ootamatu haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu kindlustuslepingus märgitud territooriumil, kui meditsiinilise abi puudumine oleks kindlustatud isiku tervisele kahjulik ja ravi ei saa edasi lükata kuni tema tagasipöördumiseni Eesti Vabariiki või alalisse elukohta, samuti kindlustatud isiku xxxxx ootamatu haiguse või õnnetuse tagajärjel.
2.2. Kindlustusjuhtumi toimumise korral hüvitatakse kindlustatud isikule kindlustussumma piires järgmised nõuetekohaselt põhjendatud kulud:
2.2.1. haiglas viibimise kulud;
2.2.2. ambulatoorse ravi ja operatsioonikulud;
2.2.3. kulud, mis on seotud arsti saabumisega lähimast meditsiiniasutusest kindlustatud isiku elukohta, kui see kindlustatud isiku tervislikku seisundit arvestades vajalik;
2.2.4. hädavajalike sidemete ja väljakirjutatud ravimite ostmise kulud; hambaravikulud tugeva valu xx xxxxx põletiku korral või kui ravi on vajalik seoses kindlustuslepingus sätestatud õnnetusega, käesolevate tingimuste erisätete jaotise „Meditsiinikulude kindlustus“ punktis 4.1 märgitud summade piires.
2.3. Võimaluse korral peaks kindlustatud isik kasutama avalike meditsiiniasutuste teenuseid ning valima ravitasandi, mida pakutakse vastava riigi ravikindlustatud isikutele.
2.4. Kindlustatu ja kindlustusandja lepivad vastastikku kokku, et punktis
„ERISÄTTED“ ei kohaldata tingimuste punkti 3.2.9. juhul, kui tegemist on Covid-19 haigusega.
Sel juhul hüvitab kindlustusandja ravikulud kuni 10 000 eurot, kui kindlustatu on haiglaravil ja saab ravi. Kindlustusandja ei hüvita kõrvalkulusid, mis on otseselt seotud ravikuludega, s.h. ravimite maksumus, Covid-19 testi või isoleerimise maksumus välismaal, piletite vahetamise kulud, reisi tühistamine jne.
3. VÄLISTUSED
3.1. Meditsiinikulude kindlustuse välistused hõlmavad tingimuste üldsätete jaotise „Välistused“ punktis 6 sätestatud sündmusi.
3.2. Lisaks punktis 3.1 märgitud välistustele ei hüvita kindlustusandja järgmisi kulusid ega järgmistest asjaoludest tingitud kulusid:
3.2.1. ennetav vaktsineerimine, ennetavad (valikulised) meditsiinilised protseduurid, teenused/vahendid, mida ei ole välja kirjutanud xxxx xx mis ei ole vajalikud seoses kindlustusjuhtumi alusel välja selgitatud tervisekahjustusega;
3.2.2. kindlustatud isiku ravi, xxx xxxx keeldub naasmast Eesti vabariiki või oma tavapärasesse elukohta, hoolimata kindlustusandja või tema esindajaga koostööd tegeva arsti otsusest;
3.2.3. kindlustatud isiku eridieet, kindlustatud isiku kasutatavad organismi tugevdavad tooted, vaktsiinid, massaažid, vannid, inhalatsioonid või kiiritamised, ravi täiendavate ravimeetodite ja - vahendite abil (mida ametlik meditsiin ei tunnista);
3.2.4. viibimine sanatooriumis, puhkekodus, kuurordis; füsioteraapia;
3.2.5. rasestumisvastaste vahendite ost;
3.2.6. seksuaalselt levivad haigused, HIVi (xxxxx arvatud AIDSi) põhjustatud haigused;
3.2.7. vähi diagnostika ja ravi;
3.2.8. plastiline kirurgia ja kosmeetilised protseduurid;
3.2.9. epideemilised või nakkushaigused, mis on alanud xx xxxxxxx on teavitatud enne kindlustatud isiku reisi;
3.2.10. hambaemaili, hambajuure, periodontaalse haiguse ravi, hambakivi eemaldamine, muud ennetavad hambaraviteenused ja hambaproteeside ost ja parandus;
3.2.11. vaimsete ja neuroloogiliste haiguste ravi;
3.2.12. krooniliste ja kaasasündinud haiguste või nende tüsistuste diagnostika ja ravi, mis algasid enne kindlustuslepingu jõustumist;
3.2.13. meditsiiniline abi, mille puhul reisi eesmärk või üks eesmärkidest on arstiabi alustamine enne kindlustuslepingu jõustumise päeva;
3.2.14. täiendavad mugavusteenused, sealhulgas parem palat televisiooni, kliimaseadme, Interneti ja/või muu sarnane, kallimad erateenused, kui oli võimalik kasutada riiklike meditsiiniasutuste teenuseid;
3.2.15. ravikulud alalise elukoha riigis;
3.2.16. tegevusloata ja/või vastavate volitusteta asutuste või isikute poolt osutatavate raviteenuste kasutamine;
3.2.17. kui kindlustatud isik reisib välisriiki, ignoreerides arsti soovitusi mitte reisida;
3.2.18. kui kindlustatud isik nakatub vaktsineerimata jätmise tõttu enne reisimist riikidesse, kus Eesti Vabariigi rahvatervise teenistus soovitab immuunpreparaati.
3.3. Ravi piire ületavaid ravikulusid ei hüvitata kindlustuslepingu alusel, kui need on tehtud kindlustatud isiku terviseseisundi parandamiseks, et kindlustatud isik saaks pöörduda tagasi Eesti Vabariiki või oma alalisse elukohta ravi jätkama.
3.4. Kindlustatud isiku tagasi alalisse elukohariiki saatmise kulusid ei hüvitata kindlustuslepingu alusel, kui välisriigis osutati erakorralist arstiabi ning edasine statsionaarne ravi ei ole kindlustatud isiku alalise elukoha riigis vajalik.
4. KINDLUSTUSSUMMA JA VASTUTUS
4.1. Meditsiiniliste kulude kindlustussumma – 100 000 eurot.
4.2. Meditsiiniliste kulude kindlustussumma piires tasub kindlustusandja hambaraviga seotud kulud, kui tegu on tugeva valu xx xxxxx põletikuga
või kui ravi on vajalik seoses õnnetusega, millel on kindlustuskate, ulatuses, mis ei ületa 290 eurot.
II. Transpordi- ja tagasitoimetamiskulude kindlustus
1. KINDLUSTUSOBJEKT
1.1. Transpordi- ja tagasitoimetamiskulude kindlustuse objekt on kindlustatud isiku varalised huvid seoses kindlustatud isiku (või tema surnukeha) lähimasse tervishoiuasutusse ja/või Eesti Vabariiki ja alalisse elukohta transportimise kuludega.
2. KINDLUSTUSJUHTUMID
2.1. Kindlustusjuhtumiks on kindlustatud isiku (või tema surnukeha) vajalik kindlustusperioodil kindlustuslepingus märgitud territooriumil aset leidnud kindlustusjuhtumist tulenev transportimine lähimasse tervishoiuasutusse ja/või Eesti Vabariiki vastavalt meditsiinikulude kindlustuse tingimustele, välja arvatud käesolevate tingimuste erisätete
1. jaotises „Meditsiinikulude kindlustus“ märgitud välistused.
2.2. Kindlustusjuhtumi toimumise korral hüvitab kindlustusandja transpordi- ja tagasitoimetamiskulud, (tingimuste erisätete 1. jaotis
„Meditsiinikulude kindlustus“), kui meditsiinikulude kindlustuse tingimustes sisaldub transpordi- ja tagasitoimetamiskulude säte.
2.3. Kindlustusjuhtumi korral hüvitatakse kindlustatud isikule kindlustussumma piires järgmised nõuetekohaselt põhjendatud kulud:
2.3.1. kindlustatud isiku transportimise kulud õnnetuskohast lähimasse meditsiiniasutusse;
2.3.2. kindlustatud isiku transportimise kulud muusse meditsiiniasutusse vastavalt vanemarsti kirjalikule soovitusele;
2.3.3. kindlustatud isiku transportimise kulud välismaalt Eesti Vabariiki pärast Eesti Vabariigis edasise ravi eest vastutava arsti kirjalikku soovitust.
2.4. Kindlustatud isiku xxxxx korral kindlustusjuhtumi tagajärjel hüvitab kindlustusandja kindlustatud summa piires ka allpool nimetatud ja nõuetekohaselt põhjendatud kulud:
2.4.1. kindlustatud isiku surnukeha transportimise kulud matmiskohta Eesti Vabariigis; ja
2.4.2. kindlustatud isiku matmine ja kremeerimine välisriigis, kus kindlustatud isik suri.
3. KINDLUSTUSSUMMA JA VASTUTUS
3.1. Käesoleva paragrahvi punktis 2.3 ja alapunktis 2.4.1 loetletud transpordi- ja tagasitoimetamiskulud hüvitab kindlustusandja kindlustussumma piires (tingimuste erisätete punkt 4, jaotis I
„Meditsiinikulude kindlustus“).
3.2. Kindlustusandja hüvitab käesoleva osa alapunktis 2.4.2 nimetatud matmis- ja kremeerimiskulud summas kuni 4000 eurot.
3.3. Matmis- ja kremeerimiskulud hüvitatakse need tasunud isikule.
III. KAASASOLEVA ISIKU VÄLISRIIGIS VIIBIMISE JA TRANSPORDIKULUDE KINDLUSTUS
1. KINDLUSTUSOBJEKT
1.1. Kindlustusobjekt on kindlustatud isiku varalised huvid seoses kaasasoleva isiku välismaal viibimise ja Eesti Vabariiki naasmisega, kui kindlustatud isik ettenägematult haigestub või õnnetusse satub.
2. KINDLUSTUSJUHTUMID
2.1. Kindlustusjuhtum on käesoleva jaotise punktis 2.2. märgitud kulud, mis tulenevad kindlustusjuhtumist, mis leiab kindlustusperioodil ja kindlustuslepingus märgitud territooriumil aset vastavalt meditsiinikulude kindlustuse tingimustele, välja arvatud tingimuste erisätete punktis 3 „Meditsiinikulude kindlustus“ märgitud välistused.
2.2. Kindlustusjuhtumi korral ja kindlaksmääratud kindlustussumma piires hüvitatakse kindlustatud isikule nõuetekohaselt põhjendatult allpool kindlaksmääratud kulud, kui kindlustusleping sisaldab kaasasoleva isiku kindlustusklauslit välismaal viibimise ja transpordi kohta:
2.2.1. väljaspool Eesti Vabariiki majutamise kulud ja kindlustatud isikuga kaasasoleva isiku eined, kui kindlustatud isik vajab haiglaravi, või kaasasoleva isiku reisikulud tagasi Eesti Vabariiki;
2.2.2. kulutused, mis on seotud koos kindlustatud isikuga kindlustusjuhtumi toimumise riigis reisivate alaealiste laste eest hoolitsemisega, või kulutused, mis on seotud alaealiste laste reisiga tagasi Eesti Vabariiki kindlustatud isiku haiglaravi või xxxxx korral.
2.3. Käesoleva jaotise alapunktis 2.2.1. märgitud kulud hüvitatakse, kui kaasasoleva isiku viibimist kindlustatud isiku juures soovitas kirjalikult kindlustatud isiku eest vastutav arst.
