SEITSMES RAAMPROGRAMM – TOETUSLEPING –
SEITSMES RAAMPROGRAMM – TOETUSLEPING –
VII XXXX – VORM D – RAAMATUPIDAMISARUANNETE ÕIGSUSE KOHTA TÕENDI KOOSTAMISE NÕUDED
SISUKORD
NÕUDED TEADUSUURINGUTE SEITSMENDA RAAMPROGRAMMI RAAMES RAHASTATAVATE TOETUSLEPINGUTE ALUSEL KULUDE HÜVITAMISE TAOTLEMISE FAKTILISI JÄRELDUSI KÄSITLEVA SÕLTUMATU ARUANDE KOOSTAMISE KOHTA 2
TEADUSUURINGUTE SEITSMENDA RAAMPROGRAMMI RAAMES RAHASTATAVATE TOETUSLEPINGUTE ALUSEL KULUDE HÜVITAMISE TAOTLEMISE FAKTILISI JÄRELDUSI KÄSITLEV SÕLTUMATU ARUANNE 4
Nõuete vormi täidab toetusesaaja ja see tuleb kooskõlastada audiitoriga Faktilisi järeldusi käsitleva sõltumatu aruande esitab audiitor
Nõuded teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi raames rahastatavate toetuslepingute alusel kulude hüvitamise taotlemise faktilisi järeldusi käsitleva sõltumatu aruande koostamise kohta
Alljärgnevalt esitatakse nõuded, mille kohaselt <toetusesaaja nimi> (edaspidi „toetusesaaja”) kohustub sõlmima lepingu <audiitorfirma nimi> (edaspidi „audiitor”), kes koostab sõltumatu aruande, mis käsitleb toetusesaaja koostatud raamatupidamisaruande/raamatupidamisaruannete1 faktilisi järeldusi seoses toetuslepinguga <toetuslepingu nimetus ja number> (edaspidi „toetusleping”), mida Euroopa Ühendus/Euroopa Aatomienergia Ühendus rahastab teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi raames. Käesolevates nõuetes käsitatakse viidet Euroopa Komisjonile viitena komisjonile kui toetusesaajaga sõlmitud toetuslepingule allakirjutanule. Euroopa Komisjon ei ole käesoleva kokkuleppe üks pool.
1.1 Kokkuleppeosaliste kohustused
„Toetusesaaja” on toetust saav õigussubjekt, kes on sõlminud toetuslepingu Euroopa Komisjoniga2.
• Toetusesaaja koostab vastavalt toetuslepingule raamatupidamisaruande, mis käsitleb kõnealuse lepingu kohaselt rahastatavat meedet ja esitab selle audiitorile ning tagab, et raamatupidamisaruanne on kooskõlas toetusesaaja raamatupidamissüsteemiga ning selle aluseks olevate raamatupidamiskontode ja -dokumentidega. Olenemata tehtavatest toimingutest vastutab raamatupidamisaruande õigsuse eest toetusesaaja.
• Toetusesaaja esitab faktilised andmed, mis võimaldavad audiitoril kindlaksmääratud toiminguid teostada, ja esitab audiitorile kõnealuste andmete kohta kirjaliku kinnituse, mis on varustatud kuupäevaga ning kus on selgelt märgitud ajavahemik, mida andmed hõlmavad.
• Toetusesaaja nõustub, et audiitori suutlikkus teostada käesolevas kokkuleppes sätestatud toiminguid sõltub täielikult sellest, kas toetusesaaja tagab täieliku xx xxxx juurdepääsu oma personalile ja raamatupidamisdokumentidele ning muudele asjakohastele dokumentidele.
„Audiitor” on revident, kes vastutab käesolevates nõuetes kindlaksmääratud, kokkulepitud toimingute teostamise ja toetusesaajale faktilisi järeldusi käsitleva sõltumatu aruande esitamise eest.
Audiitor peab olema toetusesaajast sõltumatu.
• [1. võimalus: jätta välja, kui ei kohaldata] Audiitor on pädev tegema raamatupidamisdokumentide kohustuslikke auditeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiviga 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ.
