LEPING,

LEPING,

millega muudetakse teist korda partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa ühenduse xx xxxxx liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud 23. juunil 2000 Cotonous xx xxxx on muudetud esimest korda 25. juunil 2005 Luxembourgis

TEMa MaJESTEET BELGLaSTE KUNINGaS, BULGaaRIa VaBaRIIGI PRESIDENT, TŠEHHI VaBaRIIGI PRESIDENT,

TEMa MaJESTEET TaaNI KUNINGaNNa,

SaKSaMaa LIITVaBaRIIGI PRESIDENT, EESTI VaBaRIIGI PRESIDENT,

IIRIMaa PRESIDENT,

KREEKa VaBaRIIGI PRESIDENT,

TEMa MaJESTEET HISPaaNIa KUNINGaS,

PRaNTSUSE VaBaRIIGI PRESIDENT, ITaaLIa VaBaRIIGI PRESIDENT, KÜPROSE VaBaRIIGI PRESIDENT, LÄTI VaBaRIIGI PRESIDENT,

LEEDU VaBaRIIGI PRESIDENT,

TEMa KUNINGLIK KÕRGUS LUKSEMBURGI SUURHERTSOG,

XXXxXX XxXxXXXXX PRESIDENT,

MaLTa PRESIDENT,

TEMa MaJESTEET MaDaLMaaDE KUNINGaNNa,

aUSTRIa VaBaRIIGI LIIDUPRESIDENT,

POOLa VaBaRIIGI PRESIDENT,

PORTUGaLI VaBaRIIGI PRESIDENT, RUMEENIa PRESIDENT,

SLOVEENIa VaBaRIIGI PRESIDENT,

SLOVaKI VaBaRIIGI PRESIDENT, SOOME VaBaRIIGI PRESIDENT,

ROOTSI KUNINGRIIGI VaLITSUS,

TEMa MaJESTEET SUURBRITaNNIa Xx XXXXx-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI KUNINGaNNa,

(kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised, edaspidi „liikmesriigid”, ja

EUROOPa LIIT (edaspidi „liit” või „EL”) ühelt pool ning

aNGOLa VaBaRIIGI PRESIDENT,

TEMa MaJESTEET aNTIGUa Ja BaRBUDa KUNINGaNNa,

BaHaMa ÜHENDUSE RIIGIPEa,

BaRBaDOSE RIIGIPEa,

TEMa MaJESTEET BELIZE’I KUNINGaNNa,

BENINI VaBaRIIGI PRESIDENT,

XXXXXxXx XxXxXXXXX PRESIDENT, BURKINa FaSO PRESIDENT, BURUNDI VaBaRIIGI PRESIDENT, XxXXXXXX XxXxXXXXX PRESIDENT,

CaBO VERDE VaBaRIIGI PRESIDENT, KESK-aaFRIKa VaBaRIIGI PRESIDENT, KOMOORI LIIDU PRESIDENT,

KONGO DEMOKRaaTLIKU VaBaRIIGI PRESIDENT, KONGO VaBaRIIGI PRESIDENT,

COOKI SaaRTE VaLITSUS,

CÔTE D’IVOIRE’I VaBaRIIGI PRESIDENT, DJIBOUTI VaBaRIIGI PRESIDENT, DOMINICa ÜHENDUSE VaLITSUS, DOMINIKaaNI VaBaRIIGI PRESIDENT, ERITREa RIIGI PRESIDENT,

ETIOOPIa DEMOKRaaTLIKU LIITVaBaRIIGI PRESIDENT, XXXXX XxxXXX XxXxXXXXX PRESIDENT,

GaBONI VaBaRIIGI PRESIDENT,

GaMBIa VaBaRIIGI PRESIDENT Ja RIIGIPEa,

GHaNa VaBaRIIGI PRESIDENT,

TEMa MaJESTEET GRENaDa KUNINGaNNa,

XXXXXx XxXxXXXXX PRESIDENT, XXXXXx-XXXXxX XxXxXXXXX PRESIDENT,

GUYaNa KOOPERaTIIVVaBaRIIGI PRESIDENT,

HaITI VaBaRIIGI PRESIDENT,

JaMaICa RIIGIPEa,

XXXXx XxXxXXXXX PRESIDENT, KIRIBaTI VaBaRIIGI PRESIDENT,

TEMa MaJESTEET LESOTHO KUNINGRIIGI KUNINGaS,

LIBEERIa VaBaRIIGI PRESIDENT,

MaDaGaSKaRI VaBaRIIGI PRESIDENT,

XxXxXX XxXxXXXXX PRESIDENT,

XxXX XxXxXXXXX PRESIDENT,

MaRSHaLLI VaBaRIIGI VaLITSUS,

MaURITaaNIa ISLaMIVaBaRIIGI PRESIDENT,

XxXXXXXXXX XxXxXXXXX PRESIDENT, MIKRONEESIa LIIDURIIKIDE VaLITSUS,

MOSaMBIIGI VaBaRIIGI PRESIDENT,

NaMIIBIa VaBaRIIGI PRESIDENT,

NaURU VaBaRIIGI VaLITSUS, NIGERI VaBaRIIGI PRESIDENT, NIGEERIa LIITVaBaRIIGI PRESIDENT, XXXX XxXXXXXX,

BELaU VaBaRIIGI VaLITSUS,

TEMa MaJESTEET PaaPUa UUS-GUINEa ISESEISVUSRIIGI KUNINGaNNa,

RWaNDa VaBaRIIGI PRESIDENT,

TEMa MaJESTEET SaINT KITTSI Ja NEVISE KUNINGaNNa,

TEMa MaJESTEET SaINT LUCIa KUNINGaNNa,

TEMa MaJESTEET SaINT XXXXXXXX Xx GRENaDIINIDE KUNINGaNNa,

SaMOa ISESEISVUSRIIGI RIIGIPEa,

SÃO TOMÉ Xx XXXXXXXX DEMOKRaaTLIKU VaBaRIIGI PRESIDENT, SENEGaLI VaBaRIIGI PRESIDENT,

XXXXXXXX XxXxXXXXX PRESIDENT, XXXXXx XXXXX XxXxXXXXX PRESIDENT,

TEMa MaJESTEET SaaLOMONI SaaRTE KUNINGaNNa,

LÕUNa-aaFRIKa VaBaRIIGI PRESIDENT, SURINaME VaBaRIIGI PRESIDENT,

TEMa MaJESTEET SVaaSIMaa KUNINGRIIGI KUNINGaS,

TaNSaaNIa ÜHENDVaBaRIIGI PRESIDENT,

TŠaaDI VaBaRIIGI PRESIDENT,

XXx-TIMORI DEMOKRaaTLIKU VaBaRIIGI VaLITSUS, TOGO VaBaRIIGI PRESIDENT,

TEMa MaJESTEET TONGa KUNINGaS,

TRINIDaDI Ja TOBaGO VaBaRIIGI PRESIDENT, TEMa MaJESTEET TUVaLU KUNINGaNNa,

XXxXXx XxXxXXXXX PRESIDENT,

VaNUaTU VaBaRIIGI VaLITSUS,

SaMBIa VaBaRIIGI PRESIDENT, ZIMBaBWE VaBaRIIGI VaLITSUS,

mida nimetatakse edaspidi „aKV riikideks”, teiselt poolt,

VÕTTES aRVESSE ühelt poolt Euroopa Liidu toimimise lepingut ja teiselt poolt Georgetowni kokkulepet, millega loodi aaf­ rika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (aKV riikide) rühm,

VÕTTES aRVESSE partnerluslepingut ühelt poolt aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning tei­ selt poolt Euroopa Ühenduse xx xxxxx liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud 23. juunil 2000 Cotonous xx xxxx on esimest korda muudetud 25. juunil 2005 Luxembourgis („edaspidi Cotonou leping”),

aRVESTaDES, et Cotonou lepingu artikli 95 lõikes 1 kehtestatakse lepingu kehtivusajaks kakskümmend aastat alates

1. märtsist 2000,

aRVESTaDES, et Cotonou lepingut esimest korda muutev leping kirjutati alla 25. juunil 2005 Luxembourgis ning see jõus­ tus 1. juulil 2008,

ON OTSUSTaNUD kirjutada alla käesolevale lepingule, millega Cotonou lepingut teist korda muudetakse, ning on sel ees­ märgil nimetanud oma täievolilisteks esindajateks:

TEMa MaJESTEET BELGLaSTE KUNINGaS,

BULGaaRIa VaBaRIIGI PRESIDENT, XXXXX XxXxXXXXX PRESIDENT,

TEMa MaJESTEET TaaNI KUNINGaNNa,

SaKSaMaa LIITVaBaRIIGI PRESIDENT, EESTI VaBaRIIGI PRESIDENT,

IIRIMaa PRESIDENT,

KREEKa VaBaRIIGI PRESIDENT,

TEMa MaJESTEET HISPaaNIa KUNINGaS,

PRaNTSUSE VaBaRIIGI PRESIDENT, ITaaLIa VaBaRIIGI PRESIDENT, KÜPROSE VaBaRIIGI PRESIDENT, LÄTI VaBaRIIGI PRESIDENT,

LEEDU VaBaRIIGI PRESIDENT,

TEMa KUNINGLIK KÕRGUS LUKSEMBURGI SUURHERTSOG,

XXXxXX XxXxXXXXX PRESIDENT,

MaLTa PRESIDENT,

TEMa MaJESTEET MaDaLMaaDE KUNINGaNNa,

aUSTRIa VaBaRIIGI LIIDUPRESIDENT,

POOLa VaBaRIIGI PRESIDENT,

PORTUGaLI VaBaRIIGI PRESIDENT, RUMEENIa PRESIDENT,

SLOVEENIa VaBaRIIGI PRESIDENT,

SLOVaKI VaBaRIIGI PRESIDENT, SOOME VaBaRIIGI PRESIDENT,

ROOTSI KUNINGRIIGI VaLITSUS,

TEMa MaJESTEET SUURBRITaNNIa Xx XXXXx-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI KUNINGaNNa,

EUROOPa LIIT,

aNGOLa VaBaRIIGI PRESIDENT,

TEMa MaJESTEET aNTIGUa Ja BaRBUDa KUNINGaNNa,

BaHaMa ÜHENDUSE RIIGIPEa,

BaRBaDOSE RIIGIPEa,

TEMa MaJESTEET BELIZE’I KUNINGaNNa,

BENINI VaBaRIIGI PRESIDENT,

XXXXXxXx XxXxXXXXX PRESIDENT, BURKINa FaSO PRESIDENT, BURUNDI VaBaRIIGI PRESIDENT, XxXXXXXX XxXxXXXXX PRESIDENT,

CaBO VERDE VaBaRIIGI PRESIDENT, KESK-aaFRIKa VaBaRIIGI PRESIDENT, KOMOORI LIIDU PRESIDENT,

KONGO DEMOKRaaTLIKU VaBaRIIGI PRESIDENT, KONGO VaBaRIIGI PRESIDENT,

COOKI SaaRTE VaLITSUS,

CÔTE D’IVOIRE’I VaBaRIIGI PRESIDENT, DJIBOUTI VaBaRIIGI PRESIDENT, DOMINICa ÜHENDUSE VaLITSUS, DOMINIKaaNI VaBaRIIGI PRESIDENT, ERITREa RIIGI PRESIDENT,

ETIOOPIa DEMOKRaaTLIKU LIITVaBaRIIGI PRESIDENT, XXXXX XxxXXX XxXxXXXXX PRESIDENT,

GaBONI VaBaRIIGI PRESIDENT,

GaMBIa VaBaRIIGI PRESIDENT Ja RIIGIPEa,

GHaNa VaBaRIIGI PRESIDENT,

TEMa MaJESTEET GRENaDa KUNINGaNNa,

XXXXXx XxXxXXXXX PRESIDENT, XXXXXx-XXXXxX XxXxXXXXX PRESIDENT,

GUYaNa KOOPERaTIIVVaBaRIIGI PRESIDENT,

HaITI VaBaRIIGI PRESIDENT,

JaMaICa RIIGIPEa,

XXXXx XxXxXXXXX PRESIDENT, KIRIBaTI VaBaRIIGI PRESIDENT,

TEMa MaJESTEET LESOTHO KUNINGRIIGI KUNINGaS,

LIBEERIa VaBaRIIGI PRESIDENT,

MaDaGaSKaRI VaBaRIIGI PRESIDENT,

XxXxXX XxXxXXXXX PRESIDENT,

XxXX XxXxXXXXX PRESIDENT,

MaRSHaLLI VaBaRIIGI VaLITSUS,

MaURITaaNIa ISLaMIVaBaRIIGI PRESIDENT,

XxXXXXXXXX XxXxXXXXX PRESIDENT, MIKRONEESIa LIIDURIIKIDE VaLITSUS,

MOSaMBIIGI VaBaRIIGI PRESIDENT,

NaMIIBIa VaBaRIIGI PRESIDENT,

NaURU VaBaRIIGI VaLITSUS, NIGERI VaBaRIIGI PRESIDENT, NIGEERIa LIITVaBaRIIGI PRESIDENT, XXXX XxXXXXXX,

BELaU VaBaRIIGI VaLITSUS,

TEMa MaJESTEET PaaPUa UUS-GUINEa ISESEISVUSRIIGI KUNINGaNNa,

RWaNDa VaBaRIIGI PRESIDENT,

TEMa MaJESTEET SaINT KITTSI Ja NEVISE KUNINGaNNa,

TEMa MaJESTEET SaINT LUCIa KUNINGaNNa,

TEMa MaJESTEET SaINT XXXXXXXX Xx GRENaDIINIDE KUNINGaNNa,

SaMOa ISESEISVUSRIIGI RIIGIPEa,

SÃO TOMÉ Xx XXXXXXXX DEMOKRaaTLIKU VaBaRIIGI PRESIDENT, SENEGaLI VaBaRIIGI PRESIDENT,

XXXXXXXX XxXxXXXXX PRESIDENT, XXXXXx XXXXX XxXxXXXXX PRESIDENT,

TEMa MaJESTEET SaaLOMONI SaaRTE KUNINGaNNa,

LÕUNa-aaFRIKa VaBaRIIGI PRESIDENT, SURINaME VaBaRIIGI PRESIDENT,

TEMa MaJESTEET SVaaSIMaa KUNINGRIIGI KUNINGaS,

TaNSaaNIa ÜHENDVaBaRIIGI PRESIDENT,

TŠaaDI VaBaRIIGI PRESIDENT,

XXx-TIMORI DEMOKRaaTLIKU VaBaRIIGI VaLITSUS, TOGO VaBaRIIGI PRESIDENT,

TEMa MaJESTEET TONGa KUNINGaS,

TRINIDaDI Ja TOBaGO VaBaRIIGI PRESIDENT, TEMa MaJESTEET TUVaLU KUNINGaNNa,

XXxXXx XxXxXXXXX PRESIDENT,

VaNUaTU VaBaRIIGI VaLITSUS,

SaMBIa VaBaRIIGI PRESIDENT, ZIMBaBWE VaBaRIIGI VaLITSUS,

KES, olles esitanud oma kehtivaks ja vormikohaseks tunnistatud täisvolitused, ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Ainus artikkel

Cotonou lepingut muudetakse kooskõlas selle artiklis 95 sätesta­ tud menetlusega järgmiselt:

A. PREAMBUL

1. Üheteistkümnes põhjendus, mis algab sõnadega „TULETa­ DES MEELDE aKV riigipeade ja valitsusjuhtide deklaratsioo­ ne Libreville’i xx Xxxxx Xxxxxxx tippkohtumistel […]” asendatakse järgmisega:

„MEENUTaDES aKV riikide riigipeade ja valitsusjuhtide deklaratsioone järjestikustel tippkohtumistel;”.

2. Kaheteistkümnes põhjendus, mis algab sõnadega „aRVES­ TaDES, et ÜRO peaassamblees 2000. aastal vastuvõetud

„aRVESTaDES, et ÜRO peaassamblees 2000. aastal vastu võetud Millenniumi deklaratsioonist tulenevad millenniumi arengueesmärgid, eelkõige äärmise vaesuse ja nälja kaotami­ ne, samuti ÜRO konverentsidel kooskõlastatud arenguees­ xxxxxx xx -põhimõtted loovad selge tulevikukujutluse ja peavad tugevdama aKV-EL käesoleva lepingu alusel tehta­ vat koostööd; tunnistades, et Euroopa Liit ja aKV riigid pea­ vad tegema koostööd, et saavutada kiiremini aastatuhande arengueesmärgid;”.

3. Kaheteistkümnenda põhjenduse, mis algab sõnadega

„aRVESTaDES, et ÜRO peaassamblees 2000. aastal vastu­ võetud Millenniumi deklaratsioonist tulenevad millenniumi arengueesmärgid […]” järele lisatakse järgmine põhjendus:

„TOETaDES Roomas algatatud ja Pariisis kinnitatud abi tõ­

Millenniumi deklaratsioonist tulenevad millenniumi aren­ gueesmärgid […]” asendatakse järgmisega:

hustamise tegevuskava, mille alusel koostati tegevuskava;”.

accra

4. Kolmeteistkümnes põhjendus, mis algab sõnadega: „PÖÖ­ RaTES erilist tähelepanu ÜRO Rio, Viini, Kairo, Kopenhaa­ geni, Pekingi, Xxxxxxxxx xx Rooma konverentsidel antud lubadustele […]” asendatakse järgmisega:

„PÖÖRaTES erilist tähelepanu tähtsamatel ÜRO ja muudel rahvusvahelistel konverentsidel antud lubadustele ja püstita­ tud eesmärkidele ning tunnistades vajadust xxxxx edasisi meetmeid xxxx kohtumistel seatud eesmärkide saavutamiseks ja väljatöötatud tegevuskavade rakendamiseks;”.

5. Kolmeteistkümnenda põhjenduse, mis algab sõnadega

„PÖÖRaTES erilist tähelepanu ÜRO Rio, Viini, Kairo, Ko­ penhaageni, Pekingi, Xxxxxxxxx xx Rooma konverentsidel an­ tud lubadustele […]” järele lisatakse järgmine põhjendus:

„MÕISTES kliimamuutusest tulenevaid tõsiseid ülemaailm­ xxxx keskkonnaprobleeme ning olles sügavalt mures selle pä­ rast, et kõige haavatavamad elanikkonnarühmad elavad arenguriikides, eelkõige aKV vähim arenenud riikides xx xxxx kestes saareriikides, kus kliimamuutusega seotud nähtused, nagu meretaseme tõus, rannikuala erosioon, üleujutused, põud ja kõrbestumine ohustavad elatusvahendeid ja säästvat arengut;”.

B. COTONOU LEPINGU ARTIKLITE OSA

1. artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

a) kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Neist eesmärkidest ja lepinguosaliste rahvusvahelistest kohustustest, sealhulgas aastatuhande arengueesmärki­ dest juhindutakse kõikides arengukavades xx xxxx püü­ takse saavutada tervikliku lähenemisviisi abil, mis võtab ühtlasi arvesse arengu poliitilisi, majanduslikke, ühis­ kondlikke, kultuurilisi ja keskkonnaalaseid aspekte. Kõi­ kide aKV riikide poolt vastuvõetud arengukavad toetuvad koostööle.”;

b) neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Püsiv majandusareng, erasektori arendamine, tööhõive suurendamine ja juurdepääsu parandamine tootmisva­ henditele on selle koostöö osa. Toetatakse üksikisikute õiguste austamist ja põhivajaduste rahuldamist, ühiskon­ na arengu edendamist ja tingimuste loomist arengu saa­ vutuste õiglaseks jaotamiseks. Soodustatakse ja toetatakse sellist piirkondade ja allpiirkondade integree­ rumist, mis kiirendavad aKV riikide kaubanduse xx xxxxxx vesteeringute integreerumist maailmamajandusse.

arengus osalejate suutlikkuse suurendamine ning ühis­ konna ühtekuuluvuseks, demokraatliku ühiskonna ja tu­ rumajanduse toimimiseks ja toimeka ning korrastatud kodanikuühiskonna tekkeks vajaliku institutsioonilise raamistiku parandamine on sellise lähenemisviisi lahu­ tamatu osa. Kavakindlalt võetakse arvesse naiste olukor­ da ja soolise võrdõiguslikkuse küsimusi kõikides valdkondades – poliitilises, majanduslikus ja ühiskond­ likus elus. Loodusvarade ja keskkonna säästva kasutami­ se, sealhulgas kliimamuutusega arvestamise põhimõtteid kohaldatakse ja võetakse arvesse kõikidel partnerluse tasanditel.”

2. artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

a luspõhimõtted

aKV-EÜ koostöös, mis põhineb õiguslikult siduval süsteemil ja ühisinstitutsioonide olemasolul, juhindutakse rahvusvahe­ lisel tasandil kokku lepitud abi tõhustamise tegevuskavast, mis käsitleb isevastutust, vastavusse viimist, ühtlustamist, tu­ lemuste saavutamisele suunatud abi haldamist ja vastastikust aruandlust, ja see toimub järgmiste aluspõhimõtete kohaselt:

— partnerite võrdsus ja isevastutus arengukavades: partner­ xxxx eesmärkide saavutamiseks piiritlevad aKV riigid oma majanduse ja ühiskonna arengukavad täiesti iseseis­ valt, võttes asjakohaselt arvesse artiklis 9 kirjeldatud olu­ xxxx xx põhilisi osi; partnerlus soodustab asjaomaste riikide ja elanikkonna isevastutust arengukavades; Euroopa Liidu arengupartnerid viivad oma kavad xxxxxx xxxxx kõnealuste arengustrateegiatega;

— osalemine: lisaks keskvalitsusele kui põhilisele partnerile võivad partnerluses osaleda aKV riikide parlamendid ja kohalikud omavalitsused ning mitmesugused muud osa­ lejad, et soodustada kõikide ühiskonna osade, sealhulgas erasektori ja kodanikuühiskonna organisatsioonide inte­ greerumist poliitilise, majandusliku ja ühiskondliku elu peavoolu;

— dialoogi keskne roll ja vastastikuste kohustuste täitmine ning vastastikune aruandlus: kohustused, mis lepingu­ osalised on võtnud dialoogi käigus, on nende partnerlu­ ses ja koostöösuhetes kesksel kohal; lepinguosalised teevad rahastajate tegevuse vastavusse viimiseks xx xxxx lustamiseks vajalike menetluste kindlaksmääramisel ja rakendamisel tihedat koostööd, et tagada aKV riikide ak­ tiivne osalus xxxx menetlustes;

— eristamine ja piirkondadeks jaotamine: koostöö xxxx xx prioriteedid varieeruvad sõltuvalt partneri arengutase­ mest, vajadustest, tulemuslikkusest ja pikaajalisest aren­ gukavast. Vähim arenenud riikidele võimaldatakse erikohtlemist. Sisemaariikide ja saareriikide haavatavust võetakse arvesse. Erilist tähelepanu pööratakse piirkond­ likule integratsioonile, sh mandriülesele integratsioonile.”

3. artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Üldpõhimõtted

aKV riigid piiritlevad oma majanduse ja ühiskonna arengu põhimõtted, kavad ja mudelid täiesti iseseisvalt. Nad tööta­ vad koostöös ühendusega välja käesoleva lepingu kohased koostöökavad. Lepinguosalised tunnustavad siiski ka valitsus­ väliste osalejate, aKV riikide parlamentide ja detsentralisee­ ritud kohalike omavalitsuste täiendavat xxxxx arengus ja nende võimalikku panust sellesse, eelkõige riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Selleks antakse valitsusvälistele osalejatele, aKV rii­ kide parlamentidele ja detsentraliseeritud kohalikele omava­ litsustele käesolevas lepingus sätestatud tingimustel ja vajaduse korral:

— teavet koostööpõhimõtete, -strateegiate ja -prioriteetide kohta, eelkõige nendega seotud või neid otse mõjutava­ tes valdkondades, ja poliitilist dialoogi käsitlevat teavet;

— toetust, et suurendada kõnealuste osalejate suutlikkust määrava tähtsusega valdkondades, eelkõige korraldami­ se ja esindamise alal ning konsulteerimismehhanismide, sealhulgas suhtlus- ja dialoogikanalite väljatöötamise alal, ja edendada strateegilisi liite.

Valitsusvälistele osalejatele ja detsentraliseeritud kohalikele omavalitsustele antakse vajaduse korral:

— rahalised vahendid käesolevas lepingus sätestatud tingi­ mustel, et toetada kohalikku arengut;

— võimalus osaleda koostööprojektide xx -xxxxxx rakenda­ xxxxx valdkondades, mis on nendega seotud või xxx xxxx on suhteline eelis.”

4. artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Koostöös osalejateks on:

a) riiklikud osalejad (kohalikud, piirkondlikud xx xxxxx likud), sh aKV riikide parlamendid;

b) aKV riikide piirkondlikud organisatsioonid ja aaf­ rika Liit; käesolevas lepingus hõlmab piirkondlike organisatsioonide või tasandite mõiste ka allpiir­ kondlikke organisatsioone või tasandeid;

c) valitsusvälised osalejad:

— erasektor;

— majandus- ja sotsiaalpartnerid, sealhulgas ametiühingud;

— kodanikuühiskond kõigis oma vormides vasta­ valt rahvuslikule omapärale.”;

b) [muudatus ei kehti eestikeelse teksti kohta].

5. artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Poliitilin e dialoog

1. Lepinguosalised osalevad korrapäraselt igakülgses, ta­ sakaalustatud ja põhjalikus poliitilises dialoogis, mille tule­ museks on mõlemapoolsed kohustused.

2. Selle dialoogi eesmärk on vahetada teavet, parandada üksteisemõistmist ja hõlbustada prioriteetide ja ühiste ajaka­ vade kohta tehtavaid kokkuleppeid, eelkõige tunnustades ole­ masolevaid seoseid lepinguosaliste suhete erinevate tahkude ja käesolevas lepingus sätestatud koostöövaldkondade va­ hel. Dialoog hõlbustab konsulteerimist ja tugevdab lepinguo­ saliste vahelist koostööd rahvusvahelistel foorumitel ning edendab ja toetab tõelise mitmepoolsuse süsteemi. Dialoogi eesmärk on samuti vältida selliste olukordade teket, kus üks lepinguosaline võib pidada vajalikuks tugineda lepingu xxxxx matajätmist käsitlevale tingimusele.

3. Dialoog hõlmab kõiki käesolevas lepingus sätestatud eesmärke ning ühiseid, üldisi või piirkonnale huvi pakkuvaid küsimusi, sealhulgas piirkondlikku ja mandriülest integrat­ siooni käsitlevaid teemasid. Dialoog aitab lepinguosalistel toetada rahu, julgeolekut ja stabiilsust ning edendada stabiil­ set ja demokraatlikku poliitilist keskkonda. See hõlmab koos­ töökavasid, sealhulgas abi tõhustamise tegevuskava, ning üldisi ja valdkondlikke tegevuspõhimõtteid, sealhulgas kesk­ konna, kliimamuutuse, soolise võrdõiguslikkuse, migratsioo­ ni ja kultuuripärandiga seotud küsimusi. Samuti käsitletakse selle käigus lepinguosaliste üldisi ja valdkondlikke tegevus­ põhimõtteid, mis võivad mõjutada arengukoostöö eesmärki­ de saavutamist.

4. Dialoog keskendub muu hulgas vastastikust xxxx xxxx kuvatele või käesoleva lepingu eesmärkide saavutamise sei­ sukohast üldist tähtsust omavatele poliitilistele eriküsimustele, nagu relvakaubandus, liigsed sõjanduskulud, uimastid, organiseeritud kuritegevus või lapstööjõud või iga­ sugune diskrimineerimine, näiteks rassi, nahavärvi, soo, kee­ le, usu, poliitiliste või muude vaadete, rahvuse või sotsiaalse päritolu, varandusliku, sünnijärgse või muu seisundi pärast. Dialoog hõlmab ka inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete ning hea valitsemistava austamisega seotud aren­ gu korrapärast hindamist.

5. Dialoogis on tähtsal xxxxx xxx üldised tegevuspõhimõt­ xxx, mille eesmärk on edendada rahu ning xxx xxxxx, suunata ja lahendada vägivaldseid konflikte, kui ka vajadus xxxxx koostöö eelisalade määratlemisel täielikult arvesse püsiva rahu ja demokraatia eesmärki. Vajaduse korral kaasatakse dialoogi täielikult aKV riikide asjaomased piirkondlikud or­ ganisatsioonid ja aafrika Liit.

6. Dialoog toimub paindlikult. See on vajadust mööda kas ametlik või mitteametlik ja toimub sobivas vormis nii insti­ tutsioonide raames kui ka väljaspool seda, nagu aKV rühm, parlamentaarne ühisassamblee, ning asjakohasel tasandil, sealhulgas riigi, piirkonna, mandri või kõiki aKV riike hõl­ maval tasandil.

7. Dialoogi kaasatakse piirkondlikud organisatsioonid ning kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad ning vajaduse korral aKV riikide parlamendid.

8. Vajaduse korral ning selleks, et vältida olukordi, kus le­ pinguosaline võib pidada vajalikuks tugineda artikliks 96 määratletud nõupidamismenetlustele, tuleb pidada süstemaa­ tiline ja ametlik olulisi osi käsitlev dialoog vastavalt VII lisas toodud eeskirjadele.”

6. artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Hea valitsemistava, millel rajaneb aKV-XXx partnerlus, on lepinguosaliste sise- ja välispoliitika alus ja käesoleva lepingu põhiosa. Lepinguosalised on ühel meelel selles, et artiklis 97 osutatud rasked korruptsioonijuhtumid, sealhulgas neid põhjustavad altkäemaksuandmised, ku­ jutavad endast selle põhiosa rikkumist.”;

b) lõike 4 lõppu lisatakse järgmine lõik:

„Käesolevas artiklis määratletud olulised xxxx xx põhiosa kehtivad võrdselt nii aKV riikide kui ka Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide suhtes.”

7. artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 teine taane asendatakse järgmisega:

„— vajaduse korral aKV riikide parlamentide, detsent­ raliseeritud kohalike omavalitsuste ning toimeka ning korrastatud kodanikuühiskonna ja erasektori suurem kaasatus.”;

b) lõikes 2 lisatakse sõna „turumajanduse” ette sõna

„sotsiaalse”.

8. artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Rahu tag amise põhimõtted, k on flik tide vältimin e ja lahen damin e, meetmed eb ak in dlates oluk ordades

1. Lepinguosalised tunnistavad, et xxxx arenguta ja vaesu­ se vähendamiseta ei ole püsivat rahu ja julgeolekut ning xxxx rahu ja julgeolekuta ei ole püsivat arengut. Lepinguosalised rakendavad partnerluse raames rahu tagamise ning konflik­ tide vältimise ja lahendamise ning inimeste turvalisuse taga­ xxxx xx ebakindlate olukordade lahendamise tegusaid, ulatuslikke ja terviklikke põhimõtteid. Need peavad rajane­ ma isevastutusel ja keskenduma eelkõige riikide, piirkondade ja kogu mandri suutlikkuse suurendamisele ja vägivaldsete konfliktide vältimisele juba nende algusjärgus, tegeledes sihi­ kindlalt konflikti algpõhjustega, sealhulgas vaesusega, ja ühendades selleks sobival viisil kõik olemasolevad vahendid.

Lepinguosalised tunnistavad, et tegelda tuleb uute ja suure­ nevate julgeolekuohtudega, nagu organiseeritud kuritegevus, piraatlus, inim-, narko- ja relvakaubandus. arvesse tuleb võt­ ta ka mõju, mida avaldavad ülemaailmsed probleemid, nagu rahvusvaheliste finantsturgude vapustused, kliimamuutus ja pandeemiad.

Lepinguosalised rõhutavad piirkondlike organisatsioonide tähtsust rahu tagamisel ning konfliktide vältimisel ja lahen­ damisel ning uute või suurenevate julgeolekuohtudega xxxxx lemisel, mille eest vastutab aafrikas peamiselt aafrika Liit.

2. Julgeoleku ja arengu vastastikune sõltuvus määrab rahu tagamise, konfliktide vältimise ja lahendamise meetmed, mis hõlmavad lühi- ja pikaajalisi meetmeid, sealhulgas kriisiohja­ mist xx xxxx meetmeid. Uute või suurenevate julgeolekuoh­ tudega võitlemiseks võetavad meetmed toetavad muu hulgas korrakaitset, sealhulgas piirikontrollialast koostööd, rahvus­ vahelise tarneahela turvalisuse suurendamist ning õhu-, mere- ja maanteetranspordi kaitsemeetmete täiustamist.

Rahu tagamise ning konfliktide vältimise ja lahendamise meetmed hõlmavad eelkõige abi, et tasakaalustada ühiskon­ na kõikide osade poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kul­ tuurialaseid võimalusi, suurendada demokraatia õiguspärasust ja valitsemise tõhusust, luua mõjusad mehha­ nismid eri rühmade huvide rahumeelseks ühitamiseks, taga­ da naiste aktiivsem osalus, ületada ühiskonda osadeks jaotavad lõhed ning rajada toimekas ja korrastatud xxxxxxx kuühiskond. Sellega seoses tuleb erilist tähelepanu pöörata konfliktide vältimisele kaasaaitavate varajase hoiatamise süs­ teemide ja rahu tagamise mehhanismide loomisele.

3. asjakohaste meetmete hulka kuulub muu hulgas abi, mis antakse vahendamiseks, läbirääkimiseks ja lepitamiseks, ühiste ja nappide loodusvarade tõhusaks piirkondlikuks ka­ sutamiseks, endiste võitlejate demobiliseerimiseks xx xxxxxxx tegreerimiseks ühiskonda, lapssõdurite küsimuse ning naiste- ja lastevastase vägivalla probleemi lahendamiseks. Võetakse sobivad meetmed sõjanduskulude ja relvakaubanduse piira­ miseks, sealhulgas abi kokkulepitud normide ja tegevusju­ hendite edendamiseks ja kohaldamiseks ning konflikte õhutavate tegevuste vastu võitlemiseks.

3a. Seoses sellega pööratakse erilist tähelepanu võitlusele jalaväemiinide ja sõdadest mahajäänud lõhkekehade vastu ning xxxxx- xx kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadus­ liku tootmise, edasiandmise, levitamise ja kogumise vastu,

sealhulgas ebapiisavalt valvatud ja puudulikult hallatud varu­ dele ja nende kontrollimatule levikule.

Lepinguosalised nõustuvad kooskõlastama, järgima ja täieli­ kult täitma oma kohustusi, mis tulenevad kõikidest asjaomas­ test rahvusvahelistest konventsioonidest ja dokumentidest, ning kohustuvad tegema koostööd riigi, piirkonna xx xxxxxx tasandil.

3b. Ühtlasi kohustuvad lepinguosalised tegema koostööd palgasõdurite tegevuse ärahoidmiseks vastavalt xxx xxxxxx dest asjaomastest rahvusvahelistest konventsioonidest ja do­ kumentidest tulenevatele kohustustele ning oma vastavatele õigus- ja haldusnormidele.

4. Ebakindlate olukordade strateegiliseks ja tõhusaks la­ hendamiseks jagavad lepinguosalised teavet ja hõlbustavad diplomaatilise, julgeoleku- ja arengukoostöö meetodeid loo­ giliselt kombineerides ennetavate meetmete rakendamist. Nad lepivad kokku viisis, kuidas kõige paremini suurendada riikide suutlikkust täita oma põhifunktsioone ja stimuleerida poliitilist tahet viia ellu reforme, järgides xxxxx xxxx isevastu­ tuse põhimõtet. Ebakindlas olukorras on poliitiline dialoog eriti tähtis ning seda tuleb edasi arendada ja tugevdada.

5. Vägivaldsete konfliktide korral võtavad lepinguosalised kõik sobivad meetmed, et tõkestada vägivalla süvenemist, pii­ rata selle levikut ja hõlbustada lahkhelide rahumeelset lahen­ damist. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et koostööks mõeldud rahalisi vahendeid kasutataks koostööpõhimõtete ja eesmärkide kohaselt ja välditaks vahendite kõrvalesuunamist sõjalisel otstarbel.

6. Pärast konflikti lahendamist võtavad lepinguosalised kõik sobivad meetmed olukorra stabiliseerimiseks ülemine­ kuajal, et hõlbustada tagasipöördumist vägivallatu, stabiilse ja demokraatliku olukorra juurde. Lepinguosalised tagavad hä­ daabimeetmete, rehabilitatsiooni ja arengukoostöö vaheliste vajalike seoste loomise.

7. Rahu ja rahvusvahelise õigusemõistmise tugevdamise eesmärgil kinnitavad lepinguosalised täiendavalt oma kavatsust:

— jagada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi ratifitseerimiseks ja rakendamiseks vajalike õigusregulat­ siooni kohanduste alaseid kogemusi ja

— võidelda rahvusvahelise kuritegevuse vastu vastavalt rah­ vusvahelisele õigusele, võttes arvesse Rooma statuuti.

Lepinguosalised püüavad astuda samme Rooma statuudi ning sellele vastavate dokumentide ratifitseerimise xx xxxxxx damise suunas.”

9. artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Xxxx duse teg evuspõhimõtete järjepidevus ja n en de mõju k äesoleva lepin g u rak en damisele.

Lepinguosalised on võtnud endale kohustuse tagada poliiti­ kavaldkondade sidusus arenguga sihipärasel, strateegilisel ja partnerlusele suunatud meetodil ja tugevdada dialoogi polii­ tikavaldkondade arenguga sidususe teemal. Liit tunnistab, et liidu poliitikavaldkondadega (xxxxx arengupoliitika) saab toe­ tada aKV riikide arenguprioriteete kooskõlas käesoleva lepin­ gu eesmärkidega. Seda arvesse võttes tugevdab liit kõnealuste poliitikavaldkondade sidusust, et saavutada käesoleva lepin­ gu eesmärgid.

Kui ühendus kavatseb oma volitusi kasutades xxxxx xxxx meetme, mis võib mõjutada aKV riikide huve seoses xxxxx xxxxx lepingu eesmärkidega, teatab ta aKV riikide rühmale aegsasti oma kavatsustest, xxxx et see piiraks artikli 96 ko­ haldamist. Selleks teavitab komisjon regulaarselt aKV riikide rühma sekretariaati kavandatud ettepanekutest ja edastab sa­ mal ajal xxxxx xx selliste meetmete võtmise ettepaneku. Vaja­ duse korral võivad aKV riigid nõuda teavet omal algatusel.

Nende taotluse korral peetakse viivitamata nõu, et enne lõ­ pliku otsuse tegemist oleks võimalik arvesse xxxxx kõnealuste meetmete mõju nende huvidele.

Pärast sellist nõupidamist võivad aKV riigid ja aKV riikide rühm veel kirjalikult ja võimalikult kiiresti teatada ühenduse­ le oma huvidest ning teha muudatusettepanekuid, osutades sealjuures sellele, kuidas tuleks nende huve arvestada.

Kui ühendus ei nõustu aKV riikide ettepanekutega, teatab ta sellest neile niipea kui võimalik ja esitab oma põhjendused.

Samuti antakse aKV riikide rühmale piisavalt ja võimaluse korral eelnevalt teavet selliste otsuste jõustumise kohta.”

10. artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

Ühisin stitutsioon id

1. Käesoleva lepingu institutsioonid on ministrite nõuko­ gu, suursaadikute xxxxxxx xx parlamentaarne ühisassamblee.

2. Ühisinstitutsioonid ja majanduspartnerluslepingute alu­ sel loodud institutsioonid püüavad tagada teabe kooskõlas­ tatuse, ühtsuse ja täiendavuse ning tõhusa ja vastastikuse

vahetuse, xxxx et see piiraks kehtivate või tulevaste majandus­ partnerluslepingute asjaomaste sätete kohaldamist.”

11. Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 14a

Riig ipeade ja valitsusjuhtide k ohtumised

Lepinguosalised korraldavad riigipeade ja valitsusjuhtide koh­ tumisi, leppides ühiselt kokku nende asjakohases vormis.”

12. artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Ministrite nõukogu tuleb tavaliselt kokku kord aastas eesistuja algatusel xx xxxxx, kui see on vajalik; selle xxxx xx geograafiline koosseis olenevad käsitletavatest küsi­ mustest. Kohtumistel toimuvad kõrgetasemelised kon­ sultatsioonid lepinguosalistele erilist huvi pakkuvates küsimustes, täiendades tööd, mida tehakse artikli 38 ko­ haselt ühises ministrite kaubanduskomitees ja artikli 83 kohaselt aKV-EÜ arengu rahastamise koostöökomitees, kes valmistavad ette ministrite nõukogu iga-aastase kor­ ralise kohtumise materjalid.”;

b) lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Ministrite nõukogu võib teha lepinguosalistele siduvaid otsuseid ning esitada seisukohti, soovitusi ja arvamusi iga-aastasel korralisel kohtumisel või kirjaliku menetlu­ xx xxxx. Ministrite nõukogu esitab parlamentaarsele ühi­ sassambleele kord aastas aruande lepingu rakendamise kohta. Ta uurib ja võtab arvesse parlamentaarsel ühisas­ sambleel vastuvõetud seisukohti ja soovitusi.”

13. artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

a) lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i) xxxxxx xx neljas taane asendatakse järgmisega:

„— arutada arengu ja aKV-XXx partnerlusega seo­ tud küsimusi, sealhulgas majanduspartnerlusle­ pinguid, muid kaubanduskokkuleppeid, Euroopa arengufondi ning riigi- ja piirkonnas­ trateegia dokumente. Selleks edastab komisjon kõnealused strateegiadokumendid teavitami­ seks parlamentaarsele ühisassambleele;

— arutada käesoleva lepingu rakendamist käsitle­ vat ministrite nõukogu aastaaruannet xx xxxxx käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks vastu seisukohti xx xxxx ministrite nõukogule soovitusi;”

ii) neljanda taande järele lisatakse järgmine taane:

„— toetada riikide parlamentide institutsioonilist arengut ja suurendada nende suutlikkust koos­ xxxxx käesoleva lepingu artikli 33 lõikega 1.”;

b) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Parlamentaarne ühisassamblee tuleb täiskoossei­ sus kokku kaks korda aastas, vaheldumisi Euroopa Lii­ dus xx xxxxx aKV riigis. Piirkondliku integratsiooni tugevdamiseks ja riikide parlamentide vahelise koostöö soodustamiseks korraldatakse ELi ja aKV riikide parla­ mendiliikmete kohtumisi piirkondlikul tasandil.

Piirkondlikud kohtumised korraldatakse käesoleva lepin­ gu artikli 14 lõikes 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks.”

14. artikli 19 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Koostöös võetakse arengupõhimõtete aluseks Ühine­ nud Rahvaste Organisatsiooni konverentside lõppotsused ning rahvusvahelisel tasandil kokkulepitud eesmärgid ja te­ gevuskavad ja nende järelmeetmed. Koostöös võetakse arves­ se ka rahvusvahelisi arengukoostöö eesmärke ja pööratakse erilist tähelepanu edu kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näita­ jate kindlaksmääramisele. Lepinguosalised teevad koostööd, et saavutada kiiremini aastatuhande arengueesmärgid.”

15. artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

a) lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i) sissejuhatav xxxxx asendatakse järgmisega

täiendavuse ja koostoime, eelkõige riiklikul ja piir­ kondlikul tasandil ja nende vahel. Seoses sellega ning osana aKV riikide arengupõhimõtetest ja reformidest püütakse aKV-EÜ koostööstrateegiate rakendamise­ ga riiklikul ja vajaduse korral piirkondlikul tasandil:”;

ii) punkt a asendatakse järgmisega:

„a) saavutada kiiret, jätkuvat ja töökohti loovat majanduskasvu, arendada erasektorit, suuren­ dada tööhõivet ning parandada juurdepääsu tootmisele ja tootmisressurssidele ning soodus­ tada piirkondlikku koostööd ja integratsiooni;”

iii) lisatakse järgmine punkt:

„aa) soodustada piirkondlikku koostööd ja integratsiooni;”

b) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kõikides koostöövaldkondades võetakse arvesse järgmisi valdkondlikke või valdkondadevahelisi küsimu­ si: inimõigused, sooline võrdõiguslikkus, demokraatia, hea valitsemistava, keskkonnasäästlikkus, kliimamuutus, nakkus- ja muud haigused, institutsioonide xxxxx xx suutlikkuse suurendamine. Need valdkonnad võivad saa­ da ühenduselt abi.”

16. artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

a) lõikes 1 asendatakse mõiste „erainvesteeringutele” mõis­ tega „investeeringutele”;

b) [muudatus ei kehti eestikeelse teksti kohta];

c) lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Investeerimise ja erasektori arengu toetamine hõlmab meetmeid ja algatusi makro-, meso- ja mikro­ majanduse tasandil ja edendab uuenduslikke rahastamis­ mehhanismide leidmist, sh era- ja riiklike allikate ühendamine ja suurendamine arengumeetmete rahasta­ mise eesmärgil.”;

„1.

aKV-EÜ arengukoostöö eesmärkide xxxxx

d) lisatakse järgmine lõige:

püüeldakse ühitatud tegevuskavade kaudu, mis hõl­ mavad kohaliku majanduse, ühiskonna, kultuuri, keskkonna ja institutsioonidega seotud tegureid. See­ ga moodustab koostöö ühtse tugiraamistiku aKV rii­ kide oma arengukavadele, tagades eri tegurite

„6. Koostööga toetatakse avaliku sektori investeerin­ guid põhistruktuuridesse, et arendada erasektorit, suu­ rendada majanduskasvu ja kõrvaldada vaesus.”