2.4. Tagasitoomiskulud hüvitatakse kaasasolevale isikule xxxx juhul, kui puudub võimalus naasta eelnevalt tagatud transpordivahendi või eelnevalt ostetud piletitega.
2.5. Alaealiste laste hooldamise või tagasitoomisega seotud kulud hüvitatakse, xxx xxxx kindlustatud isikuga reisivad sugulased ei suuda tagada kindlustatud isiku laste eest hoolitsemist ning lapsed on vastavalt käesolevatele tingimustele kindlustuslepingu alusel kindlustatud.
3. KINDLUSTUSSUMMA JA VASTUTUS
3.1. Kindlustusandja hüvitab kaasasoleva isiku välismaal viibimise kulud ja transpordi kindlustussummas märgitud piires (tingimuste eriosa punkt 4, jaotis I „Meditsiinikulude kindlustus“), ületamata 1450 eurot.
3.2. Kindlustusandja hüvitab ülal alapunktis 2.2.1. viidatud isikute majutus- ja toitlustuskulud vastavalt käesoleva jaotise punktis 3.2. sätestatud vastutuse määrale, ületamata 100 eurot päevas ning mitte kauem kui 7 (seitse) päeva.
IV. KAASASOLEVA ISIKU MÄÄRATUD ASENDAJA VÄLISRIIGIS VIIBIMISE JA TRANSPORDIKULUDE KINDLUSTUS
1. KINDLUSTUSOBJEKT
1.1. Kindlustusobjekt on kindlustatud isiku varalised huvid seoses kaasasoleva isiku määratud asendaja välismaal viibimise ja Eesti Vabariiki naasmisega, kui kindlustatud isik ettenägematult haigestub või õnnetusse satub.
2. KINDLUSTUSJUHTUMID
2.1. Kindlustusjuhtum on olukord, kus kindlustatud isik vajab haiglaravi vähemalt 7 (seitse) päeva kindlustusjuhtumi tõttu, mis leiab kindlustusperioodil ja kindlustuslepingus märgitud territooriumil aset vastavalt meditsiinikulude kindlustuse tingimustele, välja arvatud tingimuste erisätete punktis 3 „Meditsiinikulude kindlustus“ märgitud välistused.
2.2. Kindlustusjuhtumi korral hüvitatakse kaasasoleva isiku määratud asendaja majutus- ja toitlustuskulud perioodi vältel, mil kindlustatud isik
viibib haiglaravil, ning kindlustatud isiku saatmisel reisil Eesti Vabariigist välisriiki, kus kindlustusjuhtum toimus, ning tagasi.
2.3. Ülalmärgitud kulud hüvitatakse, kui kindlustusandjal on vastavalt kindlustuslepingule kohustus hüvitada kindlustatud isiku ravikulud.
3. KINDLUSTUSSUMMA JA VASTUTUS
3.1. Kindlustusandja hüvitab kaasasoleva isiku määratud asendaja välismaal viibimise ja transpordi kulud meditsiinikulude kindlustuses sätestatud kindlustussumma piires (tingimuste erisätete punkt 4, jaotis I
„Meditsiinikulude kindlustus“), ületamata 2900 euro piiri.
3.2. Kindlustusandja hüvitab kaasasoleva isiku määratud asendaja välismaal viibimise ja transpordi kulud punktis 3.1. märgitud summa piires, ületamata 100 eurot kaasasoleva isiku määratud asendaja majutuspäeva kohta ning mitte pikemaks perioodiks kui 7 (seitse) päeva.
V. OTSINGU- JA PÄÄSTEKULUDE KINDLUSTUS
1. KINDLUSTUSOBJEKT
1.1. Kindlustusobjekt on kindlustatud isiku varalised huvid seoses kindlustatud isiku otsimis- ja päästeoperatsioonide kuludega kindlustuslepingu kehtivuse territooriumil.
2. KINDLUSTUSJUHTUMID
2.1. Kindlustusjuhtum on kindlustatud isiku otsinguteks ja päästetöödeks vajalikud tegevused, et päästa tema tervis xx xxx, kui kindlustatud isik ettenägematult haigestub või satub õnnetusse, välja arvatud käesolevate tingimuste üldsätetes märgitud välistuste korral.
2.2. Kindlustusjuhtumi korral hüvitatakse otsingute ja päästeoperatsioonide kulud, xxx xxxx ei kata meditsiinikulude kindlustus või transpordi- ja tagasitoomiskindlustus.
3. KINDLUSTUSSUMMA
3.1. Otsingu- või päästekulude kindlustussumma – 7000 eurot, mis ei sõltu kokku lepitud meditsiinikulude kindlustussummast.
VI. ABIKINDLUSTUS
1. KINDLUSTUSOBJEKT
1.1. Kindlustusobjekt on kindlustatud isiku varalised huvid seoses kindlustatud isikule abi osutamisega hädaolukordades, st kindlustusjuhtumite toimumisel abikindlustuse punktis kirjeldatud viisil.
2. KINDLUSTUSJUHTUMID JA KINDLUSTUSANDJA OSUTATAVAD TEENUSED
2.1. Kindlustusjuhtumid on olukorrad, mida on kirjeldatud punktis, mille alusel antakse kindlustatud isikule hädaolukorras erakorralist abi, välja arvatud tingimuste üldsätetes märgitud vabastused.
2.2. Nimetatud kindlustuskaitse alusel osutatav abi:
2.2.1. kindlustusandja esindaja ööpäevaringne abiliin;
2.2.2. xxxxxxxx organiseerimine kindlustusjuhtumi toimumise korral vastavalt meditsiinikulude kindlustuse tingimustele;
2.2.3. kindlustatud isiku kodumaale tagasitoomise ja transpordi korraldamine kindlustusjuhtumi korral vastavalt transpordi- ja tagasitoomiskulude kindlustuse tingimustele;
2.2.4. abi kindlustatud isiku dokumentide taastamisel, st kui kindlustatud isiku dokumendid (pass, kindlustuspoliis, reisipilet jne) kaovad, varastatakse või hävinevad, korraldab kindlustusandja esindaja
asjakohase teabe ja abi dokumentide taastamisel; eelnimetatud dokumentide taastamise kulusid ei hüvitata;
2.2.5. kaasasoleva isiku välismaal viibimise ja transpordi korraldamine kindlustusjuhtumi korral vastavalt kaasasoleva isiku välismaal viibimise ja transpordikulude kindlustuse tingimustele;
2.2.6. kaasasoleva isiku määratud asendaja välismaal viibimise ja transpordi korraldamine ja kulude hüvitamine kindlustusjuhtumi korral vastavalt kaasasoleva isiku määratud asendaja majutus- ja transpordikulude kindlustusele;
2.2.7. tõlgi abi kindlustusjuhtumi toimumise korral mis tahes kindlustuslepingu alusel;
2.2.8. autojuhiteenuste hankimise, autojuhi majutuse, toitlustuse ja transpordi hankimine ning asjaomaste kulude hüvitamine, kui kindlustatud isiku eest vastutava arsti kirjaliku kinnituse kohaselt ei võimalda viimase tervislik seisund kindlustatud isikul enda kasutatava autoga Eesti Vabariiki naasta, ja/või kui kindlustatud isikul puudub kaasasolev isik või kui kaasasoleval isikul puudub juhiluba;
2.2.9. viivitamatu elukohta naasmise korraldamine ja asjaomaste kulude hüvitamine – kindlustatud isiku nõudmisel peab kindlustusandja esindaja korraldama kindlustatud isiku naasmise tema elukohta kindlustatud isiku sugulase xxxxx või tõsise ohu korral sugulase elule või juhul, kui kindlustatud isiku korter või kodu Eesti Vabariigis on välisriigis viibimise ajal saanud loodusõnnetuste, nt paduvihmade, suitsu, lööklaine, rahe, orkaani, laviini, maalihke, tulekahju, üleujutuste, maavärina, välgutabamuse, autoõnnetuse, lennuõnnetuse, plahvatuse, karstilehtri või röövimise tõttu kahjustada ning kahju ulatus ei ole vähem kui 1500 eurot;
2.2.10. otsingu- ja päästetöö korraldamine kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt otsingu- ja päästekulude kindlustuse tingimustele.
2.3. Abikindlustustingimustele vastavate reisikorraldusteenuste osutamiseks vajaliku transpordivahendi ja reisiliigi määrab kindlustusandja esindaja.
2.4. Käesoleva punkti lõikes 2.2.3. kirjeldatud abikindlustusteenuste osutamise tagamiseks peab kindlustatud isik esitama kindlustusandjale dokumentaalse tõestuse selle kohta, et peab viivitamatult oma elukohta naasma.
3. KINDLUSTUSSUMMA JA VASTUTUS
3.1. Kindlustusandja esindaja korraldab käesolevas punktis loetletud teenuste osutamise ning hüvitab nende teenuste osutamise kulud tingimuste erisätetes märgitud meditsiinikulude kindlustuse, transpordi- ja tagasitoomiskindlustuse, kaasasoleva isiku välisriigis viibimise ja transpordikulude kindlustuse, kaasasoleva isiku määratud asendaja välisriigis viibimise ja transpordikulude kindlustuse ning otsingu- ja päästekulude kindlustuse summade piires.
3.2. Kindlustusandja hüvitab allpooltoodud kulud järgmistes piirides:
3.2.1. autojuhiteenuste ostmise kulud, autojuhi majutus ja toitlustus – kuni 1200 eurot, kuid ületamata 170 eurot reisipäeva kohta, ning maksimaalselt 7 (seitsmeks) päevaks;
3.2.2. kindlustatud isiku viivitamatu elukohta tagasitoomise kulud – kuni 900 eurot.
VII. ÕNNETUSJUHTUMIKINDLUSTUS
1. KINDLUSTUSOBJEKT
1.1. Kindlustusobjekt on kindlustatud isiku varalised huvid seoses kindlustatud isiku kehavigastusi või terviserikkeid hõlmavate õnnetuste
tagajärgedega, mis toovad xxxxx kindlustatud isiku tervise kahjustumise või xxxxx.
2. KINDLUSTUSJUHTUMID
2.1. Kindlustusjuhtum on niisuguste õnnetuste tagajärjed, mille puhul kindlustatud isiku kehavigastused või tervisekahjustused toovad xxxxx järgmised tagajärjed:
2.1.1. kindlustatud isiku surm;
2.1.2. kindlustatud isiku puue;
2.1.3. kindlustatud isiku tervisekahjustus.
3. VÄLISTUSED
3.1. Kindlustusandja ei vastuta õnnetuste tagajärgede eest, mis liigituvad tingimuste üldsätete välistuste alla.
3.2. Kindlustusandja ei vastuta järgmiste tagajärgede eest:
3.2.1. ravi või meditsiiniliste protseduuride mõju nende täideviijast olenemata, välja arvatud juhul, kui see tuleneb otseselt õnnetuste vahetute tagajärgede ravist;
3.2.2. mis tahes haiguse, sealhulgas ootamatute haiguste, põhjustatud sündmuste tagajärjed;
3.2.3. õnnetusjuhtumid, mis on seotud kindlustatud isiku kehavigastuste ravi või hooldusega, sealhulgas õnnetuse vahetute tagajärgede raviga;
3.2.4. kindlustatud isiku traumad, nende tagajärjed ja/või tüsistused, mis on põhjustatud traumast ja/või haigustest, mis on diagnoositud enne kindlustuslepingu sõlmimist (nt osteoporoos, liigeste/sidemete haigused);
3.2.5. õnnetusjuhtumid, mis on tekkinud siis, kui kindlustatud isik täitis oma töökohustusi, mis on ohtlikud elule või tervisele ning nõuavad erikvalifikatsiooni ja pädevate asutuste väljastatud vastavat litsentsi, ning kindlustatud isikul sellist litsentsi ei ole (st töö kõrgepingega rajatisega, kõrguses ja maa all tehtavad tööd, spetsialiseeritud masinatega töötamine, lõhkeained, kaevude kaevamine jne).