• [2. võimalus: jätta välja, kui ei kohaldata] Audiitor on pädev riigiametnik, keda asjaomane riigiasutus on seaduslikult volitanud toetusesaajat kontrollima xx xxx ei ole seotud raamatupidamisaruannete koostamisega.
• Tehtavad toimingud määrab Euroopa Komisjon ja audiitor ei vastuta kõnealuste toimingute sobivuse ja asjakohasuse eest.
1 Kõnealuses kontekstis tähendab raamatupidamisaruanne üksnes VI lisas esitatud vormi C, millega toetusesaaja taotleb kulude hüvitamist vastavalt toetuslepingule.
2 Seitsmenda raamprogrammi toetuse tüüplepingu punkti 10 kohaldamisel või seitsmenda raamprogrammi Xxxxx Xxxxx nimelise toetuslepingu punkti 10 kohaldamisel peavad vormi täitma ka toetusesaajaga seotud kolmandad osapooled. Sellisel juhul tuleb mõistet „toetusesaaja” lugeda „kolmas osapool”.
1.2 Kokkuleppe sisu
Käesolevas kokkuleppes käsitletakse raamatupidamise <vahearuannet või lõpparuannet; mittevajalik välja jätta> seoses Euroopa Teadusnõukogu toetuslepinguga ajavahemikuks <pp.kk.aaaa kuni pp.kk.aaaa>.
1.3 Kokkuleppe põhjendus
Toetusesaaja on kohustatud esitama Euroopa Komisjonile tõendi raamatupidamisaruande õigsuse kohta faktilisi järeldusi käsitleva sõltumatu aruande vormis, mille koostab välisaudiitor kooskõlas toetuslepingu jaotisega II.4. Komisjoni eelarvevahendite käsutaja nõuab kõnealuse aruande esitamist, sest ta võtab aruande faktilisi järeldusi arvesse kulude hüvitamisel vastavalt toetusesaaja taotlusele.
1.4 Kokkuleppe xxxx xx eesmärk
Kokkulepe kujutab endast konkreetsete kokkulepitud toimingute tegemise kohustust seoses toetuslepinguga ettenähtud kulude hüvitamise taotlemise faktilisi järeldusi käsitleva sõltumatu aruande koostamisega.
Audiitor ei esita käesoleva kokkuleppe raames ei järeldusotsust ega kinnitavat avaldust. Euroopa Komisjon teeb oma järeldused faktilistest järeldustest, mille audiitor esitab toetusesaaja raamatupidamisaruande ja sellega seotud maksetaotluse kohta.
Audiitor kinnitab aruandes, et kõnealuse aruande koostamisel ei ole tema ja toetusesaaja vahel huvide konflikti ning märgib aruande koostamise eest audiitorile makstud tasu suuruse.
1.5 Töö ulatus
1.5.1 Audiitor täidab kokkulepet kooskõlas käesolevate nõuetega ja:
- IFACi sätestatud seotud teenuste rahvusvahelise standardiga (ISRS) 4400 (Engagements to perform Agreed-upon Procedures regarding Financial Information);
- IFACi välja antud raamatupidajate eetikakoodeksiga (Code of Ethics for Professional Accountants). Kuigi seotud teenuste rahvusvahelises standardis 4400 on sätestatud, et kokkulepitavaid toiminguid käsitlevate kokkulepete puhul ei ole sõltumatus vajalik, nõuab Euroopa Komisjon, et audiitor järgiks ka raamatupidajate eetikakoodeksiga ettenähtud sõltumatuse nõuet.
1.5.2 Kavandamine, toimingud, dokumendid ja tõendid
Audiitor peaks kavandama oma töö nii, et toiminguid oleks võimalik tõhusalt teostada. Selleks teeb ta käesolevate nõuete punktis 1.9 kindlaksmääratud toimingud („Töö ulatus – kohustuslik aruande xxxx xx tehtavad toimingud”) ning kasutab kõnealuste toimingute käigus saadud tõendeid faktilisi järeldusi käsitleva aruande koostamisel.
