HOONE KÜTTE PROJEKT

Töö nr: Objekt:

120889

Tallinna Muusikakooli rekonstrueerimine

Aadress: Uus tn. 19 / Vene tn. 28, Kesklinna linnaosa, Tallinn Eriosa: Küte

Staadium: Põhiprojekt Lahenduse nr: 1

Kuupäev: 15.02.2013

Köide nr: 1 ( 1 )

HOONE KÜTTE PROJEKT

Vastutav spetsialist:

Xxxx Xxxxxxx

Projektijuht:

Xxxxxx Xxxxxx

Tellija:

Restor AS Lai tn 29

10133 Tallinn

Peaprojekteerija:

Restor AS Lai tn 29

10133 Tallinn

Registrikood: 10049450

Kinnistu omanik: Tallinna linn Xxxxxxxx xxxxxx 0

15199 Tallinn

SISUKORD

1 KEHTIVATE DOKUMENTIDE / JOONISTE LOETELU

2 ÜLDANDMED

2.1 Ehitusobjekt

2.2 Ehitusprojekti tellija

2.3 Projekteerijad

2.4 Lähteandmed, normatiivne xxxx.

3 XXXX

3.1 Üldist

3.2 Soojusvarustus

3.2.1 Soojussõlm

3.3 Küttesüsteemi kirjeldus

3.3.1 Radiaatorküte

3.3.2 Ventilatsiooniseadmete soojusvarustus

3.4 Isolatsioon

4 EHITUSETTEVÕTJA ÜLDISED KOHUSTUSED

4.1 Üldist

4.2 Projekti kvaliteedi nõuded

4.3 Üleandmisdokumendid

4.3.1 Üldist

4.3.2 Teostusjoonised

4.3.3 Masinakaardid

4.3.4 Mõõtmisprotokollid ja aktsepteerimistõendid

4.3.5 Kaetud tööde aktid

4.3.6 Lamineeritud ekspluatatsioonijoonised

4.3.7 Elektrilülitusskeemid

4.3.8 Ekspluatatsiooni- ja hooldamisjuhendid

4.4 Üleandmismaterjalid (tarvikud, tagavaraosad jms.)

4.5 Ekspluatatsioonipersonali koolitus

4.6 Garantiiaja remonttööd ja hooldus

4.7 Töövõtupiirid

5 PAIGALDAMISTEHNILISED NÕUDMISED

5.1 Torustikud ning sulg- ja reguleerarmatuurid

5.1.1 Hoonesisesed osad

5.1.2 Kaugküttetorustik

5.2 Akustilised nõudmised

5.2.1 Üldist

5.2.2 Vibratsiooni ja korpuse omamüra isoleerimine

5.3 Seadmete markeering

5.3.1 Juhtimis- ja kontrollseadmete tekstid

5.3.2 Ehitamisaegsed markeeringud

5.3.3. Seadmete tunnussildid

5.3.4 Masinate sildid

5.3.5 Torustiku markeeringud

5.3.6 Ühekordse reguleerimisega seadmete ja mõõtmispunktide markeeringud

5.3.7 Muud markeeringud

5.4 Survekatsetused

5.4.1 Küttetorustikud

5.5 Torustike läbipesemine

5.5.1 Küttevõrkude läbipesemine

6. REGULEERIMISED JA MÕÕTMISED

6.1 Üldist

6.2 Veevoolude reguleerimine ja mõõtmine

6.2.1 Üldist veevoolude reguleerimisest

6.2.2 Küttesüsteemi reguleerimine

6.3 Ruumi siseõhu temperatuuri mõõtmised

6.3.1 Üldist

6.4 Tootlikkuse näitajate mõõtmine

6.4.1 Üldist

6.4.2 Soojussalvestusseadmete näitajate mõõtmine

6.5 Nõuded mõõtmistele

6.5.1 Üldist

6.6 Reguleerimis- ja mõõtmistulemuste dokumenteerimine

6.6.1 Üldist

6.7 Kontrollmõõtmised

7. KÜTTESÜSTEEMI MATERJALIDE SPETSIFIKATSIOON

8. KÜTTESÜSTEEMI SEADMETE TABEL

9. ISOLATSIOONITABEL

LISAD: Tallinna Küte AS tehnilised tingimused nr 00000-00-00/45 kuupäevaga 09.11.2012

1. KEHTIVATE DOKUMENTIDE / JOONISTE LOETELU

Joonise number	Nimetus	Kuupäev	Muudatus
			Xxxxx	Kuupäev
-	Seletuskiri	15.02.2013	-	-
K-0.1	Keldrikorruse plaan, küte	15.02.2013	-	-
K-1.1	1. korruse plaan, küte	15.02.2013	-	-
K-2.1	2. korruse plaan, küte	15.02.2013	-	-
K-3.1	3. korruse plan, küte	15.02.2013	-	-
K-4.1	Pööningu plaan, küte	15.02.2013	-	-
K-A.1	Soojussõlme põhimõtteline skeem	15.02.2013	-	-
K-A.2	Kalorifeeri sõlmed	15.02.2013	-	-

2. ÜLDANDMED

2.1 Ehitusobjekt

Tallinna Muusikakool

Uus tn. 19 / Vene tn. 00, Xxxxxxxxx xxxxxxxx, Xxxxxxx

2.2 Ehitusprojekti tellija

Tellija: Tallinna Kultuuriväärtuste Amet

Tel.: Raekoja plats 12

Kontaktisik: 10146 Tallinn

2.3 Projekteerijad

Arhitektuurne osa: Restor AS

6 411 735

Ülle Tui

Ventilatsiooni osa: Amecon OÜ

6 405 006

Xxxx Xxxxxxx

Kütte osa: Amecon OÜ 6 405 006

Xxxx Xxxxxxx

Vee ja kanali osa: Amecon OÜ

6 405 006

Xxxxxx Xxxx

Välisvõrgud: Amecon OÜ 6 405 006

Xxxxxx Xxxx

Elekter: KH Energia-Konsult 6 598 973

Xxxxxx Xxxxxxxx

2.4 Lähteandmed, normatiivne xxxx

Antud töö lähteülesandeks on projekteerida hoonesse küttesüsteemid.

Töö aluseks on:

1. Arhitektuurne plaan, Restor AS, töö nr 22-12

2. Tallinna Küte AS tehnilised tingimused, 09.11.2012 nr 00000-00-00/45

3. Lähteülesanne Tallinna Muusikakooli rekonstrueerimiseks

4. Kirjavahetus tellijaga

Projekti dokumentatsiooni koostamisel on aluseks võetud järgmised standardid ja määrused:

• Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. september 2010. a määrus nr. 67 "Nõuded ehitusprojektile".

• Eesti Standard EVS 811:2012 Hoone ehitusprojekt.

• Eesti Standard EVS 865-2:2006 osa 2: Põhiprojekti ehituskirjeldus.

• Sotsiaalministri määrus nr 42, kuupäevaga 01.07.2002, Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid.

• Vabariigi Valitsuse määrus nr 315, kuupäevaga 27.10.2004, Ehitisele xx xxxxx osale esitatavad tuleohutusnõuded

Küttesüsteemi arvutuste koostamisel on kasutatud:

• LVI- RYL 2002, Küttesüsteemide ehitustööde üldised kvaliteedinõudmised (lühend LVI- RYL 2002).

• EVS 844:2004 Hoone kütte projekteerimine.

• EVS-EN 15251:2007 Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast.

• EVS 812-3:2007 Ehitiste tuleohutus osa 3: Küttesüsteemid.

• Progman OY MagiCAD programmi.

3 KÜTE

3.1 Üldist

Käesoleva projektiga antakse Tallinna Muusikakooli rekonstrueerimise, xxxxxxxxxx Xxx xx 00 / Xxxx xx 00, Xxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx rekonstrueerimise lahendused põhiprojekti mahus.

