AKTSIONÄRIDE LEPING


AKTSIONÄRIDE LEPING

PREAMBUL


Käesolevale lepingule alla kirjutanud kohalikud omavalitsused ja AS Kuressaare Veevärk,


arvestades, et:


1) Eesti Vabariik kavatseb esitada Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastamistaotluse eesmärgiga viia Lääne-saarte alamvesikonnas muuhulgas Kaarma, Kihelkonna, Kärla, Leisi, Lümanda, Muhu, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pöide, Ruhnu, Xxxxx xx Valjala valla ning Kuressaare linna territooriumil ühisveevärgi ja kanalisatsiooni infrastruktuur vastavusse kehtivate ja kehtima hakkavate nõuetega;


2) Ühtekuuluvusfondist taotletakse tagastamatut abi;


3) Ühtekuuluvusfondi tagastamatu abi eeltingimusena on vaja kokku leppida kaasrahastamises, ühisveevärgi ja kanalisatsiooni infrastruktuuri tööde teostamise ja hilisema jätkusuutliku majandamise põhitingimustes;


4) Kaasrahastamine, tööde teostamine ja hilisem ühisveevärgi ja kanalisatsiooni infrastruktuuri jätkusuutlik majandamine on otstarbekas koondada ühte aktsiaseltsi, milles peab olema osalus kõikidel Ühtekuuluvusfondi tagastamatu abiga hõlmatud kohalikel omavalitsustel ning mis peab toimima nende huvides, täites samas kõik Ühtekuuluvusfondi rahastamisega kaasnevad nõuded;


5) Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni infrastruktuuri tööde tellimise ja teostamise eest võtab vastutuse aktsiaselts;


6) Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni infrastruktuuri hilisema jätkusuutliku majandamise eest vastutab omanikuna aktsiaselts, jäädes seejuures sõltuma kohalike omavalitsuste õigusest reguleerida oma haldusterritooriumil ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga seotud eeskirju, hindu ning viia läbi konkurss vee-ettevõtja leidmiseks;


7) Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni infrastruktuuri jätkusuutlikul majandamisel lähtutakse põhimõttest „saastaja maksab”;


8) Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni infrastruktuuri arendamise, omandi ja kasutamisega seotud vaidluste vältimiseks on vaja võõrandada vajalik infrastruktuur aktsiaseltsile;


9) Võõrandamise järgselt peavad suhtelise stabiilsuse põhimõttel säilima kohaliku omavalitsuse territooriumil välja kujunenud opereerimis- ja kliendisuhted – uued tingimused opereerimis- ja kliendisuhetes peaksid hakkama kehtima paralleelselt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni infrastruktuuri tööde kulgemise ja lõpetamisega;


10) Igal kohalikul omavalitsusel peab olema õigus ja võimalus viie aasta möödumisel infrastruktuuri tööde lõpetamisest omandada tasuta kogu enda territooriumil asuv ühisveevärgi ja kanalisatsiooni infrastruktuur, koos sellega kaasnevate õiguste ja kohustustega;


11) AS Kuressaare Veevärk on näidanud enda suutlikkust ühisveevärgi ja kanalisatsiooni infrastruktuuri arendamisel ja teenuse osutamisel, mistõttu kõige otstarbekam on AS Kuressaare Veevärk aktsiakapitali suurendamine uute aktsionäride kaasamisega;


on sõlminud kokkuleppe alljärgnevas:


1. MÕISTED

1.1. Mõistete üldtähendus. Aktsionäride Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda kasutatud sõnade üldiselt levinud tähendusest. Kui üldiselt levinud tähendus erineb Eesti Vabariigi seaduses sätestatud tähendusest, tuleb lähtuda seaduses sätestatud tähendusest.


1.2. Mõistete eritähendus. Juhul, kui Aktsionäride Lepingus kasutatakse xxxxx mõistet suure algustähega, on sellel mõistel kogu lepingu ulatuses sama tähendus:


Aktsionäride Leping Käesolev Aktsionäride Xxxxxx xxxx kõikide selle Lisadega;


Pool Aktsionäride Xxxxxxx sõlminud isik;


KOV Aktsionäride Xxxxxxx sõlminud kohalik omavalitsus. Lepingu sõlminud kohalik omavalitsus on fikseeritud Aktsionäride Lepingu allkirjade lehel;


Riik Eesti Vabariik. Xxxx toimib valitsusasutuse kaudu. Riigiks ei xxxxx XXX-i;


Aktsiaselts Aktsiaselts AS Kuressaare Veevärk, registrikood 10083079;


Aktsia Aktsiaseltsi poolt emiteeritud aktsia;


Juhatus Aktsiaseltsi juhatus;


Nõukogu Aktsiaseltsi nõukogu;


Üldkoosolek Aktsiaseltsi üldkoosolek;


Infrastruktuur Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduses sätestatud

ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub erinevate kinnistute veega varustamine veekogust või põhjaveekihist ning heitvee juhtimine suublasse. Infrastruktuur hõlmab muuhulgas veehaardeid, vee- ja reoveetöötlusjaamu, pumplaid ja torustikke. Infrastruktuur lõpeb liitumispunktis. Infrastruktuuri loetakse tehnovõrguks ja –rajatiseks Asjaõigusseaduse § 158 mõttes. Infrastruktuur xx xxxxx sademete-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid;


Vajalik Infrastruktuur ÜF Projektiga hõlmatud asula elanikkonda ja ettevõtteid

teenindav Infrastruktuur ning mis koosneb ehitistest ning seadmetest, xxxx millisteta ei saaks Infrastruktuur eesmärgipäraselt ja terviklikult toimida;


ÜF Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond, mis on reguleeritud määrusega (EÜ) 1164/94 ning nimetatud määrust muutvate või rakendavate õigusaktidega;


ÜF Projekt Riigi poolt ÜF-i esitatav taotlus tagastamatu abi saamiseks Lääne-saarte alamvesikonna veemajanduse arendamiseks ning kõikide taotluse esitamise ja rahuldamisega seotud kohustuste täitmine. ÜF Projekti elluviimine algab vastava rahastamistaotluse esitamisega Ühtekuuluvusfondi ja lõpeb projekti lõpparuande kinnitamisega vastavalt õigusaktidele;


ÜF Rahastamisotsus Ühtekuuluvusfondi haldava Euroopa Komisjoni otsus

tagastamatu abi andmiseks Lääne-saarte alamvesikonna veemajanduse arendamiseks ÜF Projekti raames;


Tööd Infrastruktuuri projekteerimis- ja ehitustööd ning projekteerimise ja ehituse järelevalve, mis on ette nähtud vastavalt ÜF Projektile KOV-ide haldusterritooriumil. Tööde teostamiseks võib sõlmida mitu lepingut ja mitme erineva isikuga;


Töövõtja Xxxx, kellega Aktsiaselts sõlmib lepingu Tööde teostamiseks;


Töövõtuleping Leping, mille Aktsiaselts sõlmib Töövõtjaga Tööde teostamiseks;


Teenus

Klientide ühisveevärgist

veega varustamine, samuti


ühiskanalisatsiooni abil

reovee ärajuhtimine ning


puhastamine;



Hinnaettepanek Kirjalik ettepanek, mille Aktsiaselts esitab KOV-ile vastavalt

Aktsionäride Lepingule ning milles on näidatud Aktsiaseltsi poolt soovitav hind Teenuse osutamiseks;


Investeerimiskava Aktsiaseltsi kirjalik dokument, mis koostatakse vastavalt

Aktsionäride Lepingule xx xxxxxxx nähtub tähtsuse järjekorras, milliseid Infrastruktuuri projekteerimis- ja ehitustöid teostatakse lisaks ÜF Projektiga hõlmatud Töödele;


Tagasiomandamisõigus Iga KOV-i õigus Aktsionäride Lepingus sätestatud

tingimustel omandada antud KOV-i haldusterritooriumil asuv Aktsiaseltsile kuuluv Infrastruktuur;


Tagasiomandamisavaldus Tagasiomandamisõigust teostava KOV-i Volikogu otsus

Tagasiomandamisõiguse teostamise soovi kohta;


Mitterahalise Sissemakse

Leping Leping, mille sõlmivad Aktsiaselts xx XXX Aktsionäride Lepingu täitmiseks ning millega võõrandatakse Aktsiaseltsile teatud Infrastruktuur koos loetletud õiguste ja kohustustega;


Vee-ettevõtja KOV-i poolt vastavalt õigusaktidele konkursi korras määratud, KOV-i poolt kehtestatud tegevuspiirkonnas tegutsev ning Teenust osutav ettevõtja. Vee-ettevõtjaks võib olla nii Aktsiaselts kui ka muu isik;

Rendileping Aktsiaseltsi poolt sõlmitav leping, millega Aktsiaselts annab temale kuuluva Infrastruktuuri Teenuse osutamiseks rendile;


Teenuse Leping Aktsiaseltsi poolt KOV-iga sõlmitav leping, millega

Aktsiaselts kohustub osutama antud KOV-i haldusterritooriumil või selle osal Teenust. Teenuse Leping on ühtlasi haldusleping Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse § 10 lg 1 mõttes;


Teated Lepingu täitmise, muutmise või Lepingu pinnalt tõusetunud vaidlustega seotud teated ja muu informatsioon;


Arbitraažikohus Eesti Kaubandus - Tööstuskoja Arbitraažikohus Tallinnas;


LEXTAL Osaühing Advokaadibüroo LEXTAL, registrikood 10992652, asukoht Xxx xx 0, 00000 Xxxxxxx;


Audiitor Üks Poolte poolt ühiselt usaldatud audiitorbüroodest, kes on fikseeritud Aktsionäride Lepingu Xxxxx D või kelles lepitakse kokku hiljem.


2. AKTSIASELTS


2.1. Laiendamine. KOV-id on kokku leppinud Aktsiaseltsi aktsionäride ringi laiendamises selliselt, et aktsionärideks saavad kõik KOV-id ning nende aktsiaosalus kujuneb Aktsionäride Lepingu täitmise käigus vastavalt Aktsiate Märkimise Ajakavale ning mitterahalistele sissemaksetele.


2.2. Aktsia võõrandamine. Käesolevaga Kuressaare linn võõrandab igale Aktsionäride Xxxxxxx sõlminud KOV-ile ühe Aktsiaselts Aktsia nimiväärtusega 1.000 (üks tuhat) krooni ja iga Aktsionäride Xxxxxxx sõlminud KOV omandab Kuressaare linnalt ühe Aktsia, tasudes selle nimiväärtuse summas 1.000 (üks tuhat) krooni. Aktsia eest tuleb omandajal tasuda (5) viie tööpäeva jooksul Aktsionäride Xxxxxxx sõlmimisest. Aktsia kannab võõrandaja omandaja väärtpaberikontole 5 (viie) tööpäeva jooksul Aktsionäride Xxxxxxx sõlmimisest.


2.3. Võõrandaja kinnitused. Kuressaare linn kinnitab xx xxxxx igale Aktsiat omandavale KOV-ile, et:


2.3.1. Aktsiate võõrandamise päeva seisuga ei ole Aktsiaseltsi netovara väiksem, kui aktsiakapital;

2.3.2. Aktsiaselts on oma varasema tegevuse käigus järginud kõiki Xxxxx õigusakte ning käitunud õiguspäraselt;

2.3.3. Aktsionäride Lepingu Xxxxx E olev Aktsiaseltsi bilanss ja kasumiaruanne kajastab õigesti Aktsiaseltsi majanduslikku seisukorda ja Aktsiaseltsil puuduvad bilansis kajastamata kohustused ning Aktsiaseltsi majandustegevus bilansi ja kasumiaruande kuupäeva järgselt ei ole väljunud tavapärase majandustegevuse raamidest.


2.4. Kinnituste mitte tõele vastavus. Juhul, xxx xxxxxx Aktsiate võõrandamist selgub, et ülaltoodud kinnitused xx xxxxx tegelikkusele ja Aktsiaselts on kohustatud rahuldama

bilansis kajastamata nõude ja/või nõude seoses Aktsiaseltsi õigusvastase käitumisega, kohustub Kuressaare linn maksma Aktsiaseltsile summa, mis on vajalik sellise nõude rahuldamiseks ja mis on vajalik netovara tõstmiseks tasemele, kus see on võrdne aktsiakapitaliga.


2.5. Põhikiri. Ühe kuu jooksul ÜF Rahastamisotsuse tegemisest võtavad KOV-id Üldkoosolekul vastu Aktsiaseltsi põhikirja, mis on Aktsionäride Lepingu Xxxx X.


2.6. Põhikirja olulised tingimused. Aktsionäride Lepingust tulenevaid Aktsiaseltsi põhikirja olulisi tingimusi võib muuta ainult kõikide KOV-ide nõusolekul. Juhul, kui KOV hääletab selliste sammude ja otsuste poolt, mille tulemuseks on Aktsiaseltsi põhikirja oluliste tingimuste muutmine xxxx kõikide KOV-ide nõusolekuta, loetakse seda Aktsionäride Lepingu oluliseks rikkumiseks KOV-i poolt.


2.7. Kapitali edasine suurendamine. Aktsiakapitali edasine suurendamine toimub vastavalt Aktsiate Märkimise Ajakavale, mis on Aktsionäride Lepingu Xxxx X. Aktsionäride Leping xx xxxxx aktsiakapitali täiendavat suurendamist Aktsiaseltsi põhikirjas ja/või õigusaktides sätestatud korras.


2.8. Põhitegevusala. Aktsiaseltsi põhitegevusala on Infrastruktuuri arendamine, haldamine omanikuna, Teenuse osutamine ning sellega seotud tegevusvaldkonnad. Aktsiaselts vastutab ÜF Projekti kasusaajana ÜF Projekti elluviimise eest. Põhitegevusala laiendamise otsustab Nõukogu.


2.9. Tütarettevõtjad. Aktsiaselts võib asutada või omandada osaluse äriühingus, mis tegeleb muuga, kui Aktsiaseltsi põhitegevusala või mujal, kui Aktsiaseltsi põhitegevuspiirkonnas. Tütarettevõtja asutamise, osaluse omandamise või osaluse lõppemise otsustab Nõukogu.


2.10. Aktsiad. Aktsiaseltsil on nimelised Aktsiad. Eelisaktsiaid ei või Aktsiaselts välja lasta 5 (viie) aasta jooksul ÜF Projekti lõpparuande kinnitamisest.


2.11. Aktsiate jaotus. Xxxxxx tunnistavad, et Aktsiate lõplik jaotus KOV-ide vahel sõltub KOV-de poolt tehtavatest rahalistest ja mitterahalistest sissemaksetest, mida ei saa Aktsionäride Xxxxxxx sõlmimise päeval täpselt ette määrata. Seega ei saa ette kinnitada või välistada ühe või teise KOV-i Aktsiate ja nendest tulenevate õiguste mahtu.


3. AKTSIASELTS KUI KASUSAAJA

3.1. Reguleerimisala. Käesolev peatükk reguleerib Aktsiaseltsi kui ÜF Projekti kasusaajat.


3.2. Kasusaaja. Aktsiaseltsi esitatakse ÜF Projektis kui kasusaajat ÜF-i reguleerivate õigusaktide mõttes koos kõikide sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega.


3.3. Kasusaaja kohustused. Kasusaajana on Aktsiaselts kohustatud muuhulgas:


3.3.1. tagama ÜF vahendite sihtotstarbelise kasutamise vastavalt Lääne-saarte ÜF Projektile;

3.3.2. xxxxxxx Xxxx;

3.3.3. võtma Töövõtjate ees kohustuse neile Tööde eest tasuda;

3.3.4. võtma Riigi ees kohustuse tagada kaasrahastamine mahus 10% (kümme protsenti) Tööde kogumaksumusest xxxx käibemaksuta;

3.3.5. tagama käibemaksu tasumise;

3.3.6. andma aru ÜF Projekti elluviimisest ning alluma Riigi ja Euroopa Liidu järelevalvele.