17. artikli 22 lõike 1 punkti b sissejuhatav xxxxx asendatakse järgmisega:

„b) rakendada ülesehituspõhimõtteid, mille eesmärk on eri osalejate, eelkõige erasektori xxxxx tugevdamine ja kesk­ konna parandamine, et koondada paremini oma riigi ressursse ning suurendada äri, investeerimist ja tööhõi­ vet, samuti:”.

18. artikkel 23 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 23

Koostööga toetatakse püsiva arengu põhimõtteid ja institut­ sioonilisi reforme ning investeeringuid, mida on vaja õiglaseks juurdepääsuks majandustegevusele ja tootmisressurssidele, eelkõige:

a) selliste koolitussüsteemide arendamist, mis aitavad suu­ rendada tootlikkust nii ametlikus kui ka mitteametlikus sektoris;

b) kapitali, laenutegevust ja maaomandit, eeskätt omandi- ja kasutusõiguste osas;

c) selliste maaelu arengukavade väljatöötamist, millega püütakse luua raamistik ühisele hajutatud kavandamise­ le ning vahendite eraldamisele ja haldamisele;

d) strateegiate väljatöötamist eesmärgiga suurendada aKV riikides põllumajanduslikku tootmist ja tootlikkust, ra­ hastades eelkõige põllumajandusalast teadustegevust, põllumajanduslikke sisendeid ja teenuseid, põllumajan­ duslikke tugiinfrastruktuure, riskide vähendamist xx xxxx timist. Toetatakse riiklikke ja erainvesteeringuid põllumajandusse, põllumajanduspoliitika ja -strateegiate väljatöötamist, talunike ja erasektori organisatsioonide tugevdamist, loodusvarade majandamist ning põlluma­ jandusturgude arendamist ja toimimist. Põllumajanduse tootmisstrateegiad tugevdavad riiklikke ja piirkondlikke toiduga kindlustatuse strateegiaid ning piirkondlikku in­ tegratsiooni; koostöö toetab aKV riikide jõupingutusi oma kaupade ekspordi konkurentsivõimelisemaks muutmiseks ja ekspordistrateegiate kohandamiseks vas­ tavalt muutuvatele kaubandustingimustele;

e) veevarude säästvat arengut, mis tugineb veevarude integ­ reeritud majandamise põhimõtetele ning tagab ühiste veevarude võrdse ja jätkusuutliku jagamise eri kasutus­ viiside vahel;

f) vesiviljeluse ja kalanduse säästvat arengut, mis hõlmab nii siseveekalandust kui ka mere elusressursse aKV rii­ kide majandusvööndites;

g) majanduse ja tehnoloogia infrastruktuure ja teenuseid, sealhulgas veondust, telekommunikatsiooonisüsteeme, sideteenuseid ja infoühiskonna arengut;

h) konkurentsivõimelise tööstuse, mäetööstuse ja energee­ tika arengut, soodustades samas erasektori kaasatust ja arengut;

i) kaubanduse arengut, sealhulgas heade kaubandustavade edendamist;

j) äri, rahanduse ja panganduse ning muude teenindusala­ de arengut;

k) turismi arengut;

l) teaduse, tehnoloogia ja uurimistöö infrastruktuuri ja tee­ nuste arengut, sealhulgas uute tehnoloogiate täiustamist, edasiandmist ja kasutuselevõtmist;

m) suutlikkuse suurendamist tootmisvaldkondades, eelkõi­ ge avalikus ja erasektoris;

n) tavateadmiste edendamist ja

o) konkreetsete strateegiate väljatöötamine ja rakendamine eeliste kaotamise mõjuga kohanemiseks, sealhulgas punktides a–n nimetatud meetmed.”

19. Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 23a

K xxxx dus

Tunnistades kalanduse ja vesiviljeluse tähtsust aKV riikides, kuna need loovad töökohti, toovad tulu ning suurendavad toiduga kindlustatust, olles maa- ja rannikuelanikele elatus­ vahenditeks ning vähendades seeläbi vaesust, on koostöö ees­ märgiks vesiviljelus- ja kalandussektori arendamine aKV riikides, et suurendada selle sotsiaalset ja majanduslikku kasu jätkusuutlikul viisil.

Koostöökavade ja -meetmetega toetatakse muu hulgas vesi­ viljeluse ja kalanduse säästva arengu strateegiate ja majanda­ mise xxxxxx väljatöötamist ja rakendamist aKV riikides ja piirkondades; vesiviljeluse ja kalanduse lõimimist riiklikesse ja piirkondlikesse arengustrateegiatesse; infrastruktuuri ja tehnilise oskusteabe arendamist, et võimaldada aKV riikidel saada kalandusest ja vesiviljelusest maksimaalset ja pidevat kasu; aKV riikide suutlikkuse suurendamist, et nad suudak­ sid lahendada välisprobleeme, mis takistavad xxxx kalavaru­ sid täielikult ära kasutada, ning ühisettevõtete toetamist ja arendamist, et investeerida aKV riikide xxxxxxxx- xx vesivil­ jelussektorisse. Kõikides ühenduse ja aKV riikide vahel sõl­ mitavates kalanduskokkulepetes tuleb nõuetekohaselt arvesse xxxxx kooskõla kõnealuse piirkonna arengustrateegiatega.

Vastastikusel kokkuleppel võidakse korraldada kõrgetaseme­ xxxx, sealhulgas ministrite tasemel toimuvaid konsultatsioone, et arendada, täiustada ja/või tugevdada aKV-XXx koostööd ve­ siviljeluse ja kalanduse säästva arengu valdkonnas.”

20. artikli 25 lõike 1 punktid a ja b asendatakse järgmisega:

„a) parandada iga tasandi haridust ja koolitust, seades ees­ märgiks kolmanda astme haridust tõendavate kvalifikat­ sioonide tunnustamise, kvaliteedi tagamise süsteemide kasutuselevõtmise hariduses, sealhulgas Interneti xxxx või muudes mittetraditsioonilistes vormides antavas haridu­ ses ja koolituses, ning suurendada tehnilisi teadmisi ja oskusi;

b) parandada tervishoiusüsteeme, eelkõige muuta ulatusli­ kud ja kvaliteetsed tervishoiuteenused kõikidele võrdselt kättesaadavaks, ja toitumist, kõrvaldada nälg ja alatoitu­ mine ning tagada piisav toiduga kindlustatus, muu hul­ gas turvavõrgustike toetamise xxxx;”.

21. artiklit 27 muudetakse järgmiselt:

a) Pealkiri asendatakse järgmisega:

„Kultuur xx xxxxx”;

b) [muudatus ei kehti eestikeelse teksti kohta];

c) lisatakse järgmised punktid:

„e) tunnustada ja toetada kultuuritegelaste ja

-võrgustike xxxxx xx nende panust säästvasse arengus­ se ja

f) toetada hariduse kultuurilist mõõdet ja noorte osa­ lemist kultuuritegevuses.”

22. artiklid 28, 29 ja 30 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 28

Üldpõhimõtted

1. aKV-XXx koostööga toetatakse tõhusalt nende eesmär­ xxxx xx prioriteetide saavutamist, mis aKV riigid on endale seadnud piirkondliku koostöö ja integratsiooni raames.

2. Kooskõlas artiklites 1 ja 20 sätestatud üldiste eesmär­ kidega püütakse aKV-XXx koostöö abil:

a) toetada rahu ja stabiilsust ning konfliktide vältimist ja lahendamist;

b) kiirendada majandusarengut ja -koostööd, luues suure­ maid turge, edendades isikute, kaupade, teenuste, kapi­ tali, tööjõu ja tehnoloogia vaba liikumist aKV riikide vahel, kiirendades aKV riikide majanduse mitmekesista­ mist, toetades ja laiendades aKV riikide vahelist ning aKV riikide ja kolmandate riikide vahelist kaubandust ning integreerides aKV riigid järk-järgult maailmamajandusse;

c) toetada säästva arenguga seotud rahvusvaheliste problee­ mide lahendamist, tehes seda muu hulgas piirkondlike koostööpõhimõtete kooskõlastamise ja ühtlustamise kaudu.

3. Vastavalt artiklis 58 sätestatud tingimustele toetatakse koostööga ka piirkondadevahelist ja aKV riikide vahelist koostööd, näiteks koostööd:

a) ühe või mitme aKV piirkondliku organisatsiooni vahel, xx xxxxxx tasandil;

b) Euroopa ülemeremaade ja -territooriumidega ning ääre­ poolseimate piirkondadega;

c) arengumaadega, mis ei ole aKV riigid.

Artikkel 29

a K V-E Li k oostöö piirk on dlik u k oostöö ja in teg ratsioon i eden damisek s

1. Stabiilsuse ja rahu tagamise ning konfliktide vältimise valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on:

a) edendada ja arendada piirkondlikku poliitilist dialoogi järgmistes valdkondades: konfliktide vältimine ja lahen­ damine, inimõigused ja demokratiseerimine; arengus osalejate, eelkõige kodanikuühiskonna liikmete vaheline teabevahetus, nende koostöövõrkude loomine xx xxxxx umisvõimaluste parandamine.

b) edendada julgeolekuga seotud küsimuste alaseid piir­ kondlikke algatusi ja tegevuspõhimõtteid, sh relvastuse piiramine, meetmed uimastite, organiseeritud kuritege­ vuse, rahapesu, altkäemaksu ja korruptsiooni vastu.

2. Piirkondliku majandusintegratsiooni valdkonnas toeta­ takse koostööga:

a) aKV vähim arenenud riikide osalemist piirkondlike tur­ xxxx rajamisel ja sellest tuleneva kasu jagamisel;

b) valdkondlike majandusalaste ümberkujunduspõhimõte­ te rakendamist piirkondlikul tasandil;

c) kaubanduse ja maksete liberaliseerimist;

d) xxx xxxxx- xxx xx kodumaiste piiriüleste investeeringute ja muude piirkondliku või majandusintegratsiooni algatus­ te soodustamist;

e) selle mõju leevendamist, mida piirkondlikust integrat­ sioonist tulenevad ülemineku netokulud avaldavad eel­ arvetulule ja maksebilansile, ja

f) infrastruktuuri, eelkõige veonduse ja side infrastruktuuri selle ohutust ja teenuseid, sealhulgas piirkondlike võima­ luste arendamist teabe- ja sidetehnoloogia xxxxxx;

3. Säästva arengu piirkondlike tegevuspõhimõtete vald­ konnas toetatakse koostööga aKV piirkondlikke prioriteete ja eelkõige:

a) keskkonda ja loodusvarade, sh vee ja energia säästvat majandamist ning kliimamuutusega võitlemist;

b) toiduga kindlustatuse tagamist ja põllumajandust;

c) tervishoidu, haridust ja koolitust;

d) uurimistegevust ja tehnika arengut;

e) piirkondlikke algatusi suurõnnetusteks valmisolekuks ja nende mõju leevendamiseks ning suurõnnetustejärgseks taastamistööks.

Artikkel 30

Suutlik k use suuren damin e a X X xxxx ide piirk on dlik u k oostöö ja in teg ratsioon i eden damisek s

Piirkondlike tegevuspõhimõtete tõhustamiseks ja tulemusli­ kumaks muutmiseks arendatakse ja tugevdatakse koostööga:

a) aKV riikide loodud piirkondliku integratsiooni asutuste ja organisatsioonide suutlikkust ja nende aKV riikide osalusega asutuste ja organisatsioonide suutlikkust, kes edendavad piirkondlikku koostööd ja integratsiooni;

b) riikide valitsuste ja parlamentide suutlikkust piirkondli­ ku integratsiooni käsitlevate küsimuste lahendamisel ja

c) valitsusväliste osalejate, sealhulgas erasektori suutlikkust.”

23. Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 31a

HI V/ a I DS

Koostööga toetatakse aKV riikide jõupingutusi kõigi sekto­ rites selliste tegevuspõhimõtete xx -xxxxxx väljatöötamiseks ja tugevdamiseks, mille eesmärk on võidelda HIV/aIDSi pan­ deemiaga, et see ei takistaks arengut. aKV riike toetatakse nende jõupingutustes HIV/aIDSi ennetuse, ravi, hoolduse ja toetuse üldise kättesaadavuse saavutamiseks ja tagamiseks ning eelkõige on koostöö eesmärk:

a) toetada riiklike ja piirkondlike arengukavade üheks prio­ riteediks olevate terviklike valdkondadevaheliste HIV/aIDSi vastu võitlemise strateegiate xx xxxxxx välja­ töötamist ja rakendamist;

b) kaasata HIV/aIDsiga võitlemisse kõik asjakohased aren­ guvaldkonnad ja tagada kõigi tasandite sidusrühmade laiaulatuslik rakendatus;

c) tugevdada riiklikke tervishoiusüsteeme ja lahendada inimressursside nappuse probleem tervishoius, sest see on oluline HIV/aIDSi ennetuse, ravi ja hoolduse üldise kättesaadavuse ja nende tõhusa integreerimise tagami­ seks muude tervishoiuteenustega;

d) võidelda soolise ebavõrdsuse ning soolise vägivalla ja ahistamise xxx xxx HIV/aIDSi pandeemia põhjuse vastu ning tugevdada naiste ja tüdrukute õiguste kaitseks teh­ tavaid jõupingutusi; töötada välja spetsiaalselt naistele ja tüdrukutele suunatud tõhusad sootundlikud HIV/aIDSiga võitlemise kavad ja teenused, sealhulgas seksuaalkasvatust ning soojätkamistervist ja -õigusi kä­ sitlevad kavad ja teenused, ning toetada naiste täielikku kaasamist HIV/aIDSi käsitlevate strateegiate xx xxxxxx koostamisse ja nendega seotud otsuste tegemisse;

e) töötada välja toetavad õiguslikud ja poliitilised raamisti­ kud ning kõrvaldada karistavad õigusnormid, tegutse­ mispõhimõtted, tava, häbimärgistamine ja diskrimineerimine, mis kahjustavad inimõigusi, suuren­ davad vastuvõtlikkust HIVile/aIDSile ja takistavad tõhu­

ii) kliimamuutuse poliitilise tähtsuse tõstmine arengu­ koostöös, sealhulgas asjakohase poliitikaalase dia­ loogi abil;

sa HIV/aIDSi ennetuse, ravi, hoolduse ja toetuse, sealhulgas ravimite, kaupade ja teenuste kättesaadavust HIVi/aIDSi nakatunud ja kõige suuremas nakatumiso­ hus inimestele;

f) suurendada juurdepääsu tõenditel põhinevale ja ulatus­

iii)

aKV riikide toetamine, et aidata asjaomastel sekto­ ritel, nagu põllumajandus, veemajandus ja infras­ truktuurid, kliimamuutusega kohaneda, sealhulgas asjakohaste ja keskkonnaohutute tehnoloogiate siir­ de ja kasutuselevõtuga;

likule HIV/aIDSi ennetustööle, mis kõrvaldaks epidee­ mia kohalikud põhjused ja võtaks arvesse naiste, noorte ja kõige suuremas ohus olevate elanikkonnarühmade konkreetseid vajadusi, ja

g) tagada ohutute, kvaliteetsete ja taskukohase hinnaga ra­ vimite ja hügieenitarvete, sealhulgas seksuaal- ja soojät­ kamishügieeni tarvete xxxxxx xx xxxxxx kättesaadavus.”

24. Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 32a

K liimamuutus

Lepinguosalised tunnistavad, et kliimamuutus on tõsine üle­ maailmne keskkonnaprobleem, mis ohustab aastatuhande arengueesmärkide saavutamist ning millega võitlemine nõuab piisavat, prognoositavat ja õigeaegset rahalist abi. See­ tõttu ja kooskõlas artikliga 32, eelkõige selle lõike 2 punkti­ ga a, on koostöö eesmärk:

a) tunnistada, et aKV riigid, eelkõige väikesed saareriigid ja madalamal asuvad aKV riigid on kaitsetud kliimamuu­ tusega seotud nähtuste ees, nagu rannikualade erosioon, tsüklonid, üleujutused ja keskkonnakatastroofidest tin­ gitud ümberasustamine; ja eelkõige on aKV vähim are­ nenud ja sisemaariigid kaitsetud tihenevate üleujutuste, põua, metsade hävitamise ja kõrbestumise ees;

b) tugevdada ja toetada tegevuspõhimõtteid ja -kavasid, mille eesmärk on leevendada kliimamuutuse tagajärgi ja nendega kohaneda, sealhulgas institutsioonide arenda­ xxxx xx nende suutlikkuse suurendamise xxxx;

c) suurendada aKV riikide suutlikkust ülemaailmse CO2- turu arendamise xx xxxxxx osalemise xxxxxx ning

d) see keskendub järgmistele tegevustele:

i) kliimamuutuse lõimimine arengustrateegiatesse ja vaesuse vähendamise meetmetesse;

iv) suurõnnetuste ohu vähendamise edendamine, võt­ tes arvesse, et üha rohkem suurõnnetusi on seotud kliimamuutusega;

v) aKV riikide leevendamismeetmete rahaline ja teh­ niline toetamine, kui see aitab vähendada xxxx riiki­ des vaesust ja saavutada säästva arengu eesmärke, sealhulgas raadamisest ja metsade seisundi halvene­ misest tulenevate ning põllumajanduse tekitatavate heitkoguste vähendamine;

vi) xxxx- xx kliimateabe ning xxxx ennustamise xx xxxxx jase hoiatamise süsteemide täiustamine ja

vii) säästvat arengut toetavate taastuvate energiaallikate ning vähem CO2-heidet tekitavate tehnoloogiate propageerimine.”

25. artikli 33 lõike 3 punkt c asendatakse järgmisega:

„c) riigi rahanduse ja maksunduse juhtimise parandamisele ja tugevdamisele, et arendada aKV riikide majanduste­ gevust ja suurendada nende maksutulu, austades samas täielikult aKV riikide suveräänsust kõnealuses valdkonnas.

Meetmete hulka kuuluvad:

i) riigisiseste maksudega seotud haldussuutlikkuse suurendamine, sealhulgas tõhusa, tulemusliku ja jät­ kusuutliku maksusüsteemi loomine;

ii) rahvusvahelistes maksundusalastes koostööstruk­ tuurides ja -protsessides osalemine, et hõlbustada rahvusvaheliste standardite edasiarendamist ja nen­ de tõhusat järgimist;

iii) rahvusvahelise maksundusalase hea tava rakenda­ mise sealhulgas läbipaistvuse põhimõtte ja teabeva­ hetuse kohustuse järgimise toetamine aKV riikides, kes on kohustunud neid rakendama.”

26. artikli 34 lõiked 2 kuni 4 asendatakse järgmisega:

„2. Majandus- ja kaubanduskoostöö lõppeesmärk on või­ maldada aKV riikidel täiel määral osaleda rahvusvahelises kaubanduses. Seoses sellega pööratakse erilist tähelepanu aKV riikide vajadusele tegusalt osaleda mitmepoolsetes kau­ bandusläbirääkimistes. arvestades aKV riikide praegust aren­ gutaset, püütakse majandus- ja kaubanduskoostööga võimaldada aKV riikidel toime tulla globaliseerumise pro­ bleemidega xx xxxx-järgult kohaneda rahvusvahelise kauban­ duse uute tingimustega, hõlbustades sellega nende üleminekut vabale maailmamajandusele. Sellega seoses tuleks tähelepanu pöörata paljude aKV riikide haavatavusele, mis tuleneb nende sõltuvusest kaupadest või mõnest olulisest tootest, sealhulgas lisandväärtusega põllumajandustoodetest, ja eeliste kaotamise ohule.

3. Selleks püütakse majandus- ja kaubanduskoostööga suurendada I jaotises määratletud riiklike ja piirkondlike arengustrateegiate kaudu aKV riikide tootmis-, tarne- xx xxxx plemisvõimet ning nende suutlikkust kaasata investeeringuid. Lisaks sellele püütakse anda lepinguosaliste vahelisele kau­ bandusele uus arengusuund, tugevdada aKV riikide kaubandus- ja investeerimispoliitikat, vähendada nende sõl­ tuvust kaupadest, edendada mitmekesisemat majandust ja

arendamise meetmetega kui aKV riikide konkurentsivõime suurendamise vahenditega. Seetõttu tuleb nõuetekohaselt ar­ vesse xxxxx vastavaid aKV riikide ja piirkondade arengustra­ teegiates ette nähtud meetmeid, mida ühendus toetab, eelkõige kaubandusabi andes.”

28. artiklid 36 ja 37 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 36

Xx xxx asjalik ud eesk irjad

1. Eespool sätestatud eesmärke ja põhimõtteid silmas pidades nõustuvad lepinguosalised võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada WTO eeskirjadele vastavate majandus­ partnerluslepingute sõlmimine, kõrvaldades järk-järgult nen­ devahelised kaubandustõkked ja süvendades koostööd kõikides kaubandusega seotud valdkondades.

2. arengut toetavate majanduspartnerluslepingute ees­ xxxx on soodustada aKV riikide sujuvat ja järkjärgulist in­ tegreerimist maailmamajandusse, kasutades eelkõige täielikult ära piirkondliku integratsiooni ja lõunariikide oma­

parandada

aKV riikide suutlikkust tegelda kõikide

vahelise kaubavahetuse võimalusi.

kaubandusküsimustega.

4. Majandus- ja kaubanduskoostöös järgitakse täielikult Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) sätteid, sealhul­ gas xxx- xx diferentseeritud režiimi käsitlevaid sätteid, võttes arvesse lepinguosaliste vastastikuseid huve ja iga lepinguosa­ xxxx arengutaset. Samuti tegeletakse eeliste kaotamise mõju­ ga, järgides täielikult mitmepoolseid kohustusi.”

27. artikli 35 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Majandus- ja kaubanduskoostöö põhineb tõelisel, tu­ gevdatud ja eesmärgistatud koostööl. Lisaks sellele põhineb see terviklikul lähenemisviisil, mis tugineb eelmiste aKV-EÜ konventsioonide tugevustele ja saavutustele.

