Kindlustuslepitusorgan MENETLUSKORD
Kindlustuslepitusorgan MENETLUSKORD
1. Kindlustuslepitusorgani õiguslik seisund
1.1. Kindlustuslepitusorgan (edaspidi lepitusorgan) on MTÜ Eesti Kindlustusseltside Liidu (edaspidi EKsL) juures tegutsev sõltumatu kindlustusvaidluste kohtuvälise lahendamise organ, mis lähtub oma tegevuses käesolevast menetluskorrast ja lepitusseadusest (LepS).
1.2. Lepitusorgani kaudu tegelevad lepitamisega sõltumatud kindlustuslepitajad (edaspidi lepitajad). Lepitajateks on lepitusorgani nõukoja poolt nimetatud lepitajad ja menetluskorras ettenähtud juhul EKsL-i töötajad.
1.3. Lepitusorgan ei ole lepitusorgan LepS tähenduses.
2. Lepitusmenetluse kokkulepe
2.1. Lepitusmenetlus lepitusorgani kaudu tegutseva lepitaja vahendusel viiakse läbi, kui lepitusosalised on jõudnud kokkuleppele vaidlusküsimuse lahendamises lepitusorgani kaudu tegutseva lepitaja juures. Kokkuleppe lepitusmenetluse läbiviimiseks lepitusorganis loetakse sõlmituks, kui kindlustusandja on EKsL-i liige, samuti juhul, kui:
2.1.1. kindlustusandja või kindlustusvahendaja on andnud tüüptingimustes või muul viisil ette (näiteks viidanud lepitusmenetluse võimalusele kindlustusjuhtumi kohta tehtud otsuses) nõusoleku lepitusmenetluse läbimiseks ja tema klient on pöördunud vaidlusküsimuse lahendamiseks lepitusorganisse;
2.1.2. lepitusosalised on jõudnud kokkuleppele EKsL-i kaudu tegutseva lepitaja kasutamises ning lepitaja alustab lepitustoimingutega (LepS § 11 lg 1);
2.1.3. lepitusosalised on lepitaja juurde suunanud xxxxx (LepS § 11 lg 2).
2.2. Kui punktis 2.1 nimetamata juhul pöördub üks pool lepitusorgani xxxxx taotlusega, et lepitusorgan püüaks välja selgitada teise xxxxx võimaliku huvi lepitusmenetluse läbiviimise vastu, siis selgitab lepitusorgan välja teise xxxxx xxxx lepitusmenetluses osalemiseks.
2.3. Lepitusmenetluse läbiviimiseks lepitusorgani kaudu tegutseva lepitaja vahendusel nõusoleku andnud kindlustusandja ja kindlustusvahendaja on kohustatud täitma menetluskorda, osalema lepitusmenetluses xx xxxxxx oma esindaja osalemise lepituskohtumisel või lepitusläbirääkimistel.
3. Lepitusmenetluse lubatavus
3.1. Klient võib pöörduda kindlustusandjaga või kindlustusvahendajaga tekkinud vaidlusküsimuse lahendamiseks lepitusorganisse. Kindlustusandja või kindlustusvahendaja klient on isik, kellele kindlustusteenuse või kindlustusvahendusteenuse osutaja osutab oma tegevusega seotud teenust või kes on tema xxxxx pöördunud teenuse kasutamise eesmärgil.
3.2. Lepitusorganisse võib pöörduda ka:
3.2.1. kindlustusandja kindlustusvahendaja või teise kindlustusandjaga tekkinud vaidlusküsimuse lahendamiseks;
Kehtib alates 01.01.2016
Kinnitatud EKsL-i volikogu otsusega.
3.2.2. kindlustusvahendaja kindlustusandja või teise kindlustusvahendajaga tekkinud vaidlusküsimuse lahendamiseks;
3.2.3. isik, kellele kindlustusandja on esitanud võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 alusel tagasinõude.
3.3. Lepitusorgan võtab lepitusasja menetlusse:
3.3.1. kui tegemist on nõudega, mis tuleneb kindlustuslepingust;
3.3.2. kui tegemist on nõudega, mis tuleneb kindlustuslepingu vahendamisest või ettevalmistuste tegemisest kindlustuslepingulisse suhtesse astumiseks;
3.3.3. vaidluse teiseks pooleks on kindlustusandja või kindlustusvahendaja.