1.6 Aruandlus
Faktilisi järeldusi käsitlevas aruandes, mille näidis on lisatud käesolevatele nõuetele, tuleks eesmärki ja kokkulepitud toiminguid kirjeldada piisavalt üksikasjalikult, et võimaldada toetusesaajal ja Euroopa Komisjonil mõista audiitori poolt teostatud toimingute laadi ja ulatust. Toetuslepingule VII lisana lisatud aruandevormi kasutamine on kohustuslik. Aruanne tuleks koostada toetuslepingu artiklis 4 märgitud keeles. Kooskõlas toetuslepingu jaotisega II.22 on Euroopa Komisjonil ja Euroopa Kontrollikojal õigus auditeerida projekti raames tehtavaid töid, mille kulude hüvitamist ühenduselt taotletakse, sealhulgas kõnealuse kokkuleppega seotud töö.
1.7 Tähtaeg
Aruanne tuleks esitada [KUUPÄEV].
1.8 Muud tingimused
[Toetusesaaja ja audiitor võivad kasutada käesolevat punkti, et leppida kokku muudes tingimustes, nagu audiitoritasud, jooksvad kulud, vastutus, kohaldatav õigus jne.]
1.9 Töö ulatus – kohustuslik aruandevorm ja teostatavad toimingud
Teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi raames rahastatavate toetuslepingute alusel kulude hüvitamise taotlemise faktilisi järeldusi käsitlev sõltumatu aruanne
Trükkida audiitori kirjaplangile
<Kontaktisiku(te) nimi(ed)>, <Ametikoht>
<Toetusesaaja nimi>
<Aadress>
<pp.kk.aaaa>
Kooskõlas <pp.kk.aaaa> xxxx xx <toetusesaaja nimi> (edaspidi „toetusesaaja”) vahel sõlmitud lepinguga ja sellele lisatud nõuetega (lisatud käesolevale aruandele), esitame faktilisi järeldusi käsitleva sõltumatu aruande (edaspidi „aruanne”), nagu kirjeldatud allpool.
Eesmärk
Meie [audiitorfirma ametlik nimi], asutatud [täielik aadress/linn/maakond/riik], keda käesoleva aruande allkirjastamisel esindab [volitatud esindaja nimi ja amet], teostasime kokkulepitud toimingud seoses [toetusesaaja nimi] (edaspidi „toetusesaaja”) raamatupidamisaruandes/raamatupidamisaruannetes,3 millele käesolev aruanne on lisatud, esitatud kuludega, ja mis tuleb esitada Euroopa Ühenduste Komisjonile Euroopa Teadusnõukogu toetuslepingu [Euroopa Teadusnõukogu toetusleping, viide: nimi, akronüüm, number] raames järgmise ajavahemiku kohta [märkida ajavahemik, mida raamatupidamisaruanne iga tegevuse kohta hõlmab]. Kõnealune kokkulepe hõlmas teatavate konkreetsete toimingute tegemist, mille tulemusi Euroopa Komisjon kasutab, et teha järeldusi taotletud kulude toetuskõlblikkuse kohta.
Töö ulatus
Kokkulepe täideti kooskõlas:
- käesolevale aruandele lisatud nõuetega ja
- IFACi sätestatud seotud teenuste rahvusvahelise standardiga (ISRS) 4400 (Engagements to perform Agreed-upon Procedures regarding Financial Information);
- Rahvusvahelise Audiitorite Föderatsiooni poolt välja antud raamatupidajate eetikakoodeksiga. Kuigi seotud teenuste rahvusvahelises standardis 4400 on sätestatud, et kokkulepitud toiminguid käsitlevate kokkulepete puhul ei ole sõltumatus vajalik, nõuab Euroopa Komisjon, et audiitor järgiks ka raamatupidajate eetikakoodeksiga ettenähtud sõltumatuse nõuet;
Vastavalt taotlusele teostasime üksnes need toimingud, mis on sätestatud käesoleva kokkuleppe sõlmimise nõuetes ja kõnealuste toimingute faktilised järeldused on esitatud käesolevale aruandele lisatud tabelis.
3 Kõnealuses kontekstis tähendab raamatupidamisaruanne üksnes VI lisas esitatud vormi C, millega toetusesaaja taotleb kulude hüvitamist vastavalt toetuslepingule.