2. Majandus- ja kaubanduskoostöö tugineb aKV riikide piirkondliku integratsiooni algatustele. I jaotises määratletud piirkondlikku koostööd ja integratsiooni toetav koostöö ning majandus- ja kaubanduskoostöö täiendavad üksteist. Majandus- ja kaubanduskoostöö raames tegeldakse eelkõige pakkumise ja nõudluse piiratuse, infrastruktuuride vastasti­ xxxx seotuse, majanduse mitmekesistamise ja kaubanduse

3. Lepinguosalised lepivad kokku, et uut kauplemiskorda rakendatakse järk-järgult.

Artikkel 37

Men etlused

1. Majanduspartnerluslepingute üle peetavatel läbirääki­ mistel nähakse kooskõlas I jaotise ja artikliga 35 ette aKV rii­ kide avaliku ja erasektori suutlikkuse suurendamine (sealhulgas konkurentsivõime suurendamise meetmed), piir­ kondlike organisatsioonide tugevdamine ja piirkondliku kau­ banduse integreerimise algatuste toetamine, aidates vajaduse korral kohandada eelarvet ja viia ellu maksureformi, ning inf­ rastruktuuri täiustamine ja arendamine ning investeeringute soodustamine.

2. Lepinguosalised jälgivad pidevalt läbirääkimiste käiku vastavalt artiklile 38.

3. Läbirääkimisi majanduspartnerluslepingute üle alusta­ takse nende aKV riikidega, kes arvavad end selleks valmis olevat, nende arvates sobival tasandil ja aKV riikide rühma kokkulepitud korras ning eesmärgiga toetada aKV riikide piirkondlikku integreerumist.

4. Majanduspartnerluslepingute üle peetavatel läbirääki­ mistel püütakse eelkõige kinnitada ajakava lepinguosaliste va­ xxxxxxx kaubandustõkete järkjärguliseks kõrvaldamiseks kooskõlas asjakohaste WTO eeskirjadega. Ühenduse puhul rajaneb kaubanduse liberaliseerimine acquis’l ja sellega püü­ takse parandada aKV riikide pääsu turule, muu hulgas päri­ tolureeglite läbivaatamise xxxx. Läbirääkimistel võetakse arvesse aKV riikide arengutaset ning kaubandusmeetmete mõju ühiskonnale ja majandusele ning nende riikide suutlik­ xxxx kohandada oma majandus liberaliseerimisega. Seetõttu ollakse läbirääkimistel piisava üleminekuaja kestuse kinnita­ xxxxx xx hõlmatavate toodete lõplikul määramisel võimalikult paindlikud, võttes arvesse tundlikke valdkondi ja erinevusi tollide kaotamise ajakavas, järgides seejuures kehtivaid WTO eeskirju.

5. Lepinguosalised teevad WTOs tihedat koostööd, et sel­ gitada ja põhjendada kokkulepitud korda, eelkõige selle paindlikkust.

6. Lepinguosalised arutavad, kuidas lihtsustada xx xxxx vaa­ data nende ekspordi suhtes kohaldatavaid päritolureegleid, sealhulgas sätteid päritolu kumulatsiooni kohta.

7. Pärast majanduspartnerluslepingute sõlmimist võivad need aKV riigid, kes ei ole kõnealuse lepingu osalised, xxxx xxxx taotleda lepinguga ühinemist.

8. Võttes arvesse I jaotises kirjeldatud aKV-XXx koostööd aKV riikide piirkondliku koostöö ja integratsiooni toetamise eesmärgil ja kooskõlas artikliga 35 pööravad lepinguosalised erilist tähelepanu majanduspartnerluslepingute rakendamisest tulenevatele vajadustele. Kohaldatakse käesoleva lepingu IV li­ sa artiklis 1 kirjeldatud põhimõtteid. Selleks nõustuvad lepin­ guosalised kasutama koostöö mitmeaastase finantsraamistiku ja muude täiendavate allikate vahendite suunamiseks olemas­ olevaid või uusi piirkondlikke rahastamismehhanisme.”

29. Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 37a

Muud k auplemisk orrad

1. arvestades, et praegune kaubanduspoliitika on suuna­ tud kaubanduse suuremale liberaliseerimisele, võivad EL ja aKV riigid osaleda läbirääkimistes kokkulepete üle, mis libe­ raliseerivad mitmepoolset ja kahepoolset kaubandust veelgi enam, xx xxxx kokkuleppeid rakendada. Liberaliseerimise tu­ lemusena võivad kaduda aKV riikide eelised ja see võib mõ­ jutada nii nende konkurentsivõimet XXx turul xxx xx nende arengut, mida EL soovib toetada.

2. Kooskõlas majandus- ja kaubanduskoostöö eesmärki­ dega püüab Euroopa Liit xxxxx meetmeid liberaliseerimise võimaliku negatiivse mõju tasakaalustamiseks, et aKV riigid säilitaksid oma olulise eelise mitmepoolses kauplemissüstee­ mis nii kaua kui võimalik, ja tagada, et eeliste vältimatu järk­ järguline vähendamine toimuks võimalikult pika aja jooksul.”

30. artikli 38 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Ministrite kaubanduskomitee arutab kõigile aKV riiki­ dele huvipakkuvaid kaubandusküsimusi ja jälgib eelkõige pidevalt majanduspartnerluslepingute üle peetavate läbirää­ kimiste käiku ja kõnealuste lepingute rakendamist. Ta pöö­ rab erilist tähelepanu käimasolevatele mitmepoolsetele kaubandusläbirääkimistele ja uurib ulatuslikumate liberalisee­ rimisalgatuste mõju aKV-EÜ kaubandusele ning aKV riikide majanduse arengule. Komitee annab aru ministrite nõukogu­ le xx xxxxx xxxxx vajalikke soovitusi, sealhulgas kõikide toe­ tusmeetmete kohta, et aKV-EÜ kauplemiskorrast tulenev kasu suureneks.”

31. Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 38a

K on sulteerimin e

1. Kui uued või kavades ette nähtud meetmed, xxxx xxxxx dus võtab õigusnormide ühtlustamiseks kaubanduse soodus­ tamise eesmärgil, võivad mõjutada ühe või mitme aKV riigi huve, teavitab ühendus enne selliste meetmete vastuvõtmist sellest aKV riikide rühma sekretariaati ja asjaomaseid aKV riike.

2. Selleks et ühendus saaks arvestada aKV riikide rühma huve, konsulteeritakse viimase taotlusel kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 12 omavahel, et xxxxx rahuldav lahendus.

3. Kui kaubanduse soodustamiseks vastu võetud kehtivad ühenduse eeskirjad mõjutavad või kõnealuste eeskirjade tõl­ gendamine, kohaldamine või rakendamine mõjutab ühe või mitme aKV riigi huve, konsulteeritakse asjaomase aKV riigi taotlusel kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 12 omavahel, et xxxxx rahuldav lahendus.

4. Rahuldava lahenduse leidmiseks võivad lepinguosalised tõstatada ühises ministrite kaubanduskomitees mis tahes muid kaubandusega seotud küsimusi, mis võivad tuleneda liikmesriikide võetud või kavandatud meetmetest.

5. Lepinguosalised teavitavad üksteist sellistest meetme­ test, et tagada konsultatsioonide tulemuslikkus.

6. Lepinguosalised nõustuvad sellega, et konsulteerimine majanduspartnerluslepingute reguleerimisalasse kuuluvates küsimustes majanduspartnerluslepingu institutsioonides ja teabe edastamine kõnealuste institutsioonide kaudu on samu­ ti kooskõlas käesoleva artikliga ja lepingu artikliga 12, tingi­ xxxxx et aKV riigid, keda need võivad mõjutada, on sõlminud majanduspartnerluslepingu, mille raames konsultatsioonid toimuvad või teave edastatakse.”

32. artikli 41 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Ühenduse toetab I jaotises määratletud riiklike ja piir­ kondlike arengustrateegiate kaudu ja kooskõlas artikliga 35 aKV riikide pingutusi suurendada oma teenuste osutamise suutlikkust. Erilist tähelepanu pööratakse tööturu-, äri-, turustus-, finants-, turismi-, kultuuri- ja ehitusteenustele ning nendega seotud inseneriteenustele, et parandada aKV riikide konkurentsivõimet ja seeläbi suurendada nende kaubavahe­ xxxx xx teenuskaubanduse väärtust ja mahtu.”

33. artikli 42 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Ühendus toetab I jaotises määratletud riiklike ja piir­ kondlike arengustrateegiate kaudu ja kooskõlas artikliga 35 aKV riikide pingutusi tasuvate ja tõhusate mereveoteenuste arendamisel ja edendamisel aKV riikides, et suurendada aKV ettevõtjate osalemist rahvusvahelistes mereveoteenustes.”

34. artikli 43 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Samuti nõustuvad lepinguosalised tugevdama omava­ helist koostööd info- ja sidetehnoloogia ning infoühiskonna xxxxxx. Xxxxx koostööga püütakse I jaotises määratletud riik­ like ja piirkondlike arengustrateegiate kaudu ja kooskõlas ar­ tikliga 35 eelkõige saavutada sidesüsteemide suurem täiendavus ja ühtlustamine riiklikul, piirkondlikul ja rahvus­ vahelisel tasandil ning nende kohandamine uue tehnoloogiaga.”

35. artikli 44 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Ühendus aitab aKV riikidel I jaotises määratletud riiklike ja piirkondlike arengustrateegiate kaudu ja kooskõlas artikliga 35 suurendada oma suutlikkust kõikides kaubandu­ sega seotud valdkondades, vajaduse korral täiustades ja toe­ tades institutsioonilist raamistikku.”

36. artikli 45 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Samuti lepivad lepinguosalised kokku sellealase koos­ töö tugevdamises, et koos asjaomaste riiklike konkurentsiasu­ tustega kujundada ja toetada efektiivset konkurentsipoliitikat, millega järkjärgult tagatakse konkurentsieeskirjade täitmine nii era- kui ka riigi osalusega ettevõtetes. Koostöö selles vallas hõl­ mab eelkõige abi I jaotises määratletud riiklike ja piirkondlike arengustrateegiate kaudu ja kooskõlas artikliga 35 sobiva õigusliku raamistiku kujundamisel xx xxxxx rakendamisel hal­ dusorganite kaudu, pöörates erilist tähelepanu aKV vähim are­ nenud riikide eriolukorrale.”

37. artikli 46 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Samuti nõustuvad lepinguosalised tugevdama oma sel­ lealast koostööd. Taotluse korral, vastastikku kokkulepitud tingimustel ning I jaotises määratletud riiklike ja piirkondlike arengustrateegiate kaudu ja kooskõlas artikliga 35 laieneb koostöö muu hulgas järgmistesse valdkondadesse: õigusloo­ me intellektuaalomandi õiguste kaitse ja järgimise xxxxxx, õiguste omajatel selliste õiguste kuritarvitamise ja konkuren­ tidel nende rikkumise takistamine, riiklike ja piirkondlike asutuste ja muude organite asutamine ja tugevdamine, seal­ hulgas intellektuaalomandi õiguste kehtestamise ja kaitsmi­ sega tegelevate piirkondlike organisatsioonide toetamine, sealhulgas töötajate koolitamine.”

38. artikli 47 lõikes 2 asendatakse sissejuhatav xxxxx järgmisega:

„2. Standardimis- ja sertifitseerimiskoostööga püütakse I jaotises määratletud riiklike ja piirkondlike arengustratee­ giate kaudu ja kooskõlas artikliga 35 edendada lepinguosa­ liste süsteemide kokkusobivust, hõlmates eelkõige:”.

39. artikli 48 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Lepinguosalised nõustuvad tugevdama koostööd I jao­ tises määratletud riiklike ja piirkondlike arengustrateegiate kaudu ja kooskõlas artikliga 35, et suurendada aKV riikide avaliku ja erasektori suutlikkust selles valdkonnas.”

40. artiklit 49 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Lepinguosalised kinnitavad oma kohustust eden­ dada rahvusvahelise kaubanduse arengut nii, et tagataks säästev ja usaldusväärne keskkonnahoid kooskõlas sel­ lealaste rahvusvaheliste konventsioonide ja kohustuste­ ga, võttes asjakohaselt arvesse iga lepinguosalise arengutaset. Nad on ühel meelel, et keskkonnameetmete planeerimisel ja rakendamisel tuleks arvesse xxxxx aKV riikide erivajadusi ja -nõudeid, sealhulgas seoses artikliga 32.”

b) lisatakse järgmine lõige:

„3. Lepinguosalised nõustuvad sellega, et keskkonna­ meetmeid ei tohi kasutada protektsionistlikel eesmärkidel.”

41. artikli 50 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Lepinguosalised on ühel meelel, et töönorme ei tohiks kasutada kaitsemeetmena.”

42. artikli 51 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Koostööga püütakse I jaotises määratletud riiklike ja piirkondlike arengustrateegiate kaudu ja kooskõlas artik­ liga 35 eelkõige parandada asutuste suutlikkust ja tehnilisi võimalusi selles valdkonnas, seades sisse kiirhoiatussüsteemid ohtlikest toodetest vastastikku teatamiseks, vahetades teavet

a) edendatakse koostööga kohalikku isevastutust kõikidel arenguetappidel;

b) avaldub koostöö vastastikustel õigustel ja kohustustel põhinevas partnerluses;

c) rõhutatakse koostööga ennustatavuse ja kindluse täht­ sust vahendite liikumises, mis toimub väga soodsatel tin­ gimustel ja pidevalt;

d) on koostöö paindlik ning kohandatud iga aKV riigi olu­ korrale ja asjakohase projekti või kava erilaadile;

e) tagatakse koostööga tõhusus, kooskõlastamine ja järjepidevus.”

44. artiklit 58 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) piirkondlikud või riikidevahelised institutsioonid, mille koosseisus on üks aKV riik või mitu aKV rii­ ki, sealhulgas aafrika Liit või muud organid, mille liikmed ei ole aKV riigid, xx xxx tegutsevad nende riikide volitusel;”

b) lõget 2 muudetakse järgmiselt:

i) punkt d asendatakse järgmisega:

ja kogemusi toodete ja tooteohutuse turustamisjärgse järele­ valve sisseseadmise ja toimimise kohta, parandades tarbijate­ le antavat teavet hindade, toodete omaduste ja pakutavate teenuste kohta, soodustades sõltumatute tarbijaühingute ja tarbijate huvide esindajate vaheliste sidemete arendamist,

„d)

aKV või ühenduse finantsvahendajad, kes tee­ vad, soodustavad ja rahastavad era- või riiklik­ ke investeeringuid aKV riikides;”

ühtlustades tarbijakaitsepoliitikat ja -süsteeme, teatades õigusaktide jõustamisest, edendades koostööd kahjuliku või kõlvatu äritegevuse uurimisel ja rakendades lepinguosaliste vahelises kaubanduses ekspordikeelde selliste kaupade ja tee­ nuste suhtes, mille turustamine on tootjariigis keelatud.”

43. artikli 56 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Koostööd arengu rahastamise xxxxxx tehakse aKV rii­ kide määratletud arengueesmärkide, -strateegiate ja

-prioriteetide põhjal ja nendega kooskõlas nii riiklikul, piir­ kondlikul kui ka aKV riikide tasandil. arvesse võetakse aKV riikide geograafilisi, ühiskondlikke ja kultuurilisi erijooni ning nende erivõimalusi. Lähtuvalt rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud abi tõhustamise kavast põhineb koostöö isevastutu­ sel, vastavusse viimisel, rahastajate tegevuse kooskõlastami­ sel ja ühtlustamisel, arengutulemuste juhtimisel ja vastastikusel aruandlusel. Eelkõige:

ii) punkt f asendatakse järgmisega:

„f) arenguriigid, mis ei kuulu aKV rühma, milles nad osalevad ühisalgatuse raames, või aKV rii­ kide piirkondlikud organisatsioonid kooskõlas käesoleva lepingu IV xxxx artikliga 6.”

45. artiklit 60 muudetakse järgmiselt:

a) punktid c ja g asendatakse järgmisega:

„c) lühiajalise kahjuliku mõju leevendamist, mida väli­ sed vapustused, sealhulgas eksporditulu muutused avaldavad sotsiaalmajanduslikele ümberkujunduste­ le ja tegevuspõhimõtetele;”

b) punkt g asendatakse järgmisega:

„g) humanitaar- ja hädaabi, sealhulgas abi pagulastele ja ümberasustatud isikutele, meetmeid, mis seovad kriisiaegse või -järgse olukorra leevendamiseks ja taastustöödeks antava lühiajalise abi pikaajalise arenguga, ja suurõnnetusteks valmisolekut.”

46. artiklit 61 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Otsest eelarvetoetust makromajanduse xx xxxxx kondade ümberkujundamiseks antakse juhul, kui:

a) kehtestatud või rakendamisel on täpselt määratletud riiklikud või valdkondlikud arengustrateegiad vae­ suse vähendamiseks;

b) riik on välja töötanud või viib ellu täpsed makroma­ janduslikud ja valdkondlikud tegevuspõhimõtted stabiilsuse saavutamiseks ning põhilised rahastajad, sealhulgas vajaduse korral rahvusvahelised finantsa­ sutused, on need heaks kiitnud, ja

c) riigi finantsjuhtimine on piisavalt läbipaistev, aru­ saadav ja tõhus;

Ühendus ühtlustab iga aKV riigi puhul kasutatavad süs­ teemid ja menetlused, kontrollib partnerriigile eelarvest antavaid toetusi ja toetab partnerriike nende püüdlustes tugevdada riigisisest vastutust ja parlamentaarset järele­ valvet, suurendada auditeerimissuutlikkust ja teabe kät­ tesaadavust avalikkusele.”

b) lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Käesoleva lepingu raames kasutatakse lepingu ees­ märkide saavutamisele kaasaaitavate projektide, xxxxxx xx xxxx vormis meetmete rahastamiseks käesoleva le­ pingu alusel tehtava koostöö mitmeaastase finantsraa­ mistiku kohaselt eraldatud vahendeid, Euroopa Investeerimispanga (edaspidi „pank”) omavahendeid ja vajaduse korral muid Euroopa Ühenduse eelarvest eral­ datavaid vahendeid.”

47. artikli 66 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. aKV riikide võlakoorma kergendamiseks ja nende maksebilansiraskuste leevendamiseks nõustuvad lepinguosa­ lised kasutama käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mit­ meaastase finantsraamistikuga ette nähtud eraldatud vahendeid rahvusvaheliselt heakskiidetud ja aKV riike soo­ dustavate võlakergendusalgatuste toetamiseks. Samuti xxxxxx tub ühendus uurima, kuidas saab pikema aja jooksul rahvusvaheliselt kokku lepitud võlakergendusalgatuste toeta­ miseks kasutada muid ühenduse vahendeid.”

48. artikli 67 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaas­ tane finantsraamistiku kaudu toetatakse aKV riikide makro­ majanduse ja valdkondade ümberkujundamist. Seoses sellega tagavad lepinguosalised, et struktuuri kohandamised on ma­ janduslikult elujõulised ning sotsiaalselt ja poliitiliselt taluta­ vad. abi andmisel on aluseks ühenduse ja asjaomase aKV riigi ühishinnang, mis käsitleb makromajanduse või valdkon­ na tasandil võetud või kavandatud ümberkujundusmeetmeid xx xxxxx ümberkujundamisele üldhinnangu. Üldhinnang viiakse võimalikult hästi vastavusse riigis kehtiva korraga ja abi andmist kontrollitakse saadud tulemuste alusel. Toetus­ xxxxxx oluliseks tunnusjooneks on kiire väljamaksmine.”

49. II jaotise 4. osa 3. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

„3. OSa

abi väliste vapustuste korral”.

50. artikkel 68 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 68

1. Lepinguosalised tunnistavad, et välistest vapustustest tingitud makromajanduslik ebastabiilsus võib kahjustada aKV riikide arengut ja ohustada nende arengueesmärkide saavutamist. Seetõttu seatakse käesoleva lepingu alusel teh­ tava koostöö mitmeaastase finantsraamistiku raames sisse li­ satoetussüsteem, et leevendada välistest vapustustest, sealhulgas eksporditulu kõikumisest tulenevat lühiajalist kah­ julikku mõju.

2. Kõnealuse abi eesmärk on kaitsta sotsiaalmajanduslik­ ke ümberkujundusi ja tegevuspõhimõtteid, mida xxxx xxxxx nemine võib negatiivselt mõjutada, ja leevendada välistest vapustustest tulenevat lühiajalist kahjulikku mõju.

3. aKV riikide majanduse suurt sõltuvust ekspordist ja eelkõige põllumajandus- ja mäetööstustoodete ekspordist võetakse arvesse kohaldamisaastal vahendeid eraldades. Sel­ les suhtes tehakse soodustusi aKV vähim arenenud riikidele, sisemaariikidele ja saareriikidele ning konflikti- ja loodusõn­ netusjärgses olukorras olevatele riikidele.

4. Lisavahendeid antakse rahastamistingimusi käsitlevas II lisas sätestatud toetusmehhanismi üksikasjalike eeskirjade kohaselt.

5. Ühendus annab toetust ka turumajanduslikele kindlus­ tuskavadele, mis on mõeldud aKV riikidele, kes püüavad en­ nast kaitsta välistest vapustustest tuleneva lühiajalise kahjuliku mõju eest.”

51. II jaotise 4. osa 6. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

„6. PEaTÜKK

Humanitaar- ja hädaabi ning hädaolukorrajärgne abi”.

52. artikkel 72 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 72

Üldpõhimõtted

1. Humanitaar- ja hädaabi ning hädaolukorrajärgset abi antakse kriisiolukordades. Humanitaar- ja hädaabi eesmärk on päästa ja kaitsta inimelusid ning vältida ja leevendada ini­ meste kannatusi, kui selleks tekib vajadus. Hädaolukorrajärg­ set abi antakse endise olukorra taastamiseks ja olukorra leevendamiseks antava lühiajalise abi seostamiseks pikaajalis­ te arengukavadega.

2. Kriisiolukord, sealhulgas pikaajaline struktuurne eba­ stabiilsus või xxxxxx, on olukord, mis ohustab avalikku kor­ da või üksikisikute julgeolekut ja turvalisust ning võib kasvada relvastatud konfliktiks või riiki destabiliseerida. Krii­ siolukorra võivad tekitada loodusõnnetused, inimese põhjus­ tatud hädaolukorrad, näiteks sõda ja muud konfliktid või samalaadse mõjuga erakorralised asjaolud, mis on muu hul­ gas seotud kliimamuutuse, keskkonnaseisundi halvenemise, energiaallikate ja loodusvarade kättesaadavuse või äärmise vaesusega.

3. Humanitaar- ja hädaabi ning hädaolukorrajärgset abi antakse niikaua, kui see on vajalik ohvrite kõnealustest olu­ kordadest tulenevate vajaduste rahuldamiseks, sidudes seega omavahel olukorra leevendamiseks, taastustöödeks ja aren­ guks antava abi.

53. Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 72a

E esmärk

1. Humanitaar- ja hädaabi eesmärk on:

a) kaitsta inimelusid kriisiolukordades ja nendele vahetult järgnevates oludes;

b) aidata kõikide kättesaadavate logistiliste vahenditega xxxxx humanitaarabi rahastamisele ja kohaletoimetami­ sele ning võimaldada abisaajatele vahetu juurdepääs abile;

c) teha lühiajalisi taastus- ja ülesehitustöid, et ohvrid xxxxx xxx uuesti integreeruda ühiskonda ja majandusse ning et luua võimalikult xxxxx tingimused arengu jätkumiseks asjaomaste aKV riikide ja piirkondade pikaajaliste ees­ märkide kohaselt;

d) tegelda loodus- või inimtegevusest tingitud õnnetuste ta­ gajärjel ümberasunud isikute (pagulased, ümberasusta­ tud isikud ja tagasipöördujad) vajadustega, et rahuldada ükskõik kus asuvate pagulaste ja ümberasustatud isikute kõiki vajadusi niikaua, kui see on vajalik, ja hõlbustada nende vabatahtlikku naasmist ning taasintegreerumist oma päritoluriiki;

e) aidata aKV riike suurõnnetuste vältimise ja nendeks val­ misoleku mehhanismide, sealhulgas ennustus- ja eelhoia­ tussüsteemide loomisel, et leevendada suurõnnetuste tagajärgi.

4. Humanitaarabi antakse üksnes vastavalt kriisiolukorra ohvrite vajadustele ja huvidele ning rahvusvahelise humani­ taarõiguse põhimõtete kohaselt ja järgides humaansuse, neu­ traalsuse, erapooletuse ja sõltumatuse põhimõtteid. Eelkõige ei diskrimineerita ohvreid nende rassi, rahvuse, usu, soo, va­ xxxx, kodakondsuse ega poliitiliste vaadete pärast ning taga­ takse vaba juurdepääs ohvritele ja nende kaitse ning humanitaarabi andjate julgeolek ja nende varustuse kaitstus.

5. Humanitaar- ja hädaabi ning hädaolukorrajärgse abi andmist rahastatakse käesoleva lepingu alusel tehtava koos­ töö mitmeaastase finantsraamistiku raames, kui kõnealust abi ei saa rahastada liidu eelarvest. Humanitaar- ja hädaabi ning hädaolukorrajärgset abi antakse täiendavalt ja kooskõlas liik­ mesriikide jõupingutustega ning vastavalt abi tõhususe taga­ mise xxxxx xxxxxx.”

2. abi võib anda ka aKV riikidele või piirkondadele, kes võtavad vastu pagulasi või tagasipöördujaid, et rahuldada neid esmavajadusi, mida hädaabi xx xxxxx.

3. Hädaolukorrajärgsete meetmete eesmärk on materi­ aalne ja sotsiaalne taastumine pärast kriisi xx xxxx võidakse kohaldada endise olukorra taastamiseks ja olukorra leeven­ damiseks antava lühiajalise abi seostamiseks asjaomaste pi­ kaajaliste arengukavadega, mida rahastatakse riiklike või piirkondlike sihtprogrammide või aKV riikide siseste prog­ rammide raames. Kõnealused meetmed peavad hõlbustama siirdumist hädaolukorrast arengujärku, edendama kannatada saanud elanikkonnaosade sotsiaalset ja majanduslikku taas­ integreerumist, kõrvaldama võimalikult suures ulatuses hä­ daolukorra põhjused, tugevdama asutusi ning suurendama kohaliku ja riikliku isevastutuse xxxxx asjaomase aKV riigi säästva arengu põhimõtete väljatöötamises.

4. Vajaduse korral kooskõlastatakse lõike 1 punktis e ni­ metatud suurõnnetuste vältimise ja nendeks valmisoleku mehhanismid muude mehhanismidega, mis on kehtestatud suurõnnetuste vältimiseks ja nendeks valmisolekuks.

Riigi, piirkonna ja kogu aKV riikide rühma tasemel kehtes­ tatud suurõnnetuste ohu vähendamise ja juhtimise mehha­ nismide arendamine ja tugevdamine aitab aKV riikidel kohaneda paremini suurõnnetuste tagajärgedega. Kõiki seo­ tud meetmeid võib xxxxx koostöös piirkondlike ja rahvusva­ xxxxxxx organisatsioonidega, kellel on tõendatud kogemused suurõnnetuste ohu vähendamisel.”

54. artikkel 73 asendatakse järgmisega:

57. artikli 100 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Käesolev leping, mis on koostatud kahes eksemplaris bul­ gaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, xxxx du, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, xxxxx, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi xx xxxxxx keeles xx xxxxx kõik tekstid on võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi arhiivi ja aKV rii­ kide sekretariaati, kes kumbki edastavad tõestatud ärakirja iga allakirjutanud riigi valitsusele.”

C. LISAD

1. II xxxx, mida on muudetud aKV-EÜ ministrite nõukogu

„Artikkel 73

Rak en damin e

29. mai 2009. aasta otsusega 1/2009, (1) järgmiselt.

muudetakse

1. Humanitaar- ja hädaabi antakse hädaolukorrast mõju­ tatud aKV riigi või piirkonna taotlusel või komisjoni algatu­ sel või rahvusvaheliste organisatsioonide või kohalike või rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide soovitusel.

2. Ühendus võtab vajalikke meetmeid hõlbustamaks kii­ ret tegutsemist, mida on vaja hädaabi nõudvate esmaste va­ jaduste rahuldamiseks. Seda abi hallatakse ja rakendatakse sellise korra kohaselt, mis võimaldab tegutseda kiiresti, paind­ likult ja tulemuslikult.

3. Rõhutades, et käesoleva peatüki kohaselt antav abi on oma olemuselt arenguabi, võib seda asjaomase riigi või piir­ konna taotlusel kasutada erandkorras koos sihtprogrammiga.”

55. artikli 76 lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:

„d) laene panga omavahenditest ja investeerimisrahastust vastavalt käesoleva lepingu II lisas sätestatud tingimus­ tele. Selliseid laene võib kasutada ka riiklike investeerin­ gute tegemiseks põhiinfrastruktuuri.”

56. artikli 9 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„3. Ühelt poolt ühendus ja liikmesriigid ning teiselt poolt aKV riigid teatavad teisele lepinguosalisele hiljemalt 12 kuud enne iga viie aasta möödumist, kui nad soovivad sätteid xxxxx xxxxx lepingu võimalikuks muutmiseks läbi vaadata. Kui üks lepinguosaline taotleb käesoleva lepingu mingi sätte läbivaa­ tamist, on teisel lepinguosalisel sellest tähtajast olenemata

a) artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

1. Investeerimisrahastu tegevuse, Euroopa Investeeri­ mispanga („pank”) omavahenditest antavate laenude ja erimeetmete suhtes kohaldatavad rahastamistingimused on sätestatud käesolevas peatükis. Neid vahendeid võib suunata abikõlblikele ettevõtetele otse või kõlblike inves­ teerimisfondide ja/või finantsvahendajate kaudu.

2. Käesolevas lisas sätestatud intressitoetusteks mõel­ dud vahendid tehakse kättesaadavaks Ib xxxx punkti 2 ala­ punktis c sätestatud intressitoetustest.

3. Intressitoetusi võib muuta kapitaliks või kasutada toetuste xxxxx. Intressitoetus, mille summa arvutatakse laenu väljamaksetähtpäevadel, võetakse Ib xxxx punkti 2 alapunktis c sätestatud intressitoetusest ja makstakse otse pangale. Kuni 10 % intressitoetusteks eraldatud va­ henditest võib kasutada ka projektiga seonduva tehnili­ se abi toetuseks aKV riikides.

4. Kõnealused tingimused xx xxxxx selliste tingimuste kohaldamist, mida võidakse kehtestada selliste aKV rii­ kide suhtes, kus rakendatakse piirangulisi laenuvõtmise tingimusi HIPC algatuse raames või muu rahvusvaheli­ selt kokkulepitud võla jätkusuutlikkuse raamistiku alu­ sel. Sellest tulenevalt püüab pank juhul, kui kõnealuste raamistike kohaselt on vaja vähendada laenu intressi­ määra rohkem kui 3 % võrra vastavalt käesoleva peatüki

kaks kuud aega, et taotleda ka muude sätete läbivaatamist,  

mis on seotud esialgse taotluse aluseks olevate sätetega.”

(1) ELT L 168, 30.6.2009, lk 48.

artiklitele 2 ja 4, vähendada vahendite keskmist maksu­ must koos teiste abiandjatega toimuva asjakohase kaas­ rahastamise kaudu. Xxx xxxx ei peeta võimalikuks, võib panga laenu intressimäära vähendada sellise summa võr­ ra, mis on vajalik, et intressimäär vastaks HIPC algatu­ sest või muudest rahvusvaheliselt kokkulepitud võla jätkusuutlikkuse raamistikust tulenevale tasemele.”

b) artikli 2 lõiked 7 ja 8 asendatakse järgmisega:

„7. Tavalisi laene võib riikides, xxx xx kohaldata pii­ rangulisi laenuvõtmise tingimusi HIPC algatuse raames või muu rahvusvaheliselt kokkulepitud võla jätkusuut­ likkuse raamistiku alusel, anda soodustingimustel järg­ mistel juhtudel:

a) infrastruktuuriprojektidele, mis on erasektori aren­ gu eeltingimusteks vähim arenenud maades, konf­ liktijärgsetes riikides ja riikides, mida on tabanud loodusõnnetus. Sel juhul vähendatakse xxxxx xxxxxxx simäära kuni 3 % võrra;

b) projektidele, mis hõlmavad erastamisega seotud ümberkorraldusmeetmeid, või projektidele, millest ühiskond või keskkond saab märkimisväärset ja sel­ gelt tõestatavat kasu. Sel juhul võib laenu anda in­ tressitoetusega, mille suurus xx xxxx otsustatakse projekti eripära silmas pidades. Intressitoetus ei või siiski olla suurem kui 3 %.

Punkti a või b alusel antavate laenude lõplik intressimäär ei tohi mingil juhul olla väiksem kui 50 % viitemäärast.

8. Sellisteks soodustusteks saadakse vahendid xxxxx xxxxx lepingu Ib xxxx punkti 2 alapunktis c osutatud intressitoetusest.”

c) artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Pank annab omavahenditest laenu järgmistel tingimustel:

a) viiteintressimäär on määr, xxxx xxxx lepingu alla­ kirjutamise päeval või väljamaksekuupäeval kohal­ dab vääringu ja tagasimaksetähtaja osas samasuguste tingimustega laenude suhtes;

b) riikides, xxx xx kohaldata piirangulisi laenuvõtmise tingimusi HIPC algatuse raames või muu rahvusva­ heliselt kokkulepitud võla jätkusuutlikkuse xxxxxxx xxxx alusel:

i) rakendatakse avaliku sektori projektide puhul põhimõtteliselt kuni 3 % suurust intressitoetust;

ii) rakendatakse artikli 2 lõike 7 punktis b piirit­ letud laadi erasektori projektide puhul intressi­ toetust kõnealuses sättes sätestatud tingimustel.

Lõplik intressimäär ei või sellisel juhul kunagi olla väiksem kui 50 % viitemäärast;

c) panga omavahenditest antud laenude tagasimakse­ tähtaeg määratakse projekti majanduslike ja rahalis­ te omaduste põhjal. Tavaliselt kaasneb nende laenudega ajapikendus, mis määratakse projektiko­ hase töö kestuse põhjal.”

2. III xxxx muudetakse järgmiselt.

a) artikli 1 punktid a ja b asendatakse järgmisega:

„a) tugevdada ja suurendada ettevõtluse arenduskesku­ se (EaK) xxxxx, et osutada aKV riikide ja piirkondade erasektorile vajalikku abi erasektori arendamise edendamisel;

b) tugevdada ja kindlustada põllumajanduse ja maa­ piirkondadega seotud koostöö tehnilise keskuse (P­ aK) xxxxx aKV riikide institutsioonilise suutlikkuse arendamisel, eelkõige teabe haldamisel, et paranda­ da juurdepääsu tehnoloogiale, mis suurendab põl­ lumajanduse tootlikkust, edendab turustusvõimet ja toiduga kindlustatust ning maaelu arengut.”

b) artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

E a K

1. EaK edendab erasektori arengut soodustavat äri­ keskkonda ja toetab erasektori arengustrateegiate raken­ damist aKV riikides, osutades aKV riikide ettevõtjatele muid teenuseid xxxxx finantsteenuste, sealhulgas nõusta­ misteenuseid, ning toetab ühenduse ja aKV riikide ette­ võtjate ühisalgatusi. Seda tehes tuleb nõuetekohaselt arvesse xxxxx majanduspartnerluslepingu rakendamisest tulenevaid vajadusi.

2. EaK püüab aidata aKV eraettevõtjatel muutuda konkurentsivõimelisemaks kõikides majandussektorites. Eelkõige teeb ta järgmist:

a) hõlbustab ja edendab aKV riikide xx XXx ettevõtete vahelist ärikoostööd ja partnerlust;

b) aitab arendada ettevõtjatele pakutavaid tugiteenu­ xxxx, toetades erasektori organisatsioonide suutlik­ xxxx suurendamist või tehniliste, kutsealaste, juhtimis-, xxx- xx koolitusteenuste osutajaid;

c) toetab investeeringuid soodustavaid tegevusi, näiteks investeeringuid edendavaid organisatsioone, inves­ teerimiskonverentside korraldamist, koolituskavu, strateegiaseminare ja järelevalvet investeerimise soo­ dustamise üle;

d) toetab algatusi, mis soodustavad innovatsiooni ja tehnosiiret ning oskusteabe xx xxxxx ärijuhtimise as­ pekte käsitlevate parimate tavade vahetamist;

e) teavitab aKV riikide erasektorit käesolevast xxxxxx xxxx ning

f) annab Euroopa ettevõtjatele ja erasektori organisat­ sioonidele teavet ärivõimaluste ja tingimuste kohta aKV riikides.

3. Lisaks sellele aitab EaK parandada ärikeskkonda riiklikul ja piirkondlikul tasandil, et ettevõtjad saaksid ära kasutada piirkondliku integratsiooni xxxxxx saavutatud edu ja üha avatumat kaubandust. See tegevus hõlmab järgmist:

a) ettevõtjate abistamine kehtivate ja uute kvaliteedis­ tandardite ja muude piirkondliku integratsiooni ja majanduspartnerluslepingute rakendamise käigus kehtestatud standardite järgimisel;

5. EaK tegevust hinnatakse korrapäraselt.

6. Keskuse tegevuse üle teostab järelevalvet suursaa­ dikute komitee. Pärast käesoleva lepingu allakirjutamist peab komitee:

a) kehtestama keskuse põhikirja;

b) nimetama ametisse haldusnõukogu liikmed;

c) nimetama haldusnõukogu ettepanekul ametisse kes­ xxxx juhatuse ning

d) teostama järelevalvet keskuse üldstrateegia järgimi­ se ja haldusnõukogu tegevuse üle.

7. Vastavalt keskuse põhikirjale peab haldusnõukogu:

a) kehtestama finants- ja personalieeskirjad ning tegevusjuhendi;

b) teostama järelevalvet keskuse tegevuse üle;

c) võtma vastu keskuse tegevuskava ja eelarve;

d) esitama järelevalveametile korrapäraselt aruandeid ja hinnanguid ning

e) täitma talle keskuse põhikirjaga pandud muid ülesandeid.

8. Keskuse eelarvet rahastatakse vastavalt käesolevas lepingus sätestatud arengu rahastamise alast koostööd käsitlevatele eeskirjadele.”

b) aKV riikide erasektoris kohalikul tasandil teabe le­ vitamine välisturgudel kehtestatud toodete kvalitee­ di ja standardite kohta;

c) piirkondlike ja riiklike ärikeskkonnareformide eden­ damine, sealhulgas erasektori ja riigiasutuste vahe­ lise dialoogi hõlbustamine, ning

d) riiklike ja/või piirkondlike teenusevahendajate xxxxx xx ülesannete suurendamine.

4. EaK tegevus, mis on seotud avalik-õiguslike ja era­ õiguslike üksuste poolt erasektori arendamiseks tehtud algatustega, põhineb kooskõlastamisel, täiendavusel xx xxx sandväärtusel. Eelkõige peab keskuse tegevus olema kooskõlas käesoleva lepingu 3. osas määratletud riiklike ja piirkondlike arengustrateegiatega. EaK järgib oma ülesannete täitmisel valikulisuse põhimõtet xx xxxxx xxx haliste vahendite jätkusuutliku kasutamise. Keskus tagab ülesannete asjakohase jaotuse peakontori ja piirkondli­ ke esinduste vahel.

c) artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

P a K

1. PaKi ülesanne on edendada aKV põllumajandust ja maaelu arendavate organisatsioonide tegevuspõhimõ­ tete koostamist ja suutlikkuse suurendamist ning paran­ dada nende võimet hallata teavet ja suhelda. Ta aitab xxxxxx organisatsioonidel koostada ja rakendada tege­ vuspõhimõtteid ja kavasid, millega püütakse vähendada vaesust, edendada pidevat kindlustatust toiduainetega ja säilitada loodusvarasid ning seeläbi suurendada aKV rii­ kide iseseisvust maaelu ja põllumajanduse arendamisel.

2. PaK:

a) arendab ja osutab teabeteenuseid ning parandab juurdepääsu teadusuuringutele, koolitusele ja uuen­ dustele põllumajanduse ning maaelu arendamise ja laiendamise xxxxxx, et edendada arengut nendes valdkondades;

b) suurendab aKV riikide suutlikkust, et:

i) parandada põllumajanduse ja maaelu arengu­ põhimõtete xx -xxxxxx koostamist ja juhtimist riikide ja piirkondade tasandil, sealhulgas suu­ rendades suutlikkust andmeid koguda ning te­ gevuspõhimõtteid uurida, analüüsida ja formuleerida;

ii) parandada teabehaldust ja suhtlust, eelkõige riikliku põllumajanduskava raames;

iii) edendada tegevuse jälgimiseks tõhusat institut­ sioonidesisest teabekorraldust ja suhtlust ning liitude loomist piirkondlike ja rahvusvaheliste koostööpooltega;

iv) edendada detsentraliseeritud teabehaldust ja suhtlust kohalikul ja riiklikul tasandil;

v) tugevdada algatusi piirkondliku koostöö abil;

vi) arendada võtteid, millega hinnata tegevuspõhi­ mõtete mõju põllumajanduse ja maaelu arengule.

3. Keskus toetab piirkondlikke algatusi ja koostöö­ võrkude loomist ning kaasab sobivaid aKV organisat­ sioone järk-järgult suutlikkuse suurendamise kavadesse. Selleks toetab keskus detsentraliseeritud piirkondlikke teabevõrke. Need võrgud ehitatakse xxxx xxxx-järgult ja tõhusalt.

4. PaKi tegevust hinnatakse korrapäraselt.

5. Keskuse tegevuse üle teostab järelevalvet suursaa­ dikute komitee. Pärast käesoleva lepingu allakirjutamist peab komitee:

a) kehtestama keskuse põhikirja;

b) nimetama ametisse haldusnõukogu liikmed;

c) nimetama haldusnõukogu ettepanekul ametisse kes­ xxxx juhatuse ning

d) teostama järelevalvet keskuse üldstrateegia järgimi­ se ja haldusnõukogu tegevuse üle.

6. Vastavalt keskuse põhikirjale peab haldusnõukogu:

b) teostama järelevalvet keskuse tegevuse üle;

c) võtma vastu keskuse tegevuskava ja eelarve;

d) esitama järelevalveametile korrapäraselt aruandeid ja hinnanguid ning

e) täitma talle keskuse põhikirjaga pandud muid ülesandeid.

7. Keskuse eelarvet rahastatakse käesoleva lepingu sä­ tete kohaselt, mis käsitlevad koostööd arengu rahastami­ xx xxxxxx.”

3. IV xxxx, mida on muudetud aKV-EÜ ministrite nõukogu

15. detsembri 2008. aasta otsusega 3/2008, (1) muudetakse järgmiselt:

a) artiklid 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Käesoleva lepingu raames antavatest toetustest rahasta­ tavad tegevused kavandatakse koostöö mitmeaastase fi­ nantsraamistikuga hõlmatud perioodi alguses.

Kavandamisel lähtutakse isevastutuse, vastavusse viimi­ se, rahastajate tegevuse kooskõlastamise ja ühtlustami­ se, arendustegevuse tulemuste juhtimise ja vastastikuse aruandluse põhimõtetest.

Kavandamine hõlmab järgmist:

a) riigi-, piirkonna- ja aKV riikide sisese strateegia do­ kumentide koostamist ja täiustamist riikide, piir­ kondade ja aKV enda keskmise tähtajaga arengueesmärkide ja strateegiate põhjal, võttes ar­ vesse rahastajate ühise kavandamise põhimõtteid ja nendevahelist tööjaotust; võimalusel juhib kõne­ alust protsessi partnerriik või -piirkond;

b) selget teavet ühenduselt sihtprogrammideks eralda­ vate vahendite kohta, mida riik, piirkond või aKV riikide vaheline koostööprojekt võib käesoleva le­ pingu alusel tehtava koostöö mitmeaastase finants­ raamistikuga hõlmatud ajavahemikul xxxxx, xx muud asjakohast teavet, sealhulgas võimalike xxxxxx vide kohta ettenägematute vajaduste rahuldamiseks;

c) sihtprogrammide koostamist ja vastuvõtmist stra­ teegiadokumentide rakendamiseks, võttes arvesse teiste rahastajate, eelkõige XXx liikmesriikide kohustusi;

a) kehtestama finants- ja personalieeskirjad ning  

tegevusjuhendi;

(1) ELT L 352, 31.12.2008, lk 59.

d) riigistrateegia dokumendi, sihtprogrammi ja sellele eraldatud vahendite suuruse läbivaatamist.

Artikkel 2

Riig istrateeg ia dok umen t

Riigistrateegia dokumendi koostavad asjaomane aKV xxxx xx Euroopa Liit. Dokumendi koostamisel lähtutakse eelnevatest konsultatsioonidest eri osalejatega, sealhul­ gas valitsusväliste osalejatega, kohalike omavalitsuste ja vajaduse korral aKV riikide parlamentidega, ning vara­ sematest kogemustest ja heast tavast. Riigistrateegia do­ kumenti kohandatakse iga kõnealuse aKV riigi vajadustele ja erioludele. See on vahend, millega seada meetmed tähtsusjärjekorda ja suurendada kohalikku osa­ lust koostöökavades. Kõiki lahknevusi riigi enda xx xxxxx duse tehtud analüüsi vahel võetakse arvesse. Riigistrateegia dokument sisaldab järgmisi tüüposi:

a) riigi poliitiliste, majanduslike, ühiskondlike ja kesk­ konnaolude, piirangute, võimaluste ja väljavaadete analüüs, sealhulgas põhivajaduste hinnang, mis hõl­ mab sissetulekut inimese kohta, rahvaarvu, sotsiaal­ xxxx näitajaid ja haavatavust;

b) riigi keskmise tähtajaga arengukava üksikasjalik kir­ jeldus, selgelt määratletud rõhuasetused ja eeldatav rahastamisvajadus;

c) uude riigis tegutsevate rahastajate, eelkõige XXx xxxxx mesriikide kui kahepoolsete rahastajate asjakohaste plaanide ja meetmete kirjeldus;

d) vajaduste rahuldamise kavad ja täpsed summad, mida EL saab anda. Võimalust mööda täiendavad need kavad aKV riigi enda ja muude selles riigis te­ gutsevate rahastajate poolt rahastatavaid meetmeid, ning

e) soovitus selle kohta, milline abi ja rakendusmehha­ nismid on eespool nimetatud strateegiate rakenda­ miseks kõige sobivamad.