3.4. Lepitusorgani kaudu menetletakse kindlustusandja vastu esitatud nõuet, kui:
3.4.1. nõue on kindlustusandjale esitatud xx xxxx on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 450);
3.4.2. kindlustusandja on nõude täitmisest keeldunud ja avaldaja on esitanud kindlustusandjale vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastuväited, mida kindlustusandja ei ole arvestanud või millele kindlustusandja pole mõistliku aja jooksul vastanud.
3.5. Lepitusmenetlust ei toimu lepitusorgani kaudu, kui:
3.5.1. lepitusasja hind ületab 350 000 eurot, välja arvatud juhul, kui osapooled sellega nõustuvad. Lepitusasja hinna määramisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus tsiviilasja hinna kohta sätestatust;
3.5.2. avalduse esemeks on asjaolu, et klient ei ole xxxxx xxxxx pakutava teenuse hinnaga;
3.5.3. avalduse esemeks on vaidlus, mis tuleneb sundkindlustusest;
3.5.4. avalduse esemeks on vaidlus, mis tuleneb krediidikindlustusest või garantiikindlustusest;
3.5.5. avalduse esemeks on vaidlus, mis tuleneb õigusabikulude kindlustuse kindlustuslepingust, kui kindlustusandja on keeldunud oma lepingust tulenevast täitmise kohustusest tulemuslikkuse väljavaadete puudumise tõttu;
3.5.6. avalduse esemeks on kindlustusmatemaatilisel arvutusel kasutatud meetodid või valemid;
3.5.7. avalduse esemeks on vaidlus, mis on menetlemisel kohtus, vahekohtus või xxxx sellise vaidluse lahendamiseks pädevust omavad organis või avaldaja annab lepitusmenetluse ajal asja nendele organitele menetleda;
3.5.8. avalduse esemeks on vaidlus, mis on kohtus, vahekohtus või xxxx sellise vaidluse lahendamiseks pädevas organis lõplikult käsitletud, samuti siis, kui vaidlus lahendati kohtuvälise kokkuleppega;
3.5.9. juhtum ei sobi olemuslikult lepitusmenetluseks või kui asja lahendamine lepitusorgani kaudu ei ole ilmselt tulemuslik, millistena käsitatakse eelkõige juhtumeid, kui üks lepitusoalistest on avalduse eseme kohta edastanud kuriteoteate või ta edastab selle menetluse ajal või on käitunud teise lepitusosalise suhtes muul viisil pahauskselt, näiteks esitanud tahtlikult valeandmeid;
3.5.10. avalduse esemeks on liikluskindlustuse vaidlus;
3.5.11. nõue on juba aegunud ja vastaspool tugineb aegumisele;
3.5.12. avaldaja nõudeõigus on lõppenud seoses nõudeõigust lõpetava tähtaja saabumisega (VÕS § 475 lg 3);
3.5.13. kahju hüvitamisele kohaldatakse välisriigi seadust.
4. Lepitusavalduse esitamine
4.1. Lepitusmenetluse alustamiseks peab avaldaja esitama lepitusorganile avalduse lepitusorgani kehtestatud vormil ning lisama sellele nõutavad dokumendid. Vajadusel aitab EKsL-i töötaja avaldajal faktilisi asjaolusid selgelt kirjeldada, eesmärgipärase avalduse koostada ja selgitab, millised dokumendid tuleks oma väidete tõendamiseks lisada. Lepitusorgan võib pöörduda asjaolude selgitamiseks ka kindlustusandja xxxxx.
4.2. Avaldusele tuleb lisada dokumentaalsed tõendid, millega avaldaja avaldust põhistab, sealhulgas teise lepitusosalisega peetud seniste läbirääkimiste käiku kajastavad dokumendid. Kui avaldajal on esindaja, lisatakse avaldusele esindaja volikiri ja esindaja kontaktandmed.
5. Eelmenetlus
5.1. Eelmenetluse käigus kontrollib lepitusorgan, kas vaidlusküsimuse lahendamine lepitusorgani kaudu on punkti 3 kohaselt lubatav ja kas avaldus sisaldab kõiki lepitusmenetluse läbiviimiseks vajaminevaid andmeid.
5.2. Kui avaldus ei sisalda kõiki vajaminevaid andmeid, annab lepitusorgan tähtaja nende esitamiseks. Kui avaldaja neid määratud tähtaja jooksul ei esita, võib lepitusorgan keelduda asja menetlemast, teavitades sellest avaldajat.