4. KINDLUSTUSSUMMA
4.1. Iga kindlustatud isiku kohta määratakse kindlaks kindlustussumma.
4.2. See on 10 000 eurot.
4.3. Kindlustusandja hüvitab kulud seoses optiliste prillide ostmise või parandamise ning ortopeediliste ja teraapiliste seadmete ja abivahenditega, kui need on saanud kahjustada õnnetuses, mida liigitatakse kindlustusjuhtumiks ning kindlustussummaks on kuni 900 eurot.
5. KINDLUSTUSHÜVITISE SUURUSE MÄÄRAMINE
5.1. Kindlustatud isiku xxxxx korral õnnetusjuhtumi korral maksab kindlustusandja kindlustushüvitise välja kindlustussumma ulatuses.
5.2. Kui kindlustatud isik saab õnnetusjuhtumi tagajärjel puude, maksab kindlustusandja:
5.2.1. 100% (xxxx protsenti) kindlustussummast:
-kui vanuserühmas 18 (kaheksateist) eluaastat kuni pensioniiga määratakse isiku töövõimeks 0% (null protsenti) kuni 25% (kakskümmend viis protsenti);
-kui nooremate kui 18 (kaheksateistkümne) aasta vanuste isikute jaoks on kehtestatud xxxxx puude nõue;
-kui vanaduspensionäril on määratud kõrged sotsiaalsed vajadused;
5.2.2. 70% (seitsekümmend protsenti) kindlustussummast:
-kui vanuserühmas 18 (kaheksateist) eluaastat kuni pensioniiga määratakse isiku töövõimeks 26% (kakskümmend kuus protsenti) kuni 45% (nelikümmend viis protsenti);
-kui nooremate kui 18 (kaheksateistkümne) aasta vanuste isikute jaoks on kehtestatud keskmise puude nõue;
-kui vanaduspensionäril on määratud keskmised sotsiaalsed vajadused;
5.2.3. 50% (viiskümmend protsenti) kindlustussummast:
-kui vanuserühmas 18 (kaheksateist) eluaastat kuni pensioniiga määratakse isiku töövõimeks 46% (nelikümmend kuus protsenti) kuni 65% (kuuskümmend viis protsenti);
-kui nooremate kui 18 (kaheksateistkümne) aasta vanuste isikute jaoks on kehtestatud kerge puude nõue;
-kui vanaduspensionäril on määratud madalad sotsiaalsed vajadused;
5.2.4. Kui kindlaksmääratud töövõime on vahemikus 66% (kuuskümmend kuus protsenti) kuni 100% (xxxx protsenti), loetakse inimene töövõimeliseks ning invaliidsuskindlustushüvitist ta ei saa.
5.2.5. Puude ilmnemise periood on üks aasta pärast õnnetust.
5.3. Kui kindlustatud isik saab tervisekahjustuse, maksab kindlustusandja välja kindlustushüvitise, mis arvutatakse protsentuaalselt vastavalt tingimuste 1. lisas toodud kindlustusmaksete tabelile.
5.4. Kindlustushüvitise suurus määratakse/korrigeeritakse kindlustusandja määratud arstide poolt läbiviidud tervisetestide põhjal.
5.5. Tervisekahjustuse tase määratakse kohe pärast ravi lõppu, võttes arvesse (arstide soovitatud) rehabilitatsioonikava, kuid mitte hiljem kui 12 kuu jooksul pärast õnnetuse toimumist.
5.6. Kui kindlustatud isik sureb muudel kui õnnetusest tingitud asjaoludel, kuid kindlustushüvitist maksti invaliidsuse või tervisekahjustuse eest, määratakse tasumisele kuuluv kindlustushüvitis, lahutades kindlustussummast kõik väljamakstud kindlustushüvitised ning makstakse see välja kindlustuslepingus märgitud isikule või pärijale vastavalt pärimisõigust reguleerivatele õigusaktidele.
5.7. Kui kindlustatud isik sai kindlustushüvitist tervisekahjustuse eest ja hiljem sureb, vähendatakse kindlustust kindlustusmakse väljamakstud osa võrra ning makstakse see volitatud isikule välja 12 kuu jooksul pärast õnnetuse toimumist.
VIII. PAGASIKINDLUSTUS
1. KINDLUSTUSOBJEKT
1.1. Kindlustusobjekt on kindlustatud isiku varalised huvid seoses pagasi kaotsimineku, hävimise või kahjustumise ja/või hilinemisega reisi ajal.
2. KINDLUSTUSJUHTUMID
2.1. Kindlustusjuhtum on käesoleva jaotise punktis 2.2. märgitud pagasi kaotsiminek, hävimine või kahjustumine, kui kindlustatud isikule kuuluv pagas oli:
2.1.1. vahetult kindlustatud isiku valve all;
2.1.2. usaldatud kaubaveodokumendi alusel professionaalsele veoettevõttele;
2.1.3. viidud hoiule kviitungi väljastanud hoiukappi;
2.1.4. paigutatud kindlustatud isiku majutuskohas asuvasse lukustatud ruumi, välja arvatud telki;
2.1.5. hoiul jaamas või hotellis asuvas eraldi pagasikapis;
2.2. Pagasile tekitatud kahju suhtes rakendub kindlustuskaitse järgmistel juhtudel:
2.2.1. tugev vihm, suits, lööklaine, rahe, orkaan, laviin, maalihe, tulekahju, üleujutus, maavärin, välgulöök, mootorsõidukiõnnetus, lennuõnnetus, plahvatus, karstilehter;
2.2.2. eespool alapunktis 2.2.1. loetletud sündmustega seotud päästeoperatsioonid;
2.2.3. õnnetus maismaa-, õhu- või veesõidukiga;
2.2.4. õnnetusjuhtum või ootamatu haigus, mis ei võimaldanud kindlustatud isikul pagasi eest hoolitseda xx xxxx kaotsimineku eest kaitsta;
2.2.5. murdvargus;
2.2.6. röövimine;
2.2.7. kaubaveodokumendi alusel professionaalsele veoettevõttele usaldatud pagasi kaotsiminek.
2.3. Xxx xxxxx on kaotsi läinud varguse tõttu mootorsõidukist, haagisest või veesõiduki kajutist, loetakse kindlustusandja vastutavaks, kui:
2.3.1. mootorsõiduk ja salongi katus oli terve ja uksed lukustatud;
2.3.2. pagasit hoiti sõiduki pagasiruumis või haagise salongis ega olnud väljastpoolt nähtav, ning mootorsõiduk (ka pagasiruum ja haagis) oli lukus.
2.4. Punktides 2.2.1. kuni 2.2.4. loetletud sündmuste eest kindlustatakse väärtuslikke esemeid (väärtusega üle 150 euro) üksnes juhul, kui need on kindlustatud isiku otsese valve all.
2.5. Kindlustusjuhtumi korral hüvitab kindlustusandja allpool määratud kulud kindlustussumma piires, kui juhtunu on tõendatud toimunu asjaolude ja dokumentaalsete tõenditega:
2.5.1. kulud, mis on seotud ohustatud vara kaitsega suurema kahju eest;
2.5.2. kulud, mis on seotud juba kahjustatud ja endiselt kahjustuva vara päästmisega;
2.5.3. kulud, mis on seotud kindlustatud isiku isikut tõendavate dokumentide, xxxxx, juhiloa, auto registreerimistunnistuse, õpilaspileti ja üliõpilastunnistuse taastamisega väärtuses kuni 300 eurot.
3. VÄLISTUSED
3.1. Kindlustusandja ei vastuta järgmiste kahju eest:
3.1.1. loomuliku kulumise tagajärjed, isesüttimine, toote rikkiminek või lekkimine; õrnade esemete või klaaspakendis esemete puhul ei vastuta kindlustusandja esemete purunemise, väärtuse vähenemise või muudele esemetele põhjustatud kahju eest;
3.1.2. kahju, mis on seotud ainult pagasi transpordiks kasutatud mahutite (nt kohvrid, kastid jne) kahjustumise või hävimisega;
3.1.3. kahju, mis tekib elektriseadmetes ja -tehnikas seadmedefektide või vale elektrivoolu tõttu, v.a juhul, kui see tekitab tulekahju;
3.1.4. kahju, mis on põhjustatud sissemurdmisest, mis on toime pandud muul viisil kui see, mida on kirjeldatud tingimuste üldsätete punktis 1.40;
3.1.5. kahju, mis on tingitud telgiga sõiduki pagasiruumi sissemurdmisest, kui vähemalt üks pagasiruumi sein on valmistatud õhukest materjalist (näiteks present) või kui pagasiruum ei olnud nõuetekohaselt vastava vahendiga lukustatud;
3.1.6. kahju, mida põhjustavad järkjärguline temperatuuri kõikumine, gaasid, aur, niiskus, tolm, tahm, löögid ja hallitus.
3.1.7. xxxxx, mis tuleneb olukordadest, kus pagas kaob, see unustatakse maha või jäetakse järelevalveta;
3.1.8. kasutamise käigus tekkinud kahju pagasi elementidele (sh spordivahendid);
3.1.9. pagasi hilinemine või kaotsiminek selle kinnipidamise või konfiskeerimise tõttu pädevate asutuste poolt.
3.2. Allpool loetletud esemeid kindlustuslepingu alusel ei kindlustata ning kindlustusandja vastavaid kahjusid ei hüvita:
3.2.1. vanahõbe, vanakuld, vanaplaatina ja nende sulamid;
3.2.2. xxxxxx- xx poolvääriskivid, pärlid, mida ei loeta igapäevaselt kasutatavaks;
3.2.3. paberid, dokumendid, käsikirjad, tarkvara ja andmebaasid, makse- ja krediitkaardid;
3.2.4. jahitrofeed ja tulirelvad;
3.2.5. väärtuselised esemed (väärtusega üle 150 euro), välja arvatud punktis 2.4. nimetatud juhtudel kindlustatud isiku otsese valve all olevad esemed;
3.2.6. esemed, mille kogused näitavad, et xxxx on kaubanduslik otstarve;
3.2.7. müügiks, teenuste osutamiseks või tootmiseks ettenähtud esemed;
3.2.8. kunstiteosed, antiikesemed, kogud;
3.2.9. vara, mis on määratud teise elukoha üleviimiseks;
3.2.10. mootorsõidukite lisavarustus, haagiste, turismi- või veesõidukite varustus.
3.2.11. arvutiseadmed, mobiiltelefonid;
3.2.12. xxxxxxx, psühhotroopsed ained, täiendava ravi preparaadid;
3.2.13. kaubad, mille ringlus on keelatud või piiratud, kui ei esitata tõendeid, et esemed on isiku seaduslikus valduses.
