HÜPOTEEK- JA TARBIJALAENU SAAJATE LAENUMAKSETE KINDLUSTUSE ÜLDTINGIMUSED SOOVIMATU TÖÖKAOTUSE, AJUTISE TÖÖVÕIMETUSE VÕI HAIGLARAVI RISKI KORRAL
HÜPOTEEK- JA TARBIJALAENU SAAJATE LAENUMAKSETE KINDLUSTUSE ÜLDTINGIMUSED SOOVIMATU TÖÖKAOTUSE, AJUTISE TÖÖVÕIMETUSE VÕI HAIGLARAVI RISKI KORRAL
kehtiv alates 01.01.2011
SISSEJUHATUS
Käesolevad üldtingimused (edaspidi „Üldtingimused”) sätestavad kindlustusvõtja laenumaksete kindlustuskaitse tingimused, mida Financial Insurance Company Limited on turul esindatud tootemärgiga AXA („Kindlustusandja”) pakub AS-iga SEB Pank („Pank”) sõlmitud agendilepingu alusel.
Palun lugege käesolevad Üldtingimused põhjalikult läbi.
SISUKORD
Üldtingimuste sisukord on järgmine:
Paragrahv 1 Üldised tingimused Paragrahv 2 Kindlustuse ulatus
Paragrahv 3 Kindlustuskaitse saamise õigus Paragrahv 4 Kindlustuskaitse algus xx xxxx Xxxxxxxxx 0 Xxxxxxxxxxxxxxx
Xxxxxxxxx 6 Kindlustussumma ja kindlustushüvitis Paragrahv 7 Kindlustushüvitise nõue ja nõudedokumendid Paragrahv 8 Kindlustusandja õigused ja kohustused Paragrahv 9 Kindlustushüvitise maksmine
Xxxxxxxxx 00 Xxxxxxxxxx
Xxxxxxxxx 11 Kaebused
Paragrahv 12 Mõisted
Paragrahv 13 Lõppsätted
ÜLDISED TINGIMUSED
§ 1
1. Käesolevad hüpoteek- ja tarbijalaenu saajate laenumaksete kindlustuse üldtingimused soovimatu töökaotuse, ajutise töövõimetuse või haiglaravi korral sätestavad Financial Insurance Company Limited, registrijärgne asukoht: Building 00, Xxxxxxxx Xxxx, Xxxxxxxx Xxxx Xxxx, Xxxxxx X0 0XX, XX Kindlustusandja kindlustuskaitse tingimused hüpoteek- ja tarbijalaenu saajatele, kes on sõlminud Kindlustusandjaga soovimatu töökaotuse, ajutise töövõimetuse või haiglaravi riski puhuks laenumaksete kindlustuse lepingu („Kindlustusleping”).
2. Käesolevad Üldtingimused on Kindlustuslepingu lahutamatu osa.
3. Üldtingimustes sätestamata juhtudel lähtutakse Eesti Vabariigi seadustest.
4. Kui Üldtingimused teisiti ei sätesta, tuleb jämedalt trükitud xxxx xxxxxx xxx, nagu need on määratletud Paragrahvis 12: Mõisted.
5. Kui ei ole teisiti sätestatud, arvestatakse kõiki tähtaegu kalendripäevades.
KINDLUSTUSE ULATUS
§ 2
1. Üldtingimuste kohaselt katab laenumaksete kindlustus (edaspidi kindlustus) järgmisi xxxxx:
a) kui kindlustusvõtja on füüsilisest isikust ettevõtja – ajutine töövõimetus (õnnetuse ja haiguse korral) ja haiglaravi;
b) kui kindlustusvõtja ei ole füüsilisest isikust ettevõtja – soovimatu töökaotus ja ajutine
töövõimetus (õnnetuse ja haiguse korral);
2. Kindlustuskaitse ulatus on järgmine:
a) kindlustushüvitis makstakse välja kindlustusvõtja soovimatu töökaotuse korral (kehtib ainult töötajate puhul);
b) kindlustushüvitis makstakse välja kindlustusvõtja ajutise töövõimetuse korral;
c) kindlustushüvitis makstakse välja kindlustusvõtja haiglaravi korral (kehtib ainult füüsilisest isikust ettevõtjate puhul);
KINDLUSTUSKAITSE SAAMISE ÕIGUS
§ 3
1. Kindlustuskaitse võib saada laenusaaja, kes kindlustuskaitse võtmise kuupäeval vastab kõigile järgmistele kriteeriumitele:
a) on üle 18 xx xxxxx üle 55 xxxxx xxxx;
b) on registreeritud Eesti alaline elanik;
c) on Eestis töötanud täistööajaga (vähemalt 30 tundi nädalas) Eestis registreeritud juriidilise isiku või
füüsilisest isikust ettevõtja heaks või tegutsenud Eestis füüsilisest isikust ettevõtjana vähemalt 6 kuud vahetult enne kindlustuse võtmist ning ta ei ole teadlik töösuhte lõppemisest, koondamisest või töösuhte lõppemise ohust;
d) on allkirjastanud kindlustusavalduse ning vastanud positiivselt kõikidele tervist ja töösuhet
puudutavatele kinnitustele;
e) temale ei ole määratud püsivat töövõimetust, ta ei ole pensionile jäänud ning ta ei ole vanuse ega töövõimetuse tõttu õigustatud saama riiklikku pensioni (pension).
2. Kui laenusaaja esitab pahauskselt või xxxxx hooletuse tõttu ebaõigeid andmeid või kui laenusaaja varjab olulisi asjaolusid oma tervisliku seisundi või töösuhte kohta kindlustuskaitse võtmise kuupäeval või kindlustuskaitse kehtivuse ajal, siis on laenusaaja kindlustuskaitse kehtetu ja Kindlustusandja vabaneb igasugusest vastutusest, välja arvatud juhul, kui nimetatud asjaolud ei suurenda ühelgi moel Üldtingimustega kaetud kindlustusjuhtumi esinemise tõenäosust.
KINDLUSTUSKAITSE ALGUS XX XXXX
§ 4
1. Üldtingimuste kohaselt hakkab laenusaaja kindlustuskaitse kehtima laenu esimese osamakse väljamaksmise kuupäevast tingimusel, et xxxxxxxxxx on allkirjastanud kindlustusavalduse, on õigustatud saama kindlustuskaitset (§3) ning on kindlustusmakse täies ulatuses Kindlustusandjale tasunud. Kui olemaolevale laenule antakse uus kindlustus pärast esialgse kindlustusperioodi lõppemist või maksimaalselt 30 päeva jooksul esimese osamakse väljamaksmise kuupäevast, siis loetakse kindlustuskaitse alguskuupäevaks kindlustusavaldusel toodud kuupäev.