3.4. Kasusaaja regulatsioon. Aktsiaseltsi õigused ja kohustused kasusaajana on täpsemalt reguleeritud õigusaktides ja reguleeritakse Aktsiaseltsi poolt Riigiga sõlmitavates lepingutes.


3.5. KOV-idele viitamine. Aktsiaselts viitab ÜF Projekti raames KOV-xxxxx xxx isikutele, xxxxx haldusterritooriumil ÜF Projekt ellu viiakse ning xxxxx elanikud ja ettevõtted saavad ÜF Projektist kasu. KOV-id ei ole kasusaajaks ÜF-i reguleerivate õigusaktide mõttes ning nemad ei vastuta Aktsiaseltsi kui kasusaaja kohustuste täitmise eest.


3.6. Poolte xxxxxx koostöökohustus. KOV-id tunnistavad, et Aktsiaseltsi poolt kasusaajana oma õiguste ja kohustuste täitmine sõltub KOV-idest. KOV-id ja Aktsiaselts kohustuvad tegema koostööd, et viia ellu ÜF Projekt ja täita Aktsionäride Lepingut ka küsimustes, mida Aktsionäride Leping selgesõnaliselt ei reguleeri. Ükski Pool ei keeldu teise Xxxxx palvel otsuse vastuvõtmisest, kooskõlastuse andmisest, tehingu tegemisest või muust vajalikust toimingust (isegi, xxx xxxx ei ole Aktsionäride Lepingus sätestatud) xxxx olulise põhjuseta. Keeldumist tuleb alati põhjendada ning keeldumisel tuleb teha oma parimad jõupingutused alternatiivse lahenduse leidmiseks, millega ÜF Projekti elluviimisel ja Aktsionäride Lepingu täitmisel tekkinud probleem lahendada.


3.7. Sihtotstarbelise kasutamise kohustus. ÜF Projekti raames Aktsiaseltsi käsutusse antavaid rahalisi ja mitterahalisi vahendeid kasutab Aktsiaselts üksnes vastavalt ÜF Projektile, Aktsiaseltsi ja Riigi vahel sõlmitavatele lepingutele ning Aktsionäride Lepingule. Vahendite kasutamine vastuolus nimetatud kokkulepetega ning nendes määratlemata tööde teostamiseks ei ole lubatud.


3.8. Rahastamiskohustus ettevalmistustöödel. Aktsiaselts peab eraldi arvestust ÜF Projekti läbiviimise ettevalmistamisega seotud kulude (Vajaliku Infrastruktuuri ülevõtmise korraldamine, riigihangete ettevalmistamine ja läbiviimine) üle. KOV-id hüvitavad nimetatud kulud suuruses 450000 (nelisada viiskümmend tuhat) krooni Aktsiaseltsile II emissiooni käigus vastavalt Aktsiale Märkimise Ajakavale proportsionaalselt iga KOV-i rahalisele sissemaksele. Kui nimetatud kulud ületavad 450000 (nelisada viiskümmend tuhat) krooni, rahastavad KOV-id Aktsiaseltsi täiendavate sissemaksetega proportsionaalselt iga KOV-i haldusterritooriumil teostatavate Tööde eeldatava maksumusega vastavalt Aktsiate Märkimise Ajakavale.


4. KOHALIKE OMAVALITSUSTE KAASRAHASTAMINE

4.1. Reguleerimisala. Käesolev peatükk reguleerib Poolte õigusi ja kohustusi Aktsiaseltsi rahastamisel mahus 10% (kümme protsenti) Tööde kogumaksumusest xxxx käibemaksuta, samuti ÜF Projekti eelarvet ületavate tööde (xxx xxxx on) rahastamist. Käesolev peatükk ei reguleeri käibemaksu tasumist.


4.2. Eesmärk. Poolte eesmärk on saavutada olukord, kus Aktsiaselts on kasusaajana suutlik täitma kaasrahastamiskohustust mahus 10% (kümme protsenti) Tööde kogumaksumusest xxxx käibemaksuta, millest tulenevalt on Aktsiaseltsil õigus kasutada kasusaajana ÜF ja Riigi tagastamatut abi Tööde eest tasumiseks ülejäänud 90% ulatuses.


4.3. Tööde kogumaksumus. Tööde eeldatav kogumaksumus xxxx käibemaksuta (eelarve) on sätestatud Aktsiate Märkimise Ajakavas. Tööde eeldatav kogumaksumus võib erineda Tööde tegelikust kogumaksumusest, mis selgub Töövõtulepingute sõlmimise ja täitmise käigus vastavalt õigusaktidele.


4.4. KOV-ide kaasrahastamiskohustus. Iga KOV rahastab Aktsiaseltsi rahaliste sissemaksetega aktsiakapitali vastavalt Aktsiate Märkimise Ajakavale. Rahaliste sissemaksetega aktsiakapitali täidab iga KOV oma kaasrahastamiskohustust 10% (kümne protsendi) ulatuses Tööde eeldatavast maksumusest tema haldusterritooriumil.


4.5. Tööde maksumuse muutumine eelarve piirides. Juhul, kui Aktsiaseltsi poolt antud KOV haldusterritooriumil tellitud Tööde tegelik maksumus osutub suuremaks või väiksemaks kui Aktsiate Märkimise Ajakavas sätestatud Tööde eeldatav maksumus, ei suurene ega vähene sellega ühegi KOV-i kohustus rahastada Aktsiaseltsi vastavalt Aktsiate Märkimise Ajakavale, tingimusel et Tööde tegelik kogumaksumus jääb Aktsiate Märkimise Ajakavas sätestatud Tööde kogumaksumuse (eelarve) piiridesse. Aktsionäride Leping xx xxxxx KOV-ide õigust omavahelisel kokkuleppel pärast Aktsiate Märkimise Ajakavas sätestatud kohustuste täitmist võõrandada üksteisele Aktsiaid.


4.6. Eelarve ületamine. Juhul, kui Aktsiaseltsi poolt tellitud Tööde tegelik maksumus osutub suuremaks, kui Aktsiate Märkimise Ajakavas sätestatud Tööde eeldatav kogumaksumus, ning selle põhjuseks on KOV-i poolt Aktsiaseltsile Töövõtulepingu ettevalmistamise või täitmise käigus antud lähteinformatsioon ja/või juhised, siis tekib KOV-il, xxxxx haldusterritooriumil Tööde maksumus ületas Tööde eeldatava maksumuse, kohustus rahastada Aktsiaseltsi täiendava sissemaksega. Täiendav sissemakse peab katma kulu, mille Aktsiaselts kannab seoses Tööde eeldatava kogumaksumuse ületamisega. Kui täiendava sissemakse peab tegema mitu KOV-i, määratakse sissemakse suurus KOV-ide vahel proportsionaalselt summaga, mille võrra nende haldusterritooriumil teostatud Tööde maksumus ületas Tööde eeldatava maksumuse.


4.7. Eelarve ülejääk. Kui Tööde tegelik maksumus kõikide KOV-ide haldusterritooriumil on Töövõtulepingu(te)s lõpliku ja muutmatu summana fikseeritud enne Aktsiate Märkimise Ajakavas sätestatud III emissiooni toimumise aega ning Tööde tegelik kogumaksumus osutub väiksemaks Aktsiate Märkimise ajakavas sätestatud Tööde eeldatavast kogumaksumusest, vähendatakse Üldkoosoleku otsusega Aktsiate Märkimise Ajakava alusel tehtava III emissiooni sissemakse summat iga KOV-i kohta proportsionaalselt vastavalt summale, mille võrra Tööde tegelik maksumus antud KOV- i haldusterritooriumil on väiksem Tööde eeldatavast maksumusest antud KOV-i haldusterritooriumil.


4.8. Kaasrahastamiskohustuse täitmine KOV vahenditest. Eeldatakse, et punktis 4.4 sätestatud kaasrahastamiskohustuse täidab iga KOV iseseisvalt oma vahenditega. Kui Aktsiate Märkimise Ajakavas on sätestatud, et kaasrahastamiskohustuse täidab KOV-i eest Aktsiaselts oma vahenditest, siis xxxxxx XXX Aktsiaseltsi kapitali rahalist sissemakset ei soorita.


4.9. Kaasrahastamiskohustuse täitmine Aktsiaseltsi vahenditest. Juhul, xxx xxxx KOV-id on sellega nõus, võib punktis 4.4 sätestatud kaasrahastamiskohustuse täita teatud KOV-i või kõikide KOV-ide eest Aktsiaselts oma vahenditest. Sellisel juhul võib Aktsiaselts sõlmida finantseerimisasutusega vastava lepingu („Finantseerimisleping”). KOV-i või KOV-ide kaasrahastamiskohustus vastavalt punktile 4.4 lõpeb või väheneb alates hetkest, kui finantseerimisasutus on jõustunud Finantseerimislepingu alusel andnud Aktsiaseltsi käsutusse rahasumma Tööde tellimiseks ja nende eest tasumiseks vastava KOV-i või KOV-ide territooriumil kooskõlas Aktsiate Märkimise Ajakavas sätestatuga.


4.10. Finantseerimislepingu olulised tingimused. Finantseerimisleping võib jõustuda üksnes pärast seda, xxx xxxx KOV-id on Üldkoosolekul hääletanud selle sõlmimise poolt.

Finantseerimisasutusele antavaks tagatiseks võib olla Aktsiaseltsi vara. Vara tagatiseks andmisel tuleb piiritleda, millise KOV-i haldusterritooriumil vara asub. Finantseerimislepingu sõlmimine ja täitmine ei tohi olla vastuolus Aktsiaseltsi ja Xxxxx vahel sõlmitavate lepingutega, ÜF Projekti tingimustega ega xxxx xxxxx ÜF poolse rahastamise vähenemist.


4.11. Üldkoosoleku kokkukutsumine. Üldkoosoleku seoses KOV-ide kaasrahastamiskohustuse täitmisega on kohustatud kokku kutsuma Juhatus või Nõukogu Aktsiate Märkimise Ajakavas sätestatud vastava emissooni algusest 30 (kolmekümne) päeva jooksul.


4.12. Üldkoosoleku otsused seoses kaasrahastamisega. KOV-id kohustuvad aktsionäridena hääletama Üldkoosolekul selliste otsuste poolt, mille tulemuseks on, et Aktsiaselts suudab täita oma kaasrahastamiskohustust kasusaajana. Aktsionäride Xxxxxxx sõlmimise ajal võib ette näha järgmisi Üldkoosoleku otsuseid:


4.12.1. Otsus põhikirja muutmiseks, kui aktsiakapitali suurendamise tõttu tuleb muuta põhikirja (Äriseadustiku § 341 lg 3);

4.12.2. Otsus aktsiakapitali suurendamiseks täiendavate rahaliste sissemaksete xxxx (Äriseadustiku § 342) Aktsiate Märkimise Ajakavas toodud suurustes xx xxxx. Aktsiate märkimiseks ja nende eest tasumiseks jäetav aeg ei või kokku olla pikem kui 30 (kolmkümmend) päeva;

4.12.3. Otsus aktsionäri eesõiguse välistamiseks (Äriseadustiku § 345 lg 1) seoses vajadusega tagada, et iga aktsionär märgiks uusi Aktsiaid vastavalt Aktsiate Märkimise Ajakavale.


4.13. Märkimine ja tasumine. Märkimisteate saadab Aktsiaselts kõikidele KOV-xxxxx xxxx ettepanekuga märkida Aktsiaid ja tasuda nende eest summas, mis vastab Aktsiate Märkimise Ajakavas toodule. Iga KOV kohustub Aktsiaid märkima ja tasuma nende eest summas, mis vastab Aktsiate Märkimise Ajakavas toodule.


5. RIIKLIK RAHASTAMINE

5.1. Reguleerimisala. Käesolev peatükk reguleerib Poolte õigusi ja kohustusi seoses Aktsiaseltsi rahastamisega mahus 90% (üheksakümmend protsenti) Tööde kogumaksumusest xxxx käibemaksuta, samuti kohustuste võtmist Riigi ees.


5.2. Aktsiaseltsi kohustus. Aktsiaselts on kohustatud sõlmima Riigiga lepingu, millega reguleeritakse tingimusi, mille alusel Riik on nõus rahastama Töid mahus 90% (üheksakümmend protsenti) Tööde kogumaksumusest xxxx käibemaksuta („Riikliku Rahastamise Leping”).


5.3. Riikliku Rahastamise Lepingu tingimused. Riikliku Rahastamise Lepingu tingimused peavad vastama ÜF Projekti tingimustele. Riikliku Rahastamise Lepingu alusel tuleb Töid rahastada sihtotstarbelise xxxxx.


5.4. Riikliku Rahastamise Lepingu jõustumine. Riikliku Rahastamise Leping peab jõustuma hiljemalt hetkest, mil jõustub esimene Töövõtuleping.


5.5. Muud kohustused. Aktsiaselts sõlmib, kooskõlas õigusaktidega, Riigiga või Riigi soovil kõik lepingud, mis on vajalikud ÜF Projekti elluviimiseks. Aktsiaselts xx xxxx KOV-ide nimel Riigi ees täiendavaid kohustusi.

6. VAJALIKU INFRASTRUKTUURI VÕÕRANDAMINE AKTSIASELTSILE

6.1. Reguleerimisala. Käesolev peatükk reguleerib Poolte õigusi ja kohustusi seoses Vajaliku Infrastruktuuri võõrandamisega Aktsiaseltsile. Muu Infrastruktuuri võõrandamine Aktsiaseltsile toimub Poolte igakordsel kokkuleppel ning Aktsionäride Xxxxxx xxxx ei reguleeri.


6.2. Eesmärk. Poolte eesmärk on saavutada olukord, kus (a) Aktsiaselts tellib Töid ainult sellise Infrastruktuuri arendamiseks, mis kuulub Aktsiaseltsile ning (b) ühes asulas Teenuse osutamiseks vajalik Infrastruktuur on üks terviklik tehnorajatiste ja seadmete süsteem, mis kuulub täielikult Aktsiaseltsile. Eesmärgi saavutamiseks on vaja võõrandada Aktsiaseltsile Vajalik Infrastruktuur aegsasti, et pärast ÜF Rahastamisotsust jätkata viivitamatult Tööde tellimisega.


6.3. Tööde tellimise keeld. Aktsiaseltsil on keelatud tellida või rahastada Töid sellise Infrastruktuuri suhtes, mis ei kuulu Aktsiaseltsile. Aktsiaseltsil on keelatud tellida Töid selles asulas, kus Vajalik Infrastruktuur vastavalt lõplikule nimekirjale ei ole Aktsiaseltsile võõrandatud.


6.4. Vajaliku Infrastruktuuri määratlemine. Vajaliku Infrastruktuuri määratleb Aktsiaselts. Vajaliku Infrastruktuuri määratleb iga KOV-i haldusterritooriumil Juhatus, võttes aluseks ÜF Projekti ja juhindudes järgmistest põhimõtetest:


6.4.1. Vajalik Infrastruktuur on seotud ÜF Projektiga hõlmatud asulatega ning on vajalik nimetatud asulates Teenuse osutamiseks;

6.4.2. Vajalik Infrastruktuur hõlmab kõik ehitised ja seadmed, mis on vajalikud pärast ÜF Projekti lõppemist Teenuse osutamiseks, sealhulgas veehaarded, vee- ja reoveetöötlusjaamad, vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning pumplad, sõltumata nende hetkeseisundist;

6.4.3. Vajalik Infrastruktuur võib hõlmata ka ÜF Projektile ning seaduse nõuetele vastava Infrastruktuuri ehitusprojekti;

6.4.4. Vajalik Infrastruktuur xx xxxxx ehitisi ja seadmeid, mida ei kasutata antud asulas Teenuse osutamiseks pärast ÜF Projekti lõppemist;

6.4.5. Vajalik Infrastruktuur xx xxxxx ehitisi ja seadmeid, mille omamise või ehitamisega (Ehitusseaduse § 2 lg 6 mõttes) kaasnevad kohustused ja riskid on suuremad, kui kohustused ja riskid, mille Aktsiaselts võtaks uue samaväärse ehitise või seadme ehitamise või ostmisega.


