OSA 5 – KÜLMAVARUSTUS JA JAHUTUS
OSA 5 – KÜLMAVARUSTUS JA JAHUTUS
Välja töötatud koostöös MTÜga Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus ja MTÜga Eesti Külmaliit
SISUKORD
5.1. KASUTATAV ALUSDOKUMENTATSIOON 2
5.2. NÕUDED JAHUTUSSÜSTEEMILE 3
5.3. JAHUTUSSÜSTEEMI KÜLMAALLIKAD
.................................................................. 4
5.4. JAHUTUSSÜSTEEMI AUTOMAATIKA4
5.5. KÜLMATARBIJA JA KÜLMAKANDJA4
Käesolev versioon: mai 2016
Esmane versioon: märts 2011
5.1. KASUTATAV ALUSDOKUMEN- TATSIOON
Juhul, kui antud juhendi nõuded ja alusdokumentat- siooni nõuded on vastuolus, tuleb järgida rangemaid nõudeid.
Seadused ja määrused
[WWW] Ehitusseadustik
[WWW] Majandus- ja taristuministri 02. juuni
EVS-EN 15251 „Sisekeskkonna algandmed hoo-
nete energiatõhususe projekteeri- miseks ja hindamiseks lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest xx xxxx- tikast
EVS 906 „Mitteeluhoonete ventilatsioon.
Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruu- miõhu konditsioneerimissüstee- midele. Eesti rahvuslik xxxx xxxx-
2015.a määrus nr 54 „Ehitisele esitata- | dardile EVS-EN 13779“ | ||
vad tuleohutusnõuded“ | EVS-EN 13779 | Mitteeluhoonete ventilatsioon. | |
[WWW] | Majandus- ja taristuminsitri 3. juuni | Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruu- | |
2015. a määrus nr 55 „Hoone energiatõ- | miõhu konditsioneerimissüstee- | ||
hususe miinimumnõuded” | midele | ||
Majandus- ja taristuministri 5. juuni | EVS 844 | „Hoone kütte projekteerimine“ | |
2015 määrus nr 58 „Hoonete energiatõ- | EVS 860-1 | „Tehniliste paigaldiste termiline | |
hususe arvutamise metoodika“ | isoleerimine. Osa 1: Torustikud, | ||
[WWW] | Sotsiaalministri 4.märts 2002. a määrus | mahutid ja seadmed. Isolatsiooni- | |
nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puh- | materjalid ja -elemendid” | ||
kealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise mee- todid“ |
Kvaliteedinõuded
• Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 “Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Osa 1“
• LVI 20-10348 Soome juhendmaterjal 2004 "Xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx"
• LVI 12-10370 Soome juhendmaterjal 2004 „Torustike ja kanalite kinnitamine
• EN 12735-1: „Õhu konditsioneerimise ja jahutuse vasktorud“
• EÜ määrus nr 2037/2000: „Osoonikihti vähendavate ühendite kasutamine“.
Standardid
EVS 811 „Hoone ehitusprojekt”
EVS 865-1 „Ehitusprojekti kirjeldus. Osa 1:
Eelprojekti seletuskiri”
EVS 865-2 „Hoone ehitusprojekti kirjeldus.
Osa 2: Põhiprojekti ehituskirjel- dus”
EVS 916 ,, Sisekeskkonna algandmed hoonete
energiatõhususe projekteerimi- seks ja hindamiseks, lähtudes si- seõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest xx xxxx- tikast“ Eesti rahvuslik xxxx xxxx- dardile EVS-EN 15251:2007
5.2. NÕUDED JAHUTUSSÜSTEE- MILE
Ruumide sisekliimale püstitatud nõuetest lähtuvalt tuleb hoonesse rajada jahutussüsteem.
Ruumide kohased mikrokliima vajadused on kirjel- datud juhendi lisas „Ruumikaardid“.
