ÕNNETUSJUHTUMIKINDLUSTUSE TINGIMUSED
ÕNNETUSJUHTUMIKINDLUSTUSE TINGIMUSED
Kehtivad alates 12.04.2017
SISUKORD
ÜLDISED TINGIMUSED 2
1. Mõisted 2
2. Tingimuste, hinnakirja ja hüvitisetabelite kehtestamine ning muutmine 3
3. Kohaldatav õigus 3
4. Kliendi tuvastamine 3
KINDLUSTUSLEPINGU SÕLMIMINE JA KINDLUSTUSMAKSETE TASUMINE 3
5. Kindlustuslepingu sõlmimine 3
6. Kindlustusmaksete tasumine 4
KLIENDI TEAVITAMISKOHUSTUS 4
7. Kliendi teavitamiskohustus kindlustuslepingu sõlmimisel ja kehtivuse ajal 4
KINDLUSTUSKAITSE JA KINDLUSTUSHÜVITIS 5
8. Õnnetusjuhtum 5
9. Kindlustuskaitse kehtivus 5
10. Xxxxx kindlustuskaitse ja hüvitis 6
11. Püsiva puude kindlustuskaitse ja hüvitis 6
12. Valuraha kindlustuskaitse ja hüvitis 6
13. Päevaraha kindlustuskaitse ja hüvitis 7
14. Kliendi kohustused õnnetusjuhtumi toimumisel 7
15. Kindlustushüvitise maksmise kord 7
16. Piirangud ja välistused 8
KINDLUSTUSLEPINGU MUUTMINE, LÕPPEMINE JA LÕPETAMINE 9
17. Kindlustuslepingu muutmine 9
18. Kindlustuslepingu tähtaeg, lõppemine ja lõpetamine 9
KLIENDI ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE 10
19. Isikuandmete töötlemise alused ja tingimused 10
20. Isikuandmete koosseis 10
21. Delikaatsete isikuandmete töötlemine seaduse või muu õigusakti alusel 10
22. Delikaatsete isikuandmete töötlemine kliendi nõusoleku alusel 11
23. Mittedelikaatsete isikuandmete töötlemine seaduse või muu õigusakti alusel 11
24. Mittedelikaatsete isikuandmete töötlemine kliendi nõusoleku alusel 11
25. Isikuandmete avaldamine 11
26. Kliendi õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel 12
27. Kliendi isikuandmete kaitse 12
TEABEVAHETUS JA DOKUMENDID 12
28. Kindlustusandja teated 12
29. Kliendi teated ja muud kliendi esitatud dokumendid 12
VASTUTUS, VAIDLUSE LAHENDAMINE JA KOHTUALLUVUS 13
30. Vastutus 13
31. Vaidluse lahendamine ja kohtualluvus 13
Compensa Life Vienna Insurance Group SE | ||
Registrikood 10055769 Narva mnt. 63/2, 10152 Tallinn | Tel +372 610 0000 | |
1/13 | ||
ÜLDISED TINGIMUSED
1. Mõisted
1.1. Isikuandmed on kõik kliendi kohta käivad andmed, sõltumata nende vormist.
1.2. Isikuandmete avaldamine on isikuandmete edastamine või nendele juurdepääsu võimaldamine.
1.3. Isikuandmete töötlemine on isikuandmetega tehtav mistahes toiming, sealhulgas isikuandmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine, avalikustamine, isikuandmetele juurdepääsu võimalda- mine, päringu ja väljavõtte tegemine, isikuandmete kasutamine, edastamine, ristkasutamine, ühendamine, sulgemine, kustutamine, hävitamine või mitu eelnimetatud toimingut, sõltumata toimingu tegemise viisist ja kasutatavatest vahenditest.
1.4. Kindlustatud isik ehk kindlustatu on kindlustus- lepingus nimeliselt määratud füüsiline xxxx, xxxxx tervise- ja surmarisk on kindlustatud. Kindlustatu vanust arvutatakse tema sünnipäevale järgneva kalendrikuu esimese päeva seisuga.
1.4.1. Kindlustatuks saab xxxx xxxx, kes
• on kindlustuslepingu sõlmimisel vähemalt ühe aastane ja
• ei ole kindlustusperioodi lõppkuupäeval vanem kui 70-aastane.
1.4.2. Kindlustatuks ei saa olla puudega isik, kes vajab hooldust või järelevalvet.
1.4.3. Kui kindlustusvõtja ja kindlustatu on eri isikud, siis annab kindlustatu või tema seaduslik esindaja kindlustus- lepingu sõlmimiseks kirjaliku nõusoleku.
1.5. Kindlustusandja on Compensa Life Vienna Insurance Group SE (registrikood 10055769).
1.6. Kindlustushüvitis ehk hüvitis on kindlustusjuhtumi toimumisel välja makstav rahasumma.
1.7. Kindlustusjuhtum on kindlustuslepingus nimetatud sündmus, mille toimumise korral maksab kindlustusandja välja kindlustushüvitise.
1.8. Kindlustuskaitse on kindlustusandja kohustus maksta kindlustusjuhtumi korral kindlustuslepingus määratud tingimustel välja kindlustushüvitis.
1.9. Kindlustusleping on kindlustusandja ja kindlustus- võtja vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel kindlustusvõtja tasub kindlustusmakseid ning kindlustusandja maksab välja kindlustushüvitist.
1.9.1. Kindlustuslepingu dokumendid on
• xxxxxxxxxxxxxxxxx koos xxxxxxxx;
• tingimused;
• valuraha hüvitiste xxxxx xx püsiva puude hüvitiste tabel, kui kindlustuslepingul on xxxxxx kaitse;
• kindlustusandja kehtiv hinnakiri;
• poliis koos selle lisadega.
1.9.2. Kui kindlustuslepingu dokumentides on vastuolu, siis lähtutakse tõlgendamisel järgmisest tähtsusjärjekorrast, kus eelnev dokument on järgneva ees ülimuslik:
• poliis;
• kindlustusandja kehtiv hinnakiri;
• tingimused;
• valuraha hüvitiste xxxxx xx püsiva puude hüvitiste
1.11. Kindlustuslepingu tasud on hinnakirjajärgsed tasud, mida kindlustusandja võib kindlustusvõtjalt nõuda kindlustuslepinguga seotud toimingute teostamisel.
1.12. Kindlustusmakse on rahasumma, mille kindlustus- võtja tasub kindlustuslepingu alusel kindlustusandjale.
1.13. Kindlustusperiood on kindlustuslepingus määratud ajavahemik, mille jooksul kindlustuskaitse kehtib. Kindlustusperioodi algus- ja lõppkuupäev märgitakse poliisile.
1.14. Kindlustusrisk on kindlustusjuhtumi toimumise oht. Kindlustusandja hindab kindlustusriski suurust
• lepingu sõlmimisel;
• kindlustussumma(de) suurendamisel;
• kindlustuskaitse(te) lisamisel;
• kindlustusriski suurenemise kohta teabe saamisel (vt ka punkt 7.1.2, kus on kirjas kliendi teavitamiskohustus).
1.15. Kindlustussumma on kindlustusandja väljamakse ülempiir kindlustusjuhtumi korral. Kindlustussumma suuruse lepivad kindlustusvõtja ja kindlustusandja kokku kindlustuslepingu sõlmimisel või muutmisel.
1.16. Kindlustusvõtja on füüsiline või juriidiline isik, kes on sõlminud kindlustusandjaga kindlustuslepingu.
1.17. Klient on iga füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas kindlustusvõtja, kindlustatu ja soodustatud isik, kellele kindlustusandja osutab või on osutanud kindlustusteenust või kellel on olnud kindlustusandjaga kontakt sellise teenuse kasutamise eesmärgil. Kliendiks on ka eel- kirjeldatud isiku esindaja.
1.18. Soodustatud isik on kindlustuslepingus määratud füüsiline või juriidiline isik, kellel on õigus kindlustuslepingu tingimuste kohaselt saada kindlustusjuhtumi toimumise järel kindlustushüvitist.
1.18.1. Soodustatud isiku(d) xx xxxxx, kui suur kindlustushüvitise osa talle (neile) kindlustusjuhtumi korral välja makstakse, määrab kindlustusvõtja.
1.18.2. Kindlustusvõtja võib enne kindlustusjuhtumi toimumist soodustatud isikut muuta, esitades kindlustus- andjale vastava avalduse ja soodustatud isiku tuvastamiseks nõutud andmed. Avalduses märgitud muudatus on täitmiseks kohustuslik alates hetkest, kui kindlustusandja saab avalduse kätte. Kindlustusandja võib muudatuse tegemata xxxxx, xxx soodustatud isiku kohta esitatud andmed ei võimalda isikut üheselt tuvastada (näiteks puudub isikukood).
1.18.3. Kui kindlustusvõtja on määranud mitu soodustatud isikut xxxx nende osasid täpsustamata, siis jagatakse hüvitis soodustatud isikute vahel võrdsetes osades.
1.18.4. Kui soodustatud isik sureb või lõpeb enne kindlustusjuhtumi toimumist ja kindlustusvõtja ei ole määranud teisiti, siis makstakse kindlustushüvitis seaduses ja muudes õigusaktides ettenähtud korras kindlustusvõtjale, tema pärijatele või õigusjärglasele.
1.18.5. Kui soodustatud isik sureb või lõpeb pärast kindlustusjuhtumi toimumist ja hüvitis ei ole selleks ajaks välja makstud, siis makstakse kindlustushüvitis seaduses ja muudes õigusaktides ettenähtud korras soodustatud isiku pärijatele või õigusjärglasele.
1.18.6. Kui soodustatud isikut ei ole määratud, makstakse ajutise töövõimetuse, valuraha ja püsiva puude hüvitis kindlustatule.
•
1.10.
tabel;
kindlustusavaldus koos xxxxxxxx.
Kindlustuslepingu reserv on kindlustuslepingu
1.18.7. Hüvitise osa, mida mõni soodustatud isik keeldub vastu võtmast või mida ta ei saa vastu xxxxx, lisandub
teiste soodustatud isikute osadele.
rahaline väärtus, mille kindlustusandja arvutab tingimuste ja kindlustusmatemaatika reeglite alusel.
1.19. Poliis on kindlustuslepingu sõlmimist tõendav dokument, mille väljastab kindlustusandja.
1.20. Tagastusväärtus on rahasumma, mille kindlustusandja maksab kindlustusvõtjale, kui
• kindlustusleping lõpeb ülesütlemise või taganemisega;
• kindlustusandja vabaneb oma täitmise kohustusest;
• ilmneb muu õigusaktidest tulenev põhjus.
Tagastusväärtuse arvestamisele kohaldatakse võlaõigusseaduse elukindlustuse sätteid.
1.20.1. Kindlustuslepingust taganemisel on tagastus- väärtuseks lepingu alusel tasutud kindlustusmaksed.
1.20.2. Tingimuste punktis 18.2.2 nimetatud juhul on tagastusväärtuseks kindlustuslepingu reserv.
1.20.3. Muul juhul on tagastusväärtuseks kindlustuslepingu reserv, mida on vähendatud kindlustusandja kehtivas hinnakirjas toodud teenustasude võrra.