5.3.1. kas tema arvates on asja lahendamine lepitusorganis menetluskorra kohaselt lubatav;
5.3.2. seisukoha vaidluse sisu kohta (nt nõude õigeksvõtt või vastuargumendid xx xxxx põhistavad tõendid, jne);
5.3.3. kas tema arvates on võimalik asi lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel.
5.4. Vastusele tuleb lisada kindlustusjuhtumi kohta kogutud materjalid, tõendid, millele kindlustusandja oma otsuses tugines ja vaidlusele kohalduvad tüüptingimused, kui vaidluse esemeks on kindlustusandja täitmise kohustuse olemasolu või selle ulatus.
5.5. Kui see tundub vaidluse asjaolusid arvesse võttes mõistlik, võib lepitusorgan määrata omal initsiatiivil või teise lepitusosalise taotluse alusel vastuse edastamiseks pikema tähtaja. Avalduse esitajat tuleb sellest teavitada.
5.6. Pärast teiselt lepitusosaliselt vastuse saamist otsustab lepitusorgan viivitamatult avalduse menetlusevõtmise. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumisest xx xxxxx põhjusest teavitatakse viivitamata avaldajat.
6. Vaidlust lahendava kindlustuslepitaja määramine
6.1. Lepitusorgan määrab lepitaja, arvestades lepitusmenetluse läbiviimise keelt ja menetluskorra punktis 6.4, 6.5 ja 6.6 toodud piiranguid:
6.1.1. lepitajate nimekirjast rotatsiooni põhimõttel;
6.1.2. EKsL-i töötajate hulgast.
6.2. Lepitaja määratakse punktis 6.1.2 nimetatud alusel, kui lepitusasja hind on alla 1000 euro või vaidluse esemeks on järgmine asjaolu:
6.2.1. sõiduki (kindlustatud ese) hävinemisest tuleneva kahju suurus või selle parandamise mõistlike kulude suurus;
6.2.2. nõutakse kahju hüvitamist, mis on seda liiki kindlustuslepinguid sõlmivate kindlustusandjate kindlustustingimuste ja/või rahvusvahelise praktika kohaselt tavaliselt välistatud;
6.2.3. kindlustusandja poolt esitatud tagasinõude õiguse olemasolu või ulatus;
6.3. Lepitusasja lahendama määratud lepitaja peab olema sõltumatu ning lepitusosaliste suhtes erapooletu. Lepitaja ei või lepitusmenetlust läbi viia:
6.3.1. lepitusasjas, xxxxxx xx on ise menetlusosaline, menetlusosalise töötaja või juhtimisorgani liige või xxxx, xxxxx vastu võib esitada menetlusest tulenevalt nõude;
6.3.2. lepitusasjas, mille ühe lepitusosalise juures on lepitaja vähem kui viis aastat tagasi töötanud (sh tegutsenud juhtorgani liikmena);
6.3.3. oma abikaasa või elukaaslase asjas, samuti abikaasa või elukaaslase õe, venna või otseliinis sugulase asjas, isegi kui abielu või püsiv kooselu on lõppenud;
6.3.4. isiku, kes on tema otseliinis sugulane või muu lähedane;
6.3.5. asjas, xxxxxx xx on või on olnud menetlusosalise esindaja või nõustaja või xxxxxx xx osales või xxxxxx xxx oli õigus osaleda menetlusosalise seadusliku esindajana;
6.3.6. asjas, xxxxxx xx on üle kuulatud tunnistajana või arvamuse andnud eksperdina;
6.3.7. asjas, xxxxxx xx on osalenud lepituseelses või kohtueelses menetluses, eelnevas kohtuastmes või vahekohtumenetluses lahendi tegemisel;
6.3.8. kui esineb muu asjaolu, mis annab alust kahelda lepitaja erapooletuses.
6.4. Menetluskorra punktis 6.2 nimetatud vaidluste korral määratakse lepitaja rotatsiooni korras, kui lisaks lepitajale esineb menetluskorra punktis 6.3.1, 6.3.3 - 6.3.5 või 6.3.7 toodud asjaolu vastavalt teise EKsL-i töötaja või juhatuse liikme puhul.
6.5. Lepitaja ei või lepitusmenetlust läbi viia ka juhul, kui lepitusasja kiire ja tõhus lahendamine on raskendatud lepitaja suure lepituskoormuse või muu asjaolu (töökoormus põhitöökohal, haigus, vms) tõttu. Lepitusorgani nõukojal on õigus määrata, mitu lepitusasja võib kindlustuslepitajal olla korraga menetluses, et oleks tagatud lepitusmenetluse kiire ja tõhus läbiviimine.