Jahutuskoosrmuse arvutus tuleb teostada dünaamilise arvutusprogrammiga, mis vastab Majandus- xx xxxxx- tuminsitri 3. juuni 2015. a määrus nr 55 „Hoone ener- giatõhususe miinimumnõuded“ § 17 toodud nõuetele.
Tsentraalse jahutussüsteemi külmakandjaks on vesi või etüleenglükooli vesilahus, erijuhtudel võib Tellija nõusolekul kasutada muid lahendeid. Mainitud ja- hutussüsteemi korral tuleb jälgida, et külmakandja temperatuuri ei xxxxx xxxx 0 °C.
Jahutustorustikule tuleb projekteerida ja paigaldada vajalikud filtrid, et tagada süsteemi pikaealisus.
Arvutuslikud välisõhu parameetrid jahutussüsteemi projekteerimisel on +27°C ning RH=50%, konden- saadivabade süsteemide korral välisõhu niiskussisal- dus RH=60%. Arvutuslik ruumiõhu temperatuur tu- leb valida +25°C. Vedelikjahuti dimensioneerimisel tuleb arvestada välisõhu temperatuuriga +35°C.
Juhul, kui jahutusseadmed paigaldatakse katusele või sissepuhkeventilatsiooni õhuvõtt asub hoone päike- sepoolsel küljel, tuleb vajaliku jahutusvõimsuse mää- ramisel arvestada ka seadmesse sattuva välisõhu soo- jenemist (eelnevalt Tellijaga kooskõlastades).
Vedelikjahuti (dry-cooler) peab omama kehtivat EU- ROVENT või analoogset sertifikaati ja olema xxxx- malt A-klassi energiatõhususega. Vedelikjahuti müra ei tohi ületada Sotsiaalministri määruses nr 42
„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ toodud parameetreid. Vedelikjahuti kõik ventilaatorid peavad olema varustatud turvalülititega. Vedelikjahuti ventilaatoreid juhitakse sagedusmuun- duri(te)ga. Külmamasina ja vedelikjahuti vaheline to- rustik on täidetud üldjuhul 35% vesi-glükool lahu- sega, mis peab sisaldama inhibiitor lisandit ja omama 7 aastast tootjapoolset garantiid. Õhu paremaks äras- tamiseks vesi-glükooli ringist peab enne vedelikjahu- tit, torustiku kõrgemas punktis, olema voolurahustina toimiv ekstsentriline 2 kordne toru laiendus, millel on üleval pool kaks väljundit: üks automaatseks õhuta- miseks ja teine käsitsi õhutamiseks, mille ½“ toru on kaarega juhitud xxxxxx xxxxx. Jahutatava vee tempe- ratuuri täpsus peab olema vähemalt ±1 °C. Juhul, kui
jahutussüsteemi maht on külmamasina stabiilse töö tagamiseks liiga väike, tuleb lisada akumulatsiooni- paak. Akumulatsioonipaagi mahu arvutamiseks tuleb külmamasina väikseima astme jahutusvõimsus kor- rutada 24-ga. Juhul, kui jahutustarve on ka välisõhu temperatuuril alla +10 °C tuleb ehitada vabajahutus kontuur, mis arvestab vajaliku jahutusvõimsust. Ja- hutussüsteem võimsusega kuni 100kW, peab vabaja- hutuse projekteerimiseks ja ehitamiseks tegema ma- jandustehnilise tasuvusarvutuse.
Vedelikjahuti nimivõimsuse puhul peab lähtuma tin- gimusest:
𝑁𝑣𝑛𝑣 ≥ 𝑁𝑘𝑗𝑣 + 𝑁𝑘𝑒𝑣
kus
𝑁𝑣𝑛𝑣 – vedelikjahuti nimivõimsus
𝑁𝑘𝑗𝑣 – kompressori jahutusvõimsus
𝑁𝑘𝑒𝑣 – kompressori elektriline võimsus
Vedelikjahuti nimivõimsus peab olema vähemalt kompressori jahutusvõimsus millele on lisatud komp- ressori elektriline võimsus.