2. Kindlustusvõtja kindlustuskaitse lõpeb mistahes allpool loetletud asjaolu saabumisel:
a) kindlustusavaldusel märgitud kindlustuskaitse viimase kuupäeva kättejõudmisel, kuid mitte hiljem kui 5 aasta möödumisel pärast kindlustuskaitse võtmist;
b) kindlustusvõtja jõudmisel üldisesse pensioniikka (vanaduspensioni ikka);
c) kindlustusvõtjal tekib õigus saada riiklikku pensioni;
d) laenulepingu lõppemisel või sellest taganemisel;
e) laenu täielikul tagasimaksmisel;
f) päeval, mil viimane kindlustushüvitis töövõimetuse, soovimatu töökaotuse või haiglaravi eest välja makstakse (§8.5);
g) kui kindlustusvõtjal tuvastatakse täielik ja püsiv töövõimetus pärast xxxx, xxx kindlustusvõtja on saanud sama töövõimetuse eest kindlustushüvitist maksimaalselt kuni 12 kuu jooksul tingimusel, et kindlustusvõtja töövõimetus diagnoositi algselt (töövõimetuse tekkimise hetkel) ajutise töövõimetusena;
h) kindlustusvõtja xxxxx korral;
i) kindlustusperioodi või kindlustuskaitse kehtivuse lõppemisel;
j) päeval, mil kindlustusvõtja esitab kirjaliku xxxxx kindlustuskaitse lõpetamiseks;
k) kui kindlustusvõtja ei ole enam Eestis registreeritud Eesti alalise elanikuna.
3. Kindlustusvõtjal on õigus kindlustuskaitse lõpetada. Kindlustuskaitse nõuetekohaseks lõpetamiseks
peab kindlustusvõtja Pangas täitma Laenumaksete kindlustuskaitse lõpetamise avalduse.
4. Kindlustusvõtjal on õigus kindlustuslepingust taganeda 14 päeva jooksul (taganemistähtaeg) kindlustuspoliisi saamisest arvates. Kui kindlustusvõtja taganeb kindlustuslepingust taganemistähtaja jooksul, siis on kindlustusvõtjal õigus nõuda kindlustusmakse täielikku tagastamist.
KINDLUSTUSMAKSE
§ 5
1. Kindlustusmakse tasutakse ühekordse maksena kogu kindlustusperioodi eest ette.
2. Kindlustusmakse arvutatakse laenulepingus sätestatud laenu alusel.
3. Kindlustusmakse arvutamiseks korrutatakse laenusumma kindlustusperioodi kindlustusmakse määraga laenusumma (või esimene osamakse) väljamaksmise päeva seisuga. Kindlustusperioodi uuendamise korral kindlustusmakse arvutatakse laenu jäägilt kindlustusperioodi uuendamise päeva seisuga.
4. Kindlustusvõtjal on õigus nõuda kindlustusperioodi eest ettemakstud kindlustusmakse osalist tagasimaksmist juhul, kui kindlustuskaitse lõpetatakse ennetähtaegselt enne kindlustusperioodi lõppemist. Kindlustuse ennetähtaegsel lõppemisel ei tagastata kindlustusmakseid, kui kindlustusvõtjale on makstud mistahes kindlustushüvitist või kui kindlustusvõtja on käitunud raskelt hooletult või pahauskselt Kindlustusandja teavitamisel oma tervise või töösuhtega seotud asjaoludest.
5. Ennetähtaegse lõpetamise korral lahutatakse väljamakstavast summast 15 EUR kindlustuse haldamistasu. Kui väljamaksmisele kuuluv summa on väiksem kui haldamistasu, siis ühtki summat tagasi ei maksta.
KINDLUSTUSSUMMA JA -HÜVITIS
§ 6
1. Igakuine kindlustussumma on näidatud kindlustusavaldusel ja määratletud § 12 ning Laenu tagasimaksegraafikus kindlustuse jaoks, kuid see ei saa ühelgi juhul olla suurem, kui
a) 1300 EUR hüpoteeklaenu puhul;
b) 1000 EUR tarbijalaenu puhul;
2. Laenu intress on kindlustusjuhtumi toimumise kuupäeval kehtiv laenuintress ja kindlustushüvitist makstakse sama intressiga ühe kindlustusjuhtumiga seotud nõudeperioodi jooksul. Kindlustusjuhtumi toimumise kuupäeva intress kehtib kogu nõudeperioodi jooksul. Kindlustussummale ei liideta viivisintressi ega muid selliseid summasid. § 6.1 määratletud maksimaalne igakuine kindlustussumma ei suurene intressikõikumiste tõttu.
3. Ajutise töövõimetuse, soovimatu töökaotuse ja haiglaravi korral katab kindlustus laenu igakuised osamaksed kindlustussumma igakuise tasumisega vastavalt Laenu tagasimaksegraafikus kindlustuse jaoks märgitule kindlustuskaitse kehtivuse ajal. Kindlustussumma suurust Laenu tagasimaksegraafikus kindlustuse jaoks muudetakse, kui laenule kindlustusjuhtumi toimumise kuupäeval rakenduv intressimäär erineb laenu suhtes kindlustuskaitse alguskuupäeva seisuga kehtinud intressimäärast. Korrigeeritud summa arvestatakse vastavalt Laenu tagasimaksegraafikus
kindlustuse jaoks kindlustusjuhtumi toimumise päevale järgneval päeval tagasimaksmisele kuuluvale laenu põhisumma osamaksele, millele liidetakse samalt summalt vastavalt kindlustusjuhtumi päeval kehtivale intressimäärale arvestatud intressisumma.
4. Kui laenu tagasimaksegraafiku kohaselt ei ole laenu osamakse igakuine või regulaarselt tasutav fikseeritud summa, siis määratakse igakuine xxxxx xx kindlustushüvitis sarnase, sama väljamakse, kestuse ja intressiga laenu tagasimaksegraafiku järgi.
KINDLUSTUSHÜVITISE NÕUE JA NÕUDEDOKUMENDID
§ 7
1. Kindlustusjuhtumi toimumisel on kindlustusvõtja kohustatud esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem xxx xxx aasta möödumisel kindlustusjuhtumi toimumisest, esitama Kindlustusandjale kõik kindlustushüvitise nõudedokumendid.
