Kodukindlustuse tingimused
Kodukindlustuse
tingimused
Swedbank Pensionifond V30 indeks (väljumine piiratud) Swedbank Pensionifond V60 indeks (väljumine piiratud) Swedbank Pensionifond V100 indeks (väljumine piiratud)
Prospekt
Kehtib alates 17.02.2023
Oluline info
Käesolev dokument on Swedbank Pensionifond V30 indeks (väljumine piiratud), Swedbank Pensionifond V60 indeks (väljumine piiratud) ja Swedbank Pensionifond V100 indeks (väljumine piiratud) (edaspidi koos nimetatud ka Fondid või eraldi Fond) avaliku pakkumise prospekt (edaspidi Prospekt) Eesti Vabariigis kehtiva investeerimisfondide seaduse tähenduses. Prospekt on Fondi avalikuks pakkumiseks koostatud dokument, milles kajastatakse Fondidega seotud teave.
Prospektis sätestatu kehtib kõigi Fondide kohta, kui Prospektis ei ole selgesõnaliselt välja toodud, et esitatud info puudutab konkreetset Fondi.
Prospekti lahutamatuks lisaks olevad Fondide tingimused (edaspidi Tingimused) on seadusega sätestatud korras kinnitatud dokumendid, millega nähakse ette Fondide tegevuse alused xx Xxxxx osakuomanike (investorite) suhted Fondivalitsejaga. Tingimused avalikustatakse Prospekti osas „Info Fondi kohta“ kirjeldatud viisil ja kohtades. Prospektis esitatud teavet ei tohi käsitleda investeerimisnõustamisena või muu investeerimisteenuse või investeerimiskõrvalteenusena ega kutsena omandada või võõrandada Fondide osakuid. Tutvuge enne investeerimist hoolikalt Prospekti ja Tingimustega, pöörake erilist tähelepanu investeerimisriskidele ning hinnake oma riskitaluvust. Sealjuures soovitame põhjalikumat selgitust investeerimisega kaasnevate erinevate aspektide kohta küsida professionaalsetelt maksu- ja investeerimisnõustajatelt.
Fondide osakute pakkumine peab xxxxx xxxxx vastavuses Prospekti, Tingimuste ja õigusaktidega. Eksitavaid reklaame või muid Prospekti, Tingimuste ja õigusaktidega vastuolus olevaid lubadusi ei tohi käsitleda Fondivalitseja poolt heakskiidetuna. Fondivalitseja ei garanteeri, et Prospektis esitatud info on õige igal ajahetkel pärast osaku omandamist. Andmed on Prospektis esitatud tiitellehel märgitud seisuga.
Fonde pakutakse üksnes Eestis ja Fondid ei ole registreeritud pakkumiseks välisriigis. Fondivalitseja ei paku ega müü Fondi osakuid isikule, kellele sellise pakkumise tegemine või Fondi müük on keelatud. Fondivalitseja ei paku ega müü Fondi osakuid Venemaa ja Valgevene kodanikele või Venemaal ja Valgevenes elavatele füüsilistele isikutele, v.a. Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi kodanikele ega füüsilistele isikutele, kellel on EL liikmesriigis ajutine või alaline elamisluba. Fondivalitseja ei vastuta mistahes kahju eest, mis investoril võib tekkida seoses Fondivalitseja poolt Fondi osakute pakkumisest keeldumise, osakute lunastamise ja/või vastavate õigussuhete lõpetamisega või muul eeltooduga seonduval põhjusel.
Fondivalitseja ei paku ega müü Fondide osakuid ega osuta mingeid investeerimisteenuseid Ameerika Ühendriikide (USA) isikutele, kui pole teisiti sätestatud. Ostukorralduse esitamisega Fondivalitsejale kinnitab investor, et ta ei ole USA isik. Kui investor on USA isik või muutub USA isikuks ajal, mil tal on Fondivalitsejaga kehtiv õigussuhe, on Fondivalitsejal õigus xxxxxx õigussuhe lõpetada vastavalt õigusaktidele. Investoril on kohustus teavitada Fondivalitsejat viivitamatult asjaoludest, mis võivad tingida investori kvalifitseerumise USA isikuks. Fondivalitseja võib investori USA isikuks kvalifitseerumise hindamisel xxxxx aluseks ka avalikud andmed. Füüsiline isik loetakse USA isikuks muuhulgas juhul, kui tal on USA kodakondsus, tema residentsuse riik on USA, kontaktaadress on USA-s või aadress residentsuse riigis on USA-x. Xxxx võidakse lugeda USA isikuks xx xxxx USA seadustest tuleneval alusel. Fondivalitseja ei vastuta mistahes kahju eest, mis investoril võib tekkida seoses USA residendiks olemise või selleks muutumisega, sealhulgas Fondivalitseja poolt Fondi osakute või investeerimisteenuse pakkumisest keeldumise, osakute lunastamise ja/või vastavate õigussuhete lõpetamisega või muul eeltooduga seonduval põhjusel.
Teave Fondide poolt edendatavate keskkonnaalaste ja sotsiaalsete omaduste kohta on leitav Prospekti lisas 2.
Fondide investoritega seotud teave on konfidentsiaalne ning seda avaldatakse xxxx juhtudel, mis on ette nähtud õigusaktides. Esitades tehingukorralduse kinnitab investor, et on tutvunud Swedbanki eeskirjaga „Kliendiandmete töötlemise põhimõtted“ ning nõustub oma andmete (sh isikuandmete) töötlemisega vastavalt nimetatud eeskirjale. Eeskiri on kättesaadav veebilehel xxx.xxxxxxxx.xx menüüpunkti „Pangatingimused“ all, Swedbanki teenindussaalides ja Fondivalitseja asukohas.
Lähem info Fondide kohta, asjakohased dokumendid ja muu oluline teave on leitav Fondivalitseja veebilehelt xxx.xxxxxxxx.xx/xxxxxx (edaspidi Veebileht).
Investeerimispiirangud xx xxxxx hajutamise reeglid 8
Lühiülevaade investeerimise ja riskijuhtimise tehnikatest 10
Peamiste investeerimisriskide kirjeldus 11
Fondi tegevust enam puudutavad riskid 13
Tüüpinvestori kirjeldus xx Xxxxx riskitasemed 14
Residendist investori maksustamine 16
Fondide ja Osakute puhasväärtuse määramine 18
Osakute väljalaskmishinna ja tagasivõtmishinna määramine 18
Osakute märkimine valikuavalduse esitamisega 20
Osakute märkimine sissemakse tegemisega 21
Osakute tagasivõtmine täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu sõlmimisel 23
FONDIDEGA SEOTUD TASUD JA KULUD 25
Tasud Osakute väljalaskmisel ja tagasivõtmisel 25
Xxxxx xxxxx makstavad tasud ja kulud 25
Tasude vähendamise ja soodustuste tegemise põhimõtted 26
Omandatavate fondide valitsemistasu piirmäär 26
Tingimuste ja Prospekti muutmine 27
Teised Fondivalitseja poolt valitsetavad fondid 29
Fondivalitseja ülesannete edasiandmine 30
Fondivalitseja tasustamispoliitika 31
DEPOSITOORIUM JA OSAKUTE REGISTER 32
XXXX 1: FONDIDE EELMISTE PERIOODIDE TOOTLUS 34
XXXX 2: KESKKONNAALASED JA/VÕI SOTSIAALSED OMADUSED 35
SWEDBANK PENSIONIFOND V30 INDEKS (VÄLJUMINE PIIRATUD) 35
SWEDBANK PENSIONIFOND V60 INDEKS (VÄLJUMINE PIIRATUD) 40
SWEDBANK PENSIONIFOND V100 INDEKS (VÄLJUMINE PIIRATUD) 45
Üldandmed
Fondide andmed Eesti Vabariigis registreeritud vabatahtlikud pensionifondid:
Swedbank Pensionifond V30 indeks (väljumine piiratud), moodustatud 22. septembril 2020;
Swedbank Pensionifond V60 indeks (väljumine piiratud), moodustatud 22. septembril 2020;
Swedbank Pensionifond V100 indeks (väljumine piiratud), moodustatud 9. novembril 2018.
Xxxxxxx asukohaks on Fondivalitseja asukoht.
Fondide majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
Fondi osakud Fondidel on ühte liiki nimiväärtuseta osakud (edaspidi Osakud).
Xxxx on nimeline väärtpaber, mis tõendab osakuomaniku õigust proportsionaalsele osale Fondi varadest. Osakutega ei kaubelda ega xxx xxxxx kaubelda reguleeritud väärtpaberiturul.
Täiendavat infot vaata Prospekti osast „Fondi osakud“.
Hinnainfo Osakute puhasväärtus, väljalaskmis- ja tagasivõtmishind avaldatakse Veebilehel igal pangapäeval hiljemalt xxxx 14.00.1
Finantsaruanded Fondide aastaaruanded koostatakse ja avalikustatakse Fondivalitseja asukohas ja Veebilehel hiljemalt neli kuud pärast Fondide majandusaasta lõppu.
Maksustamine Fondide tulu ei kuulu Eesti Vabariigis maksustamisele. Fondide tulu ei maksta investoritele välja, xxxx reinvesteeritakse. Fondi kasum või kahjum kajastub selle Fondi vara puhasväärtuse muutuses. Investori maksustamine oleneb investori residentsusest ja muudest asjaoludest.
Fondivalitseja Fonde valitseb Swedbank Investeerimisfondid AS (edaspidi ka Fondivalitseja), asukoht: Liivalaia 8, 15040 Tallinn, Eesti Vabariik. Täiendavat infot vaata Prospekti osast „Fondivalitseja“.
Depositoorium Swedbank AS (edaspidi Depositoorium), asukoht: Liivalaia 8, 15040 Tallinn, Eesti Vabariik. Depositoorium hoiab Fondide vara. Täiendavat infot vaata Prospekti osast
„Depositoorium ja Osakute register“.
Registripidaja AS Pensionikeskus (edaspidi Registripidaja), asukoht: Maakri 00, 00000 Xxxxxxx, Xxxxx Vabariik, registrikood 14282597. Registripidaja registreerib Osakud ja nendega seotud andmed Osakute registris. Täiendavat infot vaata Prospekti osast
„Depositoorium ja Osakute register“.
1 Kellaajad on siin ja edaspidi antud Eesti aja järgi.
Järelevalveasutus Järelevalvet Fondide, Fondivalitseja ja Depositooriumi tegevuse üle teostab Finantsinspektsioon, asukoht: Sakala 4, 15030 Tallinn, Eesti Vabariik.
Audiitor Fondide audiitor on AS PricewaterhouseCoopers, registrikood 10142876, asukoht: Pärnu xxx 00, 00000 Xxxxxxx, Xxxxx Vabariik.
Fondide vara investeerimine
Investeerimiseesmärgid
Fondide eesmärk on Prospektis ja Tingimustes toodud investeerimiskriteeriumidest lähtudes Fondide vara väärtuse maksimaalne pikaajaline kasv ja seeläbi täiendava sissetuleku võimaldamine Fondide investoritele pärast nende pensionile jäämist.
Fondidesse investeerimisega kaasneb alati risk. Fondidesse investeerimisega seotud riskid on täpsemalt kirjeldatud Prospekti osas „Investeerimisriskid”. Hindamaks konkreetse Fondi sobivust, tuleb investoril tutvuda Prospekti osaga
„Tüüpinvestori kirjeldus ja Fondide riskitase”. Investor peab meeles pidama, et Fondide tootlus ega Fondidesse tehtud investeeringu säilimine ei ole garanteeritud.
Investeerimispoliitika
Fondide investeerimispoliitika põhiprintsiibid sisalduvad vastava Fondi Tingimustes. Fondide kolme strateegia olulisim erinevus on erinev aktsia- ja võlakirjariski kandvate instrumentide osakaal. Aktsiad on võrreldes võlakirjadega pakkunud ajalooliselt paremat tootlust, kuigi lühikese aja jooksul võib nende väärtus tugevasti kõikuda. Võlakirjad on ajalooliselt olnud pikas perspektiivis madalama tootlusega, kuid stabiilsemad.
Swedbank Pensionifond V30 indeks (väljumine piiratud): Fondil on lubatud investeerida kuni 30% xxx xxxx väärtusest aktsiariski kandvatesse instrumentidesse, ülejäänud osa Fondi varast investeeritakse võlakirjariski kandvatesse instrumentidesse xx xxxxxx õigusaktidega lubatud varasse. Fondivalitseja hoiab aktsiariski kandvate instrumentide osakaalu Fondi varas maksimaalselt lubatava piiri lähedal. Nende instrumentide osakaalu Fondi xxxxx xx muudeta lähtuvalt majanduse arengutest või väärtpaberiturgudel toimuvast. Raha osakaal Fondi xxxxx xx ületa üldjuhul 5% Fondi aktivate turuväärtusest, v.a juhul kui see on vajalik Fondi Osakutehingute arveldamiseks.
Swedbank Pensionifond V60 indeks (väljumine piiratud): Fondil on lubatud investeerida kuni 60% xxx xxxx väärtusest aktsiariski kandvatesse instrumentidesse, ülejäänud osa Fondi varast investeeritakse võlakirjariski kandvatesse instrumentidesse xx xxxxxx õigusaktidega lubatud varasse. Fondivalitseja hoiab aktsiariski kandvate instrumentide osakaalu Fondi varas maksimaalselt lubatava piiri lähedal. Nende instrumentide osakaalu Fondi xxxxx xx muudeta lähtuvalt majanduse arengutest või väärtpaberiturgudel toimuvast. Raha osakaal Fondi xxxxx xx ületa üldjuhul 5% Fondi aktivate turuväärtusest, v.a juhul kui see on vajalik Fondi Osakutehingute arveldamiseks.
Swedbank Pensionifond V100 indeks (väljumine piiratud): Fondil on lubatud investeerida kuni 100% xxx xxxx väärtusest aktsiariski kandvatesse instrumentidesse. Fondivalitseja hoiab aktsiariski kandvate instrumentide osakaalu Fondi varas maksimaalselt lubatava piiri lähedal. Nende instrumentide osakaalu Fondi xxxxx xx muudeta lähtuvalt majanduse arengutest või väärtpaberiturgudel toimuvast. Raha osakaal Fondi xxxxx xx ületa üldjuhul 5% Fondi aktivate turuväärtusest, v.a juhul kui see on vajalik Fondi Osakutehingute arveldamiseks.
Fondivalitseja lähtub Fondide vara investeerimisel globaalsetest arenenud riikide suurte ja keskmise suurusega ettevõtete turukapitalisatsioonil põhinevatest aktsiaindeksitest ja euros nomineeritud peamiselt investeerimisjärgu reitinguga finantsinstrumentidest koosnevatest võlakirjaindeksitest. Nimetatud indeksid peavad võtma arvesse ESG
(environmental, social, governance) faktoreid, olema markeeritud kui sotsiaalselt vastutustundlikud, jätkusuutlikud või keskkonnaalaselt temaatilised indeksid või olema muid vastutustundliku ja jätkusuutliku investeerimise erinevaid valdkondi (keskkond, kliima, töötingimused, ettevõtte juhtimine jms) arvesse võtvad indeksid (edaspidi ESG põhimõtetega indeksid). Fondivalitseja võib Fondide vara investeerimisel lähtuda ka globaalsetest arenenud riikide suurte ja keskmise suurusega ettevõtete turukapitalisatsioonil põhinevatest aktsiaindeksitest ja euros nomineeritud peamiselt investeerimisjärgu reitinguga finantsinstrumentidest koosnevatest võlakirjaindeksitest, mis ei ole ESG põhimõtetega indeksid, juhul kui allpoolnimetatud valitavad alusfondid või nende fondivalitsejad võtavad arvesse ESG faktoreid, on markeeritud kui sotsiaalselt vastutustundlikud, jätkusuutlikud või keskkonnaalaselt temaatilised fondid või on muid vastutustundliku ja jätkusuutliku investeerimise erinevaid valdkondi (keskkond, kliima, töötingimused, ettevõtte juhtimine jms) arvesse võtvad fondid.
Fondivalitseja ei reageeri ülalnimetatud indeksite koosseisus toimuvatele muutustele. S.t Fondivalitseja jälgib Fondide valitsemise käigus üksnes seda, et Fondide vara koosneks finantsinstrumentidest, mis järgivad olulises osas nimetatud indekseid. Fondivalitseja investeerib Fondide vara nimetatud indekseid järgivate reguleeritud väärtpaberiturul kaubeldavate või mittekaubeldavate teiste investeerimisfondide (alusfondid) osakutesse või aktsiatesse. Lisaks võib Fondivalitseja Fondide vara investeerida nimetatud indekseid järgivatesse teistesse instrumentidesse või instrumentide kogumitesse (nt indeksit järgivad aktsiakogumid, tuletisinstrumendid). Fondivalitseja võib Fondide valitsemise käigus teha muudatusi Fondide varasse kuuluvate alusfondide või muude instrumentide ja ülalnimetatud indeksite valikus. Alusfondide ja muude taoliste instrumentide valikul ja vahetamisel on oluliseks kriteeriumiks investeeringuga kaasnev kogukulu – st Fondivalitseja investeerib Fondi vara sellistesse ülalnimetatud indekseid järgivatesse instrumentidesse, millega kaasnev kogukulu on lõppinvestori seisukohalt võimalikult madal.
Fondide xxxx xx investeerita kinnisvarasse ega muudesse nn alternatiivsetesse varaklassidesse (nt väärismetallid, infrastruktuuri objektid).