Artikkel 3

Xxxxx xxxx eraldamin e

1. Vahendite soovituslik jaotus aKV riikide vahel põ­ hineb tüüpilistel, objektiivsetel ja läbipaistvatel vajadus­ tel ning tulemuslikkuse kriteeriumidel. Sellega seoses:

a) hinnatakse vajadusi, võttes arvesse sissetulekut ini­ mese kohta, rahvaarvu, sotsiaalseid näitajaid, võla­ taset ja kaitsetust väliste vapustuste eest. aKV vähim

arenenud riikidele võimaldatakse erikohtlemist ning aKV saareriikide ja sisemaariikide haavatavust võe­ takse asjakohaselt arvesse. Lisaks sellele võetakse ar­ vesse erilisi raskusi konfliktijärgses olukorras olevates riikides ja riikides, mida on tabanud loodu­ sõnnetused, ja

b) hinnatakse tulemusi haldussuutlikkuse hindamise kriteeriumide alusel, nagu institutsiooniliste refor­ mide rakendamisel tehtud edusammud, riigi suutlik­ kus kasutada vahendeid tulemuslikult, praeguste meetmete tõhus rakendamine, vaesuse leevendami­ ne või vähendamine, aastatuhande arengueesmärki­ de saavutamine, säästva arengu meetmete edukus ning makromajanduslike ja valdkondlike tegevus­ põhimõtete toimivus.

2. Eraldatud vahendid on järgmised:

a) programmilised eraldised, mis hõlmavad makroma­ janduslikku abi ja millega toetatakse valdkondlikke tegevuspõhimõtteid, kavasid ja projekte, mille ees­ xxxx on toetada ühenduse abi sihtvaldkondi xx xxxx valdkondi. Programmilised eraldised xxxxxxx tavad asjaomasele riigile antava ühenduse abi pika­ ajalist planeerimist. Koos muude ühenduse vahenditega on need eraldised asjaomase riigi siht­ programmi koostamise aluseks;

b) eraldised, millega kaetakse ettenägematud vajadu­ sed, nagu käesoleva lepingu artiklites 66, 68 ja ar­ tiklites 72, 72a ja 73 määratletud vajadused, xx xxxx saab kasutada kõnealustes artiklites sätestatud tingi­ mustel, juhul kui sellist abi ei ole võimalik rahasta­ da XXx eelarvest.

3. Vahendid eraldatakse reservist, mis on ette nähtud nende riikide ettenägematute vajaduste katmiseks, kes ei saa erandlike asjaolude tõttu kasutada tavapäraseid pro­ grammilisi vahendeid.

4. Xxxx et see piiraks käesoleva xxxx artikli 5 (mis kä­ sitleb läbivaatamist) lõike 7 kohaldamist, võib ühendus uusi vajadusi või erakordset tulemuslikkust arvesse võt­ tes suurendada riigi programmilisi eraldisi või ettenäge­ xxxxxx vajaduste katteks ette nähtud eraldisi:

a) uued vajadused võivad tuleneda erandlikest asja­ oludest, nagu kriis või kriisijärgne olukord, või lõi­ ke 2 punktis b osutatud ettenägematutest vajadustest;

b) erakordse tulemuslikkuse all mõeldakse olukorda, kus riigi programmilised eraldised on xxxx- või lõp­ pläbivaatamise ajaks täielikult ära kasutatud ning tänu tõhusale vaesuse vähendamise poliitikale ja usaldusväärsele finantsjuhtimisele on võimalik riigi sihtprogrammist saada täiendavaid vahendeid.”

b) artikli 4 lõiked 1–4 asendatakse järgmisega:

„1. Eespool osutatud teabe alusel koostab iga aKV riik oma riigistrateegia dokumendis esitatud arenguees­ märkide ja -prioriteetide põhjal sihtprogrammi xxxxxxx xx esitab selle ühendusele. Sihtprogrammi xxxxxx sisal­ dab järgmist teavet:

a) xxxxxx eelarvetoetus ja/või piiratud arv sihtvaldkon­ di, millele toetus peaks keskenduma;

b) sobivaimad meetmed sihtvaldkonna või

-valdkondade eesmärkide saavutamiseks;

c) vahendid, mis võidakse eraldada piiratud arvule sihtvaldkonda(desse) mittekuuluvatele kavadele ja projektidele ja/või selliste meetmete lühikirjeldus ning iga sellise kava või projekti puhul kasutatavad vahendid;

asjaomase aKV riigi ühisel kokkuleppel. Vastuvõetuna on see siduv nii ühendusele kui ka kõnealusele riigile. Sihtprogramm lisatakse riigistrateegia dokumenti xx xxx saks sisaldab see:

a) soovitust täpsete ja selgepiiriliste meetmete kohta, eelkõige selliste kohta, mida saab rakendada enne programmi järgmist läbivaatamist;

b) sihtprogrammi rakendamise ja läbivaatamise, seal­ hulgas kohustuste ja väljamaksete soovituslik ajaka­ va, ja

c) tulemustele suunatud läbivaatamiskriteeriumid.

4. Ühendus ja asjaomane aKV riik võtavad kõik va­ jalikud meetmed tagamaks, et kavandamine teostatakse võimalikult kiiresti ja hiljemalt kaheteistkümne kuu jooksul pärast koostöö mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmist, välja arvatud erandlikel asjaoludel. Seoses sellega peab riigistrateegia dokumendi ja sihtprogrammi koostamine olema osa pidevast tegevusest, mille tulemu­ sel võetakse vastu ühtne dokument.”

c) artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

i) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. artikli 3 lõikes 4 osutatud erandlike asjaolude

d) nende abikõlblike valitsusväliste osalejate liigid, kes vastavad ministrite nõukogu määratud abisaamise kriteeriumidele, neile eraldatud vahendid ja toetatav tegevus, mis peab olema mittetulunduslikku laadi;

e) ettepanekud võimalikuks osalemiseks piirkondlikes xxxxxxx xx projektides;

f) võimalik reserv, et kindlustada end võimalike nõue­ te vastu ning katta suurenenud ja ettenägematud kulud.

2. Sihtprogrammi kavandisse märgitakse vajaduse korral vahendid, mis on mõeldud aKV riikide tööjõu, materiaalse ja institutsioonilise suutlikkuse suurendami­ seks, et koostada ja rakendada riiklik sihtprogramm ja võimaldada xxxx osaleda xxxxxxx xx projektides, xxxx xxx hastatakse piirkondlikest sihtprogrammidest, ning pa­ randada aKV riikide investeerimisprojektide juhtimist.

3. asjaomane aKV xxxx xx ühendus vahetavad siht­ programmi kavandi kohta arvamusi. Sihtprogramm võe­ takse vastu ühenduse nimel tegutseva komisjoni ja

ilmnemisel teostatakse kummagi lepinguosalise nõudmisel erakorraline läbivaatamine, et xxxxx arves­ se uusi vajadusi või erakordset tulemuslikkust.”;

ii) lõike 4 sissejuhatav xxxxx asendatakse järgmisega:

„4. Soovituskava toimimise iga-aastasel xxxx- või lõppläbivaatamisel hinnatakse ühiselt kava rakenda­ mist ja võetakse arvesse asjakohaseid järelevalve- ja hindamistulemusi. Läbivaatamine teostatakse koha­ likul tasandil ning selle lõplikud tulemused kinnita­ vad siseriiklik eelarvevahendite käsutaja ja komisjon, konsulteerides asjaomaste sidusrühmade­ ga, sealhulgas valitsusväliste osalejatega, kohaliku omavalitsusega ja vajaduse korral aKV riikide par­ lamentidega. Läbivaatusel hinnatakse eelkõige:”;

iii) lõigete 5, 6 ja 7 esimene xxxxx asendatakse järgmisega:

„5. Komisjon esitab kord aastas arengu rahasta­ mise koostöökomiteele koondaruande iga-aastase läbivaatamise lõppotsuse kohta. Komitee vaatab aruande läbi kooskõlas oma käesolevast lepingust tulenevate kohustuste ja volitustega.

6. Iga-aastast läbivaatamist arvesse võttes võivad siseriiklik eelarvevahendite käsutaja ja komisjon xxxx- xx lõppläbivaatamise käigus riigistrateegia do­ kumendi läbi vaadata xx xxxx kohandada:

a) kui läbivaatamise käigus selgub, et esinevad konkreetsed probleemid ja/või

b) pidades silmas aKV riigi muutunud olusid.

Riigistrateegia dokumenti võidakse muuta xx xxxx kes 2 ette nähtud erakorralise läbivaatamise tulemusel.

Lõppläbivaatamise tulemusel võidakse muuta ka koostöö mitmeaastast finantsraamistikku nii xxxxxx xxxx jaotuse kui ka järgmise kava koostamise osas.

7. Xxxxxx xxxx- xx lõppläbivaatamise lõpetamist võib komisjon ühenduse nimel riigile eraldatud vahendeid suurendada või vähendada, võttes arves­

b) ühenduse rahastamisvahendite raames kehtivad samaväärsed eeskirjad ja

c) järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet.”

e) artiklid 7, 8 ja 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Piirk on dlik ud k avad

asjaomased aKV riigid määravad kindlaks geograafili­ sed piirkonnad. Piirkondlikud integreerumiskavad peak­ sid võimalikult palju vastama piirkondlike organisatsioonide kavadele. Kui mitme asjaomase piir­ kondliku organisatsiooni liikmed kattuvad, peaks piir­ kondlik integreerumiskava põhimõtteliselt hõlmama kõiki nende organisatsioonide liikmeid.

Artikkel 8

se asjaomase tulemuslikkust.

aKV riigi hetkevajadusi ja

Piirk on dlik k avan damin e

1. Kavandamine toimub piirkonna tasandil. Kavanda­

Pärast lõikes 2 ette nähtud erakorralist läbivaatamist võib komisjon ühenduse nimel samuti eraldatud va­ hendeid suurendada või vähendada, võttes arvesse asjaomase aKV riigi uusi vajadusi või erakordset tu­ lemuslikkust vastavalt artikli 3 lõikele 4.”

d) artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

i) pealkiri asendatakse järgmisega:

„Ulatus”;

mine on komisjoni xx xxx või mitme nõuetekohaselt vo­ litatud asjaomase piirkondliku organisatsiooni või sellise volituse puudumisel kõnealuse piirkonna siseriiklike eel­ arvevahendite käsutajate vahelise arvamustevahetuse tu­ xxxxx. Vajaduse korral võib kavandamine hõlmata nõupidamist abikõlblike valitsusväliste osalejatega. Vaja­ duse korral võib kavandamine hõlmata konsulteerimist piirkondliku tasandi valitsusväliste osalejatega ja piir­ kondlike parlamentidega.

2. Piirkonnastrateegia dokumendi koostavad xxxxxx xxx ja nõuetekohaselt volitatud piirkondlik(ud) organi­

satsioon(id) koostöös asjaomase piirkonna aKV

ii) lisatakse lõiked 3 ja 4:

„3. Piirkondlike xxxxxx rahastamise taotlused esitab:

a) nõuetekohaselt volitatud piirkondlik asutus või organisatsioon või

b) nõuetekohaselt volitatud allpiirkondlik asutus, organisatsioon või asjaomase piirkonna aKV xxxx xxxxxx koostamise etapis, tingimusel et tegevus on nimetatud piirkondlikus sihtprogrammis.

riikidega, järgides subsidiaarsuse ja vastastikuse täienda­ vuse põhimõtet ja võttes arvesse riigistrateegia xxxxx xxxxx kavandamist.

3. Piirkonnastrateegia dokument on vahend, millega seada meetmed tähtsusjärjekorda ja suurendada kohalik­ ku osalust toetatavates kavades. Piirkonnastrateegia sisal­ dab järgmisi tüüposi:

a) piirkonna poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaolude analüüs;

b) piirkonna majanduse integreerumise ja maailmama­ jandusse integreerumise käigu ja väljavaadete hinnang;

4. aKV riikide hulka mittekuuluvad arengumaad

võivad piirkondlikes kavades osaleda ainult juhul kui:

a) koostöö mitmeaastase finantsraamistiku raa­ mes rahastatavad projektid ja kavad keskendu­ vad aKV riigile;

c) piirkondlike xxxxxx xx prioriteetide kirjeldus ja eel­ datav rahastamisvajadus;

d) piirkondliku koostöö muude väliste koostööpoolte asjakohaste meetmete kirjeldus;

e) kirjeldus, milline on XXx xxxxx piirkondliku inte­ greerumise eesmärkide saavutamisse, kusjuures see xxxxx peab võimalikult hästi täiendama aKV riiki­ de enda ja muude väliste koostööpoolte, eelkõige XXx liikmesriikide poolt rahastatavaid meetmeid, ning

f) soovitus sobivaima toetus- ja rakendusmehhanismi­ de kohta eespool nimetatud strateegiate rakendamiseks.

Artikkel 9

Xxxxx xxxx eraldamin e

1. Vahendite soovituslik jaotus aKV piirkondade va­ hel põhineb tüüpilistel, objektiivsetel ja läbipaistvatel va­ jaduste hinnangutel ning piirkondliku koostöö ja integratsiooni edenemisel ja väljavaadetel.

2. Eraldatud vahendid on järgmised:

4. Xxxx et see piiraks läbivaatamist käsitleva artikli 11 kohaldamist, võib ühendus uusi vajadusi või erakordset tulemuslikkust silmas pidades suurendada piirkonna programmilisi eraldisi või ettenägematute vajaduste kat­ teks ette nähtud eraldisi:

a) uued vajadused on vajadused, mis tulenevad erand­ likest asjaoludest, nagu kriis või kriisijärgne olukord, või lõike 2 punktis b nimetatud ettenägematutest vajadustest;

b) erakordse tulemuslikkuse all mõeldakse olukorda, kus piirkonna programmilised vahendid on xxxx- või lõppläbivaatamise ajaks täielikult ära kasutatud ning tänu tõhusale piirkondlikule integratsioonile ja usaldusväärsele finantsjuhtimisele on võimalik piirkonna sihtprogrammist saada täiendavaid vahendeid.”

f) artikli 10 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Piirkondlikud sihtprogrammid võetakse vastu ühenduse ja nõuetekohaselt volitatud piirkondliku orga­ nisatsiooni (piirkondlike organisatsioonide) või sellise

a) programmilised eraldised, millega toetatakse piir­ kondlikku integratsiooni, valdkondlikke tegevuspõ­

volituse puudumisel asjaomaste kokkuleppel.”

aKV riikide ühisel

himõtteid, kavasid ja projekte, mille eesmärk on toetada ühenduse abi sihtvaldkondi xx xxxx vald­ xxxxx, xx

g) artiklis 11 nummerdatakse olemasolev lõik ning lisatak­ se järgmine lõige:

„2. artikli 9 lõikes 4 osutatud erandlike asjaolude

b) eraldised igale aKV piirkonnale ettenägematuteks vajadusteks, nagu käesoleva lepingu artiklites 72, 72a ja 73 määratletud vajadused, kui ettenägematu­ te vajaduste piiriülest iseloomu ja/või ulatust arves­ se võttes saab sellist abi anda tõhusamalt piirkondlikul tasandil. Neid vahendeid saab kasuta­ da käesoleva lepingu artiklites 72, 72a ja 73 sätes­ tatud tingimustel, juhul kui sellist abi ei ole võimalik rahastada liidu eelarvest. Tagatakse kõnealuste va­ hendite abil võetud meetmete ja võimalike siseriikli­ ke meetmete vastastikune täiendavus.

3. Programmilised eraldised hõlbustavad asjaomase­ le piirkonnale antava ühenduse abi pikaajalist kavanda­ mist. Piisava suurusjärgu saavutamiseks ja tõhususe suurendamiseks võib piirkondlikud ja riiklikud vahendid ühendada selliste piirkondlike meetmete rahastamiseks, kus riiklik osalus on selgelt eristatav.

Ettenägematute vajaduste katteks ette nähtud piirkond­ likke eraldisi võib kasutada asjaomase piirkonna hüvan­ guks ja väljaspool asjaomast piirkonda asuvate aKV riikide hüvanguks, kui ettenägematu vajadus eeldab nen­ de kaasatust ning kavandatud projektid ja kavad kesken­ duvad asjaomasele piirkonnale.

ilmnemisel teostatakse kummagi lepinguosalise nõudmi­ sel erakorraline läbivaatamine, et xxxxx arvesse uusi va­ jadusi või erakorralist tulemuslikkust. Erakorralise läbivaatamise tulemusel võib kumbki lepinguosaline muuta piirkonnastrateegia dokumenti ja/või komisjon võib ühenduse nimel eraldatud vahendeid suurendada.

Lõppläbivaatamise tulemusel võidakse muuta xx xxxxx töö mitmeaastast finantsraamistikku nii vahendite jao­ tuse kui ka järgmise piirkondliku sihtprogrammi koostamise osas.”

h) artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

a X X xxxx ide vahelin e k oostöö

1. aKV riikide vaheline koostöö kui arenguvahend aitab saavutada aKV-EÜ partnerluse eesmärke. aKV rii­ kide vaheline koostöö on piirkondadevaheline koostöö. Selle eesmärk on lahendada aKV riikide ees seisvad ühi­ sed probleemid, rakendades meetmeid, mis ei ole seotud

geograafilise asukohaga xx xxxxxxx saavad kasu paljud või kõik aKV riigid.

2. Vastavalt subsidiaarsuse ja täiendavuse põhimõtte­ le on aKV riikide sisesed meetmed ette nähtud olukor­ ras, kus riiklik ja/või piirkondlik meede osutub võimatuks või vähem tõhusaks, et anda lisandväärtust võrreldes muudest koostöövahenditest rahastatavate meetmetega.

3. Kui aKV riikide rühm otsustab toetada rahvusva­ helisi või piirkondadevahelisi algatusi aKV riikide sise­ stest vahenditest, tuleb tagada nõuetekohane läbipaistvus.”

i) Lisatakse järgmised artiklid:

Artikkel 12b

Rahastamistaotlused

aKV riikide siseste programmide rahastamise taotlused esitab (esitavad):

a) otse aKV ministrite nõukogu või aKV suursaadiku­ xx xxxxxxx või

b) kaudselt:

i) vähemalt xxxx nõuetekohaselt volitatud piir­ kondlikku asutust või organisatsiooni, kes esin­ davat eri geograafilisi piirkondi, või vähemalt kaks aKV riiki igast kolmest piirkonnast;

„Artikkel 12a

a X X xxxx ide sisese strateeg ia dok umen t

ii)

aKV suursaadikute komitee eelneval heakskii­ dul rahvusvahelised organisatsioonid, nagu aafrika Liit, xxxxx tegevus aitab saavutada piir­ kondliku koostöö ja integratsiooni eesmärke, või

1. aKV riikide vahelise koostöö kava koostatakse ko­ misjoni ja suursaadikute komitee vahelise arvamuste va­ hetamise tulemusel ning selle koostavad komisjoni talitused ja aKV sekretariaat üheskoos pärast konsultee­ rimist asjaomaste osalejate ja sidusrühmadega.

2. aKV riikide sisese strateegia dokumendis määrat­ letakse aKV riikide vahelise koostöö prioriteetsed tege­ vused ja meetmed, mis on vajalikud isevastutuse suurendamiseks toetatavate xxxxxx puhul. Strateegiado­ kument koosneb järgmistest tüüposadest:

iii) aKV ministrite nõukogu või aKV suursaadiku­ xx xxxxxxx eelneval heakskiidul Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonnad, võttes arvesse nen­ de konkreetset geograafilist olukorda.

Artikkel 12c

Xxxxx xxxx eraldamin e

Vahendite soovituslik jaotus põhineb vajaduste hinnan­ gul ning piirkondliku aKV riikide vahelise koostöö ja in­ tegratsiooni edenemisel ja väljavaadetel. Vahendite hulka kuuluvad programmivälised reservvahendid.”

a) aKV riikide rühma poliitilise, majandusliku, sot­ siaalse ja keskkonnaseisundi analüüs;

b) hinnang selle kohta, kuidas aKV riikide vaheline koostöö aitab saavutada käesoleva lepingu eesmär­ ke, ja koostöö käigus omandatud kogemused;

j) artiklid 13 ja 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

a X X xxxx ide sisen e sihtprog xxxx

c) aKV riikide sisese strateegia ning eesmärkide ja eel­ datavate rahastamistingimuste kirjeldus;

d) koostöös osalevate muude välispartnerite asjaomas­ te meetmete kirjeldus;

e) soovitus XXx xxxxxx kohta aKV riikide vahelise koostöö eesmärkide saavutamisse ja selgitus, kuidas koostöö täiendab riiklikul ja piirkondlikul tasandil ja muude välispartnerite, eelkõige XXx liikmesriikide rahastatavaid meetmeid.

1. aKV riikide sisene sihtprogramm koosneb järg­ mistest tüüposadest:

a) ühenduse abi sihtvaldkonnad ja -teemad;

b) sihtvaldkondade ja -teemade eesmärkide saavutami­ seks kõige sobivamad meetmed ja tegevused ning

c) kavad ja projektid, mille xxxx xxxx eesmärke saavu­ tada, niivõrd kui need on selgelt piiritletud, ning iga sellise kava või projekti jaoks eraldatavad vahendid ja nende rakendamise ajakava.

2. Komisjon ja aKV sekretariaat teevad kindlaks vas­ tavad meetmed ja hindavad neid. Hinnangule tuginedes koostavad komisjoni talitused ja aKV sekretariaat aKV riikide sisese sihtprogrammi ja esitavad selle aKV-EÜ suursaadikute komiteele. Sihtprogrammi võtavad vastu

k) artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

i) lõige 1 asendatakse järgmisega:

komisjon ühenduse nimel xx xxxxxxx.

aKV suursaadikute

„1.

asjaomase aKV riigi või asjaomase piirkond­

3. Xxxx et see piiraks artikli 12b alapunkti iii xxxxxx xxxxxx esitab aKV suursaadikute xxxxxxx xxxx aastal aKV riikide siseses sihtprogrammis ette nähtud priori­ teetsete tegevuste rahastamise taotluste koondnimekirja. Komisjon määrab koos aKV sekretariaadiga kindlaks ja valmistab ette vastavad tegevused ja koostab iga-aastase tegevuskava. Võimalust xxxxx xx eraldatud vahendeid arvesse võttes lisatakse aKV riikide siseses sihtprogram­ mis mitte ette nähtud tegevuste rahastamise taotlused iga-aastasesse tegevuskavasse. Erandkorras võetakse sel­ lised taotlused vastu komisjoni eriotsusega rahastamise kohta.