SOOVIMATU TÖÖKAOTUS
2. Soovimatu töökaotuse korral peab kindlustusvõtja esitama järgmised dokumendid:
a) nõuetekohaselt täidetud Kindlustusandja töökaotushüvitise taotluse vorm sisaldades: kindlustusvõtja tagasivõtmatu volitus Kindlustusandjale kindlustusvõtja töötu staatusega seonduvate isikuandmete (sealhulgas delikaatsete isikuandmete) ja dokumentide hankimiseks vastavatest andmekogudest (sh tööturuteenuste, töötute ja tööotsijate registritest) ja ametitelt (nt Eesti Töötukassa, Haigekassa, Maksu- ja Tolliamet ja mistahes muud riiklikud või kohalikud ametid ning juriidilised ja füüsilised isikud);
b) Eesti Töötukassa vastava osakonna otsuse originaal või Eesti Töötukassa vastava osakonna poolt kinnitatud koopia dokumendist, mis tõendab kindlustusvõtja töötuna arvele võtmist, kui Eesti Töötukassa ei ole vastavaid andmeid kandnud taotluse vormile;
c) kindlustusvõtja töölepingu lõpetamist tõendava dokumendi originaal või tööandja poolt kinnitatud koopia dokumendist, millel on kirjas ka lõpetamise põhjused;
d) viimase tööandja poolt väljastatud töötõendi originaal või viimase tööandja poolt kinnitatud koopia töötõendist;
e) originaal või vastava ameti poolt kinnitatud koopia dokumendist, mis tõendab riikliku töötutoetuse või töötuskindlustushüvitise saamist või saamise õigust nõudeperioodil; xx xxxxxx perioodi lõppemist, mil kindlustusvõtja oli õigustatud saama riiklikku töötutoetust või töötuskindlustushüvitist, kindlustusvõtja töötuna arvelevõtmise kehtivust tõendava dokumendi originaal.
AJUTINE TÖÖVÕIMETUS JA HAIGLARAVI
3. Ajutise töövõimetuse või haiglaravi korral esitab kindlustusvõtja Kindlustusandjale järgmised dokumendid:
a) nõuetekohaselt täidetud Kindlustusandja töövõimetus- või haiglaravihüvitise taotluse vorm;
b) arstitõendi, haiguslehe või töövõimetuslehe originaal või vastava ameti poolt kinnitatud koopia dokumendist (millele on märgitud ravi ja töövõimetusperioodi algus xx xxxx, kui need on nõude esitamise kuupäeva seisuga teada), haiguse või vigastusega seonduv haiguslugu (epikriis) koos
diagnoosiga ning vajadusel lisaks ka haiguse või vigastusega seonduva haigusloo alusandmed (radiograafia, ekspertiisid, analüüside tulemused) ja, olemasolul, haiglaravi puudutav informatsioon ja dokumendid (haigla nimi, haiglasse saabumise kuupäev, statsionaarse ravi kestus ja haiglast lahkumise kuupäev);
c) arstliku ekspertiisi otsuse originaal töövõimetuse kohta või arstliku ekspertiisi poolt kinnitatud koopia dokumendist, xxx xxxxxxx otsus on tehtud; vastava ametkonna või politsei protokoll õnnetusjuhtumi kohta, kui nimetatud ametkond või politsei on õnnetusjuhtumit menetlenud, ja, olemasolul,
kiirabikaart (originaal või vastava ametkonna poolt kinnitatud ärakiri);
d) (kui kindlustusvõtja töötab) siis tööandjalt saadud originaaltõend, mis tõendab, et kindlustusvõtjal oli ajutise töövõimetuse alguskuupäeval kehtiv tööleping, kui tööandja pole hüvitistaotluse vormile vastavat informatsiooni märkinud;
e) (kui kindlustusvõtja on füüsilisest isikust ettevõtja) tõend füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise kohta (nt Maksu- ja Tolliameti tõend füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodi kohta (xxx xxxx on registrisse kantud), äriregistri väljavõte, xxx xxxx on äriregistrisse kantud). Sel juhul peab kindlustusvõtja esitama tõendi sotsiaalmaksu tasumise kohta nõudele eelneval perioodil (originaal või vastava ametkonna poolt kinnitatud ärakiri).
4. Kindlustusvõtja kannab kõik vajalike dokumentide esitamisega seotud kulud.
5. Kindlustusvõtja lisab nõude dokumentidele kindlustusavalduse ja koopia Laenu tagasimaksegraafikust kindlustuse jaoksi. Kindlustusvõtja võib Pangalt taotleda koopiaid nendest dokumentidest.
6. Kindlustusandja teavitab kindlustusvõtjat, kui Kindlustusandja hüvitamiskohustuse määramiseks on vaja esitada veel muid dokumente.
7. Selleks, et tuvastada kindlustusjuhtumi põhjused ja asjaolud, hinnata vigastuste tõsidust ning määrata ajutise töövõimetuse või haiglaravi perioodi, tagab kindlustusvõtja Kindlustusandjale õiguse ja volitab käesolevaga Kindlustusandjat soovi korral taotlema asjakohastelt ametkondadelt (sh politsei, arstid ja raviasutused, Tööturuamet, Haigekassa, ja mis tahes muud riiklikud või kohalikud omavalitsuse ametiasutused ning juriidilised ja füüsilised isikud) lisadokumente, võtma tunnistusi, nõudma, et kindlustusvõtja läbiks täiendava arstliku läbivaatuse, jms. Kindlustusvõtja laseb Kindlustusandja määratud arsti(de)l ennast läbi vaadata. Sel juhul hüvitab Kindlustusandja kindlustusvõtjale arstliku läbivaatuse toestamise kulud.
8. Kindlustusvõtja teavitab Kindlustusandjat mistahes asjaolust, mille tulemusena tema õigus saada Üldtingimuste alusel kindlustushüvitist lõpeb (nt §0, §00), viivitamatult sellisest asjaolust teadasaamisel.
9. Kui kindlustusvõtja ei esita ülalkirjeldatud informatsiooni või dokumente, ei lähe arstlikule läbivaatusele või ei xxxx selleks luba, ei esita vastavat kirjalikku juhist raviasutusele, arstile või ametiasutusele kindlustushüvitise nõudega seotud kindlustusvõtja isikuandmete (sh töösuhte, terviseseisundi jm delikaatsete isikuandmete) avaldamiseks Kindlustusandjale, siis on Kindlustusandjal õigus keelduda kindlustushüvitise maksmisest. Kui kindlustusvõtja ei esita Kindlustusandja nõudel informatsiooni ja dokumente 24 kuu jooksul hüvitise taotluse allkirjastamise kuupäevast arvates, siis on Kindlustusandjal õigus kindlustushüvitise maksmisest keelduda ja nõude menetlus lõpetada. Ülalöeldu kehtib soovimatu töökaotuse, ajutise töövõimetuse ja haiglaravi
hüvitise nõuete kohta.
10. Kui kindlustusvõtjal tekib küsimusi seoses nõude menetlemisega, siis võib ta abi saamiseks pöörduda Kindlustusandja xxxxx (nimekast nr. 00 Xxxxxxxx Xxxxxxxxxx 00000 Xxxxxxx).
KINDLUSTUSANDJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 8
1. Sel ajal, kui Kindlustusandja nõuet kontrollib, on kindlustusvõtja kohustatud tasuma igakuised laenumaksed ja täitma muud laenuga seotud kohustused vastavalt Pangaga kokkulepitud tingimustele.