6.6. Lepitusosaline võib lepituse xxxxxx nõuda lepitaja taandamist. Lepitaja taandamise avaldus esitatakse lepitusorganile. Taandamise alust tuleb avalduses põhistada.
7. Esindamine
7.1. Lepitusosalised võivad kasutada lepitusmenetluses esindajat, kuid esindaja kulud jäävad nende xxxx xxxxx.
8. Lubatavuse kontroll
8.1. Asja lahendama määratud lepitaja jälgib menetluse igas etapis, kas vaidluse lahendamine lepitusorgani kaudu on menetluskorra punkti 3 kohaselt lubatav. Kui lepitusavalduse käsitlemine lepitusorgani kaudu ei ole lubatav, lükkab lepitaja avalduse tagasi või juba alustatud menetluse korral lõpetab menetluse.
8.2. Kahtluse korral annab lepitaja lepitusosalistele võimaluse seisukohavõtuks, enne kui ta lepitusmenetluse lubatavuse üle otsustab. Lepitaja põhjendab oma otsust.
8.3. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumisest xx xxxxx põhjusest teavitatakse viivitamata avaldajat.
9. Lepitusmenetluse alustamine
9.1. Lepitusmenetlust alustades on lepitaja kohustatud selgitama lepitusosalistele lepitusmenetluse olemust ja õiguslikke tagajärgi.
9.2. Pärast avalduse menetlusse võtmist alustab lepitaja viivitamatult lepitusmenetlusega. Lepitajal on õigus lisaks punktis 5.3 nimetatud vastusele esitada lepitusosalistele täiendavaid küsimusi. Vastus lepitaja poolt esitatud küsimustele edastatakse lepitajale ja lepitusorganile 7 päeva jooksul.
9.3. Kui see tundub vaidluse asjaolusid arvesse võttes mõistlik, võib lepitaja määrata omal initsiatiivil või teise lepitusosalise taotluse alusel vastuse edastamiseks pikema tähtaja. Avalduse esitajat tuleb sellest teavitada.
10. Lepituskohtumine
10.1. Kui lepitusosalised ei ole kokkulepet saavutanud, korraldab lepitaja esimesel võimalusel, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul avalduse menetlusse võtmisest, lepituskohtumise, kus osalevad avaldaja ja teine lepitusosaline. Avaldaja põhjendatud taotlusel või muul olulisel põhjusel võib eelmainitud tähtaeg olla pikem.
10.2. Lepitaja tagab vaidlusküsimuse kiire menetlemise, järgides lepitusorgani kodukorras kindlaks määratud tähtaegasid ja kontrollib nendest kinnipidamist.
10.3. Lepituskohtumine toimub üldjuhul EKsL-i ruumes, kui lepitaja ja lepitusosalised ei ole kokku leppinud teisiti. Lepituskohtumine on kinnine.
10.4. Kohtumist juhatab lepitaja, kes kuulab ära lepitusosaliste ja teiste kohalviibijate väited ning tutvub esitatud dokumentide ja muude tõenditega.
10.5. Lepitaja võib kõrvale kalduda käesolevas peatükis sätestatud lepituskohtumise korraldamisest, kui see lepitamise asjaolusid arvestades on mõistlik, näiteks võib lepitaja viia lepitust läbi sidevahendite vahendusel. Lepitaja võib suhelda lepitusmenetluse käigus kõigi lepitusosalistega (sh kolmas isik) koos või igaühega eraldi. Samuti võib ta suhelda eraldi tunnistajate ja erialaasjatundjatega ning loobuda nende kutsumisest lepituskohtumisele.
11. Erialaasjatundjad ja tunnistajad
11.1. Lepitusosalise soovil ning tingimusel, et lepitaja peab seda otstarbekaks, võidakse korraldada vaatlus või tellida erialaasjatundjalt vaidluse asjaolude selgitamiseks ekspertiis. Lepitusorgan võib selle kohta ära kuulata teise lepitusosalise arvamuse. Kui kokku ei lepita teisiti, tasub kulud lepitusosaline, xxxxx taotlusel tunnistaja või erialaasjatundja menetlusse kaasati.