Fondivalitseja ei ole Fondide vara investeerimisel spetsialiseerunud majandusharude ega piirkondade või riikide järgi. Konkreetse Fondi varasse kuuluva investeeringu osakaalu määrab Fondivalitseja oma igapäevase tegevuse käigus. Fondide aktsiariski kandvad investeeringud võivad olla noteeritud eri valuutades ning Fondid võivad investeerida erinevatesse valuutadesse, kuid Fondide võlakirjariski kandvad investeeringud võivad olla noteeritud üksnes euros.
Fondide vara investeeritakse mh teiste investeerimisfondide kaudu. Aktsiafondidesse tehtud investeeringutena käsitatakse investeeringuid fondidesse, mille varast oluline osa paigutatakse otse või teiste fondide kaudu aktsiatesse või muudesse sellistesse instrumentidesse ja see on üks osa sellise fondi tavapärasest investeerimispoliitikast. Aktsiatega sarnastesse instrumentidesse tehtud investeeringutena käsitatakse investeeringuid väärtpaberitesse, hoiustesse või muudesse instrumentidesse, mille hind või millest saadav tulu sõltub osaliselt või täielikult aktsia või muu sarnase instrumendi hinnast või selle muutusest (v.a investeerimishoiused või võlaväärtpaberid, mille põhiosa on garanteeritud). Investeerimisfondi, mis ei ole aktsiafond, aktsiaid ei käsitleta aktsiatena.
Investeerimispiirangud xx xxxxx hajutamise reeglid
Fondivalitseja lähtub Fondide vara investeerimisel piirangutest xx xxxxx hajutamise reeglitest, mis on sätestatud õigusaktidega (peamiselt Eesti investeerimisfondide seadus ning selle alusel antud õigusaktid nagu nt valdkonna eest vastutava ministri määrused). Nimetatud piirangud ja reeglid ei ole täies mahus Prospektis taasesitatud ning võivad muutuda vastava õigusakti muutmisel.
Fondide vara võib investeerida, lähtudes õigusaktides, Tingimustes ja Prospektis sätestatud piirangutest ja tingimustest: vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse (nt aktsiad või muud sarnased õigused, võlakirjad või muud sarnased võlakohustused ja märkimisõigused või muud vabalt võõrandatavad õigused, mis annavad õiguse omandada eelnimetatud väärtpabereid, pandikirjad, vahetusväärtpaberid; edaspidi käesolevas alapeatükis Väärtpaberid), rahaturuinstrumentidesse, krediidiasutuste hoiustesse, teiste fondide osakutesse või aktsiatesse, tuletisinstrumentidesse, xx xxxxxx õigusaktides lubatud varasse.
Fondi vara võib kuni 100% ulatuses Fondi vara väärtusest investeerida Väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse, millega kaubeldakse Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) lepinguriigi, Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriigi, Venemaa, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Serbia, Montenegro, Ukraina, Valgevene, Moldova, Makedoonia, Kasahstani, Usbekistani, Kõrgõstani, Türkmenistani, Tadžikistani, Gruusia, Aserbaidžaani, Armeenia, Argentiina, Brasiilia, Kolumbia, Hiina, India, Hongkongi, Singapuri, Egiptuse, Lõuna-Aafrika Vabariigi, Bahama, Bermuda, Kaimanisaarte, Kanalisaarte, Mani saare väärtpaberibörsil või muul reguleeritud turul või mis võetakse nimetatud turul kauplemisele 12 kuu jooksul pärast Väärtpaberite emiteerimist vastavalt emiteerimise tingimustele. Fondi vara võib ühe isiku emiteeritud Väärtpaberitesse investeerida kuni 15% ulatuses Fondi vara väärtusest.
Fondi vara võib investeerida kuni 100% ulatuses Fondi vara väärtusest krediidiasutuse nõudmiseni või kuni 12-kuulise tähtajaga hoiustesse, kui krediidiasutus on registreeritud EEA lepinguriigis või kolmandas riigis. Kolmandas riigis registreeritud krediidiasutuse suhtes kehtivad usaldatavusnõuded peavad Finantsinspektsiooni hinnangul vastama vähemalt sama rangetele nõuetele, kui on sätestatud Euroopa Liidu õigusaktides. Fondi vara võib ühe krediidiasutuse või samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste hoiustesse paigutada kokku kuni 20% Fondi vara väärtusest.
Fondi vara võib investeerida teiste investeerimisfondide osakutesse või aktsiatesse, lähtudes õigusaktides, Tingimustes ja Prospektis sätestatud piirangutest ja tingimustest. Fondi vara võib investeerida kuni 100% ulatuses Fondi vara väärtusest eurofondi (UCITS) osakutesse ja aktsiatesse või muu õigusaktidega lubatud (nn eurofondiga võrdsustatud) fondi osakutesse või aktsiatesse. Xxxxxxx nimetamata fondi osakutesse või aktsiatesse võib Fondi vara investeerida kuni 50% Fondi vara väärtusest. Ühe fondi osakute või aktsiate väärtus võib moodustada kuni 20% Fondi vara väärtusest või 30% Fondi vara väärtusest, kui tegemist on indeksit järgiva eurofondiga vastavalt õigusaktides sätestatud tingimustele. Fondi vara võib investeerida Fondivalitseja poolt või sellise äriühingu poolt, kellega Fondivalitseja on seotud ühise juhtimise või kontrolli või olulise osaluse kaudu, valitsetava teise fondi osakutesse või aktsiatesse, vastavalt õigusaktides sätestatud tingimustele.
Fondivalitseja võib Fondide arvel teha tehinguid tuletisinstrumentidega Fondi investeerimiseesmärkide saavutamiseks xx Xxxxx varasse kuuluvate väärtpaberite hinna kõikumisest tuleneva riski maandamiseks. Fondi vara võib investeerida reguleeritud turul kaubeldavatesse tuletisinstrumentidesse või reguleeritud turu väliselt omandatavatesse tuletisinstrumentidesse, kui nende alusvaraks on järgmine vara või kui nende hind sõltub otseselt või kaudselt järgmistest mõjuteguritest: hoiused, Väärtpaberid, fondide osakud ja aktsiad ja xxx xxxx, millesse Fond võib investeerida, sh finantsvara, millel on eelnimetatud varaga sarnaseid tunnusjooni, valuuta või valuutakursid, mistahes väärtpaberi- või muud finantsindeksid.
Xxxxx xxxxx võib xxxxx xxxxx kuni 10% ulatuses Fondi vara väärtusest. Fondivalitsejal on õigus Xxxxx xxxxx tagada väärtpaberite väljalaset, teha repo- ja pöördrepotehinguid xx xxxx väärtpaberite laenamise tehinguid kuni 10% ulatuses Fondi vara väärtusest ning lühiajalise tähtajaga.
Lühiülevaade investeerimise ja riskijuhtimise tehnikatest
Fondivalitseja investeerib Fondide vara ülalnimetatud globaalseid arenenud riikide suure ja keskmise suurusega ettevõtete turukapitalisatsioonil põhinevaid aktsiaindekseid ja euros nomineeritud peamiselt investeerimisjärgu reitinguga finantsinstrumentidest koosnevaid võlakirjaindekseid järgivatesse instrumentidesse. Fondivalitseja püüab teostada investeeringuid kuluefektiivselt. Seetõttu on nii instrumentide valikul kui ka tehingute tegemisel oluliseks kriteeriumiks investeeringu tegemisega kaasnev kogukulu. Suurema kuluefektiivsuse tagamiseks püüab Fondivalitseja xxxxx Fondide aktsiariskiga investeeringute osakaalu Tingimustes näidatud maksimaalse taseme lähedal, kuid igapäevaselt võib aktsiarisk tulenevalt turuhindade liikumisest xx Xxxxx rahavoogudest üldjuhul erineda kuni Tingimustes nimetatud piirmäärani. Samuti lähtub Fondivalitseja investeeringute valimisel vastutustundliku ja jätkusuutliku investeerimise põhimõtetest, mis on avalikustatud Fondivalitseja veebilehel. Jätkusuutlikkusriskide lõimimisel investeerimisotsustesse lähtub Fondivalitseja oma vastavast sise-eeskirjast, mis on avalikustatud Fondivalitseja veebilehel.
Fondivalitseja on kehtestanud riskide tuvastamiseks, juhtimiseks, mõõtmiseks ja maandamiseks sisemised riskijuhtimise protseduurireeglid ning raporteerimise reeglid. Fondivalitseja teostab regulaarset vastavuskontrolli investeerimispiirangute xx xxxxx hajutamise nõuete jälgimiseks. Juhul, kui toimuvad arengud, mille tagajärjel Fondi portfell investeerimispiirangutega vastuollu satub, siis võtab Fondivalitseja viivitamata tarvitusele meetmed selle vastuolu kõrvaldamiseks.
Investeerimisriskid
Fondidesse investeerides peab investor arvestama investeerimisega kaasnevate riskidega, mis võivad mõjutada Fondi tootlust. Fondid võivad teenida nii kasumit kui ka kahjumit, s.t investeeringu säilimine ja kasvamine ei ole garanteeritud ning investeerimisega kaasnevad riskid kannab investor (osakuomanik). Fondi puhasväärtus võib ajas oluliselt kõikuda ning Fondi varasem tootlus ei xxxx indikatsiooni Fondi tulevase tootluse kohta. Seetõttu peab investor alati veenduma, et konkreetse Fondi riskiprofiil on talle vastuvõetav. Enne Fondi investeerimist on investoril soovitav tutvuda Prospekti ja Tingimustega, Fondi aastaaruandega ning muude dokumentide ja informatsiooniga, mis on Fondivalitseja asukohas ja Veebilehel Fondi kohta avaldatud.
Investoril on soovitav hinnata Fondi investeerimise xxx- xx asjakohasust, xxxxx arvesse investeerimisega kaasnevaid juriidilisi, maksualaseid, finantsilisi xx xxxx aspekte. Fondide riskiprofiilid ning tüüpinvestorid, kellele Fondid on suunatud, on erinevad (vt allpool). Investor peaks veenduma, et konkreetse Fondi riskiprofiil ning tüüpinvestor, kellele Fond on suunatud, vastab tema investeerimiseesmärgile. Vajadusel tuleb investoril enne investeeringu tegemist konsulteerida professionaalse maksu- ja/või investeerimisnõustajaga.
Peamiste investeerimisriskide kirjeldus
Igasuguse investeerimisega kaasneb alati risk. Riski võib iseloomustada kui võimalust mitte saavutada kavandatud investeerimistulemust. Investeerimisfondi investeerimisega kaasnevad riskid võivad tuleneda investeerimistegevusest, õiguskeskkonna muutustest, investeerimisfondi xxxxxx hoidmisest või hindamisest, operatsiooniriskidest, huvide konfliktidest xx xxxxx ebalikviidsusest. Allpool on kirjeldatud mõningaid peamisi investeerimisega kaasnevaid xxxxx. See loetelu ei ole ammendav ning riskid võivad kumuleeruda ja kontsentreeruda.
Tururisk (sh aktsiarisk ja intressirisk) on oht, et investeeringu väärtus võib väärtpaberiturul toimuvate ebasoodsate muutuste (nt makromajanduslikud sündmused, ebastabiilsus poliitilises või sotsiaalses süsteemis, investorite käitumine jne) tõttu muutuda. Aktsiainvesteeringu puhul võib see väljenduda aktsiahinna muutumises, aktsiakursi volatiilsuse muutumises, eri aktsiate või aktsiaindeksite kursisuhete muutumises või dividendimaksete muutumises. Võlainstrumendiinvesteeringu puhul võib see väljenduda intressimäärade muutumises, tulukõvera muutumises, intressimäärade volatiilsuse muutumises, erineva riskitasemega instrumentide intressimäärade xxxx muutumises.
Valuutarisk tuleneb välisvaluuta kursi ebasoodsast muutusest Fondi baasvaluuta suhtes, millega kaasneb selles valuutas noteeritud vara väärtuse ebasoodus muutus.
Likviidsusrisk tuleneb investeeringu realiseerimisega kaasnevast ebasoodsast olukorrast – investeeringule ei leidu turul soovitud ajal või soovitud hinnaga piisavalt ostjaid või puudub turg (ostja) üldse. Likviidsusrisk võib olla suurem reguleeritud turu väliselt kaubeldavatesse väärtpaberitesse investeerimise korral. Fondi likviidsusrisk tuleneb fondi osakuomanike käitumise ebasoodsast muutusest, mis võib viia suutmatuseni täita xxxxx xxxxx võetud kohustusi (sh osakute tagasivõtmine). Fondi likviidsusrisk võib näiteks tekkida olukorras, kus fondile laekuvate osakute tagasivõtmis- ja vahetuskorralduste maht lühikese ajaperioodi jooksul on väga ulatuslik, mille tõttu peab peatama tagasivõtmissummade väljamaksmise mingiks ajaperioodiks.
Inflatsioonirisk tuleneb sellest, et inflatsiooni tõttu võib investeeringu reaalne väärtus jääda alla hinnatõusule.
Turu kontsentratsioonirisk tuleneb sellest, et suur osa fondi investeeringutest võib mingil ajahetkel olla paigutatud teatud riiki või piirkonda, mis võib xxxxx xxxx täiendava hindade kõikumise riski.
Emitendirisk tuleneb võlakirja emitendi suutmatusest täita oma võlakohustust õigeaegselt (sh ennetähtaegse tagasimaksmise risk) või täielikult. Taolise riski ilmnemisel võib emitendi võlaväärtpaberi väärtus oluliselt väheneda või muutuda väärtusetuks, mõjutades fondi vara väärtust. Aktsiatesse investeerimise puhul tuleneb emitendirisk sellest, et ettevõte, mille aktsiatesse fond on investeerinud, väärtus võib ajas muutuda ettevõtte tegevuse tõttu (nt majandustulemused, finantstugevus). Erinevatesse aktsiatesse investeerimise riskid võivad sisaldada endas nii valuutariski, poliitilisi ja majanduslikke kui ka õigussüsteemi xxxxx. Samuti varieeruvad emitentidele esitatavad maksu- ja raporteerimise standardid. Arenevate turgude emitentide poliitilised, majanduslikud ja õigussüsteemi riskid võivad oluliselt erineda arenenud turgudele investeerimisega kaasnevatest riskidest, väljendudes muuhulgas kõrgemas hinna volatiilsuses, väiksemas likviidsuses ja kontrollis emitendi üle, aga xx xxxxxx repatrieerimisele seatud limiitides. Samuti võivad investeeringuga seotud kulud olla arenevatel turgudel kõrgemad.
Tehingu vastaspoole risk tuleneb fondi varaga tehtava tehingu vastaspoole suutmatusest täita tehingu sõlmimisega endale võetud kohustusi.
Arveldusrisk tuleneb tehingu vastaspoole suutmatusest kanda arvelduse käigus üle vajalikku rahasummat või väärtpaberikogust, kuigi lepinguline kohustus tema vastu on juba täidetud. Arveldussüsteemi risk seisneb selles, et väärtpaberite või xxx xxxx arveldussüsteemis ei toimu arveldust ettenähtud ajal või ulatuses seetõttu, et tehingu vastaspooleks xxxx xxxx ei täida oma kohustusi õigeaegselt või täies ulatuses.
Xxxxxx hoidmisest tulenev risk (depoorisk) on depositooriumi või xxx xxxx hoidja poolt hoitava vara kadumise või hävimise oht tema pankroti, maksejõuetuse, hooletuse või tahtliku mitteõiguspärase teo tõttu.
Õigussüsteemi risk tuleneb sellest, et fondi tegutsemist xx xxxxx investeerimist puudutavad õigusaktid võivad muutuda (nt võib riik muuta reegleid, mille järgi maksustatakse tulu, mis investorid fondist saavad).
Poliitiline- ehk riigirisk on seotud asjaoluga, et riigis või piirkonnas, xxxx xxxxx xxxx investeeritud on, toimuvad olulised poliitilised muudatused või muud sündmused, mille tulemusena investeeringute väärtus väheneb (vt ka emitendirisk ülal).
Xxxxxx hindamisega seotud risk tuleneb sellest, et reguleeritud turu väliselt kaubeldavatele investeeringutele võib olla keeruline määrata õiglast xxxxx või fondi varadel võib puududa (tunnustatud) noteering.
Tuletisinstrumentidega kaasnevad riskid. Sõltuvalt tuletisinstrumendi liigist võib tuletistehinguga kaasneda suur finantsvõimendus, mille tõttu võib ka väike alusvara hinnamuutus põhjustada tuletisinstrumendi väärtuse olulise muutuse või suurema kahjumi kui tuletistehingu tegemisel antud tagatise väärtus.
Huvide konfliktiga seotud risk tuleneb sellest, et on võimalik otsene või kaudne kahju investorile eelkõige järgmiste asjaolude tõttu: Fondivalitseja võib Fondi nimel teha tehinguid endaga seotud isikutega või teiste Fondivalitseja poolt valitsetavate fondidega, Fondivalitseja ja temaga seotud isikute vahel esineb huvide konflikti olukordi, Fondivalitseja võib investeerida Fondi vara teistesse tema või temaga samasse kontserni kuuluva ettevõtte poolt valitsetavatesse investeerimisfondidesse, Fondivalitseja töötajad vastutavad samaaegselt mitme erineva Fondi juhtimise eest, Depositoorium või isik, kellele Fondivalitseja on oma kohustusi üle andnud, kuulub Fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi. Võimalike huvide konfliktide tuvastamiseks ja maandamiseks on Fondivalitseja kehtestanud sisereeglid ja -piirangud (sh reeglid valitsemistasu tagasimaksmiseks teistesse Fondivalitseja, temaga samasse kontserni kuuluva ettevõtte või Fondivalitsejaga mitteseotud ettevõtte poolt valitsetavatesse
investeerimisfondidesse investeerimisel) ning Fondivalitseja vastavuskontroll jälgib regulaarselt Fondi tehinguid ja investeeringuid (sh kas need on tehtud seotud isikutega või seotud isikutesse ning millised on sellisel juhul tehingu tingimused). Lisaks eeltoodule jälgib Fondivalitseja vastavuskontroll regulaarselt Fondivalitsejale teenuse osutajaid ning teenuse osutamise tingimusi.