2. Kindlustusandja võib oma vastutuse ulatuse ja kindlustushüvitise summa määrata Kindlustusandja
poolt nõutavate või talle esitatud dokumentide põhjal.
3. Kui Kindlustusandja hüvitamiskohustust pole võimalik määrata ülaltoodud §7 nimetatud dokumentide alusel, siis võib Kindlustusandja nõuda täiendavaid selgitusi või meditsiinilisi dokumente (haiguslugu, ravikaardid jms), hankida raviandmeid arstidelt, kes tegelevad kindlustusvõtja ravimisega ja küsida Kindlustusandja tervishoiunõustajate arvamust.
4. Kui kindlustusvõtja keeldub täiendava informatsiooni või dokumentide esitamisest või ei xxxx nõusolekut ametkondadelt täiendava informatsiooni hankimiseks (vaata §7.8) või kindlustusvõtja arstilt arvamuse hankimiseks, xx xxxxxxx keeldumine takistab Kindlustusandja kohustuste ulatuse määramist, siis on Kindlustusandjal õigus keelduda mistahes nõude või kindlustushüvitise tasumisest.
5. Kindlustusvõtja soovimatust töökaotusest, ajutisest töövõimetusest ja haiglaravist tulenevate nõuete arv ei või ületada kahtekümmend nelja (24) kindlustushüvitise kuud ühe kindlustusperioodi jooksul, kusjuures sama töökaotuse, ajutise töövõimetuse või haiglaravi juhtumi eest ei saa nõuda kindlustushüvitist rohkem kui kaheteistkümne (12) kuu eest.
6. Kindlustusandja xx xxxxx kindlustushüvitist ja kindlustusvõtja ei esita nõuet kindlustushüvitise saamiseks töövõimetuse ja haiglaravi või töövõimetuse ja soovimatu töökaotuse juhtumi eest, mis toimuvad xxxxx või osaliselt kattuval perioodil.
7. Kindlustusandja teeb kindlustusvõtjale kättesaadavaks informatsiooni ja dokumendid, mis Kindlustusandja on oma kohustuste ulatuse ja kindlustushüvitise summa määramiseks hankinud. Kindlustusvõtja võib nõuda, et Kindlustusandja kinnitaks kirjalikult mistahes temale avaldatud informatsiooni. Kindlustusvõtja võib enda kulul teha koopiaid kogutud informatsioonist ja dokumentidest ning paluda, et Kindlustusandja need kinnitaks.
SOOVIMATU TÖÖKAOTUS
8. Soovimatu töökaotuse korral on õigus kindlustushüvitist saada ainult kindlustusvõtjal, kes on töötanud täistööajaga vähemalt järjestikust kuus kuud vahetult enne kindlustusavalduse esitamist. Juhul kui kindlustusvõtjal on kindlustusjuhtumi ajahetkel tähtajaline tööleping, siis makstakse kindlustusvõtjale kindlustushüvitist kui tema on töötanud enne juhtumit 24 kuud sama tööandja juures.
9. Kindlustusvõtjal on õigus saada kindlustushüvitist tingimusel, et ta on ennast töötuna arvele võtnud
ning tal on õigus saada riiklikku töötutoetust vastavalt osakonnalt või töötuskindlustushüvitist EestiTöötukassalt. Pärast riikliku töötutoetuse või töötuskindlustushüvitise saamise õiguse lõppemist on kindlustusvõtjal õigus saada kindlustushüvitist ainult juhul, kui ta on endiselt töötuna xxxxx xx otsib aktiivselt tööd.
10. Kindlustusvõtjal on soovimatu töökaotuse korral õigus saada kindlustushüvitist tingimusel, et kindlustusvõtja sai võimalikust töökaotusest või koondamisest teada vähemalt 60 päeva pärast kindlustuskaitse alguskuupäeva ja jäi töötuks pärast seda.
11. Esimesed 30 töökaotuse päeva ei xxxx õigust kindlustushüvitise saamiseks. Kindlustusvõtjal on õigus ühele kindlustushüvitisele pärast iga järgnevat kolmekümnepäevast katkematut töökaotuse perioodi tingimusel, et kindlustusvõtja on ennast töötuna arvele võtnud vastavas Tööturuameti osakonnas ning tal on õigus saada riiklikku töötutoetust. Kui asjakohaselt Tööturuameti osakonnalt töötutoetuse saamise õiguse lõpeb, siis on kindlustatud isik kohustatud esitama vastava ametkonna tõendi, mis kinnitab, et töökaotuse periood kestab ning kindlustatud isik otsib aktiivselt tööd. Kindlustushüvitist makstakse maksimaalselt 12 kuu jooksul iga töökaotusperioodi eest ja töökaotuskindlustuse hüvitist makstakse maksimaalselt 24 kuu jooksul kogu kindlustusperioodi xxxxxx. Juhul kui kindlustusvõtjal on kindlustusjuhtumi ajahetkel tähtajaline tööleping, siis
makstakse kindlustusvõtjale kindlustushüvitist nii kaua kuni tähtajaline tööleping on jõus kuid mitte rohkem kui 12 kuud sama juhtumi korral.
12. Kõiki järgnevaid töökaotusi kindlustuskaitse perioodil, millele eelneb vähemalt 180-päevane katkematu töötamine, käsitletakse kui uut kindlustusjuhtumit, kusjuures Kindlustusandja vastutus algab alles pärast xxxx, xxx kindlustusvõtja on järjest olnud tööta 60 päeva, misjärel on kindlustusvõtjal õigus xxxxx xxxx kindlustushüvitist vastavalt §8.11.
13. Kui kindlustuskaitse ajal eelneb järgnevale töökaotusele vähem kui 180-päevane kestev töökaotus, siis käsitletakse esimest töökaotust ja järgnevat töökaotust ühe kindlustusjuhtumina ning jätkuva nõudena. Kindlustusandja xx xxxxx kindlustushüvitist perioodi(de) eest, mil kindlustusvõtja
töötas.
AJUTINE TÖÖVÕIMETUS
14. Õnnetuse või haiguse puhul on kindlustusvõtjal õigus saada töövõimetushüvitist ainult juhul, kui ta töötas või tegutses füüsilisest isikust ettevõtjana päeval, mis vahetult eelneb töövõimetuse esimesele päevale.
15. Kindlustusandja maksab töövõimetushüvitise välja tingimusel, et kindlustusvõtja töövõimetus
tekkis mitte varem kui 30 päeva pärast kindlustuse alguskuupäeva.