Kokkulepitud toimingute ulatuse määrab ainuisikuliselt Euroopa Komisjon ja need teostati üksnes selleks, et aidata Euroopa Komisjonil hinnata, kas kulud, mille hüvitamist toetusesaaja lisatud raamatupidamisaruandes taotleb, on kooskõlas EÜ poolt rahastatava toetuslepingu tingimustega. Audiitor ei vastuta kõnealuste toimingute sobivuse ja asjakohasuse eest.
Kuna meie teostatud toimingud xx xxxxx rahvusvaheliste auditeerimisstandardite (International Standards on Auditing) ega rahvusvaheliste läbivaatamisstandardite (International Standards on Review Engagements) kohast auditit ega läbivaatamist, ei esita me raamatupidamisaruannete kinnitavat avaldust.
Kui me oleksime teostanud täiendavaid toiminguid või auditeerinud või läbi vaadanud raamatupidamisaruande vastavalt rahvusvahelistele auditeerimise standarditele, oleksime tähelepanu pööranud asjaoludele, mis erinevad käesolevas aruandes käsitletutest.
Teabeallikad
Käesolevas aruandes on esitatud andmed, mis toetusesaaja ettevõtja juhtkond esitas vastuseks konkreetsetele küsimustele või mis saadi toetusesaaja info- ja raamatupidamissüsteemidest.
Faktilised järeldused
Eespool nimetatud raamatupidamisaruanne/raamatupidamisaruanded iga tegevuse kohta vaadati xxxx xx teostati kõik meie kokkuleppele lisatud tabelis kindlaksmääratud toimingud. Kõnealuste toimingute tulemuste põhjal leidsime, et:
Toetusesaaja esitas meile kogu dokumentatsiooni ja raamatupidamisdokumendid, et saaksime kõnealused toimingud teostada. Võimalikud erandid on esitatud allpool.
Erandid
• Mõnel juhul ei saanud audiitor kindlaksmääratud toiminguid edukalt teostada. Need erandid on järgmised:
Siin tuleks loetleda erandid, näiteks: peamisi andmeid ei olnud võimalik võrrelda või andmete kättesaamatuse tõttu ei saanud audiitor toimingut teostada jne. Komisjon kasutab kõnealust teavet, et otsustada millised summad hüvitatakse.
Aruande otstarve
Käesolevat aruannet võib kasutada üksnes eespool nimetatud eesmärgil.
Käesolev aruanne on koostatud ainult toetusesaajale ja Euroopa Komisjonile konfidentsiaalseks kasutamiseks ja üksnes Euroopa Komisjonile esitamiseks kooskõlas toetuslepingu artikli II.4 punktis 4 sätestatud tingimustega. Toetusesaaja ja Euroopa Komisjon ei tohi käesolevat aruannet kasutada muudel eesmärkidel ega edastada seda kolmandatele isikutele. Euroopa Komisjon võib käesoleva aruande esitada üksnes nendele isikutele, kellel on sellele seaduslik juurdepääsuõigus, eelkõige Euroopa Pettustevastasele Ametile ja Euroopa Kontrollikojale.
Käesolev aruanne käsitleb ainult eespool nimetatud raamatupidamisaruannet ega hõlma toetusesaaja muid raamatupidamisaruandeid.
Audiitori ja toetusesaaja vahel puudub huvide konflikt4 seoses käesoleva aruande koostamisega. Audiitorile maksti aruande koostamise eest eurot.
Ootame Xxxx tagasisidet aruande xxxxx xx vajaduse korral oleme valmis andma mis tahes lisateavet või abi.
[audiitorfirma ametlik nimi] [volitatud esindaja nimi ja amet]
<pp.kk..aaaa>,<Audiitori allkiri>
4 Huvidekonflikt tekib, kui tõendit koostava audiitori objektiivsus osutub tegelikult või näiliselt kahtluse all olevaks, st kui audiitor:
- on olnud seotud raamatupidamisaruannete koostamisega (vormid C);
- saab tõendi heakskiitmisest otsest kasu;
- on otseses suhtes toetusesaajat esindava mistahes isikuga;
- on toetusesaaja direktor, usaldusisik või partner;
- on mistahes xxxx olukorras, mis tekitab kahtlusi tema sõltumatuses või võimes koostada tõendit erapooletult.