1.21. Tingimused on käesolevad Compensa Life Vienna Insurance Group SE õnnetusjuhtumikindlustuse tingimused, mida kohaldatakse igale õnnetusjuhtumi- kindlustuse lepingule ning sellega seotud kindlustusandja ja kliendi vahelisele õigussuhtele.
1.22. Veebikontor on kindlustusandja elektrooniline teeninduskanal, mida kindlustusandja ja klient kasutavad kindlustusandja kehtestatud tingimustel omavaheliseks suhtluseks.
1.23. Volitatud töötleja on isik, kes töötleb isikuandmeid kindlustusandja volitusel, lähtudes kindlustusandjaga sõlmitud lepingust.
2. Tingimuste, hinnakirja ja hüvitiste tabelite kehtestamine ning muutmine
2.1. Tingimused, hinnakirja, valuraha hüvitiste xxxxxx xx püsiva puude hüvitiste tabeli kehtestab kindlustusandja.
2.2. Tingimuste, hinnakirja, valuraha hüvitiste xxxxxx xx püsiva puude hüvitiste tabeliga saab tutvuda kindlustusandja kontorites ning veebilehel.
2.3. Kui tingimuste, hinnakirja, valuraha hüvitiste tabeli või püsiva puude hüvitiste tabeli eesti- ja võõrkeelse teksti vahel on lahknevus või mitmeti mõistetavus, lähtutakse eestikeelsest tekstist.
2.4. Kindlustusandja võib tingimusi, hinnakirja, valuraha hüvitiste tabelit ja püsiva puude hüvitiste tabelit muuta.
2.5. Kindlustusandja teavitab kindlustusvõtjat muudatusest vähemalt 30 kalendripäeva enne muudatuse jõustumise tähtpäeva, edastades info
2.5.1. hinnakirja muutmise kohta kindlustusandja veebilehe ja kontorite kaudu;
2.5.2. tingimuste, valuraha hüvitiste xxxxxx xx püsiva puude hüvitiste tabeli muutmise kohta
• ühes üleriigilise levikuga päevalehes või muul viisil, näiteks kindlustusvõtja postiaadressil, e-posti aadressil või veebikontori kaudu saadetud teatega, ning
• kindlustusandja veebilehe ja kontorite kaudu.
2.6. Kui kindlustusvõtja ei ole muudatusega nõus, siis võib ta kindlustuslepingu üles öelda, esitades kindlustusandjale enne muudatuse jõustumise tähtpäeva vastava xxxxx.
2.7. Kui kindlustusvõtja kindlustuslepingu ülesütlemise õigust ei kasuta, siis arvestatakse, et ta on tehtud muudatuse aktsepteerinud ja et tal ei ole kindlustusandjale tingimuste, hinnakirja, valuraha hüvitiste tabeli ega püsiva puude hüvitiste tabeli muutmise asjus pretensioone.
2.8. Punktis 2.5 määratud etteteatamise tähtaega ei kohaldata juhul, kui
• tingimuste dokument, hinnakiri, valuraha hüvitiste tabel või püsiva puude hüvitiste tabel muutub kindlustusvõtjale soodsamaks;
• hinnakirja lisandub uusi tooteid.
3. Kohaldatav õigus
3.1. Lisaks tingimustele ja teistele kindlustuslepingu dokumentidele kohaldatakse kindlustusandja ja kliendi suhetele Eestis kehtivaid seadusi ning muid õigusakte.
3.2. Kindlustuslepingule kohaldatakse võlaõigusseaduse elukindlustuse ja kahjukindlustuse sätteid, kui see tuleneb seadusest, muust õigusaktist või siinsetest tingimustest.
4. Kliendi tuvastamine
4.1. Klient esitab oma isiku ja esindusõiguse tuvastamiseks kindlustusandja nõutud andmed ning dokumendid, mis peavad vastama õigusaktide nõuetele. Kindlustusandja võib nõuda, et klient tuvastataks vahetu kontaktiga kindlustusandja esindaja juuresolekul.
4.2. Kindlustusandja ei pea aktsepteerima esindusõigust tõendavat dokumenti, milles esindusõigus ei ole väljendatud üheselt ja arusaadavalt.
4.3. Kui kliendi volikiri on tagasi võetud või kehtetuks kuulutatud, siis teavitab ta sellest kindlustusandjat, xxxx xx juhul, kui xxxxxx xxxxx on avaldatud Ametlikes Teadaannetes.
KINDLUSTUSLEPINGU SÕLMIMINE JA KINDLUSTUSMAKSETE TASUMINE
5. Kindlustuslepingu sõlmimine
5.1. Kindlustusandja otsustab, kas, kellega ja millistel tingimustel ta kindlustuslepingu sõlmib.
5.2. Kindlustusvõtja esitab kindlustuslepingu sõlmimiseks kindlustusavalduse koos muude kindlustusandja nõutud dokumentidega. Kindlustusavaldus kehtib 90 kalendri- päeva alates selle allkirjastamisest, kuid mitte kauem kui muutuvad andmed, mida kindlustusvõtja on esitanud.
5.3. Kindlustusandja võib enne kindlustuslepingu sõlmimist suunata kindlustatu arstlikule läbivaatusele kindlustusandja määratud arsti juurde või meditsiiniasutusse ning nõuda kõiki vajalikke uuringuid.
5.4. Kindlustusandja võib kontrollida kindlustatu tervislikku seisundit, sealhulgas teha järelepärimisi meditsiini- asutustele. Kui vajalikke dokumente kindlustusandjale ei anta, siis hangib need dokumendid kindlustusandja taotlusel kindlustatu või kindlustusvõtja.
5.5. Kindlustusandja tasub arstliku läbivaatuse eest tingimusel, et see on tehtud kindlustusandja suunamise põhjal.
5.6. Kui kindlustusandja aktsepteerib kindlustusavaldusel xx xxxxx lisadel märgitud kindlustusriskid, siis teeb ta kindlustusvõtjale pakkumuse kindlustuslepingu sõlmi- miseks. Pakkumus kehtib 30 kalendripäeva alates väljastamise kuupäevast. Kokkuleppel kindlustusandjaga kehtib pakkumus kuni kindlustusavaldusel märgitud kindlustusperioodi alguse kuupäevani, kuid mitte kauem kui kindlustusavalduse kehtivusaja lõpuni.
5.7. Kindlustuspakkumus sisaldab kindlustuslepingu üksikasju, nagu lepingu kindlustuskaitsed, kindlustus- summad, võimalikud eritingimused, muud pooltevahelised kokkulepped ja kindlustusmakse suurus. Koos pakkumusega väljastab kindlustusandja teatise esimese kindlustusmakse kohta.
5.8. Kindlustusleping arvatakse sõlmituks xx xxxx kindlustuslepingu tingimused aktsepteerituks hetkel, kui kindlustusandjale laekub esimene kindlustusmakse.
5.9. Juhul, kui esimene kindlustusmakse laekub pärast pakkumuse kehtivusaega, võib kindlustusandja muuta pakkumusel fikseeritud kindlustusperioodi algus- ja lõppkuupäeva ning kindlustusmaksete suurust, teavitades sellest kindlustusvõtjat. Seejuures võib kindlustusandja nõuda, et kindlustusvõtja esitaks uuesti kindlustusavalduse ja muud vajalikud dokumendid, samuti võib kindlustus- andja uuesti hinnata kindlustusriske.
Kui kindlustusmakse suurus muutub ja kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandja näidatud täiendava kindlustusmakse, siis arvatakse kindlustusleping sõlmituks hetkel, kui täiendav kindlustusmakse laekub kindlustusandjale.
Kui kindlustusvõtja ei tasu täiendavat kindlustusmakset 30 kalendripäeva jooksul alates päevast, kui kindlustus- xxxxx xxxxxxx xxxxx väljastab, siis maksab kindlustusandja kindlustusvõtjale esialgse kindlustusmakse tagasi ja kindlustuslepingut ei sõlmita.
5.10. Kindlustuslepingu sõlmimise tõenduseks väljastab kindlustusandja kindlustusvõtjale poliisi. Lepingu muutmise korral teeb kindlustusandja poliisil vajalikud muudatused. Kindlustusvõtja soovi korral väljastab kindlustusandja muudetud poliisi. Poliisi kaotamise või hävimise korral väljastab kindlustusandja kindlustusvõtja soovil asenduspoliisi. Viimane poliis muudab kehtetuks sama kindlustuslepingut tõendavad varasemad poliisid.
5.11. Kui poliis erineb pakkumusest, arvatakse täpseks ja õigeks poliisil olevad andmed.
6. Kindlustusmaksete tasumine
6.1. Esimese kindlustusmakse tasub kindlustusvõtja hiljemalt kindlustusandjaga kokkulepitud maksepäeval.
6.1.1. Kui kindlustusvõtja tasub esimese kindlustusmakse pakkumuse kehtivusajal, kuid pärast pakkumusel näidatud kindlustusperioodi algust, siis algab kindlustusperiood kindlustusmakse laekumisele järgneval päeval.
6.1.2. Kui kindlustusvõtja tasub esimese kindlustusmakse pärast pakkumuse kehtivusaega, siis kohaldatakse punkti 5.9.
6.2. Järgnevad kindlustusmaksed tasub kindlustusvõtja sellises suuruses ja sellise sagedusega, nagu on kindlustuslepingus määratud.
6.2.1. Kui kindlustusvõtja tasub kindlustusmakseid kokkulepitust vähem, siis võib kindlustuslepingu reserv muutuda sedavõrd väikseks, et sellest ei saa kindlustuslepingu tasusid maha arvata.
6.2.2. Kui kindlustuslepingu reservist ei piisa järgmisel kalendrikuul kindlustuslepingu tasude mahaarvamiseks, siis saadab kindlustusandja kindlustusvõtjale xxxxx, xxxxxx annab kindlustusvõtjale vähemalt 14-päevase lisatähtaja, et tasuda kindlustusmakse ja suurendada seeläbi kindlustuslepingu reservi.
6.2.3. Kui kindlustusvõtja ei tasu kindlustusmakset punktis
6.2.2 nimetatud xxxxxx määratud tähtpäevaks, siis võib kindlustusandja kindlustuskaitsed lõpetada ja kindlustus- lepingu üles öelda.
6.3. Kandes kindlustusmakse kindlustusandja arveldus- kontole, märgib kindlustusvõtja maksekorraldusele kindlustuslepingu viitenumbri. Kui viitenumbrit makse- korraldusel ei ole või see on ebatäpne xx xxx kindlustus- andja ei saa seetõttu tuvastada, missuguse kindlustus- lepingu alusel makse on tasutud, siis võib kindlustusandja keelduda kindlustusmakset vastu võtmast. Sellisel juhul arvestatakse, et kindlustusvõtja ei ole kindlustusmakset tasunud.
6.4. Kalendrikuu jooksul laekunud kindlustusmaksed võib kindlustusandja arvestada vastaval kuul laekunud üheks kindlustusmakseks.