Ehitustööde aluseks on tööjoonised. Tööjoonised koostab või tellib kooskõlastatult tellijaga töövõtja. Xxxx xxxx, mis on vajalikud hoone toimimiseks ja ei ole kajastatud käesolevas töös, kuuluvad töövõttu.

Tegemist on olemasoleva hoonega, mistõttu on vajalik hinnapakkumise koostamisele ja lepingu sõlmimisele eelnevalt tutvuda kohapeal olemasoleva hoonega.

Küttesüsteem on projekteeritud vastavalt Tellija esitatud lähteülesande nõuetele, Muinsuskaitse eritingimustele, hoone rekonstrueerimise arhitektuurse projekti plaanilahendustele, lõigetele ja fassaadivaadetele.

Hoone on kolmekorruseline, keldrikorrusega, koolihoone. Hoone esimesel korrusel paiknevad garderoob, õppeklassid, pillihoidla. Teisel korrusel paiknevad õppeklassid ja saalid. Kolmandal korrusel paiknevad õppeklassid ja tehnilised ruumid. Pööningul paikneb tehniline ruum. Keldrikorrusel paiknevad õppeklassid, lugemissaal, kabinetid, salvestusstuudio ja soojussõlm.

Hoones rekonstrueerida radiaatorküttesüsteem ja ehitada ventilatsioonküttesüsteem.

Hoonesse projekteeritud rekonstrueeritav küttesüsteem on kahetorusüsteem

Arvutuslikud parameetrid

Soojusjuhtivused (U-arv):

• Aknad:

• Uksed:

• Välissein, tellissein

• Välissein, paekivi

• Katuslagi

• Põrand pinnasel

1,60 W/m2K

1,50 W/m2K

1,40 W/m2K

1,20 W/m2K

0,22 W/m2K

2,25 W/m2K

Välistemperatuur:

• -24,5°C.

Sisetemperatuurid ruumides:

Tehnilised ruumid +15°C

Fuajee, trepikoda +20°C Koridorid, kabinetid, klassid, saalid +21°C

Soojuskandjaks on vesi temperatuuridel:

• Radiaatorküte

• Ventilatsiooniküte

• Soe tarbevesi

90°/70°C

70°/40°C

55°/5°C

3.2 Soojusvarustus

Installeeritav soojusvõimsus:

• Radiaatorküte

• Ventilatsiooni kalorifeeri(de)küte

• Soe tarbevesi

210 kW

89 kW

113 kW

3.2.1 Soojussõlm

Hoone soojusvarustus on lahendatud kaugküttega. Soojussõlm on projekteeritud vastavalt AS Tallinna Soojus tehnilistele tingimustele Nr. 00000-00-00/45 09.11.2012. Soojusvahetid ja segamissõlmed paiknevad hoone keldrikorrusel soojussõlmes. Küttesüsteemid saavad toite kahelt soojusvahetilt (SV01 – ventilatsioonküte; SV02 – radiaatorküte) Radiaator- ja ventilatsioonikütte soojuskandja sekundaarpoole pealevoolutemperatuuri reguleeritakse automaatikasüsteemi poolt, vastavalt välisõhu temperatuurist paikapandud küttegraafikule. Tarbevee valmistamine toimub Soojussõlme töö peab olema kaugjälgitav ja -juhitav xxxx xxxxx ühtse automaatikasüsteemi.

Soojusenergia mõõtmine toimub soojustrassi sisendusel.

3.3 Küttesüsteemi kirjeldus

Ruumide kütteks rekonstrueerida radiaatorküttesüsteem.

Hoonet köetakse radiaatorküttegaa. Magistraal- ja jaotustorustik teha terastorudest (terasest presstorud näit. KAN-therm, Viega Prestabo, VSH xPress jms) ja paigaldada olemasolevate torustike asemele seintesse ja lagede alla. Radiaatorid paigaldada akende alla või välisseinte äärde.

Keldrikorruse duširuumi paigaldada küttena ka elektripõrandaküte. Elektripõrandakütte projekteerimine kuulub elektriprojekti koosseisu.

Nähtavale jäävad isoleeritud torustikud katta PVC-kattega.

3.3.1 Radiaatorküte

Küttekehadena kasutada olemas olevaid malmradiaatoreid.

Kõik mitte algsed (xxxx) terasplaatradiaatorid (esineb nii nõukogude aegseid kui ka uusi Purmo terasplaatradiaatoreid) võib kokkuleppel tellijaga utiliseerida või sobivusel taaskasutada tehniliste ruumide kütteks (ainult uuemad Purmo terasplaatradiaatorid).

Küttekehad ja ventiilid demonteerida, teostada läbipesu, puhastada värvist, teostada surveproov xx xxxxx uue värviga. Küttekehade surveproov teostada suruõhuga veevanni uputatult.

Kasutuskõlbmatuks ilmnevad küttekehad asendada (samuti täiendavad küttekehad ruumis) võimalikult samasuguste malmküttekehadega (näiteks Viadrus Bohemia ja Bohemia-R). Küttekehade värvitoonid vastavalt sisekujunduslikule projektile.

Vältida uute küttekehade ja ventiilide kasutamist olemasolevate, vanade, küttekehadega ja ventiilidega samas ruumis. Esinduslikesse ruumidesse (kontsertsaalid, aulad jms) paigaldada kindlasti korrastatud algsed küttekehad ja paremini säilinud reguleerventiilid. Paremini säilinud ventiiliks loetakse säilinud sihverplaadiga, puuduvad muud tööd häirivad vigastused ja ventiil on säilitanud pärast läbipesu ning värvieemaldust sulgemisvõime. Kõikidele taaskasutatavatele ventiilidele tellida uued metallist ja puiduga käepidemed. Käepidemete mõõdud saab xxxxx säilinud olemasolevalt käepidemelt. Kõikidele küttekehadele paigaldada eelseadeventiiliga termostaatpead (näiteks eelseadeventiil Heimeier V-exact ja termostaatpea Heimeier DX, värvitoon vastavalt sisekujundusele).

Küttesüsteem ehitada 2-toru süsteemsena ja püstikutena. Püstikutele paigalda sulgventiilid ja sulgemis- ja mõõtmisvõimalusega liiniseadeventiilid.

Radiaatorkütte soojuskandja tsirkulatsioonipump on projekteerida vooluhulkade sujuvat reguleerimist võimaldava sagedusmuunduriga.

3.3.2 Ventilatsiooniseadmete soojusvarustus

Ventilatsiooniseadmete kalorifeeridele on ette nähtud segamissõlmed sissepuhkeõhu temperatuuri reguleerimiseks. Küttekalorifeeri soojuskandja pealevoolu temperatuuri juhtimine läbi segamissõlme 3- tee ventiili sissepuhke õhu temperatuurianduri järgi. Süsteemis kasutada soojuskandjana vett temperatuuriparameetritega 70/40°C (xxxxx segamissõlme 60/40°C).Segamissõlmede dimensioneerimise aluseks on võetud ventilatsiooni projekteerija lähteandmed. Küttekalorifeeride soojusvarustussüsteemi tasakaalustamiseks paigaldada tagastuvatele torudele tasakaalustusventiilid.

3.4 Isolatsioon

Vaata ka projekti lisad- isolatsioonitabel.

Kütte magistraaltorustikud isoleerida kivivill-koorikisolatsiooniga.

Soojussõlmes ja ventilatsioonikambris paiknevad küttetorustikud isoleerida kivivill-koorikisolatsiooniga. Torudel kasutatavad isolatsiooni paksused ja kattematerjalid vastavalt LVI RYL 2002 (LVI 50-10344 ja LVI 50-10345) järgi.

Ei isoleerita:

• kaitseventiili väljalöögitorusid

• tühjendus-, õhutus-, manomeetrite ühendustorusid ning paisumispaagi toru

• xxxxx xxx on seadmeosa tehnilist informatsiooni sisaldavad sildid

• küttekehadega samas ruumis paiknevaid jaotustorustike

Isolatsioonitööd teostada vastavalt standardile EVS 860 – Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine.