Fondidesse investeerimise risk tuleneb sellest, et juhul, xxx Xxxxx xxxx investeeritakse edasi investeerimisfondidesse, mis omakorda investeerivad otseselt või kaudselt edasi teistesse fondidesse, võivad kaasnevad valitsemistasud ning muud tasud ületada nn otseinvesteeringuga seotud kulusid. Lisaks ei ole Fondivalitsejal võimalik alati täielikult kontrollida investeerimisfondide tegevust, kuhu Fond on investeerinud, kuna taoline investeerimisfond võib kasutada investeerimisstrateegiaid, mis ei ole täielikult Fondivalitsejale avalikustatud või sisaldada endas teatud turusituatsioonides xxxxx, xxxx Fondivalitseja pole ette näinud. Samuti võivad mõnede investeerimisfondide haldurid omada lühikest tegutsemisajalugu või nende üle ei pruugita teostada regulatiivset järelevalvet või xxxx võib puududa sõltumatu depositoorium.
Auditeerimise, raamatupidamise ja finantsraporteerimisega seotud risk tuleneb sellest, et arenevate riikide emitentidele esitatavad raporteerimise standardid, praktikad ja avalikustamise nõuded ei pruugi pakkuda xxxxx tasemel informatsiooni ja kaitset investoritele, nagu arenenud turgudele omane.
Jätkusuutlikkusrisk on keskkonnaalane, sotsiaalne või juhtimisega seotud sündmus või tingimus, mis toimumise korral võib avaldada reaalset või potentsiaalset olulist negatiivset mõju fondi xxxxx xxxxx investeeringu väärtusele. Jätkusuutlikkusriskide realiseerumine võib mõjutada Fondide tootlust. Fondide investeerimisobjektiks olevate alusfondide portfellides olevate ettevõtete nõrgad juhtimistavad ja kontrollmehhanismid võivad tekitada probleeme, mis mõjutavad ettevõtete emiteeritud väärtpaberite xxxxx. Oluline avatus ülemineku- ja füüsilistele kliimariskidele võib nende riskide realiseerumisel vähendada Fondide investeeringute turuväärtust. Pikaajalise jätkusuutliku tootluse saavutamiseks on oluline lõimida jätkusuutlikkusriskid investeerimisotsuste tegemise protsessi.
Fondi tegevust enam puudutavad riskid
Fondidesse investeerimise risk. Tegemist on Fondidega, milles rakendatakse passiivset investeerimispoliitikat, s.t Fondide vara investeeritakse ülalnimetatud globaalseid arenenud riikide suurte ja keskmise suurusega ettevõtete turukapitalisatsioonil põhinevaid aktsiaindekseid ja euros nomineeritud peamiselt investeerimisjärgu reitinguga finantsinstrumentidest koosnevaid võlakirjaindekseid järgivatesse teistesse investeerimisfondidesse. Kuigi Fondid kui institutsionaalsed investorid saavad teatud juhtudel investeerida soodsamatel tingimustel (näiteks on võimalik investeerida spetsiaalsetesse osakutesse, mis on mõeldud institutsionaalsetele investoritele ning millel on soodsam tasude skeem (xxxxxxx valitsemistasu, väiksemad või üldse puuduvad sisenemis- ja väljumistasud) ja Fondid saavad mõningatelt oma alusvaraks olevatelt investeeringutelt valitsemistasu tagasimakseid), võib Fondide investeerimisega siiski kaasneda lõppkokkuvõttes kõrgemate tasude kandmine. Samuti võib passiivse investeerimisstrateegia korral olla oluline turu kontsentratsioonirisk, kuna investeerimisfondid, kuhu Fondid investeerivad, võivad olulises osas olla asutatud samas riigis ning investeerida samadesse alusinstrumentidesse.
Oluline osa Fondide varadest võib olla investeeritud Fondide baasvaluutast (euro) erinevas valuutas, eelkõige Swedbank Pensionifond V100 indeks (väljumine piiratud) ja Swedbank Pensionifond V60 indeks (väljumine piiratud) puhul. Valuutakursside järsk muutumine võib endaga xxxxx xxxx Fondide vara puhasväärtuse märkimisväärse muutumise, mistõttu tuleb oluliseks hinnata valuutariski.
Swedbank Pensionifond V30 indeks (väljumine piiratud) investeerib suure osa oma varadest võlakirjariskiga instrumentidesse. Seetõttu on sellele Fondile omane iseloomulik kõrgem intressi- ja krediidirisk.
Fondid investeerivad vastavalt kuni 30%, 60% või 100% ulatuses aktsiatesse, aktsiafondidesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse, mistõttu hindab Fondivalitseja tavapärasest kõrgemaks aktsiariski, samuti turu kontsentratsiooniriski xx xxxx likviidsusriski.
Fondid on loodud täiendava kogumispensioni kogumiseks ja Fondide investeeringutele ning sealt saadavale tulule kehtivad näiteks teatud maksusoodustused. Õigussüsteemi risk tuleneb sellest, et Fondide tegutsemist ja fondidesse investeerimist puudutavad õigusaktid võivad muutuda (nt võib riik muuta reegleid, mille järgi maksustatakse tulu, mis investorid Fondidest saavad). Seetõttu võib Fondide puhul olulisemaks hinnata õigussüsteemi riski.
Fondivalitseja hindab, et tuletisinstrumentide kasutamise võimalik mõju Fondide riskitasemetele ei ole suur.
Tüüpinvestori kirjeldus xx Xxxxx riskitasemed
Kolmanda samba ehk täiendava kogumispensioni fondid on suunatud investorile, kellel on huvi oma pensionivara kasvatamisega enne pensioniiga ise aktiivselt tegeleda. Fondid sobivad eelkõige Eesti residendist füüsilisest isikust investorile pikaajaliseks investeerimiseks, sest talle laienevad täiendava kogumispensioni fondidesse investeerimisega kaasnevad maksusoodustused.
Tulenevalt oma olemusest (täiendav kogumispension) ei ole Fondidesse investeerimisel tingimata eeldatav eelnev investeerimiskogemus. Siiski on sobivaima Fondi valikul soovitav arvestada oma vanusest, ootustest ja riskitaluvusest tulenevate investeerimiseesmärkidega ning konsulteerida professionaalse investeerimisnõustajaga, et hinnata ja mõista investeeringutega kaasnevaid xxxxx xx riskide seotust võimaliku kahju või tuluga.
Swedbank Pensionifond V30 indeks (väljumine piiratud) | Fond sobib investorile, kes soovib kapitali kasvu eelkõige pikemas perspektiivis ja ootab stabiilset tootlust. Investor on mõõduka riskitaluvusega, olles valmis Osaku väärtuse lühiajalisteks kõikumisteks. Arvestada tuleks keskmise investeerimisperioodiga (min 5 aastat) ning asjaoluga, et Fondi osakuid saab lunastada pärast xxxx, xxx investor on jõudnud vanusesse 55 aastat, on puuduva töövõimega või kui Fond on likvideerimisel (Osakute tagasivõtmise ja väljamaksete tingimuste kohta vaata lähemalt Prospekti osast „Osakute tagasivõtmine“). Seetõttu sobib Fond pigem investorile, kes on jõudnud või lähiajal jõudmas eelnevalt kirjeldatud vanusesse. Fondi riskitase on keskmine. |
Swedbank Pensionifond V60 indeks (väljumine piiratud) | Fond sobib investorile, kes soovib suuremat pikaajalist kapitalikasvu, on teadlik väärtpaberite põhiomadustest ja riskidest ning on valmis Osaku väärtuse ulatuslikeks lühiajalisteks kõikumisteks. Investor on suhteliselt kõrge riskitaluvusega. Arvestada tuleks keskmise või pikema investeerimisperioodiga (min 7 aastat) ning asjaoluga, et Fondi osakuid saab lunastada pärast xxxx, xxx investor on jõudnud vanusesse 55 aastat, on puuduva töövõimega või kui Fond on likvideerimisel (Osakute tagasivõtmise ja väljamaksete tingimuste kohta vaata lähemalt Prospekti osast „Osakute tagasivõtmine“). Seetõttu sobib Fond pigem investorile, kes on jõudmas eelnevalt kirjeldatud vanusesse, aga ka kogenud investorile oma investeerimisportfelli mitmekesistamiseks. Fondi riskitase on keskmisest kõrgem. |
Swedbank Pensionifond V100 | Fond sobib investorile, kes soovib suuremat pikaajalist kapitalikasvu, on teadlik väärtpaberite põhiomadustest, mõistab, et Fond võib teenida nii kasumit kui ka kahjumit, ning on valmis Osaku väärtuse olulisteks kõikumisteks. Investor on kõrge riskitaluvusega. Arvestada tuleks pikema |
indeks (väljumine piiratud) | investeerimisperioodiga (min 10 aastat) ning asjaoluga, et Fondi osakuid saab lunastada pärast xxxx, xxx investor on jõudnud vanusesse 55 aastat, on puuduva töövõimega või kui Fond on likvideerimisel (Osakute tagasivõtmise ja väljamaksete tingimuste kohta vaata lähemalt Prospekti osast „Osakute tagasivõtmine“). Seetõttu sobib Fond pigem investorile, kellele väljamaksed Fondist ei ole lähiajal vajalikud, aga ka kogenud investorile oma investeerimisportfelli mitmekesistamiseks. Fondi riskitase on kõrge. |
Fondi xxxx xx maksustamine
Järgnevalt antakse maksustamispõhimõtetest xxxxxx ülevaade. Enne investeerimisotsuse langetamist on soovitatav konsulteerida professionaalse maksunõustajaga, et võimaliku teenitud tulu maksustamisega kaasnevaid aspekte paremini mõista ja hinnata.
Maksustamist puudutavad õigusaktid ning neist lähtuv investori maksustamine võivad ajas muutuda ning konkreetsele investorile kohalduv maksusüsteem sõltub investori residentsusest ja muudest taolistest asjaoludest.
Fondi tulu
Fondi investeerimistulu võib tekkida intressitulust, dividenditulust ja väärtpaberihindade muutusest.
Fondi tulu ei maksta investoritele välja, xxxx reinvesteeritakse. Fondi vara puhasväärtus sõltub kasumist või kahjumist, mida Fond investeerides teenib ja see kajastub Fondi vara puhasväärtuse kasvus või kahanemises ning seeläbi Osaku puhasväärtuse muutuses.
Fond ei ole maksukohustuslane xx Xxxxx teenitud tulu ei kuulu Eesti Vabariigis maksustamisele. Fondi poolt välisriigis teenitud tulu või tehingud võivad vastavas riigis kehtivast regulatsioonist tulenevalt maksustamisele kuuluda.
Residendist investori maksustamine
Vabatahtlikud pensionifondid on mõeldud füüsilistele isikutele, eelkõige residentidest füüsilistele isikutele. Mitteresidendist füüsilisel isikul on vabatahtlikesse pensionifondidesse investeerimine võimalik, kuid maksustamiseripäradest tulenevalt ei pruugi see olla nende jaoks sobiv investeerimisobjekt.
Investorile, tema pärijatele või teiste seaduses nimetatud isikutele Fondist tehtud väljamaksed maksustatakse tulumaksuseaduse kohaselt. Et ergutada inimesi investeerima ja tarbimist edasi lükkama, on riik kehtestanud III sambasse investeerimiseks maksusoodustused.
Tulumaksuseaduse kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus arvata oma maksustatavast tulust maha täiendava kogumispensioni sissemaksed (sealhulgas vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summad) kokku kuni 15% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustavast tulust, kuid mitte rohkem, kui 6000 eurot. See tähendab, et Maksu- ja Tolliamet tagastab investorile tulumaksu täiendava kogumispensioni sissemaksete sellelt osalt, mis ei ületa 15% investori maksustatavast tulust maksustamisperioodil ega 6000 eurot.
Väljamaksed vabatahtlikust pensionifondist on maksustatud 10% tulumaksuga juhul, kui osaku esmasest omandamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja need tehakse osakuomanikule pärast tema kogumispensionide seaduses sätestatud vanusesse jõudmist2. Väljamaksed vabatahtlikust pensionifondist on maksustatud 10%
2 Osakuomanikul, kes omandas vabatahtliku pensionifondi osakuid esmakordselt enne 2021. aasta 1. jaanuari, on täiendava kogumispensioni korral pensioniiga 55 aastat.
tulumaksuga ka juhul, kui need tehakse osakuomanikule pensionifondi likvideerimisel. Tulumaksuga ei maksustata väljamakseid vabatahtlikust pensionifondist osakuomanikule, kellel on tuvastatud puuduv töövõime või kellel oli puuduv töövõime vahetult enne vanaduspensioniiga. Samuti ei maksustata tulumaksuga väljamakseid vabatahtlikust pensionifondist, mida tehakse pärast osakuomaniku kogumispensionide seaduses sätestatud vanusesse jõudmist3 perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul ja väljamaksete kokkuleppimisel vähemalt kuni tulumaksuseaduses sätestatud tähtajani.
Osakute tagasivõtmist seoses täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu sõlmimisega, mille kohaselt tehakse isikule annuiteetmakseid kuni tema surmani või tulumaksuseaduses sätestatud tähtajani, tulumaksuga ei maksustata. Kindlustuslepingu alusel tehtavaid makseid ei maksustata pärast kindlustusvõtja kogumispensionide seaduses sätestatud vanusesse jõudmist4 tingimusel, et kindlustuslepingu kohaselt tehakse vastavaid väljamakseid vähemalt üks kord kolme kuu jooksul kuni kindlustusvõtja surmani või vähemalt kuni kindlustuslepingu sõlmimisel tulumaksuseaduses sätestatud tähtajani.
Ühe vabatahtliku pensionifondi osakute teise vastu vahetamisega, samuti vabatahtlikust pensionifondist raha täiendava kogumispensioni kindlustuslepingusse kandmisega ning täiendava kogumispensioni kindlustuslepingust raha vabatahtlikku pensionifondi kandmisega kaasnevat osakute tagasivõtmist ei loeta väljamakseteks ega maksustata.
Muudel juhtudel on väljamaksed pensionifondist maksustatud õigusaktides sätestatud tulumaksumääraga. Maksustatakse kogu väljamakse, mitte xxxx Fondist teenitud tulu.
Mitteresidendist investoril on soovitatav enda maksustamist selgitada maksunõustajate abil, lähtudes enda residentriigi maksusüsteemist.
Käibemaks
Käibemaksuga maksustatakse mh väärtpaberite hoidmise ja haldamise teenus ning vara hoidmise teenus. See tähendab, et nt Depositooriumi osutatavale depooteenusele ning Fondi vara hoidmisega seotud kuludele lisandub käibemaks.
3 Osakuomanikul, kes omandas vabatahtliku pensionifondi osakuid esmakordselt enne 2021. aasta 1. jaanuari, on täiendava kogumispensioni korral pensioniiga 55 aastat.
4 Kindlustusvõtjal, kellel on täiendava kogumispensioni kindlustusleping sõlmitud enne 2021. aasta 1. jaanuari, on täiendava kogumispensioni korral pensioniiga 55 aastat.
Fondi osakud
Xxxx on nimeline mittemateriaalne väärtpaber, mis väljendab investori osa Fondi varas. Fondidel on ühte liiki nimiväärtuseta Osakud. Osakud on jagatavad. Osakute emitendiks on Fondivalitseja ja Osakute pakkumine on avalik. Osaku kohta ei väljastata omandiõigust tõendavat materiaalset dokumenti. Osakud annavad investoritele võrdsetel alustel võrdsed õigused. Osakud ei xxxx investorile otsustusõigust vastava Fondi varaga tehingute tegemisel. Osakud ei xxxx hääleõigust ja Fondidel ei ole üldkoosolekut.
Fondide ja Osakute puhasväärtuse määramine
Fondide xxxx xx Osakute puhasväärtuse määramisel lähtub Fondivalitseja oma sisereeglitest ja õigusaktidest. Nimetatud sisereeglid on avaldatud Veebilehel.
Fondi vara puhasväärtus on Fondi varasse kuuluvate väärtpaberite ning muude asjade ja õiguste väärtus, millest on maha arvatud nõuded Fondi vastu. Fondi vara puhasväärtus määratakse kindlaks eelkõige Fondi vara turuväärtuse alusel. Fondi vara turuväärtus määratakse kindlaks igal pangapäeval, milleks on iga kalendripäev, välja arvatud laupäev, pühapäev ning Eesti Vabariigi rahvus- ja riigipüha (edaspidi Pangapäev). Fondi vara puhasväärtuse leidmiseks arvatakse Fondi vara turuväärtusest maha kogunenud, kuid maksmata Fondivalitsejale kuuluv valitsemistasu, nõuded Fondi vastu (sh arveldamata tehingud) ja muud Fondi valitsemisega seotud kulutused. Fondi vara puhasväärtust arvutatakse eurodes. Fondi vara puhasväärtus avaldatakse vähemalt kord kuus Veebilehel.