6.5. Võõrandamiskohustus. Iga KOV on kohustatud võõrandama Aktsiaseltsile (a) temale kuuluva Vajaliku Infrastruktuuri või astuma kõik vajalikud sammud, et saavutada (b) tema tütarettevõttele kuuluva Vajaliku Infrastruktuuri võõrandamine Aktsiaseltsile ja/või (c) peremehetu Vajaliku Infrastruktuuri võõrandamine Aktsiaseltsile ja/või (d) kolmandale isikule kuuluva Vajaliku Infrastruktuuri võõrandamine Aktsiaseltsile. Vajaliku Infrastruktuuri Võõrandamine toimub mitterahalise sissemaksena Aktsiaseltsi aktsiakapitali ning see vormistatakse Mitterahalise Sissemakse Lepinguga.


6.6. Vajaliku Infrastruktuuri esialgne nimekiri. Kasutades iga KOV-i abi, koostab Aktsiaselts punkti 6.4 täitmise käigus Vajaliku Infrastruktuuri esialgse nimekirja ja esitab selle kooskõlastamiseks vastavale KOV-ile, xxxxx haldusterritooriumil Vajalik Infrastruktuur asub. Aktsionäride Xxxxxxx sõlmimisel eeldatakse, et xxxx kuud on piisav aeg esialgse nimekirja koostamiseks ja kooskõlastamiseks. Juhul, kui xxxxxx XXX kooskõlastab esialgse nimekirja, hakkab Aktsiaselts ette valmistama Mitterahalise Sissemakse Lepingut xx XXX hakkab ette valmistama otsuseid Vajaliku Infrastruktuuri võõrandamiseks Aktsiaseltsile. Xxxxx, kui KOV ei kooskõlasta esialgset nimekirja, tuleb

KOV-il ära näidata, mille poolest esialgne nimekiri on vastuolus Aktsionäride Lepinguga. Vajadusel alustavad Xxxxxx vaidluse lahendamist.


6.7. KOV-i vara. Juhul, kui Vajalik Infrastruktuur on KOV-ile kuuluv vara, astub KOV kõik vajalikud sammud nimetatud vara võõrandamiseks Aktsiaseltsile, sealhulgas võtab vastu volikogu ja valitsuse otsused või korraldused.


6.8. XXX-x tütarettevõtte vara. Xxxxx, kui Xxxxxxx Infrastruktuur on KOV-i tütarettevõtte vara, astub KOV aktsionärina omal valikul kõik vajalikud sammud, et (a) omandada KOV-i tütarettevõttele kuuluv xxxx xx võõrandada see Aktsiaseltsile või (b) KOV-i tütarettevõtte võõrandaks vara otse Aktsiaseltsile, kusjuures Aktsiad emiteeritakse KOV-ile.


6.9. Peremehetu vara. Juhul, kui Vajalik Infrastruktuur on peremehetu vara, astub XXX, xxxxx haldusterritooriumil see asub, kõik vajalikud sammud peremehetu vara hõivamiseks ja seejärel võõrandamiseks Aktsiaseltsile.


6.10. Kolmanda isiku vara. Juhul, kui Vajalik Infrastruktuur on kolmanda isiku vara, astub XXX, xxxxx haldusterritooriumil see asub, kõik vajalikud sammud nimetatud vara omandamiseks, kasutades vajadusel sundvõõrandamise õigust. Juhul, kui sundvõõrandamisega kaasnev kulu ületab oluliselt sundvõõrandatava vara eeldavat väärtust, mis leitakse kooskõlas Aktsionäride Lepinguga, asuvad XXX xx Aktsiaselts läbirääkimistesse alternatiivse lahenduse leidmiseks (uue ehitise või seadme püstitamise võimalused ja riskid sundvõõrandatava ehitise või seadme kõrvale).


6.11. Kinnisasjad. Juhul, kui Vajalik Infrastruktuur on kinnisasja oluline osa või KOV-ile kuuluva piiratud asjaõiguse ese (näiteks reoveepuhasti), võõrandatakse Aktsiaseltsile mitterahalise sissemaksena kinnisasi või piiratud asjaõigus. Mitterahalise Sissemakse Leping on xxxxx xxxx suhtes kohustustehinguks ning Mitterahalise Sissemakse Xxxxxxx sõlmimise ja jõustumise järel sõlmivad Pooled eraldi notariaalse asjaõiguslepingu.


6.12. Seotud lepingute kehtivus. Vajaliku Infrastruktuuri võõrandamisel Aktsiaseltsile käsitletakse seda ettevõttena Võlaõigusseaduse § 180 mõttes. Vajaliku Infrastruktuuri võõrandamisel jäävad kehtima kõik lepingud, sealhulgas kliendi-, xxxxx- xx töölepingud, mis on võõrandatava Vajaliku Infrastruktuuriga seotud.


6.13. Seniste Teenuse osutajate jätkamine. Vajaliku Infrastruktuuri võõrandamise järel jätkab Teenuse osutamist isik, kes on seda seni osutanud (sealhulgas Vee-ettevõtja), kellega Aktsiaselts on Infrastruktuuri omanikuna rendisuhtes. XXX xx Aktsiaselts võivad ka kokku leppida, et Teenust hakkab osutama Aktsiaselts, millisel juhul sõlmitakse eraldi sellekohane Teenuse Leping.


6.14. Laenulepingute täitmine. Juhul, kui Vajaliku Infrastruktuuri arendamiseks on Vajaliku Infrastruktuuri võõrandaja võtnud laenu xx xxx laenuandja on sellega nõus, täidab laenulepingut laenusaajana edasi Aktsiaselts tingimusel, et Aktsiaseltsil peab tekkima Vajaliku Infrastruktuuri omamisest või opereerimisest piisav tulu laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Võõrandaja poolt juba tagasi makstud laenu Aktsiaselts võõrandajale ei hüvita.


6.15. Võõrandamise Hind. Vajaliku Infrastruktuuri võõrandamise hind selgub hindamise tulemusena. Hindamise korraldab Xxxxxxx, kasutades KOV-i nõusolekul või Audiitori taotlusel eksperte. Hindamisel tuleb juhinduda Aktsionäride Lepingu Lisast C Mitterahalise Sissemakse Hindamise Alused ning järgmistest põhimõtetest:

6.15.1. Juhul, kui Vajaliku Infrastruktuuri hulka kuuluv ehitis või seade tuleb ÜF Projekti raames rekonstrueerida, asendada või seda remontida, on tema hind (1) üks kroon, millest arvestatakse maha asjaga kaasnevad lepingulised ja lepinguvälised rahaliselt hinnatavad kohustused (xxx xxxx on), mida Aktsiaselts peab omanikuna täitma;

6.15.2. Juhul, kui Vajaliku Infrastruktuuri hulka kuuluvat ehitist või seadet xx xxxx ÜF Projekti raames rekonstrueerida, asendada või remontida ning ta vastab kehtivatele keskkonnanõuetele, on tema maksimaalne võimalik hind võrdne soetusmaksumusega, millest arvestatakse maha kulum ning asjaga kaasnevad lepingulised ja lepinguvälised rahaliselt hinnatavad kohustused (xxx xxxx on), mida Aktsiaselts peab omanikuna täitma.


6.16. Vara ülevõtmise piirang. Juhul, kui Vajaliku Infrastruktuuri hulka kuuluva ehitise või seadme väärtus on hindamise tulemusel negatiivne suurus, on Aktsiaseltsil keelatud antud ehitist või seadet omandada. Juhul, kui KOV võtab Vajaliku Infrastruktuuri hulka kuuluva ehitise või seadmega kaasnevad lepingulised ja lepinguvälised rahaliselt hinnatavad kohustused xxxx xxxxx, mille tulemusena Vajaliku Infrastruktuuri väärtus ei ole negatiivne suurus, võib Aktsiaselts antud ehitise või seadme omandada.


6.17. Hindamise kontrollimine. Vajaliku Infrastruktuuri hindamist kontrollib Audiitor.


6.18. Võõrandamise ja hindamise kulud. Vajaliku Infrastruktuuri võõrandamise ja hindamise (ekspertide, Audiitori) kulud kannab Vajalikku Infrastruktuuri Aktsiaseltsile võõrandav KOV.


6.19. Lõplik nimekiri. Vajaliku Infrastruktuuri esialgsesse nimekirja võib Xxxxxxx teha muutusi, arvestades punktide 6.8 – 6.16 täitmisel ilmnenud asjaolusid ning muid olulisi kaalutlusi. Vajaliku Infrastruktuuri lõpliku nimekirja kinnitab Nõukogu.


6.20. Mitterahalise Sissemakse Lepingu olulised tingimused. Mitterahalise Xxxxxxxxxx Xxxxxxx poolteks on alati Aktsiaselts kui omandaja xx XXX kui võõrandaja. Kui asjaolud tingivad, võib KOV-i poolel olla võõrandajaks KOV-i xxxxxx xx KOV-i tütarettevõte või kolmas isik, xxx xxxxxx ei teki Aktsiaseltsi suhtes õigusi. Mitterahalise Sissemakse Leping sõlmitakse Aktsionäride Lepingu täitmiseks ja on sellega olemuslikult seotud. Mitterahalise Xxxxxxxxxx Xxxxxx jõustub koos ÜF Rahastamisotsuse tegemisega ning kirjaliku xxxxx „Märkimiskinnitus” saatmisega KOV-i poolt Aktsiaseltsile. Mitterahalise Sissemakse Lepingus peab olema fikseeritud järgmine:


6.20.1. Vajaliku Infrastruktuuri kuuluvate ehitiste ja seadmete loetelu ja võimalikult täpne tehniline kirjeldus (sh. kaardid, projektdokumentatsioon, omandit kinnitav dokumentatsioon jmt.);

6.20.2. Võõrandaja kinnitus, et Vajalik Infrastruktuur kuulub temale ja puudub mistahes õiguslik takistus selle võõrandamiseks Aktsiaseltsile;

6.20.3. Võõrandaja kinnitus, et Vajalik Infrastruktuur asub KOV-ile kuuluval maal ning et Vajaliku Infrastruktuuri talumiskohustuse eest xx xxxx KOV hüvitust;

6.20.4. KOV-i kohustus, kooskõlas õigusaktidega, alustada või viia Aktsiaseltsi palvel lõpule Vajaliku Infrastruktuuri ehitiste teenindamiseks vajaliku maa munitsipaliseerimine ja/või erastamine ja/või võõrandamine Aktsiaseltsile täiendava mitterahalise sissemaksena;

6.20.5. Kui Vajalik Infrastruktuur asub kolmandale isikule, sealhulgas Riigile kuuluval maal, siis kokkulepe selle kohta, kes rahuldab maaomaniku talumiskohustusest tingitud võimalikud hüvitusnõuded Tööde teostamise xxxx xx hiljem;

6.20.6. Vajaliku Infrastruktuuri kui ettevõtte üleminekuga kaasnevad lepingud, mille edaspidise täitmise eest vastutab omandajana Aktsiaselts;

6.20.7. Vajaliku Infrastruktuuriga kui ettevõtte üleminekuga kaasnevad lepinguvälised kohustused, mille täitmise eest vastutab omandajana Aktsiaselts;

6.20.8. Tingimus, et Mitterahalise Sissemakse Lepingus mitte sätestatud lepingulisi ja lepinguväliseid kohustusi (varjatud kohustused), mis on tekkinud ajal, mil Vajalik Infrastruktuur kuulus võõrandajale, hüvitab võõrandaja Aktsiaseltsile nimetatud kohustuste täitmisega seotud kulutused;

6.20.9. Tingimus selle kohta, xxx xx millise tähtaja jooksul kasutab Vajalikku Infrastruktuuri Teenuse osutamiseks pärast Vajaliku Infrastruktuuri üleminekut Aktsiaseltsile. Kui Teenust hakkab osutama Aktsiaselts, siis viide Teenuse Lepingule;

6.20.10. Vajaliku Infrastruktuuri hind, mille hindamist on kontrollinud ja arvamusega kinnitanud Audiitor;

6.20.11. Tingimus, et Vajalik Infrastruktuur antakse Aktsiaseltsile üle ning kinnisasja puhul sõlmitakse notariaalne asjaõigusleping 10 (kümne) päeva jooksul Mitterahalise Sissemakse Lepingu jõustumisest;

6.20.12. Juhul, kui KOV-i poolel on Vajaliku Infrastruktuuri üleandjaks KOV-i tütarettevõte või kolmas isik, tingimus, et viimastel ei teki Mitterahalise Sissemakse Lepingust Aktsiaseltsi suhtes mingeid õigusi ning võimalik kolmanda isiku hüvitis lepitakse KOV-i ja tema tütarettevõtte või kolmanda isiku vahel kokku eraldi lepinguga, mille pooleks ei ole Aktsiaselts;

6.20.13. Tingimus, et Mitterahalise Sissemakse Leping jõustub pärast xxxx, xxx on tehtud ÜF Rahastamisotsus ja Aktsionär on saatnud Aktsiaseltsile xxxxx „Märkimiskinnitus” vastavalt Aktsionäride Lepingule.


6.21. Teksti ettevalmistamine. Mitterahalise Sissemakse Lepingu eelnõu valmistab ette Aktsiaselts.


6.22. Tähtaeg. Mitterahalise Sissemakse Leping tuleb sõlmida. 1. märtsiks 2005.a. Kui KOV- ist tingitud viivitusel jääb Mitterahalise Sissemakse Leping tähtajaks sõlmimata, loetakse seda oluliseks lepingurikkumiseks.


6.23. Üldkoosoleku kokkukutsumine. Üldkoosoleku seoses Vajaliku Infrastruktuuri võõrandamisega on kohustatud kokku kutsuma Juhatus 30 (kolmekümne) päeva jooksul ÜF Rahastamisotsusest teada saamisest.


6.24. Üldkoosoleku otsused seoses Vajaliku Infrastruktuuriga. KOV-id kohustuvad aktsionäridena hääletama Üldkoosolekul selliste otsuste poolt, mille tulemuseks on, et Aktsiaselts omandab Vajaliku Infrastruktuuri. Aktsionäride Xxxxxxx sõlmimise ajal võib ette näha järgmisi Üldkoosoleku otsuseid:


6.24.1. Otsus põhikirja muutmiseks, kui aktsiakapitali suurendamise tõttu tuleb muuta põhikirja (Äriseadustiku § 341 lg 3);

6.24.2. Otsus aktsiakapitali suurendamiseks täiendavate mitterahaliste sissemaksete xxxx (Äriseadustiku § 342) vastavalt Mitterahaliste Sissemaksete Lepingutele. Aktsiate märkimiseks ja nende eest tasumiseks jäetav aeg ei või kokku olla pikem kui 60 (kuuskümmend) kalendripäeva;

6.24.3. Otsus aktsionäri eesõiguse välistamiseks seoses vajadusega tagada, et iga aktsionär märgiks uusi Aktsiaid vastavalt Mitterahalise Sissemakse Lepingule.


6.25. Märkimine ja tasumine. Märkimisteate saadab Aktsiaselts kõikidele KOV-xxxxx xxxx ettepanekuga märkida Aktsiaid ja tasuda nende eest vastavalt Mitterahalise Xxxxxxxxxx Xxxxxxxxx. Iga KOV kohustub Aktsiaid märkima ja tasuma nende eest vastavalt Mitterahalise Sissemakse Lepingule. Iga KOV, kellega on sõlmitud Mitterahalise Sissemakse Leping, saadab Aktsiaseltsile kirjaliku xxxxx

„Märkimiskinnitus.” KOV-i poolt kirjaliku xxxxx „Märkimiskinnitus” saatmisega jõustub

Mitterahalise Sissemakse Leping ning Vajalik Infrastruktuur läheb Aktsiaseltsi omandisse. KOV loetakse olevat Aktsiad märkinuks ja Aktsiate eest tasunuks ning tal tekib õigus saada täiendavad Aktsiad.