4. KINDLUSTUSSUMMA
4.1. Kindlustuslepingus sätestatud pagasikindlustuse summa võrdub kindlustushüvitise maksimumsummaga või on hüvitiste kogusumma, mille kindlustusandja saab kindlustuslepingu kogu kehtivusaja jooksul välja maksta.
4.2. Iga kindlustatud isikule kuuluva pagasi kindlustussumma on 700 eurot;
4.3. Viivituse korral (pagasi hilinemine rohkem kui 4 (neli) tundi) on kindlustushüvitiseks 30.00 eurot päevas, kuid kokku mitte rohkem kui
300.00 eurot.
4.4. Kindlustusandja maksimaalne vastutus väärtesemete (kallimad kui 150 eurot) ja igat liiki spordivahendite kahju eest moodustab 50% pagasi kindlustussummast.
5. KINDLUSTUSHÜVITISE SUMMA ARVUTAMINE JA VÄLJAMAKSMINE
5.1. Kindlustushüvitise suurus määratakse samade või sarnaste esemete jaehindade alusel. Aluseks olevate esemete kvaliteet peab võimaldama nende edasist kasutamist või müüki kindlustushüvitise määramise päeva seisuga, millest on lahutatud kahjustatud esemete amortisatsioon ja jääkväärtus. Kindlustushüvitise suurus määratakse kindlaks remondikulude põhjal.
5.2. Kindlustushüvitise suurus kahjustatud esemete parandamiseks määratakse kindlaks vastavate teenusepakkujate keskmiste hindade alusel või vastavalt esemete ostu tõendavatele dokumentidele, tingimusel et need esitatakse kindlustusandjale 3 (kolme) kuu jooksul alates kahju tekkimise päevast.
5.3. Kindlustushüvitise suurus ei tohi ületada eseme õiglast väärtust kahjustumise päeva seisuga.
5.4. Kui kindlustatud isik saab kahju eest hüvitist kolmandalt poolelt, kes on kahju eest vastutav, arvestab kindlustusandja saadud hüvitise kindlustatud isikule tasumisele kuuluvast kindlustushüvitisest maha. 5.5. Iga kindlustusjuhtumi korral vähendab kindlustusandja tingimusteta 60 eurot (tingimusteta mahaarvamine) arvutuslikku tasumisele kuuluvat kindlustushüvitist.
5.6. Kui ese sobib edasiseks kasutamiseks, töötlemiseks või parandamiseks, vähendatakse kindlustushüvitist selle jääkväärtuse võrra.
5.7. Kindlustushüvitise määramisel ei võeta arvesse:
5.7.1. kogumis-, teaduslikku, antiik- või numismaatilist väärtust ega isiklikke hobisid.
5.8. Kui kindlustatud isik saab pärast kindlustushüvitise väljamaksmist kaotatud esemed tagasi, on kindlustusandjal õigus nõuda eelnimetatud esemete eest tasutud kindlustushüvitise tagasimaksmist või õiguste üleandmist kindlustusandjale.
IX. XXXXX ÄRAJÄÄMISE JA TRANSPORDIVAHENDIST MAHAJÄÄMISE KINDLUSTUS
1.1. Käesolevas jaotises kasutatavad mõisted.
1.2. Veoteenuse pakkuja – ettevõte, millel on reisija- ja kaubaveoteenuste pakkumise litsents.
1.3. Büroo – ettevõte, millel on turismiteenuste pakkumise litsents.
1.4. Xxxxx ärajäämine – kindlustatud isiku võimetus kavandatud reisile minna põhjuste tõttu, mis ei ole tema kontrolli all.
1.5. Transpordivahendist mahajäämine – kindlustatud isiku hilinemine, mille tõttu jääb ta reisil, mille käigus ta kasutab mitut transpordivahendit, sellest maha (v.a esimene transpordivahend).
2. KINDLUSTUSOBJEKT
2.1. Kindlustusobjekt on kindlustatud isiku, või kolmanda isiku omandihuvid, mis on seotud reisi ärajäämise kuludega põhjustel, mis ei sõltu kindlustatud isiku tahtest, või transpordivahendist mahajäämisega välisreisil.
3. KINDLUSTUSJUHTUMID
3.1. Xxxxx ärajäämise kindlustuse puhul on kindlustusjuhtumiks dokumentaalselt tõendatud asjaolud, mis ei sõltu kindlustatud isiku tahtest ning ei võimalda tal kavandatud reisile minna:
3.1.1. kindlustatud isiku surm, õnnetusjuhtum või ootamatu haigestumine;
3.1.2. kindlustatud isiku sugulaste (vanemad, vennad, õed, lapsed, abikaasa, elukaaslane) surm mitte rohkem kui 7 (seitse) päeva enne kavandatud reisi algust või haigus, mis ilmnes mitte rohkem kui 7 (seitse) päeva enne kavandatud reisi algust ja kestab kuni reisi alguseni, muutes kindlustatud isiku reisi võimatuks; esitada tuleb tõendavad meditsiinilised dokumendid;
3.1.3. kahju, mida kindlustatud xxxx xxxxxx oma Eesti Vabariigis asuvas korteris või majas järgmiste loodusõnnetuste tagajärjel: tugev vihm, suits, lööklaine, rahe, orkaan, laviin, maalihe, tulekahju, tõusulaine, maavärin, välgutabamus, mootorsõidukiõnnetus, lennuõnnetus, plahvatus, karstilehter või murdvargus (tingimusel, et kahju on vähemalt 1500 eurot);
3.1.4. lapseootel kindlustatud isiku rasedus- või sünnituskomplikatsioonid, mis ilmnesid enne kavandatud ärasõidukuupäeva, mille tõttu kindlustatud xxxx xxxxx statsionaarset ravi, ja tingimusel, et kavandatud reisi lõppkuupäevaks on rasedus kestnud vähem kui 28 nädalat ning eelnevalt ei ole analoogseid probleeme esinenud;
3.1.5. kindlustatute lähedaste sugulaste või muu kindlustatud isiku, kes reisib koos teise sellise kindlustatud isiku lähisugulastega, äkiline haigus, xxx xxxxx broneeriti mitmele kindlustuslepingu alusel kindlustatud isikule ja ootamatu tervisehäire tõttu inimene on haiglasse paigutatud ja vajab
kindlustatud isiku pidevat hooldust ja hooldust, alaealiste laste äkiline haigestumine, mis vajab kindlustatud isiku pidevat hooldust ja hooldamist, tingimusel, et haigus diagnoositakse hiljemalt 7 (seitse) päeva enne ravi algust kavandatud xxxx xx kestab kuni reisi alguse või plaanipärase väljumisaja lõpuni.
3.2. Transpordivahendist mahajäämise kindlustuse korral on kindlustusjuhtumiga tegu juhul, kui kindlustatud isik hilineb transpordivahendile, mis ei ole esimene reisi ajal kasutatav transpordivahend, ja/või kindlustatud isiku reisi katkemine:
3.2.1. põhjustel, mis kindlustatud isikust ei sõltu (teise või järgmise transpordivahendi xxxx või hilinemine, ilmastikuolud, v.a vääramatu jõud jne);
3.2.2. kui kindlustatud isik ei saa oma teekonda jätkata xxxxx või ID-kaardi kaotamise tõttu.
4. KINDLUSTUSSUMMA JA VASTUTUS
4.1. Reisi ärajäämise korral on maksimaalne kindlustussumma 1000 eurot, kuid see ei tohi ületada tegelikke reisikulusid.
4.1.1. Reisipassiga reisivatele isikutele – selle maksumus;
4.1.2. muudel juhtudel – kindlustatud isiku märgitud ja dokumentaalselt tõestatud (reisipiletid, hotellibroneeringud) kulude summa.
4.2. Transpordivahendist mahajäämise korral ei tohi piletite vahetamiseks ette nähtud kindlustussumma ületada 150 eurot.
4.3. Kindlustusandja xx xxxxx välja hüvitist sündmuste eest, millele kohalduvad välistused, ning ei hüvita allpool loetletud kulusid:
4.3.1. reisikorraldaja või büroo tasu;
4.3.2. reisi jaoks vajaliku viisa väljastamise tasu;
4.3.3. reisist keeldumise kulud, kui sellise keeldumise põhjus oli kindlustatud isikule eelnevalt teada või kui kindlustatud isik võis juba reisi broneerimisel keeldumist eeldada.
5. KINDLUSTATUD ISIKU KOHUSTUSED
5.1. Kindlustatud isik, kel ei ole võimalik reisile minna, on kohustatud:
5.1.1. põhjendamatu viivituseta, kuid mitte hiljem kui 24 (kakskümmend neli) tundi pärast kindlustusjuhtumi toimumist teavitama reisibürood ja kindlustusandjat reisist keeldumisest, lisades ka põhjuse;
5.1.2. põhjendamatu viivituseta, kuid mitte hiljem kui 7 (seitsme) päeva jooksul pärast reisibürood reisist keeldumisest teavitamist esitama kindlustusandjale oma väiteid tõendavad dokumendid:
5.1.2.1. reisibürooga sõlmitud kindlustuspoliis ja leping ning muud kindlustusandja nõutavad dokumendid;
5.1.2.2. reisibüroo kirjalik kinnitus reisist keeldumise xxxxx kättesaamise ja kindlustatud isikule keeldumisega seotud kulude kohta;
5.1.2.3. meditsiinilise või pädeva asutuse tõend, mis kinnitab reisi osalisest keeldumist eespool punktis 3.1.1. loetletud asjaolude ilmnemisel.
5.2. Transpordivahendist mahajäämise korral peab kindlustatud isik teavitama kindlustusandjat hiljemalt 5 (viie) päeva jooksul pärast Eesti Vabariiki tagasipöördumist kirjalikult toimunud kindlustusjuhtumist ning esitama dokumendid, mis tõendavad eespool punktis 3.2. nimetatud asjaolusid.
5.3. Kui kindlustatud isik ülal punktides 5.1. ja 5.2. loetletud kohustusi ei täida ning kui see mõjutab asjaolude väljaselgitamist või kindlustushüvitise summa arvutamist, on kindlustusandjal õigus kindlustushüvitise väljamaksmisest keelduda või seda vähendada.
6. VÄLISTUSED
6.1. Välistused, mille puhul reisi ärajäämise kulusid ei hüvitata, on loetletud käesolevate tingimuste üldsätetes, ning kindlustatud isiku suutmatus kavandatud reisile minna:
6.1.1. kindlustatud isiku haiguste või kehavigastuste tõttu, mis olid teada või eksisteerinud enne reisi ostu või kindlustuslepingu sõlmimist (olenemata sellest, kas neid raviti või mitte), xxxxx arvatud vähk, sugulisel xxxx levivad haigused xx xxxx vaimsed haigused;
6.1.2. rasedusega seotud terviseseisundi, raseduse katkemise või sünnituse tõttu, välja arvatud raseduskomplikatsioonide puhul, mis on määratletud punktis 3.1.4.;
6.1.3. büroo ja/või veoteenuse pakkuja süü tõttu;
6.1.4. looduskatastroofide, epideemiate, karantiinide tõttu, välja arvatud sündmused, mida on täpsustatu käesoleva jaotise alapunktis 3.1.3. ;
6.1.5. kindlustatud isiku või tema sugulase xxxxx või tervisehäire (haigused või kehavigastused) tõttu, mis olid xxxxx xx xxxx xxxx xxxxxx viimase 6 (kuue) kuu jooksul enne kindlustuslepingu jõustumist.