Nõrkvoolu- ja serveriruumide jahutussüsteemidele esitatavad nõuded vaata kaart nr. 14.
Keskkonna ja ohutusnõuded
Projekteerimisel tuleb arvestada standardis EVS-EN 378-1:2008+A2:2012 (Külmutussüsteemid ja soojus- pumbad. Ohutus- ja keskkonnanõuded. Osa 1: Põhi- nõuded, määratlused, klassifikatsioon ja valiku kri- teeriumid) sätestatud ohutusnõudeid ruumi mahu suurusele, sõltuvalt külmaine tüübist ja kogusest. Ta- xxxxx on toodud enamlevinud külmainete koguste ja külmasõlme ruumi kubatuuride sõltuvus:
Xxxxxxxx | Xxxxxxxxxxxx kubatuuri piirväärtused |
R 134a | 0,25 kg/m3 |
R 404A | 0,48 kg/m3 |
R 407C | 0,31 kg/m3 |
R 410A | 0,44 kg/m3 |
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr 517/2014 (16. aprill 2014) fluoritud kasvuhoone- gaaside kohta, ei tohi kasutada selliseid seadmeid, mille külmaine kogus on ≥ 40 CO2-ekvivalenttonni seadme kohta(juhul kui kasutatakse kasvuhoone- gaase, mille GWP>2500).
CO2 ekvivalenttonni leidmine toimub järgmise vale- miga: CO2 ekvivalenttonn = F-gaasi kogus (t) x F- gaasi GWP. Automaatne F-gaaside CO2 ekvivalendi kalkulaator on leitav järgnevalt interneti leheküljelt: xxxx://xxx.xxxx.xx/x-xxxxxx/xxxxxxxxxxx/ .
Jahutussõlme ruumi suuruse valikul peab arvestama jahutussüsteemi hooldamise vajadusega. Seadmed, mis sisalavad ≥ 5 CO2-ekvivalenttonni fluoritud kas- vuhoonegaase, tuleb teostada lekkekontroll iga 12 kuu järel (juhul kui on paigaldatud lekketuvastussüs- teem, siis 24 kuu järel). Juhul kui kasutatakse her- meetiliselt suletud seadet, mis sisaldab fluoritud kas- vuhoonegaase, mille globaalse soojenemise potent- siaal on väiksem kui 10 CO2-ekvivalenttonni, xx xxxx lekkekontrolli teha, seda tingimusel, et sellistel xxxx- metel on märgistus „hermeetiliselt suletud“.
Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti xxxxxxx- xxxx aineid sisaldavate seadmete ja kätitlemistoimin- gute (FOKA) register asub interneti aadressil: xxxx://xxx.xxxxxxxxxxxxx.xx/xxxxxxxx/xxxxxxxx- kaitse/fluoritud-kasvuhoonegaasid-ja-osoonikihti- kahandavad-ained/foka-register-2/
Projekteerimisel ja paigaldamisel tuleb eelistada seadmeid, mis oleksid võimalikult keskkonnasäästli- kud ning mille puhul on külmainele nõutava jahutus- sõlme ruumi kubatuur minimaalne.
5.3. JAHUTUSSÜSTEEMI KÜL- MAALLIKAD
Jahutussüsteemi külmaallikaks on külmajaam (kül- makandjaks vesi), mis asub köetavas ruumis, koos väliskeskkonda paigaldatavate dry-cooleritega. Eri- juhtudel, kirjalikul kokkuleppel tellijaga, võib kasu- tada kompaktset, vabajahutusfunktsiooniga külma- masinat (külmakandjaks glükooli vesilahus), mis pai- galdatakse õue. Jahutusseadmete kohta peab olema piisav tehniline dokumentatsioon. Seadmed peavad omama kehtivat EUROVENT sertifikaati ja olema vähemalt A-klassi energiatõhususega.