Osaku puhasväärtus saadakse Fondi vara puhasväärtuse jagamisel kõigi arvestuse hetkel välja lastud ja tagasi võtmata Osakute arvuga, mida on eelnevalt korrigeeritud Fondivalitsejale laekunud, kuid arveldamata väljalaskmis-, tagasivõtmis- ja vahetamiskorraldustest tulenevate Osakutega. Osakute puhasväärtust arvutatakse eurodes. Osakute puhasväärtus arvutatakse vähemalt üks xxxx xxxx Pangapäeval ja avaldatakse Veebilehel igal puhasväärtuse arvutamise päeval hiljemalt xxxx 14.00. Osaku puhasväärtus määratakse täpsusega vähemalt xxxx xxxxx pärast koma.
Xxx xxxxxx Xxxxx xxxx või Osaku puhasväärtuse kindlaksmääramist toimub sündmus või ilmneb asjaolu, mis Fondivalitseja parima professionaalse hinnangu kohaselt mõjutab oluliselt Fondi vara või Osaku puhasväärtust, on Fondivalitsejal õigus kindlaksmääratud turuväärtust, puhasväärtust ja Osaku puhasväärtust ümber hinnata, kui sellise ümberhindamise tegematajätmine kahjustaks investorite huve.
Osakute väljalaskmishinna ja tagasivõtmishinna määramine
Osaku väljalaskmishind ning tagasivõtmishind arvutatakse Tingimustes sätestatud korras üks xxxx xxxx Pangapäeval ja avaldatakse Veebilehel hiljemalt xxxx 14:00. Osaku väljalaskmishind ja tagasivõtmishind arvutatakse täpsusega xxxx xxxxx pärast koma.
Eelmises alapeatükis ning ülal kirjeldatud korras arvutatud ja avaldatud Osaku puhasväärtus, väljalaskmishind ja tagasivõtmishind kehtivad eelmisel Pangapäeval investorite poolt esitatud ning Registripidajale laekunud Osakute ostu-, müügi- ning vahetamiskorraldustele tingimusel, et korraldused on esitatud ning Registripidajale laekunud (sh vajadusel vastavad summad) eelmisel Pangapäeval xxxx xxxxx 16:00-ni. Korraldused ja vajadusel vastavad summad, mis on investorite poolt esitatud ning Registripidajale laekunud arvutamise Pangapäevale eelneval Pangapäeval xxxxxx
xxxxx 16:00, loetakse laekunuks järgmisel Pangapäeval. Investor peab lisaks arvestama võimalike Osakutehinguid vahendavate isikute (nt Osakute registri kontohalduri5) täiendavate ajaliste piirangutega nende kaudu korralduste esitamisel, mille kohta saab informatsiooni vastavalt isikult.
5 Vaata kontohaldurite nimekirja Pensionikeskuse veebilehelt.
Tehingud osakutega
Üldist
Osakute omandamiseks peab investoril olema avatud pensionikonto. Pensionikonto on Registripidaja poolt avatud väärtpaberikonto eriliik, millel registreeritakse pensionifondide osakud ja osakutega seotud andmed.
Osakutega saab teha järgmisi tehinguid: Osakute ostmine, Osakute vahetamine, Osakute tagasimüümine ja Osakute tagasivõtmine täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu sõlmimiseks. Osakutehinguid saab teha Registripidaja ja Osakute registri kontohaldurite kaudu.
Osaku tehingukorralduse esitamisega kinnitab investor, et on vastava(te) Fondi(de) Tingimuste ja Prospektiga investeerimisotsuse tegemiseks vajalikul määral tutvunud, nendega nõus ja kohustub neid järgima.
Osakutehingute kohta ei väljastata tehingukinnitusi. Infot osakutega tehtud tehingute ja pensionikonto saldo kohta saab investor oma kontohaldurilt või Registripidajalt.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kohaselt on Fondivalitseja kohustatud hoidma ära investeerimisfondide kasutamise rahapesu eesmärgil. Seetõttu peab investor järgima tehingukorralduse vastuvõtja kehtestatud identifitseerimisnõudeid.
Osakute väljalaskmine
Osaku ostmiseks peab investoril olema pensionikonto. Osakute väljalaskmist korraldab Registripidaja. Osakute väljalase on avalik ja ajaliste piiranguteta. Investor saab Osakuid osta kahel viisil:
- Valikuavalduse esitamisega;
- Kontohalduri kaudu Fondi sissemakse tegemisega (eeldusel, et investor on juba esitanud kontohalduri vahendusel Registripidaja poolt aktsepteeritud valikuavalduse Osakute omandamiseks).
Osakute märkimine valikuavalduse esitamisega
Osakute omandamiseks valikuavaldusega tuleb esitada kontohalduri kaudu Registripidajale valikuavaldus selleks ettenähtud vormis ning esitada koos valikuavaldusega ostukorraldus (ühekordne või püsimakse korraldus).
Valikuavaldusega märgib investor soovitud Fondi või Fondid ja määrab vajadusel valitud Fondidesse sissemakstavate summade jaotuse protsendid. Ostukorralduse alusel debiteerib kontohaldur investori arvelduskontolt valitud Fondi või Fondide märkimissumma ning kannab selle Registripidaja märkimiskontole.
Investor võib valikuavalduse esitada ka otse Registripidajale, kuid sel juhul peab investor esitama kontohaldurile eraldi ostukorralduse märkimissumma kandmiseks Registripidajale.
Osakute märkimine sissemakse tegemisega
Xxxxx, kui investor on varasemalt esitanud Registripidaja poolt aktsepteeritud valikuavalduse Osakute märkimiseks, saab investor Osakuid märkida ka üksnes sissemakse tegemisega vastavasse Fondi (s.t xxxx valikuavaldust esitamata). Sellisel juhul esitab investor kontohalduri kaudu ostukorralduse ühekordseks sissemakseks või regulaarmakseteks valitud Fondi, millega investor kannab soovitava märkimissumma Registripidaja märkimiskontole.
Kõigile esitatavatele ostukorraldustele tuleb märkida järgmised andmed:
Fondiosak, mida soovitakse omandada | Saaja konto | Saaja | Makse selgitus | Viitenumber | Summa |
Swedbank Pensionifondi V30 indeks (väljumine piiratud) xxxx | Swedbank AS XX000000000000000 000 SEB Pank AS XX000000000000000 000 Luminor Bank AS XX000000000000000 000 LHV Pank AS XX000000000000000 000 | AS Pensionikeskus | 30101119828, EE3600001749 („EE3600001749“ jätta lisamata, kui märkimine toimub vastavalt valikuavaldusele) | Investori pensionikonto nr. | Summa eurodes |
Swedbank Pensionifondi V60 indeks (väljumine piiratud) xxxx | Swedbank AS XX000000000000000 000 SEB Pank AS XX000000000000000 000 Luminor Bank AS XX000000000000000 000 LHV Pank AS XX000000000000000 000 | AS Pensionikeskus | 30101119828, EE3600001731 („EE3600001731“ jätta lisamata, kui märkimine toimub vastavalt valikuavaldusele) | Investori pensionikonto nr. | Summa eurodes |
Swedbank Pensionifondi V100 indeks (väljumine piiratud) xxxx | Swedbank AS XX000000000000000 000 SEB Pank AS XX000000000000000 000 Luminor Bank AS XX000000000000000 000 | AS Pensionikeskus | 30101119828, EE3600109484 („EE3600109484“ jätta lisamata, kui märkimine toimub vastavalt valikuavaldusele) | Investori pensionikonto nr. | Summa eurodes |
LHV Pank AS XX000000000000000 000 |
Osakuid saab omandada väljalaskmishinnaga, milleks on Osaku märkimissumma Registripidajale laekumisele järgneval Pangapäeval arvutatud puhasväärtus. Summad, mis laekuvad pärast Pangapäeva kella 16.00, loetakse laekunuks järgmisel Pangapäeval. Seetõttu tuleks sõltuvalt kontohaldurist varuda märkimissumma ülekandmiseks piisav ajavaru. Märkimissumma Registripidajale laekumisele järgneval Pangapäeval leitakse ostetavate Osakute arv, jagades summa Osaku väljalaskmishinnaga. Väljalastavad Osakud kantakse investori pensionikontole hiljemalt märkimissumma Registripidajale laekumisele järgneval kolmandal (T+3) pangapäeval.
Osakute vahetamine
Investor võib vahetada oma Osakud üksnes sellise teise vabatahtliku pensionifondi osakute vastu, mille suhtes kehtivad sarnased või rangemad väljamaksete tingimused xxx Xxxxx suhtes (s.t nimetatud teise vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmist võib nõuda xxxx juhul, xxx xxxxx fondi osakuomanik on jõudnud vanusesse 55 aastat, on töövõimetu või kui Fond on likvideerimisel või nimetatust rangematel tingimustel).
Osakute vahetamiseks esitab investor kontohaldurile või Registripidajale ettenähtud vormis osakute vahetamise avalduse. Osakute vahetamisel võetakse tagasi vahetatava Fondi Osakud ja lastakse välja uue vabatahtliku pensionifondi osakud. Osakute vahetamisel investorile väljamakseid ei tehta.
Vahetamisel tagasi võetud Osakud kustutatakse Osakute registrist ja vahetamisel omandatud osakud kantakse investori pensionikontole osakute vahetamise päeval. Juhul, kui investor vahetab Osakud Fondivalitseja poolt valitsetava teise fondi Osakute vastu, on Osakute vahetamise päev hiljemalt kolmas Pangapäev vastava avalduse laekumisest arvates (T+3). Kui investor vahetab Osakuid teiste fondivalitsejate poolt valitsevate fondide osakute vastu või vahetab teiste fondide osakuid Fondi Osakute vastu, sõltub vahetamise päev nii Xxxxx xxx xx xxxxx fondivalitseja poolt valitsetavate fondide osakute väljalaskmise ja tagasivõtmise tähtaegadest.
Osakute tagasivõtmine
Investoril on õigus nõuda Osakute tagasivõtmist, st müüa oma Osakud Fondivalitsejale tagasi. Osakute tagasivõtmist võib nõuda alates hetkest, kui investor on jõudnud vanusesse 55 aastat, on töövõimetu või kui Fond on likvideerimisel.
Fondivalitseja võtab Osakud investorilt tagasi tagasivõtmishinnaga. Tagasivõtmishinnaks on Osaku müügikorralduse Registripidajale laekumisele järgneval Pangapäeval arvutatud puhasväärtus.
Osaku tagasimüümiseks esitab investor kontohaldurile või Registripidajale ettenähtud vormis müügikorralduse. Müügikorralduse saab esitada igal Pangapäeval xxxx xxxxx 16.00ni. Korraldused, mis laekuvad xxxxxx xxxxx 16.00, loetakse laekunuks järgmisel Pangapäeval.
Müügikorralduse Registripidajale laekumisele järgneval päeval leitakse Osakute müügist saadav summa, korrutades müügikorraldusel märgitud Osakute arv Osaku tagasivõtmishinnaga. Ühtlasi fikseeritakse arveldamispäev. Tagasimüügisumma väljamakse tehakse investori pensionikontoga seotud arvelduskontole ja Osakud kustutatakse investori pensionikontolt müügikorralduse Registripidajale laekumisele järgneval kolmandal pangapäeval (T+3).
Osakute tagasivõtmine täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu sõlmimisel
Osakute tagasivõtmine täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu sõlmimiseks on lubatud alates hetkest, kui investor on jõudnud vanusesse 55 aastat, on töövõimetu või kui Fond on likvideerimisel. Osaku tagasivõtmiseks täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu sõlmimisel esitab investor kontohaldurile ettenähtud vormis avalduse. Osakute tagasivõtmishinnaks on avalduse Registripidajale laekumisele järgneval Pangapäeval arvutatud tagasivõtmishind. Osakute tagasivõtmise ning kindlustuslepingus ettenähtud kindlustusmakse ülekandmise kindlustusandjale korraldab Registripidaja kooskõlastatult kindlustusandjaga avalduse esitamisele järgneva 15 Pangapäeva jooksul. Osakute tagasivõtmisel täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu sõlmimiseks investorile väljamakseid ei tehta.
Osakute tagasivõtmine täiendava fondipensioni kokkuleppimiseks on lubatud alates hetkest, kui investor on jõudnud vanusesse 55 aastat, on töövõimetu või kui Fond on likvideerimisel. Täiendava fondipensioni alusel tehakse investorile Fondist perioodilisi väljamakseid kuni täiendava fondipensioni lõppemiseni. Täiendav fondipension hõlmab kõiki vabatahtlikke pensionifonde, mille osakuid investor omab xx xxxxx tagasivõtmine pole õigusaktide kohaselt keelatud.
Täiendava fondipensioni kokkuleppimiseks esitab investor kontohaldurile või Registripidajale vormikohase täiendava fondipensioni avalduse. Täiendava fondipensioni kokkuleppimisel arvutatakse selle tähtaeg õigusaktides sätestatud alustel, kuid investor võib määrata arvutatud tähtajast ka lühema või pikema tähtaja. Täiendava fondipensioni kokkuleppimisel määrab investor väljamaksete sageduse, mille kohaselt tehakse väljamakseid kas kord kuus, kvartalis või aastas. Pärast täiendava fondipensioni kokkuleppimist on investoril õigus, esitades selleks oma kontohaldurile või Registripidajale vormikohase avalduse, õigusaktides sätestatud korras täiendav fondipension lõpetada.
Osakute tagasivõtmise ja investorile väljamakse tegemise korraldab Registripidaja. Täiendava fondipensioni väljamaksete aluseks olev osakute arv leitakse iga kord enne väljamakse tegemist, vastavalt õigusaktides sätestatud tingimustele.
Kui investor omandab vabatahtliku pensionifondi osakuid pärast täiendava fondipensioni kokkuleppimist, võetakse täiendavalt omandatud osakud arvesse järgmise väljamakse tegemisel väljamaksete aluseks olevate osakute arvu leidmisel.
Investori xxxxx korral on pärijal õigus nõuda kõigi päritud Osakute või nendest osa kandmist xxxxxx pensionikontole või Osakute tagasivõtmist. Osakute pärimiseks või tagasivõtmiseks esitab xxxxxx xxx kontohaldurile või Registripidajale avalduse ja pärimistunnistuse.
Kui pärijaks on füüsiline isik, toimub pärimine pärimisseaduses sätestatud tingimuste ja tähtaegade kohaselt. Füüsilisest isikust xxxxxx võib nõuda kõigi päritud Osakute või nendest osa tagasivõtmist või Osakute kandmist oma pensionikontole, esitades kontohaldurile või Registripidajale vastava müügi- või kandekorralduse.
Kui pärijaks on juriidiline isik, on tal õigus nõuda iga tema poolt päritud Osaku kohta rahalise väljamakse tegemist nõude esitamise päeva tagasivõtmishinna ulatuses. Nõue tuleb esitada ühe aasta jooksul pärast xxxx, xxx on tõestatud pärimistunnistus pärimisõiguse kohta, aga mitte hiljem xxx xxxxx aastat pärast pärandi avanemist. Kui juriidilisest isikust xxxxxx nimetatud tähtaja jooksul väljamakset ei nõua, jääb välja nõudmata raha Xxxxx xx vastavad Osakud tühistatakse.
Osakutehingute peatamine
Fondivalitseja peab peatama Osakute väljalaskmise või tagasivõtmise, kui väljalaskmine või raha väljamaksmine kahjustaks oluliselt osakuomanike huve või Fondi korrapärast valitsemist. Fondivalitseja võib peatada Osakute tagasivõtmise, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
- Fondi kontodel olevast rahast ei piisa Osakute tagasivõtmishinna väljamaksmiseks;
- Fondi väärtpabereid või muud xxxx xx ole võimalik viivitamata müüa;
- Fondi vara puhasväärtuse arvutamine on takistatud.
Finantsinspektsioon võib õigusaktides sätestatud juhtudel oma ettekirjutusega kohustada Fondivalitsejat Osakute väljalaskmist või tagasivõtmist peatama.
Osakute väljalaskmise või tagasivõtmise võib peatada kuni kolmeks kuuks, kui õigusaktides pole sätestatud teisiti. Fondivalitseja teavitab Osakute väljalaskmise või tagasivõtmise peatamisest Veebilehel.
Fondidega seotud tasud ja kulud
Tasud Osakute väljalaskmisel ja tagasivõtmisel
Osakuid saab omandada väljalaskmishinnaga, milleks on Osaku puhasväärtus.
Fondivalitseja võtab Osakud investorilt tagasi tagasivõtmishinnaga, milleks on Osaku puhasväärtus.
Xxxxx xxxxx makstavad tasud ja kulud
Fondide xxxxx makstakse järgmisi tasusid:
Valitsemistasu (arvutatakse Fondi aktivate turuväärtuselt) | |
Swedbank Pensionifondi V30 indeks (väljumine piiratud) | 0,29% aastas |
Swedbank Pensionifondi V60 indeks (väljumine piiratud) | 0,29% aastas |
Swedbank Pensionifondi V100 indeks (väljumine piiratud) | 0,29% aastas |
Valitsemistasu arvestatakse Fondi aktivate turuväärtusest maha igapäevaselt ning makstakse välja hiljemalt aruandekuule järgneva kuu viimasel kuupäeval. Valitsemistasu arvestatakse baasil: tegelik päevade arv perioodis jagatud tegelik päevade arv aastas (actual/actual).