7. TÖÖVÕTULEPINGUD

7.1. Reguleerimisala. Käesolev peatükk reguleerib Poolte õigusi ja kohustusi ÜF Projekti raames Töövõtulepingute ettevalmistamisel ja Töövõtulepingute täitmisel, samuti käibemaksu tasumist.


7.2. Eesmärk. Poolte eesmärk on saavutada olukord, kus Aktsiaseltsi poolt tellitavad Tööd vastavad iga KOV-i tahtele ja huvidele, ÜF Projektile ning on majanduslikult võimalikult soodsad. Käibemaksu tasub Aktsiaselts.


7.3. Hangete läbiviimine ja lepingute sõlmimine. Xxxx Xxxx tellib Aktsiaselts, juhindudes riigihankeid reguleerivatest õigusaktidest. Aktsiaselts valib sobivad ning majanduslikult otstarbekaimad pakkumismenetluse ja lepingute vormid. Töövõtulepingud sõlmib xx xxxx täidab Aktsiaselts.


7.4. Aktsiaseltsi õigus sõlmida mitu samaliigilist Töövõtulepingut. Kui see on majanduslikult otstarbekas ja kooskõlas õigusaktidega, võib Aktsiaselts läbi viia hankeid mitme samaliigilise Töövõtulepingu sõlmimiseks, millega tehakse Tööd erinevate KOV-ide haldusterritooriumil. Aktsiaselts xx xxxxx xxx xx sama KOV-i haldusterritooriumi Tööde tellimiseks kahte või enamat projekteerimis-, ehitus- või järelevalvelepingut.


7.5. Hangete lähteinformatsioon. Iga KOV annab hiljemalt pärast ÜF Rahastamisotsuse teatavaks tegemist 30 (kolmekümne) päeva jooksul Aktsiaseltsile tema haldusterritooriumil Tööde tellimiseks vajalikku informatsiooni ja juhiseid ning vajadusel täpsustab ja täiendab olemasolevaid plaane, jooniseid, mõõdistusi ning muid hangete väljakuulutamiseks vajalikke lähtedokumente. Informatsioon ja juhised peavad olema kooskõlas ÜF Projekti tingimustega.


7.6. Puudused lähteinformatsioonis. Juhul, kui saadud informatsioon ja juhised on kas (a) riigihanke korraldamiseks puudulikud, (b) ÜF Projekti tingimustega mitte kooskõlas olevad või (c) tõenäoliselt tingivad Aktsiate Märkimise Ajakavas sätestatud Tööde eeldatava maksumuse ületamise antud KOV-i haldusterritooriumil, siis Aktsiaselts (a) juhib sellele KOV-i tähelepanu xx xxxxx uut informatsiooni ja juhiseid või (b) teavitab KOV-i, millise lähteinformatsiooni Aktsiaselts aluseks võtab. Vajadusel alustab KOV vaidluse lahendamist.


7.7. Hanketingimuste väljatöötamine. Riigihanke tingimused töötab välja Aktsiaselts. Aktsiaselts juhindub igalt KOV-ilt tema haldusterritooriumi kohta saadud informatsioonist ja juhistest, kui need on kooskõlas Aktsionäride Lepinguga. Aktsiaselts lähtub hanketingimuste väljatöötamisel ja kinnitamisel eesmärgist tellida Tööd iga KOV-i haldusterritooriumil vastavalt ÜF Projektile ja Aktsionäride Lepingule.


7.8. Hanketingimuste tutvustamine. Aktsiaselts tutvustab hanketingimusi igale KOV-ile enne vastava riigihanke väljakuulutamist. KOV-ile tutvumiseks jäetav aeg peab olema vähemalt 30 (kolmkümmend) päeva. Kui KOV ei ole hanketingimustega nõus, peab ta esitama oma kirjalikud põhjendatud vastuväited tutvumisaja jooksul. Aktsiaselts parandab hanketingimusi või alustab huvitatud Pool vaidluse lahendamist.


7.9. Aktsiaseltsi volitamisõigus. Aktsiaselts võib volitada teisi isikuid valmistama ette hanketingimusi ning teostama hankemenetlusega seotud toiminguid.


7.10. Tööde jagamine KOV-ide haldusterritooriumite xxxxx. Aktsiaselts korraldab riigihanked ja sõlmib Töövõtulepingud selliselt, et iga KOV-i haldusterritooriumil tehtavad Tööd on oma mahult ja hinnalt eristatavad. Aktsiaselts korraldab riigihanked tingimusega, et iga pakkuja peab pakkumise esitamisel ära näitama Tööde eeldatava maksumuse iga KOV-i haldusterritooriumil eraldi.


7.11. Lõpphinnaga Töövõtulepingud. Et tagada Tööde teostamine Tööde eeldatava kogumaksumuse piirides vastavalt Aktsiate Märkimise Ajakavale, sõlmib Aktsiaselts lõpphinnaga projekteerimise-ehituse Töövõtulepingud (näiteks FIDIC (1999) kollase või oranži raamatu alusel). Käesolevast sättest võib Aktsiaselts kõrvale kalduda vastavasisulise Üldkoosoleku otsusega või juhul, xxx Xxxx on Tööde rahastamise eeltingimuseks seadnud muud tüüpi Töövõtulepingu sõlmimise.


7.12. Tööde mahu ühepoolne vähendamine. Aktsiaselts võib sõltuvalt majanduslikust otstarbekusest korraldada Töövõtulepingu(te) riigihanke(d) tingimusega, mille kohaselt võib Aktsiaselts (tellija) vähendada Töövõtulepingu(te)s ette nähtud Tööde mahtu kuni 20% (kakskümmend protsenti) xxxx, et selline vähendamine tooks xxxxx leppetrahvi või mõne muu rahalise sanktsiooni kohaldamise tellija suhtes või vähendatud Tööde mahu eest Töövõtjale tasu maksmise kohustuse.


7.13. Projekteerija lisakohustused. Aktsiaselts võib sõltuvalt majanduslikust otstarbekusest sätestada riigihanke läbiviimisel projekteerimise Töövõtja kohustuse valmistada Töö xxxxx xxxx kõik detailplaneeringud, üldplaneeringud või nende muudatused, kui detailplaneering, üldplaneering või nende muudatus on vastavalt õigusaktidele ehitusloa andmise eeltingimus.


7.14. KOV-i osalemine projekteerimisel. KOV-i soovil kaasab Aktsiaselts Infrastruktuuri projekteerimisele ühe KOV-i esindaja, kes nõustab Aktsiaseltsi kui tellijat projekteerimisel Töövõtjale juhiste andmisel seoses ehitusprojekti koostamisega antud KOV-i haldusterritooriumil. KOV-i esindaja peab olema piisavalt pädev, et anda informatsiooni maa omandi, maaomanike võimalike nõuete, võimaliku kaasatavate Teenuse klientide hulga ja eeldatava Teenuse tarbimismahu kohta ning aidata määrata majanduslikult kõige soodsam projekteerimislahendus. Osalemine projekteerimisel ei tähenda, et KOV-il tekib vastutus koostatud ehitusprojekti õigusaktidele vastavuse eest. Projekteerimisel osalemise kulud kannab KOV.


7.15. Ehituse Tööde alustamine. Aktsiaseltsil on KOV-i suhtes õigus ehituse Töid mitte alustada enne, kui KOV on kontrollinud ja kinnitanud esimese Hinnaettepaneku kooskõlas Aktsionäride Lepinguga.


7.16. Lubade ja kooskõlastuste andmine. KOV-id annavad kooskõlas õigusaktidega ning oma pädevuse piires Infrastruktuuri Tööde teostamiseks vajalikke lubasid ja kooskõlastusi (sh. projekteerimistingimused, ehitus- ja kasutusload, load teede ja tänavate sulgemiseks jne).


7.17. Talumiskohustuse hüvitamine. Maaomanikele seoses Töödega talumiskohustuse eest hüvituse maksmine on KOV-i kohustus.


7.18. Juhiste andmine Tööde käigus. Aktsiaseltsil on õigus täpsustada Töövõtja lähteülesannet xx xxxx Töövõtulepingu täitmisel juhiseid selliselt, et muuta projekteerimine ja ehitamine ning hilisem Infrastruktuuri majandamine majanduslikult võimalikult soodsaks. Lähteülesande täpsustamisel ei tohi Aktsiaselts muuta ÜF Projekti põhitingimusi. KOV-i esindajad Töövõtjale juhiseid ei xxxx.

7.19. Aktsiaseltsi õigus teha muutusi. Aktsiaselts võib jätta KOV-i haldusterritooriumil kavandatud Tööd tellimata või peatada nende täitmine või muuta riigihanke või Töövõtulepingu tingimusi juhul, kui antud KOV ei täida oma kaasrahastamiskohustust, ei võõranda Vajalikku Infrastruktuuri õigeaegselt, ei xxxx hanketingimuste koostamiseks vajalikku lähteinformatsiooni või ei xxxx vajalikke lubasid ja kooskõlastusi, kuigi õigusaktid seda võimaldavad.


7.20. Käibemaksu tasumine. Tööde teostamise eest Aktsiaseltsile väljastatud arvetelt maksab käibemaksu Aktsiaselts, kes vastavalt kehtivatele õigusaktidele arvutab käibemaksu, arvab maha sisendkäibemaksu ning taotleb riigil enammakstud käibemaksu tagastamist.


7.21. Aktsiaseltsi õigused käibemaksu finantseerimisel. Aktsiaseltsil on õigus xxxxx xxxx nimel ja temale kuuluva vara tagatisel kolmandatelt isikutelt laenu selleks, et tasuda projekteerimis- ja ehitustööde teostamise eest maksmisele kuuluvatelt summadelt tasumisele kuuluv käibemaks, samuti kasutada käibemaksufaktooringu teenust.


8. AKTSIASELTS INFRASTUKTUURI OMANIKUNA

8.1. Reguleerimisala. Käesolev peatükk reguleerib Poolte õigusi ja kohustusi seoses Aktsiaseltsile kuuluva Infrastruktuuri omamise ja rendile andmisega.


8.2. Eesmärk. Poolte eesmärk on saavutada xx xxxxx olukorda, kus Aktsiaselts Infrastruktuuri omanikuna tagab selle jätkusuutliku majandamise vastavalt keskkonnanõuetele, samuti korraldab uute klientide liitumise Infrastruktuuriga.


8.3. Infrastruktuuri korrashoid ja säilitamine kuni Tööde lõpetamiseni. Kuni Tööde lõpetamiseni antud KOV-i territooriumil vastutab Aktsiaselts Infrastruktuuri omanikuna selle korrashoiu ja säilitamise eest (a) juhul, kui ta osutab Infrastruktuuri kaudu Teenust vastavalt Mitterahalise Sissemakse Lepingu sõlmimise ajal või hiljem KOV-iga sõlmitud Teenuse Lepingule või (b) juhul, kui Teenust osutab muu isik (sealhulgas Vee-ettevõtja) ning Aktsiaseltsil Infrastruktuuri omanikuna on õigus nõuda temalt Infrastruktuuri korrashoiu tagamist, sealhulgas omal kulul jooksva xxxxxxx xx hooldustööde teostamist. Aktsiaselts võib kulutada Infrastruktuuri korrashoiuks ja säilitamiseks üksnes neid vahendeid, mis on laekunud antud Infrastruktuuri kasutavalt isikult rendi- või muu tasuna.


8.4. Infrastruktuuri korrashoid ja majandamine pärast Tööde lõpetamist. Pärast Tööde lõpetamist antud KOV-i territooriumil vastutab Aktsiaselts omanikuna Infrastruktuuri korrashoiu ja säilitamise eest sõltumata sellest, kes Infrastruktuuri kasutab. Omanikuna on Aktsiaseltsil õigus ja kohustus nõuda Infrastruktuuri kasutavalt isikult (sealhulgas Vee-ettevõtjalt) Rendilepingu sõlmimist xx xxxxx tasumist vastavalt käesolevas peatükis 8 sätestatule, või osutada ise Teenust vastavalt Aktsionäride Lepingu peatükis 9 sätestatule.


8.5. Kasutuslepingute lõpetamine. Aktsiaseltsil on õigus, kooskõlas õigusaktidega, öelda üles enne Mitterahalise Sissemakse Lepingu jõustumist sõlmitud Infrastruktuuri koormavad xxxxx- xx muud kasutuslepingud, xxx xxxx ei viida kooskõlla käesoleva peatüki 8 nõuetega. Kasutuslepingute lõppemisel on Aktsiaselts kohustatud osutama viivitamatult Teenust vastavalt Aktsionäride Lepingu peatükis 9 sätestatule.


8.6. Rendilepingu olulised tingimused. Rendilepingu poolteks on Aktsiaselts („Rendileandja”) ja Vee-ettevõtja või, kui asjaolud seda tingivad, seni Infrastruktuuri kasutanud isik („Rentnik”). Rendilepinguga antakse Aktsiaseltsile antud KOV-i

haldusterritooriumil kuuluv infrastruktuur tervikuna Rentnikule rendile tähtajaga kuni 5 (viis) aastat. Rendilepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi ei või üle anda. Rendilepingus peavad olema sätestatud järgmised tingimused:


8.6.1. Rendile antava Infrastruktuuri täpne kirjeldus. Rendile antakse kogu antud KOV-i haldusterritooriumil asuv Aktsiaseltsile kuuluv Infrastruktuur;

8.6.2. Rendileandja kohustus anda Rentnikule täielik xx xxxx juurdepääs Infrastruktuurile ning võimalus seda takistusteta Teenuse osutamiseks kasutada;

8.6.3. Rentniku kohustus tasuda 10 (kümne) päeva jooksul Rendilepingu sõlmimisest ettemaksena renti selliselt, et alati on Rendileandja xxxxx xxxxx ettemaksuna vähemalt kolme kuu rendi suurune summa;

8.6.4. Rentniku kohustus vastutada Rendilepingu kehtivuse ajal täielikult Infrastruktuuri säilimise ning samuti hooldamise ja korrashoiu eest, vastavalt Infrastruktuuri hooldus- ja kasutusjuhenditele;

8.6.5. Rentniku kohustus hankida omal kulul kõik Infrastruktuuri kasutamiseks ja Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaload;

8.6.6. Rentniku kohustus tagada talle rendile antud Infrastruktuuri kaudu kõikidele liitunud klientidele Teenuse osutamine, järgides kõiki õigusaktidega xx XXX-i poolt kehtestatud nõudeid;

8.6.7. Rentniku kohustus sõlmida KOV-iga ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduses sätestatud halduslepingud;

8.6.8. Rentniku kohustus anda Aktsiaseltsile tema valduses olevat mistahes Infrastruktuuriga seotud informatsiooni, mis on Aktsiaseltsile vajalik tema aruandluskohustuse täitmiseks Euroopa Liidu või Riigi ees;

8.6.9. Rendileandja õigus kontrollida Infrastruktuuri säilimise, hooldamise ja korrashoiu hooldus- ja kasutusjuhendite nõuetekohast täitmist Rentniku poolt;

8.6.10. Rentniku kohustus xxxxx xxxx Aktsiaseltsi kirjaliku nõusolekuta teha Infrastruktuuril muudatusi või parendusi;

8.6.11. Rendileandja õigus Rendileping erakorraliselt üles öelda, kui Rentnik on rendimaksega viivituses vähemalt 14 (neliteist) päeva või kui Rentnik muul viisil oluliselt rikub Rendilepingut;

8.6.12. Rentniku õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui Rendileandja ei xxxx Rentnikule täielikku xx xxxx juurdepääsu Infrastruktuurile ning võimalust seda takistusteta kasutada või kui Rendileandja muul viisil oluliselt rikub Rendilepingut;

8.6.13. Rendi suurus ja maksmise tingimused.


8.7. Rendimakse. Rentnik kohustub tasuma Aktsiaseltsile renti, mille suuruse arvutab Xxxxxxx ja kinnitab Nõukogu vastavalt Aktsionäride Lepingu Lisas D toodud Infrastruktuuri Rendileandmise Tasu Arvestusele. Esimest korda arvutatakse rendi suurus ja teatatakse igale KOV-ile ja Infrastruktuuri kasutajale enne ehituse Tööde algust, tuginedes Mitterahalise Sissemakse Lepingus ning Töövõtulepingu(te)s sätestatud Infrastruktuuri eeldatavale maksumusele.