6.5. Kindlustusandja võib hinnakirjas kehtestada kindlustusmakse minimaalsuuruse.
6.6. Kindlustusvõtja tasub kindlustusmakseid kuni kindlustuskaitsete lõppemiseni.
6.7. Kindlustusandja võib saata kindlustusvõtjale kindlustusmaksete tasumiseks makseteatisi, lähtudes kindlustuslepingus kokkulepitud maksete suurusest ja maksmissagedusest.
KLIENDI TEAVITAMISKOHUSTUS
7. Kliendi teavitamiskohustus kindlustuslepingu sõlmimisel ja kehtivuse ajal
7.1. Kindlustusvõtja ja kindlustatu teavitavad kindlustusandjat
7.1.1. olulisest asjaolust, mis võib mõjutada kindlustusandja otsust kindlustuslepingu sõlmimise, kindlustuskaitsete, kindlustussummade, kindlustusmaksete või muude kindlustuslepingu tingimuste suhtes.
7.1.1.1. Oluliseks peetakse eelkõige neid asjaolusid, mille kohta kindlustusandja on teavet nõudnud enne kindlustuslepingu sõlmimist, kindlustuskaitsete lisamist või kindlustussummade suurendamist. Olulised asjaolud on tõene teave kindlustatu tervise, puude, hooldus- või järelevalvevajaduse, töövõime, ameti, tegevusala, spordiala, harrastuse, alalise elu- või töökoha riigi ning muu asjaolu kohta, mis võib mõjutada kindlustusandja otsust kindlustuslepingu sõlmimise, kindlustuskaitsete, kindlustussummade, kindlustusmaksete või muude kindlustuslepingu tingimuste suhtes.
7.1.1.2. Olulisest asjaolust teavitamise kohustust tuleb täita kindlustuslepingu sõlmimise, kindlustuskaitsete lisamise ja kindlustussummade suurendamise avalduse esitamisel;
7.1.2. kindlustusriski suurendavast asjaolust.
7.1.2.1. Kindlustusriski suurendavaks peetakse asjaolu, mis suurendab kindlustusjuhtumi toimumise tõenäosust või kindlustusandja täitmise kohustuse ulatust. Kindlustus- andjat tuleb kohe teavitada muutustest asjaoludes, mille kohta kindlustusandja on teavet nõudnud enne kindlustuslepingu sõlmimist, kindlustuskaitsete lisamist või kindlustussummade suurendamist, sealhulgas juhul, kui muutub kindlustatu amet, tegevusala, spordiala, harrastus või selle tase, alalise elu- või töökoha riik, samuti kui kindlustatul tuvastatakse puue või töövõime osaline või täielik kaotus. Riski suurendavaks asjaoluks ei ole kindlustatu vananemine.
7.1.2.2. Riski suurendavast asjaolust tuleb teavitada kohe, xxxx xx ajal, mis jääb
• kindlustusavalduse esitamise, kindlustuslepingu sõlmimise ja kindlustuskaitse alguse vahele või
• kindlustuskaitsete lisamise ja kindlustussummade suurendamise avalduse esitamise ning muudatuse jõustumise vahele.
7.1.3. andmetest ja asjaoludest, mis on muutunud võrreldes kindlustusandjale avaldatuga. Kindlustusandjat tuleb teavitada näiteks muutusest isiku enda või lepinguga seotud isiku ja esindaja andmetes, sealhulgas elukoha, kontaktandmete ja esindusõiguste muutusest ning volikirja tagasivõtmisest ja kehtetuks kuulutamisest;
7.1.4. muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada kindlustusandjaga sõlmitud lepingu täitmist. Kindlustusandjat tuleb teavitada näiteks juriidilise isiku
ümberkujundamisest, ühinemisest, jagunemisest ja pankroti-, sundlõpetamis- või likvideerimismenetluse alustamisest;
7.1.5. kindlustusandja nõudel kõigist asjaoludest, mis on talle vajalikud seadusest või muust õigusaktist tuleneva nõude täitmiseks.
7.2. Kindlustusvõtja teavitab soodustatud isikut ja kindlustatud isikut kindlustuslepingust tulenevatest õigustest ja kohustustest ning lepingu muudatustest ja lõppemisest.
7.3. Teavitamiskohustust tuleb täita kogu kindlustuslepingu kehtivusajal kohe, kui tekib teatamist vajav asjaolu. Kindlustusandja nõudel tuleb esitada vajalikud dokumendid.
7.4. Kindlustusvõtja ja kindlustatu esitavad kindlustus- andjale eelnimetatud teabe ka siis, kui see on avalik, näiteks avaldatud massiteabevahendis või registreeritud avalikus registris. Kindlustusandja nõudel tuleb esitada muudatust tõendav dokument.
7.5. Kuni vastupidise teabe saamiseni arvestab kindlustusandja, et tema valduses olevad andmed on õiged.
7.6. Teavitamiskohustuse täitmisel järgivad kindlustusvõtja ja kindlustatu punktis 29 kirjeldatud teabeedastusnõudeid.
KINDLUSTUSKAITSE JA KINDLUSTUSHÜVITIS
8. Õnnetusjuhtum
8.1. Õnnetusjuhtumikindlustuse eesmärk on õnnetus- juhtumi korral
• hüvitada kindlustatule saamata jääv sissetulek ja kulutusi ravile;
• xxxxxx kindlustatu õnnetusjuhtumijärgse xxxxx korral kindlustushüvitise toel toime tulla kindlustatu lähedastel.
8.2. Õnnetusjuhtum on ootamatu ja kindlustatu tahtest sõltumatu sündmus, kus mehaaniline, termiline, keemiline või elektriline välisjõud põhjustab kindlustatu keha- vigastuse ehk trauma.
Õnnetusjuhtumiks arvatakse ka
8.2.1. lihaste, kõõluste või liigeste põrutus, venitus, rebestus, nihestus ja luumurd, mis on tekkinud tavalise liigutusmustri äkilisest ühekordsest kõrvalekaldest;
8.2.2. maohammustuse, mesilase, herilase või vapsiku piste tagajärjel tekkinud füsioloogiliste funktsioonide xxxxx.
8.3. Õnnetusjuhtumiks ei ole
8.3.1. haigestumine, näiteks infarkt, insult, radikuliit, osteoporoos, osteoartroos, lülikehade vaheketta väljasopistus ehk prolaps või muu lülivaheketaste haigusseisund, song, hambakaaries, salmonelloos, düsenteeria, puukborrelioos, puukentsefaliit, HIV, kudede mikrotraumast põhjustatud infektsioon vmt;
8.3.2. mürgistus, mis on tekkinud vabatahtlikult manustatud tahkest, vedelast või gaasilisest ainest, nagu alkohol või narkootiline, psühhotroopne või toksiline aine, arsti määramata xxxxx, ebakvaliteetne toit vmt.
9. Kindlustuskaitse kehtivus
9.1. Kindlustuslepingu kehtivuse eelduseks on xxxxx kindlustuskaitse olemasolu. Lisaks võib kindlustusvõtja kindlustusandjaga kokku leppida valuraha, päevaraha ja püsiva puude kindlustuskaitses.
9.2. Kindlustuskaitse kehtib kindlustusperioodil ööpäev läbi kogu maailmas.
9.3. Xxxxx kindlustuskaitse kindlustusperioodi pikkuse lepivad kindlustusandja ja kindlustusvõtja omavahel kokku ning see märgitakse poliisile.
9.4. Valuraha, päevaraha ja püsiva puude kindlustuskaitse puhul on kindlustusperioodi pikkuseks üks aasta, st kõik vastavaid kaitseid puudutavad lepingutingimused on kokku lepitud üheks aastaks. Kokkuleppel kindlustusandjaga võib kindlustusperioodi pikkus eeltoodust erineda.
Kindlustuskaitse pikeneb samadel tingimustel automaatselt järgmiseks kindlustusperioodiks, kui kindlustusandja või kindlustusvõtja ei ole kaitset kooskõlas siinsete tingimus- tega muutnud või kaitse pikenemisest loobunud. Kindlustuskaitse võib automaatselt pikeneda xxxx xxxxx kindlustuskaitse kindlustusperioodi lõpuni.
9.5. Kindlustuskaitse algab kindlustusperioodi alguskuupäeval xxxx 00.00.
9.6. Kindlustuskaitse lõpeb xxxx 24.00 kuupäeval, kui
täitub ükskõik milline alljärgnev tingimus:
9.6.1. kindlustusleping lõpeb;
9.6.2. xxxxxxxx, päevaraha või püsiva puude kindlustuskaitse jooksev kindlustusperiood lõpeb, kuna kindlustusvõtja või kindlustusandja on kindlustus- perioodi pikenemisest loobunud.
Kindlustusandja ja kindlustusvõtja võivad iga kord enne jooksva üheaastase kindlustusperioodi lõppemist loobuda valuraha, päevaraha või püsiva puude kindlustuskaitse pikenemisest, teatades sellest teisele poolele vähemalt 30 kalendripäeva enne järgmise kindlustusperioodi algust;
9.6.3. kindlustusandja saab xxxxx kindlustatu xxxxx
kohta;
9.6.4. kindlustusandja saab teada, et kindlustuslepingul ei ole ühtegi kindlustatut, kellel oleks kehtiv xxxxx kindlustuskaitse;
9.6.5. kindlustusvõtja või kindlustusandja lõpetab kindlustuskaitse pärast kindlustusjuhtumi toimumist enne tähtaega. Nii kindlustusvõtja kui ka kindlustusandja võivad pärast kindlustusjuhtumi toimumist lõpetada juhtumiga seotud kindlustuskaitse enne tähtaega ühe kuu jooksul arvates hüvitamise või hüvitamisest keeldumise otsuse tegemisest;
9.6.6. kindlustusandja lõpetab kindlustuskaitse enne tähtaega, kuna kindlustushüvitis on tingimuste punktides
12.6 ja 11.7 nimetatud juhtudel kogu kindlustussumma ulatuses välja makstud;
9.6.7. kindlustusandja lõpetab kindlustuskaitse enne tähtaega, kuna kindlustusrisk on punktis 7.1.2 kirjeldatu kohaselt suurenenud ja kindlustusandja ei pea võimalikuks suurenenud kindlustusriskiga kindlustuskaitset jätkata;
9.6.8. kindlustusandja lõpetab kindlustuskaitse enne tähtaega, kuna kindlustusvõtja või kindlustatu on rikkunud punktis 7.1.1 kirjeldatud teavitamiskohustust ning ei ole teavitanud kindlustusandjat olulisest asjaolust või on andnud selle kohta ebaõiget või puudulikku teavet;
9.6.9. kindlustusvõtja või kindlustusandja lõpetab kindlustuskaitse enne tähtaega, kuna kindlustusvõtja ei nõustu tingimustes kirjeldatud korras kindlustuslepingus tehtud muudatustega;
9.6.10. kindlustusandja ja kindlustusvõtja lõpetavad kindlustuskaitse kokkuleppel. Kindlustusvõtja võib taotleda kindlustusandjalt kindlustuskaitse lõpetamist poolte kokkuleppel, esitades kindlustusandjale vastava avalduse. Kui kindlustusandja nõustub kindlustuskaitse lõpetamisega, siis lõpeb kaitse
• kindlustusvõtja avalduses märgitud kuupäeval või
• päeval, millal kindlustusandja saab avalduse kätte (juhul, kui see toimub pärast avalduses märgitud kuupäeva).