Fondivalitseja võib Fondide xxxxx xxxxx järgmisi kulusid:
Xxxxx xxxxx tehingu tegemisega vahetult seotud ülekandekulud ja teenustasud (nt teenus-, tehingu-, maakleritasud, raha ja väärtpaberite ülekandetasud, märkimis-, börsi-, registreerimistasud, riigilõivud, kontode hooldustasud) ning tehingu vastaspoolega seotud analüüsikulud; Fondi vara hoidmisega seotud kulud | Teenuse osutaja hinnakirja kohaselt |
Xxxxx xxxxx laenu võtmisega seotud kulud (sh repo- ja pöördrepo tehingutega ning muude väärtpaberite laenamise tehingutega seotud kulud) | Teenuse osutaja hinnakirja kohaselt |
Muud Fondi valitsemisega seotud tasud ja kulud (Fondi investeeringutega seotud õigusabi kulud (nt kohtukulud), likvideerimiskulud, Fondi investeeringutega seotud maksud (nt soodsama maksustamise taotlemisega seotud kulud), lõivud ning intressikulud (sh hoiuste ja muude püsitulu investeeringute negatiivse intressiga seotud kulud), Fondi aruandluse auditeerimise kulud, Fondi varaga seotud õiguste realiseerimisega seotud kulud) | Teenuse osutaja hinnakirja kohaselt või vastavalt reaalselt kantud kuludele |
Iga Xxxxx xxxxx makstavad tasud ja kulud kokku ei või ületada 3% aastas vastava Fondi aktivate aasta keskmisest turuväärtusest.
Fondi valitsemisega seotud depootasu kannab Fondivalitseja. Fondivalitseja poolt makstav depootasu määr on 0,06% aastas, minimaalselt 216 eurot kuus6 (sisaldab käibemaksu, arvutatakse Fondi aktivate turuväärtuselt).
6 Miinimumtasu ei arvestata Fondi esimesel ja teisel tegevusaastal.
Tasude vähendamise ja soodustuste tegemise põhimõtted
Fondivalitseja võib maksta Osakuid vahendavatele isikutele (nt Swedbank AS) enda xxxxx xxxx nende tegevuse eest Osakute pakkumisel investoritele. Fondivalitseja võib omal äranägemisel teatud perioodil või teatud müügikanalite kaudu tehtavate tehingute osas või teatud investorite osas teha soodustusi võetavate tasude osas. Xxxxxx soodustus võib väljenduda näiteks väljalaskmis- või tagasivõtmistasu võtmisest täielikult või osaliselt loobumises.
Fondivalitseja hüvitab Fondile alusfondide jooksvad tasud (mis võivad teatud juhtudel olla hinnangulised). Nimetatud tagasimakse tehakse ning võetakse Fondi xxxxx xxxxxx üldjuhul üks kord kuus.
Fondi Tingimused ja Prospekt ei kajasta Osakutehinguid vahendava isiku või investori kontohalduri tehingu- või teenustasusid. Kõik sellised tasud kannab investor.
Omandatavate fondide valitsemistasu piirmäär
Fondi varasse omandatava investeerimisfondi valitsemistasu kehtiv määr ei tohi olla kõrgem kui 3% omandatava fondi vara turuväärtusest aastas. Juhul, kui investeeritakse sellisesse fondi, mis arvestab valitsemistasu investorite poolt võetud investeerimiskohustuse väärtusest, siis ei tohi sellise fondi valitsemistasu piirmäär olla kõrgem kui 3% investeerimiskohustuse suurusest. Juhul, kui omandatav fond võtab lisaks valitsemistasule fondi tulemustest sõltuvat edukustasu, siis ei tohi need tasud kokku ületada 6% xxxxx xxxxxx turuväärtusest aastas. Kui Fondile tagastatakse osa valitsemistasust või edukustasust, siis arvestatakse omandatud fondi valitsemistasu vastavas ulatuses väiksemana.
Info fondide kohta
Fondivalitseja asukohas ja Veebilehel on võimalik tutvuda järgmiste andmete ja dokumentidega:
1) Tingimused;
2) Fondi viimane aastaaruanne;
3) Prospekt ja investorile esitatav põhiteave;
4) Fondivalitseja kontaktandmed;
5) Fondi vara investeerimisega tegelevate isikute nimed;
6) Depositooriumi nimi ja kontaktandmed;
7) andmed Fondivalitseja osaluse suuruse kohta Fondis;
8) Fondivalitseja sisereeglid Fondi xxxx xx Osakute puhasväärtuse määramiseks.
Ülalnimetatud dokumentide ja andmetega on võimalik Fondivalitseja asukohas tutvuda igal Pangapäeval kl 10.00-
16.00. Punktides 1-3 nimetatud dokumentide ärakirja annab Fondivalitseja osakuomanikule viimase nõudmisel tasuta. Fondi aastaaruanne koostatakse ja avaldatakse nelja kuu jooksul pärast Fondi majandusaasta lõppemist.
Osakute puhasväärtus ning väljalaskmis- ja tagasivõtmishinnad avaldatakse Fondivalitseja Veebilehel igal Pangapäeval pärast puhasväärtuse arvutamist hiljemalt kl 14.00. Fondivalitseja võib eelnimetatud infot avaldada ka muudel veebilehtedel või meediaväljaannetes.
Fondivalitsejal ja Depositooriumil on õigus saata talle teadaoleval investori posti- või e-posti aadressil teateid ja raporteid Fondide kohta.
Tingimuste ja Prospekti muutmine
Tingimuste muutmise otsustab Fondivalitseja juhatus omal äranägemisel, sealhulgas võidakse muuta ka olulisi tingimusi, mis puudutavad näiteks Osakust tulenevaid olulisi õigusi. Pärast muudatuste Finantsinspektsioonis kooskõlastamist või muudetud Tingimuste Finantsinspektsioonile esitamist avaldab Fondivalitseja muudetud Tingimused ning õigusaktidega nõutud teated Veebilehel. Tingimuste muudatused jõustuvad üldjuhul ühe kuu möödumisel vastava xxxxx avaldamisest.
Prospekti muutmise otsustab Fondivalitseja juhatus, sealhulgas võidakse muuta olulisi tingimusi, mis puudutavad näiteks Fondi investeerimispoliitikat. Muudetud Prospekti avaldab Fondivalitseja Veebilehel ning see jõustub üldjuhul kohe pärast avalikustamist või oluliste muudatuste korral õigusaktides sätestatud tähtaja möödumisel (reeglina ühe kuu möödumisel).
Fondi lõpetamine
Finantsinspektsiooni loal võib Fondivalitseja anda Fondi valitsemise kokkuleppel teise fondivalitsejaga temale üle. Kui Fondivalitseja õigus Fondi valitseda lõpeb (nt Fondivalitseja tegevusloa kehtetuks tunnistamisel) xx Xxxxx valitsemist ei anta üle teisele fondivalitsejale, xxxxx Xxxxx valitsemine üle tema depositooriumile. Fondi lõpetamise võib otsustada üksnes juhul, xxx Xxxxx valitsemise üleandmine teisele fondivalitsejale õigusaktides sätestatud korras ei ole olnud võimalik.
Fond lõpetatakse likvideerimismenetlusega ning selleks peab Fondivalitseja või muu õigusaktides nimetatud isik taotlema Finantsinspektsioonilt likvideerimisloa. Pärast loa andmise otsusest teadasaamist avaldab Fondivalitseja likvideerimisteate. Likvideerimismenetlus algab likvideerimisteate avaldamisele järgnevast päevast ning lõpeb likvideerimisaruande esitamisega vastavalt õigusaktides sätestatule. Fond loetakse likvideerituks likvideerimisaruande esitamisest arvates.
Fondi likvideerimisel võõrandab likvideerija Fondi vara, nõuab sisse Fondi võlad ja rahuldab Fondi võlausaldajate nõuded. Fondi likvideerimise käigus võib Fondivalitseja teha Xxxxx xxxxx üksnes tehinguid, mis on vajalikud Fondi likvideerimiseks. Xxxxx xxxxx võib xxxxx üksnes Fondi likvideerimise tegelikke kulusid, mis ei või ületada 2% Xxxxx xxxxxx puhasväärtusest Fondi likvideerimise otsuse vastuvõtmise päeva seisuga, välja arvatud juhul, kui likvideerimise otsuses on esitatud täiendavate likvideerimiskulude suurus ja põhjendus. Fondi likvideerija jaotab likvideerimisel järele jäänud vara osakuomanike vahel vastavalt igale osakuomanikule kuulunud Osakute arvule ja puhasväärtusele. Väljamakse tegemise päevast alates Xxxx kustutatakse ning sellest tulenevad õigused ja kohustused lõpevad.
Fondivalitseja
Üldandmed
Fonde valitseb investorite huvides Swedbank Investeerimisfondid AS (aktsiakapital 3 004 800 eurot, registrikood 10194399), asutatud Eesti Vabariigi õigusaktide alusel 21.10.1994 investeerimisfonde valitseva äriühinguna. Swedbank Investeerimisfondid AS-ile on 05.04.2002 Finantsinspektsiooni poolt väljastatud Fondivalitseja tähtajatu tegevusluba F-4/0009, mis annab õiguse investeerimisfondide (sh kohustuslike ja vabatahtlike pensionifondide) ja väärtpaberiportfellide valitsemiseks. Swedbank Investeerimisfondid AS-i 100% aktsiate omanik on Swedbank Robur AB.
Fondivalitseja tegevus peab vastama õigusaktidele, Fondivalitseja põhikirjale, Tingimustele ning lähtuma Fondi osakuomanike parimatest huvidest.
Fondivalitsejal on õigus Fondi vara käsutada xx xxxxxxx ning muud sellest tulenevad õigused. Fondivalitseja teeb Xxxxx valitsemisel tehinguid oma nimel ja Xxxxx xxxxx. Fondivalitseja valitseb Fondi vara lahus omaenda varast ja Xxxxxxxxxxxxxx poolt valitsetavate teiste investeerimisfondide varast ja varakogumitest. Fondivalitsejal on kohustus esitada Fondi või Fondi investorite nõuded Depositooriumi või kolmanda isiku vastu, kui nimetatud nõuete esitamata jätmine toob või võib xxxx xxxxx kahju tekkimise Fondile või selle kaudu Fondi investoritele. Fondivalitseja ei ole kohustatud esitama nimetatud nõudeid, kui Fond või Fondi investorid on nõuded juba esitanud või kui kahju on väikese ulatusega (kuni 0,5% Fondi vara väärtusest) või selle nõude esitamisega kaasnevad ebaproportsionaalsed kulud.
Nõukogu
Xxx Xxxxxxxx – Swedbank Robur Xxxxxx XX, juriidilise osakonna juht.
Xxxxxx Xxxxx – OÜ Finora Capital juhatuse esimees ja Eesti Eelarvenõukogu liige. Xxxxxx Xxxxx – AS Xxxxx Xxxxxx juhatuse esimees.
Xxxxxxxx Xxxxxxx – Swedbank Robur Xxxxxx XX ühingujuhtimise vanemdirektor. Xxxxx Xxxx – Swedbank AS peadirektor.
Xxxxxxxx
Xxx Xxxxxx – juhatuse esimees alates 2021. aastast. Xxxxxx Xxxx – juhatuse liige alates 2010. aastast.
Teised Fondivalitseja poolt valitsetavad fondid
Swedbanki pensionifond Konservatiivne
Swedbanki pensionifond 1960-69 sündinutele Swedbanki pensionifond 1970-79 sündinutele Swedbanki pensionifond 1980-89 sündinutele Swedbanki pensionifond indeks 1990-99 sündinutele Swedbanki pensionifond 2000-09 sündinutele Swedbank Pensionifond Indeks
Swedbank Pensionifond V30 Swedbank Pensionifond V60 Swedbank Pensionifond V100
Swedbank III Samba Pensionifond Indeks Swedbank Venemaa Aktsiafond Swedbank Xxx-Euroopa Aktsiafond
Fondivalitseja ülesannete edasiandmine
Fondivalitseja võib õigusaktidega sätestatud ulatuses xx xxxxxx kolmandatele isikutele edasi anda kõiki Fondi valitsemisega seotud tegevusi, sealhulgas Fondi vara investeerimine xx Xxxxx xxxx investeerimisega seotud riskide juhtimine, Fondi administreerimine ning Xxxxx pakkumine. Ülesannete edasiandmine kolmandale isikule ei vabasta Fondivalitsejat vastutusest seoses Fondi valitsemisega.
Fondivalitseja on kolmandatele isikutele edasi andnud järgmised ülesanded:
Osaliselt Fondi vara investeerimine (investeerimisotsuste tegemise osas Fondi vara paigutamisel) | Swedbank Robur Xxxxxx XX, xxx.xx. 556198-0128, SE-105 34 Stockholm, Rootsi (välisriigis registreeritud fondivalitseja, allub Rootsi Finantsinspektsiooni järelevalvele) |
Fondi pakkumine | Swedbank AS |
Fondi vara arvestuse pidamine ning Fondi raamatupidamise korraldamine | Swedbank Robur Xxxxxx XX ja Swedbank Robur AB, xxx.xx. 556110-3895, SE-105 34 Stockholm, Rootsi |
Investoritele vajaliku teabe edastamine ja muu klienditeenindus, xx Xxxxx investorite kaebuste lahendamine | Swedbank AS AS Pensionikeskus |
Fondi vara hindamine xx xxxxx puhasväärtuse kindlaksmääramine, xx Xxxxx xxxx xxxxx teabe ja aruannete esitamine | Swedbank Robur Xxxxxx XX ja Swedbank Robur XX |
Xxxxx tegevuse õigusaktidele vastavuse jälgimine, sh asjakohase sisekontrolli süsteemi rakendamine Fondi suhtes | Osaliselt edasi antud Swedbank AS-ile ja Swedbank Robur Xxxxxx XX-le |
Osakute registri pidamise korraldamine | AS Pensionikeskus |
Fondi tulu arvestamine | Swedbank Robur Xxxxxx XX ja Swedbank Robur AB |
Osakute väljalaskmine ja tagasivõtmine | AS Pensionikeskus (vajadusel koostöös Depositooriumi ja kindlustusandjaga) |
Osakute väljalaskmise ja tagasivõtmisega ning vara valitsemisega seotud arvelduste korraldamine, sh vajalike tõendite väljastamine | Swedbank AS AS Pensionikeskus |
Fondiga seotud dokumentide säilitamine | Swedbank Robur Xxxxxx XX ja Swedbank Robur AB |
Fondivalitseja tasustamispoliitika
Fondivalitseja töötajate tasustamispoliitika põhimõtted on sätestatud Swedbank Grupi tasustamispoliitikas ning Fondivalitseja tasustamisreeglites ja need kirjeldavad nii põhitasu (kindlaksmääratud kuine tasu) kui ka muutuva tasu maksmisele kohalduvaid reegleid. Tasustamispoliitika põhimõtted kinnitab Fondivalitseja nõukogu. Fondivalitsejas ei ole loodud töötasukomiteed. Fondivalitseja töötajate kogu töötasu koosneb põhitasust ning muutuvast tasust, mida makstakse Swedbank grupi emaettevõtte Swedbank AB aktsiate xxxxx. Kogu töötasu põhineb tööturu tingimustel ja on kujundatud nii, et saavutada mõistlik tasakaal töötasu muutuvate ja püsivate osade vahel. Fondivalitseja tasustamise põhimõtete täielik kirjeldus on esitatud Xxxxxxxxxx (xxx.xxxxxxxx.xx/xxxxxx), dokumendis „Oluline info“. Investori taotluse korral tehakse Fondivalitseja tasustamispoliitika paberkandjal tasuta kättesaadavaks Fondivalitseja asukohas.
Depositoorium ja osakute register
Depositoorium
Fondide depositoorium on Swedbank AS, asutatud 07.01.1992, registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 0, 00000 Xxxxxxx, Xxxxx Vabariik. Swedbank AS-il on tähtajatu krediidiasutuse tegevuslitsents EP-13PO, mille on 26.01.1993 väljastanud Eesti Panga nõukogu ning mille alusel ta osutab mitmesuguseid pangandus- ja investeerimisteenuseid. Depositoorium hoiab Fondide xxxx xx kontrollib, kas tehingud, mis Fondivalitseja Fondide xxxxx teeb, on vastavuses kehtivate õigusaktide ning Tingimustega. Depositoorium rakendab oma kohustuste täitmisel tavapäraselt nõutavat hoolsust ning teeb kõik mõistlikult vajaliku, et tagada investorite huvide kaitse.
Depositooriumil on depoolepingu kohaselt õigus sõlmida Fondi vara hoidmiseks, sellega arveldamiseks ja muude ülesannete edasiandmiseks lepinguid kolmandate isikutega. Selliste isikute valikul ja ka edaspidi peab Depositoorium rakendama vajalikku hoolsust, et tagada vastava kolmanda isiku usaldusväärsus ning veenduda, et vastava kolmanda isiku organisatsiooniline ja tehniline tase ning finantsseisund võimaldavad tal täita oma kohustusi.
Xxxxxxx nimekiri, kellele Depositoorium on vara hoidmise ülesandeid edasi andnud (seisuga 22.09.2020):
Globaalne | State Street Bank International GmbH |
Välisriigi fondid | Swedbank Robur Xxxxxx XX |
Depositoorium vastutab Fondile või investorile tekkinud kahju eest, mille põhjuseks on Depositooriumi või kolmanda isiku, kellele depositooriumi ülesanded on edasi antud, poolt hoitava vara kaotsiminek või asjaolu, et Depositoorium ei ole rakendanud vajalikku hoolsust kohalduvates õigusaktides sätestatud kohustuste täitmisel. Depositooriumi vastutus on välistatud Tingimustes sätestatud ulatuses.