8.8. Vee-ettevõtja konkursi korraldamine. KOV, kes ei ole Aktsionäride Xxxxxxx sõlmimise hetkeks korraldanud konkurssi Vee-ettevõtja määramiseks, korraldab õigusaktides sätestatud korras konkursi Vee-ettevõtja määramiseks mitte hiljem, kui 2 (kaks) aastat pärast ehituse Tööde lõpetamist antud KOV-i territooriumil õigusaktides sätestatud korras konkursi Vee-ettevõtja määramiseks. Käesoleva punkti esimeses lauses sätestatud kohustus ei kehti, kui langeb ära Aktsionäride Xxxxxxx sõlmimise hetkel õigusaktidest tulenev nõue konkursi korraldamiseks.


8.9. Infrastruktuuri rendile andmine. Aktsiaselts on kohustatud andma Infrastruktuuri rendile KOV-i poolt korraldatud Vee-ettevõtja konkursi võitnud ettevõtjale, kui nimetatud konkurss on KOV-i poolt läbi viidud järgides käesolevas peatükis sätestatut.

Aktsiaselts on kohustatud sõlmima Rendilepingu nimetatud Vee-ettevõtjaga 30 (kolmekümne) päeva jooksul arvates Vee-ettevõtja konkursi tulemuste jõustumisest.


8.10. Vee-ettevõtja konkursi tingimused. Iga KOV koostab Vee-ettevõtja konkursi tingimused ja viib konkursi läbi selliselt, et on täidetud Aktsionäride Lepingu punktides

8.11 – 8.16 sätestatud nõuded.


8.11. Rendilepingu tingimuste tunnistamine. Konkursi tingimuste kohaselt tunnistab iga pakkuja koos pakkumise esitamisega oma kohustust sõlmida Aktsiaseltsiga Infrastruktuuri kasutamiseks Rendileping ning tasuda renti, mille suurus on Aktsiaseltsi poolt KOV-ile eelnevalt teatatud.


8.12. Pakkujate kvalifikatsioon. Pakkujatelt nõutava kvalifikatsiooni kohaselt oleks Vee- ettevõtjal piisav ja kompetentne tööjõud, oskusteave, tehnika ja finantsressursid endal lasuvate kohustuste täitmiseks. Pakkujad peavad esitama dokumentaalsed tõendid kvalifikatsiooninõuete täitmise kohta.


8.13. Pakkumiste hindamiskriteeriumid. Pakkumiste hindamiskriteeriumite kohaselt ei ole võimalik edukaks tunnistada ettevõtjat, xxxxx juhtkonnal või töötajatel puudub kogemus vee- ja kanalisatsiooni teenuse osutamisel, samuti realistlik tegevuskava ja äriplaan Teenuse osutamiseks.


8.14. Liitumine. Uued kliendid liituvad Infrastruktuuriga vastavalt KOV-i poolt kehtestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirjale, selle puudumisel Aktsiaseltsi poolt kehtestatud tingimustel. Liitumise tehnilise teostuse korraldab Aktsiaselts või Aktsiaseltsi poolt heaks kiidetud ettevõtja.


8.15. Liitumise eeskiri. Iga KOV kehtestab oma haldusterritooriumil hiljemalt ehituse Tööde alustamise hetkeks ühisveevärgi ja kanalisatsiooni liitumiseeskirja. ÜVK liitumise eeskiri peab muuhulgas sisaldama:


8.15.1. xxxxx, et liitumisavaldus tuleb esitada Vee-ettevõtjale;

8.15.2. liitumistaotluse läbivaatamise xxxx xx tähtajad;

8.15.3. liitumistasu arvutamise aluseid ja liitumistasu komponente;

8.15.4. liitumistasu ülempiiri, kuid see peab olema selline, et see kataks Infrastruktuuri omaniku põhjendatud kulud liitumise teostamisel.


8.16. Kasutamise eeskiri. Iga KOV kehtestab oma haldusterritooriumil hiljemalt ehituse Tööde alustamise hetkeks ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja. ÜVK kasutamise eeskiri peab muuhulgas sisaldama:


8.16.1. kliendi mõiste ÜVK kasutamise eeskirja tähenduses. Korterelamu puhul on kliendiks üks isik (näiteks korteriühistu), mitte iga korter individuaalselt;

8.16.2. kliendi veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise nõuded ja tingimused;

8.16.3. Vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud ühisveevärgist vee võtmise ning ühiskanalisatsiooni heitvee juhtimise lepingu põhisisu ja –tingimused;

8.16.4. veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest tasumise kord;

8.16.5. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu kohustuslikud nõuded Vee- ettevõtjale;

8.16.6. kinnistu veevärgile Vee-ettevõtja poolt paigaldatud veearvestite toimimise ja säilivuse tagamise kohustuse kinnistu omanikule panemise xxxx xx tingimused.

9. TEENUSE OSUTAMINE

9.1. Reguleerimisala. Käesolev peatükk reguleerib Poolte õigusi ja kohustusi seoses Aktsiaseltsi poolt Teenuse osutamisega KOV-i haldusterritooriumil Aktsiaseltsile kuuluva Infrastruktuuri kaudu. Käesolevat peatükki ei kohaldata ajal, kui Aktsiaselts on andnud temale kuuluva Infrastruktuuri rendile vastavalt Aktsionäride Lepingu peatüki 8 sätetele. Käesolevat peatükki ei kohaldata piirkondades, kus Infrastruktuur ei kuulu Aktsiaseltsile.


9.2. Eesmärk. Poolte eesmärk on sätestada põhilised tingimused, millest Aktsiaselts peab Teenuse osutamisel juhinduma. Juhul, kui Aktsiaselts hakkab osutama KOV-i territooriumil Teenust, sõlmivad xxxxxx XXX ja Aktsiaselts eraldi sellekohase Teenuse Lepingu, mille olulised tingimused ei või kõrvale kalduda Aktsionäride Lepingust.


9.3. Teenuse osutamise alustamine. Kui KOV-iga ei ole kokku lepitud teisiti ning kehtivatest lepingutest ei tulene teisiti, alustab Aktsiaselts Teenuse osutamist pärast Tööde lõpetamist. Aktsiaselts jätkab seni Infrastruktuuriga liitunud klientidele Teenuse osutamist, kuid sõlmib nendega uued lepingud ning kehtestab Teenuse hinnad vastavalt KOV-i poolt kinnitatud hinnale ja eeskirjadele.


9.4. Teenuse hinna kujunemise alused. Teenuse hinna kujunemise alusteks on vajadus tagada Aktsiaseltsile Infrastruktuuri majandamise jätkusuutlikkus, katta tootmiskulud, järgida Teenusele esitatavaid kvaliteedi- ja ohutusnõudeid ning tagada keskkonnakaitse ja muude õigusaktidest tulenevate nõuete täitmine.


9.5. Teenuse hinna arvutamise Valemid. Teenuse hind arvutatakse kooskõlas Aktsionäride Lepingu Xxxxx D sätestatud Vee ja Kanalisatsiooniteenuse Hinna Valemiga ning Abonenttasu Arvestuse Valemiga („Valemid”).


9.6. Valemite muutmine. Teenuse hinna arvutamise aluseks olevaid Valemeid võib muuta 5. (viie) aasta möödumisel ÜF Projekti lõpparuande kinnitamisest Üldkoosoleku otsusega, mille poolt on antud 2/3 Aktsiatega esindatud häältest. Valemites sätestatud põhjendatud tulukuse määra võib Üldkoosoleku otsusega muuta 1 (ühe) aasta möödumisel ÜF Projekti lõpparuande kinnitamisest.


9.7. Abonenttasu suurus. Abonenttasu suurus võib olla 0.- (null) krooni. Sel juhul tõuseb vastavalt tarnitud vee ja ära juhitud reovee ühikuhind.


9.8. Elanikkonna tariifi kõikumine. Aktsiaseltsi poolt kehtestatud Teenuse hind elanikkonnale ei või KOV-ides, kus Aktsiaselts osutab Teenust, kõikuda rohkem, kui

+/- 20% (pluss-miinus kakskümmend protsenti) Vee- ja Kanalisatsiooni Teenuse Hinna Valemi kaudu leitud kaalutud keskmisest suurusest.


9.9. Hinna reguleerimise korra xx xxxxx kehtestamine KOV-i poolt. KOV kinnitab oma haldusterritooriumil Teenuse hinna reguleerimise korra ning kehtestab Teenuse hinna vastavalt Aktsionäride Lepingu Lisas D toodud Valemitele ning suuruses, mis vastab põhjendatud Hinnaettepanekule.


9.10. Hinna kehtestamise menetlus ja Hinnaettepanek. Xxxxxxx arvutab lähtudes Valemitest Teenuse Hinna ning koostab selle alusel Hinnaettepaneku, mille esitab Nõukogule kinnitamiseks iga kalendriaasta I kvartali lõpuks. Hinnaettepanek tehakse iga KOV-i haldusterritooriumi, iga kliendigrupi ja iga Vee-ettevõtja tegevuspiirkonna kohta eraldi. Nõukogu arutab Hinnaettepanekut ning otsustab selle kinnitamise 1 (ühe) kuu jooksul arvates Hinnaettepaneku saamisest. Juhul, kui Nõukogu kinnitab Hinnaettepaneku, saadetakse see Xxxxxxxx poolt kirjalikult igale KOV-ile. Kui Nõukogu ei kinnita

Hinnaettepanekut, koostab Xxxxxxx 30 (kolmekümne päeva) jooksul uue Hinnaettepaneku ja esitab selle Nõukogule. Kui Nõukogu ei kinnita teistkordselt Hinnaettepanekut, kutsub Xxxxxxx kokku aktsionäride erakorralise koosoleku Aktsionäride Lepingus sätestatud korras. Iga KOV kontrollib Hinnaettepaneku põhjendatust ja kinnitab vastavalt sellele hinna või lükkab Hinnaettepaneku tagasi.


9.11. Hinnaettepaneku tagasi lükkamine. Kui KOV leiab, et Xxxxxxxxxxxxxx xx xxxxx Aktsionäride Lepingu Xxxxx D toodud Valemitele, peab KOV hiljemalt 15 (viieteistkümne) päeva jooksul arvates Hinnaettepaneku kättesaamisest alustama Aktsiaseltsiga vaidluse lahendamist. Kuni vaidluse lahendamiseni rakendab Aktsiaselts senikehtinud Teenuse xxxxx. Kui vaidluse lõppedes tuvastatakse, et Aktsiaseltsi Hinnaettepanek ei vastanud Aktsionäride Lepingule, teeb Aktsiaselts uue Hinnaettepaneku.


9.12. Esimene Hinnaettepanek. Esimese Hinnaettepaneku teeb Aktsiaselts igale KOV-ile hiljemalt kaks kuud enne ehituse Tööde alustamist vastava KOV-i haldusterritooriumil. Esimene Hinnaettepanek tugineb Hinnaettepaneku tegemise ajal teadaoleval informatsioonil ja eeldustel, mida rakendatakse Valemites. Esimeses Hinnaettepanekus toodud Teenuse hinna kehtestab KOV oma haldusterritooriumil pärast Tööde lõpetamist.


10. INVESTEERIMINE

10.1. Reguleerimisala. Käesolev peatükk reguleerib Poolte õigusi ja kohustusi Infrastruktuuri arendamisel ja arendustööde finantseerimisel nende projekteerimis- ja ehitustööde osas, millised ei ole hõlmatud ÜF Projektiga.


10.2. Eesmärk. Poolte eesmärk on kasutada Aktsiaseltsi Infrastruktuuri rendile andmisest või Teenuse osutamisest laekuvat tulu KOV-ide territooriumil Infrastruktuuri edasiseks arendamiseks ning leppida kokku põhimõtetes, kuidas Aktsiaselts edasisi investeeringuid teeb. Aktsiaselts peab oma raamatupidamises selget vahet erinevate KOV-ide haldusterritooriumitel asuva vara, sealt laekuvate tulude ning kantud kulude kohta.


10.3. Xxxxxx investeerimiskohustus. Infrastruktuuri investeeringute tegemine selle edasiseks arendamiseks on Aktsiaseltsi kohustus. Infrastruktuuri arendamise maht ning muud tingimused otsustatakse Aktsiaseltsi poolt kooskõlas Aktsionäride Lepinguga ning lähtudes Aktsiaseltsil vastavate vahendite olemasolust. Xxxxxx on kokku leppinud, et Aktsiaselts võib Infrastruktuuri arendamist finantseerida Aktsiaseltsi poolt võetavate laenude abil.


10.4. Investeerimiskava. Investeerimiskavas sätestatakse, milliste KOV-ide territooriumil milliseid Infrastruktuuri objekte projekteeritakse/ehitatakse, samuti tööde eeldatav maksumus ning alustamise ja/või lõpetamise tähtaeg.


10.5. Investeerimiskava koostamine. Xxxxxxx koostab hiljemalt 3 (xxxx) kuud pärast ÜF Projekti lõpparuande kinnitamist Investeerimiskava projekti, milles nähakse ette järgneva viie aasta planeeritavad investeeringud. Xxxxxxx esitab Investeerimiskava projekti Nõukogule, kes otsustab Investeerimiskava kinnitamise 1 (ühe) kuu jooksul. Juhatuse ettepanekul võib Nõukogu pärast Investeerimiskava kinnitamist seda uuendada 1 (üks) kord aastas.


10.6. Investeerimiskava koostamise põhimõtted. Aktsiaselts koostab ja kinnitab Investeerimiskava lähtudes eesmärgist, et planeeritavate Investeeringute maksumus

Investeerimiskavaga hõlmatud ajavahemikul on iga KOV-i haldusterritooriumil võimalikult proportsionaalne antud KOV-i aktsiaosalusega Aktsiaseltsis. Lisaks tuleb Investeerimiskava koostamisel lähtuda järgmistest põhimõtetest:


10.6.1. Esmajoones tehakse Investeeringuid traditsioonilise asustusega piirkondades, kus olemasolev Infrastruktuur xx xxxxx kehtivatele keskkonnanõuetele;

10.6.2. Eeldatavalt võrdse maksumusega tööde korral eelistatakse Investeeringut, millega kaasatakse enam kliente.


10.7. Investeeringud väljaspool Investeerimiskava. KOV-il on õigus taotleda Aktsiaseltsilt selliste Infrastruktuuri arendustööde tegemist, mis ei ole Investeerimiskavasse võetud. Nimetatud Investeeringu tegemiseks esitab KOV Aktsiaseltsile kirjaliku taotluse, millele lisab planeeritava(te) Infrastruktuuri objekti(de) võimalikult täpse kirjelduse (kui ei esitata projekti), liituvate ja/või olemasolevate klientide eeldatava arvu ning ettepaneku Investeeringu teostamise xxx xxxxx.


10.8. KOV-i finantseerimiskohustus. Aktsiaselts määrab Infrastruktuuri arendamise majandusliku otstarbekuse, lähtudes Aktsionäride Lepingu Lisas D toodud Investeeringu Tegemise Otstarbekuse Arvestusest. Kui Investeeringu tegemine ei ole majanduslikult otstarbekas, teatab Aktsiaselts investeeringu tegemise eeltingimusena summa, millega KOV peab Aktsiaseltsi tagastamatult finantseerima.


10.9. Aktsiaseltsi poolt tööde teostamine. Kui KOV on punkti 10.8 alusel arvutatud finantseeritava summa Aktsiaseltsile tasunud, kohustub Aktsiaselts Infrastruktuuri arendustöö teostama sõltumata Investeerimiskavas sätestatust. Töö tulemused kuuluvad Aktsiaseltsile.