Audiitori toimingud
Audiitor kavandab ja täidab oma ülesande kooskõlas käesoleva kokkuleppe eesmärkide ja ulatusega ning allpool nimetatud toimingutega. Kõnealuste toimingute teostamisel võib audiitor rakendada järgmisi meetodeid: päringud ja analüüs, (ümber)arvutamine, võrdlus, muu dokumentide koostamise õigsuse kontroll, vaatlus, raamatupidamis- ja muude dokumentide kontroll, xxxxxx kontroll, kinnituste hankimine ja muud meetodid, mida peetakse vajalikuks rakendada kõnealuste toimingute teostamisel.
Euroopa Komisjonil on õigus anda suuniseid koos näidismääratluste ja -tulemustega, et anda audiitorile juhiseid kontrollitavate asjaolude laadi ja esitamise kohta. Euroopa Komisjonil on õigus muuta toiminguid toetusesaajale esitatud kirjaliku teatisega. Teostatavad toimingud on järgmised:
Menetlus | Faktiliste järelduste ja eranditest teatamise näidised |
Tööjõukulud | |
1. Personali tunnitasumäärade ja personalikulude ümberarvutamine (vähem kui 20 töötaja puhul ümberarvutamine kõigi töötajate kohta, muul juhul ümberarvutamine valimi alusel, milleks on 20 töötajat või 20% töötajatest, olenevalt sellest, kumb number on suurem), töötundide arvu ja tunnitasu märkimine. Valimi kasutamisel peab valik representatiivse valimi saamiseks olema juhuslik. Töötunnid – töötaja (keskmine) töötundide arv aastas pärast puhkuse, haiguspäevade ja muude ettenähtud puhkepäevade mahaarvamist. Kõnealuse arvestuse esitab toetusesaaja. [kui kasutatakse kulude keskmist, tuleb esitada eraldi sõltumatu aruanne metoodika kohta] | Iga töötaja kohta töötajaga valimis sai audiitor personalikulud (xxxx xx muud tööandja kulud) palgasüsteemist ja töötunnid iga töötaja kohta tööaja arvestamise süsteemist. Iga valitud töötaja puhul arvutas audiitor ümber töötunnid, jagades tegelikud personalikulud tegelike töötundidega, mida seejärel võrreldi toetusesaaja esitatud töötundidega. Erandeid ei leitud. Valitud töötajate keskmine töötundide arv . Kui töötunde või personalikulusid ei saa määratleda, tuleks see (koos summadega) põhiaruandes erandina märkida. |
2. Sama valimi kohta uurida ja kirjeldada töötajate tööaja arvestamist (paberil/arvutis, päevades/nädalates/kuudes, allkirjastatud, kinnitatud). | Töötajad arvestavad oma tööaega päevades, nädalates või kuudes, kasutades selleks paberi- või arvutipõhist süsteemi. Valitud tööajaarvestuse on kinnitanud projektijuht või muu juht. Kui ükski tööaja arvestus, mis sobiks eespool nimetatud kirjeldusega, ei ole kättesaadav, tuleks see põhiaruandes erandina märkida. |
3. Tööalane staatus ja personali töötingimused. Audiitor peaks saama valitud töötajate töölepingud ja võrdlema neid standardse töölepingu vormiga, mida toetusesaaja kasutab. Erinevused, mis ei ole toetuslepinguga ette nähtud, tuleks märkida eranditena. | Audiitor kontrollis valitud töötajate töölepinguid ja leidis, et töötajad on: –palgatud otse toetusesaaja poolt vastavalt riiklikele õigusaktidele; – toetusesaaja ainuisikulise tehnilise järelevalve all ning – tasustatud vastavalt toetusesaaja tavapraktikale. Töötajad, kes xx xxxxx kõigile kolmele tingimusele, tuleks (koos summadega) põhiaruandes erandina märkida. |
Menetlus | Faktiliste järelduste ja eranditest teatamise näidised |