11.2. Vaidluste korral, mille esemeks on sõiduki hävinemisest tulenev kahju suurus või sõiduki parandamise mõistlike kulude suurus, võib lepitaja omal algatusel kooskõlastatult lepitusorganiga tellida erialaasjatundjalt vaidluse asjaolude selgitamiseks ekspertiisi, kui ekspertiisi maksumus ei ületa 200 eurot. Ekspertiisi kulud jäävad sel juhul lepitusorgani kanda.
11.3. Lepitusosalise taotlusel või omal algatusel võib lepitaja kutsuda lepituskohtumisele ja ära kuulata tunnistajad ning erialaasjatundjad. Lepitusosalise taotlusel kutsutud erialaasjatundjate ja tunnistajate kohaloleku lepituskohtumisel tagab nende kutsumist soovinud lepitusosaline.
11.4. Lepitajal on lepitusmenetluse käigus õigus omal algatusel küsitleda tunnistajaid ja korraldada vaatlus.
12. Hindamiskriteeriumid
12.1. Lepitusettepanek peab tuginema õigusaktidel ja kindlusteenuse heal taval, välja arvatud juhul, kui vaidlusküsimuse asjaolusid ja mõistlikkuse põhimõtet arvestades on kokkuleppe saavutamise huvides mõistlik lepitusosalistel teha järeleandmisi.
12.2. Lepitaja peab välja selgitama vaidluse eseme, hindama lepitusosaliste esitatud õiguslike väidete asjakohasust ning hindama esitatud tõendeid. Lepitaja jätkab nende asjaolude selgitamist lepitusmenetluse igas etapis, kui see on vaidlusküsimuse lahendamiseks ja lepitusosalisi rahuldava lepitusettepaneku tegemiseks otstarbekas. Lepitajal ei lasu tõendite kogumise kohustust, kuid ta võib teha lepitusosalistele ettepanekuid tõendite esitamiseks xx xxxx koguda omal algatusel.
13. Lepitusettepanek
13.1. Kui lepitusosalised ei jõua kokkuleppele, esitab lepitaja lepitusosalistele lepitusettepaneku. Lepitaja selgitab lepitusosalistele lepitusettepaneku sisu.
13.2. Lepitusettepaneku võib esitamata jätta üksnes siis, kui lepituse käigus ei selgu piisavalt asjaolusid ettepaneku tegemiseks.
13.3. Lepitusettepanek ei ole kummagi lepitusosalise jaoks siduv.
13.4. Lepitaja võib määrata tähtaja, mille jooksul peavad lepitusosalised esitama ettepaneku kohta oma seisukoha, mis väljendab nõustumist või mittenõustumist. Seisukoha esitamata jätmist käsitatakse ettepanekuga mittenõustumisena.
13.5. Kui kokkulepet ei saavutatud, teavitab lepitaja sellest lepitusosalisi ja konsulteerib nendega lepitusmenetluse jätkamise osas.
14. Kokkuleppe vormistamine
14.1. Kokkuleppe saavutamisel sõnastab lepitaja kirjalikult kokkuleppe, mille lepitusosalised ja lepitaja allkirjastavad. Kokkuleppel võivad lepitusosalised anda nõusoleku kokkuleppe täidetavaks tunnistamise kohta. Kokkulepe vormistatakse kolmes eksemplaris, millest kumbki lepitusosaline saab ühe eksemplari ja üks eksemplar säilitatakse lepitusorganis.
14.2. Kui lepitusmenetlus on algatatud LepS § 11 lg 2 alusel, edastab lepitaja kokkuleppe ärakirja kohtule.
15. Lepitusmenetluse lõpetamise otsus
15.1. Kui konsultatsioonide käigus selgub, et kokkuleppe saavutamine lepitusosaliste vahel on xxxx- tõenäoline või xxx xxxxx asjaolusid arvesse võttes ja lepitusosaliste huve kaaludes ei ole põhjendatud, et lepitaja jätkaks lepitusmenetlust, teeb lepitaja menetluse lõpetamise otsuse, milles xxxxx xx õigusliku hinnangu, kuidas tema arvates tuleks asi lahendada.
15.2. Otsus koosneb sissejuhatusest, resolutsioonist, kirjeldavast ja lepitaja hinnangut põhjendavast osast. Otsuse resolutsioonis märgib lepitaja, et lepitusmenetlus lõpetatakse edutuse tõttu xx xxxxx xxxxx xx ühemõttelise hinnangu vaidlusküsimusele. Otsuse kirjeldavas osas märgitakse loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues esitatud nõuded. Otsuse lepitaja hinnangut sisaldavas osas märgitakse lepitaja tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud järeldused, samuti seadused, mida lepitaja kohaldas.