10.10. KOV-i osaluse suurenemine Aktsiaseltsis. Pärast KOV-i poolt Aktsiaseltsile finantseeritava summa tasumist suurendatakse selle KOV-i osalust Aktsiaseltsis ning tasutud summa loetakse rahaliseks sissemakseks. Aktsiakapitali suurendamisel juhindutakse Aktsionäride Lepingu peatükis 4 sätestatud aktsiakapitali suurendamist reguleerivatest sätetest.


10.11. Kokkulepe kasumi mittejaotamiseks. KOV-id otsustavad mitte jaotada kasumit (maksta dividende) 25 (kahekümne viie) aasta jooksul ÜF Projekti lõpparuande kinnitamisest. Sel ajavahemikul tekkiv kasum suunatakse iga-aastaselt reservkapitali, xxxxx xxxxx suurendatakse Aktsiakapitali või investeeritakse vastavalt Investeerimiskavale.


11. KESKKONNAÕIGUS

11.1. Õigusaktide loetelu. Aktsiaselts valmistab xxxx xx viib läbi riigihanked ning korraldab pärast Tööde lõppemist Infrastruktuuri korrashoiu eesmärgiga tagada Infrastruktuuri vastavus Riigi ning järgmistele Euroopa Liidu keskkonnaalastele õigusaktidele:


11.1.1. Euroopa Nõukogu direktiiv 75/440/EÜ pinnaveest eraldatava joogivee kvaliteedinõuete kohta;

11.1.2. Euroopa Nõukogu direktiiv 76/160/EÜ suplusvee kvaliteedi kohta;

11.1.3. Euroopa Nõukogu direktiiv 76/464/EÜ teatavate ühenduse veekeskkonda lastavate ohtlike ainete põhjustatava saaste kohta;

11.1.4. Euroopa Nõukogu direktiiv 79/869/EÜ joogivee võtmiseks mõeldud pinnavee mõõtmismeetodite ning proovide võtmise ja analüüside tegemise sageduse kohta liikmesriikides;

11.1.5. Euroopa Nõukogu direktiiv 80/68/EÜ põhjavee kaitsmisest ohtlike ainetega reostamise vastu;

11.1.6. Euroopa Nõukogu direktiiv 86/278/EÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reovee setete kasutamisel põllumajanduses;

11.1.7. Euroopa Nõukogu direktiiv 90/656/EÜ ;

11.1.8. Euroopa Nõukogu direktiiv 91/271/EÜ asulareovee puhastamise kohta;

11.1.9. Euroopa Nõukogu direktiiv 91/692/EÜ teatavate keskkonnaalaste direktiivide rakendamise aruannete ühtlustamise ja ratsionaliseerimise kohta;

11.1.10. Euroopa Nõukogu direktiiv 91/676/EÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest;

11.1.11. Euroopa Nõukogu direktiiv 98/83/EÜ inimeste joogivee kvaliteedi kohta.


12. KONKURENTSIÕIGUS

12.1. Aktsiaseltsi üldised kohustused. Aktsiaselts peab täitma kõiki õigusaktidest tulenevaid konkurentsialaseid nõudeid, piirangud ja kohustusi, sealhulgas:


12.1.1. lubama Vee-ettevõtjale mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu tema omandis olevale Infrastruktuurile Teenuse osutamise eesmärgil

v.a juhul, kui keeldumiseks on õigusaktides sätestatud alused;

12.1.2. hoidma oma raamatupidamises selget vahet Põhitegevusala ja lisategevusalade vahel;

12.1.3. hoidma oma raamatupidamises selget vahet erinevate KOV-ide haldusterritooriumite vara, tulude ja kulude kohta;

12.1.4. hoiduma otsesest või kaudsest ebaõiglaste ostu- või müügihindade või muude ebaõiglaste äritingimuste kehtestamisest;

12.1.5. hoiduma võrdväärsete kokkulepete sõlmimisel erinevate tingimuste pakkumisest või rakendamisest erinevatele äripartneritele.


12.2. KOV-ide üldised kohustused. KOV-id teevad aktsionäridena kõik endast sõltuva, et tagada nimetatud konkurentsialaste nõuete täitmine Aktsiaseltsi poolt, s.h vajadusel kutsuma tagasi õigusvastaselt käituva Nõukogu liikme või andma Nõukogule juhiseid õigusvastaselt käituva Xxxxxxxx liikme tagasi kutsumiseks.


13. TAGASIOMANDAMISÕIGUS

13.1. Tagasiomandamisõigus. Xxxx XXX-il, kes võõrandanud Aktsiaseltsile Vajaliku Infrastruktuuri, täitnud oma kaasrahastamiskohustuse ning muud Aktsionäride Lepingust tulenevad olulised kohustused, tekib Tagasiomandamisõigus.


13.2. Tagasiomandamisõiguse sissenõutavaks muutumine. Tagasiomandamisõigus muutub sissenõutavaks 5 (viie) aasta möödumisel ÜF Projekti lõpparuande kinnitamisest. Juhul, kui Tagasiomandamisõiguse teostamine on õigusaktidest tulenevalt seotud Euroopa Liidu või Riigi eelneva nõusolekuga, siis muutub Tagasiomandamisõigus sissenõutavaks alates vastava nõusoleku saamisest.


13.3. Tagasiomandamisõiguse eseme terviklikkus. Tagasiomandamisõigust saab teostada üksnes kogu antud KOV-i haldusterritooriumil asuva Aktsiaseltsile kuuluva Infrastruktuuri suhtes. Tagasiomandamisõiguse teostamisel käsitletakse selle esemeks olevat Infrastruktuuri ettevõttena Võlaõigusseaduse § 180 mõttes koos sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega.


13.4. Tagasiomandamise hind. Tagasiomandamisõigust teostav KOV ei pea maksma Aktsiaseltsile tasu või tegema Aktsiaseltsile mingit juurdemakset, sõltumata

Aktsiaseltsi poolt tellitud Tööde või Tagasiomandamisõiguse esemeks oleva Infrastruktuuri maksumusest.


13.5. Tagasiomandamise tehingu kulud. Tagasiomandamise tehingu läbiviimise kulud kannab Tagasiomandamisõigust teostav KOV.


13.6. Tagasiomandamisavaldus. Tagasiomandamisõiguse teostamiseks xx xxxxxxx menetluse alustamiseks esitab KOV Aktsiaseltsile Tagasiomandamisavalduse. Tagasiomandamisavalduses peab olema üheselt arusaadav, et xxxxxx XXX soovib tagasi omandada kogu tema haldusterritooriumil asuva ning Aktsiaseltsi omandis oleva Infrastruktuuri.


13.7. Nõukogu koosolek Tagasiomandamisõiguse arutamiseks. 1 (ühe) kuu jooksul alates Tagasiomandamisavalduse saamisest kutsub Xxxxxxx Xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx arutamiseks kokku Nõukogu erakorralise koosoleku. Juhul, kui Nõukogu korraline koosolek toimub 2 (kahe) kuu jooksul alates Tagasiomandamisavalduse saamisest, lülitab Xxxxxxx nimetatud küsimuse Nõukogu korralise koosoleku päevakorda. Nõukogu koosolek nimetatud küsimuses ei või toimuda hiljem kui 2 (kahe) kuu möödudes Tagasiomandamisavalduse kättesaamisest Aktsiaseltsi poolt.


13.8. Nõukogu otsus Tagasiomandamisõiguse kohta. Nõukogu otsustab, kas Tagasiomandamisõiguse realiseerimise tingimused on täidetud. Nõukogu otsusest teavitatakse KOV-i kirjalikult hiljemalt otsuse vastuvõtmisele järgneva tööpäeva jooksul.


13.9. Tagasiomandamisõiguse realiseerimise tingimused. KOV-il on õigus nõuda Aktsiaseltsilt Tagasiomandamisõigusest tulenevate kohustuste täitmist ning Aktsiaseltsil on kohustus KOV-ile Tagasiomandamisavalduses märgitud Infrastruktuur KOV-ile üle anda juhul, kui:


13.9.1. KOV-il ei ole Aktsionäride Lepingust või selle rikkumisest tulenevaid täitmata kohustusi Aktsiaseltsi ees või kui KOV täidab kohustuse hiljemalt Infrastruktuuri üleandmise hetkeks;

13.9.2. KOV võtab üle kõik õigused ja kohustused, mis on Aktsiaseltsil Xxxxx või muu isiku ees seoses tagasi omandatava Infrastruktuuriga;

13.9.3. KOV on kandnud Tagasiomandamisõiguse teostamisest tulenevad tehingukulud või garanteerib Aktsiaseltsile nende kandmise.


13.10. Aktsiaseltsi vajalikud sammud. Kui Nõukogu otsustab, et Tagasiomandamisõiguse realiseerimise tingimused on täidetud, kutsub Juhatus kokku Üldkoosoleku Tagasiomandamisõigusest tulenevate kohustuste täitmiseks. Aktsiaselts xx XXX-id on õigustatud nõudma aktsiakapitali vähendamist vastava KOV-i osaluse võrra, x.x xxxxxxx Üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist või Aktsiate tagasivõõrandamist Aktsiaseltsile (misjärel need tühistatakse) või muul viisil sellise olukorra saavutamist, kus KOV-i osalus Aktsiaseltsis lõpeb ning Tagasiomandamisavalduses märgitud Infrastruktuur võõrandatakse tasuta KOV-ile. Aktsiaselts xx XXX on kohustatud eelnevalt mainitud alternatiividest xxxxxx xx teostama Aktsiaseltsile xx XXX-ile kõige vähem rahalisi kohustusi xxxxx toova viisi.


13.11. Võõrandamiskohustus. Tagasiomandamisõiguse realiseerimise tingimuste täitmisel KOV-i poolt ning Aktsionäride Lepingu punktis 13.10 märgitud sammude astumiseks vajalike otsuste vastuvõtmisel või toimingute teostamisel on Aktsiaselts kohustatud, kooskõlas Aktsionäride Lepingu ning Tagasiomandamisavalduse tingimustega, võõrandama vastavale KOV-ile tema haldusterritooriumil asuva ning Tagasiomandamisavalduses märgitud Infrastruktuuri.


13.12. Käibemaksu korrigeerimine. Juhul, kui Aktsiaseltsil tekib KOV-i poolt Tagasiomandamisõiguse realiseerimise ning Tagasiomandamisavalduses märgitud Infrastruktuuri KOV-ile üleandmise tõttu vajadus käibemaksu ümberarvestamiseks, s.t sisendkäibemaksu korrigeerimiseks, KOV-ile tagastatava Infrastruktuuri osas ning sellest tulenevalt käibemaksukohustus riigi ees on KOV kohustatud vastava kulu Aktsiaseltsile hüvitama või nõustuma Tagasiomandamisavalduses märgitud Infrastruktuuri üleandmise edasilükkamise tähtpäevani, mil käibemaksu korrigeerimise vajadus lõpeb.


14. AKTSIASELTSI JUHTIMINE

14.1. Aktsiaseltsi organid. Aktsiaseltsi otsuseid võtavad vastu Aktsiaseltsi organid, millisteks on Üldkoosolek, Nõukogu ja Xxxxxxx.


14.2. Üldkoosolek.


14.2.1. Aktsionäri õigusi teostav isik. Aktsionäri õigusi Üldkoosolekul teostab aktsionäriks xxxxx XXX-i xxxxx- või linnavalitsuse või volikogu poolt määratud isik. Vastava otsuse puudumisel eeldatakse ning loetakse Aktsiaseltsi ja kõikide KOV-ide suhtes kehtivaks, et KOV-i esindab Üldkoosolekul vallavanem või linnapea.


14.2.2. Üldkoosoleku otsustusvõimelisus. Üldkoosolek võib otsuseid vastu xxxxx, xxx Üldkoosolekul on kohal vähemalt 2/3 Aktsiatega esindatud häältest.


14.2.3. Üldkoosolekule otsustamiseks andmine. KOV-id tagavad, et nende poolt üles seatud Nõukogu liikmed hääletavad Nõukogu otsuse poolt, mis nõuab alljärgnevate küsimuste otsustamist Üldkoosolekul:


14.2.3.1. Aktsiate Märkimise Ajakavas muutuse tegemise kooskõlas Aktsionäride Lepingu punktiga 4.7;

14.2.3.2. Mitte-lõpphinnaga projekteerimise ja/või ehituse Töövõtulepingu sõlmimise otsustamine kooskõlas Aktsionäride Lepingu punktiga 7.11;

14.2.3.3. Põhjendatud tulukuse määra muutmisel vastavalt Aktsionäride Lepingu punktile 9.6;

14.2.3.4. Finantseerimislepingu sõlmimise otsustamine.


14.2.4. Kvalifitseeritud häälteenamus. Mistahes Aktsionäride Lepingus nimetatud Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, xxx xxxxx poolt on antud vähemalt 2/3 kõikidest Aktsiatega esindatud häältest, välja arvatud juhul, kui Aktsionäride Lepingus on sätestatud suurema häälteenamuse nõue.


14.2.5. Kõikide KOV-ide poolthäält vajavad otsused. Järgnevates küsimustes on Üldkoosoleku otsus vastu võetud, xxx xxxxx poolt on antud 100 % ehk kõik Aktsiatega esindatud hääled:


14.2.5.1. Otsus uue aktsionäri kaasamise ning selle läbiviimiseks suunatud aktsiaemissiooni läbiviimise kohta;

14.2.5.2. Otsus Aktsiaseltsi majandusaasta kasumi või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumi jaotamise kohta;

14.2.5.3. Otsus Aktsiate Märkimise Ajakavas muutuse tegemise kohta;

14.2.5.4. Aktsionäride Lepingu punkti 7.11 kõrvalekaldumisel, otsus projekteerimise või ehituse Töövõtulepingu sõlmimise kohta, mis ei ole lõpphinnaga;

14.2.5.5. Põhjendatud tulukuse määra muutmisel vastavalt Aktsionäride Lepingu punktile 9.6;

14.2.5.6. Finantseerimislepingu sõlmimise otsustamine;

14.2.5.7. Otsus Aktsiaseltsi põhikirja muutmise kohta põhikirja olulistes tingimustes Aktsionäride Lepingu punkti 2.6 tähenduses.


14.2.6. Muud Üldkoosoleku pädevuses olevad otsused ning häälteenamus. Aktsionäride Xxxxxxxx nimetamata ning Riigi õigusaktide kohaselt Üldkoosoleku pädevuses olev või Juhatuse või Nõukogu nõudel Üldkoosoleku pädevusse antud otsus on vastu võetud, xxx xxxxx poolt on antud vähemalt 3/4 Üldkoosolekul esindatud häältest.


14.3. Nõukogu.


14.3.1. Nõukogu liikmete arv. Nõukogus on 6 - 9 (kuus kuni üheksa) liiget, kusjuures Xxxxxxx on ette nähtud õigus esitada 1 (üks) kandidaat ning vähemalt 19%+1 (üheksatteist protsenti pluss ühte) Aktsiatega esindatud häältest omav KOV-ide xxxxx xxxx 1 (xxxx) Nõukogu kohta.


14.3.2. Nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine. Nõukogu liikmed valib ja kutsub tagasi Üldkoosolek.


14.3.2.1. Kandidaatide esitamine. Iga vähemalt 19% + 1 (üheksatteist protsenti pluss ühte) Aktsiatega esindatud häältest omav KOV-ide xxxxx või KOV nimetab vähemalt 1 (üks) nädal enne Üldkoosoleku toimumist kandidaadi, kes esitatakse Üldkoosolekul KOV-i või KOV-ide grupi esindajana Nõukogu liikmeks valimiseks. Kandidaadi nimetamise avaldus peab olema vormistatud kirjalikult ning kandma asjaomaste KOV-ide pädevate esindajate allkirju. Üks KOV võib korraga kuuluda ühte gruppi.