10. Xxxxx kindlustuskaitse ja hüvitis
10.1. Xxxxx kindlustuskaitse puhul on kindlustusjuhtumiks kindlustatu surm õnnetusjuhtumi tagajärjel kahe aasta jooksul arvates õnnetusjuhtumi päevast.
10.2. Surnuks tunnistamine arvatakse kindlustusjuhtumiks üksnes juhul, kui kohtuotsusega või muul viisil on kindlustusandjale üheselt tõendatud, et kindlustatu suri õnnetusjuhtumi tagajärjel.
10.3. Xxxxxxxxxxxx on surmajuhtumi kindlustussumma, mis kehtis õnnetusjuhtumi kuupäeval.
10.4. Surmahüvitisest arvatakse maha varem sama kindlustusjuhtumiga seoses makstud püsiva puude hüvitis.
10.5. Surmahüvitise taotlemiseks esitab soodustatud isik hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul pärast kindlustatu xxxxx kindlustusandja nõutud dokumendid, mille hulka kuuluvad
• isikut tõendav dokument;
• esindusõigust kinnitav dokument, kui hüvitist taotleb soodustatud isiku esindaja;
• pärimisõigust kinnitav dokument, kui hüvitist taotleb xxxxxx;
• kindlustusandja blanketil olev hüvitistaotlus;
• surmatõend ja arstlik surmateatis;
• kohtulahend surnuks tunnistamise xx xxxxx põhjuste kohta;
• uurimisasutuse otsus õnnetusjuhtumi põhjuste ja asjaolude kohta, kui on algatatud uurimine (vt punkt 14.1.3) ning seda dokumenti ei ole varem kindlustusandjale esitatud;
• tööõnnetuse uurimise raport, xxx xxxx dokumenti ei ole varem kindlustusandjale esitatud.
11. Püsiva puude kindlustuskaitse ja hüvitis
11.1. Püsiva puude kindlustuskaitse puhul on kindlustus- juhtumiks õnnetusjuhtum, mille tagajärjel on kindlustatu kaotanud täielikult või osaliselt kehaosa ja/või meeleorgani ja/või nende funktsiooni ning see funktsioon ei ole täielikult taastunud ajaks, kui õnnetusjuhtumist on möödas üks aasta. Kindlustatu tervisliku seisundi edasist muutumist hüvitise määramisel ei arvestata.
11.2. Kui kindlustatu on kaotanud kehaosa või saanud muu lõplikult taastumatu vigastuse, siis võib kindlustusandja püsiva puude hüvitise maksmise otsustada enne ühe aasta möödumist.
11.3. Kindlustusandja arvutab püsiva puude hüvitise protsendina õnnetusjuhtumi kuupäeval kehtinud püsiva puude kindlustussummast. Eri puuetele vastavad hüvitise protsendimäärad on toodud püsiva puude hüvitiste tabelis, mis asub kindlustusandja veebilehel.
Sellise püsiva puude korral, mida püsiva puude hüvitiste tabel xx xxxxx, teeb kindlustusandja otsuse hüvitise kohta analoogia põhjal, arvestades puude raskusastet ja tuginedes kindlustusandja ekspertarsti otsusele. Juhul, kui analoogiat ei ole võimalik rakendada, siis kindlustusandja püsiva puude hüvitist xx xxxxx.
11.4. Püsiva puude protsendimäära leidmisel ei pea kindlustusandja lähtuma töövõime hindamise ja puude määramisega tegeleva riikliku ameti hinnangust.
11.5. Püsiva puude protsendimäära leidmisel ei võeta arvesse kindlustatu isiklikke elutingimusi, ametit või tegevusala.
11.6. Xxx xxx või mitme kindlustusjuhtumi tagajärjel makstakse püsiva puude hüvitist mitmel korral, siis ei ületa kindlustusperioodil makstavate hüvitiste kogusumma
kindlustuslepingus kokkulepitud püsiva puude kindlustus- summat.
11.7. Pärast xxxx, xxx püsiva puude hüvitis on välja makstud, taastub kindlustussumma endises suuruses ja leping jätkub kokkulepitud tingimustel alates järgmisest kindlustusperioodist, kui kindlustusandja ei ole kindlustuskaitset lõpetanud, seadnud selle jätkumisele eritingimusi ega muutnud kindlustusmakset.
11.8. Kindlustusandjal ei ole püsiva puude hüvitise väljamaksmise kohustust, kui kindlustatu sureb õnnetusjuhtumi tagajärjel ühe aasta jooksul arvates õnnetusjuhtumi päevast. Juhul, kui püsiva puude hüvitis on juba välja makstud, vähendab kindlustusandja selle võrra surmahüvitist (vt punkt 10.4).
11.9. Püsiva puude hüvitise taotlemiseks esitab soodustatud isik hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul pärast ühe aasta möödumist õnnetusjuhtumist kindlustusandja nõutud dokumendid, mille hulka kuuluvad
• isikut tõendav dokument;
• esindusõigust kinnitav dokument, kui hüvitist taotleb soodustatud isiku esindaja;
• kindlustusandja blanketil olev hüvitistaotlus;
• kindlustusandja blanketil olev arstitõend, mis kirjeldab tekkinud püsivat puuet taotluse esitamise kuul või sellele eelnenud kuul;
• ravikaardi/-kaartide ja haigusloo väljavõtted, mis on seotud püsiva puudega;
• uurimisasutuse otsus õnnetusjuhtumi põhjuste ja asjaolude kohta, kui on algatatud uurimine (vt punkt 14.1.3) ning seda dokumenti ei ole varem kindlustusandjale esitatud;
• tööõnnetuse uurimise raport, xxx xxxx dokumenti ei ole varem kindlustusandjale esitatud.
12. Valuraha kindlustuskaitse ja hüvitis
12.1. Valuraha kindlustuskaitse puhul on kindlustus- juhtumiks õnnetusjuhtum, mille järel kindlustatu vajab ravi vähemalt kaheksa päeva. Raviaja nõue ei kehti röntgenuuringuga tõendatud luumurru korral.
12.2. Valuraha hüvitise suurus arvutatakse protsendina valuraha kindlustussummast, mis kehtis õnnetusjuhtumi kuupäeval. Eri vigastustele vastavad protsendimäärad on toodud valuraha hüvitiste tabelis, mis asub kindlustusandja veebilehel.
Sellise vigastuse korral, mida valuraha hüvitiste tabel xx xxxxx, teeb kindlustusandja otsuse hüvitise kohta analoogia põhjal, arvestades vigastuse raskusastet ja tuginedes kindlustusandja ekspertarsti otsusele. Juhul, kui analoogiat ei ole võimalik rakendada, siis kindlustusandja valuraha xx xxxxx.
12.3. Kui tekkinud vigastus vastab valuraha hüvitiste tabeli mitme alajaotuse kirjeldusele, siis arvutab kindlustusandja valuraha hüvitise valuraha suurima protsendimäära alusel.
12.4. Kui kindlustatul on tekkinud korraga mitu kehavigastust, siis määratakse valuraha hüvitis raskeima vigastuse järgi. Kaasnevate vigastuste hüvitis on 50% valuraha hüvitiste tabelis ettenähtud valuraha protsendimäärast. Kõigi valuraha hüvitiste kogusumma ei või olla suurem kui kindlustuslepingus kokkulepitud valuraha kindlustussumma.
12.5. Valuraha makstakse üks kord kindlustusjuhtumi xxxxx xx see ei ületa ühel kindlustusperioodil kindlustuslepingus märgitud valuraha kindlustussummat.
12.6. Pärast xxxx, xxx kindlustusandja on valuraha hüvitise välja maksnud kogu ühe kindlustusperioodi kindlustussumma ulatuses, taastub kindlustussumma endises suuruses ja leping jätkub kokkulepitud tingimustel alates järgmisest kindlustusperioodist, kui kindlustusandja
ei ole kindlustuskaitset lõpetanud, seadnud selle jätkumisele eritingimusi ega muutnud kindlustusmakset.
12.7. Valuraha hüvitise taotlemiseks esitab soodustatud isik hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul pärast ravi lõppemist kindlustusandja nõutud dokumendid, mille hulka kuuluvad
• isikut tõendav dokument;
• esindusõigust kinnitav dokument, kui hüvitist taotleb soodustatud isiku esindaja;
• kindlustusandja blanketil olev hüvitistaotlus;
• erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi koopia, haigusloo väljavõte, uuringu (röntgen, MRT jmt) vastuse koopia;
• uurimisasutuse otsus õnnetusjuhtumi põhjuste ja asjaolude kohta, kui on algatatud uurimine (vt punkt 14.1.3).
13. Päevaraha kindlustuskaitse ja hüvitis
13.1. Päevaraha kindlustuskaitse puhul on kindlustus- juhtumiks õnnetusjuhtum, mille järel kindlustatu on ajutiselt töövõimetu vähemalt kaheksa järjestikust päeva. Ajutine töövõimetus on olukord, kus kindlustatu ei ole ajutiselt võimeline täitma enda ametikoha tööülesandeid. Ajutist töövõimetust kinnitavad arsti otsus ja Eesti Haigekassa andmekogusse esitatud töövõimetusleht.
13.2. Kindlustusandja maksab päevaraha iga töövõimetus- päeva kohta suuruses, mis kehtis õnnetusjuhtumi kuupäeval.
13.3. Päevaraha makstakse ka xxxxx- xx taastusravi ajal, juhul kui kindlustatu õnnetusjuhtumist põhjustatud ajutine töövõimetus jätkub ning selle kohta on olemas arsti otsus ja Eesti Haigekassa andmekogusse esitatud töövõimetusleht.
13.4. Päevaraha makstakse maksimaalselt 182 töö- võimetuspäeva eest kindlustusjuhtumi kohta kolme aasta jooksul arvates õnnetusjuhtumi toimumisest.
13.5. Kindlustusandjal on õigus hinnata, kas kindlustatud isikule määratud töövõimetuse kestus on põhjendatud ja vastab diagnoosile. Lõpliku otsuse töövõimetuse kestuse kohta teeb hüvitistaotlusele lisatud dokumentide alusel kindlustusandja.
13.6. Kui mitme õnnetusjuhtumi tagajärgi ravitakse xxxxx xxxx, siis ei ületa makstav päevaraha iga töövõimetuspäeva kohta lepingus nimetatud päevaraha kindlustussummat.
13.7. Kindlustusandja lõpetab päevaraha maksmise päevast, kui
13.7.1. kindlustatu asub tööle;
13.7.2. saab läbi töövõimetuslehel märgitud töövõimetusaeg;
13.7.3. täitub punktis 13.4 kirjeldatud maksimaalne hüvitatavate töövõimetuspäevade arv;
13.7.4. kindlustusandja määrab kindlustatule püsiva puude hüvitise.