16. Esimesed 30 ajutise töövõimetuse päeva ei xxxx õigust kindlustushüvitise saamiseks. Kindlustusvõtjal on õigus (vastavalt §9.1) ühele kindlustushüvitisele pärast iga järgnevat kolmekümnepäevast katkematut töövõimetuse perioodi kuni 12 kuu eest iga töövõimetuse korral, kuid mitte rohkem kui 24 kuu eest kogu kindlustusperioodi jooksul.
17. Kindlustusandja võib mistahes hetkel töövõimetuse perioodi jooksul nõuda, et kindlustusvõtja läbiks arstliku läbivaatuse, kusjuures läbivaatuse kulud tasub Kindlustusandja. Kindlustusvõtja on kohustatud ülalnimetatud arstlikule läbivaatusele minema.
18. Kindlustusandja võib nõuda, et füüsilisest isikust ettevõtja esitaks äritegevusega seonduvaid
dokumente (nt maksudeklaratsioonid jms), et teha kindlaks, kas kindlustusvõtja on õigustatud kindlustushüvitist saama ja/või selgitada välja tema äritegevuse iseloom enne töövõimetuse algust.
19. Kindlustusandja langetab kindlustusvõtja töövõimetuse kohta otsuse Kindlustusandjale esitatud meditsiiniliste dokumentide ja kindlustusvõtja arstilt saadud informatsiooni alusel.
20. Korduvate töövõimetusnõuete korral:
a) kui kindlustusvõtja töövõimetuse põhjus on sama, siis võib kindlustusvõtja taotleda kindlustushüvitist sama töövõimetuse põhjuse alusel kokku maksimaalselt 12 kuuks. Kindlustusvõtja võib kindlustushüvitisega kaetud perioodide vahepeal töötada. Kindlustusandja xx xxxxx kindlustushüvitist perioodi(de) eest, mil kindlustusvõtja töötas;
b) kui kindlustusvõtja töövõimetuse põhjus on erinev, siis peab järgmise ajutise töövõimetuse hüvitise saamiseks iga järgneva ajutise töövõimetuse perioodi vahele kindlustusperioodi xxxxxx jääma vähemalt 30-päevane katkematu töötamise periood.
HAIGLARAVI
21. Kindlustusandja maksab haiglaravi hüvitist tingimusel, et kindlustusvõtja läks haiglaravile mitte varem kui 30 päeva pärast kindlustuskaitse alguskuupäeva.
22. Haiglaravi hüvitist võib saada ainult füüsilisest isikust ettevõtja, kes viibib haiglas vähemalt seitse järjestikust päeva.
23. Füüsilisest isikust ettevõtjast kindlustusvõtjal on õigus ühele kuuhüvitisele pärast seitsmepäevast katkematut haiglaravi ja ühele kindlustushüvitisele pärast iga järgnevat 30-päevast katkematut haiglaravi.
24. Haiglaravi korral makstakse kindlustushüvitist maksimaalselt 12 kuu jooksul iga haiglaravi perioodi eest ja kokku maksimaalselt 24 kuu jooksul kogu kindlustusperioodi xxxxxx.
25. Järgmise haiglaravi hüvitise nõude esitamiseks peab igale järgnevale haiglaravile kindlustuskaitse perioodi xxxxxx eelnema vähemalt 180-päevane katkematu tööperiood.
26. Kui haiglaravi lõpeb, kuid kindlustusvõtja töövõimetus kestab katkematult edasi, siis on kindlustusvõtjal õigus saada töövõimetushüvitist iga järgneva kolmekümnepäevase perioodi eest, kuni 12 kuud on möödunud esimese haiglaravi alguskuupäevast.
KINDLUSTUSHÜVITISE MAKSMINE
§ 9
1. Kindlustusandja maksab hüvitise kindlustusvõtja Laenukontole, mis on pangas seotud laenuga.
2. Kindlustusandja maksab kindlustushüvitise 30 päeva jooksul pärast xxxx, xxx ta on saanud kõik §7 sätestatud nõuet puudutavad andmed ja Kindlustusandja poolt nõutud dokumendid.
3. Kui Kindlustusandja xx xxxxx kindlustushüvitist osaliselt või täielikult, siis teavitab Kindlustusandja Xxxxx xx kindlustusvõtjat sellest kirjalikult, selgitades asjaolusid ja õiguslikku alust, mille põhjal Kindlustusandja on otsustanud osaliselt või täielikult keelduda kindlustussumma maksmisest ning maksab välja kindlustussumma vaidlustamata osa.
4. Kui kindlustushüvitis ei kuulu väljamaksmisele või kui väljamakstav summa erineb Xxxxx tagasimaksegraafikus kindlustuse jaoks märgitud summast, siis teavitab Kindlustusandja Xxxxx xx kindlustusvõtjat sellest kirjalikult, selgitades asjaolusid ja õiguslikku alust, mille põhjal
Kindlustusandja on otsustanud osaliselt või täielikult keelduda kindlustushüvitise maksmisest. Nimetatud informatsioonile lisatakse selgitus võimaluse kohta esitada nõue kohtusse.
5. Pärast iga kindlustushüvitise maksmist esitab Kindlustusandja kindlustusvõtjale dokumendi, milles on kirjas viimati makstud kindlustushüvitise summa, koos juhise ja vajalike lisadokumentidega jätkuva nõude esitamiseks.
VÄLISTUSED
§ 10
ÜLDSÄTTED
1. Kindlustusandjal ei ole kohustust kindlustushüvitist maksta, kui kindlustusjuhtumi põhjuseks oli:
a) sõda (sh kodusõda), hoolimata sellest kas see kuulutati välja või mitte, mäss, terrorism, sabotaaž, revolutsioon või relvastatud ülestõus või sõjaväeline riigipööre, samuti massihävitusrelvade põhjustatud otsene ja kestev kahju;
b) ioniseeriv kiirgus või tuumkütuse või tuumajäätmete põhjustatud radioaktiivne saastatus või tuumaseadmete või toksilise saaste oht;
c) streigid, xxxxxx xx rahutused,
d) kindlustusvõtja tahtlik tegu või kui kindlustusvõtja on xxxxx hooletusega xxxxx aidanud
kindlustusjuhtumi toimumisele või selle ulatusele;
e) alkoholi, narkootikumide või ravimite kasutamine, xxx xxxx ei tarvitatud arsti järelevalve all ja ettekirutusel, või
f) kindlustusvõtja enesetapukatse.
