KOOLI TÖÖTAJATEGA ARENGUVESTLUSTE LÄBIVIIMISE KORD
KOOLI TÖÖTAJATEGA ARENGUVESTLUSTE LÄBIVIIMISE KORD
Kinnitatud X.Xxxxxxxxx nim. Gümnaasiumi direktori ………………. käskkirjaga nr …..
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Arenguvestluste läbiviimise korra struktuur
Arenguvestluse läbiviimise kord koosneb kolmest suuremast osast: üldsätted, protseduurireeglid ja vormid. Protseduurireeglid aitavad tagada sujuva arenguvestluste korralduse ja määratleda vastutuse ning vormid, mis võimaldavad infot hallata ja säilitada ühtse standardi järgi.
1.2. Arenguvestluste läbiviimise põhjendus
Me usume, et iga töötaja jaoks on tähtis võimalus oma saavutustest juhiga vestelda. Et parandada ja täiustada oma oskusi, peavad töötajad teadma, millised vastutusvaldkonnad on nende ametikohale määratud, milliste eesmärkide saavutamist neilt oodatakse, kuidas nende tegevust mõõdetakse ja millised on xxxx eesmärgid. Enamus töötajatest tahavad teha head tööd. Nad vajavad kedagi, kes aitaks xxxx vastata küsimusele – Kuidas ma saaksin teha xxx xxxx paremini?
1.3. Arenguvestluse mõiste
Arenguvestlus on arvamuste vahetus, mis peab viima üksteise parema mõistmise, suurema aktiivsuse ning entusiasmi tõusuni.
Arenguvestlus on regulaarne, hästi ettevalmistatud vestlus, kus arutatakse töötaja tulevikuplaane, täiendõppe võimalusi ning lepitakse kokku tulevase perioodi tegevuste suhtes.
Arenguvestluse käigus arutatakse, kuivõrd saab vahetu juht töötajale püstitatud eesmärkide saavutamisele xxxxx aidata.
Arenguvestluse ajaks on nii töötaja kui intervjueerija läbi mõelnud, mida soovitakse arutada seoses töötaja tööolukorraga ja isikliku arenguga. Seda läbimõtlemist kergendab töötaja eneseanalüüs, milleks täidetakse eelnevalt xxxxxx xxxx.
1.4. Arenguvestluste eesmärk
Arenguvestluse laiemaks eesmärgiks on xxxxx töötajate kompetentsust ja igapäevatöö taset.
Arenguvestluse konkreetsemad eesmärgid on:
❑ anda hinnang töötulemuste efektiivsusele ja kompetentsusele;
❑ leppida kokku eeloleva perioodi eesmärkides;
❑ leppida kokku arenguplaan eelolevaks arenguperioodiks;
❑ aidata xxxxx sellele, et töötaja tõstaks enesehinnangut;
❑ selgitada välja koolitusvajadus;
1.5. Arenguvestlus kui vastastikune kokkulepe
Tähtis on intervjueerija ja töötaja vahelise kokkuleppe saavutamine eesmärkide püstitamisel ja tegevuse täiustamiseks sobiva koolituse valikul. Oluline on, et eesmärgid
oleksid selgelt defineeritud ja reaalsed võimalused nende saavutamiseks oleksid läbi arutatud.
Oluline on sõnastada töötaja eesmärgid ja koostada loetelu nendest tööülesannetest, mis on vajalikud eesmärkide täitmiseks. Eesmärgid peavad olema seotud tööga, neid peab olema võimalik järgida ja mingil viisil mõõta.
1.6. Konfidentsiaalsusnõuded arenguvestluse läbiviimisel
Arenguvestluses osalenud isikud (töötaja ja intervjueerija) on kohustatud usaldusväärselt hoidma konkreetseid hinnanguid ega tohi teavitada tulemustest kolmandaid isikuid xxxx vastastikuse kokkuleppeta.
Osapooled võivad kolmandaid isikuid informeerida arenguvestlusest või tulemustest xxxx juhul, kui teist poolt eelnevalt on informeeritud ning saadud nõusolek. Kui üks osapooltest keeldub informatsiooni andmisest kolmandatele isikutele, siis xxxx xx tehta.
Esimese tasandi juht võib vestluse koondaruande tulemusi kasutada xxxx üldiste kokkuvõtete koostamiseks. Personaalsete tulemuste väljatoomiseks on vajalik iga konkreetse töötaja nõusolek.
Arenguvestluse aruanded säilitatakse kahes eksemplaris: esimene koopia töötajale, teine koopia intervjueerijale.
Kõik arenguvestluse aruanded on konfidentsiaalsed. Arenguvestluse eesmärgil toimuv hinnangu andmine ei mõjuta töötaja töötasu.
Töötaja ametikoha muutumisel, intervjueerija vahetumisel ja töötaja lahkumisel organisatsioonist kehtivad edasi kõik arenguvestlust puudutavad konfidentsiaalsuse põhimõtted.