13.8. Kui lepingus on kokku lepitud päevarahade maksmine, kuid kindlustatu ei esita töövõimetuslehte (ta on näiteks parajasti töötu või lapsehoolduspuhkusel), siis ei lähtu kindlustusandja hüvitamisel mitte töövõimetuse kestusest, xxxx kehavigastusele vastavast protsendi- määrast, mille ta leiab valuraha hüvitiste tabelist. Säärasel juhul arvutatakse esmalt uus kindlustussumma. Selleks korrutatakse õnnetusjuhtumi kuupäeval kehtinud päevaraha kindlustussumma maksimaalse võimaliku ajutise töövõimetuse perioodi ehk 182 päevaga. Saadud uue kindlustussumma ja valuraha hüvitiste tabeli alusel leiab kindlustusandja hüvitise suuruse, tuginedes tingimuste punktidele 12.2–12.5 ning 12.7.
13.9. Päevaraha hüvitise taotlemiseks esitab soodustatud isik hiljemalt 60 päeva jooksul pärast ajutise töövõimetuse lõppemist kindlustusandja nõutud dokumendid, mille hulka kuuluvad
• isikut tõendav dokument;
• esindusõigust kinnitav dokument, kui hüvitist taotleb soodustatud isiku esindaja;
• kindlustusandja blanketil olev hüvitistaotlus;
• kindlustusandja blanketil olev arstitõend;
• väljavõte haigusloost, kui töövõimetus on kestnud kauem kui 60 kalendripäeva;
• väljatrükk Eesti Haigekassa andmekogusse esitatud töövõimetuslehest või koopia täielikult täidetud töövõimetuslehest (raviasutuse ja tööandja osa);
• uurimisasutuse otsus õnnetusjuhtumi põhjuste ja asjaolude kohta, kui on algatatud uurimine (vt punkt 14.1.3).
14. Kliendi kohustused õnnetusjuhtumi toimumisel
14.1. Pärast õnnetusjuhtumi toimumist kindlustatu
14.1.1. pöördub 24 tunni jooksul arsti xxxxx;
14.1.2. järgib arsti ettekirjutusi ja ravirežiimi;
14.1.3. pöördub juhul, kui õnnetusjuhtumi põhjuseks on liiklusõnnetus, kolmanda isiku füüsiline vägivald või muu sarnane juhtum, ise või esindaja kaudu uurimise alustamiseks viivitamatult politsei, Päästeameti või muu asjakohase riigiorgani xxxxx;
14.1.4. teavitab kindlustusandjat viie tööpäeva jooksul ise või esindaja kaudu õnnetusjuhtumist, esialgsest diagnoosist ja raviasutusest, xxx xxxx toimub;
14.1.5. annab ise või esindaja kaudu kindlustusandjale kohe nõutud lisateavet, sealhulgas tõendeid ja teavet, mis on vajalikud, et määrata kindlaks kindlustusjuhtumi toimumise fakt, põhjus ning kindlustushüvitise suurus ning laseb kindlustusandja määratud arstidel vajadusel kontrollida oma tervislikku seisundit.
14.2. Punktides 14.1.3–14.1.5 määratud kohustused laienevad ka kindlustusvõtjale ja soodustatud isikule.
15. Kindlustushüvitise maksmise kord
15.1. Kindlustusandjal on kohustus maksta kindlustus- juhtumi korral kindlustushüvitist, välja arvatud tingimuste punktis 16 loetletud juhtudel.
15.2. Kindlustusandja käsitleb kindlustusjuhtumit võimalikult kiiresti ja maksab hüvitist kindlustuslepingus kokkulepitud tingimuste alusel.
15.3. Kindlustusandja kogub kokku ja selgitab välja kõik olulised asjaolud. Soodustatud isik esitab kindlustus- andjale kõik andmed ja tõendid, mis on vajalikud selleks, et tuvastada kindlustusjuhtumi toimumine ja määrata hüvitise suurus.
15.4. Kindlustushüvitise maksmise otsustab kindlustus- xxxxx xxxxx esitatud dokumentide alusel. Samas võib kindlustusandja kontrollida arsti otsuse põhjendatust ja muude dokumentide õigsust, nõuda kindlustatult ja kolmandatelt isikutelt lisaandmeid ja -dokumente ning teha järelepärimisi. Kindlustusandja võib nõuda kindlustatu läbivaatust ja meditsiinilisi lisauuringuid kindlustusandja määratud arstide juures.
15.5. Kindlustusandja teeb hüvitamise või hüvitamisest keeldumise otsuse 30 kalendripäeva jooksul pärast xxxx, xxx ta on kõik vajalikud dokumendid ja andmed kätte saanud.
15.6. Kui kindlustusandja kohustuste täitmine või täitmise ulatus sõltub asjaoludest, mis selgitatakse välja kriminaal-, haldus - või väärteomenetluse käigus või kohtumenetluse korras, siis võib kindlustusandja otsustada kindlustus-
hüvitise väljamaksmise või väljamaksest keeldumise alles pärast xxxx, xxx menetlus on lõppenud või menetluses tehtud otsus jõustunud.
15.7. Kindlustusandja maksab hüvitise välja viivitamatult pärast hüvitamisotsuse tegemist.
15.8. Kui kindlustusandja kannab hüvitise välisriigi kontole, siis võib ta hüvitisest kinni pidada makse tegemise kulud.
15.9. Alusetult makstud kindlustushüvitise saaja tagastab hüvitise kindlustusandjale viivitamatult.
15.10. Kui kindlustusandja viivitab kindlustushüvitise väljamaksmisega, siis tasub ta õigustatud isiku nõudmisel seaduse kohaselt viivist.
16. Piirangud ja välistused
16.1. Kindlustusjuhtumiga ei ole tegemist ja kindlustushüvitist ei maksta, kui kindlustatu kehavigastus on tekkinud alljärgnevates olukordades:
16.1.1. kindlustatu oli tarbinud alkohoolset, narkootilist, psühhotroopset, toksilist või muud ainet, mis põhjustab joobeseisundit ning joobeseisundi ja õnnetusjuhtumi vahel võib eeldada põhjuslikku seost. Joobena käsitletakse ka joobe tuvastamisest keeldumist ning joobeseisundi tekitamist õnnetusjuhtumi järgselt;
16.1.2. kindlustatu seadis end teadlikult ohtu (näiteks enesevigastamine, enesetapukatse, enesetapp, osalemine kakluses või relvastatud kokkupõrkes (välja arvatud enesekaitse, mida kinnitab politseiuurimine), ohutusnõuete oluline rikkumine, viibimine kaassõitjana autos, mille juht on joobes või juhtimisõiguseta);
16.1.3. kindlustatu või kindlustusvõtja pani toime õigusvastase teo, sealhulgas juhtis transpordivahendit juhtimisõiguseta või joobes;
16.1.4. kindlustatu osales massirahutuses, terrorismis või sõjalises operatsioonis (välja arvatud kohustuslik sõjaväeteenistus ja rahuajal toimuv kordusõppus) või kannatas massihävitusrelva või tuumaintsidendi tõttu;
16.1.5. kindlustatut raviti või talle tehti operatsioon, mis ei olnud tingitud hüvitatavast õnnetusjuhtumist.
16.2. Kindlustusandja võib kindlustushüvitist vähendada või keelduda seda välja maksmast, kui
16.2.1. kindlustusjuhtumi toimumisele on xxxxx aidanud või kindlustatu paranemist on takistanud kindlustatu haigus, psüühikahäire, kehaline puue või vigastus (näiteks epilepsiahoog, ajurabandus, osteoporoosimurd), mis ei ole seotud kindlustusjuhtumiga;
16.2.2. kindlustusjuhtumi toimumisele on xxxxx aidanud või kindlustatu paranemist on takistanud kindlustatu sama kehaosa korduv vigastus kahe viimase aasta jooksul;
16.2.3. kindlustatu, kindlustusvõtja või soodustatud isik on
rikkunud punktis 14 nimetatud kohustust;
16.2.4. kindlustusvõtja või kindlustatu on rikkunud punktis 7.1.1 nimetatud teavitamiskohustust:
• ta ei ole teatanud kindlustusandjale kindlustus- lepingu sõlmimisel, kindlustuskaitsete lisamisel või kindlustussummade suurendamisel olulisest asjaolust või on andnud selle asjaolu kohta ebaõiget või puudulikku teavet ning
• oluline asjaolu, millest kindlustusandjat ei teavitatud, on põhjustanud kindlustusjuhtumi toimumise või avaldanud mõju selle toimumisele või kindlustusandja täitmiskohustuse kehtivusele või ulatusele;
16.2.5. kindlustusvõtja või kindlustatu on rikkunud punktis 7.1.2 nimetatud teavitamiskohustust:
• ta ei ole kindlustusandjat kindlustusriski suurenda- vast asjaolust teavitanud või on andnud selle asjaolu kohta ebaõiget või puudulikku teavet ning
• kindlustusriski suurenemine on põhjustanud kindlustusjuhtumi toimumise või avaldanud mõju selle toimumisele või kindlustusandja täitmis- kohustuse kehtivusele või ulatusele;
16.2.6. kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatud isik on kindlustusandjat
• eksitanud või püüdnud eksitada kindlustusjuhtumi toimumise asjaolude ja/või kindlustushüvitise suuruse asjus;
• muul viisil püüdnud xxxxx kindlustuslepingu või selle täitmise asjaolude suhtes.
16.3. Kindlustusandja võib keelduda kindlustus- hüvitise väljamaksmisest, kui
• väljamakse saaja suhtes kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni;
• tegemist võib olla rahapesuga või terrorismi rahastamisega.
16.4. Kui soodustatud isik on põhjustanud tahtliku õigusvastase teoga kindlustatu kehavigastuse, siis loetakse, et selle soodustatud isiku määramist ei ole toimunud.
16.5. Kindlustusandjal ei ole hüvitamiskohustust ja kindlustuskaitse ei kehti (välja arvatud juhul, kui kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel on erikokku- xxxx) ajal, kui kindlustatu
16.5.1. töötab tavapärasest suurema riskiga ametis. Sellised ametid on näiteks politseinik, sõjaväelane, turvatöötaja, päästetöötaja, kaevur, tuuker, lennuki- või laevameeskonna liige, professionaalne sportlane (teenib sporditegevusega elatist), ehitaja või töötaja, kes töötab kõrgemal kui 15 m, jne;
16.5.2. tegeleb võistlusspordiga (eesmärk on saavutada edu avalikus sportlikus konkurentsis). Võistlusspordiks peetakse osalemist karika-, sarja- ja liigavõistlustel, Eesti meistrivõistlustel, rahvusvahelistel võistlustel ning nendeks võistlusteks ettevalmistumist. Võistlusspordiks ei peeta rahvasporti ehk võistluseid, kus saab osaleda iga huviline (näiteks rahvajooks, rahvamaraton);
16.5.3. tegeleb järgmiste spordialadega:
16.5.3.1. suure riskiga spordialad, nagu võitlussport (näiteks poks, kikkpoks, džuudo, maadlus, sumo, karate); tõstesport; auto- ja motosport, sealhulgas sõitmine ATV või mootorkelguga; veemotosport; lennusport (näiteks lendamine mootoriga või mootorita lennuvahendil, langevarju- ja benji-hüpped, purilend, kuumaõhupalliga lendamine); vee- ja allveesport (näiteks kärestikusõit ehk rafting, veesuusatamine, veelauasõit, vettehüpped, sukeldumine sügavamale kui 40 m, sukeldumine koobastes, vrakkides ja lõhedes, kanuu- ja kajakisõit, avamerepurjetamine); talisport (näiteks jäähoki, jääpurjeta- mine, kelgusport, kiir- ja sööstlaskumine, mäesuusatamine ja lumelauasõit tähistamata radadel, suusahüpped, koptersuusatamine ehk heliskiing); hobusport (näiteks ratsutamine, traavisport, rakendisport); xxxx- xx tasakaalu- liikuriga sõit; ekstreemseikluspargi radade läbimine; parkuur; BMX-, mägi- ja trikirattaga sõit; ragbi; mägironimine kõrgemal kui 3000 m merepinnast, sealhulgas alpinism (näiteks jääronimine, kaljuronimine); koopamatkamine ning muud sarnased tegevused;
16.5.3.2. keskmise riskiga spordialad, nagu pallimängud (näiteks korvpall, võrkpall, jalgpall); saalihoki; seinatennis ehk squash; rulluisutamine; jalgrattasõit; mäesuusatamine ja lumelauasõit tähistatud radadel; veesport (näiteks lohesurf, purjelauasõit ehk surfamine, siseveekogudel purjetamine, sukeldumine kuni 40 m sügavusele); võistlustants; kergejõustik, sealhulgas heited ja hüpped; akrobaatiline võimlemine; jõusaalis treenimine; laskesport; mägironimine 1200–3000 m kõrgusel merepinnast ning muud sarnased tegevused;
16.5.4. viibib kinnipidamisasutuses vahistatu, arestialuse või kinnipeetavana.