4. Keskmiste personalikulude kasutamine | Audiitor leidis, et raamatupidamisaruandes hüvitamiseks taotletud personalikulud: - on arvutatud keskmiste kulude põhjal kooskõlas metoodikaga, nagu on kindlaksmääratud [kuupäev] koostatud aruandes, mis käsitleb metoodika hindamise järeldusi; - on arvutatud summade põhjal, mis on saadud asjaomasest perioodist, mida saab võrrelda asjaomase perioodi raamatupidamisdokumentidega. Kategooriate kasutamisel on audiitor teinud kindlaks, et uurija (või uurijaga seotud isik) on nõuetekohaselt kategoriseeritud. Audiitor sai toetusesaajalt kinnituse, et arvutamise aluseks olevad määrad ei olnud eelarves ette nähtud ega eeldatavad summad. Kui summasid ei saa võrrelda või kui kasutati eelarves ette nähtud või eeldatavaid summasid, tuleks see põhiaruandes erandina märkida. |
Alltöövõtt | |
5. Audiitor peab toetusesaajalt saama kirjaliku kirjelduse kolmanda isiku vahendite xxxxx xx võrdlema neid toetuslepingu I lisaga. | Audiitor võrdles toetusesaaja esitatud kirjeldust kolmanda isiku vahendite kohta toetuslepingu I xxxx kirjeldusega ja kinnitas, et need on xxxxx. Kui kirjeldused ei xxx xxxxx, tuleks see erandina märkida põhiaruandes. |
6. Audiitor kontrollib dokumente ja teeb kindlaks, et allhankelepingud on sõlmitud kooskõlas pakkumismenetlusega, mis hõlmab soodsama pakkumise (parim xxxxx xx kvaliteedi suhe), läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise analüüsi. Vähem kui 20 ühiku puhul kontrollida kõiki, muul juhul valimi alusel, milleks on 20 ühikut või 20% ühikutest, olenevalt sellest, kumb number on suurem. | Audiitor tutvus kõigi allhankelepingute pakkumisdokumentidega ja leidis, et pakkumismenetlus viidi xxxx xx toetusesaaja koostas alltöövõtu lõpliku valiku tegemiseks kirjaliku analüüsi soodsama pakkumise kohta, või et leping sõlmiti enne projekti algust jõustunud raamlepingu osana. Kui audiitorile ei esitata tõendeid mõlema eespool nimetatud võimaluse kohta, tuleks see põhiaruandes erandina märkida. |
Muud otsesed kulud | |
7. Vahendid, mille suhtes kohaldatakse amortisatsiooni, on õigesti määratletud ja need on projektiga seotud. Vähem kui 20 ühiku puhul kontrollida kõiki, muul juhul valimi alusel, milleks on 20 ühikut või 20% ühikutest, olenevalt sellest, kumb number on suurem. | Audiitor kontrollis projektiga seotud vahendite hüvitamise taotlemist raamatupidamisdokumentide ja arvete põhjal. Toetusesaaja on teinud xxxxxx xx ostudokumentidele ning vajaduse korral raamatupidamisse märke nende seose kohta projektiga. Vara väärtust võrreldi arvega ja käibemaksu või muude kindlaksmääratavate kaudsete maksete hüvitamist ei taotleta. Amortisatsiooniarvestuse meetodit, mida kasutati, et taotleda vahendite hüvitamist, võrreldi toetusesaaja tavapärase arvestusmeetodiga xx xxxxx, et need on xxxxx. Kui hüvitamiseks esitatud xxxxx xx xxxxx eespool nimetatud tingimustele, tuleks need (koos summadega) põhiaruandes erandina märkida. |
8. Reisikulud on nõuetekohaselt määratletud ja projektiga seotud (ning kooskõlas toetusesaaja tegevuspõhimõtetega seoses esimese klassi sõidukuludega jne muude tööde xxx XXxx seotud tööde puhul). Vähem kui 20 ühiku puhul kontrollida kõiki, muul juhul valimi | Audiitor kontrollis valimit ja leidis, et toetusesaaja on reisikulud projekti kuludesse kandnud, tehes arvetele ja ostutellimustele viite projektile, et kulude jaotus oleks projekti raamatupidamisarvestuses jälgitav. Kulusid, mille hüvitamist taotletakse, võrreldi arvetega xx xxxxx, et need on xxxxx. Käibemaksu või muude kindlaksmääratavate kaudsete maksete hüvitamist ei taotleta. |
Menetlus | Faktiliste järelduste ja eranditest teatamise näidised |