SOOVIMATU TÖÖKAOTUS
2. Kindlustusandja kohustused kindlustusvõtja töökaotuse korral on lisaks §10.1 sätetele välistatud ka juhul, kui:
a) kindlustusvõtjat oli suuliselt või kirjalikult teavitatud või tal oli põhjust arvata, et ta jääb töötuks või koondatakse või tema tööaega vähendatakse mistahes hetkel enne või 60 päeva jooksul pärast kindlustuskaitse võtmise kuupäeva;
b) kindlustusvõtja töösuhe lõppes katseajal;
c) töökaotuse põhjuseks oli töösuhte lõppemine lepingu lõppemisel või poolte vastastikusel kokkuleppel, töösuhte lõpetamine kindlustusvõtja algatusel (välja arvatud juhul, kui tööandja rikkus Eesti Vabariigi seadustega töölepingule kehtestatud nõudeid) või tööandja algatusel, etteteatamisega või xxxx, kindlustusvõtja poolt seaduses sätestatud kohustuste rikkumise tõttu;
d) kindlustusvõtjal puudus püsiv täistööajaga töösuhe vähemalt kuue kuu jooksul vahetult enne
kindlustuse alguskuupäeva;
e) kindlustusvõtjal oli soovimatu töökaotuse kindlustusjuhtumi hetkel tähtajaline tööleping, välja arvatud juhul kui kindlustusvõtja on töötanud jätkuvalt sama tööandja juures vähemalt 24 kuud enne kindlustusjuhtumi ajahetke;
f) kindlustusvõtja töö oli hooajalist, juhuslikku või ajutist laadi, või töökaotus on seda liiki töö puhul tavaline;
g) töötus on tähtajalise töölepingu tähtaja lõppemise tulemus;
h) kindlustusvõtja tööandja on kindlustusvõtja xxxx xxxxx põlvkonna alaneja või üleneja sugulane, sh otsejoones sugulane või hõimlane; või kindlustusvõtja on oma tööandja ettevõttes partner
(aktsionär, osanik) või juhtorgani liige kellel on õigust mõjutada otsust vallandamisest;
i) kindlustusvõtja on füüsilisest isikust ettevõtja või alustab majandustegevust;
j) kindlustusvõtja on pensionile jäänud (sh töövõimetuse või piiratud erialase töövõime tõttu) ja/või tal pole kavatsust xxxxx uut täistööajaga tööd;
k) kindlustusvõtja töötuna arvelolek lõpetatakse vastavalt tööturuteenuste ja –toetuste seadusele.
AJUTINE TÖÖVÕIMETUS
3. Kindlustusandja kohustused kindlustusvõtja ajutise töövõimetuse tekkimise korral on lisaks §10.1 sätetele välistatud ka juhul, kui arstlikul läbivaatusel tuvastatakse kindlustusvõtja püsiv (osaline või täielik) töövõimetus vahetult pärast kindlustusjuhtumit või kui töövõimetuse põhjuseks on või kui see on tingitud:
a) kindlustusvõtja kroonilisest haigusest, muust haigusest, vigastusest või nendega seotud seisundist, mis diagnoositi või mis ilmnes enne kindlustuskaitse võtmise kuupäeva;
b) seljavalust või sellega seotud seisundist, välja arvatud juhul, kui on olemas küllaldased meditsiinilised tõendid, mis tõendavad kindlustusvõtja seisundit (spetsialisti arvamus, mida toetavad röntgeni, MRI, CT skaneerimise vms tulemused);
c) kindlustusvõtja psüühilisest haigusest või psüühikahälvetest, sh stressist või stressigaseotud seisunditest ja depressioonist, välja arvatud juhul, xxx xxxxx diagnoosi on pannud psühhiaater;
d) ravimite, alkoholi, narkootikumide vms ainete tarvitamisel tekkinud (joobe)seisundist, välja arvatud juhul, kui selliseid aineid manustati arsti ettekirjutusel või järelevalve all;
e) mis tahes toimingutest, ravist või protseduuridest, mis ei ole meditsiiniliselt vajalikud elukvaliteedi säilitamiseks, sh ilu- ja kosmeetiline ravi;
f) mis tahes ebateaduslikest või mittemeditsiinilistest ravimeetoditest;
g) teadlikult või vaimutegevuse xxxxx seisundis kindlustusvõtja xxxxx xxxxxx põhjustatud vigastustest või kolmanda isiku poolt kindlustusvõtja soovil põhjustatud vigastustest;
h) kindlustusvõtja poolt sooritatud kuriteost, sh kindlustusvõtja põhjustatud liiklusõnnetusest;
i) loomulikust rasedusest, abordist või raseduse katkemisest;
j) põhjendamatust keeldumisest pöörduda arsti xxxxx, arsti korralduste mittetäitmisest või xxxx arsti või kvalifitseeritud meditsiinitöötajate järelevalveta teostatud ravist, välja arvatud siis, kui see oli vajalik kindlustusvõtja elu päästmiseks pärast õnnetust, milles kindlustusvõtja oli osaline;
k) õnnetustest, mille põhjuseks oli kindlustusvõtjapoolne ohtliku või ekstreemspordialaga tegelemine, sh poks, bobisõit, kelgutamine, motosport, ratsutamine, mägironimine, kooparonimine ja kaljuronimine, deltaplaaniga sõitmine, purilend, kuumaõhupalliga sõitmine, langevarjuhüpped, vehklemine, enesekaitse ja lähivõitlusspordiga tegelemine (nt karate, judo, kickboxing, maadlus
jms), sõjaväeõppustel osalemine ja sõjaväeülesannete täitmine, kanuusõit kõrgmäestikes, vettehüpped, sukeldumine ning aktiivne osalemine avalikel spordivõistlustel, võidusõitudel, rallidel ja eelnimetatud ohtlike või ekstreemspordialadega seotud treeningutel osalemisest või õnnetused tingitud vangistusest;
l) kindlustusvõtja lendamisest piloodi, meeskonnaliikme või reisijana armee- või isiklikul õhusõidukil, mille suhtes puudub reisijateveo luba.
HAIGLARAVI
4. Kindlustusandja kohustused haiglaravi korral on lisaks §10.1 ja § 10.3 sätetele välistatud ka juhul, kui haiglaravi põhjuseks oli või kui see oli seotud kosmeetilise ravi või operatsiooniga.
KAEBUSED
§ 11
1. Kindlustusvõtjal on õigus esitada Kindlustusandjale kirjalik kaebus Kindlustuslepingu või
Üldtingimuste täitmise kohta Kindlustusandja poolt.
2. Kaebus tuleb saata järgmisel aadressil:
3. Kindlustusandja esitab kaebusele kirjaliku vastuse esimesel võimalusel pärast kaebuse kättesaamist, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul.
4. Kindlustusvõtja võib Kindlustusandja tegevuse kohta esitada kaebuse UK FSA’le, The Financial Services Authority (25 Xxx Xxxxx Xxxxxxxxx, Xxxxxx Xxxxx, Xxxxxx X00 0XX) või Xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (xxxxxxx Xxxxxx 0, 00000 Xxxxxxx).