16.6. Kindlustusvõtja või kindlustatu teavitab nii lepingu sõlmimisel kui ka kindlustusperioodi xxxxxx viivitamatult kindlustusandjat tingimuste punktis 16.5 nimetatud asjaoludest.
16.7. Kindlustusandja teavitab 30 kalendripäeva jooksul alates xxxxx kättesaamisest kindlustusvõtjat sellest, kas ja mis tingimustel ta aktsepteerib suurenenud kindlustusriski. Kui kindlustusandja ei ole 30 kalendripäeva jooksul kindlustusvõtjat kindlustuslepingu muutmisest või kindlustuskaitse ja/või kindlustuslepingu lõpetamisest teavitanud, siis jätkub leping endistel tingimustel. Eritingimuse, mis puudutab kindlustuskaitse kehtimist suure või keskmise riskiga ametis või spordialaga tegelemisel, märgib kindlustusandja poliisile.
KINDLUSTUSLEPINGU MUUTMINE, LÕPPEMINE JA LÕPETAMINE
17. Kindlustuslepingu muutmine
17.1. Kindlustusandja ja kindlustusvõtja muudavad kindlustuslepingut kirjalikul kokkuleppel, kui kindlustus- lepingust, seadusest või muust õigusaktist ei tulene teisiti.
17.2. Kokkuleppel kindlustusandjaga võib kindlustus- võtja muuta kindlustuslepingus
17.2.1. kindlustuskaitseid, sealhulgas kindlustussummasid;
17.2.2. kindlustusperioodi;
17.2.3. järgmise kindlustusperioodi kindlustusmaksete sagedust.
17.3. Kindlustuskaitsete lisamisel ja kindlustussummade suurendamisel võib kindlustusandja kontrollida kindlustatu tervislikku seisundit, sealhulgas suunata kindlustatu arstlikule läbivaatusele, nõuda kõiki vajalikke uuringuid ning teha järelepärimisi punktides 5.3–5.5 kirjeldatud korras.
17.4. Kindlustusvõtja võib kuni kindlustusjuhtumi toimumiseni soodustatud isikut muuta (vt punkt 1.18.2).
17.5. Kindlustuslepingu muutmiseks esitab kindlustusvõtja kindlustusandjale vastava avalduse.
17.6. Kui kindlustuslepingut muudetakse kindlustusvõtja algatusel, siis võib kindlustusandja nõuda kindlustusvõtjalt kehtiva hinnakirja kohast teenustasu.
17.7. Valuraha, päevaraha ja püsiva puude kindlustus- kaitsed ning neid puudutavad lepingutingimused, sealhulgas kindlustussummad ja kindlustusmaksed, lepitakse kokku üheks kindlustusperioodiks. Lepingu- tingimused jäävad samaks ka järgmistel kindlustus- perioodidel, kui kindlustusandja ei xxx xxxx siin tingimustes kirjeldatud korras muutnud.
Kindlustusandja võib muuta kindlustuslepingus kokku- lepitud valuraha, päevaraha ja püsiva puude kindlustuskaitsete tingimusi (sealhulgas piirata kindlustus- kaitseid, muuta kindlustussummasid ja kindlustusmakset) alates järgmisest kindlustusperioodist, teatades sellest kindlustusvõtjale vähemalt 30 kalendripäeva enne järgmise kindlustusperioodi algust. Etteteatamisaega ei kohaldata, kui muudatus seisneb kindlustusmakse vähendamises.
17.8. Kindlustusandja võib juhul, kui
17.8.1. kindlustusrisk on suurenenud punktis 7.1.2 nimetatud asjaolude tõttu, muuta tagasiulatuvalt (alates kindlustusriski suurenemisest) kindlustusmakse suurust ning piirata kindlustuskaitseid;
17.8.2. kindlustusvõtja või kindlustatu on rikkunud punktis
7.1.1 nimetatud teavitamiskohustust, muuta kindlustus- makse suurust.
17.9. Kui kindlustusvõtja ei nõustu punktide 17.7 või 17.8 kohaselt muudetud kindlustuskaitsete ja kindlustus- maksega, siis võib nii kindlustusandja kui ka kindlustusvõtja kindlustuskaitse lõpetada või kindlustus- lepingu üles öelda. Kui kindlustusandja ei ole jooksva kindlustusperioodi lõpuks saanud kindlustusvõtjalt teadet kindlustuskaitse lõpetamise või kindlustuslepingu üles- ütlemise kohta, siis arvestatakse, et kindlustusvõtja on muudatustega nõus.
17.10. Kui kindlustuslepingus tehakse kindlustuskaitseid puudutavaid muudatusi, siis muudab kindlustusandja vastavalt ka kindlustusmakset.
17.11. Kindlustusandja muudab tingimusi, hinnakirja, püsiva puude hüvitiste tabelit ja valuraha hüvitiste tabelit punkti 2 kohaselt.
18. Kindlustuslepingu tähtaeg, lõppemine ja lõpetamine
18.1. Kindlustusleping sõlmitakse tähtajaliselt ja see kehtib xxxx xxxxx kindlustuskaitse kindlustusperioodi lõpuni.
18.2. Kindlustusleping lõpeb juhul, kui
18.2.1. xxxxxx xxxxx kindlustuskaitse kindlustus- perioodi lõppemise kuupäev. Niisugusel juhul kindlustuslepingul tagastusväärtust ei ole;
18.2.2. leping on täidetud:
• lepingul ei ole ühtegi kindlustatut, kellel oleks kehtiv xxxxx kindlustuskaitse, ja
• kindlustusandja on oma kindlustuslepingust tulenevad kohustused täitnud, tehes kindlustusjuhtumite alusel väljamaksed või väljamaksetest keeldumise otsused. Kui kindlustusandjal ei ole kindlustusjuhtumist tulenevat täitmiskohustust, siis maksab ta kindlustusvõtjale välja tagastusväärtuse, kui see on lepingule tekkinud;
18.2.3. kindlustusvõtja või kindlustusandja taganeb kindlustuslepingust või ütleb xxxxx xxxx siin tingimustes, seaduses või xxxx õigusaktis ettenähtud juhul ning korras.
18.3. Kindlustusvõtja võib
18.3.1. pärast kindlustuslepingu sõlmimist 14 kalendri- päeva jooksul lepingust taganeda;
18.3.2. kindlustuslepingu xxxx xxxx tähtaja lõpuni üles öelda.
18.4. Kindlustuslepingu ülesütlemiseks ja kindlustus- lepingust taganemiseks esitab kindlustusvõtja nõuetekohase avalduse nii, nagu on kirjeldatud punktis 29.1.
Kindlustuslepingu lõppemise päevaks on
• kindlustusvõtja avaldusel näidatud kuupäev või
• päev, millal kindlustusandja saab avalduse kätte (juhul, kui see toimub pärast avalduses märgitud kuupäeva).
18.5. Kindlustusandja võib kindlustuslepingust taganeda, kui selgub, et kindlustusvõtja või kindlustatu on süüliselt rikkunud punktis 7.1.1 kirjeldatud teavitamiskohustust:
• ta ei ole kindlustusandjat kindlustuslepingu sõlmimisel, kindlustuskaitsete lisamisel või kindlustussummade suurendamisel olulisest asjaolust teavitanud või on andnud selle asjaolu kohta ebaõiget või puudulikku teavet ning
• oluline asjaolu, millest kindlustusandjat ei teavitatud, on põhjustanud kindlustusjuhtumi või avaldanud mõju selle toimumisele või kindlustus- andja täitmiskohustuse kehtivusele või ulatusele.
18.6. Kindlustusandja võib kindlustuslepingu etteteatamis- tähtajata üles öelda, kui
18.6.1. xxxxxx, et kindlustusrisk on punkti 7.1.2 kohaselt suurenenud, ja kindlustusandja ei pea võimalikuks suurenenud kindlustusriskiga kindlustuslepingut jätkata;
18.6.2. kindlustusvõtja ei nõustu siinsete tingimuste kohaselt kindlustuslepingus tehtud muudatustega;
18.6.3. klient ei täida rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid või tema suhtes kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni või kindlustusandjal on kahtlus, et tegemist võib olla rahapesuga või terrorismi rahastamisega;
18.6.4. klient on isikuandmete töötlemiseks antud nõusoleku tagasi võtnud ja kindlustusandjal ei ole võimalik kindlustuslepingu täitmist jätkata;
18.6.5. klient on esitanud kindlustusandjale ebaõigeid või puudulikke andmeid või võltsimistunnustega dokumente või keeldub andmeid või dokumente esitamast;
18.6.6. klient on oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud kindlustusandjale kahju või kahju tekkimise ohu, kahjustanud kindlustusandja mainet või takistanud kindlustusandjal täita seadusest või muust õigusaktist tulenevat kohustust.
18.7. Kindlustusandja võib kindlustuslepingu pärast kindlustusjuhtumi toimumist ühe kuu jooksul arvates hüvitamise või hüvitamisest keeldumise otsuse tegemisest üles öelda.
18.8. Kindlustuslepingu ülesütlemisel võib kindlustusandja kohaldada ettenähtud teenustasusid.
18.9. Kindlustuslepingu ülesütlemisel ja kindlustus- lepingust taganemisel maksab kindlustusandja välja tagastusväärtuse, kui see on tekkinud.
18.10. Kindlustusandja teeb kindlustuslepingu lõpetamisel väljamakse hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast lepingu lõpetamist. Väljamaksele kohaldatakse punkti 15.8.