Depositooriumi tegevusega Fondi vara hoidmisel ning muude Fondi varadega seotud kohustuste täitmisel võib kaasneda erinevaid huvide konflikte. Fondivalitseja ning Depositoorium kuuluvad samasse konsolideerimisgruppi ning sellest tulenevalt võivad tekkida huvide konfliktid Depositooriumi ning Fondi vahel. Swedbank AS võib, tulenevalt oma tegevusprofiilist, osutada Fondile ja/või Fondivalitsejale teatud juhtudel lisaks depooteenusele xx xxxxx teenuseid ning sellega seonduvalt võib tekkida huvide konflikti olukordi Swedbank AS-i erinevaid teenuseid osutavate allüksuste vahel. Depositoorium võib osutada depoo- ning xxxxxx hoidmise teenuseid ka teistele klientidele ning sellest tulenevalt võib tekkida huvide konflikt Fondi ning Depositooriumi teiste klientide vahel. Lisaks võivad kaasneda teatud huvide konfliktid Depositooriumi ülesannete edasiandmisega, näiteks juhul, kui ülesanded on edasi antud Depositooriumiga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale ettevõttele. Võimalike huvide konfliktide tuvastamiseks ja maandamiseks on Depositoorium kehtestanud sisereeglid ja -piirangud vastavalt kehtivatele õigusaktidele, lisaks on Fondivalitseja ja Depositooriumi juhtimisstruktuur organiseeritud selliselt, et see võimaldaks Fondivalitsejal ning Depositooriumil oma ülesannete täitmisel tegutseda sõltumatult ning Osakuomaniku parimatest huvidest lähtuvalt.
Fondi osakuomaniku taotlusel esitatakse talle ajakohastatud teave Depositooriumi teenuste osutamisel tekkida võivate huvide konfliktide ning kolmandate isikute kohta, kellele Depositooriumi on xxxxxx hoidmise ülesanded edasi andnud.
Osakute register
Vastavalt õigusaktides sätestatule registreeritakse Osakud elektroonilises vormis Registripidaja poolt peetavas pensioniregistris. Osaku omamist tõendab xxxxx registris. Registripidaja poolt Osakute registri pidamist reguleerivad õigusaktid. Registriandmete töötlemine toimub elektroonilise andmetöötluse xxxx.
Xxxx 1: Fondide eelmiste perioodide tootlus
Järgnevas tabelis on näidatud Fondidekeskmine aastane kumulatiivne tootlus (31.12.2022 seisuga).
2 aastat | 3 aastat | 5 aastat | 10 aastat | moodustamisest alates | |
Swedbank Pensionifond V30 indeks | - | - | - | - | -4,3% |
Swedbank Pensionifond V60 indeks | - | - | - | - | -1,2% |
Swedbank Pensionifond V100 indeks | 4,8% | 4,9% | - | - | 7,9% |
Järgneval joonisel esitatud Fondide eelneva kalendriaasta tootlus on arvutatud vastava kalendriaasta kohta Fondi vara puhasväärtuse alusel euros. Väljalaskmis- ja tagasivõtmistasusid ei ole arvesse võetud.
Swedbank Pensionifond V30 indeks, moodustatud 2020. aastal Swedbank Pensionifond V60 indeks, moodustatud 2020. aastal Swedbank Pensionifond V100 indeks, moodustatud 2018. aastal.
NB! Fondi varasem tootlus ei tähenda lubadust ega viidet Fondi järgmiste perioodide tootluse kohta.
Xxxx 2: Keskkonnaalased ja/või sotsiaalsed omadused
Swedbank Pensionifond V30 indeks (väljumine piiratud)
Kestlik investeering on investeering majandustegevusse, mis aitab saavutada xxxxx keskkonnaalast või sotsiaalset eesmärki, tingimusel et
investeering ei kahjusta oluliselt ühtegi keskkonnaalast või sotsiaalset eesmärki ning et investeerimis- objektiks olevad äriühingud järgivad xxxx juhtimistavasid.
XXx taksonoomia on klassifitseerimissüste em, mis on sätestatud määruses (EL)
2020/852 ning millega kehtestatakse keskkonnakestlike majandustegevuste loetelu. Nimetatud määruses ei ole sätestatud sotsiaalselt kestlike majandustegevuste loetelu. Keskkonna- eesmärgiga kestlikud investeeringud võivad olla
taksonoomiaga
Toote nimetus: Swedbank Pensionifond V30 indeks (väljumine piiratud) Juriidilise isiku tunnus: ISIN: EE3600001749
Kas sellel finantstootel on kestliku investeerimise eesmärk? | |||
Jah | Ei | ||
Sellega tehakse vähemalt järgmises ulatuses kestlikke investeeringuid, millel on keskkonnaalane eesmärk: %, majandustegevustesse, mis kvalifitseeruvad XXx taksonoomia kohaselt keskkonnakestlikeks majandustegevusteks majandustegevustesse, mis ei kvalifitseeru XXx taksonoomia kohaselt keskkonnakestlikeks majandustegevusteks | s s | Sellega edendatakse keskkonnaalaseid/sotsiaalseid omadusi ning kuigi elle eesmärk ei ole kestlik investeerimine, on selle elliste kestlike investeeringute minimaalne osakaal %, millel on keskkonnaalane eesmärk ja midatehakse majandustegevustesse, mis kvalifitseeruvad XXx taksonoomia kohaselt keskkonnakestlikeks majandustegevusteks millel on keskkonnaalane eesmärk ja midatehakse majandustegevustesse, mis ei kvalifitseeru XXx taksonoomia kohaselt keskkonnakestlikeks majandustegevusteks millel on sotsiaalne eesmärk | |
Sellega tehakse vähemalt järgmises ulatuses kestlikke investeeringuid, millel on sotsiaalne eesmärk: % | Sellega edendatakse keskkonnalaseid/sotsiaalseid omadusi, kuid ei tehta kestlikke investeeringuid | ||
Xxxxxxxxx keskkonnaalaseid ja/või sotsiaalseid omadusi see finantstoode edendab?
Fond edendab teiste omaduste hulgas keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid omadusi, nt võttes investeeringute tegemisel arvesse allkirjeldatud jätkusuutlikkustegureid ning välistades investeeringuid allkirjeldatud tegevusvaldkondadesse.
Keskkonnalaased omadused, eelkõige kliima- ja keskkonnaalane jätkusuutlikkus on integreeritud Fondi investeeringute valiku protsessi peamiselt järkjärgulise CO2 intensiivsuse vähendamise kaudu, järgides indekseid, mis võtavad arvesse ESG faktoreid ja jätkusuutlikkusega seotud riskide kindlakstegemise ja juhtimise kaudu. Fond edendab ka sotsiaalseid omadusi, nagu vastavus rahvusvahelistele põhimõtetele ja suunistele sotsiaalsetes ja töötajatega seotud küsimustes ning kokkupuute vähendamine vastuoluliste relvadega, vältides/vähendades investeeringuid ettevõtetesse, mis rahvusvahelisi põhimõtteid ja suuniseid rikuvad või omavad kokkupuudet vastuoluliste relvadega.
Fondiga edendatavate keskkonnaalaste ja sotsiaalsete omaduste saavutamiseks ei ole määratud võrdlusalust.
Kestlikkuse näitajatega mõõdetakse, kuidas saavutatakse finantstootega edendatavad keskkonnaalased või sotsiaalsed omadused.
Milliseid kestlikkuse näitajaid kasutatakse selle finantstootega edendatavate keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste saavutamise mõõtmiseks?
Fondiga edendatavate keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste saavutamise mõõtmiseks kasutatakse peamiselt kahte tüüpi kestlikkuse näitajaid:
1. ESG (environmental, social, governance) reiting, mis on avaldatud väliste andmepakkujate poolt ning mis mõõdab investeerimisobjekti finantsiliselt relevantseid keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ning ühingujuhtimisega seotud xxxxx xx võimalusi.
2. Põhilise negatiivse mõju näitajad. Teatud põhilise negatiivse mõju näitajate puhul jälgib Fond nende puudumist või vähendamist ajas ning teatud näitajaid mõõdetakse koondtasemel koos teiste Fondivalitseja poolt valitsetavate fondide vastavate näitajatega. Fond mõõdab järgnevaid põhilise negatiivse mõju näitajaid:
Kliimanäitajad ja muud keskkonnanäitajad:
1. Kasvuhoonegaaside xxxxx;
2. CO2 jalajälg;
3. Investeerimisobjektiks olevate äriühingute kasvuhoonegaaside heitemahukus.
Sotsiaalsete ja töötajatega seotud küsimuste, inimõiguste austamise ning korruptsiooni- ja altkäemaksuvastase võitlusega seotud näitajad:
1. ÜRO üleilmse kokkuleppe põhimõtete ning OECD rahvusvaheliste ettevõtete suuniste rikkumine;
2. Kokkupuude vastuoluliste relvadega (jalaväe vastased miinid, kobarlahingumoon, xxxxxx- xx bioloogilised relvad).
Fond edendab keskkonnaalseid ja sotsiaalseid omadusi, kuid Fond ei ole võtnud eesmärgiks teha üksnes või kindlaksmääratud ulatuses investeeringuid, mille suhtes võetakse arvesse XXx kriteeriume jätkusuutliku investeerimise kohta (sh XXx taksonoomiaga kooskõlas olevad investeeringud) ning Fond ei vali investeeringuid lähtuvalt sellest, kas investeeringud põhinevad majandustegevustel, mis aitavad xxxxx EL-i kriteeriumitel põhinevatele keskkonnaga seonduvatele eesmärkidele.
Kas finantstoote puhul võetakse arvesse põhilist negatiivset mõju kestlikkusteguritele?
x
Jah, Fond võtab vara investeerimisel arvesse põhilist negatiivset mõju kestlikkusteguritele. Fond analüüsib ettevõtete, emitentide ning väliste fondipakkujate põhilist negatiivset mõju kestlikkusteguritele nii koondtasemel koos teiste Fondivalitseja poolt valitsetavate fondidega kui ka portfelli tasemel, sõltuvalt portfelli tüübist. Seda analüüsitakse mitmel moel, näiteks kasutades
Põhiline negatiivne
mõju on
investeerimisotsuste kõige suurem negatiivne mõju kestlikkusteguritele, mis
on keskkonnalaste, sotsiaalsete töötajatega
seotud
ja seotud
küsimuste, inimõiguste austamise ning
korruptsiooni- ja altkäemaksuvastase võitlusega.
välisete andmepakkujate poolt pakutavaid andmeid ülalpool nimetatud indikaatorite jälgimiseks, toetades seda Fondivalitseja sisemiste analüüsidega. Väliseid fondipakkujaid kontrollitakse samuti väliste andmepakkujate andmeid kasutades või Fondivalitseja vastavate sisemiste hindamisreeglite alusel, mis võib tähendada jätkusuutlikkusega seotud minimaalsete reitingute/aspektide või jätkusuutlikkusega seotud hindamiste integreerimist investeeringute valiku protsessi. Põhilise negatiivse mõju arvestamine võib samuti xxxxx xxxx teatud investeeringute välistamise, lähtudes Fondivalitseja vastutustundlike investeeringute poliitikast, mis on avaldatud Fondivalitseja veebilehel. Rohkem informatsiooni põhilise negatiivse mõju kohta kestlikkusteguritele avaldatakse edaspidi Fondi aastaaruandes Fondi veebilehel: xxx.xxxxxxxx.xx/xxxxxx.
Xxxxxxx investeerimisstrateegiat see finantstoode järgib?
Investeerimis- strateegia suunab investeerimis- otsuseid selliste tegurite põhjal nagu investeerimis- eesmärgid ja riskitaluvus.
Fond lähtub vara investeerimisel globaalsetest peamiselt suurte ja keskmise suurusega ettevõtete turukapitalisatsioonil põhinevatest aktsiaindeksitest ja euros nomineeritud peamiselt investeerimisjärgu reitinguga finantsinstrumentidest koosnevatest võlakirjaindeksitest.
Millised on investeerimisstrateegia siduvad elemendid, mida kasutatakse investeeringute valikul, et saavutada kõik selle finantstootega edendatavad keskkonnaalased või sotsiaalsed omadused?
Fondivalitseja lähtub investeeringute valimisel vastutustundlike investeeringute poliitikast, mis on avaldatud Fondivalitseja veebilehel. Fond edendab keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid omadusi kogu oma investeerimisportfelli ulatuses. Selle saavutamiseks kohaldab Fond investeeringute valikul kolme peamist meetodit:
1. Lisamine
Fond lisab jätkusuutlikkuse investeeringute tegemise protsessi erinevate meetodite abil, sõltuvalt iga investeeringu asjaoludest. Meetoditeks on muuhulgas jätkusuutlike finantsinstrumentide valimine, jätkusuutlikkuse analüüs, dialoog alusfondidega ja minimaalsed ESG reitingute nõuded.
2. Välistamine
Fondivalitseja välistab investeeringud, millega kaasnevad kindlasti jätkusuutlikkusriskid ning osalused, mis on Fondivalitseja hinnangul keskkonnale või ühiskonnale kahjulikud, lähtudes seejuures vastutustundlike investeeringute poliitikast, mis on avaldatud Fondivalitseja veebilehel. Lisaks võib Fond välistada investeeringud, mille puhul Fondivalitseja tuvastab Fondi poolt jälgitava(te) põhilise negatiivse mõju olulise suurenemise.
3. Kaasamine
Fond investeerib peamiselt alusfondidesse või instrumentidesse, mis järgivad globaalseid aktsia- ja/või võlakirjaindekseid ning seega on Fondi võimalus kaasata investeerimisobjektiks olevaid ettevõtteid piiratud. Fondivalitseja võib pidada dialoogi investeerimisfondide tootjatega ja jälgida väliste andmepakkujate poolt avaldatud ESG reitinguid, mis võtavad muude aspektide hulgas arvesse ka ettevõtete xxxx juhtimistavasid.
Milline on enne kõnealuse investeerimisstrateegia kohaldamist kaalutud investeeringute ulatuse vähendamiseks kokkulepitud miinimummäär?
Fond edendab keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid omadusi kogu Fondi investeerimisportfelli ulatuses, seega kohustus vähendada investeeringute ulatust miinimummäära võrra ei ole Fondile kohaldatav.
Head juhtimistavad hõlmavad usaldusväärseid juhtimisstruktuure, töösuhteid, töötajate tasustamist ja maksukuulekust.
Millised on investeerimisobjektiks olevate äriühingute hea juhtimistava hindamise põhimõtted ?
Fond investeerib peamiselt alusfondidesse või instrumentidesse, mis järgivad globaalseid aktsia- ja/või võlakirjaindekseid ning seega on võimalus hinnata ja mõjutada investeerimisobjektiks olevate äriühingute hea juhtimistava põhimõtteid piiratud. Fond võib jälgida selliste investeeringute ESG reitinguid, mida pakuvad välised andmepakkujad, mis võtavad lisaks muudele aspektidele arvesse ka äriühingute hea juhtimistava põhimõtteid. Fond võib jälgida alusfondide vastavust Fondivalitsejale kohalduvatle välistamisnimekirjaledega vastavalt vastutustundlike investeeringute poliitikale, eesmärgiga piirata/vältida investeerimist alusfondidesse, millel on teistsugused välistamise kriteeriumid.
Milline on selle finantstoote jaoks kavandatud xxxxxx jaotus?
Xxxxxx jaotus kirjeldab konkreetsetesse varadesse tehtud investeeringute osakaalu.
Kategooria #1 „Kooskõlas keskkonnaalaste/sotsiaalsete omadustega“ hõlmab finantstoote investeeringuid, mida kasutatakse finantstootega edendatavate keskkonnaalaste või sotsiaalseteomaduste saavutamiseks.
Kategooria #2 „Muud“ hõlmab finantstoote ülejäänud investeeringuid, mis ei ole kooskõlas keskkonnaalaste või sotsiaalsete omadustega ega kvalifitseeru kestlikuks investeeringuks.
Investeeringud
#2 Muud
#1 Kooskõlas keskkonnaalaste/sotsiaal sete omadustega
Fondi vara võib investeerida mitmetesse erinevatesse varaklassidesse vastavalt Prospektis sätestatule, järgides seejuures Fondile kehtivaid investeerimispiiranguid. Fondi eesmärgiks on edendada keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid omadusi kogu Fondi investeerimisportfelli ulatuses, kuivõrd investeerimisstrateegia ning ülalpool kirjeldatud investeerimisstrateegia siduvad elemendid kohalduvad kõigile Fondi poolt tehtavatele investeeringutele. Fond võib investeerida ka kategooriasse
„Muud“. Näiteks Fondi kontol raha hoidmine ja tuletisinstrumentide kasutamine likviidsuse ja riskide maandamise eesmärgil, mille suhtes ei pruugi eksisteerida minimaalseid keskkonnaalaseid või sotsiaalseid tagatisi.
Kuidas saavutatakse tuletisinstrumentide kasutamisega finantstootega edendatavad keskkonnaalased või sotsiaalsed omadused?
Fond kasutab tuletisinstrumente eelkõige teatud riskide maandamise eesmärgil, st Fond ei kasuta tuletisinstrumente keskkonnalaste või sotsiaalsete omaduste edendamiseks. Nagu allpool kirjeldatud, võivad tuletisinstrumendid kuuluda kategooriasse „Muud“.