14.3.2.2. Hääletamiskohustus Nõukogu liikmete valimisel. KOV-id on kohustatud hääletama Üldkoosolekul viisil, mis tagab Nõukogu kohtade jagunemise vastavalt Aktsionäride Lepingule ning millega saavutatakse vastavalt Aktsionäride Lepingule esitatud kandidaatide valimine Nõukogu liikmeks.


14.3.2.3. Välistatud isikud. Nõukokku ei xxxxxx (a) konkureerivate Vee-ettevõtjate, (b) isiku, kellele Aktsiaselts on andnud Infrastruktuuri rendile, (c) potentsiaalse või tegeliku Töövõtja, lähikondseid Pankrotiseaduse tähenduses. Kahtluse korral eeldatakse, et tegemist ei ole lähikondsega.


14.3.2.4. Nõukogu liikme tagasikutsumine. Nõukogu liige kutsutakse tagasi, xxx xxxxx poolt hääletab vähemalt 2/3 Aktsiatega esindatud häältest, nende hulgas vähemalt pooled kandidaadi nimetamise avalduse allkirjastanud KOV-id või KOV, kes on Nõukogu liikme kandidaadi esitanud vastavalt Aktsionäride Lepingu punktile

14.3.2.1. Juhul, kui Nõukogu liige kutsutakse tagasi seoses sellega, et ta tegutseb vastuolus seaduse, Aktsiaseltsi põhikirja, Aktsionäride Lepingu või Aktsiaseltsi huvidega, on Nõukogu liikme tagasikutsumise otsus vastu võetud, xxx xxxxx poolt hääletab vähemalt 2/3 Aktsiatega esindatud häältest ning sõltumata asjaomase KOV-i nõusolekust.


14.3.2.5. Üleminekusätted Nõukogu valimisel. Sõltumata aktsiaosalusest valib Kuressaare linn 1 (ühe) kuu jooksul pärast Aktsionäride Xxxxxxx sõlmimist Nõukokku ühe isiku, xxxxx esitavad oma ühise esindajana kõik KOV-id xxxxx Kuressaare linna. Nõukogu täielik uus koosseis valitakse või seniste Nõukogu liikmete volitusi pikendatakse Üldkoosolekul, mis toimub pärast aktsiakapitali suurendamist Aktsiate Märkimise Ajakavas sätestatud II emissiooni ja Mitterahaliste Sissemaksete Lepingute xxxx.

14.3.3. Nõukogu pädevus. Nõukogu on pädev vastu võtma otsuseid järgnevates küsimustes:


14.3.3.1. Ettepaneku tegemine Üldkoosolekule aktsiakapitali suurendamiseks;

14.3.3.2. Riigi ja Aktsiaseltsi vahel sõlmitava kaasrahastamise ja projektijuhtimise lepingu sõlmimise heakskiitmine ning lepingu sõlmimiseks Xxxxxxxxxx loa andmise kohta;

14.3.3.3. Vajaliku Infrastruktuuri lõpliku nimekirja kinnitamine;

14.3.3.4. Töövõtulepingute sõlmimine;

14.3.3.5. Investeerimiskava kinnitamine;

14.3.3.6. Hinnaettepaneku kinnitamine;

14.3.3.7. Vee-ettevõtja konkursil osalemine või Teenuse Lepingu sõlmimine;

14.3.3.8. Infrastruktuuri Vee-ettevõtjale rendile andmine;

14.3.3.9. Aktsiaseltsi põhitegevusala või põhitegevuspiirkonna muutmine;

14.3.3.10. Osaluse omandamine või lõpetamine teistes juriidilistes isikutes;

14.3.3.11. Tagasiomandamisõiguse realiseerimise tingimuste täitmise otsustamine;

14.3.3.12. Üldkoosolekule uue aktsionäri kaasamiseks ettepaneku tegemine;

14.3.3.13. Üldkoosolekule Aktsiaseltsi põhikirja muutmiseks ettepaneku tegemine;

14.3.3.14. muude küsimuste otsustamine, mis ei ole õigusaktide või Aktsionäride Lepingu kohaselt antud Üldkoosoleku või Juhatuse pädevusse;


14.3.4. Nõukogu otsuste vastuvõtmine. Nõukogu võtab otsuseid vastu koosolekul või erakorraliselt Nõukogu koosolekut kokku kutsumata. Igal Nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu otsus on vastu võetud, xxx xxxxx poolt hääletab vähemalt 2/3 Nõukogu liikmetest. Nõukogu otsused kõigis küsimustes tuleb teha Aktsiaseltsi xx XXX-ide parimates huvides, arvestades Aktsionäride Lepingu ning ÜF Projekti eesmärke ja vajadusi.


14.3.5. Nõukogu koosolek ja otsustusvõimelisus. Nõukogu koosoleku kutsub kokku Nõukogu esimees või teda asendav Nõukogu liige. Koosoleku toimumisest xx xxxxx päevakorrast tuleb ette teatada vähemalt 2 (kaks) tööpäeva. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 Nõukogu liikmetest.


14.3.6. Nõukogu koosolekute avatus. Nõukogu koosolekud on avatud KOV-ide volitatud esindajatele. Nõukogu koosoleku päevakorra edastab Aktsiaselts igale KOV-ile xxxx xx koosoleku protokollid pärast Nõukogu koosolekut.


14.4. Xxxxxxx.


14.4.1. Juhatuse pädevus. Xxxxxxx juhib ja esindab Aktsiaseltsi ning korraldab Aktsiaseltsi igapäevast majandustegevust, järgides Nõukogu ja Üldkoosoleku otsuseid. Tehinguid ja toiminguid, mille tegemiseks on Riigi õigusaktide või Aktsionäride Lepingu kohaselt vajalik Nõukogu või Üldkoosoleku otsus võib Juhatus teha üksnes vastava otsuse olemasolul.


14.4.2. Juhatuse koosseis ja valimine. Juhatuses on 1 (üks) kuni 3 (xxxx) liiget. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi Nõukogu.


14.4.2.1. Juhatuse kandidaatide nimetamine. Juhatuse liikme või liikmete kandidaadid kinnitab Nõukogu Juhatuse liikmete valimise koosolekule eelneval koosolekul. Xxxxxxxx liikmete kandidaatide esitamise koosoleku ja Xxxxxxxx liikmete valimise koosoleku vahele peab jääma vähemalt 1 (üks) nädal.


14.4.2.2. Välistatud isikud. Juhatusse ei xxxxxx (a) konkureerivate Vee-ettevõtjate, (b) isiku, kellele Aktsiaselts on andnud Infrastruktuuri rendile, (c) potentsiaalse või tegeliku

Töövõtja, lähikondseid Pankrotiseaduse tähenduses. Kahtluse korral eeldatakse, et tegemist ei ole lähikondsega.


15. UUTE AKTSIONÄRIDE KAASAMINE

15.1. KOV-ide kokkulepe. Aktsionäriks võidakse kaasata ÜF Projektiga hõlmamata ning Aktsiaseltsi kaasamata jäänud kohaliku omavalitsuse või muu isiku ning viimasele uusi Aktsiaid suunatud aktsiaemissiooni kaudu emiteerida üksnes kõikide KOVide kokkuleppel ning vastava Üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel.


15.2. Uue kohaliku omavalitsuse aktsionärina kaasamise tingimused. Juhul, kui uueks aktsionäriks on KOV, peab viimane:


15.2.1. kinnitama, et annab Aktsiaseltsile üle temale kuuluva Infrastruktuuri Aktsionäride Lepingus sätestatut arvestades;

15.2.2. kinnitama, et tema poolt Aktsiaseltsile mitterahalise sissemaksena üle antaval Infrastruktuuril või ettevõttel ei lasu kohustusi, mida olemasolevad aktsionärid ei ole aktsepteerinud;

15.2.3. liituma Aktsionäride Lepinguga esitades vastava liitumisteate ning kinnitades sellega kõikide Aktsionäride Lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste kehtimist enda suhtes.


16. VASTUTUS

16.1. Reguleerimisala. Käesolev peatükk sätestab Poolte poolt Aktsionäride Lepingu olulised rikkumised, menetluse rikkumisest teatamisel ning Poolte vastutuse. Käesolev peatükk ei välista ega piira ühegi Xxxxx õigust kasutada õiguskaitsevahendeid muude Aktsionäride Lepingu rikkumiste korral, samuti kasutada muid õiguskaitsevahendeid vastavalt õigusaktidele.


16.2. Eesmärk. Poolte eesmärk on tagada ÜF Projekti nõuetekohane elluviimine, Infrastruktuuri jätkusuutlik majandamine ning Poolte tegevus kooskõlas Aktsionäride Lepinguga.


16.3. Aktsionäride Lepingu oluline rikkumine. Aktsionäride Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse Aktsionäride Lepingus sätestatud KOV-i või Aktsiaseltsi kohustuste järgmiseid rikkumisi:


16.3.1. KOV ei tee aktsiakapitali rahalist sissemakset või hilineb Aktsiate Märkimise Ajakava kohaselt sissemakse tegemisega rohkem kui 15 päeva;

16.3.2. KOV ei võõranda Aktsionäride Lepingu kohaselt Aktsiaseltsile võõrandamisele kuuluvat Infrastruktuuri Aktsiaseltsile õigeaegselt;


16.3.3. KOV ei hääleta Üldkoosolekul järgmiste Aktsionäride Lepingus sätestatud otsuste poolt:


16.3.3.1. Punktis 4.12 sätestatud otsused;

16.3.3.2. Punktis 6.24 sätestatud otsused;

16.3.3.3. Punktis 13.10 sätestatud otsused;

16.3.3.4. Punktis 14.3.2.2 sätestatud otsused.

16.3.4. KOV hääletab Üldkoosolekul Aktsiaseltsi põhikirja muutmise otsuse poolt, millega muudetakse põhikiri Aktsionäride Lepinguga vastuolus olevaks;

16.3.5. KOV ei kinnita Aktsionäride Lepingus kokkulepitud ajaks ÜVK liitumise või ÜVK kasutamise eeskirja või KOV-i poolt kinnitatud eeskiri xx xxxxx Aktsionäride Lepingus sätestatud nõuetele;

16.3.6. KOV ei kinnita Teenuse xxxxx vastavalt Nõukogu poolt kinnitatud Hinnaettepanekule, kui Hinnaettepanek on põhjendatud;

16.3.7. KOV-i poolt Vee-ettevõtja määramiseks korraldatud konkursi tingimused on vastuolus Aktsionäride Xxxxxxxx sätestatuga;

16.3.8. KOV ei xxxx Aktsiaseltsile õigusaktidega ettenähtud tähtaja jooksul ÜF Projekti raames KOV-i territooriumil teostatavate tööde osas mistahes lubasid või kooskõlastusi v.a. juhul, kui Aktsiaselts ei ole täitnud vastava loa või kooskõlastuse saamiseks õigusaktidest tulenevad nõudeid või tingimusi;

16.3.9. KOV ei hääleta Üldkoosolekul sellise Nõukogu liikme tagasi kutsumise poolt, kes tegutseb vastuolus seaduse, Aktsiaseltsi põhikirja, Aktsionäride Lepingu või Aktsiaseltsi huvidega;

16.3.10. Aktsiaseltsi Investeerimiskava xx xxxxx Aktsionäride Lepingule;

16.3.11. Aktsiaselts ei kasuta rahalisi vahendeid vastavalt ÜF Projektile, Investeerimiskavale või Aktsionäride Lepingule;

16.3.12. Aktsiaseltsi Hinnaettepanek ei ole kooskõlas Aktsionäride Lepinguga;

16.3.13. Aktsiaselts ei xxxx Tagasiomandamisõiguse teostamisel ning Tagasiomandamisõiguse realiseerimise aluseks olevate tingimuste täitmisel KOV-ile üle Infrastruktuuri Aktsionäride Lepingus sätestatud korras.


16.4. Rikkumise teade. Kui Pool rikub oluliselt Aktsionäride Xxxxxxxx, saadab Pool, xxxxx õigusi rikuti, rikkumise toime pannud Xxxxxxx hiljemalt 10 (kümne) tööpäeva jooksul rikkumise avastamisest kirjaliku Rikkumise Xxxxx. Rikkumise Xxxxxx kirjeldatakse, milles KOV-i rikkumine seisneb ning tehakse ettepanek rikkumine 60 (kuuekümne) päeva jooksul heastada.


16.5. Heastamine. Rikkumise Xxxxx saanud Pool on kohustatud rikkumise heastama või teatama 10 (kümne) tööpäeva jooksul Rikkumise Xxxxx saamisest, xxxx xx pea xxxx põhjendatuks. Huvitatud Pool algatab vaidluse lahendamise.


16.6. Sanktsioonid Aktsionäride Lepingu olulisel rikkumisel KOV-i poolt. Juhul, kui KOV ei heasta rikkumist 60 (kuuekümne) päeva jooksul alates Rikkumise Xxxxx saamisest, on Aktsiaseltsil õigus nõuda KOV-ilt leppetrahvi summas 1000.- (tuhat) krooni päevas iga päeva eest, mil KOV Aktsionäride Lepingut oluliselt rikub, kuid mitte rohkem, kui 60 (kuuekümne) päeva eest, samuti õigus rakendada rikkunud KOV suhtes omal valikul ühte alljärgnevat sanktsiooni:


16.6.1. esitada nõue hüvitada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju. Kahjuks loetakse ka saamata jäänud tulu;

16.6.2. juhul, kui see on ÜF Projekti rahastamistaotluse menetlusstaadiumit arvestades võimalik ja mõeldav, muuta ÜF Projekti rahastamistaotlust ja taotleda riigilt KOV-i ÜF Projektist väljajätmist;

16.6.3. mitte tellida antud KOV-i haldusterritooriumil Töid;

16.6.4. kirjaliku avalduse tegemisega lõpetada kohustust rikkunud KOV-i Infrastruktuuri Tagasiomandamisõiguse, näidates ära rikkumise iseloomu xx xxxxx toimepanemise aja.


16.7. Sanktsioonid Aktsionäride Lepingu olulisel rikkumisel Aktsiaseltsi poolt. Juhul, kui Aktsiaselts ei heasta rikkumist 60 (kuuekümne) päeva jooksul alates Rikkumise Xxxxx saamisest, võib iga KOV, nõuda Aktsiaseltsilt leppetrahvi summas 1000.- (tuhat) krooni päevas iga päeva eest, mil Aktsiaselts Aktsionäride Lepingut oluliselt rikub, kuid

mitte rohkem, kui 60 (kuuekümne) päeva eest, samuti õigus rakendada Aktsiaseltsi suhtes omal valikul ühte alljärgnevat sanktsiooni:


16.7.1. esitada nõue Aktsiaseltsile hüvitada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju. Kahjuks loetakse ka saamata jäänud tulu;

16.7.2. nõuda Aktsiaseltsile üle antud ja vastavalt ÜF Projektile, Investeerimiskavale või Aktsionäride Lepingule mitte kasutatud rahaliste ja mitterahaliste vahendite tagastamist.


16.8. KOV-i õiguskaitsevahendid teise KOV-i vastu. Kui KOV ei hääleta Üldkoosolekul vastavalt Aktsionäride Lepingule teise KOV poolt üksinda või koos teiste KOV-dega esitatud Nõukogu liikme valimise poolt või hääletab Üldkoosolekul Aktsiaseltsi põhikirja muutmise otsuse poolt, millega muudetakse põhikiri Aktsionäride Lepinguga vastuolus olevaks, võib XXX, xxxxx õigusi rikuti, nõuda oma kohustusi rikkunud KOV-ilt leppetrahvi summas 60 000.- (kuuskümmend tuhat) krooni iga rikkumise eest.


17. VÄÄRAMATU JÕUD

17.1. Vääramatu jõud. Vääramatu jõuna Aktsionäride Lepingu tähenduses käsitletakse asjaolu, mida Pool ei saanud objektiivselt mõjutada ning mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud Poolelt oodata, et ta Aktsionäride Xxxxxxx sõlmimise xxxx xxxxx asjaoluga arvestaks, seda väldiks või takistavat asjaolu või selle tagajärge väldiks.