Artikkel 14

Läb ivaatamin e

liku või aKV riikide sisese organisatsiooni või orga­ ni esitatud kavasid ja projekte hinnatakse ühiselt. aKV-EL arengu rahastamise koostöökomitee koos­ tab xxxxxx xx projektide hindamise üldised suunised ja alused. Need kavad ja projektid on üldjuhul mitmeaastased ning võivad hõlmata väikesemahu­ liste meetmete kombinatsioone teatavas valdkonnas.”;

ii) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Xxxxxx xx projektide hindamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse riigi inimressursside piira­ xxxx xx tagatakse selliste ressursside arendamist soo­ dustav strateegia. Samuti võetakse arvesse iga aKV riigi või piirkonna eripära ja piirangud.”;

iii) lõikes 4 asendatakse sõnad „siseriiklikku eelarveva­ hendite käsutajat” sõnadega „asjaomast siseriiklikku eelarvevahendite käsutajat”.

1. aKV riikide vaheline koostöö peaks olema piisa­

valt paindlik ja reageeriv, tagamaks, et meetmed on jät­ kuvalt kooskõlas käesoleva lepingu eesmärkidega ja et xxxxx arvesse mis tahes muudatusi aKV riikide rühma prioriteetides ja eesmärkides.

l) artiklis 16 asendatakse sõnad „asjaomane aKV riik” lä­ bivalt sõnadega „asjaomane piirkondlik või aKV riikide sisene organisatsioon või asutus”.

2. aKV suursaadikute xxxxxxx xx komisjon teostavad aKV riikide vahelise koostöö strateegia ja sihtprogram­ mi xxxx- xx lõppläbivaatamisi, et kohandada need valit­ sevatele xxxxxxx xx tagada nende nõuetekohane rakendamine. Kui asjaolud seda nõuavad, teostatakse erakorraline läbivaatamine, et xxxxx arvesse uusi vajadu­ si, mis võivad tuleneda erandlikest või ettenägematutest asjaoludest, näiteks aKV riikide ees seisvatest uutest ühistest probleemidest.

m) artikkel 17 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 17

Rahastamislepin g

1. Üldjuhul koostavad komisjon ja aKV riik või xxxxx xxxxx piirkondlik või aKV riikide sisene organisatsioon või asutus rahastamislepingu iga koostöö mitmeaasta­ sest finantsraamistikust rahastatava xxxx xx projekti kohta.

3. aKV suursaadikute xxxxxxx xx komisjon võivad

xxxx- xx lõppläbivaatamise käigus või pärast erakorralist läbivaatamist muuta ja kohandada aKV riikide vahelise koostöö strateegiadokumenti.

4. Xxxxxx xxxx- xx lõppläbivaatamist või erakorralist läbivaatamist võivad aKV suursaadikute xxxxxxx xx ko­ misjon kohandada aKV riikide sisese sihtprogrammi raames eraldatavaid summasid xx xxxxx kasutusele pro­ grammivälise aKV riikide sisese reservi.”

2. Rahastamisleping koostatakse 60 päeva jooksul pärast komisjoni rahastamisotsuse teatavakstegemist. Rahastamislepingus:

a) määratakse kindlaks eelkõige ühendusepoolse raha­ xxxx xxxxxx üksikasjad, rahastamiskord ja

-tingimused ning asjaomase kava või projektiga seo­ tud üld- ja erisätted, sealhulgas oodatavad tulemu­ sed, ja

b) nähakse ette piisavad eraldised suurenenud xx xxxxx nägematute kulude ning auditite ja hindamiste katteks.

3. Pärast xxxxxx xx projektide kontode sulgemist koostöö mitmeaastases finantsraamistikus, mille raames neid kavasid või projekte rahastati, sätestatud kohustus­ te täitmiseks ette nähtud aja jooksul saab võimalikud xxx relejäänud summad asjaomane aKV riik või piirkondlik või aKV riikide sisene organisatsioon või asutus.”

vastavalt ühenduse eeskirjadele, ning, välja arvatud ni­ metatud eeskirjades esitatud erandjuhtudel, vastavalt kolmandate riikidega tehtava koostöö meetmete raken­ damise eesmärgil komisjoni kinnitatud ja avaldatud xxxxx dardmenetlustele ja dokumentatsioonile, mis kehtivad kõnealuse menetluse algatamise ajal.

2. Detsentraliseeritud haldamise korral, kui ühishin­ damise tulemused näitavad, et hankelepingute sõlmimi­

sel ja toetuste andmisel aKV riigis või abi saavas

n) artiklis 18 asendatakse sõna „siseriiklik eelarvevahendi­ te käsutaja” ette sõna „asjaomane siseriiklik eelarveva­ hendite käsutaja”.

o) artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

i) lõikes 1 asendatakse sõnad „asjaomane aKV riik” lä­ bivalt sõnadega „asjaomane aKV riik või asjaomane piirkondlik või aKV riikide sisene organisatsioon või asutus”;

piirkonnas kasutatavad menetlused või rahastajate heakskiidetud menetlused on kooskõlas läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimi­ neerimise põhimõttega ning välistavad igasuguse huvi­ de konflikti, kasutab komisjon kõnealuseid menetlusi kooskõlas Pariisi deklaratsiooniga ja xxxx et see piiraks artikli 26 kohaldamist, järgides täielikult eeskirju, mis re­ guleerivad tema volitusi kõnealuses valdkonnas.

3. aKV riik või piirkondlik või asjaomane aKV sise­

ii) lõikes 3 asendatakse sõnad „asjaomane aKV riik” lä­ bivalt sõnadega „asjaomane aKV riik või asjaomane piirkondlik või aKV riikide sisene organisatsioon või asutus”;

p) artiklit 19a muudetakse järgmiselt:

i) sissejuhatav xxxxx asendatakse järgmisega:

„1. Käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastase finantsraamistiku vahenditest rahas­ tatavad kavad ja projektid rakendatakse peamiselt järgmiste vahendite abil:”;

ii) punkt d asendatakse järgmisega:

„d) otseväljamaksed eelarvetoetuste raames, vald­ kondlike xxxxxx toetused, toetused võlakoor­ ma kergendamiseks ning toetused lühiajalistest välistest vapustustest, sealhulgas eksporditulu kõikumistest tuleneva kahjuliku mõju leevendamiseks.”

ne organisatsioon või asutus võtab endale kohustuse kontrollida korrapäraselt, kas käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastase finantsraamistiku raames rahastatavaid toiminguid rakendatakse nõuetekohaselt, xxxxx asjakohased meetmed eeskirjade eiramise xx xxxxxxx te vältimiseks ning vajaduse korral algatada kohtumenet­ xxxx alusetult makstud vahendite sissenõudmiseks.

4. Detsentraliseeritud haldamise korral on lepingute­ ga seotud läbirääkimiste pidamine, lepingute koostami­ ne, sõlmimine ja täitmine aKV riikide või asjaomase piirkondliku või aKV sisese organisatsiooni või asutuse ülesanne. aKV riigid või asjaomane piirkondlik või aKV vaheline organisatsioon või asutus võivad/võib siiski pa­ luda komisjonil pidada läbirääkimisi, koostada, sõlmida ja täita lepinguid nende/tema nimel.

5. Tulenevalt käesoleva lepingu artiklis 50 osutatud kohustusest täidetakse aKVga toimuva koostöö mitme­ aastase finantsraamistiku vahenditest rahastatavad lepin­ gud ja toetused vastavalt tööõiguse valdkonna rahvusvaheliselt tunnustatud põhinõuetele.

q) artiklis 19b asendatakse sõnad „asjaomane aKV riik” lä­ bivalt sõnadega „asjaomane aKV riik või asjaomane piir­ kondlik või aKV riikide sisene organisatsioon või asutus”.

r) artiklid 19c ja 20 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 19c

Han k elepin g ute sõlmimin e, toetuste an dmin e xx xxxxx g ute täitmin e

1. Välja arvatud artiklis 26 ettenähtud juhtudel sõl­ mitakse ja rakendatakse lepinguid ning antakse toetusi

6. aKV riikide rühma sekretariaadi ning komisjoni esindajatest moodustatakse eksperdirühm, xxxxx xxxxxxx deks on ühe või teise lepinguosalise taotlusel tuvastada asjakohased kohandused ning soovitada lõigetes 1 ja 2 osutatud eeskirjadesse ja menetlustesse tehtavaid muu­ datusi ja parandusi.

Kõnealune eksperdirühm esitab aKV-EÜ arengu rahas­ tamise koostöökomiteele ka korralise aruande, et aidata komiteel uurida arengukoostööga seotud meetmete ra­ kendamisel tekkinud probleeme ning soovitada asjako­ haseid meetmeid.

Artikkel 20

a b ik õlb lik k us

Kui artikli 22 kohaselt ei ole tehtud erandit ja xxxx et see piiraks artikli 26 kohaldamist:

1. võivad hankelepingute sõlmimise menetluses või käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaas­ tasest finantsraamistikust rahastatavate toetuste andmises osaleda

a) kõik aKV riikide ja Euroopa Ühenduse liikmes­ riikide, Euroopa Ühenduse ametlike kandidaat­ riikide või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide füüsilised ja juriidilised isikud või

b) kõik ÜRO poolt määratletud vähim arenenud riikide füüsilised ja juriidilised isikud.

1a. Hankelepingute sõlmimismenetluses või käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastasest fi­ nantsraamistikust rahastatavate toetuste andmises võivad osaleda muude kui lõikes 1 osutatud riikide füüsilised ja juriidilised isikud, juhul kui on kehtes­ tatud vastastikune juurdepääs välisabile. Vastastiku­ ne juurdepääs ÜRO poolt määratletud vähim arenenud maades antakse automaatselt Majandus­ koostöö ja arengu Organisatsiooni arenguabikomi­ tee (OECD/DaC) liikmetele.

Vastastikune juurdepääs kehtestatakse komisjoni eriotsusega asjaomase riigi või asjaomase piirkonna riikide rühma kohta. Komisjon võtab sellise otsuse vastu kokkuleppel aKV riikidega ja see kehtib xxxxx malt üks aasta.

2. Käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaas­ tasest finantsraamistikust rahastatavates lepingutes sätestatud teenuseid võivad osutada mis tahes riigi eksperdid, xxxx et see piiraks ühenduse xxxxx- eeskirjades sätestatud kvalitatiivsete ja finantsnõue­ te kohaldamist.

pärinema punktis 1 sätestatud kõlblikust riigist. Seoses sellega hinnatakse mõiste „päritolustaatuse­ ga tooted” määratlust asjakohaste rahvusvaheliste lepingute põhjal, kusjuures ühendusest pärinevad tooted hõlmavad ka ülemeremaadest ja

-territooriumidelt pärinevaid tooteid.

4. Võivad hankelepingute sõlmimismenetluses või käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaas­ tasest finantsraamistikust rahastatavate toetuste andmises osaleda rahvusvahelised organisatsioonid.

5. Kui rahastatakse rahvusvahelise organisatsiooni va­ hendusel rakendatavat meedet, võivad hankelepin­ gute sõlmimismenetluses või toetuste andmises osaleda kõik punktis 1 sätestatud kõlblikud füüsili­ sed ja juriidilised isikud ning kõik selle organisat­ siooni eeskirjade kohaselt kõlblikud füüsilised ja juriidilised isikud, kusjuures jälgitakse kõikide abiandjate võrdse kohtlemise põhimõtet. Xxxxx eeskirjad kehtivad tarnete ja materjalide suhtes.

6. Kui käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mit­ meaastasest finantsraamistikust rahastatakse piir­ kondliku algatuse raames rakendatavat meedet, võivad hankelepingute sõlmimismenetluses või toe­ tuste andmises osaleda kõik punktide 1 ja 1a tähen­ duses kõlblikud füüsilised ja juriidilised isikud ning kõik asjaomases algatuses osaleva riigi füüsilised ja juriidilised isikud. Xxxxx eeskirjad kehtivad tarnete ja materjalide suhtes.

7. Kui käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mit­ meaastasest finantsraamistikust rahastatakse kol­ manda riigiga kaasrahastatavat meedet, võivad hankelepingute sõlmimismenetluses või toetuste andmises osaleda kõik punkti 1 tähenduses kõlbli­ kud füüsilised ja juriidilised isikud ning kõik asjao­ mase kolmanda riigi eeskirjade kohaselt kõlblikud füüsilised ja juriidilised isikud. Xxxxx eeskirjad keh­ tivad tarnete ja materjalide suhtes.”

s) artikkel 21 jäetakse välja (1).

t) artikli 22 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võib asjaomase aKV riigi või asjaomase piirkondliku või aKV riikide sisese organisatsiooni või asutuse põhjendatud nõudmisel lubada artikli 20 alusel mitteabikõlblikest kolmandatest riikidest pärit füüsilistel ja juriidilistel isi­ kutel osaleda hankelepingute sõlmimise menetluses või toetuste andmises, mida ühendus rahastab käesoleva le­ pingu alusel tehtava koostöö mitmeaastasest finantsraa­

mistikust.

3. Peavad kõik käesoleva lepingu alusel tehtava koos­  

asjaomane

aKV riik või asjaomane

töö mitmeaastasest finantsraamistikust rahastatava lepingu alusel tehtavad tarned ja ostetud materjalid

(1) artikkel 21 jäeti välja aKV-EÜ ministrite nõukogu 15. detsembri 2008. aasta otsusega nr 3/2008.

piirkondlik või aKV sisene organisatsioon või asutus esi­ tab komisjonile iga sellise juhu kohta erandi tegemise ot­ sustamiseks vajaliku teabe, pöörates erilist tähelepanu:

a) asjaomase aKV riigi või piirkonna geograafilisele asukohale;

b) liikmesriikide ja aKV riikide töövõtjate, tarnijate ja nõustajate konkurentsivõimele;

c) vajadusele vältida lepingu täitmise kulude ülemää­ rast suurenemist;

d) veoraskustele ja tarnetähtaegadest tulenevatele vii­ vitustele või muudele samalaadsetele probleemidele;

e) kohalike tingimustega kõige paremini sobivale tehnoloogiale;

f) äärmiselt pakilistele juhtudele;

g) toodete ja teenuste kättesaadavusele asjaomastel turgudel.”

u) artiklid 23 ja 25 jäetakse välja (1).

v) artikli 26 lõikes 1 asendatakse sissejuhatav xxxxx järgmisega:

„1. Soodustamaks aKV riikide füüsiliste ja juriidiliste isikute võimalikult laialdast osalemist käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastasest finantsraamisti­ xxxx rahastatavate lepingute täitmises võetakse meet­ meid, et kasutada nende riikide loodusvarasid ja inimressursse xxxxxxx võimalikul viisil. Selleks:”.

w) artiklid 27, 28 ja 29 jäetakse välja (2).

x) artikli 30 sissejuhatav xxxxx asendatakse järgmisega:

„Kõik aKV riigi ametiasutuste või asjaomase piirkondli­ ku või aKV riikide sisese organisatsiooni või asutuse ja töövõtja, tarnija või teenuseosutaja vahelised vaidlused, mis tekivad käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastasest finantsraamistikust rahastatava lepingu täitmisel, lahendatakse:”.

y) artiklid 33 ja 34 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 33

Xx xxx asjalik ud eesk irjad

1. Xxxx et see piiraks aKV riikide või asjaomane piir­ kondlik või aKV riikide sisene organisatsioon või asutus või komisjoni tehtavaid hindamisi, teevad üks või mitu

(1) artiklid 23 ja 25 jäeti välja aKV-EÜ ministrite nõukogu 15. detsembri 2008. aasta otsusega nr 3/2008.

(2) artiklid 27, 28 ja 29 jäeti välja aKV-EÜ ministrite nõukogu 15. det­ sembri 2008. aasta otsusega nr 3/2008.

aKV riiki või asjaomane piirkondlik või aKV riikide si­ sene organisatsioon või asutus ja komisjon seda ühiselt. aKV-EÜ arengu rahastamise koostöökomitee tagab ühi­ se järelevalve ja hindamismeetmete ühise laadi. aKV-EÜ arengu rahastamise koostöökomitee abistamiseks val­ mistavad komisjon ja aKV peasekretariaat ette ühised järelevalve- ja hindamismeetmed, rakendavad need ning annavad komiteele aru. Oma esimesel koosolekul pärast käesoleva lepingu allkirjastamist kehtestab komitee ük­ sikasjalikud tegevuseeskirjad, millega püütakse tagada meetmete ühine xxxx, xx kinnitab igal aastal töökava.

2. Järelevalve ja hindamise abil:

a) saadakse korrapäraseid ja sõltumatuid hinnanguid käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaas­ tasest finantsraamistikust rahatastatava tegevuse kohta, võrreldes tulemusi eesmärkidega; seega

b) on aKV riikidel või asjaomasel piirkondlikul või aKV riikide sisesel organisatsioonil või asutusel, ko­ misjonil ja ühisinstitutsioonidel võimalik kasutada omandatud kogemusi tulevaste tegevuspõhimõtete ja meetmete kavandamisel ning rakendamisel.

Artikkel 34

K omisjon

1. Komisjon tagab käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastasest finantsraamistikust rahastatava­ te vahenditega teostatavate meetmete, välja arvatud in­ vesteerimisrahastust finantseeritavate meetmete ja intressitoetuste rahastamise, kasutades järgmiseid põhi­ xxxx juhtimisviise:

a) tsentraliseeritud juhtimine,

b) detsentraliseeritud juhtimine.

2. Xxxxxxxxxxx juhib komisjon käesoleva lepingu alu­ sel tehtava koostöö mitmeaastase finantsraamistiku ra­ haliste vahendite kasutamist detsentraliseeritult.

Sel juhul täidavad rakendusülesandeid aKV riigid vasta­ valt artiklile 35.

3. Käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitme­ aastase finantsraamistiku rahaliste vahendite kasutamise tagamiseks delegeerib komisjon oma täitevvolitused oma talitustele. Komisjon teavitab sellisest volituste de­ legeerimisest aKV riike ja aKV-EÜ arengu rahastamise koostöökomiteed.”

z) artiklit 35 muudetakse järgmiselt:

i) lõike 1 sissejuhatav sõnastus asendatakse järgmisega:

„1. Iga aKV riigi valitsus määrab siseriikliku eel­ arvevahendite käsutaja, kes esindab teda kõikides toimingutes, mida rahastatakse komisjoni ja panga hallatava käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastase finantsraamistiku vahenditest. Sise­ riiklik eelarvevahendite käsutaja määrab ühe või mitu siseriiklikku eelarvevahendite käsutaja asetäit­ jat, kes asendavad teda, kui tal ei ole võimalik oma ülesandeid täita, ning teavitab sellest komisjoni. Kui asutuste suutlikkuse ja hea finantshalduse tingimu­ sed on täidetud, võib siseriiklik eelarvevahendite kä­ sutaja delegeerida oma ülesanded asjaomaste xxxxxx xx projektide rakendamise alal oma vastutavale sise­ riiklikule asutusele. Ta teavitab sellest komisjoni.

za)

ii) lõikes 2 asendatakse sõnad „siseriiklik eelarvevahen­ dite käsutaja” sõnadega „asjaomane eelarvevahendi­ te käsutaja”.

artiklit 37 muudetakse järgmiselt:

i) lõikes 2 asendatakse sõnad „asjaomane aKV riik” lä­ bivalt sõnadega „asjaomane aKV riik või asjaomane piirkondlik või aKV riikide sisene organisatsioon või asutus”;

ii) lõikes 4 asendatakse sõnad „siseriiklik eelarvevahen­ dite käsutaja” sõnadega „asjaomane eelarvevahendi­ te käsutaja”;

iii) lõikes 6 asendatakse sõnad „siseriiklik eelarvevahen­ dite käsutaja” sõnadega „asjaomane eelarvevahendi­ te käsutaja”;

Piirkondlike xxxxxx xx projektide puhul määrab as­ jaomane organisatsioon või asutus piirkondliku eel­ arvevahendite käsutaja, xxxxx ülesanded vastavad mutatis mutandis siseriikliku eelarvevahendite käsu­ taja ülesannetele.

aKV riikide siseste programmide ja projektide pu­ hul määrab aKV suursaadikute komitee aKV riiki­ de sisese eelarvevahendite käsutaja, xxxxx ülesanded vastavad mutatis mutandis siseriikliku eelarvevahen­ dite käsutaja ülesannetele. Kui eelarvevahendite kä­ sutajaks ei ole aKV sekretariaat, teatakse sellest suursaadikute komiteele kooskõlas xxxxxx xx pro­ jektide rakendamise rahastamise lepinguga.

Kui komisjon avastab probleeme käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastase finantsraamis­ xxxx vahendite haldamises, võtab xx xxxx siseriikli­ ku eelarvevahendite käsutajaga olukorra parandamiseks ühendust kõigi vajalike isikutega ning võtab vajaduse korral asjakohased meetmed.

asjaomane eelarvevahendite käsutaja kannab raha­ list vastutust ainult talle usaldatud rakendusülesan­ nete eest.

Käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaas­ tase finantsraamistiku vahendite detsentraliseeritud haldamise korral ja arvestades täiendavaid volitusi, mis komisjon võib asjaomasele eelarvevahendite xxx

xx) lõikes 7 asendatakse sõnad „asjaomane aKV riik” lä­ bivalt sõnadega „asjaomane aKV riik või asjaomane piirkondlik või aKV riikide sisene organisatsioon või asutus”.

4. V xxxx xxxx protokollidega jäetakse välja.

5. VII xxxx artikli 3 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Lepinguosalised tunnustavad aKV riikide xxxxx xxxxx poliitilises dialoogis, mis toetub aKV riikide rühma piiritle­ tud ning Euroopa Ühendusele xx xxxxx liikmesriikidele xxxxxx xxxx tehtud eritingimustele. aKV sekretariaat ja Euroopa Komisjon vahetavad kogu nõutavat teavet poliitilise dialoogi kohta, mis toimub enne xx xxxxxx käesoleva lepingu artiklite 96 ja 97 kohaselt peetud konsultatsioone ning nende ajal.”