2. PROTSEDUURIREEGLID
2.1. Arenguvestluste läbiviimise aeg
Arenguvestlust viiakse läbi regulaarselt üks kord aastas märtsis-aprillis. Arenguperioodiks on reeglina üks aasta. Vajadusel võib arenguperiood olla lühem või pikem. Arenguvestlus võib toimuda mitmeosalisena.
2.2. Arenguvestluste läbiviimine töötaja ametikoha muutumisel
Kui töötaja viiakse uuele ametikohale, siis katseaja möödudes uuel ametikohal viiakse töötajaga läbi mittekorraline arenguvestlus.
2.3. Arenguvestluste läbiviimine uue töötajaga
Kui töötaja sõlmib töölepingu, siis katseaja lõppedes viiakse läbi töötajaga arenguvestlus. Täidetakse xxxxxx xxxx.
2.4. Arenguvestluste läbiviimine töötaja lahkumisel töölt
Kui töötajaga lõpetatakse tööleping, ükskõik mis põhjusel, siis viiakse töötajaga läbi arenguvestlus. Täidetakse xxxxxx xxxx.
2.5. Arenguvestluse läbiviimine intervjueerija vahetumisel
Uue vahetu xxxx tööleasumisel kehtivad kõik arenguvestluse aruandes sätestatud kokkulepped arenguperioodi lõpuni. Uus juht on kohustatud aktsepteerima kõiki töötaja arenguga seotud kokkuleppeid.
2.6. Arenguvestluste ettevalmistamine.
Nii intervjueerija kui töötajad peavad mõlemad arenguvestluseks ette valmistuma. Töötajale tuleb anda eneseanalüüsi vorm vähemalt kaks nädalat enne arenguvestlust. Nädala pärast toob töötaja täidetud eneseanalüüsi lehe intervjueerijale tagasi. Töötaja peaks vastu saama intervjueerija nägemuse vähemalt nädal enne vestluse toimumist. Arenguvestluse ajaks peavad mõlemad osapooled olema vastavate hinnangutega tutvunud. Intervjueerija koostab enne arenguvestlust vestluse läbiviimise orienteeruva kava, et ennetada vestluse käigus tekkivaid probleeme xx xxxx alternatiivid nende käsitlemiseks.
2.7. Arenguvestluste dokumenteerimine.
Arenguvestlused tuleb dokumenteerida. Dokumentatsioon sisaldab:
❑ eneseanalüüsi täidetud vormi, mis täidetakse enne vestlust; (Xxxx 1,2 - õpetajale)
❑ arenguvestluse aruanne, mis täidetakse arenguvestluse käigus. Aruanne kinnitatakse töötaja ja intervjueerija allkirjaga. (Xxxx 3- õpetajaga)
2.8. Arenguvestluste läbiviimine.
Arenguvestlus tuleb läbi viia privaatses xxxxx xxxx segavate asjaoludeta.
Edukas on selline arenguvestlus, mille käigus eelkõige töötaja saab väljendada enda mõtteid, seisukohti ja arvamusi (töötaja räägib 90% ja intervjueerija 10%). Vestluse käigus peab töötajale jääma aega kommentaarideks, küsimusteks, ettepanekuteks ja arvamusteks.
2.9. Arenguvestluse korraldamine ja vastutus.
Arenguvestluste protsessi koordineerib ja vastutab nende toimumise eest kooli direktor. Xxxxxxxx kõikide protseduurireeglite täitmise ja korrektse arenguvestluse läbiviimise eest lasub intervjueerijal. Arenguvestluse läbiviimise kuupäeva lepib personaalselt töötajaga kokku intervjueerija, vähemalt kaks nädalat enne vestluse toimumist. Arenguvestlus toimub õppeaasta II poolaasta jooksul.
Kooli direktor garanteerib intervjueerija kõrge asjatundlikkuse, rakendades vajadusel personali hindamise eksperte ning koolitamist.
Arenguvestluse protseduuri ja tingimuste muutmise ettepanekuid on võimalik teha arenguvestluste perioodide vahel. Vastavad ettepanekud tuleb esitada kooli direktorile vähemalt 30 päeva enne uue perioodi algust.
Töötajal on õigus esitada 10 päeva jooksul xxxxx arenguvestlust kooli direktorile protest, mis vaadatakse läbi 10 päeva jooksul.
3. VAJALIKUD VORMID
Xxxx 1: Õpetaja eneseanalüüsi aruanne. I osa; Xxxx 2: Õpetaja kutseoskuste analüüs. II osa;
Xxxx 3: Õpetajaga läbiviidud arenguvestluse aruanne; Xxxx 4: Töötajatega läbiviidud arenguvestluse aruanne; Xxxx 5: Töötaja eneseanalüüsi aruanne.