Must terastorustik puhastada ja värvida vähemalt kaks kihti korrosioonivastase värviga. Siseruumides paikneva värvikihi paksus minimaalselt 80µm. Ei värvita tehases tsingitud või muul moel kaitstud torusid välja arvatud juhul kui torustiku xxxx saab paigaldamisel kahjustada või see on vajalik sisekujunduse tagamiseks. Värvitoon vastavalt sisekujunduslikule projektile.

4. EHITUSETTEVÕTJA ÜLDISED KOHUSTUSED

4.1 Üldist

Juhul, kui lepingus või töövõtuprogrammis ei ole spetsiaalselt esitatud mingeid keelavaid või piiravaid määrusi, järgitakse käesolevas punktis välja toodud nõudeid.

Juhul, kui töövõtja soovib projektis toodud materjale vahetada teiste samaväärsete materjalide vastu, peab xx xxxxx kooskõlastama objekti omaniku järelevalve ametnikuga.

4.2 Projekti kvaliteedi nõuded

Töövõtjale on kohustuslikud kõik Eesti Vabariigis kehtivad ehitamist puudutavad nõuded, nagu seadused, määrused, ministeeriumide otsused samuti tuletõrje-, töökaitse- ja politseiametkondade suunised ja määrused. Eriküsimused peab töövõtja kooskõlastama tellija ja ametivõimudega.

Töövõtt tuleb sooritada vastavalt dokumendile "Hoone tehnosüsteemide RYL 2002- ehitustööde üldised kvaliteedinõuded", kui projektis ei ole esitatud muid nõudmisi.

Töövõtja väljastab vajaliku info vastavalt kokkulepitud tööde ajagraafikule ja oma hangete xxxxxx toimetamise aegadele õigeaegselt teistele töövõtjatele, tellijale ja santehniliste tööde järelvalvajale. Juhul kui töövõtja kasutab seletuskirjas ja joonistes määratud seadmete ja materjalide asemel muid vastavaid seadmeid ja materjale, peavad need oma suuruselt, asukohalt, tööpõhimõttelt ja tehnilistelt

karakteristikutelt vastama töövõtu-dokumentides määratud seadmetele ja materjalide. Nende seadmete ja materjalide valimisele on vajalik tellija ja järelvalvaja kirjalik nõusolek enne kõnealuste seadmete ja materjalide hankimist. Valiku õigsuse eest vastutab xxxx töövõtja.

Juhul kui materjali ei ole määratud, valib töövõtja otstarbekohase materjali lähtudes eri seadmetele esitatud nõuetest võttes arvesse näit. transporditavat ainet ja keskkonna tingimusi. Valikut tehes tuleb pöörata tähelepanu eriti teineteisega ühendatud eri materjalide vahelise korrosiooni vältimisele.

Töövõtja on kohustatud kontrollima ehitusplatsil kõik ehitustarindite, seadmete, jm. töövõtuga seonduvad mõõdud. Töövõtja on kohustatud kogu teostamisele kuuluva projektdokumentatsiooni nii põhjalikult läbi vaatama, et nendes esinevad võimalikud vastuolud saaks lahendada enne tööde teostamise algust. Kui vastuolud on sellised, mida töövõtja oleks pidanud märkama ja tellijale teatama, ja see põhjustab tööde hilinemise või liigsed kulutused, vastutab selle eest töövõtja.

4.3 Üleandmisdokumendid

4.3.1 Üldist

Dokumentide rühmitamine toimikutesse, nende sisukorrad, toimikute tüüp jms. küsimused mis on seotud üleandmisdokumentide sisuga ja vormistamisega tuleb eelnevalt kinnitada tellija juures.

4.3.2 Teostusjoonised

Töövõtja koostab ja loovutab tellijale xxxxx ehitustööde lõppu teostusjoonised.

4.3.3 Masinakaardid

Töövõtja annab valmis täidetud masinakaardid kõikide töövõttu kuuluvate seadmete kohta.

4.3.4 Mõõtmisprotokollid ja aktsepteerimistõendid

Järgmisi dokumente antakse üle paigutatuna toimikutesse:

• ametlikud aktsepteerimistõendid nagu surveanumate katsetunnistused, keskkütte tarnija kasutamisload jne;

• survekatsetuse protokollid vastavalt punktile "Survekatsetused";

• protokollid torustike läbipesemise seespoolse puhastuse kohta;

• reguleerimis- ja mõõtmisprotokollid vastavalt punktile "Reguleerimised ja mõõtmised";

• töövõttu kuuluvate reguleerimisseadmete seadistus- ja etteantud näitude protokollid.

Järgmised dokumendid toimetada toimikutesse mitte hiljem kui garantiiajal vt. punkt "Reguleerimised ja mõõtmised":

• protokollid küttevõrkude vooluhulkade mõõtmiste kohta;

• protokollid soojussalvestusseadmete kasuteguri mõõtmise kohta.

4.3.5 Kaetud tööde aktid

Üleandmisdokumentide hulka kuuluvad kaetud tööde aktid.

Kaetud tööd peab enne kinnikatmist tellijale üle andma. Töövõtjad teatavad tellijale aja, millal on võimalik kontrollida kasutatud materjalide ja erinevate tööstaadiumite kvaliteeti.

4.3.6 Lamineeritud ekspluatatsioonijoonised

Töövõtja toimetab ja kinnitab vastavate tehniliste ruumide seintele tellijaga kokkulepitud kohtadesse järgmised joonised, mis on lamineeritud valguskindla plastmassiga:

- küttesüsteemi ühendusskeem

4.3.7 Elektrilülitusskeemid

Töövõtu hulka kuuluvate xxxxx- xx juhtimiskeskuste kohta toimetada pea- ja kontuurskeemid.

4.3.8 Ekspluatatsiooni- ja hooldamisjuhendid

Töövõtja toimetab töövõttu kuuluvate seadmete eestikeelsed ekspluatatsiooni- ja hooldamisjuhendid, milledest on näha:

• seadmete perioodiliselt teostatavad ülevaatused ja hooldused

• seadmenäitude jälgimine ning reguleerimis-, hoiatus- ja häirefunktsioonide katsetused (mida kontrollitakse või katsetatakse ja kuidas)

• üksikasjalised hooldus- ja remondijuhendid abinõude kohta, mida ekspluatatsioonipersonal võib teostada ise, näiteks laagrite ja liigendite määrimine, puhurite kiilrihmade vahetamine jne.

• tagavaraosade nimekirjad ja kontaktandmed tagavaraosade tarnijate kohta

Juhendid peavad olema näitlikud ja eesti keeles. Valmistajate käsiraamatutest lisatakse juhenditele ainult nimetatud seadmeid puudutavad leheküljed.

4.4 Üleandmismaterjalid (tarvikud, tagavaraosad jms.)

Töövõtja peab toimetama spetsiaalsed tööriistad, mis on vajalikud ekspluatatsioonipersonali poolt teostatavateks hooldus- ja remonttöödeks.

Tsirkulatsioonipumpadele toimetatakse tagavaraosade komplekt (pumba tihendid, tööratas ja mootor xxxxxx paigaldatuna) vastavalt Tellija ja Töövõtja omavahelisele kokkuleppele.

Kõikidest üleantavatest tööriistadest, vahetuskomplektidest ja tagavaraosadest koostada nimekiri, kuhu märgitakse üleantavad tarbeained, nende hulgad, tehnilised andmed ja seadmed, millede jaoks need on ette nähtud. Nimekirjale kirjutab alla tellija ja see lisatakse töövõtja ekspluatatsiooni- ja hooldusjuhendite toimikusse.