15.3. Lepitusmenetluse lõpetamise otsus jõustub 5 tööpäeva jooksul selle lepitusosalistele teatavaks tegemisest arvates. Kuni otsuse jõustumiseni on lepitusosalistel õigus esitada taotlus lepitusmenetluse jätkamiseks, esitada täiendav kompromissettepanek või nõustuda lepitusettepanekuga.
16. Lepitusmenetluse lõppemine
16.1. Lepitusmenetlus loetakse lõppenuks kui:
16.1.1. lepitusosalised jõuavad lepitusmenetluse käigus kokkuleppele;
16.1.2. avaldaja võtab lepitusavalduse tagasi;
16.1.3. lepitaja lükkab avalduse xxxxx menetlusse võtmist tagasi (p 8);
16.1.4. jõustub lepitusmenetluse lõpetamise otsus.
16.2. Kui lepitusmenetlus on algatatud LepS § 11 lg 2 alusel, väljastab lepitaja kohtule dokumendi lepituse edutuse kohta.
16.3. Kui lepitusmenetlus xx xxxxx kokkuleppega, viitab lepitaja avaldaja õigusele pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.
16.4. Lepitaja teavitab lepitusosalisi ja lepitusorganit lepitusmenetluse lõppemisest.
17. Kokkuleppe täitmine
17.1. Kokkulepe tuleb täita kokkuleppes sätestatud viisil ja tähtajaks.
17.2. Kui kokkulepet vabatahtlikult ei täideta, on võimalik tunnistada kokkulepe täidetavaks läbi kohtu. Kokkuleppe täidetavaks tunnistamise avalduse esitavad lepitusosalised kohtule kas koos või
üks lepitusosaline teise lepitusosalise kirjalikul nõusolekul, kusjuures nõusolek võib sisalduda lepitusmenetluse kokkuleppes.
17.3. Lepitusmenetluse tulemusel sõlmitud kokkuleppe tunnistab täidetavaks maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 6271 ja 6272 sätestatud korras. Kokkuleppe mittevaralise nõude kohta tunnistab maakohus täidetavaks üksnes juhul, kui lepitusosalised võivad vaidluse eseme suhtes sõlmida kompromissi.
17.4. Lepitusmenetluse tulemusena sõlmitud kokkuleppe täitedokumendina kinnitamise eelduseks on muu hulgas asjaolu, et lepitusmenetlus viidi läbi, arvestades lepitusseaduses sätestatud põhimõtteid.
18. Aegumise peatumine
Avaldaja vaidlusaluste nõuete aegumine on kogu menetluse jooksul teise lepitusosalise suhtes peatunud.
19. Lepitustasu
19.1. Menetlus lepitusorganis on avaldajale tasuta, kui kulude eeskirjas ole sätestatud teisiti.
19.2. Lepitusosalised kannavad oma menetluses osalemise kulud ise (esindaja tasu, ekspertiisi maksumus, vms). Lepitusosalised teineteise kulusid ei hüvita, välja arvatud, kui nad lepivad kokku teisiti.
19.3. Lepitusteenuse eest tasumine toimub kindlustuslepitusorgani kulude eeskirjas sätestatud korras.
20. Vaikimiskohustus
20.1. Lepitajal ja lepitusorgani töötajal on vaikimiskohustus kõigi lepitusosalisi puudutavate asjaolude suhtes, mida nad on avalduse menetlemise käigus teada saanud.
20.2. Lepitaja võib talle lepitusosalise poolt lepitusmenetluse aluseks olevate asjaolude kohta antud teavet edastada teisele lepitusosalisele. Lepitaja ei või sellist teavet teisele lepitusosalisele avaldada juhul, kui lepitusosaline andis lepitajale selle teabe koos keeluga seda teisele lepitusosalisele edastada.
20.3. Lepitaja arvestab punktis 20.2 toodud asjaolu esinemise korral tõendite hindamisel ja lepitusettepaneku tegemisel teise lepitusosalise kaitsevõimaluse puudumist, mis on tingitud sellest, et xxxxx xx xxx xxxxx kõik lepitusmenetluse aluseks olevad asjaolud.
20.4. EKsL-i veebilehel avaldatakse lepituse statistika, milles muu hulgas on toodud ka teave perioodis algatatud lepituste kohta kindlustusandjate ja kindlustusvahendajate lõikes.