D. PROTOKOLLID

Protokolli nr 3 Lõuna-aafrika kohta, mida on muudetud aKV-EÜ ministrite nõukogu 20. detsembri 2007. aasta otsusega nr 4/2007, (1) muudetakse järgmiselt:

1. artikli 1 lõikes 2 asendatakse lauseosa „11. oktoobril 1999 Pretorias allakirjutatud Euroopa Ühenduse, selle liikmesriiki­ de ja Lõuna-aafrika vahelise kahepoolse kaubandus-, arendus- ja koostöölepingu” lauseosaga „11. oktoobril 1999 Pretorias alla kirjutatud Euroopa Ühenduse, selle liikmesrii­ xxxx xx Xxxxx-aafrika vahelise kahepoolse kaubandus-, arendus- ja koostöölepingu, mida on muudetud 11. septemb­ ril 2009. aastal sõlmitud kokkuleppega”.

sutajale anda, asjaomane eelarvevahendite  

käsutaja:”;

(1) ELT L 25, 30.1.2008, lk 11.

2. artikli 4 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Erandina kõnealusest põhimõttest on Lõuna- aafrikal siiski õigus osaleda käesoleva protokolli artik­ lis 8 loetletud aKV-EÜ arengu rahastamise alase koostöö valdkondades vastastikuse ja proportsionaalsuse põhi­ mõtete alusel, tingimusel et Lõuna-aafrika osalemist ra­ hastatakse XxXXx VII jaotises ette nähtud vahenditest. Kui aKV-EÜ finantskoostöö raames meetmetes osalemi­ seks kasutatakse XxXXx vahendeid, on Lõuna-aafrikal õigus osaleda täielikult sellise abi rakendamist käsitleva­ te otsuste tegemises.”

b) lisatakse järgmine uus lõige:

„4. Käesoleva lepingu 1. peatüki II lisaga ette nähtud investeeringute rahastamisel on abikõlblikud Lõuna- aafrika investeerimisfondid ning finantsvahendajad ja muud vahendajad.”

3. artikli 5 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Käesolev protokoll ei takista Lõuna-aafrikat pidamast läbirääkimisi käesoleva lepingu 3. osa II jaotises sätestatud majanduspartnerluslepingute üle xx xxxx sõlmimast, kui tei­ sed majanduspartnerluslepingu osalised sellega nõustuvad.”

SELLE KINNITUSEKS on nimetatud täievolilised esindajad käesolevale lepingule allakirjutanud.

Настоящото споразумение е открито за подписване в Ouagadougou на 22 юни 2010 г. и след това от 1 юли 2010 г. до 31 октомври 2010 г. в Генералния секретариат на Съвета на Европейския съюз в Брюксел.

El presente acuerdo quedará abierto a la firma en Uagadugu el 22 de junio de 2010 y, a continuación, del 1 de xxxxx de 2010 al 31 de octubre de 2010 en la Secretaría General del Consejo de la Unión Europea, en Bruselas.

Tato xxxxxx xx otevřena k podpisu dne 22. června v Ouagadougou a poté od 1. července 2010 do 31. října 2010 v generálním sekretariátu Rady Evropské unie v Bruselu.

Denne aftale xx xxxx for undertegnelse den 22. juni 2010 i Ouagadougou og derefter fra den 1. juli 2010 til den 31. oktober 2010 i Generalsekretariatet for Rådet for Den Europæiske Union i Bruxelles

Dieses abkommen liegt am 22. Juni 2010 in Ouagadougou und danach vom 1. Juli bis

31. Oktober 2010 beim Generalsekretariat des Rates der Europäischen Union in Brüssel zur Unterzeichnung auf.

Käesolev leping on allakirjutamiseks avatud 22. juunil 2010 Ouagadougous ning seejärel

1. juulist 2010 kuni 31. oktoobrini 2010 Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadis Brüsselis.

Η παρούσα συμφωνία κατατίθεται προς υπογραφή στο Ουαγκαντούγκου, στις 22 Ιουνίου 2010 και στη συνέχεια, από την 1η Ιουλίου 2010 έως τις 31 Οκτωβρίου 2010, στη Γενική Γραμματεία του Συμβουλίου της Ευρωπαϊκής Ένωσης, στις Βρυξέλλες.

This agreement shall be open for signature in Ouagadougou on 22 June 2010 and thereafter from 1 July 2010 to 31 October 2010 at the General Secretariat of the Council of the European Union in Brussels.

Le présent accord est ouvert à la signature à Ouagadougou le 22 juin 2010 et ensuite du 1er juillet 2010 au 31 octobre 2010 au Secrétariat général du Conseil de l’Union européenne, à Bruxelles.

Il presente accordo è aperto alla firma a Ouagadougou il 22 giugno 2010 e successivamente a Bruxelles presso il Segretariato generale del Xxxxxxxxx dell’Unione europea, dal 1o luglio 2010 al 31 ottobre 2010.

Šo nolīgumu dara pieejamu parakstīšanai 2010. gada 22. jūnijā Vagadugu (Ouagadougou) un pēc tam no 2010. gada 1. xxxxxx xxxx 2010. gada 31. oktobrim Briselē, Eiropas Savienības Padomes Ģenerālsekretariātā.

Šis susitarimas pateiktas pasirašyti 2010 m. birželio 22 d. Uagadugu, o paskui, 2010 m. liepos 1 d.- 2010 m. spalio 31 d., Europos Sąjungos Tarybos generaliniame sekretoriate Briuselyje.

Ez a megállapodás 2010. xxxxxx 22-én Ouagadougouban, majd 2010. xxxxxx 1. és 2010. október 31. között Brüsszelben, az Európai Unió Tanácsának Főtitkárságán aláírásra nyitva áll.

Xxx il-Ftehim huwa miftuħ għall-iffirmar f’Ouagadougou fit-22 ta’ Ġunju 2010 u xxxx xxx mill-1 ta’ Lulju 2010 xxx-31 ta’ Ottubru 2010, fis-Segretarjat Ġenerali tal-Kunsill tal-Unjoni Ewropea, fi Brussell.

Deze overeenkomst staat open voor ondertekening op 22 juni 2010 te Ouagadougou en vervolgens met ingang van 1 juli tot en met 31 oktober 2010 bij het secretariaat-generaal van xx Xxxx van de Europese Unie in Brussel.

Niniejsza Umowa będzie otwarta do podpisu w Wagadugu w dniu 22 czerwca 2010 r., a następnie od 1 lipca 2010 r. do 31 października 2010 r. w Sekretariacie Generalnym Rady Unii Europejskiej w Brukseli.

O presente acordo está aberto para assinatura em Uagadugu, em 22 de Junho de 2010 e, posteriormente, de 1 de Julho a 31 de Outubro de 2010, no Secretariado-Geral do Conselho da União Europeia, em Bruxelas.

acest xxxxx va fi deschis pentru semnare în Ouagadougou, la 22 iunie 2010, iar ulterior, începând cu 1 iulie 2010 până la 31 octombrie 2010, la Secretariatul General al Consiliului Uniunii Europene din Bruxelles.

Táto xxxxxx xx otvorená na podpis 22. xxxx 2010 v Ouagadougou a potom od 1. júla 2010 do

31. októbra 2010 na Generálnom sekretariáte Rady Európskej únie v Bruseli.

Ta sporazum bo na voljo za podpis 22. junija 2010 v Ouagadougouju in nato od 1. julija 2010 do 31. oktobra 2010 v generalnem sekretariatu Sveta Evropske unije v Bruslju.

Tämä sopimus on avoinna allekirjoittamista varten Ouagadougoussa 22 päivänä kesäkuuta 2010 xx xxx jälkeen 1 päivästä heinäkuuta 2010 31 päivään lokakuuta 2010 Euroopan unionin neuvoston pääsihteeristössä Brysselissä.

Detta avtal är öppet för undertecknande i Ouagadougou den 22 juni 2010 och sedan xxxx och med den 1 juli till och med den 31 oktober 2010 vid generalsekretariatet för Europeiska unionens råd i Bryssel.

LÕPPAKT

Täievolilised esindajad:

TEMa MaJESTEET BELGLaSTE KUNINGaS,

BULGaaRIa VaBaRIIGI PRESIDENT, XXXXXX XxXxXXXXX PRESIDENT,

TEMa MaJESTEET TaaNI KUNINGaNNa,

SaKSaMaa LIITVaBaRIIGI PRESIDENT, EESTI VaBaRIIGI PRESIDENT,

IIRIMaa PRESIDENT,

KREEKa VaBaRIIGI PRESIDENT,

TEMa MaJESTEET HISPaaNIa KUNINGaS,

PRaNTSUSE VaBaRIIGI PRESIDENT, ITaaLIa VaBaRIIGI PRESIDENT, KÜPROSE VaBaRIIGI PRESIDENT, LÄTI VaBaRIIGI PRESIDENT,

LEEDU VaBaRIIGI PRESIDENT,

TEMa KUNINGLIK KÕRGUS LUKSEMBURGI SUURHERTSOG,

XXXxXX XxXxXXXXX PRESIDENT,

MaLTa PRESIDENT,

TEMa MaJESTEET MaDaLMaaDE KUNINGaNNa,

aUSTRIa VaBaRIIGI LIIDUPRESIDENT,

POOLa VaBaRIIGI PRESIDENT,

PORTUGaLI VaBaRIIGI PRESIDENT, RUMEENIa PRESIDENT,

SLOVEENIa VaBaRIIGI PRESIDENT,

SLOVaKI VaBaRIIGI PRESIDENT, SOOME VaBaRIIGI PRESIDENT,

ROOTSI KUNINGRIIGI VaLITSUS,

TEMa MaJESTEET SUURBRITaNNIa Xx XXXXx-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI KUNINGaNNa,

kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised, edaspidi „liikmesriigid”, ja EUROOPa LIIT (edaspidi „liit” või „EL”)

ühelt pool ning täievolilised esindajad:

aNGOLa VaBaRIIGI PRESIDENT,

TEMa MaJESTEET aNTIGUa Ja BaRBUDa KUNINGaNNa,

BaHaMa ÜHENDUSE RIIGIPEa,

BaRBaDOSE RIIGIPEa,

TEMa MaJESTEET BELIZE’I KUNINGaNNa,

BENINI VaBaRIIGI PRESIDENT,

XXXXXxXx XxXxXXXXX PRESIDENT, BURKINa FaSO PRESIDENT, BURUNDI VaBaRIIGI PRESIDENT, XxXXXXXX XxXxXXXXX PRESIDENT,

CaBO VERDE VaBaRIIGI PRESIDENT, KESK-aaFRIKa VaBaRIIGI PRESIDENT, KOMOORI LIIDU PRESIDENT,

KONGO DEMOKRaaTLIKU VaBaRIIGI PRESIDENT, KONGO VaBaRIIGI PRESIDENT,

COOKI SaaRTE VaLITSUS,

CÔTE D’IVOIRE’I VaBaRIIGI PRESIDENT, DJIBOUTI VaBaRIIGI PRESIDENT, DOMINICa ÜHENDUSE VaLITSUS, DOMINIKaaNI VaBaRIIGI PRESIDENT, ERITREa RIIGI PRESIDENT,

ETIOOPIa DEMOKRaaTLIKU LIITVaBaRIIGI PRESIDENT, XXXXX XxxXXX XxXxXXXXX PRESIDENT,

GaBONI VaBaRIIGI PRESIDENT,

GaMBIa VaBaRIIGI PRESIDENT Ja RIIGIPEa,

GHaNa VaBaRIIGI PRESIDENT,

TEMa MaJESTEET GRENaDa KUNINGaNNa,

XXXXXx XxXxXXXXX PRESIDENT, XXXXXx-XXXXxX XxXxXXXXX PRESIDENT,

GUYaNa KOOPERaTIIVVaBaRIIGI PRESIDENT,

HaITI VaBaRIIGI PRESIDENT,

JaMaICa RIIGIPEa,

XXXXx XxXxXXXXX PRESIDENT, KIRIBaTI VaBaRIIGI PRESIDENT,

TEMa MaJESTEET LESOTHO KUNINGRIIGI KUNINGaS,

LIBEERIa VaBaRIIGI PRESIDENT,

MaDaGaSKaRI VaBaRIIGI PRESIDENT,

XxXxXX XxXxXXXXX PRESIDENT,

XxXX XxXxXXXXX PRESIDENT,

MaRSHaLLI VaBaRIIGI VaLITSUS,

MaURITaaNIa ISLaMIVaBaRIIGI PRESIDENT,

XxXXXXXXXX XxXxXXXXX PRESIDENT, MIKRONEESIa LIIDURIIKIDE VaLITSUS,

MOSaMBIIGI VaBaRIIGI PRESIDENT,

NaMIIBIa VaBaRIIGI PRESIDENT,

NaURU VaBaRIIGI VaLITSUS, NIGERI VaBaRIIGI PRESIDENT, NIGEERIa LIITVaBaRIIGI PRESIDENT, XXXX XxXXXXXX,

BELaU VaBaRIIGI VaLITSUS,

TEMa MaJESTEET PaaPUa UUS-GUINEa ISESEISVUSRIIGI KUNINGaNNa,

RWaNDa VaBaRIIGI PRESIDENT,

TEMa MaJESTEET SaINT KITTSI Ja NEVISE KUNINGaNNa,

TEMa MaJESTEET SaINT LUCIa KUNINGaNNa,

TEMa MaJESTEET SaINT XXXXXXXX Xx GRENaDIINIDE KUNINGaNNa,

SaMOa ISESEISVUSRIIGI RIIGIPEa,

SÃO TOMÉ Xx XXXXXXXX DEMOKRaaTLIKU VaBaRIIGI PRESIDENT, SENEGaLI VaBaRIIGI PRESIDENT,

XXXXXXXX XxXxXXXXX PRESIDENT, XXXXXx XXXXX XxXxXXXXX PRESIDENT,

TEMa MaJESTEET SaaLOMONI SaaRTE KUNINGaNNa,

LÕUNa-aaFRIKa VaBaRIIGI PRESIDENT, SURINaME VaBaRIIGI PRESIDENT,

TEMa MaJESTEET SVaaSIMaa KUNINGRIIGI KUNINGaS,

TaNSaaNIa ÜHENDVaBaRIIGI PRESIDENT,

TŠaaDI VaBaRIIGI PRESIDENT,

XXx-TIMORI DEMOKRaaTLIKU VaBaRIIGI VaLITSUS, TOGO VaBaRIIGI PRESIDENT,

TEMa MaJESTEET TONGa KUNINGaS,

TRINIDaDI Ja TOBaGO VaBaRIIGI PRESIDENT, TEMa MaJESTEET TUVaLU KUNINGaNNa,

XXxXXx XxXxXXXXX PRESIDENT,

VaNUaTU VaBaRIIGI VaLITSUS,

SaMBIa VaBaRIIGI PRESIDENT, ZIMBaBWE VaBaRIIGI VaLITSUS,

mida nimetatakse edaspidi „aKV riikideks”, teiselt poolt,

kes on kokku tulnud Ouagadougous kahekümne teisel juunil kahe tuhande kümnendal aastal, et allkirjastada leping, millega teist korda muudetakse partnerluslepingut ühelt poolt aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse xx xxxxx liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud 23. juunil 2000 Cotonous xx xxxx on muudetud esimest korda 25. juunil 2005 Luxembourgis,

kes on lepingu allkirjastamisel vastu võtnud järgmised lõppaktile lisatud deklaratsioonid:

I deklaratsioon.	Ühisdeklaratsioon turulepääsu toetamise kohta aKV-EÜ partnerluse raames
II deklaratsioon.	Ühisdeklaratsioon migratsiooni ja arengu kohta
III deklaratsioon.	Euroopa Liidu deklaratsioon Lissaboni lepingu jõustumisest tulenevate institutsionaalsete muuda­ tuste kohta

ning on lisaks kokku leppinud, et järgmised olemasolevad deklaratsioonid on V xxxx väljajätmise tulemusel kehtetuks muutunud:

XXII deklaratsioon.	Ühisdeklaratsioon V xxxx artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud põllumajandustoodete kohta;
XXIII deklaratsioon.	Ühisdeklaratsioon turulepääsu kohta aKV-EÜ koostöö raames;
XXIV deklaratsioon.	Ühisdeklaratsioon riisi kohta;
XXV deklaratsioon.	Ühisdeklaratsioon rummi kohta;
XXVI deklaratsioon.	Ühisdeklaratsioon veise- ja vasikaliha kohta;
XXVII deklaratsioon.	Ühisdeklaratsioon korra kohta, mille alusel pääsevad V xxxx artikli 1 lõikes 2 osutatud aKV riiki­ dest pärinevad tooted Prantsusmaa ülemeredepartemangude turgudele;
XXVIII deklaratsioon.	Ühisdeklaratsioon aKV riikide ja naaberülemeremaade xx -xxxxx ning Prantsusmaa ülemeredepar­ temangude vahelise koostöö kohta;
XXIX deklaratsioon.	Ühisdeklaratsioon ühise põllumajanduspoliitikaga hõlmatud toodete kohta;
XXX deklaratsioon.	aKV riikide deklaratsioon V xxxx artikli 1 kohta;
XXXI deklaratsioon.	Ühenduse deklaratsioon V xxxx artikli 5 lõike 2 punkti a kohta;
XXXII deklaratsioon.	Ühisdeklaratsioon mittediskrimineerimise kohta;
XXXIII deklaratsioon.	Ühenduse deklaratsioon V xxxx artikli 8 lõike 3 kohta;
XXXIV deklaratsioon.	Ühisdeklaratsioon V xxxx artikli 12 kohta;
XXXV deklaratsioon.	Ühisdeklaratsioon V xxxx 1. protokolli kohta seoses xxxx artikliga 7;
XXXVI deklaratsioon.	Ühisdeklaratsioon V xxxx 1. protokolli kohta;
XXXVII deklaratsioon.	Ühisdeklaratsioon kalatoodete päritolu kohta seoses V xxxx 1.protokolliga;
XXXVIII deklaratsioon.	Ühenduse deklaratsioon territoriaalvete ulatuse kohta seoses V xxxx 1. protokolliga;
XXXIX deklaratsioon.	aKV riikide deklaratsioon kalatoodete päritolu kohta seoses V xxxx 1. protokolliga;
XL deklaratsioon.	Ühisdeklaratsioon lubatud väärtushälbe reegli kohaldamisest tuunikalasektori suhtes;
XLI deklaratsioon.	Ühisdeklaratsioon V xxxx 1. protokolli artikli 6 lõike 11 kohta;
XLII deklaratsioon.	Ühisdeklaratsioon päritolureeglite kohta: päritolu kumulatsioon seoses Lõuna-aafrikaga;
XLIII deklaratsioon.	Ühisdeklaratsioon V xxxx 1. protokolli II xxxx xxxxx

XXXXX KINNITUSEKS on nimetatud täievolilised esindajad käesolevale aktile alla kirjutanud.

I DEKLARATSIOON

Ühisdeklaratsioon turulepääsu toetamise kohta AKV-EÜ partnerluse raames

Lepinguosalised tunnistavad eelistingimustel turulepääsu olulisust aKV riikide majandusele, eelkõige kaubandus- ja agrotööstussektorile, mis on aKV riikide majandusliku ja sotsiaalse arengu seisukohalt väga täht­ sad ja annavad olulise panuse tööhõivesse, ekspordituludesse ja valitsemissektori tuludesse.

Lepinguosalised tunnistavad, et mõned valdkonnad on XXx toetusel ümber korraldatud, et võimaldada asja­ omastel aKV riikide eksportijatel konkureerida Euroopa Liidu ja rahvusvahelistel turgudel, sealhulgas xxxxxx toodete ja muude lisandväärtust andvate toodete arendamise xxxx.

Lepinguosalised tunnistavad ka, et kui kaubanduse suurema liberaliseerimise tulemusel muudetakse põhjali­ kumalt aKV riikide tootjate turulepääsu tingimusi, võib vajalikuks osutuda täiendava abi andmine. Selleks le­ pitakse kokku, et lepinguosalised uurivad, millised meetmed on vajalikud aKV konkurentsivõime säilitamiseks XXx turul. Uuritavate meetmete hulka kuuluvad päritolueeskirjad, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed ja aKV rii­ kides tarnepiirangute kõrvaldamiseks rakendatavad erimeetmed. Eesmärk on anda aKV riikidele võimalus ka­ sutada nende olemasolevat ja saavutatavat suhtelist eelist XXx turul.

Lepinguosalised lepivad kokku, et abikavade koostamisel ja vahendite eraldamisel hinnatakse korrapäraselt eda­ siminekut ja saavutatud tulemusi ning otsustatakse, milliseid täiendavaid asjakohaseid meetmeid tuleb rakendada.

Ühine ministrite kaubanduskomitee teostab järelevalvet käesoleva deklaratsiooni rakendamise xxx xx esitab mi­ nistrite nõukogule vajalikud aruanded ja soovitused.

II DEKLARATSIOON

Ühisdeklaratsioon migratsiooni ja arengu kohta (artikkel 13)

Lepinguosalised nõustuvad tugevdama ja süvendama dialoogi ja koostööd migratsiooni valdkonnas, tuginedes järgmisele kolmele migratsiooni tervikliku ja tasakaalustatud käsitluse sambale.

1. migratsioon xx xxxxx, sealhulgas diasporaa, võimeka tööjõu äravoolu ja võõrtöötajate rahaülekannetega seotud probleemid;

2. seaduslik xxxxx, sealhulgas oskuste ja teenuste lubamine, liikuvus ja liikumine, ja

3. ebaseaduslik xxxxx sealhulgas rändajate xxxxxx xxx piiri toimetamine, inimkaubandus ja piirihaldus ning ini­ meste tagasi lubamine.

Lepinguosalised kohustuvad välja töötama migratsiooni valdkonnas tehtava tõhusama koostöö üksikasjad, xxxx et see piiraks kehtiva artikli 13 kohaldamist.

Lisaks nõustuvad lepinguosalised tegema jõupingutusi kõnealuse dialoogi õigeaegseks lõpetamiseks ja andma aru edusammude kohta järgmisel ühisnõukogu kohtumisel.

III DEKLARATSIOON

Euroopa Liidu deklaratsioon Lissaboni lepingu jõustumisest tulenevate institutsionaalsete muudatuste kohta

Lissaboni lepingu 1. detsembril 2009 jõustumise tulemusena on Euroopa Liit asendanud Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane, võttes nimetatud kuupäevast üle kõik Euroopa Ühenduse õigused ja kohustused. See­ pärast käsitatakse lepingu tekstis esinevaid viiteid Euroopa Ühendusele vajaduse korral viidetena Euroopa Liidule.

Euroopa Liit teeb aKV riikidele ettepaneku alustada kirjavahetust, mille eesmärk on viia lepingu tekst xxxxxx xxxxx Lissaboni lepingu jõustumise tulemusena toimunud Euroopa Liidu institutsiooniliste muutustega.