17.2. Kohustus teha Vajalikke jõupingutusi Aktsionäride Lepingu täitmiseks. Aktsionäride Lepingu rikkumine põhjusel, mille on põhjustanud vääramatu jõud, loetakse rikkumist vabandavaks üksnes juhul ja eeldusel, et kohustust rikkunud Pool rakendab reaalseid ja vajalikke jõupingutusi sellise olukorra vältimiseks ning tingimusel, et rikkuv Pool võtab tarvitusele kõik meetmed Aktsionäride Lepingu kohaseks täitmiseks.


17.3. Vabandatavuse kestus. Kohustuse rikkumine on vabandatav üksnes xxxxx xxx vältel, mil vääramatu jõud takistas kohustuse täitmist ning kohustuse rikkumine vääramatu jõu tõttu ei vabasta Poolt kohustusest rakendada kõiki võimalikke vahendeid vältimaks ja/või vähendamaks Aktsionäride Lepingu rikkumisest tulenevaid kahjusid xx xxxx kahjulikke tagajärgi.


18. VIIVITUS JA EBASEADUSLIK SÄTE

18.1. Viivituse õiguslik tähendus. Ükski Aktsionäride Lepingust tuleneva õiguse või kohustuse täitmisel esinev viivitus ei tähenda sellest õigusest ja kohustusest loobumist; ühegi õiguse eraldi või osaline täitmine ei xxxxxxx xxxxx õiguse edasist teostamist ega ühegi teise õiguse või kohustuse teostamist.


18.2. Ebaseaduslik või mittetäidetav säte. Aktsionäride Lepingu sätte kehtetus selle vastuolu tõttu Riigis kehtiva õigusakti imperatiivse sättega või Aktsionäride Lepingu sätte mittetäidetavus ei vabasta Pooli teiste Aktsionäride Lepingu sätete täitmise kohustusest ning ei too xxxxx kogu Aktsionäride Lepingu või Aktsionäride Lepingu mõne muu sätte või osa kehtetust. Nimetatud sätte ilmnemisel on Pooled kohustatud tegema oma parimad jõupingutused sellise sätte asendamiseks Riigis kehtiva imperatiivse õigusnormiga kooskõlas oleva sättega jälgides, et sätte eesmärk tulenevalt Lepingu kui terviku olemusest, sisust ning eesmärgist jääb samaks. Kuni nimetatud sätte asendamiseni Poolte poolt loetakse Poolte vahel kehtivaks

ebaseadusliku või mittetäidetava sätte xxxxx xx Aktsionäride Lepingu kui terviku eesmärgiga ning Riigis kehtiva õigusakti imperatiivse normiga kooskõlas olev säte.


18.3. Reguleerimata õigussuhted. Lepingus reguleerimata küsimuste, probleemide või õigussuhete ilmnemisel kohustuvad Pooled esmajärgus välja töötama vastava situatsiooni lahendamiseks ja/või õigussuhte reguleerimiseks parima ning sobivaima lepingusätte, arvestades Aktsionäride Lepingu kui terviku olemust, sisu ja eesmärki ning sellise Riigis kehtiva õigusakti imperatiivse sätte sisu, millisest Pooled ei saa kokkuleppeliselt kõrvale kalduda.


19. VAIDLUSTE LAHENDAMINE

19.1. Pooltevahelised läbirääkimised. Kõik Aktsionäride Lepingu pinnalt ja/või Aktsiaseltsi tegevuse käigus tekkivad Pooltevahelised lahkhelid ja vaidlused lahendatakse vaidluse osapoolte vaheliste läbirääkimiste xxxx 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul vaidlusküsimuse tekkimisest.


19.2. Lepitusmenetlus. Juhul, kui vaidluse pooled ei suuda vaidlust 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates vaidlusküsimuse tekkimisest läbirääkimiste xxxx lahendada, kohustuvad vaidluse pooled lahendama vaidluse lepitusmenetluse kaudu. Lepitusmenetluse korral valivad vaidluse pooled vaidluse lahendamiseks ühe või mitu isikut, keda nad usaldavad ning kes püüavad xxxxx vaidlusele lahenduse poolte lepitamise xxxx (Lepitaja). Lepitaja või Lepitajad vahendavad vaidluse poolte vahelise kokkuleppe saavutamist ning teevad ettepanekuid vaidluse lahendamiseks. Kui vaidluse pooled ei suuda 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul alates lepitusmenetluse alustamisest kokkulepet sõlmida, lahendab vaidluse Arbitraažikohus. Kui pooled ei suuda valida Lepitajat, võivad nad kohe pöörduda Arbitraažikohtusse.


19.3. Arbitraaž. Juhul, kui vaidlust ei suudeta 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates vaidlusküsimuse tekkimisest läbirääkimiste xxxx või järgneva 30(kolmekümne) päeva jooksul lepitusmenetluse xxxx lahendada, lahendatakse vaidlus lõplikult Arbitraažikohtus selle Arbitraažikohtu reglemendi alusel, välja arvatud juhul, kui Riigis kehtivate õigusaktide imperatiivsete sätete kohaselt ei ole vaidluse lahendamine Arbitraažikohtus lubatud.


19.4. Arbitraažikohtu koosseis. Arbitraažikohus moodustatakse 3 (kolme) liikmelisena. Hageja(d) ühelt xxxxx xx kostja(d) teiselt poolt kohustuvad valima ühe vahekohtuniku Arbitraažikohtu Nõukogu poolt määratud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui 10 (kümne) päeva jooksul. Kui Arbitraažikohtu Nõukogu poolt määratud tähtaja jooksul ei ole vahekohtunikku valitud, määrab Arbitraažikohtu Nõukogu vahekohtuniku selle vaidluse xxxxx eest, kes vahekohtunikku ei valinud. Pool(t)e poolt valitud või pool(t)e eest määratud vahekohtunikud valivad kolmanda vahekohtuniku, kes on vaidluse lahendamisel Arbitraažikohtu eesistuja.


19.5. Kohaldatav õigus. Vaidlus lahendatakse lähtudes Aktsionäride Lepingust ja Riigis kehtivatest õigusaktidest.


19.6. Arbitraažikohtu otsuse siduvus ja kohtukulud. Arbitraažikohtu otsus on lõplik ja vaidluse pooltele õiguslikult siduv. Vaidluse pool, xxxxx kahjuks Arbitraažikohus vaidlusküsimuses lahendi teeb, kohustub kandma teise xxxxx või poolte kohtu- (s.h arbitraažimaksu) ja õigusabikulud täies ulatuses.

19.7. Vaidluse lahendamine kohtus. Juhul, kui vaidluse osapoolte vahel saavutatakse selgesõnaline ja kirjalikus vormis sõlmitud kokkulepe vaidluse lahendamiseks kohtus, lahendab vaidluse Aktsiaseltsi asukohajärgne xxxxx.


19.8. Kohustus jätkata Aktsionäride Lepingu täitmist. Juhul, kui KOV vaidlustab mõne Aktsiaseltsi otsuse või mõne teise KOV-i tegevuse õiguspärasust, kohustub vaidluse osapool eraldama nendevahelise vaidluse Aktsiaseltsi igapäevasest tegevusest ning jätkama muudes küsimustes Aktsionäride Lepingu täitmist Aktsiaseltsi ning KOVide parimates huvides ja ÜF Projekti eesmärke silmas pidades.


20. LÕPPSÄTTED

20.1. Poolte koostöö tegemise kohustus. Aktsionäride Lepingu täitmisel xx xxxxx käigus tekkiva mistahes probleemi või küsimuse tõusetumisel kohustub Pool tegema teise Poolega mõistlike võimaluste piires sellist koostööd, mis on teisele Poolele mõistlikult vajalik oma kohustuste täitmiseks, arvestades Riigi õigusaktide, Aktsionäride Lepingu sätete ning mõlema Xxxxx huvide ning õigustatud ootustega.


20.2. Aktsionäride Lepingu terviklikkus. Aktsionäride Leping koosneb käesolevast Aktsionäride Lepingu tekstist, Aktsionäride Lepingu sõlmimise hetkel olemasolevatest ning selle täitmisel koostatavatest Lepingu lisadest. Aktsionäride Lepingu või Aktsionäride Lepingu lisade muudatused, mis on tehtud või vastu võetud Aktsionäride Lepingus sätestatud xxxxxx xx tingimustel, muutuvad Aktsionäride Lepingu lahutamatuks osaks.


20.3. Aktsionäride Lepingu xxxxx xxxxx sõlmimisel. Aktsionäride Xxxxxxx sõlmimisel on sellel järgmised lisad:


20.3.1. Xxxx X – AS Kuressaare Veevärk põhikirja projekt;


20.3.2. Xxxx X – Aktsiate Märkimise Ajakava;


20.3.3. Xxxx X – Mitterahalise Sissemakse Hindamise Alused;


20.3.4. Xxxx X – Xxxxxxx;


20.3.5. Xxxx E – Aktsiaseltsi bilanss ja kasumiaruanne seisuga 31.03.2004.a.


20.4. Aktsionäride Lepingu muutmine. Aktsionäride Lepingut saab muuta või lõpetada üksnes kõikide Poolte vahel sõlmitud kirjaliku kokkuleppega, kui Aktsionäride Lepingus ei ole sätestatud teistsugust korda.


20.5. Aktsionäride Lepingu tõlgendamine. Xxxxxx tunnistavad käesolevaga ja ühtlasi lepivad kokku, et Aktsionäride Lepingut tõlgendatakse lähtudes Aktsionäride Lepingu preambulis sätestatust, Aktsionäride Lepingu kui terviku eesmärgist xx xxxxxx sätestatud põhimõtetest.


20.6. Teated. Xxxxxx teevad oma parimad jõupingutused edastamaks viivituseta teisele Poolele Lepingu täitmisega seonduvat olulist informatsiooni. Teated loetakse ametlikult ja kooskõlas Xxxxxxxxx esitatuks, kui need Teated on koostatud kirjalikult ning on teisele Poolele üle antud allkirja vastu või saadetud tähitud kirjaga väljastusteatega või kulleriga. Teated, mis on informatsioonilise iseloomuga ning millel puuduvad Xxxxx jaoks vahetud õiguslikud tagajärjed, võivad olla edastatud e-posti vahendusel või telefoni xxxx.


20.7. Poolte hoidumiskohustused. KOV-id on käesolevaga kokku leppinud, et Aktsionäride Lepingu kehtivuse ajal nad (a) ei xxxx tagatiseks, (b) ei koorma, (c) ei pandi ega (d) xxxx xxxx viisil üle käesolevast Lepingust tulenevaid õigusi ega tee tehinguid kolmandate isikutega ega tee faktilisi tegusid, millest võib kolmandal isikul tekkida nõue teiste Poolte vastu.


20.8. Aktsionäride Lepingu siduv mõju. Aktsionäride Leping on siduv Poolte ja nende vastavate esindajate, õigusjärglaste ja isikute suhtes, kellele vastavad õigused on loovutatud või kellele on muul viisil antud võimalus kasutada Aktsionäride Lepingust tulenevaid Xxxxx õigusi.


20.9. Haldusreform. Kohalike omavalitsuste ühinemine või muutused haldusterritoriaalses korralduses ei mõjuta Aktsionäride Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Kui ühinevad KOV-id või kohalik omavalitsus xx XXX, siis ühinemise tagajärjel tekkinud kohalik omavalitsus on endiselt õigusjärgluse korras Aktsionäride Lepingu Xxxxxxx koos kõikidele temale Aktsionäride Lepingust ja Aktsiatest tulenevate õigustega.


20.10. Lepingu tähtaeg. Aktsionäride Leping on sõlmitud tähtajatult.


20.11. Lepingu lõppemine. Lepingu võib lõpetada tingimustel, milles lepivad kokku kõik Pooled.


20.12. Lepingu lõppemine KOV-i suhtes. Leping lõpeb KOV-i suhtes, kes on teostanud Tagasiomandamisõiguse alates hetkest, mil Tagasiomandamisõiguse esemeks olev Infrastruktuur on KOV-ile võõrandatud ning KOV-ile ei kuulu enam Aktsiad.


20.13. Aktsiate müük. Aktsiate müük või muu võõrandamine ei lõpeta Aktsionäride Lepingust tulenevaid KOV-i õigusi ja kohustusi, mida saab õigusaktidest tulenevalt täita ainult KOV kohaliku omavalitsusena. KOV jääb Xxxxxxx xx xxxxxx temale kuuluvate Aktsiate müüki või muud võõrandamist. KOV-i poolt Aktsia(te) võõrandamisel teisele KOV-ile kohustuvad tehingu pooleks mitte olevad KOV-id ostueesõigust mitte kasutama.


20.14. Lõplikkus ja ammendavus. Aktsionäride Lepingus on sätestatud kõik tingimused. Poolte varasem käitumine, tahteavaldused, suulised ja kirjalikud kokkulepped Aktsionäride Lepingu esemeks olevate õigussuhete kohta ei muuda Aktsionäride Lepingut ning ei ole Pooltele enam siduvad.


20.15. Lepingu jõustumine. Aktsionäride Leping jõustub hetkest, kui sellele on alla kirjutanud AS Kuressaare Veevärk, Kuressaare xxxx xx ÜF Projektis osalevad kohalikud omavalitsused, xxxxx haldusterritooriumil teostatavate Tööde eeldatav kogumaksumus koos Kuressaare linna haldusterritooriumil teostatavate Tööde eeldatava maksumusega ületab 10.000.000 EUR (kümme miljonit eurot).


20.16. Lepingu eksemplarid. Aktsionäride Leping on koostatud 17 (seitsmeteistkümnes) võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millistest iga KOV ning Aktsiaselts saavad ühe eksemplari, üks eksemplar antakse teadmiseks Keskkonnaministeeriumile ning üks eksemplar hoiule LEXTAL-ile.


SÕLMITUD 29. JUUNIL KURESSAARES ALLA KIRJUTANUD KOHALIKE OMAVALITSUSTE JA KURESSAARE VEEVÄRK AS ESINDAJATE POOLT:



ESINDAJA

ALLKIRI


Kuressaare linn Tallinna 10, Kuressaare


Xxxxxx Xxxxxxx linnapea


                                         

Xxxxxx xxxx

Marientali 27, Kuressaare

Xxx Xxxxxx vallavanem


                                         

Kihelkonna vald

Pargi 2, Kihelkonna alevik

Tormis Xxxxx abivallavanem


                                         

Xxxxx xxxx

Pargi 1, Kärla alevik

Xxxxx Vaik vallavanem


                                         

Leisi vald

Kooli 12, Leisi alevik

Xxxxxx Xxxxxx asevallavanem


                                         

Lümanda vald

Xxxxxxx xxxx, Xxxxxxx xxxx

Xxxxxx Xxxxx vallavanem


                                         

Muhu vald

Liiva küla, Muhu vald

Ain Saaremäel vallavanem


                                         

Mustjala vald

Mustjala küla, Mustjala xxxx

Xxxxxx Xxxx majandusjuhataja


                                         

Orissaare vald

Kuivastu mnt. 33, Orissaare

Xxxxx Aardam vallavanem


                                         

Pihtla vald

Pihtla küla, Pihtla vald

Xxxx Xxxx vallavanem


                                         

Pöide vald

Tornimäe küla, Pöide vald

Xxxxxx Xxxx vallavanem


                                         

Ruhnu vald

Ruhnu küla, Ruhnu vald

Xxxxxx Xxxx vallavanem


                                         

Xxxxx xxxx

Salme alevik, Salme xxxx

Xxxxxx Poopuu vallavanem


                                         

Valjala vald

Valjala alevik, Valjala vald

Aare Külaots majandusosakonna juhataja


                                         

AS Kuressaare Veevärk Pikk 23, Kuressaare

Xxxxx Xxxx juhatuse liige


                                         

Document Metadata

Filed: June 9th, 2008