4.5 Ekspluatatsioonipersonali koolitus

Töövõtja korraldab ekspluatatsioonipersonalile koolituse töövõttu kuuluvate süsteemide ja seadmete funktsioneerimisest, kasutamisest ja hooldamisest. Koolitusprogramm koostada ühiselt koos tellijaga ehitustööde ajal. Koolitus sisaldab nii teoreetilist ettevalmistust kui ka praktilist harjutamist, mille käigus tutvutakse seadmete kasutamise ja hooldamisega.

4.6 Garantiiaja remonttööd ja hooldus

Üldist

Garantii tingimused ja garantiiaja kestvus määrata vastavalt Eesti Vabariigis kehtiva seadusandlusega kui ei ole tellijaga teisiti kokku lepitud. Garantiiajal töövõtu hulka kuuluvad xxxxx garantiitingimustele vastavate remonttööde punktis "Garantiiaja hooldus" loetletud hooldustööd.

Käigu kohta tuleb esitada ettekanne, milles on ära toodud kirjeldus ning kasutatud tagavaraosad ja tarbeained. Ettekandel peab olema ekspluatatsiooni personali esindaja allkiri.

Garantiiaja hooldus

Töövõtja peab teostama garantiiajal kõik oma soovitustele ning töövõttu kuuluvate seadmete valmistajate soovidele vastavad tähtajalised hooldustööd.

Hooldus peab sisaldama vähemalt järgmist:

• puhurite, pumpade, mootorite ja muude pöörlevate seadmete laagrite helide, vibratsiooni ja soojenemise kontroll ning vajaduse korral määrimine, hooldus või remont

• töövõttu kuuluvate reguleerimis- ja jälgimisseadmete funktsioneerimise ja seadenäitude kontroll ning vajaduse korral hooldus või remont

Üks kord aastas:

• pumpade, reservuaaride jms. käivitus-, peatamis- ja häirepiiride kontroll ja vajaduse korral remont

• pumpade, torustike ühenduste ja ventiilide tihendite kontroll ja vajaduse korral remont; veevarustusseadmete tihendite vahetamise teostab siiski ekspluatatsioonipersonal

• torustike filtrite puhastus

• kaks korda aastas teostatavate xxxxxxxxx vahemik on 4...8 kuud.

• viimane hoolduskäik tuleb teostada mitte hiljem kui 1.5 kuud enne garantiiaja lõppu

• hooldustöödeks vajalikud määrdeained, tihendid jms. kuuluvad töövõttu

4.7 Töövõtupiirid

	Töövõtja
Kaetavad tööd	Ventilat- xxxxx	Xxxx	Jahutus	Vesi- ja kanal	Märkused
Vanade süsteemide demontaaž, küttekehade korrastamine		x
Torustike paigaldus (sisaldab kogu paigaldamiseks vajalikke töid ja materjale)		x
Seadmete paigaldus xx xxxxx		x
Automaatika paigaldus (vajadusel xx xxxxx projekteerimine)		x
Seadmete elektritoite paigaldamine					Elektritöövõtja töövõtus
Ventilatsioon kalorifeerkütte segamissõlme ehitus		x
Kondensaadi äravoolu väljaehitamine				x
Konstruktsiooniavade puurimine		x
Suurte avade tegemine, mis vajab ehituskonstruktsioonide muutmist					Peatöövõtja töövõtus
Avatäited tuletõkkekonstruktsioonide läbimisel		x
Torustiku isoleerimistööd		x
Torustiku värvimine		x			(kokkuleppel)
Üldehitus- ja viimistlustööd (va avade kinnitegemine)					Peatöövõtja töövõtus
Survekatsetused		x
Süsteemide ja -toodete märgistus objektil		x
Süsteemide käivitamine		x
Reguleerimine ja mõõdistamine		x
Kontrollmõõtmised					Ainult vajadusel
Ekspluatatsioonipersonali koolitus		x
Üleandmis- ja kasutusdokumendid		x
Garantiihooldus		x

5. PAIGALDAMISTEHNILISED NÕUDMISED

5.1 Torustikud ning sulg- ja reguleerarmatuurid

5.1.1 Hoonesisesed osad

Konstruktsioonidest läbiminekud teostada hülsstorudega kaitstult. Torustikke võib tuletõkketarindist läbi viia tihendades läbiviigukoha nii, et läbiviik ei vähendaks tarindi tulekindlust. Kui tuletõkketarindit läbiv kommunikatsioon on plastmassist, tuleb erilahendus kooskõlastada kohaliku omavalitsuse tuletõrje- ja päästeametiga.

Toruna kasutada keevitatud terastoru või õmbluseta terastoru. Keevitatud terastoru peab olema metallist Fe 360 BFN ja St 37 (DIN 1626), õmbluseta torud St 35, 8/1 (DIN 17 175). Torupõlved - aine St 35, 8/1 (DIN 17 175), samuti üleminekud ühelt läbimõõdult teisele. Flantsid (äärikud) Fe 360 BFN PN 16 DIN 2633.

Peenemaid torustikke võib teha keermeühendusega torudest DIN 2441 järgi.

Torustikud kinnitatakse ehituskonstruktsioonide külge vastavalt LVI 20-10348 juhendile ning RKAS "Nõuded kooli ja büroohoonetele 2011" juhendile. Ettenähtud kohtades paigaldada liikumatud toed. Juhul kui küllaldane tugevus pole tagatud, tuleb toestuseks kasutada nurk- ja karpraudu. Kinnitusviis peab sobima kinnitatavate torustike läbimõõtudega.

Toed ja konstruktsioonid ei tohi nõrgendada põhiehituskonstruktsioone.

Torud ühendada toru tootja poolt ette nähtud meetodiga. Kui liidetakse erinevat läbimõõtu torusid, teha ühendused kasutades tsentrilisi toruliitmikke või vastavaid üleminekukolmikuid.

Magistraaltorustikule anda kalle tühjendusarmatuuri suunas ning paigaldada tühjendusventiilid liini madalamasse punkti. Suletud süsteemide (küte, jahutus jne.) torustiku montaažil vältida tarbetuid õhukotte, kuhu õhk võib koguneda. Kogu torustikust peab olema võimalik eraldada õhku, töövõttu kuuluvad vajalikud õhueraldid. Torustiku kõrgematesse kohtadesse ning püstikute lõppudesse paigaldada automaatõhutusventiilid.

Torustiku soojuspaisumiseks näha ette vajalikud kompensaatorid paisumist võimaldavate ühendusosadega, mille soojuspaisumine on reguleeritud.

Torustiku sulgemiseks kasutatavad ventiilid peavad olema kuulventiilid. Sulgemiseks kasutatava kuulventiili läbimõõt peab olema võrdne toru läbimõõduga.

Süsteemide tasakaalustamiseks paigaldada segamissõlmede tagastuvatele torudele tasakaalustusventiilid. Reguleerventiilid peavad olema täpselt määratletud seadeväärtustega ning kontrollmõõtmist võimaldavate mõõteniplitega. Projektis toodud tasakaalustusventiilid on näidetena. Juhul kui projektis toodud ventiilid asendatakse teise tootja ventiilidega, tuleb ventiilid valida võimalikult avatud asendile järgides projektis toodud kv-arve ning tootja poolt ventiilile antud kv-arvude graafikut. Paigaldamisel arvestada, et reguleerventiilid peavad jääma xxxxx paigaldust ligipääsetavateks, reguleeritavateks ning mõõdistavateks. Vältida tuleb mõõteventiili paigaldamist kohtadesse kus esineb turbulentsust- põlved, kolmikud jne – täpsema asukoha määramisel juhinduda tootja paigaldusjuhisest.

Xxxxx torustiku väljaehitust teostada süsteemi läbipesu.

5.1.2 Kaugküttetorustik

Rekonstrueeritav soojussõlm liita olemasolevate soojatrassi sisendustega DN80. Soojussõlme õuest sissepääs likvideeritakse ja avatakse sissepääs ruumi sisekoridorist. Kuna olemasolev soojussisendus paikneb täpselt avatava ukse kohas, tuleb olemasolev torustik demonteerida ja paigaldada uus torustik avatavasse põrandakanalisse xx xxxx edasi kuni seinani. Seinale koostada uus soojusmõõdusõlm.