alusel, milleks on 20 ühikut või 20% ühikutest, olenevalt sellest, kumb number on suurem. Toetusesaaja peab oma tegevuspõhimõtteid seoses reisikuludega (nt esimese klassi sõidukulud) kirjalikult tõendama, et audiitor saaks neid võrrelda kuludega, mille hüvitamist taotletakse. | Esimese klassi sõidukulude arvestus oli kooskõlas toetusesaaja esitatud kirjalike tegevuspõhimõtetega. Kulud, mis ei ole esitatud projekti raamatupidamisarvestuses ega selgelt määratletud (projektinumber on tavaliselt originaalarvele märgitud), tuleks (koos summadega) põhiaruandes erandina märkida. |
9. Tarbekaubad on nõuetekohaselt määratletud ja projektiga seotud. Vähem kui 20 ühiku puhul kontrollida kõiki, muul juhul valimi alusel, milleks on 20 ühikut või 20% ühikutest, olenevalt sellest, kumb number on suurem. | Audiitor kontrollis valimit ja leidis, et toetusesaaja on tarbekaupade kulud projekti kuludesse kandnud, tehes arvetele ja ostutellimustele viite projektile, et kulude jaotus oleks projekti raamatupidamisarvestuses jälgitav. Kulusid, mille hüvitamist taotletakse, võrreldi arvetega xx xxxxx, et need on xxxxx. Käibemaksu või muude kindlaksmääratavate kaudsete maksete hüvitamist ei taotleta. Kulud, mis ei ole esitatud projekti raamatupidamisarvestuses ega selgelt määratletud (projektinumber on tavaliselt originaalarvele märgitud), tuleks (koos summadega) põhiaruandes erandina märkida. |
Kaudsed kulud | |
10. Audiitor saab kontrollimiseks seotud kaudsete kulude üksikasjaliku jaotuse (kooskõlas raamatupidamisdokumentidega) ja ta kinnitab, et järgmiste kulude hüvitamist ei taotleta: a) kindlaksmääratavad kaudsed maksud, sh käibemaks, b) kohustused; c) intressivõlad, d) reservid võimalikeks edaspidisteks kahjudeks või makseteks, e) vahetuskursilt saadud kahjud ja kuludega seotud kasum kapitalilt, f) mõne muu ühenduse projektiga seoses deklareeritud, kantud või hüvitatud kulud, g) võlad xx xxxx teenindamise kulud, ülekulud ja alusetult tekitatud kulud5. | Audiitor sai üldkulude kogusumma, mis on asjaomase perioodi kohta esitatud raamatupidamisdokumentides ja kooskõlas sellega. Audiitor arvutas ümber kaudsete kulude suhte [personalikulude protsendina / fikseeritud tunnitasu määrana / toetusesaaja kindlaksmääratud muu kulutegurina] ja kinnitas, et raamatupidamisaruandes (raamatupidamisaruannetes) kasutatud määr on sama. Audiitorile on raamatupidamissüsteemist esitatud üksikasjalik jaotus kaudsete kulude kohta, mille hüvitamist lepingu raames taotletakse, ja mis on kooskõlas üksikute summadega toetusesaaja pearaamatus. Audiitor leidis, et toetusesaaja muude, teadusuuringutega mitteseotud tegevuste, nt tootmise, koolituse, toodete või teenuste turustamise jne. kulud ei kajastu arvestuses. Iga elemendi jaotuse kohta sai audiitor toetusesaajalt kinnituse, et see ei sisalda ühtegi toetuskõlbmatut kulu (nt liisingukulud, laenukulud, ebatõenäoliselt laekuvad võlad (v.a tavalised viitvõlad), kohalikud ettevõtlusmaksud ja omandimaksud, tollimaksud, vahetuskursilt saadud kahjud seoses välisvaluutas arveldamisega). Arvesse tuleb xxxxx ainult komisjoni suunistes loetletud ülekulusid ja alusetult tekitatud kulusid; audiitor ei pea esitama ametlikku arvamust või kinnitust kõnealuse küsimuse kohta. Summad, mis xx xxxxx eespool nimetatud kriteeriumidele või kui audiitorile ei esitatud piisavat teavet, et kontrollida ja võrrelda kululiike, tuleks (koos summadega) põhiaruandes erandina märkida. |
5 Ülekulud või alusetult tekitatud kulud määratletakse komisjoni suunavates märkustes.