Külmamasin
Külmamasin peab olema varustatud mitme kruvi- või scroll-tüüpi kompressoriga.
Jahutussüsteemi projekteerimisel ja ehitamisel tuleb silmas pidada, et EER (jahutusvõimsuse suhe tarbita- vasse elektrivõimsusesse) koos kompressoriga, pum- basõlme ja kondensaatoriga ei tohi kogu võimsuss- kaalas olla väiksem kui EER≥3,5 xx XXXXX (jahutus- seadmete tootja poolt antud jahutusperioodi kesk- mine jahutustegur) ESEER≥5,0.
Külmamasin peab olema varustatud elektri-automaa- tikakilbiga ja autonoomse digitaalse juhtimispanee- liga, xxxx peab olema võimalik saata juhtimise xx xxxxx signaale tsentraalsesse hooneautomaatikasüs- teemi. Külmamasina kompressorid summaarse elekt-
rilise võimsusega ≥100kW, tuleb tarnida koos kom- pensatsiooni kondensaatoritega ja sagedusmuunduri- tega või pehmekäivititega. Külmamasin peab olema varustatud kas LON, M-bus, Modbus või Bacnet au- tomaatikakaardiga ja tarkvaraga ning see tuleb siduda hooneautomaatikaga.
Külmamasin tuleb paigaldada spetsiaalsetele vib- roalustele vältimaks müra levikut konstruktsiooni- desse.
5.4. JAHUTUSSÜSTEEMI AUTO- MAATIKA
Jahutussüsteemi automaatika tuleb ühendada tsent- raalse hooneautomaatikaga, jahutuskompressorid ja täppiskonditsioneerid tuleb tarnida koos Modbus-või analoogse kaardiga ja visualiseerida hooneautomaa- tikasüsteemis. Külmasõlme vajalikud mõõtepunktid on toodud kaardil „Hooneautomaatika“ tabelis „Para- meetrite ja häirete prioriteetide tabel“.
Kondensaadivaba süsteemi korral tuleb jahutustorus- tikule paigaldada kondensaadi andur, et xxxxx jahutus- vedeliku temperatuuri kondensaadiohu vältimiseks.
5.5. KÜLMATARBIJA XX XXXXX- XXXXXX
Jahutussüsteemi külmatarbijateks on ventilatsiooni- seadmetes paiknevad jahutuskalorifeerid ja/või ruu- midesse paigaldatavad kohtjahutid. Kasutada tuleb kõrgema külmakandja temperatuuriga mittekonden- seerivaid kohtjahuteid (aktiivseid ventilatsiooniga lä- bipuhutavaid jahutuspalke), muud lahendused tuleb Tellijaga kirjalikult kooskõlastada.
Jahutite valikul tuleb arvestada nii ruumi soojuseral- duste suuruse, soojuseralduste muutumiskiiruse, kui ka piirdekonstruktsioonide inertsiga.
Jahutusvõimsuse reguleerimine toimub ruumi tempe- ratuuriregulaatori poolt juhitava ajamiga 2- või 3-tee- ventiiliga.
Kõik ventilatsiooniseadmetes paiknevad jahutuska- lorifeerid tuleb varustada segamissõlmedega. Kül- makandja voolutakistus jahutuskalorifeeris võib xxxx xxxx 25 kPa.
5.6. VENTILAATORKONVEKTOR Ventilaatorkonvektorite valikul peab arvestama tun- tava jahutusvõimsusega (sensible cooling capacity).
Valik peab toimuma keskmisel kiirusel arvestusega, et ruumis paiknevate tehnoseadmete summeeritud müratase (sound pressure) ei ületa lubatud väärtust ja on tagatud seadme võimsuse reserv vähemalt üks aste. Ventilaatorkonvektori nimivõimsus tuleb arves- tada keskmisele (tavaliselt teisele) kiirusele.