6.2. Transpordivahendist mahajäämise kindlustuse välistused hõlmavad transpordivahendist mahajäämist:
6.2.1. kui kindlustatud isik hilines hooletuse tõttu (ei asunud xxxxx õigeaegselt, võttes arvesse väljasõidukohta reisimise asjaolusid), põhjused tulenesid kindlustatud isikust (alkoholijoove, narkootilised või mürgised ained jms);
6.2.2. kindlustatud isiku pool kasutatava transpordivahendi ja järgmise, samast lähtekohast lahkuva xx xxxxx jätkamiseks kasutatava transpordivahendi saabumise ja väljumise vahel on vähemalt 3 (xxxx) tundi aega.
7. KINDLUSTUSHÜVITISE VÄLJAMAKSMINE
7.1. Kindlustushüvitis reisi ärajäämise kindlustuse korral kindlustussumma piires hõlmab järgmist:
7.1.1. reisibürooga sõlmitud reisilepingu väärtuse osa, mida ei hüvita veoettevõte ega ka büroo;
7.1.2. lennupiletite ja muude reisikuludega seotud dokumenteeritud reisikulude summa.
7.2. Transpordivahendist mahajäämise hüvitamiseks vajalikud kulud kindlustussumma piires hõlmavad järgmist:
7.2.1. ostetud pileti muutmise või uue pileti ostmise kulud (turistiklass); uute piletite ostmisega seotud kulud hüvitatakse ainult juhul, kui eelnevalt ostetud originaalpileteid pole võimalik muuta. Piletite muutmise korral hüvitatakse piletite haldamise kulud tõendavate dokumentide alusel.
Reisikindlustuse eeskirja
1. xxxx
KINDLUSTUSHÜVITISE MÄÄRAMISE TABEL VIGASTUSTE KORRAL
I. KESKNÄRVISÜSTEEM
Nr | Kirjeldus | Puude ulatus (%) |
1. | Peaajutrauma järelmõjud: | |
1.1. | Ülemiste ja alumiste jäsemete paralüüs (tetrapleegia); väga xxxxx ajukoore ja väikeaju talitusehäire; dementsus; isiksuse häired; vaagnaorganite talitushäire | 100 |
1.2. | Alumiste jäsemete paralüüs koos vaagnaorganite talitushäirega | 70 |
1.3. | Ühe kehapoole paralüüs; väga xxxxx hüpoaktiivsus, hüposensitiivsus, kahest jäsemest jõu kadu; väga xxxxx koordinatsioonihäire | 50 |
1.4. | Xxxxx hüpoaktiivsus, hüposensitiivsus, kahest jäsemest jõu kadu; kraniaalnärvide kahjustustest avalduv organite talitushäired; koordinatsioonihäire; xxxxx lihaste hüpertoonia jäsemetes; vaagnaorganite talitushäire | 40 |
1.5. | Ühe jäseme paralüüs (monopleegia); kõnehäired; avalduvad koordinatsioonihäired; lihaste hüpertoonia, hüposensitiivsus või jõu kadu jäsemetest; Parkinsoni tõbi | 30 |
1.6. | Koordinatsiooni- ja liikumishäired; kõnehäired | 15 |
1.7. | Avalduv näo asümmeetria; autonoomsed (vegetatiivsed) sümptomid; ajukoore traumad ja kõnehäired; vasomotoorsed häired; ühekordsed epileptilised hood (üks või kaks korda aastas) | 7 |
Märkus: Gruppi võib määratleda järelmõjuna, kui diagnoositud on vähemalt kaks selle grupi sümptomit. Kui kindlustushüvitist makstakse xxxx punktis 1 nimetatud kesknärvisüsteemi vigastuste mõjude eest ning ilmneb ühtlasi jäsemete talitushäire, siis ei maksta X (kümnendas) osas sätestatud hüvitisi kere ja jäsemete luude vigastuste eest.
II. KRANIAAL- JA PERIFEERSED XXXXXX
2. | Kraniaalnärvide traumad: Märkus: Neuropaatia kliinilise pildi korral makstakse kindlustushüvitist sõltumata vigastatud närvide arvust. | |
2.1. | Ühe xxxxx kraniaalnärvide trauma | 5 |
2.2. | Kraniaalnärvide bilateraalne trauma | 10 |
3. | Tservikobrahhiaalse või lumbrosakraalse närvipõimiku või nende närvide vigastus Märkus: Kindlustushüvitist makstakse hüpoaktiivsuse, hüposensitiivsuse, lihaste atroofia xx xxxx ainevahetuse muutuste korral. | 25 |
4. | Perifeerse närvi talitushäire: Märkus: Kindlustushüvitist makstakse, kui kliiniline pilt näitab neuropaatiat. Ühe jäseme mitme närvi vigastuse korral makstakse kindlustushüvitist ühe närvi vigastuse eest. Parema käe (paremakäeliste puhul) või vasaku käe (vasakukäeliste puhul) vigastuse korral suurendatakse kindlustushüvitist, lisades 10% selle punkti alusel makstavale hüvitisele. | |
4.1. | Närvivigastus käsivarre, randme, jalasääre ja/või pahkluu piirkonnas | 5 |
4.2. | Närvivigastus õlavarreluu, küünra, xxxx xx/või xxxxx piirkonnas | 10 |
III. NÄGEMISORGAN
5. | Ühe xxxxx akommodatsiooni paralüüs | 10 |
6. | Xxxxx nägemisvälja kontsentriline ahenemine (vähemalt 10 kraadi) | 15 |
7. | Nägemise halvenemine silmasiseste läätseimplantaatidega mõlemas traumajärgses silmas: 0,4 0,3 – 0,1 Vähem kui 0,1 | 10 20 25 |
8. | Silmalaua allavajumine, silmalihase paralüüs, silmalaua talitust mõjutavad silmalaua defektid | 10 |
9. | Xxx xxxxx pulseeriv eksoftalm | 20 |
10. | Nägemisorganite vigastuste mõjud: silmamuna dislokatsioon; pisarakanali vigastus; strabism; võrkkesta irdumine (silmatrauma tulemusel) | 10 |
11. | Traumajärgne oftalmoloogilised haigused, välja arvatud konjuktiviit, verevool, võrkkestahäired, pupilli arenguhäired; silmasisese läätse dislokatsioon. Märkus: Mitme punktis 10 ja 11 märgitud traumamõju esinemisel makstakse kindlustushüvitist ainult ühe punkti eest (kõige tõsisem vigastus). | 5 | |||
Nägemisteravus | Nägemisteravus | ||||
Enne traumat | Pärast traumat | Protsent (%) | Enne traumat | Pärast traumat | Protsent (%) |
1,0 | 0,7 | 1 | 0,6 | 0,4 | 1 |
0,6 | 3 | 0,3 | 3 | ||
0,5 | 5 | 0,2 | 10 | ||
0,4 | 7 | 0,1 | 15 | ||
0,3 | 10 | <0,1 | 20 | ||
0,2 | 15 | 0 | 30 | ||
0,1 | 20 | ||||
<0,1 | 30 | ||||
0 | 45 | ||||
0,9 | 0.7 – 0.6 | 1 | 0,5 | 0.4-0.3 | 1 |
0,5 | 3 | 0,2 | 5 | ||
0,4 | 5 | -0,1 | 10 | ||
0,3 | 10 | <0,1 | 15 | ||
0,2 | 15 | 0 | 20 | ||
0,1 | 20 | ||||
<0,1 | 30 | ||||
0 | 45 | ||||
0,8 | 0.6-0.5 | 2 | 0,4 | 0.3-0.2 | 2 |
0.4-0.3 | 7 | 0,1 | 7 | ||
0,2 | 15 | <0,1 | 10 | ||
0,1 | 20 | 0 | 20 | ||
<0,1 | 30 | ||||
0 | 45 | ||||
0,7 | 0.5-0.4 | 2 | 0,3 | 0,1 | 5 |
0,3 | 7 | <0,1 | 10 | ||
0,2 | 15 | 0 | 15 |
0,1 | 20 | ||||
<0,1 | 25 | ||||
0 | 40 | ||||
0,2 | 0,1 | 5 | |||
<0,1 | 10 | ||||
0 | 15 | ||||
0,1 | <0,1 | 10 | |||
0 | 20 | ||||
<0,1 | 0 | 10 | |||
12. | Nägemise kadu (ühes silmas või mõlemas) | 100 | |||
13. | Kogu nägemine ühest silmas | 45 |
Märkus:
1. Täielik pimedus - valguse tajumisest kuni nägemisteravuseni 0,01 (suutmatus lugeda sõrmi 2 m kauguselt).
2. Kui vigastatud silma nägemisteravus enne traumat pole teada, loetakse see samaks, mis vigastamata silmal.
3. Kui xxxxxx xxxxx nägemisteravus on trauma tõttu pärssunud, uuritakse mõlemat xxxxx xxxxxx. Xxxxx, mille nägemisteravus on parem, nägemiskaotuse ulatus kehtib kui xxxxxx xxxxx nägemiskaotuse ulatus.
IV. KUULMISORGAN
Nr | KIRJELDUS | Puude ulatus (%) |
15. | Vestibulaarse talituse tõsised häired: korduv, pidev vertiigo koos autonoomsete reaktsioonidega, ebakindla kõnnakuga | 30 |
16. | Kõrvalesta täielik kadu | 20 |
17. | Ühe kõrva kuulmishäire. Märkus: tuleb hinnata audiogrammi, impedantsmeetri, kõne kuulamise andmeid. | |
17.1. | Sosina kuulmine on 0–1 m ja tavahääle kuulmine on 1–3 m (audiogramm näitab 30 kuni 50 db ulatuses kuulmiskahjustust) | 5 |
17.2. | Sosinat kõrvalesta ääres ei kuule, tavahääle kuulmine kuni 0–1 m (audiogramm näitab 60 kuni 80 db ulatuses kuulmiskahjustust) | 10 |
18. | Täielik kuulmise kadu ühes kõrvas (häält ei kuule; audigramm näitab <91 db). | 15 |
19. | Täielik kuulmise kadu mõlemas kõrvas | 60 |
V. HINGAMISSÜSTEEM
20. | Xxxxxxxxx, -xxxxx, pehmete kudede kadu | 30 |
21. | Ninasõõrmete ja ninaotsa kadu | 15 |
22. | Ninasõõrme(te) või ninaotsa kadu | 10 |
Xxxx kaudu hingamise häiritus. Kindlustushüvitis sõltub häirituse määrast (hinnatakse kasutades rinomanomeetrit; tavaline | ||
23. | sisse- ja väljahingamine - 380–400 ml/sek): a) väga xxxxx ühepoolne (<100 ml/sek) või xxxxx mõlemapoolne (<200 ml/sek) häiritus; b) | 5 |
täielik mõlemapoolne häiritus (0 ml/sek). | 10 | |
24. | Haistmis- ja maitsemeele kadu | 15 |
25. | Haistmismeele kadu | 10 |
26. | Traumajärgne krooniline sinuiit, mis areneb ühe aasta jooksul | 2 |
27. | Xxxxx või trahhea talitushäire: | |
27.1. | Püsiv intubatsioon trahheostoomilise toruga | 40 |
27.2. | Düsfoonia | 10 |
27.3. | Afoonia | 30 |
27.4. | Artikulatsioonihäired | 15 |
28. | Vigastused hingamisteedele, mille tulemuseks on: | |
28.1. | 1. astme respiratoorne xxxxx | 10 |
28.2. | 2. astme respiratoorne xxxxx | 40 |
28.3. | 3. astme respiratoorne xxxxx | 60 |
29. | Roiete või rinnaku murd, mis toob xxxxx xxxx deformeerumise ja respiratoorse liikumise tõsise pärssumise | 10 |
Märkus: Kui kindlustushüvitist on makstud punkti 29 alusel, vähendatakse punkti 28 hüvitist makstud summa võrra.