Soojussõlmele paigaldada diferentsiaalrõhu regulaator.

Enne montaaži tuleb keevitatavad pinnad hoolikalt puhastada ja torude lõikamisel tekkinud ebatasasused kõrvaldada. Keevisvallile kuju xxxxx xx ümbritsevat torupinda puhastades ei tohi lihvkettaga vigastada põhitoru seina. Keevitamisel kasutada ainult selleks ette nähtud materjale. Erilist tähelepanu pöörata sellele, et kasutatavad elektroodid oleksid kuivad. Keevitamisel ei tohi kahjustada polüuretaanist isolatsiooni.

Erinevate seinapaksustega elementide keevitamisel, tuleb suurema seinapaksusega elementi töödelda selliselt, et õmbluse kohal oleksid seinte paksused võrdsed. Torusiseseid tugevdusplaate ei tohi kasutada.

5.2 Akustilised nõudmised

5.2.1 Üldist

Ruumitüübile vastavad mürataseme nõuded on välja toodud Sotsiaalministri määrus nr 42, kuupäevaga 01.07.2002, Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. Töövõtja vastutab, et lubatud müratasemeid ei ületata, kui seadmed töötavad maksimaalse võimsusega.

Töövõtja peab enne paigaldamistöid kontrollima projektides esitatud müra summutamise lahenduste vastavust seadmete tõelistele helitehnilistele omadustele ja vastutama võimalike muutuste poolt tekitatud kulude eest. Projektidesse tehtavad muutused tuleb kinnitada tellijaga.

5.2.2 Vibratsiooni ja korpuse omamüra isoleerimine

Kõik seadmed, milledes on pöörlevaid, periooditi töötavaid või muul viisil korpuse omamüra tekitavaid osasid, tuleb paigaldada vibratsiooniisolaatoritele nii, et seadmete ja ehituse karkassi vahel ei tekiks jäika ühendust.

Vibratsiooni summutamise võib xxx xxxxx seadmetel, millede pöörlemiskiirus on väike ja seadmetest tekkiv omamüra on tähtsusetu. Ka sellisel juhul vastutab töövõtja nõutava mürataseme saavutamise eest.

Ehitustöövõtja ehitab projektis toodud seadmete raudbetoonvundamendid töövõtja juhenditele vastavalt. Töövõtja hangib ja paigaldab kõik vibratsiooniisolaatorid ja nende metallosad.

Vibratsiooniisolaatorid on kummist, plastmassist või terasvedrust. Need mõõdistada nii, et saavutatakse küllaldane kere omamüra ja vibratsiooniisolatsioon. Mõõdistamispõhimõte on järgmine:

f/fo>2.5 fo>8 Hz

f= seadme madalaim häiresagedus (Hz)

fo= kogu vibreeriva massi omasagedus (Hz)

Kui vibratsiooniisolaatoritele paigaldatavate seadmete all on teraskonstruktsioon või elastne betoonkonstruktsioon, tuleb summutuslahendus kinnitada tellija juures ja tellija nõudmisel ka akustika projekteerija juures (mõõdistamisel xxxxx sellisel juhul arvesse ka vundamendi konstruktsiooni resonantssagedus, betoonvundament üldjuhul jäetakse ära).

Vibroalustele paigutatud seadmete toruühendused ja elektrisisestused teostada elastsete vaheelementide (minimaalselt kahe voldiga) abil. Peenemate torude ühendamist võib teostada nii, et ühendustoru moodustab vabalt rippuva silmuse. Suurtes torudes kasutada elastseid ühendusmuhve.

Elastsed torude ühendused paigaldada nii, et ühendustes ei tekiks tõmbepingeid. Töövõtja peab kinnitama tellija juures ühendustele langevate aksiaaljõudude kompenseerimise lahendused.

Erijuhtudel võib tellija nõusolekul kasutada xx xxxx eespool esitatud lahendusi summutamise alal. Töövõtja vastutab tellija nõudmisel nende kinnitamise eest akustika projekteerija juures.

5.3 Seadmete markeering

5.3.1 Juhtimis- ja kontrollseadmete tekstid

Juhtimis- ja kontrollseadmete jms. ekspluatatsiooni- ja hoolduspersonali jaoks mõeldud tekstid peavad olema eesti keeles.

Mõõtühikud peavad olema SI- süsteemis.

5.3.2 Ehitamisaegsed markeeringud

Kõik siltidega varustatavad seadmed markeerida vahetult pärast paigaldamist ajutiste markeeringutega, milledest on näha seadmete tunnused ja paigaldamiskuupäevad.

Markeering teha näiteks viltpliiatsiga (vees lahustumatu värv) seadmete külge hästi kleepuvale lindile. Töövõtja peab hoolitsema, et ajutine markeering säilib kuni tunnussildid on paigaldatud xx xxxxx eest, et pärast seda eemaldatakse ajutised markeeringud ning kõik muud ajutised märked.

5.3.3 Seadmete tunnussildid

Tunnussiltidega varustada kõik KVJ- seadmete loetelus esinevad seadmed, juhtimispuldid, reguleerimisseadmed, andurid jms. kodeeritud seadmed.

Tunnussildile märkida KVJ- seadmete loetelule xxxxxx tunnus, seadme nimetus ning kasutamisotstarve või teenindusala.

Tunnussildid valmistada valgest lamineeritud plastmassist, millele kantud tekst on must. Teksti tähekõrgus on u. 10 mm. Sildid kinnitada ühel viisil seadme külge või kõrvale, vajaduse korral eraldi alusele.

5.3.4 Masinate sildid

Reservuaaridel, pumpadel, soojusvahetitel, õhutöötlusmasinatel jm. seadmetel peab xxxxx tunnussildi olema täiendavalt masinasilt, millele on märgitud valmistaja (ja importija), valmistusaasta, tehnilised näitajad ning tüübimärge, mille alusel seadme andmed on võimalik xxxxx valmistaja kataloogidest.

Masinate siltidele märgitakse seadmete tegelikud tehnilised andmed, kui need erinevad projektiandmetest. Masinate sildid kinnitatakse nii, et need oleks isolatsiooni peal.

5.3.5 Torustiku markeeringud

Torustiku markeerida vastavalt SFS standarditele 3701 ja 3702 voolusuuna noolte kleebistega, millede xxxx xx tekst näitavad võrgu kasutamisotstarvet või teenindamisala, näiteks:

• radiaatorküte;

• kalorifeerid jne.

Kleebiseid kinnitada torustikule nii, et need oleks võimalik määratleda xxxx suurema vaevata. Need peavad olema näiteks tehnilistes ruumides, keldrikoridorides jms. kohtades vahemaaga umbes 5 m, ventiilide juures, seinaläbistuskohtade mõlemal pool, torustikuriiulite hooldusplatvormidel, kõikide kontroll-luukide kohal jne.

5.3.6 Ühekordse reguleerimisega seadmete ja mõõtmispunktide markeeringud

Töövõtja markeerib kõik joonistel olevad xxxx individuaalse tunnuseta ühekordse reguleerimisega ventiilid ning ühekordse reguleerimisega seadmed tellijaga kokku lepitud tunnuste süsteemi alusel. Töövõtja lisab tunnused ka üleandmisjoonistesse.

Ülalnimetatud objektid varustada heaks kiidetud reguleerimistöö järgselt tähistega, millest on näha individuaalsed seadme tähistused ja reguleerimisnäidud.

Ühekordse reguleerimisega ventiilide markeerimisel kasutada näiteks läbipaistvast plastikust valmistatud avatavaid xxxxx. Nende sisse paigutada masinakirjas valmistatud andmed markeeringu kohta. Karbid kinnitada ventiilide külge ketiga või kitsa pakilindiga.