18.11. Lepingu lõppemine ei lõpeta kindlustusandja nõudeid, mis puudutavad tingimuste punktis 15.9 nimetatud tagasinõutavat kindlustushüvitist.
KLIENDI ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE
19. Isikuandmete töötlemise alused ja tingimused
19.1. Kindlustusandja töötleb kliendi isikuandmeid, sealhulgas avaldab neid volitatud töötlejatele ja kolmandatele isikutele,
• kliendi nõusolekul või
• seaduse või muu õigusakti alusel xxxx kliendi nõusolekuta.
19.2. Klient, kes esitab kindlustusavalduse, annab sellega kindlustusandjale nõusoleku, et tema isikuandmeid, sealhulgas delikaatseid, töödeldakse ning avaldatakse volitatud töötlejatele ja kolmandatele isikutele, vastavalt tingimustes sätestatule.
19.3. Kindlustusandja lähtub kliendi isikuandmeid töödeldes seadustest, muudest õigusaktidest ja siinsetest tingimustest.
20. Isikuandmete koosseis
20.1. Kindlustusandja töötleb kõiki isikuandmeid, mis ta on kliendi kohta kindlustusandja ja kliendi vahelise õigussuhte käigus teada saanud, eelkõige aga järgmistes alapunktides toodud delikaatseid ja mittedelikaatseid isikuandmeid.
20.2. Delikaatsed isikuandmed puudutavad
20.2.1. kliendi terviseseisundit, puuet ja pärilikkust. Selline on näiteks info, mis hõlmab põetud haigusi ja määratud diagnoose, tehtud operatsioone, uuringuid ja ravi ning perekonnas esinenud haigusi, töövõimet või selle puudumist, puude raskusastet, füüsilisi näitajaid (näiteks pikkus ja kaal) ning joobeseisundit;
20.2.2. süüteo toimepanemist või selle ohvriks langemist, juhul kui ei ole toimunud avalikku kohtuistungit, õigusrikkumise asjas ei ole otsust langetatud ja asja menetlust ei ole lõpetatud.
20.3. Mittedelikaatsete isikuandmete hulka kuuluvad
20.3.1. isiklikud andmed, sealhulgas isikut tuvastavad andmed, näiteks ees- ja perekonnanimi, isikukood, kodakondsus, sünniaeg, sünnikoht, sugu, suhtluskeel, isikut tõendava dokumendi andmed, pereliikmed, seosed kindlustusandja klientide ja kolmandate isikutega, surmaaeg ja surmafakt, teabe vahetamise viis;
20.3.2. kontaktandmed, näiteks telefoninumber, aadress, e-posti aadress;
20.3.3. andmed asjatundlikkuse kohta, näiteks haridus, kindlustuskogemus;
20.3.4. finantsandmed, näiteks sissetulek, xxxxx xx kohustused, ülalpeetavad;
20.3.5. andmed tegevuse xx xxxx päritolu kohta, näiteks info tööandja, äritegevuse, kindlustusmaksete päritolu kohta;
20.3.6. andmed töö ja õpingute kohta, näiteks tööandja, amet, töö iseloom ja töökohustused, haridus, õppeasutus, kaitseväes teenimine;
20.3.7. andmed harrastuste ja harjumuste kohta, näiteks harrastatavad spordialad, andmed alkoholi tarbimise ja suitsetamise kohta;
20.3.8. andmed kindlustusjuhtumi asjaolude kohta, näiteks info isikuga toimunud õnnetusjuhtumite kohta, andmed süütegude ja nende menetluste kohta (välja arvatud punktis 20.2.2 nimetatud andmed);
20.3.9. andmed tehingute ja muude toimingute kohta, näiteks info, mis puudutab kehtivaid ja/või lõppenud kindlustuslepinguid, nende tähtaegu, kindlustuskaitseid xx xxxx tingimusi, kindlustuslepingu reserve ja väljamakseid, kindlustusmakseid ja maksekäitumist, pangakontot, esitatud teateid ja avaldusi, lepingu rikkumist, lepingu lõpetamist ning esindusõigust;
20.3.10. andmed tarbimisharjumuste ja -eelistuste ning rahulolu kohta, näiteks info, mis puudutab teenuste kasutamise aktiivsust, kasutatavaid teenuseid, kliendirahulolu ja isiku esitatud kaebuseid;
20.3.11. andmed tarbijamängudes ja kampaaniates osalemise kohta, näiteks info tarbijamängudes või kampaaniates kogutud punktide ja võidetud auhindade kohta;
20.3.12. seadusest või muust õigusaktist tuleneva kohustuse täitmisel saadud andmed, näiteks uurimis- asutuste, notarite, maksuhalduri, kohtu järelepärimistest ja kohtutäituri nõuetest tulenev info;
20.3.13. metaandmed, näiteks isiku IP-aadress ja sellest tuletatavad andmed, isiku veebilehitseja info, teave isiku e- posti programmi ja isiku tekstitöötlustarkvara kohta, näiteks tekstidokumentide metaandmed.
21. Delikaatsete isikuandmete töötlemine seaduse või muu õigusakti alusel
21.1. Kindlustusandja võib töödelda, sealhulgas avaldada volitatud töötlejale ja kolmandale isikule, kliendi delikaatseid isikuandmeid xxxx kliendi nõusolekuta
seaduse või muu õigusakti alusel xx xxxxxx ettenähtud ulatuses eelkõige selleks, et
21.1.1. määrata kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustust xx xxxxx ulatust (kahjukäsitlus) ning edasikindlustusandja täitmiskohustust xx xxxxx ulatust, kui vastavad toimingud eeldavad selliste andmete töötlemist;
21.1.2. täita seadusi xx xxxx õigusakte, sealhulgas nõudeid, mis puudutavad kindlustusteenuse osutamist, rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamist, kindlustus- andja usaldatavusnõudeid, riskide juhtimist ja maandamist, aruannete koostamist ja kontrollimist, statistiliste ja muude analüüside tegemist, järelevalveasutuse, teiste riigi- asutuste, xxxxxx xx kohtutäituri järelepärimisele vastamist jne;
21.1.3. kaitsta kindlustusandja õigusi, mida on rikutud või vaidlustatud, sealhulgas esitada kindlustusandja nõudeid kohtule või teistele vaidlusi lahendavatele organitele xx xxxx nõudeid menetleda, samuti menetleda nimetatud organites kindlustusandja vastu esitatud nõudeid jne.
22. Delikaatsete isikuandmete töötlemine kliendi nõusoleku alusel
22.1. Klient on nõus, et kindlustusandja töötleb tema delikaatseid isikuandmeid, sealhulgas avaldab neid volitatud töötlejale ja kolmandale isikule selleks, et
22.1.1. sõlmida kindlustuslepingut, sealhulgas hinnata xx xxxxx kindlustada isiku kindlustusriski, tuvastada isiku kindlustushuvi ja nõudmisi lepingule, otsustada lepingu sõlmimise ja tingimuste üle jne;
22.1.2. täita kindlustuslepingut või tagada selle täitmist (välja arvatud seaduse või muu õigusakti alusel tehtav toiming, mille puhul kliendi nõusolek ei ole vajalik), sealhulgas selleks, et hinnata kindlustusriski muutumist, hallata, muuta ja lõpetada kindlustuslepingut, edastada kindlustuslepinguga seotud infot, täita teavitamiskohustust, kontrollida, parandada ja täiendada kliendi andmeid, menetleda kliendi teateid, taotlusi, päringuid ja kaebusi jne.
23. Mittedelikaatsete isikuandmete töötlemine seaduse või muu õigusakti alusel
23.1. Kindlustusandja võib töödelda, sealhulgas avaldada volitatud töötlejale ja kolmandale isikule, kliendi mittedelikaatseid isikuandmeid xxxx kliendi nõusolekuta seaduse või muu õigusakti alusel xx xxxxxx ettenähtud ulatuses eelkõige selleks, et
23.1.1. sõlmida kindlustuslepingut, sealhulgas tuvastada isikut ja esindusõigust, hinnata xx xxxxx kindlustada kindlustusriski, tuvastada kindlustushuvi ja kindlustuslepingule esitatavaid nõudeid, hinnata kliendi asjatundlikkust ja maksevõimet, otsustada lepingu sõlmimise ja tingimuste üle jne;
23.1.2. täita kindlustuslepingut või tagada selle täitmist, sealhulgas hinnata kindlustusriski muutumist, hallata kindlustuslepingut, määrata kindlustuslepingu täitmise kohustust xx xxxxx ulatust (kahjukäsitlus), määrata edasikindlustusandja täitmiskohustust xx xxxxx ulatust, muuta ja lõpetada kindlustuslepingut, edastada kindlustus- lepinguga seotud infot, täita teavitamiskohustust, kontrollida, parandada ja täiendada kliendi andmeid, menetleda kliendi teateid, taotlusi, päringuid ja kaebusi jne;
23.1.3. täita seadusi xx xxxx õigusakte, sealhulgas nõudeid, mis puudutavad kindlustusteenuse osutamist, rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamist, kindlustus- andja usaldatavusnõudeid, riskide juhtimist ja maandamist, aruannete koostamist ja kontrollimist, statistiliste ja muude analüüside tegemist, järelevalveasutuse, teiste riigiasutuste, xxxxxx xx kohtutäituri järelepärimisele vastamist jne;
23.1.4. kaitsta kindlustusandja õigusi, mida on rikutud või vaidlustatud, sealhulgas esitada kindlustusandja nõudeid kohtule või teistele vaidlusi lahendavatele organitele xx xxxx nõudeid menetleda, samuti menetleda eelnimetatud organites kindlustusandja vastu esitatud nõudeid jne.
24. Mittedelikaatsete isikuandmete töötlemine kliendi nõusoleku alusel
24.1. Klient on nõus, et kindlustusandja töötleb tema mittedelikaatseid isikuandmeid, sealhulgas avaldab neid volitatud töötlejale ja kolmandale isikule selleks, et
24.1.1. tuvastada kliendi ootusi, näiteks analüüsida ja prognoosida tarbimisharjumusi, teha turu-uuringuid ja kliendiküsitlusi;
24.1.2. hinnata ja parandada kindlustusandja osutatud teenuste kvaliteeti, näiteks teha kliendiküsitlusi ja asjakohaseid analüüse;
24.1.3. pakkuda ja reklaamida (sealhulgas pärast kliendisuhte lõppemist) kliendile kindlustusandja, kindlustusandjaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtete ja kindlustusandja partnerite tooteid ning teenuseid. Klient võib alati reklaamidest ja pakkumistest keelduda, teavitades sellest kindlustusandjat;
24.1.4. saavutada muud turunduseesmärki, näiteks korraldada kampaaniaid ja tarbijamänge.
25. Isikuandmete avaldamine
25.1. Kindlustusandja avaldab kliendi isikuandmeid volitatud töötlejale või kolmandale isikule, kellele andmete avaldamine on vajalik punktides 21–24 nimetatud isikuandmete töötlemise eesmärkide saavutamiseks. Isikuandmeid avaldatakse üksnes ulatuses, mis on vajalik viidatud eesmärkide saavutamiseks.
25.2. Volitatud töötleja on kliendi isikuandmete töötlemisel piiratud samade aluste, eesmärkide ja tingimustega nagu kindlustusandja.