Ruumi kohtjahutid tuleb paigaldada ja seadistada sel- liselt, et töökohtadele ja viibimistsoonidele pealepu- humine on välistatud, st. õhu liikumise kiirus töötsoo- nis on väiksem kui 0,2 m/s (vastavalt standardile EVS-EN 15251).
Ventilaatorkonvektorid võib kasutada peamiselt ai- nult xxxx ruumides, kus soojuskoormus võib kiiresti tõusta (nt konverentsiruumid, nõupidamisruumid jms).
5.7. JAHUTUSE SPLITSÜSTEEM Autonoomsete split- ja/või multisplit-jahutussüstee- mide kasutamine on otstarbekas kui:
• jahutamist vajavad ainult hoone üksikud ruumid
(nõrkvooluruum, arvutiklass, UPS-i ruum, pea- kilbiruum ja arhiiviruum)
• tegu on eriruumidega (serverid soojuskoormu- sega kuni 10 kW, jms).
Reeglina tuleb kasutada inverter tüüpi õhk-õhk soo- juspumpa, mille EER≥4,0 xx XXXXX≥5,0.
Inimeste pideva viibimisega ruumis tuleb jahutus- seadmete siseosade nimivõimsus arvestada keskmi- sel kiirusel ja sel juhul ei tohi siseosade müratase koos hoone üldventilatsiooniga ületada 35dB(A). Tehnilisiruume teenindavad splitid peavad töötama välisõhutemperatuurimi -25⁰C … +35⁰C, kusjuures siseõhutemperatuuri ei tohi tõusta kõrgemaks kui
+24⁰C.
Splitsüsteemide kondensaadi äravool peab olema võimalusel isevoolne. Selle paigaldamisel tuleb kasu- tada jäika plastmasstoru, mis tuleb monteerida vaja- liku kaldega.
Kõik ühendused üldkanalisatsiooni tuleb xxxx xxxx ve- siluku, soovitavalt kraanikausside all. Kui kraani- kausside all asuvaid vesilukke ei ole võimalik kasu- tada, peavad vesilukud xxxxx xxxxxx veega täideta- vad. Pärast kondensaaditorustike väljaehitamist tuleb kõik lõigud eraldi katsetada xx xxxxx kohta tuleb esi- tada kaetud tööde akt.
Suurema töökindluse saavutamiseks, peavad splitsüs- teemide välisosad olema varustatud karteri soojendu- sega, kondensaator pööreteregulaatoriga rõhu baasil
(cut-off versioon), tuulekaitseplekid välisosale ja muude töökindlust tagavate meetmetega. Samuti peab olema välisosa paigaldatud maaraamile mini- maalse kõrgusega a`400 mm.
Jahutuse splitsüsteemist peab olema võimalik xxxxx xxxxx olekuparameetrid ja üldhäire.
5.8. KÜLMAINE
Külmaaine valikul tuleb arvestada EÜ määruse nr 1784/2006 nõuetega.
Jahutussüsteemi külmaainetena tuleb kasutada loo- dussõbralikke ühendeid, näiteks CO2 ja HFC-xxxx- deid nagu R407C, R134a ja R410A. CFC- ja HCFC- ühendite kasutamine ei ole lubatud.
5.9. TORUSTIK
Jahutussüsteemide projekteerimisel ja ehitamisel, tu- leb välistada erinevate materjalide kasutamisel tek- kida võivat toru sisepindade elektrokeemilist korro- siooni - süsteemis olevad torud, fitingud, soojusvahe- tid ja kalorifeerid, võivad olla nii pronksist, roosteva- bametallist aga xx xxx alumiiniumist, vasest või ka tsingitud.