5.3.7 Muud markeeringud

Ripplagede ülapoole jäävad puhastusluugid, sulgur- ja ühekordse reguleerimisega ventiilid, reguleerimisseadmed jm. seadmed markeeritakse ripplagedele või seina ülemisse osasse kinnitatavale väikesemõõdulisele lamineeritud plastikule graveeritud plaadile. Markeerimisviis tuleb igal konkreetsel juhtumil kinnitada tellija juures.

Töövõtja kinnitab markeerimissildid tellija juhiste alusel.

5.4 Survekatsetused

5.4.1 Küttetorustikud

Survekatsetuste teostamine ning xxxx vajalikud abi- ja mõõteseadmed sisaldavad töövõttu. Survekatsetused teostada tellija kontrollimisel ja need peavad olema tellija poolt kinnitatud. Peidetavate torustike ja kanalite survekatsetused teostada enne peitmist.

Töövõtja koostab tellijale survekatsetuste kohta protokollid. Torustike osas protokollis näidatakse ära:

• mõõtmiste aeg;

• töövõtja;

• mõõtja;

• mõõdetava võrgu osa;

• katsetussurve;

• kinnitaja allkiri.

Surveproov teostada külma veega. Surveproovi proovirõhuks xxxxx vähemalt 1,5 x töörõhk (soovitatav xxxxx katsetuse rõhuks 6bar), proovi pikkuseks minimaalselt 30 minutit või vähemalt nii kaua kuni kõik osad on korrektselt inspekteeritud. Eelnevalt tuleb eemaldada süsteemist väiksema rõhutaluvusega seadmestik, et vältida nende kahjustamist.

5.5 Torustike läbipesemine

5.5.1 Küttevõrkude läbipesemine

Töövõtja koostab plaani võrkude läbipesemise xxxxx xx kinnitab selle tellija juures enne tööde alustamist. Läbipesemine teostada tellija kontrolli all ja see peab olema tellija poolt kinnitatud.

Pärast pesemist puhastada võrkude kõik mudafiltrid.

Võrgud xxxxx xxxx kas suruõhuga või veega. Veega läbipesemisel kasutada tsirkulatsiooniveepumpasid ja vajaduse korral abipumpasid.

Kui läbipesemine toimub tarbimisveega, siis vajalikud läbipesemisühendused kuuluvad töövõttu. Voolu kiiruse suurendamiseks ja kõikide võrgu harude küllaldase läbipesemise tagamiseks jaotatakse võrgud läbipesemise teostamisel sulgventiilidega osadeks.

6. REGULEERIMISED JA MÕÕTMISED

6.1 Üldist

Töövõtja organiseerib reguleerimised ja mõõtmised ning esitab mõõtmiste kohta protokollid. Reguleerimised ja mõõtmised teostada tellija valve all ja need tuleb tellija juures kinnitada.

6.2 Veevoolude reguleerimine ja mõõtmine

6.2.1 Üldist veevoolude reguleerimisest

Reguleerimistöid võib alustada kui süsteemid on ühendatud, läbi pestud, täidetud ja õhutatud. Arvutuslikud reguleerimisnäidud paigaldatakse ventiilidele ja vooluhulgad mõõdetakse järgnevalt toodud viisil.

Töövõtja kontrollib küttevõrkude reguleeringuid järgmisel talvel, sõltumata garantiiaja kestusest ning teostab reguleeringute vajalikud korrektuurid nõutud ruumide temperatuuri saavutamiseks.

6.2.2 Küttesüsteemi reguleerimine

Küttesüsteemi tasakaalustamiseks kasutada sobivat järgnevalt loetletud meetoditest:

• Eelseadistusmeetod

• Iteratiivmeetod

• Proportsionaalmeetod

• Kompentsatsioonmeetod

Eelpool mainitud meetodite täpsed kirjeldused raamatus „Total Hydronic balancing”, autorid Xxxxxx Xxxxxxxxx ja Tour & Xxxxxxxxx XX.

Xxxxx süsteemide reguleerimist mõõdetakse liiniseadeventiilide diferentsiaalrõhud ja vooluhulgad. Mõõtetulemused ja reguleerimisnäidud kantakse mõõteprotokolli. Seejärel ventiilid lukustatakse.

6.3 Ruumi siseõhu temperatuuri mõõtmised

6.3.1 Üldist

Ruumi õhutemperatuurid vaata punkt 3.1

Kõikide siseruumide temperatuurid mõõdetakse talveajal küttevõrkude reguleerimise ajal. Ruumide temperatuuri mõõtmised tuleb teostada siis, kui välistemperatuur on alla -5 °C.

6.4 Tootlikkuse näitajate mõõtmine

6.4.1 Üldist

Tootlikkuse näitajate mõõtmine teostada vastavalt töövõtja poolt koostatud programmile. Programm peab olema tellija poolt kinnitatud.

Töövõtja organiseerib reguleerimised ja mõõtmised ning esitab mõõtmiste kohta protokollid. Reguleerimised ja mõõtmised teostada tellija valve all ja need tuleb tellija juures kinnitada.

6.4.2 Soojussalvestusseadmete näitajate mõõtmine

Soojussalvestusseadmete võimsused kontrollitakse mõõdistamistingimustele vastavates või neile lähedastes tingimustes. Vajaduse korral mõõtmised teostatakse garantiiajal.

6.5 Nõuded mõõtmistele

6.5.1 Üldist

Alltoodud täpsusnõuded sisaldavad nii mõõtmistulemuse xxxxx xxx ka meetodi ebatäpsusest tuleneva hälbe.

Mõõteriistad peavad olema kalibreeritud. Nõudmise korral tuleb esitada kehtiv kalibreerimistunnistus.

Õhutemperatuur

Mõõtmismeetod: digitaaltermomeeter, täpsus ±0.1°C Täpsusnõue: ±0.5 °C

Märkusi: ruumide temperatuurid mõõdetakse 1.5 m kõrgusel, 1.5 m välisseina keskkohast (nurgaruumides

1.5 m kaugusel mõlemast välisseinast), uksed ja aknad on suletud. Suhteline niiskus

Mõõtmismeetod: elektrooniline või mehaaniline psühromeeter (esmases järjekorras kasutatav meetod) või hügromeeter

Täpsusnõue: ±5%- ühikut

Märkusi: kui kasutatakse hügromeetrit, peab töövõtja esitama kalibreerimistunnistuse, mille kuupäev on mitte varem kui üks kuu enne mõõtmispäeva.

Vedelikevoolud

Mõõtmismeetod: digitaalne diferentsiaalmanomeeter (mõõtmine ühekordse reguleerimisega ventiilidest) Täpsusnõue: seadmekohased vedelikuvoolud ±10%

reguleerventiili lubatud temperatuuri reguleerimishälve ±1,5°C Müratasemed

Mõõtmismeetod: sotsiaalministri määrus nr. 42 Täpsusnõue: +2 dB (A)

Märkusi: väiksemates ruumides ainult üks mõõtmispunkt

Soojendusvõimsused

Mõõtmismeetod: mõõtmine mitmes punktis, registreeriv mõõtmisaparatuur, mõõtmisperiood vähemalt kaks tundi

Kõrvalekalle: +10%

6.6 Reguleerimis- ja mõõtmistulemuste dokumenteerimine

6.6.1 Üldist

Reguleerimiste ja mõõtmiste kohta koostatakse protokollid. Protokollid peavad sisaldama vähemalt järgmisi põhiandmeid:

• mõõtmise teostamise aeg, töövõtja, mõõtmise teostaja;

• kasutatud mõõteriist ja mõõtmismeetod;

• reguleerimise ja mõõtmise objekt ruumi ja seadme individuaalne kood;

• mõõteriista näidud;

• projektis nõutud suurused.

Registreeritavate mõõteriistade abil mitmes punktis teostatud mõõtmiste tulemuste kohta koostada mõõtmisperioodide kohta graafikud ja võimsuse arvestused protokollide lisadena.