25.3. Kindlustusandja volitatud töötlejate nimekiri koos kontaktandmetega on avaldatud kindlustusandja veebilehel ja see on kättesaadav ka kindlustusandja kontorites.
25.4. Kindlustusandja avaldab isikuandmeid peamiselt järgmistele volitatud töötlejatele ja kolmandatele isikutele:
25.4.1. e-arve operaatoriteenuse ja e-arve teenuse osutajale peamiselt selleks, et edastada kliendile e-arveid;
25.4.2. masspostitusteenuse, postiteenuse xx xxxxxx- teenuse osutajale peamiselt selleks, et edastada kliendile kindlustuslepinguga seotud teateid ning toote- ja teenusepakkumisi ning reklaame;
25.4.3. dokumentide hävitamise teenuse osutajale peamiselt selleks, et hävitada kindlustuslepinguga seotud paberdokumente;
25.4.4. kindlustusagendile peamiselt selleks, et täita kindlustuslepingut või tagada selle täitmist;
25.4.5. tervishoiuteenuse osutajale peamiselt selleks, et hinnata kindlustusriske ja käsitleda kahjusid;
25.4.6. edasikindlustusandjale peamiselt selleks, et kindlustada kindlustusriski edasi ning tuvastada edasikindlustusandja täitmiskohustust xx xxxxx ulatust;
25.4.7. konsolideerimisgrupi ettevõttele peamiselt selleks, et osutada grupisiseseid teenuseid, selgitada välja kliendi vara päritolu ning tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamist;
25.4.8. õigusteenuse osutajale peamiselt selleks, et kaitsta kindlustusandja õigusi, mida on rikutud või vaidlustatud;
25.4.9. audiitorteenuse osutajale peamiselt selleks, et kontrollida aruandeid;
25.4.10. teistele teenuse osutajatele, kes on seotud kindlustuslepingu täitmisega või kellele isikuandmed on vajalikud, et osutada kindlustusandjale kvaliteetset teenust, sealhulgas isikutele, kellele kindlustusandja on kindlustustegevusega seotud tegevuse edasi andnud;
25.4.11. soodustatud isikutele ja teistele kindlustus- lepinguga seotud isikutele peamiselt selleks, et täita kindlustuslepingut või tagada selle täitmist;
25.4.12. Finantsinspektsioonile, rahapesu andmebüroole, Tarbijakaitseametile ning muudele järelevalveasutustele peamiselt selleks, et teha järelevalvet ning täita teisi seadusest ja muust õigusaktist tulenevaid kohustusi;
25.4.13. andmekogu pidajale peamiselt selleks, et kontrollida kliendi andmete vastavust või saada vajalikku lisateavet;
25.4.14. notarile selleks, et korraldada pärimismenetlust ning täita teisi seadusest ja muust õigusaktist tulenevaid kohustusi;
25.4.15. kohtutäiturile selleks, et korraldada täitemenetlust ning täita teisi seadusest ja muust õigusaktist tulenevaid kohustusi;
25.4.16. uurimisasutusele, prokuratuurile ja kohtule selleks, et korraldada isiku suhtes algatatud menetlust ning täita teisi seadusest ja muust õigusaktist tulenevaid kohustusi.
25.5. Kindlustusandjal on õigus saada kliendi isikuandmeid kliendilt endalt, kolmandalt isikult (näiteks tervishoiuteenuse osutajalt, korrakaitseorganilt, registri- pidajalt, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuselt) või avalikkuselt.
26. Kliendi õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel
26.1. Klient võib
26.1.1. tutvuda oma isikuandmetega ning saada kindlustusandjalt teavet isikuandmete koosseisu ja allikate ning töötlemise eesmärgi kohta, kui seadus või muu õigusakt ei sätesta teisiti;
26.1.2. saada kindlustusandjalt teavet kolmandate isikute kohta, kellele kliendi isikuandmeid on edastatud või kellele on lubatud tema isikuandmeid edastada;
26.1.3. saada seaduses või xxxx õigusaktis ettenähtud korras kindlustusandjalt enda kohta käivaid isikuandmeid;
26.1.4. nõuda paranduste tegemist oma isikuandmetes, kui andmed on muutunud või muul põhjusel ebatäpsed;
26.1.5. nõuda, et kindlustusandja lõpetaks tema isikuandmete töötlemise, avalikustamise või neile juurdepääsu võimaldamise ja/või kustutaks kogutud andmed, kui seadus või muu õigusakt ei sätesta teisiti;
26.1.6. saada kindlustusandjalt teavet (sealhulgas nime, aadressi xx xxxx kontaktandmeid) isikuandmete töötleja või tema esindaja kohta.
27. Kliendi isikuandmete kaitse
27.1. Kindlustusandja on kliendi isikuandmete kaitseks võtnud kasutusele organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnilised turvameetmed.
27.2. Kindlustusandja töötajal on õigus töödelda kliendi isikuandmeid üksnes ulatuses, mis on vajalik töötaja tööülesannete täitmiseks. Töötajaga sõlmitud leping sisaldab konfidentsiaalsuskohustust.
27.3. Kindlustusandja fikseerib ka lepingus, mille ta sõlmib muu andmeid töötleva isikuga, kliendi isikuandmete kaitse kohustuse.
27.4. Kui klient leiab, et kindlustusandja on isikuandmete töötlemisel rikkunud tema õigusi, siis võib klient nõuda kindlustusandjalt selle rikkumise lõpetamist.
27.5. Kui kliendi õigusi on rikutud, siis võib ta pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu xxxxx.
27.6. Kui tuvastatakse, et isikuandmete töötlemisel on kliendi õigusi rikutud, siis võib klient nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist.
TEABEVAHETUS JA DOKUMENDID
28. Kindlustusandja teated
28.1. Kindlustusandja teavitab klienti meedias, oma veebilehel või kontorites. Vajaduse korral saadab kindlustusandja kliendile isikliku xxxxx.
28.2. Isikliku xxxxx saatmiseks valib kindlustusandja xxxxx sisust lähtudes parima sidekanali, milleks võib olla näiteks veebikontor, e-post, post, telefon, SMS-sõnum vmt.
28.3. Kindlustusandja võib jätta isikliku xxxxx saatmata juhul, kui tal on põhjendatud alus arvata, et kindlustusandja käsutuses olevad kontaktandmed on puudulikud või valed (näiteks kui postiteenuse osutaja on saadetud kirja tagastanud märkega, et saaja ei ela sellel aadressil).
28.4. Isiklik teade arvatakse kättesaaduks ja kindlustus- andja teavitamiskohustus täidetuks, kui see teade on saadetud kas veebikontorisse või siis kliendi või tema nimel teadet vastu võtma õigustatud isiku nendele kontaktandmetele, mis on kindlustusandjale viimati teatatud.
28.5. Kliendile posti xxxx saadetud isiklik teade arvatakse kättesaaduks viiendal kalendripäeval arvates postitamise päevast. Muu sidekanali kaudu saadetud isiklik teade arvatakse kättesaaduks xxxxx päeval.
28.6. Klientidele avalikult esitatud teave arvatakse kättesaaduks selle teabe avaldamise päeval.
28.7. Info kindlustuslepingu kohta on kättesaadav veebikontoris.
29. Kliendi teated ja muud kliendi esitatud dokumendid
29.1. Iga avalduse, taotluse, seletuse, xxxxx, teabepäringu ning muu teabe ja dokumendi edastab klient kindlustusandja nõutud vormis ja viisil ning seadustes ja muudes õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt. Kindlustusandja aktsepteerib üldjuhul teateid, mis on talle esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Kindlustusandja võib nõuda, et teade
• allkirjastataks kindlustusandja aktsepteeritud viisil, sealhulgas omakäeliselt kindlustusandja esindaja juuresolekul, digitaalallkirjaga või notariaalselt kinnitatud allkirjaga, või
• esitataks veebikontori kaudu või muul viisil, mis kindlustusandja hinnangul tagab xxxxx esitaja xxxxx xxxxxxxxxxx.
Tuvastatav peab olema xx xxxxx koostamise ja saatmise aeg.
29.2. Klient kontrollib kindlustusandja xxxxxx sisalduva teabe õigsust viivitamatult ja esitab oma vastuväite kindlustusandjale kohe pärast xxxxx saamist.
29.3. Kindlustusandja võib arvata kliendi edastatud teabe esitatuks xx xxxxx sisu õigeks, kui teabe esitamisel on kasutatud kindlustusandjale teadaolevaid kliendi kontaktandmeid, näiteks e-posti aadressi, või kindlustusandja elektroonilisi teeninduskanaleid, näiteks veebikontorit.
29.4. Kindlustusvõtja võib nõuda ärakirja mistahes avaldusest, mille ta on kindlustusandjale kindlustuslepingu suhtes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitanud.
29.5. Kindlustusandja võib nõuda võõrkeelse dokumendi tõlget eesti keelde või mõnesse muusse kindlustusandja aktsepteeritud keelde.
29.6. Kui esitatud dokument xx xxxxx nõuetele või kui kindlustusandjal tekib dokumendi õigsuses kahtlus, siis võib xx xxxxx tehingu teostamata xx xxxxx lisadokumente.
29.7. Kindlustusandja võib salvestada kindlustuslepingu täitmisega seotud telefonikõned.
29.8. Kindlustusandja annab teavet eesti keeles. Kui klient on selleks soovi avaldanud ja kindlustusandjal on võimalik, võib kindlustusandja anda teavet xxxx keeles.
VASTUTUS, VAIDLUSE LAHENDAMINE JA KOHTUALLUVUS
30. Vastutus
30.1. Kui kindlustusvõtja ja kindlustatu on eri isikud, siis arvatakse kindlustatu kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikuks. Xxxxxxxxxxxxxxx vastutab kindlustatu käitumise eest kindlustuslepingust tulenevate kohustuste täitmisel samamoodi nagu enda käitumise eest, st kindlustatu kohustus arvatakse kindlustusvõtja kohustuseks.
31. Vaidluse lahendamine ja kohtualluvus
31.1. Kindlustusandja ja kliendi vaheline lahkarvamus püütakse lahendada läbirääkimiste xxxx.
31.2. Klient võib esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või veebikontori kaudu kindlustusandjale kaebuse. Kaebuses tuleb ära näidata asjaolud ja dokumendid, millele kaebuse esitaja tugineb.
31.3. Kindlustusandja vastab kaebusele 15 kalendripäeva jooksul arvates kaebuse saamisest. Kui kaebust ei ole võimalik nimetatud tähtaja jooksul lahendada, siis võib kindlustusandja vastamise tähtaega pikendada, teavitades sellest kaebuse esitajat ja selgitades tähtaja pikendamise põhjuseid.
31.4. Klient võib esitada kaebuse järelevalveasutusele või Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutsevale lepitusorganile, samuti võib klient pöörduda kohtusse.
31.5. Kindlustuslepingust tulenev vaidlus lahendatakse Eesti kohtus, kui seaduse või muu õigusaktiga ei ole sätestatud teistsugust kohustuslikku kohtualluvust.
31.6. Kindlustusandja üle teeb järelevalvet Finantsinspektsioon.