5. Kindlustusvõtja võib esitada Kindlustusandja tegevuse kohta ka kirjaliku kaebusavalduse Tarbijakaitseametile.
MÕISTED
§ 12
Järgmistel ‘jämedalt’ trükitud sõnadel on käesolevates Üldtingimustes järgmine tähendus:
Füüsilisest isikust ettevõtja – kindlustusvõtja, kes tegeleb majandustegevusega, välja arvatud juhul, kui ta on töötuna arvele võetud ja/või saab riiklikku töötutoetust. §10.2.i sätestatud juhul või juhul, kui kindlustusvõtja tööandjaks on kindlustusvõtja xxxx xxxxx põlvkonna alaneja või üleneja sugulane, sh otsejoones sugulane või hõimlane; või kui kindlustusvõtja on oma tööandja ettevõttes partner (aktsionär, osanik) või juhtorgani liige, kellel on võimalik mõjutada tööandja otsuseid koondamisest, siis käsitletakse võimalikku kindlustushüvitise xxxxx xxxx Haiglaravi riski reguleerivate tingimuste alusel;
Haiglaravi – kindlustusvõtja viibimine haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu raviasutuses statsionaarsel haiglaravil vähemalt 7 järjestikust päeva;
Kindlustusjuhtum – kindlustusvõtja soovimatu töökaotus või ajutine töövõimetus või haiglaravi. Kindlustushüvitise arvestamisel loetakse kindlustusjuhtumi kuupäevaks järgmine;
Esimene töövõimetuse päev – päev, mis järgneb kindlustusvõtja viimasele tööpäevale tingimusel, et töövõimetus xx xxxxx kestus on tõendatud meditsiiniliste dokumentidega;
Esimene haiglaravi päev – päev, millal kindlustusvõtja on võetud raviasutusse haiglaravile; Esimene töötuse päev – päev, millal kindlustusvõtja on ennast Tööturuametis töötuna arvele võtnud ning tal on õigus saada riiklikku töötutoetust. Soovimatu töökaotus tähendab töö kaotamist majandus- või tootmistegevusega seotud põhjustel, mis ei sõltu kindlustusvõtjast;
Kindlustusandja – Financial Insurance Company Limited, registrijärgse asukohaga: Building 00, Xxxxxxxx Xxxx, Xxxxxxxx Xxxx Xxxx, Xxxxxx X0 0XX, XX. Kindlustusandja kasutab turundusnime AXA kõikide oma Euroopa äriühingute tähistamiseks;
Kindlustusavaldus – dokument, milles laenusaaja avaldab tingimusteta ja täielikku nõustumist käesolevates Üldtingimustes sätestatud kindlustuskaitsega. Kindlustusandja poolt allkirjastatud kindlustusavaldus loetakse Kindlustuspoliisiks;
Kindlustusleping – koosneb kindlustusavaldusest, Üldtingimustest, milles sätestatakse kõik Kindlustusandja ja kindlustusvõtja õigused ja kohustused, ning Laenu tagasimaksegraafik kindlustuse jaoksist;
Kindlustushüvitis – Kindlustusandja poolt vastavalt Üldtingimustele kindlustuslepingus määratud suuruses igakuiselt makstav rahasumma, mis võrdub Laenu tagasimaksegraafik kindlustuse jaoksis määratletud igakuise laenu osamaksega, mida muudetakse vastavalt intressimäära muutustele § 6 toodud tingimustel. Kindlustushüvitis ei või ühelgi juhul ületada § 6.1 sätestatud maksimumsummasid.
Kindlustushüvitist makstakse ajutise töövõimetuse, soovimatu töökaotuse või haiglaravi korral. Juhul kui laenu osamakseid makstakse regulaarselt pikema perioodi kui üks kuu eest, siis määratakse xxxxxx igakuine summa laenu osamakse jagamisel kuude arvuga, mida see osamakse katab;
Laenu tagasimaksegraafik kindlustuse jaoks – Kindlustuslepingu osaks olev graafik, mille koostab AS SEB Pank ning mille klient saab hüpoteek- või tarbijalaenu võtmise korral koos laenumaksete kindlustuslepingu sõlmimisega. See graafik on koostatud esialgse laenu tagasimaksegraafiku alusel ning on kindlustusjuhtumi toimumise päeva seisuga võimaliku kindlustushüvitise (§ 6) summa arvutamise aluseks. Algset Laenu tagasimaksegraafikut kindlustuse jaoks ei saa laenumaksete kindlustuslepingu kehtivuse ajal muuta. Laenu intressimäär võib muutuda;
Kindlustuskaitse alguskuupäev – laenusaaja laenu väljamakse või selle esimese osamakse tasumise kuupäev tingimusel, et kindlustusvõtja on kindlustuskaitse võtnud ja kindlustusmakse täielikult tasunud kindlustuslepingus märgitud kuupäevaks;
Kindlustuskaitse võtmise kuupäev – kuupäev, mil laenusaaja kindlustusavaldusele alla kirjutas; Kindlustusmakse – rahasumma, mis tuleb maksta Kindlustusandjale kindlustuskaitse saamise eest. Kindlustusperioodi pikendamise korral arvutatakse kindlustusmakse vastavalt laenu jäägile kindlustusperioodi pikendamise päeva seisuga. Olemasoleva laenu kindlustusmakse arvutatakse vastavalt laenu jäägile kindlustuslepingu allkirjastamise päeva seisuga;
Kindlustusperiood – ajaperiood, mis on määratud kindlustuslepingus ning mis ei ole pikem kui 60 kuud; Kindlustussumma – summa, mille Kindlustusandja maksab vastavalt käesolevatele Üldtingimustele, mis on võrdne laenu igakuise fikseeritud osamaksega, mida on vajadusel korrigeeritud intressimuutuste järgi vastavalt §6, kuid mis ei ületa §6.1 sätestatud piirsummasid. Kui laenumakseid tuleb teha regulaarselt perioodi jooksul, mis on pikem kui üks kuu, siis arvutatakse xxxxxx igakuine summa sel viisil, et vastava laenu osamakse jagatakse vastavate kuude arvuga;
Kindlustusvõtja – iga laenuvõtja, kes on õigustatud kindlustust saama (§3), kes on allkirjastanud Kindlustusavalduse, vastanud positiivselt tervise- ja töösuhtedeklaratsioonile ning kellel on Kindlustusandajaga sõlmitud kehtiv kindlustuspoliis vastavalt käesolevatele Üldtingimustele; Koopia – kinnitatud vastava dokumendi väljastava ameti poolt mis tavaliselt on maksuta;
Krooniline haigus – pikaajaline haigus, mis kestab kuid või aastaid, mida ravitakse pidevalt või periooditi ja mis ilmnes enne kindlustuskaitse võtmise kuupäeva hoolimata sellest, kas xxxx xxxx sel xxxx xxxxxx või mitte, või sellest tingitud haigus või tüsistused;