Torujuhtmete võrgud üldiselt:

• veevoolud ja mõõdetud diferentsiaalrõhud;

• ühekordse reguleerimisega ventiilide mudel, mõõdud ja reguleerimisnäit.

6.7 Kontrollmõõtmised

Kui töövõtja on üle andnud ülaltoodud reguleerimis- ja mõõtmisprotokollid, teostada valikuliselt kontrollmõõtmised. Töövõtja organiseerib reguleerimised ja mõõtmised ning esitab mõõtmiste kohta protokollid. Reguleerimised ja mõõtmised teostada tellija valve all ja need tuleb tellija juures kinnitada.

7. MATERJALIDE SPETSIFIKATSIOON

Radiaatorküttesüsteem

Toode	Suurus/Mõõt	Xxxxx	Xxxxx	L\[m]	Isolatsioon	is.\[mm]	Märkused
Toru	15	Terastoru		6
Toru	15	Terastoru		6	24	50
Toru	22	Terastoru		60
Toru	22	Terastoru		12	24	50
Toru	28	Terastoru		720
Toru	28	Terastoru		168	24	50
Toru	28	Terastoru		12	25	60
Toru	35	Terastoru		18
Toru	35	Terastoru		54	24	50
Toru	42	Terastoru		72	24	50
Toru	54	Terastoru		66	24	60
Toru	63	Terastoru		18	24	60
Toru	76	Terastoru		12	24	60
Radiaator	Bohemia-450 5 ribi	Viadrus	3
Radiaator	Bohemia-450 7 ribi	Viadrus	6
Radiaator	Bohemia-450 8 ribi	Viadrus	1
Radiaator	Bohemia-450 9 ribi	Viadrus	1
Radiaator	Bohemia-450 10 ribi	Xxxxxxx	0
Radiaator	Bohemia-450 11 ribi	Viadrus	5
Radiaator	Bohemia-450 12 ribi	Viadrus	2
Radiaator	Bohemia-450 14 ribi	Viadrus	5
Radiaator	Bohemia-450 15 ribi	Viadrus	1
Radiaator	Bohemia-800 7 ribi	Viadrus	1
Radiaator	Bohemia-800 8 ribi	Viadrus	7
Radiaator	Bohemia-800 9 ribi	Viadrus	2
Radiaator	Bohemia-800 10 ribi	Viadrus	10
Radiaator	Bohemia-800 15 ribi	Viadrus	2

Radiaator	Bohemia-800 17 ribi	Viadrus	1
Radiaator	C22-600-600	Purmo	1
Radiaator	C22-900-1100	Purmo	3
Radiaator	C22-900-1200	Purmo	1
Radiaator	H10-500-600	Purmo	1
Olemasolev radiaator	Puhastus värvist Läbipesu- katlakivi eemaldus Surveproov õhuga Lekete keevisõmblused (vajadusel/võimalusel) Viimistlus pulbervärvimisega		73				kui küttekeha lekib või on vähemate ribide arvuga kui joonisel märgitud siis asendada uuega
Eelseadeventiil	V-exact II 20	Heimeier	118
Termostaat			118
Sulgventiil	Trim 20	Heimeier	6
Liiniseadeventiil	25	MSV-BD	23
Liiniseadeventiil	40	MSV-BD	1
Liiniseadeventiil	50	MSV-BD	2
Kuulventiil	25		23
Kuulventiil	40		1
Kuulventiil	50		2

Ventilatsioon-õhkküttesüsteem

Toru	15	Terastoru		90	24	50
Toru	18	Terastoru		72	24	50
Toru	22	Terastoru		78	24	50
Toru	28	Terastoru		24	24	50
Toru	42	Terastoru		108	24	50

Toode	Suurus/Mõõt	Xxxxx	Xxxxx	L\[m]	Isolatsioon	is.\[mm]	Märkused
Pump	MAGNA3 40-180 F	P3.1	1				Grundfos
2-teeventiil mootorajamiga	kvs 6,3	TV02	1				Belimo
Soojusvaheti	210 kW XB51H-1-40	SV02	1				nt Danfoss
Liiniseadeventiil	80	MSV-F2	1
Kuulventiil	80		1

Soojussõlm Radiaatorkütte sõlm

Mudafilter	80	DN80	1
Kaitseklapp	20		1
Membraan paisunõu	80 liitrit		1
Toru	80	Terastoru		~6	24	50
Temperatuuriandur			1
Termomeeter			1
Rõhuandurid			2				kui pumbal ei ole sees
Kontaktmanomeeter			1				pumba kaitse
Manomeeter			1
Tühjendusventiil			1
Õhuti			2

Soojussõlm Ventilatsioonkütte sõlm

Toode	Suurus/Mõõt	Xxxxx	Xxxxx	L\[m]	Isolatsioon	is.\[mm]	Märkused
Pump	UPS 32-80 F	P1.1	1				Grundfos
3-teeventiil mootorajamiga	kvs 2,5	TV01	1				Belimo
Soojusvaheti	89kW XB04-1-36	SV01	1				nt Danfoss
Liiniseadeventiil	40	MSV-B	1
Kuulventiil	40		1
Mudafilter	40	DN40	1
Kaitseklapp	20		1
Membraan paisunõu	12 liitrit		1
Toru	40	Terastoru		~6	23	40
Temperatuuriandur			1
Termomeeter			2
Kontaktmanomeeter			1				pumba kaitse
Manomeeter			1
Tühjendusventiil			1
Õhuti			2

Toode	Suurus/Mõõt	Xxxxx	Xxxxx	L\[m]	Isolatsioon	is.\[mm]	Märkused
Pump	ALPHA2 25-40 N	P3.1	1				Grundfos

Soojussõlm Soe tarbevesi

3-teeventiil mootorajamiga	kvs 4,0	TV01	1				Belimo
Soojusvaheti	113kW XB37M-1-30	SV03	1				nt Danfoss
Kuulventiil	15		1
Kuulventiil	40		3
Mudafilter	15		1
Mudafilter	40		1
Tagasilöögiklapp	15		1
Tagasilöögiklapp	40		1
Temperatuuriandur			1
Termomeeter			3
Manomeeter			2
Tühjendusventiil			2
Õhuti			1

Toode	Suurus/Mõõt	Xxxxx	Xxxxx	L\[m]	Isolatsioon	is.\[mm]	Märkused
Soojusarvesti	DN40, Kv40, 7,3 m³/h	Kamstrup Ultraflow 54	1				kokkuleppel soojusmüüjaga
Veearvesti	DN20		1				täitevesi
Mudafilter	65		1
Dif rõhu regulaator	DN65, Kvs32, 85kPa	Danfoss AFP/VFG21	1
Automaattäiteventiil	20		2
Kuulventiil	65		3
Kuulventiil	20		1
Kuulventiil	32		4
Kuulventiil	50		2
Toru	20	Terastoru		~12
Toru	32	Terastoru		~12
Toru	50	Terastoru		~6
Toru	65	Terastoru		~24
Termomeeter			2
Manomeeter			2
Tühjendusventiil			2

Soojussõlm Primaarosa

Õhutus
2 väljalaske otsad viia põranda xxxxxx !