VI. XXXXXX-VERESOONKOND
30. | Xxxxxx-veresoonkonna puudulikkus, mille on põhjustanud xxxxxx või suurte veresoonte vigastus: (xxxxxx-veresoonkonna puudulikkuse sümptomeid hinnatakse NYHA klassifikatsiooni alusel, ECG füüsilise koormuse testidega, ultraheliuuringuga, pikaajalise ECG ja vererõhku mõõtmisega): | |
30.1. | 1. klassi südamepuudulikkus — objektiivselt diagnoositud mõõdukalt kiire pulss, hingeldus pärast füüsilist trenni, paistetused | 15 |
30.2. | 2. klassi südamepuudulikkus — objektiivselt diagnoositud xxxxx hingeldus pärast füüsilist trenni, xxxxxx rütmihäired, xxxxx xx kopsu probleemid, püsiv paistetus, astsiit, täitunud kaelaveenid | 40 |
30.3. | 3 klassi südamepuudulikkus — objektiivselt diagnoositud väga tõsised respiratoorsed rütmihäired, xxxxxx rütmihäired, rögavere välja köhimine, vedelik rinnakelme ja südamepauna õõnsustes, astsiit, püsiv paistetus. | 70 |
31. | Vereringehäired põhjustatuna perifeersete veresoonte vigastustest: | |
31.1. | Mõõdukas – paistetus, nõrgenenud pulss | 5 |
31.2. | Tõsine – paistetus, tsüanoos, tugevalt nõrgenenud pulss | 10 |
31.3. | Xxxxx – paistetus, tsüanoos, lümfostaas, kudede ainevahetuse muutused | 15 |
Märkus: Gruppi võib määratleda traumajärgse järelmõjuna, kui diagnoositud on vähemalt kaks selle grupi sümptomit.
VII. SEEDESÜSTEEM
32. | Näoluude või alalõualuu traumade põhjustatud närimishäired: | |
32.1. | Xxxxx närimishäire ja probleem lõualuu sulgemisel | 7 |
32.2. | Väga xxxxx lõualuu talitushäire, lõua väärarengud | 20 |
33. | Alalõua kadu: Märkus: lõualuu kadumise korral ei maksta punktis 32 sätestatud kindlustushüvitist. | |
33.1. | Lõualuu xxxxxxx xxxx | 15 |
33.2. | Lõualuu täielik kadu | 50 |
34. | Keele kadu: | |
34.1. | Kuni pool | 15 |
34.2. | Kuni pool ja enam | 25 |
34.3. | Kadu kokku | 50 |
35. | Xxxxx suuõõne ahenemine, süljenäärme fistuli areng | 15 |
36. | Põletuste või vigastuste põhjustatud söögitoru või xxxxx kitsenemine: Märkus: Kitsenemise peab kinnitama objektiivne ülevaatustehnika | |
36.1. | Pehme toidu neelamine takistatud | 10 |
36.2. | Vedela toidu neelamine takistatud | 30 |
36.3. | Täielik takistatus (gastrostoomia) | 80 |
37. | Seedeorganite traumade järelmõjud: | |
37.1. | Roojapidamatus | 40 |
37.2. | Adhesiivsed haigused; osaline sooleummistus | 15 |
37.3. | Kunstlik pärak | 30 |
37.4. | Ebanormaalne pankrease sisesekretoorne talitus | 30 |
37.5. | Ebanormaalne pankrease välissekretoorne talitus | 5 |
37.6. | 2. astme maksapuudulikkus | 45 |
37.7. | 3. astme maksapuudulikkus | 80 |
38. | Seedeorganite traumaatilise vigastusest põhjustatult järgmiste organite eemaldamine: | |
38.1. | Osa maksast või sapipõiest | 15 |
38.2. | Põrn | 15 |
38.3. | Osa maost, pankreasest või soolestikust | 25 |
38.4. | Xxx täielik eemaldus | 40 |
VIII. XXXX- JA SUGUELUNDITE SÜSTEEM
39. | Nefrektoomia Kui kindlustushüvitis on makstav selle punkti alusel, ei maksta hüvitist xxxxx xxxx Ajutise puude määramise tabeli (siseorganite trauma, mis hõlmab kirurgilist sekkumist) punkti 4.1 alusel. | 25 |
40. | Xxxx väljutamise häired: | |
40.1. | Xxxxx talitushäire: a) 2. astme neerupuudulikkus b) 3. astme neerupuudulikkus | 40 80 |
Märkus: Kui kindlustushüvitist on makstud punkti 39 alusel, vähendatakse punkti 40.1 hüvitist makstud summa võrra. | ||
40.2. | Xxxxx kuseteede või ureetra ahenemine, kusepõie mahu vähenemine | 10 |
40.3. | Täielik kuseteede või ureetra obstruktsioon, suguelundite fistul | 30 |
41. | Suguelundite vigastuste mõjud: | |
41.1. | Ühelt poolt munasarja, munajuha või munandi eemaldamine | 15 |
41.2. | Osaline penektoomia | 25 |
41.3. | Täielik penektoomia | 40 |
41.4. | Mõlemalt poolelt munasarjade või munajuhade eemaldamine või hüsterektoomia a) alla 40-aastased naised b) üle 40-aastased naised | 40 20 |
IX. PEHMETE KUDEDE VIGASTUSED
42. | Väga xxxxx moonutab põletus, külmakahjustus või vigastuse armid näo või kaela esi või külmises osas. Selles punktis määratletud kindlustushüvitist ei maksta katmaks osaliselt või täielikult kosmeetilise plastilise kirurgia kulusid teistel kindlustuseeskirjas sätestatud alustel. | 10 |
43. | Kere ja jäsemete hüpertroofilised või keloidsed armid, mis deformeerivad pehmeid kudesid ja/või raskendavad riiete või jalanõude kandmist: | |
43.1. | katavad < 1% kehas pinnast | 1 |
43.2. | katavad 1–2% keha pinnast | 2 |
43.3. | katavad 3–4% keha pinnast | 4 |
43.4. | katavad 5–10% keha pinnast | 5 |
43.5. | katavad > 10% keha pinnast | 8 |
43.6. | katavad > 15% keha pinnast | 10 |
Märkus: Kindlustatud isik peopesa suurus vastab 1% keha pinnast.
X. KERE JA JÄSEMETE LUUDE VIGASTUSED
LÜLISAMMAS | ||
44. | Lülisamba trauma põhjustatud lülisamba talitushäire: | |
44.1. | Kindlustushüvitisi arvutatakse ja makstakse Ajutise puude tabeli punkti 1 või 3 alusel. | |
RANGLUU; ÕLAVÖÖDE | ||
45. | Õlavöötme kahjustused abaluu või rangluu murru tõttu | |
45.1. | Abaluu murd | 20 |
45.2. | Rangluu murd | 15 |
46. | Õlaliigese jäikus pärast õlavarreluu pea (rangluu liigesepind) resektsiooni | 40 |
47. | Õlaliigese jäikus | 30 |
48. | Õlaliigese piiratud liikuvus | 10 |
Märkus: Parema käe (paremakäeliste puhul) või vasaku käe (vasakukäeliste puhul) vigastuse korral suurendatakse kindlustushüvitist, lisades 10% vastavate punktide alusel makstavale hüvitisele. Õlavöötme ja õlaliigese funktsionaalne hinnang peab põhinema X.X. Xxxxxxxxx skooril ja Keiteli funktsionaalse testi muudetud indeksil | ||
KÄSI | ||
49. | Xxx xx/või abaluu kaotus | 75 |
50. | Käe amputatsioon pärast eksartikulatsiooni õlaliigesest või õlavarreluu könt keskkohast. | 70 |
51. | Käe amputatsioon – õlavarreluu könt alumisest kolmandikust | 65 |
52. | Käsivarre amputatsioon pärast eksartikulatsiooni küünarliigesest | 65 |
53. | Käsivarre amputatsioon allpool küünarliigest | 60 |
Märkus: Parema käe (paremakäeliste puhul) või vasaku käe (vasakukäeliste puhul) vigastuse korral suurendatakse kindlustushüvitist, lisades 10% vastavate punktide alusel makstavale hüvitisele. | ||
KÜÜNARLIIGES | ||
54. | Küünarliigese liikumatus | 10-20 |
55. | Küünarliigese piiratud liikuvus | 5-9 |
Märkus: Parema käe (paremakäeliste puhul) või vasaku käe (vasakukäeliste puhul) vigastuse korral suurendatakse kindlustushüvitist, lisades 10% vastavate punktide alusel makstavale hüvitisele. Küünarliigese funktsionaalne hinnang peab põhinema X.X. Xxxxxxxxx skooril ja Keiteli funktsionaalse testi muudetud indeksil | ||
RADIOKARPAALLIIGES (XXXXX); LABAKÄSI | ||
56. | Labakäe amputatsioon randmest või karpaalluu amputatsioon | 55 |
57. | Radiokarpaalliigese liikumatus | 20 |
58. | Radiokarpaalliigese piiratud liikuvus | 5 |
59. | Labakäe talitushäire | 5-30 |
Märkus: Parema käe (paremakäeliste puhul) või vasaku käe (vasakukäeliste puhul) vigastuse korral suurendatakse kindlustushüvitist, lisades 10% vastavate punktide alusel makstavale hüvitisele. Radiokarpaalliigese ja labakäe funktsionaalne hinnang peab põhinema X.X. Xxxxxxxxx skooril ja Keiteli funktsionaalse testi muudetud indeksil | ||
SÕRMED | ||
60. | Esimene sõrm (pöial): |
60.1. | Distaalse faalanksi osaline amputatsioon | 5 |
60.2. | Distaalse faalanksi täielik amputatsioon | 8 |
60.3. | Proksimaalse faalanksi osaline amputatsioon | 15 |
60.4. | Sõrme amputatsioon | 20 |
60.5. | Sõrme ja karpaalluu (või mistahes selle osa) amputatsioon | 25 |
61. | Pöidlaliigese jäikus | 5 |
62. | Pöidla metakarpofalangeaalliigese jäikus | 10 |
Märkus: Parema käe (paremakäeliste puhul) või vasaku käe (vasakukäeliste puhul) vigastuse korral suurendatakse kindlustushüvitist, lisades 10% vastavate punktide alusel makstavale hüvitisele. | ||
63. | Teine sõrm (nimetissõrm) | |
63.1. | Distaalse faalanksi täielik amputatsioon | 4 |
63.2. | Keskmise faalanksi täielik amputatsioon | 8 |
63.3. | Proksimaalse faalanksi amputatsioon | 10 |
63.4. | Sõrme amputatsioon | 12 |
63.5. | Sõrme ja karpaalluu (või mistahes selle osa) amputatsioon | 15 |
63.6. | Painde kontraktuur, xxx xxxx on pooleldi paindunud, sõrme proksimaalse interfalangeaal- ja metakarpofalangeaalliigeste anküloos | 4 |