Vesi- ja vesi-glükooli jahutussüsteemi külmakandja torustik tuleb valmistada mustadest keevitatavatest terastorudest, kasutades keevisliitmikke xx xxxxx pai- galdusnõuded on xxxxx, mis kütte- ja soojavarustus- torustike puhul. Mittenähtava paigalduse korral (ripplaed), võib viimase ühenduse jahutuselemendini teostada 1 meetri ulatuses komposiittoruga. Kõik keevised peavad olema tehtud vastavalt standardile EVS-EN ISO 5817 (klass D).
Külmaainetorustik freoonisüsteemidele tehakse xxxx- dardile EN 12735-1 vastavatest puhastatud, kuivata- tud ja suletud vasktorudest. Jootmistöid teostatakse lämmastikukeskkonnas.
Jahutussõlmes tuleb magistraaltorustikel kasutada tööstuslikult toodetud spetsiaalse südamiku või spet- siaalse materjaliga täidetud mikromulle eemaldavat õhueraldeid. Kõik väiksemad automaatõhueraldajad peavad olema ühendatud sulgarmatuuriga, et tagada nende hilisem hooldatavus ja vahetatavus.
Torustik tuleb puhastada ja värvida väljastpoolt vä- hemalt kaks korda korrosioonivastase värviga. Sise- ruumides paikneva torustiku värvikihi paksus on mi- nimaalselt 80 μm, välistingimustes 200 μm.
Pärast torustiku väljaehitamist, kuid enne süsteemi käivitamist, tuleb teostada torustiku läbipesu ja sur- vestamine.
Nõuded keevitusele
Keevitusprotsess on eriprotseduur, millest tulenevalt peab Töövõtjal olema töömaal keevitustööde eest vastutav keevitustööde koordinaator, kes omab vas- tavat pädevustunnistust. Ettevõttes peavad olema välja töötatud ning heaks kiidetud qWPS-id, WPQR- id ja WPS-id (keevitusprotseduuri spetsifikaat).
Enne töödega alustamist tuleb esitada kõik vajalikud dokumendid ja teostada näidis keevitustöö.
Keevise kvaliteeti iseloomustavad nõuded:
• Juhul kui puuduvad täiendavad nõudeid, tu- leb torude keevitamisel aluseks xxxxx EVS- EN ISO 5817 keevitusvigade klass "D".
• Keeviseid tuleb kontrollida röntgeniga 5% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 50 keevi- sõmbluse korral. Juhul kui avastatakse vigu, tuleb kontrolli ulatust xxxxx 10% jne.
• Keevistele tuleb teha visuaalkontroll 100 % ulatuses.
• Kõik ette valmistatavad keevised peavad olema ette valmistatud ISO 9692 -1 koha- selt.
• Keevitustöid tuleb teha tuule, lume, päikese xx xxxxx eest kaitstult.
• Talvistes oludes (õhutemperatuur ≤ +5°C) keevitades tuleb keevised ette soojendada. Protseduur peab kajastuma WPS-is.
Manomeetrid
Manomeetrid tuleb paigaldada manomeetrisillaga filtritele ja pumbasõlmedele rõhulangude mõõtmi- seks. Manomeetrid peavad olema varustatud mano- meetriventiiliga (näidu „nullimiseks“), olema läbi- mõõduga ca 100mm ja minimaalse täpsusklassiga 2,5. Kõik manomeetrid peavad olema kalibreeritud.
Isoleerimine
Külmad torustikud tuleb kondensaadi ja ülemäärase külmakao vältimiseks isoleerida. Isolatsiooniks tuleb kasutada veeauru difusiooni kindlat (µ ≥ 7000) ja tu- leohutusnõudeid täitvat poorkummisolatsiooni. Mit- tepõleva isolatsiooni vajaduse korral tuleb kasutada aurutõkkega mineraalvillkoorikuid (Bs. Xxxxx- xxxxxx torustike isolatsioon peab konstruktsiooni lä-
biviikudes olema paigaldatud katkematult. Enne pai- galdamist tuleb valitud materjal kooskõlastada pääs- teameti esindajaga.