Ventilatsiooniseadme SV1 segamissõlm

Toode	Suurus	Xxxxx	Xxxxx	L\[m]	Isolatsioon	is.\[mm]	Märkused
Pump	UPS 25-55	SV1 P01	1				Grundfos
3-teeventiil mootorajamiga	kvs 8,6	SV1 TV01	1				nt Belimo
Liiniseadeventiil	40	MSV-BD	2
Mudafilter	40		1
Tagasilöögiklapp	40		1
Kuulventiil	40		2
Termomeeter			4
Manomeeter			2
Terastoru	40	Terastoru		~6	Ac 24	50

Ventilatsiooniseadme SV2 segamissõlm

Toode	Suurus	Xxxxx	Xxxxx	L\[m]	Isolatsioon	is.\[mm]	Märkused
Pump	UPS 15-30	SV2 P01	1				Grundfos
3-teeventiil mootorajamiga	kvs 1,6	SV2 TV01	1				nt Belimo
Liiniseadeventiil	15	MSV-BD	1
Liiniseadeventiil	20	MSV-BD	1
Mudafilter	15		1
Tagasilöögiklapp	20		1
Kuulventiil	15		2
Termomeeter			4
Manomeeter			2
Terastoru	15	Terastoru		~6	Ac 24	50
Terastoru	20	Terastoru		~6	Ac 24	50

Ventilatsiooniseadme SV3 segamissõlm

Toode	Suurus	Xxxxx	Xxxxx	L\[m]	Isolatsioon	is.\[mm]	Märkused
Pump	ALPHA2 15-40	SV3 P01	1				Grundfos
3-teeventiil mootorajamiga	kvs 0,63	SV3 TV01	1				nt Belimo
Liiniseadeventiil	15	MSV-BD	2
Mudafilter	15		1
Tagasilöögiklapp	15		1

Kuulventiil	15		2
Termomeeter			4
Manomeeter			2
Terastoru	15	Terastoru		~6	Ac 24	50

Ventilatsiooniseadme SV4 segamissõlm

Toode	Suurus	Xxxxx	Xxxxx	L\[m]	Isolatsioon	is.\[mm]	Märkused
Pump	ALPHA2 15-40	SV4 P01	1				Grundfos
3-teeventiil mootorajamiga	kvs 0,63	SV4 TV01	1				nt Belimo
Liiniseadeventiil	15LF	MSV-BD	2
Mudafilter	15		1
Tagasilöögiklapp	15		1
Kuulventiil	15		2
Termomeeter			4
Manomeeter			2
Terastoru	15	Terastoru		~6	Ac 24	50

Ventilatsiooniseadme SV5 segamissõlm

Toode	Suurus	Xxxxx	Xxxxx	L\[m]	Isolatsioon	is.\[mm]	Märkused
Pump	ALPHA2 15-40	SV5 P01	1				Grundfos
3-teeventiil mootorajamiga	kvs 1,0	SV5 TV01	1				nt Belimo
Liiniseadeventiil	15LF	MSV-BD	1
Liiniseadeventiil	15	MSV-BD	1
Mudafilter	15		1
Tagasilöögiklapp	15		1
Kuulventiil	15		2
Termomeeter			4
Manomeeter			2
Terastoru	15	Terastoru		~6	Ac 24	50

Kui paigaldustööde teostamiseks on vajalikud spetsifikatsioonis kirjeldamata materjalid, kuuluvad need töövõttu.

Kõik spetsifikatsioonis ja joonistel toodud materjalid on näidetena ning on asendatavad samaväärsete toodetega järgides projektis toodud tehnilisi algandmeid ning tootjapoolseid juhendeid.

Kui joonistel ja seletuskirjas esineb vasturääkivusi, on aluseks seletuskiri.

8. SEADMETE TABEL

Seadme Xxxxx	Seadme nimetus	Seadme Tüüp	Seadme asukoht	Teenindus- piirkond	Kütte- võimsus kW	Soojuskandja temp	Soojuskandja Vedelik	Elektri- võimsus kW	Elektritoide	Märkused
						(xxxxx/tagasi)
SV1 P01	Tsirk. pump	UPS 25-55	ventkamber 4.korrus	SV1 kütte kalorifeer	65	60/40	vesi	0,09	~1x230V/0,38A	GRUNDFOS
SV2 P01	Tsirk. pump	UPS 15-30	ventkamber 3.korrus	SV2 kütte kalorifeer	10,1	60/40	vesi	0,06	~1x230V/0,24A	GRUNDFOS
SV3 P01	Tsirk. pump	ALPHA2 15-40	ventkamber 3.korrus	SV3 kütte kalorifeer	4,7	60/40	vesi	0,02	~1x230V/0,18A	GRUNDFOS
SV4 P01	Tsirk. pump	ALPHA2 15-40	ventkamber 3.korrus	SV4 kütte kalorifeer	3,5	60/40	vesi	0,02	~1x230V/0,18A	GRUNDFOS
SV5 P01	Tsirk. pump	ALPHA2 15-40	ventkamber keldrikorrus	SV5 kütte kalorifeer	5,6	60/40	vesi	0,02	~1x230V/0,18A	GRUNDFOS
P1.1	Tsirk. pump	UPS 32-80 F	soojussõlm keldrikorrus	Ventilat- sioonküte	88,9	70/40	vesi	0,22	~1x230V/0,98A	GRUNDFOS
P2.1	Tsirk. pump	MAGNA3 40-180 F	soojussõlm keldrikorrus	Radiaator- küte	210	90/70	vesi	0,61	~1x230V/2,68A	GRUNDFOS
P3.1	Tsirk. pump	ALPHA2 25-40 N	soojussõlm keldrikorrus	Soe tarbevesi	113	55/50	vesi	0,02	~1x230V/0,18A	GRUNDFOS

ISOLATSIOONI KLASSID: MÄRKUSED: KATTEMATERJALID Aa - koorikisolatsioon kivivill (1) - eelisoleeritud toru 6 - PVC plastikkate Ab - koorikisolatsioon kivivill, alumiiniumkate (2) - katusele väljuvad horisontaalsed torustikud 10 - tsingitud plekk Ac - koorikisolatsioon kivivill, alumiiniumkate viimasel korrusel kuivades ruumides K - aurutõke Ba - lamellmatt, kivivill, alumiiniumkate (3) - plasttorude akustiline isolatsioon Bb - võrkmatt, kivivill Da - mineraalvill plaat Ef - vahtkumm ÜLDIST: andmed võetud RYL-LVI 50-10344 xx XXX-LVI 50-10345-st * isolatsiooni paksus seeriates 21 - 25 on antud mm.
Isoleeritav seade või toru	Soojustorud	Küte	Jahutus	Jahutus	Soojusutili- seerimine	Külm vesi	Soe vesi	Kanalisatsioon	Sadevesi
Töötemperatuur	max 130°C	max 80°C	alla +14°C	üle +14°C	min -3°C	min 5°C	max 55°C		min 0°C
SEADMED:
Soojusvahetid	Da 100mm 10	Da 100mm 10			Ef 19mm		Da 100mm 10
Mahutid	Ba 100mm 10	Ba 100mm 10	Ef 32mm			Ef 19mm	Ba 100mm 10
Nähtavad torud	Aa Ab 25 6	Aa Ab 24	Ef 13	Ef 9	Ef 19mm	Aa Ab 21 6 K	Aa Ab 25 6	Aa Bb 25 (3)	Ac 25 K (2) (3)
Nähtamatud torud	Ab Ac 25 6	Aa Ab 24	Ef 13	Ef 9	Ef 19mm	Ac 22 K	Aa Ab 25	Aa Bb 25 (3)	Ac 25 K (2) (3)
Torud välisõhus	.(1)	.(1)				.(1)	.(1)

Eriosa: Küte Staadium: Põhiprojekt Lahenduse nr: 1

9. ISOLATSIOONITABEL

15. veebruar, 2013

s Du

a

Du

b

TORUDE ISOLEERIMIS KLASSID JA PAIGALDUSKAUGUSED

Läbimõõt	Klass		21	Klass		22	Klass		23	Klass		24	Klass		25
Du (mm)	s	a	b	s	a	b	s	a	b	s	a	b	s	a	b
10...49	20	90	60	30	110	70	40	130	80	50	150	90	60	170	100
50...89	30	110	70	40	130	80	50	150	90	60	170	100	80	210	120
90...169	40	130	80	50	150	90	60	170	100	80	210	120	100	260	140
170...324	50	150	90	60	170	100	80	210	120	100	260	140	120	300	170
325...714	60	170	100	80	210	120	100	260	140	120	300	170	140	340	190