Märkus: Parema käe (paremakäeliste puhul) või vasaku käe (vasakukäeliste puhul) vigastuse korral suurendatakse kindlustushüvitist, lisades 10% vastavate punktide alusel makstavale hüvitisele. | ||
64. | Kolmas (keskmine) xxxx xx neljas (nimeta) või viies (väike) sõrm: | |
64.1. | Distaalse faalanksi osaline amputatsioon | 2 |
64.2. | Könt keskmisel või proksimaalsel faalanksil | 5 |
64.3. | Sõrme ja karpaalluu (või mistahes selle osa) amputatsioon | 15 |
64.4. | Painde kontraktuur, xxx xxxx on pooleldi paindunud, või sõrme esimese interfalangeaalliigese või metakarpofalangeaalliigese anküloos | 1 |
64.5. | Painde kontraktuur, xxx xxxx on täielikult paindunud või väljasirutatud, sõrme kahe või kolme liigese anküloos | 3 |
65. | Xxx xxx kahe sõrme amputatsioon: | |
65.1. | Esimene ja teine sõrm | 35 |
65.2. | Esimene xx xxxxxx, xxxxxxx xx neljas või esimene ja viies sõrm | 25 |
65.3. | Teine xx xxxxxx, teine ja neljas või teine ja viies sõrm | 15 |
65.4. | Xxxxxx xx neljas või xxxxxx xx viies | 10 |
66. | Xxx xxx kolme sõrme amputatsioon: | |
66.1. | Esimene, teine xx xxxxxx/neljas/viies (1+2+3), (1+2+4), (1+2+5) | 40 |
66.2. | Esimene, xxxxxx xx neljas/viies (1+3+4), (1+3+5) | 35 |
66.3. | Xxxxx, xxxxxx xx neljas/viies (2+3+4), (2+3+5) | 30 |
66.4. | Kolmas, neljas ja viies (3+4+5) | 25 |
67. | Xxx xxx nelja sõrme amputatsioon | 40 |
Märkus: Muude sõrmede amputatsiooni või sõrmede talituse kadumise juhtumite korral määratakse kindlustushüvitis, liites kokku iga sõrme talituse kadumise eest määratud hüvitise | ||
68. | Xxx xxx kõikide sõrmede amputatsioon | 45 |
Märkus: Parema käe (paremakäeliste puhul) või vasaku käe (vasakukäeliste puhul) vigastuse korral suurendatakse kindlustushüvitist, lisades 10% käe sõrmede vigastustega seotud punktide alusel makstavale hüvitisele. | ||
JALG | ||
69. | Jala amputatsioon pärast eksartikulatsiooni puusaliigesest või reieluu könt ülemises kolmandikus. | 70 |
69.1. | Jala amputatsioon pärast eksartikulatsiooni puusaliigesest või reieluu könt ülemises kolmandikus, xxx xxxx traumat oli ainult üks jalg. | 90 |
70. | Reieluu könt alumises kolmandikus või keskel | 60 |
71. | Jala talitushäire, kuna jalg on lühenenud rohkem kui 2,5 cm | 10 |
72. | Sääre amputatsioon pärast eksartikulatsiooni põlveliigesest või sääreluu könt ülemises kolmandikus. | 50 |
72.1. | Ainsa jala sääre amputatsioon | 80 |
73. | Sääreluu könt alumises kolmandikus või keskel | 45 |
PUUSALIIGES | ||
74. | Puusaliigese liikumatus | 35 |
75. | Puusaliigese piiratud liikuvus | 5-10 |
Märkus: Puusaliigese funktsionaalne hinnang peab põhinema X.X. Xxxxxxxxx skooril ja Keiteli funktsionaalse testi muudetud indeksil | ||
PÕLVELIIGES | ||
76. | Põlveliigese liikumatus | 15 |
77. | Põlveliigese patoloogiline liikuvus põhjustatuna sidemete rebenemisest | 8 |
78. | Põlveliigese piiratud liikuvus | 5 |
Märkus: Põlveliigese funktsionaalne hinnang peab põhinema X.X. Xxxxxxxxx skooril ja Keiteli funktsionaalse testi muudetud indeksil | ||
KANNALIIGES, JALALABA | ||
79. | Kannaliigese liikumatus | 10 |
80. | Kannaliigese osaline liikuvus | 5 |
81. | Jalalaba amputatsioon pärast eksartikulatsiooni kannaliigesest või jalalaba amputatsioon kannaluude juurest | 40 |
82. | Jalalaba distaalse osa amputatsioon pöialuude juurest | 30 |
83. | Jalalaba talitushäire põhjustatuna deformatsioonist, kokkukasvamatusest | 7 |
Märkus: Kannaliigese ja jalalaba funktsionaalne hinnang peab põhinema X.X. Xxxxxxxxx skooril ja Keiteli funktsionaalse testi muudetud indeksil | ||
VARBAD | ||
84. | Kõikide varvaste amputatsioon pärast eksartikulatsiooni varbaliigestest või amputatsioon proksimaalse faalanksi juurest | 15 |
85. | Esimese xxxxx xx pöialuu või selle osa amputatsioon | 10 |
86. | Esimese varba amputatsioon pärast eksartikulatsiooni varbaliigesest või varbakönt proksimaalsel faalanksil | 2 |
87. | Esimese varba distaalse faalanksi amputatsioon | 2 |
88. | Teise, kolmanda, neljanda või viienda varba amputatsioon: | 2 |
88.1. | Pärast eksartikulatsiooni varbaliigesest või varbakönt proksimaalsel faalanksil | 2 |
88.2. | Sealhulgas pöialuu või selle osa amputatsioon | 5 |
88.3. | Varba talitushäire liigeste liikumatuse tõttu | 1 |
Märkus: Muude varvaste amputatsiooni või varvaste talituse kadumise juhtumite korral määratakse kindlustushüvitis, liites kokku iga varba talituse kadumise eest määratud hüvitise |
89. | Kõnevõime kadu | 50 |
Nr | Trauma | Kindlustushüvitis (%) |
XI. MUUD TALITUSTE KAOD LUUMURDUDE TABEL
1. Ajukolju | ||
1.1. | Koljulae luude murd | 10 |
1.2. | Koljupõhimiku luude murd | 15 |
1.3. | Koljulae ja koljupõhimiku luude murd | 20 |
2. Näoluud: | ||
2.1. | Ülalõualuu, sarnaluu murd | 7 |
2.2. | Alalõualuu murd | 6 |
2.3. | Ninaluude murd | 3 |
2.4. | Xxxx, kilpkõhre, keeleluu murd | 4 |
Märkus: Alalõua alveooli murdu ei loeta lõualuu murruks. Mõlemapoolse lõualuu murru korral makstakse üks kindlustushüvitis. | ||
3. Hammaste trauma (terve hamba ja/või selle juure kadu), lõualuu dislokatsioon: | ||
3.1. | 1 hamba kadu | 4 |
3.2. | 2–3 hamba kadu | 8 |
3.3. | 4–5 hamba kadu | 10 |
3.4. | 6 xx xxxxx hamba xxxx | 12 |
Märkus: Hambaproteeside või -sildade murru korral makstakse kindlustushüvitist ainult hambaid toetava silla kao eest. Kõigi teiste hammaste traumade korral (hamba või selle juure murd, hamba dislokatsioon, hamba nihkumine alveooli, kild vähemalt 1/4 hambast) on kindlustushüvitis 2% vigastatud hamba kohta. Hüvitis väheneb 50% igemepõletikuliste hammaste kadumise puhul. | ||
4. Lülisammas: | ||
4.1. | Kaela, rinna ja nimmepiirkonna lülide ja nende kaarte murrud Märkus: 3 või enama lüli murru korral makstakse maksimaalselt 25% kindlustussummast. | 12 |
4.2. | Selgroolüli parema ja vasaku ristjätke ning ogajätke murd | 3 |
4.3. | Ristluu murd | 10 |
4.4. | Õndraluu murd | 3 |
5. Xxxxxx ja roided: | ||
5.1. | Rinnaku murd | 5 |
5.2. | Alla 2 roide murd | 3 |
5.3. | 3 või enama roide murd | 4 |
5.4. | Roiete murd mõlemalt poolelt (3 ja enam) | 6 |
Märkus: Xxx xxxxx murd põhjustab pneumotooraksit, hemotooraksit, kopsupõletikku, eksudatiivset pleuriiti (mille xxxx xxxxx kirurgilist sekkumist), tuleb vastavaid kindlustushüvitisi suurendada 5 protsendipunkti võrra. | ||
6. Käsi: | ||
6.1. | Abaluu, rangluu murd | 5 |
6.2. | Proksimaalsed õlavarreluu (rangluu liigesepind) murrud | 9 |
6.3. | Õlavarreluu murd | 10 |
6.4. | Distaalsed õlavarreluu murrud | 8 |
6.5. | Küünarvarre xxx xxxx (xxxx xxxx) | 5 |
6.6. | Küünarvarre xxx xxxx (mõlemal käel) | 10 |
6.7. | Karpaalluude murd (va lodiluu) | 3 |
6.8. | Lodiluu murd | 5 |
6.9. | Kämblaluude murd. Kindlustushüvitist makstakse ühe xxx xxxxx põhjal, kuid see ei ületa 6% kindlustussummast. | 3 |
6.10. | Pöidla (proksimaalse faalanksi) murd | 3 |
6.11. | Pöidla (distaalse faalanksi) murd | 2 |
6.12. | Sõrmede murrud (proksimaalsed, keskmised faalanksid). Kindlustushüvitist makstakse ühe xxx xxxxx põhjal, kuid see ei ületa 4% kindlustussummast. | 2 |
6.13. | Sõrmede murrud (distaalne faalanks) | 1 |
Märkus: Mitme faalanksi murde xxx xxx sõrmedel loetakse üheks murruks. | ||
7. Puusaluud (os ilium, os pubis, os ischii, os coxae): | ||
7.1. | Puusanapa murd | 12 |
7.2. | Sümfüüsi rebend ja luumurd | 13 |
7.3. | Rohkem kui 2 xxx rebend | 8 |
7.4. | Ainult sümfüüsi rebend | 7 |
7.5. | Ühe xxx xxxx | 5 |
8. Jalg: | ||
8.1. | Reieluu suure pöörli murd | 8 |
8.2. | Reieluupea ja/või reieluukaela murd | 14 |
8.3. | Reieluu murd | 10 |
8.4. | Sääreluu või reieluu liigesepinna murd | 10 |
8.5. | Kederluu murd | 8 |
8.6. | Reieluu murd (va sääreluu) | 8 |
8.7. | Sääreluu murd | 5 |
8.8. | Pindluu murd, lateraal- ja välispekse murd | 5 |
8.9. | Sääre- ja pindluu murd | 10 |
8.10. | Pahkluu, kontsluu murd | 7 |
8.11 | Pöialuu murd | 3 |
8.12. | 2–5 jala faalanksi murd Kindlustushüvitist makstakse ühe xxx xxxxx põhjal, kuid see ei ületa 3% kindlustussummast. | 1 |
8.13. | Suure varba murd | 2 |
Märkused: Mitme faalanksi murde ühe jala varvastel loetakse üheks murruks. | ||
9. Muud: | ||
9.1. | Luumõra | 1 |