Siseruumides isolatsioonikihi paksused peavad mini- maalselt vastama tabelis 5.1. toodule (pealevoolu- temperatuuril +7⁰C). Välisõhuga kokkupuutuv jahu- tustorustiku isolatsioonikihi paksuste valikul lähtuda kaardis nr. 6 toodud nõuetest.
Torustik | Isolatsioonikihi paksus (mm) |
Ø≤ 32 mm | 9 mm |
Ø ≤ 125mm | 13 mm |
Ø > 125mm | 19 mm |
mahutid | 23 xx |
Xxxxx 5.1. – Torude isolatsioonikihi paksus
Jahutussüsteemi soojad torustikud (dry-cooler) tuleb isoleerida:
• Vähendamaks soojuseraldusi ruumi, kus torustik asub
• Ohutuskaalutlustel
• Juhul kui külmajaama jääksoojust kasutatakse hoone kütteks või sooja vee kuumutamiseks.
Soojade torustike isoleerimisel tuleb kasutada mine- raalvillkoorikuid.
Isoleerimine peab vastama Soome LVI 50-10344, LVI 50-10345 või EVS 860 nõuetele.
Ruumides olevad torud ei pruugi vajada ilmastiku- kindlat katet, kuid nad võivad vajada mehaanilist kaitset – nt kütmata pööningud, laod, garaažid jne. Tehnilistes ruumides põranda tasapinnast kuni 2m kõrguseni paiknevale torustiku isolatsioonile on va- jalik mehaaniline kaitse va sõlmed. Nähtvale jääv to- rustik alates 2m ja kõrgemal katta PVC-kattega. Mit- tenähtavale jääv torustik jääb katteta. Kattepleki pak- sus on minimaalselt 0,5mm. Tsingi paksus kattplekil peab olema vähemalt 275g/m². Katteplekkide xxxx- dused peavad olema needitud: vähemalt 7tk/jm. Ar- hitektuursetest nõue-test tulenevalt võivad katteple- kid olla värvilised, sellisel juhul tuleb eelistada PVC- ga kaetud tsingitud terasplekke.
Reguleer- ja sulgarmatuurid
Torustik peab olema varustatud vajaliku arvu regu- leer- ja sulgarmatuuridega selliselt, et süsteemi saab häälestada projektijärgsetele veehulkadele ja sulgeda süsteemi osi selliselt, et kõigi seadmete vahetused on võimalik teha minimaalse vee kaoga.
Püstakute ja haruliide reguleerarmatuur peab olema rõhust sõltumatu tasakaalustus - reguleerventiil koos xxxxx- ja tagasivoolu sidestusega (kapilaartoruga) ning sellel peavad olema mõõtotsikud. Fan-coilide ja jahutuspalkide reguleerimiseks tuleb kasutada rõhust sõltumatuid kahefunktsioonilist ventiili (näiteks AB- QM, TBV-C jne.)
Kõik sulgarmatuurid d ≤ 200 peavad olema täisavaga kuulkraanid. Kõik reguleer- ja sulgarmatuurid tuleb paigaldada selliselt, et nende kasutamine ei xxx xxxxx- tatud ja see on võimalikult mugav.
Pumbad
Tsirkulatsioonipumpadeks tuleb kasutada energiatõ- husaid A klassi pumpasid, mille energiatõhususe in- deks EEI≤0,20 (vastavalt Euroopa komisjoni regulat- sioonidele 641/2009 ja 622/2012). Pumpade ja torus- tike vahel peab olema vibratsiooni xx xxxx leevenda- vad lõdvikud (kvaliteet).
Peenfiltrid
Lisaks mudapüüduri paigaldamisele, tuleb kasutada kõigis ringisüsteemides hõljumipüüdjaid (hõljumi- püüdjatena tuleb kasutada peenfiltreid ning pidevas filtreerimises peab olema ≥10% ringlevast veest).