Menetlus | Faktiliste järelduste ja eranditest teatamise näidised |
11. Lihtsustatud meetodi kasutamise hindamine õigussubjekti üldkulude arvutamiseks. Toetusesaaja võib kulude arvutamiseks kasutada lihtsustatud meetodit (kas analüütilise raamatupidamise puudumise või kassapõhise raamatupidamisarvestuse kasutamise tõttu). Kasutada ei ole lubatud üldist hinnangut ega ühtset määra, mis ei tulene asjaomase perioodi kohta esitatud raamatupidamisdokumentidest. Seega tuleks iga aruandeperioodi kohta ajakohastada määra, mitte metoodikat. | Toetusesaaja raamatupidamissüsteem ei võimalda kaudseid kulusid eraldi määratleda üksikute valdkondade järgi. [ja/või] Toetusesaaja raamatupidamissüsteem on kassapõhine ja korrigeerimised tehakse xxxxx xxxxx, kasutades raamatupidamislikke hinnanguid, et taotleda teatavate tekkepõhiste kulude hüvitamist. Audiitor sai üldkulude üksikasjaliku jaotuse ja korrigeerimiseks tehtud kanded koos asjaomase raamatupidamiskande allikaga. Toetusesaaja esitas audiitorile täiendavate raamatupidamiskannete aluseks olevad arvutused. Audiitor kinnitas, et kõnealused arvutused tulenevad haldusteabe asjaomastest allikatest. Kõik lihtsustatud arvutamise elemendid, mis näitavad protsentuaalseid hinnanguid xx xxxx ei saa võrrelda aluseks olevate andmetega, tuleks (koos summadega) põhiaruandes erandina märkida. |
12. Euro vahetuskursside kontrollimine ja võrdlemine. | Audiitor võrdles kasutatud vahetuskursse Euroopa ühenduste kehtestatud ametlike vahetuskurssidega. Toetusesaaja kasutas [vali üks]: • selle päeva ümberarvestuskurssi, millal tegelikud kulud tekkisid • ümberarvestuskurss, mis kehtib selle kuu esimesel päeval, mis järgneb aruandlusperioodile. Kui kurssidega ei saa nõustuda, tuleb see (koos summaga) põhiaruandes erandina märkida. |
13. Tulude identifitseerimine Toetusesaaja on kohustatud deklareerima oma maksetaotluses kõik projektiga seotud tulud (tulu üritustelt, tarnija hinnaalandused jne). | Audiitor kontrollis asjaomaseid projekti raamatupidamisarvestusi ja sai toetusesaajalt andmed, et loetletud summad kajastavad täielikult projektiga seotud tulude allikate arvestust. Maksetaotluses esitatud tulude summa on sama kui projekti raamatupidamisarvestuses esitatud summa. Kõik erinevused raamatupidamisarvestuses esitatud tulude ja toetusesaaja poolt esitatud andmete vahel tuleb (koos summadega) põhiaruandes erandina märkida. |
14. Eelmaksetelt saadud intresside määratlemine Kui toetusesaaja ei ole koordinaator, on ta kohustatud esitama eelmaksetelt saadud intressid. | Audiitor võrdles asjaomaseid projekti raamatupidamisarvestusi pangakonto väljavõtetel esitatud intressidega ja leidis, et need on xxxxx. Kõik erinevused raamatupidamisarvestuses esitatud intresside ja toetusesaaja poolt esitatud andmete vahel tuleb (koos summadega) põhiaruandes erandina märkida. |