9.2. | Avatud luumurdude korral või kui murdunud luude kokkukasvamata otsade fikseerimiseks ja kohendamiseks tuleb kasutada osteosünteesi (kasutades metallplaate, kruvisid, traati või väliseid fikseerimisseadmeid), tuleb kindlustushüvitist xxxxx lisades 10% (ühekordne hüvitis) kindlustussummast vastavale luumurrule makstavale hüvitisele. | |
9.3. | Kui luumurrud kätkevad liigese implantaate, tuleb kindlustushüvitist xxxxx, lisades 15% kindlustussummast makstavale kindlustushüvitisele. | |
Märkus: Ühe luu mitut murdu loetakse ühe luu murruks. Xxx xxx murdub luuarmide või metallfiksaatorite kohast korduvalt, ulatub kindlustushüvitis 50% hüvitisest, mida makstakse vastava luumurru eest. |
MUUD VÄIKSEMAD TRAUMAD JA SARNASED VIGASTUSED (hüvitis arvutatakse trauma eest hüvitatava summa protsendina)
Nr | Trauma | Kindlustushüvitis (%) |
1. Peaajutraumad: | ||
1.1. | Aju hematoom | 10 |
1.2. | Aju hematoom, millega kaasneb koljuõõne avamine | 18 |
1.3. | Ajuvigastus, millega kaasneb patsiendi statsionaarne ravi vähemalt 3 päeva | 6 |
1.4. | Ajuvigastus, millega kaasneb patsiendi ambulatoorne ravi vähemalt 14 päeva või 2 päeva haiglaravi | 4 |
1.5. | Ajupõrutus | 8 |
1.6. | Seljaaju vigastus, millega kaasneb patsiendi statsionaarne ravi | 5 |
1.7. | Seljaaju vigastus, millega kaasneb patsiendi ambulatoorne ravi | 4 |
1.8. | Seljaaju põrutus | 7 |
1.9. | Seljaaju kompressioon | 15 |
Märkus: Juhul kui xxx xx seljaaju vigastused esinevad üheaegselt, makstakse kindlustushüvitist kõige tõsisema vigastuse eest. Statsionaarse ravi esimest ja viimast päeva loetakse ühe päevana. | ||
2. Liigese dislokatsioon: | ||
2.1. | Järgnevate liigeste dislokatsioon: õla-, küünar-, puusa-, lõualiiges, rangluu akromiaalne ots, rangluu rinnaku poolne ots, põlvekeder, põlv | 5 |
2.1.1. | Õlaliigese korduv dislokatsioon | 2 |
2.2. | Järgnevate liigeste dislokatsioon ja kaasnev kirurgia : õla-, küünar-, puusa-, lõualiiges, rangluu akromiaalne ots, rangluu rinnaku poolne ots, põlvekeder, põlv | 7 |
2.3. | Randme-, kannaliigese dislokatsioon ja kaasnev kirurgia | 5 |
2.4. | Randme-, kannaliigese dislokatsioon | 3 |
2.5. | Faalanksite dislokatsioon | 1 |
Märkus: Mitme faalanksi dislokatsioone ühel sõrmel loetakse üheks traumaks. | ||
2.6. | Faalanksi dislokatsioon, millega kaasneb kõõluse talitushäire | 2 |
2.7. | Kederluu dislokatsioon | 4 |
2.8. | Kaelalülide dislokatsioon | 5 |
2.9. | 2 või enama kaelalüli dislokatsioon | 7 |
2.10. | Kaelalüli(de) diskopaatia | 3 |
Märkus: Xxx dislokatsiooni, pehmete kudede, lihaste, kõõluste vigastuse korral ühe kindlustusjuhtumi raames makstakse kindlustushüvitist kõige tõsisema vigastuse eest. | ||
3. Ligamentide, lihaste, kõõluste ja meniskite rebendid | ||
3.1. | Meniski rebend Märkus: Ühe põlve mõlema meniski traumaatilise rebendi korral on kindlustushüvitis võrdväärne hüvitisega, mida makstakse ühe meniski rebendi korral | 4 |
3.2. | Meniskite ja ristatsidemete rebend | 6 |
3.3. | Sõrmede ja/või varvaste kõõluste rebendid (kirurgilise xxxxxx) | 1 |
3.4. | Käe, jala, kanna kõõluste rebendid (kirurgilise xxxxxx) | 2 |
3.5. | Sõrmede ja/või varvaste kõõluste rebendid (kirurgilise raviga) | 2 |
3.6. | Käe, jala, kanna kõõluste rebendid (kirurgilise raviga) | 3 |
3.7. | Õla-, küünar- või puusaliigese dislokatsioon, ligamendi, lihase, kõõluse rebend põlves (xxxx kirurgilise xxxxxx) | 5 |
3.8. | Õla-, küünar- või puusaliigese dislokatsioon, ligamendi, lihase, kõõluse rebend põlves (kirurgilise xxxxxx) | 6 |
3.9. | Achilleuse kõõluse rebend (kirurgilise xxxxxx) | 4 |
3.10. | Achilleuse kõõluse rebend (kirurgilise raviga) | 7 |
Märkus: Ligamentide, kõõluste või lihaste osaliste rebendite korral ning punktis 3 nimetatud tagajärgede korral degeneratiivsete muutustega jäsemetes vähendatakse kindlustushüvitist 50% võrra. Ligamentide, kõõluste, meniskite korduvate rebendite korral vähendatakse kindlustushüvitist 50% võrra. Xxx dislokatsiooni, pehmete kudede, lihaste, kõõluste vigastuse korral ühes jäsemes ühe kindlustusjuhtumi raames on kindlustushüvitis võrdväärne kõige tõsisema vigastuse eest makstava hüvitisega. | ||
4. Siseorganite ja/või pehmete kudede põrutus: | ||
4.1. | Kirurgilist sekkumist vajav siseorganite põrutus | 6 |
4.2. | Rindkere põrutus, mis põhjustab ühe- või mõlemapoolset pneumotooraksit, eksudatiivset pleuriiti või subkutaanset emfüseemi. | 2 |
4.3. | Rindkere põrutus, mis põhjustab ühe- või mõlemapoolset pneumotooraksit, eksudatiivset pleuriiti (vajas kirurgilist sekkumist) | 4 |
4.4. | Traumaatiline silmavigastus | 5 |
4.5. | Konjuktivaalne, võrkkesta põletik, mida põhjustas kontakt võõrkehaga nii, et kindlustatud isik oli statsionaarses xxxxx rohkem kui 6 päeva | 1 |
4.6. | Ühe kõrva traumaatiline trummikile rebend kuulmiskahjustuseta | 3 |
4.7. | Pehmete kudede vigastused, mis põhjustab üle 3 cm suuruse haava ja vajavad pehmete kudede ühendamist | 2 |
4.8. | Pehmete kudede vigastus, mis põhjustab alla 3 cm suuruse haava ja vajab pehmete kudede ühendamist | 1 |
4.9. | Sõrmevigastus, millega kaasneb küüne eemaldumine | 1 |
4.10. | Nahka, subkutaanset kihti ja lihaseid puudutav torkevigastus ühe kindlustusjuhtumi raames | 1 |
4.11. | Mitmed pehmete kudede kahjustustega vigastused, xxx xxxxx pindala on rohkem kui 0,25% keha pindalast | 3 |
4.12. | Pehmete kudede vigastused, mis toovad xxxxx mitmed hematoomid, luuümbrise põletiku, luupõletiku, flegmoone, fistuleid Märkus: Kindlustushüvitist makstakse mitme hematoomi korral, xxx xxxx nädalat pärast traumat on haavandid alles ning hematoome on 3 või rohkem, ning igaüks on suurem kui 5 cm2. | 3 |
4.13. | Sügavad kriimustused (papillaarkiht ja sügavamal), mis asuvad keha eri piirkondades Märkus: Kindlustushüvitist makstakse nahakriimustuste eest, mis ulatuvas papillaarkihini ja sügavamale ning asuvalt keha eri piirkondades, millest vähemalt üks katab vähemalt 2% keha pindalast ning vigastatud isik pole võimeline töötama rohkem kui 6 päeva. | 2 |
4.14. | Traumaatiline posthemorraagiline, anafülaktiline šokk, ateroskleroosi katust tingitud emboolia | 6 |
Märkus: Ühe jäseme luumurdude, liigeste dislokatsiooni, ligamentide, lihaste, kõõluste rebendite korral ühe kindlustusjuhtumi raames on kindlustushüvitis võrdväärne kõige tõsisema vigastuse eest makstava hüvitisega. | ||
5. Toidumürgitus, akuutne keemiline mürgitus, mis nõuab kindlustatud isiku statsionaarset ravi: | ||
5.1. | 3–6 päeva | 2 |
5.2. | 7–15 päeva | 4 |
5.3. | Rohkem kui 15 päeva | 7 |
6. Termaalsed ja keemilised põletused, külmakahjustused | ||
6.1. | 2. astme põletused, mis katavad vähemalt 1% keha pindalast | 3 |
6.2. | 2. astme põletused, mis katavad vähemalt 5% keha pindalast | 5 |
6.3. | 3. astme põletused, mis katavad kuni 2% keha pindalast | 4 |
6.4. | 3. astme põletused, mis katavad vähemalt 2% keha pindalast | 6 |
6.5. | 3. astme silmapõletused | 4 |
6.6. | Suur 1. astme põletus, mis põhjustab põletustõve | 5 |
6.7. | 3. astme külmakahjustused, mis katavad vähemalt 2% keha pindalast | 5 |
Märkus: Kindlustatud isiku peopesa (sealhulgas peopesa ja sõrmed) pindala loetakse võrdväärseks keha pindala 1%-ga. | ||
7. Raseduse katkemine: | ||
7.1. | Kindlustushüvitist makstakse, kui raseduse katkemist põhjustab hüvitatav risk ning rasedus on kestnud vähemalt 22 nädalat. | 20 |
8. Puugilt saadud entsefaliit, puugilt saadud müeliit, puugilt saadud entsefalomüeliit, maohammustused, loomahammustused ja/või nõelamised. Traumaatiline asfüksia (mis nõuab kindlustatud isiku statsionaarset ravi): | ||
8.1. | 3–7 päeva | 2 |
8.2. | 8–15 päeva | 5 |
8.3. | Rohkem kui 15 päeva | 7 |
9. Diagnoositud Lyme’i tõbi | 1 |
10. Muud vigastused | ||
10.1 | Küünra, õla, puusa, kaela, põlve, randme, kanna ligamendi lõtvus | 1 |
10.2 | Korduv ligamendi lõtvus | 0,5 |
Märkus: Xxx dislokatsiooni, pehmete kudede, lihaste ja/või kõõluste vigastuse korral ühes jäsemes ühe kindlustusjuhtumi raames on kindlustushüvitis võrdväärne kõige tõsisema vigastuse eest makstava hüvitisega. | ||
Kindlustushüvitist ligamendi lõtvuse eest makstakse vähemalt 14 päeva pärast kindlustuslepingu sõlmimist. |