Laen – rahasumma, mille Pank laenusaajale laenulepingu alusel laenas. Kindlustuslepingu sõlmimisel olemasoleva laenu suhtes loetakse kindlustusmakse arvestamiseks ning Xxxxx tagasimaksegraafik kindlustuse jaoksi koostamiseks laenusummaks laenu jääk kindlustuslepingu allkirjastamise päeva seisuga;
Laenu osamakse – laenulepinguga võetud laenusaaja igakuine laenu tagasimaksekohustus Panga ees, mis koosneb laenu põhisummast ja intressist (xx xxxxx xxxxx xx arvata viivist, leppetrahve jms summasid); Laenu väljamaksmine – laenu väljamaksmine Panga poolt või, osamaksetena väljamakstava laenu puhul, esimese osamakse väljamaksmine;
Laenu väljamaksmise kuupäev – kuupäev, mil Pank laenu välja maksab või, osamaksetena väljamakstava laenu puhul, esimese osamakse väljamaksmise kuupäev vastavalt laenulepingule; Laenukonto – laenusaaja pankakonto Pangas hüvitistaotluse vormil nimetatud kindlustushüvitise maksmiseks (Laenuga seotud konto pangas);
Laenuleping – kindlustusavaldusel viidatud laenleping, mille alusel annab Pank laenusaajale
hüpoteekvõi tarbijalaenu;
Laenumaksete kindlustuskaitse lõpetamise avaldus – Kindlustusandja blankett, mille kindlustusvõtja on kohustatud Kindlustuslepingu ennetähtaegse lõpetamise korral täitma ja esitama Pangale; Laenusaaja – füüsiline isik, kes on sõlminud Pangaga laenulepingu;
Lepinguline intress – laenulepingus sätestatud väljamakstava laenusumma alusel arvutatud intress, välja arvatud viivisintress;
Loomulik rasedus – tavapärased rasedusega (sh mitmikute kandmisega) kaasnevad sümptomid, mis on tavaliselt väheohtlikud ja/või ajutise iseloomuga (nt hommikune iiveldus, väsimus, jms), mis ei ole ema ega lapse tervisele ohtlikud, või väheohtlike sümptomite kombinatsioon, ja sünnitus, sh keisrilõikega sünnitamine või mis tahes muu meditsiinilise või kirurgilise sekkumisega toimunud sünnitus, mis ei põhjusta tüsistusi; Majandustegevus – äritegevus, mida kindlustusvõtja teeb oma nimel vastavalt äriregistri kandele või Maksu- ja Tolliameti registreeringule või xxxx registreeringuta, sh töötamine juriidilise isiku juhatuse või nõukogu liikmena;
Pension – riiklik rahaline pension, mida kindlustusvõtjal on seaduse alusel õigus saada vanuse või osalise või täieliku (sh kutsealase) töövõime kaotuse jms eest, nt vanaduspension, ennetähtaegne vanaduspension, soodustingimustel vanaduspension (sh tervistkahjustava töö eest), töövõimetuspension, rahvapension, toitjakaotuspension, väljateenitud aastate pension ja mis tahes muu Eesti Vabariigi või välisriigi seaduste alusel makstav pension;
Täielik ja püsiv töövõimetus – püsiv võimetus xxxx xxxx mistahes lepingu alusel (Eesti Vabariigi töölepingu seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt) või tegeleda majandustegevusega kindlustusvõtja enda nimel, mida kinnitab asjakohane arstliku ekspertiisi otsus töövõimetuse kohta;
Töökaotus – kindlustusvõtja töö, mis kestis katkematult vähemalt kuus kuud vahetult enne kindlustuskaitse alguskuupäeva, soovimatu lõppemine või kaotus tingimusel, et kindlustusvõtja on ennast töötuna arvele võtnud ning tal on õigus saada riiklikku töötutoetust Eesti Vabariigi tööturuteenuste ja Eesti Vabariigi toetuste seaduse alusel. Soovimatu töökaotus tähendab töö kaotust sõltuvalt ettevõtte
majanduslikest või toodangulistest põhjustest, mis ei ole kindlustusvõtja poolt mõjutatav; Töökaotushüvitise taotluse vorm – Kindlustusandja hüvitisnõude vorm, mille kindlustusvõtja on kohustatud töökaotuse korral täitma ja esitama;
Töösuhe või töötamine – kindlustusvõtja pidev ja täistööajaga (vähemalt 30 tundi nädalas) töötamine määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel vastavalt Eesti Vabariigi töölepingu seadusele või avaliku teenistuse seadusele, välja arvatud töötamine juriidilise isiku juhatuse või nõukogu liikmena. Kindlustusvõtja suhtes, kes töötab xxxx xxxxx põlvkonna sugulase juures, rakendatakse Füüsilisest isikust ettevõtja mõistet;
Töövõimetus – ajutine lühiajaline haigus, haiguslik seisund või vigastus, mille tõttu kindlustusvõtja ei saa xxx xxxx või mistahes muud tööd teha;
Töövõimetushüvitise taotluse vorm – Kindlustusandja hüvitisnõude vorm, mille kindlustusvõtja on kohustatud töövõimetuse korral täitma ja esitama.
LÕPPSÄTTED
§ 13
1. Kindlustusvõtja Kindlustuslepinguga seotud teated ja avaldused on tühised, xxx xxxx ei esitata
§11.2 nimetatud aadressil kirjalikult allkirja vastu või ei saadeta tähitud kirjaga.
2. Kui kindlustusvõtja muudab oma elukohta ega teavita sellest Kindlustusandjat, siis on kirjadel, mis
Kindlustusandja saadab kindlustusvõtja viimatiteatatud aadressile, kõik õiguslikud tagajärjed.
3. Kindlustusvõtja nime muutumisel lähtutakse §13.2 sätetest.
4. Kõik Kindlustuslepingust tulenevad nõuded lahendatakse kooskõlas üldise kohtualluvusega või
kindlustusvõtja elukohajärgse kohtu poolt.
5. Kindlustusvõtja annab selgesõnalise ja tagasivõtmatu nõusoleku, et Kindlustusandja, viimase agendid ja sidusühingud, teised kindlustusandjad, järelevalveasutused, kutseühingud, ametiasutused (sh politsei) võivad kindlustusvõtja poolt esitatud delikaatseid, tervislikku seisundit ja töösuhet puudutavaid ning muid isikuandmeid kasutada käesoleva kindlustuse ja mis tahes muu kindlustuse tarbeks, nõuete käsitlemiseks ja pettuste vältimiseks. Sealjuures võidakse nimetatud andmeid saata teistesse riikidesse (sh riikidesse, kus andmekaitset reguleerivad seadused puuduvad). Kindlustusandja on võtnud tarvitusele meetmed, et tagada kindlustusvõtja andmete turvaline säilitamine. Xxxxxx xx Kindlustusandjal on õigus töödelda kindlustusvõtja isikuandmeid, sh delikaatseid andmeid.