Millises miinimumulatuses on keskkonnaeesmärgiga kestlikud investeeringud kooskõlas XXx taksonoomiaga?
Kahel allpool esitatud joonisel on rohelisega näidatud XXx taksonoomiaga kooskõlas olevate
investeeringute miinimumosakaal. Kuna puudub asjakohane metoodika riigivõlakirjade* taksonoomiaga vastavusse viimiseks, näitab esimene joonis kõigi finantstoodete, sealhulgas riigivõlakirjade investeeringute kooskõla taksonoomiaga, xxxxx xxxx kui teisel joonisel on esitatud üksnes muude finantstoodete kui riigivõlakirjade investeeringute kooskõla taksonoomiaga.
1. Investeeringute kooskõla
taksonoomiaga, sh riigivõlakirjad*
2. Investeeringute kooskõla
taksonoomiaga, v.a riigivõlakirjad*
Taksonoomiaga
kooskõlas olevad investeeringud
Muud investeeringud
100%
Taksonoomiaga
kooskõlas olevad investeeringud
Muud investeeringud
100%
* Joonistel hõlmavad riigivõlakirjad kõiki riiginõudeid
Fond ei ole võtnud eesmärgiks xxxx xxxxxx osakaalu investeeringuid, mis on kooskõlas EL-i taksonoomiaga. Siiski ei saa välistada, et xxxx Xxxxx investeering on klassifitseeritud täielikult või osaliselt kui kooskõlas EL-i taksonoomiaga.
Millised investeeringud kuuluvad kategooriasse #2 “Muud”, mis on nende eesmärk ja kas on olemas minimaalsed keskkonnaalased või sotsiaalsed tagatised?
www
Kategooriasse #2 „Muud“ kuuluvad investeeringud, mis varaklassi tüübi tõttu ei edenda keskkonnaalased või sotsiaalseid omadusi või investeeringud, mille puhul ei ole piisavalt andmeid, et selles veenduda. Sinna hulka kuulub näiteks Fondi kontol raha hoidmine ja tuletisinstrumentide kasutamine likviidsuse ja riskide maandamise eesmärgil. Taoliste investeeringute suhtes ei pruugi eksisteerida minimaalseid keskkonnaalaseid või sotsiaalseid tagatisi.
Xxxx on võimalik xxxxx rohkem tootepõhist teavet?
Täiendav tootepõhine teave on kättesaadav järgmisel veebisaidil: xxx.xxxxxxxx.xx/xxxxxx Fondi veebisektsiooni „jätkusuutlikkus“ all.
Swedbank Pensionifond V60 indeks (väljumine piiratud)
Kestlik investeering on investeering majandustegevusse, mis aitab saavutada xxxxx keskkonnaalast või sotsiaalset eesmärki, tingimusel et
investeering ei kahjusta oluliselt ühtegi keskkonnaalast või sotsiaalset eesmärki ning et investeerimis- objektiks olevad äriühingud järgivad xxxx juhtimistavasid.
XXx taksonoomia on klassifitseerimissüste em, mis on sätestatud määruses (EL)
2020/852 ning millega kehtestatakse keskkonnakestlike majandustegevuste loetelu. Nimetatud määruses ei ole sätestatud sotsiaalselt kestlike majandustegevuste loetelu. Keskkonna- eesmärgiga kestlikud investeeringud võivad olla
taksonoomiaga
Toote nimetus: Swedbank Pensionifond V60 indeks (väljumine piiratud) Juriidilise isiku tunnus: ISIN: EE3600071031
Kas sellel finantstootel on kestliku investeerimise eesmärk? | |||
Jah | Ei | ||
Sellega tehakse vähemalt järgmises ulatuses kestlikke investeeringuid, millel on keskkonnaalane eesmärk: %, majandustegevustesse, mis kvalifitseeruvad XXx taksonoomia kohaselt keskkonnakestlikeks majandustegevusteks majandustegevustesse, mis ei kvalifitseeru XXx taksonoomia kohaselt keskkonnakestlikeks majandustegevusteks | s s | Sellega edendatakse keskkonnaalaseid/sotsiaalseid omadusi ning kuigi elle eesmärk ei ole kestlik investeerimine, on selle elliste kestlike investeeringute minimaalne osakaal %, millel on keskkonnaalane eesmärk ja midatehakse majandustegevustesse, mis kvalifitseeruvad XXx taksonoomia kohaselt keskkonnakestlikeks majandustegevusteks millel on keskkonnaalane eesmärk ja midatehakse majandustegevustesse, mis ei kvalifitseeru XXx taksonoomia kohaselt keskkonnakestlikeks majandustegevusteks millel on sotsiaalne eesmärk | |
Sellega tehakse vähemalt järgmises ulatuses kestlikke investeeringuid, millel on sotsiaalne eesmärk: % | Sellega edendatakse keskkonnalaseid/sotsiaalseid omadusi, kuid ei tehta kestlikke investeeringuid | ||
Xxxxxxxxx keskkonnaalaseid ja/või sotsiaalseid omadusi see finantstoode edendab?
Fond edendab teiste omaduste hulgas keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid omadusi, nt võttes investeeringute tegemisel arvesse allkirjeldatud jätkusuutlikkustegureid ning välistades investeeringuid allkirjeldatud tegevusvaldkondadesse.
Keskkonnalaased omadused, eelkõige kliima- ja keskkonnaalane jätkusuutlikkus on integreeritud Fondi investeeringute valiku protsessi peamiselt järkjärgulise CO2 intensiivsuse vähendamise kaudu, järgides indekseid, mis võtavad arvesse ESG faktoreid ja jätkusuutlikkusega seotud riskide kindlakstegemise ja juhtimise kaudu. Fond edendab ka sotsiaalseid omadusi, nagu vastavus rahvusvahelistele põhimõtetele ja suunistele sotsiaalsetes ja töötajatega seotud küsimustes ning kokkupuute vähendamine vastuoluliste relvadega, vältides/vähendades investeeringuid ettevõtetesse, mis rahvusvahelisi põhimõtteid ja suuniseid rikuvad või omavad kokkupuudet vastuoluliste relvadega.
Fondiga edendatavate keskkonnaalaste ja sotsiaalsete omaduste saavutamiseks ei ole määratud võrdlusalust.
Kestlikkuse näitajatega mõõdetakse, kuidas saavutatakse finantstootega edendatavad keskkonnaalased või sotsiaalsed omadused.
Milliseid kestlikkuse näitajaid kasutatakse selle finantstootega edendatavate keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste saavutamise mõõtmiseks?
Fondiga edendatavate keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste saavutamise mõõtmiseks kasutatakse peamiselt kahte tüüpi kestlikkuse näitajaid:
1. ESG (environmental, social, governance) reiting, mis on avaldatud väliste andmepakkujate poolt ning mis mõõdab investeerimisobjekti finantsiliselt relevantseid keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ning ühingujuhtimisega seotud xxxxx xx võimalusi.
2. Põhilise negatiivse mõju näitajad. Teatud põhilise negatiivse mõju näitajate puhul jälgib Fond nende puudumist või vähendamist ajas ning teatud näitajaid mõõdetakse koondtasemel koos teiste Fondivalitseja poolt valitsetavate fondide vastavate näitajatega. Fond mõõdab järgnevaid põhilise negatiivse mõju näitajaid:
Kliimanäitajad ja muud keskkonnanäitajad:
1. Kasvuhoonegaaside xxxxx;
2. CO2 jalajälg;
3. Investeerimisobjektiks olevate äriühingute kasvuhoonegaaside heitemahukus.
Sotsiaalsete ja töötajatega seotud küsimuste, inimõiguste austamise ning korruptsiooni- ja altkäemaksuvastase võitlusega seotud näitajad:
1. ÜRO üleilmse kokkuleppe põhimõtete ning OECD rahvusvaheliste ettevõtete suuniste rikkumine;
2. Kokkupuude vastuoluliste relvadega (jalaväe vastased miinid, kobarlahingumoon, xxxxxx- xx bioloogilised relvad).
Fond edendab keskkonnaalseid ja sotsiaalseid omadusi, kuid Fond ei ole võtnud eesmärgiks teha üksnes või kindlaksmääratud ulatuses investeeringuid, mille suhtes võetakse arvesse XXx kriteeriume jätkusuutliku investeerimise kohta (sh XXx taksonoomiaga kooskõlas olevad investeeringud) ning Fond ei vali investeeringuid lähtuvalt sellest, kas investeeringud põhinevad majandustegevustel, mis aitavad xxxxx EL-i kriteeriumitel põhinevatele keskkonnaga seonduvatele eesmärkidele.
Kas finantstoote puhul võetakse arvesse põhilist negatiivset mõju kestlikkusteguritele?
Põhiline negatiivne
mõju on
investeerimisotsuste kõige suurem negatiivne mõju kestlikkusteguritele, mis
on keskkonnalaste, sotsiaalsete töötajatega
seotud
ja seotud
küsimuste, inimõiguste austamise ning
korruptsiooni- ja altkäemaksuvastase võitlusega.
x
Jah, Fond võtab vara investeerimisel arvesse põhilist negatiivset mõju kestlikkusteguritele. Fond analüüsib ettevõtete, emitentide ning väliste fondipakkujate põhilist negatiivset mõju kestlikkusteguritele nii koondtasemel koos teiste Fondivalitseja poolt valitsetavate fondidega kui ka portfelli tasemel, sõltuvalt portfelli tüübist. Seda analüüsitakse mitmel moel, näiteks kasutades välisete andmepakkujate poolt pakutavaid andmeid ülalpool nimetatud indikaatorite jälgimiseks, toetades seda Fondivalitseja sisemiste analüüsidega. Väliseid fondipakkujaid kontrollitakse samuti väliste andmepakkujate andmeid kasutades või Fondivalitseja vastavate sisemiste hindamisreeglite
alusel, mis võib tähendada jätkusuutlikkusega seotud minimaalsete reitingute/aspektide või jätkusuutlikkusega seotud hindamiste integreerimist investeeringute valiku protsessi. Põhilise negatiivse mõju arvestamine võib samuti xxxxx xxxx teatud investeeringute välistamise, lähtudes Fondivalitseja vastutustundlike investeeringute poliitikast, mis on avaldatud Fondivalitseja veebilehel. Rohkem informatsiooni põhilise negatiivse mõju kohta kestlikkusteguritele avaldatakse edaspidi Fondi aastaaruandes Fondi veebilehel: xxx.xxxxxxxx.xx/xxxxxx.
Xxxxxxx investeerimisstrateegiat see finantstoode järgib?
Investeerimis- strateegia suunab investeerimis- otsuseid selliste tegurite põhjal nagu investeerimis- eesmärgid ja riskitaluvus.
Fond lähtub vara investeerimisel globaalsetest peamiselt suurte ja keskmise suurusega ettevõtete turukapitalisatsioonil põhinevatest aktsiaindeksitest ja euros nomineeritud peamiselt investeerimisjärgu reitinguga finantsinstrumentidest koosnevatest võlakirjaindeksitest.
Millised on investeerimisstrateegia siduvad elemendid, mida kasutatakse investeeringute valikul, et saavutada kõik selle finantstootega edendatavad keskkonnaalased või sotsiaalsed omadused?
Fondivalitseja lähtub investeeringute valimisel vastutustundlike investeeringute poliitikast, mis on avaldatud Fondivalitseja veebilehel. Fond edendab keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid omadusi kogu oma investeerimisportfelli ulatuses. Selle saavutamiseks kohaldab Fond investeeringute valikul kolme peamist meetodit:
1. Lisamine
Fond lisab jätkusuutlikkuse investeeringute tegemise protsessi erinevate meetodite abil, sõltuvalt iga investeeringu asjaoludest. Meetoditeks on muuhulgas jätkusuutlike finantsinstrumentide valimine, jätkusuutlikkuse analüüs, dialoog alusfondidega ja minimaalsed ESG reitingute nõuded.
2. Välistamine
Fondivalitseja välistab investeeringud, millega kaasnevad kindlasti jätkusuutlikkusriskid ning osalused, mis on Fondivalitseja hinnangul keskkonnale või ühiskonnale kahjulikud, lähtudes seejuures vastutustundlike investeeringute poliitikast, mis on avaldatud Fondivalitseja veebilehel. Lisaks võib Fond välistada investeeringud, mille puhul Fondivalitseja tuvastab Fondi poolt jälgitava(te) põhilise negatiivse mõju olulise suurenemise.
3. Kaasamine
Fond investeerib peamiselt alusfondidesse või instrumentidesse, mis järgivad globaalseid aktsia- ja/või võlakirjaindekseid ning seega on Fondi võimalus kaasata investeerimisobjektiks olevaid ettevõtteid piiratud. Fondivalitseja võib pidada dialoogi investeerimisfondide tootjatega ja jälgida väliste andmepakkujate poolt avaldatud ESG reitinguid, mis võtavad muude aspektide hulgas arvesse ka ettevõtete xxxx juhtimistavasid.
Milline on enne kõnealuse investeerimisstrateegia kohaldamist kaalutud investeeringute ulatuse vähendamiseks kokkulepitud miinimummäär?
Fond edendab keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid omadusi kogu Fondi investeerimisportfelli ulatuses, seega kohustus vähendada investeeringute ulatust miinimummäära võrra ei ole Fondile kohaldatav.
Millised on investeerimisobjektiks olevate äriühingute hea juhtimistava hindamise põhimõtted ?
Head juhtimistavad hõlmavad usaldusväärseid juhtimisstruktuure, töösuhteid, töötajate tasustamist ja maksukuulekust.
Fond investeerib peamiselt alusfondidesse või instrumentidesse, mis järgivad globaalseid aktsia- ja/või võlakirjaindekseid ning seega on võimalus hinnata ja mõjutada investeerimisobjektiks olevate äriühingute hea juhtimistava põhimõtteid piiratud. Fond võib jälgida selliste investeeringute ESG reitinguid, mida pakuvad välised andmepakkujad, mis võtavad lisaks muudele aspektidele arvesse ka äriühingute hea juhtimistava põhimõtteid. Fond võib jälgida alusfondide vastavust Fondivalitsejale kohalduvatle välistamisnimekirjaledega vastavalt vastutustundlike investeeringute poliitikale, eesmärgiga piirata/vältida investeerimist alusfondidesse, millel on teistsugused välistamise kriteeriumid.
Milline on selle finantstoote jaoks kavandatud xxxxxx jaotus?
Xxxxxx jaotus kirjeldab konkreetsetesse varadesse tehtud investeeringute osakaalu.
Kategooria #1 „Kooskõlas keskkonnaalaste/sotsiaalsete omadustega“ hõlmab finantstoote investeeringuid, mida kasutatakse finantstootega edendatavate keskkonnaalaste või sotsiaalseteomaduste saavutamiseks.
Kategooria #2 „Muud“ hõlmab finantstoote ülejäänud investeeringuid, mis ei ole kooskõlas keskkonnaalaste või sotsiaalsete omadustega ega kvalifitseeru kestlikuks investeeringuks.
Investeeringud
#2 Muud
#1 Kooskõlas keskkonnaalaste/sotsiaal sete omadustega
Fondi vara võib investeerida mitmetesse erinevatesse varaklassidesse vastavalt Prospektis sätestatule, järgides seejuures Fondile kehtivaid investeerimispiiranguid. Fondi eesmärgiks on edendada keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid omadusi kogu Fondi investeerimisportfelli ulatuses, kuivõrd investeerimisstrateegia ning ülalpool kirjeldatud investeerimisstrateegia siduvad elemendid kohalduvad kõigile Fondi poolt tehtavatele investeeringutele. Fond võib investeerida ka kategooriasse
„Muud“. Näiteks Fondi kontol raha hoidmine ja tuletisinstrumentide kasutamine likviidsuse ja riskide maandamise eesmärgil, mille suhtes ei pruugi eksisteerida minimaalseid keskkonnaalaseid või sotsiaalseid tagatisi.
Kuidas saavutatakse tuletisinstrumentide kasutamisega finantstootega edendatavad keskkonnaalased või sotsiaalsed omadused?
Fond kasutab tuletisinstrumente eelkõige teatud riskide maandamise eesmärgil, st Fond ei kasuta tuletisinstrumente keskkonnalaste või sotsiaalsete omaduste edendamiseks. Nagu allpool kirjeldatud, võivad tuletisinstrumendid kuuluda kategooriasse „Muud“.
Millises miinimumulatuses on keskkonnaeesmärgiga kestlikud investeeringud kooskõlas XXx taksonoomiaga?
Kahel allpool esitatud joonisel on rohelisega näidatud XXx taksonoomiaga kooskõlas olevate
investeeringute miinimumosakaal. Kuna puudub asjakohane metoodika riigivõlakirjade* taksonoomiaga vastavusse viimiseks, näitab esimene joonis kõigi finantstoodete, sealhulgas riigivõlakirjade investeeringute kooskõla taksonoomiaga, xxxxx xxxx kui teisel joonisel on esitatud üksnes muude finantstoodete kui riigivõlakirjade investeeringute kooskõla taksonoomiaga.
1. Investeeringute kooskõla
taksonoomiaga, sh riigivõlakirjad*
2. Investeeringute kooskõla
taksonoomiaga, v.a riigivõlakirjad*
Taksonoomiaga
kooskõlas olevad investeeringud
Muud investeeringud
100%
Taksonoomiaga
kooskõlas olevad investeeringud
Muud investeeringud
100%
* Joonistel hõlmavad riigivõlakirjad kõiki riiginõudeid
Fond ei ole võtnud eesmärgiks xxxx xxxxxx osakaalu investeeringuid, mis on kooskõlas EL-i taksonoomiaga. Siiski ei saa välistada, et xxxx Xxxxx investeering on klassifitseeritud täielikult või osaliselt kui kooskõlas EL-i taksonoomiaga.
Millised investeeringud kuuluvad kategooriasse #2 “Muud”, mis on nende eesmärk ja kas on olemas minimaalsed keskkonnaalased või sotsiaalsed tagatised?
www
Kategooriasse #2 „Muud“ kuuluvad investeeringud, mis varaklassi tüübi tõttu ei edenda keskkonnaalased või sotsiaalseid omadusi või investeeringud, mille puhul ei ole piisavalt andmeid, et selles veenduda. Sinna hulka kuulub näiteks Fondi kontol raha hoidmine ja tuletisinstrumentide kasutamine likviidsuse ja riskide maandamise eesmärgil. Taoliste investeeringute suhtes ei pruugi eksisteerida minimaalseid keskkonnaalaseid või sotsiaalseid tagatisi.
Xxxx on võimalik xxxxx rohkem tootepõhist teavet?
Täiendav tootepõhine teave on kättesaadav järgmisel veebisaidil: xxx.xxxxxxxx.xx/xxxxxx Fondi veebisektsiooni „jätkusuutlikkus“ all.
Swedbank Pensionifond V100 indeks (väljumine piiratud)
Toote nimetus: Swedbank Pensionifond V100 indeks (väjumine piiratud) Juriidlise isiku tunnus: ISIN: EE3600109484
Kestlik investeering on investeering majandustegevusse, mis aitab saavutada xxxxx keskkonnaalast või sotsiaalset eesmärki, tingimusel et
investeering ei kahjusta oluliselt ühtegi keskkonnaalast või sotsiaalset eesmärki ning et investeerimis- objektiks olevad äriühingud järgivad xxxx juhtimistavasid.
Kas sellel finantstootel on kestliku investeerimise eesmärk?
Jah Ei
XXx taksonoomia on klassifitseerimissüste em, mis on sätestatud määruses (EL)
2020/852 ning millega kehtestatakse keskkonnakestlike majandustegevuste loetelu. Nimetatud määruses ei ole sätestatud sotsiaalselt kestlike majandustegevuste loetelu. Keskkonna- eesmärgiga kestlikud investeeringud võivad olla
taksonoomiaga
Sellega tehakse vähemalt järgmises ulatuses kestlikke investeeringuid, millel on keskkonnaalane eesmärk:
%,
majandustegevustesse, mis kvalifitseeruvad XXx taksonoomia kohaselt keskkonnakestlikeks majandustegevusteks
majandustegevustesse, mis ei kvalifitseeru XXx taksonoomia kohaselt keskkonnakestlikeks majandustegevusteks
Sellega tehakse vähemalt järgmises ulatuses kestlikke investeeringuid, millel on sotsiaalne eesmärk: %
Sellega edendatakse keskkonnaalaseid/sotsiaalseid omadusi ning kuigi
selle eesmärk ei ole kestlik investeerimine, on selle selliste kestlike investeeringute minimaalne osakaal
%,
millel on keskkonnaalane eesmärk ja midatehakse majandustegevustesse, mis kvalifitseeruvad XXx taksonoomia kohaselt keskkonnakestlikeks majandustegevusteks
millel on keskkonnaalane eesmärk ja midatehakse majandustegevustesse, mis ei kvalifitseeru XXx taksonoomia kohaselt keskkonnakestlikeks majandustegevusteks
millel on sotsiaalne eesmärk
Sellega edendatakse keskkonnalaseid/sotsiaalseid omadusi, kuid ei tehta kestlikke investeeringuid
Xxxxxxxxx keskkonnaalaseid ja/või sotsiaalseid omadusi see finantstoode edendab?
Fond edendab teiste omaduste hulgas keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid omadusi, nt võttes investeeringute tegemisel arvesse allkirjeldatud jätkusuutlikkustegureid ning välistades investeeringuid allkirjeldatud tegevusvaldkondadesse.
Keskkonnalaased omadused, eelkõige kliima- ja keskkonnaalane jätkusuutlikkus on integreeritud Fondi investeeringute valiku protsessi peamiselt järkjärgulise CO2 intensiivsuse vähendamise kaudu, järgides indekseid, mis võtavad arvesse ESG faktoreid ja jätkusuutlikkusega seotud riskide kindlakstegemise ja juhtimise kaudu. Fond edendab ka sotsiaalseid omadusi, nagu vastavus rahvusvahelistele põhimõtetele ja suunistele sotsiaalsetes ja töötajatega seotud küsimustes ning kokkupuute vähendamine vastuoluliste relvadega, vältides/vähendades investeeringuid ettevõtetesse, mis rahvusvahelisi põhimõtteid ja suuniseid rikuvad või omavad kokkupuudet vastuoluliste relvadega.
Fondiga edendatavate keskkonnaalaste ja sotsiaalsete omaduste saavutamiseks ei ole määratud võrdlusalust.
Kestlikkuse näitajatega mõõdetakse, kuidas saavutatakse finantstootega edendatavad keskkonnaalased või sotsiaalsed omadused.
Milliseid kestlikkuse näitajaid kasutatakse selle finantstootega edendatavate keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste saavutamise mõõtmiseks?
Fondiga edendatavate keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste saavutamise mõõtmiseks kasutatakse peamiselt kahte tüüpi kestlikkuse näitajaid:
1. ESG (environmental, social, governance) reiting, mis on avaldatud väliste andmepakkujate poolt ning mis mõõdab investeerimisobjekti finantsiliselt relevantseid keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ning ühingujuhtimisega seotud xxxxx xx võimalusi.
2. Põhilise negatiivse mõju näitajad. Teatud põhilise negatiivse mõju näitajate puhul jälgib Fond nende puudumist või vähendamist ajas ning teatud näitajaid mõõdetakse koondtasemel koos teiste Fondivalitseja poolt valitsetavate fondide vastavate näitajatega. Fond mõõdab järgnevaid põhilise negatiivse mõju näitajaid:
Kliimanäitajad ja muud keskkonnanäitajad:
1. Kasvuhoonegaaside xxxxx;
2. CO2 jalajälg;
3. Investeerimisobjektiks olevate äriühingute kasvuhoonegaaside heitemahukus.
Sotsiaalsete ja töötajatega seotud küsimuste, inimõiguste austamise ning korruptsiooni- ja altkäemaksuvastase võitlusega seotud näitajad:
1. ÜRO üleilmse kokkuleppe põhimõtete ning OECD rahvusvaheliste ettevõtete suuniste rikkumine;
2. Kokkupuude vastuoluliste relvadega (jalaväe vastased miinid, kobarlahingumoon, xxxxxx- xx bioloogilised relvad).
Fond edendab keskkonnaalseid ja sotsiaalseid omadusi, kuid Fond ei ole võtnud eesmärgiks teha üksnes või kindlaksmääratud ulatuses investeeringuid, mille suhtes võetakse arvesse XXx kriteeriume jätkusuutliku investeerimise kohta (sh XXx taksonoomiaga kooskõlas olevad investeeringud) ning Fond ei vali investeeringuid lähtuvalt sellest, kas investeeringud põhinevad majandustegevustel, mis aitavad xxxxx EL-i kriteeriumitel põhinevatele keskkonnaga seonduvatele eesmärkidele.
Kas finantstoote puhul võetakse arvesse põhilist negatiivset mõju kestlikkusteguritele?
Põhiline negatiivne
mõju on
investeerimisotsuste kõige suurem negatiivne mõju kestlikkusteguritele, mis
on keskkonnalaste, sotsiaalsete töötajatega
seotud
ja seotud
küsimuste, inimõiguste austamise ning
korruptsiooni- ja altkäemaksuvastase võitlusega.
x
Jah, Fond võtab vara investeerimisel arvesse põhilist negatiivset mõju kestlikkusteguritele. Fond analüüsib ettevõtete, emitentide ning väliste fondipakkujate põhilist negatiivset mõju kestlikkusteguritele nii koondtasemel koos teiste Fondivalitseja poolt valitsetavate fondidega kui ka portfelli tasemel, sõltuvalt portfelli tüübist. Seda analüüsitakse mitmel moel, näiteks kasutades välisete andmepakkujate poolt pakutavaid andmeid ülalpool nimetatud indikaatorite jälgimiseks, toetades seda Fondivalitseja sisemiste analüüsidega. Väliseid fondipakkujaid kontrollitakse samuti väliste andmepakkujate andmeid kasutades või Fondivalitseja vastavate sisemiste hindamisreeglite
alusel, mis võib tähendada jätkusuutlikkusega seotud minimaalsete reitingute/aspektide või jätkusuutlikkusega seotud hindamiste integreerimist investeeringute valiku protsessi. Põhilise negatiivse mõju arvestamine võib samuti xxxxx xxxx teatud investeeringute välistamise, lähtudes Fondivalitseja vastutustundlike investeeringute poliitikast, mis on avaldatud Fondivalitseja veebilehel. Rohkem informatsiooni põhilise negatiivse mõju kohta kestlikkusteguritele avaldatakse edaspidi Fondi aastaaruandes Fondi veebilehel: xxx.xxxxxxxx.xx/xxxxxx.
Xxxxxxx investeerimisstrateegiat see finantstoode järgib?
Investeerimis- strateegia suunab investeerimis- otsuseid selliste tegurite põhjal nagu investeerimis- eesmärgid ja riskitaluvus.
Fond lähtub vara investeerimisel globaalsetest peamiselt suurte ja keskmise suurusega ettevõtete turukapitalisatsioonil põhinevatest aktsiaindeksitest.
Millised on investeerimisstrateegia siduvad elemendid, mida kasutatakse investeeringute valikul, et saavutada kõik selle finantstootega edendatavad keskkonnaalased või sotsiaalsed omadused?
Fondivalitseja lähtub investeeringute valimisel vastutustundlike investeeringute poliitikast, mis on avaldatud Fondivalitseja veebilehel. Fond edendab keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid omadusi kogu oma investeerimisportfelli ulatuses. Selle saavutamiseks kohaldab Fond investeeringute valikul kolme peamist meetodit:
1. Lisamine
Fond lisab jätkusuutlikkuse investeeringute tegemise protsessi erinevate meetodite abil, sõltuvalt iga investeeringu asjaoludest. Meetoditeks on muuhulgas jätkusuutlike finantsinstrumentide valimine, jätkusuutlikkuse analüüs, dialoog alusfondidega ja minimaalsed ESG reitingute nõuded.
2. Välistamine
Fondivalitseja välistab investeeringud, millega kaasnevad kindlasti jätkusuutlikkusriskid ning osalused, mis on Fondivalitseja hinnangul keskkonnale või ühiskonnale kahjulikud, lähtudes seejuures vastutustundlike investeeringute poliitikast, mis on avaldatud Fondivalitseja veebilehel. Lisaks võib Fond välistada investeeringud, mille puhul Fondivalitseja tuvastab Fondi poolt jälgitava(te) põhilise negatiivse mõju olulise suurenemise.
3. Kaasamine
Fond investeerib peamiselt alusfondidesse või instrumentidesse, mis järgivad globaalseid aktsiaindekseid ning seega on Fondi võimalus kaasata investeerimisobjektiks olevaid ettevõtteid piiratud. Fondivalitseja võib pidada dialoogi investeerimisfondide tootjatega ja jälgida väliste andmepakkujate poolt avaldatud ESG reitinguid, mis võtavad muude aspektide hulgas arvesse ka ettevõtete xxxx juhtimistavasid.
Milline on enne kõnealuse investeerimisstrateegia kohaldamist kaalutud investeeringute ulatuse vähendamiseks kokkulepitud miinimummäär?
Fond edendab keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid omadusi kogu Fondi investeerimisportfelli ulatuses, seega kohustus vähendada investeeringute ulatust miinimummäära võrra ei ole Fondile kohaldatav.
Millised on investeerimisobjektiks olevate äriühingute hea juhtimistava hindamise põhimõtted ?
Head juhtimistavad hõlmavad usaldusväärseid juhtimisstruktuure, töösuhteid, töötajate tasustamist ja maksukuulekust.
Fond investeerib peamiselt alusfondidesse või instrumentidesse, mis järgivad globaalseid aktsiaindekseid ning seega on võimalus hinnata ja mõjutada investeerimisobjektiks olevate äriühingute hea juhtimistava põhimõtteid piiratud. Fond võib jälgida selliste investeeringute ESG reitinguid, mida pakuvad välised andmepakkujad, mis võtavad lisaks muudele aspektidele arvesse ka äriühingute hea juhtimistava põhimõtteid. Fond võib jälgida alusfondide vastavust Fondivalitsejale kohalduvatle välistamisnimekirjaledega vastavalt vastutustundlike investeeringute poliitikale, eesmärgiga piirata/vältida investeerimist alusfondidesse, millel on teistsugused välistamise kriteeriumid.
Milline on selle finantstoote jaoks kavandatud xxxxxx jaotus?
Xxxxxx jaotus kirjeldab konkreetsetesse varadesse tehtud investeeringute osakaalu.
Kategooria #1 „Kooskõlas keskkonnaalaste/sotsiaalsete omadustega“ hõlmab finantstoote investeeringuid, mida kasutatakse finantstootega edendatavate keskkonnaalaste või sotsiaalseteomaduste saavutamiseks.
Kategooria #2 „Muud“ hõlmab finantstoote ülejäänud investeeringuid, mis ei ole kooskõlas keskkonnaalaste või sotsiaalsete omadustega ega kvalifitseeru kestlikuks investeeringuks.
Investeeringud
#2 Muud
#1 Kooskõlas keskkonnaalaste/sotsiaal sete omadustega
Fondi vara võib investeerida mitmetesse erinevatesse varaklassidesse vastavalt Prospektis sätestatule, järgides seejuures Fondile kehtivaid investeerimispiiranguid. Fondi eesmärgiks on edendada keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid omadusi kogu Fondi investeerimisportfelli ulatuses, kuivõrd investeerimisstrateegia ning ülalpool kirjeldatud investeerimisstrateegia siduvad elemendid kohalduvad kõigile Fondi poolt tehtavatele investeeringutele. Fond võib investeerida ka kategooriasse
„Muud“. Näiteks Fondi kontol raha hoidmine ja tuletisinstrumentide kasutamine likviidsuse ja riskide maandamise eesmärgil, mille suhtes ei pruugi eksisteerida minimaalseid keskkonnaalaseid või sotsiaalseid tagatisi.
Kuidas saavutatakse tuletisinstrumentide kasutamisega finantstootega edendatavad keskkonnaalased või sotsiaalsed omadused?
Fond kasutab tuletisinstrumente eelkõige teatud riskide maandamise eesmärgil, st Fond ei kasuta tuletisinstrumente keskkonnalaste või sotsiaalsete omaduste edendamiseks. Nagu allpool kirjeldatud, võivad tuletisinstrumendid kuuluda kategooriasse „Muud“.
Millises miinimumulatuses on keskkonnaeesmärgiga kestlikud investeeringud kooskõlas XXx taksonoomiaga?
Kahel allpool esitatud joonisel on rohelisega näidatud XXx taksonoomiaga kooskõlas olevate
investeeringute miinimumosakaal. Kuna puudub asjakohane metoodika riigivõlakirjade* taksonoomiaga vastavusse viimiseks, näitab esimene joonis kõigi finantstoodete, sealhulgas riigivõlakirjade investeeringute kooskõla taksonoomiaga, xxxxx xxxx kui teisel joonisel on esitatud üksnes muude finantstoodete kui riigivõlakirjade investeeringute kooskõla taksonoomiaga.
1. Investeeringute kooskõla
taksonoomiaga, sh riigivõlakirjad*
2. Investeeringute kooskõla
taksonoomiaga, v.a riigivõlakirjad*
Taksonoomiaga
kooskõlas olevad investeeringud
Muud investeeringud
100%
Taksonoomiaga
kooskõlas olevad investeeringud
Muud investeeringud
100%
* Joonistel hõlmavad riigivõlakirjad kõiki riiginõudeid
Fond ei ole võtnud eesmärgiks xxxx xxxxxx osakaalu investeeringuid, mis on kooskõlas EL-i taksonoomiaga. Siiski ei saa välistada, et xxxx Xxxxx investeering on klassifitseeritud täielikult või osaliselt kui kooskõlas EL-i taksonoomiaga.
Millised investeeringud kuuluvad kategooriasse #2 “Muud”, mis on nende eesmärk ja kas on olemas minimaalsed keskkonnaalased või sotsiaalsed tagatised?
www
Kategooriasse #2 „Muud“ kuuluvad investeeringud, mis varaklassi tüübi tõttu ei edenda keskkonnaalased või sotsiaalseid omadusi või investeeringud, mille puhul ei ole piisavalt andmeid, et selles veenduda. Sinna hulka kuulub näiteks Fondi kontol raha hoidmine ja tuletisinstrumentide kasutamine likviidsuse ja riskide maandamise eesmärgil. Taoliste investeeringute suhtes ei pruugi eksisteerida minimaalseid keskkonnaalaseid või sotsiaalseid tagatisi.
Xxxx on võimalik xxxxx rohkem tootepõhist teavet?
Täiendav tootepõhine teave on kättesaadav järgmisel veebisaidil: xxx.xxxxxxxx.xx/xxxxxx Fondi veebisektsiooni „jätkusuutlikkus“ all.